Aktsiaselts TREF Nord keskkonnaloa nr KL-525879 andmine.

KORRALDUS

27.02.2026 nr DM-133800-25

Aktsiaselts TREF Nord keskkonnaloa nr KL-525879 andmine

1. OTSUS

Arvestades Aktsiaseltsi TREF Nord poolt esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § § 187 p 12, 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja lg 5 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746; aadress Lagedi tee 30, Rae vald, Harju maakond, Eesti) keskkonnaloa nr KL- 525879 taotluse menetluse raames; 1.2. Anda Aktsiaseltsile TREF Nord tähtajaline keskkonnaluba nr KL-525879 Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas Rail Baltica põhitrassi süvendi rajamisega seoses

põhjavee ümberjuhtimiseks 1 440 000 m3 aastas, 360 000 m3 kvartalis ja 4 000 m3

ööpäevas, kehtivusega kuni 30.11.2028; 1.3. Määrata keskkonnaloa nr KL-525879 ümberjuhitava põhjavee kogused (vorm V2), põhjavee (V3) ning väljalaskme seirenõuded (vorm V4, V7), suubla seire (V8), meetmed vee erikasutuse mõju vähendamiseks (V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (V17), nagu kirjas korralduse p 3; 1.4. Korraldus jõustub Aktsiaseltsile TREF Nord teatavaks tegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Taotluse läbivaatamine Aktsiaselts TREF Nord (edaspidi ettevõte) esitas 13.10.2025 Keskkonnaametile vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1030197 Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas põhjavee ümberjuhtimiseks Rail Baltica trassi ehitustöödega seonduvalt (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.10.2025 numbriga DM-133800-3). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1030197-4 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-133800-19) esitati 06.02.2026; edaspidi taotlus). Vee erikasutusest puudutatud katastriüksused on taotluse kohaselt järgmised: 11290 Tallinn- Lagedi tee T10 (65301:001:6416), 11290 Tallinn-Lagedi tee T9 (65301:001:5327), Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km (65301:011:0054), Lepikupõllu (65301:011:0151), Nigula (65301:001:4859), Rabametsa (65301:001:6447), Suur-Sõjamäe tn

45 (65301:001:5531), Tallinna-Rapla raudtee 250 (65301:001:6415), Tallinna-Rapla raudtee 350 (65301:001:6516), Tallinna-Rapla raudtee 370 (65301:001:6531), Tallinna-Rapla raudtee 390 (65301:001:6562), Tallinna-Rapla raudtee 400 (65301:001:6514), Topi (65301:001:3554), Viimsi metskond 64 (65301:001:3825). Ettevõte taotleb tähtajalist luba põhjavee ümberjuhtimiseks, kehtivusega kuni 30.11.2028. Taotlusele on lisatud keskkonnamõjude hindamise aruanded „RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „ÜLEMISTE-KANGRU“ EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH)“ (edaspidi Ülemiste-Kangru KMH) ning „RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „SOODEVAHE-MUUGA“ EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH)“ (edaspidi Soodevahe-Muuga KMH), mille raames on muuhulgas hinnatud ka taotletava tegevusega seotud keskkonnamõju. Lisaks on taotlusele lisatud OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) poolt koostatud eksperthinnang „Rail Balticu Soodevahe-Muuga trassilõigus hüdrogeoloogiline uuring põhjavee alandusest ning selle mõju lähedalasuvatele jääkreostusobjektidele“ (edaspidi eksperthinnang), kus on täiendavalt ja täpsustavalt hinnatud põhjavee ümberjuhtimise mõju. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt annab Keskkonnaamet vee erikasutuseks keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba). Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades VeeS sätestatud erisusi. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine 2.2.1. Taotluse avalikustamine Loa andja edastas 13.10.2025 esmase taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Rae Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 27.10.2025 numbriga DM-133800-5) taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus esitas 05.11.2025 seisukoha taotluse kohta (registreeritud KOTKASes 06.11.2025 numbriga DM-133800-10; täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.4.1.1.). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 27.10.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 27.10.2025 numbriga DM-133800-6; KeÜS § 46 lg 1 p 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

2(14)

Taotluse kohta esitas Transpordiamet ettepaneku 07.11.2026 ja 11.12.2025 (registreeritud KOTKASes: 10.11.2025 numbriga DM-133800-11 ja 12.12.2025 numbriga DM-133800-17). Kirjadele vastas ettevõte 19.11.2026 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-133800-13) ja 06.02.2026 (registreeritud KOTKASes numbritega DM-133800-19 ja DM-133800-20). Seisukohti kirjeldatud peatükis 3.4.1.2.. OÜ Rail Baltic Estonia saatis 10.12.2025 arvamuse taotluse kohta (registreeritud KOTKASes: 11.11.2025 numbriga DM-133800-15). Ettevõte saatis selgituse 06.02.2026 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-133800-20). Peatükis 3.4.1.3. seisukohad kirjeldatud. 2.2.2. Loa eelnõude avalikustamine Loa andja teavitas 11.02.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 4; registreeritud KOTKASes numbriga DM-133800-21). Keskkonnaamet tegi eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Transpordiamet esitas 23.02.2025 eelnõude osas ettepaneku (vt p 3.4.2.1. all). Keskkonnaamet edastas 25.02.2026 laekunud arvamuse ettevõttele, millele ettevõte vastas 26.02.2026 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-133800-24). 2.3. Kehtivad keskkonnakaitseload Ettevõtte omab keskkonnaluba nr KMIN-098 maavara kaevandamiseks ja kahte välisõhusaasteluba nr L.ÕV/323971 ning L.ÕV/327779.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Ettevõtte vee erikasutus on seotud Rail Balticu raudteetrassi rajamisega. Kavandatava tegevuse mõju on hinnatud Ülemiste-Kangru KMH-s ning Soodevahe-Muuga KMH-s. Seega puudub taotletava tegevuse puhul vajadus eelhinnangu andmiseks või keskkonnamõjude hindamise algatamiseks, sest keskkonnamõjude hindamine on läbiviidud. 3.2. Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse

3(14)

eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

Keskkonnaluba vee erikasutuseks on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne või põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust (VeeS § 189 lg 1). Ettevõte taotleb keskkonnaluba tähtajaliselt, kehtivusega kuni 31.11.2028, seega annab Keskkonnaamet keskkonnaloa kehtivusega kuni 31.11.2028. 3.2.1. Vee erikasutus 3.2.1.1. Lubatav tegevus Keskkonnaluba on vajalik kui juhitakse ümber põhjavett (VeeS § 187 p 12). Keskkonnaluba ei ole vajalik põhjavee ärajuhtimiseks: kõrge põhjavee tasemega või liigniiskelt alalt õiguspäraselt ehitatud ehitise toimimiseks ja kaitseks; ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber maapinnalähedasest põhjaveekihist, mis ei asu kehtestatud põhjaveevaruga alal või joogiveehaarde toitealal; ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber maapinnalähedasest põhjaveekihist alla kuue kuu ja kõige rohkem 1000 kuupmeetrit ööpäevas (VeeS § 188 lg 1 p 2, 10 ja 11). Taotletav tegevus on seotud Rail Baltica põhitrassi ja sellega seotud rajatiste ehitustöödega, vee ärajuhtimisega rajatiste kaevikutest ning raudteesüvendist, Rae vallas lõigul Ülemiste–Kangru (piketaažil 4+800 kuni 6+600). Paralleelselt põhitrassi ehitusega rajatakse ka Soodevahe tunnel, mis tagab edaspidi ligipääsu Muuga suunal (lõik Soodevahe–Muuga). Soodevahe sõlmjaamast kuni Tallinna ringtee viaduktini (lõigul 8+800 kuni 11+800, joonis 1) kulgeb trassilõik allpool põhjaveetaset 2,65 km pikkuselt, olles maapinnast ja põhjaveetasemest maksimaalselt 10,8 m sügavamal. Süvendi keskpaika rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega raudtee alt kulgev 450 m pikkune Soodevahe tunnel. Soodevahe-Muuga KMH (lk 203) järgi on geotehniliste uuringute raames mõõdetud pinnakattes asuva põhjavee sügavus 0-4,1 m. Riikliku geoloogilise kaardistamise andmetel on aluspõhjalise põhjavee (maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjavee) sügavus maapinnalt 1 kuni 5 m. Vihmaperioodil võib savikama pinnasega aladel vesi tõusta maapinna tasemele ja püsida seal kuu aega. Ärajuhitava vee koguse on kuni 4 000 m³/ööpäevas, kuni 360 000 m³/kvartalis ning kuni 1 440 000 m³/aastas, seega on keskkonnaluba vajalik. 3.2.1.2. Nõuded vee erikasutusele 3.2.1.2.1. Nõuded põhjavee võtmisele ja veemajanduskava rakendamine Ettevõtte taotletav tegevus on seotud pindmise põhjavee ärajuhtimisega ehitustegevuse seonduvalt. Süvenditest ja tunneli kaevikust ära suunatav vesi juhitakse põhitrassi

4(14)

külgkraavidesse või ajutistesse kraavidesse, mis on ühendatud Soodevahe peakraaviga, seega on ärajuhitava vee suublaks Soodevahe peakraav (VEE1092700) ning ärajuhitava vee kogus on kuni kuni 4 000 m³/ööpäevas. Vee väljapumpamiseks süvendite kaevikutest kasutatakse

veepumpasid, võimsusega kuni 400 m3/h. Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi ja KMH aruande kohaselt on kavandatava tegevuse alal põhjavesi kaitsmata ja nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes

ning pinnakate õhuke.[1] Piirkonnas levinud maapinnalt esimeseks põhjaveekogumiks Siluri- Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks. Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskava (edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine. Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki. Ettevõtte kavandatav tegevus on seotud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumiga. Nimetatud veekogumile ei ole kehtivas Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammis

meetmeid ette nähtud.[2] 2024. aasta hinnangu kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Harju

põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund hea.[3]

Soodevahe-Muuga KMH-s ja eksperthinnangus on leitud, et kavandatava tegevuse puhul tekib põhjavee alanduslehter (vt joonis 1), aga tegevusel puudub mõju Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi koguselisele ja keemilisele seisundile. Eksperthinnangus on toodud, et: „Väljajuhitava vee kogus on suurusjärke väiksem kui põhjaveekogumi looduslik ressurss ning põhjaveekogumil on antud piirkonnas vähe suuri tarbijaid./…/ Põhjavees veetaseme alanemise tõttu toimuvad keemilised muutused ei mõjuta põhjavee keemilist seisundit negatiivselt.“

5(14)

Joonis 1. Põhjaveetaseme alanduslehter (allikas eksperthinnang, joonis 10). Eksperthinnangu kohaselt võib süvendi lähiümbruses põhjavee hägusus suureneda süviku rajamise tulemusena, kuna maapinna vibratsioon võib lubjakivilasundist pudedamaid setteid lahti raputada. Selline põhjavee häguseks muutumine on lühiajaline ning võib esineda Ordoviitsiumi lubjakivisid avavates kaevudes. Sügavamates veekihtides taolist mõju ei esine. Lisaks tuuakse eksperthinnangus välja, et põhjaveetaseme alandamine võib süvendi alanduslehtri piires kaasa tuua Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemilise koostise muutumise peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjaveetaseme alanemisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel tõuseb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Nimetatud komponentide kontsentratsiooni tõus ei mõjuta põhjavee sobivust joogiveeks. Alanduslehtri piires on põhjavee liikumissuund üldiselt süvendi suunas ning seega voolab keemiliselt mõjutatud vesi süvenditesse, kust see juhitakse edasi kraavidesse. Eksperthinnangu alusel ei toetu trassilõigu piirkonnas suuremad veehaarded Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksidele, vaid sügavamal lasuvate Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides leiduvatele põhjaveekompleksidele, mis ei ole planeeritud ehitustegevuse poolt olulisel määral mõjutatud. Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksist saavad vee üksikmajapidamiste salvkaevud ja madalad, kuni 20 m sügavused puurkaevud.

6(14)

Eksperthinnangus tuuakse välja, et Soodevahe tunneli alanduslehtri piiresse jääb 10 puurkaevu (vt joonis 2), millest enam kui poolte puhul jääb modelleeritud põhjaveetaseme alandus väiksemaks kui 1 m, mida hinnatakse põhjaveetaseme loodusliku kõikumise valguses olulise mõju piiriks. Olulise mõju raadiusesse jäänud puurkaevud toituvad kõik Ordoviitsiumi- Kambriumi või Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksist, mis ei ole süvendite rajamisest oluliselt mõjutatud. Soodevahe tunneli põhjaveetaseme alanduslehtri olulise mõju piiresse jäävad Veneküla Maripuu (katastritunnus 65301:001:5020), Aaviku (65301:011:0015), Uuesauna (65301:011:0158) ja Liiva (65301:011:0600) kinnistud, millel ei ole Eesti Looduse Infosüsteemis märgitud puurkaeve ning kus on võimalik, et veevarustus on lahendatud salvkaevude või registriväliste puurkaevudega, mis võivad olla süvendite rajamisest mõjutatud.

Taotlusmaterjalide alusel kavandab ettevõte seirata alanduse mõju kolme kaevu abil. Aaviku kinnistu kasutab ühistu puurkaevu, mis asub Rangu kinnistul. Keskkonnaamet leiab, et põhjavee seire on vajalik ning lisab eksperthinnangus ja taotlusandmetes toodud kaevude seire keskkonnaloale.

Joonis 2. Alanduslehtri mõjualasse jäävad kaevud. Lisaks on eksperthinnangus välja toodud, et Lagedi ABT jääkreostusala (JRA0000027) lähedal paiknevas Ordoviitsiumi veekompleksi avavas puurkaevus tuleb seirata samuti veetaset. Eksperthinnangus (lk 23) on selgitatud, et: „Alanduslehtrid võivad mõjutada reostuse levikut jääkreostusalalt kaugemale läbi kahe mehhanismi. Esimene neist on varasemalt veeküllastunud

7(14)

pinnasekihtide (perioodiline) kuivamine, mis põhjustab hapniku ligipääsu reoainetele. Reoainete oksüdeerumisel võivad need olenevalt reoaine keemiast mobiilsemaks või vähem mobiilsemaks muutuda (viimane on tüüpiline paljude raskmetallide puhul) ning mõjutatud saab ka nende toksilisus. Teisalt põhjustab alanduslehtri teke põhjaveetaseme gradiendi ja seega ka põhjavee voolukiiruse suurenemist, mille tõttu võib reostunud pinnasest rohkem vett läbi filtreeruda ja suureneda mobiliseeritud reoaine koguhulk .“ Killustiku põik 11 kinnistul paiknev puurkaev katastri numbriga 19832, avab Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihti. Ettevõttel tuleb seirata kord kvartalis veetaset, pH-d, elektrijuhtivust, hägusust, heljumit, raua sisaldust, sulfaate ning naftasaadusi (süsivesinikud C10-C40) järgmistes kaevudes: 1) Maripuu puurkaev (X: 6586982, Y: 552000; katastritunnus 65301:001:5020); 2) Uuesauna puurkaev (X: 6587428, Y: 552022; katastritunnus 65301:011:0158); 3) Liina salvkaev (X: 6587389, Y: 552085; katastritunnus 65301:011:0600); Ning kord kvartalis veetaset järgmises kaevus: 4) Killustiku põik 11 puurkaev (katastri number 19832; X: 6585511, Y: 552339; katastritunnus 65301:003:0774). Keskkonnaamet seab keskkonnaloaga tingimuse, et juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase joogiveekaevus alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või kaevus veekvaliteet muutub ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks, tuleb ettevõttel tagada 8 tunni jooksul puudutatud isikutele joogivesi. Püsiva alanduse mõju korral otsitakse koostöös kaevu omaniku, ettevõtte, osaühing Rail Baltic Estonia, vee-ettevõtja ja Rae Vallavalitsusega sobivat pikaajalist lahendust joogivee tagamiseks puudutatud kinnistutel. Eelnevast tulenevalt, määrab Keskkonnaamet keskkonnaloaga lubatava veevõtu koguseks

veehaardetest kokku kuni 1 440 000 m3 aastas, 360 000 m3 kvartalis, 4 000 m3 ööpäevas, kehtivusega kuni 31.11.2028. 3.2.1.2.2. Nõuded vee suublasse juhtimisele ja veemajanduskava rakendamine Süvendist ärajuhitav põhjavesi juhitakse Soodevahe peakraavi. Soodevahe peakraavi mööda liigub vesi ca 1,6 km kaugusel asuvasse Pirita jõkke (VEE1089200). Eksperthinnangu kohaselt, moodustab Soodevahe tunneli süvendist väljapumbatav vesi vaid mõne protsendi Pirita jõe vooluhulgast ja mõjutab seega selle seisundit vaid vähesel määral. Eksperthinnangu kohaselt, mõjutab Rail Balticu trassi süvendite rajamine vee keemilisi omadusi sarnaselt lubjakivikarjääride rajamisele. Lubjakivi väljamisest tulenev peamine saasteaine on tekkiv peenosis (lubjakivitolm ja väikesed tükid), mis heljumina veekeskkonda sattudes suurendavad vee hägusust. Ärajuhitava vee puhastamiseks kasutatakse settetiiki ning setteekraane. Vajadusel rajatakse ärajuhitava vee kraavidesse killustikpadjad voolukiiruse

8(14)

aeglustamiseks ja sette kinnipüüdmiseks. Soodevahe peakraav on VeeS mõistes veekogud (VeeS § 3 lg 1). Kõikide veekogude suhtes rakendatakse üldist pinnavee kaitse eesmärki, mille alusel tuleb tagada kõikide pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Soodevahe peakraavi seisundi osas ei toimu pidevseiret veemajanduskavade raames. Suublasse juhitav vesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) kohaselt on ümberjuhitava vesi võrdsustatud karjääri- või kaevandusest ärajuhitava veega (KeTS § 10 lg 6). Vastavalt määruse nr 61 § 9 lg 1 ja 5 tohib kaevandus- ja karjäärivett suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000- 9999 inimekvivalenti, v.a heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Kaevandus- ja karjääriveele tuleb loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7), keemilise hapnikutarbe (edaspidi KHT), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sõltuvalt karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Määruse nr 61 § 11 lg 1 kohaselt peab suublasse juhitava heitvee ohtlike ainete sisaldus vastama määruse lisas 1 sätestatud piirväärtustele. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt VeeS § 125 lg 3 on prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloaga seiratavad saasteained ja nende piirväärtused järgnevalt: BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused (süsivesinikud C10-C40) 1 mg/l, pH 6-9. Nimetatud näitajaid tuleb seirata sagedusega üks kord kvartalis. Kui selgub, et suublasse juhitav vesi ei vasta kehtestatud piirväärtustele või põhjustab negatiivseid tagajärgi suublas, tuleb kasutusele võtta täiendavad meetmed vee puhastamiseks ja nõuetele vastavuse tagamiseks. Transpordiamet tõi oma seisukohtades välja, et maksimaalseks ehitustöödega seotud lisanduva vee vooluhulgaks Soodevahe peakraavi on ette nähtud kuni 50 l/s. Seega, on Soodevahe peakraavi lubatud vett juhtida kuni 50 l/s. Soodevahe peakraavist liigub vesi Pirita jõkke, Pirita_4 veekogumisse (Pirita Vaskjalast suudmeni). Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimekirja[4]. Pirita_4 veekogumi seisund on 2024. aasta koondhinnangu alusel halb ning hea seisund tuleb saavutada aastaks 2027. Taotluse alusel kavandatav tegevus ei tohi veekogumi seisundit halvendada ja hea seisundi saavutamist

9(14)

takistada. Seetõttu lisab Keskkonnaamet keskkonnaloale täiendava nõude, et juhul kui väljalaskme kaudu Soode peakraavi juhitav vesi ei vasta nõuetele, tuleb proove võtta ka Pirita jõest, et selgitada välja ka võimalik mõju Pirita jõele. Eelnevast tulenevalt seab Keskkonnaamet keskkonnaloaga seiratavad saasteained Pirita jões (X: 6586634, Y: 553472): BHT 7, KHT, heljum, naftasaadused ( süsivesinikud C10- C40), pH 6-9. Nimetatud näitajaid tuleb seirata Pirita jões kord kvartalis juhul, kui on selgunud, et Soodevahe peakraavi juhitav vesi ei vasta nõuetele. 3.2.1.2.3. Nõuded proovide võtmisele VeeS § 243 lg 1 on sätestatud, et kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Tulenevalt VeeS § 236 lg 2 on veeuuring VeeS tähenduses vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“. 3.2.1.2.4. Veekasutuse keskkonnatasu deklareerimine ja aruandlus Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses

maksudeklaratsiooni kohta sätestatut (KeTS § 333 lg 2). KeTS § 333 lg 1 järgi esitab ettevõte keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. Ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär sõltuvalt tegevuse olemuslikust sarnasusest vastava vee erikasutusliigiga võrdne vee erikasutusõiguse tasumääraga, mis on kehtestatud KeTS § 10 lg 4 p 9 või 10 sätestatud alam- ja ülemmäärast lähtuvalt (KeTS § 10 lg 6). Vee erikasutusliigi, mille tasumääraga võrdseks ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäär on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas. Lisaks erinevatele põhjaveekihtidele on eraldi välja toodud joogiks kasutatav mineraalvesi, ravivannimineraalvesi, karjääridest väljapumbatav vesi ja kaevandustest väljapumbatav vesi. Arvestades asjaolu, et ettevõtte juhib põhjavett ümber pindmisest põhjaveekihist, määrab Keskkonnaamet vee erikasutusõiguse tasumäära aluseks karjäärist väljapumbatava vee. Ettevõttel tuleb iga kvartali kohta täita veekasutuse ja –saaste deklaratsioon. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone elektrooniliselt

10(14)

Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu deklaratsiooni aluseks olevad keskkonnaseire tulemused ja muud sellised seireandmed esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt nõutule. Ettevõte on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa veekasutuse aruande. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2, 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192). 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine 3.4.1. Taotluse osas esitatud ettepanekud 3.4.1.1. Rae Vallavalitsus Rae Vallavalitsus saatis taotluse kohta järgmised ettepanekud (vt p 2.2.1): 1) Menetlusse tuleb kaasata Peetri tegevuspiirkonna vee-ettevõtja Aktsiaselts ELVESO. 2) Juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase kaevudes alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või kaevus veekvaliteet muutub ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks, tuleb loa omanikul tagada 8 tunni jooksul puudutatud isikutele joogivesi. Loa omanikul tuleb taastada puudutatud kinnistuomanike joogi- ja tarbevee kättesaadavus, nt sügavamasse põhjaveekompleksi rajatud uue puurkaevu näol. Keskkonnaamet arvestab Rae Vallavalitsuse ettepanekutega ning on menetlusse kaasanud vee- ettevõtja ning lisanud p 2 tingimuse loale. 3.4.1.2. Transpordiamet Transpordiamet juhtis saadetud seisukohtades tähelepanu taotluses esinevatele puudustele ja küsimustele, mis puudutavad Soodevahe peakraavi vee juhtimist (vt p 2.2.1). Ettevõte esitas selgitused ning täiendas taotlust vastavalt märkustele. Keskkonnaamet võtab arvesse Transpordiameti märkuseid ning on seisukohal, et ettevõte on tähelepanekutega arvestanud ja taotlust piisavalt täiendanud. Keskkonnaamet on loale lisanud nõude, et Soodevahe peakraavi on lubatud vett juhtida maksimaalselt 50 l/s.

11(14)

3.4.1.3. OÜ Rail Baltic Estonia OÜ Rail Baltic Estonia saatis Keskkonnaametile analüüsi tegevuspiirkonna vahetusse lähedusse jäävate kinnistute ja kaevude kohta. Ettevõte esitas Keskkonnaametile selgituse, millest on lähtunud taotlusele lisatud seire lisamisel (vt p 2.2.1). Keskkonnaamet lähtub põhjavee seire seadmisel Soodevahe-Muuga KMH-st ja eksperthinnangust (vt p 3.2.1.2.1.). Täiendava seire vajaduse seadmisel on võimalik keskkonnaluba muuta. Seire on indikatiivne ning annab ülevaate võimaliku alanduse mõju kujunemise osas piirkonnas. Mõju tekkimisel on loa omanikul kohustus kahju hüvitada.

3.4.2. Eelnõude osas esitatud ettepanekud

3.4.2.1. Transpordiamet

Transpordiameti tõi eelnõude osas välja, et ettevõte peab arvestama Transpordiameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega:

1) Soodevahe peakraavi ehitusalalt juhitav ehitustööde aegne vooluhulk ei tohi ületada hinnangus (Harju5_Soodevahe_toimivuse_analuus_20260206.asice) ja keskkonnaloas kajastatud maksimaalset vooluhulka 0,05 m³/s (50 l/s). 2) Projekteeritava (II etapp) kraavi lõigu projektlahendus riigitee nr 11290 km 7,50-7,83 ja riigitee nr 11 km 4,04-4,30 kaitsevööndis tuleb esitada kooskõlastamiseks Transpordiametile ning lahenduses tuleb arvestada olemasoleva ja Rail Baltica arendustest lisanduva veekogustega, selliselt et on tagatud Soodevahe peakraavi ja truupide toimimine kuni Pirita jõeni. Enne vastava projektlahenduse Transpordiameti poolset kooskõlastust ei ole lubatud projekteeritavat (II etapp) kraavi lahendust Nigula kinnistul (tunnus: 65301:001:4859) realiseerima asuda. 3) Vee juhtimisel kraavidesse tuleb arvestada ka hetke tingimustega (sh lumesulavesi, sademete hulk), mis võivad tekitada täiendavaid suuremaid vooluhulkasid kraavides ning seega tekitada kahjustusi riigiteede rajatistele ja konstruktsioonidele. 4) Ohu korral riigiteede rajatistele (sh kraavid, truubid, tee konstruktsioon (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) tuleb keskkonnaloa omanikul (Aktsiaselts TREF Nord) reageerida koheselt ning peatada pumpamine ja lisanduvate vooluhulkade juhtimine kraavidesse/truupidesse ja likvideerida tekkinud kahjustused riigiteede maaüksustel. 5) Riigiteede konstruktsioonidele tekkivast ohust (sh kraavid, truubid (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) või kahjustusest tuleb koheselt teavitada Transpordiameti teehoolde lepingupartnerit. Kontaktid vastavalt piirkonnale: Ida-Harju, ETK Teed OÜ, tel 5048323, [email protected], www.eteed.ee 6) Vajadusel tuleb ette näha vee juhtimisel olemasolevatesse kraavitussüsteemidesse enne ehitust või ehituse ajal täiendavalt puhastada kraavide/truupide süsteemid. Kindlasti tuleb arvestada, et kraavituse ja vee ligidal ei tohi masinaid tankida ega pesta (k.a segumasinaid). 7) Ehitustööde ajal ning pumpamistööde ja vee juhtimise ajal tuleb tagada eesvoolu järjepidev toimimine kuni Pirita jõeni ning vajadusel eesvoolud täiendavalt korrastada ja igasugused takistused eemaldada sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja

12(14)

kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning vajadusel sette eemaldamine. 8) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud. 9) EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Keskkonnaloa nr KL-525879 ette nähtud pumpamistöödega ning vee juhtimisega ei tohi riigitee püsivust ohustada, seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete äravoolamisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 10) Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 11) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 12) Tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 13) Töövõtjal näha ette rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet ehitusseadustikus kehtestatud korras.

Ettevõte saatis selgituse, et on nõus Transpordiameti esitatud nõuetega, välja arvatus p 2 osas, selgitades, et sõlmitud leping OÜ-ga Rail Baltic Estonia, antud puntki ei hõlma ning ettevõte on esitanud nõude OÜ-le Rail Baltic Estonia edasiseks käsitlemiseks.

Keskkonnaamet lisab keskkonnaloale Tranpordiameti poolt esitatud nõuded, va arvatud p 2 (loa vorm V16 p 6 ja 7).

Keskkonnaamet toob välja, et ettevõte ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada: üleujutust; kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist; pinnase olulist erosiooni ega maalihet; maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust (VeeS § 117 lg 1). Veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale (VeeS § 117 lg 2).

3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

13(14)

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

[1] https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

[2] https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do

[3] https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2025-

09/2024_P%C3%B5hjaveekogumite%20ja%20nitraaditundliku%20ala%20p%C3%B5hjavee%20seire%20aruanne.pdf

[4] https://www.riigiteataja.ee/akt/898474?leiaKehtiv.

(allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

Lisa: Keskkonnaluba

Egle Avi vanemspetsialist veeosakond

14(14)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-525879

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Aktsiaselts TREF Nord

Registrikood / Isikukood

10217746

Tegevuskoha andmed

Nimetus Soodevahe liiklussõlm

Aadress Rabametsa, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 65301:001:6447

Territoriaalkood EHAK

7688

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 11290 Tallinn-Lagedi tee T10 (65301:001:6416), 11290 Tallinn-Lagedi tee T9 (65301:001:5327), Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km (65301:011:0054), Lepikupõllu (65301:011:0151), Nigula (65301:001:4859), Rabametsa (65301:001:6447), Suur-Sõjamäe tn 45 (65301:001:5531), Tallinna-Rapla raudtee 250 (65301:001:6415), Tallinna-Rapla raudtee 350 (65301:001:6516), Tallinna-Rapla raudtee 370 (65301:001:6531), Tallinna- Rapla raudtee 390 (65301:001:6562), Tallinna-Rapla raudtee 400 (65301:001:6514), Topi (65301:001:3554), Viimsi metskond 64 (65301:001:3825). Puudutatud veekogud: Soodevahe peakraav (VEE1092700).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

27.02.2026

Lõppemise kuupäev

30.11.2028

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltica Soodevahe I

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024228

Puurkaevu katastrinumber

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586073, Y: 551748

Põhjaveekihi nimi ja kood Q, S-O - Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (Q, S-O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Põhjavee ümberjuhtimine 2025 2027 180 000 180 000 180 000 180 000 720 000 2 000

Veehaarde jrk nr 2.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltica Soodevahe II

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024229

Puurkaevu katastrinumber

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586259, Y: 551715

Põhjaveekihi nimi ja kood Q, S-O - Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (Q, S-O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Põhjavee ümberjuhtimine 2026 2027 45 000 45 000 45 000 45 000 180 000 500

Veehaarde jrk nr 3.

2/9

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltica Soodevahe III

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024230

Puurkaevu katastrinumber

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586069, Y: 551671

Põhjaveekihi nimi ja kood Q, S-O - Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (Q, S-O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Põhjavee ümberjuhtimine 2025 2027 135 000 135 000 135 000 135 000 540 000 1 500

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Võetud vee osas peetakse arvestust, korrutades veepumba võimsuse töötatud tundide arvuga, mil seade töötab.

Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta staatilist veetaset puurkaevudes vähemalt kord kvartalis. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas.

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovid võtta enne põhjavee töötlemist.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

_ Maripuu puurkaev X: 6586982, Y: 552000 Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

__ Uuesauna puurkaev X: 6587428, Y: 552022 Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

3/9

___ Liiva salvkaev X: 6587389, Y: 552085 Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

PRK0019832 Killustiku põik 11 X: 6585511, Y: 552339 Üks kord kvartalis Veetase absoluutne kõrgus

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa4/9

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Rail Baltica Soodevahe väljalask

Väljalaskme kood HA226

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Soodevahe peakraav

Suubla kood VEE1092700

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6586124, Y: 552077

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2028 360 000 360 000 360 000 360 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2025 2028 Heljum HEL 40

2025 2028 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2025 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2025 2028 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/9

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed määratavate komponentide osas.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Rail Baltica Soodevahe väljalask HA226 X: 6586124, Y: 552077 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Väljalaskme omaseiret teostada siis, kui toimub ehitustegevus ja sellega kaasneb põhjavee ümberjuhtimine.

Igapäevaselt tuleb jälgida visuaalselt vee kvaliteeti (heljum, naftasaadused) ning vajadusel (vee läbipaistvuse halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtta proovid vastavalt võimaliku reostuse iseloomule. Eriti tähelepanelikult jälgida võimalikke masinate õlide, kütuste või määrdeainete lekkeid.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed määratavate komponentide osas.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus

Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Pirita jõgi VEE1089200 X: 6586634, Y: 553472 Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord kvartalis Vajadusel

6/9

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Juhul, kui väljalaskmest Soodevahe väljalask (HA226) analüüsitavad näitajad on veeproovis ületatud, tuleb võtta proov ka suublast, Pirita jõest, kord kvartalis.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad7/9

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Keskkonnaametit ja vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust.

Vajadusel

2. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

1. Ehitustööde teostamisel järgida head ehitustava. 2. Tööd teostada maksimaalselt keskkonnanõudeid arvestades ja rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid vältimaks vee- ja pinnasereostust.

Pidevalt

3. Muud asjakohased meetmed Loa andjal on õigus luba muuta ja seada täiendavaid tingimusi/meetmeid juhul kui selgub, et loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid või tegevus on halvendanud vee seisundit. Loa omanikule kohalduvad kõikide veekeskkonna kaitset puudutavate õigusaktide otsekohalduvad nõuded, hoolimata sellest, kas need on loas kajastatud või mitte.

Vajadusel

4. Muud asjakohased meetmed Järgida muudest dokumentidest (KMH, ehitusprojektid, seirekava jm) tulenevaid nõudeid. Pidevalt 5. Meetmed kahju heastamiseks 1. Juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase kaevus alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või kaevus veekvaliteet muutub ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks, tuleb loa

omanikul tagada 8 tunni jooksul puudutatud isikutele joogivesi. 2. Püsiva alanduse mõju korral tuleb leida koostöös kaevu omaniku, loa omaniku, osaühing Rail Baltic Estonia, vee-ettevõtja Aktsiaselts ELVESO ja Rae Vallavalitsusega sobiv pikaajaline lahendus joogivee tagamiseks puudutatud kinnistutel.

1. Hiljemalt 8 tunni jooksul; 2. Selgub osapoolte kokkuleppel.

6. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Soodevahe peakraavi on lubatud vett juhtida kuni 50 l/s. Pidevalt

7. Muud asjakohased meetmed 1) Vee juhtimisel kraavidesse tuleb arvestada ka hetke tingimustega (sh lumesulavesi, sademete hulk), mis võivad tekitada täiendavaid suuremaid vooluhulkasid kraavides ning seega tekitada kahjustusi riigiteede rajatistele ja konstruktsioonidele. 2) Ohu korral riigiteede rajatistele (sh kraavid, truubid, tee konstruktsioon (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) tuleb keskkonnaloa omanikul reageerida koheselt ning peatada pumpamine ja lisanduvate vooluhulkade juhtimine kraavidesse/truupidesse ja likvideerida tekkinud kahjustused riigiteede maaüksustel. 3) Riigiteede konstruktsioonidele tekkivast ohust (sh kraavid, truubid (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) või kahjustusest tuleb koheselt teavitada Transpordiameti teehoolde lepingupartnerit. 4) Vajadusel tuleb ette näha vee juhtimisel olemasolevatesse kraavitussüsteemidesse enne ehitust või ehituse ajal täiendavalt puhastada kraavide/truupide süsteemid. Kindlasti tuleb arvestada, et kraavituse ja vee ligidal ei tohi masinaid tankida ega pesta (k.a segumasinaid). 5) Ehitustööde ajal ning pumpamistööde ja vee juhtimise ajal tuleb tagada eesvoolu järjepidev toimimine kuni Pirita jõeni ning vajadusel eesvoolud täiendavalt korrastada ja igasugused takistused eemaldada sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning vajadusel sette eemaldamine. 6) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud. 7) Ehitus- ega muu tegevus ei tohi kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Keskkonnaloas ette nähtud pumpamistöödega ning vee juhtimisega ei tohi riigitee püsivust ohustada, seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete äravoolamisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 8) Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 9) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 10) Tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 11) Töövõtjal näha ette rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet ehitusseadustikus kehtestatud korras.

Pidevalt

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Võetava vee arvestus Võetava vee arvestust pidada kuude kaupa. Teave vee arvestuse kohta esitada kord kvartalis veesaastetasu deklaratsiooniga. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele 2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS deklaratsioonide moodulisse. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele 3. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele 4. Teave meetmete rakendamise kohta Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest Keskkonnaametit kirjalikult teavitada. Olukorra tekkimisel koheselt 5. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulisse. Vastavalt kehtestatud nõuetele 6. Veehaarde seire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulisse. Vastavalt kehtestatud nõuetele

8/9

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

9/9