JAHIPIDAMISVÕIMALUSTE KASUTAMISE KOKKULEPE nr 3-1.39/2026/XX
Kuressaare jahipiirkond Viidu jahiala
/vastavalt digiallkirja viimasele kuupäevale/
Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, keda esindab metsamajanduse arendusosakonna jahinduse peaspetsialist Lauri Ellram, kes tegutseb RMK juhatuse 16.12.2025. a otsusega nr 1-32/159 kinnitatud RMK metsamajanduse arendusosakonna põhimääruse alusel, ühelt poolt ja
XXX, keda esindab XXX, edaspidi kasutaja,
XXX, jahitunnistuse number XXX,
XXX, jahitunnistuse number XXX,
XXX, jahitunnistuse number XXX,
Kuressaare jahipiirkonna Viidu jahiala 2026/2027. jahihooaja suurulukite (sõraliste) küttimise lubade eesostuõiguse omandaja, teiselt poolt,
sõlmisid jahipidamise võimaluste realiseerimiseks kokkuleppe, edaspidi kokkulepe, alljärgnevas:
1. Üldtingimused
1.1. Sõralistest suurulukilubade arv soo- ja vanusegruppide lõikes jahihooajal on fikseeritud kokkuleppe lisas 6. Nende eest tasutakse vastavalt RMK metsamajanduse arendusosakonna poolt käskkirjaga kehtestatud hinnakirja alusel, mis lisatakse kokkuleppele eraldi failina.
1.2. Väljastatud suur- ja väikeulukiload kehtivad kaardimaterjalil (kokkuleppe lisa 1, kaart dateeritakse kuupäevaliselt) fikseeritud jahipiirkonna jahialal riigimaal ja jahipidamiseks lubatud eraomanike kinnistutel. Jahipiirkonna jahialade piirikirjeldused ja jahindusrajatised on toodud kokkuleppe lisas 2.
1.3. Läbiviidavatel ühisjahtidel kasutatakse kasutaja poolt ainult RMK kehtestatud vormil ühisjahi jahinimekirja (kokkuleppe lisa 3). Ühisjahtide nimekirjad tagastatakse RMK-le koos realiseeritud suurulukilubadega hiljemalt 15 päeva jooksul peale jahi toimumist või suurulukiloa realiseerimist. Realiseerimata jahiload tagastatakse hiljemalt 10 päeva jooksul jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates. Jahinduse spetsialist võtab materjale vastu kuu igal teisel ja neljandal teisipäeval RMK Kihelkonna kontoris aadress Kuuse küla, Saaremaa vald, Saaremaa.
1.4. Kasutaja on kohustatud kütitud sõralisest suuruluki tabamisel tegema koheselt tabamismärke Jahis jahilubade infosüsteemis. Keelatud on alustada uluki transporti ennem märke tegemist.
1.5. Jahihooaja viimase kuu alguseks (mitte hiljemalt kui 31. jaanuar 2027) esitab kasutaja RMK jahinduse spetsialistile jahiala kaardi sellel kütitud suurulukite küttimise kohtade ära näitamisega, samuti samal kaardil oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal.
1.6. Kasutaja tagab mõistliku aja jooksul jahiala teedel hukkunud suurulukite koristuse ja utiliseerimise jahinduse spetsialistilt telefonitsi saadud info alusel. Kasutaja telefoninumber on +372 XXXXXXX. 1.7. Jahindusliku seadusandluse muutumisel jätab RMK endale õiguse ühepoolselt muuta käesolevat kokkulepet ja kokkuleppe lisasid, tagamaks muutunud seadusandlusest tulenevate regulatsioonide ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kehtestatud nõuete täitmine.
2. Jahiload
2.1. Jahiluba põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimiseks väljastatakse pärast nende küttimismahu ja –struktuuri kokkuleppimist jahindusnõukogus. Sõralistest suurulukite küttimise load väljastatakse kasutajale arvestades jahieeskirjaga kehtestatud ulukiliigi soolise jahipidamise aegu järgmisteks tähtaegadeks: põder 15. september - 15.detsember, punahirv 15.august – 15. veebruar, metskits 1. juuni – 31. jaanuar, metssiga 01. märts – 28. veebruar. Kasutaja on kohustatud suurulukiload lisas 6 fikseeritud soolises ja vanuselises küttimise mahus välja ostma antud ulukiliigi jahipidamise aja alguseks, v.a. metsseaload, mis tuleb välja osta vähemalt 33% ulatuses 1. septembriks 2026. a ja 100% ulatuses 1. detsembriks 2026. a.
2.2. Sõralistest suurulukite küttimise mahu realiseerimisel võib kasutaja esitada taotluse lisaloa (lisalubade) saamiseks, kui on täidetud väikekiskjate minimaalne küttimiskohustus. Kasutajal ei saa tekkida õigustatud ootust lisalubade saamiseks. Täiendava lisalimiidi vajaduse (jahindusnõukogu poolt kehtestatud antud ulukiliigile minimaalse küttimismahu ületamine jahipiirkonnas) määrab RMK metsamajanduse arendusosakond . Lisaluba (lisaload) väljastatakse kasutajale metsamajanduse arendusosakonna poolt määratud tähtajaks, võimalusel arvestades kasutaja poolt antud jahiaastal juba kütitud suurulukite soolise ja vanuselise vahekorraga.
2.3. RMK kannab väljastatavale suurulukiloale vaid käesolevas kokkuleppes fikseeritud kasutaja (jahimehe) nime.
2.4. Suurkiskjaid kütitakse jahipiirkonnas Keskkonnaameti, edaspidi KeA, poolt määratud kriteeriumide alusel. Jahipiirkonna suurkiskjate küttimise võimalused on määratud KeA vastava käskkirjaga. Kasutaja võib taotleda jahialale suurkiskjate küttimislubade väljastamist, tasudes realiseeritud jahiloa eest RMK jahilubade hinnakirja alusel. Väljastatud suurkiskjate load lõpevad, kui ammendub vastava suurkiskja jahipiirkonna või maakondlik küttimislimiit.
2.5. Jahte suurkiskjatele võidakse korraldada küttimise mahu olemasolul ka jahipiirkonna üleselt RMK jahinduse spetsialisti eestvedamisel. Kasutaja võib esitada oma soovi osaleda jahipiirkonnas korraldatavates taolistes jahtides suurkiskjatele. Selliste jahtide suurkiskjate küttimise load väljastatakse jahipiirkonda märkega „arvukuse reguleerimine“ ainult jahinduse spetsialisti (RMK antud tööpiirkonna töötaja) nimele. Suurkiskja trofeeväärse isendi küttimisel tasub trofee küttinud jahimees RMK-le jahiloa hinna RMK jahilubade hinnakirja alusel.
2.6. Jahialal on kasutajale kehtestatud minimaalne väikekiskjate (šaakal, rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger, mink, tuhkur) küttimismaht, mille suurus 2 isendit/1000 ha riigimaa kohta (viimaste jahiaastate keskmine aastane küttimismaht 1000 ha jahimaa kohta Eestis). Küttimiskohustus kehtestatakse vaid RMK hallatava metsamaa pindala kohta, mis fikseeritakse kokkuleppe lisas 6.
2.7. Värskete koprakahjustuste ilmnemisel (kobraste poolt rajatud tammide tõttu tekkinud üleujutus) määratakse RMK poolt kasutajale ajalise täitmise tähtajaga lisakohustus kobraste elupaigapõhiseks küttimiseks ja üleujutuse likvideerimiseks kirjalikus vormis, mis on toodud kokkuleppe lisas 4. Kui kasutaja pole lisakohustust tähtajaks täitnud, korraldab üleujutuse likvideerimise RMK kasutaja kulul, esitades kasutajale arve üleujutuse likvideerimiseks tehtud tööde maksumuse ulatuses.
2.8. RMK eeldab, et väljastatud sõraliste suurulukiload realiseeritakse täies mahus. Sõralistest suurulukite küttimise mahu olulise alatäitmise ohu (kütitakse alla 90% kehtestatud limiidist) või maaomanike poolt korduvate pretensioonide esitamisel ülemääraste kahjustuste esinemise tõttu rakendab RMK täiendavaid meetmeid nõutava küttimise mahu täitmise tagamiseks jahialal (ajujahtide korraldamine RMK eestvõttel või maaomanikule (tema taotlusel teisele jahimehele) jahipidamiseks täiendavate (suuruluki) jahilubade väljastamine tema kinnistute piires varitsus- või hiilimisjahiks).
2.9. Sõralistest suurulukite minimaalse küttimismahu täitmiseks või kahjustuste ennetamiseks (ühisjahid kaks nädalat enne vastava ulukiliigi jahiaja lõppu) RMK poolt korraldatavad ühised (aju)jahid kooskõlastatakse kasutajaga. Kokkulepitud ühisjahi päeval kasutaja ei korralda ega pea jahialal jahte.
2.10. RMK väljastab jahipiirkonna maaomanikule tema soovil väikeulukite küttimiseks jahilubasid tema kinnistute piires. Väljastatud väikeulukilubadest teavitatakse jahiala kasutajat e-posti teel.
2.11. Sigade aafrika katku (SAK) tõrjumiseks võib RMK väljastada maaomanikust jahimehe taotlusel talle metssealubasid tema kinnistute piires. Väljastatud metssealubadest teavitatakse jahiala kasutajat e-posti teel.
3. Seirematerjal (teaduslik uurimismaterjal)
3.1. Kasutaja on kohustatud kütitud ulukitelt koguma kasutajale väljastatud jahiloa eritingimustes fikseeritud seirematerjali. Käesoleva kokkuleppe punktis 1.3. fikseeritud ajal antakse kogutud seirematerjal kasutaja poolt koostatud aktiga (kokkuleppe lisa 5) üle RMK-le, kes akti alusel hindab seirematerjali esitamise piisavust. Seirematerjali kogumise kohustus ja maht on fikseeritud kokkuleppe lisas 6.
3.2. Ulukilt kogutud seirematerjal peab olema markeeritud viisil, mis võimaldab ametnikul seirematerjali seostamist vastava jahiloaga (jahiloa numbri järgi). Alumised parempoolsed lõualuud peavad olema termiliselt töödeldud ja tähistatud vastava jahiloa numbriga (permanentse markeriga).
3.3. Suurkiskja küttimisel korraldab nõutava seirematerjali kogumise RMK jahinduse spetsialist.
3.4. Väikekiskjate küttimiskohustuse täitmise hindamiseks tuleb kasutajal esitada jahinduse spetsialistile ülevaatuseks minimaalselt kokkuleppe lisas 6 toodud mahus väikekiskjate parempoolsed esimesed käpad (randmeluuga). Üleantud seirematerjali maht fikseeritakse aktiga (kokkuleppe lisa 5).
3.5. Kõigilt kütitud metssigadelt (liha hilisema müügi korral) tuleb võtta vereproov ja edastada see maakondlikule veterinaarkeskusele (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus - LABRIS) SAK-i testide tegemiseks. Kuni SAK-i testide tulemuste selgumiseni tuleb kokkuleppel jahinduse spetsialistiga hoiustada kütitud metssiga ja kõik tema sisused metsloomadele kättesaamatult. SAK-i testi positiivse tulemuse korral tuleb järgida määruse „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri“ (RT I, 04.11.2016, 7) nõudeid ja veterinaarametnikult saadud juhiseid. Kütitud metssea eest, kes oli SAK-i nakatunud ja jahiloa omaniku poolt nõuetekohaselt utiliseeritud, väljastatakse jahimehele uus tasuta metssea küttimisluba.
3.6. Jahialal tuleb Kasutajal koguda vaatlusandmeid alljärgnevalt:
Jahiuluk
Andmete kogumise periood
Aruande esitamise tähtaeg
Metskits
September
enne 20.novembrit
Metssiga
November-veebruar
enne 20.märtsi
Hunt, ilves, šaakal
Jahihooaeg
jooksvalt, enne 20.märtsi
Karu
Jahihooaeg
jooksvalt, enne 20.novembrit
PVK jahiaegne
Põdra jahiaeg
enne 10.jaanuari
HVK jahiaegne
Punahirve jahiaeg
enne 20.veebruari
Vaatlusandmete esitamise tabelid on toodud Kokkuleppe lisas nr 7.
4. Ulukihoole
4.1. RMK märgib kokkuleppe lisas 1 olevale kaardile järgmised andmed:
4.1.1. ulukite söödapõllud riigimaal (savipruun värvitud ala kaardil).
4.1.2. soolakud riigimaal (meresinine kolmnurk). Soola lisamist korraldab kasutaja omal kulul.
4.1.3. jahitornid riigimaal (torni stiliseeritud kujutis). Jahitornid peavad olema kasutaja kulul viidud kasutuskõlbulikku (ohutu redel, vettpidav katus) seisukorda, kasutuskõlbmatud jahitornid likvideeritakse. Kasutaja võib paigaldada ajutisi (vaid inimjõul teisaldatavaid) jahitorne/kõrgistmeid jahiala riigimaale omal äranägemisel.
4.1.4. metssea peibutussöödakohad riigimaal (must ring). Vastavalt Keskkonnaameti käskkirjale on keelatud metssigade lisasöötmine (v.a soolak) Eesti Vabariigi territooriumil aastaringselt. Lubatud on lisasööda kasutamine ajalise piiranguta metssigade peibutamise eesmärgil. Söödaautomaadis tohib olla kuni 100 kg ning peibutus söötmiskohas maas kuni 5 kg lisasööta. Isevoolse söödaautomaadi korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 5 kg. Ühes peibutus söötmiskohas võib kalendrikuu jooksul peibutamiseks kasutada kuni 100 kg lisasööta. Peibutus söötmiskohtade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 1 km. 1000 ha jahimaa kohta on lubatud kuni üks peibutus söötmiskoht. Metssigade lisasöötmine peibutamise eesmärgil on lubatud vaid Keskkonnaametis registreeritud peibutus söötmiskohas. Metssigade peibutussöötmist korraldab kasutaja omal kulul.
4.2. Täiendavaid ulukihoolderajatisi (välja arvatud punktis 4.1.3 mõistes ajutised jahitornid/kõrgistmed riigimaal) võib kasutaja rajada või püstitada ainult kokkuleppel maaomaniku ja RMK-ga kirjalikus vormis antud loa alusel. Ebaseadusliku jahindusrajatise avastamise korral peab jahiala kasutaja sellest viivitamatult teavitama RMK-d.
4.3. Ulukihoolderajatiste olem ja asukohad on toodud kokkuleppe lisas 2.
5. Piirangud
5.1. Jahialal kehtivad jahipidamist või tegevusi piiravad tingimused on kehtestatud looduskaitseseaduse või selle seaduse alusel kehtestatud regulatsioonide alusel või maaomanike poolt vastavalt jahiseaduse § 6 lõikele 3:
5.1.1. Rahvusparkides, looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel, hoiualadel ja kaitsealuste liikide ning püsielupaikade (pesapuud, mängud) osas kehtivate piirangute iseloom, piirangu alus ja ajaline kestus on toodud jahipiirkonna kasutusõiguse loas (veebiaadress Kokkuleppe lisas 8). Kõikidel kaitstavatel territooriumidel on keelatud jahiulukite lisasöötmine. Kaitsepiirangutega alad on lisa 1 toodud kaardil viirutatud pikitriipudega (EELIS-e kaardikiht).
5.1.2. Eramaal võib ööpäevaringselt jahti pidada ainult maaomaniku vastava loa olemasolul. (rohelisega märgitud alad kaardil). Piiramata või tähistamata eramaal võib lepinguta jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetrit hoonest. Maaomanike poolt jahipidamiseks keelatud alad (punasega märgitud alad kaardil) on fikseeritud katastriüksuste lõikes Kokkuleppe lisas 8.
5.1.3. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lõikest 1 on I ja II kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avaldamine massiteabevahendites keelatud.
5.1.4. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi kasutaja kahjustada RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara kasutamiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK õigusi.
5.1.5. Vastavalt jahiseadusele, selle alusel antud õigusaktidele, töölepingule ja ametijuhendile omavad RMK töötajad töötõendi esitamisel RMK esindajana õigust teha toiminguid, mis tagavad RMK hallatava jahipiirkonna, sealt saadud jahisaadute, RMK valduses oleva vara säilimise ja seaduspärase kasutamise.
5.2. Haavatud ulukile või koertele järele minekul naaberjahialale või –piirkonda tuleb koheselt teavitada selle jahimaa kasutajat. RMK teavitab naaberjahipiirkondade või –alade kasutajaid enampakkumise võitjate kontaktandmetest.
6. Lõppsätted
6.1 Kokkulepe kehtib 2026/2027 jahihooajal (kuni 28. veebruar 2027). Kasutaja on kohustatud kokkuleppe lõpptähtaja saabumisel vastavalt jahiseadusele tagastama talle väljastatud jahiload ja täitma kokkuleppega võetud kõik kohustused.
6.2 Kokkulepe lõpetatakse akti kahepoolse allakirjutamisega. Kui kokkuleppe lõppemise akti kahepoolselt ei allkirjastata, lõpeb kokkulepe 10. märtsil 2027. Kokkuleppe nõuetekohaselt lõpetamata jätnud jahimehele ei võimaldata osaleda RMK poolt korraldatavatel järgmistel jahilubade ostueesõiguse omandamise enampakkumistel.
6.3 Eramaaomanike kinnistud, mis on antud RMK-le nõusoleku alusel jahinduslikuks kasutamiseks, on lisas 1 toodud kaardil toonitud roheliseks. Nendel maadel maaomanik ise jahti ei pea ja ulukikahjustuste ennetamiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed teostab jahiala kasutaja, kes võib seal jahti pidada ilma täiendavate kokkulepeteta.
6.4 Eramaadel, mille jahinduslikuks kasutamiseks RMK-l maaomaniku nõusolek puudub või maaomanik kasutab õigust korraldada jahipidamist väikeulukitele, saab kasutaja jahti pidada ainult kasutaja ja eramaaomaniku vahelisel täiendaval kokkuleppel, millest tuleb RMK-d teavitada kirjalikus vormis.
6.5 Kokkulepe võidakse lõpetada ennetähtaegselt järgmistel juhtudel:
6.5.1. Keskkonnaamet või kohus on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud suuruluki jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud;
6.5.2. jahialal läbiviidud ühisjahtidel pole kasutaja kasutatud RMK vormil kehtestatud jahinimekirja, sealhulgas on jäetud täitmata tabel jahi asukohast ja nähtud/kütitud loomadest;
6.5.3. kasutaja on jätnud tähtaegselt RMK-le esitamata kaardi sellel kütitud suurulukite ära näitamisega või oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal;
6.5.4. kasutaja pole kinni pidanud kokkuleppe lisaga 6 kehtestatud suurulukite küttimise soolisest ja vanuselisest vahekorrast (tuginedes kokkuleppe lisa 5 aktide andmetele);
6.5.6. kasutaja on jätnud tähtaegselt täitmata kokkuleppe lisaga 4 kehtestatud kobraste üleujutuste põhjuste kõrvaldamise kohustuse või jätnud tähtaegselt tasumata üleujutuse likvideerimiseks tehtud kulutused RMK poolt kasutajale esitatud arve alusel;
6.5.7. kasutaja on jätnud kogumata kokkuleppe lisaga 6 kehtestatud mahus seirematerjali või pole tähtaegselt esitatud RMK-le seirematerjali üleandmist tõendavad aktid (kokkuleppe lisa 5);
6.5.8. kasutaja on ilma taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppeta maaomanikuga ja RMK-ga rajanud jahialale jahiseaduse mõistes jahindusrajatisi;
6.5.10. kasutaja ei allkirjasta RMK poolt uuendatud kokkuleppe lisasid mõistliku aja jooksul.
6.6. Kasutaja poolt kokkuleppe kohaste kohustuste rikkumise või täitmatajätmise avastamisel koostab jahinduse spetsialist kasutajale sellekohase kirjaliku esildise.
6.7. Kokkuleppe oluliste rikkumiste (teistkordne kirjalik esildis või kokkuleppe punktis 6.5 fikseeritud juhud) korral võidakse kokkulepe ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe ennetähtaegse ülesütlemise kohta saadab RMK kasutajale tähitud kirjaga vastava teate, mis jõustub teate kättesaamise hetkest. Kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt kuuluvad kõik väljastatud jahiload RMK-le tagastamisele 5 tööpäeva jooksul, kusjuures jahiload annulleeritakse RMK poolt tähitud kirja saatmisele järgneval päeval. Jahilubade annulleerimisest teavitatakse Keskkonnaametit. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa kasutaja kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.
6.8. Kasutaja võib kokkuleppe omaalgatuslikult ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe ennetähtaegne lõpetamine vormistatakse kahepoolselt allkirjastatud aktiga. Kõik väljastatud jahiload kuuluvad kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt RMK-le üleandmisele akti allkirjastamisel, kusjuures jahiload kaotavad kehtivuse kokkuleppe kehtivuse lõppemise hetkel. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa kasutaja kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.
6.9. Kasutaja ja RMK vahel võidakse sõlmida käesoleva kokkuleppe kehtivuse ajaks täiendavaid kokkuleppe lisasid, mis koostatakse kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole poolt ja mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
6.10. Kasutaja ja RMK vahel uuendatakse vajadusel kokkuleppe lisad RMK poolt ühepoolselt, millest teavitatakse jahiala kasutajat kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole poolt ja mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
6.11. Pooled kohustuvad kokkuleppe kehtivuse ajal hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses kokkuleppe täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed.
6.12. Poolte vahel kokkuleppe täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, mille käigus kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.
6.13. Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt
Poolte andmed ja allkirjad
RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus XXX
Registrikood 70004459 Registrikood XXX
Mõisa/3, Sagadi küla XXX, XXXX,
Haljala vald, 45403 XXXX, XXXX
Lääne-Viru maakond XXXX
tel 676 7500 tel +372 XXX
e-post
[email protected] e-post XXX
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Ellram XXX
Lisa 1
JAHIPIIRKONNA KAART
Lisatud digikonteinerisse eraldi failina
Lisa 2
JAHIALA PIIRIKIRJELDUS
Kuressaare jahipiirkonna VIIDU jahiala üldpindala 2140 ha, sellest RMK hallatav maa 1516 ha. Jahialal paikneb 7 jahindusrajatist, nendest 2 jahitorni, 3 soolakut ja 2 söödakohta:
Tähistus
Koordinaat X
Koordinaat Y
Kvartal, eraldus
Märkused
Jahitorn
389528
6457729
KH351-3
44001:004:0280
Soolak
389484
6457722
KH351-3
44001:004:0280
Soolak
392162
6457977
KH355-8
44001:004:0280
Peibutussööt
389505
6457713
KH351-3
44001:004:0280
Piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Kogula-Lümanda maantee ja Lümanda-Tehumardi maantee ristumiskohast
(Karala teerist), kulgedes mööda Kogula-Lümanda maanteed pidi Käesla küla endise külateeni, jätkudes mööda Käesla küla endist külateed Tepu teeni ning mööda Tepu teed Tepu põldudeni; edasi mööda Tepu põldude ida- ja lõunapiiri Läätsa kinnistu (37301:004:0275) piirisihini; seejärel mööda Läätsa kinnistu läänepiiri Tänaku kinnistu ( RMK kv KH339) kirdenurgani, jätkudes mööda Tänaku ja Saare kinnistu (RMK kv KH331) idapiiri, Lutre kinnistu (RMK kv KH431, Metsaregistris KH136) loodepiiri ning Tõnu kinnistu (44001:004:0527) loode- ja lõunapiiri Antsu kinnistu (44001:004:0520) loodenurgani; sealt mööda Antsu ja Kokamihkli kinnistu (44001:004:0528) läänepiiri Muha kinnistu
(44001:004:0431) põhjanurgani; siis mööda Muha kinnistu loode- ja edelapiiri Põhjasoo – Haavasoo teeni (RMK teederegistris Meelu-Söoja tee), jätkudes mööda Põhjasoo-Haavasoo teed ristumiseni Haavasoo-Rumma (RMK teederegistris Koki-Haavasoo tee) teeni, mida mööda teed kuni ristumiseni Lümanda-Tehumardi maanteega, kust edasi Lümanda poole kuni Karala teeristini.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Ellram XXX
Lisa 3
SUURULUKIJAHI NIMEKIRI
Jahi toimumise koht …………………………………………………
Jahi algus “..........” ................................. 20 .a kell ..................
Küttida lubatud: põder ( ), metssiga ( ), metskits ( ), hirv ( ), hunt ( ), ilves ( )
Käesolevaga tõendame oma allkirjaga, et meile on tehtud teatavaks ohutustehnika nõuded ja jahikord, lasta lubatavate ulukite liik, arv, soo- ja vanusegrupp.
Jrk.nr.
Ees- ja perekonnanimi
Kütt
Ajaja
Allkiri
Märkused
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
Jahijuhataja …………………………………………………………
Lasta lubatud uluk
Jahiloa number
Tulemus
Aju nimetus või jahipidamise koht (jahitorn)
Pindala, ha
inimesi, tk
Ajus
koeri, tk
Liik
Nähtud suurulukeid kokku, tk
ad ♂
ad ♀
juv
sugu/ vanus teadmata
märkused (kütitud, haavatud jm info)
Ilmastikuolud (lumikate, temperatuur, pilvisus, tuul)
Lisa 4
KOBRASTE ELUPAIGAPÕHINE KÜTTIMISKOHUSTUS JA
ÜLEUJUTUSTE LIKVIDEERIMINE
Koprakahjustuse ([Sisesta põhjus]) ilmnemise tõttu
määratakse jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe punkti 2.8 alusel täiendav kobraste elupaigapõhine küttimiskohustus ja üleujutust põhjustavate kopratammide likvideerimine kasutaja kulul Viidu jahialal alljärgnevalt:
Kvartal
Eraldus
Elupaiga iseloomustus
Vajalik tegevus
Täitmise tähtaeg
Täiendava küttimiskohustuse täitmiseks vastu võtnud: [Vali kuupäev]
RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
Registrikood 70004459
Isikukood [Sisesta isikukood]
Mõisa/3, Sagadi küla
Haljala vald, 45403,
Lääne-Viru maakond
[Sisesta aadress]
Tel 676 7500
E-post
[email protected]
Tel [Sisesta number]
E-post [Sisesta e-post]
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
Lisa 5
SEIREMATERJALI ÜLEANDMISE AKT
[Sisesta koht] [Vali kuupäev]
Käesolev akt on koostatud selle kohta, et Kuressaare jahipiirkonna
Viidu jahiala kasutaja [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] andis üle ja
Jahinduse spetsialist Risto Rist võttis vastu alljärgneva seirematerjali
Üle anti alljärgnev seirematerjal:
PÕDER
Kogus, tk
Lõualuu
Sarved
Sigimisorganid
PUNAHIRV
Lõualuu
Sarved
Sigimisorganid
VÄIKEKISKJAD
Esikäpp
LINNUD
Parempoolne tiib
VAATLUSANDMED (suurulukid)
RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
Lisa 6
SUURULUKITE KÜTTIMISMAHT JA SEIREMATERJALI KOGUMINE
2026/2027 jahihooaeg
Mõisted:
Vasikas, põrsas–kuni 1 aasta vanuseni. Ladina keeles JUVENIL, lühend juv.
Mullikas, kesik – vanem kui 1 aasta ja kuni 2 aastaseks saamiseni. Ladina keeles SUBADULT , lühend subad.
Täiskasvanud (pull või lehm) – alates kahest eluaastast. Ladina keeles ADULT, lühend ad..
PÕDER: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida pulle, lehmi ja vasikaid võimalikult võrdses proportsioonis.
Lubatud küttida 2 põtra, sealhulgas 1 vasikas.
Seirematerjali esitamine:
pull – sarved ja parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isendilt;
lehm – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isendilt. Sigimiselundkond lehmalt, mis on kütitud alates 10.oktoobrist;
vasikas – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isendilt.
PUNAHIRV: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida vanuserühmi võrdses proportsioonis.
Lubatud küttida 25 punahirve, sellest 4 täiskasvanud pulli, 6 piiksarvedega pulli, 7 hirvelehma, 8 vasikat.
Seirematerjali esitamine:
Pullid – sarved 100% kütitud isenditelt;
METSSIGA: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: põrsaste osakaal küttimisest peaks moodustama vähemalt 50% ning kütitud kesikutest ja täiskasvanud loomadest peab moodustama vähemalt 50% emased isendid.
Lubatud küttida minimaalselt 30 metssiga.
Kõikidelt kütitud isenditelt tuleb võtta vereproov ja edastada see maakondlikusse veterinaarkeskusesse. Täiskasvanud emastelt metssigadelt tuleb võtta väline sigimiselund (vulva) ja edastada see maakondlikusse veterinaarkeskusesse.
METSKITS: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: metskitsede üldisest küttimismahust võib küttida kuni 35% sokkusid.
Lubatud küttida 21 metskitse, sealhulgas 7 sokku, 7 kitse, 7 talle.
SUURKISKJAD: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: järgida KeA poolt kehtestatud territoriaalseid (maakondlik, jahipiirkondlik) küttimispiiranguid.
Seirematerjali esitamine: Seirematerjali kogumist ja esitamist korraldab jahinduse spetsialist.
VÄIKEKISKJAD: Küttida tuleb vähemalt 3 väikekiskjat (2 isendit 1000 ha RMK hallatava metsamaa kohta). Seirematerjali esitamine: Väikekiskjad – parempoolne esimene käpp.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Ellram XXX
Lisa 7
SEIREMATERJALI KOGUMISE KAARDID
20..… a.
HUNDI, ILVESE JA ŠAAKALI VAATLUSLEHT
Vaatlusleht koos-kaardiga saata
Maakond:
Vaatluslehe täitja
10. märtsiks RMK metsamajanduse arendusosakonnale
Jahipiirkond:
Nimi:
Jahiala:
Kontakttelefon:
Nõustamine: Peep Männil tel. 5134898
NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart
Kuu- päev
Nähtud jälgi x
Nähtud loomi x
Liik: H I ..Š
Arv täiskasv kutsikad
Märge kaardil
Muu teave
20.…a.
KARU VAATLUSLEHT
Vaatlusleht koos -kaardiga saata
Maakond:
Vaatluslehe täitja
10. novembriks RMK
Jahipiirkond:
Nimi:
Metsamajanduse arendusosakonnale
Jahiala:
Kontakttelefon:
Nõustamine: Peep Männil tel. 5134898
NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart
Nähtud vanemad karud
Nähtud pojad
Nähtud jäljed
Kuu-päev
arv
esipäka laius cm
alla 1 aasta-sed
1 + aasta-sed
esipäka laius cm
esipäka laius cm
Märge kaardil
Muu teave
VAATLUSKAART
Jahipiirkond
METSKITS
Jahiala
Vaatleja
Sept. 2026
Kuupäev
Koht
Nähtud KITSI
Nähtud SOKKUSID
sugu tead-mata
üksi-kud
1 talle-ga
2 talle-ga
3 talle-ga
nupud v. väär-arendid
piik-sarved
hark- v. 3-har. sarved
Täidetud vaatluskaart esitada RMK metsamajanduse arendusosakonnale 10.november 2026
VAATLUSKAART
Jahipiirkond
METSSIGA
Jahiala
Vaatleja
1.nov.2026-28.veebr. 2027
Kuupäev
Koht
Kari
Üksik (kult)
Määra-mata isendid
Märkused (käitumine, vigastused jm)
Sööda- koht
Sööda-põld
Muu
Vanu (täisk.+kesikud)
Põrsaid
Täidetud vaatluskaart esitada RMK metsamajanduse arendusosakonnale 10.märtsiks 2027
PVK - PÕDRAVAATLUSKAART
2026. a.
Jahipiirkond
Täitja nimi:
Jahiala
Telefon
A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%
Jahipäev, jaht, ilmastik
Nähtud põtru, is, siinhulgas need, kes kütiti
Nähtud põtradest kütiti, isendeid
1. Kuupäev
2. Jahimehi jahis
3. Jahiviis Aju, Hiilim, Varits
4. Jahi-tunde
5,. Lumi* 0; 1; 2
Pulle
Vasikata lehmi
ühe vasikaga lehmi
Kahe vasikaga lehmi
Täpsustamata
Pulle
Lehmi
Pull-vasikaid
Lehm-vasikaid
Täidetud vaatluskaart esitada RMK metsamajanduse arendusosakonnale 10.jaanauriks 2027
B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)
1. P Õ D R A L U B E:
kokku
neist täiskasvanud põtradele
vasikatele
2. K Ü T I T I :
kokku
pulle
lehmi
pullvasikaid
lehmvasikaid
3. MAHT
paras
väike
suur
STRUKTUUR
sobiv
ebasobiv
KORRALDUS
sobiv
ebasobiv
4. TABAMINE: kergem / sama / raskem
põtru vähem, samavõrd, rohkem
sügis vihmane, veeseis madal / kõrge
5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, hunt): KARU: murdmist esines/ei esinenud; HUNT: murdmist esines/ei esinenud;
KARU: murdmist esines / ei esinenud
HUNT: murdmist esines / ei esinenud
6.PÕDRA ARVUKUS: jahipiirkonda jäi jahi lõpuks põtru
s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu
7.ULUKIKAHJUSTUSI jahiaastal
Esines (1)
Ei esinenud (1)
Vähem (1)
Samavõrd (1)
Rohkem (1)
7.1. PÕDER, kuuskede koorimist..
7.2. ... männikultuuride rüüstet..
7.3. ... lehtpuunoorendike rüüstet..
7.4. Punahirvekahjustusi..
7.5. Metskitsekahjustusi..
7.6. Metsseakahjustusi..
7.7. Koprakahjustusi..
8. PÕTRADE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )
NB! PVK võimaldab põtrade hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika
8.1. Hukkus isendeid →
Täiskasvanud, is
Vasikad, is
Märkusi (nt märge, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)
Põhjus ↓
♂
♀
?
♂
♀
?
1) Küttimise praak
2) Liiklusõnnetused
3) Salaküttimine
4) Huntide murtud
5) Karude murtud
6) Haigus
7) Asulas
8) Uppumine
9) Jooksuaegne trauma
10) Muu, selguseta
9. PUNAHIRV jahialal (osutage sobiv variant):
ei esinenud
i l m u s ..a
püsivalt alates...a
C. JAHISAAK
(PVK lk 3)
PÕDER
Kaal märkige ainult siis, kui põder kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – nahata lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;
Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks sarved, DNA-proov vmt)
Loanumber
Kuupäev
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Sarvel harusid
Sarvetüüp (pulk; sega; kühvel)
Sarvede laius, cm
Tüvikute ümbermõõt parem/vasak
Lisateave, nt võetud lõualuu (L), maosisuproov (M), seljarasv, mm, kui mõõdeti
par./vas.
L; M; 5 mm
Lehmad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, sigimiselundkond, DNA-proov vmt)
Kaal, kg, kui kaaluti: 1,2A, 2B, 3, 4
Piim udaras
Seljarasv, mm, kui mõõdeti
Loanumber
Kuupäev
+ / -
Kaasas vasikaid
Lisateave
tk
neist kütiti
Vasikad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Vasika sugu
Seljarasva, mm, kui mõõdeti
Loanumber
Kuupäev
Üksik- või kaksikvasikas
Lisateave
Ü K
Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0
Sarvede laius mõõtke tüvikutega võimalikult rööbiti, kõige kaugemale ulatuvate harude tipust või nende tagasi kaardumisel samade harude välisküljelt nn ukseavamõõduna
Sarvetüvikute ümbermõõt mõõtke tüvikute kõige peenemast kohast, kuid piiksarvedel mitte kaugemal kännasest kui 6 cm
PUNAHIRV
PVK - HIRVEVAATLUSKAART
2026. a.
Jahipiirkond
Täitja nimi:
Jahiala
Telefon
A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%
Jahipäev, jaht, ilmastik
Nähtud hirvi, is, siinhulgas need, kes kütiti
Nähtud hirvedest kütiti, isendeid
1. Kuupäev
2. Jahimehi jahis
3. Jahiviis Aju, Hiilim, Varits
4. Jahitunde
5,. Lumi* 0; 1; 2
Pulle
Vasikata lehmi
ühe vasikaga lehmi
Kahe vasikaga lehmi
Täpsustamata
Pulle
Lehmi
Pullvasikaid
Lehmvasikaid
B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)
1. H I R V E L U B E:
kokku
neist täiskasvanud hirvedele
vasikatele
2. K Ü T I T I :
kokku
pulle
lehmi
pullvasikaid
lehmvasikaid
3. MAHT
paras
väike
suur
STRUKTUUR
sobiv
ebasobiv
KORRALDUS
sobiv
ebasobiv
4. TABAMINE: kergem / sama / raskem
hirvi vähem, samavõrd, rohkem
sügis vihmane, veeseis madal / kõrge
5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, hunt): KARU: murdmist esines/ei esinenud; HUNT: murdmist esines/ei esinenud;
KARU: murdmist esines / ei esinenud
HUNT: murdmist esines / ei esinenud
6. HIRVE ARVUKUS: jahipiirkonda jäi jahi lõpuks hirvi
s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu
7.HIRVEKAHJUSTUSI jahiaastal
Esines (1)
Ei esinenud (1)
Vähem (1)
Samavõrd (1)
Rohkem (1)
7.1. HIRV, puude koorimist
7.2. ... okaspuukultuuride rüüstet
7.3. ... lehtpuunoorendike rüüstet
7.4. ... põllukahjustusi
7.5. ... silorullide lõhkumist
7.6. ... muu
8. HIRVEDE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )
NB! HVK võimaldab hirvede hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika
8.1. Hukkus isendeid →
Täiskasvanud, is
Vasikad, is
Märkusi (nt märge, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)
Põhjus ↓
♂
♀
?
♂
♀
?
1) Küttimise praak
2) Liiklusõnnetused
3) Salaküttimine
4) Huntide murtud
5) Karude murtud
6) Haigus
7) Asulas
8) Uppumine
9) Jooksuaegne trauma
10) Muu, selguseta
C. JAHISAAK
(HVK lk 3)
HIRV
Kaal märkige ainult siis, kui hirv kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – nahata lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;
Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks sarved, DNA-proov vmt)
Loanumber
Kuupäev
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Sarvel harusid
Sarvede
pikkus parem/
vasak, cm
Piiksarvel
kroonialge
(+,-)
Krooniharusid parem/vasak
Sarvede vahekaugus, cm
Sarvede kaal, kui kaaluti, kg
Vigastus (harud, tüvik, kännas)
Lisateave, nt võetud lõualuu (L), maosisuproov (M), seljarasv, mm, kui mõõdeti
par./vas.
Lehmad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, sigimiselundkond, DNA-proov vmt)
Kaal, kg, kui kaaluti: 1,2A, 2B, 3, 4
Piim udaras
Seljarasv, mm, kui mõõdeti
Loanumber
Kuupäev
+ / -
Kaasas vasikaid
Lisateave
tk
neist kütiti
Vasikad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Vasika sugu
Seljarasva, mm, kui mõõdeti
Loanumber
Kuupäev
Üksik- või kaksikvasikas
Lisateave
Ü K
Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0
Täidetud vaatluskaart esitada RMK metsamajanduse arendusosakonnale 20. veebruariks 2027
Lisa 8
PIIRANGUD
Rahvusparkides, loodus- ja maastikukaitsealadel ning hoiualadel kehtestatud piirangud:
Vaata piiranguid jahipiirkonna kasutusõiguse loast: https://eteenus.keskkonnaamet.ee/nimekiri/6819082
Maaomanike kehtestatud piirangud jahipidamisel:
Kinnistu nimi ja number
Piirangu iseloom ja pindala
Piirangu kestus
Vana-Põllu - 37301:004:0345
Ei soovi lepingut sõlmida
tähtajatu
Allika-Jüri - 44001:004:0618
Ei soovi lepingut sõlmida
tähtajatu
Ulmi - 37301:004:0293
Ei soovi lepingut sõlmida
tähtajatu
Metsa - 71401:001:1610
Ei soovi lepingut sõlmida
tähtajatu