Riigimetsa tervikkava kinnitamine Tõrva vallas

juhatuse_otsus_nr_1-32_14_riigimetsa_tervikkava_kinnitamine_tõrva_vallas.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

juhatuse_otsus_nr_1-32_14_riigimetsa_tervikkava_kinnitamine_tõrva_vallas.pdf

Riigimetsa tervikkava kinnitamine Tõrva vallas

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse

põhimäärus“ § 15 lõike 2 punkti 9 ning § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „Riigimetsa tervikkava Tõrva vallas“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_riigimetsa_tervikkava_Tõrva_vallas.pdf), „Metsatööde

plaan Barclay de Tolly kogukonnaalal aastatel 2025–2034“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_metsatööde_plaan_Barclay_de_Tolly_kogukonnaalal_aastat

el_2025–2034), „Metsatööde plaan Struve punkti (Kulli küla) kogukonnaalal

aastatel 2026–2035“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_metsatööde_plaan_Struve_punkti_(Kulli_küla)_kogukonnaa

lal_aastatel_2026–2035) ja „Metsatööde plaan Tõrva terviseradade kogukonnaalal

aastatel 2026-2035“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_metsatööde_plaan_

Tõrva_terviseradade_kogukonnaalal_aastatel_2026-2035).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: regiooni juht, kaasamisspetsialist

JUHATUS

OTSUS

17. veebruar 2026 nr 1-32/14

metsatööde plaan barclay de tolly kogukonnaalal aastatel 2025–2034.pdf

Metsatööde plaan Barclay de Tolly

kogukonnaalal aastatel

202 5–203 4

12.2025

Metsade kirjeldus

Barclay de Tolly kogukonnaala piirneb Barclay de Tolly mausoleumiga ja asub Jõgeveste külas

Väikese Emajõe kaldal. Kogukonnaala suurus on 22 hektarit, millest metsamaad on 21

hektarit ja majandatava metsa pindala on 14 hektarit. Kultuurimälestisena piirneb ja osaliselt

kattub kogukonnaalaga Barclay de Tolly mausoleumi park koos hoonetega. Kuna osa

kogukonnaalast asub kultuurimälestiste vööndis, oleme kaasanud metsatööde plaani

koostamisse Muinsuskaitseameti.

Joonis 1. Barclay de Tolly kogukonnaala.

Tabel 1. Barclay de Tolly kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 22 hektarit

Kogukond Barclay de Tolly mausoleumi töötajad, külaselts ning

piirinaabrid

RMK taristu Mausoleumi tee, Koordi-Söödi tee

Mälestis Mälestise kaitsevöönd

Looduskaitse Vääriselupaik

Pärandkultuur Sakslaste kaitseliini betoonpunker

Vaigutuslank

Valdav peapuuliik kuusk

Üle poole Barclay de Tolly

mausoleumi ümbritsevast metsast on

majandatav mets (14 ha, 67% ).

Rangelt kaitstavas metsas töid

reeglina ei planeerita.

Mittemetsamaa on pargi servas olev

kultuurimälestise vöönd.

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Suurema osa Barclay de Tolly

mausoleumi ümbritsevast metsast

moodustavad kuusikud (üle 12 ha,

61%), leidub ka männikuid, lepikuid

ja kaasikuid.

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

Barclay de Tolly mausoleumi

ümbritsevast metsast on üle poole

küps mets. Küpsest metsast on

võimalik uuendusraiega majandada

alla 5 hektari.

Keskealises metsas teeme vajadusel

harvendusraieid.

Noores metsas teeme hooldustöid ja

reeglina puitu ei varu.

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).

67%1%

32% Majandatav mets Mittemetsamaa

Rangelt kaitstav mets

6%

72%

22%

Puuliigid

Kaasikud Kuusikud Männikud

25%

19%

56%

Joonis 5. Barclay de Tolly kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Barclay de Tolly kogukonnaalale metsatööde plaani, arvestades

majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi

ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks kohtusid RMK, Tõrva

vallavalitsuse ja muinsuskaitse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 22. septembril ja

19. novembril 2025.

Barclay de Tolly kogukonnaala metsatööde plaanis tehakse riigimetsa uuendamiseks lähema

10 aasta jooksul teha lageraiet 3,1 hektaril kahel eraldi metsaosal (tabel 2 ja joonis 6). Teeme

lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni 2030.

Lageraie teeme kvartalil AA071 eraldisel 3 (1,9 ha), kus on eelnevalt sanitaarraiega mitmel

korral raiutud kuivanud ja kahjustatud puid ning nüüd on vaja metsa uuendada. Raie käigus

jätame kasvama vanad esinduslikud säilikpuud: peamiselt lehised ja vaigutuse jälgedega

männid. Koos lageraiega teeme kogukonna soovil sanitaarraie eraldisel 4.

Lageraie teeme kvartalil AA071 eraldisel 12 (1,2 ha), kasvama jäetakse säilikpuud.

Lageraie on valitud seetõttu, et mõlemad metsaalad asuvad viljakas kasvukohas ning lagedale

alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. RMK eesmärk

metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa uuenemine. Pärast raiet istutame mõlemale

alale uued puud.

Kogukond on teinud ettepaneku, et RMK korrastaks mausoleumi tagumisel küljel algava

metsaala, sest seal on ohtralt langenud ja ohtlikke puid, kuid tegemist on looduskaitsealuse

vääriselupaigaga, kus metsamajandustöid ei tehta. Oleme raiunud vääriselupaigas olevad

hoonetele ohtlikud puud kooskõlastatult Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga – puit jääb

metsa.

Kogukonna küsitud matka- ja suusarada ei ole RMK-l plaanis hooldada, kuna RMK üldjuhul ei

laienda olemasolevat looduses liikumise võrgustikku. Matkaraja kasutamiseks esitab taotluse

Jõgeveste Kandi Külaselts MTÜ.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid

tehakse vahemikus 2026–2030. RMK teavitab e-posti teel enne raie alustamist kokku lepitud

raietöödest koosolekutel osalenud kogukonna liikmeid. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete

puude eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele.

Noortes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri Barclay de Tolly kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha

AA071 3

Männi,

kuuse, haava

segapuistu

Lageraie 2026–2030 1,9

AA071 12 Kased segus

kuusega Lageraie 2026–2030 1,2

AA071 4 Sanitaarraie 2026–2030 1,8

Joonis 6. Barclay de Tolly kogukonnaala plaanitud raied, punase joonega kultuurimälestiste vööndis, sinise joonega

planeeritav matkarada, tumedam roheline ala vääriselupaik

Üldised mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti

või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa

majandamiseks

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.

Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,

kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö

(raadamine).

metsatööde plaan struve punkti (kulli küla) kogukonnaalal aastatel 2026–2035.pdf

Metsatööde plaan Stru ve

punkti (Kulli küla)

kogukonnaalal aastatel

202 6–203 5

01.2026

Struve punkti mets kuulub Tõrva valla üldplaneeringus kogukonnaalade hulka.

Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate

lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Tõrva valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhke- ja virgestuse maa-alana

riigimetsas ja käsitletakse kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alana, millele Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku omavalitsuse ja kohaliku

kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade majandamise kavad.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. RMK-le on oluline kasvatada

tervet ja tugevat metsa ning tagada metsas liikujate ohutus.

Kogukonnaala kirjeldus

Struve punkti kogukonnaala asub Kulli külas. Kogukonnaala suurus on 2,5 hektarit, millest

metsamaad 2,4 hektarit. Alal asub pärandkultuuri objekt – Struwe meridiaanikaare

signaalpunkt.

Joonis 1. Struve punkti kogukonnaala.

Tabel 1. Struve punkti kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 2,5 hektarit

Kogukond Struve kaare huvilised

RMK taristu Soe-Tinusaare metsatee

Pärandkultuur Struwe meridiaanikaare signaalpunkt

Valdav peapuuliik mänd

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Struve kaare mets on

majandatav mets (2,4 ha,

100% ).

100%

Majandatav mets

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

Struve punkti ümbritsev

mets on männimets.

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).

Struve punkti ümbritsev

mets on enamjaolt

raieküpseks saanud mets

(2,1 ha, 91%), mida on

võimalik uuendusraiega

majandada.

Keskealises metsas on

võimalik teha

harvendusraiet.

100%

Puuliigid

Männikud

9%

91%

Joonis 5. Struve punkti kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Struve punkti kogukonnaalale metsatööde plaani, arvestades majandatava

metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud

kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ootas RMK ettepanekuid 17.

oktoobriks 2025. Metsatööde plaani arutamine toimus 5. detsembril 2025 Hummuli mõisas

ja seejärel Kulli külas Struve punkti kogukonnaalal.

RMK plaanis esialgselt Struve punkti kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks teha aegjärkset

raiet 2,2 hektaril kahel eraldi metsaosal. Punkt ise asub künka otsas ja kogukond/huvilised

soovisid, et avatud ala metsanõlvadel tagaks parema avatud vaate punktile. Arutelu käigus

jõuti järeldusele, et lageraie tagab parema Struve punkti nähtavuse. Otsustati, et RMK teeb

lageraie 2,2 hektaril ning raie käigus jäetakse raiumata Struve punkti tsentrist diameetriga

25-30 meetrit säilikpuude ala. Säilikpuid ei jäeta Struve punkti tsentrist 5 meetrise diameetri

ulatuses. Lagedaks raiutavale alale istutab RMK uue metsa (tabel 2 ja joonis 6).

Joonis 6. Säilikpuude asetus

Kogukond ehk Struve punkti huvilised tegid ettepaneku kaardistada Struve kaare Hummuli

punkti tsenter, mis asub mäetipus metsasihi servas. Struve punkti tähistavad huvilised

looduses. Nimetatud metsasihti püütakse metsatööde käigus mitte kasutada. Struve punkti

asukoht täpsustatakse looduses 2026. aasta jaanuari lõpuks ja sinna paigaldatakse

märgisena Struve signaalpunkti koopia.

Vajadusel tasandatakse punkti eksponeeritav lage ala (diameetriga 5 meetrit). Punkti

tähistamiseks ja sellega piirneva ala kasutamiseks esitab taotluse Tõrva vallavalitsus.

Märgised ja tähistused paigaldab kogukond RMK-ga kooskõlastatult.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid

tehakse vahemikus 2027–2030. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada, et alustab töödega. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude

eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri Struve punkti kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha

VL360 23 Männikud Lageraie 2027-2030 0,8

VL370 5 Männikud Lageraie 2027-2030 1,4

Joonis 7. Struve punkti kogukonnaalal plaanitud raied.

metsatööde plaan tõrva terviseradade kogukonnaalal aastatel 2026-2035.pdf

Metsatööde plaan Tõrva

terviseradade

kogukonnaala l aastate l

202 6- 203 5

01.2026

Metsade kirjeldus

Tõrva terviseradade kogukonnaala asub Möldre külas Õhne jõe kaldal. Alal asuvad ka Tõrva

valla jäätmejaam ja Tõrva spordiseltsi terviserajad. Kogukonnaala suurus on 100 hektarit,

millest metsamaad on 95 hektarit. Sellest majandatava metsa pindala on 81 hektarit.

Joonis 1. Tõrva terviseradade kogukonnaala.

Tabel 1. Tõrva terviseradade kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 100 hektarit

Kogukond Terviseraja kasutajad ning piirinaabrid

RMK taristu Metsakuivendus Rulli metsas, Härma tee

Looduskaitse Hoiuala

Vääriselupaik

Pärandkultuur Keisripalu mets

Valdav peapuuliik männikud

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Valdav osa (85%)Tõrva

terviserada ümbritsevast

metsast on majandatav mets

(83 ha). Range kaitse all on

14% ehk 13 ha. RMK arvas

majandamisest välja 0,2 ha,

mis asub kaitstava metsa

keskel. Mittemetsamaad on

1% ehk 0,5 ha.

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

Suurema osa Tõrva

terviseraja kogukonnaala

metsast moodustavad

männikud (54%) ja

kuusikud, kaasikud,

haavikud ja teised puuliigid

kokku 46% .

85%

1%

14% 0%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

Rangelt kaitstav mets

RMK otsusega mittemajandatav mets

3% 10%

28%

54%

5%

Puuliigid

Haavikud

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

Teised puuliigid

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

Tõrva terviseradu

ümbritsevas metsas on

kolmandik küpset metsa

(30%, 29 ha).

Keskealisi metsasid on 48%

(45 ha).

Noores metsas teeme

hooldustöid ja reeglina puitu

ei varu.

Tõrva terviseradu ümbritsevas majandatavas metsas on kolmandik (29 hektarit) küpset

metsa, millest (15 ha) on võimalik uuendusraiega majandada.

Keskealises metsas (45 ha) teeme vajadusel harvendusraieid.

48%

22%

30%

Joonis 5. Tõrva terviseradade kogukonnaala metsade vanuseline jaotus, sinise joonega

terviserada (Tõrva Spordiselts).

Plaanitavad tööd

Tõrva terviseraja kogukonnaala metsatööde plaanis on arvesse võetud mitmeid olulisi

tegureid. Metsatööde kavandamisel lähtuti majandatava metsa vanuselisest ja puuliigilisest

koosseisust, metsa sanitaarsest seisundist, kasvutingimustest ning kohaliku kogukonna

esitatud ettepanekutest. Plaani koostamise protsessis osalesid RMK, Tõrva vallavalitsuse ja

suusaraja esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed, kes kogunesid esimest korda 30.

oktoobril 2025 toimunud koosolekule.

Teine kohtumine toimus 6. jaanuaril 2026, kus arutati metsatööde plaanis kirjeldatud tööde

tegemise tingimusi. Arutusel oli ka väljaveo korraldamine seoses silla halva seisukorraga.

Ühiselt lepiti kokku peamised suunised ja tegevused, et tagada terviseraja kasutajate ning

kogukonna huvidega arvestamine:

*Raietest teavitab RMK kirjalikult 1-kuu enne raie toimumist koosolekul osalenud isikuid ja

Tõrva vallavalitsust. Raietegevusest, mis mõjutab terviseraja kasutajaid, teavitab praaker

lisaks raja hooldajat enne raietööde algust.

*Terviserada mõjutavad raied tehakse lumevabal ajal, et võimalikult vähe häirida terviseraja

kasutajaid. Raied teeme sobiva ilmaga lumevabal ajal aasta teisel poolel ajavahemikus 2026-

2030.

Lageraie ja harvendusraie

Tõrva terviseraja kogukonnaala metsatööde plaan näeb ette, et riigimetsa uuendamiseks

viiakse lähema 10 aasta jooksul läbi lageraie kokku 4,8 hektaril, mis jaguneb kaheksale eraldi

metsaosale (vt tabel 2 ja 3 ning joonis 6). Sellest pindalast 1,2 hektarit hõlmab kolm eraldi

metsaosa, kus mets on juba kuivanud. Nendel aladel on teeme lageraie teha kiirendatud

korras 2026. aastal. Ülejäänud lageraied, mis hõlmavad 3,6 hektarit ja ei ole seotud

kahjustatud metsaga, tehakse perioodil 2026 kuni 2030. Selline ajakava võimaldab tagada

metsa uuenemise ja elujõulisuse, arvestades samal ajal kohaliku kogukonna ootusi ning

metsa tervislikku seisundit.

Mets on hukkunud kvartalil AA047 eraldisel 31 ning kvartalil AA046 eraldistel 8 ja 29,

kogupindalaga 1,2 hektarit. Sellises olukorras on ainuvõimalik lahendus teha lageraiet, mis

võimaldab eemaldada kõik kahjustatud ja kuivanud puud.

Lisaks tehakse lageraie kvartalil AA044 eraldistel 2, 23, 24 ja 30 ning kvartalil AA046 eraldisel

7 (kokku 3,6 hektarit). Nendel aladel jäetakse kasvama säilikpuud, mis aitavad säilitada

metsa ökoloogilist mitmekesisust. Lageraie valiti just seetõttu, et mõlemad metsaalad

paiknevad viljakal kasvukohal, kus avatud alale istutatud puud kasvavad kõige kiiremini ja

kindlamini. RMK jaoks on oluline, et metsatöödega tagatakse alati metsa uuenemine. Pärast

raiet istutatakse igale lageraielangile uued puud. Istutame uued puud terviserajaga

piirnevatele lagedatele aladele rajast eemale, et need ei segaks raja hooldamist.

Harvendusraie viiakse läbi metsades, kus mets on liiga tihe ja tulevikupuud vajavad

kasvuruumi. Kokku tehakse harvendusraieid 15,5 hektaril üheksal eraldi metsaosal (vt tabel

2 ja 3 ning joonis 6). Harvendusraie aitab parandada metsa tervist ja kasvutingimusi,

võimaldades alles jäävatel puudel paremini areneda ning suurendades metsa elujõulisust.

Sanitaarraied võsastunud metsaosades

Sanitaarraiet tehakse eelkõige nendes metsaosades, kus metsa seisund seda nõuab.

Eesmärgiks on kahjustatud ja kuivanud puudega ning võsastunud alade korrastamine ning

metsa uuenemise tagamine. Praegu on kavandatud teha sanitaarraiet 1,6 hektaril kolmes

erinevas metsaosas, edaspidi teeme sanitaarraie metsa seisukorrast lähtuvalt.

Sanitaarraie ja sellele järgnevad metsauuenduse tööd viiakse läbi kvartalil AA048 eraldisel

22, kvartalil AA047 eraldisel 28 ja kvartalil AA044 eraldisel 33.

Tõrva Spordiselts MTÜ lepingu muutmist mootorsõidukitega sõitmise lubamiseks ei tehtud.

Mootorsõidukitega sõitmine metsamaal väljaspool teid vaba aja sisustamise eesmärgil ei ole

piisavalt põhjendatud, silmas pidades RMK arengukavas nimetatud arengusuundi nagu

elurikkana hoitud loodus ning teadlikum looduskasutus. Mootorsõidukitega sõitmiseks

väljaspool metsateid võimaldame muude asjaolude sobimisel kasutada mittemetsamaad,

näiteks elamupiirkondadest piisavale kaugusele jäävaid tehnorajatiste kaitsevööndeid või

ammendatud karjääre.

RMK otsib koos Tõrva vallavalitsusega lahendusi Härma tee Õhne jõel oleva silla

korrastamiseks või alternatiivse juurdepääsu tekitamiseks alale. Uue tee rajamisel

koostatakse ehitusprojekt, milles kirjeldatakse vajalikud tööd. Projekt kooskõlastatakse

kohaliku omavalitsusega. RMK eelistab uue tee rajamist. Uue tee rajamisel võib vajalikuks

osutuda vajaduspõhine raie ehk teetrassi raadamine.

Noortes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri Tõrva terviseraja kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik

Planeeritud raie

tegemise ajavahemik

Pindala, ha Märkused

AA044 2 Kaasikud Lageraie 2026–2030 2,1

AA044 5 Kuusikud Harvendusraie 2026–2030 0,8

AA044 6 Männikud Harvendusraie 2026–2030 1,3

AA044 7 Männikud Harvendusraie 2026–2030 0,3

AA044 23 Teised puuliigid Lageraie 2026–2030 0,5

AA044 13 Männikud Harvendusraie 2026–2030 2,1

AA044 24 Teised puuliigid Lageraie 2026–2030 0,2

AA044 30 Teised puuliigid Lageraie 2026–2030 0,2

AA044 33 Sanitaarraie 2026–2030 0,2 võsastunud rohumaa

AA046 2 Kuusikud Harvendusraie 2026–2030 1,4

AA046 6 Männikud Harvendusraie 2026–2030 2,1

AA046 7 Kaasikud Lageraie 2026–2030 0,6

AA046 8 Kaasikud Lageraie 2026 0,8 Erakorraline raie

AA046 16 Männikud Harvendusraie 2026–2030 1,7

AA046 17 Männikud Harvendusraie 2026–2030 5,4

AA046 24 Kaasikud Harvendusraie 2026–2030 0,4

AA046 29 Kaasikud Lageraie 2026 0,1 Erakorraline raie

AA047 28 Teised puuliigid Sanitaarraie 2026–2030 0,3 võsastunud ala

AA047 31 Kuusikud Lageraie 2026 0,3 Erakorraline raie

AA048 22 Teised puuliigid Sanitaarraie 2026–2030 1,1 võsastunud ala

Tabel 3. Raiete koond Tõrva terviseraja kogukonnaala riigimetsas

Raieliik Pindala, ha

Harvendusraie 15,5

Lageraie 4,8

Sanitaarraie võsastunud alal 1,6

Kokku 21,9

Joonis 6. Tõrva terviseraja kogukonnaalal plaanitud raied (pruuni joonega terviserada)

riigimetsa tervikkava tõrva vallas.pdf

RIIGIMETSA TERVIKKAVA

TÕRVA VALLAS

02.2026

S isukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

1. Tõrva valla metsade üldiseloomustus............................................................................ 4

1.1 Tõrva valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................... 4

1.2 Tõrva valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. .......................... 5

1.3 Tõrva valla riigimetsas tehtud raied ..................................................................................... 6

2. Ülevaade Tõrva valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................... 8

3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9

3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine .............................................. 10

3.2 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10

3.3 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11

4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12

4.1 RMK külastuskorraldus Tõrva vallas .................................................................................. 13

5. RMK taristu ................................................................................................................ 15

6. RMK maakasutus........................................................................................................ 16

7. Tõrva valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................... 17

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17

8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 18

9. Tõrva vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ......................................... 19

9.1 Metsatööde plaanide muudatused ..................................................................................... 19

9.2 Metsatööde plaane ei tee .................................................................................................. 19

9.3 Metsatööde plaanide koostamine ...................................................................................... 19

9.4 Metsatööde plaani tingimused .......................................................................................... 19

9.5 Metsatööde plaani kinnitamine ......................................................................................... 19

9.6 Tervikkava kinnitamine ..................................................................................................... 19

9.7 Vallavalituse muud ettepanekud ........................................................................................ 19

10. Tõrva valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ....................................................... 21

11. Kogukonnaalade asukohaskeemid: ............................................................................. 23

S issejuhatus

Käesolev kava on kokkulepe Tõrva valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)

vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet Tõrva

valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa osakaal

omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise Keskus

riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd ning

milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument

ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Tõrva vallas.

Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida

inimesed igapäevaselt kasutavad. Tõrva valla üldplaneeringus on need tähistatud

puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt

kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena

on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10 aastaks.

Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Tõrva valla ja RMK koostööd ja kas

ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.

Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Tõrva vallaga

1. Tõrva valla metsade üldiseloomustus 1.1 Tõrva valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes

Tõrva valla pindala 31.01.2024 seisuga on 64 676 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse

territooriumil asuvatest maadest on 60%, mis on 38 975 ha. Mittemetsamaad võtavad enda

alla 40%, millest suurima pindalaga on haritav maa 15 427 ha.

Joonis 1. Tõrva vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tõrva valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 49% ning 51% jaguneb muude

omanike vahel.

Joonis 2. Tõrva vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

60%

24%

4% 1%

11%

Metsamaa

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Õuemaa

Muu maa

50%

1%

49%

Eraomad

Munitsipaalomand

Riigiomand

Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Joonis 3. Tõrva vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

1.2 Tõrva valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa.

Tõrva vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,

majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks

metsadeks (joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on riigi

metsamaad Tõrva vallas 19 371 ha, millest

majandusmetsa on 12 803 ha, majanduspiirangutega

metsa 1502 ha ja rangelt kaitstavat metsa 5066 ha.

Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on

jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega

metsades on majandustegevus lubatud, arvestades

kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee

RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.

Majandusmetsades on majandustegevus lubatud

peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel

ning metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.

98%

2%

Kliimaministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Majandustegevuseks loetakse

puude raiet, metsamaterjali kokku-

ja väljavedu, noortes metsades

tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja

taristu rekonstrueerimist ning

hooldamist.

RMK-le on omistatud kaks säästva

metsanduse sertifikaati – FSC®

(FSC-C022757) ja PEFC. Mõlemad

on laialt tunnustatud ülemaailmsed

säästliku metsamajandamise

hindamise süsteemid, milles

sätestatud nõuetele vastamine

annab kinnitust sellest, et RMK

majandab metsa ökoloogiliselt,

sotsiaalselt ja majanduslikult

tasakaalustatult.

Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.

1.3 Tõrva valla riigimetsas tehtud raied

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tõrva vallas teinud

uuendusraiet 142 kuni 345 hektaril aastas. Keskmiselt

tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid

1,33%-l riigimetsa pindalast.

Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 74 ha

kuni 237 ha aastas.

66%

8%

26%

Majandusmetsad

Majanduspiirangutega metsad

Rangelt kaitstavad metsad

Uuendusraiet tehakse, kui mets on

saavutanud küpsuskriteeriumid.

Raie eesmärk on luua uue metsa

kasvamiseks sobilikud

kasvutingimused ja võtta kasutusse

raiest saadav puit.

Harvendusraiet tehakse valdavalt

keskealistes ja noortes metsades, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Joonis 5. Uuendusraied Tõrva vallas.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tõrva vallas

uuendanud metsa 171 kuni 340 hektaril aastas.

Keskmiselt uuendas RMK metsa viimase viie aasta

jooksul 265 ha aastas.

Noorendike hooldamise pindala on liikunud

vahemikus 678 kuni 1153 ha aastas.

Joonis 6. Harvendusraied Tõrva vallas.

Joonis 7. Metsauuendus Tõrva vallas.

Joonis 8. Noore metsa hooldamine Tõrva vallas.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2020 2021 2022 2023 2024

Uuendusraiete pindala (ha)

0

50

100

150

200

250

2020 2021 2022 2023 2024

Harvendusraiete pindala (ha)

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2020 2021 2022 2023 2024

Metsauuenduse rajamise pindala (ha)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2020 2021 2022 2023 2024

Noorendike hooldamise pindala (ha)

Metsa uuendamine on uue

metsapõlve istutamine, külvamine

või looduslikule uuenemisele

kaasaaitamine.

Noorendike hooldamiseks loetakse

kultuuride hooldamist ja

valgustusraiet. Neid töid tehakse

noortes metsades selleks, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

2. Ülevaade Tõrva valla metsandussektori tööhõivest ja

maamaksust

Tõrva vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 2065. Metsanduse tegevusalas saab valla

territooriumil tööd 476 inimest.

Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)

Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest

Ettevõtteid 37 9,3%

Töötajate arv 476 23,1%

Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Tõrva valla elanikest

puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.

Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)

Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv

Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne

Mööblitootmine alla 3 konfidentsiaalne

Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete

tootmine 11 317

Aastas tasub RMK omavalitsustele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–

2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.

RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.

Tabel 3. Tõrva valla maamaksu kujunemine 2025. aastal

Metsamajanduse tegevusvaldkond 117 049,33 eurot

50% maksuvabastuse summa – 3188,55 eurot

100% maksuvabastuse summa –19667,72 eurot

3. RMK looduskaitsetööd

RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid

tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse

hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad

RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju

ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.

Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide

alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning

konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende

kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.

Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode

veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste

loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt

vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.

Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade

kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et

suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik

omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike

oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest

võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud

administratiivsetest piirangutest.

RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Tõrva vallas on looduskaitsetöid tehtud või planeeritakse kokku kuuel objektil. Objektid asuvad

Loodusmetsade looduskaitsealal, Rubina looduskaitsealal, Helme jõe hoiualal, Õhne jõe hoiualal

ning Valga-Uulu tee ääres.

Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Tõrva vallas

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Priipalu jääksoo Sookoosluse taastamistöö 2021 27,62

Rubina LKA sookoosluse

taastamine Sookoosluse taastamistöö 2018 505,28-

Helme Veekogude taastamistöö 2023 0,12

Helme veski Veekogude taastamistöö 2021 0,09

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Koorküla Veskijärve pais Veekogude taastamistöö 2025 6,22

Piiri põlispuud Üksikobjekti hooldustöö 2014, 2016,

2020, 2023 0,2

3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine

Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal

alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt põllumajanduse,

metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil.

Kuivendatud soodest on kõige halvemas seisus vanad turbakaevandusalad ehk jääksood, kus

lisaks olulisele kuivendusmõjule võib olla suurel pinnal hävinud ka sootaimestik.

Freesturbaväljakutel ei hakka ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu taimestik kasvama ka

aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist.

Kunagiste kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset tõsta ja stabiliseerida, mille

tulemusena hakkab sookooslus tasahilju taastuma.

Tõrva vallas on mahukaim sookoosluste taastamistöö seotud Rubina soo servaalade loodusliku

veerežiimi taastamisega 2018. aastal. Tööde käigus rajati kuivenduskraavidele pinnaspaise ning

likvideeriti kraavivalle. 2021. aastal korrastati Priipalu jääksoo. Töödega suleti tükkturba

kaevandamiseks rajatud kuivenduskraavid ja säilinud soometsi mõjutavad

metsakuivenduskraavid. Taastamisala pindala oli 27,62 ha. Maapinna lähedane stabiilsem

veetase võimaldab taastuda soole iseloomulikul taimestikul ja alast kujuneb ajapikku jälle toimiv

märgala ökosüsteem sellele iseloomulike funktsioonide ja elustikuga.

3.2 Veekogude tööd

Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud

maaparandusobjektidest ja paisudest. Eesti jõgedel on kokku üle 1000 paisu, nendest ligi 75%

on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja

taimestiku seisundit. Paisud olid Eestis kunagi seotud vesiveskitega, nõukogude ajal hoogustus

hüdroelektrijaamade rajamine ning paisud ehitati suuremaks ning püsivamaks. Tänapäeval pole

neil enam kasutust, kuid betoonseinad takistavad jätkuvalt kalade liikumist.

Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete

hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste

eemaldamine, tehiskärestike rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade

taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning

jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.

Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste

leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.

Veekogudega seotud looduskaitsetöid on Tõrva vallas tehtud kahel objektil Helme jõel, kui 2021.

aastal likvideeriti Helme silla lähistel vana paisuvareme põhjapalgid ning lammutati betoonist

põrkepõrand jõega samasse tasapinda. 2023. aastal lammutati Helme pais jõega samasse

tasapinda, suunati jõgi tagasi looduslikku sängi ning ehitati ülekäigusild. 2025. aastal on

planeeritud Koorküla Veskijärve likvideerimise projekti koostamine ning selle järgi tööde

teostamine.

3.3 Parkide ja maastike hooldus

Enamasti on maastiku ja üksikobjektide hooldus- või taastamistööd seotud vaadete ja

kaitstavate objektide avatuna hoidmisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad

oleksid hästi näha ja võimaldaksid seal liikuda.

Tõrva vallas hooldatakse regulaarselt Piiri põlispuid. Põlispuude alt on eemaldatud võradesse

kasvavaid üksikpuid ning tõrjutakse võsa vastavalt vajadusele.

4. RMK külastuskorraldus

RMK hallatavale riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste

kaitseks ning tutvustamiseks loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab

metsakasutust ja korraldab kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima

maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana

edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab

Eesti metsade ning kaitsealade loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist

ning võimaldab looduses liikumist, kahjustamata sealjuures keskkonda. Selle tegevuse juures

on oluline külastustegevuse ja looduskeskkonna seisundi tasakaalus hoidmine. Saamaks infot

külastusmahust, külastuse trendidest, külastuse iseloomust ning maastiku seisundist

külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning

külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed

toetavad ka külastustaristu optimaalsete majandamisotsuste tegemist.

RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide

hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute

jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,

arvestab RMK laekunud sisendiga.

RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu

kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:

• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;

• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;

• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;

• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;

• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;

• 738 lõkketegemise kohta;

• 61 telkimisala;

• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;

• 54 vaatetorni ja platvormi;

• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;

• Sagadi metsakeskus;

• 20 metsamaja;

• 27 metsaonni.

Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.

Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.

4.1 RMK külastuskorraldus Tõrva vallas

Tõrva valla territooriumile jääb 1 telkimisala, 5 lõkkekohta, 2 matkarada, 1 metsamaja (Joonis

10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks jooksvale hooldusele, on 2022-2024 aastas

keskmiselt kasutatud 12 400 eurot.

2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Tõrva valda jäävatel külastusobjektide külastajatest

97% Eestist, omavalitsustest olid eesotsas Tallinn 13%, Tõrva linn 12%, Tõrva vald 11%, Pärnu

Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Tõrva vallas.

linn 10%, Tartu linn 9%. Enamik neist külastas RMK objekte oma pere või sõpradega, 69%

vastajatest oli puhkeala külastamine reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 61% olid

korduvkülastajad, 40% päevased külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti: metsas

olemine, looduse vaatlemine, jalutamine, ujumine, lõkke tegemine. Külastajauuringu andmetel

kulutas Tõrva valla territooriumil küsitletutest (sh metsamaja külastajad) 31% külastuse jooksul

(Tõrva vallas ja piirkonnas laiemalt) külastusega seoses raha. Keskmiselt kulutati 80 eurot.

RMK tagab Tõrva valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva korrasoleku.

Lähiajal on suurematest töödest planeeritud analüüsida Tõrva valda läbiva veematkaraja

rajamise võimalusi.

.

5. RMK taristu

Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse

olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning

maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.

RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-

ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.

Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Tõrva vallas

Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

9315 5317 1372 196 106 11

Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine

läheb RMK-le maksma ligi 960 000 eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede planeerimise

puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel, sotsiaalsetel

või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.

Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita

maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need

on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

6. RMK maakasutus

Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,

asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse

jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.

Tõrva valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 55,4 ha riigimaid. Kõige

suuremal pinnal, 28,1 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.

Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Tõrva vallas, ha.

6,5

18,1

28,1

2,7

Isiklik kasutusõigus

PLK rent

Põllumajanduslik rent

Rent sportimiseks/puhkamiseks

7. Tõrva valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu

tingimused

Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK

kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja

koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.

Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Tõrva vald nimetab neid metsi

puhke- ja virgestuse maa-alale jäävateks riigimetsadeks ning käsitletakse edaspidi kõrgendatud

avaliku huviga (KAH) alana ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.

Väljavõte Tõrva valla üldplaneeringust:

1. Kogukonnaalad (üldplaneeringus KAH alad) RMK hallatavatel maadel asuvad alad, mille

majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH). Need on kas puhkeväärtuslikud

metsad või on need metsad vajalikud ehitise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või

lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks.

Puhke- ja virgestuse maa-alale jäävat riigimetsa käsitletakse edaspidi kõrgendatud avaliku

huviga (KAH) alana, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitusega ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise kavad. Kavade koostamisel arvestatakse metsade olemit ja nende kasvutingimusi.

Kavade koostamise eesmärgiks on saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine

mets

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel 8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel

Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel

kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel

metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise

juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade

majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on

võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade

raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes

arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut

metsapõlve.

Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,

kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.

Erakorralised ja ettenägematud

tööd on metsatööde plaanis kokku

leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele,

varale ning millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud

metsakahjustuse tagajärjed.

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas

Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt

istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.

Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,

tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.

Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja

pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,

ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib

RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada

segametsade kujunemist.

Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja

kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.

9. Tõrva vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval

maal

9.1 Metsatööde plaanide muudatused

Muudatustest, mida RMK teeb kehtivates metsatööde plaanides (nt kui muutub raieaasta või

kui on tegemist erakorraliste töödega vms), annab RMK teada KOV-le. Kehtivaid plaane

niisugustel puhkudel ei muudeta.

9.2 Metsatööde plaane ei tee

Metsatööde plaane ei koostata, kui kogu kogukonnaala on looduskaitseliste piirangutega. Juhul,

kui RMK teeb seal looduskaitselisi töid, annab RMK sellest KOV-ile teada. Suurematest töödest,

nt elupaikade taastamisest vms teavitab RMK ka kogukonda.

9.3 Metsatööde plaanide koostamine

Uute metsatööde plaanide koostamist alustab RMK kolmel Tõrva vallas asuval kogukonnaalal:

9.3.1.Struve punkt. Avalikku kaasamist ei ole KOV-i hinnangul vaja.

9.3.2. Barclay de Tolly, kaasamine vajalik;

9.3.3.Tõrva terviserada, kaasamine vajalik.

9.4 Metsatööde plaani tingimused

Metsatööde plaanid koostab RMK koostöös omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga 10 aastaks,

konkreetseid raieaastaid ei määrata: raied jagatakse I perioodi ja II perioodi raieteks. Kaardile

märgitakse raiete liik ja asukoht ning I või II periood.

9.5 Metsatööde plaani kinnitamine

Metsatööde plaani kinnitab KOV vallavalitsuse otsusega.

9.6 Tervikkava kinnitamine

Riigimetsa tervikkava kinnitab KOV vallavalitsuse otsusega.

9.7 Vallavalitsuse muud ettepanekud

Tõrva Vallavalitsus on tutvunud riigimetsa tervikkava kavandiga Tõrva valla territooriumil ning

nõustub esitatud tervikkava kavandiga (kiri 26.06.2025 nr 6 6/2025/1048 2).

9.8 Avalikusta misel kogutud ettepanekud tervikkavale (seisuga 04.08.2025 )

Tõrva valla avalikustatud tervikkava kavandile, seisuga 04.08.2025, saabunud ettepanekud on

RMK kodulehel: Ettepanekute_koond_Torva_valla_tervikkava.pdf

10. Tõrva valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid Tabel 6. Metsatööde plaanide ülevaade

Kogukonnaala

nimetus

Metsatööde plaanid

(varasem nimetus kava) Lisad

Tõrva Riiska-

Tõrviku

Tõrva-Riiska-Tõrviku

riigimetsa metsatööde

kava 2023-2033.pdf

Tõrva-Riiska-Tõrviku kogukonnaalade info

kodulehel

Taagepera küla

Taagepera riigimetsa

metsatööde kava 2020-

2030.pdf

Taagepera küla kogukonnaalade info

kodulehel

Rulli küla

Rulli küla riigimetsa

metsatööde kava 2020-

2030.pdf Rulli küla kogukonnaalade info kodulehel

Pori küla

Pori küla riigimetsa

metsatööde kava 2021-

2031.pdf Pori küla kogukonnaalade info kodulehel

Riidaja küla

Riidaja küla riigimetsa

metsatööde kava 2020-

2030.pdf

Riidaja küla kogukonnaalade info

kodulehel

Struve punkt (Kulli

küla)

Struve punkti

metsatoode plaan 2026-

2035

Barclay de Tolly

metsatoode plaan 2025-

2034

Tõrva terviserada

Tõrva terviserajad

metsatööde plaan 2026-

2035

Tabel 7. Tõrva valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025

Kogukonnaala nimetus Pindala, ha Plaani vajadus

Kogukonna

esindaja valla

ettepanekul

Märkused

Struve punkt 2,5 JAH

Hillar Kala

Tõrva Tantsumägi 14,2 EI LK ala

Barclay de Tolly 22,0 JAH Jõgeveste kandi

külaselts MTÜ

Pikasilla küla 24,5 EI LK ala

Tõrva Riiska-Tõrviku 26,2 EI

Taagepera küla 32,1 EI

Rulli küla 33,6 EI

Pori küla 35,4 EI

Riidaja küla 56,1 EI

Tõrva terviserada 99,8 JAH Tiina Neumann

11. Kogukonnaalade asukohaskeemid : 1. Struve punkt (Kulli küla)

2. Tõrva Tantsumägi

3. Barclay de Tolly

4. Pikasilla küla

5. Tõrva Riiska-Tõrviku

6. Taagepera küla

7. Rulli küla

8. Pori küla

9. Riidaja küla

10. Tõrva terviserada