otsus
Viimsi 19.03.2026 nr [nr]
Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise lõpetamine Lubja külas, osaliselt Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 katastriüksusel
1. juulil 2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse § 139 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Planeerimisseaduse eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib kolme aastase tähtaja sätestamise kohta järgmist: „Nimetatud aja möödudes peab kohalik omavalitsus tegema detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse. Tähtaja kehtestamine aitab tagada, et detailplaneeringute koostamine toimuks mõistliku aja jooksul ega jääks venima.“.
Viimsi Vallavalitsus on üle vaadanud pooleliolevaid detailplaneeringute menetlusi ja analüüsinud iga üksiku planeerimismenetluse juhtumit eraldiseisvalt. Põhjendatud juhtudel soovib Viimsi Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise lõpetada.
I Asjaolud ja senine menetlus
Lubja teed (89001:010:3479) Vardi teega (89001:003:1372 ja 89001:001:2970) ühendava sõidu- ja kergliiklustee rajamise kavatsus Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) kuuluvale Viimsi metskond 79 katastriüksusele oli vallal kavas juba 2000. aastatel. Seetõttu arvestati ka rohevõrgustiku konstrueerimisel perspektiivse tee koridoriga ning tee kanti Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringusse „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi rohevõrgustiku teemaplaneering). Kuna rohevõrgustiku teemaplaneering ei käsitlenud maakasutuse juhtotstarbeid, siis ei muutunud rohevõrgustiku teemaplaneeringu kehtestamise järgselt ka Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohane maakasutuse juhtotstarve. Üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve oli siis ja on ka praegu kaitsemetsa maa.
Tee rajamise küsimus tõusetus aktuaalselt päevakorda 2017. aasta alguses, kui Maanteeameti tellimisel valmis Randvere tee ja Lubja tee ringristmiku eskiisprojekt (Skepast&Puhkim OÜ projekt nr 2016-0078-6, trassiskeem 16.03.2017). Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 17.05.2017 koosolekul arutati tee rajamisega seonduvaid küsimusi ning komisjon pidas vajalikuks alustada läbirääkimisi Uus-Heinamaa ja Kiltsi katastriüksuste omanikega ringristmiku kavandamiseks vajamineva maa vallale võõrandamiseks. Samuti andis komisjon seisukoha, et detailplaneeringu koostamine Viimsi metskond 79 katastriüksuse lõunaosas on Lubja tee ja Vardi tee ühendava tee planeerimiseks vajalik, et muuta kaitsemetsa maa juhtotstarve teemaaks, moodustada tee krunt ning määrata krundi ehitusõigus sõidu- ja kergliiklustee ehitamiseks. Komisjon tegi kommunaalosakonnale ettepaneku anda sisend detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamiseks.
Enne detailplaneeringu algatamist korraldas vald detailplaneeringu ja tee eskiisprojekti tehnilise koostaja leidmiseks lihthanke (riigihange nr 189370 „Lubja tee pikenduse detailplaneeringu ja eskiisprojekti koostamine lõigul Randvere tee kuni Vardi tee“). Viimsi Vallavalitsuse 01.08.2017 korraldusega nr 542 tunnistati parimaks pakkumuseks Skepast&Puhkim OÜ (edaspidi töövõtja) pakkumus. 10.08.2017 sõlmiti töövõtjaga töövõtuleping (registreeritud valla dokumendiregistris numbriga 2-10.5/571), lepingu p. 3.3 kohaselt tuli töö vallale üle anda hiljemalt 31.12.2017.
Detailplaneeringu algatamisele eelnenud planeeringu ideelahenduse väljatöötamisel selgus, et AS Viimsi Vesi on rajanud planeeringuala lähedusse puurkaevud ning puurkaevude sanitaarkaitse aladest tulenevate piirangutega seotud küsimuste arutamiseks korraldati 13.09.2017 töövõtja ja AS Viimsi Vesi osavõtul nõupidamine. 20.09.2017 edastas töövõtja vallale kaks eskiislahenduse varianti, mõlema variandi puhul jäi planeeritav sõidutee puurkaevude 50 m sanitaarkaitse alasse.
Kuna planeeritava tee krundi asukoht jäi ülekaalukas osas riigimaale, siis pöördus töövõtja kirjalikult riigivara valitseja RMK poole, et saada RMK seisukoht esitatud kahe lahendusvariandi kohta. 16.11.2017 kirjaga nr 3-1.1/4257 teatas RMK, et kumbki variant ei ole RMK jaoks vastuvõetav.
Samuti paluti eskiislahenduste kohta anda seisukoht vee-ettevõtjal AS Viimsi Vesi ja Keskkonnaametil (edaspidi KeA). AS Viimsi Vesi teatas 23.11.2017 kirjaga nr 4-2.1/99-1, et projekti käiku andmisel tuleks likvideerida 2 puurkaevu ning alles jäävatel puurkaevudel tuleks vähendada sanitaarkaitse ala 30 m. Täiendavalt märkis AS Viimsi Vesi, et kuna projekti piirkonda jäävad puurkaevud on igapäevaselt töös ja varustavad Viimsi poolsaart joogiveega, siis tuleb enne kahe puurkaevu likvideerimist rajada uued puurkaevud. Uute puurkaevude ja torustike rajamiseks on tarvis maa-ala, kuhu need rajada ning investeeringute maksumuse suurusjärk on ca 700 000 eurot. AS Viimsi Vesi märkis, et kui tee projekti eelarves on vajalik summa olemas, siis vee-ettevõtjal ei ole olemasolevate puurkaevude likvideerimisele ja uute rajamisele vastuväiteid.
Keskkonnaamet juhtis 27.11.2017 kirjas nr 6-2/17/12377-2 muuhulgas tähelepanu sellele, et põhjaveevarud Viimsis on piiratud ja peab hoolikalt kaaluma kahe puurkaevu likvideerimist. Siiski märkis KeA, et juhul kui Viimsi põhjaveevarude bilanss jääb tasakaalu, siis ei ole KeA-l vastuväiteid kaevude likvideerimisele. Lisaks teatas KeA, et eelistab varianti, kus projekteeritav kergliiklustee jääb väljapoole puurkaevude sanitaarkaitsealasid.
Töövõtja edastas 22.12.2017 vallale taotluse, milles palus pikendada töö esitamise tähtaega. Töövõtja põhjendas taotlust asjaoluga, et kuna vallaga lepiti kokku, et jätkata tuleb selle variandiga, mille puhul tuleb kaks puurkaevu likvideerida, siis peab AS Viimsi Vesi taotlema alles jäävate puurkaevude sanitaarkaitse alade vähendamist 30 meetrile. Lisaks saab alles nüüd, kui on kokku lepitud töö võimalikus lahendusvariandis, tellida topo-geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud. 09.02.2018 sõlmiti töövõtjaga täiendav kokkulepe lepingu tähtaja pikendamise osas (registreeritud valla dokumendiregistris numbriga 2-10.5/571-1). Kokkuleppes sätestati, et töö tuleb vallale üle anda hiljemalt 1 aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest.
09.02.2018 toimus tööprotsesside koosolek, kus selgus, et detailplaneeringusse tuleb hõlmata ulatuslikum ala kui esialgselt arvati ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel tuleb hinnata ka kahe lõunapoolse puurkaevu ümbertõstmisega seonduvaid asjaolusid.
Viimsi Vallavalitsuse 12.02.2018 kirjaga nr 15-3/842 edastati KeA-le, RMK-le ja Põllumajandusametile seiskoha andmiseks Viimsi Vallavolikogu otsuse eelnõu detailplaneeringu ja KSH algatamise kohta, samuti KSH eelhinnang.
Põllumajandusamet teatas 20.02.2018 kirjaga nr 14.2-1/5140-1, et lähtudes olemasolevatest maaparandussüsteemidest nr 4031340200010 ja 4031340200020 (VIIMSI, TT-482 ehitis, kood 001) ei pea Põllumajandusameti Harju keskus vajalikuks keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamist. Samas toetas seisukohta, et planeeringus arvestatakse vajadusega tagada Viimsi metskond 79 kinnistul paikneva maaparandussüsteemi toimimine.
22.02.2018 toimus tööprotsesside koosolek, kus lepiti kokku, et planeeritav tee lahendatakse sarnaselt Vardi teega ehk kahepoolse kergliiklusteega ning teemaa laiuseks arvestatakse 26 m. Lisaks lepiti kokku, et vastavalt RMK seisukohtadele tuleb tellida täiendavad topo-geodeetilised uuringud, et kaardistada olev Krillimäe tee ning tee äärne ala, eesmärgiga moodustada teemaa, mis jääb RMK aladest välja. Lisaks uuriti olemasolevaid kraave ning leiti, et ka sademevee ärajuhtimise lahendamiseks tuleb laiendada topo-geodeetiliste uuringute ala põhja suunas mööda Vardi teed kuni olemasoleva tee lõpuni.
RMK edastas 12.03.2018 kirjaga nr 3-1.1/459 oma seisukoha detailplaneeringu ja KSH algatamise otsuse eelnõule ning KSH eelhinnangule, märkides muuhulgas, et Krillimäe tee sellises ulatuses detailplaneeringuga hõlmamine ei ole piisavalt põhjendatud.
KeA andis 13.03.2018 kirjaga nr 6-5/18/2132-2 oma seisukoha detailplaneeringu ja KSH algatamise otsuse eelnõule ning KSH eelhinnangule, juhtides tähelepanu, et KeA annab KSH algatamise vajalikkuse kohta seisukoha KeA pädevusse jääva osas. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 p 1 ja 2 ning lg 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu, kuid lõpliku otsuse KSH algatamise või mittealgatamise osas peab tegema kohalik omavalitsus. KeA märkis muuhulgas ka, et põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei toimu, st säiliks rohumaa. Sõidutee vms rajamine kaevu sanitaarkaitsealasse võib ohustada põhjaveekihi kvaliteeti ning keskkonnaga seotud riski vältimiseks tuleb sillutatavad kõvakattega alad kavandada väljapoole puurkaevu sanitaarkaitseala. KeA oli lähtuvalt KSH eelhinnangus toodud põhjendustest (mõjutatav piirkonna põhjavesi, oluline liikluskoormuse tõus, looduslike alade kahjustumine ja ulatuslik kõrghaljastuse eemaldamine) seisukohal, et KSH algatamine on vajalik.
Viimsi Vallavolikogu 10.04.2018 otsusega nr 28 (edaspidi otsus nr 28) algatati Lubja külas, osaliselt Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 katastriüksuste ning Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 katastriüksuste detailplaneering. Sama otsusega algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule. Otsuse nr 28 kohaselt algatati detailplaneering eesmärgiga muuta üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve kaitsemetsamaast teemaaks ning määrata ehitusõigus sõidu- ja kergliiklustee ehitamiseks.
Detailplaneeringu algatamisest teavitati avalikkust ajalehtedes Viimsi Teataja (20.04.2018 ja 18.05.2018) ja Harju Elu (18.05.2018), teated avaldati lisaks Ametlikes Teadaannetes (13.04.2018) ja valla kodulehel. Viimsi Vallavalitsuse 22.05.2018 kirjaga nr 10-10/2906 edastati teave detailplaneeringu ja KSH algatamise kohta kaasatud isikutele.
19.07.2018 registreeriti valla dokumendiregistris kaasatud isiku vaie otsuse nr 28 osaliselt kehtetuks tunnistamise nõudes. Vaides paluti tunnistada kehtetuks otsus nr 28 osas, millega kaasati detailplaneeringu alasse Krillimäe tee ning Krillimäe tee ja Nirgi tee vaheline ala, ühtlasi palus vaide esitaja lõpetada eeltoodud ulatuses detailplaneeringu koostamine.
Viimsi Vallavolikogu 28.07.2018 kirjaga nr 1-13/19-1 palus vald haldusmenetluse seaduse (HMS) § 78 alusel kõrvaldada vaides puudused, kuna valla hinnangul oli vaie esitatud selle esitamiseks ettenähtud tähtaega ületades ning puudus ka alus vaide esitamiseks. Samuti sisaldas vaie valla hinnangul puudusi, mis takistasid vaide läbivaatamist.
09.08.2018 registreeriti Viimsi valla dokumendiregistris vaides esitatud asjaolude täpsustamine. Vaide esitaja oli seisukohal, et otsus nr 28 on põhjendamata ning detailplaneeringu algatamine rikub vaid esitaja õigust ja õiguspärast ootust, et üldplaneering jääb kehtima ja piirkonna elukvaliteet ning elu- ja looduskeskkond ei halvene. Lisaks viitas vaide esitaja HMS § 56 lg 1, mille kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
Viimsi Vallavolikogu 15.08.2018 kirjaga nr 1-13/19-3 tagastati vaie vaide esitajale, kuna valla hinnangul oli vaie esitatud vaide esitamiseks ettenähtud tähtaega ületades ja vaide esitamise tähtaja ennistamiseks puudus alus. Samuti selgitas vald, et tegelikkuses ei riku otsus nr 28 vaide esitaja õigusi ja seetõttu puudub ka alus vaide esitamiseks. Vald selgitas veel, et Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt ja see ei ole üldjuhul vaidlustatav. Seetõttu ei ole antud juhul asjakohased ka vaide esitaja viited HMS §-le 56, mis käsitleb haldusakti põhjendusi. Kas ja millisel kujul algatatud detailplaneering kehtestatakse, selgub alles avaliku planeeringumenetluse käigus, kus vaide esitajal on seaduslik võimalus esitada oma vastuväiteid ja ettepanekuid, muuhulgas ka neid, mis on esitatud vaides.
16.08.2018 esitasid Krillimäe tee elamukruntide omanikud vallale oma kirjaliku seisukoha otsuse nr 28 kohta. Kirjas selgitasid isikud, et mõistavad vajadust teed planeerida, kuid ei nõustu tee rajamisega läbi „Krillimäe küla“ (nõnda nimetasid allakirjutanud Krillimäe tee aadressidega elamukruntide gruppi). Isikud olid seisukohal, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju ning põhjustab keskkonnale pöördumatuid muutusi ja et vald ei tohiks hävitada rohevõrgustikku ja miljööväärtuslikku põlismetsa, et ehitada Viimsi Metskonna 79 aladele sõidu- ja kergliiklustee. Isikud märkisid, et sellelt alalt tuleb Viimsi inimeste puhas joogivesi ning see on ka viimsilaste puhta õhu allikas.
Otsuse nr 28 täitmiseks järgnevaid menetlustoiminguid ei tehtud, detailplaneeringu menetlus seiskus.
II Haldusakti põhjendused
Planeerimisseaduse § 139 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Detailplaneeringu algatamisest aastal 2018 on möödunud 8 aastat ja menetlus on seiskunud.
Viimsi Vallavolikogu 15.02.2022 otsusega nr 9 algatati Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering (edaspidi haldusterritooriumi üldplaneering). Haldusterritooriumi üldplaneeringu kohaselt on Viimsi metskond 79 katastriüksuse lõunapiirile kavandatud üksnes kergliiklustee ning loobutud on sõidutee kavandamisest. Üldplaneeringu koostamise menetluses on vald jõudnud kaalutud ruumilahenduseni, mille tulemusel on otsusega nr 28 seatud eesmärk ära langenud.
HMS § 43 lg 2 kohaselt antakse haldusakt ka juhul, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning asjaolu, et vald ei soovi enam otsusega nr 28 seatud eesmärki ellu viia, on põhjendatud detailplaneeringu ja KSH koostamise lõpetamine.
Kuivõrd otsusega nr 28 algatatud detailplaneeringu menetlus on algatatud 8 aastat tagasi, on lõpuni viimata planeerimisseaduse § 139 lg 2 viidatud perioodi jooksul ning kuna puudub põhjendatud vajadus Lubja tee kavandamiseks, on mõistlik detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamine.
Detailplaneeringu koostamise lõpetamisega tuleb lõppenuks lugeda ka hankeleping (Riigihangete Registri viitenumber 189370).
Juhindudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 124 lõike 10 ja § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ning arvestades, et vald ei soovi algatatud detailplaneeringu eesmärki saavutada, kuna valla ruumilise arengu eesmärgid on muutunud,
Viimsi Vallavolikogu
OTSUSTAB:
1. Lõpetada Viimsi Vallavolikogu 10.04.2018 otsusega nr 28 „Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatatud detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine ning tunnistada Viimsi Vallavolikogu 10.04.2018 otsus nr 28 kehtetuks.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Kotka
vallavolikogu esimees
Eelnõu esitaja: Viimsi Vallavalitsus
Eelnõu koostaja: Anne Siitan, planeeringute spetsialist
Kooskõlastanud:
Alar Mik
Merje Muiso
Margus Sorga
Kenneth Rivis
Aslan Liivak
abivallavanem
planeeringute osakonna juhataja
jurist
planeeringute teenistuse juhataja
Õigusosakonna juhataja vallasekretäri ülesannetes