Hankedokumendi lisa Kukkesaare

TÖÖVÕTULEPING nr 3-2.5.1/2026/10

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus,edaspidi RMK või tellija, keda esindab 2.04.2024 otsuse nr

1-32/28 alusel Kirde regiooni juht Avo Siilak, ühelt poolt,

ja OÜ ESKOLAR, edaspidi töövõtja, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Hilmar Minski,

teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva töövõtulepingu, edaspidi hankeleping,

1. Hankelepingu sõlmimise alus

1.1. Hankeleping sõlmitakse avatud hankemenetluse nr 1-47/3129 „Objektipõhised raietööd“

(viitenumber 280533) alusel läbiviidud minikonkursi „Kukkesaare maaparandussüsteemi

maaparandusehitiste ja teede trassidelt võsa, peenmetsa ja metsa raie- ja metsamaterjali

kokkuveoteenus (viitenumber 305932) ja edukaks tunnistatud pakkumuse tulemusena.

1.2. Hankelepingu täitmisel lähtuvad pooled hankelepingust ja raamlepingust

1.3. Hankelepingu tingimused on eritingimusteks ning raamlepingu tingimused

üldtingimusteks ning raamlepingu ja hankelepingu vastuolude korral kohaldatakse

hankelepingu tingimusi.

2. Hankelepingu ese

2.1 Hankelepingu esemeks on töövõtja poolt raietööde või muude tööde tegemine, tõõvõtja

tööjõu ja tehniliste vahenditega.

2.2 Hankelepinguga tellija tellib ja töövõtja kohustub teostama Kukkesaare

maaparandussüsteemi maaparandusehitiste ja teede trassidelt võsa, peenmetsa ja

metsa raiumise ja metsamaterjali kokkuveo tööd, edaspidi töö, hankelepinguga

kokkulepitud tingimustel ja korras.

2.3 Töövõtja kinnitab, et ta on tutvunud kõigi lepingu täitmiseks vajalike asjaoludega, samuti

kinnitab, et töö on võimalik lepinguga kokkulepitud tasu eest teha, töövõtjal on olemas

töö täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus, töövõtjal on olemas kõik vajalikud

litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava

töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

2.4 Töövõtja kohustub teostama töid perioodil 20.02.2026 kuni 15.04.2026

2.5 Hankelepingul on selle sõlmimisel järgmised lisad:

Lisa 1 – RMK harvestermõõtmise juhend

Lisa 2 – RMK keskkonnanõuded mootorsõidukitega ja saagidega töötamisel

Lisa 3 – RMK energiapuidu varumise, ladustamise ja mahu määramise juhend

Lisa 4 – RMK säilikpuude juhend

Lisa 5 – Metsateede kasutamise hea tava

Lisa 6 – RMK nõuded isikukaitsevahendite kasutamiseks

Lisa 7 – Nõuded tehnikale

Lisa 8 - Töövõtja poolt kasutatava tehnika nimekiri

2. Töövõtjale makstav tasu

Tellija maksab töövõtjale tasu töövõtja poolt pakutud hinna alusel 24,99 €/m3.

2

3. Poolte kontaktisikud

4.1.Töövõtja kontaktisik onjuhatuse liige Hilmar Minski, tel 56240894, e-post

[email protected]

4.2.Tellija kontaktisik on praaker Kaido Kruus, tel 5064758, e-post [email protected]

5. Lõppsätted

5.1.Kõigis hankelepingus reguleerimata küsimustes lähtutakse raamlepingus sätestatust.

5.2.Hankeleping jõustub poolte allkirjastamisel ja kehtib kuni selle täitmiseni mõlema poole poolt.

5.3.Juhul kui hankelepingu täitmisel tekib vajadus metsamasina operaatoreid või raietöölisis välja

vahetada, peab hankelepingu täitmisse kaasatavate isikute kvalifikatsioon ja kogemus olema

vähemalt samaväärne pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud vastavatele isikutele

esitatud nõuetega.

5.4.Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud

isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed.

5.5.Hankeleping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte andmed ja allkirjad

Tellija Töövõtja

Riigimetsa Majandamise Keskus OÜ ESKOLAR

Lääne-Viru maakond Haljala vald Registrikood 11231629

Mõisa/3, Sagadi küla 45403 Mäe tee 27 Kastre vald 62318

Registrikood 70004459 Tel 56240894

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Avo Siilak Hilmar Minski

3

Lisa 1

RMK ja OÜ ESKOLAR vahel 16.02.2026

töövõtulepingu nr

3-2.5.1/2026/10 juurde

RMK HARVESTERMÕÕTMISE JUHEND

1. Üldsätted

Käesoleva juhendi eesmärgiks on kirjeldada RMKs töötavatel harvesteridel kasutatavat

mahu arvutamise meetodit, optimeerimistarkvarale esitatavaid nõudeid ja

mõõtmistäpsuse kontrollimisega seotud toiminguid.

2. Mõisted

Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2.1. Harvestermõõtmine – harvesteriga valmistatava puidu noti mõõtmine harvesteri

mõõteseadmetega ja noti mahu arvutamine harvesteri tarkvaraga.

2.2. General StanforD standard – Euroopa metsamasinate tootjate poolt kokkulepitud tehniline

reeglistik, mille alusel infosüsteemid omavahel suhtlevad.

2.3. Järkamisfail (*.apt) – puuliikidele ja sortimentidele esitatavad parameetrid toodangu

optimeerimiseks.

2.4. Toodangufail (*.prd) – valmistatud sortimentide mahud noti kaupa ja kokku.

2.5. Kalibreerimisfail (*.ktr,*hqc) – kontrollkalibreerimisel saadud andmete kogum.

2.6. Kontrollkalibreerimine – harvesteri poolt järgatud noti pikkuse ja diameetri kontrollimine

mõõdulindi ja kalibreerimisklupega.

2.7. Kalibreerimine – mõõtmisseadme häälestamine mis põhineb kontrollkalibreerimisel

saadud mõõtmisandmetel.

2.8. Mõõtmisseade – harvesteril kasutatav mõõtmisseade ja -tarkvara.

2.9. Kalibreerimisklupe – elektrooniline täpisklupe, mille ekraanil ei kuvata harvesteri poolt

mõõdetud diameetreid ja pikkuseid täies ulatuses.

3. Mõõtmismeetod

3.1. Harvestermõõtmine toimub RMK poolt etteantud mõõtmismeetodi alusel puu langetamisel

ja tüve järkamisel.

3.2. RMK-s kasutatav noti mõõtmismeetod on järgnev:

3.2.1. mõõtmisel registreeritakse iga noti 10 cm silindriliste lõikude maksimaalse ja

minimaalse väärtuste keskmine diameeter koore pealt 1 mm täpsusega, ümardades

harilikul viisil;

3.2.2. mõõtmisel registreeritakse nottide pikkused 1 cm täpsusega, ümardades harilikul

viisil;

3.2.3. pikkust arvestatakse ülemõõduta;

3.2.4. enne mahu arvutamist lahutatakse silindriliste lõikude koorega diameetrist koore

parameetrid.

3.3. Standard koore parameetrid on:

3.3.1. männil kogu puu ulatuses 4,2 mm ja silindrilise lõigu koorega diameetrist 2,4%;

3.3.2. kuusel ja lehtpuudel kogu puu ulatuses 3,3 mm ja silindrilise lõigu koorega

diameetrist 3,7%.

3.4. Lubatud on kasutada standardist erinevaid kooreparameetreid vanuselise ja piirkondliku

eripäraga seonduvalt, mille kasutamise otsustab piirkondlik harvestermõõtmise spetsialist.

3.5. Noti mahtu arvestatakse 10 cm silindriliste lõikude kaupa.

3.6. Lubatud on kasutada noti mahu arvutamisel teisi General StanforD standardis olevaid

valemeid vanuselise ja piirkondliku eripäraga seonduvalt, mille kasutamise otsustab

piirkondlik harvestermõõtmise spetsialist.

4

4. Mõõtmisseadme ja -tarkvara vastavus

Harvesteril kasutatav mõõtmisseade peab vastama rahvusvahelise General StanForD

standardi nõuetele.

5. Mõõtmisseadmele esitatavad nõuded

5.1. Mõõtmisseade peab olema kontrollitav ja kalibreeritav.

5.2. Mõõtmisseadmest peab olema võimalik väljastada varasemaid kalibreerimisaegu ning

andmeid elektrooniliselt ja PDF formaadis. Andmeteks võivad olla:

5.2.1. mahuarvutuste andmed, mis peavad olema seotud mõõtmismeetodiga;

5.2.2. mahuarvutamise programmi põhinäitajad, milleks on:

5.2.2.1. mõõtmismeetod;

5.2.2.2. koore parameetrid puuliikide kaupa;

5.2.2.3. kasutatud ülemõõdud;

5.2.3. mahuarvutuse seadistuse muudatused kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.

5.3. Mõõtmisandmete esitamiseks peab mõõtmisseade registreerima järgmised andmed:

5.3.1. tüvede hulk puuliikide kaupa;

5.3.2. kõikide nottide pikkused;

5.3.3. silindriliste lõikude keskmised diameetrid koorega;

5.3.4. nottide arv sortide kaupa;

5.3.5. sortide kooreta mahud kokku (tm).

5.4. Mõõtmisseade peab võimaldama vastu võtta järkamisfaili (*.apt), mis sisaldab RMK-s

kasutatavat mõõtmismeetodit ja sortide standardtabelit, milles on fikseeritud vähemalt

järgmised andmed:

5.4.1. raielangi nimi

5.4.2. puuliik (mänd, kuusk, kask, segapuu);

5.4.3. sordi nimi;

5.4.4. pikkused seotuna sordiga;

5.4.5. diameetriklassid vähemalt 30 ühikut;

5.4.6. kvaliteediklassid;

5.4.7. sordi hinnaklassid;

5.4.8. jaotusmaatriksid;

5.4.9. pikkuste ülemõõdud;

5.4.10. saeaken;

5.4.11. kooreparameetrid.

5.5. Mõõtmisseade peab võimaldama saata elektrooniliselt toodangufaili (*.prd), mis sisaldab

vähemalt järgmisi andmeid:

5.5.1. raielangi nimi;

5.5.2. RMK poolt antud harvesteri ID kood;

5.5.3. raietööde alguse ja lõpu kellaaeg ja kuupäev;

5.5.4. puuliik (mänd, kuusk, kask, segapuu);

5.5.5. sordi nimi;

5.5.6. arvutatud sortide maht (kooreta ja ilma ülemõõduta);

5.5.7. sortide jooksvad meetrid kokku ja ühe sordi noti keskmine pikkus ülemõõduta;

5.5.8. tüvemaht puuliikide kaupa eraldi ja puuliigid kokku (tm);

5.5.9. sordi tükiarv;

5.5.10. sordi noti keskmine maht.

6. Andmete edastamise regulaarsus ja säilitamine

6.1. Harvesteroperaator peab edastama:

6.1.1. toodangufaili (*.prd) praakerile e-kirja teel iga operaatori töövahetuse järgselt ja

koheselt raietööde lõppedes raielangil. Juhul, kui operaatori töövahetus on pikem

kui üks päev, siis korra päevas;

5

6.1.2. nõuetele vastavad kalibreerimisfailid (*.ktr või *.hqc) piirkondlikule

harvestermõõtmise spetsialistile koheselt peale kontrollkalibreerimise läbi viimist;

6.1.3. lõpetatud raielangi kaardifaili ekraanipildi, mis sisaldab harvesteri liikumise jälge

joonena praakerile koheselt raietööde lõppedes raielangil.

6.2. Harvesteroperaator peab salvestama mõõtmisseadmesse raielangiti toodangufaili (*.prd),

kalibreerimisfaili (*.ktr või *.hqc) ja raielangi lõppedes kaardifaili ning säilitama neid kuus

kuud.

7. Kontrollkalibreerimine

7.1. Kui kontrollkalibreerimisel selgub, et näidud erinevad üle lubatud vea piiri, viiakse läbi

harvesteri mõõtmisseadmete kalibreerimine.

7.2. Kontrollkalibreerimine tuleb läbi viia:

7.2.1. enne iga uue raielangi raietööde alustamist, kui raielangi üleandmise aktil on

raielangi pindala suurem või võrdne lageraiel ja raadamisel 0,3 ha ning

harvendusraiel ja teistel raietel 0,9 ha. Kontrollkalibreerimist ei pea läbi viima, kui

raiutava metsa hinnanguline tagavara on alla 20 tm;

7.2.2. iga seitsme päeva möödumisel viimasest kontrollkalibreerimisest olenemata

raieliigist ja raielankide suurusest ning olenemata sellest, kas masin töötab kauem

kui seitse päeva samal raielangil;

7.2.3. alati peale harvesteri lõikepea või harvesteri riistvara remonti ja tarkvara hooldust.

7.3. Kontrollkalibreerimine tuleb läbi viia võimalikult raietööde alguses ja raielangil esimeste

kontrollkalibreerimiseks sobivate puudega.

7.4. Kontrollkalibreerimine tuleb läbi viia raielangil kuusega ja männiga või nende puudumisel

peapuuliigiga. Kontrollkalibreeritud okaspuuliigi andmed tuleb kopeerida lehtpuuliikidele.

Kuuse olemasolul eelistada kopeerimisel kuuse andmeid.

7.5. Kontrollkalibreerimise puude valiku nõuded on:

7.5.1. iga puuliigi kohta peab olema eraldi *.ktr või *.hqc fail, ühes *.ktr või *.hqc failis

ei tohi sisalduda erinevaid puuliike;

7.5.2. valida tuleb erineva rinnasdiameetriga puid (jäme, keskmine, peen);

7.5.3. iga puuliigi kohta tuleb langetada ja mõõta vähemalt kolm puud ja kokku vähemalt

üheksa notti;

7.5.4. tüved peavad olema ühtlased ja hea kvaliteediga (ei sobi ovaalsed,

põdrakahjustusega, kõverad jne tüved).

7.6. Juhul, kui raielangil ei ole sobivaid puid ja kontrollkalibreerimist ei ole võimalik teostada,

tuleb sellest koheselt teavitada e-kirja teel piirkonna harvestermõõtmise spetsialisti. E-kiri

peab sisaldama tööobjekti nime ja põhjendust (nt liigne kõverus, metsakuiv).

7.7. Kontrollkalibreerimist alustatakse diameetriandurite korrasoleku kontrollimisega.

7.8. Kontrollkalibreerimisel tehakse toimingud järgmises järjekorras:

7.8.1. harvesteriga järgatakse vajalik hulk notte, notid paigutatakse raielangile eraldi

järkamise järjekorras, et hiljem oleks lihtsam mõõta;

7.8.2. harvesteri arvutist saadetakse andmed kalibreerimiskluppe;

7.8.3. mõõdetakse mõõdulindiga noti pikkused ja tulemused sisestatakse

kalibreerimiskluppe;

7.8.4. mõõdetakse kalibreerimisklupe poolt etteantud kohas diameetrid, diameeter

mõõdetakse ristmõõtmise meetodil koore pealt ehk kaks teineteisega risti olevat

mõõtmist ühes etteantud kohas;

7.8.5. kõik mõõtmistulemused saadetakse kalibreerimisklupest harvesteri arvutisse.

7.9. Lubatud viga on diameetril kuni ± 6 mm ning sealhulgas:

7.9.1. okaspuudel peavad 80% mõõdetud diameetri mõõtmispunktides jääma lubatud (±

6 mm) vea piiridesse;

7.9.2. lehtpuudel peavad 75% mõõdetud diameetri mõõtmispunktides jääma lubatud (± 6

mm) vea piiridesse.

6

7.10. Lubatud viga on pikkusel määratud ülemõõdust ± 2 cm ja 80% mõõdetud pikkustest peavad

jääma lubatud vea piiridesse.

7.11. Lubatud viga on mahu arvutamisel ± 4%.

7.12. Juhul, kui ilmneb, et üks näitajatest (diameeter, pikkus või maht) ei mahu lubatud vea

piiridesse, tuleb koheselt kontrollkalibreerimise tulemuste alusel läbi viia kalibreerimine

ning seejärel teha uus kontrollkalibreerimine ja seda seni, kuni kontrollkalibreerimise

tulemus jääb lubatud vea piiridesse.

7.13. Juhul, kui harvesteri läbimõõdu kõvera baasgraafikut muudetakse seoses ilmastiku olude

muutusega (ilm külmetab või soojeneb), tuleb muutuste järel läbi viia

kontrollkalibreerimine ning tulemus saata piirkondlikule harvestermõõtmise spetsialistile.

8. Harvesteri staatus „RMK kinnitatud harvester“, staatuse andmine, äravõtmine ja

taastamine

8.1. Harvesteri staatus „RMK kinnitatud harvester“ on harvesteril, mille mõõtmisseade vastab

RMK harvestermõõtmise juhendile.

8.2. „RMK kinnitatud harvester“ peab olema komplekteeritud kontrollkalibreerimise

läbiviimiseks harvesteri tarkvaraga ühilduva kalibreerimisklupe ja mõõdulindiga.

8.3. „RMK kinnitatud harvesteri“ harvesteroperaator peab regulaarselt kontrollima

mõõtmisseadme täpsust, selleks peab tegema:

8.3.1. igapäevaselt pikkuse kontrollmõõtmist, mille käigus harvesteroperaator mõõdab

valitud nottide pikkust mõõdulindiga ja võrdleb neid mõõtmisseadme näiduga;

8.3.2. käesolevas juhendis sätestatud juhtudel kontrollkalibreerimist.

8.4. RMK töötajatel on õigus kontrollida mõõtmisseadmesse salvestatud faile ja teha

kontrollkalibreerimisi.

8.5. Harvesteri vastavust staatusele kontrollib harvestermõõtmise spetsialist.

8.6. Töövõtja on kohustatud teavitama piirkondlikku harvestermõõtmise spetsialisti uue

harvesteri soetamisest. RMK kohustub nimetatud teate saamisel harvesteri

kontrollkalibreerimise läbi viima 10 päeva jooksul ja otsustama harvesteri mõõtmisseadme

vastavuse staatusele „RMK kinnitatud harvester“.

8.7. Töövõtja on kohustatud teavitama piirkondlikku harvestermõõtmise spetsialisti harvesteri

lõikepea suuremahulisest remondist. Töövõtja peab peale remondi lõppu ja raietööde

alustamisel saatma *.ktr või *.hqc faili ja piirkondlik harvestermõõtmise spetsialist viib

läbi täiendava kontrollkalibreerimise 10 päeva jooksul.

8.8. Töövõtja on kohustatud teavitama piirkondlikku harvestermõõtmise spetsialisti uue

harvesteroperaatori tööle võtmisest. Uus harvesteroperaator peab läbi viima

kontrollkalibreerimise ja saatma *.ktr või *.hqc faili ja piirkondlik harvestermõõtmise

spetsialist viib läbi täiendava kontrollkalibreerimise ja harvesteroperaatori juhendamise 10

päeva jooksul.

8.9. Harvestermõõtmise spetsialistil on õigus ära võtta harvesterile antud staatus ”RMK

kinnitatud harvester”, kui:

8.9.1. harvesteroperaator ei edasta *.ktr või *.hqc faile tähtajaks;

8.9.2. harvesteroperaatori edastatud *.ktr või *.hqc failid on valed;

8.9.3. harvesteroperaator muudab korduvalt mõõtmismeetodi tingimusi;

8.9.4. harvesteroperaator rikub muul moel töövõtulepingut;

8.9.5. RMK-l puudub kindlus, et harvesteroperaatori poolt esitatud andmed on tõesed;

8.9.6. kalibreerimisklupes kasutatakse nõuetele mitte vastavat tarkvara.

8.10. Juhul, kui harvesterilt on staatus „RMK kinnitatud harvester“ ära võetud ja töövõtja on

puudused likvideerinud ning piirkondlikku harvestermõõtmise spetsialisti sellest

teavitanud, kohustub piirkondlik harvestermõõtmise spetsialist läbi viima

kontrollkalibreerimise 30 päeva jooksul ja otsustama harvesteri mõõtmisseadme vastavuse

staatusele „RMK kinnitatud harvester“.

7

8.11. Harvestermõõtmise spetsialistil on õigus koostada käesolevas juhendis kirjeldatud

tingimuste ja kohustuste mitte täitmiste kohta otsus koguste ja välja makstava tasu

muutmiseks.

8

Lisa 2

RMK ja OÜ ESKOLAR vahel 16.02.2026

töövõtulepingu nr

3-2.5.1/2026/10 juurde

RMK keskkonnanõuded mootorsõidukitega ja saagidega töötamisel

1. Üldsätted

1.1. Juhend sätestab keskkonnaalased nõuded tööobjektil kütuste ja määrdeainete hoidmisele,

tankimisele ja jäätmete käitlemisele ning hädaolukordades tegutsemisele.

1.2. Juhendi nõuded kehtivad sisepõlemismootori jõul liikuva sõidukiga (edaspidi masin) ning

kettsaega, võsasaega ja trimmeriga (edaspidi saag) töötamisel.

1.3. Juhendi koostamisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest, FSC ja PEFC säästliku

metsamajandamise standardi ning ISO 14001 keskkonnajuhtimise ja ISO 9001

kvaliteedijuhtimise standardi nõuetest.

2. Üldised nõuded

2.1. Kui töö käigus võib tekkida keskkonnareostus või ohtu sattuda tööobjektil viibivate isikute

elu või tervis tuleb tööd koheselt peatada.

2.2. Metsas on keelatud teha lõket selleks mitte ettevalmistatud kohas. Tuleohtlikul ajal on

keelatud metsas suitsetamine, lõkketegemine ning lahtise tule kasutamine.

2.3. Turbapinnasel töötav masin peab olema komplekteeritud seadmetega, mis välistavad

väljalaskegaasis sädemete olemasolu.

2.4. Töö käigus tuleb vältida kultuurimälestiste (nt kultusekohad, sõjahauad, kääpad,

ehitismälestised, mälestusmärgid) ning ristipuude ja pärandkultuuriobjektide kahjustamist

ning risustamist okste jms.

2.5. Suure linnupesa, diameetriga üle 40 cm, leidmisel peatada koheselt raietööd, teavitada

leiust RMK poolset tööde juhti ja oodata edasisi tema korraldusi.

2.6. Raielangil, v.a valgusturaiel, tuleb vegetatsiooniperioodil juurepessu ohtlikel aladel kuuse

ja männi kännud töödelda juurepessu leviku tõkestamiseks biotõrjepreparaadiga

ROTSTOP®.

3. Kütused ja tankimine

3.1. Sae tankimisel tuleb kasutada spetsiaalset kanistri otsikut, mis välistab üle- ja mööda-

valamist.

3.2. Sae käivitamisel tuleb see viia vähemalt 3 meetri kaugusele kütuse tankimise paigast.

3.3. Kütusemahutid peavad olema ette nähtud kütuste hoidmiseks ja veoks, olema nõuetele

vastavalt märgistatud ning omama vastavat sertifikaati.

3.4. Kütusemahuteid tuleb tööobjektil hoida varjulises kohas.

3.5. Kütust ja määrdeaineid ei tohi hoiustada looduslikele veekogudele lähemal kui 10 m.

3.6. Tööobjektil masina, mille kütusepaak on suurem kui 100 l, tankimisel tuleb kasutada

spetsiaalset kütusepumpa, mis välistab kütuse keskkonda sattumist.

3.7. Lekkinud kütus või määrdeained tuleb kokku koguda ja kuni äraveoni ladustada

keskkonnaohutult.

4. Tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed

4.1. Kõik töö käigus tekkinud tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist

ära viia. Ohtlikeks jäätmeteks loetakse:

4.1.1. kütuse ja määrdeainete taara;

4.1.2. markeerimisvärvi purgid;

4.1.3. kütuse või määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent;

4.1.4. kütuse või määrdeainega kokku puutunud paberid jms;

9

4.1.5. akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid.

4.2. Tööobjektil peab jäätmete olemasolul olema koht nende hoidmiseks.

4.3. Tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed tuleb hoida tööobjektil eraldi.

4.4. Ohtlikke jäätmeid peab hoidma ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.

5. Masinate ja saagide seisund ning komplekteeritus

5.1. Masinad peavad olema läbinud valmistaja poolt ettenähtud sagedusega hooldusi.

5.2. Liikluses osalevad masinad peavad olema läbinud õigusaktides ettenähtud tehnoülevaatusi.

5.3. Masinas peab olema:

5.3.1. mobiiltelefon;

5.3.2. liiklusseaduse või tootja tehase komplektsusega ettenähtud ja kehtiva

kontrollmärgistusega tulekustuti;

5.3.3. absorbentgraanulid vähemalt 20 kg või absorbentmatt, kui masinaks on harvester,

forvarder, metsamajanduslikuks tööks kohandatud põllumajanduslik traktor,

giljotiin, maapinna ettevalmistamise masin, puiduveok, hakkur või ekskavaator.

5.4. Saag peab olema komplektne ja vastama tootja nõuetele.

5.5. Saega töötaval isikul peab olema kaasas mobiiltelefon.

5.6. Visuaalsel vaatlusel tuvastatava õli- või kütuselekkega masina või sae kasutamine on

keelatud.

5.7. Kui masinat või saagi ei kasutata, tuleb selle mootor seisata.

6. Hädaolukorrad

6.1. Tulekahju korral, mida ei suudeta iseseisvalt kustutada, tuleb helistada 112 ja tulekahjust

teavitada RMK poolset tööde juhti. Võimalusel asuda olemasolevate vahenditega

põlemiskollet kustutama, samas kindlustades enese ohutuse.

6.2. Tulekahjust teatamisel tuleb öelda rahulikul häälel teataja nimi, sündmuskoha võimalik

täpne asukoht ja mis põleb.

6.3. Keskkonnareostuse korral, mida ei suudeta olemasolevate tõrjevahenditega kõrvaldada,

tuleb helistada 112 ja reostusest teavitada RMK poolset tööde juhti.

6.4. Lõhkematerjali leidmisel, tuleb helistada 112 ja leidmisest teavitada RMK poolset tööde

juhti ning peatada töö kuni lõhkematerjali spetsialistide saabumiseni ning oodata edasisi

RMK poolseid korraldusi. Leitud lõhkematerjali ei tohi puudutada.

10

Lisa 3

RMK ja OÜ ESKOLAR vahel 16.02.2026

töövõtulepingu nr

3-2.5.1/2026/10 juurde

RMK energiapuidu varumise, ladustamise ja mahu määramise juhend

1. Üldsätted

1.1. Juhend sätestab energiapuidu varumise, ladustamise ja mahu määramise nõuded.

1.2. Kui energiapuidu virna ladustatakse raidmeid ja tüveseid segamini, loetakse kogu virn

raidmeteks.

1.3. Kui ei ole võimalik juhendis toodud nõudeid täita, nt on vaja energiapuit kiiresti hakkida,

tuleb praakeril, metsaparandajal või looduskaitse tööjuhil enne varumise alustamist

tegevused kokku leppida piirkondliku energiapuidulogistikuga.

2. Mõisted Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. energiapuit – raidmed, tüvesed (laasimata tüvesed ja laasitud tüvesed) ja kännud, mida

kasutatakse hakkpuidu tootmiseks;

2.2. hakkpuit – puit, mis valmistatud raidmetest, laasitud tüvedest, laasimata tüvedest,

kändudest ja ümarpuidust hakkimise või purustamise teel;

2.3. raidmed – ümarpuidu varumisel üle jäävad puuosad ja kasutamata puit (latv, oksad,

alamõõdulised notid jms);

2.4. tüvesed – laasimata puutüved või puutüve osad ja laasitud peene diameetriga ümarpuit, mis

ei ole sobilik palgiks, paberi- või küttepuiduks;

2.5. hakkur – puidu hakkimise või purustamise seade;

2.6. konteinerveok – veok, millega veetakse hakkpuitu;

2.7. kattepaber – spetsiaalne paber raidmete ja tüveste katmiseks;

2.8. vigla- ehk kahvelhaarats – haarats, mille haaratsi tipud ei ole ühendatud;

2.9. tm – tihumeeter;

2.10. pm3 – puistekuupmeeter.

2. Energiapuidu varumine

2.1. Energiapuidu varumisel ei tohi sattuda energiapuidu hulka kive, pinnast, metalli ega muid

võõrkehasid, mis kahjustavad hakkurit ja/või vähendavad energiapuidu kvaliteeti.

2.2. Raidmeid tuleb raielangil hoida seni, kuni lehed ja okkad on pruunistunud ning kuivanud.

2.3. Kui okaspuu enamusega raidmeid ei ole võimalik raielangil kuivatada, siis selliselt raie-

langilt energiapuidu varumist ei kavandata.

2.4. Laasimata tüveseid tuleb raiekohal hoida lehtede ja okaste pruunistumiseni, kuid eeldusel,

et need ei sega järgnevaid metsamajanduslike või looduskaitselisi tegevusi.

2.5. Energiapuidu kokkuveol tuleb eelistada viglahaaratsit, et vältida kivide ja pinnase sattumist

energiapuidu hulka.

2.6. Vältimaks pinnase ja niiske puidu sattumist energiapuidu hulka, tuleb kokkuveol, kui see

on töö teostamise iseloomust tulenevalt võimalik, jätta raiekohale maha vaalude või

hunnikute põhjad.

3. Energiapuidu ladustamine ja hakkimine vahelaoplatsil

3.1. Vahelaoplatsi asukohaks tuleb võimalusel valida lagedam koht, mis on tuultele ja päikesele

avatud.

3.2. Energiapuidu virna serv peab teeservast asuma 1 m kaugusel.

3.3. Energiapuidu virnade all tuleb võimalusel kasutada aluspuid või jämedamaid tüveseid,

millede diameeter ei tohi olla suurem kui 50 cm, eesmärgiga vähendada energiapuidu

niiskust.

11

3.4. Energiapuidu ladustamisel kraavidele tuleb arvestada, et ei tekiks liigseid vee voolamise

takistusi.

3.5. Energiapuit tuleb ladustada sõidetava tee äärde selliselt, et seda on võimalik hakkida ja

välja vedada poolhaakes oleva konteinerveokiga. Vältida tuleb tupikteid, arvestada ümber-

pööramisplatsidega, tee laiusega, tee kandevõimega jne.

3.6. Energiapuit tuleb ladustada risti tee teljega, veokitega sissesõidul paremat kätt. Tüveste

puhul peavad tüükad olema tee poole. Kui energiapuitu ei ole võimalik ladustada paremat

kätt, tuleb juhinduda joonisest 3.

3.7. Hakkimine on kõige efektiivsem, kui energiapuit on ladutatud selliselt, et hakkur ja

konteinerveok saavad asetseda hakkimisel kõrvuti (vt joonis 2). Sellisel juhul peavad

hakkur ja konteinerveok olema samal tasapinnal, erinevus tasapindade vahel ei tohi olla

suurem kui 0,4 m.

3.8. Hakkida on võimalik ka selliselt, et hakkur ja konteinerveok asuvad teineteise taga (vt

joonis 1 ja 3) või kombineeritult (vt joonis 4).

3.9. Energiapuidu kogus vahelaoplatsil peab olema vähemalt üks konteinerveoki koorem (90

pm3 ehk hinnanguliselt 30 tm energiapuitu).

3.10. Kuivendussüsteemide ja teede hooldamise käigus eraomanikelt ostetud või Kaitse-

ministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maa-ameti valduses

olevalt maalt varutud energiapuidu korral võib vahelaoplatsil olev kogus olla väiksem, kui

üks konteinerveoki koorem.

3.11. Energiapuit peab vahelaos olema pidevalt tähistatud, olenemata vahelattu kokkuveetud või

vahelaost väljaveetud kogusest.

3.12. Kui hakkimise ajal hakitakse virnatähistustega energiapuitu, tuleb energiapuidu virn peale

hakkimise lõppu hakkurijuhil tähistada.

Joonis 1. Hakkimine, kui hakkur asub konteinerveoki taga

12

Joonis 2. Hakkimine, kui hakkur ja konteinerveok asuvad kõrvuti. Kui läheduses on ümberkeeramiskoht võib

energiapuitu ladustada mõlemale poole teed

Joonis 3. Hakkimine, kus energiapuitu ei olnud võimalik ladustada sissesõidul paremat kätt

13

Joonis 4. Kombineeritud hakkimine, kus konteinerveoki esiosa täidetakse kõrvuti seistes ja tagaosa teine-

teise taga seistes

4. Energiapuidu virna mõõdud, kuivamine ja kattepaberiga katmine

4.1. Raidmete virna laius ei tohi olla suurem kui 5 m, siis annab kattepaberiga katmine kõige

suuremat kasu.

4.2. Tüveste virna laius ei tohi olla võimalusel alla 4 m ega olla laiem kui 7 m. Laiema, kui 4

m korral tuleb katta kattepaberiga tüükapoolne osa.

4.3. Energiapuidu virna kõrgus ei tohi olla kõrgem kui 5 m ja madalam kui 3,5 m.

4.4. Energiapuidu vahelaoplatsis kuivamise aeg ehk ajavahemik ladustamisest hakkimise

alguseni sõltub sellest, millal ja millist puuliiki on varutud, hakkimise aastaajast,

ladustamise kohast, tarne iseloomust jne. Üldjuhul ei tohi kuivamise aeg ületada 12 kuud,

arvestades kokkuveo lõppemisest.

4.5. Okaspuu enamusega energiapuidu virna katmise vajadus tuleb enne töödega alustamist

kokku leppida piirkondliku energiapuidulogistikuga. Kattepaber aitab vähendada energia-

puidu niiskuse sisaldust ja vähendab ilmastikuga kaasnevaid riske.

4.6. Kattepaberiga ei kaeta lehtpuu enamusega energiapuidu virnu.

4.7. Kattepaber tuleb energiapuidu virnale laotada 4 m laiuselt korralikult pingule tõmmatuna,

et ei esineks sõlmesid.

4.8. Kattepaber peab kogu pikkuses ja 4 m laiuselt olema kaetud raidmete, tüveste või

ümarpuiduga nii, et see tagaks kattepaberi püsimajäämise vähemalt 18 kuuks. Nõuete-

kohaselt kaetud energiapuidu virnad on kuvatud joonistel 5 ja 6. Näited, kuidas ei tohi

energiapuidu virnasid katta, on kuvatud joonistel 7 ja 8.

14

Joonis 5. Nõuetekohaselt kattepaberiga kaetud energiapuidu virn

Joonis 6. Nõuetekohaselt kattepaberiga kaetud energiapuidu virn

15

Joonis 7. Mitte nõuetekohaselt kattepaberiga kaetud energiapuidu virn

Joonis 8. Mitte nõuetekohaselt kattepaberiga kaetud energiapuidu virn

5. Energiapuidu mahu määramine

5.1. Energiapuidu virna parameetrite mõõtmine.

5.1.1. Laugjate külgedega energiapuidu virna parameetrite mõõtmine toimub vastavalt

joonisele 9.

16

Joonis 9. Laugjate külgedega energiapuidu virn, kus virna mõõtmisel peab otsvaates tekkima kujutletav

ristkülik, mis on materjaliga täidetud

5.1.2. Erinevate pikkustega tüveste korral energiapuidu virna parameetrite mõõtmine

toimub vastavalt joonisele 10.

Joonis 10. Erinevate pikkustega tüveste virn, kus virna kõrgust (h) mõõdetakse tüvepoolsest otsast, virna

laiuseks võetakse 2/3 tüveste valdavast pikkusest (L). Üksikuid kaugemale ulatuvaid latvu ei arvestata

5.2. Virnatäiuse koefitsiendi määramine toimub vastavalt tabelile 1.

Tabel 1. Virnatäiuse koefitsiendi määramine

17

Koefitsient 0,10 0,13 0,16 0,18

Virna ise-

loomustus

Raidmed ilma alusmetsa

tüvesteta (alla 30%

mahust tüveseid)

1.Raidmed alusmetsa

tüvestega (üle 30%

mahust tüveseid).

2. Tüvesed, mille

tüüka diameeter on

valdavalt kuni 10 cm

Tüvesed, mille

tüüka diameeter

on valdavalt

vahemikus 10-

14 cm

Tüvesed, mille

tüüka diameeter

on valdavalt

vahemikus üle 14

cm

5.3. Kui energiapuidu virn erineb oluliselt tabelis 1 toodust, tuleb kasutada suuremaid või

väiksemaid virnatäiuse koefitsiente (nt tüveste keskmine tüüka diameeter üle 20 cm,

puuliigi iseärasused (valdavalt kask), tüveste ja raidmete virn sisaldab üle 20% ümarpuitu,

väga tihedalt ladustatud virn).

5.4. Energiapuidu maht määratakse tihumeetrites ilma õhuvahedeta ja kooreta, täpsusega kaks

kohta peale koma.

6. Hakkpuidu mahu määramine

6.1. Hakkpuidu maht määratakse laadituna konteinerveokil.

6.2. Hakkpuidu maht määratakse tihumeetrites ilma õhuvahedeta ja kooreta, täpsusega kaks

kohta peale koma. Hakkpuidu teisendamisel puistekuupmeetritest tihumeetriteks toimub

vastavalt tabelile 2.

Tabel 2. Virnatäiuse koefitsiendid, mida kasutatakse hakkpuidu koguse teisendamisel puistekuupmeetritest

tihumeetriteks

Hakkpuidu tootmise viis Koefitsient

Puhuva süsteemiga hakkuriga raidmetest ja laasimata tüvestest

toodetud hakkpuit

0,36

Puhuva süsteemiga hakkuriga ümarpuidust toodetud hakkpuit 0,35

Puhuva süsteemita hakkuriga toodetud hakkpuit 0,33

18

Lisa 4

RMK ja OÜ ESKOLAR vahel 16.02.2026

töövõtulepingu nr

3-2.5.1/2026/10 juurde

19

20

21

22

23

24

Lisa 5

RMK ja OÜ ESKOLAR vahel 16.02.2026

töövõtulepingu nr

3-2.5.1/2026/10 juurde

METSATEEDE KASUTAMISE HEA TAVA

Abimaterjal RMK töövõtjatele ja teistele metsateede kasutajatele

KOOSTAJAD: Toomas Kivisto, RMK Rainer Laigu, RMK Läti riigimetsade majandaja Latvijas Valsts Meži

ILLUSTRATSIOONID JA FOTOD: Latvijas Valsts Meži Rando Kall (esikaas) Toomas Kivisto (kontaktandmete lk)

VÄLJA ANTUD: Jaanuar 2016

Kokkuveotraktoriga metsateel reeglina ei sõideta.

Metsatee säästmiseks ladustatakse puit kraavile või tee äärde rajatud laoplatsile kokkuveoteelt, mis on selleks metsa serva rajatud.

Kui kokkuvedajal on vaja sõita metsateele, võtab ta ühendust RMK esindajaga.

m

m

m m

m

25

Muldel sõites ei tohi kokkuveotraktor liikuda kraavipervele lähemale kui 1 m.

Kokkuvedaja peab võtma kohe ühendust RMK esindajaga, kui muldel liikudes on kokkuveotraktoril vaja läheneda kraavipervele lähemale kui 1 m või kui on toimunud pinnase vajumine kraavi.

> 1 m

„Silda” moodustamata on kraavi ületamine keelatud.

Kui raielangil on tööd lõpetatud, tuleb kraav puhastada – koguda kokku okstest kate, tõsta välja väheväärtuslik puidusortiment ja vabastada veevool.

Kui kokkuveotee ületab kraavi või vooluveekogu, mille veevool on intensiivne, ehitatakse paisutuse vältimiseks ajutised „sillad” plasttruupidest, mis asetatakse kraavi või vooluveekogusse ning kaetakse pealt raidmetega.

26

Keelatud on ladustada tüvesid ja raidmeid kraavi, kasutamata aluseid.

Keelatud on ladustada tüvesid või raidmeid selliselt, et veevool on kraavides takistatud.

Laoplatsi aluseks on võimalik kasutada pikemaid tüvesid või väheväärtuslikku puidusortimenti.

Kui laoplatsi aluseks sobiv materjal puudub, tuleb võtta ühendust RMK esindajaga.

Keelatud on jätta raidmeid teekattele ja teepeenrale. Keelatud on paigutada oksi või raidmeid kraavi, takistades sellega veevoolu.

Kui puiduvedaja tuvastab laadimisplatsile sõites, et tee on kaetud okste ja raidmetega, tuleb puiduvedajal teavitada kohe RMK esindajat.

Teekate tuleb korrastada pärast iga koorma pealelaadimist. Raidmed tuleb paigutada kokkuveoteele, kraavi nõlvadele või metsa alla selliselt, et need ei segaks veevoolu.

27

Koorma laadimisel ei tohi tekkida tõstuki käpa jäljendit, mis on sügavam kui 5 cm. Vajaduse korral tuleb kasutada aluslaudu.

Tõstuki käpa läbimõõt peab olema vähemalt 40 cm. Juhul, kui see nii ei ole, siis tuleb kasutada aluslaudu suuruses vähemalt 35×35 cm või ümarat aluslauda läbimõõduga vähemalt 40 cm.

Puidu pealelaadimise lõpetamisel peab juht tasandama kahjustused, mis tõstuki käpp on teekattele ja teepeenrale tekitanud.

max 5 cm

Keelatud on jätta puidujäätmeid teekattele ja -pervedele.

Pärast laadimistöid tuleb puidujäätmed kokku koguda ja paigutada kraavi nõlvadele või metsa alla.

28

Keelatud on jätta hakkpuitu kattega metsateedele, mahasõitudele, möödasõidukohtadele, ümberpööramiskohtadele ja kraavidesse.

Kui hakkpuidu kogumid on metsateedele tekkinud, tuleb need pärast tööde lõpetamist maksimaalselt kokku koguda ja paigutada kraavi pervedele, kokkuveoteedele või metsa alla.

Keelatud on jätta raidmeid kattega metsateedele, mahasõitudele, möödasõidukohtadele, ümberpööramiskohtadele ja kraavidesse.

Pärast tööde lõpetamist tuleb raidmed kokku koguda ning paigutada kraavi pervedele, kokkuveoteele, raielangile või metsa all.

Lisa 6

RMK ja OÜ ESKOLAR vahel

16.02.2026 töövõtulepingu nr

3-2.5.1/2026/10 juurde

RMK nõuded isikukaitsevahendite kasutamiseks

1. Üldsätted

Juhend sätestab miinimumnõuded isikukaitsevahendite kasutamiseks RMK lepingupartneritele.

2. Üldised nõuded

2.1. Kui töötamisel võib ohtu sattuda tööobjektil viibivate isikute elu või tervis tuleb tööd koheselt peatada.

2.2. Masinaga töötamisel peab masinas olema mobiiltelefon ja tähtaegne esmaabipakk.

2.3. Kettsaega, võsasaega ja trimmeriga töötamisel peab tööobjektil kaasas olema mobiiltelefon ja tähtaegne esmaabipakk.

3. Nõutavad isikukaitsevahendid

3.1. Raielangil ja raadamisobjektil töötamise ajal töökohustusi täitvad isikud peavad masinast väljas olles kandma tähtaegset tööstuslikku kaitsekiivrit

(EN 397) ja demaskeerivat värvi riietust (nt ohutusvest, helkurvest).

3.2. Nõutavad isikukaitsevahendid on loetletud järgnevalt:

Kaitstav

kehaosa

/Tegevus

Labajalg Jalad Torso, käed,

jalad Käelaba Pea

Silmad ja

nägu Kõrvad

Töö kettsaega

Saeketi

lõikevastase ja

tugevdatud ninaga

töökummikud või

saapad

Saeketi lõikevastase

elemendiga tööpüksid,

mis peavad vastama

vähemalt kaitse

klassile 1

Demaskeerivat

värvi tööriietus Töökindad

Tähtaegne tööstuslik kaitsekiiver (EN

397) koos kaitsemaski ja

kuulmiskaitsevahendiga

Töö võsasaega

üle 3 meetrises

taimestikus

Kinnised tugeva

konstruktsiooniga

ja libisemist

Tugevast riidest pika

säärega püksid Demaskeerivat

värvi tööriietus Töökindad

Tähtaegne tööstuslik kaitsekiiver (EN

397) koos kaitsemaski ja

kuulmiskaitsevahendiga

30

takistava tallaga

jalanõud

Töö võsasaega

alla 3 meetrises

taimestikus

Kinnised tugeva

konstruktsiooniga

ja libisemist

takistava tallaga

jalanõud

Tugevast riidest pika

säärega püksid

Demaskeerivat

värvi tööriietus Töökindad -

Kaitsemask

või

kaitseprillid

Kuulmiskait

sevahend

Töö

trimmeriga Kinnised jalanõud

Tugevast riidest pika

säärega püksid - Töökindad -

Kaitsemask

või

kaitseprillid

Kuulmiskait

sevahend

Harvesteri,

forvarderi,

giljotiini,

metsa-

majanduslikuk

s tööks

kohandatud

põllu-

majandusliku

traktori,

maapinnamasi

na operaatoril

tööobjektil

väljas olles

Kinnised tugeva

konstruktsiooniga

ja libisemist

takistava tallaga

jalanõud

-

Demaskeerivat

värvi riietus (nt

ohutusvest,

helkurvest)

-

Tähtaegne

tööstuslik

kaitsekiiver

(EN 397)

- -

Puiduveoki,

hakkuri,

hakkpuidu

konteinerveoki

juhil

tööobjektil

väljas olles

Kinnised tugeva

konstruktsiooniga

ja libisemist

takistava tallaga

jalanõud

-

Demaskeerivat

värvi riietus (nt

ohutusvest,

helkurvest)

-

Tähtaegne

tööstuslik

kaitsekiiver

(EN 397)

- -

31

Lisa 7

RMK ja OÜ ESKOLAR vahel 16.02.2026 raamlepingu nr

3-2.5.1/2026/10 juurde

NÕUE Vastavus

Harvester Harvesteri tarkvara peab vastama General StanForD standardile (teiste hulgas peab

saama töödelda, saata ning vastu võtta *.prd, *.apt, *.pri, *.kau, *.ktr, hqc faile) jah

Harvester Harvesteri tarkvara peab suutma kaardirakenduse alusel jälgima raielangi piire jah

Harvester Harvesteri tarkvara peab võimaldama ja harvesteroperaator peab oskama teostada

kõiki tegevusi, mis on toodud RMK harvesteri mõõtmise juhendis. jah

Harvester

Harvesteri tarkvara peab võimaldama optimeerida puutüve järkamist sortimentideks,

arvestades protsendi või hinna maatrikseid, nn optimeerimissüsteemi tarkvara

olemasolu. Harvesteri tarkvara peab võimaldama lisada sortimentidele ülemõõtu ja

saeakend eraldi

jah

Harvester Harvesteri tarkvara peab võimaldama harvesteri mõõtmissüsteemi elektroonilist

kalibreerimist jah

Harvester Harvesteri tarkvara väljundfailid peavad olema avatavad SilviA 5.1 versiooniga ning

harvesterist peab olema võimalik otse edastada väljundfailid elektrooniliselt hankijale jah

Harvester Harvester peab olema varustatud minimaalselt Android 10.0 tarkvara omava

riistvaraga, millega on võimalik kaardirakendust kasutades jälgida raielangi piire. koheselt

Harvester Harvesteridel peavad olemas olema pinnasesõbralikud roomikuid koheselt

Giljotiin (ekskavaator

vms)

Giljotiin peab olema varustatud minimaalselt Android 10 tarkvara omava tahvelarvutiga,

millega on võimalik kaardirakendust kasutades jälgida raielangi piire. jah

Kokkuveomasin Kasutada puidu kokkuveol forvardereid jah

Kokkuveomasin Kasutada puidu kokkuveoks kohandatud põllumajanduslikku traktorit*

lubatud kasutada kui

hankedokumendis on

nõutud põllumajandusliku

traktori kasutamist.

Kokkuveomasin Kokkuveomasin peab olema varustatud minimaalselt Android 10.0 tarkvara omava

tahvelarvutiga, millega võimalik iga koorma järgselt teatada kokkuveetud koguseid. jah

Kokkuveomasin Kokkuveomasinatel peavad olemas olema kõikidel ratastel pinnasesõbralikud

roomikud (nt ECO-Baltic, ECO-Magnum või analoogseid) jah

Kokkuveomasin Peab omama energiapuidu kattepaberiga katmise raami koheselt

NÕUDED TEHNIKALE

Lisa 8

RMK ja OÜ ESKOLAR vahel 16.02.2026

sõlmitud raie- ja kokkuveoteenuse lepingu nr

3-2.5.1/2026/10 juurde

Töövõtja poolt kasutatava tehnika nimekiri

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK või tellija ja OÜ ESKOLAR, edaspidi töövõtja,

leppisid kokku, et töövõtja kasutab lepinguga võetud kohustuste täitmiseks järgnevat tehnikat:

Liik Masina mark Masina mudel VIN-kood Väljalaske aasta

Harvester

Forvarder

Poolte allkirjad

Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Avo Siilak Hilmar Minski