Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõu kaasamine

Lagritsa kaitse tegevuskava 23-02-2026.docx

SISUKORD

Sissejuhatus 3
1. Liigi iseloomustus 4
2. Mõjutegurid ja kaitsemeetmed 7
2. Kaitse-eesmärgid ja võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused 12
3. Sobiv kaitsekord, elupaiga/kasvukoha ja leiukoha määratlemise ning EELISesse kandmise ja arhiveerimise põhimõtted 14
4. Tegevuskava 16
Kasutatud allikad 21

Sissejuhatus

Lagrits (Eliomys quercinus) on unilaste sugukonda kuuluv imetaja. Liik kuulub Eestis III kaitsekategooriasse, kes on piirkonnas väljasurnud. Lagrits on Euroopa endeemne liik. 20. sajandi teises pooles langes lagritsa arvukus Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas järsult kuni väljasuremiseni ka mitmetes teistes riikides.
Käesoleva tegevuskava eesmärk on lagritsa taasasustamiskatse elluviimine, mille käigus hinnatakse taasasustamise teostatavust Eesti tingimustes ning selgitatakse välja asurkonna kujunemist ja püsimist mõjutavad tegurid. Lühiajalisteks eesmärkideks on esimeste Pakri saartele viidud isendite talvitumise edukuse hindamine ja asurkonna võimaliku laienemise jälgimine, mida hinnatakse regulaarse tulemusseire alusel.

2028. aastal omab riik objektiivsemat pilti taasasustamise edenemisest ja realistlikkusest ning selgitab välja vajalikud täiendavad ressursid. Selle põhjal otsustatakse tegevuskava edasine suund, täiendused ja pikaajaliste eesmärkide kehtestamine.

Tegemist on lagritsa taasasustamise ja kaitsega tegelevatele asutustele suunatud korraldusliku materjaliga, mis ei piira otseselt haldusväliste isikute õigusi ega pane neile kohustusi. Tegevuskavas esitatud suuniseid ja lagritsa kaitse põhimõtteid arvestab asjaomane asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel, kuid tegevuskava koostamise eesmärk ei ole juhtumipõhiste eelotsuste tegemine.

Tegevuskava koostas Tartu Ülikooli zooloogia osakonna nooremteadur Auli Veske, täiendasid ja nõustasid Jeffrey Carbillet (Tartu Ülikool), Grete Nummert-Meister (Tallinna Loomaaed), Uudo Timm (SA Lutreola) ja Tiit Maran (SA Lutreola). Tegevuskava eelnõusse tegid korrektuure Keskkonnaameti spetsialistid.

Tiitellehe foto: Kristel Nemvalts

1. Liigi iseloomustus

Tabel 1. Lagritsa elupaiganõudlus, bioloogia ja seisund.
Liik
Lagrits (Eliomys quercinus)
Elupaiganõudlus
Lagritsa peamised elupaigad on okas-, leht- ja segametsad, kus esineb vertikaalseid ja horisontaalseid struktuure ja peitumispaiku, nagu juurealused käigud, põõsad ning puuõõnsused (Bertolino, 2017; Liesenfelder et al., 2025). Ka Eestis asustasid lagritsad eriilmelisi metsaelupaiku okasmetsadest segametsadeni (Kiisel, 1950). Sobivateks elupaikadeks on ka väljaspool metsi asuavad kivised alad (müürid, kiviaiad, varemed), samuti võivad nad asustada koduaedu, kraaviservi ning võsastunud alasid (Bertolino, 2007). Pesa- ja varjepaikadeks, samuti puhke- ja talvitumispaikadeks sobivad puuõõnsused, kivipraod ja urud (Bertolino et al., 2003; Kiisel, 1950). Looduslike õõnsuste puudumisel võidakse kasutada ka pesakaste (Erhardt et al., 2025). Lagritsa elupaikades on oluline maastikuline mitmekesisus ja sidusus, elupaikade killustumist ning ühepalgelisi maastikke on seostatud populatsioonide vähenemisega (Bennett & Richard, 2021). Kodupiirkonna suurus on varieeruv ning sõltub elupaigast. Suurema inimmõjuga aladel on kodupiirkonnad väiksemad, keskmiselt umbes 1,5 hektarit. Metsaelupaikades võivad lagritsad asustada ka üle 4 hektari suuruseid alasid. Lagritsatele on oluline regulaarne vee kättesaadavus, seega on oluline väikeste veekogude või veesilmade olemasolu (Büchner et al., 2024).
Bioloogia
Lagrits (Eliomys quercinus; Linnaeus, 1766) on unilaste sugukonda (Gliridae) kuuluv imetaja. Loomal on hallikaspruun selg ja valge kõhualune, silmade ümber on selgelt eristuv, maski meenutav must triip (Nowak, 1999). Saba lõpeb heleda otsaga „pintsliga“ (Nowak, 1999). Täiskasvanud isendite tüvepikkus on tavaliselt 12 – 17 cm ning kehamass 60 – 90 grammi, enne talveund võib loom kaaluda kuni 130 g (Büchner et al., 2024). Lagritsad on öise eluviisiga ja magavad talveund, mis algab sõltuvalt toidubaasi kättesaadavusest ja ilmastikuoludest kas hilissuvel või varasügisel (Giroud et al., 2018; Pajunen, 1983).
Lagritsad võivad väljaspool sigimishooaega olla üksikelulised, kuid sigitakse ka seltsinguliselt (Viñals et al., 2017). Pesakohtade jagamine annab termoregulatiivse eelise. Elupaigakäitumine ja ruumikasutus sõltub soost, aastaajast ning elupaiga kvaliteedist (Bertolino et al., 2003).
Sigimishooaeg algab kevadel talveunest ärgates ja võib laiuskraadist sõltuvalt kesta kuni suve alguseni. Lõunapoolsetes asurkondades (nt Hispaanias) võib küllaldase toidubaasi korral toimuda kaks sigimist aastas (Moreno, 1988). Põhjapoolsetes asurkondades (nt Saksamaal ja Itaalia Alpides) saadakse tavaliselt üks, mõnel aastal ka kaks pesakonda (Bertolino et al., 2001; Erhardt et al., 2025). Eesti oludes on tõenäolisem üks kord aastas sigimine, arvestades siinset lühikest aktiivsusperioodi (aprillist septembri-oktoobrini). Tiinus kestab 22 – 28 päeva ja pesakonnas on tüüpiliselt 2 – 8 poega (Moreno, 1988; Nowak, 1999). Pojad on sündides pimedad ja karvutud, silmad avanevad umbes 3 nädala vanuselt (Nowak, 1999). Imetamine kestab umbes 4 nädalat ja pojad on iseseisvad 6 – 8 nädalaselt (Nowak, 1999). Suguküpsus saavutatakse harilikult alles järgmisel aastal (Nowak, 1999). Ühe põlvkonna pikkus on umbes kaks aastat (Amori et al., 2016).
Lagritsad on oportunistlikud omnivoorid, kes söövad rohkem liha kui teised unilased. Lagritsatele on toiduks lülijalgsed (mardikad, röövikud, tuhatjalgsed, ämblikud), teod, nälkjad, vihmaussid ja energiarikkamad taimeosad (viljad, marjad, seemned, õied). Olulisimaks toiduallikaks on lülijalgsed, seda eriti noorloomade kasvamise ja talveune-eelsel rasvakogumise perioodidel (Büchner et al., 2022; Giroud et al., 2023). Täheldatud on ka väiksemate selgroogsete (linnud, kahepaiksed) ning linnumunade söömist (Kuipers et al., 2012). Toidubaas varieerub aastaaegade lõikes, näiteks kevaditi võidakse süüa rohkem lehti ja õisi ning selgrootuid (Van Dooren et al., 2024). Suvel ja sügisel tarbitakse aga rohkem vilju ja marju ning enne talveund rasvavarude kogumiseks otsitakse eriti kõrge energiasisaldusega toiduallikaid (Kuipers et al., 2012; Van Dooren et al., 2024).
Levik ja arvukus
Lagrits on Euroopa endeemne liik (Büchner et al., 2024). 20. sajandi teises pooles langes lagritsa arvukus Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas järsult kuni väljasuremiseni mitmetes riikides (Bertolino, 2017; IUCN, 2024). Lagritsa levila piirdub nüüdseks peamiselt Lääne- ja Lõuna-Euroopaga (Joonis 1). Olemasolevad asurkonnad on langustrendis ja mitmel pool äärmiselt killustunud, mistõttu liigi staatus globaalselt ja Euroopa tasandil on „ohualdis (VU)“ (IUCN, 2024). Eestis on lagrits väljasurnud (IUCN, 2024; PlutoF, 2019), viimane kinnitatud leid pärineb aastast 1986 (Timm & Maran, 2020). Soome lahes asuval Suur-Tütarsaarel on säilinud isoleeritud populatsioon (Timm & Maran, 2020). Ajalooliste andmete põhjal oli lagrits varasemalt Mandri-Eestis laialt levinud (Jaik, 2010).

Joonis 1 . Lagritsa (Eliomys quercinus) säilinud asurkonnad 27.02.2023 seisuga (IUCN, 2024)

Kaitsestaatus
Lagrits kuulub III kaitsekategooriasse, kuid tema tegelik olukord ja kaitsevajadus vastab I kaitsekategooria kriteeriumitele (Looduskaitseseadus § 46 lg 1 p 2), kuna arvukus on vähenenud üle kriitilise piiri ja väljasuremine on juba realiseerunud. Lagrits kuulub kaitstava liigina Berni konventsiooni III lisasse.
2. Mõjutegurid ja kaitsemeetmed
Tegevuskava koostamise hetkel puuduvad Eestis lagritsa looduslikud asurkonnad ning Eestis potentsiaalselt ohustavad tegurid on täpselt teadmata. Ohutegurite ja kaitsemeetmete kaardistamisel on lähtutud teaduskirjandusest, eksperthinnangutest ja teiste riikide kogemusest. Käesolevas tegevuskavas on kõik mõjutegurid hinnatud kategooriasse „ei ole teada“, kuna lagritsa Eesti asurkondade kadumise täpsed põhjused ning erinevate ohutegurite tegelik mõju Eesti tingimustes ei ole teada. Mõjutegurite tugevus ja vajalikud kaitsemeetmed selgitatakse välja taasasustamise käigus ning vahehindamise alusel vajadusel täpsustatakse tegevuskava.

Tabel 2. Lagritsa mõjutegurid ja kaitsemeetmed
Jrk
Mõjuteguri nimetus1
Kood
Mõju-teguri tähtsus
Täpsustav selgitus
Meetme nimetus
Kood
Tegevuse nimetus

Põllumajandusega seotud tavad (PA):
2.1
Taimekaitsekemikaalide kasutamine põllumajanduses
PA14
Ei ole teada
Pestitsiidid võivad akumuleeruda lagritsate rasvkoes, põhjustades mürgistust või surma. Pestitsiidide (eelkõige insektitsiidide ja molluskitsiidide) kasutus vähendab ka lagritsa saakobjektide hulka.
Hallata looduslike ja sünteetiliste väetiste ning kemikaalide kasutamist põllumajanduslikus tootmises taime- ja loomakasvatuses
MA09
Pestitsiidide kasutuse vältimine lagritsa elupaikade vahetus läheduses. Pakri maastikukaitsealal pestitsiididest tulenev risk eeldatavasti madal, sest kasutus on üldiselt keelatud.
2.2
Väikeste maastikuelementide eemaldamine (hekid, kiviaiad, tormad, üksikud või puude grupid)
PA04
Ei ole teada
Kiviaedade ja puude eemaldamine vähendab varje- ja pesitsusvõimalusi
Säilitada olemasolevad ekstensiivsed põllumajandustavad ja põllumajanduslikud maastikuelemendid
MA03
Kiviaedade ja puude (gruppide) säilitamine lagritsa elupaikades ja nende vahetus läheduses

Metsandusega seotud tavad (PB):
2.3
Üleminek ühelt metsamaakasutusviisilt teisele
PB02
Ei ole teada
(Pool)looduslike metsade muutmine majandusmetsadeks vähendab varje- ja pesitsusvõimalusi ning toidubaasi
Vältida (pool)looduslike elupaikade muutmist metsadeks ja (pool)looduslike metsade muutmist intensiivseks metsaistanduseks
MB01
Vältida (pool)looduslike metsade muutmist majandusmetsadeks Pakri maastikukaitsealal metsamajandusest tulenev risk eeldatavasti madal.
2.4
Surnud ja surevate puude (sh kõdupuidu) eemaldamine
PB07
Ei ole teada
Surnud ja surevate puude eemaldamine vähendab toidubaasi (selgrootuid)
Olemasolevate traditsiooniliste metsamajandamis- ja kasutustavade säilitamine
MB02
Surnud puude ja kõdupuidu säilitamine loodusmetsades Pakri maastikukaitsealal metsamajandusest tulenev risk eeldatavasti madal.

Bioloogiliste elusressursside (v.a põllumajandus ja metsandus) kaevandamine ja kasvatamine (PG):
2.5
Ebaseaduslik küttimine / surmamine
PG11
Ei ole teada
Loomade tahtlik või tahtmatu surmamine sarnasuse tõttu hiirlastega
Looduslike taimede, seente ja loomade ebaseadusliku tapmise, kalapüügi ja saagikoristuse kontrollimine / kõrvaldamine
MG04
Ebaseadusliku surmamise ilmnemisel selle kontrollimine, teadlikkuse tõstmine

Võõrliigid ja probleemsed liigid (PII):
2.6
Probleemsed pärismaised liigid
PI03
Ei ole teada
Väikekiskjate (kährik, rebane, kärplased) kisklussurve
Probleemsete kohalike liikide majandamine
MI05
Suure kisklussurve ilmnemisel väikekiskjate ohjamine

EL tähtsusega probleemsed invasiivsed võõrliigid
PI01

Probleemid, mis on seotud liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega (määruse (EL) nr 1143/2014 alusel)
Kogu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide majandamine, tõrje või likvideerimine
MI02

Kliimamuutused (PJ):
2.7
Temperatuurimuutused ja kliimamuutustest tingitud äärmuslikud tegurid
PJ01
Ei ole teada
Suured temperatuurikõikumised talvel võivad põhjustada talveunest ärkamist ebasoodsal ajal ja nälgimist
Rakendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid
MJ02
Probleemi ilmnemisel kaaluda talvise toidubaasi täiendamist või muul moel elupaikade kvaliteedi parandamist

Geoloogilised sündmused, looduslikud protsessid ja katastroofid (PM):
2.8
Looduslikud protsessid, millel ei ole seost inimtegevuste või kliimamuutustega
PM07

Ei ole teada
Vähenenud sigivus ja/või geneetiline depressioon, mis võib tuleneda lähiristumisest ja/või vähesest geenivoolust elupaigalaikude vahel
Majandada kohalikke liike (sh direktiiviväliseid liike)
LIIKMESRIIK 04
Geneetilised analüüsid in situ ja ex situ asurkondades, vajadusel geneetilise mitmekesisuse suurendamine ja levivuse toetamine asurkondades

Tundmatud surved, surve ja surve puudub väljastpoolt liikmesriiki (PX):
2.9
Puudub teave survetegurite või ohtude kohta
PX05

Teadmata tegurid
-
-
Muude ohutegurite ilmnemisel tuleb neid adresseerida
Meetmed põllumajanduses
Pestitsiidide laialdast kasutust peetakse oluliseks lagritsaid ohustavaks teguriks (Büchner et al., 2024; Famira-Parcsetich et al., 2022). Lagritsate asurkondade vahetus läheduses tuleks seetõttu vältida pestitsiidide ja teiste biotsiidide (sh näriliste tõrjevahendite) kasutust. Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt piiranguvööndis taimekaitsekemikaalide kasutamine keelatud, välja arvatud õue- ja põllumaal. Arvestades, et esmane taasasustamine on kavandatud Pakri saartele, on seal pestitsiididest tulenev risk eeldatavasti madal.
Lagritsad vajavad mosaiikset ja struktuurselt mitmekesist maastikku. Oluliseks maastikuelemendiks on kivikuhjad, mida nad kasutavad pesa- ja varjepaikadena ning talvitumiseks (Bertolino, 2007; Erhardt et al., 2025; Mori et al., 2020). Avamaastike ületamiseks on vajalikud varjevõimalused, näiteks puud ja põõsad (Fedyń et al., 2021). Seega tuleb asurkonna lähistel asuvatel avamaastikel säilitada maastikulist mitmekesisust koos olemasolevate väikeste maastikuelementidega (üksikpuud ja puude grupid, põõsad, kivid ja kiviaiad).

Meetmed metsanduses
Lagritsad vajavad struktuurselt mitmekesiseid metsaelupaiku. Nad kasutavad õõnsustega puid puhkepaikadeks, mitmekesine põõsarinne ja surnud puud pakuvad varjevõimalusi kiskjate eest (Büchner et al., 2024; Fedyń et al., 2021; Liesenfelder et al., 2025). Kõdupuidu olemasolu toetab ka selgrootute, nt mardikaliste (Parajuli & Markwith, 2023), arvukust ja mitmekesisust ning seeläbi lagritsa toidubaasi. Sellised tingimused on omased eelkõige looduslikele metsadele, mistõttu tuleb lagritsa elupaikades vältida loodusmetsade muutmist ühetaolise struktuuri ja vanusega majandusmetsadeks. Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndite eesmärgiks looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, mistõttu on intensiivne metsamajandus saartel piiratud. Arvestades, et esmane taasasustamine on kavandatud Pakri saartele, on metsamajandusest tulenev risk seal eeldatavasti väikese tähtsusega.

Muud potentsiaalsed ohutegurid ja meetmed
2.5. Ebaseaduslik küttimine / surmamine. Lagritsaid võib ohustada tahtlik või tahtmatu surmamine inimese poolt, kuna teda võidakse segi ajada kahjurliikidega (hiirlased). Oluline on pidev kontakt piirkonnas elavate inimestega ja piirkonna külastajatega ning üldine teadlikkuse tõstmine.
2.6. Probleemsed pärismaised liigid, EL tähtsusega probleemsed invasiivsed võõrliigid. Suure kisklussurve ilmnedes taasasustamise paikades võib osutuda vajalikeks väikekiskjate arvukuse ohjamine.
2.7. Temperatuurimuutused ja kliimamuutustest tingitud äärmuslikud tegurid. Võimalikuks ohuks võivad olla kliimamuutused, kuna suured talvised temperatuurikõikumised võivad häirida lagritsate talveund. Kui lagritsad ärkavad korduvalt ja/või ebasoodsal aastaajal, toob see kaasa suure energiakulu ning vähese talvise toidubaasi puhul ka nälgimise. Vajadusel tuleb kaaluda talvise toidubaasi toetamist energiarikaste toiduallikatega või muul moel toetada elupaikade kvaliteeti (nt talveuneks paikade loomine, mis on välistemperatuurist paremini isoleeritud).
2.8. Looduslikud protsessid, millel ei ole seost .Taasasustatud väiksearvulisi asurkondi võib ohustada geneetiline vaesumine ja vähenenud sigivus. Selle tuvastamiseks tuleb looduslike asurkondade geneetilist mitmekesisust võrrelda rajajapopulatsiooniga ning vajadusel suurendada loodusesse viidavate isendite hulka. Vajadusel tuleb rakendada ka meetmeid elupaikade vahelise levimise toetamiseks (nt liikumiskoridorid).
2.9. Puudub teave survetegurite või ohtude kohta. Võimalik on ka muude survetegurite ilmnemine, mida pole tegevuskava koostamise ajal ette näha. Nende tegurite kaardistamine ja vastavate kaitsemeetmete väljatöötamine on kaitsetegevuse osaks.

2. Kaitse-eesmärgid ja võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused

Käesoleva tegevuskava eesmärk on lagritsa taasasustamiskatse elluviimine, mille käigus hinnatakse taasasustamise teostatavust Eesti tingimustes ning selgitatakse välja asurkonna kujunemist ja püsimist mõjutavad tegurid.

Katse käigus täpsustatakse lagritsa asurkondi ohustavad tegurid ning töötatakse välja meetmed nende leevendamiseks, eesmärgiga hinnata, kas ja millistel tingimustel on võimalik looduslike asurkondade kujunemine. Lühiajalisteks eesmärkideks on esimeste Pakri saartele viidud isendite talvitumise edukuse hindamine ja asurkonna võimaliku laienemise jälgimine, mida hinnatakse regulaarse tulemusseire alusel.

Lühiajalised kaitse-eesmärgid on kavandatud esimese taasasustamiskatse jaoks ning need kehtivad kuni vahehindamise läbiviimiseni, mis toimub pärast SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi ka KIK) "Lagritsate taasasustamine Eestisse" projekti lõppu 2028. aastal. Vahehindamine annab objektiivse pildi taasasustamise edenemisest ja realistlikkusest ning täpsustab vajalikud täiendavad ressursid. Selle põhjal otsustatakse tegevuskava edasine suund, täiendused ja pikaajaliste eesmärkide kehtestamine.

Tabel 3. Lagritsa lühiajalised kaitse-eesmärgid perioodiks 2026-2028.
Kaitse-eesmärk
Hetke väärtus
Andmekvaliteet
Väärtuse allikas
Oodatav tulemus
Väärtuse allikas
Looduslikud asurkonnad talvituvad edukalt
Looduslikud asurkonnad puuduvad
Täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang
Näriliste seire ja eksperthinnangud
Esimesel aastal on registreeritud üksikisendite talvine ellujäämine. Järgmistel aastatel tõuseb talve üle elanud isendite osakaal. Teiseks aastaks elab vähemalt 1 loodusesse viidud isenditest talve üle.
Tulemusseire
Looduslikud asurkonnad laiendavad oma eluala
Looduslikud asurkonnad puuduvad
Täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang
Näriliste seire ja eksperthinnangud
Vähemalt 1isend on liikunud vähemalt 500 m kaugusele algsest vabastamise kohast.
Tulemusseire, elupaigakäitumise uuringud, EELIS

3. Sobiv kaitsekord, elupaiga/kasvukoha ja leiukoha määratlemise ning EELISesse kandmise ja arhiveerimise põhimõtted

Arvestades, et esmane taasasustamine toimub katsena, talletatakse esimestel aastatel kogutud andmed projektipõhiselt PlutoF andmebaasi ning neid ei kanta EELIS-esse enne vahehindamise läbiviimist. EELIS-esse kandmise, elupaiga määratlemise ja arhiveerimise põhimõtted töötatakse vajadusel välja pärast vahehindamist, lähtudes asurkonna kujunemise tulemustest.

Tabel 4. Sobiv kaitsekord ning leiukoha määratlemise ja arhiveerimise põhimõtted
Sobiv kaitsekord
Kaitstava ala moodustamise alused (sh püsielupaiga suurus) selgitatakse välja kaitsetegevuste käigus, kuna hetkel puudub teadmus lagritsa elupaigakäitumise (sh territooriumi suurus), mõjutegurite ja kaitsevajaduse kohta Eesti kontekstis. Tegevuskavasse lisatakse vastavad täpsustused hiljemalt kolm aastat pärast esimeste loomade loodusesse viimist.
Sobivate elupaikade leidmise korral (vt 5.5. Potentsiaalsete elupaikade valik) rajatakse esimesed lagritsa asurkonnad Pakri saartele. Saartel kehtib Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Riigi Teataja, 2019), milles sätestatud piirangud ja kaitsetegevused toetavad osaliselt ka lagritsa kaitse-eesmärkide saavutamist. Järgnevalt on toodud välja lagritsa kaitsemeetmed, mis kattuvad Pakri maastikukaitsealal sätestatud piirangute ja kaitsetegevustega (sulgudes viide vastavatele kaitse-eeskirja paragrahvidele):
2.1. Pestitsiidide kasutuse vältimine – Pakri maastikukaitseala sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus (§11 lg 1), piiranguvööndites on keelatud biotsiidide kasutamine, v.a. õue- ja põllumaal (§17 lg 5).
2.2. Kiviaedade ja puude säilitamine poollooduslikel niitudel – Pakri maastikukaitseala piiranguvööndites on maastikuilme säilitamine sätestatud kaitse-eesmärgiks (§14), ka sihtkaitsevööndites on lubatud tegevused poollooduslike maastike ilme tagamiseks (§10 lg 5).
2.3. Vältida (pool)looduslike metsade muutmist majandusmetsadeks – Pakri maastikukaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine (§11), piiranguvööndis on metsaelupaikade loodusliku seisundi säilitamine sätestatud kaitse-eesmärgiks (§9 lg 3) ja keelatud on puhtpuistute kujundamine (§17 lg 1) ja
2.4. Surnud puude ja kõdupuidu säilitamine metsaaladel – Pakri maastikukaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine (§11), piiranguvööndis on sätestatud kaitse-eesmärgiks metsaelupaikade loodusliku seisundi säilitamine koos neile omase vanusestruktuuriga (§9 lg 3).
3.6. Suure kisklussurve ilmnemisel väikekiskjate ohjamine – Pakri maastikukaitsealal on lubatud jahipidamine, v.a. Pakerordi sihkaitsevööndis (§56 lg 5).

4. Tegevuskava

Tegevused viiakse ellu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse "Lagritsate taasasustamine Eestisse" projekti raames ning kuigi osa neist on kavandatud pikema perioodi peale, otsustatakse nende jätkamise või täiendamise üle 2028. aastal toimuva vahehindamise alusel. Aastateks 2026–2027 planeeritud tegevused rahastatud KIK-i projekti vahenditest. Pärast projekti lõppu sõltub tegevuste edasine jätkamine vahehindamise tulemustest, täiendavate rahastusallikate olemasolust ning osapoolte kokkulepetest. KeA – Keskkonnaamet, KliM – Kliimaministeerium, X – käesoleva kavaga rahalisi vahendeid ei planeerita.

Tabel 5. Lagritsa tegevuskava
Jrk
Tegevuse tüüp
Tegevuse nimetus
Tegevuse maht
Tegevuse ühik
Tegevuse aasta(d)
Prioriteet
Korraldaja
Tegevuse korduvus
Tegevused ex situ asurkonnaga:
5.1
Liigi taasasustamine
Ex situ asurkonna säilitamine ja vajadusel suurendamine loomaaias
60-80
isendit ex situ püsi-asurkonnas
2026-2027
I
Tallinna Loomaaed
Regulaarne
5.2
Liigi taasasustamine
Uute aedikute rajamine
10
aedikut
2025-2026
I
Tallinna Loomaaed
Ühekordne
5.3
Liigi taasasustamine
Loomade valik ja ettevalmistamine lahtilaskmiseks
10-30
isendit/ aastas
2026, edasi vajadus-põhiselt
I
Tallinna Loomaaed
Tõenäoliselt korduv
5.4
Andmete kogumine
Geneetilise materjali kogumine ex situ asurkonnast
48
töötundi / aastas
2026-2027
II
Tallinna Loomaaed
Regulaarne
5.5
Uuring
Genofondi uuringud ex situ ja ajalooliste asurkondadega
1-5
tk
2026-2027 või võimaluse avanedes
III
Tallinna Loomaaed
Tõenäoliselt korduv
Tegevused in situ asurkonnaga:
5.6
Inventuur
Potentsiaalsete elupaikade valik
174
töötundi/ aastas
2026, edasi vajadus-põhiselt
I
Tartu Ülikool, huvilised
Ühekordne, vajadusel korduv
5.7
Liigi taasasustamine
Loomade lahtilaskmine loodusesse
10-30
isendit/ aastas
2026, edasi vajadus-põhiselt
I
Tallinna Loomaaed, huvilised
Tõenäoliselt korduv
5.8
Tulemusseire
Tulemusseire
738
töötundi/ aastas
2026-2027
I
Tartu Ülikool, huvilised, KeA
Regulaarne
5.9
Uuring
Elupaigakäitumise uuringud
1-3
tk / aastas
2026-2027
II
Tartu Ülikool, huvilised
Regulaarne
5.10
Andmete kogumine
Geneetilise materjali kogumine looduslikust asurkonnast
40
töötundi / aastas
2027 või võimaluse avanedes
II
Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikool
Tõenäoliselt korduv
5.11
Inventuur
Kiskjate ja toidubaasi inventuur
260
töötundi/ aastas
2026-2027
II
Tartu Ülikool, huvilised
Regulaarne
5.12
Tehnika soetamine
Eluspüügilõksude soetamine
50
tk
2026, edasi vajadus-põhiselt
I
Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikool
Ühekordne
5.13
Tehnika soetamine
Pesakastide soetamine
15
tk / lahti-laskmine
2026, edasi vajadus-põhiselt
I
Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikool
Tõenäoliselt korduv
5.14
Tehnika soetamine
Muude seireseadmete soetamine
25
tk
2026, edasi vajadus-põhiselt
I
Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikool
Tõenäoliselt korduv
Suhtlus avalikkusega ja rahvusvaheline koostöö:
5.15
Rahvusvaheline koostöö
Koostöövõrgustikega liitumine ja nende tegevustes osalemine
150
töötundi/ aastas
2026-2027
III
Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikool
Regulaarne
5.16
Muu
Artiklid ja intervjuud massimeedias
5
meedia-kajastust / aastas
2026-2027
III
Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikool, huvilised
Regulaarne
5.17
Muu
Sotsiaalmeedia kanalite haldamine
150
töötundi/ aastas
2026-2027
III
Tartu Ülikool, huvilised
Regulaarne
5.18
Infotahvlite rajamine
E-materjalid ja infotahvlid Tallinna Loomaaias ja in situ asurkonna lähistel
2
Infotahvlit
2026
III
Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikool,
Ühekordne
Kaitsekorralduslikud tegevused:
5.19
Tegevuskava
Tegevuskava tulemuslikkuse hindamine ja uuendamine
40
töötundi / aastas
2028
II
KeA
Ühekordne
5.1. Ex situ asurkonna säilitamine ja vajadusel suurendamine loomaaias
Loomade igapäevane hooldamine ja toitmine Tallinna Loomaaia liigikaitseuuringute keskuses. 60-80 isendi suuruse püsipopulatsiooni säilitamine. Kuna lagritsa reproduktiivne eluiga on suhteliselt lühike (tehistingimustes 3-4 aastat), peab võimaldama sigimist igal aastal. Paljundamine toimub sigimisplaani alusel, mis tagab geneetilise mitmekesisuse säilimise asurkonnas. Paljundamist planeerides arvestatakse ka loomaaia pidamisvõimalusi ja loodusesse asustamise vajadusi.
5.2. Uued aedikud
Kuni 10 uue aediku (á 2x2 m) rajamine Tallinna Loomaaia liigikaitseuuringute keskuses ex situ asurkonna elutingimuste parandamiseks ja isendite arvu suurendamiseks.
5.3. Loomade valik ja ettevalmistamine lahtilaskmiseks
Loomaaia asurkonnast sobivate loomade väljavalimine, nende kiibistamine, geneetilise materjali kogumine ja hoiustamine loomaaia biopangas. Protokolli väljatöötamine, mille alusel hakkab toimuma loomade lahtilaskmine loodusesse.
5.4. Geneetilise materjali kogumine ex situ asurkonnast
Tallinna loomaaia asurkonnast järjepidev bioloogiliste proovide (kude, veri, karvad, väljaheited) korjamine ja hoiustamine loomaaia biopangas. See tegevus on aluseks edaspidistele genofondi uuringutele (vt 5.5.).
5.5. Genofondi uuringud ex situ ja ajalooliste populatsioonidega
Olemasolevate mitokondriaalsete ja tuumsete DNA markerite testimine ja uute markerite välja töötamine. DNA analüüsi või teiste meetodite testimine ex situ asurkonna baasil, eesmärgiga viia geneetiline testimine indiviidi tuvastamise tasemele. Seejärel loomaaia asurkonna geneetilise profiili loomine DNA uuringute alusel. Eesti ajalooliste populatsioonide (sh Suur-Tütarsaare) proovitüüpide kaardistamine zooloogilistes kogudes, nende geneetiline analüüs ja võrdlus Tallinna loomaaia asurkonnaga.
5.6. Potentsiaalsete elupaikade valik
Võimalike lahtilaskmiskohtade külastamine ja elupaiga sobivuse hindamine aastaaegade lõikes. Lahtilaskmiskohtade valikul arvestatakse kohapealset toidubaasi, kisklussurvet ning pesa-, varje- ja talvitumispaikade olemasolu, samuti logistikat ja ligipääsetavust. Sobivate alade valikul eelistatakse võimalusel riigimaid ning eramaadele vabastamine toimub kokkuleppel maaomanikuga. Esimesed elupaigauuringud sooritatakse Pakri saartel.
5.7. Loomade lahtilaskmine loodusesse
Loomade transport väljavalitud elupaikadesse ning loodusesse lahtilaskmine parima praktika kohaselt. Lahtilaskmise dokumenteerimine video või päeviku formaadis. Sobivate elupaikade leidmise korral (vt 5.5) vabastatakse esimesed loomad Pakri saartel.
5.8. Tulemusseire
Seiremeetodite (nt jäljetunnelid, karvalõksud, rajakaamerad, telemeetria, akustiline seire, pesakastid) analüüs teaduskirjanduse ja rahvusvahelise kogemuse põhjal. Eesti oludesse sobiva seiremetoodika väljatöötamine ja ekspertide koolitamine. Loodusesse viidud asurkonna regulaarne seire, selgitamaks välja isendite ellujäämus ning jälgimaks asurkonna ja isendite seisundit. Protokolli väljatöötamine, mille alusel hakkab loodusest püütud isendite tulemusseire toimuma (DNA proov, tervisliku seisundi hindamine jm). Soovituste väljatöötamine riiklikuks seireks (vt punkt 5.16).
5.9. Elupaigakäitumise uuringud
Lagritsa üldise ökoloogia ja käitumise kirjeldamine (sh toitumine, kisklussurve jm interaktsioonid teiste liikidega, koduterritooriumi suurus, ruumikasutus), kuna puudub sellekohane teadmus Eesti looduslikest tingimustest.
5.10. Geneetilise materjali kogumine looduslikust asurkonnast
Looduses sündinud isenditelt bioloogiliste proovide (kude, veri, karvad, väljaheited) kogumine ja nende hoiustamine -80C juures. See tegevus on aluseks edaspidistele genofondi uuringutele
5.11. Kiskjate ja toidubaasi inventuur
Eluslooduse inventuur lahtilaskmiskohtades, mis võimaldaks hinnata elupaikade mahutavust. Sobivate elupaikade leidmise korral (vt 5.5.) toimuvad esimesed inventuurid Pakri saartel. Protokolli väljatöötamine. Vajalik on toidubaasi kvantifitseerimine ning suur- ja pisiimetajate inventuur, hindamaks võimalikku kisklussurvet lagritsale. Inventuuri tuleb teostada nii enne kui ka pärast lagritsate lahtilaskmist, et tuvastada muutusi biootilises keskkonnas, nende muutuste mõju lagritsatele ning samuti lagritsa asurkonna võimalikke mõjusid kohapealsetele liikidele.
5.12. Eluspüügilõksude soetamine
Eluspüügilõksude soetamine tulemusseire tarbeks. Lõksud valmistatakse tellimuse alusel ja olemasoleva prototüübi järgi.
5.13. Pesakastide soetamine
Pesakastide soetamine, millega transporditakse isendid loomaaiast lahtilaskmispaikadesse. Pesakaste on vaja u 10 tk iga lahtilaskmiskorra kohta, arvestusega, et igas pesakastis on 3-4 isendit.
5.14. Seireseadmete soetamine
Eesti oludesse sobivate seireseadmete soetamine.
5.15. Koostöövõrgustikega liitumine ja nende tegevustes osalemine
Eesti töörühma liitumine rahvusvaheliste koostöövõrgustikega (nt Garden Dormouse Recovery Initiative). Rahvusvahelises koostöös selgitatakse välja parimad praktikad ja meetodid ning jagatakse ka Eestis kujunevat kogemust ja kompetentsi. Oluline on kogu protsessi – ettevalmistavad tööd, lahtilaskmine, seire – dokumenteerimine piisava detailsusega, et tulevikus võimaldada toimivate lahenduste replitseerimist teistes asukohtades.
5.16. – 5.17. Artiklid ja intervjuud massimeedias; sotsiaalmeedia kanalite haldamine
Kuna lagrits on Eesti loodusest kadunud, puuduvad paljudel inimestel kokkupuuted või seosed lagritsatega. Seega on väga oluline liiki avalikkusele tutvustada ning luua positiivne foon, ennetamaks väärinfot või hirme. Taasasustamise tulemuslikkust kommunikeeritakse laiemale avalikkusele proaktiivselt meedia vahendusel, sh artiklid ja intervjuud, sotsiaalmeediakanalid.
5.18. Infotahvlid Tallinna Loomaaias ja in situ asurkonna lähistel
Infotahvlite rajamine, tutvustamaks lagritsat ja tema taasasustamist Eestis. Infotahvli jaoks kogutud materjalist tehakse ka elektrooniline teavitusmaterjal, mis jääb kättesaadavaks internetis.
5.19. Tegevuskava tulemuslikkuse hindamine ja uuendamine
Aasta jooksul pärast esimeste loomade loodusesse vabastamist analüüsitakse põhjalikult seniste tegevuste tulemuslikkust, arvestades rajatud asurkonna elujõulisust ja isendite ellujäämust. 2028. aastal uuendatakse tegevuskava, mis annab ülevaate taasasustamise edenemisest ja realistlikkusest ning selgitab välja vajalikud täiendavad ressursid. Seniste tulemuste põhjal otsustatakse tegevuskava edasine suund, täiendused ja pikaajaliste eesmärkide kehtestamine.

Kasutatud allikad
Amori, G., Bertolino, S., Masciola, S., Moreno, S., Palomo, J., Rotondo, C., & Luiselli, L. (2016). Aspects of demography in three distinct populations of garden dormouse, Eliomys quercinus, across Italy and Spain. Rendiconti Lincei, 27(2), 357–368. https://doi.org/10.1007/s12210-015-0490-6
Bennett, D., & Richard, F. J. (2021). Distribution modelling of the garden dormouse Eliomys quercinus (Linnaeus, 1766) with novel climate change indicators. Mammalian Biology, 101(5), 589–599. https://doi.org/10.1007/s42991-021-00118-1
Bertolino, S. (2007). Microhabitat use by garden dormice during nocturnal activity. Journal of Zoology, 272(2), 176–182. https://doi.org/10.1111/j.1469-7998.2006.00254.x
Bertolino, S. (2017). Distribution and status of the declining garden dormouse Eliomys quercinus. Mammal Review, 47(2), 133–147. https://doi.org/10.1111/mam.12087
Bertolino, S., Cordero, N., & Currado, I. (2003). Home ranges and habitat use of the garden dormouse (Eliomys quercinus) in a mountain habitat in summer. Acta Zoologica Academiae Scientiarum Hungaricae, 49 (Suppl 1), 11–18.
Bertolino, S., Viano, C., & Currado, I. (2001). Population dynamics, breeding patterns and spatial use of the garden dormouse ( Eliomys quercinus ) in an Alpine habitat. Journal of Zoology, 253(4), 513–521. https://doi.org/10.1017/S0952836901000474
Büchner, S., Bräsel, N., Wolz, I., & Lang, J. (2022). You are what you eat: On the diet of the Garden Dormouse. ARPHA Conference Abstracts, 5, e84436. https://doi.org/10.3897/aca.5.e84436
Büchner, S., Lang, J., Meinig, H. U., Giermann, A., Brünner, H., Klocke, M., & et al. (2024). In Search of the Garden Dormouse. Handbook for the protection of the species. Friends of the Earth Germany.
Erhardt, S., Pfister, J., Beier, M., Vorderbrügge, R., Förschler, M. I., & Fietz, J. (2025). Habitat requirements and home range use of the threatened garden dormouse (Eliomys quercinus) in a coniferous forest. European Journal of Wildlife Research, 71(2), 38. https://doi.org/10.1007/s10344-025-01912-9
Famira-Parcsetich, E. M., Schanzer, S., Müller, C., Schenke, D., Lierz, M., & Lang, J. (2022). Another one bites the dust: Pollutants and pesticides in Garden Dormice found dead. ARPHA Conference Abstracts, 5, e82820. https://doi.org/10.3897/aca.5.e82820
Fedyń, I., Figarski, T., & Kajtoch, Ł. (2021). Overview of the impact of forest habitats quality and landscape disturbances on the ecology and conservation of dormice species. European Journal of Forest Research, 140(3), 511–526. https://doi.org/10.1007/s10342-021-01362-3
Giroud, S., Ragger, M.-T., Baille, A., Hoelzl, F., Smith, S., Nowack, J., & Ruf, T. (2023). Food availability positively affects the survival and somatic maintenance of hibernating garden dormice (Eliomys quercinus). Frontiers in Zoology, 20(1), 19. https://doi.org/10.1186/s12983-023-00498-9
Giroud, S., Stalder, G., Gerritsmann, H., Kübber-Heiss, A., Kwak, J., Arnold, W., & Ruf, T. (2018). Dietary Lipids Affect the Onset of Hibernation in the Garden Dormouse (Eliomys quercinus): Implications for Cardiac Function. Frontiers in Physiology, 9, 1235. https://doi.org/10.3389/fphys.2018.01235
IUCN. (2024). Garden Dormouse (Eliomys quercinus). International Union for Conservation of Nature. https://www.iucnredlist.org/species/7618/3139783
Jaik, K. (2010). Kahe unilaseliigi, pähklinäpi (Muscardinus avellanarius) ja lagritsa (Eliomys quercinus), elupaigakasutus ning levik Eestis [Bakalaureusetöö]. Tartu Ülikool.
Kiisel, E. (1950). Oravhiire ökoloogiast. Tartu Ülikool.
Kuipers, L., Scholten, J., Thissen, J. B. M., Bekkers, L., & Geertsma, M. (2012). The diet of the garden dormouse (Eliomys quercinus) in the Netherlands in summer and autumn. Lutra, 55(1), 17–27.
Liesenfelder, H., Büchner, S., Waltert, M., Meinig, H. U., & Soofi, M. (2025). Ecological drivers of garden dormouse ( Eliomys quercinus ) occupancy in a human modified landscape in Germany. Ecological Solutions and Evidence, 6(2), e70023. https://doi.org/10.1002/2688-8319.70023
Moreno, S. (1988). Reproduction of Garden Dormouse Eliomys quercinus lusitanicus, in southwest Spain. Mammalia, 52(3). https://doi.org/10.1515/mamm-1988-0310
Mori, E., Sangiovanni, G., & Corlatti, L. (2020). Gimme shelter: The effect of rocks and moonlight on occupancy and activity pattern of an endangered rodent, the garden dormouse Eliomys quercinus. Behavioural Processes, 170, 103999. https://doi.org/10.1016/j.beproc.2019.103999
Nowak, R. (1999). Walker’s Mammals of the World, 6th Edition. Johns Hopkins University Press.
Pajunen, I. (1983). Ambient temperature dependence of the body temperature and of the duration of the hibernation periods in the garden dormouse, Eliomys quercinus. Cryobiology, 20(6), 690–697.
Parajuli, R., & Markwith, S. H. (2023). Quantity is foremost but quality matters: A global meta-analysis of correlations of dead wood volume and biodiversity in forest ecosystems. Biological Conservation, 283, 110100. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2023.110100
PlutoF. (2019). Riiklik punase nimestiku kategooria: Eliomys quercinus. Eesti Loodusuurijate Selts; Eesti Terioloogia Selts. https://app.plutof.ut.ee/conservation-lab/red-list-assessment/view/14350
Riigi Teataja. (2019, September 13). Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/120062020010
Timm, U., & Maran, T. (2020). Kui palju on muutunud imetajate fauna Eestis? Eesti Loodus, 3, 12–21.
Van Dooren, M., Dochy, O., Verbeylen, G., Leirs, H., & Vanden Broecke, B. (2024). Unravelling the seasonal dietary dynamics of the endangered garden dormouse (Eliomys quercinus) in Flanders, Belgium. Belgian Journal of Zoology, 154, 179–194. https://doi.org/10.26496/bjz.2024.195
Viñals, A., Bertolino, S., & Gil-Delgado, J. A. (2017). Communal nesting in the garden dormouse (Eliomys quercinus). Behavioural Processes, 135, 25–28. https://doi.org/10.1016/j.beproc.2016.11.016

Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõu kaasamine.pdf

From: "Anna-Liisa Šavrak" <[email protected]> Sent: 2/23/2026 1:01:35 PM +00:00

To: "RMK" <[email protected]>, "Kliimaministeerium info" <[email protected]>, "KAUR Üldkontakt" <[email protected]>, "Auli Veske" <[email protected]>, <[email protected]>

Cc: "Sander Laherand" <[email protected]>, "Taavi Tattar" <[email protected]>

Subject: Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõu kaasamine

[email protected] ei saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere Teavitame, et Keskkonnaamet on koostanud lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava eelnõu. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on rahastanud lagritsa taasasustamisprojekti elluviimist (https://kik.ee/et/projektid/lagritsate-taasasustamine-eestisse). Loomade loodusesse viimise eelduseks on kinnitatud tegevuskava olemasolu. Tegevuskava on koostatud kolmeks aastaks ja keskendub taasasustamise katsele. 2028. aastal tehakse vahehindamine, mille põhjal otsustatakse, kas ja millises mahus tegevustega jätkatakse. Vajadusel, tegevuskava pikendamise või pikaajaliste eesmärkide seadmisel, kaasatakse aruteludesse kõiki huvigruppe. Palume esitada eelnõu kohta ettepanekud ja märkused hiljemalt 06.03.2026. Kui soovite otse tegevuskavasse muudatusi teha, palun lisage need kommentaaridena või kasutage „jälita muutusi“ funktsiooni, et märkused oleksid jälgitavad. Üldisemad märkused võib saata ka e-kirjaga. Lugupidamisega

Anna-Liisa Šavrak

peaspetsialist | liigikaitse büroo

looduskaitse planeerimise osakond | Keskkonnaamet

Kopli tn 76, 10416 Tallinn

+ 372 5191 5346

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis usaldusväärsus w hoolivus w koostöö w tulemuslikkus

Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõu kaasamise pikendamine.pdf

From: "Anna-Liisa Šavrak" <[email protected]> Sent: 2/25/2026 8:10:36 AM +00:00

To: "RMK" <[email protected]>, "Kliimaministeerium info" <[email protected]>, "KAUR Üldkontakt" <[email protected]>, "Auli Veske" <[email protected]>, <[email protected]>

Cc: "Sander Laherand" <[email protected]>, "Taavi Tattar" <[email protected]>

Subject: Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõu kaasamise pikendamine

[email protected] ei saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere Teavitame, et pikendame lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava eelnõu kohta ettepanekute ja märkuste esitamise tähtaega. Palume esitada eelnõu kohta ettepanekud ja märkused hiljemalt 11.03.2026. Kui soovite otse tegevuskavasse muudatusi teha, palun lisage need kommentaaridena või kasutage „jälita muutusi“ funktsiooni, et märkused oleksid jälgitavad. Üldisemad märkused võib saata ka e-kirjaga. Lugupidamisega

Anna-Liisa Šavrak

peaspetsialist | liigikaitse büroo

looduskaitse planeerimise osakond | Keskkonnaamet

Kopli tn 76, 10416 Tallinn

+ 372 5191 5346

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis usaldusväärsus w hoolivus w koostöö w tulemuslikkus

From: Anna-Liisa Ðavrak Sent: Monday, February 23, 2026 3:02 PM To: '[email protected]' <[email protected]>; 'Kliimaministeerium info' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Auli Veske' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Cc: Sander Laherand <[email protected]>; Taavi Taar <[email protected]> Subject: Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõu kaasamine Tere Teavitame, et Keskkonnaamet on koostanud lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava eelnõu. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on rahastanud lagritsa taasasustamisprojekti elluviimist (https://kik.ee/et/projektid/lagritsate-taasasustamine-eestisse). Loomade loodusesse viimise eelduseks on kinnitatud tegevuskava olemasolu. Tegevuskava on koostatud kolmeks aastaks ja keskendub taasasustamise katsele. 2028. aastal tehakse vahehindamine, mille põhjal otsustatakse, kas ja millises mahus tegevustega jätkatakse. Vajadusel, tegevuskava pikendamise või pikaajaliste eesmärkide seadmisel, kaasatakse aruteludesse kõiki huvigruppe. Palume esitada eelnõu kohta ettepanekud ja märkused hiljemalt 06.03.2026. Kui soovite otse tegevuskavasse muudatusi teha, palun lisage need kommentaaridena või kasutage „jälita muutusi“ funktsiooni, et märkused oleksid jälgitavad. Üldisemad märkused võib saata ka e-kirjaga. Lugupidamisega

Anna-Liisa Šavrak

peaspetsialist | liigikaitse büroo

looduskaitse planeerimise osakond | Keskkonnaamet

Kopli tn 76, 10416 Tallinn

+ 372 5191 5346

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis usaldusväärsus w hoolivus w koostöö w tulemuslikkus

Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõust_KeA.pdf

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Teele Paluots Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

10.03.2026 nr 7-3/26/4-6

Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõust

Austatud Teele Paluots

Täname Teid lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava eelnõu kohta esitatud märkuste ja

tähelepanekute eest1. Võtame teadmiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse tähelepaneku ning juhul kui

taasasustamistegevused või liigi levik tulevikus laienevad väljapoole Pakri maastikukaitseala ja riigimetsadesse, kaasame edasiste tegevuste ning võimalike kaitse- ja ohjamismeetmete

kavandamisse ka maa haldajad. Käesolev tegevuskava on koostatud esialgu kolmeks aastaks ning keskendub Pakri saartel

toimuvale taasasustamiskatsele. 2028. aastal kavandatud vahehindamise järel otsustatakse edasised sammud, ning juhul kui otsustatakse tegevuskava pikendada või liikuda edasi

pikaajaliste eesmärkidega, viiakse läbi täiendav arutelu huvigruppidega., sh maa haldajatega. Täname Teid veel kord sisendi eest ning soovime jätkuvat head koostööd.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Sander Laherand

juhataja liigikaitse büroo looduskaitse planeerimise osakond

Anna-Liisa Šavrak 51915346 [email protected]

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.03.2026 nr 7-3/26/4-5 all

Lagritsa kaitse tegevuskava kinnitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LEELO KUKK PNOEE-47009172743 2026-04-01 11:37:35

KeA_LISA_Lagritsa_kaitse_tegevuskava.pdf

Lagritsa

(Eliomys quercinus)

kaitse tegevuskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 1.04.2026 korraldusega nr 1-3/26/81

2

SISUKORD

Sissejuhatus .................................................................................................................. 3

1. Liigi iseloomustus .................................................................................................. 4

2. Mõjutegurid ja kaitsemeetmed ............................................................................ 7

2. Kaitse-eesmärgid ja võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused ......... 13

3. Sobiv kaitsekord, elupaiga/kasvukoha ja leiukoha määratlemise ning

EELIS-esse kandmise ja arhiveerimise põhimõtted ............................................... 15

4. Tegevuskava ........................................................................................................ 17 Kasutatud allikad .................................................................................................. 23

3

SISSEJUHATUS

Lagrits (Eliomys quercinus) on unilaste sugukonda kuuluv imetaja. Liik kuulub Eestis III kaitsekategooriasse, kes on piirkonnas väljasurnud. Lagrits on Euroopa endeemne

liik. 20. sajandi teises pooles langes lagritsa arvukus Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas järsult kuni väljasuremiseni ka mitmetes teistes riikides.

Käesoleva tegevuskava alusel viiakse läbi lagritsa taasasustamiskatse Pakri

saartel. Katse käigus hinnatakse loodusesse taasasustamise teostatavust Eesti

tingimustes, selgitatakse välja asurkonna kujunemist ja püsimist mõjutavad tegurid, talvitumise edukus ja asurkonna võimalik laienemine. Käesolev tegevuskava kehtib

kuni 31.12.2028.

2028. aastaks koondatakse tagasiside taasasustamise edenemisest, selle

võimalikkusest ning ülevaade vajalikest ressurssidest. Selle põhjal otsustatakse

kas taasasustamisega on mõistlik jätkata, korrigeeritakse tegevuskava ning

seatakse pikaajalised eesmärgid.

Tegemist on lagritsa taasasustamise ja kaitsega tegelevatele asutustele suunatud

korraldusliku materjaliga, mis ei piira otseselt haldusväliste isikute õigusi ega pane neile kohustusi. Tegevuskavas esitatud suuniseid ja lagritsa kaitse põhimõtteid arvestab asjaomane asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel, kuid

tegevuskava koostamise eesmärk ei ole juhtumipõhiste eelotsuste tegemine.

Tegevuskava koostas Tartu Ülikooli zooloogia osakonna nooremteadur Auli Veske, täiendasid ja nõustasid Jeffrey Carbillet (Tartu Ülikool), Grete Nummert-Meister (Tallinna Loomaaed), Uudo Timm (SA Lutreola) ja Tiit Maran (SA Lutreola).

Tegevuskava eelnõusse tegid korrektuure Keskkonnaameti spetsialistid.

Tiitellehe foto: Kristel Nemvalts

1. LIIGI ISELOOMUSTUS

Tabel 1. Lagritsa elupaiganõudlus, bioloogia ja seisund.

Liik Lagrits (Eliomys quercinus)

Elupaiganõudlus Lagritsa peamised elupaigad on okas-, leht- ja segametsad, kus esineb vertikaalseid ja horisontaalseid struktuure ja

peitumispaiku, nagu juurealused käigud, põõsad ning puuõõnsused (Bertolino, 2017; Liesenfelder et al., 2025). Ka

Eestis asustasid lagritsad eriilmelisi metsaelupaiku okasmetsadest segametsadeni (Kiisel, 1950). Sobivateks

elupaikadeks on ka väljaspool metsi asuavad kivised alad (müürid, kiviaiad, varemed), samuti võivad nad asustada

koduaedu, kraaviservi ning võsastunud alasid (Bertolino, 2007). Pesa- ja varjepaikadeks, samuti puhke- ja

talvitumispaikadeks sobivad puuõõnsused, kivipraod ja urud (Bertolino et al., 2003; Kiisel, 1950). Looduslike

õõnsuste puudumisel võidakse kasutada ka pesakaste (Erhardt et al., 2025). Lagritsa elupaikades on oluline

maastikuline mitmekesisus ja sidusus, elupaikade killustumist ning ühepalgelisi maastikke on seostatud

populatsioonide vähenemisega (Bennett & Richard, 2021). Kodupiirkonna suurus on varieeruv ning sõltub

elupaigast. Suurema inimmõjuga aladel on kodupiirkonnad väiksemad, keskmiselt umbes 1,5 hektarit.

Metsaelupaikades võivad lagritsad asustada ka üle 4 hektari suuruseid alasid. Lagritsatele on oluline regulaarne vee

kättesaadavus, seega on oluline väikeste veekogude või veesilmade olemasolu (Büchner et al., 2024).

Bioloogia Lagrits (Eliomys quercinus;Linnaeus, 1766) on unilaste sugukonda (Gliridae) kuuluv imetaja. Loomal on

hallikaspruun selg ja valge kõhualune, silmade ümber on selgelt eristuv, maski meenutav must triip (Nowak, 1999).

Saba lõpeb heleda otsaga „pintsliga“ (Nowak, 1999). Täiskasvanud isendite tüvepikkus on tavaliselt 12–17 cm ning

kehamass 60–90 grammi, enne talveund võib loom kaaluda kuni 130 g (Büchner et al., 2024). Lagritsad on öise

eluviisiga ja magavad talveund, mis algab sõltuvalt toidubaasi kättesaadavusest ja ilmastikuoludest kas hilissuvel või

varasügisel (Giroud et al., 2018; Pajunen, 1983).

5

Lagritsad võivad väljaspool sigimishooaega olla üksikelulised, kuid sigitakse ka seltsinguliselt (Viñals et al., 2017).

Pesakohtade jagamine annab termoregulatiivse eelise. Elupaigakäitumine ja ruumikasutus sõltub soost, aastaajast

ning elupaiga kvaliteedist (Bertolino et al., 2003).

Sigimishooaeg algab kevadel talveunest ärgates ja võib laiuskraadist sõltuvalt kesta kuni suve alguseni.

Lõunapoolsetes asurkondades (nt Hispaanias) võib küllaldase toidubaasi korral toimuda kaks sigimist aastas

(Moreno, 1988). Põhjapoolsetes asurkondades (nt Saksamaal ja Itaalia Alpides) saadakse tavaliselt üks, mõnel aastal

ka kaks pesakonda (Bertolino et al., 2001; Erhardt et al., 2025). Eesti oludes on tõenäolisem üks kord aastas sigimine,

arvestades siinset lühikest aktiivsusperioodi (aprillist septembri-oktoobrini). Tiinus kestab 22–28 päeva ja

pesakonnas on tüüpiliselt 2–8 poega (Moreno, 1988; Nowak, 1999). Pojad on sündides pimedad ja karvutud, silmad

avanevad umbes 3 nädala vanuselt (Nowak, 1999). Imetamine kestab umbes 4 nädalat ja pojad on iseseisvad 6–8

nädalaselt (Nowak, 1999). Suguküpsus saavutatakse harilikult alles järgmisel aastal (Nowak, 1999). Ühe põlvkonna

pikkus on umbes kaks aastat (Amori et al., 2016).

Lagritsad on oportunistlikud omnivoorid, kes söövad rohkem liha kui teised unilased. Lagritsatele on toiduks

lülijalgsed (mardikad, röövikud, tuhatjalgsed, ämblikud), teod, nälkjad, vihmaussid ja energiarikkamad taimeosad

(viljad, marjad, seemned, õied). Olulisimaks toiduallikaks on lülijalgsed, seda eriti noorloomade kasvamise ja

talveune-eelsel rasvakogumise perioodidel (Büchner et al., 2022; Giroud et al., 2023). Täheldatud on ka väiksemate

selgroogsete (linnud, kahepaiksed) ning linnumunade söömist (Kuipers et al., 2012). Toidubaas varieerub

aastaaegade lõikes, näiteks kevaditi võidakse süüa rohkem lehti ja õisi ning selgrootuid (Van Dooren et al., 2024).

Suvel ja sügisel tarbitakse aga rohkem vilju ja marju ning enne talveund rasvavarude kogumiseks otsitakse eriti kõrge

energiasisaldusega toiduallikaid (Kuipers et al., 2012; Van Dooren et al., 2024).

Levik ja arvukus Lagrits on Euroopa endeemne liik (Büchner et al., 2024). 20. sajandi teises pooles langes lagritsa arvukus Kesk-, Ida-

ja Põhja-Euroopas järsult kuni väljasuremiseni mitmetes riikides (Bertolino, 2017; IUCN, 2024). Lagritsa levila

piirdub nüüdseks peamiselt Lääne- ja Lõuna-Euroopaga (Joonis 1). Olemasolevad asurkonnad on langustrendis ja

mitmel pool äärmiselt killustunud, mistõttu liigi staatus globaalselt ja Euroopa tasandil on „ohualdis (VU)“ (IUCN,

2024). Eestis on lagrits väljasurnud (IUCN, 2024; Eesti looduse infosüsteem, 2019), viimane kinnitatud leid pärineb

6

aastast 1986 (Timm & Maran, 2020). Soome lahes asuval Suur-Tütarsaarel on säilinud isoleeritud populatsioon

(Timm & Maran, 2020). Ajalooliste andmete põhjal oli lagrits varasemalt Mandri-Eestis laialt levinud (Jaik, 2010).

Joonis 1 . Lagritsa (Eliomys quercinus) säilinud

asurkonnad 27.02.2023 seisuga (IUCN, 2024)

Kaitsestaatus Lagrits kuulub III kaitsekategooriasse, kuid tema tegelik olukord ja kaitsevajadus vastab I kaitsekategooria

kriteeriumitele (Looduskaitseseadus § 46 lg 1 p 2), kuna arvukus on vähenenud üle kriitilise piiri ja väljasuremine on

juba realiseerunud. Lagrits kuulub kaitstava liigina Berni konventsiooni III lisasse.

7

2. MÕJUTEGURID JA KAITSEMEETMED

Tegevuskava koostamise hetkel puuduvad Eestis lagritsa looduslikud asurkonnad ning Eestis potentsiaalselt ohustavad tegurid on täpselt teadmata.

Ohutegurite ja kaitsemeetmete kaardistamisel on lähtutud teaduskirjandusest, eksperthinnangutest ja teiste riikide kogemusest. Käesolevas tegevuskavas käsitletakse mõjutegureid eelkõige Pakri saarte kontekstis, kus toimub taasasustamiskatse. Kõik mõjutegurid on hinnatud kategooriasse „ei ole teada“, kuna lagritsa Eesti asurkondade kadumise täpsed põhjused ning erinevate ohutegurite tegelik mõju Eesti tingimustes

ei ole teada. Mõjutegurite tugevus ja vajalikud kaitsemeetmed selgitatakse välja taasasustamise käigus ning vahehindamise alusel vajadusel täpsustatakse tegevuskava.

Tabel 2. Lagritsa mõjutegurid ja kaitsemeetmed

Jrk Mõjuteguri nimetus1 Kood Mõju-

teguri

tähtsus

Täpsustav selgitus Meetme nimetus Kood Tegevuse nimetus

Põllumajandus (PA):

2.1 Väikeste

maastikuelementide

eemaldamine (hekid,

kiviaiad, tormad,

üksikud või puude

grupid)

PA04 Ei ole

teada

Kiviaedade ja puude

eemaldamine vähendab

varje- ja pesitsusvõimalusi

Väikeste

maastikuelementide

säilitamine

põllumajandusmaal

MA03 Kiviaedade ja puude

(gruppide)

säilitamine lagritsa

elupaikades ja nende

vahetus läheduses

2.2 Taimekaitsekemi-

kaalide kasutamine

PA14 Ei ole

teada

Pestitsiidid võivad

akumuleeruda lagritsate

rasvkoes, põhjustades

Looduslike ja sünteetiliste

väetiste ning kemikaalide

MA09 Pestitsiidide

kasutuse vältimine

lagritsa elupaikade

1 Mõjutegurid ja meetmed lähtuvalt Natura 2000 aruandluse klassifikaatoritest.

8

mürgistust või surma.

Pestitsiidide (eelkõige

insektitsiidide ja

molluskitsiidide) kasutus

vähendab ka lagritsa

saakobjektide hulka.

kasutamise vähendamine

taime- ja loomakasvatuses

vahetus läheduses.

Pakri

maastikukaitsealal

pestitsiididest

tulenev risk

eeldatavasti madal,

sest kasutus on

üldiselt keelatud

(biotsiidi,

taimekaitsevahendi

ja väetise

kasutamine, välja

arvatud õue- ja

põllumaal, on

keelatud).

Metsandus (PB):

2.3 Üleminek ühelt

metsamaakasutusviisilt

teisele

PB02 Ei ole

teada

(Pool)looduslike metsade

muutmine

majandusmetsadeks

vähendab varje- ja

pesitsusvõimalusi ning

toidubaasi

Vältida (pool)looduslike

elupaikade muutmist

metsadeks ja

(pool)looduslike metsade

muutmist

majandusmetsadeks

MB01 Vältida

(pool)looduslike

metsade muutmist

majandusmetsadeks.

Pakri

maastikukaitsealal

metsamajandusest

tulenev risk

eeldatavasti madal

9

2.4 Surnud ja surevate

puude (sh kõdupuidu)

eemaldamine

PB07 Ei ole

teada

Surnud ja surevate puude

eemaldamine vähendab

toidubaasi (selgrootuid)

Olemasolevate

traditsiooniliste metsade

majandamise ja

kasutamise tavade

jätkamine

MB02 Surnud puude ja

kõdupuidu

säilitamine

loodusmetsades

Pakri

maastikukaitsealal

metsamajandusest

tulenev risk

eeldatavasti madal

Elusorganismide püük ja kasvatamine (va metsanduses ja põllumajanduses) (PG):

2.5 Kaaspüük ja tahtmatu

tapmine (kalapüügi ja

jahitegevuse tõttu)

PG13 Ei ole

teada

Loomade tahtlik või

tahtmatu surmamine

sarnasuse tõttu hiirlastega

Mittesihtliikide kaaspüügi

ja tahtmatu tapmise

vähendamine

MG05 Ebaseadusliku

surmamise

ilmnemisel selle

kontrollimine,

teadlikkuse tõstmine

Võõrliigid ja probleemsed liigid (PI):

2.6 EL tähtsusega

probleemsed

invasiivsed võõrliigid

PI01 Ei ole

teada

Probleemid, mis on seotud

liidu jaoks probleemsete

invasiivsete võõrliikidega

(määruse (EL) nr

1143/2014 alusel)

Kogu liidu jaoks

probleemsete invasiivsete

võõrliikide majandamine,

tõrje või likvideerimine

MI02 Suure kisklussurve

ilmnemisel

väikekiskjate

ohjamine

Probleemsed

pärismaised liigid

PI03 Väikekiskjate (kährik,

rebane, kärplased)

kisklussurve

Probleemsete kohalike

liikide majandamine

MI05

10

Kliimamuutused (PJ):

2.7 Kliimamuutustest

tingitud temperatuuri-

muutused ja

äärmuslikud

ilmastikunähtused

PJ01 Ei ole

teada

Suured

temperatuurikõikumised

talvel võivad põhjustada

talveunest ärkamist

ebasoodsal ajal ja nälgimist

Kliimamuutustega

kohanemisele kaasa

aitamine

MJ02 Probleemi

ilmnemisel kaaluda

talvise toidubaasi

täiendamist või muul

moel elupaikade

kvaliteedi

parandamist

Geoloogilised sündmused, looduslikud protsessid ja katastroofid (PM):

2.8 Looduslikud

protsessid, millel ei ole

seost inimtegevuste

või kliimamuutustega

PM07

Ei ole

teada

Vähenenud sigivus ja/või

geneetiline depressioon,

mis võib tuleneda

lähiristumisest ja/või

vähesest geenivoolust

elupaigalaikude vahel

Kaitsealuste (sh

direktiividega hõlmatud)

liikide populatsioonide

tugevdamine

MS01 Geneetilised

analüüsid in situ ja

ex situ

asurkondades,

vajadusel geneetilise

mitmekesisuse

suurendamine ja

levivuse toetamine

asurkondades

Tundmatud surved, surve ja surve puudub väljastpoolt liikmesriiki (PX):

2.9 Puudub teave

survetegurite või

ohtude kohta

PX05 Teadmata tegurid - - Muude ohutegurite

ilmnemisel tuleb

neid adresseerida

11

Kuna lagrits on Eesti looduslik liik ning taasasustamiskatse toimub väikese arvu isenditega, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kohalikule elustikule ega elupaikadele. Võimalikke mõjusid hinnatakse taasasustamiskatse käigus tulemusseire raames.

Meetmed põllumajanduses

Pestitsiidide laialdast kasutust peetakse oluliseks lagritsaid ohustavaks teguriks

(Büchner et al., 2024; Famira-Parcsetich et al., 2022). Lagritsate asurkondade vahetus läheduses tuleks seetõttu vältida pestitsiidide ja teiste biotsiidide (sh näriliste

tõrjevahendite) kasutust. Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt piiranguvööndis taimekaitsekemikaalide kasutamine keelatud, välja arvatud õue- ja põllumaal. Arvestades, et esmane taasasustamine on kavandatud Pakri saartele, on seal

pestitsiididest tulenev risk eeldatavasti madal.

Lagritsad vajavad mosaiikset ja struktuurselt mitmekesist maastikku. Oluliseks maastikuelemendiks on kivikuhjad, mida nad kasutavad pesa- ja varjepaikadena ning talvitumiseks (Bertolino, 2007; Erhardt et al., 2025; Mori et al., 2020). Avamaastike

ületamiseks on vajalikud varjevõimalused, näiteks puud ja põõsad (Fedyń et al., 2021). Seega tuleb asurkonna lähistel asuvatel avamaastikel säilitada maastikulist

mitmekesisust koos olemasolevate väikeste maastikuelementidega (üksikpuud ja puude grupid, põõsad, kivid ja kiviaiad).

Meetmed metsanduses

Lagritsad vajavad struktuurselt mitmekesiseid metsaelupaiku. Nad kasutavad

õõnsustega puid puhkepaikadeks, mitmekesine põõsarinne ja surnud puud pakuvad varjevõimalusi kiskjate eest (Büchner et al., 2024; Fedyń et al., 2021; Liesenfelder et al., 2025). Kõdupuidu olemasolu toetab ka selgrootute, nt mardikaliste (Parajuli &

Markwith, 2023), arvukust ja mitmekesisust ning seeläbi lagritsa toidubaasi. Sellised tingimused on omased eelkõige looduslikele metsadele, mistõttu tuleb lagritsa

elupaikades vältida loodusmetsade muutmist ühetaolise struktuuri ja vanusega majandusmetsadeks. Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndite eesmärgiks looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine,

mistõttu on intensiivne metsamajandus saartel piiratud. Arvestades, et esmane taasasustamine on kavandatud Pakri saartele, on metsamajandusest tulenev risk seal

eeldatavasti väikese tähtsusega. Muud potentsiaalsed ohutegurid ja meetmed

2.5. Ebaseaduslik küttimine / surmamine. Lagritsaid võib ohustada tahtlik või

tahtmatu surmamine inimese poolt, kuna teda võidakse segi ajada kahjurliikidega

(hiirlased). Oluline on pidev kontakt piirkonnas elavate inimestega ja piirkonna

külastajatega ning üldine teadlikkuse tõstmine.

2.6. Probleemsed pärismaised liigid, EL tähtsusega probleemsed invasiivsed

võõrliigid. Lisaks väikekiskjatele võivad lagritsat potentsiaalselt ohustada ka

teised kiskjad, sh röövlinnud ning harvem koduloomad (nt kassid). Suure

kisklussurve ilmnedes taasasustamise paikades võib osutuda vajalikeks

väikekiskjate arvukuse ohjamine.

2.7. Temperatuurimuutused ja kliimamuutustest tingitud äärmuslikud tegurid.

Võimalikuks ohuks võivad olla kliimamuutused, kuna suured talvised

temperatuurikõikumised võivad häirida lagritsate talveund. Kui lagritsad ärkavad

korduvalt ja/või ebasoodsal aastaajal, toob see kaasa suure energiakulu ning

vähese talvise toidubaasi puhul ka nälgimise. Vajadusel tuleb kaaluda talvise

toidubaasi toetamist energiarikaste toiduallikatega või muul moel toetada

elupaikade kvaliteeti (nt talveuneks paikade loomine, mis on välistemperatuurist

paremini isoleeritud).

13

2.8. Looduslikud protsessid, millel ei ole seost. Taasasustatud väiksearvulisi

asurkondi võib ohustada geneetiline vaesumine ja vähenenud sigivus. Selle

tuvastamiseks tuleb looduslike asurkondade geneetilist mitmekesisust võrrelda

rajajapopulatsiooniga ning vajadusel suurendada loodusesse viidavate isendite

hulka. Vajadusel tuleb rakendada ka meetmeid elupaikade vahelise levimise

toetamiseks (nt liikumiskoridorid).

2.9. Puudub teave survetegurite või ohtude kohta. Võimalik on ka muude

survetegurite ilmnemine, mida pole tegevuskava koostamise ajal ette näha. Nende

tegurite kaardistamine ja vastavate kaitsemeetmete väljatöötamine on

kaitsetegevuse osaks.

2. KAITSE-EESMÄRGID JA VÕIMALIKULT SOODSA SEISUNDI TAGAMISE TINGIMUSED

Käesoleva tegevuskava eesmärk on suunata lagritsa taasasustamiskatse kavandamist ja

elluviimist, mille käigus hinnatakse taasasustamise teostatavust Eesti tingimustes ning selgitatakse välja asurkonna kujunemist ja püsimist mõjutavad tegurid.

Katse käigus täpsustatakse lagritsa asurkondi ohustavad tegurid ning töötatakse välja meetmed nende leevendamiseks, eesmärgiga hinnata, kas ja millistel tingimustel on

võimalik looduslike asurkondade kujunemine. Lühiajalisteks eesmärkideks on esimeste Pakri saartele viidud isendite talvitumise edukuse hindamine ja asurkonna võimaliku laienemise jälgimine, mida hinnatakse regulaarse tulemusseire alusel.

Lühiajalised kaitse-eesmärgid on kavandatud esimese taasasustamiskatse jaoks ning

need kehtivad kuni vahehindamise läbiviimiseni, mis toimub pärast SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi ka KIK) "Lagritsate taasasustamine Eestisse" projekti lõppu 2028. aastal. Vahehindamine annab objektiivse pildi

taasasustamise edenemisest ja realistlikkusest ning täpsustab vajalikud täiendavad ressursid. Selle põhjal otsustatakse tegevuskava edasine suund, täiendused ja

pikaajaliste eesmärkide kehtestamine.

Tabel 3. Lagritsa lühiajalised kaitse-eesmärgid perioodiks 2026‒2028.

Kaitse-eesmärk Hetke väärtus Andmekvaliteet Väärtuse allikas Oodatav tulemus Väärtuse allikas

Looduslikud

asurkonnad

talvituvad edukalt

Looduslikud

asurkonnad

puuduvad

Täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne

hinnang

Näriliste seire ja

eksperthinnangud

Esimesel aastal

registreeritakse

loodusesse viidud

isendite talvine

ellujäämine. Teiseks

aastaks on kinnitatud

vähemalt ühe loodusesse

viidud isendi talvine

ellujäämine. Järgmistel

aastatel suureneb talve

üle elanud isendite

osakaal.

Tulemusseire

Looduslikud

asurkonnad

laiendavad oma

eluala

Looduslikud

asurkonnad

puuduvad

Täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne

hinnang

Näriliste seire ja

eksperthinnangud

Vähemalt 1isend on

liikunud vähemalt 500 m

kaugusele algsest

vabastamise kohast.

Tulemusseire,

elupaigakäitumise

uuringud, EELIS

15

3. SOBIV KAITSEKORD, ELUPAIGA/KASVUKOHA JA LEIUKOHA MÄÄRATLEMISE NING EELIS-ESSE KANDMISE JA ARHIVEERIMISE PÕHIMÕTTED

Arvestades, et esmane taasasustamine toimub katsena, talletatakse esimestel aastatel kogutud andmed projektipõhiselt PlutoF andmebaasi ning

neid ei kanta EELIS-esse enne vahehindamise läbiviimist. EELIS-esse kandmise, elupaiga määratlemise ja arhiveerimise põhimõtted töötatakse vajadusel välja pärast vahehindamist, lähtudes asurkonna kujunemise tulemustest. Juhul kui taasasustamiskatse osutub edukaks, hinnatakse edaspidi vajadust Pakri maastikukaitseala kaitsekorra täpsustamiseks.

Tabel 4. Sobiv kaitsekord ning leiukoha määratlemise ja arhiveerimise põhimõtted

Sobiv kaitsekord Kaitstava ala moodustamise alused (sh püsielupaiga suurus) selgitatakse välja kaitsetegevuste käigus, kuna

hetkel puudub teadmus lagritsa elupaigakäitumise (sh territooriumi suurus), mõjutegurite ja kaitsevajaduse

kohta Eesti kontekstis. Tegevuskavasse lisatakse vastavad täpsustused hiljemalt kolm aastat pärast

esimeste loomade loodusesse viimist.

Sobivate elupaikade leidmise korral (vt 5.5. Potentsiaalsete elupaikade valik) rajatakse esimesed lagritsa

asurkonnad Pakri saartele. Saartel kehtib Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Riigi Teataja, 2019),

milles sätestatud piirangud ja kaitsetegevused toetavad osaliselt ka lagritsa kaitse-eesmärkide saavutamist.

Järgnevalt on toodud välja lagritsa kaitsemeetmed, mis kattuvad Pakri maastikukaitsealal sätestatud

piirangute ja kaitsetegevustega (sulgudes viide vastavatele kaitse-eeskirja paragrahvidele):

2.1.Pestitsiidide kasutuse vältimine – Pakri maastikukaitseala sihtkaitsevööndites on keelatud

majandustegevus (§11 lg 1), piiranguvööndites on keelatud biotsiidide kasutamine, v.a. õue- ja

põllumaal (§17 lg 5).

2.2.Kiviaedade ja puude säilitamine poollooduslikel niitudel – Pakri maastikukaitseala piiranguvööndites

on maastikuilme säilitamine sätestatud kaitse-eesmärgiks (§14), ka sihtkaitsevööndites on lubatud

tegevused poollooduslike maastike ilme tagamiseks (§10 lg 5).

16

2.3.Vältida (pool)looduslike metsade muutmist majandusmetsadeks – Pakri maastikukaitseala

sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine (§11), piiranguvööndis

on metsaelupaikade loodusliku seisundi säilitamine sätestatud kaitse-eesmärgiks (§9 lg 3) ja keelatud

on puhtpuistute kujundamine (§17 lg 1) ja

2.4.Surnud puude ja kõdupuidu säilitamine metsaaladel – Pakri maastikukaitseala sihtkaitsevööndis on

keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine (§11), piiranguvööndis on sätestatud kaitse-

eesmärgiks metsaelupaikade loodusliku seisundi säilitamine koos neile omase vanusestruktuuriga (§9

lg 3).

3.6.Suure kisklussurve ilmnemisel väikekiskjate ohjamine – Pakri maastikukaitsealal on lubatud

jahipidamine, v.a. Pakerordi sihkaitsevööndis (§56 lg 5).

17

4. TEGEVUSKAVA

Tegevused viiakse ellu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse "Lagritsate taasasustamine Eestisse" projekti raames ning kuigi osa neist on

kavandatud pikema perioodi peale, otsustatakse nende jätkamise või täiendamise üle 2028. aastal toimuva vahehindamise alusel. Aastateks 2026– 2027 planeeritud tegevused rahastatud KIK-i projekti vahenditest. Pärast projekti lõppu sõltub tegevuste edasine jätkamine vahehindamise tulemustest, täiendavate rahastusallikate olemasolust ning osapoolte kokkulepetest. KeA – Keskkonnaamet, KliM – Kliimaministeerium, X –

käesoleva kavaga rahalisi vahendeid ei planeerita.

Tabel 5. Lagritsa tegevuskava

Jrk Tegevuse

tüüp

Tegevuse nimetus Tegevus

e maht

Tegevuse

ühik

Tegevuse

aasta(d)

Priorit

eet

Korraldaja Tegevuse

korduvus

Tegevused ex situ asurkonnaga:

5.1 Liigi

taasasustamine

Ex situ asurkonna säilitamine

ja vajadusel suurendamine

loomaaias

60‒80 isendit ex

situ püsi-

asurkonna

s

2026‒2027 I Tallinna

Loomaaed

Regulaarne

5.2 Liigi

taasasustamine

Uute aedikute rajamine 10 aedikut 2025‒2026 I Tallinna

Loomaaed

Ühekordne

5.3 Liigi

taasasustamine

Loomade valik ja

ettevalmistamine

lahtilaskmiseks

10‒30 isendit/

aastas

2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed

Tõenäolisel

t korduv

5.4 Andmete

kogumine

Geneetilise materjali kogumine

ex situ asurkonnast

48 töötundi /

aastas

2026‒2027 II Tallinna

Loomaaed

Regulaarne

5.5 Uuring Genofondi uuringud ex situ ja

ajalooliste asurkondadega

1‒5 tk 2026‒2027

või

III Tallinna

Loomaaed

Tõenäolisel

t korduv

18

võimaluse

avanedes

Tegevused in situ asurkonnaga:

5.6 Inventuur Potentsiaalsete elupaikade

valik

174 töötundi/

aastas

2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tartu Ülikool,

huvilised

Ühekordne,

vajadusel

korduv

5.7 Liigi

taasasustamine

Loomade lahtilaskmine Pakri

saartele

10‒30 isendit/

aastas

2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed,

huvilised

Tõenäolisel

t korduv

5.8 Tulemusseire Tulemusseire 738 töötundi/

aastas

2026-2027 I Tartu Ülikool,

huvilised, KeA

Regulaarne

5.9 Uuring Elupaigakäitumise uuringud 1‒3 tk / aastas 2026-2027 II Tartu Ülikool,

huvilised

Regulaarne

5.10 Andmete

kogumine

Geneetilise materjali kogumine

looduslikust asurkonnast

40 töötundi /

aastas

2027 või

võimaluse

avanedes

II Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Tõenäolisel

t korduv

5.11 Inventuur Kiskjate ja toidubaasi

inventuur

260 töötundi/

aastas

2026‒2027 II Tartu Ülikool,

huvilised

Regulaarne

5.12 Tehnika

soetamine

Eluspüügilõksude soetamine 50 tk 2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Ühekordne

5.13 Tehnika

soetamine

Pesakastide soetamine 15 tk / lahti-

laskmine

2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Tõenäolisel

t korduv

19

5.14 Tehnika

soetamine

Muude seireseadmete

soetamine

25 tk 2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Tõenäolisel

t korduv

Suhtlus avalikkusega ja rahvusvaheline koostöö:

5.15 Rahvusvahelin

e koostöö

Koostöövõrgustikega liitumine

ja nende tegevustes osalemine

150 töötundi/

aastas

2026‒2027 III Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Regulaarne

5.16 Muu Artiklid ja intervjuud

massimeedias

5 meedia-

kajastust /

aastas

2026‒2027 III Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool,

huvilised

Regulaarne

5.17 Muu Sotsiaalmeedia kanalite

haldamine

150 töötundi/

aastas

2026-2027 III Tartu Ülikool,

huvilised

Regulaarne

5.18 Infotahvlite

rajamine

E-materjalid ja infotahvlid

Tallinna Loomaaias ja in situ

asurkonna lähistel

2 infotahvlit 2026 III Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Ühekordne

Kaitsekorralduslikud tegevused:

5.19 Tegevuskava Tegevuskava tulemuslikkuse

hindamine ja uuendamine

40 töötundi /

aastas

2028 II KeA Ühekordne

5.1. Ex situ asurkonna säilitamine ja vajadusel suurendamine loomaaias

Loomade igapäevane hooldamine ja toitmine Tallinna Loomaaia liigikaitseuuringute keskuses. 60‒80 isendi suuruse püsipopulatsiooni säilitamine. Kuna lagritsa

reproduktiivne eluiga on suhteliselt lühike (tehistingimustes 3‒4 aastat), peab võimaldama sigimist igal aastal. Paljundamine toimub sigimisplaani alusel, mis tagab geneetilise mitmekesisuse säilimise asurkonnas. Paljundamist planeerides arvestatakse

ka loomaaia pidamisvõimalusi ja loodusesse asustamise vajadusi.

5.2. Uued aedikud

Kuni 10 uue aediku (á 2x2 m) rajamine Tallinna Loomaaia liigikaitseuuringute keskuses ex situ asurkonna elutingimuste parandamiseks ja isendite arvu

suurendamiseks.

5.3. Loomade valik ja ettevalmistamine lahtilaskmiseks

Loomaaia asurkonnast sobivate loomade väljavalimine, nende kiibistamine, geneetilise

materjali kogumine ja hoiustamine loomaaia biopangas. Protokolli väljatöötamine, mille alusel hakkab toimuma loomade lahtilaskmine loodusesse.

5.4. Geneetilise materjali kogumine ex situ asurkonnast

Tallinna loomaaia asurkonnast järjepidev bioloogiliste proovide (kude, veri, karvad,

väljaheited) korjamine ja hoiustamine loomaaia biopangas. See tegevus on aluseks edaspidistele genofondi uuringutele (vt 5.5).

5.5. Genofondi uuringud ex situ ja ajalooliste populatsioonidega

Olemasolevate mitokondriaalsete ja tuumsete DNA markerite testimine ja uute

markerite välja töötamine. DNA analüüsi või teiste meetodite testimine ex situ asurkonna baasil, eesmärgiga viia geneetiline testimine indiviidi tuvastamise tasemele. Seejärel loomaaia asurkonna geneetilise profiili loomine DNA uuringute alusel. Eesti

ajalooliste populatsioonide (sh Suur-Tütarsaare) proovitüüpide kaardistamine zooloogilistes kogudes, nende geneetiline analüüs ja võrdlus Tallinna loomaaia

asurkonnaga.

5.6. Potentsiaalsete elupaikade valik

Võimalike lahtilaskmiskohtade külastamine ja elupaiga sobivuse hindamine aastaaegade lõikes. Lahtilaskmiskohtade valikul arvestatakse kohapealset toidubaasi,

kisklussurvet ning pesa-, varje- ja talvitumispaikade olemasolu, samuti logistikat ja ligipääsetavust. Sobivate alade valikul eelistatakse võimalusel riigimaid ning eramaadele vabastamine toimub kokkuleppel maaomanikuga. Esimesed

elupaigauuringud sooritatakse Pakri saartel.

5.7. Loomade lahtilaskmine loodusesse

Loomade transport väljavalitud elupaikadesse ning loodusesse lahtilaskmine parima

praktika kohaselt. Lahtilaskmise dokumenteerimine video või päeviku formaadis. Sobivate elupaikade leidmise korral (vt 5.5) vabastatakse esimesed loomad Pakri saartel.

5.8. Tulemusseire

Seiremeetodite (nt jäljetunnelid, karvalõksud, rajakaamerad, telemeetria, akustiline seire, pesakastid) analüüs teaduskirjanduse ja rahvusvahelise kogemuse põhjal. Eesti oludesse sobiva seiremetoodika väljatöötamine ja ekspertide koolitamine. Loodusesse

viidud asurkonna regulaarne seire, selgitamaks välja isendite ellujäämus ning jälgimaks asurkonna ja isendite seisundit. Protokolli väljatöötamine, mille alusel hakkab

loodusest püütud isendite tulemusseire toimuma (DNA proov, tervisliku seisundi hindamine jm). Soovituste väljatöötamine seireks.

5.9. Elupaigakäitumise uuringud

21 (22)

Lagritsa üldise ökoloogia ja käitumise kirjeldamine (sh toitumine, kisklussurve jm interaktsioonid teiste liikidega, koduterritooriumi suurus, ruumikasutus), kuna puudub

sellekohane teadmus Eesti looduslikest tingimustest.

5.10. Geneetilise materjali kogumine looduslikust asurkonnast

Looduses sündinud isenditelt bioloogiliste proovide (kude, veri, karvad, väljaheited)

kogumine ja nende hoiustamine -80C juures. See tegevus on aluseks edaspidistele

genofondi uuringutele.

5.11. Kiskjate ja toidubaasi inventuur

Eluslooduse inventuur lahtilaskmiskohtades, mis võimaldaks hinnata elupaikade

mahutavust. Sobivate elupaikade leidmise korral (vt 5.5) toimuvad esimesed inventuurid Pakri saartel. Protokolli väljatöötamine. Vajalik on toidubaasi kvantifitseerimine ning suur- ja pisiimetajate inventuur, hindamaks võimalikku

kisklussurvet lagritsale. Inventuuri tuleb teostada nii enne kui ka pärast lagritsate lahtilaskmist, et tuvastada muutusi biootilises keskkonnas, nende muutuste mõju

lagritsatele ning samuti lagritsa asurkonna võimalikke mõjusid kohapealsetele liikidele.

5.12. Eluspüügilõksude soetamine

Eluspüügilõksude soetamine tulemusseire tarbeks. Lõksud valmistatakse tellimuse alusel ja olemasoleva prototüübi järgi.

5.13. Pesakastide soetamine

Pesakastide soetamine, millega transporditakse isendid loomaaiast lahtilaskmispaikadesse. Pesakaste on vaja u 10 tk iga lahtilaskmiskorra kohta, arvestusega, et igas pesakastis on 3‒4 isendit.

5.14. Seireseadmete soetamine

Eesti oludesse sobivate seireseadmete soetamine. Seireseadmetena kasutatakse eluspüügilõkse, võimalusel ka rajakaameraid ja raadiosaatjaid või muid loomade liikumise jälgimiseks sobivaid seadmeid.

5.15. Koostöövõrgustikega liitumine ja nende tegevustes osalemine

Eesti töörühma liitumine rahvusvaheliste koostöövõrgustikega (nt Garden Dormouse Recovery Initiative). Rahvusvahelises koostöös selgitatakse välja parimad praktikad ja meetodid ning jagatakse ka Eestis kujunevat kogemust ja kompetentsi. Oluline on kogu

protsessi – ettevalmistavad tööd, lahtilaskmine, seire – dokumenteerimine piisava detailsusega, et tulevikus võimaldada toimivate lahenduste replitseerimist teistes

asukohtades.

5.16. –5.17. Artiklid ja intervjuud massimeedias; sotsiaalmeedia kanalite

haldamine

Kuna lagrits on Eesti loodusest kadunud, puuduvad paljudel inimestel kokkupuuted või seosed lagritsatega. Seega on väga oluline liiki avalikkusele tutvustada ning luua

positiivne foon, ennetamaks väärinfot või hirme. Taasasustamise tulemuslikkust kommunikeeritakse laiemale avalikkusele proaktiivselt meedia vahendusel, sh artiklid ja intervjuud, sotsiaalmeediakanalid.

5.18. Infotahvlid Tallinna Loomaaias ja in situ asurkonna lähistel

Infotahvlite rajamine, tutvustamaks lagritsat ja tema taasasustamist Eestis. Infotahvli jaoks kogutud materjalist tehakse ka elektrooniline teavitusmaterjal, mis jääb kättesaadavaks internetis.

5.19. Tegevuskava tulemuslikkuse hindamine ja uuendamine Aasta jooksul pärast esimeste loomade loodusesse vabastamist analüüsitakse põhjalikult seniste tegevuste tulemuslikkust, arvestades rajatud asurkonna elujõulisust ja isendite ellujäämust. 2028. aastal uuendatakse tegevuskava, mis annab ülevaate

taasasustamise edenemisest ja realistlikkusest ning selgitab välja vajalikud täiendavad

22 (22)

ressursid. Seniste tulemuste põhjal otsustatakse tegevuskava edasine suund, täiendused ja pikaajaliste eesmärkide kehtestamine.

23 (22)

Kasutatud allikad

Amori, G., Bertolino, S., Masciola, S., Moreno, S., Palomo, J., Rotondo, C., &

Luiselli, L. (2016). Aspects of demography in three distinct populations of garden dormouse, Eliomys quercinus, across Italy and Spain. Rendiconti

Lincei, 27(2), 357–368. https://doi.org/10.1007/s12210-015-0490-6 Bennett, D., & Richard, F. J. (2021). Distribution modelling of the garden dormouse

Eliomys quercinus (Linnaeus, 1766) with novel climate change ind icators.

Mammalian Biology, 101(5), 589–599. https://doi.org/10.1007/s42991-021- 00118-1

Bertolino, S. (2007). Microhabitat use by garden dormice during nocturnal activity. Journal of Zoology, 272(2), 176–182. https://doi.org/10.1111/j.1469- 7998.2006.00254.x

Bertolino, S. (2017). Distribution and status of the declining garden dormouse Eliomys quercinus. Mammal Review, 47(2), 133–147.

https://doi.org/10.1111/mam.12087 Bertolino, S., Cordero, N., & Currado, I. (2003). Home ranges and habitat use of the

garden dormouse (Eliomys quercinus) in a mountain habitat in summer. Acta

Zoologica Academiae Scientiarum Hungaricae, 49 (Suppl 1), 11–18. Bertolino, S., Viano, C., & Currado, I. (2001). Population dynamics, breeding patterns

and spatial use of the garden dormouse ( Eliomys quercinus ) in an Alpine habitat. Journal of Zoology, 253(4), 513–521. https://doi.org/10.1017/S0952836901000474

Büchner, S., Bräsel, N., Wolz, I., & Lang, J. (2022). You are what you eat: On the diet of the Garden Dormouse. ARPHA Conference Abstracts, 5, e84436.

https://doi.org/10.3897/aca.5.e84436 Büchner, S., Lang, J., Meinig, H. U., Giermann, A., Brünner, H., Klocke, M., & et al.

(2024). In Search of the Garden Dormouse. Handbook for the protection of

the species. Friends of the Earth Germany. Erhardt, S., Pfister, J., Beier, M., Vorderbrügge, R., Förschler, M. I., & Fietz, J.

(2025). Habitat requirements and home range use of the threatened garden dormouse (Eliomys quercinus) in a coniferous forest. European Journal of Wildlife Research, 71(2), 38. https://doi.org/10.1007/s10344-025-01912-9

Famira-Parcsetich, E. M., Schanzer, S., Müller, C., Schenke, D., Lierz, M., & Lang, J. (2022). Another one bites the dust: Pollutants and pesticides in Garden

Dormice found dead. ARPHA Conference Abstracts, 5, e82820. https://doi.org/10.3897/aca.5.e82820

Fedyń, I., Figarski, T., & Kajtoch, Ł. (2021). Overview of the impact of forest

habitats quality and landscape disturbances on the ecology and conservation of dormice species. European Journal of Forest Research, 140(3), 511–526.

https://doi.org/10.1007/s10342-021-01362-3 Giroud, S., Ragger, M.-T., Baille, A., Hoelzl, F., Smith, S., Nowack, J., & Ruf, T.

(2023). Food availability positively affects the survival and somatic

maintenance of hibernating garden dormice (Eliomys quercinus). Frontiers in Zoology, 20(1), 19. https://doi.org/10.1186/s12983-023-00498-9

Giroud, S., Stalder, G., Gerritsmann, H., Kübber-Heiss, A., Kwak, J., Arnold, W., & Ruf, T. (2018). Dietary Lipids Affect the Onset of Hibernation in the Garden Dormouse (Eliomys quercinus): Implications for Cardiac Function. Frontiers

in Physiology, 9, 1235. https://doi.org/10.3389/fphys.2018.01235 IUCN. (2024). Garden Dormouse (Eliomys quercinus). International Union for

Conservation of Nature. https://www.iucnredlist.org/species/7618/3139783

24 (22)

Jaik, K. (2010). Kahe unilaseliigi, pähklinäpi (Muscardinus avellanarius) ja lagritsa (Eliomys quercinus), elupaigakasutus ning levik Eestis [Bakalaureusetöö].

Tartu Ülikool. Kiisel, E. (1950). Oravhiire ökoloogiast. Tartu Ülikool.

Kuipers, L., Scholten, J., Thissen, J. B. M., Bekkers, L., & Geertsma, M. (2012). The diet of the garden dormouse (Eliomys quercinus) in the Netherlands in summer and autumn. Lutra, 55(1), 17–27.

Liesenfelder, H., Büchner, S., Waltert, M., Meinig, H. U., & Soofi, M. (2025). Ecological drivers of garden dormouse ( Eliomys quercinus ) occupancy in a

human modified landscape in Germany. Ecological Solutions and Evidence, 6(2), e70023. https://doi.org/10.1002/2688-8319.70023

Moreno, S. (1988). Reproduction of Garden Dormouse Eliomys quercinus lusitanicus,

in southwest Spain. Mammalia, 52(3). https://doi.org/10.1515/mamm-1988- 0310

Mori, E., Sangiovanni, G., & Corlatti, L. (2020). Gimme shelter: The effect of rocks and moonlight on occupancy and activity pattern of an endangered rodent, the garden dormouse Eliomys quercinus. Behavioural Processes, 170, 103999.

https://doi.org/10.1016/j.beproc.2019.103999 Nowak, R. (1999). Walker’s Mammals of the World, 6th Edition. Johns Hopkins

University Press. Pajunen, I. (1983). Ambient temperature dependence of the body temperature and of

the duration of the hibernation periods in the garden dormouse, Eliomys

quercinus. Cryobiology, 20(6), 690–697. Parajuli, R., & Markwith, S. H. (2023). Quantity is foremost but quality matters: A

global meta-analysis of correlations of dead wood volume and biodiversity in forest ecosystems. Biological Conservation, 283, 110100. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2023.110100

PlutoF. (2019). Riiklik punase nimestiku kategooria: Eliomys quercinus. Eesti Loodusuurijate Selts; Eesti Terioloogia Selts.

https://app.plutof.ut.ee/conservation-lab/red-list-assessment/view/14350 Riigi Teataja. (2019, September 13). Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

https://www.riigiteataja.ee/akt/120062020010

Timm, U., & Maran, T. (2020). Kui palju on muutunud imetajate fauna Eestis? Eesti Loodus, 3, 12–21.

Van Dooren, M., Dochy, O., Verbeylen, G., Leirs, H., & Vanden Broecke, B. (2024). Unravelling the seasonal dietary dynamics of the endangered garden dormouse (Eliomys quercinus) in Flanders, Belgium. Belgian Journal of Zoology, 154,

179–194. https://doi.org/10.26496/bjz.2024.195 Viñals, A., Bertolino, S., & Gil-Delgado, J. A. (2017). Communal nesting in the

garden dormouse (Eliomys quercinus). Behavioural Processes, 135, 25–28. https://doi.org/10.1016/j.beproc.2016.11.016

Lagritsa kaitse tegevuskava kinnitamine.pdf

KOR R A L D U S

01. aprill 2026 nr 1-3/26/81

Lagritsa kaitse tegevuskava kinnitamine

1. OTSUS

Kooskõlas looduskaitseseaduse § 49 lõike 1 punktiga 2 ja lõikega 3, võttes aluseks

keskkonnaministri 03.06.2016 käskkirja nr 1-2/16/544 „Elupaiga tegevuskava ning liigi kaitse ja

ohjamise tegevuskava kinnitaja määramine“ ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr

47 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 9 lõike 2 punkt 4:

1. kinnitan „Lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava“;

2. „Lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava“ kehtib kuni 31.12.2028;

3. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud tegevuskavas nimetatud kaitsealuse liigi

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel

kinnitatud tegevuskavaga;

3. liigikaitse büroo juhatajal korraldada tegevuskava avaldamine Keskkonnaameti kodulehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Kliimaministeerium ([email protected]), Keskkonnaagentuur ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Tartu Ülikool ([email protected])Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikool

Anna-Liisa Šavrak

peaspetsialist Liigikaitse büroo looduskaitse planeerimise osakond

email.pdf

Saatja: Teele Paluots <[email protected]> Saatmisaeg: 09.03.2026 11:17:06 Adressaat: [email protected] Teema: Vastuskiri: Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõu kaasamine Manused:

Teie 23.02.2026

Meie 09.03.2026 nr 3-6.1/2026/1156

Anna-Liisa Šavrak Keskkonnaamet

Vastuskiri: Lagritsa kaitse tegevuskava eelnõu kaasamine

Austatud Anna-Liisa Šavrak

Täname Teid lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava eelnõu edastamise eest ning võimaluse eest esitada omapoolseid ettepanekuid ja märkusi. Juhime siiski tähelepanu, et juhul kui taasasustamistegevused või liigi levik tulevikus laienevad väljapoole Pakri maastikukaitseala ning hõlmavad riigimetsi, on vajalik täpsustada liigikaitseliste eesmärkide ja metsade majandamise koostoime põhimõtteid ning kavandada meetmed koostöös maa haldajaga. Samuti peame oluliseks, et võimalike täiendavate kaitse- või ohjamismeetmete rakendamisel (nt elupaikade sidususe tagamine või kisklussurve leevendamine) kaasataks varakult asjakohased partnerid. Pakri saartel kavandatud taasasustamiskatse osas RMK-l täiendavaid märkusi ei ole. Soovime edu tegevuskava edasisel menetlemisel ja taasasustamisprojekti elluviimisel.

Lugupidamisega

Teele Paluots metsaökoloogide juht looduskaitseosakond Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	3-6.1/1156
Registreeritud	23.02.2026
Sünkroonitud	16.05.2026
Liik	Kiri
Funktsioon	3-6.1
Sari	Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis	Keskkonnaamet
Vastutaja	Teele Paluots
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad