| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60.63.1/1 |
| Registreeritud | 18.02.2026 |
| Sünkroonitud | 16.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60.63.1 |
| Sari | Tõrva valla tervikkava ja sellega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tõrva Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tõrva Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIMETSA TERVIKKAVA
TÕRVA VALLAS
02.2026
S isukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Tõrva valla metsade üldiseloomustus............................................................................ 4
1.1 Tõrva valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................... 4
1.2 Tõrva valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. .......................... 5
1.3 Tõrva valla riigimetsas tehtud raied ..................................................................................... 6
2. Ülevaade Tõrva valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................... 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine .............................................. 10
3.2 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10
3.3 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12
4.1 RMK külastuskorraldus Tõrva vallas .................................................................................. 13
5. RMK taristu ................................................................................................................ 14
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15
7. Tõrva valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................... 16
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 16
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 16
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17
9. Tõrva vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ......................................... 17
9.1 Metsatööde plaanide muudatused ..................................................................................... 17
9.2 Metsatööde plaane ei tee .................................................................................................. 17
9.3 Metsatööde plaanide koostamine ...................................................................................... 17
9.4 Metsatööde plaani tingimused .......................................................................................... 18
9.5 Metsatööde plaani kinnitamine ......................................................................................... 18
9.6 Tervikkava kinnitamine ..................................................................................................... 18
9.7 Vallavalitsuse muud ettepanekud ...................................................................................... 18
9.8 Avalikustamisel kogutud ettepanekud tervikkavale (seisuga 04.08.2025) ............................ 18
10. Tõrva valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ....................................................... 19
11. Kogukonnaalade asukohaskeemid: ............................................................................. 21
S issejuhatus
Käesolev kava on kokkulepe Tõrva valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)
vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet Tõrva
valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa osakaal
omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise Keskus
riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd ning
milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument
ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Tõrva vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Tõrva valla üldplaneeringus on need tähistatud
puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt
kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena
on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10 aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Tõrva valla ja RMK koostööd ja kas
ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Tõrva vallaga.
1. Tõrva valla metsade üldiseloomustus 1.1 Tõrva valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes
Tõrva valla pindala 31.01.2024 seisuga on 64 676 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse
territooriumil asuvatest maadest on 60%, mis on 38 975 ha. Mittemetsamaad võtavad enda
alla 40%, millest suurima pindalaga on haritav maa 15 427 ha.
Joonis 1. Tõrva vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Tõrva valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 49% ning 51% jaguneb muude
omanike vahel.
Joonis 2. Tõrva vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
60%
24%
4% 1%
11%
Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
50%
1%
49%
Eraomad
Munitsipaalomand
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Tõrva vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
1.2 Tõrva valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa.
Tõrva vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks
metsadeks (joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on riigi
metsamaad Tõrva vallas 19 371 ha, millest
majandusmetsa on 12 803 ha, majanduspiirangutega
metsa 1502 ha ja rangelt kaitstavat metsa 5066 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel
ning metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
98%
2%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC®
(FSC-C022757) ja PEFC. Mõlemad
on laialt tunnustatud ülemaailmsed
säästliku metsamajandamise
hindamise süsteemid, milles
sätestatud nõuetele vastamine
annab kinnitust sellest, et RMK
majandab metsa ökoloogiliselt,
sotsiaalselt ja majanduslikult
tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
1.3 Tõrva valla riigimetsas tehtud raied
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tõrva vallas teinud
uuendusraiet 142 kuni 345 hektaril aastas. Keskmiselt
tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid
1,33%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 74 ha
kuni 237 ha aastas.
66%
8%
26%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega metsad
Rangelt kaitstavad metsad
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Joonis 5. Uuendusraied Tõrva vallas.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tõrva vallas
uuendanud metsa 171 kuni 340 hektaril aastas.
Keskmiselt uuendas RMK metsa viimase viie aasta
jooksul 265 ha aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 678 kuni 1153 ha aastas.
Joonis 6. Harvendusraied Tõrva vallas.
Joonis 7. Metsauuendus Tõrva vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Tõrva vallas.
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala (ha)
0
50
100
150
200
250
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala (ha)
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala (ha)
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala (ha)
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
2. Ülevaade Tõrva valla metsandussektori tööhõivest ja
maamaksust
Tõrva vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 2065. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 476 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 37 9,3%
Töötajate arv 476 23,1%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Tõrva valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne
Mööblitootmine alla 3 konfidentsiaalne
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 11 317
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Tõrva valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Metsamajanduse tegevusvaldkond 117 049,33 eurot
50% maksuvabastuse summa – 3188,55 eurot
100% maksuvabastuse summa –19667,72 eurot
3. RMK looduskaitsetööd
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Tõrva vallas on looduskaitsetöid tehtud või planeeritakse kokku kuuel objektil. Objektid asuvad
Loodusmetsade looduskaitsealal, Rubina looduskaitsealal, Helme jõe hoiualal, Õhne jõe hoiualal
ning Valga-Uulu tee ääres.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Tõrva vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Priipalu jääksoo Sookoosluse taastamistöö 2021 27,62
Rubina LKA sookoosluse
taastamine Sookoosluse taastamistöö 2018 505,28-
Helme Veekogude taastamistöö 2023 0,12
Helme veski Veekogude taastamistöö 2021 0,09
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Koorküla Veskijärve pais Veekogude taastamistöö 2025 6,22
Piiri põlispuud Üksikobjekti hooldustöö 2014, 2016,
2020, 2023 0,2
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine
Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal
alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt põllumajanduse,
metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil.
Kuivendatud soodest on kõige halvemas seisus vanad turbakaevandusalad ehk jääksood, kus
lisaks olulisele kuivendusmõjule võib olla suurel pinnal hävinud ka sootaimestik.
Freesturbaväljakutel ei hakka ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu taimestik kasvama ka
aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist.
Kunagiste kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset tõsta ja stabiliseerida, mille
tulemusena hakkab sookooslus tasahilju taastuma.
Tõrva vallas on mahukaim sookoosluste taastamistöö seotud Rubina soo servaalade loodusliku
veerežiimi taastamisega 2018. aastal. Tööde käigus rajati kuivenduskraavidele pinnaspaise ning
likvideeriti kraavivalle. 2021. aastal korrastati Priipalu jääksoo. Töödega suleti tükkturba
kaevandamiseks rajatud kuivenduskraavid ja säilinud soometsi mõjutavad
metsakuivenduskraavid. Taastamisala pindala oli 27,62 ha. Maapinna lähedane stabiilsem
veetase võimaldab taastuda soole iseloomulikul taimestikul ja alast kujuneb ajapikku jälle toimiv
märgala ökosüsteem sellele iseloomulike funktsioonide ja elustikuga.
3.2 Veekogude tööd
Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud
maaparandusobjektidest ja paisudest. Eesti jõgedel on kokku üle 1000 paisu, nendest ligi 75%
on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja
taimestiku seisundit. Paisud olid Eestis kunagi seotud vesiveskitega, nõukogude ajal hoogustus
hüdroelektrijaamade rajamine ning paisud ehitati suuremaks ning püsivamaks. Tänapäeval pole
neil enam kasutust, kuid betoonseinad takistavad jätkuvalt kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete
hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestike rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
Veekogudega seotud looduskaitsetöid on Tõrva vallas tehtud kahel objektil Helme jõel, kui 2021.
aastal likvideeriti Helme silla lähistel vana paisuvareme põhjapalgid ning lammutati betoonist
põrkepõrand jõega samasse tasapinda. 2023. aastal lammutati Helme pais jõega samasse
tasapinda, suunati jõgi tagasi looduslikku sängi ning ehitati ülekäigusild. 2025. aastal on
planeeritud Koorküla Veskijärve likvideerimise projekti koostamine ning selle järgi tööde
teostamine.
3.3 Parkide ja maastike hooldus
Enamasti on maastiku ja üksikobjektide hooldus- või taastamistööd seotud vaadete ja
kaitstavate objektide avatuna hoidmisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad
oleksid hästi näha ja võimaldaksid seal liikuda.
Tõrva vallas hooldatakse regulaarselt Piiri põlispuid. Põlispuude alt on eemaldatud võradesse
kasvavaid üksikpuid ning tõrjutakse võsa vastavalt vajadusele.
4. RMK külastuskorraldus
RMK hallatavale riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste
kaitseks ning tutvustamiseks loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab
metsakasutust ja korraldab kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima
maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana
edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab
Eesti metsade ning kaitsealade loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist
ning võimaldab looduses liikumist, kahjustamata sealjuures keskkonda. Selle tegevuse juures
on oluline külastustegevuse ja looduskeskkonna seisundi tasakaalus hoidmine. Saamaks infot
külastusmahust, külastuse trendidest, külastuse iseloomust ning maastiku seisundist
külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning
külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed
toetavad ka külastustaristu optimaalsete majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
4.1 RMK külastuskorraldus Tõrva vallas
Tõrva valla territooriumile jääb 1 telkimisala, 5 lõkkekohta, 2 matkarada, 1 metsamaja (Joonis
10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks jooksvale hooldusele, on 2022-2024 aastas
keskmiselt kasutatud 12 400 eurot.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Tõrva valda jäävatel külastusobjektide külastajatest
97% Eestist, omavalitsustest olid eesotsas Tallinn 13%, Tõrva linn 12%, Tõrva vald 11%, Pärnu
Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Tõrva vallas.
linn 10%, Tartu linn 9%. Enamik neist külastas RMK objekte oma pere või sõpradega, 69%
vastajatest oli puhkeala külastamine reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 61% olid
korduvkülastajad, 40% päevased külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti: metsas
olemine, looduse vaatlemine, jalutamine, ujumine, lõkke tegemine. Külastajauuringu andmetel
kulutas Tõrva valla territooriumil küsitletutest (sh metsamaja külastajad) 31% külastuse jooksul
(Tõrva vallas ja piirkonnas laiemalt) külastusega seoses raha. Keskmiselt kulutati 80 eurot.
RMK tagab Tõrva valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva korrasoleku.
Lähiajal on suurematest töödest planeeritud analüüsida Tõrva valda läbiva veematkaraja
rajamise võimalusi.
5. RMK taristu
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Tõrva vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
9315 5317 1372 196 106 11
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 960 000 eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede planeerimise
puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel, sotsiaalsetel
või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
6. RMK maakasutus
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Tõrva valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 55,4 ha riigimaid. Kõige
suuremal pinnal, 28,1 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.
Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Tõrva vallas, ha.
6,5
18,1
28,1
2,7
Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Rent sportimiseks/puhkamiseks
7. Tõrva valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu
tingimused
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Tõrva vald nimetab neid metsi
puhke- ja virgestuse maa-alale jäävateks riigimetsadeks ning käsitletakse edaspidi kõrgendatud
avaliku huviga (KAH) alana ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.
Väljavõte Tõrva valla üldplaneeringust:
Kogukonnaalad (üldplaneeringus KAH alad) RMK hallatavatel maadel asuvad alad, mille
majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH). Need on kas puhkeväärtuslikud
metsad või on need metsad vajalikud ehitise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või
lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks.
Puhke- ja virgestuse maa-alale jäävat riigimetsa käsitletakse edaspidi kõrgendatud avaliku
huviga (KAH) alana, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku
omavalitusega ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade
majandamise kavad. Kavade koostamisel arvestatakse metsade olemit ja nende kasvutingimusi.
Kavade koostamise eesmärgiks on saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine
mets
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel 8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
9. Tõrva vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval
maal
9.1 Metsatööde plaanide muudatused
Muudatustest, mida RMK teeb kehtivates metsatööde plaanides (nt kui muutub raieaasta või
kui on tegemist erakorraliste töödega vms), annab RMK teada KOV-le. Kehtivaid plaane
niisugustel puhkudel ei muudeta.
9.2 Metsatööde plaane ei tee
Metsatööde plaane ei koostata, kui kogu kogukonnaala on looduskaitseliste piirangutega. Juhul,
kui RMK teeb seal looduskaitselisi töid, annab RMK sellest KOV-ile teada. Suurematest töödest,
nt elupaikade taastamisest vms teavitab RMK ka kogukonda.
9.3 Metsatööde plaanide koostamine
Uute metsatööde plaanide koostamist alustab RMK kolmel Tõrva vallas asuval kogukonnaalal:
9.3.1.Struve punkt. Avalikku kaasamist ei ole KOV-i hinnangul vaja.
9.3.2. Barclay de Tolly, kaasamine vajalik;
9.3.3.Tõrva terviserada, kaasamine vajalik.
9.4 Metsatööde plaani tingimused
Metsatööde plaanid koostab RMK koostöös omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga 10 aastaks,
konkreetseid raieaastaid ei määrata: raied jagatakse I perioodi ja II perioodi raieteks. Kaardile
märgitakse raiete liik ja asukoht ning I või II periood.
9.5 Metsatööde plaani kinnitamine
Metsatööde plaani kinnitab KOV vallavalitsuse otsusega.
9.6 Tervikkava kinnitamine
Riigimetsa tervikkava kinnitab KOV vallavalitsuse otsusega.
9.7 Vallavalitsuse muud ettepanekud
Tõrva Vallavalitsus on tutvunud riigimetsa tervikkava kavandiga Tõrva valla territooriumil ning
nõustub esitatud tervikkava kavandiga (kiri 26.06.2025 nr 6 6/2025/1048 2).
9.8 Avalikusta misel kogutud ettepanekud tervikkavale (seisuga 04.08.2025 )
Tõrva valla avalikustatud tervikkava kavandile, seisuga 04.08.2025, saabunud ettepanekud on
RMK kodulehel: Ettepanekute_koond_Torva_valla_tervikkava.pdf
10. Tõrva valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid Tabel 6. Metsatööde plaanide ülevaade
Kogukonnaala
nimetus
Metsatööde plaanid
(varasem nimetus kava) Lisad
Tõrva Riiska-
Tõrviku
Tõrva-Riiska-Tõrviku
riigimetsa metsatööde
kava 2023-2033.pdf
Tõrva-Riiska-Tõrviku kogukonnaalade info
kodulehel
Taagepera küla
Taagepera riigimetsa
metsatööde kava 2020-
2030.pdf
Taagepera küla kogukonnaalade info
kodulehel
Rulli küla
Rulli küla riigimetsa
metsatööde kava 2020-
2030.pdf Rulli küla kogukonnaalade info kodulehel
Pori küla
Pori küla riigimetsa
metsatööde kava 2021-
2031.pdf Pori küla kogukonnaalade info kodulehel
Riidaja küla
Riidaja küla riigimetsa
metsatööde kava 2020-
2030.pdf
Riidaja küla kogukonnaalade info
kodulehel
Struve punkt (Kulli
küla)
Struve punkti
metsatoode plaan 2026-
2035
Barclay de Tolly
Barclay de Tolly
metsatoode plaan 2025-
2034
Tõrva terviserada
Tõrva terviserajad
metsatööde plaan 2026-
2035
Tabel 7. Tõrva valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala nimetus Pindala, ha Plaani vajadus
Kogukonna
esindaja valla
ettepanekul
Märkused
Struve punkt 2,5 JAH
Hillar Kala
Tõrva Tantsumägi 14,2 EI LK ala
Barclay de Tolly 22,0 JAH Jõgeveste kandi
külaselts MTÜ
Pikasilla küla 24,5 EI LK ala
Tõrva Riiska-Tõrviku 26,2 EI
Taagepera küla 32,1 EI
Rulli küla 33,6 EI
Pori küla 35,4 EI
Riidaja küla 56,1 EI
Tõrva terviserada 99,8 JAH Tiina Neumann
11. Kogukonnaalade asukohaskeemid : 1. Struve punkt (Kulli küla)
2. Tõrva Tantsumägi
3. Barclay de Tolly
4. Pikasilla küla
5. Tõrva Riiska-Tõrviku
6. Taagepera küla
7. Rulli küla
8. Pori küla
9. Riidaja küla
10. Tõrva terviserada
RIIGIMETSA TERVIKKAVA
TÕRVA VALLAS
02.2026
S isukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Tõrva valla metsade üldiseloomustus............................................................................ 4
1.1 Tõrva valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................... 4
1.2 Tõrva valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. .......................... 5
1.3 Tõrva valla riigimetsas tehtud raied ..................................................................................... 6
2. Ülevaade Tõrva valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................... 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine .............................................. 10
3.2 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10
3.3 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12
4.1 RMK külastuskorraldus Tõrva vallas .................................................................................. 13
5. RMK taristu ................................................................................................................ 14
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15
7. Tõrva valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................... 16
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 16
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 16
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17
9. Tõrva vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ......................................... 17
9.1 Metsatööde plaanide muudatused ..................................................................................... 17
9.2 Metsatööde plaane ei tee .................................................................................................. 17
9.3 Metsatööde plaanide koostamine ...................................................................................... 17
9.4 Metsatööde plaani tingimused .......................................................................................... 18
9.5 Metsatööde plaani kinnitamine ......................................................................................... 18
9.6 Tervikkava kinnitamine ..................................................................................................... 18
9.7 Vallavalitsuse muud ettepanekud ...................................................................................... 18
9.8 Avalikustamisel kogutud ettepanekud tervikkavale (seisuga 04.08.2025) ............................ 18
10. Tõrva valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ....................................................... 19
11. Kogukonnaalade asukohaskeemid: ............................................................................. 21
S issejuhatus
Käesolev kava on kokkulepe Tõrva valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)
vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet Tõrva
valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa osakaal
omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise Keskus
riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd ning
milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument
ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Tõrva vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Tõrva valla üldplaneeringus on need tähistatud
puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt
kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena
on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10 aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Tõrva valla ja RMK koostööd ja kas
ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Tõrva vallaga.
1. Tõrva valla metsade üldiseloomustus 1.1 Tõrva valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes
Tõrva valla pindala 31.01.2024 seisuga on 64 676 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse
territooriumil asuvatest maadest on 60%, mis on 38 975 ha. Mittemetsamaad võtavad enda
alla 40%, millest suurima pindalaga on haritav maa 15 427 ha.
Joonis 1. Tõrva vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Tõrva valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 49% ning 51% jaguneb muude
omanike vahel.
Joonis 2. Tõrva vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
60%
24%
4% 1%
11%
Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
50%
1%
49%
Eraomad
Munitsipaalomand
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Tõrva vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
1.2 Tõrva valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa.
Tõrva vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks
metsadeks (joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on riigi
metsamaad Tõrva vallas 19 371 ha, millest
majandusmetsa on 12 803 ha, majanduspiirangutega
metsa 1502 ha ja rangelt kaitstavat metsa 5066 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel
ning metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
98%
2%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC®
(FSC-C022757) ja PEFC. Mõlemad
on laialt tunnustatud ülemaailmsed
säästliku metsamajandamise
hindamise süsteemid, milles
sätestatud nõuetele vastamine
annab kinnitust sellest, et RMK
majandab metsa ökoloogiliselt,
sotsiaalselt ja majanduslikult
tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
1.3 Tõrva valla riigimetsas tehtud raied
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tõrva vallas teinud
uuendusraiet 142 kuni 345 hektaril aastas. Keskmiselt
tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid
1,33%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 74 ha
kuni 237 ha aastas.
66%
8%
26%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega metsad
Rangelt kaitstavad metsad
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Joonis 5. Uuendusraied Tõrva vallas.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Tõrva vallas
uuendanud metsa 171 kuni 340 hektaril aastas.
Keskmiselt uuendas RMK metsa viimase viie aasta
jooksul 265 ha aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 678 kuni 1153 ha aastas.
Joonis 6. Harvendusraied Tõrva vallas.
Joonis 7. Metsauuendus Tõrva vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Tõrva vallas.
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala (ha)
0
50
100
150
200
250
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala (ha)
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala (ha)
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala (ha)
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
2. Ülevaade Tõrva valla metsandussektori tööhõivest ja
maamaksust
Tõrva vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 2065. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 476 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 37 9,3%
Töötajate arv 476 23,1%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Tõrva valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne
Mööblitootmine alla 3 konfidentsiaalne
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 11 317
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Tõrva valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Metsamajanduse tegevusvaldkond 117 049,33 eurot
50% maksuvabastuse summa – 3188,55 eurot
100% maksuvabastuse summa –19667,72 eurot
3. RMK looduskaitsetööd
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Tõrva vallas on looduskaitsetöid tehtud või planeeritakse kokku kuuel objektil. Objektid asuvad
Loodusmetsade looduskaitsealal, Rubina looduskaitsealal, Helme jõe hoiualal, Õhne jõe hoiualal
ning Valga-Uulu tee ääres.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Tõrva vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Priipalu jääksoo Sookoosluse taastamistöö 2021 27,62
Rubina LKA sookoosluse
taastamine Sookoosluse taastamistöö 2018 505,28-
Helme Veekogude taastamistöö 2023 0,12
Helme veski Veekogude taastamistöö 2021 0,09
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Koorküla Veskijärve pais Veekogude taastamistöö 2025 6,22
Piiri põlispuud Üksikobjekti hooldustöö 2014, 2016,
2020, 2023 0,2
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine
Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal
alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt põllumajanduse,
metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil.
Kuivendatud soodest on kõige halvemas seisus vanad turbakaevandusalad ehk jääksood, kus
lisaks olulisele kuivendusmõjule võib olla suurel pinnal hävinud ka sootaimestik.
Freesturbaväljakutel ei hakka ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu taimestik kasvama ka
aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist.
Kunagiste kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset tõsta ja stabiliseerida, mille
tulemusena hakkab sookooslus tasahilju taastuma.
Tõrva vallas on mahukaim sookoosluste taastamistöö seotud Rubina soo servaalade loodusliku
veerežiimi taastamisega 2018. aastal. Tööde käigus rajati kuivenduskraavidele pinnaspaise ning
likvideeriti kraavivalle. 2021. aastal korrastati Priipalu jääksoo. Töödega suleti tükkturba
kaevandamiseks rajatud kuivenduskraavid ja säilinud soometsi mõjutavad
metsakuivenduskraavid. Taastamisala pindala oli 27,62 ha. Maapinna lähedane stabiilsem
veetase võimaldab taastuda soole iseloomulikul taimestikul ja alast kujuneb ajapikku jälle toimiv
märgala ökosüsteem sellele iseloomulike funktsioonide ja elustikuga.
3.2 Veekogude tööd
Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud
maaparandusobjektidest ja paisudest. Eesti jõgedel on kokku üle 1000 paisu, nendest ligi 75%
on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja
taimestiku seisundit. Paisud olid Eestis kunagi seotud vesiveskitega, nõukogude ajal hoogustus
hüdroelektrijaamade rajamine ning paisud ehitati suuremaks ning püsivamaks. Tänapäeval pole
neil enam kasutust, kuid betoonseinad takistavad jätkuvalt kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete
hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestike rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
Veekogudega seotud looduskaitsetöid on Tõrva vallas tehtud kahel objektil Helme jõel, kui 2021.
aastal likvideeriti Helme silla lähistel vana paisuvareme põhjapalgid ning lammutati betoonist
põrkepõrand jõega samasse tasapinda. 2023. aastal lammutati Helme pais jõega samasse
tasapinda, suunati jõgi tagasi looduslikku sängi ning ehitati ülekäigusild. 2025. aastal on
planeeritud Koorküla Veskijärve likvideerimise projekti koostamine ning selle järgi tööde
teostamine.
3.3 Parkide ja maastike hooldus
Enamasti on maastiku ja üksikobjektide hooldus- või taastamistööd seotud vaadete ja
kaitstavate objektide avatuna hoidmisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad
oleksid hästi näha ja võimaldaksid seal liikuda.
Tõrva vallas hooldatakse regulaarselt Piiri põlispuid. Põlispuude alt on eemaldatud võradesse
kasvavaid üksikpuid ning tõrjutakse võsa vastavalt vajadusele.
4. RMK külastuskorraldus
RMK hallatavale riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste
kaitseks ning tutvustamiseks loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab
metsakasutust ja korraldab kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima
maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana
edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab
Eesti metsade ning kaitsealade loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist
ning võimaldab looduses liikumist, kahjustamata sealjuures keskkonda. Selle tegevuse juures
on oluline külastustegevuse ja looduskeskkonna seisundi tasakaalus hoidmine. Saamaks infot
külastusmahust, külastuse trendidest, külastuse iseloomust ning maastiku seisundist
külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning
külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed
toetavad ka külastustaristu optimaalsete majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
4.1 RMK külastuskorraldus Tõrva vallas
Tõrva valla territooriumile jääb 1 telkimisala, 5 lõkkekohta, 2 matkarada, 1 metsamaja (Joonis
10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks jooksvale hooldusele, on 2022-2024 aastas
keskmiselt kasutatud 12 400 eurot.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Tõrva valda jäävatel külastusobjektide külastajatest
97% Eestist, omavalitsustest olid eesotsas Tallinn 13%, Tõrva linn 12%, Tõrva vald 11%, Pärnu
Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Tõrva vallas.
linn 10%, Tartu linn 9%. Enamik neist külastas RMK objekte oma pere või sõpradega, 69%
vastajatest oli puhkeala külastamine reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 61% olid
korduvkülastajad, 40% päevased külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti: metsas
olemine, looduse vaatlemine, jalutamine, ujumine, lõkke tegemine. Külastajauuringu andmetel
kulutas Tõrva valla territooriumil küsitletutest (sh metsamaja külastajad) 31% külastuse jooksul
(Tõrva vallas ja piirkonnas laiemalt) külastusega seoses raha. Keskmiselt kulutati 80 eurot.
RMK tagab Tõrva valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva korrasoleku.
Lähiajal on suurematest töödest planeeritud analüüsida Tõrva valda läbiva veematkaraja
rajamise võimalusi.
5. RMK taristu
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Tõrva vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
9315 5317 1372 196 106 11
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 960 000 eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede planeerimise
puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel, sotsiaalsetel
või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
6. RMK maakasutus
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Tõrva valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 55,4 ha riigimaid. Kõige
suuremal pinnal, 28,1 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.
Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Tõrva vallas, ha.
6,5
18,1
28,1
2,7
Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Rent sportimiseks/puhkamiseks
7. Tõrva valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu
tingimused
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Tõrva vald nimetab neid metsi
puhke- ja virgestuse maa-alale jäävateks riigimetsadeks ning käsitletakse edaspidi kõrgendatud
avaliku huviga (KAH) alana ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.
Väljavõte Tõrva valla üldplaneeringust:
Kogukonnaalad (üldplaneeringus KAH alad) RMK hallatavatel maadel asuvad alad, mille
majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH). Need on kas puhkeväärtuslikud
metsad või on need metsad vajalikud ehitise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või
lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks.
Puhke- ja virgestuse maa-alale jäävat riigimetsa käsitletakse edaspidi kõrgendatud avaliku
huviga (KAH) alana, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku
omavalitusega ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade
majandamise kavad. Kavade koostamisel arvestatakse metsade olemit ja nende kasvutingimusi.
Kavade koostamise eesmärgiks on saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine
mets
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel 8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
9. Tõrva vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval
maal
9.1 Metsatööde plaanide muudatused
Muudatustest, mida RMK teeb kehtivates metsatööde plaanides (nt kui muutub raieaasta või
kui on tegemist erakorraliste töödega vms), annab RMK teada KOV-le. Kehtivaid plaane
niisugustel puhkudel ei muudeta.
9.2 Metsatööde plaane ei tee
Metsatööde plaane ei koostata, kui kogu kogukonnaala on looduskaitseliste piirangutega. Juhul,
kui RMK teeb seal looduskaitselisi töid, annab RMK sellest KOV-ile teada. Suurematest töödest,
nt elupaikade taastamisest vms teavitab RMK ka kogukonda.
9.3 Metsatööde plaanide koostamine
Uute metsatööde plaanide koostamist alustab RMK kolmel Tõrva vallas asuval kogukonnaalal:
9.3.1.Struve punkt. Avalikku kaasamist ei ole KOV-i hinnangul vaja.
9.3.2. Barclay de Tolly, kaasamine vajalik;
9.3.3.Tõrva terviserada, kaasamine vajalik.
9.4 Metsatööde plaani tingimused
Metsatööde plaanid koostab RMK koostöös omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga 10 aastaks,
konkreetseid raieaastaid ei määrata: raied jagatakse I perioodi ja II perioodi raieteks. Kaardile
märgitakse raiete liik ja asukoht ning I või II periood.
9.5 Metsatööde plaani kinnitamine
Metsatööde plaani kinnitab KOV vallavalitsuse otsusega.
9.6 Tervikkava kinnitamine
Riigimetsa tervikkava kinnitab KOV vallavalitsuse otsusega.
9.7 Vallavalitsuse muud ettepanekud
Tõrva Vallavalitsus on tutvunud riigimetsa tervikkava kavandiga Tõrva valla territooriumil ning
nõustub esitatud tervikkava kavandiga (kiri 26.06.2025 nr 6 6/2025/1048 2).
9.8 Avalikusta misel kogutud ettepanekud tervikkavale (seisuga 04.08.2025 )
Tõrva valla avalikustatud tervikkava kavandile, seisuga 04.08.2025, saabunud ettepanekud on
RMK kodulehel: Ettepanekute_koond_Torva_valla_tervikkava.pdf
10. Tõrva valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid Tabel 6. Metsatööde plaanide ülevaade
Kogukonnaala
nimetus
Metsatööde plaanid
(varasem nimetus kava) Lisad
Tõrva Riiska-
Tõrviku
Tõrva-Riiska-Tõrviku
riigimetsa metsatööde
kava 2023-2033.pdf
Tõrva-Riiska-Tõrviku kogukonnaalade info
kodulehel
Taagepera küla
Taagepera riigimetsa
metsatööde kava 2020-
2030.pdf
Taagepera küla kogukonnaalade info
kodulehel
Rulli küla
Rulli küla riigimetsa
metsatööde kava 2020-
2030.pdf Rulli küla kogukonnaalade info kodulehel
Pori küla
Pori küla riigimetsa
metsatööde kava 2021-
2031.pdf Pori küla kogukonnaalade info kodulehel
Riidaja küla
Riidaja küla riigimetsa
metsatööde kava 2020-
2030.pdf
Riidaja küla kogukonnaalade info
kodulehel
Struve punkt (Kulli
küla)
Struve punkti
metsatoode plaan 2026-
2035
Barclay de Tolly
Barclay de Tolly
metsatoode plaan 2025-
2034
Tõrva terviserada
Tõrva terviserajad
metsatööde plaan 2026-
2035
Tabel 7. Tõrva valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala nimetus Pindala, ha Plaani vajadus
Kogukonna
esindaja valla
ettepanekul
Märkused
Struve punkt 2,5 JAH
Hillar Kala
Tõrva Tantsumägi 14,2 EI LK ala
Barclay de Tolly 22,0 JAH Jõgeveste kandi
külaselts MTÜ
Pikasilla küla 24,5 EI LK ala
Tõrva Riiska-Tõrviku 26,2 EI
Taagepera küla 32,1 EI
Rulli küla 33,6 EI
Pori küla 35,4 EI
Riidaja küla 56,1 EI
Tõrva terviserada 99,8 JAH Tiina Neumann
11. Kogukonnaalade asukohaskeemid : 1. Struve punkt (Kulli küla)
2. Tõrva Tantsumägi
3. Barclay de Tolly
4. Pikasilla küla
5. Tõrva Riiska-Tõrviku
6. Taagepera küla
7. Rulli küla
8. Pori küla
9. Riidaja küla
10. Tõrva terviserada