Vergi külas Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

From: <[email protected]> Sent: 10/23/2025 12:31:42 PM To: "RMK" <[email protected]> Cc:

Subject: 7-1/110-13 Seisukohtade küsimine Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

Haljala Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemist Amphora on saadetud Teile dokument: Pealkiri: Seisukohtade küsimine Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Kuupäev: 23.10.2025 Registreerimisnumber: 7-1/110-13

Haljala Vallavalitsus [email protected]

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 20.02.2026 nr 7-1/110-27

Vergi külas Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35

lõikest 6 ning planeerimisseaduse (PlanS) § 127 lõigetest 1 ja 2, teatab Haljala Vallavalitsus,

et Haljala Vallavalitsuse 05.02.2026 korraldusega nr 33 jäeti algatamata Vergi külas Luige

tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Vergi külas Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati Haljala

Vallavalitsuse 06.02.2025 korraldusega nr 28. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -

rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja

kitsenduste määramine. Planeeritava ala suurus on ca 6200 m2.

Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju,

tuleb anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS

§ 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades detailplaneeringuga kavandatud

tegevuse iseloomu, asukohta ning tegevuse mahtu, ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimise ning ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel olulist keskkonnamõju ning sellest

tulenevalt ei ole KSH läbiviimine vajalik. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus.

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud

juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haljala

Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Väliprojekt OÜ (Sepavälja tn 33, Tartu linn, Tartu maakond,

e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere

tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#algatatud-detailplaneeringud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Teeääre

planeerimisspetsialist

Saata: Päästeamet, Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise keskus, Aktsiaselts Haljala

Soojus, Elektrilevi OÜ, Enefit AS ja planeeringuala naaberkinnistute omanikud

Lisa: Haljala Vallavalitsuse 05.02.2026 korraldus nr 33 „Vergi külas Luige tee 14 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

+372 5330 7327

[email protected]

Haljala Vallavalitsus

KORRALDUS

Haljala

5. veebruar 2026 nr 33

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu koostamine algatati Haljala

Vallavalitsuse 06.02.2025 korraldusega nr 28. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja

-rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja

kitsenduste määramine.

Planeeritav maa-ala, suurusega ca 6200 m2, asub Vergi küla idaosas Luige tee ääres

üksikelamute piirkonnas. Juurdepääs planeeringualale nähakse ette Luige teelt

(munitsipaalomandis).

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Lahemaa

rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja Natura

2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava

aastateks 2016-2025 lisa 8 kohaselt asub planeeringuala hoonestatav osa väärtuslikus külaosas,

mille täpsemad ehitus- ja planeerimistingimused on määratud kaitsekorralduskava lisas 7.

Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale.

Kinnistu piirini kulgeb elektrimaakaabelliin. Ehitisregistri kohaselt hooneid kinnistul ei ole.

Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega alal ja

osaliselt juhtotstarbeta alal, osaliselt tiheasustusalal, planeeritud miljööväärtuslikul alal ja kogu

planeeringuala ulatuses I klassi väärtusliku maastiku alal. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja

peatükis 7.1.3 „Väärtuslikud maastikud“ on toodud, et ehituslubade väljastamisel nimetatud

aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis

kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb

järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja

peatüki 11.2.1 „Vergi küla“ kohaselt on minimaalseks lubatavaks elamukrundi suuruseks Vergi

küla olemasolevate kruntide keskmine suurus – 0,25 hektarit. Sellest tulenevalt on Luige tee 14

maaüksuse puhul tegemist piirkonda sobiva ja kehtiva Vihula valla üldplaneeringu kohase

detailplaneeringuga.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille korral on

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine kohustuslik. Detailplaneeringuga

kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu koostamisel, mis

eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 alusel.

KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades

Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat 2017“, Mittetulundusühingu Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing

juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täiendatud

juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud

KSH eelhinnang on kättesaadav otsuse lisas.

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe elamu ja kahe

abihoone ehitamisega ning mõjud keskkonnale on väikesed.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike

alade kahjustumist (vee, pinnase ja õhu saastatust). Lähtudes planeeringu elluviimisel

kehtivatest õigusaktidest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset

keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad suured võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike,

kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning

õigusaktide nõudeid.

4. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete

esinemist.

5. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit,

inimese tervist, heaolu ega vara.

6. Planeeringu kehtestamisega ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringualal

ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Planeeritava tegevuse tulemusena ei ole olulist mõju kliimamuutusele.

9. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

10. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei kaasne planeeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt

olulist keskkonnamõju. Sellest tulenevalt ei ole KSH läbiviimine vajalik.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise

planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt

puudutab. Sellest tulenevalt esitas Haljala Vallavalitsus 23.10.2025 kirjaga nr 7-1/110-13 KSH

algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks

Keskkonnaametile, Päästeametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Päästeamet saatis 11.11.2025 kirja, et tulevikus ehitamisel lähtuda kehtivatest ehitus- ja

tuleohutusalastest seadustest, määrustest ning tuleohutusstandarditest. Takistusi ei näe

keskkonnamõjus.

Keskkonnaamet esitas 04.12.2025 kirjas nr 6-2/25/3092-5 oma seisukoha, et lähtudes KSH

vajalikkuse eelhinnangus toodud asjaoludest kuid arvestades ka teadaolevat informatsiooni, on

asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega

arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu

menetluse käigus.

Riigimetsa Majandamise Keskus oma seisukohta ei esitanud.

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud

juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haljala

Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Väliprojekt OÜ (Sepavälja tn 33, Tartu linn, e-post:

[email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Haljala

Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus.

Tulenevalt eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 30 lõike

1 punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 22, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33

lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 punktist 8 ning võttes arvesse korralduse lisas olevat

KSH eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest

Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala

valla veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi

(sealhulgas KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi) detailplaneeringu KSH algatamata

jätmisest.

3. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere

tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2025--2.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Kuzma Kristi Tomingas

vallavalitsuse liige vallasekretär

vallavanema ülesannetes

VERGI KÜLAS LUIGE TEE 14 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2025

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Sisukord 1. Sissejuhatus ...........................................................................................................................3

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk .................................................................................4

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................4

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................................................................................5

5. Kontaktvöönd ........................................................................................................................5

6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................6

6.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................6

6.2 Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ....................................................................................7

6.3 Vihula valla üldplaneering ...................................................................................................7

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju.......8

7.1 Pinna- ja põhjavesi ...............................................................................................................8

7.2 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura võrgustiku alad ..........................................................9

7.3 Lahemaa linnu- ja loodusala ..............................................................................................10

7.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele .........................12

7.5 Maakasutus ........................................................................................................................13

7.6 Muude loodusressursside kasutus ......................................................................................14

7.7 Pinnas .................................................................................................................................14

7.8 Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ....................................................14

7.10 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju .........................................................................15

7.11 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................15

7.12 Mõju kliimale ..................................................................................................................15

7.12 Jäätmete mõju ..................................................................................................................15

7.13 Radooniohtlikkus .............................................................................................................16

7.14 Asjaomase asutuse seisukoht ...........................................................................................16

Kokkuvõte ...................................................................................................................................16

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

1. Sissejuhatus

Haljala Vallavalitsuse 06.02.2025 korraldusega nr 28 algatati detailplaneering Haljala vallas

Vergi külas Luige tee 14 maaüksusel (katastritunnus 19101:001:0933). Katastriüksuse

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja pindala on 5999,0 m2.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike

asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine.

Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (edaspidi

PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu

koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda.

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja peatüki 10

„Ehitamise printsiibid hajaasustuses“ kohaselt on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu

koostamist seletuskirja peatükis 7.1.3 loetletud väärtuslikele maastikele ehitamisel.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 „Ehitamise printsiibid tiheasustuses“ on toodud, et

tiheasustusaladel on ehitamise ja kruntimise aluseks vaja koostada detailplaneering.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS

§ 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud

keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude

hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse (katastritunnus

19101:001:0933) detailplaneeringu koostamine (Joonis nr 1). Planeeringuga ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja kahe abihoone püstitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike

asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Luige teelt

(munitsipaalomandis). Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud on topo-geodeetiline

uuring, kontaktvööndi analüüs, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ning

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnang.

Joonis nr 1. Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu põhijoonis

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

maakasutuse kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega

alal ja osaliselt juhtotstarbeta alal, osaliselt tiheasustusalal, planeeritud miljööväärtuslikul alal ja

kogu planeeringuala ulatuses I klassi väärtusliku maastiku alal.Kehtiva üldplaneeringu

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

seletuskirja peatükis 7.1.3 „Väärtuslikud maastikud“ on toodud, et ehituslubade väljastamisel

nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii

põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete

ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Kehtiva

üldplaneeringu seletuskirja peatüki 11.2.1 „Vergi küla“ kohaselt on minimaalseks lubatavaks

elamukrundi suuruseks Vergis küla olemasolevate kruntide keskmine suurus – 0,25 ha. Sellest

tulenevalt on Luige tee 14 maaüksuse puhul tegemist piirkonda sobiva ja üldplaneeringu kohase

detailplaneeringuga.

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringuga määratakse krundi hoonestusala ja

ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga määratakse hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimalikud asukohad, ehitise ehituslikud tingimused ning ehitiste

arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Määratakse ka liikluskorralduse, haljastuse ja

heakorrastuse põhimõtted. Seatakse nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning teiste

keskkonnatingimusi tagavatele kitsendustele. Hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas

olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri. Ehitusala määratakse planeeringualal väljapoole

metsamaa kõlvikut maaüksuse põhjapoolsesse ossa lagealale, väljapoole poollooduslikku

kooslust. Projekteerimisel tuleb tagada põhimõte, et hoonestusest ja juurdepääsu teedest

väljapoole jääv kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt. Hoonete täpsed asukohad pannakse

paika projekteerimise etapis kooskõlas Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga.

5. Kontaktvöönd

Kontaktvöönd hõlmab naaberkinnistuid ja nende lähiümbrust (Joonis nr 2). Planeeringuala

naaberkinnistud on:

Luige tee 12 (katastritunnus 88701:001:0708) elamumaa 100%, eraomand;

Luige tee (katastritunnus 88701:001:0584) transpordimaa 100%, munitsipaalomand;

Luige tee 13 (katastritunnus 88703:001:0209) maatulundusmaa 100%, eraomand;

Augusti kinnistu (katastritunnus 88703:001:0127) maatulundusmaa 100%, eraomand;

Sagadi metskond 183 (katastritunnus 88701:001:0357) maatulundusmaa 100%, riigiomand;

Heinalase kinnistu (katastritunnus 19101:001:0932) maatulundusmaa 100%, eraomand;

Kuuseladva kinnistu (katastritunnus 88701:001:0707) maatulundusmaa 100%, eraomand.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Kontaktvööndis paiknevad kinnistud on erinevate sihtotstarvetega, enamuses on

maatulundusmaad. Planeeringualast põhja pool asub eraomandis olev elamumaa ning ida pool

munitsipaalomandisse kuuluv transpordimaa, kust on planeeringualale planeeritud juurdepääs.

Joonis nr 2. Luige tee 14 kinnistu kontaktvööndi maakasutuse skeem

6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

6.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja kujundatud

põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialale,

I klassi väärtusliku maastiku alale ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu

seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Vergi II tasandi asustuse arenguala

üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud II astme

puhkekeskuse Vergi ruumilise arengu suunad.

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid

ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja kehtivaid

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

planeeringuid. Samuti on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi tervikuna

ega mõjuta selle toimimist. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilimise

ega rohelise võrgustiku alale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab

maakonnaplaneeringule.

6.2 Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri Luige tee 14 maaüksus paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, kus kehtib

looduskaitseseadus sätestatud kaitsekord. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-

Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme,

kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurimaastikke, maastiku

üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust,

tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri

ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada ajalooliselt

väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva

arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine.

Ehitiste püstitamisel on oluline, et hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja miljööga,

arvestades paigutust, mahte, arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust. Menetluse

käigus annab Keskkonnaamet oma hinnangu arhitektuurse lahenduse sobivuse kohta piirkonda.

Järgides Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja, ei kahjusta planeeringu elluviimine Lahemaa

kaitse-eesmärke.

6.3 Vihula valla üldplaneering Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega alal ja

osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal, osaliselt tiheasustusalal, planeeritud miljööväärtuslikul

alal ja kogu planeeringuala ulatuses I klassi väärtusliku maastiku alal (Joonis nr 3). Vihula valla

üldplaneeringu seletuskirja peatüki 10 „Ehitamise printsiibid hajaasustuses“ kohaselt on

vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamist seletuskirja peatükis 7.1.3 loetletud

väärtuslikele maastikele ehitamisel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 „Ehitamise

printsiibid tiheasustuses“ on toodud, et tiheasustusaladel on ehitamise ja kruntimise aluseks vaja

koostada detailplaneering. Seetõttu on Luige tee 14 kinnistule ehitusloakohustuslike hoonete

püstitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav. Planeeringulahendusega ei kaasne

eeldatavalt ebasoodsat mõju lähipiirkonnale ja tagatud on üldplaneeringu kohane tegevus

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

planeeringualal. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga,

mistõttu koostatav detailplaneering ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev.

Joonis nr 3. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringu põhijoonisest

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev mõju Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringuga

kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele

loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad), rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule

olukorrale. Planeeringuala asukoha ja keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud

andmeid, mis on erinevatest ametlikest andmebaasidest avalikult kättesaadavad. Looduskaitselisi

alasid ja tegevuse mõju väärtustele on hinnatud ptk 7.3 ning Natura hindamine on läbi viidud

peatükis 7.4.

7.1 Pinna- ja põhjavesi Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja

Ruumiameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000 ala,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

keskkonnaregistri andmetest. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel on vaadeldav ala

looduslikult väga hästi kaitstud alal. Planeeringualal veekogusid ei paikne ning seetõttu võib

tekkiv risk pinna- ja põhjaveele eelkõige olla tingitud reovee mittenõuetekohasel käitlemisel või

ehitusaegse tegevuse pinnase saastamisest. Kavandatava tegevusega on veevõtt ja reoveeteke

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

seotud eelkõige igapäevase olmetegevusega. Veevarustuse ja reovee käitlemise lahendus on veel

selgumisel. Planeeritud hoonestusaladelt kogunevad sademeveed ei ole eeldatavalt reostunud

ning need on otstarbekas suunata ümbritsevatele haljalasaldele samal kinnistul. Sademevesi ei

tohi valguda hoone suunas ning keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistutele ja teemaale.

Planeeringualale rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Planeeringualal ei kavandata ohtliku reostusriskiga tegevusi, seega ei ole kahjulikku mõju pinna-

ega põhjaveele.

7.2 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura võrgustiku alad Planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargis Lahemaa piiranguvööndis ja Natura 2000 loodus- ja

linnualal (Joonis nr 4). Vihula valla üldplaneeringu kohaselt I klassi väärtusliku maastiku alal.

Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk

tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised

meetmed.Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku,

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis- kultuurilise väärtusega hoonete

ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt kaitsealuste liikide võimalused ning

planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide elupaiku.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Joonis nr 4. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali looduskaitse kaardirakendusest Natura 2000 alad

7.3 Lahemaa linnu- ja loodusala Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 vastu võetud korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus

campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur

(Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus

pugnax), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn ehk meltsas (Picus

viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

7.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura

hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena

(kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-

eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Tegevuste kavandamisel tuleb

võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Eelhindamise eesmärk on

selgitada välja, kas asjakohane hindamine on vajalik.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jäävad Luige tee 14 planeeringuala

lähedusse Natura elupaigad – põhitüüp 9010*- vanad loodusmetsad, 9080*- soostuvad ja soo-

lehtmetsad , 6270*-liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, 9070*- puiskarjamaad, 6530*-

puisniidud. Planeeringualast lõunas paiknevad III kategooria kaitsealused taimed – kahelehine

käokeel (Platanthera bifolia, EELIS kood KL09326855), mille teadaolev kasvukoht jääb

planeeringualast ligikaudu 110 m kaugusele. Põhikaardi andmetel ulatub puisniit (elupaigatüüp

6530) Luige tee 13 maaüksuse põhjanurka ning piirneb planeeringualaga. Puiskarjamaa

(elupaigatüüp 9070) ulatub planeeringuala idaossa (Joonis nr 5).

Juurdepääs on planeeritud munitsipaalomandisse kuuluvalt transpordimaalt, mis EELIS-es on

registreeritud puisniidu/puiskarjamaa elupaigana. Eelhinnang tugineb Maa- ja Ruumiameti

ajaloolistele kaartidele ja ortofotodele (aastatel 2002–2009), mille kohaselt on kavandatava

juurdepääsu ala olnud varasemalt inimkasutuses. Samas tuleb arvestada, et nimetatud andmed ei

kajasta hilisemaid looduslikke muutusi ega asenda Natura elupaikade inventeerimist, mistõttu ei

ole elupaikade tegelik ulatus kavandatava juurdepääsu alal täielikult üheselt määratav. Antud

piirkonnas on kavandatud teha kordusinventuur, kuid tõenäoliselt mitte varem kui 2027. aastal.

Planeeringuga kavandatakse hooned väljapoole kaitstavate elupaikade ja teadaolevate

kaitsealuste liikide kasvukohti ning tegevus ei hõlma kaitstavate elupaikade otsest kahjustamist

ega nende pindala vähendamist. Planeeritav tegevus toimub olemasoleva inimtegevusest

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

mõjutatud ala piires ning eeldatavalt ei põhjusta see elupaikade seisundi halvenemist ega

kaitsealuste liikide soodsa seisundi kahjustamist.

Eeltoodut arvestades ning tingimusel, et planeeringu elluviimisel järgitakse kõiki kehtivast

seadusandlusest, kaitse-eeskirjadest ja kaitseala valitseja ettekirjutustest tulenevaid nõudeid, ei

ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Sellest

tulenevalt ei ole asjakohase hindamise läbiviimine käesolevas menetlusetapis vajalik.

Joonis nr 5. Puisniidu ja puiskarjamaa asukoht planeeringuala suhtes

7.5 Maakasutus Detailplaneeringu ettepaneku kohaselt määratakse Luige tee 14 kinnistule ehitusõigus

üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Luige tee 14 katastriüksuse sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa ja pindala on 5999 m², millest 4633 m² on metsamaa, 967 m² on looduslik

rohumaa ja 399 m² on muu maa (Joonis nr 6). Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lõike 1

punkti 1 kohaselt on piiranguvööndis hoonete püstitamine metsamaal keelatud. Planeeringualal

on kruntide paigutustel arvestatud metsamaa kõlvikutega. Kogu planeeringuala hoonete täpsed

asukohad tuleb määrata edaspidise projekteerimise käigus kooskõlas Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorraga ning vajadusel konsulteerida Keskkonnaametiga.

Arvestades asjaolu, et planeeringus on hooned planeeritud väljapoole metsamaa kõlvikut, ei oma

tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

Joonis nr 6. Kõlvikute info Luige tee 14 planeeringualal. Allikas Maa- ja Ruumiameti geoportaali

kaardirakendus.

7.6 Muude loodusressursside kasutus Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

7.7 Pinnas Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja

pöördumatud (hoonete rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju saab

vähendada pinnase hilisema kasutamisega haljastustöödel. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Arvestades, et tegemist on elamu ja kahe abihoone rajamisega ning

ehitusalast väljaspool säilitatakse olemasolev haljastus maksimaalselt, on mõjud pinnasele küll

olemas, aga eeldatavalt väikesed. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt

materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Planeeringualale ei kavandata

potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast kahjustaks.

7.8 Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju

inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Detailplaneeringuga kavandatakse

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

planeeringualale elamu ja abihooned. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt

ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Oht inimese tervisele avaldub ainult ehitusprotsessi ajal. Suurenenud müratase tekib seoses

ehitustegevusega, mis on ajutine ning eeldatavalt selle tegevusega ei kaasne olulist mõju inimeste

tervisele. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates

dokumentides esitatud nõuetest.

Kuna mõju on ehitusaegne, siis sotsiaalmajanduslikud negatiivsed mõjud puuduvad. Planeeritava

detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale.

7.10 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised,

võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside

seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid arendusi

ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval juhul

asjakohane eraldi hinnata.Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed ja piirülesed mõjud.

7.11 Välisõhu kvaliteet Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba

vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

7.12 Mõju kliimale Planeeringualale planeeritakse ühte elamut ja kahte abihoonet. Arvestades planeeritava tegevuse

mahtu ei ole sellest tingituna olulist mõju kliimamuutusele.

7.12 Jäätmete mõju Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste

kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda

jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjast. Peale planeeringu kehtestamist tuleb

planeeringuga moodustatud kinnistute omanikega sõlmida jäätmeveo lepingud. Nõuetekohasel

käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

7.13 Radooniohtlikkus Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile (koostatud 2023. aastal) paikneb

detailplaneeringuala kõrge või eriti kõrge riskiga (>50 kBq/m³) piirkonnas. Radoon tekib

maakoores uraani sisaldavates mineraalides. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal

maakoores, seega leidub ka radooni kõikjal. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada

siseruumide õhu radoonisisaldust minimeerivate lahendustega, esmajärjekorras kõrge ja eriti

kõrge Rn-riski piirkondades. Pidevalt tuleb tegeleda olemasolevate eluruumide (elu-, olme- ja

tööruumide) siseõhu Rn-taseme kontrollimisega ja vähendamisega.

7.14 Asjaomase asutuse seisukoht Keskkonnaamet esitas 19.03.2025 kirjaga nr 6-2/25/3092-2 oma seisukoha Vergi külas Luige tee

14 maaüksuse detailplaneeringu algatamise kohta. Keskkonnaameti hinnangul on maaüksuse

hoonestamine põhimõtteliselt võimalik tingimusel, et hoonestusala ja juurdepääsutee

kavandatakse Luige tee 14 maaüksuse põhjaossa, kraavist põhjapoole jäävale lagealale ning

väljapoole poollooduslikku kooslust.

Keskkonnaamet on 04.12.2025 kirjaga nr 6-2/25/3092-5 andnud seisukoha keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta, märkides, et Maahooldusbüroo hinnangul on

elupaikade servaalal tegemist inventeerimisel aluskaardi ebatäpsusega kaardistamissüsteemis.

Antud piirkonnas on kavandatud kordusinventuur, mis tõenäoliselt viiakse läbi mitte varem kui

2027. aastal. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb lähtuda rahvuspargi ning konkreetse

piirkonna looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärkidest.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud, et kavandatav detailplaneering ei too eeldatavalt kaasa

olulist negatiivset keskkonnamõju, kui planeeringulahendus järgib Keskkonnaameti poolt

esitatud tingimusi ning kavandatav tegevus on kooskõlas kehtivate looduskaitseliste piirangute

ja eesmärkidega.

Kokkuvõte Käesolevas eelhinnangus käsitleti Haljala vallas Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse

detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning hinnati

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe elamu ja kahe

abihoone ehitamisega ning mõjud keskkonnale on väikesed.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

alade kahjustumist (vee, pinnase ja õhu saastatust). Lähtudes planeeringu elluviimisel

kehtivatest õigusaktidest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad suured võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide

nõudeid.

4. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete

esinemist.

5. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara.

6. Planeeringu kehtestamisega ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringualal

ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Planeeritava tegevuse tulemusena ei ole olulist mõju kliimamuutusele.

9. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

10. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

KSH eelhinnang koostati selleks, et otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.