VKG OIL AS keskkonnakompleksloa L.KKL.IV-198338 korduv muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

DM-132822-10-pdf.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HELEN AKENPÄRG PNOEE-48712116017 2026-02-06 10:12:02

DM-132822-10.pdf

06.02.2026 nr DM-132822-10

VKG OIL AS keskkonnakompleksloa L.KKL.IV-198338 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ja menetluse tähtaja pikendamine

I Eelnõudega tutvumine

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 esitab Keskkonnaamet Teile kui menetlusosalisele VKG OIL AS (registrikood 10528765, aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV- 198338 (Kohtla-Järve VKG põlevkiviõlitööstus) muutmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Teie ettepanekud eelnõu muutmiseks ja muud eelnõuga seotud seisukohad palume esitada Keskkonnaametile aadressile Aleksandri 14, 51004 Tartu või digitaalselt allkirjastatuna e- posti aadressile [email protected] eelnõu saamisest 14 kalendripäeva jooksul. Juhul, kui Te ei ole määratud tähtajaks arvamusi või vastuväiteid esitanud või ei ole Keskkonnaametit teavitanud vajadusest ettepanekute või vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb Keskkonnaamet, et Teil puuduvad arvamused või vastuväited haldusakti eelnõule.

II Menetluse tähtaja pikendamine

VKG OIL AS esitas nõuetekohase keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 muutmise taotluse nr T-KL/1029422-2 (registreeritud KOTKAS kirjana nr DM-132822-3) 26.08.2025. Keskkonnakompleksloa taotluse menetlusaeg on 180 päeva. Loa menetluse käigus ettevõte täiendanud taotlusmaterjale (T-KL/1029422-3 ja T-KL/1029422-4). Tulenevalt eelnevast ei ole Keskkonnaametil võimalik taotlust tähtaegselt menetleda.

Haldusmenetluse seaduse § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Lähtuvalt eelnevast pikendame keskkonnakompleksloa taotluse menetlust kuni 31.03.2026. Samas kinnitame, et teeme otsuse nii kiiresti kui võimalik.

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

Lisad:

Teadmiseks: KIRDE VARAD AS, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Osaühing Moris Systems, PG Nord OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kaidi Rämman 53320195 (tööstusheide, jäätmed) [email protected]

Karine Vest 56970884 (välisõhk) [email protected]

Julia Dubova 56934908 (vesi) [email protected]

1. Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 eelnõu 3. Kiviter_tehnoloogilised_protsessid_2025.docx 4. VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf 5. Kiviter_asendiplaan.pdf 6. Asendiplaan_1__GGJ_3_.pdf 7. Asendiplaan_2__GGJ_4_.pdf 8. Asendiplaan_3__GGJ_5__1000_t_gg_.pdf 9. Asendiplaan_4__RKEOS_.pdf

10. Asendiplaan_5__Oliladu_.pdf 11. Asendiplaan_6__Olidestillatsioon_.pdf 12. Asendiplaan_7__Elektroodkoksi_seade_.pdf 13. Asendiplaan_8__Defenoleerimine__fenoolide_destillatsioon_.pdf 14. Asendiplaan_9__Heitveetsehh__KeskRVS_.pdf 15. Asendiplaan_10__Heitveetsehh__reovee_eelpuhastus_.pdf 16. Asendiplaan_11__Heitveetsehh__pumpla_.pdf

2(2)

Lisa 1 Kompleksloa korralduse eelnõu.pdf

EELNÕU (06.02.2026)

KORRALDUS

Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades AS VKG OIL 26.08.2025 esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotlust ja võttes aluseks tööstusheite seaduse (THS) § 27, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89. veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 40, § 46 otsustan: 1.1 Muuta ettevõttele AS VKG OIL (registrikood 10528765, aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-198338 Kiviter käitisele Kohtla-Järve VKG põlevkivitööstus aadressil Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond järgmiselt:

1.1.1 Lisada kompleksloale katastriüksus 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t); 1.1.2 Lisada tabelisse T6 kõrvaltingimused kinnistu 32215:001:0065 kasutusõiguse tõendamise kohta enne kinnistu kasutuselevõttu ning tingimus teavitada käitise tegevusekoha kinnistute kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest; 1.1.3 Muuta kompleksloa tabeleid J2, J3, J9 1.1.4 Lisada tabelisse J7 tingimuse, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile esitada uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastamiseks pool aastat enne uute ladestusetappide avamist; 1.1.5. Eemaldada tabelist J8 prügila seirekava punktid 9 ja 13. Täpsustada seirekava punkti 14 seire viis ja korrigeerida seiratavad näitajad; 1.1.6 Muuta kompleksloa tabeleid T6 ja A7.

1.2 Jätta kehtima ülejäänud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 tingimused. 1.3 Käesolev korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Taotluse läbivaatamine AS VKG OIL (registrikood 10528765; edaspidi ettevõte) esitas 01.07.2025 Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa (edaspidi luba) muutmise taotluse nr T-KL/1029422. Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1029422-2 esitati 26.08.2025. Menetluse tähtaja arvestamise aluseks on

26.08.2025.

Ettevõte taotleb loa nr L.KKL.IV-198338 muutmisega Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas asuva tööstusprügila (Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala) (edaspidi käitis või prügila)

tegevuse muutmist. Ettevõte soovib laiendada prügilat ja tõsta ladestusmahtu 58,4 mln m3 võrra (maht kokku 89 699 480 t), rajada laienduse alale prügila põhja isoleeriv kiht (tehisbarjäär), eemaldada nõrgvee seirepunkt (seirekava jrk nr. 9, seire viis "Tuhaväljaku drenaaživesi (nõrgvesi)" ), eemaldada dubleeriv seirepunkt jrk. nr.13 ja korrigeerida p 14 sõnastust, taaskasutada põlevkivikoldetuhka ja poolkoksi välisvalli rajamisel ning suurendada aheraine taaskasutamise koguseid. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet (edaspidi loa andja) edastas esmase taotluse 01.07.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Lüganuse Vallavalitsusele ning Kohtla-Järve Linnavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust[1] nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus taotluse kohta arvamust ei avaldanud (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 29.08.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest[2] (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2) ning tegi teate kohalikku ajalehte Põhjarannik.

VKG OIL AS on A - kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mille tegevus kuulub 01.12.2015 jõustunud kemikaaliseaduse (KemS) reguleerimisalasse. VKG OIL AS Kiviter on käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses (KemS § 21 lg 4). Ettevõte on koostanud A-kategooria kohustuslikud dokumendid: teabeleht, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP; KemS § 22 lg 2 p 2).

Loa nr L.KKL.IV-198338 muutmise menetluse M-132822 raames KemS kohustuslikke dokumente ei uuendatud. Teabeleht kooskõlastati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt 01.04.2025. Ohutusaruande kooskõlastas TTJA koostöös Päästeametiga viimati 04.04.2025 ning ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) kooskõlastas Päästeamet viimati 01.04.2025. Ettevõte peab tagama, et info, mida kajastatakse KemS dokumentides (nt teabelehel kemikaalide nimekiri) ei lähe vastuollu sellega, mida on taotletud

keskkonnakompleksloale (nt taotluse tabelis 2.5 ja 2.7).

Ettevõte on kohustatud hoidma ajakohasena KemS § 22 lg 2 nimetatud dokumendid. Ettevõte peab läbi vaatama ja vajadusel uuendama KemS dokumendid vähemalt iga viie aasta järel, sh ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) vähemalt iga kolme aasta järel (KemS § 23 lg 1 p 1) ning esitama need kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul üldjuhul enne KemS § 23 lg 1 p 1 sätestatud tähtaega (KemS § 23 lg 3). Ajakohastatud dokumendid peavad vastama majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ nõuetele. Loa andja teavitas pp.kk.aaaa loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist X.X).

2.3 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

VKG Oil AS esitas 03.05.2024[3] Keskkonnaametile KeHJSi § 261 lõigete 1, 2 ja 5 kohase kavandatava tegevuse vabatahtliku KMH algatamise taotluse, sest kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 22 ja 23 tähenduses. Keskkonnaamet algatas KMH 29.05.2024[4] ning tunnistas KMH aruande nõuetele vastavaks 21.03.2025[5]. 2.4. Kehtivad keskkonnaload Ettevõttele on antud luba L.KKL.IV-198338 põlevkivi utmiseks gaasigeneraatorjaamades, koksi tootmiseks ning põlevkivi utmisel saadava toorõli ja fenoolvee ümbertöötlemiseks mitmeteks kaubaartikliteks. Loaga on lubatud ka ohtlike jäätmete prügila käitamine.

[1] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.08.2025 numbriga DM- 132822-6. [2] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.08.2025 numbriga DM- 132822-7. [3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 06.05.2024 numbriga 6- 3/24/9500. [4] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 29.05.2024 numbriga 6- 3/24/9500-2. [5] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 29.05.2024 numbriga 6- 3/24/9500-31.

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba või selle muutmist ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, p 2).

Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) oli kohustuslik, kuna ettevõtte kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 23).

Otsustamaks, kas antud juhul on varasema KMH käigus keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ja kas otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, tuleb KeHJS § 11 lg 6 alusel anda eelhinnang. Eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatava tegevuse KMH heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud (KeHJS §

11 lg 62 ).

Arvestades, et KMH aruanne on kinnitatud vähem kui neli aastat tagasi ja asjaolud ei ole oluliselt muutunud, ei anna Keskkonnaamet eelhinnangut. 3.2 Kaalutlused kompleksloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Luba muudetakse tähtajatult, kuna Keskkonnaametile teadaolevalt puuduvad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud (THS § 48 lg 1 ja 2). 3.2.1 Tööstusheide 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja energeetikatööstuseks ning ohtlike jäätmete prügila käitamiseks (THS § 19 lg 2 p-d 1 ja 5 koosmõjus lg-ga 3 ja Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ §-ga 2 lg 4 ja §-ga 8 lg 1 p 1). Ettevõte taotleb kompleksloa muutmist, soovides laiendada prügilat. Luba on võimalik anda välja taotletavas mahus, sest loa andmise menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜSi, AÕKSi, THS ja VeeS nende alamate õigusaktidega ning KMH järeldusena puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuid tuleb arvestada, et hoolimata poolkoksimäe vana osa katmisest ja praegu seal kasutatavast uuendatud ladestamistehnoloogiast, mis välistab nõrgvee sattumise lasundi alla, jätkub mäe alt sinna varem moodustunud nõrgvee väljavool. Prügila ümber ehitatavad kogumiskraavid tuleb

ehitusprojektiga ette näha nii, et veetase kraavis või dreenis jääks pinnasevee veetasemest madalamale. Kuna kavandatavad laienduse alad on suured, on otstarbekas ehitada ladestusalad välja järkjärgult. Nii välditakse suurte sademeveekoguste kogunemist prügila laiendusalale. Seni kasutuses olnud perimeetertamm, nõrgvee kogumise kraav jm taristu tuleb samuti jupi kaupa likvideerida, kuid tagama peab allesjääva osa eesmärgipärane toimimise. Juhul, kui ehituse alt likvideeritav pinnas on saastunud, ei tohi seda kasutada tagasitäitena.

3.2.2 Jäätmete käitlemine

Vastavalt ettevõtte taotlusele lisab Keskkonnaamet kompleksloale katastriüksuse 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t). Tabelid J2 ja J3 muudetakse vastavalt ettevõtte taotlusele.

Prügila põhja rajamine

Vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 a määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (edaspidi: prügilamäärus), §-le 11 peavad prügila alus ja küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse. Ohtlike jäätmete prügilal peab nimetatud kiht tagama vähemalt võrdse kaitse

pinnasega, mille filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus on suurem või võrdne viie meetriga. Kui geoloogiline barjäär ei ole piisav, on vajalik rajada vähemalt 0,5 m paksune tehisbarjäär.

Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" (edaspidi KMH aruanne) (peatükk 4.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused“) paikneb ladestu endisel sooalal. Loodusliku pinnakatte paksus on prügila põhja- ja idaosa all vähem kui 1 m. Pinnakatte paksus kasvab aluspõhja reljeefi langedes järk-järgult lääne suunas, olles valdavalt 3-4 m, planeeritava laienduse lääneservas üle 5 m. Ala loodusliku pinnakatte moodustavad liustikuline saviliivmoreen ja jääjärveline saviliiv ja liiv, milledel lasub kohati turvastunud mullakiht või turvas. Looduslike pinnaste pealispinnal on piirkonnas tehtud geoloogiliste uuringute järgi kõikjal täitepinnas, mille paksus ja koostis on väga muutlik. Pinnakatte all avanevad Ordoviitsiumi savikad lubjakivid, milles leidub mergli ja kukersiidi vahekihte. Ülemine osa on tugevalt murenenud ja lõheline, kohati karstunud.

Eelpool kirjeldatud looduslik geoloogiline barjäär ei vasta prügilamääruse nõuetele ning vajalik on prügila põhja tehisbarjääri rajamine, milleks sobib kasutada põlevkivikoldetuhka (10 01 97).

Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" ja prügila ehitusprojektidele on võimalik kasutada lisaks savile tsementeeruvat Petroter tuhka prügila laienduse alale põhja rajamiseks. Niisutatud, tihendatud ning nõuetekohaselt paigutatud tuhk moodustab betoonilaadse vettpidava kihi ning tsementeerunud tuhast ei eraldu enam veega kokkupuutel H2S, sest väävel on seotud sulfaatsesse vormi.

Tehisbarjäär rajatakse osaliselt sobivate omadustega jäätmetest (tuhk), mille abil vähendatakse looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Tuhk vastab asjakohastele tehnilistele omadustele, mida rakendatakse looduslike materjalidega samal eesmärgil. Petroter tuhk sobib prügila põhja rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta. Kuna tuhk tekib prügila vahetus läheduses (Petroter käitises), siis ei ole vaja seda kaugelt kohapeale tuua, mis võimaldab hoida kokku transpordikuludelt.

Prügila põhi kavandatakse väiksemate ladestuskaartena ning täpsem ehitustehniline lahendus projekteeritakse järgneva ehitusprojekti staadiumis arvestades ka nõrgvee kogumise tehnilist lahendust (Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila laiendamine, eelprojekt 2023, OÜ Entec Eesti).

Välisvalli rajamine

Prügilamääruse § 11 kohaselt peavad ka prügila küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse

(filtratsioonimoodul vähemalt ≤1,0×10–9 m/s, geoloogiline barjäär üle 5 m või tehisbarjäär vähemalt 0,5 m).

KMH aruande kohaselt tuleb ladestatavas tuhas vältida pragude teket ning selle saavutamiseks peab vettpidavas kihis olema püsiv ühtlane temperatuur. Seda saab tagada piisava paksusega kattekihi (ehk välisvalli) rajamisega, vastasel korral tuleb arvestada, et aja jooksul suureneb pindmises 3…5 m paksuses kihis TSK tuha veejuhtivus.

Vastavalt Eesti volitatud ehitusinsener Peeter Talviste eksperthinnangule ( IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 23-10-1839 AS VKG tööstusjäätmete hoidla katmisest EKSPERTARVAMUS, 12.10.2023) saab väliskihi alternatiivse lahendusena kasutada 5-6 m paksust TSK tuha lasundi välimist kihti juhul, kui vihmaveed on ladestu pinnalt juhitud ära kraavidega ning TSK tuhka ei ladustata koos teiste jäätmetega või jäävad teised jäätmed hoidla välispinnast vähemalt 50 m kaugusele.

Eeltoodust tulenevalt lisab Keskkonnaamet põlevkivikoldetuhale (10 01 97) toimingukoodid R5m (200 000 t) ja R5t (120 000 t). R5m toiminguga on lubatud jäätmete mehaaniline ringlussevõtt, mille tulemusena taaskasutatakse anorgaanilisi ehitusmaterjale. R5t toiminguga on lubatud jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks.

Vastavalt KMH aruandele sobib prügila pealiskihi katmiseks kas aheraine 4 m paksuse kihina või poolkoks 10 m paksuse kihina. Juba 2018. aasta KMH aruandes "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" on hinnatud, et poolkoksi puudumisel on sobilik kasutada aherainet (jäätmekood nr 01 01 02) prügila kehale välisvalli rajamiseks. Välisvall rajatakse 4 meetri paksusest aheraine kihist, mis tagab prügilale pikaajalise stabiilsuse. Arvestades, et kavandatava tegevuse käigus toimub prügila laiendamine, siis suureneb ka vajaliku aheraine kogus.

Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt ettevõtte taotlusele suurendab Keskkonnaamet mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (01 01 02) kogust kuni 117 000 t (toimingukood R5t,

varasemalt 70 500 t) lisab põlevkivi poolkoksi (05 06 97*) taaskasutamiseks toimingukoodi R5t ning taaskasutatava koguse 240 000 t.

Kõik eelpool kirjeldatud jäätmete koguste suurendamine ja taaskasutamise toimingukoodide lisamine on seotud prügila laiendamisega ning prügila põhja, nõlvade ja taristu rajamisega, milleks muidu oleks vaja kasutada suures mahus uusi ehitusmaterjale. Arvestades, et tegu on prügilaga ja prügila asub käitise vahetus läheduses, on nii keskkonnakaitselistest kaalutlustest kui majanduslikust otstarbest mõistlikum kasutada prügilarajatise ehitamisel võimalikult palju taaskasutatavaid jäätmeid ning võimalusel vältida kvaliteetsete puhaste ehitusmaterjalide kasutamist prügilas.

Lähtudes KMH aruandest ja ettevõtte taotlusest suurendab Keskkonnaamet tabelis J9 prügila mahutavust kuni 89 699 480 t.

Jäätmekäitluskoha seirenõuded

Vastavalt taotlusele eemaldati tabelist J8 nõrgvee seirepunkt (seirekava punkt 9, seire viis "Tuhaväljaku drenaaživesi (nõrgvesi)" ). Nõrgvee seire oli sulgemisprojekti kohaselt vajalik selle tekkimise ja loodusesse või puhastisse suunamise ajal. VKG Energia SEJ tuhaladestu on vastavalt sulgemisprojektile korrastatud viisil, mis välistab nõrgvee tekke prügila kehandist ja mille tõttu ei ole põhjendatud edasine ladestu nõrgvee seire. Samast tabelist eemaldati dubleeriv seirepunkt 13.

Lisaks täpsustati seirekava punkti 14 seire viis "Poolkoksiprügila ühtlustusmahuti (sadevesi)" ja korrigeeriti seiratavad näitajad: pH, BHT7, KHT, hõljuvaine, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftaproduktid, sulfaadid, kuivjääk, elektrijuhtivus.

Vastavalt KMH aruande [6] punktis 7.2 toodule (lk 57 esimene lõik) on prügila laiendamisel vajalik muuta seirepunktide asukohti: „Laienduse alale jääb kaks põhjavee seirekaevu ning kolm jääkreostuse seirepunkti. Arvestades, et Ordoviitsiumi põhjavesi on jätkuvalt reostunud, tuleb rajada uued seirekaevud asukohas, mis jäävad tööstusjäätmete prügila laienduse alalt välja. Samuti tuleb leida uued seirepunktid nõrgvee ja pinnasevee seireks. Uute kaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastada Keskkonnaametiga".

Ettevõte on selgitanud[7], et tööstusjäätmete prügila laiendus on kavandatud etapiviisiliselt. Ehitustegevus sõltub eelkõige tegelikest tootmismahtudest. Seetõttu ei ole praegu võimalik täpselt määrata olemasolevate seirepunktide sulgemise ja uute rajamise ajakava. Seniste seirepunktide asendamine leiab aset hinnanguliselt üheksa aasta pärast. Keskkonnaamet lisab kompleksloa tabelisse J7 tingimuse, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile pool aastat enne uute ladestusetappide avamist esitada kooskõlastamiseks uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad.

3.2.3 Vee erikasutus Vee erikasutust käsitlevat keskkonnakompleksloa eriosa ei muudetud.

3.2.4 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast

Lubatav tegevus

Keskkonnaamet on ettevõtte soovil viimati loa välisõhu eriosa muutnud 27.06.2025 (menetluses nr-ga M-128729). Käesoleva menetluse käigus tehakse loa välisõhu eriosas väiksemad muudatused seoses 21.11.2025 ja 19.12.2025 esitatud täiendatud taotlustega. Ettevõte korrigeeris lisandunud seireandmete alusel NMVOC heitkoguseid ja hajumisarvutusi. Korrigeeritud hajumisarvutuse kohaselt on mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite

arvutuslik saastetase väljaspool tootmisterritooriumi 163 µg/m3, mis moodustab 81,5% ühe

tunni piirväärtusest ja 6,3 µg/m3, mis moodustab 15,8% aasta piirväärtusest. Taotluses suurendati ka kahe kemikaali kogust ja lisati kolm uut mahutit, kuid need muudatused ei suurenda saasteainete heitkoguseid. Taotlusele lisati uus koosmõju arvutus seoses heiteallika GGJ-5 küünal (024) planeeritava kõrgemaks ehitamisega, kuid käesoleva kompleksloa muutmise käigus sellega veel ei arvestata. Samuti esitas ettevõte ettepaneku seiretingimuste ülevaatamiseks.

Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks

Keskkonnaamet vaatab loa muutmise menetluse käigus üle vormis A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused kehtestatud eritingimused.

Kohtla-Järve linnas aadressil Keemia vkt 7t asub VKG OIL AS-ile kuuluv välisõhu seirejaam, mis seirab peamiselt ettevõtte enda käitiste (Petroter, Kiviter, Põhja SEJ ja vaikude sünteesi seade) mõju Järve linnaosa õhukvaliteedile. Keskkonnaamet seab seirejaama kalibreerimise ja hoolduse kohustuse, liidab seirejaamaga seotud eritingimuse vormi A7 1. eritingimusega ja tõstab loa vormi T6. Keskkonnakaitse lisameetmed sõnastades järgnevalt:

„20. VKG OIL AS-il tuleb korraldada käitise tootmisterritooriumi piiril, aadressil Keemia vkt 7t asuva välisõhu seirejaama töö (saasteainete SO2 ja H2S pidevseire) ja selle mõõteseadmete

asjakohastele standarditele vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Pidevseirejaama analüsaatorite pikema rikke, korralise hoolduse või remondi korral teostada täiendavalt H2S ja SO2 seiret käitise territooriumi piiril sagedusega kord nädalas ja

mõõtmistulemused edastada KOTKAS vahendusel.“

Äkkheidete lubatud kestust puudutava eritingimuse tõstab Keskkonnaamet samuti vormi T6.

Keskkonnaamet analüüsis eritingimuse nr 3 alusel tehtud pistelise seire aruandeid ja võrdles nendes esitatud andmeid loaga lubatud heitkogustega, samuti ettevõtte 21.11.2025 esitatud ettepanekut seire vähendamiseks. Võttes aluseks, et aruanded on enamjaolt esitatud tähtaegselt, nende kohaselt ei ületata lubatud heitkoguseid ning heiteallikate heide on küllaltki stabiilne, on Keskkonnaamet seisukohal, et seire nii suures ulatuses ei ole edaspidi vajalik. Seetõttu sõnastab

Keskkonnaamet eritingimuse nr 3 järgnevate eritingimustena:

„1. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest GGJ-3 7 ventilatsioonišahti koondallikas (001), GGJ- 4 8 ventilatsioonišahti koondallikas (010), GGJ-5 11 ventilatsioonišahti koondallikas (021) väljuvast heitgaasist süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

"2. Mõõta üks kord aastas heiteallikast Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) väljuvast heitgaasist vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), fenooli (CAS nr 108-95-2), n- Butüülatsetaadi (CAS nr 123-86-4 ), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.

Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3

leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Keskkonnaamet eemaldab 1000 t gaasigeneraatori laadimiskarbi ja ventilaatorite pistelise seire kohustuse.

Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadme uute heiteallikate osas muudab Keskkonnaamet seirekohustuse ühekordseks ja sõnastab järgnevalt: "3. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest heiteallikatest 44, 45/1, 45/2, 48/1, 48/2, 49/1, 49/2 ja 49/3 väljuvast heitgaasist üks kord fenooli (CAS nr 108-95-2), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr

100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Käitises on olemasolev põletusseade Toruahi P-3, nimisoojusvõimsusega 16,108 MW th, mis

kuulub PKÕ PVT peatüki 8. Põletusseadmed kohaldamisalasse, kui nimisoojusvõimsusega ≥ 5 MW põletusseadmed, mida käsitletakse põlevkiviõli tootmisprotsessi osana ning mis ei ole reguleeritud Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/2326, millega kehtestatakse PVT alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta ning Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise PVT-järeldustes. Nimetatud peatükis kirjeldatud PVT-ga saavutatavad heitetasemed kehtivad vaid uutele seadmetele, seetõttu neid toruahjule P-3 ei kohaldata.

Ettevõte on Toruahju P-3 suitsukorstnale paigaldanud pidevseireseadme, millega seiratakse saasteaineid vääveldioksiid, lämmastikdioksiid ja süsinikmonooksiid. Seetõttu saab Keskkonnaamet nimetatud saasteainete osas vabastada käitise pistelise seire kohustusest ja asendab selle tingimusega: "4. Esitada Keskkonnaametile pidevseire andmed heiteallika toruahi P-3 väljuvast heitgaasist saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja

süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) osas. Kuukeskmiste pidevseire andmete aruanne mg/Nm3

(normaaltingimustel, kuivades gaasides 3 % hapnikusisalduse juures) ja g/s esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Kui pidevseireseade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (kvartali andmeid pole võimalik esitada), tuleb nimetatud saasteained mõõta pisteliselt.“

Ülejäänud destillatsiooniseadme toruahju P-3 suitsugaasis tekkivad saasteainete heitkogused on taotluses esitatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ eriheiteid kasutades. Võttes arvesse, et toruahjus põletatakse poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi, ei pruugi määruse nr 59 eriheited olla heitkoguste leidmiseks sobivad. Seetõttu seab Keskkonnaamet järgneva kohustuse: „5. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest destillatsiooniseadme toruahju P-3 väljuvast suitsugaasist üks kord saasteainete osakesed (PMsum), peened osakesed (PM10), eriti peened

osakesed (PM2,5), raskemetallid, benseen (CAS nr 71-43-2), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4),

fenool (CAS nr 108-95-2) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt 17.01.2027.

Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3

leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Võttes arvesse, et elektroodkoksi seadme põletusseadmes põletatakse poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi, ei pruugi määruse nr 59 eriheited olla heitkoguste leidmiseks sobivad. Seetõttu seab Keskkonnaamet järgneva kohustuse: „6. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) ja Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) väljuvast suitsugaasist üks kord vääveldioksiidi (CAS nr 7446- 09-5), lämmastikoksiidide (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.

Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3

leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Õhukvaliteedi piirväärtuste tagamiseks jätab Keskkonnaamet kehtima seni taotluse lisas esitatud seirekohustuse ja seab selle vormis A7 järgnevas sõnastuses: "7. Teostada õhukvaliteedi seiret saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) ja fenooli (CAS nr 108-95-2) osas järgnevalt: üks kord kuus Saka külas ja kaks korda kuus Kohtla-Järve linnas valides asukoha järgnevate hulgast eeldusel, et tuul puhub käitise suunast mõõtepunkti suunas: edelatuule puhul: 2,5 km - Olevi tn 15, 3,5 km - Põhja allee 20, foon - Kohtla-Nõmme, aianduskooperatiiv; läähetuule puhul: 2,5 km - Järveküla tee 46 (teel garaazide juures spordihoone taga), 3 km -

Lõuna mikrorajooni lõunaosa, Outokumpu tn, foon - Tallinn-St.Peterburi mnt, ristmikust 500 m kaugusel; lõunatuule puhul: 3 km kaugusel - Saka küla, foon Kaevuri tn, endise autobusside lõpp-peatuse juures; loodetuule puhul: 2,5 km Käva aianduskooperatiivi juures, parempoolne teeserv, mälestusmärgi juures, Käva asula, Gaasi 8a, foon - Vana tee AS Nitrofert, 300-400 m Tallinna maanteest."

Senise eritingimuse nr 4 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest see on elementaarne töökorralduslik tingimus. Eritingimused nr 5, 6 ja 11 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest need on seadusest tulenevad kohustused ja nende loale kandmine ei ole vajalik. Eritingimuse nr 8 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest efektiivselt töötava püüdeseadmete kasutamise nõue tuleneb seadusest.

Keskkonnaamet seadis 27.06.2025 eritingimuse mõõta heiteallikatest nr 001, 010, 012, 013, 020, 021, 031, 032, 033 ja 034 ühekordsete mõõtmistega saasteainete PM10 (peened osakesed)

ja PM2,5 (eriti peened osakesed) kontsentratsioone ja kui mõõtmistulemuste kohaselt sisaldavad

heitgaasid nimetatud saasteaineid, esitada heitkogused loa muutmise taotluses. Aruanne on esitatud 31.10.2025 heiteallikate osas, mis mõõtmise peroodil töötasid. Aruande kohaselt jäävad PM10 ja PM2,5 heitkogused mõnel juhul alla määramispiiri või on mõõtmisandmete alusel

arvutatud hetkelised heitkogused marginaalsed. Ettevõte on koos aruandega esitanud ka seletuskirja, milles ettevõtte hinnangul luba selles osas muutmist ei vaja. Keskkonnaamet nõustub ja eemaldab eritingimuse nr 14 loalt.

Keskkonnaamet sõnastab eritingimuse saateainete heitkoguste deklareerimise kohta: "13. Keskkonnatasu deklareerimisel määratakse saasteainete heitkogused: 1.1. seirekohustusega heiteallikate puhul deklareeritava perioodi kohta viimaste, tõendatult esinduslike mõõtmiste tulemuste alusel; 1.2. heiteallikatel, millele seirekohustust ei ole kehtestatud, LHK projektis esitatud sisendandmete ja arvutusmetoodika alusel (sh kasutatavad kütuseandmed ja teisendustegurid). Toruahju P-3 pidevseiratavate saasteainete heitkoguste määramisel võetakse aluseks kontsentratsiooni deklareeritava perioodi valideeritud (kehtiv) keskmine väärtus. Toruahju P-3 suitsugaaside kogus/maht (voog) määratakse arvutuslikult, lähtudes deklareeritava perioodi kasutatud küttegaasi(de) kogustest ja perioodi keskmisest alumisest kütteväärtusest; rakendatavad ühikute teisendused dokumenteeritakse (sh vajadusel standardtingimustele viimine, nt Nm³)".

3.3 Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, JäätS § 83, § 89, § 94, § 94¹ lg 6, § 98⁴, § 98⁶, VeeS § 192, AÕKS § 97).

3.4 Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema

muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

3.4.1 Kinnistu kasutusõigus

VKG OIL AS Kiviter käitis paikneb paljudel erinevatel omavahel tehniliselt seotud katastriüksustel. Üks tegevuskoha kinnistutest (32215:001:0065, Keemia vkt 3t) ei kuulu ettevõttele ning ei ole esitatud ka kinnistu kasutusõigust, kuid kinnistu on vajalik tulevikus kavandatava tegevuse laiendamiseks. Teadaolevalt on algatatud kinnistu ostutehing ja konkreetse kinnistu kasutamine on aktuallne siis, kui poolkoksiprügila ladestusala laieneb väljapoole senist ladestusala piiri ning tuleb ümber ehitada poolkoksiprügilaga seotud nõrg- ja sadevee tiigid. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et ostu-müügi tehing ei pruugi toimuda või tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda ka hiljem. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2).

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile T6 "Keskkonnakaitse lisameetmed" kõrvaltingimused, mille kohaselt peab ettevõte tõendama Keskkonnaametile enne kinnistul 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t) tegevuse alustamist kinnistu omandi- või kasutusõigust ja ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Loa eelnõule ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule esitati mitmeid arvamusi/üks arvamus[8]. Keskkonnaamet edastas esitatud arvamused ja vastuväited ettevõttele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks[9] (HMS § 49 lg 3, KeÜS § 48¹ lg 4). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning Keskkonnaameti selgitused on järgmised: ... 3.6 Otsekohalduvad nõuded

Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, VeeS, AÕKS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

[6] VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamise keskkonnamõju hindamine“ (OÜ Hendrikson & Ko; Töö nr 24004990, 28.02.2025 [7] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt 27.08.2025 numbriga DM-132822-4. [8] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt …………………. numbriga ……………… [9] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt ………………….. numbriga ……………..

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

Lisa 10 Asendiplaan_5__Oliladu_.pdf

GGJ-5 ja 1000 t gg

±

Põlevkiviõlide seade (õliladu)

1 Valmistoodangu lao pumbamaja 2 Administratiivhoone koos pumplaga 3 Raudteetsisternide laadimise estakaad 4 Autotsisternide laadimise estakaad

5 Park 4, mahutid E-19 - E-23 6 Park 3, mahutid E-13 - E-18 7 Park 2, mahutid E-7 - E-12 8 Park 1, mahutid E-1 - E-6

Number Nimetus Number Nimetus

!

Õliladu hooned ja rajatisedKiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE

! AVARIILINE ÄKKHEIDE

! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE

!

1

2

3 4

5 6

7

8

072

073

1:1 0000 20 40 60 8010 Meetrid

Lisa 11 Asendiplaan_6__Olidestillatsioon_.pdf

GGJ-5 ja 1000 t gg

±

Generaatorõlide destillatsiooni seade

1 Valmistoodangu pumbajaam 2 Keskjuhtimispult ja tootmishoone 3 Alajaam nr.8

4 Toruahi P-3 5 Mahutipark, mahutid E-1/10 6 A-14

7 A-15 8 Mahuti E-11 9 Mahuti C-3

Number Nimetus Number Nimetus Number Nimetus !

!

Generaatorõlide destillatsiooni seade hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE

! AVARIILINE ÄKKHEIDE

! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE

!

! !

!

!!

!

1

2

3

4

5

67

8

9

057

054

055

056

050

051

052

053058

1:1 0000 20 40 60 8010 Meetrid

Lisa 12 Asendiplaan_7__Elektroodkoksi_seade_.pdf

! !

!

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14 15

16 17

18 19

20

060061

064

065

066

062

0 20 40 60 8010 Meetrid ±

Elektroodkoksi seade 1 Segusõlm 2 Administratiivhoone, keskjuhtimispult, lukksepatöökoda, pumbajaam 3 Jahutusvee pumbajaam 4 Laohoone, olmeruumid 5 Laohoone 6 Gaasisõlm 7 Suitsukorsten D-2 8 Koksikuubid 9 Koksikuubid 10 Koksikuubid

11 Suitsukorsten D-1 12 E-1 Tsirkulatsiooniõli 13 E-2 Destillatsionijääk 14 E-5 Koksidestillaat 15 E-6 Koksidestillaat 16 E-7 Koksi-destillaat ja aurukon-densaat 17 E-8 Koksi-destillaat ja aurukon-densaat 18 E-3 Raske koksidestillat 19 E-12 Raske koksidestillat 20 Mahutipark

Number Nimetus Number Nimetus

Elektroodikoksi seade hooned ja rajatised

!

1:1 000

!

Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE

! AVARIILINE ÄKKHEIDE

! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE

Lisa 13 Asendiplaan_8__Defenoleerimine__fenoolide_destillatsioon_.pdf

!

37

38

40

39

42

5

4

2 3

36

15

14

20

11

1

19

6

308

13 12

35

29 43

7

41 17

9 10

16

18 24

21 22 23

25 2627 28

33 31

32

34

080

081

083 084

086

087

082

085

0 20 40 60 8010 Meetrid ±

Defenoleerimisseade 1 E-пром. 2 Mahuti E-1 3 Mahuti E-2 4 Eyp.-1 5 Eyp.-2 6 Mahuti E-100/4 7 Tsistern E-2 3000 8 Mahuti E-7 9 ПК-1

10 Mahuti E-8 11 Mahuti E-11 12 Mahuti E-13/1 13 Mahuti E-13/2 14 Mahuti E-100/1 15 Mahuti E-100/2 16 Mahuti E-21 17 Mahuti E-14 18 Mahuti E-15

19 Mahuti E-16 20 Mahuti E-27 21 Mahuti E-24 22 Mahuti E-25 23 Mahuti E-29 24 Mahuti E-28 25 Mahuti T-110 26 Mahuti E-113 27 Mahuti E-115

28 Mahuti E-116 29 Mahuti E-119 30 Mahuti E-4 31 Mahuti E-5/1 32 Mahuti E-5/2 33 Mahuti E-6 34 Mahuti E-9 35 Mahuti E-20 36 Mahuti E-100/3

37 Administratiivhoone, keskjuhtimispult, fenoolide destillatsiooni osakonna pumpla

38 Soojendusbloki hoone 39 Fenoolide pumbajaam 40 Defenolatsiooniosakonna

pumpla 41 Defenoleerimise osakond 42 Fenoolide destillatsiooni

osakond 43 Puhaste fenooltoodete

osakond

Nr. Nimetus Nr. Nimetus Nr. Nimetus Nr. Nimetus Nr. Nimetus

1:1 000

!

Defenoleerimisseade hooned ja rajatisedKiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE

! AVARIILINE ÄKKHEIDE

! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE

Lisa 14 Asendiplaan_9__Heitveetsehh__KeskRVS_.pdf

!

1 2

3

4 5

6

7

9

091/1

091/2

118

119

0 10 20 30 405 Meetrid ±

HPNT kesk ringlusvee sõlm 1 Administratiivhoone, ringlusveepumpla 2 Alajaam C4 3 Jahutusvee gradiirid 4 Väävelhappe lahuse hoiustamise mahuti

5 Järveveemahuti 6 Jahutusvee gradiirid 7 Sooja jahutusvee reservuaar 9 Jahutusvee gradiirid

NumberNimetus NumberNimetus !

!

1:700

Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE

! AVARIILINE ÄKKHEIDE

! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE

HPNT kesk ringlusvee sõlme hooned ja rajatised

Lisa 15 Asendiplaan_10__Heitveetsehh__reovee_eelpuhastus_.pdf

!

! !

!

1

2

3

4

5

6 7

8 9

10 11

12 13

14 15

16 17

18

19

20

095

096

098

099

100

102/1 102/2

120

107

117

106 097

101

0 20 40 60 8010 Meetrid ±

HPNT reovee eelpuhastus 1 Keskjuhtimispult, flotatsioonihoone 2 Eelpuhastushoone 3 Flotaator F-1 4 Mudatihendaja Y-501 5 B-7 6 B-3 7 B-4

8 Flotaator F-2 9 Flotaator F-3 10 Mahuti E-2 11 Mahuti E-1 12 Mahuti E-3 13 Mahuti E-4 14 Mahuti P-2

15 Mahuti P-1 16 Mahuti E-6 17 Mahuti E-5 18 E-502 19 E-503 20 Mahutipark

Number Nimetus Number Nimetus Number Nimetus

!

1:1 000

HPNT reovee eelpuhastuse hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE

! AVARIILINE ÄKKHEIDE

! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE

Lisa 16 Asendiplaan_11__Heitveetsehh__pumpla_.pdf

!

!2 093/1

093/2

GGJ-5 ja 1000 t gg

0 10 20 30 405 Meetrid ±

1:500

Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE

! AVARIILINE ÄKKHEIDE

! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE

KPJ-2, KPJ-3 hooned ja rajatised

! !

1 092/1

092/2

1 Kanalisatsiooni pumpla nr.2

2 Kanalisatsiooni pumpla nr.3

Number Nimetus HPNT heitvee puhastus

Lisa 2 Kompleksloa nr L.KKL.IV-198338 eelnõu.pdf

EELNÕU 06.02.2026

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber L.KKL.IV-198338

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi VKG OIL AS

Registrikood / Isikukood

10528765

Tegevuskoha andmed

Nimetus VKG OIL AS

Aadress Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 32215:001:0025; 32217:001:0035; 32217:001:0033; 32217:001:0037; 32217:001:0038; 32217:001:0034; 32215:001:0026; 32215:001:0024; 32215:001:0022; 32217:001:0046; 32217:001:0045; 32215:001:0040; 32215:001:0058; 32215:001:0067; 32215:001:0065; 32215:001:0063; 32215:001:0064;32215:001:0039

Territoriaalkood EHAK

0265

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti

kood Seire Seirekoha nimetus Koordinaadid

(L‑Est) Proovi võtmise liik Proovi tüüp Proovi võtmise või arvutusliku tulemuse

esitamise sagedus Saasteained, sh ohtlikud ained Aine nimetus Suurim lubatud

sisaldus Ühik Proovi võtmise

sagedus Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti

PUH0440010 Õlitustatud reovee proov

X: 6588238, Y: 683730

Vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov

Eelpuhastatud reovesi

Üks kord aastas Ühealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas

Kahealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas

Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

µg/l Üks kord aastas

Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti

PUH0440010 Defenoleeritud reovee proov

X: 6587666, Y: 683682

Vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov

Eelpuhastatud reovesi

Üks kord aastas Pindaktiivsed ained (PAA) mg/l Üks kord aastas

Ühealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas

Kahealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas

Naftasaadused mg/l Üks kord aastas

Tööstusheide

T1. Käitise tegevus 2/59

T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000031

Käitise nimetus Kohtla-Järve VKG põlevkiviõlitööstus

Käitise asukoha kirjeldus Käitis paikneb Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumil Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneserval Purtse jõe valgalal (katastritunnused 32217:001:0035, 32217:001:0033, 32217:001:0037, 32217:001:0038, 32217:001:0034, 32215:001:0026, 32215:001:0024, 32215:001:0022, 32217:001:0046, 32217:001:0045, 32215:001:0040, 32215:001:0039,32215:001:0058,32215:001:0063,32215:001:0064,32215:001:0067, 32215:001:0065,32217:001:0057, 32201:001:0189,32217:001:0039,32217:001:0041,32215:001:0025 ja 32217:001:0049). Samal tootmisterritooriumil tegutseb lisaks VKG Oil AS-le veel VNK AS (endine Novotrade Invest AS). VKG tütarettevõtetest asuvad tootmisterritooriumil veel VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaam ja VKG Logistika OÜ. Teised lähiümbruse olulisemad tööstusettevõtted on Eastman Specialties OÜ (~1-1,2 km põhjasuunal) ja Järve Biopuhastus OÜ (~0,8 km põhjasuunal).

Poolkoksiprügila ja uus ohtlike jäätmete prügila koos prügila juurdepääsu tee, settebasseinide ja nõrgvee kogumissüsteemiga asuvad katastritunnustel 32215:001:0058, 32215:001:0067, 32215:001:0063 ja 32215:001:0064. Prügila jääb VKG tootmisterritooriumist loode suunas.

Ettevõtte geograafilised koordinaadid L-EST süsteemis on X = 6587894, Y = 684247. VKG Oil AS territooriumi pindala on 29,2 ha.

Lähimad elurajoonid (Käva ja Vanalinn) asuvad 1-1,5 km kaugusel käitise territooriumist. Maa-alale, mis jääb elurajoonide ja tootmisobjektide vahele on 50-60-ndatel aastatel istutatud suhteliselt palju puid (papleid), mis vähendavad võimaliku tolmu kandumist elurajoonidesse tootmisterritooriumilt.

Läänemeri (Soome laht) jääb käitisest 4,5 km põhja poole. Läänes piirneb tootmisterritoorium ohtlike jäätmete prügilaga. Põhja suunas on 2.5 km kaugusel Kolga ja Saka küla. Ülejäänud ilmakaartes paiknevad asulad vastavalt: lõunas Kohtla-Nõmme (2 km), Kohtla (1,2 km) ning Roodu küla (1,2 km), edel – Aidu-Liiva (9 km), lääs – Mustmätta (8 km), loode – Voorepera (4.5 km). Linnast väljaspool paiknevad üksikmajapidamised 1.2 km kaugusel lõunas Vahtsepa kraavi vasakul kaldal ja 2.1 m kaugusel põhjas.

Aadress Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood EHAK 0265

Katastritunnus(ed) 32215:001:0065;32217:001:0035; 32217:001:0033; 32217:001:0037; 32217:001:0038; 32217:001:0034; 32215:001:0026; 32215:001:0024; 32215:001:0022; 32217:001:0046; 32217:001:0045; 32215:001:0040; 32215:001:0058; 32215:001:0063; 32215:001:0064; 32215:001:0067; 32215:001:0039;32217:001:0057;32201:001:0189;32217:001:0039;32217:001:0041;32215:001:0025;32217:001:0049

Käitise territoorium Ruumikuju: 8 lahustükki ja 1 auk. Puudutatud katastriüksused: Keemia vkt 10j (32215:001:0040), Keemia vkt 11h (32215:001:0039), Keemia vkt 11j (32217:001:0045), Keemia vkt 12j (32217:001:0046), Keemia vkt 1j (32217:001:0034), Keemia vkt 1t (32215:001:0063), Keemia vkt 2e (32215:001:0058), Keemia vkt 2j (32217:001:0033), Keemia vkt 2p (32217:001:0057), Keemia vkt 2t (32215:001:0064), Keemia vkt 3j (32217:001:0035), Keemia vkt 3t (32215:001:0065), Keemia vkt 4j (32215:001:0026), Keemia vkt 5j (32217:001:0038), Keemia vkt 5t (32215:001:0067), Keemia vkt 6h (32215:001:0025), Keemia vkt 6j (32217:001:0037), Keemia vkt 7j (32215:001:0024), Keemia vkt 8j (32215:001:0022), Keemia vkt 8s (32201:001:0189), jne. Kokku 22 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014210), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014220), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014230), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014240), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014250).

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

KNR0000163 VKG OIL AS Petroter tootmine

KNR0000167 Kohtla-Järve VKG Põhja soojuselektrijaam

KNR0000079 Vaikude sünteesi seade

Käitise tegevus

3/59

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis võimsus 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine

Aastane tootmis maht 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine

Põhitegevusala Jah

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid

Käitise tegevus VKG Oil AS põhitegevusalaks on põlevkivi termiline ümbertöötlemine, põlevkiviõli ja muude põlevkivitoodete tootmine. VKG Oil AS põhitoodanguks on gaasigeneraatorjaamades põlevkivi poolkoksistamisel saadava põlevkiviõli baasil toodetavad mitmed kaubaartiklid (põlevkivi kütteõlid, fenooltooted), samuti elektroodkoks, bituumen jt. VKG Oil AS Kiviter osa koosseisu kuuluvad järgmised tehnoloogilised seadmed ja objektid: 1. gaasigeneraatorijaamad (GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, 1000 t gg) - toimub põlevkivi utmine, mille tulemusena saadakse generaatoriõli (raske- ja kerge-keskõli), fenoolvesi ning generaatorigaas 2. raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade - toimub generaatoriõlide ja Petroter tootmise tsirkulatsiooniõli puhastus 3. defenoleerimisseade - toimub fenoolvee puhastamine fenoolist ning fenooltoodete tootmine 4. generaatorõlide destillatsiooni seade - toimub puhastatud toorõli destilleerimine, mille tulemusena saadakse erinevad õlifraktsioonid (kerge ja raske masuut, diislifraktsioon, bensiinifraktsioon ja destillatsioonijääk) 5. elektroodkoksi seade - toimub elektroodkoksi ja bituumeni tootmine koksikuupides destillatsioonijäägist ja tsirkulatsiooniõlist 6. õliladu (põlevkiviõlide seade) - toimub vaheproduktide ja valmisproduktide hoidmine enne tarbijatele tarnimist ning valmistoodangu laadimine tsisternidesse tarbijatele tarnimiseks 7. heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh - toimub reovee eelpuhastus, mille tulemusena saadud õlitustatud vesi suunatakse edasi bioloogiliseks puhastuseks OÜ Järve Biopuhastusse 8. poolkoksi ladestu - toimub põlevkiviõli tootmisel tekkivate tahkete jäätmete - poolkoksi ja põlevkivikoldetuha, VKG Energia väävliärastuse tahkete jäätmete ning keskkonnaprojektidest tuleva saastunud pinnase ladestamine.

Täpsem kirjeldus on failis „Kiviter tehnoloogilised protsessid.docx“.

Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga

Lähteolukorra aruanne Lisa 1: VKG_Oil_AS_lahteolukorra_uuendamine_2025.pdf

Lisa 2: VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf

4/59

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis võimsus 2 100 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ja 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas. Lisaks muudest keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmed 150 000 t.

Aastane tootmis maht 2 100 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ning 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas. Lisaks muudest keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmed 150 000 t.

Põhitegevusala Ei

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PÕT Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/media/1194/download 17.12.2013 17.12.2017 2. CWW PVT-alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016D0902 09.06.2016 09.06.2020 3. REF PVT-alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014D0738 28.10.2014 28.10.2018 4. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 5. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 6. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

5/59

1. Reovee eelpuhastus

Flotaatorid, separaatorid, mudatihendaja, võrepüünis, tööstusliku reovee võrgustik, olmereovee võrgustik, vihmavee võrgustik vihmavee ja vähereostunud heitvee ärajuhtimiseks, avariireservuaar, settemahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, püüdeseadmed

• Lepingud käitisevälise regionaalse veepuhastuse ettevõttega. • Sademevee ja vähereostunud heitvee segunemise vältimine reostunud veega. • Õliärastatud heitvee ja defenoleeritud vee suunamine pärast käitisesisest eelpuhastust käitisevälisesse tsentraalsesse veepuhastuse seadmetele. • Reovee õliärastus flotatsiooni seadmetega, mis on valmistatud roostevabast terasest ja varustatud automaatseadmetega protsessi juhtimiseks ning blokeeringutega võimalike avariisituatsioonide minimeerimiseks. Puhastatavast veest läbi lastava õhu abil tõusevad emulgeeritud osakesed veepinnale, kust need suunatakse edasi vastavasse mahutisse. • Õliärastusprotsessi käigus eemaldatud õli kasutamine kõrvalsaadusena (suunamisega toorõli ettevalmistus ja puhastus protsessi). • Koagulantide ja polümeeride kasutamine õliärastusprotsessis soodustamaks helveste teket ning nende kokkukleepumist. • Õlieemaldamise keskmine efektiivsus vähemalt 85 %. • Settemahutid on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Õli sisaldus õlitustatud vees on alla 15mg/l väljundil.

• Käitises tekkiva reovee juhtimisel käitisevälisele reoveepuhastile, peavad käitaja ja käitisevälise reoveepuhasti operaatori kohustused olema määratud asjakohaste lepingute või tegutsemisjuhistega [PÕT PVT nr 2b]. • Reostunud vee koguse vähendamine eri protsessides tekkivate reostunud vete segunemise vältimine ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemise seadmesse [PÕT PVT nr 26a, CWW PVT 9]. • Reostunud vee koguse vähendamine tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega [PÕT PVT nr 26b, CWW PVT 8]. • Tehnoloogiliste protsesside reoveest saasteainete eemaldamine enne juhtimist suublasse reovee kogumise ja puhastamisega käitisevälises tsentraalses reoveepuhastusjaamas. Enne reovee juhtimist käitisevälisele puhastusseadmetele vajadusel rakendada käitisesisest eelpuhastust [PÕT PVT nr 27b, CWW PVT 10]. • Reovesi, mille õlide sisaldus võib ohustada käitisevälise biopuhasti tööd, eraldi kogumine ja eelpuhastamine flotatsiooniga [PÕT PVT nr 28b , CWW PVT 10]. • Õliärastus protsessis eraldatud õli tagasisuunamine protsessi [PÕT PVT nr 28c]. • Jäätme tekke vähendamine ainevoogude käsitlemisega kõrvalsaadusena, ainete ringlussevõtuga [PÕT PVT nr 33]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c].

PÕT 2b, 26a, 26b, 27b, 28b, 28c, 33, 7b

CWW 8, 9, 10 EFS 4.1.3.1

6/59

2. Vahe- ja kaubaproduktide ladustamine ja laadimine

Mahutid, toorme pumpla, torustikud, laadimisestakaadid ja – seadmed, mahutite ühtne hingamissüsteem, püüdeseadmed (absorber)

• Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi suunamine generaatorigaasi torustikku. • Mahutid heledat värvi. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Raudteetsisternide laadimissõlm on muudetud hermeetiliseks ning kõik eralduvad lõhnaaine heitkogused suunatakse läbi ühise hingamissüsteemi generaatorigaasi torustikku. • Autotsisterni laadimissõlm on muudetud hermeetiliseks ning kõik eralduvad lõhnaaine heitkogused suunatakse läbi ühise hingamissüsteemi generaatorigaasi torustikku. • Mahutid on varustatud lämmastikuhingamissüsteemiga. • Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud.

• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (absorptsioon) [PÕT PVT nr 8d, CWW PVT 19, EFS BREF 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS BREF 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Lämmastikpadja kasutamine [PÕT PVT nr 7f].

PÕT 7b, 8d, 7c, 7f, 3c, 9c

CWW 19 EFS 4.1.3.1;

4.1.3.15.3, 4.1.3.6,

3. Jahutamine Ringlusvee sõlmed, õhkjahutid, jahutikondensaatorid • Tehnoloogilise jahutusveena kasutatakse ringlusvee sõlmedes tsirkuleerivat vett, aurumiskadude kompenseerimiseks kasutatakse järvevett. • Jahutusvesi ei oma otsest kontakti jahutatava meediumiga. • Jahutusvee kulu vähendamine õhkjahutite kasutamisega.

• Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine [PÕT PVT nr 14]

PÕT 14

4. Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemine

Horisontaalsed kuubid (Ø 2,4 – 2,5 m, pikkus 10-11 m), mahutid, õhkjahutid, jahutid-kondensaatorid

• Saasteallikate arvu vähendamine mahutite ühendamisega ühtsesse hingamissüsteemi ning hingamisaurude suunamine põletamisele kuupi. • Toodangu avatud ladustamisel tuuletõkkeseinte kasutamine. • Mahutid heledat värvi või termoisoleeritud. • Mahutite ala kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.

• LOÜ ja aerosoolide heitkoguste vähendamine hoiustamis- ja laadimisprotsessidest nende põletamisega kütteseadmes [REF PVT 47]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [EFS BREF p. 4.1.3.1]. • Toodangu nõuetekohane käitlemine ja hoiustamine kasutades kinniseid hoidlaid või tuuletõkkeseinu toodangu avatud ladustamisel [REF PVT 3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [EFS BREF 4.1.3.6]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c]

REF 47, 3 EFS 4.1.3.1,

4.1.3.6 PÕT 9c

7/59

5. Fenoolvee defenoleerimine ja fenoolide destillatsioon

Ekstraktsiooni-, regeneratsiooni- ja rektifikatsioonikolonnid, soojuskandja moodulseade-kuupseade (fenoolide aurustamiseks), ežektorpumbad vaakumi saamiseks, lämmastik hingamine, separaatorid, mahutite ja kolonnide hingamisseadmed, absorbtsioonikolonn K-8, vaakumpumbad, aktiivsöefiltrid, soojendusseade võimsusega 0,6 MW

• Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Defenoleerimisseadme mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil- aktiivsöe pinnal. Saavutatav puhastusefektiivsus butüülatsetaadi ja fenooli osas vähemalt 80 %. • Mahutid ühendatud lämmastiku hingamissüsteemi. • Õliärastatud fenoolvee defenoleerimine (lahustiga ekstraheerimisega) ning saadud fenoolide kasutamisega peenkeemiatoodete tootmiseks. • Suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamine.

• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1, CWW PVT 19]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (adsorptsioon) [PÕT PVT nr 8e, EFS BREF 4.1.3.15.3, CWW PVT 19]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT PVT nr 7f, EFS BREF p. 4.1.3.15.4]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Fenoolvee kogumine ja eelpuhastamine ekstraheerimisega [PÕT PVT nr 29a]. • Fenoolvee defenoleerimine koos keemiatööstuse tooraine saamisega [PÕT PVT nr 39]. • Veekulu vähendamine suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamisega [PÕT PVT nr 14].

PÕT 7b, 8c, 7f, 9c, 29a, 39, 14

EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.15.4

CWW 19

6. Põlevkiviõli destillatsioon

2 järjestikust atmosfäärirõhul destillatsioonikolonni, toruahi P-3 soojusvõimsusega 12,212 MWh, setitid, pumplad, õhkjahutid, kondensaatorid, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, absorber, chiller ning bensiinifraktsiooni leelise pesusõlm

• Destillatsiooni seadmel kasutatakse kütusena poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi. • Saasteallikate arvu vähendamiseks on kõik vedelproduktide mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaas suunatakse generaatorigaasi torustikku. • Mahutid on varustatud lämmastikuhingamissüsteemiga. • Mahutid heledat värvi. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud

• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT PVT nr 5a]. • PVT on toorõli destillatsioonil tekkiva väävliühenditerikka jääkgaasi (separaatorigaasi) kasutamisel destillatsiooniseadme kütusena segamine väiksema väävlisisaldusega gaasidega (generaatorgaasi, poolkoksigaasi, koksigaasi või maagaasiga) [PÕT PVT nr 40]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1.]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega [PÕT PVT nr 8b, EFS 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Lämmastikupadja kasutamine.

PÕT 5a, 40, 7b, 8d, 7c, 7f, 3c, 9c

EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.6

8/59

7. Toorõli puhastamine ja ettevalmistus, põlevkiviõli raske fraktsiooni puhastamine

Filtertehnoloogia, termosetitid, kolmefaasilised dekanterid, linttransportöörid, punkerid, tigutransportöörid, separaator, jahuti, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, chiller

Toorõli puhastamiseks kasutatakse filtertehnoloogiat, mille tulemusena saadakse kõrvalsaaduseks peendisperssne tuharikas kütus (PDTRK), mida kasutatakse kütusena. • Tsirkulatsiooniõli puhastamine tsentrifugaalsetes kolmefaasilistes dekanterites, mille tulemusena eraldub veefaas, tahkefaas (PDTRK) ja orgaaniline faas. • PDTRK töödeldakse ümber koos põlevkiviga pürolüüsireaktoris. Fenoolvee kasutamine toorõli puhastamise ja ettevalmistamise protsessis. • Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi puhastus kondensatsiooni teel. Heitgaas pärast soojusvahetit suunatakse generaatorgaasi torustikku. • Mahutid heledat värvi/termoisoleeritud. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Seadmete ühendamine lämmastikuhingamise süsteemi.

• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainevoogude kasutamisega kütusena nii käitise siseselt kui väliselt [PÕT PVT nr 5b]. • PVT on fenoolvee kasutamine toorõli pesemisel [PÕT PVT nr 38]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (kondensatsioon) [PÕT PVT nr 8c, CWW PVT 19, EFS p 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT PVT nr 7f, EFS p. 4.1.3.15.4]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c]. • PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT PVT nr 5a].

PÕT 5b, 38, 7b, 8c, 7c, 3c, 7f, 9c, 5a

EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.6, 4.1.3.15.4

CWW 19

9/59

8. Poolkoksi ja TSK tuha koosladestamine prügilasse

Poolkoks: Generaatorist väljuv poolkoks → lintkonveierid → poolkoksipunkrid → torukonveierid→ prügila →kallurid→ buldooserid

TSK tuhk: Tuhatsüklonid → tuhksoojusvaheti → tuhaniisutaja → tuhaäratussüsteem → prügila → kallurid → buldooserid

VKG Energia Põhja SEJ suitsugaasipuhastamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed: Lõpp-produkti silo → kallurid → prügila → buldooserid

• Kasutusel on tuhaärastussüsteem, kus Petroter tootmises tekkiv tuhk transporditakse ladestamiseks poolkoksi prügilasse torukonveierite abil. Süsteem sisaldab ka poolkoksi prügilas jaoskondi tuha täiendavaks niisutamiseks õlitustatud, puhastatud veega ja/või sademeveega ning laadimiseks kallurautodesse; • Tuhaärastussüsteem aitab vähendada tolmuheidet, müra ning ka täiustab ladestamise tehnoloogiat; • Petroter tootmisest väljuv TSK tuhk jahutatakse järveveega või tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, 1 kg TSK tuhka seob 0,48 liitrit vett. • TSK tuhk jõudes prügilasse, viiakse autodega hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Vajalik umbes 2-3 rulli ülesõitu. • TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. • Ladestu kest rajatakse 10 m laiusest tihendatud poolkoksist või 4 m paksusest aherainest. • Ladestu kuju on TSK tuha ladustamisel nõlvadega 1:3 Antud kuju tagab, et prügila on stabiilne ega nõua hiljem täiendavaid töid ning on sõiduvahendite ja tehnikaga ligipääsetav. • Sadevesi kogutakse prügila keha ümbritsevate sajuveekraavidega ja juhitakse suuremasse basseini, kus settivad välja sajuveest hõljuvained ning väheneb sadevee reostus basseinis toimuvate looduslike protsesside toimel. Kraavid ja basseinid on isoleeritud keskkonnast 1,5 mm kilega.

• Poolkoksi ja tuha ladestamine ohtlike jäätmete prügilas, tagades õigusaktidega kehtestatud nõuded. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise keskkonnaohutus. [PÕT PVT nr 34]. • Suletud konveierlintide, tigusööturite jm kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides [PÕT PVT nr 6c3]. • Sadevee ja/või vähesaastunud/ tööstusheitvee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks [PÕT PVT nr 14]. • Eri protsesside veekasutuse integreerimine – erinevate protsesside vee taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik [PÕT PVT nr 14]. • Tinglikult puhaste vete (nt läbivoolav jahutusvesi, sadevesi) segunemise vältimine saastunud veega – käitise planeerimine viisil, mis tagab et saastumata vett ei suunata reoveepuhastile ja selle keskkonda viimiseks, sh pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku [PÕT PVT nr 26b].

PÕT 34, 6c3, 14, 26b

9. Põlevkivi utmine Gaasigeneraatorjaamad: GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, GGJ-5, 1000- tonnine generaator

• Mahutid (CK-1, CK-2, O-3) on varustatud hermeetilise hingamissüsteemiga. • Mahutite värvimine heledaks. • Generaatorigaasi kasutamine utteseadmetes ja soojuselektrijaamades.

• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1 ]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine seadmete hermeetilisuse suurendamisega [PÕT PVT nr 7a, EFS p. 5.1.1.1]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Kiviter protsessis tekkiva väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitisesisestel kui –välistel põletusseadmetel järgides PVT nõudeid [PÕT PVT nr 49].

PÕT 7b, 7a, 7c, 49,

EFS 4.1.3.1, 5.1.1.1, 4.1.3.6

10. Põlevkivi vastuvõtt, ladustamine ja ettevalmistamine

Põlevkivi vastuvõtupunkrid, konveierid, sõelumissõlm • Sisetranspordi reeglite kehtestamine ettevõtte tootmisterritooriumil. • Asfalteeritud sõiduteed. • Teede ja avatud laoplatside niisutamine kuival perioodil. • Põlevkivi vastuvõtusõlmed, sõelumissõlmed ja poolkoksi laadimissõlmed kinnised. •Põlevkivi laoplatsi ei niisutata sellepärast, et hoitava materjali keskmine põlevkivi niiskuse sisaldus on 17,2 %, maksimaalne niiskuse sisaldus on 18,4 %. •Peenpõlevkivi pindmine kiht on avatud laoplatsidel pikast seismisest ning ilmastikutingimustest tingituna kaetud nn "koorikuga", mis välistab põlevkivi osakeste lendumise. Tükipõlevkivi tingituna suurest tükisuurusest ei põhjusta tolmamist.

• Tahkeid materjale transportiva sõiduki sõidukiiruse piiramine, tolmu hajusheite vähedamiseks [EFS p. 4.4.3.5.2]. • Tahkete materjalide transportimisel kasutada tahke pinnakattega (asfalt, betoon) sõiduteid [EFS p. 4.4.3.5.3]. • Põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine kuivematel perioodidel avatud laoplatsi vastuvõtu ja etteande aladel asuva materjali niisutamisega [PÕT PVT nr 6b ,EFS p. 4.4.6.9]. • Põlevkivi käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamisega [PÕT PVT nr 6c3]. •Avatud ladude tolmuheite korrapärane visuaalne kontroll. Pikaajalise hoiustamise korral avatud ladude PVT - ühe meetme rakendamine või mitme kombinatsioon: pindade niisutamine tolmu siduvate ainetega; pindade katmine, nt presentkattega; pindade tahkestamine; pindade haljastamine [EFS p.5.3.1].

EFS 4.4.3.5.2, 4.4.3.5.3, 4.4.6.9, 5.3.1

PÕT 6b, 6c3

10/59

11. Energiatõhusus ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

• Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele. • Põletusprotsessi parameetrite (kütuse etteanne, õhuvool, temperatuur) jälgimine protsessi stabiilsuse tagamiseks. • Generaatorigaasi, poolkoksigaasi, separaatorigaasi ja koksigaasi kasutamine käitisesisese kütusena.

• Seadmete regulaarne hooldamine [PÕT PVT nr 4]. • Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil [PÕT PVT nr 4]. • Uttegaaside käitisesisene ja –väline kasutamine kütusena [PÕT PVT nr 5a]. * Energiatõhususe juhtimine, sh tippjuhtkonna pühendumine, eesmärkide seadmine ja protseduuride rakendamine (ENE 1. BAT lk 273) - tegevuste kavandamine, investeeringud (ENE 2. BAT lk 274) - koolitus, teadlikkus ja pädevus (ENE 13. BAT 13 lk 280)

PÕT 4, 5a ENE 1, 2, 13

12. Hädaolukordade ohje

ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

Käitisel on olemas hädaolukorra lahendamise plaanid, ohutusaruanne, riskianalüüs, teabeleht. Perioodiliselt toimub riiklik kontroll (päästeamet, tööinspektsioon, keskkonnaamet) ning korraldatakse õppusi

• Rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid [PÕT PVT nr 2f]. • Käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust [PÕT PVT nr 2d]. • Hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimine [ENE 1. BAT]

PÕT 2f, 2d ENE 1

13. Tootmisseadmete remont ja hooldus

ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

• Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele. Tootmisprotsessi üldine jälgimine toimub tehnoloogilise personali poolt ööpäevaringselt. • Mahutite juures hoiustatakse piisavas koguses absorbenti, vältimaks lekete või muude tegevuste korral pinnasereostust. • Ehitustööde teostamisel võetakse kasutusele abistavad meetmed vältimaks maa-aluste torustike vigastusi. • Remonditööde planeerimine seadmete pikaajalise seisakuperioodile. Pikaajalised seisakud kord aastas.

• Mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mille koosseisus on teave tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja tehniline järelevalve [PÕT PVT nr 3d]. • Mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti [PÕT PVT nr 3g]. • Käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika kasutamisel (raskeveokid, kraanad jm) jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada [PÕT PVT nr 3j]. • Seadmete töö stabiilsuse ja –kindluse suurendamine lühiajaliste seiskamiste-käivitamiste arvu vähendamisega. Korralisi remonttöid, mis eeldavad pikaajalisi seisakuid, planeerida mitte sagedamini kui 1 kord aastas [PÕT PVT nr 48]. • Energiajuhtimissüsteem - protsesside kontroll [ENE 14. BAT]

PÕT 3d, 3g, 3j, 48

ENE 14

14. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

• Toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite kvantitatiivne ja kvalitatiivne arvestuse pidamine. Aruannete esitamine Keskkonnaametile vastavalt seadusele. • Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine tootmisterritooriumi piiril uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tehnoloogiliste protsesside muutuste korral. • Müraallikate ja müra leviku perioodiline mõõtmine.

• Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine. Korrapärase arvestuse pidamine tootmisprotsesside sisendite ja väljundite üle ning nõuetekohaselt koostatud aruandluse esitamine [CWW PVT 1] • SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool uute käitiste rajamisel ja regulaarne hindamine olemasolevate käitiste tegutsemiste ajal [PÕT PVT nr 50] • Müraemissiooni vähendamine müratekitavate seadmete/tegevuste sulgemisega eralid rajatisse/üksusesse [PÕT PVT nr 37b] • Energiatõhususe jälgimiseks ja mõõtmiseks dokumenteeritud protseduuride kehtestamine ja säilitamine [ENE 16. BAT]

PÕT 50, 37b CWW 1 ENE 16

15. Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus

ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

• Tegevused ja investeeringud toimuvad ettevõtte nõukogu poolt kinnitatud eelarve alusel. Tegevuste planeerimisel lähtutakse juhtimissüsteemi auditi tulemustest, keskkonnanõuetest, turusituatsioonist ja muudest seadusenõuetest. Töötajate koolitus toimub koolituskava alusel, selle koostamine on sätestatud juhtimissüsteemi käsiraamatus ja protseduurides. • Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine.

• Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine [PÕT PVT nr 1, CWW PVT 1, EFS BREF p. 4.1.2.2, REF PVT 1]. • Käitises on kindlaks määratud ainevood, mis vajavad keskkonnaprobleemide ennetamiseks töötlust või puhastamist ning nendele on määratud nn kriitilised parameetrid [PÕT PVT nr 2c]. * Energiajuhtimissüsteemi rakendamine: - energiatõhususe juhtimine, sh tippjuhtkonna pühendumine, eesmärkide seadmine ja protseduuride rakendamine [ENE 1. BAT] - tegevuste kavandamine, investeeringud [ENE 2. BAT] - koolitus, teadlikkus ja pädevus [ENE 13. BAT]

PÕT 1, 2c CWW 1 EFS 4.1.2.2 ENE 1, 13

16. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

Akrediteeritud laborite kasutamine aruandluses vajalike analüüside teostamiseks

Akrediteeritud laborite analüüsitulemuste kasutamine [ROM p. 3.4.2]

ROM 3.4.2

11/59

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik 1. Vert. ВСт3сп 23 23 m³ X: 6588170, Y:

684176 Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b

Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

2. Vert. ВСт3сп 23 23 m³ X: 6588166, Y: 684173

Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

3. Hor. S235JRG2 130 130 m³ X: 6588140, Y: 684170

Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

4. Hor. ВСт3сп5 52 52 m³ X: 6588162, Y: 684183

Õlitustatud vesi Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

5. Vert. St.37-2 45 45 m³ X: 6588020, Y: 683888

Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

6. Vert. St.37-2 45 45 m³ X: 6588018, Y: 683892

Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

7. Hor. Ст3 140 40 m³ X: 6588013, Y: 683888

Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvundament PÕT 9c Pinnas: Betoonvundament PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

8. Hor. 1.0345 (P235GH) Ст20

4.90 4.90 m³ X: 6587971, Y: 683852

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonsarkofaag PÕT 9c Pinnas: Betoonsarkofaag PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonsarkofaag PÕT 9c

12/59

9. Vert. Ст.3 74 74 m³ X: 6588011, Y: 684123

Õlitustatud vesi Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

10. Hor. Teras 127 127 m³ X: 6587919, Y: 684163

Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

11. Vert. Teras 90 90 m³ X: 6587951, Y: 684188

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

12. Vert. Teras 12.50 12.50 m³ X: 6587957, Y: 684057

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

13. Vert. Teras 12.50 12.50 m³ X: 6587955, Y: 684056

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

14. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587960, Y: 684138

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

15. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587941, Y: 684129

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

16. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587956, Y: 684099

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

17. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587973, Y: 684108

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

18. Vert. Teras 3 3 m³ X: 6587968, Y: 684142

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

19. Hor. Ст.3 80 80 m³ X: 6588021, Y: 684197

Toorõli kerge-keskfraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

20. Hor. Ст.3 18 18 m³ X: 6588018, Y: 684170

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

21. Vert. Teras 43.60 43.60 m³ X: 6587999, Y: 684158

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

13/59

Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

22. Vert. Teras 43.60 43.60 m³ X: 6588007, Y: 684162

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

23. Vert. Ст3 950 950 m³ X: 6587854, Y: 683703

Toorõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

24. Vert. Ст3 2 000 2 000 m³ X: 6587870, Y: 683674

Puhastatud õli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

25. Hor. Ст3 20 20 m³ X: 6587891, Y: 683698

Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

26. Vert. Ст3 300 300 m³ X: 6587922, Y: 683692

Filtraat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

27. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587884, Y: 683727

Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

28. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587894, Y: 683732

Bensiini fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

29. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587904, Y: 683737

Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

30. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587887, Y: 683690

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

31. Vert. Teras 200 200 m³ X: 6587897, Y: 683695

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

32. Hor. Ст3 32 32 m³ X: 6587895, Y: 683689

Kerge fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

33. Vert. Ст 3 3 000 3 000 m³ X: 6587837, Y: 683737

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

14/59

34. Vert. Ст 3 50 50 m³ X: 6587903, Y: 683702

Fussid Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

35. Vert. Ст 3 2 000 2 000 m³ X: 6587812, Y: 683724

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

36. Vert. S235J2G6 57 57 m³ X: 6587949, Y: 683701

Tsirkulatsiooniõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

37. Vert. 20 20 m³ X: 6587992, Y: 683731

Fenoolvesi/aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

38. Vert. 15 15 m³ X: 6587990, Y: 683735

Läbipesu segu Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

39. Hor. 40 40 m³ X: 6587993, Y: 683737

Tsirkulatsiooniõli+bensiinifraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

40. Vert. Teras Ст3 сп 400 400 m³ X: 6587772, Y: 683595

Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

41. Vert. Teras Ст3 сп 400 400 m³ X: 6587766, Y: 683607

Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

42. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587761, Y: 683590

Diiselfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

43. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587755, Y: 683601

Diiselfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

44. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587753, Y: 683585

Destillatsioonijääk Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

45. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587746, Y: 683596

Raske masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

15/59

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

46. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587743, Y: 683581

Destillatsioonijääk Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

47. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587737, Y: 683592

VKG D Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

48. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587733, Y: 683575

Bensiini fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

49. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587726, Y: 683586

VKG C Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

50. Vert. Ст.3сп 200 200 m³ X: 6587588, Y: 683413

Tsrirkulatsiooniõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

51. Vert. Ст.3сп 200 200 m³ X: 6587583, Y: 683422

Destillatsioonijääk Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

52. Vert. Ст.3сп 100 100 m³ X: 6587571, Y: 683444

Raske koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

53. Horis. Ст.3 50 50 m³ X: 6587591, Y: 683417

Koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

54. Horis. Ст.3 50 50 m³ X: 6587590, Y: 683423

Koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

55. Vert. 12Х18Н 10Т 25 25 m³ X: 6587588, Y: 683427

Koksidestillaat ja aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

56. Vert. 12Х18Н 10Т 25 25 m³ X: 6587584, Y: 683435

Koksidestillaat ja aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

16/59

57. Vert. S235J2 17 17 m³ X: 6587561, Y: 683443

Raske koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

58. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587224, Y: 683407

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

59. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587245, Y: 683418

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

60. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587266, Y: 683428

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

61. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587282, Y: 683440

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

62. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587296, Y: 683447

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

63. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587310, Y: 683455

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

64. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587237, Y: 683382

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

65. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587258, Y: 683392

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

66. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587278, Y: 683403

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

17/59

67. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587297, Y: 683411

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

68. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587311, Y: 683418

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

69. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587325, Y: 683425

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

70. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587255, Y: 683346

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

71. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587276, Y: 683356

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

72. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587296, Y: 683367

Keskfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

73. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587317, Y: 683373

Kerge masuut PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

74. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587330, Y: 683380

Raske masuut PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

75. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587345, Y: 683388

Destillatsioonijääk PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

76. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587265, Y: 683324

Diiselfraktsioon PR Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

77. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587280, Y: 683331

Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c

18/59

Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

78. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587294, Y: 683339

Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

79. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587307, Y: 683346

Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

80. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587321, Y: 683353

Põlevkiviõli mark C Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

81. Hor. Cт. 20 63 63 m³ X: 6587682, Y: 683741

Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

82. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587733, Y: 683750

Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

83. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587728, Y: 683760

Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

84. Vert. X18H10T 24 24 m³ X: 6587675, Y: 683720

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

85. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587709, Y: 683741

Leelise lahus Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

86. Vert. Cт. 3 100 100 m³ X: 6587717, Y: 683746

Leelise lahus Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

87. Hor. Cт. 3 100 100 m³ X: 6587697, Y: 683735

Butüülatsetaat, isobutüülatsetaat Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

88. Vert. Cт. 3 3 000 3 000 m³ X: 6587723, Y: 683727

Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

89. Hor. 1X18H9T 60 60 m³ X: 6587657, Y: 683719

Summarsed fenoolid Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

19/59

Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c 90. Vert. 12X18H10T 6.50 6.50 m³ X: 6587659, Y:

683723 Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

91. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587687, Y: 683741

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

92. Vert. X18H10T 19 19 m³ X: 6587669, Y: 683733

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

93. Vert. X18H10T 6.40 6.40 m³ X: 6587666, Y: 683735

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

94. Hor. X18H10T 56 56 m³ X: 6587669, Y: 683726

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

95. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587667, Y: 683725

Fenoolid, kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

96. Hor. Cт. 20 50 50 m³ X: 6587688, Y: 683729

Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

97. Hor. 12X18H10 25 25 m³ X: 6587652, Y: 683716

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

98. Hor. 12X18H10 25 25 m³ X: 6587648, Y: 683714

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

99. Horis. X18H9Т 60 60 m³ X: 6587696, Y: 683746

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

100. Vert. Cт. 20+12X18H10 25 25 m³ X: 6587647, Y: 683724

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

20/59

101. Vert. Cт. 37-2 100 100 m³ X: 6587686, Y: 683752

Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

102. Vert. X18H10Т 100 100 m³ X: 6587695, Y: 683756

Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

103. Vert. Cт. 20+12X 18H10 25 25 m³ X: 6587665, Y: 683730

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

104. Vert. 12X18H10T 6.50 6.50 m³ X: 6587640, Y: 683720

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

105. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587639, Y: 683722

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

106. Vert. 12X18H10T 17 17 m³ X: 6587635, Y: 683717

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

107. Vert. 12Х18Н10Т 5 5 m³ X: 6587633, Y: 683719

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

108. Vert. 12Х18Н10Т 5 5 m³ X: 6587641, Y: 683710

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

109. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588173, Y: 683682

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

110. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588179, Y: 683669

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

111. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588186, Y: 683688

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

112. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588192, Y: 683675

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c

21/59

Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

113. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588197, Y: 683694

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

114. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588204, Y: 683681

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

115. Vert. Silindr. S235J2 100 100 m³ X: 6588164, Y: 683676

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

116. Vert. Silindr. S235J2 100 100 m³ X: 6588169, Y: 683666

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

117. Vertikal. Tsilindr. Plastik 30 30 m³ X: 6588227, Y: 683751

NaOH Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

118. Vertikal. Tsilindr. Plastik 30 30 m³ X: 6588230, Y: 683753

Koagulant Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

119. vertikal. tsilindr. koonilin. teras S235

150 150 m³ X: 6588216, Y: 683777

Muda Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

120. vertikal. tsilindr. koonilin. teras S235

4.95 4.95 m³ X: 6588132, Y: 683682

Heitvesi Välisõhk: Söefiltri püüdesüsteem PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

121. Vertikal. Tsilindr. PVC 9 9 m³ X: 6588114, Y: 683695

Heitvesi Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: - PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: - PÕT 9c

122. Vert. Teras Ст3 сп 25 25 m³ X: 6587814, Y: 683674

Leelised Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

123. Vert. Teras Ст3 сп 80 80 m³ X: 6587836, Y: 683680

Bensiin-vesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c

124. Vert. Teras Ст3 сп 80 80 m³ X: 6587829, Y: 683677

Bensiinleelised Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c

22/59

125. Horis. Teras Ст3 сп 11 11 m³ X: 6587796, Y: 683680

Bensiin-vesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

126. Vert. X18H10T 132 132 m³ X: 6587675, Y: 683737

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

127. Vert. Cт. 3 41.50 41.50 m³ X: 6587677, Y: 683705

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

128. Vert. Cт. 20 20 20 m³ X: 6587675, Y: 683711

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

129. Vert. Cт. 20 20 20 m³ X: 6587673, Y: 683702

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

130. Vert. Cт. 20 12.50 12.50 m³ X: 6587669, Y: 683708

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

131. Vert. Cт. 20 4 4 m³ X: 6587669, Y: 683701

Kerge jääk DF Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

132. Hor. ВСт3сп 4.95 4.95 m³ X: 6588195, Y: 684207

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

133. Vert. 21.84 20 m³ X: 6587973, Y: 683761

Eelpuhastatud õli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

134. Vert. 21.84 20 m³ X: 6587972, Y: 683764

Puhastatud põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

135. Vert. 6.45 5.70 m³ X: 6587971, Y: 683766

Pesuvesi, orgaaniline faas Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

136. Vert. 1.61 1 m³ X: 6587970, Y: 683768

Veefaas Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

137. Vert. 33 33 m³ X: 6587773, Y: 683665

Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

23/59

Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

138. Vert. 4.90 4.90 m³ X: 6587772, Y: 683664

Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

139. Vert. 4.90 4.90 m³ X: 6587327, Y: 683469

Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

1. Lõhna vältimine või vähendamine

saasteallikate arvu vähendamine; püüdeseadmete paigaldamine saasteallikate hermeetilisuse suurendamine; mahutite hingamisaurude puhastamine

Rakendatud

2. Pinna- ja põhjavee kaitse

mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstrueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile kiletatud kogumisbassein, mis mahutab aasta koguse ja pumpla koos surve-trassiga selle suunamiseks biopuhastisse

Rakendatud

3. Pinnase kaitse mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile

Rakendatud

4. Reovee tekke vähendamine

sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine, et vähendada sademevee sattumist tööstuskanalisatsiooni - tilgapüüdjate paigaldamine gaasipuhurite imemiskollektoritele - tehnoloogilise ja sademevee kasutamine vastavuses põlevkivituha ja poolkoksi ladestusmetoodikaga lahkvoolne kanalisatioon - tilgapüüdjate paigaldamine - tuhaärastussüsteem

Rakendatud

5. Jäätmete kõrvaldamine

Prügilasse ladestada jäätmeid vastavalt keskkonnaministri 29.04.04. a. määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". Põlevkivituha ja poolkoksi ladestamine 0,5 m kihina ja tihendamine. Rakendatud

6. Reovee tekke vähendamine

toorõlide filtreerimine, fuusside tekke vähendamine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia

Osaliselt rakendatud

7. Energia ja kütuse tõhus kasutamine

generaatorigaasi suunamine elektrienergia ja auru tootmiseks VKG Energia OÜ SEJ; poolkoksigaasi ja koksigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni- ja elektroodkoksi seadmel; separaatorigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni seadmel; soojuskadude vähendamine, aurukondensaadi tagastamine; sagedusmuundurite paigaldamine pumpade elektrimootorite töökoormuse reguleerimiseks; destillatsiooni toruahi; torude isoleerimine, sekundaarse soojuse kasutamine; muundurid;

Rakendatud

8. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

kasutada mahutite, kolonnide, pumpade hingamisel tekkivate gaaside puhastamiseks söefiltreid; mahutiparkide ühtne hingamissüsteem ja püüdeseadmed saasteainete püüdmiseks; saasteallikate arvu vähendamine; lämmastikhingamise kasutamine söefiltrid; vahemahutite arvu vähendamine; saasteallikate hingamissüsteemi sulgemine suletud tehnoloogilisse tsüklisse

Rakendatud

9. Vee säästlik kasutamine

vee korduvkasutus; õhkjahutite kasutamine; veekadude vähendamine jahutamise ja aurugaasisegu jaotamise tehnoloogia muutmine, ringlusveesõlmed

Rakendatud

10. Pooltoodete säästlik kasutamine

Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine

Rakendatud

11. Abimaterjalide säästlik kasutamine

toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine

Rakendatud

12. Kemikaalide säästlik kasutamine

Kemikaaliseaduse nõuete ning toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine

Rakendatud

13. Toorme säästlik kasutamine

GGJ-de protsessi juhtimise automatiseerimine andurid, kontrollerid, arvutid

Rakendatud

14. Jäätmetekke vältimine

toorõlide filtreerimine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia

Rakendatud

24/59

15. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Heiteallikate inventuur Heiteallikate inventuur, mille käigus tuleb määrata otseste mõõtmiste teel lõhnaainete kontsentratsioonid (OU/m3) ja arvutada heitkogused (OU/s, vastavalt Keskkonnaameti 26.09.2018 korraldusele nr DM-100381-3.

Rakendatud 15.10.2020

16. Jäätmete kõrvaldamine

Reostunud pinnase ladestamine prügilasse Reostunud pinnas ladestatakse nõuetekohaselt ladestatud TSK tuhale. Ladestamine toimub kärgtehnoloogiaga. Jäätmed paigutatakse nn kärgedesse 0,5 m paksuste kihtidena ning kaetakse seejärel 0,5-1 m paksuse niiske TSK tuha kihiga, mis takistab jäätmemassi sademevee imendumist. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksuse TSK tuhaga või poolkoksiga. Vastuvõetavad jäätmed ja prügila stabiilsus vastavad Keskkonnaministri määruse nr 38 nõuetele, nõrgvee teke on viidud miinimumini.

Rakendatakse

17. Pinna- ja põhjavee kaitse

Vastavalt keskkonnaministri määrusele 29.04.2004 nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” rajatakse ladestusala laienduse alale nõuetekohane põhi. Rakendatakse

18. Muud asjakohased meetmed

Keemia vkt 3 kasutusõigus Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat kinnistu 32215:001:0065 kasutusõiguse omamisest enne oma tegevuse laiendamist kinnistule.

Vajadusel

19. Muud asjakohased meetmed

Kinnistute kasutusõigus Ettevõte on kohustatud teavitama käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist.

Vajadusel

20. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

VKG OIL AS-il tuleb korraldada käitise tootmisterritooriumi piiril, aadressil Keemia vkt 7t asuva välisõhu seirejaama töö (saasteainete SO2 ja H2S pidevseire) ja selle mõõteseadmete asjakohastele standarditele vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Pidevseirejaama analüsaatorite pikema rikke, korralise hoolduse või remondi korral teostada täiendavalt H2S ja SO2 seiret käitise territooriumi piiril sagedusega kord nädalas ja mõõtmistulemused edastada KOTKAS vahendusel.

Pidevalt

21. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallikatest nr 005, nr 014, nr 024, nr 035 ja nr 057 on kuni 17 tundi aastas (kõik seadmed kokku). Heiteallika nr 005 „005, GGJ-3 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 6 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 3 tundi aastas ja seiskamine kuni 3 tundi aastas); heiteallika nr 014 „014, GGJ-4 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 6 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 3 tundi aastas ja seiskamine kuni 3 tundi aastas); heiteallika nr 024 „024, GGJ-5 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 2 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas ja seiskamine kuni 1 tund aastas); heiteallika nr 035 „035, 1000 t gg küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 2 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas ja seiskamine kuni 1 tund aastas); heiteallika nr 057 „057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 1 tund aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas). Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti etteantud vormil (keskkonnakompleksloa lisa "Äkkheidete vorm"). Koondandmed etteantud vormil esitada Keskkonnaametile üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis.

Pidevalt

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire 25/59

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik

Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine Nr plaanil või kaardil L-EST97

koordinaadid Seiratavad näitajad

Seire sagedus

pinnase seire

Pinnaseseire, Proovivõtupunkti andmed on toodud lähteolukorra aruandes.

Puuraukude asukohad on näidatud lähteolukorra aruande („VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne“ Kohtla-Järve, 2015)

X: 6588017, Y: 684092

Proovi võtmisel järgida asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagada, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Arseen (As) Baarium (Ba) Elavhõbe (Hg) Kahealuselised fenoolid Koobalt (Co) Kroom (Cr) Molübdeen (Mo) Nikkel (Ni) PAH summa Plii (Pb) Tsink (Zn) Vask (Cu) Ühealuselised fenoolid BTEX summa Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord kümne aasta jooksul

põhjavee seire

põhjavee seire, Põhjaveeseiret teostatakse VKG Oil AS poolkoksiprügila ja tuhaväljaku läheduses paiknevatest seirekaevudest

Puuraukude asukohad on näidatud lähteolukorra aruande („VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne“ Kohtla-Järve, 2015)

X: 6588017, Y: 684092

Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Naftasaadused Üks kord viie aasta jooksul

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus

Meetme rakendamise tähtaeg

1. Tootmise seire Tootmissisendite, pooltoodete, toodangu kvalitatiivne ja kvantitatiivne arvestus. Tootmisprotsesside pidev jälgimine. Pidev 2. Jäätmetekke seire Ladestavate jäätmete kogus ja liik. Jäätmetekke seire peab andma täieliku ülevaate tekkivate ja käidavate jäätmete liikidest ja kogustest aasta jooksul. Pidev 3. Jäätmekäitluskoha

seire Teostatakse vastavalt seirekavale. Pidev

4. Heitetekke seire Saasteallikatest eralduvate gaaside koostis, saasteainete kontsentratsioon ja heitkogus Pidev 5. Heite

keskkonnamõju seire

Välisõhu kvaliteedi pidevseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril seirejaamas. Pidev

6. Müra- ja vibratsiooni seire

Mürataseme mõõtmine (müra tase seadmetel ja tööruumides). Vibratsioon puudub.

Pidev

7. Muud asjakohased meetmed

Pinnavee seire teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ labor Pidev

26/59

8. Muud asjakohased meetmed

Defenolatsiooniseadme fenoole säilitavate mahutite lämmastikrõhu all hoidmise süsteem. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda / Lämmastikrõhu reguleerimine süsteemis 2-3 korda vahetuse jooksul / rõhu langemise korral näitaja on rõhk, mida kontrollitakse iga tund, mõõteseadme nimetus: BTC300,kontroller pidevseire, Kalibeerimissagedus: 1 kord 2 aasta jooksul

Hoolduse sagedus: 2-3 korda vahetuse jooksul / rõhu langemise korral

9. Muud asjakohased meetmed

Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemisel suitsukorstnad (D-1,D-2): mahutite hingamis-süsteemist tulevate süsivesinik-aurude põletamine Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda ja põlemisrežiimi. Mõõdetavad näitajad: SO2; CO; NOx; O2 / H2S Mõõtmise sagedus: 2 korda aastas / 1 kord aastas Mõõteseade nimetus: TESTO 350-XL, kalibeerimissagedus: 1 kord aastas

Hoolduse sagedus: Iga päev seadme töö ajal

10. Muud asjakohased meetmed

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: Defenoleerimis-seadme fenoolide destillatsiooni osakonna vaakumpumba aktiivsöefilter – fenoolide ja lahusti aurude püüdmiseks vaakum-süsteemis Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi Mõõdetavad näitajad: fenool, butüülatsetaat (mõõtmisi tehakse nii enne kui pärast söefiltrit) mõõtmise sagedus: 2 korda aastas, mõõteseadme nimetus: Akrediteeritud meetod Kalibeerimissagedus: 1 kord aastas

Hoolduse sagedus: Iga päev seadme töö ajal

11. Muud asjakohased meetmed

Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Mahutid 8 tk. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Mõõdetavad näitajad: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: Vajadusel, mõõteseadme nimetus: рН-meeter, kalibreerimisskaala kalibeerimissagedus: 1 kord kvartalis / 1 kord aastas

Hoolduse sagedus: Vajadusel

12. Muud asjakohased meetmed

Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Separaator 4 tk. 75 m3/h Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda /Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. Mõõdetavad näitajaf: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: 1 kord 24h; mõõteseadme nimetus: рН-meeter, kalibreerimisska ala, kalibeerimissagedus: 1 kord kvartalis / 1 kord aastas

Hoolduse sagedus: 1 kord kvartalis

13. Muud asjakohased meetmed

Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Flotaator Huber 100 m3/h 2 tk. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda /Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. mõõdetavad näitajad: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: 1 kord iga 4 tunni järel Mõõteseadme nimetus: рН-meeter; kalibreerimisskaala Kalibeerimssagedus: 1 kord kvartalis / 1 kord aastas

Hoolduse sagedus: 1 kord kvartalis

14. Muud asjakohased meetmed

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: Defenoleerimise seadme kolonn K-8 – seadmete hingamissüsteemist eralduvate fenoolide ja lahusti aurude püüdmine Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi Mõõdetavad näitajad: fenool, butüülatsetaat (mõõtmisi tehakse nii enne kui peale kolonni) mõõtmise sagedus: 2 korda aastas, mõõteseadme nimetus: Akrediteeritud meetod Kalibeerimissagedus: 1 kord aastas

Hoolduse sagedus: iga tund

15. Muud asjakohased meetmed

Reovee pumpla nr 2 ja 3 hingamisaurude puhastamine söefiltritega: Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda iga päev seadme töö ajal. Mõõdetavad näitajad: fenool H2S, NMVOC, benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleen (mõõtmisi tehakse nii enne kui pärast söefiltrit), sagedus 1 kord aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.

Mõõta 1 kord aastas, kalibreerida kord aastas.

16. Muud asjakohased meetmed

Heitvee tsehhi mahutite hingmissüsteem ja söefilter - Hingamis-süsteemi kogunenud aurude puhastus. Kontrollitakse visuaalselt iga päev seadme töö ajal seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. Mõõdetavad näitajad: Fenool, H2S, NMVOC, benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleen (mõõtmisi tehakse nii enne kui pärast söefiltrit)- sagedus 2 korda aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.

Mõõtmissagedus 2 korda aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks27/59

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Põlevkivi utmine gaasigeneraatorites Gaasi purse ekstraktorite vesilukkudest ja gaasitatuse oht

Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev vesiluku taseme kontroll; o pidev jälgimine kontrollmõõteriistade korrasoleku üle; o ringlusvee süsteemi katkestuse korral järvevee kasutamine

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

2. Toorõli puhastus ja ettevalmistus Mahuti ülejooks, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan

o elektrivarustuse organiseerimine kahest punktist; o õigeaegne asjakohane töötajate väljaõpe;

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

3. Toorõli destillatsioon Torujuhtmete leke, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev kontroll; o defektoskoopia; o plaanilised ennetavad remondid;

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

4. Elektroodkoksi ja bituumeni tootmine Koksikuubi põhja leke läbipõlemise tõttu Hädaolukorra lahendamise plaan

o plaanilised ennetavad remondid;

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

5. Fenoolvee defenoleerimine, peenkeemia toodete tootmine

Äärikühenduse tihendi praak, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev kontroll; o plaanilised ennetavad remondid;

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

6. Vahe- ja kauba-produktide ladustamine ja laadimine

Mahuti leke või ülejooks, torujuhtme leke, tulekahju

Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev kontroll kontrollmõõteriistade üle, paralleelsed käsitsi kontrollmõõteriistad; o töötajate kvalifikatsiooni tõstmine

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

7. Heitvee puhastamine Mahuti leke või ülejooks, torujuhtme leke, tulekahju

Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev kontroll; o seadmete hooldus.

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed28/59

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Tootmistegevuse lõpetamisel on oluline pidada silmas järgmisi faktoreid: - seadmed; - elektroonika; - tooraine; - produkt; - jäätmed; - kommunikatsioonid.

Tootmisseadmed, mis on standardsed ja sobivad kasutamiseks teistes tootmisettevõtetes, müüakse. Amortiseerunud ja tootmiseks kõlbmatud seadmed eemaldatakse ning toimetatakse metalli kokkuostu. Enne seadmete eemaldamist teostatakse mahutite, generaatorite või teiste seadmete põhjalik puhastus, et oleks tagatud ohutus inimese tervisele ning keskkonnale metallist seadmete lõikamisel, mille vältel on tõenäone sädemete teke ja toimub metallosade kuumenemine.

Töökorras elektroonilised detailid ja mikroskeemid müüakse samuti. Vananenud ja mittevajalikud detailid antakse üle ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevasse ja vastavat litsentsi omavasse firmasse utiliseerimiseks.

Ladudes olev ja ettevõtte sulgemise järel mittevajalik tooraine, pooltooted ja valmisproduktid müüakse.

Jäätmete käitlus toimub analoogselt töötava ettevõttega, st tekkivad tavajäätmed antakse üle Uikala prügilasse, ohtlikud jäätmed vastavat tegevuslitsentsi omavasse firmasse.

Kommunikatsioonide all peetakse silmas eelkõige tarbitavat elektri- ja soojusenergiat ja vett. Vastavate elektri, soojuse ja veega varustavate ettevõtetega lepingud lõpetatakse.

Järelhoolduse meetmed Tegevuse täieliku lõpetamise järgsel perioodil teostatakse järelhooldust vastavalt seadusandluses toodud nõuetele. Lisaks rakendatakse vastavalt vajadusele meetmeid vältimaks lähtuvat ohtu võimalikust jääksaastest.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 29/59

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala

Keskkonnaregistrikood JKK4400097

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 2e 2767402 32215:001:0058 X: 6587981, Y: 682709

Keemia vkt 5t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2801163 32215:001:0067 X: 6588444, Y: 683284

Keemia vkt 2t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747163 32215:001:0064 X: 6589172, Y: 683098

Keemia vkt 1t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747662 32215:001:0063 X: 6588379, Y: 682115

Keemia vkt 4t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2774728 32215:001:0066 X: 6587789, Y: 683150

Keemia vkt 3t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2762867 32215:001:0065 X: 6587246, Y: 682284

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

Käitluskoha andmed

Jrk nr 2.

Nimetus Kohtla-Järve põlevkiviõlitööstus

Keskkonnaregistrikood JTK0671262

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747584 32217:001:0034 X: 6587904, Y: 684240

Keemia vkt 10j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2740399 32215:001:0040 X: 6587552, Y: 683509

Keemia vkt 11j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747654 32217:001:0045 X: 6587636, Y: 683797

Keemia vkt 2j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2767595 32217:001:0033 X: 6588120, Y: 684075

Keemia vkt 3j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2742954 32217:001:0035 X: 6588196, Y: 684242

Keemia vkt 4j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747608 32215:001:0026 X: 6587967, Y: 683858

Keemia vkt 13c, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2804103 32215:001:0046 X: 6586928, Y: 683080

Keemia vkt 5j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747609 32217:001:0038 X: 6587994, Y: 684199

Keemia vkt 6j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2762840 32217:001:0037 X: 6588041, Y: 684038

Keemia vkt 7j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747600 32215:001:0024 X: 6588021, Y: 683839

Keemia vkt 8j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2759017 32215:001:0022 X: 6587656, Y: 683715

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul30/59

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 2 100 000 2 100 000 2 100 000 D5

286 000 R10

200 000 R5m

120 000 R5t

05 06 97* - Põlevkivi poolkoks 1 003 121 1 003 121 300 000 1 003 121 D5

240 000 R5t

10 01 18* - Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed 85 000 85 000 85 000 D13x

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 117 000 117 000 117 000 R5t

17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 50 000 50 000 50 000 D5

17 05 05* - Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas 50 000 50 000 50 000 D5

17 05 07* - Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal 50 000 50 000 50 000 D5

19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 286 000 286 000 286 000 R10

Jrk nr 2.

Käitluskoha nimetus Kohtla-Järve põlevkiviõlitööstus

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

13 07 03* - Muud kütused (sealhulgas kütusesegud) 500 500 500 R3f

13 07 01* - Kütteõli ja diislikütus 500 500 500 R3f

13 01 13* - Muud hüdraulikaõlid 2 015.20 15.20 2 000 2 015.20 R3f

13 02 05* - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 500.52 0.52 500 500.52 R3f

05 06 98* - Põlevkivi pigijäätmed („fuussid“) 7 100 7 000 100 7 100 R3f

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

31/59

1. paigutamine tarindprügilatesse

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)

Petroter seadme TSK tuhk 1. Tuhk tuleb vedada koheselt ladestamispaigale. Tasandamine ja tihendamine peab toimuma vähemalt 5...6 tunni jooksul peale vee lisamist konveieri otsa juures. 2. Värske niisutatud tuhk veetakse ladestuskohta, kus kallatakse kastist maha. Koormad paigutatakse tihedusega, mis võimaldab buldooseriga planeeritud 60...70 cm paksuse kihi moodustamist. 3. Paigaldatud TSK tuhk peab tsementeeruma minimaalselt nädala, enne kui sinna saab uuesti peale sõita 4. On soovitatav kasutada GPS seadmetega varustatud buldooserit ja ekskavaatorit, mis tagavad tööde täpse ja efektiivse teostuse.

2 100 000

2. paigutamine tarindprügilatesse

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)

Põlevkivi poolkoks Ladestatakse olemasolevasse ladestusse, planeeritakse buldooseri abil

1 003 121

3. paigutamine tarindprügilatesse

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)

Reostunud pinnas IPT Projektijuhtimine OÜ 2019. a tööga nr 19-04-1480 on välja töötatud reostunud pinnase ladestamistehnoloogia. Hoidla üldstabiilsuse tagamiseks tuleb jäätmete ladestamisel kärgedesse tagada ladestamiskoha kaugus vähemalt 30 m hoidla välisküljest. Vajadusel tuleb jäätmed katta kohe peale ladestamist. Muud tingimused reostunud pinnase ladestamisel kärgedesse on sarnased varem välja töötatud tuha kuivladestamise tingimustega. Väikese veejuhtivuse säilitamiseks tuleb Petroter tuhk lõpplasundil katta 4 meetri paksuse aheraine kihiga. See tagab ühtlase vihmavee dreenimise ladestupinnakihis. Alternatiiviks on kattekihi moodustamine 5...6 m paksusena Petroter TSK tuhast. Sel juhul tuleb ette näha vihmavete ära juhtimine ladestu pinnalt kraavidega. 4 meetrise aheraine kihiga tuleb TSK tuhk katta siis, kui nõlvsusega 1 : 3 ette valmistatud nõlva kõrguseks on 10 m. 10 meetrini on TSK tuha nõlv stabiilne. Poolkoksi ladustamisel tuleb järgida varem välja töötatud lahendusi.

150 000

4. jäätmete segamine ja paigutamine tarindprügilasse

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) D13x - jäätmete kõrvaldamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine

VKG Energia OÜ-lt vastu võetav suitsugaaside puhastamise jääkprodukt segatakse enne ladestamist TSK tuhaga (toimingukood D13x). Segamine toimub mehaaniliselt kopaga. Edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt põlevkivituha ladestusmetoodikale prügilasse.

85 000

5. ringlussevõtt toormevaruna

R3f - ringlussevõtt toormevaruna ehk jäätmematerjali lagundamine, sealhulgas gaasistamise ja pürolüüsi teel mis tahes keemilisteks ühenditeks, mis võetakse järgnevalt ringlusse kemikaalidena uue toote koostises

Õliettevalmistuse seadmel toimub vedelkütusejäätmete puhastamine mehhaanilistest lisanditest, veest ja osaliselt sooladest. Mahutisse E-1 juhitakse raskeõli gaasigeneraatorijaamadest, raskeõli fenoleerimisseadmelt, õli heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhi õlitustamisseadmelt ning taaskasutatavad õlid (sh mineraalõlipõhilised kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlid, muud hüdraulikaõlid ja vedelkütusejäätmed) ja fuussid. Raskeõli mahutist E-1, kerge-keskõli mahutist E-6 ja bensiinifraktsioon mahutist E-2 juhitakse vastuvõtukollektorisse ja sealt edasi mahutisse E-3. Mahutis E-3 valmib filtreerimiseks bensiini–raskeõli– kergkeskõli segu vahekorras 1:1:1,7. Segu tsirkuleeritakse pumpade abil läbi soojusvahetite vajaliku konditsiooni (tihedus ja temperatuur) saamiseks. Valmissegu pumbatakse läbi filtrite (6 tk). Filtrid töötavad perioodiliselt ning tehnoloogiaprotsess on automatiseeritud. Saadud filtraat juhitakse mahutisse E-12 ja segatakse soojusvahetites soojendatud fenoolveega mahutist A-9. Filtraadi ja fenoolvee segu suunatakse termosetititesse A-1,2,3,11,12 filtraadi (põlevkiviõli) läbipesemiseks sooladest ja mehhaanilistest lisanditest. Puhastatud põlevkiviõli suunatakse mahutisse E-8. Fenoolvesi termosetititest A-1,2,3,11,12 suunatakse mahutisse A-13. Fenoolvesi mahutist A-13, mida segatakse bensiinifraktsiooniga mahutist E-2, suunatakse termosetititesse A-4, 4/1 vee puhastamiseks õlist ja mehaanilistest lisanditest. Mahutist E-8 suunatakse puhastatud põlevkiviõli destillatsiooniseadmele.

10 615.72

6. taaskasutamine tagasitäitena (välisvalli rajamine)

R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Lähtuvalt materjalide kättesaadavusest ja erosioonikindluse tagamise vajadusest võib ladestu välisvalli rajamiseks vastavalt prügila projektile kasutada 4 m paksust aherainekihti, 5-6 m paksust hoolikalt tihendatud TSK tuhka või 10 m paksust poolkoksist välisvalli. Ladestu erinevate välisvalli lahenduste kasutamine nö. vaheldumisi, vastavalt tootmises tekkivatele jäätmetele, ei ole hoidla üldstabiilsuse seisukohalt vastunäidustatud. Üleminekute arv ei avalda samuti mõju hoidla geotehnilisele üldstabiilsusele. Välisvalli rajamine looduslike materjalidega samaväärsete omadustega tehismaterjalist võimaldab vähendada looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Vastavalt prügila projektidele ja nende aluseks olnud uuringutele sobivad aheraine, TSK tuhk ja poolkoks prügila välisvalli rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta ning nõuetekohase välisvalli rajamisel on positiivne mõju keskkonnale ja inimese tervisele.

477 000

7. taaskasutamine prügila sulgemisel

R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks

Täiendavaks erosiooni vähendamise meetmeks kaetakse ladestu enne haljastamist TSK tuha ja reoveesette komposti seguga. Segu jaoks vajalik komposti kogus on mahulises suhtes 1:1 tuha kogusega. Kompost ja tuhk paigutatakse segamise kohas vaaludena. Segu paigaldatakse nõlvale buldooseriga. Katmisel järgitakse IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 21-05-1675 välja töötatud tööjuhist. Vastavalt juhisele on segu maksimaalseks paksuseks 40 cm (keskmine paksus 30 cm) ning segu ei tihendata.

572 000

8. taaskasutamine jäätmeladestu laienduse alale põhja rajamine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" ja prügila ehitusprojektidele taaskasutatakse lisaks savile kindlal otstarbel tsementeeruva Petroter tuhka taaskasutustoimingu koodi R5m alusel prügila laienduse alale põhja rajamiseks. Niisutatud, tihendatud ning nõuetekohaselt paigutatud Petroter tuhk moodustab betoonilaadse vettpidava kihi ning ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Tehisbarjäär rajatakse osaliselt tehismaterjalist, mille abil vähendatakse looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Tuhk vastab asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele, mida rakendatakse looduslike materjalidele samal eesmärgil. Vastavalt eelnimetatud uuringutele sobib Petroter tuhk prügila põhja rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta.

200 000

32/59

J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Poolkoksi ja põlevkivi koldetuha koosladestamine

Käitises tekkiv poolkoks ja põlevkivi koldetuhk tuleb ladestada prügilasse vastavalt OÜ IPT Projektijuhtimine (registrikood 10670486) poolt koostatud tööle nr 13-11-1124/1 „AS VKG Petroter meetodil tekkiva TSK tuha ja poolkoksi optimaalse koosladustamise tehnoloogia väljatöötamine“.

Ladestu kuju on TSK tuha ladustamisel mägi nõlvadega 1:3. Petroter TSK tuhk transporditakse ladestusalale konveieritega. Tehases jahutatakse tuhk järveveega ning tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, lisades ca 0,2 liitrit vett 1 kg tuha kohta. Vee lisamine peab tagama lisaks jahutamisele ka tolmamise vältimise konveierilindil. Konveieri otsa juures lisatakse tuhale täiendavalt õlistatud või sadevett (0,250 liitrit vett 1 kg kuiva tuha kohta), mis teeb tuha mittetolmavaks ja rulliga tihendatavaks. Konveierite otsa on ehitatud segaja, kus vesi lisatakse. Segamine tagab vajaliku vee ühtlase jagunemise tuhas. Tuha veega käitlemine võib mõlemas etapis toimuda õlitustatud ja sadeveega, kuna vastavalt uuringutele ei määra vee kvaliteet tuha geotehnilisi omadusi ega ka hilisemalt veega kokku puutumisel leostuvate ainete koosseisu ja määra. Konveieri otsa juurde on projekteeritud ajutine vaheladu tuha ladustamiseks. Tuha laadimine ajutisest ladustamispaigast edasi transpordiks toimub frontaallaaduriga. Lisatava vee kogus tagab, et: • TSK tuhk seistes ja laadimisel ei tolma; • TSK tuhk on piisavalt väikese tugevusega juhuks kui tuhk jääb ajutisse ladustamiskohta pikemaks ajaks (kuni 7-10 päeva), ehk tuhk on endiselt frontaallaaduritega laaditav. Frontaallaadurid laadivad tuha autodele, tuhk transporditakse ladustamise kohta. Peamised transporditeed vajavad, sarnaselt poolkoksi transpordile, ettevalmistatud sõidurada. TSK tuhk kallatakse autodelt hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Lisatud vee kogus tagab rulliga tihendatavuse nii värskelt kohale veetud kui ka vahelaos seisnud tuhal. Vee lisandumine ladestusalale hiljem, näiteks sadude või niisutamise tõttu ei ole probleemiks. Vesi seotakse tuhka (kokku umbes 0,5 liitrit 1 kg kuiva tuha kohta) ca 30 päeva jooksul. Täiendava vee kogus suurendab aluspinna tugevust veelgi täiendava tsementeerumisega. Paigaldatud TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub keskkonnatingimuste muutustele vastupidav tsement. Tsement on püsiv nii pH muutuste kui temperatuurimuutuste suhtes. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub materjal, mille filtratsioonimoodul on väiksem, kui 10-8 m/s. Seega puudub vajadus muuta juba poolkoksi ladestu sulgemiseks välja töötatud lahendust, kus prügilakeha kaetakse 10 m paksuse poolkoksivalliga, mis haljastatakse. Nii ajutises ladustamispaigas (vahetult konveieri otsa juure), transpordil kui ka ladestamise kohas ei saa välistada kuival perioodil tuha tolmamist. Isegi peale tsementeerumist ja kivistumist purustatakse tekkinud sidemed vahetult auto ratta all, laaduriga töötamisel jne. Seetõttu tuleb ladestut vajadusel ka niisutada. Niisutamisel kasutatakse vett või õlitustatud vett. Täiendava vee lisamisel suureneb ka ladestu tugevus pinnakihis.

Pidevalt

Põlevkivi pigijäätmete (fuusside) ja teiste ohtlike ainete taaskasutamine toimingukoodiga R3f

Mineraalõlipõhiliste kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlide, muude hüdraulikaõlide ja vedelkütusejäätmete puhastamine ja ümbertöötlemine koos generaatorõliga. Võttes arvesse, et utiliseerimisele võetavate õlide plaanitud maht on ainult 5 % üldisest põlevkiviõli toodangust, ei halvenda utiliseerimisele võetavad õlid põlevkiviõli kvaliteeti. Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlid, muud hüdraulikaõlid ja vedelkütusejäätmed erinevalt transformaatoriõlidest, ei sisalda PCB, TCDD, PCN. Olukorras, kus Kiviter tehased on konserveeritud jäätmete koodinumbriga 13 02 05*, 13 01 1 3*, 13 07 01* ja 13 07 03* taaskasutust ei toimu ja need antakse üle ohtlike ainete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Taaskasutamisega ei tohi kaasneda välisõhku paisatavate saasteainete sisalduste ja koguste suurenemist.

Pidevalt

Jäätmekäitlustoimingud käitises ja prügilas

1.Kõik jäätmekäitlusalased toimingu ettevõtte territooriumil peavad vastama kehtivatele tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele. Tagada jäätmekäitluse eest vastutavatele töötajatele vajalik väljaõpe, sealhulgas avariiolukordades käitumiseks. Ettevõttel peavad olema juhised tegevusplaanid jäätmetega seonduvate õnnetuste ennetamiseks ja hädaolukordades käitumiseks. 2. Tekkivad tava- ja ohtlikud jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks anda üle vastavaid tegevuslubasid (jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents) omavale isikule/ettevõttele. 3. Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekitatud, taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga omaduste ja tekke kohta. Lisaks arvestuse pidamisele peab säilima tõendusdokument, kus peab olema märgitud info jäätmeliigi, koguse ja omaduste kohta (kaalumisdokumendid, saatekirjad, laborianalüüsid vms). Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Pidevalt

Ohutusmeetmed Prügila rajamisel, kasutamisel, sulgemisel ja järelhoolde perioodil tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele. Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid.

Pidevalt

Ohutusmeetmed Autotranspordivahendite ja mehhanismide ohutuks tööks on ladestu juurdesõidutee ja ülemine platvorm pimedal ajal valgustatud. Ladestusse on paigaldatud hoiatussildid. Jäätmete mahalaadimine toimub ainult selleks ettenähtud kohas, millele osutavad viidad ja tähistused. Ladestut ümbritseva valli serv peab omama vähemalt 0,7 m kõrge ja 1 m lai. Jäätmete süttimisel või lihke esinemisel on transpordi-vahendite juhid kohustatud koheselt lõpetama mahalaadimise ja teatama juhtunust VKG OIL AS-I dispetserile ja juhtivtöötajatele. Süttimistest tuleb teatada ka Viru Keemia Grupp AS keskkonnaosakonnale. Põlengu kustutamiseks tuleb dispetseri kaudu teatada päästeteenistusele.

Pidevalt

Ohutusmeetmed Tagada jäätmekäitluse eest vastutavatele töötajatele vajalik väljaõpe, sealhulgas avariiolukordades käitumiseks. Ettevõttel peab olema juhis/tegevusplaan jäätmetega seonduvate õnnetuste ennetamiseks ja hädaolukordades käitumiseks.

Pidevalt

33/59

Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed

Kompleksloa omaja on kohustatud tegema kõik endast oleneva vältimaks jäätmetega seonduvaid (st jäätmete tekitamise-, taaskasutamise- ja kõrvaldamisega) õnnetusi. Tekkinud õnnetuste korral rakendama kõiki vajalikke abinõusid mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. Õnnetustest tuleb viivitamatult informeerida Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni ning Keskkonnaametit. Kompleksloa omaja on kohustatud korraldama enda süül keskkonda sattunud jäätmete ja neist põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise ning hüvitama täies mahus jäätmealase tegevusega põhjustatud kahju keskkonnale, teiste isikute varale ja tervisele.

Õnnetuste korral

Gaasipuhastusjäätmete mehaaniline segamine ja ladestamine

Suitsugaaside puhastamise jääkprodukt enne ladestamist segatakse TSK tuhaga (toimingukood D13x). Segamine toimub mehaaniliselt kopaga. Edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt põlevkivi tuha ladestusmetoodikale prügilasse.

Pidevalt

VKG Energia korrastatud tuhaladestule uue prügila rajamine

Nõuetekohane ohtlike jäätmete prügila rajatakse vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine". Prügila täidetakse nõuete kohaselt niiske Petroter TSK tihendavate kihtidega, mis kindlustab kogu ladestu väga hea veepidavuse, filtratsioonimoodul k = 0,67..3,14 x 10-9 m/s, mistõttu on uue ohtlike jäätmete prügila nõrgvee teke minimaalne. Ladestu kuju on mägi nõlvaga 1:3, mis võimaldab nõlval tehnikaga liikuda ning tagab stabiilsuse. Lisaks ei nõua see hiljem täiendavaid töid. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist.

Pidevalt

Nõrgvee kogumine VKG Energia Põhja SEJ korrastatud tuhaladestul on eraldi nõrgvee ehk drenaaživee kogumise süsteem. Kogunev vesi (arvestuslikult 102 200 m3/a) pumbatakse vajadusel Järve Biopuhastuse OÜ puhastile. Pumpla asub korrastatud tuhaladestu põhjaservas. Tuhaladestu korrastamise järgselt pole drenaaživee väljapumpamise vajadust olnud, kuna vett koguneb vähe. Kavandatava tegevuse tulemusena kogutakse kõigi VKG haldusesse kuuluvate prügilaalade ning ka riikliku suletud prügila ala 1 veed ühte süsteemi 64 m abs kõrguselt. Uue prügila ladestu moodustamise eelprojektis on järeldatud, et uue tuha kuivladestamise tehnoloogia kasutamisel moodustub madala filtratsioonimooduliga ja ühtlaselt tugev mäemassiiv ja sellest lähtuvalt uuest ladestust nõrgvett praktiliselt ei teki

Pidevalt

Selitatud vee kasutamine

Olemasolevate selitite veed on vajaduse korral võimalik kasutada tuhaväljaku niisutamiseks, et moodustuks heade tugevuslike omadustega ja väikese filtratsioonimooduliga kehand uue prügila põhja alla.

Pidevalt

Sademevee kogumine Uue prügila ladestu sademevee ärajuhtimine lahendatakse kahe järguna, et tagada pidev sademevee ärajuhtimine ka praegu juba korrastatud ladestusalalt ning hiljem muudetud sademevee ärajuhtimissüsteemi korral (ladestu täitmisel suletakse olemasolevaid kraave, rajatakse uusi kraavide süsteeme nii hooldustee kõrvale kui ka ladestusala piirile; juhul, kui kogumiskraavide võrgustikus on kavandatava tegevuse tõttu vaja teha ümberkorraldusi, tehakse need enne, kui uuele ladestule hakatakse jäätmeid paigutama). Kogumisbasseinidesse kogunenud vett vajaduse korral kasutatakse Petroter tuha niisutamiseks, milleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme (pumpla võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m).

Pidevalt

Prügila sulgemine Ettevõte tegeleb poolkoksiprügila I ja II ladestusjärgu lõppkuju moodustamisega vastavalt kehtivale AS Entec Eesti poolt koostatud põhiprojektile (töö nr 1114/17). Projekteeritud mahu saavutamisel ladestu suletakse. Kuna nõuetekohaselt paigaldatud tuhk on filtratsioonimooduliga <10-9 m/s, ei ole projektiga ette nähtud eraldi isolatsioonikihi rajamist. Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks kaetakse tuhast pealiskiht platool kattekihiga, milleks sobib aheraine (minimaalselt 4 m paksune kiht) või ka poolkoks (10 m kiht). Erosiooni kahjustuste vältimiseks kaetakse kattekiht hüdrokülviga või reoveesette ja TSK tuha seguga. Prügila järelhooldus toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".

Pidevalt

Fuusside käitlemine Ettevõtte tootmises tekib aastas 13 000 tonni fuusse, ettevõte tohib oma tootmises käidelda 6 000 tonni fuusse aastas, mida käsitletakse pooltootena THS mõiste alusel. Ülejäänud osa fuussidest koguses 7000 t/a antakse üle jäätmetena koodiga 05 06 98*. Fuusse ei tohi ladestada käitise territooriumil ning fuusse, mida ei käidelda oma tootmisprotsessis, tuleb üle anda jäätmetena koodiga 05 06 98*.

Pidevalt

Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks kindlustus

Ettevõttel peab olema ohtlike jäätmete taaskasutamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks.Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Juhul kui ettevõte enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus kompleksloa L.KKL.IV-198338 alusel ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nr L.KKL.IV-198338 ohtlike jäätmete käitlemist reguleerivas osas kehtetuks.

Ohtlike jäätmete taaskasutamise ajal

Ohutusmeetmed Käitaja peab olema teadlik prügila maa-alal toimuvast. Käitaja tagab, et kõrvalistel isikutel puudub ligipääs prügilasse ilma käitaja nõusolekuta. Prügila sissepääsu juures peab olema teave prügila käitaja ärinime, prügila liigi ja prügila tööaja kohta, väljaspool tööaega prügila väravad lukustatakse.

Pidevalt

Jäätmete ladestamise juhend

Tehase käitaja on kohustatud omama lisaks ladestamismetoodika projektile ka ettevõtte sisest juhendit/plaani jäätmete ladestamise, sh metoodika kohta poolkoksiprügilasse. Juhend edastatakse lao andjale pärast iga muutmist või loa andja nõudmisel.

Pidevalt

Kehtiv kindlustus või rahaline tagatis

Käitajal peab olema kehtiv kindlustus või rahaline tagatis prügila kasutamiseks, sulgemiseks ja järelhoolduseks. Kindlustus või rahaline tagatis (prügila sulgemisfond) peab olema kehtiv kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse perioodi vältel. Prügila sulgemisfondis olevaid rahalisi vahendeid tuleb prügila käitaja poolt kasutada sihtotstarbeliselt.

Pidevalt

Tuha ladestamise nõuded

Tuhk tuleb vedada koheselt ladestamispaigale. Tasandamine ja tihendamine peab toimuma vähemalt 5...6 tunni jooksul peale vee lisamist konveieri otsa juures. 2. Värske niisutatud tuhk veetakse ladestuskohta, kus kallatakse kastist maha. Koormad paigutatakse tihedusega, mis võimaldab buldooseriga planeeritud 60...70 cm paksuse kihi moodustamist. 3. Paigaldatud TSK tuhk peab tsementeeruma minimaalselt nädala, enne kui sinna saab uuesti peale sõita On soovitatav kasutada GPS seadmetega varustatud buldooserit ja ekskavaatorit, mis tagavad tööde täpse ja efektiivse teostuse

Pidevalt

34/59

Ladeala välisvalli rajamine

Vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" taaskasutatakse aherainet (jäätmekood nr 01 01 02) poolkoksi puudumisel taaskasutustoimingukoodi R5t alusel prügila kehale välisvalli rajamiseks. Välisvall rajatakse 4 meetri paksusest aheraine kihist, mis tagab prügilale pikaajalise stabiilsuse. Ladestu erosioonikindluse tagamiseks analüüsiti 2018. aasta KMH aruandes kolme materjalide vahelduvuse varianti: 10 meetri paksusele poolkoksist välisvallile rajatakse 4 meetri paksune aherainest välisvall; 4 meetri paksusele aheraine välisvallile rajatakse 10 meetri paksune poolkoksist välisvall; välisvalli kujundamine vaheldumisi 4 meetri paksuste aherainest ja 10 meetri paksuste poolkoksist kihtidena vastavalt tekkivatele tootmisjäätmetele. Kahe esimese variandi puhul on tagatud ladestu stabiilsus ja ka erosioonikindlus. Kolmanda variandi puhul on tagatud stabiilsus, kuid vajab välikatseid, et uurida erosioonikindlust. Tulenevalt eeltoodust viib ettevõte enne kolmanda variandi kasutusele võttu läbi vajalikud katsed ning ei hakka välisvalli rajama ennem, kui on Keskkonnaametilt saanud kooskõlastuse erosioonikindluse uuringute aruandele. Ladestatakse olemasolevasse ladestule, planeeritakse buldooseri abil. Konveieri ja kallurite abil jõuab poolkoks prügilasse, kus see siis veetakse kallurite abil ladestus kohta. Poolkoksi kasutatakse peamiselt välisvalli rajamiseks (10 meetri paksune).

Pidevalt

Põlevkivituha ja poolkoksi koosladestamise metoodika väljatöötamine

AS VKG Põlevkivituha ja poolkoksi koosladestamise metoodika väljatöötamine (IPT Projektijuhtimine OÜ Töö nr 08-04-0771)- 2009 aastal viidi läbi uuring, mis lahendas ära poolkoksi ja põlevkivituha koosladestamise. 2018. aasta KMH "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" - Ladestu kuju on TSK tuha ladestamisel mägi nõlvadega 1:3. Petroter TSK tuhk transporditakse ladestusalale konveieritega. Petroter tootmisest väljuv TSK tuhk jahutatakse järveveega või tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, lisades ca 0,2 liitrit vett 1 kg tuha kohta. Vee lisamine peab tagama lisaks jahutamisele ka tolmamise vältimise konveierilindil. Konveieri otsa juures lisatakse tuhale täiendavalt tehnoloogilist või sademevett (0,250 liitrit vett 1 kg kuiva tuha kohta), mis teeb tuha mittetolmavaks ja rulliga tihendatavaks. Konveierite otsa on ehitatud segaja, kus vesi lisatakse. Segamine tagab vajaliku vee ühtlase jagunemise tuhas. Tuha veega käitlemine võib mõlemas etapis toimuda tehnoloogilise nt õlitustatud veega või puhta veega, kuna vastavalt uuringutele ei määra vee kvaliteet tuha geotehnilisi omadusi ega ka hilisemalt veega kokku puutumisel leostuvate ainete koosseisu ja määra. Frontaallaadurid laadivad tuha autodele, tuhk transporditakse ladustamise kohta. Peamised transporditeed vajavad, sarnaselt poolkoksi transpordile, ettevalmistatud sõidurada. TSK tuhk kallatakse autodelt hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Lisatud vee kogus tagab rulliga tihendatavuse nii värskelt kohale veetud kui ka vahelaos seisnud tuhal. Vee lisandumine ladestusalale hiljem, näiteks sadude või niisutamise tõttu ei ole probleemiks. Vesi seotakse tuhka (kokku umbes 0,5 liitrit 1 kg kuiva tuha kohta) ca 30 päeva jooksul. Täiendava vee kogus suurendab aluspinna tugevust veelgi täiendava tsementeerumisega. Paigaldatud TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub keskkonnatingimuste muutustele vastupidav tsement. Tsement on püsiv nii pH muutuste kui temperatuurimuutuste suhtes. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub materjal, mille filtratsioonimoodul on väiksem, kui 10-8 m/s. Seega puudub vajadus muuta juba poolkoksi ladestu sulgemiseks välja töötatud lahendust. Nii ajutises ladustamispaigas (vahetult konveieri otsa juure), transpordil kui ka ladestamise kohas ei saa välistada kuival perioodil tuha tolmamist. Isegi peale tsementeerumist ja kivistumist purustatakse tekkinud sidemed vahetult auto ratta all, laaduriga töötamisel jne. Seetõttu tuleb ladestut vajadusel ka niisutada. Niisutamisel kasutatakse õlitustatud vett. Täiendava vee lisamisel suureneb ka ladestu tugevus pinnakihis. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist. Poolkoks transporditakse prügilasse torukonveieri abil (kallurautod varuvariandina).

Pidevalt

Suitsugaaside puhastamise jääkproduktid

Vastavalt IPT Projektijuhtimine OÜ poolt koostatud tööle "VKG Energia OÜ Põhja Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ladustamine õlitootmise jääkide hoidlas. Geotehnilised arvutused ja juhised" järeldus, et suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ja õlitootmise jääke on võimalik ladestada hetkel kasutusel oleva metoodikaga. Selleks tuleb suitsugaaside puhastamise jääkprodukt eelnevalt segada Petroter tehastes tekkiva tahkesoojuskandja (TSK) tuhaga. See tähendab, et enne ladustamist segatakse TSK tuhk ja suitsugaaside puhastamise jääkprodukt mehaaniliselt (toimingukood D13x) ning edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt ladustusmetoodikale prügilasse.

Pidevalt

Reostunud pinnase ladestamine prügilas

Reostunud pinnase ladestamisel tuleb järgida ladestamismetoodikat (kärgtehnoloogia), tagada ladestatud jäätmete stabiilsus ja välistada ohtlike ainete leostumine tuhakärgedesse.

Jäätmed paigutatakse kärge 0,5 m paksuste kihtidena ning kaetakse seejärel 0,5…1 m paksuse niiske TSK tuha kihiga, mis takistab jäätmemassi sademevee imendumist. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksune nõuetekohaselt paigaldatud TSK tuha või poolkoksi kiht.“

Reostunud pinnase ladestamisel

Sõmerate jäätmete leostuvus

Ladestada tohib vaid selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ohtlike ainete leostuvus ei ületa keskkonnaministri määruses nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" toodud piirväärtusi. Määruse nr 38 § 22 lg 6 erandi kohaldamisel tuleb iga üksikjuhul küsida eraldi Keskkonnaameti kirjalikku nõusolekut enne jäätmete ladestamist, viidates 2018 a koostatud KMH-le (VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila ühendamine riikliku prügilaga ja prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine“, Tartu 2018, Hendrikson&Ko).

Vajadusel

Petroteri tehase fenoolpuhastusseadme (FPS) puhastatud vee kasutamine

Täiendav võimalus tuha niisutamiseks, järgides kasutusel olevat metoodikat. Tuha tsementeerumisel toimuv tugevuse kasv ning mineraloogilised muutused on sõltumata segamisel kasutatud veest ühesugused, üldjoontes on sarnane leostuskäitumine. Fenoolide leostuvuse vähendamiseks tuleb lasta FPS puhastatud veega tsementeerunud tuhal tsementeeruda pikema periood jooksul.

Fenoolpuhastusseadme (FPS) puhastatud vee kasutamisel

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse35/59

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Failid

Nõuetekohase ohtlike jäätmete prügila ehitamine

Nõuetekohane ohtlike jäätmete prügila rajatakse vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine". Prügila täidetakse nõuetekohaselt niiske Petroter TSK tihendavate kihtidega, mis kindlustab kogu ladestu väga hea veepidavuse, filtratsioonimoodul k = 0,67..3,14 x 10-9 m/s, mistõttu on uue ohtlike jäätmete prügila nõrgvee teke minimaalne. Ladestu kuju on mägi nõlvaga 1:3, mis võimaldab nõlval tehnikaga liikuda ning tagab stabiilsuse. Lisaks ei nõua see hiljem täiendavaid töid. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist. Mäe välisküljele rajatakse jõesetete ladestamise kohas täiendavalt vähemalt 30 m paksune vall poolkoksist või TSK tuhast, mis TSK tuha korral kaitstakse aherainega 4 m paksuselt (poolkoksist vall kaitset ei vaja).

Lisaks ladestatakse prügilasse muudest keskkonnaprojektidest pärit jäätmeid. Ladestamine toimub OÜ IPT Projektijuhtimine eksperthinnangu töö nr 19-04-1480 alusel. Muudest keskkonnaprojektidest jäätmete puhul on tegu reostunud setete näol on tegemist mittetsementeeruva naftaprodukte sisaldava pinnasega, mistõttu sobib ladestamise metoodiks varasemalt väljatöötatud lahendus kärgedesse ladestamisel. TSK tuha ja mittetsementeeruva pinnase koosladestamisel tuleb tagada tekkiva kehandi stabiilsus. Üldstabiilsuse tagamiseks tehakse hoidla tavapärase väliskülje kõrvale täiendavalt moodustada vähemalt 30 m laiune vall poolkoksist või TSK tuhast. Reostunud pinnas paigutatakse kuni 1 m paksuse kihina ja kaldega 6 kraadi. Kiht tuleb seejärel katta 0,5-1 m paksuse tsementeeruva poolkoski või TSK tuhaga. Stabiilsusarvutused näitasid, et eelnevalt kirjeldatud ladestamismetoodikaga on tagatud kõik mäe stabiilsuse tingimused.

Pidev

Nõrgvee kogumine

VKG Energia Põhja SEJ korrastatud tuhaladestul on eraldi nõrgvee ehk drenaaživee kogumise süsteem. Kogunev vesi (arvestuslikult 102 200 m3/a) pumbatakse vajadusel Järve Biopuhastuse OÜ puhastile. Pumpla asub korrastatud tuhaladestu põhjaservas. Tuhaladestu korrastamise järgselt pole drenaaživee väljapumpamise vajadust olnud, kuna vett koguneb vähe. Kavandatava tegevuse tulemusena kogutakse kõigi VKG haldusesse kuuluvate prügilaalade ning ka riikliku suletud prügila ala 1 veed ühte süsteemi 64 m abs kõrguselt. Uue prügila ladestu moodustamise eelprojektis on järeldatud, et uue tuha kuivladestamise tehnoloogia kasutamisel moodustub madala filtratsioonimooduliga ja ühtlaselt tugev mäemassiiv ja sellest lähtuvalt uuest ladestust nõrgvett praktiliselt ei teki.

Pärast tuhaladestu katmist vettpidava kihiga nõrgvett enam ei moodustu

Sademevee kogumine

Uue prügila ladestu sademevee ärajuhtimine lahendatakse kahe järguna, et tagada pidev sademevee ärajuhtimine ka praegu juba korrastatud ladestusalalt ning hiljem muudetud sademevee ärajuhtimissüsteemi korral (ladestu täitmisel suletakse olemasolevaid kraave, rajatakse uusi kraavide süsteeme nii hooldustee kõrvale kui ka ladestusala piirile; juhul, kui kogumiskraavide võrgustikus on kavandatava tegevuse tõttu vaja teha ümberkorraldusi, tehakse need enne, kui uuele ladestule hakatakse jäätmeid paigutama). Kogumisbasseinidesse kogunenud vett kasutatakse vajadusel Petroter tuha niisutamiseks, milleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme (pumpla võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m).

Pidev

Prügila sulgemine

Ettevõte tegeleb poolkoksiprügila I ja II ladestusjärgu lõppkuju moodustamisega vastavalt kehtivale AS Entec Eesti poolt koostatud põhiprojektile (töö nr 1114/17). Projekteeritud mahu saavutamisel ladestu suletakse. Kuna nõuetekohaselt paigaldatud tuhk on filtratsioonimooduliga <10-9 m/s, ei ole projektiga ette nähtud eraldi isolatsioonikihi rajamist. Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks kaetakse tuhast pealiskiht platool kattekihiga, milleks sobib aheraine (minimaalselt 4 m paksune kiht) või ka poolkoks (10 m kiht). Erosiooni kahjustuste vältimiseks ja haljastuskihi rajamiseks kaetakse kattekiht TSK tuha ja reoveesette komposti seguga (1:1, max 40 cm, keskmiselt 30 cm paksune kiht) või vajadusel hüdrokülviga. Prügila järelhooldus toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".

Pidev

Seirekaevude ja seirepunktide kooskõlastamine

Esitada Keskkonnaametile uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastamiseks. Pool aastat enne uute ladestusetappide avamist

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 36/59

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk nr

Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti number

Seirepunkti koordinaadid L-EST97

1. 1. Jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; 2. Ladestamiseks vaba maht

Jäätmelademe seire (poolkoksipru ̈gila ja tuhaladestu) üks kord aastas - X: 6587981, Y: 682709

2. BTEX, molu ̈bdeen ja arseen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 52827 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)

üks kord aastas 52827 X: 6588489, Y: 683840

3. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 52827 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)

üks kord poolaastas 52827 X: 6588489, Y: 683840

4. BTEX ja molu ̈bdeen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19542 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)

üks kord aastas 19542 X: 6589046, Y: 682719

5. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19542 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)

üks kord poolaastas 19542 X: 6589046, Y: 682719

6. Kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19549 (ordoviitsium - kambriumi veekihi kaev)

üks kord aastas 19549 X: 6589258, Y: 683678

7. BTEX ja molu ̈bdeen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19548 (Lasnamäe-Kunda veekihi kaev)

üks kord aastas 19548 X: 6589364, Y: 683934

8. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19548 (Lasnamäe-Kunda veekihi kaev)

üks kord poolaastas 19548 X: 6589364, Y: 683934

9. Veetase, As Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 19772 üks kord aastas 19772 X: 6587433, Y: 683720 10. Veetase, naftasaadused, benseen, tolueen, u ̈he- ja kahealuselised fenoolid,etu ̈u ̈lbenseen,

ksu ̈leenide summa Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 19557 üks kord aastas 19557 X: 6586300, Y: 681877

11. Veetase, naftasaadused, benseen, tolueen, u ̈he- ja kahealuselised fenoolid, etu ̈u ̈lbenseen, ksu ̈leenide summa

Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 18399 üks kord aastas 18399 X: 6459191, Y: 581723

12. Kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19543 (Ordoviitsium-Kambriumi veekihi kaev)

üks kord aastas 19543 X: 6587904, Y: 684240

13. Meteoroloogilised andmed: 1. ööpäevane sademete hulk; 2. õhutemperatuur; 3. tuule suund ja tugevus; 4. õhuniiskus; 5. aurumine

Punktid 1-4 üks kord päevas; Punktid 2 ja 3 üks kord päevas kell 14.00; Punkt 5 üks kord dekaadi jooksul

Üks kord päevas, üks kord dekaadi jooksul

- X: 6588130, Y: 681806

14. pH, BHT7, KHT, hõljuvaine, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftaproduktid, sulfaadid, kuivjääk, elektrijuhtivus

Poolkoksiprügila ühtlustusmahuti (sadevesi) üks kord kvartalis - X: 6588130, Y: 681806

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus

Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - ohtlike jäätmete prügila 0 89 699 480

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid

Jäätmekood 2 100 000 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 37/59

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Jäätmekood Toimingu kood Piirkogus (t/a) 05 06 97* - Põlevkivi poolkoks D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 1 003 121 10 01 18* - Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed D13x - jäätmete kõrvaldamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 85 000 17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000 17 05 05* - Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000 17 05 07* - Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus VKG Oil heitvee väljalask

Väljalaskme kood IV002

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Kohtla jõgi

Suubla kood VEE1070700

Veekogumi nimetus Kohtla

Veekogumi kood 1070700_1

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6587871, Y: 681711

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

38/59

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 450 000 495 000 480 000 475 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2025 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2025 Kloriid (CL) Cl

2025 Nitrit (NO2-) NO2

2025 Nitraat (NO3-) No3

2025 Sulfiidid (S2-) Sf

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.006 0.007 0.007 0.007

2025 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.002 0.003 0.002 0.002

2025 Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 0.001 0.001 0.001 0.001 0.001

2025 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.023 0.025 0.024 0.024

2025 Vask (Cu) 7440-50-8 0.05 0.023 0.025 0.024 0.024

2025 Tsink (Zn) 7440-66-6 0.20 0.09 0.099 0.096 0.095

2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 55 24.75 27.225 26.40 26.125

2025 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 6.75 7.425 7.20 7.125

2025 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.045 0.05 0.048 0.048

2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 56.25 61.875 60 59.375

2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1 0.45 0.495 0.48 0.475

2025 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 0.675 0.743 0.72 0.713

2025 Heljum HEL 25 11.25 12.375 12 11.875

2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 6.75 7.425 7.20 7.125

2025 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded 39/59

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Sademevee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

VKG Oil heitvee väljalask IV002 X: 6587871, Y: 681711 Kohtla 1070700_1 Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Heljum Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Ammoonium (NH4+) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kloriid (CL) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Nitraat (NO3-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Nitrit (NO2-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfiidid (S2-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Elavhõbe (Hg) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Tsink (Zn) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Antratseen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Benso(a)püreen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Fluoranteen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftaleen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Nonüülfenool (summa) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Pentaklorofenool Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Analüüsida võetud veeproovist metalli kogusisaldus osas: Cd, Cu, Hg, Pb, Zn, Cr. Piirväärtusi väljendatakse kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele

40/59

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi võtukoha nimetus

Proovi võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Kohtla jõgi VEE1070700 IV002 VKG Oil heitvee väljalask

Kohtla 1070700_1 allikas X: 6585416, Y: 681082 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik

(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud

C10 - C40) Üks kord kuus

Purtse jõgi VEE1068200 IV002 VKG Oil heitvee väljalask

Pärast Kohtla jõe suubumist

X: 6587633, Y: 672341 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik

(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus

41/59

Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud

C10 - C40) Üks kord kuus

Kohtla jõgi VEE1070700 IV002 VKG Oil heitvee väljalask

Lüganuse küla X: 6584676, Y: 673870 Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik

(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud

C10 - C40) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas

Purtse jõgi VEE1068200 IV002 VKG Oil heitvee väljalask

Enne Kohtla jõe suubumist

X: 6585462, Y: 672768 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik

(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus

42/59

Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord kuus

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Metallide kontsentratsiooni määratakse metalli lahuse faasis filtreeritud veeproovis, kus filtri poori suurus on 0,45 µm.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku 43/59

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 3 130 tuh. Nm³

Muud gaaskütused Koksigaas 13 000 tuh. Nm³

Poolkoksigaas 13 000 tuh. Nm³

Muud gaaskütused Separaatorgaas 400 tuh. Nm³

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete ja fossiilkütusetoodete tootmine

Põletusseade Jah

Põletus seadme summaarne soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth

40.518

Keskmise võimsusega põletus seade Ei

Suure võimsusega põletus seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta saaduste, muude mootori- või vedel ‐ kütuste, kütuse komponentide või kütuse ‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

Heite allikate arv tootmis territooriumil 57

Käitise töötajate arv 675

Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS

Emaettevõtte riik Eesti

Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Jah

Kauplemis süsteemi kohustus lase tegevus ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine

44/59

Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus

Käitaja teeb CO₂ heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.

Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi

Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0006047 001 001, 7 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-3 X: 6588185, Y: 684175 HEIT0006049 004 004, Mahuti E-1 küünal (õliärastatud vesi), GGJ-3 X: 6588162, Y: 684183 HEIT0006058 010 010, 8 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-4 X: 6587956, Y: 683882 HEIT0006082 012 012, Seinaventilaatorid A/1...A/5 (koondallikas), GGJ-4 X: 6588006, Y: 683902 HEIT0006060 013 013, Seinaventilaator B-1, GGJ-4 X: 6587968, Y: 683793 HEIT0006081 020 020, Seinaventilaator B-3, GGJ-5 X: 6587998, Y: 684128 HEIT0006080 021 021, 11 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-5 X: 6587969, Y: 684123 HEIT0006078 023 023, Mahuti E-4 (õliärastatud vesi), GGJ-5 X: 6588009, Y: 684129 HEIT0006077 030 030, Laadimiskarp, 1000 t gg X: 6588007, Y: 684146 HEIT0006076 031 031, Ventilaator B-13, 1000 t gg X: 6588000, Y: 684129 HEIT0006075 032 032, Ventilaator B-2, 1000 t gg X: 6588002, Y: 684151 HEIT0006088 033 033, Ventilaator B-5, 1000 t gg X: 6588014, Y: 684149 HEIT0006087 034 034, Ventilaator A-10, 1000 t gg X: 6588012, Y: 684146 HEIT0006085 041 041, Ventilaator V-1, RKEÕS X: 6587939, Y: 683708 HEIT0006057 042 042, Ventilaator V-1a, RKEÕS X: 6587933, Y: 683718 HEIT0006056 043 043, Ventilaator B-1, RKEÕS X: 6587913, Y: 683678 HEIT0006090 046 046, Ventilaator B-046a, RKEÕS X: 6587981, Y: 683733 HEIT0008681 047 047, Ventilaator B-046b, RKEÕS X: 6587983, Y: 683729 HEIT0006073 054 054, Autotsisternide laadimisestakaad, Õlidestillatsioon X: 6587744, Y: 683615 HEIT0006072 055 055, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 korsten, Õlidestillatsioon X: 6587837, Y: 683633 HEIT0006071 060 060, Küünal A-2, Elektroodkoksi seade X: 6587541, Y: 683429 HEIT0006280 061 061, Koksikuupide ülemised luugud (koondallikas), Elektroodkoksi seade X: 6587543, Y: 683378 HEIT0006096 064 064, Bituumeni tahkestamise väljak, Elektroodkoksi seade X: 6587442, Y: 683467

X: 6587465, Y: 683504 HEIT0006095 065 065, Korsten D/1, Elektroodkoksi seade X: 6587548, Y: 683366 HEIT0006094 066 066, Korsten D/2, Elektroodkoksi seade X: 6587516, Y: 683431 HEIT0006275 080 080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon X: 6587643, Y: 683739 HEIT0006274 081 081, Ventilaator B-1, Fenoolide destillatsioon X: 6587646, Y: 683743 HEIT0006269 086 086, Fenoolide destillatsiooni soojendusseadme korsten X: 6587682, Y: 683763 HEIT0011087 087 087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine X: 6587554, Y: 683774 HEIT0006272 083 083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine X: 6587684, Y: 683716 HEIT0006271 084 084, Ventilaator B-2, Defenoleerimine X: 6587678, Y: 683701 HEIT0011088 091/1 091/1, KeskRVS gradiir nr 1, Heitveetsehh X: 6587829, Y: 683933

45/59

HEIT0011089 091/2 091/2, KeskRVS gradiir nr 2, Heitveetsehh X: 6587827, Y: 683933 HEIT0006256 092/1 092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587371, Y: 683729 HEIT0006255 092/2 092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587369, Y: 683728 HEIT0006276 093/1 093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587237, Y: 683273 HEIT0006261 093/2 093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587240, Y: 683276 HEIT0006045 095 095, Flotatsioonipumpla ventilatsioon, Heitveetsehh X: 6588237, Y: 683738 HEIT0006253 096 096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6588124, Y: 683674 HEIT0006070 098 098, Ventilaator B-604, Heitveetsehh X: 6588216, Y: 683782 HEIT0006069 099 099, Ventilaator B-602, Heitveetsehh X: 6588232, Y: 683749 HEIT0006263 100 100, Ventilaator B-603, Heitveetsehh X: 6588228, Y: 683763 HEIT0006067 102/1 102/1, Flotaator F-1, Heitveetsehh X: 6588267, Y: 683754

X: 6588273, Y: 683762 HEIT0006265 102/2 102/2, Flotaator F-2, Heitveetsehh X: 6588257, Y: 683776

X: 6588264, Y: 683782 HEIT0011090 106 106, Mudatihendaja Y-501 (pindheiteallikas, katuse ebatihedus), Heitveetsehh X: 6588115, Y: 683695 HEIT0006264 107 107, Mahuti B-7 (mudkogur), Heitveetsehh X: 6588216, Y: 683778 HEIT0006266 117 117, Mahuti E-502 (heitvesi), Heitveetsehh X: 6588123, Y: 683696 HEIT0006062 118 118, KeskRVS gradiirid nr 5 ja 6, Heitveetsehh X: 6587850, Y: 683950 HEIT0006063 119 119, KeskRVS gradiirid nr 7 ja 8, Heitveetsehh X: 6587860, Y: 683960 HEIT0006064 120 120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh X: 6588162, Y: 683662 HEIT0006050 005 005, GGJ-3 küünal, äkkheide X: 6588204, Y: 684210 HEIT0006061 014 014, GGJ-4 küünal, äkkheide X: 6587981, Y: 683854 HEIT0006066 024 024, GGJ-5 küünal, äkkheide X: 6587942, Y: 684073 HEIT0006254 035 035, 1000 t gg küünal, äkkheide X: 6587997, Y: 684189 HEIT0006097 057 057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon X: 6587847, Y: 683632 HEIT0012739 44 44, Ventilaator V-1 X: 6587959, Y: 683756 HEIT0012740 45/1 45/1, Ventilaator V-2a X: 6587962, Y: 683763 HEIT0012741 45/2 45/2,Ventilaator V-3a X: 6587949, Y: 683759 HEIT0012742 48/1 48/1, Ventilaator V-4/1j X: 6587952, Y: 683761 HEIT0012743 48/2 48/2, Ventilaator V-4/2j X: 6587958, Y: 683762 HEIT0012744 49/1 49/1, Ventilaator V-1, punkri B-110 pumbahoone X: 6587955, Y: 683718 HEIT0012745 49/2 49/2, Ventilaator V-1, punkri B-114 pumbahoone X: 6587928, Y: 683858 HEIT0012746 49/3 49/3, Ventilaator V-1, punkri B-311 pumbahoone X: 6587772, Y: 683974 HEIT0013014 50 50, Tuha niisutussõlm X: 6588287, Y: 682938

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas46/59

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2025 0.576 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 64.822 t 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 2025 2.199 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2025 0.25 t 123-86-4 n-Butüülatsetaat 2025 1.032 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2025 83 935.073 t Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 2025 0.759 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 51.856 t 71-43-2 Benseen 2025 4.223 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2025 10.66 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2025 2.113 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2025 10.66 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2025 4.257 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2025 21.35 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2025 21.35 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2025 10.66 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2025 149.323 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2025 1 752.759 t 7664-41-7 Ammoniaak 2025 30.50 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2025 2.078 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2025 7.529 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 67.461 t PM-sum Osakesed 2025 6.306 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 0.047 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 0.047 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik

50, Tuha niisutussõlm (50) HEIT0013014 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.967 g/s 001, 7 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-3 (001) HEIT0006047 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.023 g/s

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.003 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.003 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.003 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.011 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.007 g/s

004, Mahuti E-1 küünal (õliärastatud vesi), GGJ-3 (004) HEIT0006049 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s

010, 8 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-4 (010) HEIT0006058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.023 g/s

47/59

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.002 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.006 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.008 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.031 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.002 g/s

012, Seinaventilaatorid A/1...A/5 (koondallikas), GGJ-4 (012) HEIT0006082 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.173 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.002 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.015 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.001 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.008 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.028 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.035 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.177 g/s

020, Seinaventilaator B-3, GGJ-5 (020) HEIT0006081 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.005 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.004 g/s

023, Mahuti E-4 (õliärastatud vesi), GGJ-5 (023) HEIT0006078 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s

031, Ventilaator B-13, 1000 t gg (031) HEIT0006076 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s

042, Ventilaator V-1a, RKEÕS (042) HEIT0006057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.028 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.012 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.045 g/s

046, Ventilaator B-046a, RKEÕS (046) HEIT0006090 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.074 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.006 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s

48/59

054, Autotsisternide laadimisestakaad, Õlidestillatsioon (054) HEIT0006073 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 4.63 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.005 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.139 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s

060, Küünal A-2, Elektroodkoksi seade (060) HEIT0006071 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.024 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s

041, Ventilaator V-1, RKEÕS (041) HEIT0006085 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.095 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.035 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.014 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.055 g/s

013, Seinaventilaator B-1, GGJ-4 (013) HEIT0006060 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.017 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.004 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.006 g/s

055, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 korsten, Õlidestillatsioon (055) HEIT0006072 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 43.953 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.848 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.259 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.005 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.067 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.062 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.062 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.435 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.031 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.031 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.006 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.012 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.031 mg/s

021, 11 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-5 (021) HEIT0006080 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.49 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.01 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.036 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.009 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.009 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.009 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.053 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.154 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.041 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.36 g/s

030, Laadimiskarp, 1000 t gg (030) HEIT0006077 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.084 g/s

49/59

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.017 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.034 g/s

032, Ventilaator B-2, 1000 t gg (032) HEIT0006075 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s

033, Ventilaator B-5, 1000 t gg (033) HEIT0006088 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.005 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.036 g/s

034, Ventilaator A-10, 1000 t gg (034) HEIT0006087 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.062 g/s

043, Ventilaator B-1, RKEÕS (043) HEIT0006056 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

047, Ventilaator B-046b, RKEÕS (047) HEIT0008681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.058 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.005 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.006 g/s

061, Koksikuupide ülemised luugud (koondallikas), Elektroodkoksi seade (061) HEIT0006280 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.032 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.013 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.019 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.032 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.292 g/s

50/59

10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.031 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.252 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.02 g/s

064, Bituumeni tahkestamise väljak, Elektroodkoksi seade (064) HEIT0006096 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.417 g/s 065, Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) HEIT0006095 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 20.354 g/s

10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.018 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 3.094 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.069 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.077 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.041 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.082 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 2.868 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.41 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.41 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.205 mg/s

066, Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) HEIT0006094 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 10.284 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.019 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.563 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.035 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.039 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.041 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 1.432 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.102 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.102 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.102 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.02 mg/s

080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon (080) HEIT0006275 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0 g/s

081, Ventilaator B-1, Fenoolide destillatsioon (081) HEIT0006274 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.008 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.008 g/s

086, Fenoolide destillatsiooni soojendusseadme korsten (086) HEIT0006269 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.014 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.01 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s

51/59

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine (087) HEIT0011087 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.001 g/s

083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine (083) HEIT0006272 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.002 g/s

084, Ventilaator B-2, Defenoleerimine (084) HEIT0006271 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.02 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.02 g/s

091/1, KeskRVS gradiir nr 1, Heitveetsehh (091/1) HEIT0011088 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 091/2, KeskRVS gradiir nr 2, Heitveetsehh (091/2) HEIT0011089 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/1) HEIT0006256 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s

7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/2) HEIT0006255 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s

7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/1) HEIT0006276 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

095, Flotatsioonipumpla ventilatsioon, Heitveetsehh (095) HEIT0006045 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

102/1, Flotaator F-1, Heitveetsehh (102/1) HEIT0006067 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s

106, Mudatihendaja Y-501 (pindheiteallikas, katuse ebatihedus), Heitveetsehh (106) HEIT0011090 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s

120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh (120) HEIT0006064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) HEIT0006253 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.263 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.006 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s

52/59

108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

100, Ventilaator B-603, Heitveetsehh (100) HEIT0006263 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.019 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.001 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/2) HEIT0006261 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

117, Mahuti E-502 (heitvesi), Heitveetsehh (117) HEIT0006266 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

118, KeskRVS gradiirid nr 5 ja 6, Heitveetsehh (118) HEIT0006062 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 119, KeskRVS gradiirid nr 7 ja 8, Heitveetsehh (119) HEIT0006063 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 098, Ventilaator B-604, Heitveetsehh (098) HEIT0006070 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.002 g/s

099, Ventilaator B-602, Heitveetsehh (099) HEIT0006069 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

102/2, Flotaator F-2, Heitveetsehh (102/2) HEIT0006265 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s

107, Mahuti B-7 (mudkogur), Heitveetsehh (107) HEIT0006264 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon (057) HEIT0006097 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 1.124 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.24 g/s

53/59

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 24.49 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 4.231 g/s

49/3, Ventilaator V-1, punkri B-311 pumbahoone (49/3) HEIT0012746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.077 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.002 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.008 g/s

49/1, Ventilaator V-1, punkri B-110 pumbahoone (49/1) HEIT0012744 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

49/2, Ventilaator V-1, punkri B-114 pumbahoone (49/2) HEIT0012745 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.039 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

44, Ventilaator V-1 (44) HEIT0012739 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.111 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

45/1, Ventilaator V-2a (45/1) HEIT0012740 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

45/2,Ventilaator V-3a (45/2) HEIT0012741 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

48/1, Ventilaator V-4/1j (48/1) HEIT0012742 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s

54/59

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s 48/2, Ventilaator V-4/2j (48/2) HEIT0012743 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

035, 1000 t gg küünal, äkkheide (035) HEIT0006254 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 1.382 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 19.349 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 21.35 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 90.072 g/s

005, GGJ-3 küünal, äkkheide (005) HEIT0006050 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 8.285 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 116.023 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 128.026 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 540.108 g/s

024, GGJ-5 küünal, äkkheide (024) HEIT0006066 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 11.043 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 154.651 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 170.65 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 719.928 g/s

014, GGJ-4 küünal, äkkheide (014) HEIT0006061 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 8.285 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 116.023 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 128.026 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 540.108 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp

Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus

Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud

puhastusaste Puhastusastme ühik

Muu ühik

080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon (080) HEIT0006275 Söefilter 1 2 korda aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %

083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine (083) HEIT0006272 Söefilter 1 2 korda aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %

087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine (087) HEIT0011087 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %

092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/1) HEIT0006256 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/2) HEIT0006255 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/1) HEIT0006276 Söefilter 1 1 kord aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

80 %

55/59

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/2) HEIT0006261 Söefilter 1 1 kord aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

80 %

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) HEIT0006253 Söefilter 1 2 korda aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

80 %

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 % 120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh (120)

HEIT0006064 Söefilter 1 2 korda aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

80 %

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pisteline regulaarne

1. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest GGJ-3 7 ventilatsioonišahti koondallikas (001), GGJ-4 8 ventilatsioonišahti koondallikas (010), GGJ-5 11 ventilatsioonišahti koondallikas (021) väljuvast heitgaasist süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.

56/59

Heiteseire Pisteline regulaarne

2. Mõõta üks kord aastas heiteallikast Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) väljuvast heitgaasist vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), fenooli (CAS nr 108-95-2), n-Butüülatsetaadi (CAS nr 123-86-4 ), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.

Heiteseire Ühekordne 3. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest heiteallikatest 44, 45/1, 45/2, 48/1, 48/2, 49/1, 49/2 ja 49/3 väljuvast heitgaasist üks kord fenooli (CAS nr 108-95-2), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Heiteseire Pisteline regulaarne

4. Esitada Keskkonnaametile pidevseire andmed heiteallika toruahi P-3 väljuvast heitgaasist saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) osas. Kuukeskmiste pidevseire andmete aruanne mg/Nm3 (normaaltingimustel, kuivades gaasides 3 % hapnikusisalduse juures) ja g/s esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Kui pidevseireseade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (kvartali andmeid pole võimalik esitada), tuleb nimetatud saasteained mõõta pisteliselt.

Heiteseire Ühekordne 5. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest destillatsiooniseadme toruahju P-3 väljuvast suitsugaasist üks kord saasteainete osakesed (PMsum), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5), raskemetallid, benseen (CAS nr 71-43-2), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4), fenool (CAS nr 108-95-2) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt 17.01.2027. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.

Heiteseire Ühekordne 6. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) ja Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) väljuvast suitsugaasist üks kord vääveldioksiidi (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidide (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Välisõhu kvaliteedi seire

Pisteline regulaarne

7. Teostada õhukvaliteedi seiret saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) ja fenooli (CAS nr 108-95-2) osas järgnevalt: üks kord kuus Saka külas ja kaks korda kuus Kohtla-Järve linnas valides asukoha järgnevate hulgast eeldusel, et tuul puhub käitise suunast mõõtepunkti suunas: edelatuule puhul: 2,5 km - Olevi tn 15, 3,5 km - Põhja allee 20, foon - Kohtla-Nõmme, aianduskooperatiiv; läähetuule puhul: 2,5 km - Järveküla tee 46 (teel garaazide juures spordihoone taga), 3 km - Lõuna mikrorajooni lõunaosa, Outokumpu tn, foon - Tallinn-St.Peterburi mnt, ristmikust 500 m kaugusel; lõunatuule puhul: 3 km kaugusel - Saka küla, foon Kaevuri tn, endise autobusside lõpp-peatuse juures; loodetuule puhul: 2,5 km Käva aianduskooperatiivi juures, parempoolne teeserv, mälestusmärgi juures, Käva asula, Gaasi 8a, foon - Vana tee AS Nitrofert, 300-400 m Tallinna maanteest.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 8. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali kulu, seadmete töötunnid jne). Andmed esitatakse loa andja nõudmisel.

Müra seire Ühekordne 9. Teostada müra seiret käitise territooriumi piiril olulise tehnoloogilise muudatuse korral (nt uue seadme lisandumine jt), millega võib kaasneda mürataseme tõus. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile läbi KOTKAS infosüsteemi "Kohustused" saki kuu aja jooksul peale mõõtmiste läbiviimist.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 10. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3), kus kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone ning tulemused on dokumenteeritud kontrollkaardil (vähemalt kord aastas). QAL3 teostamise viis ja sagedus peab vastama QAL1 dokumentatsioonis määratule. Käitajal tuleb korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis aruandeaastale järgneva aasta 1.märtsiks. Esimest korda tuleb AST tulemused esitada 2025.a kohta, hiljemalt 01.03.2026. Käitajal peab olema protseduur, kuidas reageerida, kui kvaliteedi kontrolli või AST-i tulemused on väljaspool lubatud piire ning esineb rikkeid pidevseire seadme töös.

Muu Pisteline regulaarne

11. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Uus QAL 2 tuleb teostada ka peale igat suuremat muudatust käitise protsessis, peale uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL 2 teostatud, peale pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemusi. Uue QAL 2 tulemused peavad olema kasutusele võetud 6 kuu jooksul.

Heiteseire Ühekordne 12. Kuue kuu jooksul alates fuuside käitlemise alustamisest tuleb teostada kolm mõõtmist igast heiteallikast nr 046, nr 041, nr 042, nr 043. Mõõta tuleb fenooli, benseeni, tolueeni, ksüleeni, etüülbenseeni, alaifaatsete süsivesenike kontsentratsioonid ning arvutada hetkelised heitkogused (g/s). Protokollis fikseerida tegelik heitgaaside mahtkiirus.

57/59

Muu Pidev 13. Keskkonnatasu deklareerimisel määratakse saasteainete heitkogused: 1.1. seirekohustusega heiteallikate puhul deklareeritava perioodi kohta viimaste, tõendatult esinduslike mõõtmiste tulemuste alusel; 1.2. heiteallikatel, millele seirekohustust ei ole kehtestatud, LHK projektis esitatud sisendandmete ja arvutusmetoodika alusel (sh kasutatavad kütuseandmed ja teisendustegurid). Toruahju P-3 pidevseiratavate saasteainete heitkoguste määramisel võetakse aluseks kontsentratsiooni deklareeritava perioodi valideeritud (kehtiv) keskmine väärtus. Toruahju P-3 suitsugaaside kogus/maht (voog) määratakse arvutuslikult, lähtudes deklareeritava perioodi kasutatud küttegaasi(de) kogustest ja perioodi keskmisest alumisest kütteväärtusest; rakendatavad ühikute teisendused dokumenteeritakse (sh vajadusel standardtingimustele viimine, nt Nm³).

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Lähteolukorra aruanne 2025 Lisa 3: VKG_Oil_AS_lahteolukorra_uuendamine_2025.pdf Jah

Lähteolukorra aruanne Lisa 4: VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf Jah

LHK projekt Lisa 5: LHK projekt.pdf Jah

Käitise asukoha kaart Lisa 6: Asukohakaart.png Jah

Heiteallikate asendiplaan Lisa 7: Asendiplaan.png Jah

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 8: Mura.pdf Jah

Lõhnasaaste hinnang Lisa 9: Lohnasaaste_hinnang_K.pdf Jah

Hajumisarvutuste kaart BTEX aasta Lisa 10: 2024_05_23_VKG_BTEX_Aa.jpg Jah

LHK lisa - Manused - 2024_05_23_VKG_PM_24h.jpg Lisa 11: 2024_05_23_VKG_PM_24h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart H2S 1h Lisa 12: 2024_05_23_VKG_H2S_1h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart NMVOC 24h Lisa 13: 2025_05_23_VKG_NMVOC_24h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart BTEX 1h Lisa 14: 2024_05_23_VKG_BTEX_1h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart BTEX 24h Lisa 15: 2024_05_23_VKG_BTEX_24h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart Cr 24h Lisa 16: 2024_05_23_VKG_Cr_24h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart NMVOC 1h Lisa 17: 2025_05_23_VKG_NMVOC_1h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart ksyleen 24h Lisa 18: 2024_05_23_VKG_ksyleen_24h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart metüülmerkaptaan 1h 1h Lisa 19: 2024_05_23_VKG_metmer_1h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart ksyleen 1h Lisa 20: 2024_05_23_VKG_ksyleen_1h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart NMVOC 24h äkkheide Lisa 21: vkg_kiviter_akk_nmvoc_24h_airviro_15022024.png Jah

Hajumisarvutuste kaart H2S 1h äkkheide Lisa 22: vkg_kiviter_akk_h2s_1h_airviro_15022024.png Jah

Hajumisarvutuste kaart NMVOC 1h äkkheide Lisa 23: vkg_kiviter_akk_nmvoc_1h_airviro_15022024.png Jah

Hajumisarvutuste kaart SO2 1h Lisa 24: 2025_02_21_VKG_SO2_1h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart SO2 24h Lisa 25: 2025_02_21_VKG_SO2_24h.jpg Jah

Hajumisarvutuste kaart NOx 1h Lisa 26: 2025_02_21_VKG_NOx_1h.jpg Jah

VKG_poolkoksimäe kuumenemiskollete seirekava.pdf Lisa 27: VKG_poolkoksimae_kuumenemiskollete_seirekava.pdf Jah

58/59

59/59

Lisa 3 Kiviter_tehnoloogilised_protsessid_2025.docx

Tehnoloogiliste protsesside iseloomustus

Tehnoloogilised seadmed ja objektid
VKG Oil AS Kiviter osa koosseisu kuuluvad järgmised tehnoloogilised seadmed ja objektid:
1. gaasigeneraatorijaamad
1.1. 3. gaasigeneraatorjaam (GGJ-3, mis on hetkel konserveeritud)
1.2. 4. gaasigeneraatorjaam (GGJ-4)
1.3. 5. gaasigeneraatorjaam (GGJ-5)
1.4. 1000-t gaasigeneraator (1000 t gg)
2. raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade
2.1. generaatoriõlide filtratsiooni seade
2.2. tsirkulatsiooniõli puhastusseade
3. defenoleerimisseade
4. generaatorõlide destillatsiooni seade
5. elektroodkoksi seade
6. õliladu (põlevkiviõlide seade)
7. heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh
8. poolkoksi ladestu

1. Põlevkivi toorõli tootmine gaasigeneraatorijaamades (GGJ)
Põlevkivi utmine toimub gaasigeneraatorjaamades (GGJ-4, GGJ-5, GGJ-5 1000-t gg) gaasigeneraatorites. Tekkiv aurugaasi segu läbib kondensatsioonisüsteemi, kus saadakse raske- ja kerge-keskõli, fenoolvesi ning generaatorigaas.
Tehnoloogiline põlevkivi (2. sort) saabub kaevandustest raudteevagunites (Enefit Kaevandused AS) või konveieritega (VKG Kaevandused OÜ). Raudteevagunites saabunud põlevkivi laaditakse vastuvõtusõlme, kust kopp-tõstukiga tõstetakse sõelumispunkrisse. Lintkonveieriga transporditud põlevkivi suunatakse otse sõelumispunkrisse. Sealt liigub põlevkivi plaattoiturite abil sõeluritesse, kus toimub peenpõlevkivi (3. sort, Ø kuni 25 mm) väljasõelumine. Väljasõelutud peenpõlevkivi laaditakse vagunitesse ja saadetakse Petroter tootmisesse.
Tehnoloogiline põlevkivi suunatakse transportööride abil üldpunkrisse, kust see plaattoiturite ja transportööride abil suunatakse gaasigeneraatoritesse. Gaasigeneraatorite laadimine on automatiseeritud. Transportöörilt antakse põlevkivi toituri aderroobiga individuaalselt gaasigeneraatori laadimiskarpi, seejärel avaneb kuppelklapp ja põlevkivi satub gaasigeneraatorisse.
Gaasigeneraatorites, ülalt põlevkiviga täidetavates ja alt poolkoksi väljamise mehhanismiga vertikaalsilindrilise konstruktsiooniga aparaatides, toimub põlevkivi termiline töötlemine.
Põlevkivi kuumutamine põikivoolus temperatuuril 800…900 ºС toimub soojuskandja abil, mis saadakse tagasigaasi ja õhu segu põlemisel kuumkambris. Aurugaasisegu väljub kondensatsioonisüsteemi külmkambri gaasikäigu kaudu. Gaasigeneraatori ülaosas
(utmistsoonis) laguneb põlevkivi 500 ºС temperatuuril ja liigub edasi alumisse gasifitseerimise tsooni, kus protsess toimub temperatuuril 800 ºС. Tekkiva poolkoksi temperatuuri alandamiseks gaasigeneraatori alumises osas ja tuhataldrikul kasutatakse vett. Jahutatud poolkoks eemaldatakse gaasigeneraatorist pöörleva tuhalabida abil ja saadetakse linttransportööridega punkrisse, kust see torukonveieritega transporditakse tootmisjäätmete prügilasse.
Aurugaasisegu, mille temperatuur on 170…300 ºС, suunatakse gaasigeneraatorist gaasikäigu kaudu bariljettidesse, kus seda niisutatakse raskeõli ja vee seguga ning jahutatakse temperatuurile 130…150 ºС. Bariljettides toimub aurugaasisegust raskeõli fraktsiooni kondensatsioon. Väljakondenseerunud õli pumbatakse raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadmele.
Bariljettidest läheb aurugaasisegu õhkjahutitesse ja skraberisse, mida niisutatakse õli ning vee seguga setitist. Kondenseerunud kerge-keskõli koos veega juhitakse raske- ja kergekeskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadmele. Fenoolvesi pumbatakse samuti raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadmele.
Pärast jahuteid suunatakse generaatorigaas ekshausterite abil tsehhi üldkollektorisse ning osaliselt tagasigaasina uuesti gaasigeneraatorisse, 100% ulatuses VKG Energia OÜ-sse (Põhja SEJ). Ekshausterites tekkinud kondensaat suunatakse setitisse.
Heiteallikateks gaasigeneraatorijaamades on ruumide ventilatsioonisüsteemid (nr 012/1-5, nr 013, nr 020, nr 031-034), ventilatsioonišahtid (nr 001/1…001/7, nr 010/1-8, nr 021/1-11) ja 1000-t generaatori laadimiskarp (nr 030), õliärastatud vee mahutite hingamistorud ehk küünlad (nr 004, 023). Gaasigeneraatorjaamade kõik protsessimahutid on hermeetilised ning hingamisaurud suunatakse tagasi tehnoloogilisse protsessi.
Tehnoloogiline äkkheide: gaasigeneraatorjaama seiskamisel plaaniliseks remondiks ja seadmete käivitamisel, samuti avariilised heited (nr 005, nr 014, nr 024, nr 035).

2. Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade (RKEÕS)
Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade koosneb kolmest osakonnast:
• generaatorõlide filtratsiooni osakond – gaasigeneraatorjaamade generaatorõlide puhastusprotsess;
• tsirkulatsiooniõli puhastusseade – Petroter tootmises tehnoloogilise protsessi käigus tekkiva tsirkulatsiooniõli puhastusprotsess;
2.1. Generaatorõlide filtratsiooni osakond
Generaatorõlide ettevalmistus- ja puhastusprotsesside eesmärgiks on gaasigeneraatoritest tuleva raskeõli ja kerge-keskõli sekundaarne puhastamine mehhaanilistest lisanditest, tuhast (raskeõlis 5-7 %, kerge-keskõlis 0,01-0,25 %), veest ja osaliselt sooladest (kloriididest).
Raskeõli, kerge-keskõli ja bensiinifraktsioon juhitakse vastuvõtukollektorisse ning sealt edasi mahutitesse. Mahutites valmib filtreerimiseks bensiini – raskeõli – kerge-keskõli segu. Segu tsirkuleeritakse pumpade abil läbi soojusvahetite vajaliku konditsiooni (tihedus ja temperatuur) saamiseks.
Generaatorõli ja bensiinifraktsiooni segu filtreeritakse. Filtreid on kokku 6, mis töötavad perioodiliselt. Rõhu suurenemisel filtris 3 atm-ni lõpetatakse generaatoriõli pumpamine, filtrist pressitakse välja filtraat, mis suunatakse mahutisse. Filtreerimise käigus tekib ka PDTRK ehk peendispersne tuharikas kütus. PDTRK kuivatatakse lämmastikuga suletud tsüklis (filterseparaatorressiiver-kompressor-filter). Filtreerimise tsükkel lõpeb PDTRK väljalaadimisega, mis transporditakse tigukonveieriga punkrisse. PDTRK näol on tegemist tehnoloogilise kütusega, mis suunatakse tsehhide Petroter I, II ja Petroter III tehnoloogilisse protsessi (täiendavaks pürolüüsiks trummelreaktoritesse koos põlevkiviga). Saadud filtraat segatakse soojusvahetites soojendatud fenoolveega. Fenoolvee ja filtraadi segu segatakse segistis ning suunatakse horisontaalsetesse termosetititesse. Termosetitites toimub vees lahustuvate fenoolide eraldamine, toorõlis sisalduvate kloriidide üleminek mitteaktiivsesse keemilisse vormi ning segus sisalduvate korrosiivsete ühendite neutraliseerimine. Puhastatud toorõli suunatakse mahutisse, kust edasi pumbatakse generaatorõlide destillatsiooni seadmele. Fenoolvesi suunatakse mahutisse, kust see edasi suunatakse õliärastusele. Fenoolvesi koos bensiinifraktsiooniga suunatakse termosetititesse, kus toimub õli ekstraheerimine fenoolveest bensiinifraktsiooniga ning fenoolvee lisandite sadestamine. Fenoolvesi pärast õliärastust suunatakse defenoleerimisseadmele fenoolide ekstraheerimiseks.
Heiteallikateks on tootmishoonete ventilatsioonisüsteemid V-1, V-1a ja B-1 (nr 041-043). Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadme kõik mahutid (E-1, E-2, E-3, E-6, E-7, E-8, E-12, A-9, A-13, E-14, E-15, E-2000 ja E-3000) on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, ning heitmed pärast puhastamist kondensatsiooni teel suunatakse generaatorgaasi torustikku ning koos generaatorgaasiga utiliseerimisele VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaama kateldesse.
2.2. Tsirkulatsiooniõli puhastusseade
Tsirkulatsiooniõli puhastusprotsess on ette nähtud põlevkiviõli raskefraktsiooni puhastamiseks sellesse aurugaasisegu puhastusprotsessis kogunenud tahketest lisanditest (tuhk, mehhaanilised lisandid). Tsirkulatsiooniõli puhastusprotsess koosneb järgmistest seadmetest:
• kolmest paralleelselt töötavast kolmefaasilisest dekanterist D-106/1, 2, 3, põlevkiviõli raskefraktsiooni eelpuhastamiseks kogutootlikkusega 36 t/h ehk ~ 315 000 t aastas;
• kolmest paralleelselt töötavast kolmefaasilisest separaatorist C-201/1, 2, 3 eelpuhastatud põlevkiviõli täiendavaks puhastamiseks;
• kahest separaatorist C-216/1, 2 tsirkulatsiooniõli eelpuhastusprotsessi käigus saadud veefaasi täiendavaks puhastamiseks;
• gravitatsioonilisest separaatorist E-209 eelpuhastatud põlevkiviõli täiendava puhastusprotsessi ja veefaasi puhastusprotsessi käigus tekkinud vee täiendavaks puhastamiseks.
Raskefraktsiooni eelpuhastamiseks valmistatakse segu, milleks segatakse kokku puhastamisele kuuluv tsirkulatsiooniõli, bensiinifraktsioon ja vesi järgmises suhtes: 1 mahuosa puhastatavat raskefraktsiooni, 1,0 – 2,0 mahuosa bensiinifraktsiooni ja 0,5 – 1,5 mahuosa vett.
Puhastamisele kuuluv tsirkulatsiooniõli tsehhist Petroter I, II ja tsehhist Petroter III pumbatakse mahutisse E-5, kust see omakorda pumbatakse staatilisse segistisse, kuhu bensiinifraktsiooni mahutist E-2 pumbatakse ka bensiinifraktsioon. Tsirkulatsiooniõli ja bensiinifraktsiooni segu staatilisest segistist suunatakse soojusvahetisse, kuhu pumbatakse ka tehnoloogiline vesi separaatorist E-209 ja tehniline vesi mahutist E-7. Mahutisse E-7 suunatakse vajadusel korral ka ettevõtte tootmistegevuses tekkinud fuussid koguses kuni 6000 t/a. Vajaduse korral on segu koostisesse võimalik suunata ka puhastamata veefaas mahutist E-103.
Sõltuvalt segu temperatuurist toimub soojusvahetis selle kuumutamine või jahutamine tagamaks tehnoloogiliseks protsessiks vajalik temperatuur. Tsirkulatsiooniõli, bensiinifraktsiooni ja vee segu soojusvahetist suunatakse staatilisse segistisse ning edasi tsentrifugaalsesse kolmefaasilisse dekanterisse, kus toimub tsentripetaalkiirenduse mõjul kolme faasi – orgaaniline faas, veefaas ja tahke faas (PDTRK) eraldamine.
PDTRK tsentrifugaalsest kolmefaasilisest dekanterist suunatakse tigukonveieri ja kruvipumbaga PDTRK punkrisse, kuhu suunatakse ka gaasigeneraatorjaamade raske- ja kergekeskõli puhastusprotsessi (filtreerimisprotsessi) käigus tekkiv PDTRK. PDTRK näol on tegemist tehnoloogilise kütusega, mis pumbatakse torustiku abil tsehhide Petroter I, II ja Petroter III tehnoloogilise protsessi (täiendavaks pürolüüsiks trummelreaktoritesse koos põlevkiviõliga). Sellel eesmärgil on nii gaasigeneraatorjaama nr 4 territooriumi vähetusse lähedusse kui ka Petroter tootmise territooriumile ettenähtud täiendavate punkrite (vastavalt punker B-114 ja punker B-115) ja pumbahoone rajamine.
Veefaas tsentrifugaalsest kolmefaasilisest dekanterist suunatakse vee mahutisse E-103, kust see omakorda suunatakse edasi separaatorisse C-216/1,2 täiendavaks puhastamiseks. Planeeritavast kolmandast tsentrifugaalsest kolmefaasilisest dekanterist suunatakse veefaas esmalt vee mahutisse E-203 ning hilisemalt pumbatakse samuti mahutisse E-103. Separaatoris C-216/1,2 toimub veefaasi separeerimine tsentrifugaaljõu mõjul, mille käigus saadakse tehnoloogiline vesi ning vesi tahkete lisanditega. Tehnoloogiline vesi pärast separaatorit C-216/1,2 suunatakse täiendavaks puhastamiseks gravitatsioonilisse separaatorisse E-209 ning vesi tahkete lisanditega läbipesu mahutisse E-119 (dekanterid D-106/1, 2)/ E-219 (dekater D-106/3).
Orgaaniline faas (puhastatud tsirkulatsiooniõli ja bensiinifraktsiooni segu) tsentrifugaalsest kolmefaasilisest dekanterist suunatakse eelpuhastatud õli mahutisse E-112, kust eelpuhastatud õli pumbatakse kolmefaasilisse separaatorisse C-201/1, 2, 3 täiendavaks puhastamiseks. Planeeritavast kolmandast tsentrifugaalsest kolmefaasilisest dekanterist suunatakse orgaaniline faas esmalt eelpuhastatud õli mahutisse E-212 ning hilisemalt pumbatakse samuti mahutisse E-112.
Eelpuhastatud õli mahutist E-112 pumbatakse separaatori segamissõlme, kus segatakse veega separaatorist E-209 ning flokulandiga, mis antakse veetorustikku enne segamist eelpuhastatud õliga. Enne segamist eelpuhastatud õli suunatakse soojusvahetisse, kus toimub selle kuumutamine tagamaks tehnoloogiliseks protsessiks vajalik temperatuur. Segu segamissõlmest suunatakse edasi kolmefaasilisse separaatorisse C-201/1, 2, 3, kus toimub tsentrifugaaljõu mõjul kolme faasi – puhastatud põlevkiviõli, tehnoloogiline vesi ja vesi tahkete lisanditega eraldamine.
Puhastatud põlevkiviõli separaatorist suunatakse mahutisse E-214, kust see pumbatakse juba koos filtratsiooniprotsessis saadud puhastatud põlevkiviõliga generaatorõlide destillatsiooni seadmele. Tehnoloogiline vesi pärast kolmefaasilist separaatorit suunatakse taas puhastamiseks separaatorisse E-209. kus gravitatsiooni teel toimub tehnoloogilisest veest orgaanilise faasi eraldamine. Vesi pärast separaatorit E-209 suunatakse taas kolmefaasilisse separaatorisse C-201/1, 2, 3 ning kolmefaasilisse dekanterisse D-106/1, 2, 3. Orgaaniline faas pärast separaatorit pumbatakse aga läbipesu mahutisse E-219. Mahutist E-219 suunatakse nii orgaanilise faas pärast separaatorit E-209 aga ka vesi tahkete lisanditega separaatorist C-216/1, 2 omakorda tehnilise vee mahutisse E-7.
Vajaduse korral on ka kolmefaasilistes dekanterites võimalik kasutada flokulanti tahkete osakeste agregeerimiseks segus, selleks on rajatud vastav doseerimissõlm.
Vältimaks tahkete ladestuste tekkimist tsentrifugaalses kolmefaasilises dekanteris toimub perioodiliselt seadmete läbipesu, kasutades läbipesu mahutit E-119/ E-219.
Heiteallikateks on hoone väljatõmbeventilaatorid (nr 046 ja nr 047, lisanduvad nr 44, 45/1, 45/2, 48/1, 48/2, 49/1, 49/2 ja 49/3).
Tsentrifugaalsed kolmefaasilised dekanterid, separaatorid, PDTRK punkrid (B-110, B-114) on varustatud lämmastiku hingamise süsteemiga (nn „lämmastikpadi“). Heitmed lämmastiku hingamise süsteemist suunatakse generaatorigaasi torustikku ning koos generaatorigaasiga utiliseerimisele VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaama kateldesse. Mahutid E-5 (olemasolev mahuti), E-2 (olemasolev mahuti), E-103 (olemasolev mahuti), E-119 (olemasolev mahuti), E-112 (olemasolev mahuti), E-203, E-212, E-214 ja E-219 on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitmed puhastatakse kondensatsiooni meetodil olemasolevas soojusvahetis ning suunatakse generaatorigaasi torustikku või läbi by-passi suunatakse ilma eelneva puhastuseta generaatorigaasi torustikku..

3. Defenoleerimisseade

Defenoleerimisseadmel toimub põlevkivi utmise ja õlide setitamise protsesside käigus tekkiva fenoolvee puhastamine fenoolist ning õlidest.

Defenoleerimisseadme koosseisu kuulub 3 osakonda:
- fenoolide defenoleerimise osakond (fenoolide ekstraheerimine veest lahustiga);
- fenoolide destillatsiooni osakond (summaarsete fenoolide lahutamine fraktsioonideks); - puhaste fenooltoodete osakond (fenooltoodete tootmine).

Pärast täiendavat setitamist (vastavates mahutites) suunatakse fenoolvesi ekstraktsioonikolonnidesse, kus toimub fenoolide ekstraheerimine veest lahustiga (näit. butüülatsetaat või metüülisobutüülketoon).
Ekstraheeritud fenoolide ja lahusti segu eraldamine toimub vastavates rektifikatsioonikolonnides (kõrgus 20-22 m, läbimõõt 0,6-2 m), mis on varustatud täidisega (ühes kolonnis renntaldrikud, teises – nn Raschigi rõngad). Energiakandjatena kasutatakse kolonnides 5atm auru, kuumutatud keskkondade soojuse utiliseerimiseks kasutatakse soojusvaheteid.
Saadud summaarsete fenoolide lahutamine fraktsioonideks toimub rektifikatsioonikolonnis vaakumi all. Kolonni kõrgus on 19 m, läbimõõt 1 m ja täidetud Raschigi rõngastega. Kolonn on varustatud jaotustaldrikuga tagasijooksu andmiseks kolonni ülemisse ossa.
Soojuskandjana kasutatakse kõrgel temperatuuril keevat orgaanilist vedelikku Therminol-66, mille kuumutamine toimub spetsiaalses moodulseadmes maagaasi põletamisel. Soojuskandja tsirkuleerib süsteemis moodulseade-rektifikatsioonikolonni kuupseade (nn keetja fenoolide aurustamiseks).
Fenoolide rektifikatsioonil tekkiv jääk suunatakse generaatorõlide destillatsiooni seadmele – lahustatakse põlevkiviõlis ja kasutatakse ära teistes tootmisprotsessides.
Summaarsete fenoolide destillatsioonil saadud fenooli fraktsioone kasutatakse fenooltoodete tootmiseks (Honeyol RFK, Honeyol, Rezoli vesilahus, Rezol, 2- ja 5-metüülresortsiin kontsentraat).
2-metüülresortsiini ja 5-metüülresortsiini kontsentraadi tootmise tehnoloogiline protsess on perioodiline.
Toore pumbatakse läbi soojendi kuubikujulisse mahutisse – toorme tsirkulatsioon toimub pumba abil. Toore, tsirkuleerides läbi soojendi, kuumeneb temperatuurini 200-220 ºC.
Fenoolide aurud soojendist suunatakse rektifikatsioonikolonni. Vedelik, kolonni alumisest osast, voolab tagasi soojendisse. Aurud, kolonni ülemisest osast, kondenseeruvad kondensaatoris ja voolavad sealt edasi separaatorisse, kust kondenseerunud vedelik suunatakse niisutamiseks rektifikatsioonikolonni, ülejääk suunatakse aga mahutitesse.
Mittekondenseerunud aurud suunatakse separaatorist jahutisse, kus toimub nende täiendav jahutamine vee abil. Fenoolid kristalliseeruvad jahuti torude pinnal, kus toimub ka nende perioodiline sulamine sinna lastava auru abil. Sulanud fenoolid suunatakse jahutist seadme mahutisse. Aurud koguses 10 Nm3/tunnis imetakse vaakumpumba BН abil läbi söefiltri (fenoolide destillatsiooni osakond – heiteallikas nr 080) ja heidetakse atmosfääri.
Alguses eraldatakse fraktsioon, mis keeb välja enne metüülresortsiini ja suunatakse defenoleerimisosakonna mahutitesse. Seejärel eraldatakse 2-metüülresortsiini ja 5-metüülresortsiini kontsentraat, mis suunatakse mahutisse E-115, E-116 või E-119. Kõrge keemistemperatuuriga fraktsioon jääb aga kuupi, kust see pumbatakse defenoleerimisseadme mahutisse.
2- ja 5-metüülresortsiini kontsentraadi tootmise protsessi loetakse jäätmevabaks:
• kõik toorme mahutid on lämmastikhingamise all;
• heitvett ei teki, kuna puudub toote kontakt veega;
• seadmete remondil tekkida võivad tühised toote lekked suunatakse defenoleerimisseadme lokaalsesse kanalisatsioonisüsteemi, kust see pumbatakse fenoolvee mahutisse ja edasi ümbertöötlemisele;
• tahkeid jäätmeid ei teki.
Heiteallikateks on tootmisruumide (pumplate) ventilaatorid (nr 081, 082, 084, 085), defenoleerimiseadme valmistoodangu lao ventilaator B-3 (nr 087), söefiltriga vaakumpumba heitetoru ehk küünal (nr 080), söefiltriga kolonni K-8 heitetoru ehk küünal (nr 083) ja soojendusseadme suitsukorsten (nr 086).
Mahutid on ühendatud söefiltriga varustatud vaakumpumba alla (4 tk puhaste fenoolide osakond, 6 tk destillatsioon), söefiltriga varustatud kolonni K-8 alla (9 tk destillatsioon – E-8, E-11, E-100/1, E-100/2, E-16, E-27, E-15, E-4, E-28; 8 tk defenolatsioon – E-1, E-2, Eyp-1, Eyp-2, E-3000/2, E-100/4, E-7, E-5/1, E-5/2, E-6, E-9, E-21) või hingavad hermeetiliselt tehnoloogilisse süsteemi (2 tk puhaste fenoolide osakond). Absorbtsioonikolonni K-8 suunatakse ka heited separaatorist, jahutitest, laadimiselt jne.

4. Generaatorõlide destillatsiooni seade
Generaatorõlide destillatsiooni seadmel toimub raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadmelt tuleva puhastatud põlevkiviõli destilleerimine kahes järjestikku töötavas destillatsioonikolonnis, mille tulemusena saadakse erinevad õlifraktsioonid (kerge ja raske masuut, diislifraktsioon, bensiinifraktsioon ja destillatsioonijääk). Osa destillatsioonijäägist suunatakse elektroodkoksi ja bituumeni tootmiseks elektroodkoksi seadmele, õlifraktsioonid õlilattu kütteõlide valmistamiseks. Põhiline osa tekkivast bensiinifraktsioonist kasutatakse raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadmel raskeõli vedeldamiseks, ülejäänud osa suunatakse bensiinifraktsiooni puhastussõlme. Puhastussõlm on ettenähtud bensiinifraktsiooni puhastamiseks väävliühenditest nn "caustic wash" protsessis. Puhastus toimub kahes etapis: esmalt kolonnaparaadis ning hilisemalt termosetitis.
Puhastusprotsessi esimene etapp. Bensiinifraktsioon termosetitist A-14 pumbatakse kolonni K-4 alumisse ossa ning kolonni ülemisse ossa suunatakse läbitöötatud leelise lahus termosetitist A-15. Tingituna tiheduste erinevusest toimub kolonnis bensiinifraktsiooni ja leelise lahuse vastuvooluline liikumine (bensiinifraktsioon kolonni ülemisse ossa ning leelise lahus kolonni alumisse ossa), mille käigus toimub bensiinifraktsiooni esmane puhastamine väävliühenditest. Leelise lahus kolonni alumisest osast pumbatakse kolonni keskmisse osa ning tsirkuleeritakse. Üleliigne leelise lahus pumbatakse Petroter tootmise fenoolvee puhastusseadme leelise mahutisse E-802.
Puhastusprotsessi teine etapp. Bensiinifraktsioon kolonni K-4 ülemisest osast ning 5-10 % leelise lahus mahutist E-11 läbivad staatilised segajad ning suunatakse termosetitisse A-15, kus toimub bensiinifraktsiooni ja leelise lahuse eraldamine tiheduste erinevuse alusel. Leelise lahus termosetiti alumisest osast pumbatakse kolonni K-4. Bensiinifraktsioon termosetiti ülemisest osast pumbatakse õlilattu.
Kolonn ning termosetitid töötavad rõhul all (kuni 2,8 bar) ning on hermeetilised.
Heiteallikateks on pumplate ventsüsteemid, kus ventilaatorid A-1…A-4 töötavad kui avariiventilaatorid (nr 050-053), autotsisternide laadimisestakaad (nr 054) ja destillatsioonikolonni toruahju P-3 suitsukorsten (nr 055).
Tehnoloogiline äkkheide toruahju P-3 heitetorust ehk küünlast (nr 057) destillatsiooniseadme plaanilisel käivitamisel seoses toruahju plaanilise remondiga.
Avariiline äkkheide: absorber 120 heitetorust ehk küünlast (nr 056) destillatsiooniseadme aurugaasisegu kompressori hooldus- ja remonditööde ajal mahutite puhastatud hingamis-aurude suunamisel atmosfääri 15 päeva jooksul (360 h/a);
separaatorigaasi heide kolonni K-2 heitetorust ehk küünlast (nr 058) tehnoloogiliste seadmete ja süsteemide rikke või elektrivarustuse katkestuste korral.
Destillatsiooniseadme mahutid (E-1…E-10) on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi absorber 120 alla. Pärast mahutite aurugaasi segu puhastust, s.o absorberi läbimist, suunatakse LOÜ-de jääksisaldusega õhk toruahju P-3, kus jäägid põletatakse koos küttegaasiga.
Generaatorõlide destillatsiooni seadme territooriumile on paigaldatud jahutusseade, nn „chiller“. Jahutusseade on ette nähtud auruõhusegu ja aurugaasisegu jahutamiseks temperatuurini 5°C selleks, et täiendavalt kondenseerida gaasifaasi jäänud põlevkiviõli kerge fraktsiooni aurud – bensiinifraktsioon. Jahutusseadmes ringleb suletud süsteemis jahutusvedelik, mida jahutatakse õhujahutuse teel. Sellel eesmärgil on koos jahutusseadmega paigaldatud täiendavalt 2 soojusvahetit – separaatorigaasi jahutamiseks enne selle suunamist põletamiseks toruahju ning bensiinifraktsiooni jahutamiseks enne selle suunamist põlevkiviõlide seadmele. Jahutusseadme paigaldamine aitab mõnevõrra vähendada ka atmosfääri suunatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogust, kuna väheneb püüdeseadmetesse suunatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus, aga samuti põletamisele suunatava separaatorigaasi kogus.

5. Elektroodkoksi ja bituumeni tootmine
Elektroodkoksi tootmiseks kasutatakse generaatorõli destillatsiooni seadmelt tulevat destillatsioonijääki, aga ka Petroter tootmises tekkivat tsirkulatsiooniõli, mida kuumutatakse spetsiaalsetes horisontaalsetes kuupides (Ø 2,4–2,5 m, pikkus 10-11 m, seina paksus 14-16 mm; kokku 30 kuupi). Toorme kuumutamine toimub järk-järgult (protsess on automatiseeritud) koos produkti hilisema püsiva läbikuumutamise ja hoidmisega niisugusel temperatuuril, mille puhul kuubi põhja temperatuur ei ületa 800-850 ºC. Sel perioodil kujuneb vajaliku sisestruktuuriga koks. Tehnoloogilise tsükli kogukestvus on umbes 20 tundi. Enne koksi väljalaadimist kuubist toimub valmisprodukti jahutamine veeauruga. Elektroodkoks saadakse tahkel kujul.

Elektroodkoksiga samal tehnoloogilisel seadmel valmistatakse ka bituumenit, mida väljastatakse tahkel kujul. Tootmisprotsess on mõlemal juhul analoogne. Destillatsioonijääk temperatuuriga 180-260 ºC generaatorõlide destillatsiooni seadmelt pumbatakse mahutitesse E-1,2 ja sealt edasi kuupidesse P 11-20. Kuupe kuumutatakse küttegaasiga temperatuurini 250 ºC.
Kogu bituumeni valmistamise protsess on tsükliline ja kestab 10 tundi. Selle aja jooksul puhutakse kuupi suruõhku, ühe kuubi kohta 200 m3 tunnis. Maksimaalselt on töös 4 kuupi, ühes kuubis valmistatakse 30 t bituumenit. Heited bituumeni tootmiselt suunatakse põletamisele koksikuupide koldesse.

Tahke bituumeni valmistamiseks valatakse vedel bituumen tahkestumiseks laadimisplatsile (LOÜ-de eraldumine toimub ligikaudu 2 tunni jooksul) ja seejärel laaditakse kottidesse. Heiteallikaks on bituumeni tahkestamine selleks ettenähtud väljakul (nr 064).

Heiteallikateks on õhutustoru ehk küünal A-2 (nr 060), koksidestillaadi pumpla ventilatsioon (nr 062), koksikuupide ülemised luugid, kust toimub heide koksi väljalaadimise ajal (nr 061), suitsukorstnad D-1 ja D-2 (nr 065, 066), kuhu suunatakse suitsugaas kuupide kuumutamiselt küttegaasi põletamise teel.

6. Õliladu

Õlilao mahutipark on ette nähtud vaheproduktide ja valmisproduktide hoidmiseks enne tarbijatele tarnimist. Õlilao seadmestik koosneb pumplast, torustikest, auto- ja raudteetsisternide laadimisseadmetest.

Õlilao mahutid (E-19, E-20, E-21, E-22, E-23) on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi absorber 40 alla, mille heitmed suunatakse utiliseerimisele generaatorigaasi torustikku.

Mahutid E-1...E-18, autotsisternide laadimisestakaad ja raudtee-estakaad on ühendatud absorber 500 alla, mis on muudetud hermeetiliseks ning heitmed suunatakse utiliseerimisele generaatorigaasi torustikku.

Avariiline äkkheide absorberite 500 ja 40 heitetorust ehk küünlast (heiteallikas nr 072 ja nr 073) õlilao või elektroodkoksiseadme seadmete hooldus- ja remonditööde ajal mahutite puhastatud hingamisaurude suunamine atmosfääri 15 päeva jooksul (360 h/a).

7. Heitvee puhastus

Heitvee puhastamine VKG Oil AS heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhis on jaotatud kolme põhietappi:

1) reovee mehaaniline eelpuhastus;
2) reovee setitamine mahutites;
3) reovee järelpuhastus flotatsiooni seadmetega.

Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhi koosseisu kuuluvad 3 pumbajaama, ringlusvee jahutussõlmed, flotaatorid, mahutid ning reovee eelpuhastusseadmed.

Olme- ja töötusreovee ning sademevee ärapumpamiseks on territooriumil 3 pumplat, mis on varustatud vee vastuvõtusüsteemidega ja edasipumpamiseks vajaliku seadmestikuga.

Heitvesi pumplatest suunatakse heitvee eelpuhastusseadmetele, kus toimub heitvee esmane puhastamine suurtest mehhaanilistest lisanditest, kergest õlist ja mudast.

Eelpuhastuse käigus läbib heitvesi võrepüünise, kus toimub heitvee puhastamine suurtest mehhaanilistest lisanditest (lehed, kaltsud, oksad jne). Võrepüünise läbinud heitvesi suunatakse edasi separaatorite settekambritesse, kus toimub vee voolu ühtlustamine ja heitvee puhastamine mudast. Settekambri ülevoolu kaudu suundub heitvesi edasi separaatori plaatidega täidetud ossa, kus toimub kergeõli ja muda eemaldamine veest.

Eelpuhastuse läbinud heitvesi pumbatakse vertikaalsetesse settemahutitesse E/1-6, kus vesi settib (aeg olenevalt reostuse liigist ja astmest).

Heitvee eelpuhastuse ja täiendava setitamise käigus väljasettinud kergeõli suunatakse teistkordseks settimiseks mahutitesse P-1,2, kus kogutud õli pumbatakse raske- ja kergekeskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadmele edaspidiseks kasutamiseks tehnoloogilises protsessis.

Settemahutites settinud heitvesi suunatakse edasi järelpuhastuseks flotaatorseadmetele (flotaatorid F-1 ja F-2 ning flotaatorid HUBER), kus toimub täiendav õli ja tahkete osakeste eemaldamine reoveest. Heitvee puhastusprotsessi tulemusena saadud õlitustatud vesi suunatakse edasi bioloogiliseks puhastuseks OÜ Järve Biopuhastusse.

Puhastusprotsessis tekkinud fuussid/muda suunatakse vajaduse korral ümbertöötlemiseks raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadmele.

Heiteallikateks on ringlusvee süsteemide gradiirid (kokku 6 gradiiri – heiteallikad nr 091/1,2, nr 118 ja 119 kumbki 2 gradiiriga), flotaatorid F-1 ja F-2 (nr 102/1,2), mudakogur B-7 (nr 107), heitvee mahuti E-502 (nr 117), tootmishoonete ventilatsioonisüsteemid (nr 094, 095, 097, 098, 099, 100, 101), mudatihendaja (nr 106).

Kokku 8 õli- ja heitvee mahutit (E/1-6 ja P-1,2) on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, mille heitetoru ehk küünal on varustatud söefiltriga (heiteallikas nr 120). Söefiltriga on varustatud ka pumbajaamade heitetorud ehk küünlad (heiteallikad nr 092/1,2, 093/1,2 - loomuliku tõmbe süsteemid) ja eelpuhastussõlme toomishoone ventilatsioonisüsteem (heiteallikas nr 096).

8. Jäätmete ladestamine
VKG ladestusalale võetakse vastu VKG Oil põlevkiviõli tootmisel tekkivaid tahkeid jäätmeid - poolkoksi ja põlevkivikoldetuhka, VKG Energia väävliärastuse tahkeid jäätmeid ning Keskkonnaministeeriumi projektidest tulevat saastunud pinnast.

Tuhaladestu kattekihina kasutatav poolkoks kaitseb tsementeerunud tuhka temperatuurimuutuste ja erosiooni eest ning on ühtlasi vett dreenivaks kihiks. Kui poolkoksi ei teki, kasutatakse kattekihina aherainet.

Tuha ladestamistehnoloogias kasutatakse tuha niisutamiseks vett, s.h. Petroteri tehase fenoolpuhastusseadme (FPS) puhastatud vett.

Ladestult sademevee ärajuhtimiseks on rajatud kraavid, mis suunavad vee ühtlustusmahutisse, millest vajaduse korral pumbatakse edasi käitlemiseks Järve Biopuhasti OÜ reoveepuhastile.

Heiteallikaks on tuha niisutussõlme hoone ventilatsioon (heiteallikas nr 50).

Lisa 4 VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

1 VKG Oil AS

VKG Oil AS tootmisterritooriumi

lähteolukorra aruanne

Kohtla-Järve 2015

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

2 VKG Oil AS

Sisukord

1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 4

2. VKG Oil AS kasutatavad, toodetavad ja keskkonda suunatavad ohtlikud ained ................... 5

3. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime ......................................................... 6

4. Ohtlike ainete pinnasesse sattumise võimalikkus ................................................................. 7

5. Tegevuskoha iseloomustus ................................................................................................. 8

5.1. Piirkonna maakasutus .................................................................................................. 8

5.2. Piirkonna geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused........................................... 10

5.2.1. Geoloogia ............................................................................................................ 10

5.2.2. Hüdrogeoloogia ................................................................................................... 11

6. Jääkreostus ....................................................................................................................... 13

6.1. Pinnase ja veereostuse olemus ja leviku seaduspärasused ........................................ 14

6.1.1. Pinnasereostus .................................................................................................... 14

6.1.2. Veest kergemad naftaproduktid ........................................................................... 15

6.1.3. Veest raskemad naftaproduktid ........................................................................... 16

6.2. Andmed varasema reostuse kohta ............................................................................. 16

6.2.1. Põhjaveeseire ...................................................................................................... 17

6.2.2. 1997. a. läbi viidud keskkonnaaudit ..................................................................... 17

7. Käitisel läbiviidud uuringud ................................................................................................ 33

7.1. Proovivõtmise strateegia............................................................................................. 33

7.1.1. Puurimine ............................................................................................................ 35

7.1.2. Dokumenteerimine............................................................................................... 35

7.1.3. Proovivõtt ............................................................................................................ 36

7.1.4. Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 36

7.2. Keskkonnaseisund tootmisüksuste kaupa .................................................................. 36

7.2.1. Gaasigeneraatorijaam 3 (GGJ-3) ......................................................................... 36

7.2.2. Gaasigeneraatorijaam 4 (GGJ-4) ......................................................................... 38

7.2.3. Gaasigeneraatorijaam 5 (GGJ-5 ja 1000 T GG) ................................................... 39

7.2.4. Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seade (RKÕES) ...................................... 42

7.2.5. Generaatorõlide destillatsiooniseade ................................................................... 44

7.2.6. Petrpter 1, 2, 3 ..................................................................................................... 45

7.2.7. Õliladu ................................................................................................................. 48

7.2.8. Elektroodkoksiseade ............................................................................................ 50

7.2.9. Defenoleerimisseade ........................................................................................... 52

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

3 VKG Oil AS

7.2.10. Vaikude sünteesiseade .................................................................................... 54

7.2.11. Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh ............................................... 55

7.3. Tegevuskoha kontseptuaalne mudel........................................................................... 58

7.4. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel ................................................. 59

7.4.1. Koondandmed, mida kasutada võrdlusalusena tegevuse lõpetamisel ................. 59

7.4.2. Pinnaseseire käitise tegevuse lõpetamisel ........................................................... 59

7.4.3. Põhjavee lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel ..... 59

7.4.4. Pinnase lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõppemisel ........ 60

7.4.5. Leevendavad meetmed ....................................................................................... 61

Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 68

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

4 VKG Oil AS

1. Sissejuhatus

Lähtuvalt tööstusheite direktiivist (2010/75/EL) ja tööstusheite seaduse § 57, on käitaja

kohustatud koostama ning loa andjale esitama lähteolukorra aruande, kui käitise tegevus on

seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega. Tegemist on käitaja poolt

koostatud dokumendiga, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike

ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Lähteolukorra aruanne on võrdlusmaterjaliks

käitise tegevuse täieliku lõppemise järgse olukorraga. Lähteolukorra aruande koostamisel on

aluseks võetud Keskkonnaameti juhendmaterjal (versioon 1.0 20.09.2013), mis kirjeldab

erinevaid etappe ja annab suuniseid vajalike tööde läbiviimiseks.

Aruande koostamist alustati olemasoleva olukorra analüüsiga, mille raames vaadeldi

komplekslubadesnumbritega KKL/300389, L.KKL.IV-198338 ja L.KKL.IV-46640 toodud teavet

VKG Oil AS tootmisterritooriumil kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta. Külastati käitise

territooriumi, vaadeldi olemasolevat olukorda ning hinnati kemikaalide käitlemist. Oluline on

mainida, et vaadeldaval alal on tegeletud põlevkivi töötlemisega juba 90 aastat ning sellest

tulenevalt tekkinud jääkreostus. Oluline on edaspidi eristada praeguse tegevuse käigus tekkida

võivat ja varasemalt pinnasesse ja põhjavette sattunud reostust.

Lähteolukorra aruandes tuuakse välja käitises tekkivate ja kasutatavate ohtlike ainete pinnase

ja põhjavee saastamise võime ja nende kemikaalide tegelik võimalus sattuda pinnasesse ja

põhjavette (pidades kinni kõigist tehnoloogilistest nõuetest ja reglementidest ning jälgides

ohutuseeskirju on erinevate tõkestusmeetmete tõttu sisuliselt välistatud ohtlike ainete sattumine

keskkonda). Keskkonnaameti lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjali punktide 1-3

põhjal on VKG Oil AS tootmisterritooriumil ohtlike ainete kasutamise kogusest tulenevalt ja

jääkreostuse esinemise tõttu uuritaval alal tarvis läbi viia lähteolukorra aruande koostamine.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

5 VKG Oil AS

2. VKG Oil AS kasutatavad, toodetavad ja keskkonda suunatavad

ohtlikud ained

VKG Oil AS kuuluval maa-alal toimub keskonnakompleksloa nr KKL/300389 alusel muude

kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine (2 190 000 tpõlevkivi/a) Petroter käitistes, mille

nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW. Samuti toimub kompleksloa nr L.KKL.IV-198338 alusel

Kiviter käitises põlevkiviõli tootmine, põlevkivikemikaalide ning koksi tootmine 1759862

(tpõlevkivi/a). Vaikude sünteesi seadmel toimub keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-46640 alusel

karbamiidformaldehüüdvaikude (400 t/a), fenoolformaldehüüdvaikude (425 t/a),

metüülresortsiinide (45 t/a) ja tahke resortsiinformaldehüüdvaigu (4500 t/a) tootmine. VKG Oil

AS koosseisu kuuluvate ettevõtete toormes, vaheproduktides ja toodangus sisalduvate ohtlike

ainete iseloomustus ohukategooriate ja ohulausete alusel on toodud lisas (LISA 1).

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

6 VKG Oil AS

3. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime

Kemikaalide ohtlikkuse hindamiseks kasutati teabeallikana (EL) nr 1272/2008 (CLP Regulation)

ja (EC) nr 1907/2006 (REACH Regulation). Samuti lähtuti Keskkonnaministri määrusest nr 32,

mis määratleb veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistu 1 ja 2 ning prioriteetsete

ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad. Iga aine kohta on

pinnase ja põhjavee saastamise võime toodud lisas (LISA 1).

Pinnase ja põhjavee seisukohalt võivad põhjustada reostust peamiselt vedelas olekus ained,

antud juhul fenoolid ning põlevkiviõli ja õlifraktsioonid, mille koostisesse kuulub lai skaala

orgaanilisi ühendeid – küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, mono- ja polütsüklilised

aromaatsed ühendid jpm. (Kattai, 2003.)

Erinevate naftasaadustega reostunud pinnasest lahustatakse infiltreeruva sadevee ja põhjavee

kokkupuutel pidevalt välja erinevaid komponente. Esmalt pestakse välja BTEX1 ühendid, kuna

need on kergemini lahustuvad (Norriset.al 1994). Samas toimub ka reostuse bioloogiline

lagunemine, mille kiirus sõltub paljudest faktoritest: mikroorganismide tüübist, neile vajalike

toitainete ja elektronaktseptorite (hapnik) olemaolust ja kogusest, orgaaniliste ainete koostisest

ja kogusest, keskkonnatingimustest (temperatuur) jpm. (Norris et.al 1994). Keskmise ja väikese

molekulmassiga orgaanilised ühendid (C10-C24) ning monoaromaatsed ühendid lagunevad

kiiremini, molekulmassi kasvades bioloogiline lagunemine aeglustub (Norris et.al 1994). Kõige

paremad tingimused reostuse lagunemiseks on aeratsioonivööndis, kus on piisavalt hapnikku

(aeroobsed tingimused). Kui tegemist on suurte naftaproduktide kogustega (vaba produkt), on

pinnasepoorid sellega täidetud ning hapniku juurdevool puudub. Sel juhul toimub

lagunemisprotsess anaeroobsetes tingimustes. Veeküllastunud osas limiteerib hapniku

sisaldust hapniku lahustuvus, mistõttu on lagunemisprotsess samuti väga aeglane. Reostuse

püsivust ja pikaajalisust saab iseloomustada Tapa lennuvälja näitel (Raukas, 2006). Tapa

lennuväli kuulus nõukogude sõjaväele ning tegevus seal algas 1950-ndate alguses. Pikaajalise

reostuse tulemusel oli keskkonda sattunud tohutu kogus lennukipetrooli, mis oli põhjaveele

moodustanud ulatusliku läätse. Lennukipetrooli intensiivsest väljapumpamist ja puhastust

alustati 1991. a. ning see kestis umbes 10 aastat (lõpetati 2001.a.) Vaatamata intensiivsele

puhastusele esines lennukipetrool 2002.a. Tapa linna puurkaevudes ning lennuvälja

seirekaevudes mõõdeti lennukipetrooli kihi paksuseks 1 m. Tapa näitest järeldub, et suurte

saasteainete koguste puhul on nende lagunemine isegi intensiivse puhastuse käigus väga

aeglane, rääkimata lagunemisest ainult looduslike protsesside mõjul.

Kui välja on kujunenud reostuspilt, kus vaba produkti enam ei esine ning kunagist reostust

iseloomustab hästi piiritletud jääkreostusega veetaset markeeriv kiht, on tegemist vana

reostusega, mis on tekkinud mitmeid aastakümneid tagasi.

1 BTEX on akronüüm, mida kasutatakse väljendamaks summaarset benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni kontsentratsiooni. BTEX ühendid sisalduvad tüüpiliselt naftakütustes.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

7 VKG Oil AS

4. Ohtlike ainete pinnasesse sattumise võimalikkus

Ohtlike ainet pinnase ja põhjavee saastamise tegelik võimalus sõltub eelkõige sellest, kui hästi

on rakendatud erinevaid meetmeid, et takistada selle aine sattumist keskkonda. Antud peatükk

analüüsib, milliste peatükis 1 ja 2 väljatoodud ohtlike ainete käitlemine võib põhjustada

keskkonnareostust. Ohtlikud ained võivad keskkonda sattuda:

• tehnoloogiliste seadmete purunemise või rikete tõttu;

• torustike purunemise või lekete tõttu;

• mahutite täitmisel;

• raudtee- ning autotsisternide laadimisel;

• vanade seadmete ja rajatiste lammutamise ning likvideerimise käigus.

Nende võimalike sündmuste tagajärjeks võib olla ohtliku produkti sattumine pinnasesse ning

põhjavette. Reostamise potentsiaali määravad ära ka käideldavate ohtlike ainete kogused.

Lisas 1 on iga ohtliku kemikaali juures välja toodud, kui suurtes kogustes kemikaali kasutatakse.

Pinnase ja põhjavee kaitseks on ettevõttes rakendatud vastavad meetmed.

Uute seadmete – Petroter (keskkonnakompleksluba KKL/300389) mahutid ja seadmed on

lekkekindlad, maapealsed mahutid on ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest

mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist ning mahutid on varustatud nivooanduritega.

Keemiatoodete tootmine (keskkonnakompleksluba L.KKL.IV-46640) toimub reaktorprotsessides

kinnises tootmishoones. Tootmishoone ning kogu selle tehnoloogiline seadmestik on

renoveeritud (betoneeritud põrandad, asfalteeritud tootmisterritoorium, rekonstrueeritud

laohooned). Pinnase ja põhjavee kaitseks on tootmisprotsessis kasutatavad mahutid

renoveeritud, lekkekindlad, varustatud nivooanduritega vältimaks mahutite ületäitmist või lekkeid

ja ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike

laialivalgumist.

Ülejäänud tootmisterritooriumil (keskkonnakompleksluba L.KKL.IV-198338) on pinnase ja

põhjavee kaitseks rekonstrueeritud generaatorõlide destillatsiooni seadme, raske- ja kerge-

keskõli ettevalmistuse seadme, õlilao ja heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhi

mahutipargid ja õlide laadimisseadmed. Moderniseeritud on raske- ja kerge-keskõli

ettevalmistuse seadme toorõli ettevalmistus- ja puhastusprotsessi, kus mindi üle varasemalt

setitamistehnoloogialt filtertehnoloogiale, millega vähenes oluliselt setitite ja mahutite hulk ning

likvideeriti toorõli setitamiseks kasutatud dekanterid. Lisaks on VKG Oil AS olemasolevaid

gaasigeneraatoreid pidevalt täiustanud, mille tulemusena on samuti likvideeritud varasemalt

kasutatud dekanterid. Seadmete ja kommunikatsioonide hermeetilisust kindlustatakse pideva

remondi- ja puhastusgraafikute täitmisega ning seadmete ja kommunikatsioonide seisukorra

kontrollimisega igas vahetuses. Lekked kõrvaldatakse koheselt. Avariide tagajärgede

piiramiseks on kehtestatud kord ja juhised käitumiseks. Pidades kinni kõigist tehnoloogilistest

nõuetest, mis on toodud tehnoloogilistes reglementidest ning jälgides ohutuseeskirju on

erinevate tõkestusmeetmete tõttu sisuliselt välistatud ohtlike ainete sattumine pinnasesse ja

põhjavette.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

8 VKG Oil AS

5. Tegevuskoha iseloomustus

VKG Oil AS on Viru Keemia Grupp AS tütarettevõte, mille põhitegevusalaks on põlevkivi

termiline töötlemine uttegeneraatorites (Kiviter-protsess) ja tahke soojuskandjaga seadmetel

(Petroter-protsess); alltegevusvaldkondadeks on põlevkiviõli tootmine (sh muud põlevkivitooted)

ning põlevkivikemikaalide (Vaikude sünteesi seade ja Kiviter-protsess) ja koksi tootmine.

5.1. Piirkonna maakasutus

VKG Oil AS paikneb Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumil Kohtla-Järve Järve linnaosa

lääneserval (Joonis 1). VKG tütarettevõtetest asuvad tootmisterritooriumil veel VKG Energia OÜ

Põhja ja Lõuna soojuselektrijaamad, VKG Transport AS ja Viru RMT OÜ. Samal

tootmisterritooriumil tegutsevad lisaks Viru Keemia Grupp AS ettevõtetele veel Novotrade Invest

AS ja Victory Real Estate OÜ. Teised lähiümbruse olulisemad tööstusettevõtted on AS Nitrofert,

EastmanSpecialties OÜ (~1-1,2 km põhjasuunal) ja Järve Biopuhastus OÜ (~0,8 km

põhjasuunal).Lähimad elurajoonid (Käva ja Vanalinn) asuvad käitise territooriumist 1-1,5 km

kaugusel. Läänemeri (Soome laht) jääb käitisest 4,5 km põhjapoole. Läänes piirneb

tootmisterritoorium “poolkoksimägedega”. Põhja suunas on 2,5 km kaugusel Kolga ja Saka

küla. Ülejäänud ilmakaartes paiknevad asulad vastavalt: lõunas Kohtla-Nõmme (2 km), Kohtla

(1,2 km) ning Roodu küla (1,2 km), edel – Aidu-Liiva (9 km), lääs– Mustmätta (8 km), loode –

Voorepera (4,5 km). Linnast väljaspool paiknevad üksikmajapidamised 1,2 km kaugusel lõunas

Vahtsepa kraavi vasakul kaldal ja 2,1 m kaugusel põhjas.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

9 VKG Oil AS

Joonis 1. VKG Oil AS asukoht ja tootmisüksuste paiknemine.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

10 VKG Oil AS

5.2. Piirkonna geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused

5.2.1. Geoloogia

VKG Oil AS territoorium paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool. Looduslikult kujutab ala idaosa

endast õhukese pinnakattega alvarit, kus väikese paksusega moreenikihi all, absoluutkõrgusel

umbes 53 m lasuvad aluspõhja karbonaatsed kivimid ja põlevkivi. Käesolevaks ajaks on

looduslik moreenikiht säilinud ainult kohati, kuna kaevandamise või ehitustööde käigus on

moreen eemaldatud või tagasitäidetud. Aluspõhja pealispind langeb lääne-edelasuunas

absoluutkõrgusele umbes 43 m, vastavalt kasvab ka pinnakatte paksus. Lisaks moreenile

esinevad jääjärvelised savipinnased, liiv ja turvas. Pinnakatte paksus tootmisterritooriumi

lääneosas on umbes 6 m (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010). Pinnakatte ülemise osa

moodustavad kõikjal täitepinnased, mille paksus ja koostis on väga muutlik. Aluspõhja ülemine

osa koosneb merglilisest ja põlevkivi vahekihtidega lubjakivist, mis enamasti on tugevalt lõheline

ja karstunud (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010). Lubjakivi ülemine osa on tugevalt murenenud või

esineb lahmakatest koosneva jämepurdmoreenina. Aluspõhja sügavama osa geoloogiline

kirjeldus on koostatud põhjavee seirekaevu nr. 19772 ja puurkaevu 2182 (kataster) geoloogilise

kirjelduse järgi. Puurkaevude asukohad on näidatud joonisel 2.

Joonis 2. Puuraukude paiknemine VKG Oil AS territooriumil.

Kaevude andmetel on lubjakivikompleksi paksus umbes 35 m, lubjakivide all, absoluutkõrgusel

umbes 13 m, lamab savikas glaukoniitliivakivi paksusega 1 m ning diktüoneema-argilliit

paksusega 2 m. Argilliidi all lamab liivakivi, mille paksuseks on umbes 20 m. Liivakivi all algab

alamkambriumi Lükati ja Lontova kihistu savi, mille paksus on umbes 75 m.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

11 VKG Oil AS

Petroter 1, 2, 3 seadmete territooriumi reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused

jäävad vahemikku 53...55 m. Kunagine looduslik maapind võis Eesti topograafilise kaardi

1:25000 (1930) järgi paikneda absoluutkõrgustel 52...53 m. Pikaajalise tegevuse tõttu on

looduslikud pinnased kohati välja kaevatud ning geoloogilise lõike ülemise kihi moodustab

kõikjal täitepinnas. Täite pindmine osa koosnes valdavalt killustikust, selle all esines kruus-liiv.

Täite alumine osa oli enamasti savikas, koosnedes peamiselt looduslike pinnaste tagasitäitest

(moreen, lubjakivitükid), mis oli segunenud poolkoksi ja mullaga. Täite paksus oli valdavalt 3...4

m. Looduslik pinnakate koosnes laiguti esinevast moreenist, mida ehitustööde käigus ei ole

välja kaevatud. Moreeni paksus oli väike ning alumises osas läks see üle savika täitega

valdavalt lubjakivimaterjalist koosnevaks jämepurdmoreeniks, mille piir lamava lubjakiviga oli

üleminekuline. Aluspõhi koosneb lubjakivi, mergli ja põlevkivi vahelduvatest kihtidest.

Geoloogilise kaardi (Maa-amet) ja puurimisandmete järgi paikneb aluspõhja pealispind

absoluutkõrgustel 50...51 m, uuringuaegsest maapinnast umbes 4...5 m sügavusel. Aluspõhja

ülemine osa on murenenud. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6).

5.2.2. Hüdrogeoloogia

Looduslikud pinnaveekogud VKG Oil AS tootmisterritooriumil puuduvad. Pinnavete võrk

koosneb kraavidest, mis peamiselt paiknevad territooriumi läänepiiril poolkoksiladestu servas.

Hüdrogeoloogilise läbilõike määrab ala geoloogiline ehitus. Vastavalt kihtide veeläbilaskvusele

jaotatakse lõige veekihtideks (kihinditeks) ja veepidemeteks. Uuritud piirkonnas esinevad

järgmised veekihindid ning veepidemed:

1. Vabapindne veekihind (pinnasevesi) täites ja kvaternaarisetetes Veepide: kvaternaari

savipinnased (puuduvad või on väga õhukesed ala idaosas, lääneosas ulatub nende paksus

2...3 meetrini (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010b).

2. Aluspõhja karbonaatsete kivimitega seotud survetu/surveline veekihind (O). Veepide: savikas

glaukoniitliivakivi ja diktüoneema-argilliit. Kahjuks on nende paksus kaevude andmetel ainult 3

m, mistõttu märkimisväärset isoleerivat toimet sellel veepidemel ei ole.

3. Liivakividega seotud Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum (O-Cm). Veepide:

aluspõhjasavi paksusega umbes 75 m.

4. Liivakividega seotud Kambrium-Vendi põhjaveekogum (Cm-V).

Vabapindne veekihind (pinnasevesi) täites ja kvaternaarisetetes Eraldi vabapindne veekihind

täites ja kvaternaarisetet esineb peamiselt VKG Oil AS territooriumi lääneosas, kus kvaternaari

savipinnaste paksus on suurem (Joonis 3). Veekihind toitub sademetest ning veetaseme

kõikumine sõltub klimaatilistest tingimustest ja kuivenduse olemasolust. Territooriumi idaosas

jäid paljud kvaternaarisetetesse ja täitesse rajatud puuraugud kuivaks, kuna välitöö toimus

põuaperioodi ajal (juuli 2014).ˇ

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

12 VKG Oil AS

Joonis 3. Hüdrogeoloogiline skeem.

Ordoviitsiumi karbonaatsete kivimitega seotud veekihindi paksus on umbes 35 m. Vee

liikumissuund VKG Oil AS tootmisterritooriumil on läände-edelasse, regionaalsed väljavoolualad

on Purtse jõe org ning Soome laht. Lisaks toimub äravool ka surveerinevuste tõttu Ordoviitsium-

Kambriumi põhjaveekihindisse (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010). Läbilõige veekihindist on

toodud Joonisel 3. Uuritud ala lääneosas eraldab lubjakividega seotud veekihindit (2A)

vabapindsest veekihindist (1) veepide, mis koosneb moreenist ning jääjärvelistest

savipinnastest. Selles piirkonnas on lubjakividega seotud veekihind surveline, survetase

paikneb veekihindi pinnast 2-4 m kõrgemal.

Hüdrogeoloogiline skeem Idaosas, kus kvaternaarisetted (moreen) on õhukesed või puuduvad,

esineb ühine vabapindne veekihind (2), mis levib täitepinnastes ja lubjakivides (vt. Joonis 3).

Tootmisterritooriumi piires toitub veekihind 2A ülemisest vabapindsest veekihindist ning

veekihind 2 sademetest. Samuti on lubjakividega seotud veekogumi lokaalseks toitealaks

aastate jooksul olnud poolkoksi- ja tööstusjäätmete prügila.

Liivakividega seotud Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum toitub piirkonnas lasuvast

lubjakividega seotud põhjaveekihist infiltreeruvast veest ning juurdevoolust idast kõrgema

veetasemega aladelt. Veetase seirekaevu 19772 andmetel paikneb absoluutkõrgustel 43...44

m. Regionaalne väljavooluala on Purtse jõe org ning Soome laht. Veekihindi paksus on umbes

20 m.

Kambrium-Vendi põhjaveekogum on lasuvast O-Cm põhjaveekogumist eraldatud umbes 75 m

paksuse saviga, mis moodustab tõhusa veepideme ning isoleerib hästi Kambrium-Vendi

põhjaveekogumi.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

13 VKG Oil AS

6. Jääkreostus

Praegusel VKG Oil tootmisterritooriumil on tegeletud laiaulatuslikult põlevkivi töötlemisega juba

90 aastat. Antud territooriumil alustasid põlevkivi töötlemisega juba 1924. aastal, kui valmis

Kohtla-Järvel ühe-retordiline “Kohtla-Järve proovi-õlivabrik“. Ajaloolised andmed 1997.a. RAS

„Kiviter“ erastamisele eelnenud tootmistegevuse kohta VKG Oil AS territooriumil:

 mai 1916 geoloogilised uurimised kaevanduste rajamiseks Virumaale;

 1916/1917 alustati kaevanduste rajamise töid;

 1918 kaevanduste rajamistööde jätkumine;

 25. november 1918 Eesti riigi põlevkivitööstuse sünd;

 1919 alustas tööd Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel;

 1921 alustas tööd ühe-retordiline “Kohtla-Järve proovi-õlivabrik“;

 1936 GGJ No 2 käivitamine. Kohtla-Järvel rakendati tööle teine õlivabrik;

 26. mai 1938 GGJ No 3 käivitamine. Rakendati tööle Kohtla-Järvel kolmas õlivabrik;

 23. juuli 1940 “Eesti Põlevkivi“ natsionaliseeriti;

 1940. a lõpp enamlaste poolt natsionaliseeriti Eestis kõik põlevkivi ning põlevkiviõli

tootmise alal tegutsevad ettevõtted ning liideti ühte;

 Juuli, 1941 algas enamlaste poolt põlevkivitööstuses osaline masinate evakuatsioon,

alguses remonteerimise tähe all ja augustis enne põgenemist lasti tehased õhku nii palju

kui selleks veel aega oli;

 15. august 1941 põlevkivi kaevandused-õlivabrikud võeti kasutusele Saksa vägede poolt

ning algas hoogne ülesehitustöö;

 Oktoober, 1941 käivitati II tehas Kohtla-Järvel 5 generaatoriga, toodang 9900 t/a;

 Detsember, 1941 käivitati III tehas Kohtla-Järvel 13 generaatoriga, toodang 25700 t/a;

 August, 1942 käivitati Kohtla-Järvel II õlivabriku kolm ülejäänud generaatorit, toodang

5900 t/a Käivitati Kohtla-Järvel III õlivabriku kolm ülejäänud generaatorit, toodang 5900

t/a;

 1943 GGJ No 4 käivitamine;

 1951 GGJ No 5 käivitamine;

 1949-1953 kamberahjude käikuandmine, kompressortsehhi käikuandmine, majapidamis-

gaasitehase käikuandmine;

 1953 defenoolimise seadme I järk käivitati;

 1956 tunnelahjude käivitamine;

 1957 käivitati põlevkiviõlide seade;

 1957-1967 gaasigeneraatorite ja tunnelahjude rekonstrueerimine;

 1959 rajati karbamiidvaikude seade;

 1961 destillatsiooniseadme käivitamine;

 1964 elektroodkoksi seadme käivitamine;

 1966 uue gaasi keemilise puhastusseadme käivitamine;

 1966-1967 defenoolimise seadme II järk käivitati;

 1967 käivitati raske- ja kerge-keskõli ettevalmistamise seade, tunnelahjude töö

peatamine;

 1980 1000 tonnise gaasigeneraatori käivitamine GGJ No 5 juures;

 1981 fenoolide eraldamine retifikatsiooni teel;

 1985 GGJ No 1 ja GGJ No 2 töö peatmine;

 1986 GGJ No 6 käivitamine, käivitati 5-metüülresortsiini tootmise seade;

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

14 VKG Oil AS

 1987 kamberahjude töö peatamine majapidamisgaasi tootmise katkestamisega.

Reostuse kohta enne 1996. a. süstemaatilised andmed puuduvad. Üksikuid ülestähendusi võib

leida ehitusgeoloogiliste uuringute aruannetest, näiteks endiste GGJ-1 ja GGJ-2 alast lõunas

1961.a. tehtud ehitusgeoloogilise uuringu aruandes on märgitud, et puuraukudes esines vee

asemel vaba õli. Väljavõte aruandest on toodud lisas (LISA 3). Peamine teave ajaloolise

reostuse kohta on kättesaadav riikliku põhjaveeseire andmetest (1996- 2008) ning 1997.a. läbi

viidud keskkonnaauditist, mis tehti riikliku ettevõtte RAS „Kiviter“ erastamise käigus (vt. peatükk

6.2.).

6.1. Pinnase ja veereostuse olemus ja leviku seaduspärasused

Reostuse levik sõltub suurel määral geoloogilistest tingimustest. Kogu territooriumil

moodustavad geoloogilise lõike ülemise osa täitepinnased, mis koosnevad enamasti liivast

kruusast, pindmiseks kihiks on killustik. Maha sattunud vedelad naftaproduktid imbuvad ruttu

täitesse ja neid pole maapinnalt võimalik kokku koguda. Maa-alustest torustikest või mahutitest

lekkinud saasteained valguvad hästi juhtivas pinnases laiale alale. Aluspõhi koosneb lõhelisest

ja karstunud lubjakivist, mis soodustab saasteainete levikut. Pinnase ja põhjavee tingimused on

reostuse levikuks nii VKG Oil AS territooriumile kui ka territooriumil väga soodsad.

Geoloogilised tingimused VKG Oil AS territooriumi ida- ja lääneosas on mõnevõrra erinevad (vt.

joonis 3).

Pinnase ja põhjaveereostus on omavahel tihedalt seotud ning seda põhjustavad enamasti

mitmesugused vedelad saasteained (naftaproduktid), mis jõuavad keskkonda avariide tagajärjel

või mahutite ja torustike lekkimisel, samuti laadimise käigus. Maapinnale sattunud vedelas

olekus naftaproduktid imbuvad aeratsioonivöösse ja liiguvad raskusjõu mõjul sügavamale.

Veest kergemate ja raskemate naftaproduktide levik keskkonnas on erinev.

6.1.1. Pinnasereostus

Vaba produkti esinemine – enamus pinnasepoore või lõhesid on täidetud naftaproduktidega,

mis on võimelised ise liikuma. Sellist olukorda iseloomustavad väga suured laboris määratud

naftaproduktide sisaldused ning visuaalselt nähtav õli, mis voolab proovist välja. Iseloomulik on

tugev naftaproduktide lõhn ning kiletestil intensiivne kile veepinnal. Selline reostus esineb

naftaproduktide lekke- või mahavalgumise kohas, samuti veetasemel paikneva naftaproduktide

läätse olemasolul. Põhjavesi on läätse vahetus läheduses väga reostunud.

Jääkreostus (jääkküllastus) kujutab endast kapillaarjõudude ja sorptsiooni mõjul

pinnasepooridesse ning kivimilõhedesse seotud naftaprodukte ning pinnaseosakeste ümber

moodustunud kilesid (U.S. Environmental Protection Agency, August 1994). Aeratsioonivööndis

paiknevas jääkreostusega tsoonis on naftaproduktidest vabad pinnasepoorid täidetud õhuga,

veetasemest sügavamal, küllastusvööndis veega.

Põhjavees lahustunud kujul esinevad saasteained – Infiltreeruv sadevesi lahustab jääkreostuse

kolletest läbi liikudes mitmesuguseid aineid, mis liiguvad koos infiltreeruva veega põhjavette.

Samuti lahustab põhjavesi jääkreostuse kolletega kokku puutudes sellest välja ohtlikke

komponente. Põhjavees lahustunud ohtlikud ained võivad levida reostusallikast

märkimisväärsele kaugusele ning muuta kõlbmatuks ümbruskonna madalate kaevude vee.

Samuti võib reostunud vesi ülemisest veekihist liikuda surveerinevuse tõttu sügavamasse

veekihti, mida tarvitatakse joogiveena.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

15 VKG Oil AS

6.1.2. Veest kergemad naftaproduktid

Suure koguse puhul jõuavad veest kergemad naftasaadused põhjaveeni, moodustades sinna

läätse. Osa ainest jääb liikumisteel kapillaarjõudude mõjul pinnasepooridesse, moodustades

jääkreostuse. Naftaproduktide lääts liigub kaasa põhjavee taseme tõusu ja langusega ning

moodustab veetaseme kõikumise amplituudis jääkreostuse tsooni. Protsessi illustreerib Joonis

4.

Joonis 4. Veest kergema saasteaine liikumine pinnases (Joonis käsiraamatust Proovivõtt

reo- ja heitveest, sademeveest ning saastunud pinnasest) (Andresmaa, E., et al. 2005).

Kui reostust kohe ei likvideerita, valgub veepinnale kogunenud paks naftaproduktide lääts

raskusjõu mõjul aja jooksul laiali, moodustades lõpuks veepinnale ainult õhukese kile. Selline

laialivalgunud lääts on aga võimeline reostama pinnase veetaseme kõikumise tsoonis

ulatuslikul alal. Jääkreostusega vööndi ulatus sõltub keskkonda sattunud naftaproduktide

kogusest. Saasteallikas võib olla juba ammu likvideeritud, kuid pinnasereostus jätkub, kuna

lääts laieneb ning samal ajal lahustavad infiltreeruvad sadeveed jääkreostuse koldest

saasteaineid ning kannavad põhjavette, kus need omakorda veega edasi liiguvad (Joonis 5).

Joonis 5. Aastate jooksul välja kujunenud jääkreostuse tsoon

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

16 VKG Oil AS

6.1.3. Veest raskemad naftaproduktid

Veest raskemad naftaproduktid liiguvad raskusjõu mõjul ka läbi veekihindi, kuid kogunevad

halvasti vett juhtivatele kihtidele ning valguvad laiali, kuni leiavad tee sügavamale liikumiseks.

Soodsad tingimused levikuks on lõhelistes kivimites, kus naftaproduktid võivad mööda lõhesid

liikuda sügavale ja kaugele. Oma liikumisteele tekitavad veest raskemad naftaproduktid samuti

jääkreostuse. Veest raskemate saasteainete levikut iseloomustab Joonis 6.

Joonis 6. Veest raskemate saasteainete liikumine pinnases (Joonis käsiraamatust

Proovivõtt reo- ja heitveest, sademeveest ning saastunud pinnasest) (Andresmaa, E., et

al. 2005).

Põhjavesi lahustab pinnase ja kivimite poorides olevate saasteainetega kokkupuutel pidevalt

välja erinevaid komponente. Põhjavees olev reostunud kogum kandub edasi põhjavee

liikumissuunas, seejuures laienedes ning ka lahjenedes difusiooni ja dispersiooni teel. Seega

võivad ühes asukohas mahavalgunud naftaproduktid tekitada ulatusliku ja pikaajalise reostuse,

mille mõju kestab peale reostusallika likvideerimist veel palju aastaid.

6.2. Andmed varasema reostuse kohta

Põlevkiviõli tootmine alal algas juba möödunud sajandi 20.-ndatel aastatel ning on kestnud

praeguseni. Paratamatult tekkis tollase tootmiskultuuri tõttu ka jääkreostus.

Reostuse kohta enne 1996. a. süstemaatilised andmed puuduvad. Üksikuid ülestähendusi võib

leida ehitusgeoloogiliste uuringute aruannetest.

Peamine teave ajaloolise reostuse kohta on kättesaadav riikliku põhjaveeseire andmetest

(1996-2008) ning 1997.a. läbi viidud keskkonnaauditist, mis tehti riikliku ettevõtte RAS „Kiviter“

erastamise käigus. Auditi järgi oli kogu maapinnalähedane ordoviitsiumi põhjaveekiht reostunud

fenoolide ja põlevkiviõliga kogu RAS „Kiviter“ territooriumi ulatuses (vt. joonis 7). Pinnas oli väga

tugevalt reostunud naftaproduktidega umbes 400 ha suurusel alal ning arseeniga 25 ha

suurusel alal.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

17 VKG Oil AS

6.2.1. Põhjaveeseire

Põhjavee orgaaniliste ühendite riiklikku seiret poolkoksiladestu ümber alustati 1996. a. ning

seire kestis 2008. aastani. Veeproove võeti vaatluskaevudest, mis olid rajatud nii ordoviitsiumi

veekihti kui ka sügavamasse ordoviitsium-kambriumi veekihti. Vaatluskaevude asukohad on

näidatud aruande lisas (LISA 4). Uuringualusele VKG Oil AS territooriumile ühtegi seirekaevu ei

jää. Kõige lähemal asub kambrium-ordoviitsiumi veekihti rajatud seirekaev 19772, mis paikneb

Petroter 1, 2 territooriumist umbes 160 m edelas. Seire alguses, aastatel 1996-1998, oli

ordoviitsiumi karbonaatsete kivimitega seotud põhjaveekiht jäätmehoidla ümbruses äärmiselt

reostunud ning saasteained liikunud veega allavoolu rohkem kui kilomeetri kaugusele.

Seirekaevus 19770, mis asub jäätmehoidla välispiirist 1,3 km kaugusel läänes, ületas benseeni

sisaldus põhjavees 1997. a. piirarvu. Seirekaevus 19544, mis asub jäätmehoidlast 1,3 km

põhjas, fikseeriti fenoolide sisaldus üle piirarvu. Kõikides jäätmehoidla lähemas ümbruses

asuvates kaevudes (18399, 19541, 19542, 19554, 19768, 19771) määrati väga suured

naftasaaduste, BTEX ja fenoolide sisaldused. Seire lõpuks 2008. a. olid läbivalt suured

fenoolide ja benseeni sisaldused, samuti naftasaaduste summa, kaevus 19771 vähenenud.

Samamoodi olid vähenenud aastatel 2005-2008 kaevus 19542 benseeni, naftasaaduste ja

fenooli sisaldused. Vaatluskaevust 19541, mis paiknes hoidla põhjaservas, võeti veeproov

2010. a. riikliku poolkoksiprügila sulgemisprojekti raames (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010c).

Vesi oli endiselt väga reostunud – naftasaaduste summa, BTEX, PAH ja fenoolide sisaldused

ületasid piirarvu. Kaevus 19768, mis paiknes hoidlast 200 m kaugusel läänes, toimus seire

2006. aastani. Selle aja jooksul määrati läbivalt väga suured (üle piirarvu) naftasaaduste, BTEX

ja fenoolide sisaldused. Kaevus 18399, hoidla lääneserval, fikseeriti läbivalt suured benseeni,

fenooli sisaldused, naftasaaduste summa üle piirarvu aastani 2005. 2010. a. (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2010c) oli fenoolide ja benseeni sisaldus jätkuvalt üle piirarvu. Ka

kambrium-ordoviitsiumi põhjaveekihi kaevudes (19543, 19557, 19772) tuvastati seire käigus

aeg-ajalt fenoolide, BTEX-ühendite ja naftaproduktide sisaldusi, mis ületasid sihtarvu. Kaevus

18400, mis paikneb jäätmehoidla läänepiiril, ületas fenoolide sisaldus aeg-ajalt ka piirarvu. See

kinnitab kambrium-ordoviitsiumi põhjaveekihi toitumist ülemisest reostunud veekihist.

Seiretulemuste põhjal saab väita, et ordoviitsiumi lubjakividega seotud veekiht oli jäätmehoidla

alal juba 1997.a. äärmiselt reostunud ning reostus on liikunud sealt ka ümbritsevatele aladele.

Põhjavee suur reostus jäätmehoidla läheduses paiknevates kaevudes viitab pikaajalisele

suuremahulisele keskkonnareostusele, mille puhul jäätmehoidlasse ladestatud ohtlikud ained

on jõudnud põhjavette ning reostanud ka jäätmehoidlat ümbritsevad alad.

6.2.2. 1997. a. läbi viidud keskkonnaaudit

Pinnase- ja põhjaveeseisundit VKG Oil AS territooriumil on muuhulgas käsitletud 1997. a.

Riikliku Aktsiaselts (RAS) „Kiviteri“ erastamisprotsessi käigus tehtud keskkonnaauditis.

Auditiaegne RAS „Kiviter“ territoorium on näidatud Joonisel 7.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

18 VKG Oil AS

Joonis 7. RAS „Kiviter“ territoorium

Auditi käigus tehtud põhjavee- ja pinnaseuuringul on lähtutud reostuse piiritlemise põhimõttest.

Visuaalselt tugevalt reostunud pinnasest ja põhjaveest proove ei võetud ega analüüsitud.

Proovid on võetud valdavalt reostunud osast kõrgemalt või sügavamalt, veendumaks, et neis

reostust ei esine ning selle info abil kontuuriti reostunud pinnase- ja põhjaveega alad. Kahjuks

puuduvad sellise lähenemise tõttu andmed pinnase ja põhjavee reostustaseme kohta

reostuskolletes ning tugineda saab ainult olukorra kirjeldustele. Kokkuvõte auditis antud

hinnangust pinnase ja põhjavee reostuse kohta on toodud alljärgnevalt (tsitaadid on esitatud

kursiivis).

6.2.2.1. Kokkuvõte auditist põhjavee reostuse kohta

Pinnakattes esinev põhjavesi on enamuses puuraukudes reostunud ja haiseb. Sellest väga

tugevalt reostunud veest proove ei võetud.

Lubjakivi on hall keskmiselt kõva, mergliline. Lokaalselt esineb lubjakivi lõhedes vaba

põlevkiviõli. Maapinnalähedane ordoviitsiumi veehorisont lubjakivis on kogu ulatuses (kuni 35 m

sügavuseni maapinnast) reostunud fenoolidega ja põlevkiviõliga kogu territooriumi ulatuses,

kusjuures neljandikul territooriumist on põhjavesi väga tugevalt reostunud. Üheks

enamreostunuks piirkonnaks on tuhamäe ja endise GGJ-1 vaheline ala. Põhjavee reostus on

kandunud ka väljapoole RAS "Kiviter" tootmisterritooriumi. Põhjavees peamisteks orgaanilise

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

19 VKG Oil AS

päritoluga saasteaineteks on tolueen, ksüleenid, stüreen; naftaleen, PAH -ühendid, indaanirea

süsivesinikud, ühealuselised ja kahealuselised fenoolid.

Kambrium-ordoviitsiumi veehorisondist võetud veeproov RAS "Kiviter" Kohtla-Järvel asuva

territooriumi keskel oli puhas, individuaalühendite sisaldus jai alla 0,1 μg/l ning summaarne

naftaproduktide sisaldus oli alla 10 μg/l . Puhtad olid ka orgaanilistest RAS "Kiviteri" Kohtla-

Järvel ümbritsevad sügavad vaatluspuuraugud (veetase abs. m 40 ... 50).

6.2.2.2. Kokkuvõte auditist pinnasereostuse kohta

Visuaalsetel vaatlustel on pinnas reostunud enamasti kuni 3 m sügavuni. Pinnas on reostatud

ebaühtlaselt. Visuaalsetel vaatlustel algab reostus lokaalselt otse maapinnalt. Tugevalt on

reostunud 2,2 m paksune pinnasekiht, keskmine väga tugevalt reostunud kihi paksus on 1,5 m.

160 ha suurusel alal on üle tööstustsooni juhtarvu reostuse levik määratud puurimistega.

Laboratooriumi saadeti analüüsideks pinnaseproovid, mis ei haisenud ega tilkunud õlist.

Pinnases esinevateks peamisteks orgaanilise päritoluga saasteaineteks on tolueen, ksüleenid,

stüreen, naftaleen, PAH -ühendid, indaanirea süsivesinikud. Võetud analüüside põhjal võib

hinnata, et esineb As pinnase reostus üle foonilise näitaja kogu RAS "Kiviter" Kohtla-Järve

tootmisterritooriumil.

Võib järeldada, et pinnas on üle piirarvu (sellel ajal juhtarv) loetud reostunuks umbes 400

hektaril. Varasema lähteolukorra kirjeldamisel on lähtutud nn „reostuse piiritlemise“ põhimõttest,

kus pinnase enim reostunud tsoonidest analüüse ei teostatud. Sellest hoolimata on aruande

kirjeldustest selge, et praegusel VKG Oil AS tootmisterritooriumil esinevad tugeva

jääkreostusega alad. Eraldi on kirjeldatud olukorda tsehhide kaupa, ning välja on toodud

peamised keskkonnaprobleemid.

6.2.2.3. Põlevkivi ümbertöötlemine

Põlevkivi ümbertöötlemise kohta, mis hõlmas järgmised seadmed: GGJ-3,GGJ-4,GGJ-5,GGJ-

6,1000t GG, gaasi keemilise puhastamise seade, põlevkiviõli destilleerimisseade,

elektroodkoksiseade, pürolüüsõli destilleerimisseade ning põlevkiviõlide seade/ladu, on tehtud

järgmised tähelepanekud:

Antud tsehhi territooriumil toimub põlevkivi ümbertöötlemine alates 1924. a. detsembrist ning

sellel territooriumil asuvad tuhamäed nr. 1-5, milledest tuhamäge nr. 3 enam ei ekspluateerita.

Seega esineb tugev jääkreostus, millele lisandub veel igapäevane reostus. Eristada täpselt

erinevatel ajastutel põlevkivi ümbertöötlemisest tekkinud reostust pole võimalik, kuna antud

tüüpi tootmine on väldanud antud territooriumil aastakümneid.

 Generaatorgaasi väävlist puhastamise seade on moraalselt amortiseerunud, seadme

ühendused pole hermeetilised ning esineb As-lahuse lekkeid looduskeskkonda (vt. foto

1). Väävli eraldamise seadme all (As reaktori all) puudub vajaliku mahuga avariivann.

Puudub korrektne väävlinõrutusvee kogumise ja protsessi tagasisuunamise süsteem,

esinevad suured lekked (vt. foto 2); 4) generaatorgaasist väävli puhastamiskompleksi

juures olevad kanalisatsiooni süsteemid tõenäoliselt ei funktsioneeri, pole selge, kuhu ja

kuidas kanaliseeritakse antud kompleksi juures tekkivad heitveed;

 GGJ juures asuvad kanalisatsioonide süsteemid ei tööta. (vt. foto 3)

 GGJ-sid ümbritsev pinnas on läbi imbunud põlevkivitoorõliga (vt, foto 4).

 Gaasigeneraatorite juures kasutatavad siibrid lekivad, tihendid ei pea.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

20 VKG Oil AS

 Antud tsehhis kasutatavad pumbad lekivad erineva mahuga. Pumplates puudub

funktsioneeriv lekete kogumise süsteem (vt. foto 5).

 Esineb palju lokaalseid fuussidega reostusi umber GGJ-de, mis likvideeritakse kohe

käsitsi ning kaetakse liivaga. Antud kohtadest toimub pidev reostuse leostumine ning

kandumine sademetega loodusesse (vt. foto 6).

 Mineraalse osa eraldamiseks raskeõlist dekanterites kasutatakse vee ja põlevkivi

bensiinisegu. Separeeritud vesi (aseotroopne segu põlevkiviõli bensiiniga) pumbatakse

vahetult tuhamäele ilma eelneva puhastuseta, kus toimub tuhamägedel olevatest

jäätmetest täiendav reostuse väljaleostumine.

 Toorõli suunatakse vahetult põlevkiviõli destilleerimisseadmesse. Destilleerimisseadme

ümbruse visuaalsel vaatlusel esineb pinnase reostus. Torud, kraanid ja siibrid on

amortiseerunud (vt foto 7).

 Elektroodkoksi tootmisel esineb tugev õhu saastus ning tekib palju saastatud

jahutusvett. Pinnas on tugevalt saastunud. (vt. foto 8)

 Õlilao mahuteid plaanipäraselt setetest ei puhastata. Puhastamine toimub ainult lekete

esinemiste korral. Põlevkiviõlide seade/ladu kujutab endast suurt ohu allikat, kuna

mahuteid ümbritsevad vallkindlustused ei vasta käesoleval ajal määrusele nr. 20 I 22.

Märts 1996. a. "Keskkonnakaitselised normatiivid naftasaadustega seotud rajatistele".

Mahutite aluste vannide hüdroisolatsioon puudub. (vt fotosid 9)

 Põlevkiviõli laadimiskompleksis kasutatakse tsisternide laadimisteks pealt- ja

altvoolu,kus maha valgunud põlevkiviõli kogus sõltub operaatori tähelepanelikkusest ja

vastutustundest. Tsisternide tühjendamistel alumiste luukide kaudu esineb palju lekkeid,

kuna tehniliselt pole võimalik kiiresti sulgeda alumist klappi (vt. fotosid 10).

 Antud tsehhi territooriumil esines identifitseeritud ja identifitseerimata kemikaale, mis olid

osaliselt sadevete tõttu leostunud.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

21 VKG Oil AS

Foto 1. Generaatorgaasi puhastamine puhastus. As-lahuse lekked

Foto 2. Generaatorgaasi keemiline puhastus. Väävli nõrutusplats

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

22 VKG Oil AS

Foto 3. Õli kanalisatsioonis.

Foto 4. GGJ-5 juures on näha pinnasest süvendisse valguv õli.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

23 VKG Oil AS

Foto 5. Pumpade lekkimine

Foto 6. GGJ-5 dekanteri tühjendamine

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

24 VKG Oil AS

Foto 7. Lekkivad torustikud.

Foto 8. Saastunud pinnas elektroodkoksiseadme territooriumil.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

25 VKG Oil AS

Fotod 9. Õliladu

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

26 VKG Oil AS

Fotod 10. Autotsisternide laadimine ja raudteetsisternide alt tühjendamine.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

27 VKG Oil AS

6.2.2.4. Põlevkivikeemia tootmine

Põlevkivikeemia tootmise kohta, mis koosnes fenoolitsehhist, defenoolimistsehhist,

epoksüvaikude seadmest, katsebaasist, rektifikatsiooniseadmest, on tehtud järgmised

tähelepanekud:

 Kuni 1953. a. juhiti põlevkivi termilise töötlemise uttevesi vahetult loodusesse. 1953.

a.lasti käiku defenoolimise seadme I järk ning aastatel 1966-1967 antud seadme II järk.

 1981. a. hakati eraldama fenoole retifikatsiooni teel ning 1986. a. käivitati 5-

metüülresortsiini tootmise seade. 1989. a. hakati tootma tosooli A40M.

 Esinevad defenoolimisseadme uttevee sagedased pihkumised loodusesse.

 Defenoolimisseadmes kasutatavate pumpade tihendid tilguvad erinevas mahus.

 Fenoolid on jõudnud põhjavee ülemistesse kihtidesse.

 Rektifikatsiooniseadme territooriumil esinevad difenüüli leke, polükomponentse

koostisega fenoolide heitmed maapinnal (vt. foto 11).

 Fenoole hoitakse antud tsehhi territooriumil maa-alustes mahutites. Mahutite torustikud,

siibrid ja kraanid on amortiseerunud. Esinevad sagedased lekked, kuna osa

torustikkeasub maa-all, siis pole võimalik täpselt antud süsteemide keskkonnaohtlikkust

määratleda.

 Defenoolimisseadme juures esinevad sagedased lekked ning uttevesi satub otse

tsehhikanalisatsiooni, mis töötab osaliselt.

 Epoksüvaikude seadme katsebaasis torud lekivad. Põrand on kaetud tootmisprotsessis

tekkinud jäätmetega (vedelad ja tahked).

Foto 11. Reostus rektifikatsioonseadme (vana seade) juures, mis leostub loodusesse.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

28 VKG Oil AS

6.2.2.5. Sünteesvaikude tootmine

Sünteesvaikude tootmine algas 1962. a. Peamiste probleemidena on auditis välja toodud:

 Ladudest tsehhi tulevad torud lekivad.

 Kuna mahutite alused vannid pole kindla hüdroisolatsiooniga, siis torude lekkimistel

kanduvad mahutites hoitavad kemikaalid (formaliin, 32% leelise lahus) vahetult

loodusesse.

 Antud tsehhi põrandat on juba tõstetud 4 korda, kuna pinnavee tase on väga kõrge.

Tsehhi vana hoone põrandal vedeleb lahtine karbamiid. Kuna pinnavee tase on kõrge,

siis esineb karbamiidi leostumine loodusesse. Pole välistatud teiste

kemikaalideleostumine loodusesse.

6.2.2.6. Aromaatsete süsivesinike tootmine

Aromaatsete süsivesinike tootmise kohta on peamiste probleemidena välja toodud:

 Põhilised reostusallikad on gudroon, tolueen, solvendi (k.t. 130-190 °C, etüülbenseen,

tolueen, ksüleenid, stürool, vinüültolueen, indeen jne.) fraktsioonid;

 Tekkiv gudroon suunatakse looduslikku tiiki, kus püütakse seda neutraliseerida

tuhamägedelt tuleva sadeveega (pH kuni 12). On ebaselge, kuidas toimub

neutraliseerimine, kui sadevett ei esine (vt. foto 12);

 Antud tsehhi mahutipark on amortiseerunud ning mahuteid regulaarselt ei puhastata;

ületootmise tõttu on mahutid maksimaalse täitumisega, avariide korral eksisteerib

reaalne oht, et vannid ei suuda mahutada väljavoolava vedeliku hulk; seetõttu kujutab

aromaatsete süsivesinike tootmise tsehhi ladu endast suurt ohu allikat, kuna mahutite

alused vannide mahud pole küllaldased avariide esinemise korral, mahuteid ümbritsevad

vallkindlustused ei vasta normidele, mahutite aluste vannide hüdroisolatsioon puudub

(vt. foto 13).

 Antud tsehhi territooriumil asuva raudtee haruteel puhastatakse/pestakse ka

pürolüüsiõlist, benseenist, tolueenist jne. raudtee tsisterne, antud territooriumilm puudub

korrektne kanalisatsiooni süsteem;

 Mahutitest esinevad nende täitumistel ülevoolud ning osa tolueeni, benseeni jne. Pihkub

looduskeskkonda;

 Rektifikatsiooni seadme ülevaatusel pihkus looduskeskkonda solvendi fraktsioon;

 Aromaatsete süsivesinike tootmistsehhides kasutatakse lekete tagajärgede

likvideerimiseks/puhastamiseks pesu veega, esineb rohke vee kulu, mis suunatakse

kanalisatsiooni ning sealt biopuhastisse; indeen ja tema derivaadid on aga raskesti

biodegradeeruvad (vt. foto 14);

 Indeenvaikude laos on põhjavee tase kõrgel, vesi lao põrandal ning osa toodangut on

vees, esineb vahetu keemiliste ühendite leostumine pinnavette;

 Aromaatsete süsivesinike tootmisel tekkinud fuussid ladustatakse tuhamäel olevasse

jäätmehoidlasse.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

29 VKG Oil AS

Foto 12. Tolueeni hoidla ja gudrooni tiigid.

Foto 13. Aromaatsete süsivesinike tootmine. Tolueeni hoidla. Tolueeni ülevool.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

30 VKG Oil AS

Foto 14. Aromaatsete süsivesinike tootmisel lekkinud pürolüüsiõli pesemine pumpla

põrandalt.

6.2.2.7. Tööstusjäätmete prügila

Tööstusjäätmete prügila kohta on mainitud, et:

 Dekatnerist tulev põlevkivibensiini ja vee segu pumbatakse otse tuhamäele.

Põlevkivipäritoluga bensiin sisaldab aromaatseid ühendeid ning moodustab bensiini ja

vee aseotroopse segu. Osa aromaatseid ühendeid lendub veest, osa kandub vahetult

veega loodusesse.

 Antud tuhamäele on ladustatud erineva päritoluga varem mitmetes tehnoloogiates

kasutatud katalüsaatoreid (erinevate raskemetallide sisaldusega).

 Tööstusjäätmete prügilasse on veetud ka vedelaid põlevkivitöötlmise jäätmeid (fuusse)

(vt. foto 15).

Lisaks on fenoolidega reostunud ulatuslik madalam ala tööstusjäätmete prügila ida- ja

põhjaservas nn. „fenoolisoo“. (vt. foto 16)

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

31 VKG Oil AS

Foto 15. Fuusside tiik RAS „Kiviter“ tööstusjäätmete prügilas.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

32 VKG Oil AS

Foto 16. Nn. „fenoolisoo“ asukoht ja sealt leostuv jääkreostus Kohtla jõkke.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

33 VKG Oil AS

7. Käitisel läbiviidud uuringud

Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjalis on viidatud, et parim viis tagada andmete

esinduslikkus on veenduda, et analüüsi- ja muud määramismeetodid on kindlaks tehtud ja läbi

arutatud. Olemasolevates käitistes, kus ajaloolise pinnaseseisundi informatsiooni

usaldusväärsus ja kvaliteet ei ole kindlaks tehtud (näiteks tulemused põhinevad aegunud

meetoditel või olid poolikud) on kõige sobivamaks tegevussuunaks teostada uued mõõtmised.

Sellest lähtuvalt on VKG Oil AS tootmisterritooriumil teostatud täiendavad pinnaseseisundi

hindamise analüüsid.

Pinnase seisundi iseloomustamiseks seisuga juuli 2014 kasutati välitöö käigus kogutud

andmeid ning laboratoorsete analüüside tulemusi. Pinnase seisundit on iseloomustatud

tootmisüksuste kaupa.

Põhjavee seisundit hinnati pidevalt teostatavate põhjaveeseire andmete ja varasemate

uuringute põhjal.

Pinnase ja põhjavee seisundi hindamisel lähtuti ohtlike ainete sisalduse piirväärtustest, mis on

toodud Keskkonnaministri määrustes nr. 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

(vastu võetud 11.08.2010) ja nr. 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (vastu

võetud 11.08.2010).

Saasteaineteks ehk reoaineteks loeti mistahes ainet, mis võib põhjustada reostust. Saasteaine

on ohtlik juhul, kui see mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib

põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või

ökosüsteeme.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases on esitatud siht- ja piirarvude kaudu. Sihtarv

näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral

loetakse pinnase seisund heaks. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest

suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks. Pinnase jaoks on piirarvud sätestatud

eraldi elumaa ja tööstusmaa kohta, uuritud piirkond kuulub tööstusmaa kategooriasse.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused põhjavees on esitatud künnis- ja piirarvude kaudu. Piirarv

näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millest suurema väärtuse korral loetakse

põhjavesi reostunuks ja tuleb rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks ja põhjavee

kvaliteedi parandamiseks. Künnisarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millega

võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet heaks.

Määrused on toodud aruande lisas (LISA 14).

7.1. Proovivõtmise strateegia

Lähteolukorra aruande juhendmatrjali kohaselt tuleb antud peatükis etappides 1-7 kogutud

informatasiooni põhjal koostada aruanne pinnase ja põhjavee saastusest.

Praegune pinnase ja põhjavee seisund VKG Oil AS territooriumil on poolkoksi- ja

tööstusjäätmete prügilast tuleva reostusvoo ja umbes 90-aastase tootmistegevuse käigus

tekkinud keskkonnareostuse väljendus.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

34 VKG Oil AS

Puuraukude asukohad seoti ümberkaudsete hoonete või rajatistega ning mõõdeti välja

mõõdulindiga. Puuraukude algselt planeeritud asukohti nihutati vajadusel sõltuvalt maa-aluste

kommunikatsioonide paiknemisest. Puuraukude suudme absoluutkõrgus määrati

instrumentaalselt, kasutades geodeetiliselt alusplaanilt võetud kõrguspunkte. Puuraukude

asukohad ja tootmisüksuste paiknemine on näidatud joonisel 2, puuraukude sidumisskeemid ja

kõrgusliku mõõdistamise aluseks olnud kõrguspunktide asukohad on näidatud aruande lisas

(LISA 2). Igale tootmisüksusele rajatud puuraukude arv ja sealt võetud proovide nimekiri on

toodud tabelis 1.

Tabel 1. Proovivõtu punktid ja analüüsitud ühendid

Puuraugu tähis

Tootmisüksus

Tehtud analüüsid

EurofinsAnalytico B.V. EKUK labor

Naftaproduktid (C10-C40)

BTEX PAH16 Fenoolid AS Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Mo,

Ni, Co, Ba, Cr

2-aluselised fenoolid

PA2

GGJ-3

x x x x x x

PA4 x x x

PA7 x x x x x

PA10 GGJ-4

x x x

PA11 x x x x x

PA14

GGJ-5 ja 1000 t gg

x x x

PA15 x x x x

PA16 x x x x x x

PA18 x x x

PA19

RKÕES

x x x

PA22 x x x x x x

PA23 x x x

PA24 x x x

PA27 Generaatorõlide

destillatsiooniseade

x x x x x x x

PA28 x x x

PA29 x x x

PA30

Petroter 1,2

x x x

PA31 x x x

PA32 x x x x

PA33 x x x x x x

PA34 x x x x x

PA35

Petroter 3

x x x x x x

PA36 x x x

PA37 x x x x x

PA39

Õliladu

x x x x x x

PA40 x x x

PA41 x x x

PA44

Elektroodkoksiseade

x x x x x x x

PA45 x x x

PA47 x x x x

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

35 VKG Oil AS

PA48 x x x

PA49

Defenoleerimisseade

x x x x x

PA50 x x x x

PA51 x x x x

PA53 x x x x x

PA54 x x x x x x

PA55

Vaikude sünteesiseade

x x x x x

PA56 x x x x x x x

PA57 x x x

PA58 x x x

PA59 x x x

PA62

Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise

seade

x x x x x

PA63 x x x

PA64 x x x x x x

PA65 x x x x

PA66 x x x

KOKKU 46 46 17 22 46 5 14

7.1.1. Puurimine

Puuraugud rajas IPT projektijuhtimine OÜ. Puuraugud tehti agregaadiga GM 65 GTT, kasutati 2

m pikkuseid tigupuursonde läbimõõduga 110 cm. Kasutatud tehnoloogia võimaldas läbida

betooni, asfalti ja tihedat killustikku ja lahmakaid. Puurimissügavuse valimisel lähtuti reostuse

liikumise seaduspärasustest ning sellest, et saasteained võivad olla nii veest kergemad kui ka

raskemad. Veest kergemad ained kogunevad vee pinnale moodustades sellele läätse, mis aja

jooksul valgub laiali ning levib külgnevatele aladele. Veest raskemad ained liiguvad

gravitatsioonijõu toimel sügavamale ka läbi vee kihi ning kogunevad halvasti vett juhtivale kihile.

Seetõttu määrati puurimise käigus alati veetase ning puuriti kuni savikate pinnasteni, milleks

enamasti oli moreen. Peamiselt lahmakatest koosnevast jämepurdmoreenist ega aluspõhja

kivimitest pinnaseproove ei võetud. Puuraukude sügavus jäi vahemikku 1,65…5,85 m.

Reostuse edasikande vältimiseks kasutati iga puuraugu rajamiseks puhast puurvarustust.

Puurvarustust pesti regulaarselt tellija poolt näidatud paigas.

7.1.2. Dokumenteerimine

Kaevetööd teostas ja pinnaseproovid võttis IPT Projektijuhtimine OÜ. Igas puuraugus

dokumenteeriti geoloogiline lõige, kirjeldati pinnase koostist, värvust, lõhna ning reostuse

olemasolul hinnatati selle iseloomu. Reostuse koheseks hindamiseks tehti väljapuuritud lõikes

regulaarselt nn. kiletestid, mille käigus asetati veidi pinnast tumedasse veega täidetud nõusse ja

jälgiti veepinnale moodustunud kilet. Naftasaaduste olemasolule viitab veepinnale ilmunud

iseloomulik kile. Kile tugevuse hindamisel kasutati järgmisi kategooriaid: kile puudub (P), nõrk

kile (N), keskmine kile (K), tugev kile (T). Kõik tulemused kanti puurpäevikusse. Puuraukude

kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6). Puuraugud 37, 36 ja 35 on rajatud varem seoses

Petroter 3 ehitustöödega. AS Mavese poolt rajatud puuraukude PA1 (proovivõtupunkt 37), PA2

(proovivõtupunkt 36) ja PA3 (proovivõtupunkt 35) kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 5).

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

36 VKG Oil AS

7.1.3. Proovivõtt

Kiletesti tulemuste ja visuaalse vaatluse põhjal selgitati lõigetes kõige enam reostunud

vahemikud, millest võetud proovid saadeti laborisse. Proovid võeti laboris ettevalmistatud ja

märgistatud taarasse ning paigutati jääbrikettidega varustatud konteinerisse. Proove säilitati

kuni laborisse saatmiseni külmkapis. Proovivõtuaktid on toodud aruande lisas (LISA 7).

Proovide üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 8).

7.1.4. Laboratoorsed uuringud

7.1.4.1. Proovides määratud näitajad

Kõikides laborisse saadetud proovides määrati:

 naftaproduktide summaarne sisaldus (C10-C40);

 BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleenid);

 arseen (As);

 hinnanguliselt ühe tehnoloogilise üksuse piires kõige reostunumas proovis polütsüklilised

aromaatsed süsivesinikud (PAH);

 hinnanguliselt ühe tehnoloogilise üksuse piires kõige reostunumas proovis 1- ja 2-

aluseliste fenoolid;

 valikuliselt raskemetallide Hg, Cd,Pb, Zn, Cr, Mo, Ni, Co, Ba.

7.1.4.2. Analüüse teostanud laborid

Analüüsid tehti laboris EurofinsAnalytico (Holland, Barnevald), mis on akrediteeritud vastavalt

ISO/IEC 17025, akrediteerimistunnistus nr L010, ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse

(EKUK) laboris, akrediteerimistunnistus nr L008. Kasutatud analüüsimeetodid on toodud lisas

(LISA 13). Vastavad akrediteerimistunnistused on toodud aruande lisas (LISA 9).Tellitud

analüüside loetelu ja neid teostanud laborid on kokkuvõtlikult toodud Tabelis 1 (vt. pt 8.1.).

7.2. Keskkonnaseisund tootmisüksuste kaupa

7.2.1. Gaasigeneraatorijaam 3 (GGJ-3)

7.2.1.1. Asukoht

Gaasigeneraatorijaama GGJ-3 territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi kirdeosas ning

see hõlmab pindala umbes 2,9 ha (vt. Joonis 2). VKG Oil AS tehnoloogiliste protsesside

keskkonnamõju hindamise aruande (KMH aruanne, 2008) järgi on seadme projekteerimist ja

ehitust alustatud juba 1938. a. GGJ-3 praeguse territooriumi põhjaosas paiknes varasemal ajal

gaasigeneraatorijaam GGJ-2 ning kirdes gaasigeneraatorijaam GGJ-1 (vt. Joonis 8).Pinnase

seisundi selgitamiseks rajati alale 3 puurauku (PA2, PA4, PA7). Puuraukude täpsedasukohad ja

kõrgusliku sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.1. Puuraukude

üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 10).

7.2.1.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku 54...55.6 m. GGJ-3

territoorium jääb endisaegse karjääri piiridesse, kust põlevkivi on välja kaevandatud ning ala

hiljem täidetud. Seetõttu looduslik pinnakate puudub ning täitepinnased lasuvad vahetult

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

37 VKG Oil AS

aluspõhjal. Täide koosneb peamiselt kruusast-liivast. Kohati on kiht väga kivine, mis tõenäoliselt

on kaevandamisjääkide tagasitäide. Murenenud mergliline lubjakivi lamab vahetult täite all,

maapinnast 1,5...2,2 m sügavusel, absoluutkõrgustel 52,9...53,8 m. Põhjaveetase paiknes

uuringu ajal täites, maapinnast 0,55...0,95 m sügavusel, absoluutkõrgustel 54,55...54,75 m.

Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6).

7.2.1.3. Pinnaseseisund GGJ-3 territooriumil

Puuraugus PA2 oli täide tugevalt reostunud alates veetasemest sügavuselt 0,55 m. Täitekiht oli

reostunud kogu paksuses kuni lubjakivini sügavusel 2,2 m. Veetasemel oli täheldatav vaba

produkti esinemine. PAH-ühendite, fenoolide ja naftaproduktide summaarne sisaldus ületas

tööstusmaa piirarvu. Benseeni ja ksüleenide sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu, BTEX

ühendite summaarne sisaldus jäi tööstusmaa piirarvust väiksemaks. Puuraugus PA4 oli täide

tugevalt reostunud alates sügavusest 0,7 m, kus paiknes ka veetase. Sarnaselt PA2-le oli

täheldatav vaba produkti esinemine. Naftaproduktide summaarne sisaldus ületas tööstusmaa

piirarvu. Puuraugus PA7 täheldati visuaalsel hinnangul vähest jääkreostust, kuid ohtlike ainete

sisaldus ei ületa tööstusmaa piirarvu. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on

toodud alljärgnevas tabelis 2, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Täielikud

analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori originaalprotokollides (LISA

12).

Tabel 2. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (GGJ-3)

Alal on tootmistegevus toimunud juba möödunud sajandi esimesest poolest alates (tehas

käivitati tollase Esimese Eesti Põlevkivitööstuse poolt 1938.a.). Reostuse olemasolule antud

piirkonnas viitab juba aastal 1961. a. tehtud ehitusgeoloogiline uuring, mis on arhiveeritud Maa-

ameti ehitusgeoloogiafondis (EGF 15621). Töös on märgitud, et kahes uuringu puuraugus on

pinnas õliga läbi imbunud ning puuraukudesse kogunes õli, mille tase jäi maapinnast 0,75 m

sügavusele (absoluutkõrgusele 54,54...54,79 m). Vastavate puuraukude asukohad on näidatud

joonisel 8. Antud alale jäävad ka 1997.a. keskkonnaauditi käigus rajatud puuraugud PA29H ja

PA46. Puuraugus PA29H oli visuaalsel hinnangul reostunud vahemik 0,9...2,6 m ja PA46-s

vahemik 0...3,3 m. Mõlemas puuraugus oli pinnas väga reostunud, ohtlike ainete sisaldused

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

38 VKG Oil AS

ületasid tööstusmaa piirarve. Puuraugust PA29H võetud veeproovis ületas fenoolide sisaldus

juhtarvu (praeguses tähenduses piirarvu).

7.2.1.4. Kokkuvõte

GGJ-3 ala jääb piirkonda, mis on vana karjääri põhi, kust looduslik, kuigi õhuke savipinnaste

(moreeni) kiht on eemaldatud. Täide koosneb peamiselt kruusast või jämepurdmaterjalist ning

põhjaveetase paikneb maapinna lähedal. Need tingimused on väga soodsad keskkonda

sattunud vedelate naftaproduktide liikumiseks põhjavette ning põhjaveega edasikandeks. Tugev

keskkonnareostus on ajalooliste andmete põhjal antud alal eksisteerinud juba ammu. Pinnas

puuraukudes PA2 ja PA4 oli väga tugevalt reostunud, veetasemele oli kogunenud õliprodukt.

Arvestades pikaajalise reostuse olemasolu ning reostuse leviku tingimusi, on lubjakividega

seotud põhjavesi kogu vaatlusalusel alal tõenäoliselt reostunud. Pinnaseseisundit GGJ-3 alal

iseloomustab joonis 8, samas on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraukude

ligikaudsed asukohad ning vanade seadmete kunagine paiknemine.

7.2.2. Gaasigeneraatorijaam 4 (GGJ-4)

7.2.2.1. Asukoht

Gaasigeneraatorijaama GGJ-4 territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskosas ning

hõlmab pindala umbes 1,2 ha (vt. joonis 2). Seade käivitati 1943. a. Saksa okupatsiooni ajal.

GGJ-4 territooriumist lõunasse jäi kunagine tunnelahjude tsehh, hilisemalt epoksüvaikude

seade ning edelasse põlevkivikeemia tootmise katsebaas (vt. joonis 8). Pinnase seisundi

selgitamiseks rajati alale 2 puurauku (PA10, PA11). Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku

sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.2. Puuraukude üldandmed on

toodud aruande lisas (LISA 10).

7.2.2.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 53,5...54,5 m. Pinnakate koosneb täitest, mille

pindmise kihi moodustab liiv või killustik. Täide on muutliku koostisega, esineb erineva

savikusega liiva-kruusa ning kohati on täiteks ümberkaevatud moreen. Täite paksus on 2,1...2,6

m. Täite all esineb looduslik moreenikiht. Põhjavesi esines puuraugus PA11 kruusases liivases

täites. Veetase paiknes maapinnast 1,0 m sügavusel (22.07.14). Puurauku PA10, kus

täitepinnas oli savikas, põhjavett ei ilmunud. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande

graafilises lisas (LISA 2) Joonisel 3.2.

7.2.2.3. Pinnaseseisund

Puuraugus PA10 esines pinnase jääkreostus, mis algas maapinnast 0,85 m sügavuselt ja

ulatus 2,0 m sügavuseni. Tegemist on vana reostusega, mis on mattunud hilisemate täitekihtide

alla või jõudnud praegusesse asukohta varasemal ajal põhjaveega. Reostuse pikale eale viitab

nõrk kile ja väga nõrk lõhn, mis viitab sellele, et lenduvad komponendid on juba eemaldunud.

Naftaproduktide summaarne sisaldus ei ületanud piirarvu tööstusmaal. Lasuvad ja lamavad

täitekihid olid reostumata ning puurauk kuiv. Puuraugus PA11, mis jäi ala piirist loodesse, algas

reostusilmingutega (must värvus, nõrk naftaproduktidel lõhn) kiht maapinnast 0,8 m sügavuselt

ning ulatus 1,5 m sügavuseni. Tegemist oli liivase kruusaga täitega, millesse reostus on ilmselt

kandunud põhjaveega, sest peale puurimist kogunes puurauku veepinnale õhuke õlikiht.

Liivase-kruusase täite all paiknes savikas ümberkaevatud mulla ja liivaga segunenud moreen,

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

39 VKG Oil AS

milles sügavusvahemikus 2,1...2,4 m esines tumeda värvusega vana jääkreostuse kiht.

Naftaproduktide lõhn puudus, kuid tekkis vähene kile. Ohtlike ainete sisaldused jäid piirarvust

elumaal madalamaks. Maapinnast 1,2 m sügavusel algas jääkreostusega kiht, mis oli

täheldatav puuraukudes PA10 ja PA11. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides

on toodud alljärgnevas Tabelis 3, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Täielikud

analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori originaalprotokollides (LISA

12).

Tabel 3. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (GGJ-4)

Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit 1997.a. RAS „Kiviter“

keskkonnaauditist. Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate iseloomustus

on toodud peatükis 6. Auditi käigus rajatud puuraukudest jääb PA43 käesoleva uuringuga

rajatud PA11 lähedusse. Visuaalsel hinnangul oli puuraugus PA43 reostunud vahemik 1,8...3,5

m. Pinnaseproov oli võetud reostunud vahemikust kõrgemalt (sügavuselt 1,7 m), kus ohtlike

ainete sisaldus jäi alla määramispiiri.

7.2.2.4. Kokkuvõte

Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu ning praegusel

kujul esineb jääkreostusena maapinnast sügavamal kui 0,8 m, kus ohtlike ainete sisaldused ei

ületa tööstusmaa piirarve. Puurauku PA11 kogunes peale puurimist veepinnale õhuke õlikiht.

Seega võib järeldada, et põhjavesi alal on reostunud. Pinnaseseisundit alal iseloomustab joonis

8, samas on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraukude ligikaudsed asukohad ning

vanade tehnoloogiliste seadmete paiknemine.

7.2.3. Gaasigeneraatorijaam 5 (GGJ-5 ja 1000 T GG)

7.2.3.1. Asukoht

Gaasigeneraatorijaama GGJ-5 ja 1000 t GG territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi

põhjapoolses osas ning külgneb kirdes GGJ-3 alaga. Territoorium hõlmab pindala umbes 2,7 ha

(vt. Joonis 2). Jaam käivitati 1951. a. riikliku põlevkivitööstuse poolt. Vanadest tehnoloogilistest

seadmetest paiknesid GGJ-5 ja 1000 t GG käesolevast territooriumist lõunas kamberahjude

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

40 VKG Oil AS

blokid 1-3 ning gaasigeneraatorijaam GGJ-6 (vt. Joonis 8). Pinnase seisundi selgitamiseks rajati

alale 4 puurauku (PA14, PA15, PA16, PA18). Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku

sidumise punktid on näidatud aruande graafilises lisas (LISA 2) Joonisel 2.3. Puuraukude

üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 10).

7.2.3.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 54,5...55,5 m. GGJ-5 ja 1000 t GG territooriumi

põhja- ja idaosa jääb kunagise karjääri alale. Pindmise kihi moodustab puuraukudes PA14,

PA15 ja PA18 0.1...0.25 m paksune betoon, puurauk PA16 asukohas killustik. Pinnakate

koosneb erineva koostisega täitest, peamiselt erineva savikusega liivast ja kruusast. Kohati

sisaldab täide põlevkivi, paesõelmeid, poolkoksi, puuraugus PA16 ka puitu. Aluspõhi lasub

puuraugu PA16 asukohas 3,1 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 51,6 m. Vaatamata

kuivale perioodile paiknes uuringute ajal (juuli 2014) põhjaveetase puuraukudes kõrgel –

maapinnast 0,75...1,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel 53,35...54,0 m. Puuraukude kirjeldused

on toodud aruande lisas (LISA 6).

7.2.3.3. Pinnaseseisund

Puuraugus PA14 algas musta värvusega reostunud kiht maapinnast 0,55 m sügavuselt,

reostusilminguid täheldati kuni 2,15 m sügavuseni. Puurimise ajal vaba produkti pinnases ei

täheldatud, kuid peale puurimist kogunes puurauku veepinnale õhuke õlikiht. Benseeni ja

naftaproduktide summaarne sisaldus 0,9...1,2 m sügavuselt võetud proovis ületas tööstusmaa

piirarvu. Puuraugus PA15 pinnasereostust ei täheldatud. Pinnas oli küll sügavuselt 1,2 m

tumeda värvusega, kuid muud reostusilmingud puudusid. Ohtlike ainete sisaldused jäid

väiksemaks tööstusmaa piirarvust. Puuraugus PA16 paiknes reostunud kiht sügavusvahemikus

1,3...1,6 m. Sellest vahemikust võetud proovis ületas naftaproduktide summaarne sisaldus

tööstusmaa piirarvu. PAH ühenditest ületas tööstusmaa piirarvu naftaleeni sisaldus, summaarne

sisaldus jäi väiksemaks tööstusmaa piirarvust. Fenoolide summaarne sisaldus jäi küll

väiksemaks tööstusmaa piirarvust, kuid piirarv oli ületatud üksikute ühendite osas (m-kresool,

2,5-dimetüülfenool). Reostusilminguid (nõrk lõhn, vähene kile) täheldati maapinnast kuni 3 m

sügavuseni. Täite ülemine osa oli reostumata. Puuraugus PA18 oli kogunenud 1,2 m

sügavusele tihedale täitekihile umbes 0,2 m paksune õlikiht. Vaatamata vaba produkti

esinemisele ei ületanud naftasaaduste summaarne sisaldus tööstusmaa piirarvu, küll aga ületas

benseeni sisaldus tööstusmaa piirarvu. Reostusilminguid (nõrk kile, nõrk lõhn) täheldati kuni 2

m sügavuseni. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas

Tabelis 4, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud

aruande lisas (LISA 11) ning labori originaalprotokollides (LISA 12).

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

41 VKG Oil AS

Tabel 4. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (GGJ-5 ja 1000 t gg)

Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit 1997.a. „RAS Kiviter“

keskkonnaauditist. Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate iseloomustus

on toodud peatükis 6. Auditi andmetel oli territoorium 1997. a. äärmiselt reostunud, pinnas oli

õliga läbi imbunud. Olukorda iseloomustab 1997. a. auditi käigus tehtud foto, kus on näha

kaevandisse veepinnale kogunenud õli ning süvendis seinas õliga läbi imbunud pinnas. Auditi

käigus rajatud puuraukudest jäi GGJ-5 ja 1000 t gg alale PA47, mille asukoht oli käesoleva

uuringuga rajatud puuraugu PA18 läheduses. Visuaalsel hinnangul oli puuraugus PA47

reostunud vahemik 0,8...2,7 m. Käesoleva uuringu puuraugus PA18 määrati reostunud

vahemikuks 1...2 m, seega vahepealsel aja ei ole reostuse ulatus suurenenud. Puuraugust

PA47 oli auditi käigus võetud proov 2,7 m sügavuselt, milles naftaproduktide sisalduseks

määrati 104 mg/kg. Sellega fikseeriti, et reostus ei olnud liikunud sügavamale kui 2,7 m.

Reostunud vahemikust auditi käigus proove ei võetud.

7.2.3.4. Kokkuvõte

Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu. Kõikides

puuraukudes esines vana jääkreostus, millele on iseloomulik vähene kile ja nõrk

naftaproduktide lõhn. Reostusilminguid täheldati pinnases 2...3 m sügavuseni. Õhuke 0,2...0,3

m paksune tugevalt reostunud kiht esines puuraukudes PA14 ja PA16, PA18 veetaseme pinnal.

Veetasemele on tõenäoliselt kogunenud õliproduktid, mis on hästi vett juhtivate täitepinnaste

tõttu levinud ulatuslikule alale. Arvestades põhjavee kõrget taset ning pinnasereostuse ulatust

on põhjavesi alal tõenäoliselt väga reostunud. Reostuse levikut iseloomustab joonis 8, samas

on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraukude ligikaudsed asukohad.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

42 VKG Oil AS

7.2.4. Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seade (RKÕES)

7.2.4.1. Asukoht

RKÕES territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi läänepoolses osas ja külgneb

vahetult suletava poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilaga, idas GGJ-4-ga. Territoorium hõlmab

pindala umbes 3,9 ha (vt. joonis 2). Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 4 puurauku

(PA19, PA22, PA23, PA24). Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku sidumise punktid on

näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.4.Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas

(LISA 10).

7.2.4.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 52...53,5 m. Geoloogilise lõike ülemises osas

esinevad mullast, liivast ja kruusast koosnevad täitepinnased, mis paiguti sisaldavad moreeni ja

poolkoksi. Täite paksus on 1,4...3,5 m. Täite all esineb looduslik mulla- või turbakiht ning selle

all absoluutkõrgustel 50,4...51,6 m moreen. Puurauk PA22 asukohas on moreeni ülemine osas

välja kaevatud ning täide ulatus maapinnast 3,5 m sügavuseni. Puuraukude kirjeldused on

toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 3.4. Täitesse ja pinnakattesse rajatud puuraukudesse

välitöö ajal (juuli 2014) põhjavett ei kogunenud. Küll aga täheldati survelise vee esinemist

lubjakivis 2010. a. riikliku poolkoksiprügila sulgemise projekti (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010c)

käigus tehtud puuraugus, mis paiknes puuraugust PA24 umbes 40 m jäätmehoidla pool.

Survetõus oli üle 3 m ning veetase tõusis maapinnast 0,6 m sügavusele.

7.2.4.3. Pinnaseseisund

Puuraugus PA19 algas tugevalt reostunud kiht maapinnast 1,55 m sügavuselt ning ulatus kuni

moreenini, umbes 2,2 m sügavuseni. Tegemist väga tugeva jääkreostusega, naftaproduktide

summaarne sisaldus 1,8...2,1 m sügavuselt võetud proovis ületas tööstusmaa piirarvu.

Puuraugus PA22 algas tugevalt reostunud kiht maapinnast 2,7 m sügavuselt ning ulatus kuni

moreenini, umbes 3,5 m sügavuseni. Ka moreenis olid täheldatavad tumedad reostuse viirud.

Tegemist on väga tugeva jääkreostusega, naftaproduktide summaarne sisaldus 2,8...3,2 m

sügavuselt võetud proovis ületas tööstusmaa piirarvu. Puuraugus PA23 algas tugevalt

reostunud kiht maapinnast 1,55 m sügavuselt ning ulatus kuni 1,9 m sügavuseni. Tugevalt

reostunud kihist kõrgemal ja sügavamal täheldati samuti naftaproduktide lõhna. Reostunud oli

muld ja moreeni ülemine osa. Tegemist on väga tugeva jääkreostusega, analüüsitud ohtlikest

ainetest ületas BTEX sisaldus tööstusmaa piirarvu. Puuraugus PA24 visuaalselt

pinnasereostust ei täheldatud, siiski ületas benseeni sisaldus tööstusmaa piirarvu. Kokkuvõte

ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 5, kus on näidatud

ka vastavad piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11)ning

labori originaalprotokollides (LISA 12).

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

43 VKG Oil AS

Tabel 5. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (RKÕES)

Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit 1997.a. RAS „Kiviter“

keskkonnaauditist. Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate iseloomustus

on toodud Peatükis 6. Auditi käigus rajatud puuraukudest jäid RKÕES alale puuraugud PA26H,

PA43, PA44. Puurauk PA26H paiknes territooriumi edelanurgas. Reostunud pinnase

vahemikuks oli märgitud 2,2...4,2 m. Proov oli võetud reostunud vahemikust kõrgemalt, 2,0 m

sügavuselt, kus üldreostuseks oli märgitud <10 mg/kg. Sellega fikseeriti, et reostust kõrgemal

kui 2,2 m ei esinenud. Reostunud osast pinnaseproove ei olnud võetud. Puuraugust 26H võetud

veeproovis oli naftaproduktide sisaldus 97,9 µg/l, tolueeni sisaldus 2,9 µg/l, ksüleenide ja

etüülbenseeni sisaldus 19,8 µg/l, ühealuseliste fenoolide sisaldus 110 µg/l ning kahealuseliste

fenoolide sisaldus <10 µg/l. Määratud ühenditest ületas ühealuseliste fenoolide sisaldus

piirarvu. Puurauk PA43 paiknes uuritud ala kirdenurgas. Visuaalsel hinnangul oli puuraugus

PA43 reostunud vahemik 1,8...3,5 m. Proov oli võetud reostunud vahemikust kõrgemalt, 1,7 m

sügavuselt, kus üldreostuseks oli märgitud <10 mg/kg. Sellega fikseeriti, et reostus algas

tasemelt umbes 1,8 m. Visuaalse hinnangu järgi reostunud osast proove ei olnud võetud.

Puurauk PA44 paiknes uuritud ala kaguosas. Visuaalsel hinnangul oli puuraugus PA44 pinnas

reostunud alates maapinnast kuni sügavuseni 3,5 m. Antud puuraugust proovi laborisse ei

saadetud. Kuna keskkonnauditi (RAS „Kiviter“ keskkonnaaudit, 1997) on märgitud, et laborisse

ei antud silmaga nähtava reostusega pinnaseproove, siis võib järeldada, et tegemist oli väga

reostunud pinnasega.

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

44 VKG Oil AS

7.2.4.4. Kokkuvõte

Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu. Reostunud kiht

paikneb 1,5...2,7 m sügavusel täite all. Täitepinnased on reostumata, reostunud on looduslikud

pinnased. Reostunud kiht on tõenäoliselt kunagine maapind või süvendi põhi, kuhu on valgunud

naftaproduktid. Hiljem on maapinda täidetud ning reostunud kiht on jäänud täite alla.

Arvestades poolkoksi prügila lähedust ning alal esinevat pinnasereostust on põhjavesi alal väga

reostunud. Reostuse levikut iseloomustab Joonis 8, samas on näidatud ka 1997. a. auditi

käigus rajatud puuraukude ligikaudsed asukohad.

7.2.5. Generaatorõlide destillatsiooniseade

7.2.5.1. Asukoht

Generaatoriõlide destillatsiooniseadme territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi

läänepoolses osas ja külgneb vahetult suletava poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilaga, kirdes

RKÕES-ga. Territoorium hõlmab pindala umbes 2,9 ha vt. Joonis 2). Vanadest tehnoloogilistest

seadmetest paiknes seadme praegusel territooriumil fenoolitustamiseseadme hoone, alast idas

defenoleerimistsehhi I ja II järk ning edelas pürolüüsiõli destillatsiooniseade. Pinnase seisundi

selgitamiseks rajati alale 3 puurauku (PA27, PA28, PA29). PA54, mis jääb ka selle

tootmisterritooriumi piiresse, käsitletakse defenolatsiooniseadme juures. Puuraukude täpsed

asukohad ja kõrgusliku sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.5.

Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 6).

7.2.5.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 51,5...52,5 m. Geoloogilise lõike ülemises osas

esinesid mullast, liivast ja kruusast koosnevad täitepinnased, mis paiguti sisaldasid moreeni ja

poolkoksi. Täite paksus oli 1,2...2,4 m. Puuraukudes PA27 ja PA29 esines täite all 0,4...0,5 m

paksune turba või turbase mulla kiht, selle all õhuke (kuni 0,25 m) peenliivakiht. Halli värvusega

pehme- kuni sitkeplastne moreen algas maapinnast 1,8...2,8 m sügavuselt absoluutkõrguselt

49,5...50,1 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6). Veetase puuraukudes

fikseeriti maapinnast 0,75...2,0 m sügavusel, absoluutkõrgustel 49,85...51,5 m. Lubjakivis võib

esineda survelist vett, puuraugus PA27 täheldati vee liikumist puurauku alt üles.

7.2.5.3. Pinnaseseisund

Puuraugus PA27 täheldati reostusilminguid maapinnast 0,5 m sügavuselt kuni turbani, umbes

2,2 m sügavuseni. Pinnasel oli tugev naftaproduktide lõhn ning kiletestis tekkis tugev kile.

Laborianalüüside järgi ei ületa ohtlike ainete sisaldus ühegi määratud komponendi osas

tööstusmaa piirarve. Puuraugus PA28 algas reostunud kiht maapinnast 0,35 m sügavuselt

vahetult mullakihi alt. Iseloomulik oli tugev naftaproduktide lõhn ja nõrk kile. Reostunud kihi

paksus oli 0,3 m, selle all lamav moreeni tagasitäide oli visuaalse hinnangu järgi reostumata.

Reostunud kihist, 0,35...0,65 m sügavuselt võetud proovis ületas BTEX summaarne sisaldus

tööstusmaa piirarvu. Ka sügavusel 1,2 m täheldati pinnasel nõrka naftaproduktide lõhna ja

nõrka kilet. Reostusilmingute kiht ulatus sügavuseni 2,4 m. Ilmselt on tegemist vana

jääkreostusega. Puuraugus PA29 algas reostunud kiht maapinnast 0,6 m sügavuselt vahetult

mullakihi alt ning ulatus kuni 1,2 m sügavuseni. Kuigi pinnasel oli ainult nõrk naftaproduktide

lõhn ja keskmine kile, ületas naftaproduktide summaarne sisaldus ja BTEX sisaldus tööstusmaa

piirarvu. Nõrku reostusilminguid täheldati ka lamavas turbakihis. Kokkuvõte ohtlike ainete

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

45 VKG Oil AS

sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 6, kus on näidatud ka vastavad

piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori

originaalprotokollides (LISA 12).

Tabel 6. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (Generaatorõlide destillatsiooniseade)

Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit keskkonnaauditist (RAS „Kiviter“

keskkonnaaudit, 1997). Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate

iseloomustus on toodud Peatükis 6. Auditi käigus rajatud puurauke uuritud alale ei jäänud, küll

on auditis märgitud, et seadme ümbruse visuaalsel vaatlusel esines pinnasesereostus.

7.2.5.4. Kokkuvõte

Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu. Puuraukudes

PA28 ja PA29 esines väikese paksusega kergete naftaproduktidega tugevalt reostunud kiht

maapinna lähedal, vahetult mullakihi all. Puuraugus PA27 esinenud ja puuraugus PA28

sügavamal kui 1,2 m esinenud reostuse puhul on tegemist tõenäolisest väga vana reostusega.

1,8...2,8 m sügavuselt alanud looduslik moreenpinnas oli reostumata. Arvestades poolkoksi

prügila lähedust ning alal esinevat pinnasereostust on põhjavesi alal väga reostunud.

7.2.6. Petrpter 1, 2, 3

7.2.6.1. Asukoht

Petroter 1,2,3 seadme territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskel idapoolses

osas, põhjas külgneb GGJ-5 ja 1000 t GG-ga. Petroter 1,2 territoorium hõlmab pindala umbes

4,5 ha ja Petroter 3 pindala 3,3 ha (vt. Joonis 2). Petroter 1,2,3 territooriumil paiknesid

varasemal ajal kamberahjude blokid 1-3 ning GGJ-6 (vt. Joonis 8). Pinnase seisundi

selgitamiseks rajati Petroter 1, 2 alale 5 puurauku (PA30, PA31, PA32, PA33, PA34).

VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne

46 VKG Oil AS

Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA

2) Joonisel 2.6.

Petroter 3 seadme alale rajas puuraugud AS Maves 2014. a. märtsis:

 PA35 – Mavesel PA3

 PA36 – Mavesel PA2

 PA37 – Mavesel PA1

AS Mavese töö nr 14040 on toodud aruande lisas (LISA 5). Puuraukude üldandmed on toodud

aruande lisas (LISA 10).

7.2.6.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus

Petroter 1,2,3 seadmete territooriumi reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused