Palupera III kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300591 muutmise otsuse ja loa muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Otepää Vallavalitsus [email protected] OÜ Aigren [email protected]

18.02.2026 nr DM-131619-17

Palupera III kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300591 muutmise otsuse ja loa muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Edastame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõttele OÜ Aigren (registrikood: 10853367, aadress: Räpina mnt 22b, Võru linn, Võru maakond, Eesti) maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/300591 muutmise otsuse, keskkonnaloa ja muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud.

OÜ Aigren taotleb maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/317767 muutmist vastavalt geoloogilise uuringu aruandele "Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla plokkide 10, 11 ja 12 tarbevaru ümberhindamine (varu seisuga 01.04.2024).

Taotletav Palupera III kruusakarjäär asub Valga maakonnas Otepää vallas Miti külas riigile kuuluval maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Kinnistu valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kahe nädala jooksul, st hiljemalt 05.03.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.

Lisateave:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus: § 11 lg 2, 11 lg 2 1 , 11 lg 22

Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2

Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Kasesirmik OÜ, Maa- ja Ruumiamet, OÜ Tava Mets, Riigimetsa Majandamise Keskus

Aare Mark 5064227 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr L.MK/317767 eelnõu 3. PaluperaIII_KMH_algatamata_jatmine_eelnou2.pdf

2(2)

EELNÕU (18.02.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, 66, 67, 68, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 2, § 61 lõike 1 ning tuginedes ettevõtte OÜ Aigren taotlusele T-KL/1028049 ja Otepää Vallavolikogu 19.06.2025 otsusele nr 1-3/28, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Muuta OÜ Aigren maavara kaevandamise keskkonnaluba nr MK/317767 Palupera III kruusakarjääris järgnevalt: 1.1.1. Määrata mäeeraldise pindalaks 2,65. 1.1.2. Määrata kaevandusloa kehtivusajaks kuni 15.10.2039. 1.2. Määrata keskkonnaloale nr L.MK/317767 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse punktis 3.3. "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust.

1.3. Avalikustada OÜ Aigren kaevandamisloa nr L.MK/317767 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaluba nr L.MK/317767 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine 2.1.1. OÜ Aigren (registrikood 10853367, aadress Räpina mnt 22b, Võru linn, Võru maakond, Eesti) esitas 14.03.2025 Keskkonnaametile Palupera III kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) L.MK/317767 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.03.2025 dokumendina nr DM-131619-1). Palupera III kruusakarjäär asub Valga maakonnas Otepää vallas Miti külas riigile kuuluval maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Kinnistu valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. OÜ Aigren omab kaevandamisluba nr L.MK/317767 Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisel

(loa kehtivusaeg on 15.10.2009 - 14.10.2035) ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks. Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,62 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,65 ha. OÜ Aigren taotleb maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/317767 muutmist vastavalt geoloogilise uuringu aruandele "Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla plokkide 10, 11 ja 12 tarbevaru ümberhindamine (varu seisuga 01.04.2024)“ ja mäeeraldise piiride korrigeerimist. Taotletava Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,65 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala on samuti 2,65 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Miti (Mitiküla, Palupera) maardla (maavarade registri registrikaart nr 528) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 10 ja 12. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru 31.12.2024 seisuga 10 plokk - täiteliiva aktiivne tarbevaru 44 tuh m³, 12 plokk - täiteliiva aktiivne tarbevaru

297 tuh m³. Kaevandatav varu täiteliival 205,0 tuh m3. Keskmiseks kaevandamise mahuks on

14 tuh m3 aastas. Katendi kogus 8,0 tuh m³, sh muld 8,0 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on üld- ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogumaa. Luba taotletakse 15 aastaks. Antavale kaevandamisloale kantakse mäeeraldisega seotud (seisuga 31.12.2025) täiteliiva

aktiivse tarbevaru koguseks XXX tuh m3 ning kaevandatava varu koguseks XXX tuh m3. 2.1.2. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Kaevandamisloa muutmise ja pikendamise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja Eesti Geoloogiateenistus 20.03.2025 kiri nr 13-1/25-491. Ettepanekuid ei esitatud,

Riigilõiv 497.50 € on tasutud 31.03.2025 riigilõivuseaduse § 1362 lg 2 kohaselt. Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla (reg. nr 528) asub Valga maakonna põhjaosas Otepää valla territooriumil, Otepäält 10 km loodes, Palupera raudteejaamast ca 3 km kagu pool. Maardlal töötavad Palupera, Kasemäe ja Miti karjäärid on Otepää piirkonna põhilised ehituskruusa ja -liivaga varustajad. Taotletav Palupera III karjäär asub riigile kuuluval maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Palupera III mäeeraldise edelapiir külgneb Kasemäe kruusakarjääriga ja kagupiir Palupera kruusakarjääriga. Loodes ja kirdes ümbritseb taotletavat karjääriala kuuse-segamets, mida läbib taotletavast karjäärialast loodes edela- kirdesuunaliselt 15 kV elektriülekandeliin. Mäeeraldise loodenurk ulatub ca 2,5 m sügavusele elektriülekandeliini kaitsevööndisse. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad edelaservas olemasoleva Kasemäe mäeeraldise (loa nr VALM-012, loa omaja AS Kiirkandur). Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad kaguservas vahetult olemasoleva Palupera kruusakarjäär (laiendus) mäeeraldise (loa nr VALM 005(II), loa omaja AS TREV-2 Grupp). Mäeeraldisele lähim elamu asub 0,45 km kaugusel edelas Vana-Kasemäe kinnistul

(katastritunnus 58201:002:2012). Lähimaks vooluveekoguks on Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu ca 430 m kaugusele lõuna poole jääv Kaarnamõisa oja mis suubub Palu jõkke. Mäeeraldis on avatud ja alal kaevandatakse liiva ja kruusa. Palupera III karjäär asub Otepää Looduspargist ja sellel paiknevast Otepää loodus/linnualast 466 m kaugusele lõuna suunal.

Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi, küll aga on läheduses registreeritud III kaitse kategooriasse kuuluva kaldapääsukese (Riparia riparia) elupaik (KLO9134812). EELIS- es registreeritud elupaik hõlmab enda alla Kasemäe katastriüksust (58201:002:1130), Palupera karjäär katastriüksust (55701:001:1071) ning Järve-Karjamõisa katastriüksust (55701:001:1072).

2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi.

Kaevandamisloa muutmise taotlus on 09.04.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 09.04.2025 kirjaga nr DM-131619-3 kaevandamisloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lg 1 p 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus edastas eraisik H.A. 07.05.2025 e-kirjaga selgitustaotluse Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise menetluse kohta (DM-131619-5). Oma selgitustaotluses tundis ta muret karjääri keskkonnamõju, looduskeskkonna ja teede kasutamise kohta. Samas palus, et teda lisataks antud menetluse menetlusosaliseks. Keskkonnaamet 12.05.2025 kirjaga nr DM-131619-8 selgitas Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa muutmistaotluse menetlust ja eelnevalt hinnatud keskkonnamõjusid antud piirkonnas (vt ptk 3.4.). Avalikustamise käigus edastas eraisik M.A. 18.05.2025 e-kirjaga taotlused ja arvamuse

Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise menetluse kohta (DM-131619-9). Oma taotluses esitas ta küsimusi ning palus selgitusi maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/317767 muutmise taotluse menetluse kohta. Samas palus kui puudutatud isik end kaasata menetluse M-131619 menetlusosaliseks. Keskkonnaamet 22.05.2025 kirjaga nr DM-131619-10 selgitas Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa muutmistaotluse menetlust ja vastas esitatud küsimustele (vt ptk 3.4.). Kooskõlas MaaPS § 1 lg 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet XX.02.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Tuginedes KeÜS §-le 47 jätab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis menetlusosaliselt XX.02.2025 kirjaga nr DM-131619-X arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa muutmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. OÜ Aigren … 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 6 lõige 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine kohustuslik.

KeHJS § 6 lõige 21 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 kohaselt on kehtestatud § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.

KeHJS § 61 lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 11 lõike 2 alusel otsustas Keskkonnaamet XX.02.2026 kirjaga nr DM-131619-X „Palupera III kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/317767 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa nr L.MK/317767 muutmise menetluse käigus. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks kantakse kaevandamisloale järgmised kõrvaltingimused:

1. Jäätmete ladustamine ja ladestamine karjääris keelatud. Seadmete ja masinate tankimine ning remont peab toimuma mäeeraldise teenindusmaal, selleks ettenähtud kohas kus on tagatud kõik vajalikud ohutusmeetmed.

2. Karjääris töö toimumise ajal kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Töötamisel sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb teha pidevat tolmutõrjet.

3. Rajada mäeeraldise teenindusmaale veeseire kaev. Veetaset mõõta tihedusega 1 kord kvartalis. Mõõtetulemused esitada Otepää Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile e-posti teel.

4. Kui kaevandamise tõttu vesi lähimatest kaevudest kaob, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada kvaliteetne joogi- ja tarbevesi kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või puurkaevu rajamise teel.

5. Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada tööpäeviti 7-19 kui Otepää Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaevandamistööde alustamisest teavitada Otepää ja Elva Vallavalitsust.

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1. muudetav keskkonnaluba nr L.MK/317767 annab ettevõttele OÜ Aigren õiguse Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi.

Vastavalt MaaPS § 67 lg 8 ja § 68 lg 7 kaevandamisloa muutmise korral muudetakse olemasolevat kaevandamisluba, muutes vastavalt vajadusele ka muid kaevandamisloale märgitud nõudeid. Vastavalt MaaPS § 66 lg 2 p 1 ja p 2 ja § 68 lg 7 esitas taotleja kaevandamisloa muutmise ja kehtivusaja pikendamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. Keskkonnaamet saatis 09.04.2025 kirjaga nr DM-131619-4 kaevandamisloa muutmise taotluse arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Otepää Vallavalitsus 08.05.2025 e-kirjaga palus pikendada arvamuse andmise tähtaega kuni 19.06.2025. Põhjenduseks toodi et, Palupera valla üldplaneeringu kohaselt on taoliste ruumilise mõjuga tegevuste puhul ette nähtud kohaliku kogukonna kaasamine, mis hõlmab avalikku teavitamist ja kaasamiskoosolekute korraldamist. Käesolevaks hetkeks ei ole vallavalitsusel olnud võimalik neid toiminguid läbi viia, kuid peame oluliseks, et planeeringust tulenevaid nõudeid järgitaks. Lisaks juhiti tähelepanu, et antud piirkonnas on varasemalt kaevandamislubadega seotud vaidlusi jõudnud kohtusse, mistõttu nende oluliste menetlustoimingute tegemata jätmine võib anda alust uute vaidluste tekkeks (DM-131619-6). Keskkonnaamet 09.05.2025 kirjaga nr DM-131619-7 nõustus tähtaja pikendamisega ning palus esitada arvamus hiljemalt 20.06.2025. Otepää Vallavolikogu 19.06.2025 otsusega nr 1-3/28 (DM-131619-12) teatas, et 05.06.2025 toimus Otepää Vallavalitsuses avalik koosolek, millel osalesid Keskkonnaameti, OÜ Aigren, Otepää Vallavalitsuse, Elva Vallavalitsuse ja kogukonna esindajad. Lähtudes eeltoodust ning maapõueseaduse § 49 lõike 6 alusel, Otepää Vallavolikogu otsustab:

1. Nõustuda OÜ Aigren maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/317767 muutmisega maavara kaevandamiseks Miti külas Aakre metskond 164 katastriüksusel (katastritunnus 58201:002:0016, sihtotstarve mäetööstusmaa) asuvas Palupera III kruusakarjääri mäeeraldises järgmistel tingimustel:

1.1 kaevandamist tohib teostada tööpäeviti kell 07.00–19.00, et vähendada mürahäiringut ja arvestada kohalike elurütmiga; 1.2 vajalik on elanike, Otepää Vallavalitsuse ja Elva Vallavalitsuse eelnev teavitamine kaevandustegevusest ning tuleks fikseerida selge, toimiv teavitamisviis (nt e-postiga, valla veebilehel); 1.3 kaevandamise võimalike mõjude hindamiseks tuleb teostada seiret piirkonna salvkaevude ja pinnaveekogude seisundi üle. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandustegevus põhjustab vee kvaliteedi halvenemist või veetaseme langust, mille tagajärjel muutub olemasolev veevarustus puudulikuks, on loa omaja kohustatud tagama mõjutatud majapidamistele piisava koguse ja kvaliteediga majapidamisvee. Vajadusel tuleb veevarustus lahendada puurkaevude rajamisega loa omaja kulul ning koostöös kohaliku omavalitsusega;

1.4 pinnaveekaitseks ei tohi setitamata liiva- ja saviosakestega vett suunata looduslikesse veekogudesse (eeskätt Purtsi jõkke), veeheide peab vastama keskkonnanõuetele ning vajadusel tuleb rakendada puhastamis- ja setituslahendusi; 1.5 et loa omaja sõlmiks kohaliku omavalitsusega kokkuleppe teede korrashoiu, tolmutõrje ja kahjustuste kõrvaldamise kohta, vajadusel kaaluda ka leevendusmeetmeid kogukonnale (nt materjali jagamine); 1.6 korrastamisprojekt tuleb täielikult ellu viia vastavalt korrastamistingimustele, korrastatud ala peab kujunema looduslähedase reljeefiga ja sobituma ümbritsevasse maastikku. Keskkonnaamet 20.06.2026 kirjaga DM-131619-13 edastas ettevõttele OÜ Aigren Otepää Vallavolikogu 19.06.2025 otsuse nr 1-3/28 ja palus ettevõtte seisukohta kaevandamisloa muutmise menetluse jätkamiseks. Palusime seisukoht esitada oma kirjalik seisukoht 21 kalendripäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest alates. OÜ Aigren 11.07.2025 e-kirjaga soovis pikendada kaevandamisloa L.MK/317767 (Palupera III, katastritunnus 58201:002:0016) muutmise taotluse menetluses Otepää Vallavalitsuse seisukohale ja lisatingimustele vastamise tähtaeg 21 kalendripäeva võrra (01. augustini 2025) (DM-131619-14). Keskkonnaamet 17.07.2025 kirjaga nr DM-131619-15 nõustus tähtaja pikendamisega ning palus esitada arvamus hiljemalt 01.08.2025. OÜ Aigren 24.07.2025 e-kirjaga (DM-131619-16) Otepää Vallavalitsusele teatas oma vastusest esitatud tingimustele: 1.1kaevandamist tohib teostada tööpäeviti kell 07.00–19.00, et vähendada mürahäiringut ja arvestada kohalike elurütmiga; Oleme nõus: nõue vastab tänapäevasele elustandardile ja sobitub meie töögraafikuga. 1 . 2 vajalik on elanike, Otepää Vallavalitsuse ja Elva Vallavalitsuse eelnev teavitamine kaevandustegevusest ning tuleks fikseerida selge, toimiv teavitamisviis (nt e-postiga, valla veebilehel); Oleme nõus - loomulik, et kodanikud soovivad lähikonnas toimuvaga kursis olla. Projektipõhise kaevandamise korral peame võimalikuks sellest varakult omavalitsusi teavitada. 1.3 kaevandamise võimalike mõjude hindamiseks tuleb teostada seiret piirkonna salvkaevude ja pinnaveekogude seisundi üle. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandustegevus põhjustab veekvaliteedi halvenemist või veetaseme langust, mille tagajärjel muutub olemasolev veevarustus puudulikuks, on loa omaja kohustatud tagama mõjutatud majapidamistele piisava koguse ja kvaliteediga majapidamisvee. Vajadusel tuleb veevarustus lahendada puurkaevude rajamisega loa omaja kulul ning koostöös kohaliku omavalitsusega; Kaevude ja pinna-veekogude seire annab kindlasti huvitavat informatsiooni piirkonna veerežiimi kohta. Palupera III mäeeraldisele lähimad majapidamised asuvad 480 m kaugusel edelas ja 800 m kaugusel kagus, olles reljeefis vastavalt 6 ja 18 meetrit mäeeraldisest kõrgemal. Seega on keeruline tõestada, et veekihis nö allavoolu asuvas mäeeraldises ilma vee ärajuhtimiseta toimuv kaevandamine mõjutaks kaevude veetaset või kvaliteeti. Palupera III mäeeraldisest kõrgemal asuvad ka Rabasoo ja Leede majapidamiste salvkaevud. Eeldame, et piirkonna salvkaevude senise režiimivaatluse tulemused on andnud piisavalt teavet maavara

kaevandamise mõjude kohta, ega pea vajalikuks seda dubleerima hakata. Vana-Kasemäe majapidamise 8,9 m sügavune salvkaev pole omaniku sõnul kuivaks jäänud, vett tarbitakse vähesel määral. Savimäe majapidamise 8,4 m sügavune salvkaev pole omaniku sõnul samuti kuivaks jäänud, veetase asub maapinnast 3,4 m, kõigub suure amplituudiga (<1,5 m). Palupera kruusamaardlast põhjas, teisel pool sootasandikku, nõlval asuvate Rabasoo ja Leede majapidamiste kaevud pole omanike sõnul samuti kuivaks jäänud. Ilmselt pole ka 20 aasta jooksul AS Kiirkandur teostatud režiimivaatlused mingit ohtu ennustanud ja kaevandamine on vajaduspõhiselt jätkunud. On üldteada fakt, et liustikujõe setete veekihi veetase sõltub suurel määral sademetest. Savimäele rajatud puurkaevuga tarbitakse 61…75 m sügavuselt Kesk-Devoni põhjaveekogumi põhjavett. 2015. a Vana-Kasemäele rajatud puurkaevuga tarbitakse 23,6…30,4 m sügavuselt Kvaternaari põhjaveekogumi põhjavett. Karjääris kaevetöödega vee alla jõudmisel paigutatakse kujunema hakkava veekogu serva mõõtepost kopajuhile veetaseme jälgimise hõlbustamiseks. 1 . 4 pinnaveekaitseks ei tohi setitamata liiva- ja saviosakestega vett suunata looduslikesse veekogudesse (eeskätt Purtsi jõkke), veeheide peab vastama keskkonnanõuetele ning vajadusel tuleb rakendada puhastamis- ja setituslahendusi; Oleme nõus, sest väljakujunenud ja tasakaalus ökosüsteemi ülemääraste saviosakestega koormamine viib ökosüsteemi tasakaalust välja, mis võib mõnele liigile ebasoodsaks osutuda. Samas peame märkima, et Palupera III mäeeraldiselt kaevandamise käigus pole vajadust ega võimalust vett Purtsi jõkke juhtida. Reguleeritud äravool maardlast toimub Palupera kruusakarjääri korrastatud mäeeraldiselt Kaarnamõisa oja kaudu itta Palu jõkke. Maavara ratsionaalsel väljamisel liitub mäeeraldisel kujunev ca 2,5 ha suurune veekogu Palupera kruusakarjääri mäeeraldisel oleva c a 5 ha suuruse veekoguga ja Kasemäe kruusakarjääri kujuneva ca 4 ha suuruse veekoguga. Palupera III mäeeraldise veekogu moodustab kujunenud tehisjärvest ligikaudu viiendiku, mis ilmselt ei mõjuta veekogu senist olekut. Järved ja veehoidlad ühtlustavad jõgede veerežiimi. 1.5 et loa omaja sõlmiks kohaliku omavalitsusega kokkuleppe teede korrashoiu, tolmutõrje ja kahjustuste kõrvaldamise kohta, vajadusel kaaluda ka leevendusmeetmeid kogukonnale (nt materjali jagamine); On igati mõistetav, et korras augu- ja tolmuvabal teel on mugavam liigelda, see on kasulikum ka liikleja ja sõiduki tervisele. Samas on väheusutav, et Palupera III mäeeraldiselt nädalas keskmiselt väljuma hakkavat 16 veokit senise elu pea peale pööravad. Oleme valmis solidaarselt seniste kaevandajatega tee korrashoiu eest hoolt kandma. 1.6 korrastamisprojekt tuleb täielikult ellu viia vastavalt korrastamistingimustele, korrastatud ala peab kujunema looduslähedase reljeefiga ja sobituma ümbritsevasse maastikku. Enne kaevandamisloa ja korrastamistingimuste saamist tundub veidi ennatlik korrastamisprojekti elluviimist sätestada. Samas oleme teadliku ja nõus sellega, pärast varu ammendamist tuleb meil kaeveala korrastada selleks koostatava projekti alusel. 3.2.2. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.

Palupera III kruusakarjääris võib lähtudes jäätmeseaduse § 71 lõikest 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit (sh muld), mis kooriti enne kaevandamise alustamist ja ei ole nii öelda taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend ja muld on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. See osa katendist ja mullast, mida ei kasutata korrastamisel, tarbitakse või võõrandatakse kooskõlas maapõueseaduse §-ga 99. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Palupera III kruusakarjääris mäeeraldisel maavara kaevandamise jätkamine. Taotluses on kirjeldatud, et keskkonnaloa muutmise taotlemise eesmärk on tagada kohalike tähtsusega ehitusobjektide ja teede rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. 3.2.3. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga.Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Otepää Vallavolikogu 19.06.2025 otsusega nr 1-3/28 (DM-131619-12) nõustus tingimuslikult keskkonnaloa muutmisega. Tingimuste kohta andis selgitused OÜ Aigren 24.07.2025 e-kirjaga (DM-131619-16). Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti XX.02.2026 nr (DM-131619-X) kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ Aigren ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 12.02.2026).

Keskkonnaamet on kontrollinud ning samuti ei esine teisi MaaPS § 55 esitatud kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. 3.2.4. OÜ Aigren omab kaevandamisluba nr L.MK/317767 Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisel (loa kehtivusaeg on 15.10.2009 - 14.10.2035). Luba taotletakse 15 aastaks. Keskkonnaluba L.MK/317767 anti Keskkonnaameti 15.10.2009 poolt Maanteeametile kehtivusajaga kuni 15.10.2020 (so 11 aastaks). 12.08.2020 korraldusega nr DM-109321-5 (menetlust alustati Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis dokumendina nr 12-2/19/435 ja menetlus viidi üle süsteemi KOTKAS ja seal ka lõpetati). Maanteeamet taotles Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa nr L.MK/317767 muutmist seoses vajadusega korrigeerida mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piire ning pikendada kaevandamisloa kehtivusaega 15 aasta võrra, sest loa kehtivusaeg (kehtib kuni 15.10.2020) ei olnud piisav mäeeraldise varu ammendamiseks ning ala korrastamiseks. Kaevandamisluba pikendati kuni 14.10.2035 (so 15 aastat). MaaPS § 60 lõike 2 kohaselt liiva, kruusa, järvelubja, järvemuda ja meremuda kaevandamise luba antakse kuni 15 aastaks. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra. Seega oleks seaduse järgne kaevandamisloa maksimaalne kehtivusaeg 15.10.2039 ning sellele tuginedes saaksime luba pikendada 4 aastat. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lg 1 punktist 9, lg 2 punktist 5 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Palupera III kruusakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:

1. Jäätmete ladustamine ja ladestamine karjääris keelatud. Seadmete ja masinate tankimine ning remont peab toimuma mäeeraldise teenindusmaal, selleks ettenähtud kohas kus on tagatud kõik vajalikud ohutusmeetmed.

2. Karjääris töö toimumise ajal kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Töötamisel sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb teha pidevat tolmutõrjet.

Määratud kõrvaltingimused kantakse ka muudetavale kaevandamisloale. Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud XX.02.2026 kirjaga nr DM-131619-X Palupera III kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250- 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete peenosakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed:

1. Jäätmete ladustamine ja ladestamine karjääris keelatud. Seadmete ja masinate tankimine ning remont peab toimuma mäeeraldise teenindusmaal, selleks ettenähtud kohas kus on tagatud kõik vajalikud ohutusmeetmed.

2. Karjääris töö toimumise ajal kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Töötamisel sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb teha pidevat tolmutõrjet.

3. Rajada mäeeraldise teenindusmaale veeseire kaev. Veetaset mõõta tihedusega 1 kord kvartalis. Mõõtetulemused esitada Otepää Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile e-posti teel.

4. Kui kaevandamise tõttu vesi lähimatest kaevudest kaob, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada kvaliteetne joogi- ja tarbevesi kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või puurkaevu rajamise teel.

5. Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada tööpäeviti 7-19 kui Otepää Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaevandamistööde alustamisest teavitada Otepää ja Elva Vallavalitsust.

Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Otepää Vallavolikogu 19.06.2025 otsusega nr 1-3/28 (DM-131619-12) teatas, et 05.06.2025 toimus Otepää Vallavalitsuses avalik koosolek, millel osalesid Keskkonnaameti, OÜ Aigren, Otepää Vallavalitsuse, Elva Vallavalitsuse ja kogukonna esindajad. Lähtudes eeltoodust ning maapõueseaduse § 49 lõike 6 alusel, Otepää Vallavolikogu otsustab:

1. Nõustuda OÜ Aigren maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/317767 muutmisega maavara kaevandamiseks Miti külas Aakre metskond 164 katastriüksusel (katastritunnus 58201:002:0016, sihtotstarve mäetööstusmaa) asuvas Palupera III kruusakarjääri mäeeraldises järgmistel tingimustel:

1.1 kaevandamist tohib teostada tööpäeviti kell 07.00–19.00, et vähendada mürahäiringut ja arvestada kohalike elurütmiga; 1.2 vajalik on elanike, Otepää Vallavalitsuse ja Elva Vallavalitsuse eelnev teavitamine

kaevandustegevusest ning tuleks fikseerida selge, toimiv teavitamisviis (nt e-postiga, valla veebilehel); 1.3 kaevandamise võimalike mõjude hindamiseks tuleb teostada seiret piirkonna salvkaevude ja pinnaveekogude seisundi üle. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandustegevus põhjustab vee kvaliteedi halvenemist või veetaseme langust, mille tagajärjel muutub olemasolev veevarustus puudulikuks, on loa omaja kohustatud tagama mõjutatud majapidamistele piisava koguse ja kvaliteediga majapidamisvee. Vajadusel tuleb veevarustus lahendada puurkaevude rajamisega loa omaja kulul ning koostöös kohaliku omavalitsusega; 1.4 pinnaveekaitseks ei tohi setitamata liiva- ja saviosakestega vett suunata looduslikesse veekogudesse (eeskätt Purtsi jõkke), veeheide peab vastama keskkonnanõuetele ning vajadusel tuleb rakendada puhastamis- ja setituslahendusi; 1.5 et loa omaja sõlmiks kohaliku omavalitsusega kokkuleppe teede korrashoiu, tolmutõrje ja kahjustuste kõrvaldamise kohta, vajadusel kaaluda ka leevendusmeetmeid kogukonnale (nt materjali jagamine); 1.6 korrastamisprojekt tuleb täielikult ellu viia vastavalt korrastamistingimustele, korrastatud ala peab kujunema looduslähedase reljeefiga ja sobituma ümbritsevasse maastikku. OÜ Aigren 24.07.2025 e-kirjaga (DM-131619-16) Otepää Vallavalitsusele teatas oma vastusest esitatud tingimustele milles üldjoontes nõustus. 1.1 kaevandamist tohib teostada tööpäeviti kell 07.00–19.00, et vähendada mürahäiringut ja arvestada kohalike elurütmiga. 1.2 vajalik on elanike, Otepää Vallavalitsuse ja Elva Vallavalitsuse eelnev teavitamine kaevandustegevusest ning tuleks fikseerida selge, toimiv teavitamisviis (nt e-postiga, valla veebilehel). Kaevandamistöödele ajalise piirangu seadmine kaevandamisloale on igati mõistlik ning seda on käsitletud KMH eelhinnangus. Sellega tingimusega nõustub ka taotleja. Seega seatakse kaevandamisloa kõrvaltingimuseks: Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada tööpäeviti 7-19 kui Otepää Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaevandamistööde alustamisest teavitada Otepää ja Elva Vallavalitsust. 1.3 kaevandamise võimalike mõjude hindamiseks tuleb teostada seiret piirkonna salvkaevude ja pinnaveekogude seisundi üle. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandustegevus põhjustab vee kvaliteedi halvenemist või veetaseme langust, mille tagajärjel muutub olemasolev veevarustus puudulikuks, on loa omaja kohustatud tagama mõjutatud majapidamistele piisava koguse ja kvaliteediga majapidamisvee. Vajadusel tuleb veevarustus lahendada puurkaevude rajamisega loa omaja kulul ning koostöös kohaliku omavalitsusega; Kaevandamisloa nr VALM-012 alusel teostatakse seiret kinnistu omaniku või valdaja nõusolekul alljärgnevatel kinnistutel: VanaKasemäe (58201:002:2012), Rabasoo (58201:002:1630) Leede (58201:002:2380), Eedeni (58201:002:2121), Savimäe (58201:002:0670) salvkaevudes. Mõõtmistulemuste alusel võib eeldada, et karjäärist lõunapoole ja läände jäävates ning reljeefis kõrgemal asuvates kaevudes (Vana-Kasemäe, Savimäe) esineb

märgatav sesoonne veetaseme muutlikkus, kuid ei esine veetaseme langust. Nende kaevude toiteala jääb reljeefis kõrgemale ehk lõunapoole (Otepää kõrgustiku nõlv) ning kaevude veetase ei sõltu karjääride tegevusest. Rabasoo ja Leede kaevude valdajate sõnul on kaevudes veetase oluliselt alanenud ning kaevud ei ole kasutatavad. Maapinna kõrguste ja reljeefi alusel jääb Leede ja Rabasoo kaevude toiteala põhjapoole, kust veevoolu suund on lõunasse soostunud alale ehk karjääride mõju kaevude veetasemele on ebatõenäoline. Selleks, et lähielanike kartust joogivee kadumise üle leevendada seatakse kaevandamisloa täiendavaks tingimuseks:

1. Rajada mäeeraldise teenindusmaale veeseire kaev. Veetaset mõõta tihedusega 1 kord kvartalis. Mõõtetulemused esitada Otepää Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile e-posti teel.

2. Kui kaevandamise tõttu vesi lähimatest kaevudest kaob, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada kvaliteetne joogi- ja tarbevesi kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või puurkaevu rajamise teel.

1.4 pinnaveekaitseks ei tohi setitamata liiva- ja saviosakestega vett suunata looduslikesse veekogudesse (eeskätt Purtsi jõkke), veeheide peab vastama keskkonnanõuetele ning vajadusel tuleb rakendada puhastamis- ja setituslahendusi. Palupera III mäeeraldisel kaevandamise käigus ei ole vajadust ega võimalust vett Purtsi jõkke juhtida. Äravool maardlast toimub Palupera kruusakarjääri korrastatud mäeeraldiselt Kaarnamõisa oja kaudu itta Palu jõkke. Maavara ratsionaalsel väljamisel liitub mäeeraldisel kujunev ca 2,5 ha suurune veekogu Palupera kruusakarjääri mäeeraldisel oleva ca 5 ha suuruse veekoguga ja Kasemäe kruusakarjääri kujuneva ca 4 ha suuruse veekoguga. Palupera III mäeeraldise veekogu moodustab kujunenud tehisjärvest ligikaudu viiendiku, mis ilmselt ei mõjuta veekogu senist olekut. Järved ja veehoidlad ühtlustavad jõgede veerežiimi. Seega antud teemal kõrvaltingimuse määramine ei ole asjakohane. 1.5 et loa omaja sõlmiks kohaliku omavalitsusega kokkuleppe teede korrashoiu, tolmutõrje ja kahjustuste kõrvaldamise kohta, vajadusel kaaluda ka leevendusmeetmeid kogukonnale (nt materjali jagamine). Keskkonnaamet ei saa määrata kõrvaltingimusi mäeeraldisest ja selle teenindusmaast väljapoole ega loa omaja ja KOV vahelistele suhetele. Avalike teede kasutamiseks tuleb loa omajal ja teeomanikul sõlmida vastavad lepingud. Samas võib ka loa omaja ja KOV sõlmida omavahelisi kokkuleppeid. Seega seda tingimust kaevandamisloa kõrvaltingimuseks ei määrata. 1.6 korrastamisprojekt tuleb täielikult ellu viia vastavalt korrastamistingimustele, korrastatud ala peab kujunema looduslähedase reljeefiga ja sobituma ümbritsevasse maastikku. See on seadusest tulenev kaevandamisloa omaja kohustus ja seda kaevandamisloa kõrvaltingimuseks ei määrata. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Keskkonnaloa taotluse avalikustamise käigus edastas eraisik H.A. 07.05.2025 e-kirjaga selgitustaotluse Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise menetluse kohta (DM- 131619-5). Oma selgitustaotluses tundis ta muret karjääri keskkonnamõju, looduskeskkonna ja teede kasutamise kohta. Samas palus, et teda lisataks antud menetluse menetlusosaliseks. Keskkonnaamet 12.05.2025 kirjaga nr DM-131619-8 selgitas Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa muutmistaotluse menetlust ja eelnevalt hinnatud keskkonnamõjusid antud piirkonnas. Samuti selgitas, et Miti-Roopjärve tee nr 5820059 on avalikult kasutatav tee ja see tähendab, et seda võivad kõik kodanikud ja ettevõtted kasutada. Tee korrasoleku eest vastutab tee omanik/haldaja. Kahjuks ei saa kaevandamisloaga määrata tingimusi väljaspoole mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Seega ei saa määrata mis tee kaudu toimub maavara väljavedu. Seni on Palupera III karjäärist toimunud väljavedu mööda karjäärides väljakujunenud siseteid Miti- Roopjärve teele ja sealt edasi riigi tugimaanteele Rõngu-Otepää-Kanepi. Nii on see siiani toimunud ja ilmselt ka jätkub. Liikluskoormus antud teel ei suurene, uut karjääri ei avata-jätkub praegune kaevandamistegevus. Lisame, et teed on kasutatud juba üle viiekümne aasta Palupera karjäärist väljaveo teena. Antud teed kasutab Savimäe, Vana-Kasemäe ja veel ilmselt ka teised kinnistud läbipääsuks maanteele. Kulla kinnistult saab väljapääsuks kasutada ka praegu ja tulevikus Palupera-Miti-Puka teed nr 5820006. Keskkonnaamet kaasas teda kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse (menetluse nr M- 131619) menetlusosalisena. Keskkonnaloa taotluse avalikustamise käigus edastas eraisik M.A. 18.05.2025 e-kirjaga taotlused ja arvamuse Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise menetluse kohta (DM-131619-9). Oma taotluses esitas ta küsimusi ning palus selgitusi maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/317767 muutmise taotluse menetluse kohta. Samas palus kui puudutatud isik end kaasata menetluse M-131619 menetlusosaliseks. Keskkonnaamet 22.05.2025 kirjaga nr DM-131619-10 selgitas Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa muutmistaotluse menetlust ja vastas esitatud küsimustele. Sealhulgas selgitas, et taotlusega soovitakse kaevandamisluba küll 15 aastaks aga seaduse järgne kaevandamisloa maksimaalne kehtivusaeg 15.10.2039 ning sellele tuginedes saaksime luba pikendada vaid 4 aastat. Sellest Keskkonnaamet ka lähtub loa muutmisel. Keskkonnaameti arvamusel tekib Kasemäe mäeeraldise (loa nr VALM-012, loa omaja AS Kiirkandur), Palupera kruusakarjäär (laiendus) mäeeraldise (loa nr VALM 005(II), loa omaja AS TREV-2 Grupp) ja Palupera III karjääride alale veekogu suurusega ca 16 ha, keskmise sügavusega 5 meetrit (maks 12 m). Sellise järelduseni jõudsime vastavate kaevandamislubade ja nende taotlusmaterjalide, korrastamisprojektide ning KMH eelhinnangute alusel. Miti maardlal maavara kaevandamise eesmärgiks on maavara kaevandamine, aga mitte veekogu rajamine. Sellest tulenevalt ei ole otseselt ka hinnatud tekkiva veekogu keskkonnamõju ning seda ei ole arutletud avalikel koosolekutel (tekkivat veekogu ja selle mõju on hinnatud eksperthinnangus ja KMH eelhinnangutes). Kaevandamine Otepää Looduspargi piiri lähedal on põhjendatud sellega, et seal levib kvaliteetne maavara ja et looduspargi kaitse eeskirja kohaselt on looduspargis kaevandamine keelatud. Antud maardlal kaevandati juba enne kui moodustati looduspark.

Veel tõdes Keskkonnaamet, et iseseisvalt ei ole asutus uuringuid läbi viinud. Miti maardla erinevate keskkonnalubade menetluste raames on koostatud KMH aruanne, eksperthinnangud ja KMH eelhinnangud. Need on avalikud ja leitavad Keskkonnaameti süsteemides KIRKE ja KOTKAS. Keskkonnaamet kaasas teda kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse (menetluse nr M- 131619) menetlusosalisena. Keskkonnaloa nr L.MK/328748 muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus … 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 18.02.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/317767

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Aigren

Registrikood / Isikukood 10853367

Tegevuskoha andmed Nimetus Palupera III kruusakarjäär

Aadress Aakre metskond 164, Miti küla, Otepää vald, Valga maakond

Katastritunnus(ed) 58201:002:0016

Territoriaalkood EHAK 4959

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 528

Maardla nimetus Miti (Mitiküla, Palupera)

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara kruus

Mäeeraldise nimetus Palupera III kruusakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 2.65

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 2.65

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 8

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 8

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 14 000

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

10 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 44 tuh m³ 31.12.2024

12 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 297 tuh m³ 31.12.2024

Tegevusala andmed

2/3

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla plokkide 10, 11 ja 12 tarbevaru ümberhindamine (varu seisuga 01.04.2024)

Geoloogiafondi number EGF 9878

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti peadirektori korraldus nr 1-17/24/1371

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.06.2024

1. Jäätmete ladustamine ja ladestamine karjääris keelatud. Seadmete ja masinate tankimine ning remont peab toimuma mäeeraldise teenindusmaal, selleks ettenähtud kohas kus on tagatud kõik vajalikud ohutusmeetmed. 2. Karjääris töö toimumise ajal kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Töötamisel sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb teha pidevat

tolmutõrjet. 3. Rajada mäeeraldise teenindusmaale veeseire kaev. Veetaset mõõta tihedusega 1 kord kvartalis. Mõõtetulemused esitada Otepää Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile e-posti teel. 4. Kui kaevandamise tõttu vesi lähimatest kaevudest kaob, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada kvaliteetne joogi- ja tarbevesi kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või puurkaevu rajamise teel. 5. Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada tööpäeviti 7-19 kui Otepää Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaevandamistööde alustamisest teavitada Otepää ja Elva Vallavalitsust.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik

Liiv, täitepinnas 2025 2039 tuh m³ 205 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2025 2039 0557 Otepää vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Palupera III mäeeraldise plan Lisa 1: PALUPERA III KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE PLAAN.pdf Jah

Palupera III lõbilõiked Lisa 2: PALUPERA III KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I-I`.pdf Jah

Palupera III korrastatud maa plaan Lisa 3: PALUPERA III KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KORRASTATUD MAA PLAAN.pdf Jah

3/3

EELNÕU

11.02.2026

Palupera III kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa L.MK/317767

muutmise taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes OÜ Aigren esitatud Palupera III kruusakarjääri keskkonnaloa L.MK/317767

muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 ,

maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/317767

muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Palupera III kruusakarjääri

keskkonnaloas on järgmised:

1.3.1. Jäätmete ladustamine ja ladestamine karjääris keelatud. Seadmete ja masinate tankimine

ning remont peab toimuma mäeeraldise teenindusmaal, selleks ettenähtud kohas kus on tagatud

kõik vajalikud ohutusmeetmed.

1.3.2. Karjääris töö toimumise ajal kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel

kasutatavaid teid. Töötamisel sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb teha pidevat tolmutõrjet.

1.3.3. Rajada mäeeraldise teenindusmaale veeseire kaev. Veetaset mõõta tihedusega 1 kord

kvartalis. Mõõtetulemused esitada Otepää Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile e-posti teel.

1.3.4. Kui kaevandamise tõttu vesi lähimatest kaevudest kaob, tuleb kaevandamisloa omanikul

tagada kvaliteetne joogi- ja tarbevesi kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või

puurkaevu rajamise teel.

1.3.5. Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada tööpäeviti 7-

19 kui Otepää Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaevandamistööde alustamisest

teavitada Otepää ja Elva Vallavalitsust.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

OÜ Aigren (registrikood 10853367, aadress Räpina mnt 22b, Võru linn, Võru maakond, Eesti)

esitas 14.03.2025 Keskkonnaametile Palupera III kruusakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) L.MK/317767 muutmise taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.03.2025 dokumendina nr DM-131619-1).

Palupera III kruusakarjäär asub Valga maakonnas Otepää vallas Miti külas riigile kuuluval

maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Kinnistu valitseja on Kliimaministeerium,

volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

OÜ Aigren omab kaevandamisluba nr L.MK/317767 Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisel

(loa kehtivusaeg on 15.10.2009 - 14.10.2035) ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva

kaevandamiseks. Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,62 ha ja mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 2,65 ha.

OÜ Aigren taotleb maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/317767 muutmist vastavalt

geoloogilise uuringu aruandele "Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla plokkide 10, 11 ja 12

tarbevaru ümberhindamine (varu seisuga 01.04.2024)“ ja mäeeraldise piiride korrigeerimist.

Taotletava Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,65 ha, mäeeraldise

teenindusmaa pindala on samuti 2,65 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Miti (Mitiküla,

Palupera) maardla (maavarade registri registrikaart nr 528) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke

10 ja 12. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru 31.12.2024

seisuga 10 plokk - täiteliiva aktiivne tarbevaru 44 tuh m³, 12 plokk - täiteliiva aktiivne tarbevaru

297 tuh m³. Kaevandatav varu täiteliival 205,0 tuh m3. Keskmiseks kaevandamise mahuks on

14 tuh m3 aastas. Katendi kogus 8,0 tuh m³, sh muld 8,0 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on

üld- ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogumaa. Luba taotletakse 15 aastaks.

Keskkonnaamet võttis 09.04.2025 kirjaga nr DM-131619-3 Palupera III kruusakarjääri

kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse.

KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh

KeHJS § 61 lg 1 kohane teave.

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.

3. Palupera III kruusakarjääri kaevandamisluba L.MK/317767.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

OÜ Aigren omab kaevandamisluba nr L.MK/317767 Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisel

(loa kehtivusaeg on 15.10.2009 - 14.10.2035) ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva

kaevandamiseks. Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,62 ha ja mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 2,65 ha.

OÜ Aigren taotleb maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/317767 muutmist vastavalt

geoloogilise uuringu aruandele "Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla plokkide 10, 11 ja 12

tarbevaru ümberhindamine (varu seisuga 01.04.2024) ja mäeeraldise piiride korrigeerimist.

Palupera III kruusakarjäär asub Valga maakonnas Otepää vallas Miti külas riigile kuuluval

maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Kinnistu valitseja on Kliimaministeerium,

volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletava Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,65 ha, mäeeraldise

teenindusmaa pindala on samuti 2,65 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Miti (Mitiküla,

Palupera) maardla (maavarade registri registrikaart nr 528) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke

10 ja 12. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru 31.12.2024

seisuga 10 plokk - täiteliiva aktiivne tarbevaru 44 tuh m³, 12 plokk - täiteliiva aktiivne tarbevaru

297 tuh m³. Kaevandatav varu täiteliival 205,0 tuh m3. Keskmiseks kaevandamise mahuks on

14 tuh m3 aastas. Katendi kogus 8,0 tuh m³, sh muld 8,0 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on

üld- ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogumaa.

Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla plokk 10 ja plokk 12 varu kinnitas Maa-ameti

peadirektor oma 21.06.2024. a korraldusega nr 1-17/24/1371.

Palupera III kruusakarjääri mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Kaevandamist

jätkatakse olemasolevas kruusakarjääris. Senine väljapääs karjäärist on kulgenud mööda

Kasemäe ja Palupera kruusakarjääride piiriala (nõlvatervikul). Maardlas kujunenud olukorrast

tulenevalt on mäetehniliselt otstarbekas rajada väljaveotee Palupera kruusakarjääri kirdepiiri

taha, maardla plokkide 39 ja 40 levikualale.

Veel paljandamata kattekiht vallitakse mäeeraldise teenindusmaal kuni 3 m kõrgustesse

aunadesse. Ladustatava katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole

olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Kasvukihi (mulla) vallitamisel peab jälgima, et ei

toimuks segunemist teiste materjalidega. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohiks

aunasid tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku

niiskuse juures. Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks silutakse auna pealispind ja

küljed. Ennetamaks umbrohtude levikut külvatakse aunadele liblikõielisi, tärganud taimestikku

niidetakse perioodiliselt. Ladustatud katendit võib vastava loa taotlemise korral võõrandada,

kuna kaevealale kujuneb ka veekogu. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusalale ei nõua

suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete

teke ja levik on välistatud. Maapõueseaduse § 99 kohaselt on maavara katend, sh ka

võõrandatav ning väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad kasutatav. Seega võib

kaevandaja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem

korrastamisprojektiga ette nähtavas koguses sisse osta.

Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine.

Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning

frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul

ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa kaeve-eest või puistangutest

kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks ja sõelumiseks) mobiilsesse purustus-

sorteerimissõlme. Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse

(ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid.

Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale

nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali

realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse

jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse

puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni.

Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse

kaevetööde plaanile. Kaevandamise lõpptulemusena tekkiva karjäärisüvendi kujundamisel on

materjali püsivusest tulenevalt soovitatav tasandada nõlvad kaldega 1:1,4 ja veealuses osas

kaldega 1:5. Kaevandamisjärgselt kujuneva veekogu kaldaalad metsastatakse.

Palupera III kruusakarjääri kruusa kasutatakse looduslikul kujul kui ka töödelduna. Vajadusel

materjali purustatakse ja sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne

purustus-sorteerimissõlm.

Juurdepääs Palupera III kruusakarjäärile on hea, väljaveoteena kasutatakse ka edaspidi

Kasemäe ja Palupera kruusakarjääride piiriala. Maardlas kujunenud olukorrast tulenevalt on

mäetehniliselt otstarbekas rajada väljaveotee Palupera kruusakarjääri kirdepiiri taha, maardla

plokkide 39 ja 40 levikualale.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik

energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine

korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka

korrastamiseks vajalik katendi maht.

Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamisprojektis. Katendi

ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega

järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.

Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei

teki Palupera III kruusakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega

kaevandamisjäätmeid.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

OÜ Aigren omab kaevandamisluba nr L.MK/317767 Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisel

(loa kehtivusaeg on 15.10.2009 - 14.10.2035) ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva

kaevandamiseks. Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,62 ha ja mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 2,65 ha.

OÜ Aigren taotleb maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/317767 muutmist vastavalt

geoloogilise uuringu aruandele "Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla plokkide 10, 11 ja 12

tarbevaru ümberhindamine (varu seisuga 01.04.2024) ja mäeeraldise piiride korrigeerimist.

Palupera III kruusakarjäär asub Valga maakonnas Otepää vallas Miti külas riigile kuuluval

maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Kinnistu valitseja on Kliimaministeerium,

volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletava Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,65 ha, mäeeraldise

teenindusmaa pindala on samuti 2,65 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Miti (Mitiküla,

Palupera) maardla (maavarade registri registrikaart nr 528) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke

10 ja 12.

Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla (reg. nr 528) asub Valga maakonna põhjaosas Otepää

valla territooriumil, Otepäält 10 km loodes, Palupera raudteejaamast ca 3 km kagu pool.

Maardlal töötavad Palupera, Kasemäe ja Miti karjäärid on Otepää piirkonna põhilised

ehituskruusa ja -liivaga varustajad. Taotletav Palupera III karjäär asub riigile kuuluval

maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Palupera III mäeeraldise edelapiir külgneb

Kasemäe kruusakarjääriga ja kagupiir Palupera kruusakarjääriga. Loodes ja kirdes ümbritseb

taotletavat karjääriala kuuse-segamets, mida läbib taotletavast karjäärialast loodes edela-

kirdesuunaliselt 15 kV elektriülekandeliin. Mäeeraldise loodenurk ulatub ca 2,5 m sügavusele

elektriülekandeliini kaitsevööndisse.

Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad edelaservas olemasoleva Kasemäe

mäeeraldise (loa nr VALM-012, loa omaja AS Kiirkandur). Taotletav mäeeraldis ning selle

teenindusmaa külgnevad kaguservas vahetult olemasoleva Palupera kruusakarjäär (laiendus)

mäeeraldise (loa nr VALM 005(II), loa omaja AS TREV-2 Grupp).

Mäeeraldisele lähim elamu asub 0,45 km kaugusel edelas Vana-Kasemäe kinnistul

(katastritunnus 58201:002:2012).

Lähimaks vooluveekoguks on Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu ca 430 m

kaugusele lõuna poole jääv Kaarnamõisa oja mis suubub Palu jõkke.

Mäeeraldis on avatud ja alal kaevandatakse liiva ja kruusa.

Palupera III karjäär asub Otepää Looduspargist ja sellel paiknevast Otepää loodus/linnualast

466 m kaugusele lõuna suunal.

Palupera valla üldplaneeringuga kohaselt jääb Palupera III karjääri kinnistu mäetööstusmaa

alale ja on seega üldplaneeringuga kooskõlas. Uute karjääride avamisel vältida võimalusel

alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele ning kasutada leevendusmeetmeid.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse energiakasutus.

Kattekiht on enamuselt mäeeraldise alalt juba kooritud vallitatud karjääri äärealal. Kattekihi

paksus on 0,0....1,5 m, keskmiselt 0,6 m. Kattekiht koosneb mullast, turbast ja

orgaanikasegusest liivast.

Kasuliku kihi moodustab peamiselt kruus veeristega mis sisaldab 40…60 % peeneteralist liiva

paksusega 2,6…9,8 ja liiv väga peeneteraline, väheste veeristega paksusega 2,4…3,5 m.

Kasuliku kihi lamami moodustab liivsavi-saviliivmoreen.

Palupera III mäeeraldis asub Palu ja Purtsi jõe veelahkmealal. Pinnasevee äravool toimub

kraavide ja Karjamõisa oja kaudu itta-kirdesse Palu jõkke. Kaugus ojani on 0,8…1,0 km.

Orienteeruvalt sama kaugel läänes voolab Purtsi jõgi.

Hüdrogeoloogilised tingimused mäeeraldisel on ala lihtsast geoloogilisest ehitusest tulenevalt

samuti lihtsad. Alal levib liustikujõe setete veekiht. Vesi on vabapinnaline, veepidemeks on

liivsavimoreen. Geoloogilise uuringu teostamise ajal 2007.a aprillis oli veetase mäeeraldise

põhjaosa puuraukudes 2,5…4,5 m sügavusel maapinnast (88,5…90,0 m abs. kõrgusel).

Palupera kruusakarjääri põhjapoolses osas on 15.10.2018. a mõõdetud veetase 88,75 m

absoluutkõrgusel, mis on eeldatavalt ka kaevandamisjärgselt kujuneva veekogu veetase.

Karjääri veerežiim on looduslik. Palupera karjääri idaosast Palu jõkke suubuva äravoolu truubi

kõrgus on 87,2 m (Koch, 1994).

Mäeeraldisel olev taimekooslus on hävinenud, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale

veekogu ja metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Pinna- ja põhjavesi

Palupera III kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara all- ja pealpool põhjaveetaset, seega

suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Osa maavaravarust paikneb keskmisest

pinnaseveetasemest allpool. Veekõrvaldus toimub isevooluliselt läbi Palupera karjääri.

Pinnasevee äravool on itta ja kirdesse Palu jõkke, mis asub 0,8–1,0 km kaugusel. Geoloogilise

uuringu teostamise ajal 2007. a aprillis oli veetase puuraukudes 2,5– 4,5 m sügavusel

maapinnast (88,47–89,47 abs m kõrgusel). Külgneva Palupera karjääri põhjapoolses osas

äravoolukraavis on keskmine veetase kõrgusel 88,37 abs m, karjääri lõunaosas oleva tiigi

veepind oli samal ajal kõrgusel 89,77 abs m. Palupera kruusakarjääri idaosast Palu jõkke

suubuva äravoolu truubi kõrgus on 87,37 m (Koch, 1994). Palupera ja Palupera III

kruusakarjääride ühise korrastamisprojekti põhjal stabiliseerub veetase pärast maavaravaru

ammendumist eeldatavasti kõrgusel 88,45 abs m.

Esmalt kaevandatakse veepealne varu ja seejärel veealune. Maavara kaevandatakse ja

laaditakse ekskavaatoriga. Allpool pinnaseveetaset asuv materjal tõstetakse laadimisele

eelnevalt vallidesse ja jäetakse nõrguma. Varu ammendamisel korrastatakse karjäär

tehisveekoguks ja kaldad metsastatakse.

Mõningane risk võib tekkida vee kvaliteedile mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui

avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt

võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust

lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus

reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks

tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida

lekete puhul saaks koheselt kasutada.

Kehtivale kaevandamisloale on põhjavee kaitseks seatud kõrvaltingimuseks:

1. Jäätmete ladustamine ja ladestamine karjääris keelatud. Seadmete ja masinate tankimine

ning remont peab toimuma mäeeraldise teenindusmaal, selleks ettenähtud kohas kus on

tagatud kõik vajalikud ohutusmeetmed.

Kaevandamisloa nr VALM-012 alusel teostatakse seiret kinnistu omaniku või valdaja

nõusolekul alljärgnevatel kinnistutel: VanaKasemäe (58201:002:2012), Rabasoo

(58201:002:1630) Leede (58201:002:2380), Eedeni (58201:002:2121), Savimäe

(58201:002:0670) salvkaevudes. Mõõtmistulemuste alusel võib eeldada, et karjäärist

lõunapoole ja läände jäävates ning reljeefis kõrgemal asuvates kaevudes (Vana-Kasemäe,

Savimäe) esineb märgatav sesoonne veetaseme muutlikkus, kuid ei esine veetaseme langust.

Nende kaevude toiteala jääb reljeefis kõrgemale ehk lõunapoole (Otepää kõrgustiku nõlv) ning

kaevude veetase ei sõltu karjääride tegevusest. Rabasoo ja Leede kaevude valdajate sõnul on

kaevudes veetase oluliselt alanenud ning kaevud ei ole kasutatavad. Maapinna kõrguste ja

reljeefi alusel jääb Leede ja Rabasoo kaevude toiteala põhjapoole, kust veevoolu suund on

lõunasse soostunud alale ehk karjääride mõju kaevude veetasemele on ebatõenäoline.

veetaseme alanemise põhjuste välja selgitamiseks on vaja jätkata seiret.

Selleks, et lähielanike kartust joogivee kadumise üle leevendada seatakse kaevandamisloa

täiendavaks tingimuseks:

1. Rajada mäeeraldise teenindusmaale veeseire kaev. Veetaset mõõta tihedusega 1 kord

kvartalis. Mõõtetulemused esitada Otepää Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile e-posti teel.

2. Kui kaevandamise tõttu vesi lähimatest kaevudest kaob, tuleb kaevandamisloa omanikul

tagada kvaliteetne joogi- ja tarbevesi kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või

puurkaevu rajamise teel.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).

Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel

transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise

nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Palupera III kruusakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval- ja allpool põhjaveetaset,

looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus

nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta

jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud

arvutusliku hinnangu kohaselt ei ületata maavara töötlemisel määruses nr 67 sätestatud

künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik. Keskmiselt kaevandatakse aastas 14

tuh m³.

Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,

sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut

vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii

karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib

hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega

200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab

ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku

tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate

kemikaalide kasutamine.

Kehtivale kaevandamisloale on tolmutekke ennetamiseks seatud kõrvaltingimus:

1. Karjääris töö toimumise ajal kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku

tootmisel kasutatavaid teid. Töötamisel sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb teha pidevat tolmutõrjet.

Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri

territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud

määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid

kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Müra

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.

Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002

määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb

vahemikku 84-90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel

alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50

m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist

vallid.

Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust päev (07.00-23.00) ja öö (23.00-07.00),

müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala

kategooriast. Arvestades senist maakasutust tuleb Palupera III kruusakarjääri lähiala käsitleda

kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB

ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt:

päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB

(60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel

ajal tööpäevadel, tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.

Palupera III kruusakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal, maavara töötlemisel tuleb kasutada

kaasaegset mobiilset kompleksi ning sellest valmistatud toodangu transportimiseks

kaasaegseid, madala müratasemega veokeid. Kuival ajal töötamisel tuleb vajadusel

karjäärisiseseid teid niisutada. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku

kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud

alal.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku

80...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest

masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel.

Lähim elamu jääb Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ida 450 m kaugusele

Vana-Kasemäe kinnistule (katastritunnus 58201:002:2012).

Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust

punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada

mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel,

dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 40 m kaugusel: Lp1 = 82 +

20log10(15) – 20log10(450) = 52 dB, kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud

helirõhutase, väärtusega 82 dB. Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi

ehk tasast maapinda ilma haljastuse ja reljeefita. Palupera III kruusakarjääris toimub

kaevandamine karjääri süvendis, elamust 450 m kaugusel.

Eeltoodu põhjal ei põhjusta Palupera III mäeeraldisel kaevandamine mäeeraldisest 450 m

kaugusel Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala maksimaalset

tööstusmürataset.

Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt, et müratase lähima elamu juures ei ületaks kehtestatud

piirväärtust ega häiriks ümbruskonda, määrata kaevandamisloa kõrvaltingimusteks:

1. Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada tööpäeviti 7-19

kui Otepää Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaevandamistööde alustamisest

teavitada Otepää ja Elva Vallavalitsust.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Palupera III kruusakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei

viida.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse

maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse

vajadusel vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise

aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina

kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust,

silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste

materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja

järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav

katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus

ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne

keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22

tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus

tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala

korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kui Palupera III kruusakarjääri

kaevandamise käigus purustatakse ja sõelutakse materjali erinevateks fraktsioonideks, siis kõik

fraktsioonid leiavad kasutust teedeehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.

Jäätmeseaduse mõistes Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega

kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole

kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada

nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist

seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

OÜ Aigren taotleb maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/317767 muutmist vastavalt

geoloogilise uuringu aruandele "Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla plokkide 10, 11 ja 12

tarbevaru ümberhindamine (varu seisuga 01.04.2024) ja mäeeraldise piiride korrigeerimist.

Palupera III kruusakarjäär asub Valga maakonnas Otepää vallas Miti külas riigile kuuluval

maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Kinnistu valitseja on Kliimaministeerium,

volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletava Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,65 ha, mäeeraldise

teenindusmaa pindala on samuti 2,65 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Miti (Mitiküla,

Palupera) maardla (maavarade registri registrikaart nr 528) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke

10 ja 12.

Mäeeraldis on avatud ja alal kaevandatakse liiva ja kruusa.

Maastikuliselt paikneb Palupera III kruusakarjäär Otepää kõrgustiku põhja nõlval.

Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla (reg. nr 528) asub Valga maakonna põhjaosas Otepää

valla territooriumil, Otepäält 10 km loodes, Palupera raudteejaamast ca 3 km kagu pool.

Maardlal töötavad Palupera, Kasemäe ja Miti karjäärid on Otepää piirkonna põhilised

ehituskruusa ja -liivaga varustajad. Taotletav Palupera III karjäär asub riigile kuuluval

maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Palupera III mäeeraldise edelapiir külgneb

Kasemäe kruusakarjääriga ja kagupiir Palupera kruusakarjääriga. Loodes ja kirdes ümbritseb

taotletavat karjääriala kuuse-segamets, mida läbib taotletavast karjäärialast loodes edela-

kirdesuunaliselt 15 kV elektriülekandeliin. Mäeeraldise loodenurk ulatub ca 2,5 m sügavusele

elektriülekandeliini kaitsevööndisse.

Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad edelaservas olemasoleva Kasemäe

mäeeraldise (loa nr VALM-012, loa omaja AS Kiirkandur). Taotletav mäeeraldis ning selle

teenindusmaa külgnevad kaguservas vahetult olemasoleva Palupera kruusakarjäär (laiendus)

mäeeraldise (loa nr VALM 005(II), loa omaja AS TREV-2 Grupp).

Mäeeraldisele lähim elamu asub 0,45 km kaugusel edelas Vana-Kasemäe kinnistul

(katastritunnus 58201:002:2012).

Lähimaks vooluveekoguks on Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu ca 430 m

kaugusele lõuna poole jääv Kaarnamõisa oja mis suubub Palu jõkke.

Palupera III karjäär asub Otepää Looduspargist ja sellel paiknevast Otepää loodus/linnualast

466 m kaugusele lõuna suunal.

Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega

loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi, küll aga on läheduses registreeritud III

kaitse kategooriasse kuuluva kaldapääsukese (Riparia riparia) elupaik (KLO9134812). EELIS-

es registreeritud elupaik hõlmab enda alla Kasemäe katastriüksust (58201:002:1130), Palupera

karjäär katastriüksust (55701:001:1071) ning Järve-Karjamõisa katastriüksust

(55701:001:1072).

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Kattekiht on enamuselt mäeeraldise alalt juba kooritud vallitatud karjääri äärealal. Kattekihi

paksus on 0,0....1,5 m, keskmiselt 0,6 m. Kattekiht koosneb mullast, turbast ja

orgaanikasegusest liivast.

Kasuliku kihi moodustab peamiselt kruus veeristega mis sisaldab 40…60 % peeneteralist liiva

paksusega 2,6…9,8 ja liiv väga peeneteraline, väheste veeristega paksusega 2,4…3,5 m.

Kasuliku kihi lamami moodustab liivsavi-saviliivmoreen.

Palupera III mäeeraldis asub Palu ja Purtsi jõe veelahkmealal. Pinnasevee äravool toimub

kraavide ja Karjamõisa oja kaudu itta-kirdesse Palu jõkke. Kaugus ojani on 0,8…1,0 km.

Orienteeruvalt sama kaugel läänes voolab Purtsi jõgi.

Hüdrogeoloogilised tingimused mäeeraldisel on ala lihtsast geoloogilisest ehitusest tulenevalt

samuti lihtsad. Alal levib liustikujõe setete veekiht. Vesi on vabapinnaline, veepidemeks on

liivsavimoreen. Geoloogilise uuringu teostamise ajal 2007.a aprillis oli veetase mäeeraldise

põhjaosa puuraukudes 2,5…4,5 m sügavusel maapinnast (88,5…90,0 m abs. kõrgusel).

Palupera kruusakarjääri põhjapoolses osas on 15.10.2018. a mõõdetud veetase 88,75 m

absoluutkõrgusel, mis on eeldatavalt ka kaevandamisjärgselt kujuneva veekogu veetase.

Karjääri veerežiim on looduslik. Palupera karjääri idaosast Palu jõkke suubuva äravoolu truubi

kõrgus on 87,2 m (Koch, 1994).

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,

kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Palupera III kruusakarjäär

kavandatakse korrastada veekoguks. Karjääris kaevandamise käigus veetaset ei alandata ja

olemasolevat veerežiimi ei muudeta.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise

väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale

kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna

veerežiimi.

Palupera III karjäär asub Otepää Looduspargist ja sellel paiknevast Otepää loodus/linnualast

466 m kaugusele lõuna suunal.

Palupera III mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid,

looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal on Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS) andmetel registreeritud III kaitse kategooriasse kuuluva kaldapääsukese

(Riparia riparia) elupaik (KLO9134812). EELIS-es registreeritud elupaik hõlmab enda alla

Kasemäe katastriüksust (58201:002:1130), Palupera karjäär katastriüksust (55701:001:1071)

ning Järve-Karjamõisa katastriüksust (55701:001:1072).

Looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaldapääsukese looduslikud elupaigad on peamiselt veekogude kaldajärsakutes ning liivakivipaljandites. Inimtekkelistest elupaikadest pesitseb kaldapääsuke kõige sagedamini liiva- ja kruusakarjääride järskudes nõlvades, puistangutes ja katendikuhjades. Tavaliselt eelistab kaldapääsuke pesitsemiseks aktiivselt kaevandatavat karjääriosa, kus leidub värskeid ja järske, 90-kraadiseid nõlvu (Eesti Ornitoloogiaühing, 2018, „Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel“ juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele. Seega kaldapääsuke suudab sobivate tingimuste korral kasutada ka karjääri tehislikke paljandeid ning kuna piirkonnas on juba toimivad karjäärid ja kujunenud elupaik, ei ole tõenäoliselt kavandatud tegevusel kaldapääsukesele olulist täiendavat negatiivset mõju, eeldusel et järgitakse pesitsusaja piiranguid ja rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid, mis on näiteks toodud Eesti ornitoloogia ühingu poolt koostatud juhendis mäetööstus- ja

ehitusettevõtjatele. Juhendmaterjali järgi on kaldapääsuke on nn tehismaastike asustatav liik. Kaevandamise käigus tuleb tagada asurkonna säilimine ning seisundi säilimise ning eelistatult paranemise potentsiaal peale kaevandustegevuse lõppemist!

Mäeeraldise puhveralal (500 m ulatuses mäeeraldise ja selle teenindusmaa välispiirist) ei ole

registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpe, küll aga asub eelpool märgitud kaldapääsukese

elupaik ning puhverala piirneb Otepää looduspargiga. Otepää looduspark hõlmab täielikult

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Otepää linnu- ja loodusalasid.

Kõige lähem loodusdirektiivi elupaigatüüp asub mäeeraldise ja selle teenindusmaa välispiirist

580 m kaugusel, tegemist on metsaelupaigatüübiga 9010* (vanad loodusmetsad). Kõige lähem

I kaitse kategooria linnuliigi ehk väike-konnakotka elupaik on 2055 m kaugusel ning kõige

lähem kanakulli ehk II kaitsekategooria linnuliigi elupaik on 2684 m kaugusel. Kavandatav

tegevus ei kujuta olulist mõju loodusväärtustele, sh Otepää looduspargile ning Otepää loodus-

ja linnualale. Piirkonnas on juba olemasolevad tegutsevad karjäärid ning kaitsealuste

elupaikade asukohad asuvad piisaval kaugusel.

Otepää Looduspargi Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärk on hästi säilinud

pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase

asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse,

kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse.

Palupera III kruusakarjääri kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Natura 2000

võrgustikku kuuluvad Otepää linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkidele.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Palupera III kruusakarjääri mõjupiirkonnas

alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis

ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Mäeeraldisele lähim elamu asub 0,45 km kaugusel edelas Vana-Kasemäe kinnistul

(katastritunnus 58201:002:2012).

Ülenormatiivne müra üldjoontes ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning

katendivall vähendavad müra. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks

rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist

kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute

vähendamiseks.

Palupera III kruusakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:

1. Jäätmete ladustamine ja ladestamine karjääris keelatud. Seadmete ja masinate tankimine

ning remont peab toimuma mäeeraldise teenindusmaal, selleks ettenähtud kohas kus on

tagatud kõik vajalikud ohutusmeetmed.

2. Karjääris töö toimumise ajal kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku

tootmisel kasutatavaid teid. Töötamisel sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb teha pidevat tolmutõrjet.

Loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks,

sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.

Selleks, et lähielanike kartust joogivee kadumise üle leevendada seatakse kaevandamisloa

täiendavaks tingimuseks:

1. Rajada mäeeraldise teenindusmaale veeseire kaev. Veetaset mõõta tihedusega 1 kord

kvartalis. Mõõtetulemused esitada Otepää Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile e-posti teel.

2. Kui kaevandamise tõttu vesi lähimatest kaevudest kaob, tuleb kaevandamisloa omanikul

tagada kvaliteetne joogi- ja tarbevesi kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või

puurkaevu rajamise teel.

Ettevatusprintsiibist lähtuvalt, et müratase lähima elamu juures ei ületaks kehtestatud

piirväärtust ega häiriks ümbruskonda, määrata kaevandamisloa kõrvaltingimusteks:

1. Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada tööpäeviti 7-19

kui Otepää Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaevandamistööde alustamisest

teavitada Otepää ja Elva Vallavalitsust.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Palupera III kruusakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt

ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad

mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui

kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast

kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra

võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Palupera III kruusakarjääri mäeeraldisel ja teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega

loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi.

Mäeeraldise puhveralal (500 m ulatuses mäeeraldise ja selle teenindusmaa välispiirist) ei ole

registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpe, küll aga asub eelpool märgitud kaldapääsukese

elupaik ning puhverala piirneb Otepää looduspargiga. Otepää Looduspark hõlmab täielikult

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Otepää linnu- ja loodusalasid.

Kõige lähem loodusdirektiivi elupaigatüüp asub mäeeraldise ja selle teenindusmaa välispiirist

580 m kaugusel, tegemist on metsaelupaigatüübiga 9010* (vanad loodusmetsad). Kõige lähem

I kaitse kategooria linnuliigi ehk väike-konnakotka elupaik on 2055 m kaugusel ning kõige

lähem kanakulli ehk II kaitsekategooria linnuliigi elupaik on 2684 m kaugusel. Kavandatav

tegevus ei kujuta olulist mõju loodusväärtustele, sh Otepää looduspargile ning Otepää loodus-

ja linnualale. Piirkonnas on juba olemasolevad tegutsevad karjäärid ning kaitsealuste

elupaikade asukohad asuvad piisaval kaugusel.

Otepää Looduspargi Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärk on hästi säilinud

pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase

asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse,

kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse.

Palupera III kruusakarjääri kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Natura 2000

võrgustikku kuuluvad Otepää linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkidele.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul.

Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad edelaservas olemasoleva Kasemäe

mäeeraldise (loa nr VALM-012, loa omaja AS Kiirkandur), kaguservas vahetult olemasoleva

Palupera kruusakarjäär (laiendus) mäeeraldise (loa nr VALM 005(II), loa omaja AS TREV-2

Grupp). Miti karjäär (loa nr L.MK/323025, loa omaja AS Kiirkandur) asub ca 1 km kaugusel

lääne suunas.

1. Palupera kruusakarjäär (laiendus) VALM 005(II). Loa omanik: AS TREV-2 Grupp,

kehtivusaeg on 23.01.2019 - 22.01.2034. Mäeeraldise pindala on 15,54 ha ja

mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,99 ha.

2. Miti kruusakarjäär L.MK/323025. Loa omanik: aktsiaselts KIIRKANDUR,

kehtivusaeg on 01.03.2013 - 01.03.2028. Mäeeraldise pindala on 14,70 ha ja

mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,10 ha.

3. Kasemäe kruusakarjäär VALM-012. Loa omanik: aktsiaselts KIIRKANDUR,

kehtivusaeg on 17.11.2004 - 16.10.2034. Mäeeraldise pindala on 8,57 ha ja mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 9,60 ha.

Maardlal paikneb lisaks Palupera III karjääri veel kolmest karjäärist koosnev ala, mille

kaevandatavad alad kokku moodustavad pindala suurusega 33,24 ha. Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punkt 28

sätestab muude tegevuste hulgas olulise keskkonnamõjuga tegevusena maavara

pealmaakaevandamise suuremal kui 25 ha alal.

Keskkonnaamet märgib, et KeHJS-s ei ole täpsustatud § 6 lg 1 p 28 alusel KMH

kohustuslikkuse määramisel „ala“ mõistet. Keskkonnaametis on KeHJS § 6 lg 1 p 28

rakendamisel lähtutud sellest, et kaevandamise mõiste annab ja kaevandamisega seotud

tegevusi reguleerib MaaPS. MaaPS § 6 lg 1 järgi on maavara kaevandamine maavara

looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust

seisundist eemaldamine ning mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kaevise vedu ja

esmane töötlemine. MaaPS § 8 lg 1 järgi on mäeeraldis kaevandamisloaga kaevandamiseks

määratud maapõue osa ning MaaPS § 8 lg 2 kohaselt on mäeeraldise teenindusmaa

kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud ala mäeeraldise ümber või kohal ja ümber.

Kaevandamise mõiste defineerib MaaPS, seega KeHJS § 6 lg 1 p 28 rakendamisel arvestatakse

mäeeraldise ja teenindusmaa pindalaga ega liideta 25 ha ala arvestamisel maardla piires olevate

karjääride mäeeraldise teenindusmaade pindalasid kokku.

Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille

korral keskkonnamõjude hindamise läbiviimine on kohustuslik, tuleb KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade kohta anda otsustajal eelhinnang, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 2 on ühe tegevusena nimetatud ka maavara

kaevandamine.

Keskkonnaministri määruse 31 § 4 punktis 7 on sätestatud, et hinnangu andmisel

keskkonnamõju olulisusele tuleb arvestada kavandatava tegevuse koosmõjuga muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega.

Lähim salvkaev asub taotletavast mäeeraldisest 0,45 km kaugusel edelas Vana-Kasemäe kinnistul (katastritunnus 58201:002:2012). Ülejäänud salvkaevud jäävad enam kui 500 m kaugusele, Savimäe, Leede ja Rabasoo kinnistutel. Nimetatud kaevudes teostatakse seiret Kasemäe kruusakarjääri keskkonnaloa nr VALM-012 alusel. Hinnangus taotletaval mäeeraldisel veerežiimile tekkida võiva mõju kohta jõutakse järeldusele,

et maavaravaru kaevandamine Palupera III kruusakarjääris veerežiimile täiendavat mõju ei

avalda, kuna reljeefi muutmine mäeeraldisel ei too kaasa uute toitealade ja valgalade ning

põhjavee voolusuuna muutumist. Veealust maavaravaru väljatakse veetaset alandamata.

Karjäärist väljatud materjal ladustatakse veekogu kaldale, kust vesi nõrgub tagasi karjääri.

Väljatud materjali arvel ning kuna osa veest jääb liiva või aurub, siis kaasneb mõningane

veekadu, mis väljendub veetaseme alanemises karjääris. Kuna maavara ei väljata korraga

lühikese aja jooksul, siis ei ole oodata ka järsku veetaseme alanemist. Samaaegselt

kaevandamisega toimub juba veetaseme taastumine tagasinõrguva vee, sademevee ja karjääri

külgedelt infiltreeruva vee arvel. Seega ei esine kaevandamistegevuse käigus olukorda, kus

veetase alaneb kiirelt mitmeid meetreid, tuues kaasa ulatusliku põhjavee alanduslehtri välja

kujunemise. Samuti ei avalda maavara kaevandamine mõju pinnavee režiimile, kuna vett

karjäärist välja ei pumbata.

Müra hajumise kohaselt põhjustavad suurimat mürahäiringut töötavad mäemasinad, kuid

kõrgemad tasemed levivad vahetult masinate ümbruses. Ülenormatiivne müratase väljapoole

mäeeraldist ei levi ning müra levikut aitavad tõkestada rajatavad katendivallid taotletava

mäeeraldise piiridel. Taotletava Palupera III karjääri lisandumisel kaasneb lähimate

majapidamiste juures müratasemete kasv vahemikus ~1 - 5 dB (sõltuvalt mäetööde asukohast

karjäärides), kuid tase jääb allapoole kehtestatud piirväärtusi, sealjuures ka olemasolevate

karjääride koostöötamisel. Eelnevast tulenevalt ei ole lisaks katendivallide rajamisele Palupera

III karjäärile lähimate majapidamiste suundadel kus see on võimalik, täiendavate

leevendusmeetmete rakendamine ega seire teostamine vajalik. Juhul kui esineb müratasemete

ületamist või laekub kaebusi, tuleb rakendada sobilikke leevendusmeetmeid ning viia läbi

kontrollmõõtmised.

Peamine saasteaine Palupera III karjääris on tahked osakesed, millest suurem osa tekib maavara

töötlemisel purustus-sorteerimissõlmes. Peenosakeste hajumistulemuste kohaselt esinevad

ülenormatiivsed kontsentratsioonid töötavate masinate ja seadmete ümber, levides kuni

paarikümne meetri ulatuses. Lähimate majapidamiste juures kehtestatud õhukvaliteedi

normtaset ei ületata. Materjali väljaveol esinevad kõrgemad kontsentratsioonid väljaveotee

ümbruses kuni paarikümne meetri ulatuses ning eelkõige nendel lõikudel, mida kasutatakse

teiste karjääride poolt. Lähimate majapidamiste juures õhukvaliteedi tase siiski võrreldes

olemasoleva olukorraga oluliselt ei halvene. Selleks, et vältida õhukvaliteedi normide ületamist

ka kuival perioodil (suvekuudel), tuleb Miti maardlas tegutsevatel kaevandajatel teostada

väljaveoteel tolmutõrjet. Tavapärase praktika kohaselt võimaldab teede niisutamine vähendada

tahkete osakeste heidet mitmekordselt ning teepinna töötlemine kloriididega pikendab

niiskussisalduse säilimist. Leevendusmeetmete rakendamisel või juhul kui esineb kaebusi

ümberkaudsetelt elanikelt, tuleb teostada kohapealsed mõõtmised, et kontrollida õhukvaliteedi

taset vastavalt kehtestatud normidele.

Eelnevat aluseks võttes võib järeldada, et oluline kumulatiivne mõju puudub.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste

pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid

korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks

kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel

teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks

tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura

2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra

ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei pumbata;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.02.2026 kirjaga nr DM-132693-11

Palupera III kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Otepää

Vallavalitsusele ja teadmiseks taotlejale.

Otepää Vallavalitsus ...

Aare Mark 506 4227

[email protected]

OÜ Aigren [email protected]

09.04.2025 nr DM-131619-3

Palupera III kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine

Austatud menetlusosalised Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse OÜ Aigren (registrikood 10853367, aadress Räpina mnt 22b, Võru linn, Võru maakond, Eesti) Palupera III kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/317767 (edaspidi ka kaevandamisluba) muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 14.03.2025 nr DM-131619-1). Palupera III kruusakarjäär asub Valga maakonnas Otepää vallas Miti külas riigile kuuluval maaüksusel Aakre metskond 164 (58201:002:0016). Kinnistu valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. OÜ Aigren taotleb maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/317767 muutmist vastavalt geoloogilise uuringu aruandele "Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla plokkide 10, 11 ja 12 tarbevaru ümberhindamine (varu seisuga 01.04.2024). Palupera III kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 2,65 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala on samuti 2,65 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Miti (Mitiküla, Palupera) maardla (maavarade registri registrikaart nr 528) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 10 ja 12. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru 31.12.2024 seisuga 10 plokk - täiteliiva aktiivne tarbevaru 44 tuh m³, 12 plokk - täiteliiva aktiivne tarbevaru 297 tuh

m³. Kaevandatav varu täiteliival 205,0 tuh m3. Keskmiseks kaevandamise mahuks on 14 tuh m3

aastas. Katendi kogus 8,0 tuh m³, sh muld 8,0 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on üld- ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogumaa. Luba taotletakse 15 aastaks. Keskkonnaamet kontrollis kaevandamisloa muutmise taotluse vastavust maapõuseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele. Kaevandamisloa nr L.MK/317767 muutmise taotlus ja muud asjasse puutuvad dokumendid on keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-131619 all.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Käesoleva kirja olete saanud, sest olete kavandatava tegevuse asukoha kinnistuga piirneva kinnistu omanik või isik, kelle õigusi kaevandamisloa muutmisega või selle muutmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada. Kui soovite infot taotluse edasisest menetlusest, teavitame Teid kirja teel vaid juhul, kui olete selleks avaldanud soovi telefoni või e-kirja teel. Kaevandamisloa muutmise taotluse menetluse kohta ettepanekuid või vastuväiteid palume esitada kirjalikult aadressile [email protected] hiljemalt kahe nädala jooksul teate laekumisest. Avalduses palume viidata KOTKAS menetluse numbrile M-131619. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lg 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee). Palupera III kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitab Keskkonnaamet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti saadetakse eelnõud loa taotlejale tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Aare Mark vanemspetsialist maapõuebüroo

Teadmiseks: Kasesirmik OÜ, Maa- ja Ruumiamet, OÜ Tava Mets, Riigimetsa Majandamise Keskus

Aare Mark 5064227 [email protected]

2(2)