| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/6358 |
| Registreeritud | 27.02.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Peeter Puhke |
| Originaal | Ava uues aknas |
VKG OIL AS [email protected]
06.02.2026 nr DM-132822-10
VKG OIL AS keskkonnakompleksloa L.KKL.IV-198338 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ja menetluse tähtaja pikendamine
I Eelnõudega tutvumine
Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 esitab Keskkonnaamet Teile kui menetlusosalisele VKG OIL AS (registrikood 10528765, aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV- 198338 (Kohtla-Järve VKG põlevkiviõlitööstus) muutmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.
Teie ettepanekud eelnõu muutmiseks ja muud eelnõuga seotud seisukohad palume esitada Keskkonnaametile aadressile Aleksandri 14, 51004 Tartu või digitaalselt allkirjastatuna e- posti aadressile [email protected] eelnõu saamisest 14 kalendripäeva jooksul. Juhul, kui Te ei ole määratud tähtajaks arvamusi või vastuväiteid esitanud või ei ole Keskkonnaametit teavitanud vajadusest ettepanekute või vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb Keskkonnaamet, et Teil puuduvad arvamused või vastuväited haldusakti eelnõule.
II Menetluse tähtaja pikendamine
VKG OIL AS esitas nõuetekohase keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 muutmise taotluse nr T-KL/1029422-2 (registreeritud KOTKAS kirjana nr DM-132822-3) 26.08.2025. Keskkonnakompleksloa taotluse menetlusaeg on 180 päeva. Loa menetluse käigus ettevõte täiendanud taotlusmaterjale (T-KL/1029422-3 ja T-KL/1029422-4). Tulenevalt eelnevast ei ole Keskkonnaametil võimalik taotlust tähtaegselt menetleda.
Haldusmenetluse seaduse § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Lähtuvalt eelnevast pikendame keskkonnakompleksloa taotluse menetlust kuni 31.03.2026. Samas kinnitame, et teeme otsuse nii kiiresti kui võimalik.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo
Lisad:
Teadmiseks: KIRDE VARAD AS, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Osaühing Moris Systems, PG Nord OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Kaidi Rämman 53320195 (tööstusheide, jäätmed) [email protected]
Karine Vest 56970884 (välisõhk) [email protected]
Julia Dubova 56934908 (vesi) [email protected]
1. Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 eelnõu 3. Kiviter_tehnoloogilised_protsessid_2025.docx 4. VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf 5. Kiviter_asendiplaan.pdf 6. Asendiplaan_1__GGJ_3_.pdf 7. Asendiplaan_2__GGJ_4_.pdf 8. Asendiplaan_3__GGJ_5__1000_t_gg_.pdf 9. Asendiplaan_4__RKEOS_.pdf
10. Asendiplaan_5__Oliladu_.pdf 11. Asendiplaan_6__Olidestillatsioon_.pdf 12. Asendiplaan_7__Elektroodkoksi_seade_.pdf 13. Asendiplaan_8__Defenoleerimine__fenoolide_destillatsioon_.pdf 14. Asendiplaan_9__Heitveetsehh__KeskRVS_.pdf 15. Asendiplaan_10__Heitveetsehh__reovee_eelpuhastus_.pdf 16. Asendiplaan_11__Heitveetsehh__pumpla_.pdf
2(2)
EELNÕU (06.02.2026)
KORRALDUS
Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Arvestades AS VKG OIL 26.08.2025 esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotlust ja võttes aluseks tööstusheite seaduse (THS) § 27, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89. veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 40, § 46 otsustan: 1.1 Muuta ettevõttele AS VKG OIL (registrikood 10528765, aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-198338 Kiviter käitisele Kohtla-Järve VKG põlevkivitööstus aadressil Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond järgmiselt:
1.1.1 Lisada kompleksloale katastriüksus 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t); 1.1.2 Lisada tabelisse T6 kõrvaltingimused kinnistu 32215:001:0065 kasutusõiguse tõendamise kohta enne kinnistu kasutuselevõttu ning tingimus teavitada käitise tegevusekoha kinnistute kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest; 1.1.3 Muuta kompleksloa tabeleid J2, J3, J9 1.1.4 Lisada tabelisse J7 tingimuse, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile esitada uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastamiseks pool aastat enne uute ladestusetappide avamist; 1.1.5. Eemaldada tabelist J8 prügila seirekava punktid 9 ja 13. Täpsustada seirekava punkti 14 seire viis ja korrigeerida seiratavad näitajad; 1.1.6 Muuta kompleksloa tabeleid T6 ja A7.
1.2 Jätta kehtima ülejäänud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 tingimused. 1.3 Käesolev korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
2. ASJAOLUD
2.1. Taotluse läbivaatamine AS VKG OIL (registrikood 10528765; edaspidi ettevõte) esitas 01.07.2025 Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa (edaspidi luba) muutmise taotluse nr T-KL/1029422. Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1029422-2 esitati 26.08.2025. Menetluse tähtaja arvestamise aluseks on
26.08.2025.
Ettevõte taotleb loa nr L.KKL.IV-198338 muutmisega Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas asuva tööstusprügila (Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala) (edaspidi käitis või prügila)
tegevuse muutmist. Ettevõte soovib laiendada prügilat ja tõsta ladestusmahtu 58,4 mln m3 võrra (maht kokku 89 699 480 t), rajada laienduse alale prügila põhja isoleeriv kiht (tehisbarjäär), eemaldada nõrgvee seirepunkt (seirekava jrk nr. 9, seire viis "Tuhaväljaku drenaaživesi (nõrgvesi)" ), eemaldada dubleeriv seirepunkt jrk. nr.13 ja korrigeerida p 14 sõnastust, taaskasutada põlevkivikoldetuhka ja poolkoksi välisvalli rajamisel ning suurendada aheraine taaskasutamise koguseid. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet (edaspidi loa andja) edastas esmase taotluse 01.07.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Lüganuse Vallavalitsusele ning Kohtla-Järve Linnavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust[1] nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus taotluse kohta arvamust ei avaldanud (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 29.08.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest[2] (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2) ning tegi teate kohalikku ajalehte Põhjarannik.
VKG OIL AS on A - kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mille tegevus kuulub 01.12.2015 jõustunud kemikaaliseaduse (KemS) reguleerimisalasse. VKG OIL AS Kiviter on käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses (KemS § 21 lg 4). Ettevõte on koostanud A-kategooria kohustuslikud dokumendid: teabeleht, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP; KemS § 22 lg 2 p 2).
Loa nr L.KKL.IV-198338 muutmise menetluse M-132822 raames KemS kohustuslikke dokumente ei uuendatud. Teabeleht kooskõlastati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt 01.04.2025. Ohutusaruande kooskõlastas TTJA koostöös Päästeametiga viimati 04.04.2025 ning ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) kooskõlastas Päästeamet viimati 01.04.2025. Ettevõte peab tagama, et info, mida kajastatakse KemS dokumentides (nt teabelehel kemikaalide nimekiri) ei lähe vastuollu sellega, mida on taotletud
keskkonnakompleksloale (nt taotluse tabelis 2.5 ja 2.7).
Ettevõte on kohustatud hoidma ajakohasena KemS § 22 lg 2 nimetatud dokumendid. Ettevõte peab läbi vaatama ja vajadusel uuendama KemS dokumendid vähemalt iga viie aasta järel, sh ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) vähemalt iga kolme aasta järel (KemS § 23 lg 1 p 1) ning esitama need kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul üldjuhul enne KemS § 23 lg 1 p 1 sätestatud tähtaega (KemS § 23 lg 3). Ajakohastatud dokumendid peavad vastama majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ nõuetele. Loa andja teavitas pp.kk.aaaa loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist X.X).
2.3 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
VKG Oil AS esitas 03.05.2024[3] Keskkonnaametile KeHJSi § 261 lõigete 1, 2 ja 5 kohase kavandatava tegevuse vabatahtliku KMH algatamise taotluse, sest kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 22 ja 23 tähenduses. Keskkonnaamet algatas KMH 29.05.2024[4] ning tunnistas KMH aruande nõuetele vastavaks 21.03.2025[5]. 2.4. Kehtivad keskkonnaload Ettevõttele on antud luba L.KKL.IV-198338 põlevkivi utmiseks gaasigeneraatorjaamades, koksi tootmiseks ning põlevkivi utmisel saadava toorõli ja fenoolvee ümbertöötlemiseks mitmeteks kaubaartikliteks. Loaga on lubatud ka ohtlike jäätmete prügila käitamine.
[1] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.08.2025 numbriga DM- 132822-6. [2] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.08.2025 numbriga DM- 132822-7. [3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 06.05.2024 numbriga 6- 3/24/9500. [4] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 29.05.2024 numbriga 6- 3/24/9500-2. [5] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 29.05.2024 numbriga 6- 3/24/9500-31.
3. KAALUTLUSED
3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba või selle muutmist ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, p 2).
Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) oli kohustuslik, kuna ettevõtte kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 23).
Otsustamaks, kas antud juhul on varasema KMH käigus keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ja kas otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, tuleb KeHJS § 11 lg 6 alusel anda eelhinnang. Eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatava tegevuse KMH heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud (KeHJS §
11 lg 62 ).
Arvestades, et KMH aruanne on kinnitatud vähem kui neli aastat tagasi ja asjaolud ei ole oluliselt muutunud, ei anna Keskkonnaamet eelhinnangut. 3.2 Kaalutlused kompleksloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Luba muudetakse tähtajatult, kuna Keskkonnaametile teadaolevalt puuduvad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud (THS § 48 lg 1 ja 2). 3.2.1 Tööstusheide 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja energeetikatööstuseks ning ohtlike jäätmete prügila käitamiseks (THS § 19 lg 2 p-d 1 ja 5 koosmõjus lg-ga 3 ja Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ §-ga 2 lg 4 ja §-ga 8 lg 1 p 1). Ettevõte taotleb kompleksloa muutmist, soovides laiendada prügilat. Luba on võimalik anda välja taotletavas mahus, sest loa andmise menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜSi, AÕKSi, THS ja VeeS nende alamate õigusaktidega ning KMH järeldusena puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuid tuleb arvestada, et hoolimata poolkoksimäe vana osa katmisest ja praegu seal kasutatavast uuendatud ladestamistehnoloogiast, mis välistab nõrgvee sattumise lasundi alla, jätkub mäe alt sinna varem moodustunud nõrgvee väljavool. Prügila ümber ehitatavad kogumiskraavid tuleb
ehitusprojektiga ette näha nii, et veetase kraavis või dreenis jääks pinnasevee veetasemest madalamale. Kuna kavandatavad laienduse alad on suured, on otstarbekas ehitada ladestusalad välja järkjärgult. Nii välditakse suurte sademeveekoguste kogunemist prügila laiendusalale. Seni kasutuses olnud perimeetertamm, nõrgvee kogumise kraav jm taristu tuleb samuti jupi kaupa likvideerida, kuid tagama peab allesjääva osa eesmärgipärane toimimise. Juhul, kui ehituse alt likvideeritav pinnas on saastunud, ei tohi seda kasutada tagasitäitena.
3.2.2 Jäätmete käitlemine
Vastavalt ettevõtte taotlusele lisab Keskkonnaamet kompleksloale katastriüksuse 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t). Tabelid J2 ja J3 muudetakse vastavalt ettevõtte taotlusele.
Prügila põhja rajamine
Vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 a määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (edaspidi: prügilamäärus), §-le 11 peavad prügila alus ja küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse. Ohtlike jäätmete prügilal peab nimetatud kiht tagama vähemalt võrdse kaitse
pinnasega, mille filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus on suurem või võrdne viie meetriga. Kui geoloogiline barjäär ei ole piisav, on vajalik rajada vähemalt 0,5 m paksune tehisbarjäär.
Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" (edaspidi KMH aruanne) (peatükk 4.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused“) paikneb ladestu endisel sooalal. Loodusliku pinnakatte paksus on prügila põhja- ja idaosa all vähem kui 1 m. Pinnakatte paksus kasvab aluspõhja reljeefi langedes järk-järgult lääne suunas, olles valdavalt 3-4 m, planeeritava laienduse lääneservas üle 5 m. Ala loodusliku pinnakatte moodustavad liustikuline saviliivmoreen ja jääjärveline saviliiv ja liiv, milledel lasub kohati turvastunud mullakiht või turvas. Looduslike pinnaste pealispinnal on piirkonnas tehtud geoloogiliste uuringute järgi kõikjal täitepinnas, mille paksus ja koostis on väga muutlik. Pinnakatte all avanevad Ordoviitsiumi savikad lubjakivid, milles leidub mergli ja kukersiidi vahekihte. Ülemine osa on tugevalt murenenud ja lõheline, kohati karstunud.
Eelpool kirjeldatud looduslik geoloogiline barjäär ei vasta prügilamääruse nõuetele ning vajalik on prügila põhja tehisbarjääri rajamine, milleks sobib kasutada põlevkivikoldetuhka (10 01 97).
Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" ja prügila ehitusprojektidele on võimalik kasutada lisaks savile tsementeeruvat Petroter tuhka prügila laienduse alale põhja rajamiseks. Niisutatud, tihendatud ning nõuetekohaselt paigutatud tuhk moodustab betoonilaadse vettpidava kihi ning tsementeerunud tuhast ei eraldu enam veega kokkupuutel H2S, sest väävel on seotud sulfaatsesse vormi.
Tehisbarjäär rajatakse osaliselt sobivate omadustega jäätmetest (tuhk), mille abil vähendatakse looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Tuhk vastab asjakohastele tehnilistele omadustele, mida rakendatakse looduslike materjalidega samal eesmärgil. Petroter tuhk sobib prügila põhja rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta. Kuna tuhk tekib prügila vahetus läheduses (Petroter käitises), siis ei ole vaja seda kaugelt kohapeale tuua, mis võimaldab hoida kokku transpordikuludelt.
Prügila põhi kavandatakse väiksemate ladestuskaartena ning täpsem ehitustehniline lahendus projekteeritakse järgneva ehitusprojekti staadiumis arvestades ka nõrgvee kogumise tehnilist lahendust (Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila laiendamine, eelprojekt 2023, OÜ Entec Eesti).
Välisvalli rajamine
Prügilamääruse § 11 kohaselt peavad ka prügila küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse
(filtratsioonimoodul vähemalt ≤1,0×10–9 m/s, geoloogiline barjäär üle 5 m või tehisbarjäär vähemalt 0,5 m).
KMH aruande kohaselt tuleb ladestatavas tuhas vältida pragude teket ning selle saavutamiseks peab vettpidavas kihis olema püsiv ühtlane temperatuur. Seda saab tagada piisava paksusega kattekihi (ehk välisvalli) rajamisega, vastasel korral tuleb arvestada, et aja jooksul suureneb pindmises 3…5 m paksuses kihis TSK tuha veejuhtivus.
Vastavalt Eesti volitatud ehitusinsener Peeter Talviste eksperthinnangule ( IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 23-10-1839 AS VKG tööstusjäätmete hoidla katmisest EKSPERTARVAMUS, 12.10.2023) saab väliskihi alternatiivse lahendusena kasutada 5-6 m paksust TSK tuha lasundi välimist kihti juhul, kui vihmaveed on ladestu pinnalt juhitud ära kraavidega ning TSK tuhka ei ladustata koos teiste jäätmetega või jäävad teised jäätmed hoidla välispinnast vähemalt 50 m kaugusele.
Eeltoodust tulenevalt lisab Keskkonnaamet põlevkivikoldetuhale (10 01 97) toimingukoodid R5m (200 000 t) ja R5t (120 000 t). R5m toiminguga on lubatud jäätmete mehaaniline ringlussevõtt, mille tulemusena taaskasutatakse anorgaanilisi ehitusmaterjale. R5t toiminguga on lubatud jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks.
Vastavalt KMH aruandele sobib prügila pealiskihi katmiseks kas aheraine 4 m paksuse kihina või poolkoks 10 m paksuse kihina. Juba 2018. aasta KMH aruandes "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" on hinnatud, et poolkoksi puudumisel on sobilik kasutada aherainet (jäätmekood nr 01 01 02) prügila kehale välisvalli rajamiseks. Välisvall rajatakse 4 meetri paksusest aheraine kihist, mis tagab prügilale pikaajalise stabiilsuse. Arvestades, et kavandatava tegevuse käigus toimub prügila laiendamine, siis suureneb ka vajaliku aheraine kogus.
Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt ettevõtte taotlusele suurendab Keskkonnaamet mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (01 01 02) kogust kuni 117 000 t (toimingukood R5t,
varasemalt 70 500 t) lisab põlevkivi poolkoksi (05 06 97*) taaskasutamiseks toimingukoodi R5t ning taaskasutatava koguse 240 000 t.
Kõik eelpool kirjeldatud jäätmete koguste suurendamine ja taaskasutamise toimingukoodide lisamine on seotud prügila laiendamisega ning prügila põhja, nõlvade ja taristu rajamisega, milleks muidu oleks vaja kasutada suures mahus uusi ehitusmaterjale. Arvestades, et tegu on prügilaga ja prügila asub käitise vahetus läheduses, on nii keskkonnakaitselistest kaalutlustest kui majanduslikust otstarbest mõistlikum kasutada prügilarajatise ehitamisel võimalikult palju taaskasutatavaid jäätmeid ning võimalusel vältida kvaliteetsete puhaste ehitusmaterjalide kasutamist prügilas.
Lähtudes KMH aruandest ja ettevõtte taotlusest suurendab Keskkonnaamet tabelis J9 prügila mahutavust kuni 89 699 480 t.
Jäätmekäitluskoha seirenõuded
Vastavalt taotlusele eemaldati tabelist J8 nõrgvee seirepunkt (seirekava punkt 9, seire viis "Tuhaväljaku drenaaživesi (nõrgvesi)" ). Nõrgvee seire oli sulgemisprojekti kohaselt vajalik selle tekkimise ja loodusesse või puhastisse suunamise ajal. VKG Energia SEJ tuhaladestu on vastavalt sulgemisprojektile korrastatud viisil, mis välistab nõrgvee tekke prügila kehandist ja mille tõttu ei ole põhjendatud edasine ladestu nõrgvee seire. Samast tabelist eemaldati dubleeriv seirepunkt 13.
Lisaks täpsustati seirekava punkti 14 seire viis "Poolkoksiprügila ühtlustusmahuti (sadevesi)" ja korrigeeriti seiratavad näitajad: pH, BHT7, KHT, hõljuvaine, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftaproduktid, sulfaadid, kuivjääk, elektrijuhtivus.
Vastavalt KMH aruande [6] punktis 7.2 toodule (lk 57 esimene lõik) on prügila laiendamisel vajalik muuta seirepunktide asukohti: „Laienduse alale jääb kaks põhjavee seirekaevu ning kolm jääkreostuse seirepunkti. Arvestades, et Ordoviitsiumi põhjavesi on jätkuvalt reostunud, tuleb rajada uued seirekaevud asukohas, mis jäävad tööstusjäätmete prügila laienduse alalt välja. Samuti tuleb leida uued seirepunktid nõrgvee ja pinnasevee seireks. Uute kaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastada Keskkonnaametiga".
Ettevõte on selgitanud[7], et tööstusjäätmete prügila laiendus on kavandatud etapiviisiliselt. Ehitustegevus sõltub eelkõige tegelikest tootmismahtudest. Seetõttu ei ole praegu võimalik täpselt määrata olemasolevate seirepunktide sulgemise ja uute rajamise ajakava. Seniste seirepunktide asendamine leiab aset hinnanguliselt üheksa aasta pärast. Keskkonnaamet lisab kompleksloa tabelisse J7 tingimuse, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile pool aastat enne uute ladestusetappide avamist esitada kooskõlastamiseks uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad.
3.2.3 Vee erikasutus Vee erikasutust käsitlevat keskkonnakompleksloa eriosa ei muudetud.
3.2.4 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast
Lubatav tegevus
Keskkonnaamet on ettevõtte soovil viimati loa välisõhu eriosa muutnud 27.06.2025 (menetluses nr-ga M-128729). Käesoleva menetluse käigus tehakse loa välisõhu eriosas väiksemad muudatused seoses 21.11.2025 ja 19.12.2025 esitatud täiendatud taotlustega. Ettevõte korrigeeris lisandunud seireandmete alusel NMVOC heitkoguseid ja hajumisarvutusi. Korrigeeritud hajumisarvutuse kohaselt on mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite
arvutuslik saastetase väljaspool tootmisterritooriumi 163 µg/m3, mis moodustab 81,5% ühe
tunni piirväärtusest ja 6,3 µg/m3, mis moodustab 15,8% aasta piirväärtusest. Taotluses suurendati ka kahe kemikaali kogust ja lisati kolm uut mahutit, kuid need muudatused ei suurenda saasteainete heitkoguseid. Taotlusele lisati uus koosmõju arvutus seoses heiteallika GGJ-5 küünal (024) planeeritava kõrgemaks ehitamisega, kuid käesoleva kompleksloa muutmise käigus sellega veel ei arvestata. Samuti esitas ettevõte ettepaneku seiretingimuste ülevaatamiseks.
Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks
Keskkonnaamet vaatab loa muutmise menetluse käigus üle vormis A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused kehtestatud eritingimused.
Kohtla-Järve linnas aadressil Keemia vkt 7t asub VKG OIL AS-ile kuuluv välisõhu seirejaam, mis seirab peamiselt ettevõtte enda käitiste (Petroter, Kiviter, Põhja SEJ ja vaikude sünteesi seade) mõju Järve linnaosa õhukvaliteedile. Keskkonnaamet seab seirejaama kalibreerimise ja hoolduse kohustuse, liidab seirejaamaga seotud eritingimuse vormi A7 1. eritingimusega ja tõstab loa vormi T6. Keskkonnakaitse lisameetmed sõnastades järgnevalt:
„20. VKG OIL AS-il tuleb korraldada käitise tootmisterritooriumi piiril, aadressil Keemia vkt 7t asuva välisõhu seirejaama töö (saasteainete SO2 ja H2S pidevseire) ja selle mõõteseadmete
asjakohastele standarditele vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Pidevseirejaama analüsaatorite pikema rikke, korralise hoolduse või remondi korral teostada täiendavalt H2S ja SO2 seiret käitise territooriumi piiril sagedusega kord nädalas ja
mõõtmistulemused edastada KOTKAS vahendusel.“
Äkkheidete lubatud kestust puudutava eritingimuse tõstab Keskkonnaamet samuti vormi T6.
Keskkonnaamet analüüsis eritingimuse nr 3 alusel tehtud pistelise seire aruandeid ja võrdles nendes esitatud andmeid loaga lubatud heitkogustega, samuti ettevõtte 21.11.2025 esitatud ettepanekut seire vähendamiseks. Võttes aluseks, et aruanded on enamjaolt esitatud tähtaegselt, nende kohaselt ei ületata lubatud heitkoguseid ning heiteallikate heide on küllaltki stabiilne, on Keskkonnaamet seisukohal, et seire nii suures ulatuses ei ole edaspidi vajalik. Seetõttu sõnastab
Keskkonnaamet eritingimuse nr 3 järgnevate eritingimustena:
„1. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest GGJ-3 7 ventilatsioonišahti koondallikas (001), GGJ- 4 8 ventilatsioonišahti koondallikas (010), GGJ-5 11 ventilatsioonišahti koondallikas (021) väljuvast heitgaasist süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
"2. Mõõta üks kord aastas heiteallikast Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) väljuvast heitgaasist vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), fenooli (CAS nr 108-95-2), n- Butüülatsetaadi (CAS nr 123-86-4 ), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3
leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Keskkonnaamet eemaldab 1000 t gaasigeneraatori laadimiskarbi ja ventilaatorite pistelise seire kohustuse.
Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadme uute heiteallikate osas muudab Keskkonnaamet seirekohustuse ühekordseks ja sõnastab järgnevalt: "3. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest heiteallikatest 44, 45/1, 45/2, 48/1, 48/2, 49/1, 49/2 ja 49/3 väljuvast heitgaasist üks kord fenooli (CAS nr 108-95-2), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr
100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Käitises on olemasolev põletusseade Toruahi P-3, nimisoojusvõimsusega 16,108 MW th, mis
kuulub PKÕ PVT peatüki 8. Põletusseadmed kohaldamisalasse, kui nimisoojusvõimsusega ≥ 5 MW põletusseadmed, mida käsitletakse põlevkiviõli tootmisprotsessi osana ning mis ei ole reguleeritud Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/2326, millega kehtestatakse PVT alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta ning Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise PVT-järeldustes. Nimetatud peatükis kirjeldatud PVT-ga saavutatavad heitetasemed kehtivad vaid uutele seadmetele, seetõttu neid toruahjule P-3 ei kohaldata.
Ettevõte on Toruahju P-3 suitsukorstnale paigaldanud pidevseireseadme, millega seiratakse saasteaineid vääveldioksiid, lämmastikdioksiid ja süsinikmonooksiid. Seetõttu saab Keskkonnaamet nimetatud saasteainete osas vabastada käitise pistelise seire kohustusest ja asendab selle tingimusega: "4. Esitada Keskkonnaametile pidevseire andmed heiteallika toruahi P-3 väljuvast heitgaasist saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja
süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) osas. Kuukeskmiste pidevseire andmete aruanne mg/Nm3
(normaaltingimustel, kuivades gaasides 3 % hapnikusisalduse juures) ja g/s esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Kui pidevseireseade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (kvartali andmeid pole võimalik esitada), tuleb nimetatud saasteained mõõta pisteliselt.“
Ülejäänud destillatsiooniseadme toruahju P-3 suitsugaasis tekkivad saasteainete heitkogused on taotluses esitatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ eriheiteid kasutades. Võttes arvesse, et toruahjus põletatakse poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi, ei pruugi määruse nr 59 eriheited olla heitkoguste leidmiseks sobivad. Seetõttu seab Keskkonnaamet järgneva kohustuse: „5. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest destillatsiooniseadme toruahju P-3 väljuvast suitsugaasist üks kord saasteainete osakesed (PMsum), peened osakesed (PM10), eriti peened
osakesed (PM2,5), raskemetallid, benseen (CAS nr 71-43-2), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4),
fenool (CAS nr 108-95-2) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt 17.01.2027.
Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3
leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Võttes arvesse, et elektroodkoksi seadme põletusseadmes põletatakse poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi, ei pruugi määruse nr 59 eriheited olla heitkoguste leidmiseks sobivad. Seetõttu seab Keskkonnaamet järgneva kohustuse: „6. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) ja Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) väljuvast suitsugaasist üks kord vääveldioksiidi (CAS nr 7446- 09-5), lämmastikoksiidide (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3
leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Õhukvaliteedi piirväärtuste tagamiseks jätab Keskkonnaamet kehtima seni taotluse lisas esitatud seirekohustuse ja seab selle vormis A7 järgnevas sõnastuses: "7. Teostada õhukvaliteedi seiret saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) ja fenooli (CAS nr 108-95-2) osas järgnevalt: üks kord kuus Saka külas ja kaks korda kuus Kohtla-Järve linnas valides asukoha järgnevate hulgast eeldusel, et tuul puhub käitise suunast mõõtepunkti suunas: edelatuule puhul: 2,5 km - Olevi tn 15, 3,5 km - Põhja allee 20, foon - Kohtla-Nõmme, aianduskooperatiiv; läähetuule puhul: 2,5 km - Järveküla tee 46 (teel garaazide juures spordihoone taga), 3 km -
Lõuna mikrorajooni lõunaosa, Outokumpu tn, foon - Tallinn-St.Peterburi mnt, ristmikust 500 m kaugusel; lõunatuule puhul: 3 km kaugusel - Saka küla, foon Kaevuri tn, endise autobusside lõpp-peatuse juures; loodetuule puhul: 2,5 km Käva aianduskooperatiivi juures, parempoolne teeserv, mälestusmärgi juures, Käva asula, Gaasi 8a, foon - Vana tee AS Nitrofert, 300-400 m Tallinna maanteest."
Senise eritingimuse nr 4 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest see on elementaarne töökorralduslik tingimus. Eritingimused nr 5, 6 ja 11 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest need on seadusest tulenevad kohustused ja nende loale kandmine ei ole vajalik. Eritingimuse nr 8 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest efektiivselt töötava püüdeseadmete kasutamise nõue tuleneb seadusest.
Keskkonnaamet seadis 27.06.2025 eritingimuse mõõta heiteallikatest nr 001, 010, 012, 013, 020, 021, 031, 032, 033 ja 034 ühekordsete mõõtmistega saasteainete PM10 (peened osakesed)
ja PM2,5 (eriti peened osakesed) kontsentratsioone ja kui mõõtmistulemuste kohaselt sisaldavad
heitgaasid nimetatud saasteaineid, esitada heitkogused loa muutmise taotluses. Aruanne on esitatud 31.10.2025 heiteallikate osas, mis mõõtmise peroodil töötasid. Aruande kohaselt jäävad PM10 ja PM2,5 heitkogused mõnel juhul alla määramispiiri või on mõõtmisandmete alusel
arvutatud hetkelised heitkogused marginaalsed. Ettevõte on koos aruandega esitanud ka seletuskirja, milles ettevõtte hinnangul luba selles osas muutmist ei vaja. Keskkonnaamet nõustub ja eemaldab eritingimuse nr 14 loalt.
Keskkonnaamet sõnastab eritingimuse saateainete heitkoguste deklareerimise kohta: "13. Keskkonnatasu deklareerimisel määratakse saasteainete heitkogused: 1.1. seirekohustusega heiteallikate puhul deklareeritava perioodi kohta viimaste, tõendatult esinduslike mõõtmiste tulemuste alusel; 1.2. heiteallikatel, millele seirekohustust ei ole kehtestatud, LHK projektis esitatud sisendandmete ja arvutusmetoodika alusel (sh kasutatavad kütuseandmed ja teisendustegurid). Toruahju P-3 pidevseiratavate saasteainete heitkoguste määramisel võetakse aluseks kontsentratsiooni deklareeritava perioodi valideeritud (kehtiv) keskmine väärtus. Toruahju P-3 suitsugaaside kogus/maht (voog) määratakse arvutuslikult, lähtudes deklareeritava perioodi kasutatud küttegaasi(de) kogustest ja perioodi keskmisest alumisest kütteväärtusest; rakendatavad ühikute teisendused dokumenteeritakse (sh vajadusel standardtingimustele viimine, nt Nm³)".
3.3 Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, JäätS § 83, § 89, § 94, § 94¹ lg 6, § 98⁴, § 98⁶, VeeS § 192, AÕKS § 97).
3.4 Kõrvaltingimuste seadmine
Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema
muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.
3.4.1 Kinnistu kasutusõigus
VKG OIL AS Kiviter käitis paikneb paljudel erinevatel omavahel tehniliselt seotud katastriüksustel. Üks tegevuskoha kinnistutest (32215:001:0065, Keemia vkt 3t) ei kuulu ettevõttele ning ei ole esitatud ka kinnistu kasutusõigust, kuid kinnistu on vajalik tulevikus kavandatava tegevuse laiendamiseks. Teadaolevalt on algatatud kinnistu ostutehing ja konkreetse kinnistu kasutamine on aktuallne siis, kui poolkoksiprügila ladestusala laieneb väljapoole senist ladestusala piiri ning tuleb ümber ehitada poolkoksiprügilaga seotud nõrg- ja sadevee tiigid. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et ostu-müügi tehing ei pruugi toimuda või tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda ka hiljem. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2).
Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile T6 "Keskkonnakaitse lisameetmed" kõrvaltingimused, mille kohaselt peab ettevõte tõendama Keskkonnaametile enne kinnistul 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t) tegevuse alustamist kinnistu omandi- või kasutusõigust ja ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
Loa eelnõule ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule esitati mitmeid arvamusi/üks arvamus[8]. Keskkonnaamet edastas esitatud arvamused ja vastuväited ettevõttele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks[9] (HMS § 49 lg 3, KeÜS § 48¹ lg 4). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning Keskkonnaameti selgitused on järgmised: ... 3.6 Otsekohalduvad nõuded
Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, VeeS, AÕKS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".
[6] VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamise keskkonnamõju hindamine“ (OÜ Hendrikson & Ko; Töö nr 24004990, 28.02.2025 [7] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt 27.08.2025 numbriga DM-132822-4. [8] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt …………………. numbriga ……………… [9] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt ………………….. numbriga ……………..
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo
GGJ-5 ja 1000 t gg
±
Põlevkiviõlide seade (õliladu)
1 Valmistoodangu lao pumbamaja 2 Administratiivhoone koos pumplaga 3 Raudteetsisternide laadimise estakaad 4 Autotsisternide laadimise estakaad
5 Park 4, mahutid E-19 - E-23 6 Park 3, mahutid E-13 - E-18 7 Park 2, mahutid E-7 - E-12 8 Park 1, mahutid E-1 - E-6
Number Nimetus Number Nimetus
!
!
!
Õliladu hooned ja rajatisedKiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
1
2
3 4
5 6
7
8
072
073
1:1 0000 20 40 60 8010 Meetrid
GGJ-5 ja 1000 t gg
±
Generaatorõlide destillatsiooni seade
1 Valmistoodangu pumbajaam 2 Keskjuhtimispult ja tootmishoone 3 Alajaam nr.8
4 Toruahi P-3 5 Mahutipark, mahutid E-1/10 6 A-14
7 A-15 8 Mahuti E-11 9 Mahuti C-3
Number Nimetus Number Nimetus Number Nimetus !
!
!
Generaatorõlide destillatsiooni seade hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
! !
!
!
!!
!
1
2
3
4
5
67
8
9
057
054
055
056
050
051
052
053058
1:1 0000 20 40 60 8010 Meetrid
! !
!
!
!
!
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14 15
16 17
18 19
20
060061
064
065
066
062
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
Elektroodkoksi seade 1 Segusõlm 2 Administratiivhoone, keskjuhtimispult, lukksepatöökoda, pumbajaam 3 Jahutusvee pumbajaam 4 Laohoone, olmeruumid 5 Laohoone 6 Gaasisõlm 7 Suitsukorsten D-2 8 Koksikuubid 9 Koksikuubid 10 Koksikuubid
11 Suitsukorsten D-1 12 E-1 Tsirkulatsiooniõli 13 E-2 Destillatsionijääk 14 E-5 Koksidestillaat 15 E-6 Koksidestillaat 16 E-7 Koksi-destillaat ja aurukon-densaat 17 E-8 Koksi-destillaat ja aurukon-densaat 18 E-3 Raske koksidestillat 19 E-12 Raske koksidestillat 20 Mahutipark
Number Nimetus Number Nimetus
Elektroodikoksi seade hooned ja rajatised
!
!
!
1:1 000
!
!
!
!
!
!
!
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
!
!
!
!
37
38
40
39
42
5
4
2 3
36
15
14
20
11
1
19
6
308
13 12
35
29 43
7
41 17
9 10
16
18 24
21 22 23
25 2627 28
33 31
32
34
080
081
083 084
086
087
082
085
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
Defenoleerimisseade 1 E-пром. 2 Mahuti E-1 3 Mahuti E-2 4 Eyp.-1 5 Eyp.-2 6 Mahuti E-100/4 7 Tsistern E-2 3000 8 Mahuti E-7 9 ПК-1
10 Mahuti E-8 11 Mahuti E-11 12 Mahuti E-13/1 13 Mahuti E-13/2 14 Mahuti E-100/1 15 Mahuti E-100/2 16 Mahuti E-21 17 Mahuti E-14 18 Mahuti E-15
19 Mahuti E-16 20 Mahuti E-27 21 Mahuti E-24 22 Mahuti E-25 23 Mahuti E-29 24 Mahuti E-28 25 Mahuti T-110 26 Mahuti E-113 27 Mahuti E-115
28 Mahuti E-116 29 Mahuti E-119 30 Mahuti E-4 31 Mahuti E-5/1 32 Mahuti E-5/2 33 Mahuti E-6 34 Mahuti E-9 35 Mahuti E-20 36 Mahuti E-100/3
37 Administratiivhoone, keskjuhtimispult, fenoolide destillatsiooni osakonna pumpla
38 Soojendusbloki hoone 39 Fenoolide pumbajaam 40 Defenolatsiooniosakonna
pumpla 41 Defenoleerimise osakond 42 Fenoolide destillatsiooni
osakond 43 Puhaste fenooltoodete
osakond
Nr. Nimetus Nr. Nimetus Nr. Nimetus Nr. Nimetus Nr. Nimetus
1:1 000
!
!
!
Defenoleerimisseade hooned ja rajatisedKiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
!
!
1 2
3
4 5
6
7
9
091/1
091/2
118
119
0 10 20 30 405 Meetrid ±
HPNT kesk ringlusvee sõlm 1 Administratiivhoone, ringlusveepumpla 2 Alajaam C4 3 Jahutusvee gradiirid 4 Väävelhappe lahuse hoiustamise mahuti
5 Järveveemahuti 6 Jahutusvee gradiirid 7 Sooja jahutusvee reservuaar 9 Jahutusvee gradiirid
NumberNimetus NumberNimetus !
!
1:700
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
HPNT kesk ringlusvee sõlme hooned ja rajatised
!
!
!
! !
!
!
!
!
!
!
!
!
1
2
3
4
5
6 7
8 9
10 11
12 13
14 15
16 17
18
19
20
095
096
098
099
100
102/1 102/2
120
107
117
106 097
101
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
HPNT reovee eelpuhastus 1 Keskjuhtimispult, flotatsioonihoone 2 Eelpuhastushoone 3 Flotaator F-1 4 Mudatihendaja Y-501 5 B-7 6 B-3 7 B-4
8 Flotaator F-2 9 Flotaator F-3 10 Mahuti E-2 11 Mahuti E-1 12 Mahuti E-3 13 Mahuti E-4 14 Mahuti P-2
15 Mahuti P-1 16 Mahuti E-6 17 Mahuti E-5 18 E-502 19 E-503 20 Mahutipark
Number Nimetus Number Nimetus Number Nimetus
!
!
1:1 000
HPNT reovee eelpuhastuse hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!2 093/1
093/2
GGJ-5 ja 1000 t gg
0 10 20 30 405 Meetrid ±
1:500
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
KPJ-2, KPJ-3 hooned ja rajatised
! !
1 092/1
092/2
1 Kanalisatsiooni pumpla nr.2
2 Kanalisatsiooni pumpla nr.3
Number Nimetus HPNT heitvee puhastus
EELNÕU 06.02.2026
Keskkonnakompleksluba
Loa registrinumber L.KKL.IV-198338
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi VKG OIL AS
Registrikood / Isikukood
10528765
Tegevuskoha andmed
Nimetus VKG OIL AS
Aadress Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond
Katastritunnus(ed) 32215:001:0025; 32217:001:0035; 32217:001:0033; 32217:001:0037; 32217:001:0038; 32217:001:0034; 32215:001:0026; 32215:001:0024; 32215:001:0022; 32217:001:0046; 32217:001:0045; 32215:001:0040; 32215:001:0058; 32215:001:0067; 32215:001:0065; 32215:001:0063; 32215:001:0064;32215:001:0039
Territoriaalkood EHAK
0265
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused
Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti
kood Seire Seirekoha nimetus Koordinaadid
(L‑Est) Proovi võtmise liik Proovi tüüp Proovi võtmise või arvutusliku tulemuse
esitamise sagedus Saasteained, sh ohtlikud ained Aine nimetus Suurim lubatud
sisaldus Ühik Proovi võtmise
sagedus Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti
PUH0440010 Õlitustatud reovee proov
X: 6588238, Y: 683730
Vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov
Eelpuhastatud reovesi
Üks kord aastas Ühealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas
Kahealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
µg/l Üks kord aastas
Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti
PUH0440010 Defenoleeritud reovee proov
X: 6587666, Y: 683682
Vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov
Eelpuhastatud reovesi
Üks kord aastas Pindaktiivsed ained (PAA) mg/l Üks kord aastas
Ühealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas
Kahealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas
Naftasaadused mg/l Üks kord aastas
Tööstusheide
T1. Käitise tegevus 2/59
T1. Käitise tegevus
Käitiste register
Käitise kood KNR0000031
Käitise nimetus Kohtla-Järve VKG põlevkiviõlitööstus
Käitise asukoha kirjeldus Käitis paikneb Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumil Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneserval Purtse jõe valgalal (katastritunnused 32217:001:0035, 32217:001:0033, 32217:001:0037, 32217:001:0038, 32217:001:0034, 32215:001:0026, 32215:001:0024, 32215:001:0022, 32217:001:0046, 32217:001:0045, 32215:001:0040, 32215:001:0039,32215:001:0058,32215:001:0063,32215:001:0064,32215:001:0067, 32215:001:0065,32217:001:0057, 32201:001:0189,32217:001:0039,32217:001:0041,32215:001:0025 ja 32217:001:0049). Samal tootmisterritooriumil tegutseb lisaks VKG Oil AS-le veel VNK AS (endine Novotrade Invest AS). VKG tütarettevõtetest asuvad tootmisterritooriumil veel VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaam ja VKG Logistika OÜ. Teised lähiümbruse olulisemad tööstusettevõtted on Eastman Specialties OÜ (~1-1,2 km põhjasuunal) ja Järve Biopuhastus OÜ (~0,8 km põhjasuunal).
Poolkoksiprügila ja uus ohtlike jäätmete prügila koos prügila juurdepääsu tee, settebasseinide ja nõrgvee kogumissüsteemiga asuvad katastritunnustel 32215:001:0058, 32215:001:0067, 32215:001:0063 ja 32215:001:0064. Prügila jääb VKG tootmisterritooriumist loode suunas.
Ettevõtte geograafilised koordinaadid L-EST süsteemis on X = 6587894, Y = 684247. VKG Oil AS territooriumi pindala on 29,2 ha.
Lähimad elurajoonid (Käva ja Vanalinn) asuvad 1-1,5 km kaugusel käitise territooriumist. Maa-alale, mis jääb elurajoonide ja tootmisobjektide vahele on 50-60-ndatel aastatel istutatud suhteliselt palju puid (papleid), mis vähendavad võimaliku tolmu kandumist elurajoonidesse tootmisterritooriumilt.
Läänemeri (Soome laht) jääb käitisest 4,5 km põhja poole. Läänes piirneb tootmisterritoorium ohtlike jäätmete prügilaga. Põhja suunas on 2.5 km kaugusel Kolga ja Saka küla. Ülejäänud ilmakaartes paiknevad asulad vastavalt: lõunas Kohtla-Nõmme (2 km), Kohtla (1,2 km) ning Roodu küla (1,2 km), edel – Aidu-Liiva (9 km), lääs – Mustmätta (8 km), loode – Voorepera (4.5 km). Linnast väljaspool paiknevad üksikmajapidamised 1.2 km kaugusel lõunas Vahtsepa kraavi vasakul kaldal ja 2.1 m kaugusel põhjas.
Aadress Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond
Territoriaalkood EHAK 0265
Katastritunnus(ed) 32215:001:0065;32217:001:0035; 32217:001:0033; 32217:001:0037; 32217:001:0038; 32217:001:0034; 32215:001:0026; 32215:001:0024; 32215:001:0022; 32217:001:0046; 32217:001:0045; 32215:001:0040; 32215:001:0058; 32215:001:0063; 32215:001:0064; 32215:001:0067; 32215:001:0039;32217:001:0057;32201:001:0189;32217:001:0039;32217:001:0041;32215:001:0025;32217:001:0049
Käitise territoorium Ruumikuju: 8 lahustükki ja 1 auk. Puudutatud katastriüksused: Keemia vkt 10j (32215:001:0040), Keemia vkt 11h (32215:001:0039), Keemia vkt 11j (32217:001:0045), Keemia vkt 12j (32217:001:0046), Keemia vkt 1j (32217:001:0034), Keemia vkt 1t (32215:001:0063), Keemia vkt 2e (32215:001:0058), Keemia vkt 2j (32217:001:0033), Keemia vkt 2p (32217:001:0057), Keemia vkt 2t (32215:001:0064), Keemia vkt 3j (32217:001:0035), Keemia vkt 3t (32215:001:0065), Keemia vkt 4j (32215:001:0026), Keemia vkt 5j (32217:001:0038), Keemia vkt 5t (32215:001:0067), Keemia vkt 6h (32215:001:0025), Keemia vkt 6j (32217:001:0037), Keemia vkt 7j (32215:001:0024), Keemia vkt 8j (32215:001:0022), Keemia vkt 8s (32201:001:0189), jne. Kokku 22 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014210), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014220), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014230), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014240), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014250).
Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus
KNR0000163 VKG OIL AS Petroter tootmine
KNR0000167 Kohtla-Järve VKG Põhja soojuselektrijaam
KNR0000079 Vaikude sünteesi seade
Käitise tegevus
3/59
Tegevusala
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW
Tööaeg tundides ööpäevas 24
Tööaeg tundides aastas 8 760
Ülesseatud tootmis võimsus 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine
Aastane tootmis maht 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine
Põhitegevusala Jah
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid
Käitise tegevus VKG Oil AS põhitegevusalaks on põlevkivi termiline ümbertöötlemine, põlevkiviõli ja muude põlevkivitoodete tootmine. VKG Oil AS põhitoodanguks on gaasigeneraatorjaamades põlevkivi poolkoksistamisel saadava põlevkiviõli baasil toodetavad mitmed kaubaartiklid (põlevkivi kütteõlid, fenooltooted), samuti elektroodkoks, bituumen jt. VKG Oil AS Kiviter osa koosseisu kuuluvad järgmised tehnoloogilised seadmed ja objektid: 1. gaasigeneraatorijaamad (GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, 1000 t gg) - toimub põlevkivi utmine, mille tulemusena saadakse generaatoriõli (raske- ja kerge-keskõli), fenoolvesi ning generaatorigaas 2. raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade - toimub generaatoriõlide ja Petroter tootmise tsirkulatsiooniõli puhastus 3. defenoleerimisseade - toimub fenoolvee puhastamine fenoolist ning fenooltoodete tootmine 4. generaatorõlide destillatsiooni seade - toimub puhastatud toorõli destilleerimine, mille tulemusena saadakse erinevad õlifraktsioonid (kerge ja raske masuut, diislifraktsioon, bensiinifraktsioon ja destillatsioonijääk) 5. elektroodkoksi seade - toimub elektroodkoksi ja bituumeni tootmine koksikuupides destillatsioonijäägist ja tsirkulatsiooniõlist 6. õliladu (põlevkiviõlide seade) - toimub vaheproduktide ja valmisproduktide hoidmine enne tarbijatele tarnimist ning valmistoodangu laadimine tsisternidesse tarbijatele tarnimiseks 7. heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh - toimub reovee eelpuhastus, mille tulemusena saadud õlitustatud vesi suunatakse edasi bioloogiliseks puhastuseks OÜ Järve Biopuhastusse 8. poolkoksi ladestu - toimub põlevkiviõli tootmisel tekkivate tahkete jäätmete - poolkoksi ja põlevkivikoldetuha, VKG Energia väävliärastuse tahkete jäätmete ning keskkonnaprojektidest tuleva saastunud pinnase ladestamine.
Täpsem kirjeldus on failis „Kiviter tehnoloogilised protsessid.docx“.
Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga
Lähteolukorra aruanne Lisa 1: VKG_Oil_AS_lahteolukorra_uuendamine_2025.pdf
Lisa 2: VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf
4/59
Tööaeg tundides ööpäevas 24
Tööaeg tundides aastas 8 760
Ülesseatud tootmis võimsus 2 100 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ja 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas. Lisaks muudest keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmed 150 000 t.
Aastane tootmis maht 2 100 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ning 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas. Lisaks muudest keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmed 150 000 t.
Põhitegevusala Ei
T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine
PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PÕT Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/media/1194/download 17.12.2013 17.12.2017 2. CWW PVT-alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016D0902 09.06.2016 09.06.2020 3. REF PVT-alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014D0738 28.10.2014 28.10.2018 4. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 5. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 6. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022
Jrk nr
Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend
PVT number
5/59
1. Reovee eelpuhastus
Flotaatorid, separaatorid, mudatihendaja, võrepüünis, tööstusliku reovee võrgustik, olmereovee võrgustik, vihmavee võrgustik vihmavee ja vähereostunud heitvee ärajuhtimiseks, avariireservuaar, settemahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, püüdeseadmed
• Lepingud käitisevälise regionaalse veepuhastuse ettevõttega. • Sademevee ja vähereostunud heitvee segunemise vältimine reostunud veega. • Õliärastatud heitvee ja defenoleeritud vee suunamine pärast käitisesisest eelpuhastust käitisevälisesse tsentraalsesse veepuhastuse seadmetele. • Reovee õliärastus flotatsiooni seadmetega, mis on valmistatud roostevabast terasest ja varustatud automaatseadmetega protsessi juhtimiseks ning blokeeringutega võimalike avariisituatsioonide minimeerimiseks. Puhastatavast veest läbi lastava õhu abil tõusevad emulgeeritud osakesed veepinnale, kust need suunatakse edasi vastavasse mahutisse. • Õliärastusprotsessi käigus eemaldatud õli kasutamine kõrvalsaadusena (suunamisega toorõli ettevalmistus ja puhastus protsessi). • Koagulantide ja polümeeride kasutamine õliärastusprotsessis soodustamaks helveste teket ning nende kokkukleepumist. • Õlieemaldamise keskmine efektiivsus vähemalt 85 %. • Settemahutid on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Õli sisaldus õlitustatud vees on alla 15mg/l väljundil.
• Käitises tekkiva reovee juhtimisel käitisevälisele reoveepuhastile, peavad käitaja ja käitisevälise reoveepuhasti operaatori kohustused olema määratud asjakohaste lepingute või tegutsemisjuhistega [PÕT PVT nr 2b]. • Reostunud vee koguse vähendamine eri protsessides tekkivate reostunud vete segunemise vältimine ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemise seadmesse [PÕT PVT nr 26a, CWW PVT 9]. • Reostunud vee koguse vähendamine tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega [PÕT PVT nr 26b, CWW PVT 8]. • Tehnoloogiliste protsesside reoveest saasteainete eemaldamine enne juhtimist suublasse reovee kogumise ja puhastamisega käitisevälises tsentraalses reoveepuhastusjaamas. Enne reovee juhtimist käitisevälisele puhastusseadmetele vajadusel rakendada käitisesisest eelpuhastust [PÕT PVT nr 27b, CWW PVT 10]. • Reovesi, mille õlide sisaldus võib ohustada käitisevälise biopuhasti tööd, eraldi kogumine ja eelpuhastamine flotatsiooniga [PÕT PVT nr 28b , CWW PVT 10]. • Õliärastus protsessis eraldatud õli tagasisuunamine protsessi [PÕT PVT nr 28c]. • Jäätme tekke vähendamine ainevoogude käsitlemisega kõrvalsaadusena, ainete ringlussevõtuga [PÕT PVT nr 33]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c].
PÕT 2b, 26a, 26b, 27b, 28b, 28c, 33, 7b
CWW 8, 9, 10 EFS 4.1.3.1
6/59
2. Vahe- ja kaubaproduktide ladustamine ja laadimine
Mahutid, toorme pumpla, torustikud, laadimisestakaadid ja – seadmed, mahutite ühtne hingamissüsteem, püüdeseadmed (absorber)
• Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi suunamine generaatorigaasi torustikku. • Mahutid heledat värvi. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Raudteetsisternide laadimissõlm on muudetud hermeetiliseks ning kõik eralduvad lõhnaaine heitkogused suunatakse läbi ühise hingamissüsteemi generaatorigaasi torustikku. • Autotsisterni laadimissõlm on muudetud hermeetiliseks ning kõik eralduvad lõhnaaine heitkogused suunatakse läbi ühise hingamissüsteemi generaatorigaasi torustikku. • Mahutid on varustatud lämmastikuhingamissüsteemiga. • Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (absorptsioon) [PÕT PVT nr 8d, CWW PVT 19, EFS BREF 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS BREF 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Lämmastikpadja kasutamine [PÕT PVT nr 7f].
PÕT 7b, 8d, 7c, 7f, 3c, 9c
CWW 19 EFS 4.1.3.1;
4.1.3.15.3, 4.1.3.6,
3. Jahutamine Ringlusvee sõlmed, õhkjahutid, jahutikondensaatorid • Tehnoloogilise jahutusveena kasutatakse ringlusvee sõlmedes tsirkuleerivat vett, aurumiskadude kompenseerimiseks kasutatakse järvevett. • Jahutusvesi ei oma otsest kontakti jahutatava meediumiga. • Jahutusvee kulu vähendamine õhkjahutite kasutamisega.
• Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine [PÕT PVT nr 14]
PÕT 14
4. Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemine
Horisontaalsed kuubid (Ø 2,4 – 2,5 m, pikkus 10-11 m), mahutid, õhkjahutid, jahutid-kondensaatorid
• Saasteallikate arvu vähendamine mahutite ühendamisega ühtsesse hingamissüsteemi ning hingamisaurude suunamine põletamisele kuupi. • Toodangu avatud ladustamisel tuuletõkkeseinte kasutamine. • Mahutid heledat värvi või termoisoleeritud. • Mahutite ala kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.
• LOÜ ja aerosoolide heitkoguste vähendamine hoiustamis- ja laadimisprotsessidest nende põletamisega kütteseadmes [REF PVT 47]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [EFS BREF p. 4.1.3.1]. • Toodangu nõuetekohane käitlemine ja hoiustamine kasutades kinniseid hoidlaid või tuuletõkkeseinu toodangu avatud ladustamisel [REF PVT 3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [EFS BREF 4.1.3.6]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c]
REF 47, 3 EFS 4.1.3.1,
4.1.3.6 PÕT 9c
7/59
5. Fenoolvee defenoleerimine ja fenoolide destillatsioon
Ekstraktsiooni-, regeneratsiooni- ja rektifikatsioonikolonnid, soojuskandja moodulseade-kuupseade (fenoolide aurustamiseks), ežektorpumbad vaakumi saamiseks, lämmastik hingamine, separaatorid, mahutite ja kolonnide hingamisseadmed, absorbtsioonikolonn K-8, vaakumpumbad, aktiivsöefiltrid, soojendusseade võimsusega 0,6 MW
• Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Defenoleerimisseadme mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil- aktiivsöe pinnal. Saavutatav puhastusefektiivsus butüülatsetaadi ja fenooli osas vähemalt 80 %. • Mahutid ühendatud lämmastiku hingamissüsteemi. • Õliärastatud fenoolvee defenoleerimine (lahustiga ekstraheerimisega) ning saadud fenoolide kasutamisega peenkeemiatoodete tootmiseks. • Suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamine.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1, CWW PVT 19]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (adsorptsioon) [PÕT PVT nr 8e, EFS BREF 4.1.3.15.3, CWW PVT 19]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT PVT nr 7f, EFS BREF p. 4.1.3.15.4]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Fenoolvee kogumine ja eelpuhastamine ekstraheerimisega [PÕT PVT nr 29a]. • Fenoolvee defenoleerimine koos keemiatööstuse tooraine saamisega [PÕT PVT nr 39]. • Veekulu vähendamine suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamisega [PÕT PVT nr 14].
PÕT 7b, 8c, 7f, 9c, 29a, 39, 14
EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.15.4
CWW 19
6. Põlevkiviõli destillatsioon
2 järjestikust atmosfäärirõhul destillatsioonikolonni, toruahi P-3 soojusvõimsusega 12,212 MWh, setitid, pumplad, õhkjahutid, kondensaatorid, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, absorber, chiller ning bensiinifraktsiooni leelise pesusõlm
• Destillatsiooni seadmel kasutatakse kütusena poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi. • Saasteallikate arvu vähendamiseks on kõik vedelproduktide mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaas suunatakse generaatorigaasi torustikku. • Mahutid on varustatud lämmastikuhingamissüsteemiga. • Mahutid heledat värvi. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud
• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT PVT nr 5a]. • PVT on toorõli destillatsioonil tekkiva väävliühenditerikka jääkgaasi (separaatorigaasi) kasutamisel destillatsiooniseadme kütusena segamine väiksema väävlisisaldusega gaasidega (generaatorgaasi, poolkoksigaasi, koksigaasi või maagaasiga) [PÕT PVT nr 40]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1.]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega [PÕT PVT nr 8b, EFS 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Lämmastikupadja kasutamine.
PÕT 5a, 40, 7b, 8d, 7c, 7f, 3c, 9c
EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.6
8/59
7. Toorõli puhastamine ja ettevalmistus, põlevkiviõli raske fraktsiooni puhastamine
Filtertehnoloogia, termosetitid, kolmefaasilised dekanterid, linttransportöörid, punkerid, tigutransportöörid, separaator, jahuti, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, chiller
Toorõli puhastamiseks kasutatakse filtertehnoloogiat, mille tulemusena saadakse kõrvalsaaduseks peendisperssne tuharikas kütus (PDTRK), mida kasutatakse kütusena. • Tsirkulatsiooniõli puhastamine tsentrifugaalsetes kolmefaasilistes dekanterites, mille tulemusena eraldub veefaas, tahkefaas (PDTRK) ja orgaaniline faas. • PDTRK töödeldakse ümber koos põlevkiviga pürolüüsireaktoris. Fenoolvee kasutamine toorõli puhastamise ja ettevalmistamise protsessis. • Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi puhastus kondensatsiooni teel. Heitgaas pärast soojusvahetit suunatakse generaatorgaasi torustikku. • Mahutid heledat värvi/termoisoleeritud. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Seadmete ühendamine lämmastikuhingamise süsteemi.
• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainevoogude kasutamisega kütusena nii käitise siseselt kui väliselt [PÕT PVT nr 5b]. • PVT on fenoolvee kasutamine toorõli pesemisel [PÕT PVT nr 38]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (kondensatsioon) [PÕT PVT nr 8c, CWW PVT 19, EFS p 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT PVT nr 7f, EFS p. 4.1.3.15.4]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c]. • PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT PVT nr 5a].
PÕT 5b, 38, 7b, 8c, 7c, 3c, 7f, 9c, 5a
EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.6, 4.1.3.15.4
CWW 19
9/59
8. Poolkoksi ja TSK tuha koosladestamine prügilasse
Poolkoks: Generaatorist väljuv poolkoks → lintkonveierid → poolkoksipunkrid → torukonveierid→ prügila →kallurid→ buldooserid
TSK tuhk: Tuhatsüklonid → tuhksoojusvaheti → tuhaniisutaja → tuhaäratussüsteem → prügila → kallurid → buldooserid
VKG Energia Põhja SEJ suitsugaasipuhastamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed: Lõpp-produkti silo → kallurid → prügila → buldooserid
• Kasutusel on tuhaärastussüsteem, kus Petroter tootmises tekkiv tuhk transporditakse ladestamiseks poolkoksi prügilasse torukonveierite abil. Süsteem sisaldab ka poolkoksi prügilas jaoskondi tuha täiendavaks niisutamiseks õlitustatud, puhastatud veega ja/või sademeveega ning laadimiseks kallurautodesse; • Tuhaärastussüsteem aitab vähendada tolmuheidet, müra ning ka täiustab ladestamise tehnoloogiat; • Petroter tootmisest väljuv TSK tuhk jahutatakse järveveega või tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, 1 kg TSK tuhka seob 0,48 liitrit vett. • TSK tuhk jõudes prügilasse, viiakse autodega hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Vajalik umbes 2-3 rulli ülesõitu. • TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. • Ladestu kest rajatakse 10 m laiusest tihendatud poolkoksist või 4 m paksusest aherainest. • Ladestu kuju on TSK tuha ladustamisel nõlvadega 1:3 Antud kuju tagab, et prügila on stabiilne ega nõua hiljem täiendavaid töid ning on sõiduvahendite ja tehnikaga ligipääsetav. • Sadevesi kogutakse prügila keha ümbritsevate sajuveekraavidega ja juhitakse suuremasse basseini, kus settivad välja sajuveest hõljuvained ning väheneb sadevee reostus basseinis toimuvate looduslike protsesside toimel. Kraavid ja basseinid on isoleeritud keskkonnast 1,5 mm kilega.
• Poolkoksi ja tuha ladestamine ohtlike jäätmete prügilas, tagades õigusaktidega kehtestatud nõuded. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise keskkonnaohutus. [PÕT PVT nr 34]. • Suletud konveierlintide, tigusööturite jm kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides [PÕT PVT nr 6c3]. • Sadevee ja/või vähesaastunud/ tööstusheitvee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks [PÕT PVT nr 14]. • Eri protsesside veekasutuse integreerimine – erinevate protsesside vee taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik [PÕT PVT nr 14]. • Tinglikult puhaste vete (nt läbivoolav jahutusvesi, sadevesi) segunemise vältimine saastunud veega – käitise planeerimine viisil, mis tagab et saastumata vett ei suunata reoveepuhastile ja selle keskkonda viimiseks, sh pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku [PÕT PVT nr 26b].
PÕT 34, 6c3, 14, 26b
9. Põlevkivi utmine Gaasigeneraatorjaamad: GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, GGJ-5, 1000- tonnine generaator
• Mahutid (CK-1, CK-2, O-3) on varustatud hermeetilise hingamissüsteemiga. • Mahutite värvimine heledaks. • Generaatorigaasi kasutamine utteseadmetes ja soojuselektrijaamades.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1 ]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine seadmete hermeetilisuse suurendamisega [PÕT PVT nr 7a, EFS p. 5.1.1.1]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Kiviter protsessis tekkiva väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitisesisestel kui –välistel põletusseadmetel järgides PVT nõudeid [PÕT PVT nr 49].
PÕT 7b, 7a, 7c, 49,
EFS 4.1.3.1, 5.1.1.1, 4.1.3.6
10. Põlevkivi vastuvõtt, ladustamine ja ettevalmistamine
Põlevkivi vastuvõtupunkrid, konveierid, sõelumissõlm • Sisetranspordi reeglite kehtestamine ettevõtte tootmisterritooriumil. • Asfalteeritud sõiduteed. • Teede ja avatud laoplatside niisutamine kuival perioodil. • Põlevkivi vastuvõtusõlmed, sõelumissõlmed ja poolkoksi laadimissõlmed kinnised. •Põlevkivi laoplatsi ei niisutata sellepärast, et hoitava materjali keskmine põlevkivi niiskuse sisaldus on 17,2 %, maksimaalne niiskuse sisaldus on 18,4 %. •Peenpõlevkivi pindmine kiht on avatud laoplatsidel pikast seismisest ning ilmastikutingimustest tingituna kaetud nn "koorikuga", mis välistab põlevkivi osakeste lendumise. Tükipõlevkivi tingituna suurest tükisuurusest ei põhjusta tolmamist.
• Tahkeid materjale transportiva sõiduki sõidukiiruse piiramine, tolmu hajusheite vähedamiseks [EFS p. 4.4.3.5.2]. • Tahkete materjalide transportimisel kasutada tahke pinnakattega (asfalt, betoon) sõiduteid [EFS p. 4.4.3.5.3]. • Põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine kuivematel perioodidel avatud laoplatsi vastuvõtu ja etteande aladel asuva materjali niisutamisega [PÕT PVT nr 6b ,EFS p. 4.4.6.9]. • Põlevkivi käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamisega [PÕT PVT nr 6c3]. •Avatud ladude tolmuheite korrapärane visuaalne kontroll. Pikaajalise hoiustamise korral avatud ladude PVT - ühe meetme rakendamine või mitme kombinatsioon: pindade niisutamine tolmu siduvate ainetega; pindade katmine, nt presentkattega; pindade tahkestamine; pindade haljastamine [EFS p.5.3.1].
EFS 4.4.3.5.2, 4.4.3.5.3, 4.4.6.9, 5.3.1
PÕT 6b, 6c3
10/59
11. Energiatõhusus ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
• Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele. • Põletusprotsessi parameetrite (kütuse etteanne, õhuvool, temperatuur) jälgimine protsessi stabiilsuse tagamiseks. • Generaatorigaasi, poolkoksigaasi, separaatorigaasi ja koksigaasi kasutamine käitisesisese kütusena.
• Seadmete regulaarne hooldamine [PÕT PVT nr 4]. • Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil [PÕT PVT nr 4]. • Uttegaaside käitisesisene ja –väline kasutamine kütusena [PÕT PVT nr 5a]. * Energiatõhususe juhtimine, sh tippjuhtkonna pühendumine, eesmärkide seadmine ja protseduuride rakendamine (ENE 1. BAT lk 273) - tegevuste kavandamine, investeeringud (ENE 2. BAT lk 274) - koolitus, teadlikkus ja pädevus (ENE 13. BAT 13 lk 280)
PÕT 4, 5a ENE 1, 2, 13
12. Hädaolukordade ohje
ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
Käitisel on olemas hädaolukorra lahendamise plaanid, ohutusaruanne, riskianalüüs, teabeleht. Perioodiliselt toimub riiklik kontroll (päästeamet, tööinspektsioon, keskkonnaamet) ning korraldatakse õppusi
• Rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid [PÕT PVT nr 2f]. • Käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust [PÕT PVT nr 2d]. • Hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimine [ENE 1. BAT]
PÕT 2f, 2d ENE 1
13. Tootmisseadmete remont ja hooldus
ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
• Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele. Tootmisprotsessi üldine jälgimine toimub tehnoloogilise personali poolt ööpäevaringselt. • Mahutite juures hoiustatakse piisavas koguses absorbenti, vältimaks lekete või muude tegevuste korral pinnasereostust. • Ehitustööde teostamisel võetakse kasutusele abistavad meetmed vältimaks maa-aluste torustike vigastusi. • Remonditööde planeerimine seadmete pikaajalise seisakuperioodile. Pikaajalised seisakud kord aastas.
• Mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mille koosseisus on teave tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja tehniline järelevalve [PÕT PVT nr 3d]. • Mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti [PÕT PVT nr 3g]. • Käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika kasutamisel (raskeveokid, kraanad jm) jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada [PÕT PVT nr 3j]. • Seadmete töö stabiilsuse ja –kindluse suurendamine lühiajaliste seiskamiste-käivitamiste arvu vähendamisega. Korralisi remonttöid, mis eeldavad pikaajalisi seisakuid, planeerida mitte sagedamini kui 1 kord aastas [PÕT PVT nr 48]. • Energiajuhtimissüsteem - protsesside kontroll [ENE 14. BAT]
PÕT 3d, 3g, 3j, 48
ENE 14
14. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
• Toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite kvantitatiivne ja kvalitatiivne arvestuse pidamine. Aruannete esitamine Keskkonnaametile vastavalt seadusele. • Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine tootmisterritooriumi piiril uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tehnoloogiliste protsesside muutuste korral. • Müraallikate ja müra leviku perioodiline mõõtmine.
• Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine. Korrapärase arvestuse pidamine tootmisprotsesside sisendite ja väljundite üle ning nõuetekohaselt koostatud aruandluse esitamine [CWW PVT 1] • SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool uute käitiste rajamisel ja regulaarne hindamine olemasolevate käitiste tegutsemiste ajal [PÕT PVT nr 50] • Müraemissiooni vähendamine müratekitavate seadmete/tegevuste sulgemisega eralid rajatisse/üksusesse [PÕT PVT nr 37b] • Energiatõhususe jälgimiseks ja mõõtmiseks dokumenteeritud protseduuride kehtestamine ja säilitamine [ENE 16. BAT]
PÕT 50, 37b CWW 1 ENE 16
15. Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus
ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
• Tegevused ja investeeringud toimuvad ettevõtte nõukogu poolt kinnitatud eelarve alusel. Tegevuste planeerimisel lähtutakse juhtimissüsteemi auditi tulemustest, keskkonnanõuetest, turusituatsioonist ja muudest seadusenõuetest. Töötajate koolitus toimub koolituskava alusel, selle koostamine on sätestatud juhtimissüsteemi käsiraamatus ja protseduurides. • Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine.
• Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine [PÕT PVT nr 1, CWW PVT 1, EFS BREF p. 4.1.2.2, REF PVT 1]. • Käitises on kindlaks määratud ainevood, mis vajavad keskkonnaprobleemide ennetamiseks töötlust või puhastamist ning nendele on määratud nn kriitilised parameetrid [PÕT PVT nr 2c]. * Energiajuhtimissüsteemi rakendamine: - energiatõhususe juhtimine, sh tippjuhtkonna pühendumine, eesmärkide seadmine ja protseduuride rakendamine [ENE 1. BAT] - tegevuste kavandamine, investeeringud [ENE 2. BAT] - koolitus, teadlikkus ja pädevus [ENE 13. BAT]
PÕT 1, 2c CWW 1 EFS 4.1.2.2 ENE 1, 13
16. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
Akrediteeritud laborite kasutamine aruandluses vajalike analüüside teostamiseks
Akrediteeritud laborite analüüsitulemuste kasutamine [ROM p. 3.4.2]
ROM 3.4.2
11/59
T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr
Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms
Meetmed Tüüp Maht
m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav
Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend
PVT number
Kogus Ühik 1. Vert. ВСт3сп 23 23 m³ X: 6588170, Y:
684176 Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b
Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
2. Vert. ВСт3сп 23 23 m³ X: 6588166, Y: 684173
Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
3. Hor. S235JRG2 130 130 m³ X: 6588140, Y: 684170
Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
4. Hor. ВСт3сп5 52 52 m³ X: 6588162, Y: 684183
Õlitustatud vesi Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
5. Vert. St.37-2 45 45 m³ X: 6588020, Y: 683888
Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
6. Vert. St.37-2 45 45 m³ X: 6588018, Y: 683892
Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
7. Hor. Ст3 140 40 m³ X: 6588013, Y: 683888
Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvundament PÕT 9c Pinnas: Betoonvundament PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
8. Hor. 1.0345 (P235GH) Ст20
4.90 4.90 m³ X: 6587971, Y: 683852
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonsarkofaag PÕT 9c Pinnas: Betoonsarkofaag PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonsarkofaag PÕT 9c
12/59
9. Vert. Ст.3 74 74 m³ X: 6588011, Y: 684123
Õlitustatud vesi Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
10. Hor. Teras 127 127 m³ X: 6587919, Y: 684163
Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
11. Vert. Teras 90 90 m³ X: 6587951, Y: 684188
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
12. Vert. Teras 12.50 12.50 m³ X: 6587957, Y: 684057
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
13. Vert. Teras 12.50 12.50 m³ X: 6587955, Y: 684056
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
14. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587960, Y: 684138
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
15. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587941, Y: 684129
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
16. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587956, Y: 684099
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
17. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587973, Y: 684108
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
18. Vert. Teras 3 3 m³ X: 6587968, Y: 684142
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
19. Hor. Ст.3 80 80 m³ X: 6588021, Y: 684197
Toorõli kerge-keskfraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
20. Hor. Ст.3 18 18 m³ X: 6588018, Y: 684170
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
21. Vert. Teras 43.60 43.60 m³ X: 6587999, Y: 684158
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
13/59
Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
22. Vert. Teras 43.60 43.60 m³ X: 6588007, Y: 684162
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
23. Vert. Ст3 950 950 m³ X: 6587854, Y: 683703
Toorõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
24. Vert. Ст3 2 000 2 000 m³ X: 6587870, Y: 683674
Puhastatud õli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
25. Hor. Ст3 20 20 m³ X: 6587891, Y: 683698
Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
26. Vert. Ст3 300 300 m³ X: 6587922, Y: 683692
Filtraat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
27. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587884, Y: 683727
Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
28. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587894, Y: 683732
Bensiini fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
29. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587904, Y: 683737
Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
30. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587887, Y: 683690
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
31. Vert. Teras 200 200 m³ X: 6587897, Y: 683695
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
32. Hor. Ст3 32 32 m³ X: 6587895, Y: 683689
Kerge fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
33. Vert. Ст 3 3 000 3 000 m³ X: 6587837, Y: 683737
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
14/59
34. Vert. Ст 3 50 50 m³ X: 6587903, Y: 683702
Fussid Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
35. Vert. Ст 3 2 000 2 000 m³ X: 6587812, Y: 683724
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
36. Vert. S235J2G6 57 57 m³ X: 6587949, Y: 683701
Tsirkulatsiooniõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
37. Vert. 20 20 m³ X: 6587992, Y: 683731
Fenoolvesi/aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
38. Vert. 15 15 m³ X: 6587990, Y: 683735
Läbipesu segu Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
39. Hor. 40 40 m³ X: 6587993, Y: 683737
Tsirkulatsiooniõli+bensiinifraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
40. Vert. Teras Ст3 сп 400 400 m³ X: 6587772, Y: 683595
Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
41. Vert. Teras Ст3 сп 400 400 m³ X: 6587766, Y: 683607
Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
42. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587761, Y: 683590
Diiselfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
43. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587755, Y: 683601
Diiselfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
44. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587753, Y: 683585
Destillatsioonijääk Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
45. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587746, Y: 683596
Raske masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
15/59
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
46. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587743, Y: 683581
Destillatsioonijääk Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
47. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587737, Y: 683592
VKG D Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
48. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587733, Y: 683575
Bensiini fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
49. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587726, Y: 683586
VKG C Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
50. Vert. Ст.3сп 200 200 m³ X: 6587588, Y: 683413
Tsrirkulatsiooniõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
51. Vert. Ст.3сп 200 200 m³ X: 6587583, Y: 683422
Destillatsioonijääk Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
52. Vert. Ст.3сп 100 100 m³ X: 6587571, Y: 683444
Raske koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
53. Horis. Ст.3 50 50 m³ X: 6587591, Y: 683417
Koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
54. Horis. Ст.3 50 50 m³ X: 6587590, Y: 683423
Koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
55. Vert. 12Х18Н 10Т 25 25 m³ X: 6587588, Y: 683427
Koksidestillaat ja aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
56. Vert. 12Х18Н 10Т 25 25 m³ X: 6587584, Y: 683435
Koksidestillaat ja aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
16/59
57. Vert. S235J2 17 17 m³ X: 6587561, Y: 683443
Raske koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
58. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587224, Y: 683407
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
59. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587245, Y: 683418
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
60. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587266, Y: 683428
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
61. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587282, Y: 683440
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
62. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587296, Y: 683447
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
63. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587310, Y: 683455
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
64. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587237, Y: 683382
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
65. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587258, Y: 683392
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
66. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587278, Y: 683403
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
17/59
67. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587297, Y: 683411
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
68. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587311, Y: 683418
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
69. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587325, Y: 683425
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
70. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587255, Y: 683346
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
71. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587276, Y: 683356
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
72. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587296, Y: 683367
Keskfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
73. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587317, Y: 683373
Kerge masuut PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
74. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587330, Y: 683380
Raske masuut PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
75. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587345, Y: 683388
Destillatsioonijääk PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
76. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587265, Y: 683324
Diiselfraktsioon PR Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
77. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587280, Y: 683331
Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c
18/59
Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
78. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587294, Y: 683339
Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
79. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587307, Y: 683346
Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
80. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587321, Y: 683353
Põlevkiviõli mark C Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
81. Hor. Cт. 20 63 63 m³ X: 6587682, Y: 683741
Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
82. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587733, Y: 683750
Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
83. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587728, Y: 683760
Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
84. Vert. X18H10T 24 24 m³ X: 6587675, Y: 683720
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
85. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587709, Y: 683741
Leelise lahus Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
86. Vert. Cт. 3 100 100 m³ X: 6587717, Y: 683746
Leelise lahus Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
87. Hor. Cт. 3 100 100 m³ X: 6587697, Y: 683735
Butüülatsetaat, isobutüülatsetaat Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
88. Vert. Cт. 3 3 000 3 000 m³ X: 6587723, Y: 683727
Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
89. Hor. 1X18H9T 60 60 m³ X: 6587657, Y: 683719
Summarsed fenoolid Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
19/59
Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c 90. Vert. 12X18H10T 6.50 6.50 m³ X: 6587659, Y:
683723 Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
91. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587687, Y: 683741
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
92. Vert. X18H10T 19 19 m³ X: 6587669, Y: 683733
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
93. Vert. X18H10T 6.40 6.40 m³ X: 6587666, Y: 683735
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
94. Hor. X18H10T 56 56 m³ X: 6587669, Y: 683726
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
95. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587667, Y: 683725
Fenoolid, kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
96. Hor. Cт. 20 50 50 m³ X: 6587688, Y: 683729
Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
97. Hor. 12X18H10 25 25 m³ X: 6587652, Y: 683716
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
98. Hor. 12X18H10 25 25 m³ X: 6587648, Y: 683714
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
99. Horis. X18H9Т 60 60 m³ X: 6587696, Y: 683746
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
100. Vert. Cт. 20+12X18H10 25 25 m³ X: 6587647, Y: 683724
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
20/59
101. Vert. Cт. 37-2 100 100 m³ X: 6587686, Y: 683752
Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
102. Vert. X18H10Т 100 100 m³ X: 6587695, Y: 683756
Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
103. Vert. Cт. 20+12X 18H10 25 25 m³ X: 6587665, Y: 683730
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
104. Vert. 12X18H10T 6.50 6.50 m³ X: 6587640, Y: 683720
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
105. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587639, Y: 683722
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
106. Vert. 12X18H10T 17 17 m³ X: 6587635, Y: 683717
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
107. Vert. 12Х18Н10Т 5 5 m³ X: 6587633, Y: 683719
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
108. Vert. 12Х18Н10Т 5 5 m³ X: 6587641, Y: 683710
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
109. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588173, Y: 683682
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
110. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588179, Y: 683669
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
111. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588186, Y: 683688
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
112. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588192, Y: 683675
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c
21/59
Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
113. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588197, Y: 683694
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
114. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588204, Y: 683681
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
115. Vert. Silindr. S235J2 100 100 m³ X: 6588164, Y: 683676
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
116. Vert. Silindr. S235J2 100 100 m³ X: 6588169, Y: 683666
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
117. Vertikal. Tsilindr. Plastik 30 30 m³ X: 6588227, Y: 683751
NaOH Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
118. Vertikal. Tsilindr. Plastik 30 30 m³ X: 6588230, Y: 683753
Koagulant Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
119. vertikal. tsilindr. koonilin. teras S235
150 150 m³ X: 6588216, Y: 683777
Muda Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
120. vertikal. tsilindr. koonilin. teras S235
4.95 4.95 m³ X: 6588132, Y: 683682
Heitvesi Välisõhk: Söefiltri püüdesüsteem PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
121. Vertikal. Tsilindr. PVC 9 9 m³ X: 6588114, Y: 683695
Heitvesi Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: - PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: - PÕT 9c
122. Vert. Teras Ст3 сп 25 25 m³ X: 6587814, Y: 683674
Leelised Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
123. Vert. Teras Ст3 сп 80 80 m³ X: 6587836, Y: 683680
Bensiin-vesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c
124. Vert. Teras Ст3 сп 80 80 m³ X: 6587829, Y: 683677
Bensiinleelised Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c
22/59
125. Horis. Teras Ст3 сп 11 11 m³ X: 6587796, Y: 683680
Bensiin-vesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
126. Vert. X18H10T 132 132 m³ X: 6587675, Y: 683737
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
127. Vert. Cт. 3 41.50 41.50 m³ X: 6587677, Y: 683705
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
128. Vert. Cт. 20 20 20 m³ X: 6587675, Y: 683711
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
129. Vert. Cт. 20 20 20 m³ X: 6587673, Y: 683702
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
130. Vert. Cт. 20 12.50 12.50 m³ X: 6587669, Y: 683708
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
131. Vert. Cт. 20 4 4 m³ X: 6587669, Y: 683701
Kerge jääk DF Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
132. Hor. ВСт3сп 4.95 4.95 m³ X: 6588195, Y: 684207
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
133. Vert. 21.84 20 m³ X: 6587973, Y: 683761
Eelpuhastatud õli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
134. Vert. 21.84 20 m³ X: 6587972, Y: 683764
Puhastatud põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
135. Vert. 6.45 5.70 m³ X: 6587971, Y: 683766
Pesuvesi, orgaaniline faas Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
136. Vert. 1.61 1 m³ X: 6587970, Y: 683768
Veefaas Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
137. Vert. 33 33 m³ X: 6587773, Y: 683665
Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
23/59
Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
138. Vert. 4.90 4.90 m³ X: 6587772, Y: 683664
Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
139. Vert. 4.90 4.90 m³ X: 6587327, Y: 683469
Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr
Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine
1. Lõhna vältimine või vähendamine
saasteallikate arvu vähendamine; püüdeseadmete paigaldamine saasteallikate hermeetilisuse suurendamine; mahutite hingamisaurude puhastamine
Rakendatud
2. Pinna- ja põhjavee kaitse
mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstrueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile kiletatud kogumisbassein, mis mahutab aasta koguse ja pumpla koos surve-trassiga selle suunamiseks biopuhastisse
Rakendatud
3. Pinnase kaitse mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile
Rakendatud
4. Reovee tekke vähendamine
sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine, et vähendada sademevee sattumist tööstuskanalisatsiooni - tilgapüüdjate paigaldamine gaasipuhurite imemiskollektoritele - tehnoloogilise ja sademevee kasutamine vastavuses põlevkivituha ja poolkoksi ladestusmetoodikaga lahkvoolne kanalisatioon - tilgapüüdjate paigaldamine - tuhaärastussüsteem
Rakendatud
5. Jäätmete kõrvaldamine
Prügilasse ladestada jäätmeid vastavalt keskkonnaministri 29.04.04. a. määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". Põlevkivituha ja poolkoksi ladestamine 0,5 m kihina ja tihendamine. Rakendatud
6. Reovee tekke vähendamine
toorõlide filtreerimine, fuusside tekke vähendamine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia
Osaliselt rakendatud
7. Energia ja kütuse tõhus kasutamine
generaatorigaasi suunamine elektrienergia ja auru tootmiseks VKG Energia OÜ SEJ; poolkoksigaasi ja koksigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni- ja elektroodkoksi seadmel; separaatorigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni seadmel; soojuskadude vähendamine, aurukondensaadi tagastamine; sagedusmuundurite paigaldamine pumpade elektrimootorite töökoormuse reguleerimiseks; destillatsiooni toruahi; torude isoleerimine, sekundaarse soojuse kasutamine; muundurid;
Rakendatud
8. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine
kasutada mahutite, kolonnide, pumpade hingamisel tekkivate gaaside puhastamiseks söefiltreid; mahutiparkide ühtne hingamissüsteem ja püüdeseadmed saasteainete püüdmiseks; saasteallikate arvu vähendamine; lämmastikhingamise kasutamine söefiltrid; vahemahutite arvu vähendamine; saasteallikate hingamissüsteemi sulgemine suletud tehnoloogilisse tsüklisse
Rakendatud
9. Vee säästlik kasutamine
vee korduvkasutus; õhkjahutite kasutamine; veekadude vähendamine jahutamise ja aurugaasisegu jaotamise tehnoloogia muutmine, ringlusveesõlmed
Rakendatud
10. Pooltoodete säästlik kasutamine
Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine
Rakendatud
11. Abimaterjalide säästlik kasutamine
toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine
Rakendatud
12. Kemikaalide säästlik kasutamine
Kemikaaliseaduse nõuete ning toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine
Rakendatud
13. Toorme säästlik kasutamine
GGJ-de protsessi juhtimise automatiseerimine andurid, kontrollerid, arvutid
Rakendatud
14. Jäätmetekke vältimine
toorõlide filtreerimine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia
Rakendatud
24/59
15. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine
Heiteallikate inventuur Heiteallikate inventuur, mille käigus tuleb määrata otseste mõõtmiste teel lõhnaainete kontsentratsioonid (OU/m3) ja arvutada heitkogused (OU/s, vastavalt Keskkonnaameti 26.09.2018 korraldusele nr DM-100381-3.
Rakendatud 15.10.2020
16. Jäätmete kõrvaldamine
Reostunud pinnase ladestamine prügilasse Reostunud pinnas ladestatakse nõuetekohaselt ladestatud TSK tuhale. Ladestamine toimub kärgtehnoloogiaga. Jäätmed paigutatakse nn kärgedesse 0,5 m paksuste kihtidena ning kaetakse seejärel 0,5-1 m paksuse niiske TSK tuha kihiga, mis takistab jäätmemassi sademevee imendumist. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksuse TSK tuhaga või poolkoksiga. Vastuvõetavad jäätmed ja prügila stabiilsus vastavad Keskkonnaministri määruse nr 38 nõuetele, nõrgvee teke on viidud miinimumini.
Rakendatakse
17. Pinna- ja põhjavee kaitse
Vastavalt keskkonnaministri määrusele 29.04.2004 nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” rajatakse ladestusala laienduse alale nõuetekohane põhi. Rakendatakse
18. Muud asjakohased meetmed
Keemia vkt 3 kasutusõigus Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat kinnistu 32215:001:0065 kasutusõiguse omamisest enne oma tegevuse laiendamist kinnistule.
Vajadusel
19. Muud asjakohased meetmed
Kinnistute kasutusõigus Ettevõte on kohustatud teavitama käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist.
Vajadusel
20. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine
VKG OIL AS-il tuleb korraldada käitise tootmisterritooriumi piiril, aadressil Keemia vkt 7t asuva välisõhu seirejaama töö (saasteainete SO2 ja H2S pidevseire) ja selle mõõteseadmete asjakohastele standarditele vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Pidevseirejaama analüsaatorite pikema rikke, korralise hoolduse või remondi korral teostada täiendavalt H2S ja SO2 seiret käitise territooriumi piiril sagedusega kord nädalas ja mõõtmistulemused edastada KOTKAS vahendusel.
Pidevalt
21. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine
Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallikatest nr 005, nr 014, nr 024, nr 035 ja nr 057 on kuni 17 tundi aastas (kõik seadmed kokku). Heiteallika nr 005 „005, GGJ-3 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 6 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 3 tundi aastas ja seiskamine kuni 3 tundi aastas); heiteallika nr 014 „014, GGJ-4 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 6 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 3 tundi aastas ja seiskamine kuni 3 tundi aastas); heiteallika nr 024 „024, GGJ-5 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 2 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas ja seiskamine kuni 1 tund aastas); heiteallika nr 035 „035, 1000 t gg küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 2 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas ja seiskamine kuni 1 tund aastas); heiteallika nr 057 „057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 1 tund aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas). Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti etteantud vormil (keskkonnakompleksloa lisa "Äkkheidete vorm"). Koondandmed etteantud vormil esitada Keskkonnaametile üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis.
Pidevalt
T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire 25/59
T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik
Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine Nr plaanil või kaardil L-EST97
koordinaadid Seiratavad näitajad
Seire sagedus
pinnase seire
Pinnaseseire, Proovivõtupunkti andmed on toodud lähteolukorra aruandes.
Puuraukude asukohad on näidatud lähteolukorra aruande („VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne“ Kohtla-Järve, 2015)
X: 6588017, Y: 684092
Proovi võtmisel järgida asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagada, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.
Arseen (As) Baarium (Ba) Elavhõbe (Hg) Kahealuselised fenoolid Koobalt (Co) Kroom (Cr) Molübdeen (Mo) Nikkel (Ni) PAH summa Plii (Pb) Tsink (Zn) Vask (Cu) Ühealuselised fenoolid BTEX summa Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
Üks kord kümne aasta jooksul
põhjavee seire
põhjavee seire, Põhjaveeseiret teostatakse VKG Oil AS poolkoksiprügila ja tuhaväljaku läheduses paiknevatest seirekaevudest
Puuraukude asukohad on näidatud lähteolukorra aruande („VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne“ Kohtla-Järve, 2015)
X: 6588017, Y: 684092
Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.
Naftasaadused Üks kord viie aasta jooksul
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks
T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr
Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus
Meetme rakendamise tähtaeg
1. Tootmise seire Tootmissisendite, pooltoodete, toodangu kvalitatiivne ja kvantitatiivne arvestus. Tootmisprotsesside pidev jälgimine. Pidev 2. Jäätmetekke seire Ladestavate jäätmete kogus ja liik. Jäätmetekke seire peab andma täieliku ülevaate tekkivate ja käidavate jäätmete liikidest ja kogustest aasta jooksul. Pidev 3. Jäätmekäitluskoha
seire Teostatakse vastavalt seirekavale. Pidev
4. Heitetekke seire Saasteallikatest eralduvate gaaside koostis, saasteainete kontsentratsioon ja heitkogus Pidev 5. Heite
keskkonnamõju seire
Välisõhu kvaliteedi pidevseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril seirejaamas. Pidev
6. Müra- ja vibratsiooni seire
Mürataseme mõõtmine (müra tase seadmetel ja tööruumides). Vibratsioon puudub.
Pidev
7. Muud asjakohased meetmed
Pinnavee seire teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ labor Pidev
26/59
8. Muud asjakohased meetmed
Defenolatsiooniseadme fenoole säilitavate mahutite lämmastikrõhu all hoidmise süsteem. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda / Lämmastikrõhu reguleerimine süsteemis 2-3 korda vahetuse jooksul / rõhu langemise korral näitaja on rõhk, mida kontrollitakse iga tund, mõõteseadme nimetus: BTC300,kontroller pidevseire, Kalibeerimissagedus: 1 kord 2 aasta jooksul
Hoolduse sagedus: 2-3 korda vahetuse jooksul / rõhu langemise korral
9. Muud asjakohased meetmed
Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemisel suitsukorstnad (D-1,D-2): mahutite hingamis-süsteemist tulevate süsivesinik-aurude põletamine Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda ja põlemisrežiimi. Mõõdetavad näitajad: SO2; CO; NOx; O2 / H2S Mõõtmise sagedus: 2 korda aastas / 1 kord aastas Mõõteseade nimetus: TESTO 350-XL, kalibeerimissagedus: 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: Iga päev seadme töö ajal
10. Muud asjakohased meetmed
Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: Defenoleerimis-seadme fenoolide destillatsiooni osakonna vaakumpumba aktiivsöefilter – fenoolide ja lahusti aurude püüdmiseks vaakum-süsteemis Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi Mõõdetavad näitajad: fenool, butüülatsetaat (mõõtmisi tehakse nii enne kui pärast söefiltrit) mõõtmise sagedus: 2 korda aastas, mõõteseadme nimetus: Akrediteeritud meetod Kalibeerimissagedus: 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: Iga päev seadme töö ajal
11. Muud asjakohased meetmed
Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Mahutid 8 tk. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Mõõdetavad näitajad: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: Vajadusel, mõõteseadme nimetus: рН-meeter, kalibreerimisskaala kalibeerimissagedus: 1 kord kvartalis / 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: Vajadusel
12. Muud asjakohased meetmed
Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Separaator 4 tk. 75 m3/h Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda /Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. Mõõdetavad näitajaf: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: 1 kord 24h; mõõteseadme nimetus: рН-meeter, kalibreerimisska ala, kalibeerimissagedus: 1 kord kvartalis / 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: 1 kord kvartalis
13. Muud asjakohased meetmed
Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Flotaator Huber 100 m3/h 2 tk. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda /Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. mõõdetavad näitajad: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: 1 kord iga 4 tunni järel Mõõteseadme nimetus: рН-meeter; kalibreerimisskaala Kalibeerimssagedus: 1 kord kvartalis / 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: 1 kord kvartalis
14. Muud asjakohased meetmed
Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: Defenoleerimise seadme kolonn K-8 – seadmete hingamissüsteemist eralduvate fenoolide ja lahusti aurude püüdmine Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi Mõõdetavad näitajad: fenool, butüülatsetaat (mõõtmisi tehakse nii enne kui peale kolonni) mõõtmise sagedus: 2 korda aastas, mõõteseadme nimetus: Akrediteeritud meetod Kalibeerimissagedus: 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: iga tund
15. Muud asjakohased meetmed
Reovee pumpla nr 2 ja 3 hingamisaurude puhastamine söefiltritega: Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda iga päev seadme töö ajal. Mõõdetavad näitajad: fenool H2S, NMVOC, benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleen (mõõtmisi tehakse nii enne kui pärast söefiltrit), sagedus 1 kord aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.
Mõõta 1 kord aastas, kalibreerida kord aastas.
16. Muud asjakohased meetmed
Heitvee tsehhi mahutite hingmissüsteem ja söefilter - Hingamis-süsteemi kogunenud aurude puhastus. Kontrollitakse visuaalselt iga päev seadme töö ajal seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. Mõõdetavad näitajad: Fenool, H2S, NMVOC, benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleen (mõõtmisi tehakse nii enne kui pärast söefiltrit)- sagedus 2 korda aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.
Mõõtmissagedus 2 korda aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.
T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks27/59
T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr
Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)
Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)
Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1. Põlevkivi utmine gaasigeneraatorites Gaasi purse ekstraktorite vesilukkudest ja gaasitatuse oht
Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev vesiluku taseme kontroll; o pidev jälgimine kontrollmõõteriistade korrasoleku üle; o ringlusvee süsteemi katkestuse korral järvevee kasutamine
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
2. Toorõli puhastus ja ettevalmistus Mahuti ülejooks, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan
o elektrivarustuse organiseerimine kahest punktist; o õigeaegne asjakohane töötajate väljaõpe;
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
3. Toorõli destillatsioon Torujuhtmete leke, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev kontroll; o defektoskoopia; o plaanilised ennetavad remondid;
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
4. Elektroodkoksi ja bituumeni tootmine Koksikuubi põhja leke läbipõlemise tõttu Hädaolukorra lahendamise plaan
o plaanilised ennetavad remondid;
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
5. Fenoolvee defenoleerimine, peenkeemia toodete tootmine
Äärikühenduse tihendi praak, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev kontroll; o plaanilised ennetavad remondid;
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
6. Vahe- ja kauba-produktide ladustamine ja laadimine
Mahuti leke või ülejooks, torujuhtme leke, tulekahju
Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev kontroll kontrollmõõteriistade üle, paralleelsed käsitsi kontrollmõõteriistad; o töötajate kvalifikatsiooni tõstmine
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
7. Heitvee puhastamine Mahuti leke või ülejooks, torujuhtme leke, tulekahju
Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev kontroll; o seadmete hooldus.
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed28/59
T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed
Tegevused käitise sulgemise korral Tootmistegevuse lõpetamisel on oluline pidada silmas järgmisi faktoreid: - seadmed; - elektroonika; - tooraine; - produkt; - jäätmed; - kommunikatsioonid.
Tootmisseadmed, mis on standardsed ja sobivad kasutamiseks teistes tootmisettevõtetes, müüakse. Amortiseerunud ja tootmiseks kõlbmatud seadmed eemaldatakse ning toimetatakse metalli kokkuostu. Enne seadmete eemaldamist teostatakse mahutite, generaatorite või teiste seadmete põhjalik puhastus, et oleks tagatud ohutus inimese tervisele ning keskkonnale metallist seadmete lõikamisel, mille vältel on tõenäone sädemete teke ja toimub metallosade kuumenemine.
Töökorras elektroonilised detailid ja mikroskeemid müüakse samuti. Vananenud ja mittevajalikud detailid antakse üle ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevasse ja vastavat litsentsi omavasse firmasse utiliseerimiseks.
Ladudes olev ja ettevõtte sulgemise järel mittevajalik tooraine, pooltooted ja valmisproduktid müüakse.
Jäätmete käitlus toimub analoogselt töötava ettevõttega, st tekkivad tavajäätmed antakse üle Uikala prügilasse, ohtlikud jäätmed vastavat tegevuslitsentsi omavasse firmasse.
Kommunikatsioonide all peetakse silmas eelkõige tarbitavat elektri- ja soojusenergiat ja vett. Vastavate elektri, soojuse ja veega varustavate ettevõtetega lepingud lõpetatakse.
Järelhoolduse meetmed Tegevuse täieliku lõpetamise järgsel perioodil teostatakse järelhooldust vastavalt seadusandluses toodud nõuetele. Lisaks rakendatakse vastavalt vajadusele meetmeid vältimaks lähtuvat ohtu võimalikust jääksaastest.
T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Jäätmete käitlemine
J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 29/59
J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Jrk nr 1.
Nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala
Keskkonnaregistrikood JKK4400097
Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 2e 2767402 32215:001:0058 X: 6587981, Y: 682709
Keemia vkt 5t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2801163 32215:001:0067 X: 6588444, Y: 683284
Keemia vkt 2t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747163 32215:001:0064 X: 6589172, Y: 683098
Keemia vkt 1t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747662 32215:001:0063 X: 6588379, Y: 682115
Keemia vkt 4t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2774728 32215:001:0066 X: 6587789, Y: 683150
Keemia vkt 3t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2762867 32215:001:0065 X: 6587246, Y: 682284
Plaan või kaart
Number plaanil või kaardil
Käitluskoha andmed
Jrk nr 2.
Nimetus Kohtla-Järve põlevkiviõlitööstus
Keskkonnaregistrikood JTK0671262
Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747584 32217:001:0034 X: 6587904, Y: 684240
Keemia vkt 10j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2740399 32215:001:0040 X: 6587552, Y: 683509
Keemia vkt 11j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747654 32217:001:0045 X: 6587636, Y: 683797
Keemia vkt 2j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2767595 32217:001:0033 X: 6588120, Y: 684075
Keemia vkt 3j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2742954 32217:001:0035 X: 6588196, Y: 684242
Keemia vkt 4j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747608 32215:001:0026 X: 6587967, Y: 683858
Keemia vkt 13c, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2804103 32215:001:0046 X: 6586928, Y: 683080
Keemia vkt 5j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747609 32217:001:0038 X: 6587994, Y: 684199
Keemia vkt 6j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2762840 32217:001:0037 X: 6588041, Y: 684038
Keemia vkt 7j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747600 32215:001:0024 X: 6588021, Y: 683839
Keemia vkt 8j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2759017 32215:001:0022 X: 6587656, Y: 683715
Plaan või kaart
Number plaanil või kaardil
J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul30/59
J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 2 100 000 2 100 000 2 100 000 D5
286 000 R10
200 000 R5m
120 000 R5t
05 06 97* - Põlevkivi poolkoks 1 003 121 1 003 121 300 000 1 003 121 D5
240 000 R5t
10 01 18* - Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed 85 000 85 000 85 000 D13x
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 117 000 117 000 117 000 R5t
17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 50 000 50 000 50 000 D5
17 05 05* - Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas 50 000 50 000 50 000 D5
17 05 07* - Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal 50 000 50 000 50 000 D5
19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 286 000 286 000 286 000 R10
Jrk nr 2.
Käitluskoha nimetus Kohtla-Järve põlevkiviõlitööstus
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
13 07 03* - Muud kütused (sealhulgas kütusesegud) 500 500 500 R3f
13 07 01* - Kütteõli ja diislikütus 500 500 500 R3f
13 01 13* - Muud hüdraulikaõlid 2 015.20 15.20 2 000 2 015.20 R3f
13 02 05* - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 500.52 0.52 500 500.52 R3f
05 06 98* - Põlevkivi pigijäätmed („fuussid“) 7 100 7 000 100 7 100 R3f
J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr
Jäätmekäitlustoimingu nimetus
Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)
31/59
1. paigutamine tarindprügilatesse
D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
Petroter seadme TSK tuhk 1. Tuhk tuleb vedada koheselt ladestamispaigale. Tasandamine ja tihendamine peab toimuma vähemalt 5...6 tunni jooksul peale vee lisamist konveieri otsa juures. 2. Värske niisutatud tuhk veetakse ladestuskohta, kus kallatakse kastist maha. Koormad paigutatakse tihedusega, mis võimaldab buldooseriga planeeritud 60...70 cm paksuse kihi moodustamist. 3. Paigaldatud TSK tuhk peab tsementeeruma minimaalselt nädala, enne kui sinna saab uuesti peale sõita 4. On soovitatav kasutada GPS seadmetega varustatud buldooserit ja ekskavaatorit, mis tagavad tööde täpse ja efektiivse teostuse.
2 100 000
2. paigutamine tarindprügilatesse
D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
Põlevkivi poolkoks Ladestatakse olemasolevasse ladestusse, planeeritakse buldooseri abil
1 003 121
3. paigutamine tarindprügilatesse
D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
Reostunud pinnas IPT Projektijuhtimine OÜ 2019. a tööga nr 19-04-1480 on välja töötatud reostunud pinnase ladestamistehnoloogia. Hoidla üldstabiilsuse tagamiseks tuleb jäätmete ladestamisel kärgedesse tagada ladestamiskoha kaugus vähemalt 30 m hoidla välisküljest. Vajadusel tuleb jäätmed katta kohe peale ladestamist. Muud tingimused reostunud pinnase ladestamisel kärgedesse on sarnased varem välja töötatud tuha kuivladestamise tingimustega. Väikese veejuhtivuse säilitamiseks tuleb Petroter tuhk lõpplasundil katta 4 meetri paksuse aheraine kihiga. See tagab ühtlase vihmavee dreenimise ladestupinnakihis. Alternatiiviks on kattekihi moodustamine 5...6 m paksusena Petroter TSK tuhast. Sel juhul tuleb ette näha vihmavete ära juhtimine ladestu pinnalt kraavidega. 4 meetrise aheraine kihiga tuleb TSK tuhk katta siis, kui nõlvsusega 1 : 3 ette valmistatud nõlva kõrguseks on 10 m. 10 meetrini on TSK tuha nõlv stabiilne. Poolkoksi ladustamisel tuleb järgida varem välja töötatud lahendusi.
150 000
4. jäätmete segamine ja paigutamine tarindprügilasse
D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) D13x - jäätmete kõrvaldamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
VKG Energia OÜ-lt vastu võetav suitsugaaside puhastamise jääkprodukt segatakse enne ladestamist TSK tuhaga (toimingukood D13x). Segamine toimub mehaaniliselt kopaga. Edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt põlevkivituha ladestusmetoodikale prügilasse.
85 000
5. ringlussevõtt toormevaruna
R3f - ringlussevõtt toormevaruna ehk jäätmematerjali lagundamine, sealhulgas gaasistamise ja pürolüüsi teel mis tahes keemilisteks ühenditeks, mis võetakse järgnevalt ringlusse kemikaalidena uue toote koostises
Õliettevalmistuse seadmel toimub vedelkütusejäätmete puhastamine mehhaanilistest lisanditest, veest ja osaliselt sooladest. Mahutisse E-1 juhitakse raskeõli gaasigeneraatorijaamadest, raskeõli fenoleerimisseadmelt, õli heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhi õlitustamisseadmelt ning taaskasutatavad õlid (sh mineraalõlipõhilised kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlid, muud hüdraulikaõlid ja vedelkütusejäätmed) ja fuussid. Raskeõli mahutist E-1, kerge-keskõli mahutist E-6 ja bensiinifraktsioon mahutist E-2 juhitakse vastuvõtukollektorisse ja sealt edasi mahutisse E-3. Mahutis E-3 valmib filtreerimiseks bensiini–raskeõli– kergkeskõli segu vahekorras 1:1:1,7. Segu tsirkuleeritakse pumpade abil läbi soojusvahetite vajaliku konditsiooni (tihedus ja temperatuur) saamiseks. Valmissegu pumbatakse läbi filtrite (6 tk). Filtrid töötavad perioodiliselt ning tehnoloogiaprotsess on automatiseeritud. Saadud filtraat juhitakse mahutisse E-12 ja segatakse soojusvahetites soojendatud fenoolveega mahutist A-9. Filtraadi ja fenoolvee segu suunatakse termosetititesse A-1,2,3,11,12 filtraadi (põlevkiviõli) läbipesemiseks sooladest ja mehhaanilistest lisanditest. Puhastatud põlevkiviõli suunatakse mahutisse E-8. Fenoolvesi termosetititest A-1,2,3,11,12 suunatakse mahutisse A-13. Fenoolvesi mahutist A-13, mida segatakse bensiinifraktsiooniga mahutist E-2, suunatakse termosetititesse A-4, 4/1 vee puhastamiseks õlist ja mehaanilistest lisanditest. Mahutist E-8 suunatakse puhastatud põlevkiviõli destillatsiooniseadmele.
10 615.72
6. taaskasutamine tagasitäitena (välisvalli rajamine)
R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
Lähtuvalt materjalide kättesaadavusest ja erosioonikindluse tagamise vajadusest võib ladestu välisvalli rajamiseks vastavalt prügila projektile kasutada 4 m paksust aherainekihti, 5-6 m paksust hoolikalt tihendatud TSK tuhka või 10 m paksust poolkoksist välisvalli. Ladestu erinevate välisvalli lahenduste kasutamine nö. vaheldumisi, vastavalt tootmises tekkivatele jäätmetele, ei ole hoidla üldstabiilsuse seisukohalt vastunäidustatud. Üleminekute arv ei avalda samuti mõju hoidla geotehnilisele üldstabiilsusele. Välisvalli rajamine looduslike materjalidega samaväärsete omadustega tehismaterjalist võimaldab vähendada looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Vastavalt prügila projektidele ja nende aluseks olnud uuringutele sobivad aheraine, TSK tuhk ja poolkoks prügila välisvalli rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta ning nõuetekohase välisvalli rajamisel on positiivne mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
477 000
7. taaskasutamine prügila sulgemisel
R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks
Täiendavaks erosiooni vähendamise meetmeks kaetakse ladestu enne haljastamist TSK tuha ja reoveesette komposti seguga. Segu jaoks vajalik komposti kogus on mahulises suhtes 1:1 tuha kogusega. Kompost ja tuhk paigutatakse segamise kohas vaaludena. Segu paigaldatakse nõlvale buldooseriga. Katmisel järgitakse IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 21-05-1675 välja töötatud tööjuhist. Vastavalt juhisele on segu maksimaalseks paksuseks 40 cm (keskmine paksus 30 cm) ning segu ei tihendata.
572 000
8. taaskasutamine jäätmeladestu laienduse alale põhja rajamine
R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine
Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" ja prügila ehitusprojektidele taaskasutatakse lisaks savile kindlal otstarbel tsementeeruva Petroter tuhka taaskasutustoimingu koodi R5m alusel prügila laienduse alale põhja rajamiseks. Niisutatud, tihendatud ning nõuetekohaselt paigutatud Petroter tuhk moodustab betoonilaadse vettpidava kihi ning ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Tehisbarjäär rajatakse osaliselt tehismaterjalist, mille abil vähendatakse looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Tuhk vastab asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele, mida rakendatakse looduslike materjalidele samal eesmärgil. Vastavalt eelnimetatud uuringutele sobib Petroter tuhk prügila põhja rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta.
200 000
32/59
J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane
J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded
Kirjeldus Rakendamine Poolkoksi ja põlevkivi koldetuha koosladestamine
Käitises tekkiv poolkoks ja põlevkivi koldetuhk tuleb ladestada prügilasse vastavalt OÜ IPT Projektijuhtimine (registrikood 10670486) poolt koostatud tööle nr 13-11-1124/1 „AS VKG Petroter meetodil tekkiva TSK tuha ja poolkoksi optimaalse koosladustamise tehnoloogia väljatöötamine“.
Ladestu kuju on TSK tuha ladustamisel mägi nõlvadega 1:3. Petroter TSK tuhk transporditakse ladestusalale konveieritega. Tehases jahutatakse tuhk järveveega ning tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, lisades ca 0,2 liitrit vett 1 kg tuha kohta. Vee lisamine peab tagama lisaks jahutamisele ka tolmamise vältimise konveierilindil. Konveieri otsa juures lisatakse tuhale täiendavalt õlistatud või sadevett (0,250 liitrit vett 1 kg kuiva tuha kohta), mis teeb tuha mittetolmavaks ja rulliga tihendatavaks. Konveierite otsa on ehitatud segaja, kus vesi lisatakse. Segamine tagab vajaliku vee ühtlase jagunemise tuhas. Tuha veega käitlemine võib mõlemas etapis toimuda õlitustatud ja sadeveega, kuna vastavalt uuringutele ei määra vee kvaliteet tuha geotehnilisi omadusi ega ka hilisemalt veega kokku puutumisel leostuvate ainete koosseisu ja määra. Konveieri otsa juurde on projekteeritud ajutine vaheladu tuha ladustamiseks. Tuha laadimine ajutisest ladustamispaigast edasi transpordiks toimub frontaallaaduriga. Lisatava vee kogus tagab, et: • TSK tuhk seistes ja laadimisel ei tolma; • TSK tuhk on piisavalt väikese tugevusega juhuks kui tuhk jääb ajutisse ladustamiskohta pikemaks ajaks (kuni 7-10 päeva), ehk tuhk on endiselt frontaallaaduritega laaditav. Frontaallaadurid laadivad tuha autodele, tuhk transporditakse ladustamise kohta. Peamised transporditeed vajavad, sarnaselt poolkoksi transpordile, ettevalmistatud sõidurada. TSK tuhk kallatakse autodelt hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Lisatud vee kogus tagab rulliga tihendatavuse nii värskelt kohale veetud kui ka vahelaos seisnud tuhal. Vee lisandumine ladestusalale hiljem, näiteks sadude või niisutamise tõttu ei ole probleemiks. Vesi seotakse tuhka (kokku umbes 0,5 liitrit 1 kg kuiva tuha kohta) ca 30 päeva jooksul. Täiendava vee kogus suurendab aluspinna tugevust veelgi täiendava tsementeerumisega. Paigaldatud TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub keskkonnatingimuste muutustele vastupidav tsement. Tsement on püsiv nii pH muutuste kui temperatuurimuutuste suhtes. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub materjal, mille filtratsioonimoodul on väiksem, kui 10-8 m/s. Seega puudub vajadus muuta juba poolkoksi ladestu sulgemiseks välja töötatud lahendust, kus prügilakeha kaetakse 10 m paksuse poolkoksivalliga, mis haljastatakse. Nii ajutises ladustamispaigas (vahetult konveieri otsa juure), transpordil kui ka ladestamise kohas ei saa välistada kuival perioodil tuha tolmamist. Isegi peale tsementeerumist ja kivistumist purustatakse tekkinud sidemed vahetult auto ratta all, laaduriga töötamisel jne. Seetõttu tuleb ladestut vajadusel ka niisutada. Niisutamisel kasutatakse vett või õlitustatud vett. Täiendava vee lisamisel suureneb ka ladestu tugevus pinnakihis.
Pidevalt
Põlevkivi pigijäätmete (fuusside) ja teiste ohtlike ainete taaskasutamine toimingukoodiga R3f
Mineraalõlipõhiliste kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlide, muude hüdraulikaõlide ja vedelkütusejäätmete puhastamine ja ümbertöötlemine koos generaatorõliga. Võttes arvesse, et utiliseerimisele võetavate õlide plaanitud maht on ainult 5 % üldisest põlevkiviõli toodangust, ei halvenda utiliseerimisele võetavad õlid põlevkiviõli kvaliteeti. Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlid, muud hüdraulikaõlid ja vedelkütusejäätmed erinevalt transformaatoriõlidest, ei sisalda PCB, TCDD, PCN. Olukorras, kus Kiviter tehased on konserveeritud jäätmete koodinumbriga 13 02 05*, 13 01 1 3*, 13 07 01* ja 13 07 03* taaskasutust ei toimu ja need antakse üle ohtlike ainete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Taaskasutamisega ei tohi kaasneda välisõhku paisatavate saasteainete sisalduste ja koguste suurenemist.
Pidevalt
Jäätmekäitlustoimingud käitises ja prügilas
1.Kõik jäätmekäitlusalased toimingu ettevõtte territooriumil peavad vastama kehtivatele tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele. Tagada jäätmekäitluse eest vastutavatele töötajatele vajalik väljaõpe, sealhulgas avariiolukordades käitumiseks. Ettevõttel peavad olema juhised tegevusplaanid jäätmetega seonduvate õnnetuste ennetamiseks ja hädaolukordades käitumiseks. 2. Tekkivad tava- ja ohtlikud jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks anda üle vastavaid tegevuslubasid (jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents) omavale isikule/ettevõttele. 3. Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekitatud, taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga omaduste ja tekke kohta. Lisaks arvestuse pidamisele peab säilima tõendusdokument, kus peab olema märgitud info jäätmeliigi, koguse ja omaduste kohta (kaalumisdokumendid, saatekirjad, laborianalüüsid vms). Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.
Pidevalt
Ohutusmeetmed Prügila rajamisel, kasutamisel, sulgemisel ja järelhoolde perioodil tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele. Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid.
Pidevalt
Ohutusmeetmed Autotranspordivahendite ja mehhanismide ohutuks tööks on ladestu juurdesõidutee ja ülemine platvorm pimedal ajal valgustatud. Ladestusse on paigaldatud hoiatussildid. Jäätmete mahalaadimine toimub ainult selleks ettenähtud kohas, millele osutavad viidad ja tähistused. Ladestut ümbritseva valli serv peab omama vähemalt 0,7 m kõrge ja 1 m lai. Jäätmete süttimisel või lihke esinemisel on transpordi-vahendite juhid kohustatud koheselt lõpetama mahalaadimise ja teatama juhtunust VKG OIL AS-I dispetserile ja juhtivtöötajatele. Süttimistest tuleb teatada ka Viru Keemia Grupp AS keskkonnaosakonnale. Põlengu kustutamiseks tuleb dispetseri kaudu teatada päästeteenistusele.
Pidevalt
Ohutusmeetmed Tagada jäätmekäitluse eest vastutavatele töötajatele vajalik väljaõpe, sealhulgas avariiolukordades käitumiseks. Ettevõttel peab olema juhis/tegevusplaan jäätmetega seonduvate õnnetuste ennetamiseks ja hädaolukordades käitumiseks.
Pidevalt
33/59
Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed
Kompleksloa omaja on kohustatud tegema kõik endast oleneva vältimaks jäätmetega seonduvaid (st jäätmete tekitamise-, taaskasutamise- ja kõrvaldamisega) õnnetusi. Tekkinud õnnetuste korral rakendama kõiki vajalikke abinõusid mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. Õnnetustest tuleb viivitamatult informeerida Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni ning Keskkonnaametit. Kompleksloa omaja on kohustatud korraldama enda süül keskkonda sattunud jäätmete ja neist põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise ning hüvitama täies mahus jäätmealase tegevusega põhjustatud kahju keskkonnale, teiste isikute varale ja tervisele.
Õnnetuste korral
Gaasipuhastusjäätmete mehaaniline segamine ja ladestamine
Suitsugaaside puhastamise jääkprodukt enne ladestamist segatakse TSK tuhaga (toimingukood D13x). Segamine toimub mehaaniliselt kopaga. Edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt põlevkivi tuha ladestusmetoodikale prügilasse.
Pidevalt
VKG Energia korrastatud tuhaladestule uue prügila rajamine
Nõuetekohane ohtlike jäätmete prügila rajatakse vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine". Prügila täidetakse nõuete kohaselt niiske Petroter TSK tihendavate kihtidega, mis kindlustab kogu ladestu väga hea veepidavuse, filtratsioonimoodul k = 0,67..3,14 x 10-9 m/s, mistõttu on uue ohtlike jäätmete prügila nõrgvee teke minimaalne. Ladestu kuju on mägi nõlvaga 1:3, mis võimaldab nõlval tehnikaga liikuda ning tagab stabiilsuse. Lisaks ei nõua see hiljem täiendavaid töid. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist.
Pidevalt
Nõrgvee kogumine VKG Energia Põhja SEJ korrastatud tuhaladestul on eraldi nõrgvee ehk drenaaživee kogumise süsteem. Kogunev vesi (arvestuslikult 102 200 m3/a) pumbatakse vajadusel Järve Biopuhastuse OÜ puhastile. Pumpla asub korrastatud tuhaladestu põhjaservas. Tuhaladestu korrastamise järgselt pole drenaaživee väljapumpamise vajadust olnud, kuna vett koguneb vähe. Kavandatava tegevuse tulemusena kogutakse kõigi VKG haldusesse kuuluvate prügilaalade ning ka riikliku suletud prügila ala 1 veed ühte süsteemi 64 m abs kõrguselt. Uue prügila ladestu moodustamise eelprojektis on järeldatud, et uue tuha kuivladestamise tehnoloogia kasutamisel moodustub madala filtratsioonimooduliga ja ühtlaselt tugev mäemassiiv ja sellest lähtuvalt uuest ladestust nõrgvett praktiliselt ei teki
Pidevalt
Selitatud vee kasutamine
Olemasolevate selitite veed on vajaduse korral võimalik kasutada tuhaväljaku niisutamiseks, et moodustuks heade tugevuslike omadustega ja väikese filtratsioonimooduliga kehand uue prügila põhja alla.
Pidevalt
Sademevee kogumine Uue prügila ladestu sademevee ärajuhtimine lahendatakse kahe järguna, et tagada pidev sademevee ärajuhtimine ka praegu juba korrastatud ladestusalalt ning hiljem muudetud sademevee ärajuhtimissüsteemi korral (ladestu täitmisel suletakse olemasolevaid kraave, rajatakse uusi kraavide süsteeme nii hooldustee kõrvale kui ka ladestusala piirile; juhul, kui kogumiskraavide võrgustikus on kavandatava tegevuse tõttu vaja teha ümberkorraldusi, tehakse need enne, kui uuele ladestule hakatakse jäätmeid paigutama). Kogumisbasseinidesse kogunenud vett vajaduse korral kasutatakse Petroter tuha niisutamiseks, milleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme (pumpla võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m).
Pidevalt
Prügila sulgemine Ettevõte tegeleb poolkoksiprügila I ja II ladestusjärgu lõppkuju moodustamisega vastavalt kehtivale AS Entec Eesti poolt koostatud põhiprojektile (töö nr 1114/17). Projekteeritud mahu saavutamisel ladestu suletakse. Kuna nõuetekohaselt paigaldatud tuhk on filtratsioonimooduliga <10-9 m/s, ei ole projektiga ette nähtud eraldi isolatsioonikihi rajamist. Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks kaetakse tuhast pealiskiht platool kattekihiga, milleks sobib aheraine (minimaalselt 4 m paksune kiht) või ka poolkoks (10 m kiht). Erosiooni kahjustuste vältimiseks kaetakse kattekiht hüdrokülviga või reoveesette ja TSK tuha seguga. Prügila järelhooldus toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".
Pidevalt
Fuusside käitlemine Ettevõtte tootmises tekib aastas 13 000 tonni fuusse, ettevõte tohib oma tootmises käidelda 6 000 tonni fuusse aastas, mida käsitletakse pooltootena THS mõiste alusel. Ülejäänud osa fuussidest koguses 7000 t/a antakse üle jäätmetena koodiga 05 06 98*. Fuusse ei tohi ladestada käitise territooriumil ning fuusse, mida ei käidelda oma tootmisprotsessis, tuleb üle anda jäätmetena koodiga 05 06 98*.
Pidevalt
Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks kindlustus
Ettevõttel peab olema ohtlike jäätmete taaskasutamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks.Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Juhul kui ettevõte enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus kompleksloa L.KKL.IV-198338 alusel ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nr L.KKL.IV-198338 ohtlike jäätmete käitlemist reguleerivas osas kehtetuks.
Ohtlike jäätmete taaskasutamise ajal
Ohutusmeetmed Käitaja peab olema teadlik prügila maa-alal toimuvast. Käitaja tagab, et kõrvalistel isikutel puudub ligipääs prügilasse ilma käitaja nõusolekuta. Prügila sissepääsu juures peab olema teave prügila käitaja ärinime, prügila liigi ja prügila tööaja kohta, väljaspool tööaega prügila väravad lukustatakse.
Pidevalt
Jäätmete ladestamise juhend
Tehase käitaja on kohustatud omama lisaks ladestamismetoodika projektile ka ettevõtte sisest juhendit/plaani jäätmete ladestamise, sh metoodika kohta poolkoksiprügilasse. Juhend edastatakse lao andjale pärast iga muutmist või loa andja nõudmisel.
Pidevalt
Kehtiv kindlustus või rahaline tagatis
Käitajal peab olema kehtiv kindlustus või rahaline tagatis prügila kasutamiseks, sulgemiseks ja järelhoolduseks. Kindlustus või rahaline tagatis (prügila sulgemisfond) peab olema kehtiv kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse perioodi vältel. Prügila sulgemisfondis olevaid rahalisi vahendeid tuleb prügila käitaja poolt kasutada sihtotstarbeliselt.
Pidevalt
Tuha ladestamise nõuded
Tuhk tuleb vedada koheselt ladestamispaigale. Tasandamine ja tihendamine peab toimuma vähemalt 5...6 tunni jooksul peale vee lisamist konveieri otsa juures. 2. Värske niisutatud tuhk veetakse ladestuskohta, kus kallatakse kastist maha. Koormad paigutatakse tihedusega, mis võimaldab buldooseriga planeeritud 60...70 cm paksuse kihi moodustamist. 3. Paigaldatud TSK tuhk peab tsementeeruma minimaalselt nädala, enne kui sinna saab uuesti peale sõita On soovitatav kasutada GPS seadmetega varustatud buldooserit ja ekskavaatorit, mis tagavad tööde täpse ja efektiivse teostuse
Pidevalt
34/59
Ladeala välisvalli rajamine
Vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" taaskasutatakse aherainet (jäätmekood nr 01 01 02) poolkoksi puudumisel taaskasutustoimingukoodi R5t alusel prügila kehale välisvalli rajamiseks. Välisvall rajatakse 4 meetri paksusest aheraine kihist, mis tagab prügilale pikaajalise stabiilsuse. Ladestu erosioonikindluse tagamiseks analüüsiti 2018. aasta KMH aruandes kolme materjalide vahelduvuse varianti: 10 meetri paksusele poolkoksist välisvallile rajatakse 4 meetri paksune aherainest välisvall; 4 meetri paksusele aheraine välisvallile rajatakse 10 meetri paksune poolkoksist välisvall; välisvalli kujundamine vaheldumisi 4 meetri paksuste aherainest ja 10 meetri paksuste poolkoksist kihtidena vastavalt tekkivatele tootmisjäätmetele. Kahe esimese variandi puhul on tagatud ladestu stabiilsus ja ka erosioonikindlus. Kolmanda variandi puhul on tagatud stabiilsus, kuid vajab välikatseid, et uurida erosioonikindlust. Tulenevalt eeltoodust viib ettevõte enne kolmanda variandi kasutusele võttu läbi vajalikud katsed ning ei hakka välisvalli rajama ennem, kui on Keskkonnaametilt saanud kooskõlastuse erosioonikindluse uuringute aruandele. Ladestatakse olemasolevasse ladestule, planeeritakse buldooseri abil. Konveieri ja kallurite abil jõuab poolkoks prügilasse, kus see siis veetakse kallurite abil ladestus kohta. Poolkoksi kasutatakse peamiselt välisvalli rajamiseks (10 meetri paksune).
Pidevalt
Põlevkivituha ja poolkoksi koosladestamise metoodika väljatöötamine
AS VKG Põlevkivituha ja poolkoksi koosladestamise metoodika väljatöötamine (IPT Projektijuhtimine OÜ Töö nr 08-04-0771)- 2009 aastal viidi läbi uuring, mis lahendas ära poolkoksi ja põlevkivituha koosladestamise. 2018. aasta KMH "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" - Ladestu kuju on TSK tuha ladestamisel mägi nõlvadega 1:3. Petroter TSK tuhk transporditakse ladestusalale konveieritega. Petroter tootmisest väljuv TSK tuhk jahutatakse järveveega või tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, lisades ca 0,2 liitrit vett 1 kg tuha kohta. Vee lisamine peab tagama lisaks jahutamisele ka tolmamise vältimise konveierilindil. Konveieri otsa juures lisatakse tuhale täiendavalt tehnoloogilist või sademevett (0,250 liitrit vett 1 kg kuiva tuha kohta), mis teeb tuha mittetolmavaks ja rulliga tihendatavaks. Konveierite otsa on ehitatud segaja, kus vesi lisatakse. Segamine tagab vajaliku vee ühtlase jagunemise tuhas. Tuha veega käitlemine võib mõlemas etapis toimuda tehnoloogilise nt õlitustatud veega või puhta veega, kuna vastavalt uuringutele ei määra vee kvaliteet tuha geotehnilisi omadusi ega ka hilisemalt veega kokku puutumisel leostuvate ainete koosseisu ja määra. Frontaallaadurid laadivad tuha autodele, tuhk transporditakse ladustamise kohta. Peamised transporditeed vajavad, sarnaselt poolkoksi transpordile, ettevalmistatud sõidurada. TSK tuhk kallatakse autodelt hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Lisatud vee kogus tagab rulliga tihendatavuse nii värskelt kohale veetud kui ka vahelaos seisnud tuhal. Vee lisandumine ladestusalale hiljem, näiteks sadude või niisutamise tõttu ei ole probleemiks. Vesi seotakse tuhka (kokku umbes 0,5 liitrit 1 kg kuiva tuha kohta) ca 30 päeva jooksul. Täiendava vee kogus suurendab aluspinna tugevust veelgi täiendava tsementeerumisega. Paigaldatud TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub keskkonnatingimuste muutustele vastupidav tsement. Tsement on püsiv nii pH muutuste kui temperatuurimuutuste suhtes. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub materjal, mille filtratsioonimoodul on väiksem, kui 10-8 m/s. Seega puudub vajadus muuta juba poolkoksi ladestu sulgemiseks välja töötatud lahendust. Nii ajutises ladustamispaigas (vahetult konveieri otsa juure), transpordil kui ka ladestamise kohas ei saa välistada kuival perioodil tuha tolmamist. Isegi peale tsementeerumist ja kivistumist purustatakse tekkinud sidemed vahetult auto ratta all, laaduriga töötamisel jne. Seetõttu tuleb ladestut vajadusel ka niisutada. Niisutamisel kasutatakse õlitustatud vett. Täiendava vee lisamisel suureneb ka ladestu tugevus pinnakihis. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist. Poolkoks transporditakse prügilasse torukonveieri abil (kallurautod varuvariandina).
Pidevalt
Suitsugaaside puhastamise jääkproduktid
Vastavalt IPT Projektijuhtimine OÜ poolt koostatud tööle "VKG Energia OÜ Põhja Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ladustamine õlitootmise jääkide hoidlas. Geotehnilised arvutused ja juhised" järeldus, et suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ja õlitootmise jääke on võimalik ladestada hetkel kasutusel oleva metoodikaga. Selleks tuleb suitsugaaside puhastamise jääkprodukt eelnevalt segada Petroter tehastes tekkiva tahkesoojuskandja (TSK) tuhaga. See tähendab, et enne ladustamist segatakse TSK tuhk ja suitsugaaside puhastamise jääkprodukt mehaaniliselt (toimingukood D13x) ning edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt ladustusmetoodikale prügilasse.
Pidevalt
Reostunud pinnase ladestamine prügilas
Reostunud pinnase ladestamisel tuleb järgida ladestamismetoodikat (kärgtehnoloogia), tagada ladestatud jäätmete stabiilsus ja välistada ohtlike ainete leostumine tuhakärgedesse.
Jäätmed paigutatakse kärge 0,5 m paksuste kihtidena ning kaetakse seejärel 0,5…1 m paksuse niiske TSK tuha kihiga, mis takistab jäätmemassi sademevee imendumist. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksune nõuetekohaselt paigaldatud TSK tuha või poolkoksi kiht.“
Reostunud pinnase ladestamisel
Sõmerate jäätmete leostuvus
Ladestada tohib vaid selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ohtlike ainete leostuvus ei ületa keskkonnaministri määruses nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" toodud piirväärtusi. Määruse nr 38 § 22 lg 6 erandi kohaldamisel tuleb iga üksikjuhul küsida eraldi Keskkonnaameti kirjalikku nõusolekut enne jäätmete ladestamist, viidates 2018 a koostatud KMH-le (VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila ühendamine riikliku prügilaga ja prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine“, Tartu 2018, Hendrikson&Ko).
Vajadusel
Petroteri tehase fenoolpuhastusseadme (FPS) puhastatud vee kasutamine
Täiendav võimalus tuha niisutamiseks, järgides kasutusel olevat metoodikat. Tuha tsementeerumisel toimuv tugevuse kasv ning mineraloogilised muutused on sõltumata segamisel kasutatud veest ühesugused, üldjoontes on sarnane leostuskäitumine. Fenoolide leostuvuse vähendamiseks tuleb lasta FPS puhastatud veega tsementeerunud tuhal tsementeeruda pikema periood jooksul.
Fenoolpuhastusseadme (FPS) puhastatud vee kasutamisel
J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse35/59
J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
Failid
Nõuetekohase ohtlike jäätmete prügila ehitamine
Nõuetekohane ohtlike jäätmete prügila rajatakse vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine". Prügila täidetakse nõuetekohaselt niiske Petroter TSK tihendavate kihtidega, mis kindlustab kogu ladestu väga hea veepidavuse, filtratsioonimoodul k = 0,67..3,14 x 10-9 m/s, mistõttu on uue ohtlike jäätmete prügila nõrgvee teke minimaalne. Ladestu kuju on mägi nõlvaga 1:3, mis võimaldab nõlval tehnikaga liikuda ning tagab stabiilsuse. Lisaks ei nõua see hiljem täiendavaid töid. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist. Mäe välisküljele rajatakse jõesetete ladestamise kohas täiendavalt vähemalt 30 m paksune vall poolkoksist või TSK tuhast, mis TSK tuha korral kaitstakse aherainega 4 m paksuselt (poolkoksist vall kaitset ei vaja).
Lisaks ladestatakse prügilasse muudest keskkonnaprojektidest pärit jäätmeid. Ladestamine toimub OÜ IPT Projektijuhtimine eksperthinnangu töö nr 19-04-1480 alusel. Muudest keskkonnaprojektidest jäätmete puhul on tegu reostunud setete näol on tegemist mittetsementeeruva naftaprodukte sisaldava pinnasega, mistõttu sobib ladestamise metoodiks varasemalt väljatöötatud lahendus kärgedesse ladestamisel. TSK tuha ja mittetsementeeruva pinnase koosladestamisel tuleb tagada tekkiva kehandi stabiilsus. Üldstabiilsuse tagamiseks tehakse hoidla tavapärase väliskülje kõrvale täiendavalt moodustada vähemalt 30 m laiune vall poolkoksist või TSK tuhast. Reostunud pinnas paigutatakse kuni 1 m paksuse kihina ja kaldega 6 kraadi. Kiht tuleb seejärel katta 0,5-1 m paksuse tsementeeruva poolkoski või TSK tuhaga. Stabiilsusarvutused näitasid, et eelnevalt kirjeldatud ladestamismetoodikaga on tagatud kõik mäe stabiilsuse tingimused.
Pidev
Nõrgvee kogumine
VKG Energia Põhja SEJ korrastatud tuhaladestul on eraldi nõrgvee ehk drenaaživee kogumise süsteem. Kogunev vesi (arvestuslikult 102 200 m3/a) pumbatakse vajadusel Järve Biopuhastuse OÜ puhastile. Pumpla asub korrastatud tuhaladestu põhjaservas. Tuhaladestu korrastamise järgselt pole drenaaživee väljapumpamise vajadust olnud, kuna vett koguneb vähe. Kavandatava tegevuse tulemusena kogutakse kõigi VKG haldusesse kuuluvate prügilaalade ning ka riikliku suletud prügila ala 1 veed ühte süsteemi 64 m abs kõrguselt. Uue prügila ladestu moodustamise eelprojektis on järeldatud, et uue tuha kuivladestamise tehnoloogia kasutamisel moodustub madala filtratsioonimooduliga ja ühtlaselt tugev mäemassiiv ja sellest lähtuvalt uuest ladestust nõrgvett praktiliselt ei teki.
Pärast tuhaladestu katmist vettpidava kihiga nõrgvett enam ei moodustu
Sademevee kogumine
Uue prügila ladestu sademevee ärajuhtimine lahendatakse kahe järguna, et tagada pidev sademevee ärajuhtimine ka praegu juba korrastatud ladestusalalt ning hiljem muudetud sademevee ärajuhtimissüsteemi korral (ladestu täitmisel suletakse olemasolevaid kraave, rajatakse uusi kraavide süsteeme nii hooldustee kõrvale kui ka ladestusala piirile; juhul, kui kogumiskraavide võrgustikus on kavandatava tegevuse tõttu vaja teha ümberkorraldusi, tehakse need enne, kui uuele ladestule hakatakse jäätmeid paigutama). Kogumisbasseinidesse kogunenud vett kasutatakse vajadusel Petroter tuha niisutamiseks, milleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme (pumpla võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m).
Pidev
Prügila sulgemine
Ettevõte tegeleb poolkoksiprügila I ja II ladestusjärgu lõppkuju moodustamisega vastavalt kehtivale AS Entec Eesti poolt koostatud põhiprojektile (töö nr 1114/17). Projekteeritud mahu saavutamisel ladestu suletakse. Kuna nõuetekohaselt paigaldatud tuhk on filtratsioonimooduliga <10-9 m/s, ei ole projektiga ette nähtud eraldi isolatsioonikihi rajamist. Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks kaetakse tuhast pealiskiht platool kattekihiga, milleks sobib aheraine (minimaalselt 4 m paksune kiht) või ka poolkoks (10 m kiht). Erosiooni kahjustuste vältimiseks ja haljastuskihi rajamiseks kaetakse kattekiht TSK tuha ja reoveesette komposti seguga (1:1, max 40 cm, keskmiselt 30 cm paksune kiht) või vajadusel hüdrokülviga. Prügila järelhooldus toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".
Pidev
Seirekaevude ja seirepunktide kooskõlastamine
Esitada Keskkonnaametile uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastamiseks. Pool aastat enne uute ladestusetappide avamist
J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 36/59
J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk nr
Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti number
Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1. 1. Jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; 2. Ladestamiseks vaba maht
Jäätmelademe seire (poolkoksipru ̈gila ja tuhaladestu) üks kord aastas - X: 6587981, Y: 682709
2. BTEX, molu ̈bdeen ja arseen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 52827 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)
üks kord aastas 52827 X: 6588489, Y: 683840
3. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 52827 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)
üks kord poolaastas 52827 X: 6588489, Y: 683840
4. BTEX ja molu ̈bdeen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19542 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)
üks kord aastas 19542 X: 6589046, Y: 682719
5. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19542 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)
üks kord poolaastas 19542 X: 6589046, Y: 682719
6. Kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19549 (ordoviitsium - kambriumi veekihi kaev)
üks kord aastas 19549 X: 6589258, Y: 683678
7. BTEX ja molu ̈bdeen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19548 (Lasnamäe-Kunda veekihi kaev)
üks kord aastas 19548 X: 6589364, Y: 683934
8. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19548 (Lasnamäe-Kunda veekihi kaev)
üks kord poolaastas 19548 X: 6589364, Y: 683934
9. Veetase, As Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 19772 üks kord aastas 19772 X: 6587433, Y: 683720 10. Veetase, naftasaadused, benseen, tolueen, u ̈he- ja kahealuselised fenoolid,etu ̈u ̈lbenseen,
ksu ̈leenide summa Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 19557 üks kord aastas 19557 X: 6586300, Y: 681877
11. Veetase, naftasaadused, benseen, tolueen, u ̈he- ja kahealuselised fenoolid, etu ̈u ̈lbenseen, ksu ̈leenide summa
Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 18399 üks kord aastas 18399 X: 6459191, Y: 581723
12. Kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19543 (Ordoviitsium-Kambriumi veekihi kaev)
üks kord aastas 19543 X: 6587904, Y: 684240
13. Meteoroloogilised andmed: 1. ööpäevane sademete hulk; 2. õhutemperatuur; 3. tuule suund ja tugevus; 4. õhuniiskus; 5. aurumine
Punktid 1-4 üks kord päevas; Punktid 2 ja 3 üks kord päevas kell 14.00; Punkt 5 üks kord dekaadi jooksul
Üks kord päevas, üks kord dekaadi jooksul
- X: 6588130, Y: 681806
14. pH, BHT7, KHT, hõljuvaine, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftaproduktid, sulfaadid, kuivjääk, elektrijuhtivus
Poolkoksiprügila ühtlustusmahuti (sadevesi) üks kord kvartalis - X: 6588130, Y: 681806
J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus
Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - ohtlike jäätmete prügila 0 89 699 480
J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid
Jäätmekood 2 100 000 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk
J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 37/59
J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Jäätmekood Toimingu kood Piirkogus (t/a) 05 06 97* - Põlevkivi poolkoks D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 1 003 121 10 01 18* - Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed D13x - jäätmete kõrvaldamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 85 000 17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000 17 05 05* - Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000 17 05 07* - Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000
J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.
Väljalaskme nimetus VKG Oil heitvee väljalask
Väljalaskme kood IV002
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Kohtla jõgi
Suubla kood VEE1070700
Veekogumi nimetus Kohtla
Veekogumi kood 1070700_1
Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6587871, Y: 681711
Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
38/59
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2025 450 000 495 000 480 000 475 000 Arvestuslik
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
2025 Sulfaat (SO42-) SO4
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
2025 Kloriid (CL) Cl
2025 Nitrit (NO2-) NO2
2025 Nitraat (NO3-) No3
2025 Sulfiidid (S2-) Sf
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus
Perioodi lõpp
Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹
Puhastus aste %
Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2025 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.006 0.007 0.007 0.007
2025 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.002 0.003 0.002 0.002
2025 Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 0.001 0.001 0.001 0.001 0.001
2025 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.023 0.025 0.024 0.024
2025 Vask (Cu) 7440-50-8 0.05 0.023 0.025 0.024 0.024
2025 Tsink (Zn) 7440-66-6 0.20 0.09 0.099 0.096 0.095
2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 55 24.75 27.225 26.40 26.125
2025 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 6.75 7.425 7.20 7.125
2025 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.045 0.05 0.048 0.048
2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 56.25 61.875 60 59.375
2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
C10-C40 1 0.45 0.495 0.48 0.475
2025 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 0.675 0.743 0.72 0.713
2025 Heljum HEL 25 11.25 12.375 12 11.875
2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 6.75 7.425 7.20 7.125
2025 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded 39/59
V7. Väljalaskme seire nõuded
Proovivõtunõuded Sademevee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast
Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele
Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus
VKG Oil heitvee väljalask IV002 X: 6587871, Y: 681711 Kohtla 1070700_1 Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Heljum Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Ammoonium (NH4+) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kloriid (CL) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Nitraat (NO3-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Nitrit (NO2-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfiidid (S2-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Elavhõbe (Hg) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Tsink (Zn) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Antratseen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Benso(a)püreen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Fluoranteen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftaleen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Nonüülfenool (summa) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Pentaklorofenool Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas
Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks
Analüüsida võetud veeproovist metalli kogusisaldus osas: Cd, Cu, Hg, Pb, Zn, Cr. Piirväärtusi väljendatakse kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat
Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele
40/59
Veekogu nimetus
Veekogu kood
Suubla nimetus
Suubla kood Väljalaskme kood
Väljalaskme nimetus
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Proovi võtukoha nimetus
Proovi võtukoha koordinaadid (L‑Est)
Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise
sagedus Proovi võtmise aeg
Kohtla jõgi VEE1070700 IV002 VKG Oil heitvee väljalask
Kohtla 1070700_1 allikas X: 6585416, Y: 681082 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik
(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Üks kord kuus
Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud
C10 - C40) Üks kord kuus
Purtse jõgi VEE1068200 IV002 VKG Oil heitvee väljalask
Pärast Kohtla jõe suubumist
X: 6587633, Y: 672341 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik
(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Üks kord kuus
Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus
41/59
Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud
C10 - C40) Üks kord kuus
Kohtla jõgi VEE1070700 IV002 VKG Oil heitvee väljalask
Lüganuse küla X: 6584676, Y: 673870 Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik
(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Üks kord kuus
Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud
C10 - C40) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas
Purtse jõgi VEE1068200 IV002 VKG Oil heitvee väljalask
Enne Kohtla jõe suubumist
X: 6585462, Y: 672768 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik
(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Üks kord kuus
Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus
42/59
Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
Üks kord kuus
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Metallide kontsentratsiooni määratakse metalli lahuse faasis filtreeritud veeproovis, kus filtri poori suurus on 0,45 µm.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku 43/59
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 3 130 tuh. Nm³
Muud gaaskütused Koksigaas 13 000 tuh. Nm³
Poolkoksigaas 13 000 tuh. Nm³
Muud gaaskütused Separaatorgaas 400 tuh. Nm³
Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete ja fossiilkütusetoodete tootmine
Põletusseade Jah
Põletus seadme summaarne soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth
40.518
Keskmise võimsusega põletus seade Ei
Suure võimsusega põletus seade Ei
Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist
Ei
Nafta saaduste, muude mootori- või vedel ‐ kütuste, kütuse komponentide või kütuse ‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Jah
Heite allikate arv tootmis territooriumil 57
Käitise töötajate arv 675
Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS
Emaettevõtte riik Eesti
Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Jah
Kauplemis süsteemi kohustus lase tegevus ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine
44/59
Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus
Käitaja teeb CO₂ heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.
Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi
Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane
A3. Heiteallikad Heite allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0006047 001 001, 7 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-3 X: 6588185, Y: 684175 HEIT0006049 004 004, Mahuti E-1 küünal (õliärastatud vesi), GGJ-3 X: 6588162, Y: 684183 HEIT0006058 010 010, 8 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-4 X: 6587956, Y: 683882 HEIT0006082 012 012, Seinaventilaatorid A/1...A/5 (koondallikas), GGJ-4 X: 6588006, Y: 683902 HEIT0006060 013 013, Seinaventilaator B-1, GGJ-4 X: 6587968, Y: 683793 HEIT0006081 020 020, Seinaventilaator B-3, GGJ-5 X: 6587998, Y: 684128 HEIT0006080 021 021, 11 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-5 X: 6587969, Y: 684123 HEIT0006078 023 023, Mahuti E-4 (õliärastatud vesi), GGJ-5 X: 6588009, Y: 684129 HEIT0006077 030 030, Laadimiskarp, 1000 t gg X: 6588007, Y: 684146 HEIT0006076 031 031, Ventilaator B-13, 1000 t gg X: 6588000, Y: 684129 HEIT0006075 032 032, Ventilaator B-2, 1000 t gg X: 6588002, Y: 684151 HEIT0006088 033 033, Ventilaator B-5, 1000 t gg X: 6588014, Y: 684149 HEIT0006087 034 034, Ventilaator A-10, 1000 t gg X: 6588012, Y: 684146 HEIT0006085 041 041, Ventilaator V-1, RKEÕS X: 6587939, Y: 683708 HEIT0006057 042 042, Ventilaator V-1a, RKEÕS X: 6587933, Y: 683718 HEIT0006056 043 043, Ventilaator B-1, RKEÕS X: 6587913, Y: 683678 HEIT0006090 046 046, Ventilaator B-046a, RKEÕS X: 6587981, Y: 683733 HEIT0008681 047 047, Ventilaator B-046b, RKEÕS X: 6587983, Y: 683729 HEIT0006073 054 054, Autotsisternide laadimisestakaad, Õlidestillatsioon X: 6587744, Y: 683615 HEIT0006072 055 055, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 korsten, Õlidestillatsioon X: 6587837, Y: 683633 HEIT0006071 060 060, Küünal A-2, Elektroodkoksi seade X: 6587541, Y: 683429 HEIT0006280 061 061, Koksikuupide ülemised luugud (koondallikas), Elektroodkoksi seade X: 6587543, Y: 683378 HEIT0006096 064 064, Bituumeni tahkestamise väljak, Elektroodkoksi seade X: 6587442, Y: 683467
X: 6587465, Y: 683504 HEIT0006095 065 065, Korsten D/1, Elektroodkoksi seade X: 6587548, Y: 683366 HEIT0006094 066 066, Korsten D/2, Elektroodkoksi seade X: 6587516, Y: 683431 HEIT0006275 080 080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon X: 6587643, Y: 683739 HEIT0006274 081 081, Ventilaator B-1, Fenoolide destillatsioon X: 6587646, Y: 683743 HEIT0006269 086 086, Fenoolide destillatsiooni soojendusseadme korsten X: 6587682, Y: 683763 HEIT0011087 087 087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine X: 6587554, Y: 683774 HEIT0006272 083 083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine X: 6587684, Y: 683716 HEIT0006271 084 084, Ventilaator B-2, Defenoleerimine X: 6587678, Y: 683701 HEIT0011088 091/1 091/1, KeskRVS gradiir nr 1, Heitveetsehh X: 6587829, Y: 683933
45/59
HEIT0011089 091/2 091/2, KeskRVS gradiir nr 2, Heitveetsehh X: 6587827, Y: 683933 HEIT0006256 092/1 092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587371, Y: 683729 HEIT0006255 092/2 092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587369, Y: 683728 HEIT0006276 093/1 093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587237, Y: 683273 HEIT0006261 093/2 093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587240, Y: 683276 HEIT0006045 095 095, Flotatsioonipumpla ventilatsioon, Heitveetsehh X: 6588237, Y: 683738 HEIT0006253 096 096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6588124, Y: 683674 HEIT0006070 098 098, Ventilaator B-604, Heitveetsehh X: 6588216, Y: 683782 HEIT0006069 099 099, Ventilaator B-602, Heitveetsehh X: 6588232, Y: 683749 HEIT0006263 100 100, Ventilaator B-603, Heitveetsehh X: 6588228, Y: 683763 HEIT0006067 102/1 102/1, Flotaator F-1, Heitveetsehh X: 6588267, Y: 683754
X: 6588273, Y: 683762 HEIT0006265 102/2 102/2, Flotaator F-2, Heitveetsehh X: 6588257, Y: 683776
X: 6588264, Y: 683782 HEIT0011090 106 106, Mudatihendaja Y-501 (pindheiteallikas, katuse ebatihedus), Heitveetsehh X: 6588115, Y: 683695 HEIT0006264 107 107, Mahuti B-7 (mudkogur), Heitveetsehh X: 6588216, Y: 683778 HEIT0006266 117 117, Mahuti E-502 (heitvesi), Heitveetsehh X: 6588123, Y: 683696 HEIT0006062 118 118, KeskRVS gradiirid nr 5 ja 6, Heitveetsehh X: 6587850, Y: 683950 HEIT0006063 119 119, KeskRVS gradiirid nr 7 ja 8, Heitveetsehh X: 6587860, Y: 683960 HEIT0006064 120 120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh X: 6588162, Y: 683662 HEIT0006050 005 005, GGJ-3 küünal, äkkheide X: 6588204, Y: 684210 HEIT0006061 014 014, GGJ-4 küünal, äkkheide X: 6587981, Y: 683854 HEIT0006066 024 024, GGJ-5 küünal, äkkheide X: 6587942, Y: 684073 HEIT0006254 035 035, 1000 t gg küünal, äkkheide X: 6587997, Y: 684189 HEIT0006097 057 057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon X: 6587847, Y: 683632 HEIT0012739 44 44, Ventilaator V-1 X: 6587959, Y: 683756 HEIT0012740 45/1 45/1, Ventilaator V-2a X: 6587962, Y: 683763 HEIT0012741 45/2 45/2,Ventilaator V-3a X: 6587949, Y: 683759 HEIT0012742 48/1 48/1, Ventilaator V-4/1j X: 6587952, Y: 683761 HEIT0012743 48/2 48/2, Ventilaator V-4/2j X: 6587958, Y: 683762 HEIT0012744 49/1 49/1, Ventilaator V-1, punkri B-110 pumbahoone X: 6587955, Y: 683718 HEIT0012745 49/2 49/2, Ventilaator V-1, punkri B-114 pumbahoone X: 6587928, Y: 683858 HEIT0012746 49/3 49/3, Ventilaator V-1, punkri B-311 pumbahoone X: 6587772, Y: 683974 HEIT0013014 50 50, Tuha niisutussõlm X: 6588287, Y: 682938
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas46/59
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus
Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2025 0.576 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 64.822 t 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 2025 2.199 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2025 0.25 t 123-86-4 n-Butüülatsetaat 2025 1.032 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2025 83 935.073 t Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 2025 0.759 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 51.856 t 71-43-2 Benseen 2025 4.223 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2025 10.66 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2025 2.113 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2025 10.66 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2025 4.257 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2025 21.35 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2025 21.35 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2025 10.66 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2025 149.323 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2025 1 752.759 t 7664-41-7 Ammoniaak 2025 30.50 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2025 2.078 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2025 7.529 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 67.461 t PM-sum Osakesed 2025 6.306 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 0.047 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 0.047 t
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik
50, Tuha niisutussõlm (50) HEIT0013014 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.967 g/s 001, 7 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-3 (001) HEIT0006047 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.023 g/s
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.003 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.003 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.003 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.011 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.007 g/s
004, Mahuti E-1 küünal (õliärastatud vesi), GGJ-3 (004) HEIT0006049 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s
010, 8 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-4 (010) HEIT0006058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.023 g/s
47/59
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.002 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.006 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.008 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.031 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.002 g/s
012, Seinaventilaatorid A/1...A/5 (koondallikas), GGJ-4 (012) HEIT0006082 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.173 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.002 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.015 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.001 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.008 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.028 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.035 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.177 g/s
020, Seinaventilaator B-3, GGJ-5 (020) HEIT0006081 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.005 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.004 g/s
023, Mahuti E-4 (õliärastatud vesi), GGJ-5 (023) HEIT0006078 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s
031, Ventilaator B-13, 1000 t gg (031) HEIT0006076 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s
042, Ventilaator V-1a, RKEÕS (042) HEIT0006057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.028 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.012 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.045 g/s
046, Ventilaator B-046a, RKEÕS (046) HEIT0006090 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.074 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.006 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s
48/59
054, Autotsisternide laadimisestakaad, Õlidestillatsioon (054) HEIT0006073 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 4.63 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.005 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.139 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s
060, Küünal A-2, Elektroodkoksi seade (060) HEIT0006071 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.024 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s
041, Ventilaator V-1, RKEÕS (041) HEIT0006085 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.095 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.035 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.014 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.055 g/s
013, Seinaventilaator B-1, GGJ-4 (013) HEIT0006060 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.017 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.004 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.006 g/s
055, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 korsten, Õlidestillatsioon (055) HEIT0006072 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 43.953 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.848 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.259 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.005 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.067 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.062 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.062 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.435 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.031 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.031 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.006 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.012 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.031 mg/s
021, 11 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-5 (021) HEIT0006080 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.49 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.01 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.036 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.009 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.009 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.009 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.053 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.154 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.041 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.36 g/s
030, Laadimiskarp, 1000 t gg (030) HEIT0006077 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.084 g/s
49/59
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.017 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.034 g/s
032, Ventilaator B-2, 1000 t gg (032) HEIT0006075 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s
033, Ventilaator B-5, 1000 t gg (033) HEIT0006088 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.005 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.036 g/s
034, Ventilaator A-10, 1000 t gg (034) HEIT0006087 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.062 g/s
043, Ventilaator B-1, RKEÕS (043) HEIT0006056 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s
047, Ventilaator B-046b, RKEÕS (047) HEIT0008681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.058 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.005 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.006 g/s
061, Koksikuupide ülemised luugud (koondallikas), Elektroodkoksi seade (061) HEIT0006280 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.032 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.013 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.019 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.032 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.292 g/s
50/59
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.031 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.252 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.02 g/s
064, Bituumeni tahkestamise väljak, Elektroodkoksi seade (064) HEIT0006096 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.417 g/s 065, Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) HEIT0006095 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 20.354 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.018 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 3.094 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.069 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.077 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.041 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.082 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 2.868 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.41 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.41 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.205 mg/s
066, Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) HEIT0006094 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 10.284 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.019 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.563 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.035 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.039 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.041 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 1.432 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.102 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.102 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.102 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.02 mg/s
080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon (080) HEIT0006275 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0 g/s
081, Ventilaator B-1, Fenoolide destillatsioon (081) HEIT0006274 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.008 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.008 g/s
086, Fenoolide destillatsiooni soojendusseadme korsten (086) HEIT0006269 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.014 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.01 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s
51/59
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s
087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine (087) HEIT0011087 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.001 g/s
083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine (083) HEIT0006272 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.002 g/s
084, Ventilaator B-2, Defenoleerimine (084) HEIT0006271 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.02 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.02 g/s
091/1, KeskRVS gradiir nr 1, Heitveetsehh (091/1) HEIT0011088 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 091/2, KeskRVS gradiir nr 2, Heitveetsehh (091/2) HEIT0011089 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/1) HEIT0006256 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/2) HEIT0006255 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/1) HEIT0006276 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
095, Flotatsioonipumpla ventilatsioon, Heitveetsehh (095) HEIT0006045 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
102/1, Flotaator F-1, Heitveetsehh (102/1) HEIT0006067 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s
106, Mudatihendaja Y-501 (pindheiteallikas, katuse ebatihedus), Heitveetsehh (106) HEIT0011090 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s
120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh (120) HEIT0006064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) HEIT0006253 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.263 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.006 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s
52/59
108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
100, Ventilaator B-603, Heitveetsehh (100) HEIT0006263 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.019 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.001 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/2) HEIT0006261 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
117, Mahuti E-502 (heitvesi), Heitveetsehh (117) HEIT0006266 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
118, KeskRVS gradiirid nr 5 ja 6, Heitveetsehh (118) HEIT0006062 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 119, KeskRVS gradiirid nr 7 ja 8, Heitveetsehh (119) HEIT0006063 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 098, Ventilaator B-604, Heitveetsehh (098) HEIT0006070 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.002 g/s
099, Ventilaator B-602, Heitveetsehh (099) HEIT0006069 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
102/2, Flotaator F-2, Heitveetsehh (102/2) HEIT0006265 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s
107, Mahuti B-7 (mudkogur), Heitveetsehh (107) HEIT0006264 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon (057) HEIT0006097 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 1.124 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.24 g/s
53/59
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 24.49 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 4.231 g/s
49/3, Ventilaator V-1, punkri B-311 pumbahoone (49/3) HEIT0012746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.077 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.002 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.008 g/s
49/1, Ventilaator V-1, punkri B-110 pumbahoone (49/1) HEIT0012744 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
49/2, Ventilaator V-1, punkri B-114 pumbahoone (49/2) HEIT0012745 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.039 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
44, Ventilaator V-1 (44) HEIT0012739 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.111 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
45/1, Ventilaator V-2a (45/1) HEIT0012740 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
45/2,Ventilaator V-3a (45/2) HEIT0012741 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
48/1, Ventilaator V-4/1j (48/1) HEIT0012742 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s
54/59
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s 48/2, Ventilaator V-4/2j (48/2) HEIT0012743 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
035, 1000 t gg küünal, äkkheide (035) HEIT0006254 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 1.382 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 19.349 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 21.35 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 90.072 g/s
005, GGJ-3 küünal, äkkheide (005) HEIT0006050 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 8.285 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 116.023 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 128.026 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 540.108 g/s
024, GGJ-5 küünal, äkkheide (024) HEIT0006066 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 11.043 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 154.651 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 170.65 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 719.928 g/s
014, GGJ-4 küünal, äkkheide (014) HEIT0006061 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 8.285 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 116.023 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 128.026 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 540.108 g/s
A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite allikas Heiteallika
kood Püüdeseade Nimetus, tüüp
Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus
Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud
puhastusaste Puhastusastme ühik
Muu ühik
080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon (080) HEIT0006275 Söefilter 1 2 korda aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %
083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine (083) HEIT0006272 Söefilter 1 2 korda aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %
087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine (087) HEIT0011087 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %
092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/1) HEIT0006256 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/2) HEIT0006255 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/1) HEIT0006276 Söefilter 1 1 kord aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
80 %
55/59
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/2) HEIT0006261 Söefilter 1 1 kord aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
80 %
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) HEIT0006253 Söefilter 1 2 korda aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
80 %
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 % 120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh (120)
HEIT0006064 Söefilter 1 2 korda aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
80 %
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus
Täitmise sagedus
Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)
Eritingimuse kirjeldus
Heiteseire Pisteline regulaarne
1. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest GGJ-3 7 ventilatsioonišahti koondallikas (001), GGJ-4 8 ventilatsioonišahti koondallikas (010), GGJ-5 11 ventilatsioonišahti koondallikas (021) väljuvast heitgaasist süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.
56/59
Heiteseire Pisteline regulaarne
2. Mõõta üks kord aastas heiteallikast Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) väljuvast heitgaasist vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), fenooli (CAS nr 108-95-2), n-Butüülatsetaadi (CAS nr 123-86-4 ), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.
Heiteseire Ühekordne 3. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest heiteallikatest 44, 45/1, 45/2, 48/1, 48/2, 49/1, 49/2 ja 49/3 väljuvast heitgaasist üks kord fenooli (CAS nr 108-95-2), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Heiteseire Pisteline regulaarne
4. Esitada Keskkonnaametile pidevseire andmed heiteallika toruahi P-3 väljuvast heitgaasist saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) osas. Kuukeskmiste pidevseire andmete aruanne mg/Nm3 (normaaltingimustel, kuivades gaasides 3 % hapnikusisalduse juures) ja g/s esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Kui pidevseireseade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (kvartali andmeid pole võimalik esitada), tuleb nimetatud saasteained mõõta pisteliselt.
Heiteseire Ühekordne 5. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest destillatsiooniseadme toruahju P-3 väljuvast suitsugaasist üks kord saasteainete osakesed (PMsum), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5), raskemetallid, benseen (CAS nr 71-43-2), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4), fenool (CAS nr 108-95-2) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt 17.01.2027. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.
Heiteseire Ühekordne 6. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) ja Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) väljuvast suitsugaasist üks kord vääveldioksiidi (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidide (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Välisõhu kvaliteedi seire
Pisteline regulaarne
7. Teostada õhukvaliteedi seiret saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) ja fenooli (CAS nr 108-95-2) osas järgnevalt: üks kord kuus Saka külas ja kaks korda kuus Kohtla-Järve linnas valides asukoha järgnevate hulgast eeldusel, et tuul puhub käitise suunast mõõtepunkti suunas: edelatuule puhul: 2,5 km - Olevi tn 15, 3,5 km - Põhja allee 20, foon - Kohtla-Nõmme, aianduskooperatiiv; läähetuule puhul: 2,5 km - Järveküla tee 46 (teel garaazide juures spordihoone taga), 3 km - Lõuna mikrorajooni lõunaosa, Outokumpu tn, foon - Tallinn-St.Peterburi mnt, ristmikust 500 m kaugusel; lõunatuule puhul: 3 km kaugusel - Saka küla, foon Kaevuri tn, endise autobusside lõpp-peatuse juures; loodetuule puhul: 2,5 km Käva aianduskooperatiivi juures, parempoolne teeserv, mälestusmärgi juures, Käva asula, Gaasi 8a, foon - Vana tee AS Nitrofert, 300-400 m Tallinna maanteest.
Töökorralduslikud nõuded
Pidev 8. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali kulu, seadmete töötunnid jne). Andmed esitatakse loa andja nõudmisel.
Müra seire Ühekordne 9. Teostada müra seiret käitise territooriumi piiril olulise tehnoloogilise muudatuse korral (nt uue seadme lisandumine jt), millega võib kaasneda mürataseme tõus. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile läbi KOTKAS infosüsteemi "Kohustused" saki kuu aja jooksul peale mõõtmiste läbiviimist.
Töökorralduslikud nõuded
Pidev 10. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3), kus kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone ning tulemused on dokumenteeritud kontrollkaardil (vähemalt kord aastas). QAL3 teostamise viis ja sagedus peab vastama QAL1 dokumentatsioonis määratule. Käitajal tuleb korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis aruandeaastale järgneva aasta 1.märtsiks. Esimest korda tuleb AST tulemused esitada 2025.a kohta, hiljemalt 01.03.2026. Käitajal peab olema protseduur, kuidas reageerida, kui kvaliteedi kontrolli või AST-i tulemused on väljaspool lubatud piire ning esineb rikkeid pidevseire seadme töös.
Muu Pisteline regulaarne
11. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Uus QAL 2 tuleb teostada ka peale igat suuremat muudatust käitise protsessis, peale uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL 2 teostatud, peale pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemusi. Uue QAL 2 tulemused peavad olema kasutusele võetud 6 kuu jooksul.
Heiteseire Ühekordne 12. Kuue kuu jooksul alates fuuside käitlemise alustamisest tuleb teostada kolm mõõtmist igast heiteallikast nr 046, nr 041, nr 042, nr 043. Mõõta tuleb fenooli, benseeni, tolueeni, ksüleeni, etüülbenseeni, alaifaatsete süsivesenike kontsentratsioonid ning arvutada hetkelised heitkogused (g/s). Protokollis fikseerida tegelik heitgaaside mahtkiirus.
57/59
Muu Pidev 13. Keskkonnatasu deklareerimisel määratakse saasteainete heitkogused: 1.1. seirekohustusega heiteallikate puhul deklareeritava perioodi kohta viimaste, tõendatult esinduslike mõõtmiste tulemuste alusel; 1.2. heiteallikatel, millele seirekohustust ei ole kehtestatud, LHK projektis esitatud sisendandmete ja arvutusmetoodika alusel (sh kasutatavad kütuseandmed ja teisendustegurid). Toruahju P-3 pidevseiratavate saasteainete heitkoguste määramisel võetakse aluseks kontsentratsiooni deklareeritava perioodi valideeritud (kehtiv) keskmine väärtus. Toruahju P-3 suitsugaaside kogus/maht (voog) määratakse arvutuslikult, lähtudes deklareeritava perioodi kasutatud küttegaasi(de) kogustest ja perioodi keskmisest alumisest kütteväärtusest; rakendatavad ühikute teisendused dokumenteeritakse (sh vajadusel standardtingimustele viimine, nt Nm³).
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Lähteolukorra aruanne 2025 Lisa 3: VKG_Oil_AS_lahteolukorra_uuendamine_2025.pdf Jah
Lähteolukorra aruanne Lisa 4: VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf Jah
LHK projekt Lisa 5: LHK projekt.pdf Jah
Käitise asukoha kaart Lisa 6: Asukohakaart.png Jah
Heiteallikate asendiplaan Lisa 7: Asendiplaan.png Jah
Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 8: Mura.pdf Jah
Lõhnasaaste hinnang Lisa 9: Lohnasaaste_hinnang_K.pdf Jah
Hajumisarvutuste kaart BTEX aasta Lisa 10: 2024_05_23_VKG_BTEX_Aa.jpg Jah
LHK lisa - Manused - 2024_05_23_VKG_PM_24h.jpg Lisa 11: 2024_05_23_VKG_PM_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart H2S 1h Lisa 12: 2024_05_23_VKG_H2S_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart NMVOC 24h Lisa 13: 2025_05_23_VKG_NMVOC_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart BTEX 1h Lisa 14: 2024_05_23_VKG_BTEX_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart BTEX 24h Lisa 15: 2024_05_23_VKG_BTEX_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart Cr 24h Lisa 16: 2024_05_23_VKG_Cr_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart NMVOC 1h Lisa 17: 2025_05_23_VKG_NMVOC_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart ksyleen 24h Lisa 18: 2024_05_23_VKG_ksyleen_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart metüülmerkaptaan 1h 1h Lisa 19: 2024_05_23_VKG_metmer_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart ksyleen 1h Lisa 20: 2024_05_23_VKG_ksyleen_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart NMVOC 24h äkkheide Lisa 21: vkg_kiviter_akk_nmvoc_24h_airviro_15022024.png Jah
Hajumisarvutuste kaart H2S 1h äkkheide Lisa 22: vkg_kiviter_akk_h2s_1h_airviro_15022024.png Jah
Hajumisarvutuste kaart NMVOC 1h äkkheide Lisa 23: vkg_kiviter_akk_nmvoc_1h_airviro_15022024.png Jah
Hajumisarvutuste kaart SO2 1h Lisa 24: 2025_02_21_VKG_SO2_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart SO2 24h Lisa 25: 2025_02_21_VKG_SO2_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart NOx 1h Lisa 26: 2025_02_21_VKG_NOx_1h.jpg Jah
VKG_poolkoksimäe kuumenemiskollete seirekava.pdf Lisa 27: VKG_poolkoksimae_kuumenemiskollete_seirekava.pdf Jah
58/59
59/59
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
1 VKG Oil AS
VKG Oil AS tootmisterritooriumi
lähteolukorra aruanne
Kohtla-Järve 2015
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
2 VKG Oil AS
Sisukord
1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 4
2. VKG Oil AS kasutatavad, toodetavad ja keskkonda suunatavad ohtlikud ained ................... 5
3. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime ......................................................... 6
4. Ohtlike ainete pinnasesse sattumise võimalikkus ................................................................. 7
5. Tegevuskoha iseloomustus ................................................................................................. 8
5.1. Piirkonna maakasutus .................................................................................................. 8
5.2. Piirkonna geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused........................................... 10
5.2.1. Geoloogia ............................................................................................................ 10
5.2.2. Hüdrogeoloogia ................................................................................................... 11
6. Jääkreostus ....................................................................................................................... 13
6.1. Pinnase ja veereostuse olemus ja leviku seaduspärasused ........................................ 14
6.1.1. Pinnasereostus .................................................................................................... 14
6.1.2. Veest kergemad naftaproduktid ........................................................................... 15
6.1.3. Veest raskemad naftaproduktid ........................................................................... 16
6.2. Andmed varasema reostuse kohta ............................................................................. 16
6.2.1. Põhjaveeseire ...................................................................................................... 17
6.2.2. 1997. a. läbi viidud keskkonnaaudit ..................................................................... 17
7. Käitisel läbiviidud uuringud ................................................................................................ 33
7.1. Proovivõtmise strateegia............................................................................................. 33
7.1.1. Puurimine ............................................................................................................ 35
7.1.2. Dokumenteerimine............................................................................................... 35
7.1.3. Proovivõtt ............................................................................................................ 36
7.1.4. Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 36
7.2. Keskkonnaseisund tootmisüksuste kaupa .................................................................. 36
7.2.1. Gaasigeneraatorijaam 3 (GGJ-3) ......................................................................... 36
7.2.2. Gaasigeneraatorijaam 4 (GGJ-4) ......................................................................... 38
7.2.3. Gaasigeneraatorijaam 5 (GGJ-5 ja 1000 T GG) ................................................... 39
7.2.4. Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seade (RKÕES) ...................................... 42
7.2.5. Generaatorõlide destillatsiooniseade ................................................................... 44
7.2.6. Petrpter 1, 2, 3 ..................................................................................................... 45
7.2.7. Õliladu ................................................................................................................. 48
7.2.8. Elektroodkoksiseade ............................................................................................ 50
7.2.9. Defenoleerimisseade ........................................................................................... 52
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
3 VKG Oil AS
7.2.10. Vaikude sünteesiseade .................................................................................... 54
7.2.11. Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh ............................................... 55
7.3. Tegevuskoha kontseptuaalne mudel........................................................................... 58
7.4. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel ................................................. 59
7.4.1. Koondandmed, mida kasutada võrdlusalusena tegevuse lõpetamisel ................. 59
7.4.2. Pinnaseseire käitise tegevuse lõpetamisel ........................................................... 59
7.4.3. Põhjavee lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel ..... 59
7.4.4. Pinnase lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõppemisel ........ 60
7.4.5. Leevendavad meetmed ....................................................................................... 61
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 68
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
4 VKG Oil AS
1. Sissejuhatus
Lähtuvalt tööstusheite direktiivist (2010/75/EL) ja tööstusheite seaduse § 57, on käitaja
kohustatud koostama ning loa andjale esitama lähteolukorra aruande, kui käitise tegevus on
seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega. Tegemist on käitaja poolt
koostatud dokumendiga, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike
ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Lähteolukorra aruanne on võrdlusmaterjaliks
käitise tegevuse täieliku lõppemise järgse olukorraga. Lähteolukorra aruande koostamisel on
aluseks võetud Keskkonnaameti juhendmaterjal (versioon 1.0 20.09.2013), mis kirjeldab
erinevaid etappe ja annab suuniseid vajalike tööde läbiviimiseks.
Aruande koostamist alustati olemasoleva olukorra analüüsiga, mille raames vaadeldi
komplekslubadesnumbritega KKL/300389, L.KKL.IV-198338 ja L.KKL.IV-46640 toodud teavet
VKG Oil AS tootmisterritooriumil kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta. Külastati käitise
territooriumi, vaadeldi olemasolevat olukorda ning hinnati kemikaalide käitlemist. Oluline on
mainida, et vaadeldaval alal on tegeletud põlevkivi töötlemisega juba 90 aastat ning sellest
tulenevalt tekkinud jääkreostus. Oluline on edaspidi eristada praeguse tegevuse käigus tekkida
võivat ja varasemalt pinnasesse ja põhjavette sattunud reostust.
Lähteolukorra aruandes tuuakse välja käitises tekkivate ja kasutatavate ohtlike ainete pinnase
ja põhjavee saastamise võime ja nende kemikaalide tegelik võimalus sattuda pinnasesse ja
põhjavette (pidades kinni kõigist tehnoloogilistest nõuetest ja reglementidest ning jälgides
ohutuseeskirju on erinevate tõkestusmeetmete tõttu sisuliselt välistatud ohtlike ainete sattumine
keskkonda). Keskkonnaameti lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjali punktide 1-3
põhjal on VKG Oil AS tootmisterritooriumil ohtlike ainete kasutamise kogusest tulenevalt ja
jääkreostuse esinemise tõttu uuritaval alal tarvis läbi viia lähteolukorra aruande koostamine.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
5 VKG Oil AS
2. VKG Oil AS kasutatavad, toodetavad ja keskkonda suunatavad
ohtlikud ained
VKG Oil AS kuuluval maa-alal toimub keskonnakompleksloa nr KKL/300389 alusel muude
kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine (2 190 000 tpõlevkivi/a) Petroter käitistes, mille
nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW. Samuti toimub kompleksloa nr L.KKL.IV-198338 alusel
Kiviter käitises põlevkiviõli tootmine, põlevkivikemikaalide ning koksi tootmine 1759862
(tpõlevkivi/a). Vaikude sünteesi seadmel toimub keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-46640 alusel
karbamiidformaldehüüdvaikude (400 t/a), fenoolformaldehüüdvaikude (425 t/a),
metüülresortsiinide (45 t/a) ja tahke resortsiinformaldehüüdvaigu (4500 t/a) tootmine. VKG Oil
AS koosseisu kuuluvate ettevõtete toormes, vaheproduktides ja toodangus sisalduvate ohtlike
ainete iseloomustus ohukategooriate ja ohulausete alusel on toodud lisas (LISA 1).
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
6 VKG Oil AS
3. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime
Kemikaalide ohtlikkuse hindamiseks kasutati teabeallikana (EL) nr 1272/2008 (CLP Regulation)
ja (EC) nr 1907/2006 (REACH Regulation). Samuti lähtuti Keskkonnaministri määrusest nr 32,
mis määratleb veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistu 1 ja 2 ning prioriteetsete
ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad. Iga aine kohta on
pinnase ja põhjavee saastamise võime toodud lisas (LISA 1).
Pinnase ja põhjavee seisukohalt võivad põhjustada reostust peamiselt vedelas olekus ained,
antud juhul fenoolid ning põlevkiviõli ja õlifraktsioonid, mille koostisesse kuulub lai skaala
orgaanilisi ühendeid – küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, mono- ja polütsüklilised
aromaatsed ühendid jpm. (Kattai, 2003.)
Erinevate naftasaadustega reostunud pinnasest lahustatakse infiltreeruva sadevee ja põhjavee
kokkupuutel pidevalt välja erinevaid komponente. Esmalt pestakse välja BTEX1 ühendid, kuna
need on kergemini lahustuvad (Norriset.al 1994). Samas toimub ka reostuse bioloogiline
lagunemine, mille kiirus sõltub paljudest faktoritest: mikroorganismide tüübist, neile vajalike
toitainete ja elektronaktseptorite (hapnik) olemaolust ja kogusest, orgaaniliste ainete koostisest
ja kogusest, keskkonnatingimustest (temperatuur) jpm. (Norris et.al 1994). Keskmise ja väikese
molekulmassiga orgaanilised ühendid (C10-C24) ning monoaromaatsed ühendid lagunevad
kiiremini, molekulmassi kasvades bioloogiline lagunemine aeglustub (Norris et.al 1994). Kõige
paremad tingimused reostuse lagunemiseks on aeratsioonivööndis, kus on piisavalt hapnikku
(aeroobsed tingimused). Kui tegemist on suurte naftaproduktide kogustega (vaba produkt), on
pinnasepoorid sellega täidetud ning hapniku juurdevool puudub. Sel juhul toimub
lagunemisprotsess anaeroobsetes tingimustes. Veeküllastunud osas limiteerib hapniku
sisaldust hapniku lahustuvus, mistõttu on lagunemisprotsess samuti väga aeglane. Reostuse
püsivust ja pikaajalisust saab iseloomustada Tapa lennuvälja näitel (Raukas, 2006). Tapa
lennuväli kuulus nõukogude sõjaväele ning tegevus seal algas 1950-ndate alguses. Pikaajalise
reostuse tulemusel oli keskkonda sattunud tohutu kogus lennukipetrooli, mis oli põhjaveele
moodustanud ulatusliku läätse. Lennukipetrooli intensiivsest väljapumpamist ja puhastust
alustati 1991. a. ning see kestis umbes 10 aastat (lõpetati 2001.a.) Vaatamata intensiivsele
puhastusele esines lennukipetrool 2002.a. Tapa linna puurkaevudes ning lennuvälja
seirekaevudes mõõdeti lennukipetrooli kihi paksuseks 1 m. Tapa näitest järeldub, et suurte
saasteainete koguste puhul on nende lagunemine isegi intensiivse puhastuse käigus väga
aeglane, rääkimata lagunemisest ainult looduslike protsesside mõjul.
Kui välja on kujunenud reostuspilt, kus vaba produkti enam ei esine ning kunagist reostust
iseloomustab hästi piiritletud jääkreostusega veetaset markeeriv kiht, on tegemist vana
reostusega, mis on tekkinud mitmeid aastakümneid tagasi.
1 BTEX on akronüüm, mida kasutatakse väljendamaks summaarset benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni kontsentratsiooni. BTEX ühendid sisalduvad tüüpiliselt naftakütustes.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
7 VKG Oil AS
4. Ohtlike ainete pinnasesse sattumise võimalikkus
Ohtlike ainet pinnase ja põhjavee saastamise tegelik võimalus sõltub eelkõige sellest, kui hästi
on rakendatud erinevaid meetmeid, et takistada selle aine sattumist keskkonda. Antud peatükk
analüüsib, milliste peatükis 1 ja 2 väljatoodud ohtlike ainete käitlemine võib põhjustada
keskkonnareostust. Ohtlikud ained võivad keskkonda sattuda:
• tehnoloogiliste seadmete purunemise või rikete tõttu;
• torustike purunemise või lekete tõttu;
• mahutite täitmisel;
• raudtee- ning autotsisternide laadimisel;
• vanade seadmete ja rajatiste lammutamise ning likvideerimise käigus.
Nende võimalike sündmuste tagajärjeks võib olla ohtliku produkti sattumine pinnasesse ning
põhjavette. Reostamise potentsiaali määravad ära ka käideldavate ohtlike ainete kogused.
Lisas 1 on iga ohtliku kemikaali juures välja toodud, kui suurtes kogustes kemikaali kasutatakse.
Pinnase ja põhjavee kaitseks on ettevõttes rakendatud vastavad meetmed.
Uute seadmete – Petroter (keskkonnakompleksluba KKL/300389) mahutid ja seadmed on
lekkekindlad, maapealsed mahutid on ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest
mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist ning mahutid on varustatud nivooanduritega.
Keemiatoodete tootmine (keskkonnakompleksluba L.KKL.IV-46640) toimub reaktorprotsessides
kinnises tootmishoones. Tootmishoone ning kogu selle tehnoloogiline seadmestik on
renoveeritud (betoneeritud põrandad, asfalteeritud tootmisterritoorium, rekonstrueeritud
laohooned). Pinnase ja põhjavee kaitseks on tootmisprotsessis kasutatavad mahutid
renoveeritud, lekkekindlad, varustatud nivooanduritega vältimaks mahutite ületäitmist või lekkeid
ja ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike
laialivalgumist.
Ülejäänud tootmisterritooriumil (keskkonnakompleksluba L.KKL.IV-198338) on pinnase ja
põhjavee kaitseks rekonstrueeritud generaatorõlide destillatsiooni seadme, raske- ja kerge-
keskõli ettevalmistuse seadme, õlilao ja heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhi
mahutipargid ja õlide laadimisseadmed. Moderniseeritud on raske- ja kerge-keskõli
ettevalmistuse seadme toorõli ettevalmistus- ja puhastusprotsessi, kus mindi üle varasemalt
setitamistehnoloogialt filtertehnoloogiale, millega vähenes oluliselt setitite ja mahutite hulk ning
likvideeriti toorõli setitamiseks kasutatud dekanterid. Lisaks on VKG Oil AS olemasolevaid
gaasigeneraatoreid pidevalt täiustanud, mille tulemusena on samuti likvideeritud varasemalt
kasutatud dekanterid. Seadmete ja kommunikatsioonide hermeetilisust kindlustatakse pideva
remondi- ja puhastusgraafikute täitmisega ning seadmete ja kommunikatsioonide seisukorra
kontrollimisega igas vahetuses. Lekked kõrvaldatakse koheselt. Avariide tagajärgede
piiramiseks on kehtestatud kord ja juhised käitumiseks. Pidades kinni kõigist tehnoloogilistest
nõuetest, mis on toodud tehnoloogilistes reglementidest ning jälgides ohutuseeskirju on
erinevate tõkestusmeetmete tõttu sisuliselt välistatud ohtlike ainete sattumine pinnasesse ja
põhjavette.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
8 VKG Oil AS
5. Tegevuskoha iseloomustus
VKG Oil AS on Viru Keemia Grupp AS tütarettevõte, mille põhitegevusalaks on põlevkivi
termiline töötlemine uttegeneraatorites (Kiviter-protsess) ja tahke soojuskandjaga seadmetel
(Petroter-protsess); alltegevusvaldkondadeks on põlevkiviõli tootmine (sh muud põlevkivitooted)
ning põlevkivikemikaalide (Vaikude sünteesi seade ja Kiviter-protsess) ja koksi tootmine.
5.1. Piirkonna maakasutus
VKG Oil AS paikneb Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumil Kohtla-Järve Järve linnaosa
lääneserval (Joonis 1). VKG tütarettevõtetest asuvad tootmisterritooriumil veel VKG Energia OÜ
Põhja ja Lõuna soojuselektrijaamad, VKG Transport AS ja Viru RMT OÜ. Samal
tootmisterritooriumil tegutsevad lisaks Viru Keemia Grupp AS ettevõtetele veel Novotrade Invest
AS ja Victory Real Estate OÜ. Teised lähiümbruse olulisemad tööstusettevõtted on AS Nitrofert,
EastmanSpecialties OÜ (~1-1,2 km põhjasuunal) ja Järve Biopuhastus OÜ (~0,8 km
põhjasuunal).Lähimad elurajoonid (Käva ja Vanalinn) asuvad käitise territooriumist 1-1,5 km
kaugusel. Läänemeri (Soome laht) jääb käitisest 4,5 km põhjapoole. Läänes piirneb
tootmisterritoorium “poolkoksimägedega”. Põhja suunas on 2,5 km kaugusel Kolga ja Saka
küla. Ülejäänud ilmakaartes paiknevad asulad vastavalt: lõunas Kohtla-Nõmme (2 km), Kohtla
(1,2 km) ning Roodu küla (1,2 km), edel – Aidu-Liiva (9 km), lääs– Mustmätta (8 km), loode –
Voorepera (4,5 km). Linnast väljaspool paiknevad üksikmajapidamised 1,2 km kaugusel lõunas
Vahtsepa kraavi vasakul kaldal ja 2,1 m kaugusel põhjas.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
9 VKG Oil AS
Joonis 1. VKG Oil AS asukoht ja tootmisüksuste paiknemine.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
10 VKG Oil AS
5.2. Piirkonna geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
5.2.1. Geoloogia
VKG Oil AS territoorium paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool. Looduslikult kujutab ala idaosa
endast õhukese pinnakattega alvarit, kus väikese paksusega moreenikihi all, absoluutkõrgusel
umbes 53 m lasuvad aluspõhja karbonaatsed kivimid ja põlevkivi. Käesolevaks ajaks on
looduslik moreenikiht säilinud ainult kohati, kuna kaevandamise või ehitustööde käigus on
moreen eemaldatud või tagasitäidetud. Aluspõhja pealispind langeb lääne-edelasuunas
absoluutkõrgusele umbes 43 m, vastavalt kasvab ka pinnakatte paksus. Lisaks moreenile
esinevad jääjärvelised savipinnased, liiv ja turvas. Pinnakatte paksus tootmisterritooriumi
lääneosas on umbes 6 m (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010). Pinnakatte ülemise osa
moodustavad kõikjal täitepinnased, mille paksus ja koostis on väga muutlik. Aluspõhja ülemine
osa koosneb merglilisest ja põlevkivi vahekihtidega lubjakivist, mis enamasti on tugevalt lõheline
ja karstunud (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010). Lubjakivi ülemine osa on tugevalt murenenud või
esineb lahmakatest koosneva jämepurdmoreenina. Aluspõhja sügavama osa geoloogiline
kirjeldus on koostatud põhjavee seirekaevu nr. 19772 ja puurkaevu 2182 (kataster) geoloogilise
kirjelduse järgi. Puurkaevude asukohad on näidatud joonisel 2.
Joonis 2. Puuraukude paiknemine VKG Oil AS territooriumil.
Kaevude andmetel on lubjakivikompleksi paksus umbes 35 m, lubjakivide all, absoluutkõrgusel
umbes 13 m, lamab savikas glaukoniitliivakivi paksusega 1 m ning diktüoneema-argilliit
paksusega 2 m. Argilliidi all lamab liivakivi, mille paksuseks on umbes 20 m. Liivakivi all algab
alamkambriumi Lükati ja Lontova kihistu savi, mille paksus on umbes 75 m.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
11 VKG Oil AS
Petroter 1, 2, 3 seadmete territooriumi reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused
jäävad vahemikku 53...55 m. Kunagine looduslik maapind võis Eesti topograafilise kaardi
1:25000 (1930) järgi paikneda absoluutkõrgustel 52...53 m. Pikaajalise tegevuse tõttu on
looduslikud pinnased kohati välja kaevatud ning geoloogilise lõike ülemise kihi moodustab
kõikjal täitepinnas. Täite pindmine osa koosnes valdavalt killustikust, selle all esines kruus-liiv.
Täite alumine osa oli enamasti savikas, koosnedes peamiselt looduslike pinnaste tagasitäitest
(moreen, lubjakivitükid), mis oli segunenud poolkoksi ja mullaga. Täite paksus oli valdavalt 3...4
m. Looduslik pinnakate koosnes laiguti esinevast moreenist, mida ehitustööde käigus ei ole
välja kaevatud. Moreeni paksus oli väike ning alumises osas läks see üle savika täitega
valdavalt lubjakivimaterjalist koosnevaks jämepurdmoreeniks, mille piir lamava lubjakiviga oli
üleminekuline. Aluspõhi koosneb lubjakivi, mergli ja põlevkivi vahelduvatest kihtidest.
Geoloogilise kaardi (Maa-amet) ja puurimisandmete järgi paikneb aluspõhja pealispind
absoluutkõrgustel 50...51 m, uuringuaegsest maapinnast umbes 4...5 m sügavusel. Aluspõhja
ülemine osa on murenenud. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6).
5.2.2. Hüdrogeoloogia
Looduslikud pinnaveekogud VKG Oil AS tootmisterritooriumil puuduvad. Pinnavete võrk
koosneb kraavidest, mis peamiselt paiknevad territooriumi läänepiiril poolkoksiladestu servas.
Hüdrogeoloogilise läbilõike määrab ala geoloogiline ehitus. Vastavalt kihtide veeläbilaskvusele
jaotatakse lõige veekihtideks (kihinditeks) ja veepidemeteks. Uuritud piirkonnas esinevad
järgmised veekihindid ning veepidemed:
1. Vabapindne veekihind (pinnasevesi) täites ja kvaternaarisetetes Veepide: kvaternaari
savipinnased (puuduvad või on väga õhukesed ala idaosas, lääneosas ulatub nende paksus
2...3 meetrini (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010b).
2. Aluspõhja karbonaatsete kivimitega seotud survetu/surveline veekihind (O). Veepide: savikas
glaukoniitliivakivi ja diktüoneema-argilliit. Kahjuks on nende paksus kaevude andmetel ainult 3
m, mistõttu märkimisväärset isoleerivat toimet sellel veepidemel ei ole.
3. Liivakividega seotud Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum (O-Cm). Veepide:
aluspõhjasavi paksusega umbes 75 m.
4. Liivakividega seotud Kambrium-Vendi põhjaveekogum (Cm-V).
Vabapindne veekihind (pinnasevesi) täites ja kvaternaarisetetes Eraldi vabapindne veekihind
täites ja kvaternaarisetet esineb peamiselt VKG Oil AS territooriumi lääneosas, kus kvaternaari
savipinnaste paksus on suurem (Joonis 3). Veekihind toitub sademetest ning veetaseme
kõikumine sõltub klimaatilistest tingimustest ja kuivenduse olemasolust. Territooriumi idaosas
jäid paljud kvaternaarisetetesse ja täitesse rajatud puuraugud kuivaks, kuna välitöö toimus
põuaperioodi ajal (juuli 2014).ˇ
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
12 VKG Oil AS
Joonis 3. Hüdrogeoloogiline skeem.
Ordoviitsiumi karbonaatsete kivimitega seotud veekihindi paksus on umbes 35 m. Vee
liikumissuund VKG Oil AS tootmisterritooriumil on läände-edelasse, regionaalsed väljavoolualad
on Purtse jõe org ning Soome laht. Lisaks toimub äravool ka surveerinevuste tõttu Ordoviitsium-
Kambriumi põhjaveekihindisse (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010). Läbilõige veekihindist on
toodud Joonisel 3. Uuritud ala lääneosas eraldab lubjakividega seotud veekihindit (2A)
vabapindsest veekihindist (1) veepide, mis koosneb moreenist ning jääjärvelistest
savipinnastest. Selles piirkonnas on lubjakividega seotud veekihind surveline, survetase
paikneb veekihindi pinnast 2-4 m kõrgemal.
Hüdrogeoloogiline skeem Idaosas, kus kvaternaarisetted (moreen) on õhukesed või puuduvad,
esineb ühine vabapindne veekihind (2), mis levib täitepinnastes ja lubjakivides (vt. Joonis 3).
Tootmisterritooriumi piires toitub veekihind 2A ülemisest vabapindsest veekihindist ning
veekihind 2 sademetest. Samuti on lubjakividega seotud veekogumi lokaalseks toitealaks
aastate jooksul olnud poolkoksi- ja tööstusjäätmete prügila.
Liivakividega seotud Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum toitub piirkonnas lasuvast
lubjakividega seotud põhjaveekihist infiltreeruvast veest ning juurdevoolust idast kõrgema
veetasemega aladelt. Veetase seirekaevu 19772 andmetel paikneb absoluutkõrgustel 43...44
m. Regionaalne väljavooluala on Purtse jõe org ning Soome laht. Veekihindi paksus on umbes
20 m.
Kambrium-Vendi põhjaveekogum on lasuvast O-Cm põhjaveekogumist eraldatud umbes 75 m
paksuse saviga, mis moodustab tõhusa veepideme ning isoleerib hästi Kambrium-Vendi
põhjaveekogumi.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
13 VKG Oil AS
6. Jääkreostus
Praegusel VKG Oil tootmisterritooriumil on tegeletud laiaulatuslikult põlevkivi töötlemisega juba
90 aastat. Antud territooriumil alustasid põlevkivi töötlemisega juba 1924. aastal, kui valmis
Kohtla-Järvel ühe-retordiline “Kohtla-Järve proovi-õlivabrik“. Ajaloolised andmed 1997.a. RAS
„Kiviter“ erastamisele eelnenud tootmistegevuse kohta VKG Oil AS territooriumil:
mai 1916 geoloogilised uurimised kaevanduste rajamiseks Virumaale;
1916/1917 alustati kaevanduste rajamise töid;
1918 kaevanduste rajamistööde jätkumine;
25. november 1918 Eesti riigi põlevkivitööstuse sünd;
1919 alustas tööd Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel;
1921 alustas tööd ühe-retordiline “Kohtla-Järve proovi-õlivabrik“;
1936 GGJ No 2 käivitamine. Kohtla-Järvel rakendati tööle teine õlivabrik;
26. mai 1938 GGJ No 3 käivitamine. Rakendati tööle Kohtla-Järvel kolmas õlivabrik;
23. juuli 1940 “Eesti Põlevkivi“ natsionaliseeriti;
1940. a lõpp enamlaste poolt natsionaliseeriti Eestis kõik põlevkivi ning põlevkiviõli
tootmise alal tegutsevad ettevõtted ning liideti ühte;
Juuli, 1941 algas enamlaste poolt põlevkivitööstuses osaline masinate evakuatsioon,
alguses remonteerimise tähe all ja augustis enne põgenemist lasti tehased õhku nii palju
kui selleks veel aega oli;
15. august 1941 põlevkivi kaevandused-õlivabrikud võeti kasutusele Saksa vägede poolt
ning algas hoogne ülesehitustöö;
Oktoober, 1941 käivitati II tehas Kohtla-Järvel 5 generaatoriga, toodang 9900 t/a;
Detsember, 1941 käivitati III tehas Kohtla-Järvel 13 generaatoriga, toodang 25700 t/a;
August, 1942 käivitati Kohtla-Järvel II õlivabriku kolm ülejäänud generaatorit, toodang
5900 t/a Käivitati Kohtla-Järvel III õlivabriku kolm ülejäänud generaatorit, toodang 5900
t/a;
1943 GGJ No 4 käivitamine;
1951 GGJ No 5 käivitamine;
1949-1953 kamberahjude käikuandmine, kompressortsehhi käikuandmine, majapidamis-
gaasitehase käikuandmine;
1953 defenoolimise seadme I järk käivitati;
1956 tunnelahjude käivitamine;
1957 käivitati põlevkiviõlide seade;
1957-1967 gaasigeneraatorite ja tunnelahjude rekonstrueerimine;
1959 rajati karbamiidvaikude seade;
1961 destillatsiooniseadme käivitamine;
1964 elektroodkoksi seadme käivitamine;
1966 uue gaasi keemilise puhastusseadme käivitamine;
1966-1967 defenoolimise seadme II järk käivitati;
1967 käivitati raske- ja kerge-keskõli ettevalmistamise seade, tunnelahjude töö
peatamine;
1980 1000 tonnise gaasigeneraatori käivitamine GGJ No 5 juures;
1981 fenoolide eraldamine retifikatsiooni teel;
1985 GGJ No 1 ja GGJ No 2 töö peatmine;
1986 GGJ No 6 käivitamine, käivitati 5-metüülresortsiini tootmise seade;
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
14 VKG Oil AS
1987 kamberahjude töö peatamine majapidamisgaasi tootmise katkestamisega.
Reostuse kohta enne 1996. a. süstemaatilised andmed puuduvad. Üksikuid ülestähendusi võib
leida ehitusgeoloogiliste uuringute aruannetest, näiteks endiste GGJ-1 ja GGJ-2 alast lõunas
1961.a. tehtud ehitusgeoloogilise uuringu aruandes on märgitud, et puuraukudes esines vee
asemel vaba õli. Väljavõte aruandest on toodud lisas (LISA 3). Peamine teave ajaloolise
reostuse kohta on kättesaadav riikliku põhjaveeseire andmetest (1996- 2008) ning 1997.a. läbi
viidud keskkonnaauditist, mis tehti riikliku ettevõtte RAS „Kiviter“ erastamise käigus (vt. peatükk
6.2.).
6.1. Pinnase ja veereostuse olemus ja leviku seaduspärasused
Reostuse levik sõltub suurel määral geoloogilistest tingimustest. Kogu territooriumil
moodustavad geoloogilise lõike ülemise osa täitepinnased, mis koosnevad enamasti liivast
kruusast, pindmiseks kihiks on killustik. Maha sattunud vedelad naftaproduktid imbuvad ruttu
täitesse ja neid pole maapinnalt võimalik kokku koguda. Maa-alustest torustikest või mahutitest
lekkinud saasteained valguvad hästi juhtivas pinnases laiale alale. Aluspõhi koosneb lõhelisest
ja karstunud lubjakivist, mis soodustab saasteainete levikut. Pinnase ja põhjavee tingimused on
reostuse levikuks nii VKG Oil AS territooriumile kui ka territooriumil väga soodsad.
Geoloogilised tingimused VKG Oil AS territooriumi ida- ja lääneosas on mõnevõrra erinevad (vt.
joonis 3).
Pinnase ja põhjaveereostus on omavahel tihedalt seotud ning seda põhjustavad enamasti
mitmesugused vedelad saasteained (naftaproduktid), mis jõuavad keskkonda avariide tagajärjel
või mahutite ja torustike lekkimisel, samuti laadimise käigus. Maapinnale sattunud vedelas
olekus naftaproduktid imbuvad aeratsioonivöösse ja liiguvad raskusjõu mõjul sügavamale.
Veest kergemate ja raskemate naftaproduktide levik keskkonnas on erinev.
6.1.1. Pinnasereostus
Vaba produkti esinemine – enamus pinnasepoore või lõhesid on täidetud naftaproduktidega,
mis on võimelised ise liikuma. Sellist olukorda iseloomustavad väga suured laboris määratud
naftaproduktide sisaldused ning visuaalselt nähtav õli, mis voolab proovist välja. Iseloomulik on
tugev naftaproduktide lõhn ning kiletestil intensiivne kile veepinnal. Selline reostus esineb
naftaproduktide lekke- või mahavalgumise kohas, samuti veetasemel paikneva naftaproduktide
läätse olemasolul. Põhjavesi on läätse vahetus läheduses väga reostunud.
Jääkreostus (jääkküllastus) kujutab endast kapillaarjõudude ja sorptsiooni mõjul
pinnasepooridesse ning kivimilõhedesse seotud naftaprodukte ning pinnaseosakeste ümber
moodustunud kilesid (U.S. Environmental Protection Agency, August 1994). Aeratsioonivööndis
paiknevas jääkreostusega tsoonis on naftaproduktidest vabad pinnasepoorid täidetud õhuga,
veetasemest sügavamal, küllastusvööndis veega.
Põhjavees lahustunud kujul esinevad saasteained – Infiltreeruv sadevesi lahustab jääkreostuse
kolletest läbi liikudes mitmesuguseid aineid, mis liiguvad koos infiltreeruva veega põhjavette.
Samuti lahustab põhjavesi jääkreostuse kolletega kokku puutudes sellest välja ohtlikke
komponente. Põhjavees lahustunud ohtlikud ained võivad levida reostusallikast
märkimisväärsele kaugusele ning muuta kõlbmatuks ümbruskonna madalate kaevude vee.
Samuti võib reostunud vesi ülemisest veekihist liikuda surveerinevuse tõttu sügavamasse
veekihti, mida tarvitatakse joogiveena.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
15 VKG Oil AS
6.1.2. Veest kergemad naftaproduktid
Suure koguse puhul jõuavad veest kergemad naftasaadused põhjaveeni, moodustades sinna
läätse. Osa ainest jääb liikumisteel kapillaarjõudude mõjul pinnasepooridesse, moodustades
jääkreostuse. Naftaproduktide lääts liigub kaasa põhjavee taseme tõusu ja langusega ning
moodustab veetaseme kõikumise amplituudis jääkreostuse tsooni. Protsessi illustreerib Joonis
4.
Joonis 4. Veest kergema saasteaine liikumine pinnases (Joonis käsiraamatust Proovivõtt
reo- ja heitveest, sademeveest ning saastunud pinnasest) (Andresmaa, E., et al. 2005).
Kui reostust kohe ei likvideerita, valgub veepinnale kogunenud paks naftaproduktide lääts
raskusjõu mõjul aja jooksul laiali, moodustades lõpuks veepinnale ainult õhukese kile. Selline
laialivalgunud lääts on aga võimeline reostama pinnase veetaseme kõikumise tsoonis
ulatuslikul alal. Jääkreostusega vööndi ulatus sõltub keskkonda sattunud naftaproduktide
kogusest. Saasteallikas võib olla juba ammu likvideeritud, kuid pinnasereostus jätkub, kuna
lääts laieneb ning samal ajal lahustavad infiltreeruvad sadeveed jääkreostuse koldest
saasteaineid ning kannavad põhjavette, kus need omakorda veega edasi liiguvad (Joonis 5).
Joonis 5. Aastate jooksul välja kujunenud jääkreostuse tsoon
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
16 VKG Oil AS
6.1.3. Veest raskemad naftaproduktid
Veest raskemad naftaproduktid liiguvad raskusjõu mõjul ka läbi veekihindi, kuid kogunevad
halvasti vett juhtivatele kihtidele ning valguvad laiali, kuni leiavad tee sügavamale liikumiseks.
Soodsad tingimused levikuks on lõhelistes kivimites, kus naftaproduktid võivad mööda lõhesid
liikuda sügavale ja kaugele. Oma liikumisteele tekitavad veest raskemad naftaproduktid samuti
jääkreostuse. Veest raskemate saasteainete levikut iseloomustab Joonis 6.
Joonis 6. Veest raskemate saasteainete liikumine pinnases (Joonis käsiraamatust
Proovivõtt reo- ja heitveest, sademeveest ning saastunud pinnasest) (Andresmaa, E., et
al. 2005).
Põhjavesi lahustab pinnase ja kivimite poorides olevate saasteainetega kokkupuutel pidevalt
välja erinevaid komponente. Põhjavees olev reostunud kogum kandub edasi põhjavee
liikumissuunas, seejuures laienedes ning ka lahjenedes difusiooni ja dispersiooni teel. Seega
võivad ühes asukohas mahavalgunud naftaproduktid tekitada ulatusliku ja pikaajalise reostuse,
mille mõju kestab peale reostusallika likvideerimist veel palju aastaid.
6.2. Andmed varasema reostuse kohta
Põlevkiviõli tootmine alal algas juba möödunud sajandi 20.-ndatel aastatel ning on kestnud
praeguseni. Paratamatult tekkis tollase tootmiskultuuri tõttu ka jääkreostus.
Reostuse kohta enne 1996. a. süstemaatilised andmed puuduvad. Üksikuid ülestähendusi võib
leida ehitusgeoloogiliste uuringute aruannetest.
Peamine teave ajaloolise reostuse kohta on kättesaadav riikliku põhjaveeseire andmetest
(1996-2008) ning 1997.a. läbi viidud keskkonnaauditist, mis tehti riikliku ettevõtte RAS „Kiviter“
erastamise käigus. Auditi järgi oli kogu maapinnalähedane ordoviitsiumi põhjaveekiht reostunud
fenoolide ja põlevkiviõliga kogu RAS „Kiviter“ territooriumi ulatuses (vt. joonis 7). Pinnas oli väga
tugevalt reostunud naftaproduktidega umbes 400 ha suurusel alal ning arseeniga 25 ha
suurusel alal.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
17 VKG Oil AS
6.2.1. Põhjaveeseire
Põhjavee orgaaniliste ühendite riiklikku seiret poolkoksiladestu ümber alustati 1996. a. ning
seire kestis 2008. aastani. Veeproove võeti vaatluskaevudest, mis olid rajatud nii ordoviitsiumi
veekihti kui ka sügavamasse ordoviitsium-kambriumi veekihti. Vaatluskaevude asukohad on
näidatud aruande lisas (LISA 4). Uuringualusele VKG Oil AS territooriumile ühtegi seirekaevu ei
jää. Kõige lähemal asub kambrium-ordoviitsiumi veekihti rajatud seirekaev 19772, mis paikneb
Petroter 1, 2 territooriumist umbes 160 m edelas. Seire alguses, aastatel 1996-1998, oli
ordoviitsiumi karbonaatsete kivimitega seotud põhjaveekiht jäätmehoidla ümbruses äärmiselt
reostunud ning saasteained liikunud veega allavoolu rohkem kui kilomeetri kaugusele.
Seirekaevus 19770, mis asub jäätmehoidla välispiirist 1,3 km kaugusel läänes, ületas benseeni
sisaldus põhjavees 1997. a. piirarvu. Seirekaevus 19544, mis asub jäätmehoidlast 1,3 km
põhjas, fikseeriti fenoolide sisaldus üle piirarvu. Kõikides jäätmehoidla lähemas ümbruses
asuvates kaevudes (18399, 19541, 19542, 19554, 19768, 19771) määrati väga suured
naftasaaduste, BTEX ja fenoolide sisaldused. Seire lõpuks 2008. a. olid läbivalt suured
fenoolide ja benseeni sisaldused, samuti naftasaaduste summa, kaevus 19771 vähenenud.
Samamoodi olid vähenenud aastatel 2005-2008 kaevus 19542 benseeni, naftasaaduste ja
fenooli sisaldused. Vaatluskaevust 19541, mis paiknes hoidla põhjaservas, võeti veeproov
2010. a. riikliku poolkoksiprügila sulgemisprojekti raames (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010c).
Vesi oli endiselt väga reostunud – naftasaaduste summa, BTEX, PAH ja fenoolide sisaldused
ületasid piirarvu. Kaevus 19768, mis paiknes hoidlast 200 m kaugusel läänes, toimus seire
2006. aastani. Selle aja jooksul määrati läbivalt väga suured (üle piirarvu) naftasaaduste, BTEX
ja fenoolide sisaldused. Kaevus 18399, hoidla lääneserval, fikseeriti läbivalt suured benseeni,
fenooli sisaldused, naftasaaduste summa üle piirarvu aastani 2005. 2010. a. (IPT
Projektijuhtimine OÜ, 2010c) oli fenoolide ja benseeni sisaldus jätkuvalt üle piirarvu. Ka
kambrium-ordoviitsiumi põhjaveekihi kaevudes (19543, 19557, 19772) tuvastati seire käigus
aeg-ajalt fenoolide, BTEX-ühendite ja naftaproduktide sisaldusi, mis ületasid sihtarvu. Kaevus
18400, mis paikneb jäätmehoidla läänepiiril, ületas fenoolide sisaldus aeg-ajalt ka piirarvu. See
kinnitab kambrium-ordoviitsiumi põhjaveekihi toitumist ülemisest reostunud veekihist.
Seiretulemuste põhjal saab väita, et ordoviitsiumi lubjakividega seotud veekiht oli jäätmehoidla
alal juba 1997.a. äärmiselt reostunud ning reostus on liikunud sealt ka ümbritsevatele aladele.
Põhjavee suur reostus jäätmehoidla läheduses paiknevates kaevudes viitab pikaajalisele
suuremahulisele keskkonnareostusele, mille puhul jäätmehoidlasse ladestatud ohtlikud ained
on jõudnud põhjavette ning reostanud ka jäätmehoidlat ümbritsevad alad.
6.2.2. 1997. a. läbi viidud keskkonnaaudit
Pinnase- ja põhjaveeseisundit VKG Oil AS territooriumil on muuhulgas käsitletud 1997. a.
Riikliku Aktsiaselts (RAS) „Kiviteri“ erastamisprotsessi käigus tehtud keskkonnaauditis.
Auditiaegne RAS „Kiviter“ territoorium on näidatud Joonisel 7.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
18 VKG Oil AS
Joonis 7. RAS „Kiviter“ territoorium
Auditi käigus tehtud põhjavee- ja pinnaseuuringul on lähtutud reostuse piiritlemise põhimõttest.
Visuaalselt tugevalt reostunud pinnasest ja põhjaveest proove ei võetud ega analüüsitud.
Proovid on võetud valdavalt reostunud osast kõrgemalt või sügavamalt, veendumaks, et neis
reostust ei esine ning selle info abil kontuuriti reostunud pinnase- ja põhjaveega alad. Kahjuks
puuduvad sellise lähenemise tõttu andmed pinnase ja põhjavee reostustaseme kohta
reostuskolletes ning tugineda saab ainult olukorra kirjeldustele. Kokkuvõte auditis antud
hinnangust pinnase ja põhjavee reostuse kohta on toodud alljärgnevalt (tsitaadid on esitatud
kursiivis).
6.2.2.1. Kokkuvõte auditist põhjavee reostuse kohta
Pinnakattes esinev põhjavesi on enamuses puuraukudes reostunud ja haiseb. Sellest väga
tugevalt reostunud veest proove ei võetud.
Lubjakivi on hall keskmiselt kõva, mergliline. Lokaalselt esineb lubjakivi lõhedes vaba
põlevkiviõli. Maapinnalähedane ordoviitsiumi veehorisont lubjakivis on kogu ulatuses (kuni 35 m
sügavuseni maapinnast) reostunud fenoolidega ja põlevkiviõliga kogu territooriumi ulatuses,
kusjuures neljandikul territooriumist on põhjavesi väga tugevalt reostunud. Üheks
enamreostunuks piirkonnaks on tuhamäe ja endise GGJ-1 vaheline ala. Põhjavee reostus on
kandunud ka väljapoole RAS "Kiviter" tootmisterritooriumi. Põhjavees peamisteks orgaanilise
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
19 VKG Oil AS
päritoluga saasteaineteks on tolueen, ksüleenid, stüreen; naftaleen, PAH -ühendid, indaanirea
süsivesinikud, ühealuselised ja kahealuselised fenoolid.
Kambrium-ordoviitsiumi veehorisondist võetud veeproov RAS "Kiviter" Kohtla-Järvel asuva
territooriumi keskel oli puhas, individuaalühendite sisaldus jai alla 0,1 μg/l ning summaarne
naftaproduktide sisaldus oli alla 10 μg/l . Puhtad olid ka orgaanilistest RAS "Kiviteri" Kohtla-
Järvel ümbritsevad sügavad vaatluspuuraugud (veetase abs. m 40 ... 50).
6.2.2.2. Kokkuvõte auditist pinnasereostuse kohta
Visuaalsetel vaatlustel on pinnas reostunud enamasti kuni 3 m sügavuni. Pinnas on reostatud
ebaühtlaselt. Visuaalsetel vaatlustel algab reostus lokaalselt otse maapinnalt. Tugevalt on
reostunud 2,2 m paksune pinnasekiht, keskmine väga tugevalt reostunud kihi paksus on 1,5 m.
160 ha suurusel alal on üle tööstustsooni juhtarvu reostuse levik määratud puurimistega.
Laboratooriumi saadeti analüüsideks pinnaseproovid, mis ei haisenud ega tilkunud õlist.
Pinnases esinevateks peamisteks orgaanilise päritoluga saasteaineteks on tolueen, ksüleenid,
stüreen, naftaleen, PAH -ühendid, indaanirea süsivesinikud. Võetud analüüside põhjal võib
hinnata, et esineb As pinnase reostus üle foonilise näitaja kogu RAS "Kiviter" Kohtla-Järve
tootmisterritooriumil.
Võib järeldada, et pinnas on üle piirarvu (sellel ajal juhtarv) loetud reostunuks umbes 400
hektaril. Varasema lähteolukorra kirjeldamisel on lähtutud nn „reostuse piiritlemise“ põhimõttest,
kus pinnase enim reostunud tsoonidest analüüse ei teostatud. Sellest hoolimata on aruande
kirjeldustest selge, et praegusel VKG Oil AS tootmisterritooriumil esinevad tugeva
jääkreostusega alad. Eraldi on kirjeldatud olukorda tsehhide kaupa, ning välja on toodud
peamised keskkonnaprobleemid.
6.2.2.3. Põlevkivi ümbertöötlemine
Põlevkivi ümbertöötlemise kohta, mis hõlmas järgmised seadmed: GGJ-3,GGJ-4,GGJ-5,GGJ-
6,1000t GG, gaasi keemilise puhastamise seade, põlevkiviõli destilleerimisseade,
elektroodkoksiseade, pürolüüsõli destilleerimisseade ning põlevkiviõlide seade/ladu, on tehtud
järgmised tähelepanekud:
Antud tsehhi territooriumil toimub põlevkivi ümbertöötlemine alates 1924. a. detsembrist ning
sellel territooriumil asuvad tuhamäed nr. 1-5, milledest tuhamäge nr. 3 enam ei ekspluateerita.
Seega esineb tugev jääkreostus, millele lisandub veel igapäevane reostus. Eristada täpselt
erinevatel ajastutel põlevkivi ümbertöötlemisest tekkinud reostust pole võimalik, kuna antud
tüüpi tootmine on väldanud antud territooriumil aastakümneid.
Generaatorgaasi väävlist puhastamise seade on moraalselt amortiseerunud, seadme
ühendused pole hermeetilised ning esineb As-lahuse lekkeid looduskeskkonda (vt. foto
1). Väävli eraldamise seadme all (As reaktori all) puudub vajaliku mahuga avariivann.
Puudub korrektne väävlinõrutusvee kogumise ja protsessi tagasisuunamise süsteem,
esinevad suured lekked (vt. foto 2); 4) generaatorgaasist väävli puhastamiskompleksi
juures olevad kanalisatsiooni süsteemid tõenäoliselt ei funktsioneeri, pole selge, kuhu ja
kuidas kanaliseeritakse antud kompleksi juures tekkivad heitveed;
GGJ juures asuvad kanalisatsioonide süsteemid ei tööta. (vt. foto 3)
GGJ-sid ümbritsev pinnas on läbi imbunud põlevkivitoorõliga (vt, foto 4).
Gaasigeneraatorite juures kasutatavad siibrid lekivad, tihendid ei pea.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
20 VKG Oil AS
Antud tsehhis kasutatavad pumbad lekivad erineva mahuga. Pumplates puudub
funktsioneeriv lekete kogumise süsteem (vt. foto 5).
Esineb palju lokaalseid fuussidega reostusi umber GGJ-de, mis likvideeritakse kohe
käsitsi ning kaetakse liivaga. Antud kohtadest toimub pidev reostuse leostumine ning
kandumine sademetega loodusesse (vt. foto 6).
Mineraalse osa eraldamiseks raskeõlist dekanterites kasutatakse vee ja põlevkivi
bensiinisegu. Separeeritud vesi (aseotroopne segu põlevkiviõli bensiiniga) pumbatakse
vahetult tuhamäele ilma eelneva puhastuseta, kus toimub tuhamägedel olevatest
jäätmetest täiendav reostuse väljaleostumine.
Toorõli suunatakse vahetult põlevkiviõli destilleerimisseadmesse. Destilleerimisseadme
ümbruse visuaalsel vaatlusel esineb pinnase reostus. Torud, kraanid ja siibrid on
amortiseerunud (vt foto 7).
Elektroodkoksi tootmisel esineb tugev õhu saastus ning tekib palju saastatud
jahutusvett. Pinnas on tugevalt saastunud. (vt. foto 8)
Õlilao mahuteid plaanipäraselt setetest ei puhastata. Puhastamine toimub ainult lekete
esinemiste korral. Põlevkiviõlide seade/ladu kujutab endast suurt ohu allikat, kuna
mahuteid ümbritsevad vallkindlustused ei vasta käesoleval ajal määrusele nr. 20 I 22.
Märts 1996. a. "Keskkonnakaitselised normatiivid naftasaadustega seotud rajatistele".
Mahutite aluste vannide hüdroisolatsioon puudub. (vt fotosid 9)
Põlevkiviõli laadimiskompleksis kasutatakse tsisternide laadimisteks pealt- ja
altvoolu,kus maha valgunud põlevkiviõli kogus sõltub operaatori tähelepanelikkusest ja
vastutustundest. Tsisternide tühjendamistel alumiste luukide kaudu esineb palju lekkeid,
kuna tehniliselt pole võimalik kiiresti sulgeda alumist klappi (vt. fotosid 10).
Antud tsehhi territooriumil esines identifitseeritud ja identifitseerimata kemikaale, mis olid
osaliselt sadevete tõttu leostunud.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
21 VKG Oil AS
Foto 1. Generaatorgaasi puhastamine puhastus. As-lahuse lekked
Foto 2. Generaatorgaasi keemiline puhastus. Väävli nõrutusplats
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
22 VKG Oil AS
Foto 3. Õli kanalisatsioonis.
Foto 4. GGJ-5 juures on näha pinnasest süvendisse valguv õli.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
23 VKG Oil AS
Foto 5. Pumpade lekkimine
Foto 6. GGJ-5 dekanteri tühjendamine
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
24 VKG Oil AS
Foto 7. Lekkivad torustikud.
Foto 8. Saastunud pinnas elektroodkoksiseadme territooriumil.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
25 VKG Oil AS
Fotod 9. Õliladu
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
26 VKG Oil AS
Fotod 10. Autotsisternide laadimine ja raudteetsisternide alt tühjendamine.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
27 VKG Oil AS
6.2.2.4. Põlevkivikeemia tootmine
Põlevkivikeemia tootmise kohta, mis koosnes fenoolitsehhist, defenoolimistsehhist,
epoksüvaikude seadmest, katsebaasist, rektifikatsiooniseadmest, on tehtud järgmised
tähelepanekud:
Kuni 1953. a. juhiti põlevkivi termilise töötlemise uttevesi vahetult loodusesse. 1953.
a.lasti käiku defenoolimise seadme I järk ning aastatel 1966-1967 antud seadme II järk.
1981. a. hakati eraldama fenoole retifikatsiooni teel ning 1986. a. käivitati 5-
metüülresortsiini tootmise seade. 1989. a. hakati tootma tosooli A40M.
Esinevad defenoolimisseadme uttevee sagedased pihkumised loodusesse.
Defenoolimisseadmes kasutatavate pumpade tihendid tilguvad erinevas mahus.
Fenoolid on jõudnud põhjavee ülemistesse kihtidesse.
Rektifikatsiooniseadme territooriumil esinevad difenüüli leke, polükomponentse
koostisega fenoolide heitmed maapinnal (vt. foto 11).
Fenoole hoitakse antud tsehhi territooriumil maa-alustes mahutites. Mahutite torustikud,
siibrid ja kraanid on amortiseerunud. Esinevad sagedased lekked, kuna osa
torustikkeasub maa-all, siis pole võimalik täpselt antud süsteemide keskkonnaohtlikkust
määratleda.
Defenoolimisseadme juures esinevad sagedased lekked ning uttevesi satub otse
tsehhikanalisatsiooni, mis töötab osaliselt.
Epoksüvaikude seadme katsebaasis torud lekivad. Põrand on kaetud tootmisprotsessis
tekkinud jäätmetega (vedelad ja tahked).
Foto 11. Reostus rektifikatsioonseadme (vana seade) juures, mis leostub loodusesse.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
28 VKG Oil AS
6.2.2.5. Sünteesvaikude tootmine
Sünteesvaikude tootmine algas 1962. a. Peamiste probleemidena on auditis välja toodud:
Ladudest tsehhi tulevad torud lekivad.
Kuna mahutite alused vannid pole kindla hüdroisolatsiooniga, siis torude lekkimistel
kanduvad mahutites hoitavad kemikaalid (formaliin, 32% leelise lahus) vahetult
loodusesse.
Antud tsehhi põrandat on juba tõstetud 4 korda, kuna pinnavee tase on väga kõrge.
Tsehhi vana hoone põrandal vedeleb lahtine karbamiid. Kuna pinnavee tase on kõrge,
siis esineb karbamiidi leostumine loodusesse. Pole välistatud teiste
kemikaalideleostumine loodusesse.
6.2.2.6. Aromaatsete süsivesinike tootmine
Aromaatsete süsivesinike tootmise kohta on peamiste probleemidena välja toodud:
Põhilised reostusallikad on gudroon, tolueen, solvendi (k.t. 130-190 °C, etüülbenseen,
tolueen, ksüleenid, stürool, vinüültolueen, indeen jne.) fraktsioonid;
Tekkiv gudroon suunatakse looduslikku tiiki, kus püütakse seda neutraliseerida
tuhamägedelt tuleva sadeveega (pH kuni 12). On ebaselge, kuidas toimub
neutraliseerimine, kui sadevett ei esine (vt. foto 12);
Antud tsehhi mahutipark on amortiseerunud ning mahuteid regulaarselt ei puhastata;
ületootmise tõttu on mahutid maksimaalse täitumisega, avariide korral eksisteerib
reaalne oht, et vannid ei suuda mahutada väljavoolava vedeliku hulk; seetõttu kujutab
aromaatsete süsivesinike tootmise tsehhi ladu endast suurt ohu allikat, kuna mahutite
alused vannide mahud pole küllaldased avariide esinemise korral, mahuteid ümbritsevad
vallkindlustused ei vasta normidele, mahutite aluste vannide hüdroisolatsioon puudub
(vt. foto 13).
Antud tsehhi territooriumil asuva raudtee haruteel puhastatakse/pestakse ka
pürolüüsiõlist, benseenist, tolueenist jne. raudtee tsisterne, antud territooriumilm puudub
korrektne kanalisatsiooni süsteem;
Mahutitest esinevad nende täitumistel ülevoolud ning osa tolueeni, benseeni jne. Pihkub
looduskeskkonda;
Rektifikatsiooni seadme ülevaatusel pihkus looduskeskkonda solvendi fraktsioon;
Aromaatsete süsivesinike tootmistsehhides kasutatakse lekete tagajärgede
likvideerimiseks/puhastamiseks pesu veega, esineb rohke vee kulu, mis suunatakse
kanalisatsiooni ning sealt biopuhastisse; indeen ja tema derivaadid on aga raskesti
biodegradeeruvad (vt. foto 14);
Indeenvaikude laos on põhjavee tase kõrgel, vesi lao põrandal ning osa toodangut on
vees, esineb vahetu keemiliste ühendite leostumine pinnavette;
Aromaatsete süsivesinike tootmisel tekkinud fuussid ladustatakse tuhamäel olevasse
jäätmehoidlasse.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
29 VKG Oil AS
Foto 12. Tolueeni hoidla ja gudrooni tiigid.
Foto 13. Aromaatsete süsivesinike tootmine. Tolueeni hoidla. Tolueeni ülevool.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
30 VKG Oil AS
Foto 14. Aromaatsete süsivesinike tootmisel lekkinud pürolüüsiõli pesemine pumpla
põrandalt.
6.2.2.7. Tööstusjäätmete prügila
Tööstusjäätmete prügila kohta on mainitud, et:
Dekatnerist tulev põlevkivibensiini ja vee segu pumbatakse otse tuhamäele.
Põlevkivipäritoluga bensiin sisaldab aromaatseid ühendeid ning moodustab bensiini ja
vee aseotroopse segu. Osa aromaatseid ühendeid lendub veest, osa kandub vahetult
veega loodusesse.
Antud tuhamäele on ladustatud erineva päritoluga varem mitmetes tehnoloogiates
kasutatud katalüsaatoreid (erinevate raskemetallide sisaldusega).
Tööstusjäätmete prügilasse on veetud ka vedelaid põlevkivitöötlmise jäätmeid (fuusse)
(vt. foto 15).
Lisaks on fenoolidega reostunud ulatuslik madalam ala tööstusjäätmete prügila ida- ja
põhjaservas nn. „fenoolisoo“. (vt. foto 16)
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
31 VKG Oil AS
Foto 15. Fuusside tiik RAS „Kiviter“ tööstusjäätmete prügilas.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
32 VKG Oil AS
Foto 16. Nn. „fenoolisoo“ asukoht ja sealt leostuv jääkreostus Kohtla jõkke.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
33 VKG Oil AS
7. Käitisel läbiviidud uuringud
Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjalis on viidatud, et parim viis tagada andmete
esinduslikkus on veenduda, et analüüsi- ja muud määramismeetodid on kindlaks tehtud ja läbi
arutatud. Olemasolevates käitistes, kus ajaloolise pinnaseseisundi informatsiooni
usaldusväärsus ja kvaliteet ei ole kindlaks tehtud (näiteks tulemused põhinevad aegunud
meetoditel või olid poolikud) on kõige sobivamaks tegevussuunaks teostada uued mõõtmised.
Sellest lähtuvalt on VKG Oil AS tootmisterritooriumil teostatud täiendavad pinnaseseisundi
hindamise analüüsid.
Pinnase seisundi iseloomustamiseks seisuga juuli 2014 kasutati välitöö käigus kogutud
andmeid ning laboratoorsete analüüside tulemusi. Pinnase seisundit on iseloomustatud
tootmisüksuste kaupa.
Põhjavee seisundit hinnati pidevalt teostatavate põhjaveeseire andmete ja varasemate
uuringute põhjal.
Pinnase ja põhjavee seisundi hindamisel lähtuti ohtlike ainete sisalduse piirväärtustest, mis on
toodud Keskkonnaministri määrustes nr. 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases
(vastu võetud 11.08.2010) ja nr. 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (vastu
võetud 11.08.2010).
Saasteaineteks ehk reoaineteks loeti mistahes ainet, mis võib põhjustada reostust. Saasteaine
on ohtlik juhul, kui see mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib
põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või
ökosüsteeme.
Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases on esitatud siht- ja piirarvude kaudu. Sihtarv
näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral
loetakse pinnase seisund heaks. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest
suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks. Pinnase jaoks on piirarvud sätestatud
eraldi elumaa ja tööstusmaa kohta, uuritud piirkond kuulub tööstusmaa kategooriasse.
Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused põhjavees on esitatud künnis- ja piirarvude kaudu. Piirarv
näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millest suurema väärtuse korral loetakse
põhjavesi reostunuks ja tuleb rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks ja põhjavee
kvaliteedi parandamiseks. Künnisarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millega
võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet heaks.
Määrused on toodud aruande lisas (LISA 14).
7.1. Proovivõtmise strateegia
Lähteolukorra aruande juhendmatrjali kohaselt tuleb antud peatükis etappides 1-7 kogutud
informatasiooni põhjal koostada aruanne pinnase ja põhjavee saastusest.
Praegune pinnase ja põhjavee seisund VKG Oil AS territooriumil on poolkoksi- ja
tööstusjäätmete prügilast tuleva reostusvoo ja umbes 90-aastase tootmistegevuse käigus
tekkinud keskkonnareostuse väljendus.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
34 VKG Oil AS
Puuraukude asukohad seoti ümberkaudsete hoonete või rajatistega ning mõõdeti välja
mõõdulindiga. Puuraukude algselt planeeritud asukohti nihutati vajadusel sõltuvalt maa-aluste
kommunikatsioonide paiknemisest. Puuraukude suudme absoluutkõrgus määrati
instrumentaalselt, kasutades geodeetiliselt alusplaanilt võetud kõrguspunkte. Puuraukude
asukohad ja tootmisüksuste paiknemine on näidatud joonisel 2, puuraukude sidumisskeemid ja
kõrgusliku mõõdistamise aluseks olnud kõrguspunktide asukohad on näidatud aruande lisas
(LISA 2). Igale tootmisüksusele rajatud puuraukude arv ja sealt võetud proovide nimekiri on
toodud tabelis 1.
Tabel 1. Proovivõtu punktid ja analüüsitud ühendid
Puuraugu tähis
Tootmisüksus
Tehtud analüüsid
EurofinsAnalytico B.V. EKUK labor
Naftaproduktid (C10-C40)
BTEX PAH16 Fenoolid AS Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Mo,
Ni, Co, Ba, Cr
2-aluselised fenoolid
PA2
GGJ-3
x x x x x x
PA4 x x x
PA7 x x x x x
PA10 GGJ-4
x x x
PA11 x x x x x
PA14
GGJ-5 ja 1000 t gg
x x x
PA15 x x x x
PA16 x x x x x x
PA18 x x x
PA19
RKÕES
x x x
PA22 x x x x x x
PA23 x x x
PA24 x x x
PA27 Generaatorõlide
destillatsiooniseade
x x x x x x x
PA28 x x x
PA29 x x x
PA30
Petroter 1,2
x x x
PA31 x x x
PA32 x x x x
PA33 x x x x x x
PA34 x x x x x
PA35
Petroter 3
x x x x x x
PA36 x x x
PA37 x x x x x
PA39
Õliladu
x x x x x x
PA40 x x x
PA41 x x x
PA44
Elektroodkoksiseade
x x x x x x x
PA45 x x x
PA47 x x x x
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
35 VKG Oil AS
PA48 x x x
PA49
Defenoleerimisseade
x x x x x
PA50 x x x x
PA51 x x x x
PA53 x x x x x
PA54 x x x x x x
PA55
Vaikude sünteesiseade
x x x x x
PA56 x x x x x x x
PA57 x x x
PA58 x x x
PA59 x x x
PA62
Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise
seade
x x x x x
PA63 x x x
PA64 x x x x x x
PA65 x x x x
PA66 x x x
KOKKU 46 46 17 22 46 5 14
7.1.1. Puurimine
Puuraugud rajas IPT projektijuhtimine OÜ. Puuraugud tehti agregaadiga GM 65 GTT, kasutati 2
m pikkuseid tigupuursonde läbimõõduga 110 cm. Kasutatud tehnoloogia võimaldas läbida
betooni, asfalti ja tihedat killustikku ja lahmakaid. Puurimissügavuse valimisel lähtuti reostuse
liikumise seaduspärasustest ning sellest, et saasteained võivad olla nii veest kergemad kui ka
raskemad. Veest kergemad ained kogunevad vee pinnale moodustades sellele läätse, mis aja
jooksul valgub laiali ning levib külgnevatele aladele. Veest raskemad ained liiguvad
gravitatsioonijõu toimel sügavamale ka läbi vee kihi ning kogunevad halvasti vett juhtivale kihile.
Seetõttu määrati puurimise käigus alati veetase ning puuriti kuni savikate pinnasteni, milleks
enamasti oli moreen. Peamiselt lahmakatest koosnevast jämepurdmoreenist ega aluspõhja
kivimitest pinnaseproove ei võetud. Puuraukude sügavus jäi vahemikku 1,65…5,85 m.
Reostuse edasikande vältimiseks kasutati iga puuraugu rajamiseks puhast puurvarustust.
Puurvarustust pesti regulaarselt tellija poolt näidatud paigas.
7.1.2. Dokumenteerimine
Kaevetööd teostas ja pinnaseproovid võttis IPT Projektijuhtimine OÜ. Igas puuraugus
dokumenteeriti geoloogiline lõige, kirjeldati pinnase koostist, värvust, lõhna ning reostuse
olemasolul hinnatati selle iseloomu. Reostuse koheseks hindamiseks tehti väljapuuritud lõikes
regulaarselt nn. kiletestid, mille käigus asetati veidi pinnast tumedasse veega täidetud nõusse ja
jälgiti veepinnale moodustunud kilet. Naftasaaduste olemasolule viitab veepinnale ilmunud
iseloomulik kile. Kile tugevuse hindamisel kasutati järgmisi kategooriaid: kile puudub (P), nõrk
kile (N), keskmine kile (K), tugev kile (T). Kõik tulemused kanti puurpäevikusse. Puuraukude
kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6). Puuraugud 37, 36 ja 35 on rajatud varem seoses
Petroter 3 ehitustöödega. AS Mavese poolt rajatud puuraukude PA1 (proovivõtupunkt 37), PA2
(proovivõtupunkt 36) ja PA3 (proovivõtupunkt 35) kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 5).
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
36 VKG Oil AS
7.1.3. Proovivõtt
Kiletesti tulemuste ja visuaalse vaatluse põhjal selgitati lõigetes kõige enam reostunud
vahemikud, millest võetud proovid saadeti laborisse. Proovid võeti laboris ettevalmistatud ja
märgistatud taarasse ning paigutati jääbrikettidega varustatud konteinerisse. Proove säilitati
kuni laborisse saatmiseni külmkapis. Proovivõtuaktid on toodud aruande lisas (LISA 7).
Proovide üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 8).
7.1.4. Laboratoorsed uuringud
7.1.4.1. Proovides määratud näitajad
Kõikides laborisse saadetud proovides määrati:
naftaproduktide summaarne sisaldus (C10-C40);
BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleenid);
arseen (As);
hinnanguliselt ühe tehnoloogilise üksuse piires kõige reostunumas proovis polütsüklilised
aromaatsed süsivesinikud (PAH);
hinnanguliselt ühe tehnoloogilise üksuse piires kõige reostunumas proovis 1- ja 2-
aluseliste fenoolid;
valikuliselt raskemetallide Hg, Cd,Pb, Zn, Cr, Mo, Ni, Co, Ba.
7.1.4.2. Analüüse teostanud laborid
Analüüsid tehti laboris EurofinsAnalytico (Holland, Barnevald), mis on akrediteeritud vastavalt
ISO/IEC 17025, akrediteerimistunnistus nr L010, ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse
(EKUK) laboris, akrediteerimistunnistus nr L008. Kasutatud analüüsimeetodid on toodud lisas
(LISA 13). Vastavad akrediteerimistunnistused on toodud aruande lisas (LISA 9).Tellitud
analüüside loetelu ja neid teostanud laborid on kokkuvõtlikult toodud Tabelis 1 (vt. pt 8.1.).
7.2. Keskkonnaseisund tootmisüksuste kaupa
7.2.1. Gaasigeneraatorijaam 3 (GGJ-3)
7.2.1.1. Asukoht
Gaasigeneraatorijaama GGJ-3 territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi kirdeosas ning
see hõlmab pindala umbes 2,9 ha (vt. Joonis 2). VKG Oil AS tehnoloogiliste protsesside
keskkonnamõju hindamise aruande (KMH aruanne, 2008) järgi on seadme projekteerimist ja
ehitust alustatud juba 1938. a. GGJ-3 praeguse territooriumi põhjaosas paiknes varasemal ajal
gaasigeneraatorijaam GGJ-2 ning kirdes gaasigeneraatorijaam GGJ-1 (vt. Joonis 8).Pinnase
seisundi selgitamiseks rajati alale 3 puurauku (PA2, PA4, PA7). Puuraukude täpsedasukohad ja
kõrgusliku sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.1. Puuraukude
üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 10).
7.2.1.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku 54...55.6 m. GGJ-3
territoorium jääb endisaegse karjääri piiridesse, kust põlevkivi on välja kaevandatud ning ala
hiljem täidetud. Seetõttu looduslik pinnakate puudub ning täitepinnased lasuvad vahetult
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
37 VKG Oil AS
aluspõhjal. Täide koosneb peamiselt kruusast-liivast. Kohati on kiht väga kivine, mis tõenäoliselt
on kaevandamisjääkide tagasitäide. Murenenud mergliline lubjakivi lamab vahetult täite all,
maapinnast 1,5...2,2 m sügavusel, absoluutkõrgustel 52,9...53,8 m. Põhjaveetase paiknes
uuringu ajal täites, maapinnast 0,55...0,95 m sügavusel, absoluutkõrgustel 54,55...54,75 m.
Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6).
7.2.1.3. Pinnaseseisund GGJ-3 territooriumil
Puuraugus PA2 oli täide tugevalt reostunud alates veetasemest sügavuselt 0,55 m. Täitekiht oli
reostunud kogu paksuses kuni lubjakivini sügavusel 2,2 m. Veetasemel oli täheldatav vaba
produkti esinemine. PAH-ühendite, fenoolide ja naftaproduktide summaarne sisaldus ületas
tööstusmaa piirarvu. Benseeni ja ksüleenide sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu, BTEX
ühendite summaarne sisaldus jäi tööstusmaa piirarvust väiksemaks. Puuraugus PA4 oli täide
tugevalt reostunud alates sügavusest 0,7 m, kus paiknes ka veetase. Sarnaselt PA2-le oli
täheldatav vaba produkti esinemine. Naftaproduktide summaarne sisaldus ületas tööstusmaa
piirarvu. Puuraugus PA7 täheldati visuaalsel hinnangul vähest jääkreostust, kuid ohtlike ainete
sisaldus ei ületa tööstusmaa piirarvu. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on
toodud alljärgnevas tabelis 2, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Täielikud
analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori originaalprotokollides (LISA
12).
Tabel 2. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (GGJ-3)
Alal on tootmistegevus toimunud juba möödunud sajandi esimesest poolest alates (tehas
käivitati tollase Esimese Eesti Põlevkivitööstuse poolt 1938.a.). Reostuse olemasolule antud
piirkonnas viitab juba aastal 1961. a. tehtud ehitusgeoloogiline uuring, mis on arhiveeritud Maa-
ameti ehitusgeoloogiafondis (EGF 15621). Töös on märgitud, et kahes uuringu puuraugus on
pinnas õliga läbi imbunud ning puuraukudesse kogunes õli, mille tase jäi maapinnast 0,75 m
sügavusele (absoluutkõrgusele 54,54...54,79 m). Vastavate puuraukude asukohad on näidatud
joonisel 8. Antud alale jäävad ka 1997.a. keskkonnaauditi käigus rajatud puuraugud PA29H ja
PA46. Puuraugus PA29H oli visuaalsel hinnangul reostunud vahemik 0,9...2,6 m ja PA46-s
vahemik 0...3,3 m. Mõlemas puuraugus oli pinnas väga reostunud, ohtlike ainete sisaldused
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
38 VKG Oil AS
ületasid tööstusmaa piirarve. Puuraugust PA29H võetud veeproovis ületas fenoolide sisaldus
juhtarvu (praeguses tähenduses piirarvu).
7.2.1.4. Kokkuvõte
GGJ-3 ala jääb piirkonda, mis on vana karjääri põhi, kust looduslik, kuigi õhuke savipinnaste
(moreeni) kiht on eemaldatud. Täide koosneb peamiselt kruusast või jämepurdmaterjalist ning
põhjaveetase paikneb maapinna lähedal. Need tingimused on väga soodsad keskkonda
sattunud vedelate naftaproduktide liikumiseks põhjavette ning põhjaveega edasikandeks. Tugev
keskkonnareostus on ajalooliste andmete põhjal antud alal eksisteerinud juba ammu. Pinnas
puuraukudes PA2 ja PA4 oli väga tugevalt reostunud, veetasemele oli kogunenud õliprodukt.
Arvestades pikaajalise reostuse olemasolu ning reostuse leviku tingimusi, on lubjakividega
seotud põhjavesi kogu vaatlusalusel alal tõenäoliselt reostunud. Pinnaseseisundit GGJ-3 alal
iseloomustab joonis 8, samas on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraukude
ligikaudsed asukohad ning vanade seadmete kunagine paiknemine.
7.2.2. Gaasigeneraatorijaam 4 (GGJ-4)
7.2.2.1. Asukoht
Gaasigeneraatorijaama GGJ-4 territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskosas ning
hõlmab pindala umbes 1,2 ha (vt. joonis 2). Seade käivitati 1943. a. Saksa okupatsiooni ajal.
GGJ-4 territooriumist lõunasse jäi kunagine tunnelahjude tsehh, hilisemalt epoksüvaikude
seade ning edelasse põlevkivikeemia tootmise katsebaas (vt. joonis 8). Pinnase seisundi
selgitamiseks rajati alale 2 puurauku (PA10, PA11). Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku
sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.2. Puuraukude üldandmed on
toodud aruande lisas (LISA 10).
7.2.2.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 53,5...54,5 m. Pinnakate koosneb täitest, mille
pindmise kihi moodustab liiv või killustik. Täide on muutliku koostisega, esineb erineva
savikusega liiva-kruusa ning kohati on täiteks ümberkaevatud moreen. Täite paksus on 2,1...2,6
m. Täite all esineb looduslik moreenikiht. Põhjavesi esines puuraugus PA11 kruusases liivases
täites. Veetase paiknes maapinnast 1,0 m sügavusel (22.07.14). Puurauku PA10, kus
täitepinnas oli savikas, põhjavett ei ilmunud. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande
graafilises lisas (LISA 2) Joonisel 3.2.
7.2.2.3. Pinnaseseisund
Puuraugus PA10 esines pinnase jääkreostus, mis algas maapinnast 0,85 m sügavuselt ja
ulatus 2,0 m sügavuseni. Tegemist on vana reostusega, mis on mattunud hilisemate täitekihtide
alla või jõudnud praegusesse asukohta varasemal ajal põhjaveega. Reostuse pikale eale viitab
nõrk kile ja väga nõrk lõhn, mis viitab sellele, et lenduvad komponendid on juba eemaldunud.
Naftaproduktide summaarne sisaldus ei ületanud piirarvu tööstusmaal. Lasuvad ja lamavad
täitekihid olid reostumata ning puurauk kuiv. Puuraugus PA11, mis jäi ala piirist loodesse, algas
reostusilmingutega (must värvus, nõrk naftaproduktidel lõhn) kiht maapinnast 0,8 m sügavuselt
ning ulatus 1,5 m sügavuseni. Tegemist oli liivase kruusaga täitega, millesse reostus on ilmselt
kandunud põhjaveega, sest peale puurimist kogunes puurauku veepinnale õhuke õlikiht.
Liivase-kruusase täite all paiknes savikas ümberkaevatud mulla ja liivaga segunenud moreen,
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
39 VKG Oil AS
milles sügavusvahemikus 2,1...2,4 m esines tumeda värvusega vana jääkreostuse kiht.
Naftaproduktide lõhn puudus, kuid tekkis vähene kile. Ohtlike ainete sisaldused jäid piirarvust
elumaal madalamaks. Maapinnast 1,2 m sügavusel algas jääkreostusega kiht, mis oli
täheldatav puuraukudes PA10 ja PA11. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides
on toodud alljärgnevas Tabelis 3, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Täielikud
analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori originaalprotokollides (LISA
12).
Tabel 3. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (GGJ-4)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit 1997.a. RAS „Kiviter“
keskkonnaauditist. Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate iseloomustus
on toodud peatükis 6. Auditi käigus rajatud puuraukudest jääb PA43 käesoleva uuringuga
rajatud PA11 lähedusse. Visuaalsel hinnangul oli puuraugus PA43 reostunud vahemik 1,8...3,5
m. Pinnaseproov oli võetud reostunud vahemikust kõrgemalt (sügavuselt 1,7 m), kus ohtlike
ainete sisaldus jäi alla määramispiiri.
7.2.2.4. Kokkuvõte
Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu ning praegusel
kujul esineb jääkreostusena maapinnast sügavamal kui 0,8 m, kus ohtlike ainete sisaldused ei
ületa tööstusmaa piirarve. Puurauku PA11 kogunes peale puurimist veepinnale õhuke õlikiht.
Seega võib järeldada, et põhjavesi alal on reostunud. Pinnaseseisundit alal iseloomustab joonis
8, samas on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraukude ligikaudsed asukohad ning
vanade tehnoloogiliste seadmete paiknemine.
7.2.3. Gaasigeneraatorijaam 5 (GGJ-5 ja 1000 T GG)
7.2.3.1. Asukoht
Gaasigeneraatorijaama GGJ-5 ja 1000 t GG territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi
põhjapoolses osas ning külgneb kirdes GGJ-3 alaga. Territoorium hõlmab pindala umbes 2,7 ha
(vt. Joonis 2). Jaam käivitati 1951. a. riikliku põlevkivitööstuse poolt. Vanadest tehnoloogilistest
seadmetest paiknesid GGJ-5 ja 1000 t GG käesolevast territooriumist lõunas kamberahjude
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
40 VKG Oil AS
blokid 1-3 ning gaasigeneraatorijaam GGJ-6 (vt. Joonis 8). Pinnase seisundi selgitamiseks rajati
alale 4 puurauku (PA14, PA15, PA16, PA18). Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku
sidumise punktid on näidatud aruande graafilises lisas (LISA 2) Joonisel 2.3. Puuraukude
üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 10).
7.2.3.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 54,5...55,5 m. GGJ-5 ja 1000 t GG territooriumi
põhja- ja idaosa jääb kunagise karjääri alale. Pindmise kihi moodustab puuraukudes PA14,
PA15 ja PA18 0.1...0.25 m paksune betoon, puurauk PA16 asukohas killustik. Pinnakate
koosneb erineva koostisega täitest, peamiselt erineva savikusega liivast ja kruusast. Kohati
sisaldab täide põlevkivi, paesõelmeid, poolkoksi, puuraugus PA16 ka puitu. Aluspõhi lasub
puuraugu PA16 asukohas 3,1 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 51,6 m. Vaatamata
kuivale perioodile paiknes uuringute ajal (juuli 2014) põhjaveetase puuraukudes kõrgel –
maapinnast 0,75...1,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel 53,35...54,0 m. Puuraukude kirjeldused
on toodud aruande lisas (LISA 6).
7.2.3.3. Pinnaseseisund
Puuraugus PA14 algas musta värvusega reostunud kiht maapinnast 0,55 m sügavuselt,
reostusilminguid täheldati kuni 2,15 m sügavuseni. Puurimise ajal vaba produkti pinnases ei
täheldatud, kuid peale puurimist kogunes puurauku veepinnale õhuke õlikiht. Benseeni ja
naftaproduktide summaarne sisaldus 0,9...1,2 m sügavuselt võetud proovis ületas tööstusmaa
piirarvu. Puuraugus PA15 pinnasereostust ei täheldatud. Pinnas oli küll sügavuselt 1,2 m
tumeda värvusega, kuid muud reostusilmingud puudusid. Ohtlike ainete sisaldused jäid
väiksemaks tööstusmaa piirarvust. Puuraugus PA16 paiknes reostunud kiht sügavusvahemikus
1,3...1,6 m. Sellest vahemikust võetud proovis ületas naftaproduktide summaarne sisaldus
tööstusmaa piirarvu. PAH ühenditest ületas tööstusmaa piirarvu naftaleeni sisaldus, summaarne
sisaldus jäi väiksemaks tööstusmaa piirarvust. Fenoolide summaarne sisaldus jäi küll
väiksemaks tööstusmaa piirarvust, kuid piirarv oli ületatud üksikute ühendite osas (m-kresool,
2,5-dimetüülfenool). Reostusilminguid (nõrk lõhn, vähene kile) täheldati maapinnast kuni 3 m
sügavuseni. Täite ülemine osa oli reostumata. Puuraugus PA18 oli kogunenud 1,2 m
sügavusele tihedale täitekihile umbes 0,2 m paksune õlikiht. Vaatamata vaba produkti
esinemisele ei ületanud naftasaaduste summaarne sisaldus tööstusmaa piirarvu, küll aga ületas
benseeni sisaldus tööstusmaa piirarvu. Reostusilminguid (nõrk kile, nõrk lõhn) täheldati kuni 2
m sügavuseni. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas
Tabelis 4, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud
aruande lisas (LISA 11) ning labori originaalprotokollides (LISA 12).
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
41 VKG Oil AS
Tabel 4. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (GGJ-5 ja 1000 t gg)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit 1997.a. „RAS Kiviter“
keskkonnaauditist. Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate iseloomustus
on toodud peatükis 6. Auditi andmetel oli territoorium 1997. a. äärmiselt reostunud, pinnas oli
õliga läbi imbunud. Olukorda iseloomustab 1997. a. auditi käigus tehtud foto, kus on näha
kaevandisse veepinnale kogunenud õli ning süvendis seinas õliga läbi imbunud pinnas. Auditi
käigus rajatud puuraukudest jäi GGJ-5 ja 1000 t gg alale PA47, mille asukoht oli käesoleva
uuringuga rajatud puuraugu PA18 läheduses. Visuaalsel hinnangul oli puuraugus PA47
reostunud vahemik 0,8...2,7 m. Käesoleva uuringu puuraugus PA18 määrati reostunud
vahemikuks 1...2 m, seega vahepealsel aja ei ole reostuse ulatus suurenenud. Puuraugust
PA47 oli auditi käigus võetud proov 2,7 m sügavuselt, milles naftaproduktide sisalduseks
määrati 104 mg/kg. Sellega fikseeriti, et reostus ei olnud liikunud sügavamale kui 2,7 m.
Reostunud vahemikust auditi käigus proove ei võetud.
7.2.3.4. Kokkuvõte
Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu. Kõikides
puuraukudes esines vana jääkreostus, millele on iseloomulik vähene kile ja nõrk
naftaproduktide lõhn. Reostusilminguid täheldati pinnases 2...3 m sügavuseni. Õhuke 0,2...0,3
m paksune tugevalt reostunud kiht esines puuraukudes PA14 ja PA16, PA18 veetaseme pinnal.
Veetasemele on tõenäoliselt kogunenud õliproduktid, mis on hästi vett juhtivate täitepinnaste
tõttu levinud ulatuslikule alale. Arvestades põhjavee kõrget taset ning pinnasereostuse ulatust
on põhjavesi alal tõenäoliselt väga reostunud. Reostuse levikut iseloomustab joonis 8, samas
on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraukude ligikaudsed asukohad.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
42 VKG Oil AS
7.2.4. Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seade (RKÕES)
7.2.4.1. Asukoht
RKÕES territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi läänepoolses osas ja külgneb
vahetult suletava poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilaga, idas GGJ-4-ga. Territoorium hõlmab
pindala umbes 3,9 ha (vt. joonis 2). Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 4 puurauku
(PA19, PA22, PA23, PA24). Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku sidumise punktid on
näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.4.Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas
(LISA 10).
7.2.4.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 52...53,5 m. Geoloogilise lõike ülemises osas
esinevad mullast, liivast ja kruusast koosnevad täitepinnased, mis paiguti sisaldavad moreeni ja
poolkoksi. Täite paksus on 1,4...3,5 m. Täite all esineb looduslik mulla- või turbakiht ning selle
all absoluutkõrgustel 50,4...51,6 m moreen. Puurauk PA22 asukohas on moreeni ülemine osas
välja kaevatud ning täide ulatus maapinnast 3,5 m sügavuseni. Puuraukude kirjeldused on
toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 3.4. Täitesse ja pinnakattesse rajatud puuraukudesse
välitöö ajal (juuli 2014) põhjavett ei kogunenud. Küll aga täheldati survelise vee esinemist
lubjakivis 2010. a. riikliku poolkoksiprügila sulgemise projekti (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2010c)
käigus tehtud puuraugus, mis paiknes puuraugust PA24 umbes 40 m jäätmehoidla pool.
Survetõus oli üle 3 m ning veetase tõusis maapinnast 0,6 m sügavusele.
7.2.4.3. Pinnaseseisund
Puuraugus PA19 algas tugevalt reostunud kiht maapinnast 1,55 m sügavuselt ning ulatus kuni
moreenini, umbes 2,2 m sügavuseni. Tegemist väga tugeva jääkreostusega, naftaproduktide
summaarne sisaldus 1,8...2,1 m sügavuselt võetud proovis ületas tööstusmaa piirarvu.
Puuraugus PA22 algas tugevalt reostunud kiht maapinnast 2,7 m sügavuselt ning ulatus kuni
moreenini, umbes 3,5 m sügavuseni. Ka moreenis olid täheldatavad tumedad reostuse viirud.
Tegemist on väga tugeva jääkreostusega, naftaproduktide summaarne sisaldus 2,8...3,2 m
sügavuselt võetud proovis ületas tööstusmaa piirarvu. Puuraugus PA23 algas tugevalt
reostunud kiht maapinnast 1,55 m sügavuselt ning ulatus kuni 1,9 m sügavuseni. Tugevalt
reostunud kihist kõrgemal ja sügavamal täheldati samuti naftaproduktide lõhna. Reostunud oli
muld ja moreeni ülemine osa. Tegemist on väga tugeva jääkreostusega, analüüsitud ohtlikest
ainetest ületas BTEX sisaldus tööstusmaa piirarvu. Puuraugus PA24 visuaalselt
pinnasereostust ei täheldatud, siiski ületas benseeni sisaldus tööstusmaa piirarvu. Kokkuvõte
ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 5, kus on näidatud
ka vastavad piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11)ning
labori originaalprotokollides (LISA 12).
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
43 VKG Oil AS
Tabel 5. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (RKÕES)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit 1997.a. RAS „Kiviter“
keskkonnaauditist. Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate iseloomustus
on toodud Peatükis 6. Auditi käigus rajatud puuraukudest jäid RKÕES alale puuraugud PA26H,
PA43, PA44. Puurauk PA26H paiknes territooriumi edelanurgas. Reostunud pinnase
vahemikuks oli märgitud 2,2...4,2 m. Proov oli võetud reostunud vahemikust kõrgemalt, 2,0 m
sügavuselt, kus üldreostuseks oli märgitud <10 mg/kg. Sellega fikseeriti, et reostust kõrgemal
kui 2,2 m ei esinenud. Reostunud osast pinnaseproove ei olnud võetud. Puuraugust 26H võetud
veeproovis oli naftaproduktide sisaldus 97,9 µg/l, tolueeni sisaldus 2,9 µg/l, ksüleenide ja
etüülbenseeni sisaldus 19,8 µg/l, ühealuseliste fenoolide sisaldus 110 µg/l ning kahealuseliste
fenoolide sisaldus <10 µg/l. Määratud ühenditest ületas ühealuseliste fenoolide sisaldus
piirarvu. Puurauk PA43 paiknes uuritud ala kirdenurgas. Visuaalsel hinnangul oli puuraugus
PA43 reostunud vahemik 1,8...3,5 m. Proov oli võetud reostunud vahemikust kõrgemalt, 1,7 m
sügavuselt, kus üldreostuseks oli märgitud <10 mg/kg. Sellega fikseeriti, et reostus algas
tasemelt umbes 1,8 m. Visuaalse hinnangu järgi reostunud osast proove ei olnud võetud.
Puurauk PA44 paiknes uuritud ala kaguosas. Visuaalsel hinnangul oli puuraugus PA44 pinnas
reostunud alates maapinnast kuni sügavuseni 3,5 m. Antud puuraugust proovi laborisse ei
saadetud. Kuna keskkonnauditi (RAS „Kiviter“ keskkonnaaudit, 1997) on märgitud, et laborisse
ei antud silmaga nähtava reostusega pinnaseproove, siis võib järeldada, et tegemist oli väga
reostunud pinnasega.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
44 VKG Oil AS
7.2.4.4. Kokkuvõte
Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu. Reostunud kiht
paikneb 1,5...2,7 m sügavusel täite all. Täitepinnased on reostumata, reostunud on looduslikud
pinnased. Reostunud kiht on tõenäoliselt kunagine maapind või süvendi põhi, kuhu on valgunud
naftaproduktid. Hiljem on maapinda täidetud ning reostunud kiht on jäänud täite alla.
Arvestades poolkoksi prügila lähedust ning alal esinevat pinnasereostust on põhjavesi alal väga
reostunud. Reostuse levikut iseloomustab Joonis 8, samas on näidatud ka 1997. a. auditi
käigus rajatud puuraukude ligikaudsed asukohad.
7.2.5. Generaatorõlide destillatsiooniseade
7.2.5.1. Asukoht
Generaatoriõlide destillatsiooniseadme territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi
läänepoolses osas ja külgneb vahetult suletava poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilaga, kirdes
RKÕES-ga. Territoorium hõlmab pindala umbes 2,9 ha vt. Joonis 2). Vanadest tehnoloogilistest
seadmetest paiknes seadme praegusel territooriumil fenoolitustamiseseadme hoone, alast idas
defenoleerimistsehhi I ja II järk ning edelas pürolüüsiõli destillatsiooniseade. Pinnase seisundi
selgitamiseks rajati alale 3 puurauku (PA27, PA28, PA29). PA54, mis jääb ka selle
tootmisterritooriumi piiresse, käsitletakse defenolatsiooniseadme juures. Puuraukude täpsed
asukohad ja kõrgusliku sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.5.
Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 6).
7.2.5.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 51,5...52,5 m. Geoloogilise lõike ülemises osas
esinesid mullast, liivast ja kruusast koosnevad täitepinnased, mis paiguti sisaldasid moreeni ja
poolkoksi. Täite paksus oli 1,2...2,4 m. Puuraukudes PA27 ja PA29 esines täite all 0,4...0,5 m
paksune turba või turbase mulla kiht, selle all õhuke (kuni 0,25 m) peenliivakiht. Halli värvusega
pehme- kuni sitkeplastne moreen algas maapinnast 1,8...2,8 m sügavuselt absoluutkõrguselt
49,5...50,1 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6). Veetase puuraukudes
fikseeriti maapinnast 0,75...2,0 m sügavusel, absoluutkõrgustel 49,85...51,5 m. Lubjakivis võib
esineda survelist vett, puuraugus PA27 täheldati vee liikumist puurauku alt üles.
7.2.5.3. Pinnaseseisund
Puuraugus PA27 täheldati reostusilminguid maapinnast 0,5 m sügavuselt kuni turbani, umbes
2,2 m sügavuseni. Pinnasel oli tugev naftaproduktide lõhn ning kiletestis tekkis tugev kile.
Laborianalüüside järgi ei ületa ohtlike ainete sisaldus ühegi määratud komponendi osas
tööstusmaa piirarve. Puuraugus PA28 algas reostunud kiht maapinnast 0,35 m sügavuselt
vahetult mullakihi alt. Iseloomulik oli tugev naftaproduktide lõhn ja nõrk kile. Reostunud kihi
paksus oli 0,3 m, selle all lamav moreeni tagasitäide oli visuaalse hinnangu järgi reostumata.
Reostunud kihist, 0,35...0,65 m sügavuselt võetud proovis ületas BTEX summaarne sisaldus
tööstusmaa piirarvu. Ka sügavusel 1,2 m täheldati pinnasel nõrka naftaproduktide lõhna ja
nõrka kilet. Reostusilmingute kiht ulatus sügavuseni 2,4 m. Ilmselt on tegemist vana
jääkreostusega. Puuraugus PA29 algas reostunud kiht maapinnast 0,6 m sügavuselt vahetult
mullakihi alt ning ulatus kuni 1,2 m sügavuseni. Kuigi pinnasel oli ainult nõrk naftaproduktide
lõhn ja keskmine kile, ületas naftaproduktide summaarne sisaldus ja BTEX sisaldus tööstusmaa
piirarvu. Nõrku reostusilminguid täheldati ka lamavas turbakihis. Kokkuvõte ohtlike ainete
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
45 VKG Oil AS
sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 6, kus on näidatud ka vastavad
piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori
originaalprotokollides (LISA 12).
Tabel 6. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (Generaatorõlide destillatsiooniseade)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit keskkonnaauditist (RAS „Kiviter“
keskkonnaaudit, 1997). Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate
iseloomustus on toodud Peatükis 6. Auditi käigus rajatud puurauke uuritud alale ei jäänud, küll
on auditis märgitud, et seadme ümbruse visuaalsel vaatlusel esines pinnasesereostus.
7.2.5.4. Kokkuvõte
Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu. Puuraukudes
PA28 ja PA29 esines väikese paksusega kergete naftaproduktidega tugevalt reostunud kiht
maapinna lähedal, vahetult mullakihi all. Puuraugus PA27 esinenud ja puuraugus PA28
sügavamal kui 1,2 m esinenud reostuse puhul on tegemist tõenäolisest väga vana reostusega.
1,8...2,8 m sügavuselt alanud looduslik moreenpinnas oli reostumata. Arvestades poolkoksi
prügila lähedust ning alal esinevat pinnasereostust on põhjavesi alal väga reostunud.
7.2.6. Petrpter 1, 2, 3
7.2.6.1. Asukoht
Petroter 1,2,3 seadme territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskel idapoolses
osas, põhjas külgneb GGJ-5 ja 1000 t GG-ga. Petroter 1,2 territoorium hõlmab pindala umbes
4,5 ha ja Petroter 3 pindala 3,3 ha (vt. Joonis 2). Petroter 1,2,3 territooriumil paiknesid
varasemal ajal kamberahjude blokid 1-3 ning GGJ-6 (vt. Joonis 8). Pinnase seisundi
selgitamiseks rajati Petroter 1, 2 alale 5 puurauku (PA30, PA31, PA32, PA33, PA34).
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
46 VKG Oil AS
Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA
2) Joonisel 2.6.
Petroter 3 seadme alale rajas puuraugud AS Maves 2014. a. märtsis:
PA35 – Mavesel PA3
PA36 – Mavesel PA2
PA37 – Mavesel PA1
AS Mavese töö nr 14040 on toodud aruande lisas (LISA 5). Puuraukude üldandmed on toodud
aruande lisas (LISA 10).
7.2.6.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Petroter 1,2,3 seadmete territooriumi reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused
jäävad vahemikku 53...55 m. Kunagine looduslik maapind võis Eesti topograafilise kaardi
1:25000 (1930) järgi paikneda absoluutkõrgustel 52...53 m. Pikaajalise tegevuse tõttu on
looduslikud pinnased kohati välja kaevatud ning geoloogilise lõike ülemise kihi moodustab
kõikjal täitepinnas. Täite pindmine osa koosnes valdavalt killustikust, selle all esines kruus-liiv.
Täite alumine osa oli enamasti savikas, koosnedes peamiselt looduslike pinnaste tagasitäitest
(moreen, lubjakivitükid), mis oli segunenud poolkoksi ja mullaga. Täite paksus oli valdavalt 3...4
m. Looduslik pinnakate koosnes laiguti esinevast moreenist, mida ehitustööde käigus ei ole
välja kaevatud. Moreeni paksus oli väike ning alumises osas läks see üle savika täitega
valdavalt lubjakivimaterjalist koosnevaks jämepurdmoreeniks, mille piir lamava lubjakiviga oli
üleminekuline. Aluspõhi koosneb lubjakivi, mergli ja põlevkivi vahelduvatest kihtidest.
Geoloogilise kaardi (Maa-amet) ja puurimisandmete järgi paikneb aluspõhja pealispind
absoluutkõrgustel 50...51 m, uuringuaegsest maapinnast umbes 4...5 m sügavusel. Aluspõhja
ülemine osa on murenenud. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6).
Väliuuringu käigus Petroter 1,2 alale rajatud viiest puuraugust esines põhjavesi ainult
puuraugus PA33, umbes 2 m sügavusel maapinnast. Käesolev välitöö toimus põuaperioodi ajal
(juuli 2014). Pertoter 3 alale rajati proovivõtupuuraugud 2014. a. märtsis, sel ajal esines vett
kõigis kolmes puuraugus (PA35, PA36, PA37), veetase paiknes maapinnast 1,3...1,7 m
sügavusel.
7.2.6.3. Pinnaseseisund
Puuraugus PA30 täheldati reostusilminguid maapinnast 1,1 m sügavuselt kuni savika täite või
moreenini, umbes 2,4 m sügavuseni. Pinnasel oli nõrk naftaproduktide lõhn ning kiletestis
keskmine kile. Tegemist on vana jääkreostusega, kus naftaproduktide summaarne sisaldus
1,5...1,9 m sügavuselt võetud proovis ületas tööstusmaa piirarvu. Puuraugus PA31 esines
pinnasel naftaproduktide lõhn sügavusvahemikus 1,9...2,55 m.Tegemist on väga vana
reostusega, ohtlike ainete sisaldused ei ületanud tööstusmaa piirarve. Puuraugus PA32
visuaalselt pinnasereostust ei täheldatud. Sügavusel 0,5...2,0 m oli pinnas natuke tumedama
värvusega, mis viitab kunagisele reostusele. Ksüleenide sisaldus ületas tööstusmaa piirarve
proovis, mis oli võeti 1,5...1,8 m sügavuselt. Puuraugus PA33 täheldati reostusilminguid
maapinnast 1,5 m sügavuselt kuni moreenini, umbes 2,5 m sügavuseni maapinnast. Tegemist
oli vana jääkreostusega, tugevamalt reostunud kiht paiknes sügavusvahemikus 2,0...2,4 m.
Sellest vahemikust võetud proovis ületasid BTEX ja PAH sisaldus tööstusmaa piirarvu.
Puuraugus PA34 visuaalselt pinnasereostust ei täheldatud. AS Mavese poolt rajatud
puuraukude kohta on mainitud, et puuraugus PA35 oli täitepinnas sügavusel 1,2...3,5 m
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
47 VKG Oil AS
tugevasti reostunud ning ja PA36 oli pinnasel tugev naftasaaduste lõhn. Kokkuvõte ohtlike
ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 7, kus on näidatud ka
vastavad piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori
originaalprotokollides (LISA 12).
Tabel 7. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (Petroter 1,2,3)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit keskkonnaauditist (RAS „Kiviter“
keskkonnaaudit, 1997). Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate
iseloomustus on toodud Peatükis 6. Auditi käigus rajatud puuraukudest jäi Petroter 1,2
läänepiirile puurauk PA49 ja Petroter 3 idapiirile puurauk PA48. Puuraugus PA49 oli visuaalselt
reostunud vahemik 1,0...2,4 m. Pinnaseproov oli võetud 1,8 m sügavuselt, selles jäi
naftaproduktide summaarne sisaldus <10 mg/kg. Seega osutus reostunud kihi ulatus PA49
asukohas väiksemaks kui visuaalselt hinnatud. PA48 asukohas pinnasereostust auditi käigus ei
tuvastatud.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
48 VKG Oil AS
7.2.6.4. Kokkuvõte
Varasemate uuringute põhjal saab järeldada, et pinnasereostus uuritud alal on eksisteerinud
juba ammu. Puuraukudes PA30, PA33 ja PA35 oli tegemist vana tugeva jääkreostusega.
Reostunud kiht algas maapinnast 1,2...1,5 m sügavuselt. Pealmine täitepinnas on reostusest
puutumata, mis kinnitab, et täiendavat reostust pinnasesse antud territooriumil ei valgu.
Puuraugus PA33 esines tugevalt reostunud kiht veetasemel, mis viitab põhjaveereostusele.
Territooriumi idapoolses osas reostust ei täheldatud. Arvestades reostuse pikka iga ning
reostuse esinemist veetasemel, on põhjavesi alal tugevalt reostunud. Reostuse levikut
iseloomustab Joonis 8, samas on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraukude
ligikaudsed asukohad.
7.2.7. Õliladu
7.2.7.1. Asukoht
Õlilao ala asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi edelaosas ning külgneb vahetult suletava
poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilaga, põhjas elektroodkoksiseadmega. Territoorium hõlmab
pindala umbes 5,4 ha (vt. Joonis 2). Õlilaost lõunas ja kirdes ning õlilao keskosas paiknes
aromaatsete süsivesinike tootmise tsehhi territoorium (vt. Joonis 8). Õlilaos toimus ka enne
RAS „Kiviter“ erastamist 1997.a. aromaatsete süsivesinike tsehhi toodangu laadimine. Pinnase
seisundi selgitamiseks rajati alale 3 puurauku (PA39, PA40, PA41). Puuraukude täpsed
asukohad ja kõrgusliku sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.7.
Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 10).
7.2.7.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,2...51,5 m. Geoloogilise lõike ülemises osas
esinesid liivast ja kruusast koosnevad täitepinnased, mis paiguti olid savikad ning sisaldasid
mulda. Täite paksus oli 1,6...2,1 m. Täite all esines looduslik kesk- või peenliiv paksusega kuni
0,8 m ning selle all savipinnased (savimöll, savi). Puuraukude kirjeldused on toodud aruande
lisas (LISA 6). Põhjavee tase paiknes uuringute ajal (juuli 2014) maapinnast 1,3...1,5 m
sügavusel täite alumises osas või looduslikus liivas, absoluutkõrgusel 49,1...49,5 m.
7.2.7.3. Pinnaseseisund
Puuraugus PA39 algas tugevalt reostunud musta värvusega kiht maapinnast 1,3 m sügavuselt
ning ulatus kuni savimöllini umbes 2,1 m sügavuseni. Reostunud kiht algas veetasemelt.
1,5...1,9 m sügavuselt võetud proovis ületas PAH ühendite summaarne, benseeni ja ksüleenide
sisaldus tööstusmaa piirarvu. Puuraugus PA40 täheldati naftaproduktide lõhna ja nõrka kilet
umbes 1,0 m sügavuselt. Tugevamalt reostunud kiht algas veetasemelt umbes 1,3 m
sügavuselt maapinnast ning ulatus umbes 1,75 m sügavuseni. Pinnaseproovis, mis võeti
1,2...1,5 m sügavuselt, ületas BTEX ühendite sisaldus tööstusmaa piirarvu. Lamav looduslik liiv
oli tumeda värvusega ning mustade viirgudega, kuid iseloomulikku kilet ega lõhna ei olnud.
Puuraugus PA41 täheldati reostusilminguid umbes 1,2 m sügavuselt. Tugevamalt reostunud
kiht algas samuti veetasemelt umbes 1,5 m sügavuselt maapinnast ning ulatus umbes 1,9 m
sügavuseni. Kihist võetud proovis ületas BTEX ühendite sisaldus tööstusmaa piirarvu. Lamav
looduslik savimöll oli tumedate viirgudega, kuid iseloomulikku kilet ega lõhna ei olnud.
Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 8, kus on
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
49 VKG Oil AS
näidatud ka vastavad piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11)
ning labori originaalprotokollides (LISA 12).
Tabel 8. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (Õliladu)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit keskkonnaauditist (RAS „Kiviter“
keskkonnaaudit, 1997). Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate
iseloomustus on toodud peatükis 6. Auditis toodudkirjelduste põhjal oli õlilao territoorium 1997.
a. tugevalt reostunud. Auditikäigus rajatud puuraukudest jäid õlilao piirkonda puuraugud
PA23H, PA37, PA39.Puurauk PA39 paiknes praeguse õlilao asukohas. Reostunud vahemikuks
on auditis toodud 0...1,7 m. Antud puuraugust proovi laborisse ei ole saadetud. Kuna
keskkonnauditi (RAS „Kiviter“ keskkonnaaudit, 1997) II faasi aruandes lk. 17 on märgitud, et
laborisse ei antud silmaga nähtava reostusega pinnaseproove, siis võib järeldada, et tegemist
oli väga reostunud pinnasega. Puuraugud PA23H ja PA37 paiknesid praegusest õlilaost põhja
pool. Reostunud vahemikuks PA23H oli näidatud 0...2,7 m ning puuraugus PA37 0...3,6 m.
Proovid olid võetud sügavalt: 2,5 m (PA23H) ning 2,9 m (PA37). Naftasaaduste sisaldused
kummaski proovis ei ületa tööstusmaa piirarve. Kuna käesolev uuring kinnitas tugevalt
reostunud kihi seotust veetasemega, siis need sügavalt võetud proovid ei iseloomustanud
pinnase tegelikku seisundit. Riikliku poolkoksiprügila sulgemise projekti raames paigaldati IPT
Projektijuhtimine OÜ poolt 2010. a. vahetult prügila servale kaks vaatluskaevu (VT3 ja VT4).
Kaevude asukohad on näidatud Joonisel 8. Pinnas kaevu VT3 asukohas oli naftasaadustega
läbi imbunud maapinnast alates, samuti oli äärmiselt reostunud kaevust võetud veeproov –
naftaproduktid (C10-C40) 9200µg/l, PAH 29000 µg/l, BTEX 3410µg/l, fenoolid 8344 µg/l. Kaevust
VT4 võetud veeproovis oli BTEX sisaldus 680 µg/l ning fenoolide sisaldus 161 µg/l.
7.2.7.4. Kokkuvõte
Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu. Reostunud kihi
levik on selgelt seotud veetasemega ning peamiselt on tegemist naftaproduktide kergemate
fraktsioonidega, mis on tõenäoliselt moodustanud kunagi veepinnale läätse ning tekitanud
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
50 VKG Oil AS
reostunud kihi veetaseme kõikumise amplituudis. Uuringu käigus puuraukudes vaba produkti
esinemist ei täheldatud, seega on tegemist vana, kuid tugeva jääkreostusega. Väga suured
BTEX ühendite sisaldused viitavad endise aromaatsete süsivesinike tsehhi
toodangule.Põhjavesi, mis levib täite alumises osas ja looduslikus liivas, on õlilao lääneosas,
kus praeguseks on mahutid demonteeritud ja ehitised lammutatud, äärmiselt reostunud. Kuna
veetase on lääneosas kõrgem, liigub reostus seal veega idas ja lõunas paiknevatele aladele.
Lubjakividega seotud veekiht on alal tõenäoliselt samuti reostunud. Planeeritava
rafineerimistehase territooriumil, mis paikneb õlilaost idas, läbi viidud ehitusegeoloogilise
uuringu käigus (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2012) rajatud puuraukudest purskas lubjakivist õlist
vett. Kuna planeeritava rafineerimistehase ala reostusallikaid ei ole olnud, siis järelikult on
põhjavee reostus sinna jõudnud külgnevatelt aladelt (endine aromaatsete süsivesinike tsehh).
Reostuse levikut iseloomustab Joonis 8, samas on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud
puuraukude ning 2010. a. paigaldatud vaatluskaevude ligikaudsed asukohad.
7.2.8. Elektroodkoksiseade
7.2.8.1. Asukoht
Elektroodkoksiseade asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskosas ning külgneb vahetult
riikliku suletava poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilaga, põhjas generaatorõlide
destillatsiooniseadmega. Territoorium hõlmab pindala umbes 2,7 ha (vt. Joonis 2). Vanadest
tehnoloogilistest seadmetest paiknesid vahetult elektroodkoksiseadmest idas pürolüüsitsehhi
pumbajaam, õlide pakendamine ning vaakumahjud ja atmosfäärsed ahjud, samuti solvendi
osakond, bituumeni- ja indeenvaigu osakond. Põhja pool pürolüüsiõli destillatsiooniseade ning
kirdes pürolüüsitsehhi mahutipark (vt. Joonis 8). Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 4
puurauku (PA44, PA45, PA47, PA48). Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku sidumise
punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.8. Puuraukude üldandmed on toodud
aruande lisas (LISA 10).
7.2.8.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,5...51,5 m. Geoloogilise lõike ülemises osas
esinesid liivast, kruusast ja poolkoksist koosnevad täitepinnased, mis paiguti olid savikad ning
sisaldasid mulda. Täite paksus oli 1,2...2,2 m. Puuraukudes PA45 ja PA48 esines täite all turvas
ja turbamuld paksusega 0,4...0,5 m. Täite või turba all esines peenliiv, mis sügavuse suunas
läks üle mölliks ning savimölliks. Puuraugus PA47 esines peenliiva all moreen. Puuraukude
kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6). Põhjaveetase paiknes välitööde ajal (juuli 2014)
puuraukudes 0,4...1,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 49,85...50,3 m. Veetase oli kõrgemal
poolkoksiprügilale lähemates puuraukudes.
7.2.8.3. Pinnaseseisund
Puuraugus PA44 täheldati nõrku reostusilminguid sügavusel 1,0...1,7 m. Tegemist oli ilmselt
vana reostusega, kuna pinnasel oli ainult nõrk naftaproduktide lõhn ning nõrk kile. Siiski ületas
1,4...1,7 m sügavuselt võetud proovis PAH summaarne ja benseeni sisaldus tööstusmaa
piirarvu. Puuraukudes PA45 ja PA47 pinnasereostust ei täheldatud. Puuraugu PA48 asukohas
koosnes täite ülemine osa (0,7 m) valdavalt bituumenile sarnanevast ainest, seda esines täites
kuni loodusliku pinnaseni sügavuseni 1,2 m. Kuumade ilmadega tõuseb bituumenile sarnanev
aine maapinnale. Väga suur naftaproduktide summaarne sisaldus 0,8...1,0 m sügavuselt võetud
proovis on ilmselt seotud eelpool kirjeldatud bituumenile sarnaneva ainega. Naftaproduktide
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
51 VKG Oil AS
lõhna ega kilet pinnases ei täheldatud. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides
on toodud alljärgnevas Tabelis 9, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Täielikud
analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori originaalprotokollides (LISA
12).
Tabel 9. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (Elektroodkoksiseade)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit keskkonnaauditist (RAS „Kiviter“
keskkonnaaudit, 1997). Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate
iseloomustus on toodud Peatükis 6. Auditi käigus rajatud puurauke elektroodkoksiseadme alale
ei jäänud. Küll aga paiknes PA 48 lähedal endine bituumeni ja stürool-indeenvaigu osakond,
millest on tõenäoliselt tingitud ka bituumenile sarnaneva aine esinemine PA48 ümbruses
täitepinnastes.
7.2.8.4. Kokkuvõte
Elektroodkoksiseadme territooriumil on tegemist vana pinnasereostusega, käesoleva uuringu
käigus täheldati pinnasel ainult nõrka naftaproduktide lõhna ja kiletestil nõrga kile olemasolu.
Sellele viitavad ka suhteliselt väike naftaproduktide ja BTEX summaarne sisaldus võrreldes
PAH-de sisaldusega (vt. Peatükk 3 Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime).
PA48-s fikseeritud suur naftaproduktide sisaldus on seotud bituumenile sarnaneva aine
esinemisega, naftaproduktide olemasolu visuaalsel hinnangul pinnases ei täheldatud, samuti on
väga väike ka laboris määratud BTEX ühendite sisaldus. Täites leviv põhjavee ülemine kiht on
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
52 VKG Oil AS
tõenäoliselt reostunud, arvestades asukohta õlilao kõrval. Samuti on lubjakividega seotud
veekiht reostunud, kuna territoorium paikneb poolkoksiprügila kõrval. Reostuse levikut
iseloomustab Joonis 8.
7.2.9. Defenoleerimisseade
7.2.9.1. Asukoht
Defenoleerimisseadme ala asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskosas. Territoorium hõlmab
pindala umbes 1,1 ha (vt. Joonis 2). Defenoolimisseadme I järk lasti käiku juba 1953.a. (RAS
„Kiviter“ keskkonnaaudit, 1997). Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 5 puurauku (PA49,
PA50, PA51, PA53, PA54). Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku sidumise punktid on
näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.9. Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas
(LISA 10).
7.2.9.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 52,0...53,5 m. Geoloogilise lõike ülemise osas
esines killustik või muld. Puuraugus PA50 moodustas pindmise kihi asfalt. Täide koosnes
valdavalt liivast ja kruusast, mis kohati sisaldas poolkoksi. Täite paksus oli 2,0...2,5 m. Täite all
esines looduslik peenliiv, savimöll, turvas või moreen. Põhjavee tase paiknes välitööde ajal (juuli
2014) maapinnast 0,8...1,4 m sügavusel täite alumises osas, absoluutkõrgusel 50,75...52,30 m .
Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6).
7.2.9.3. Pinnaseseisund
Puuraugus PA49 täheldati naftaproduktide lõhna ja nõrka kilet alates 0,9 m sügavuselt, tugeva
naftaproduktide lõhnaga kiht algas maapinnast umbes 1,4 m sügavuselt ning ulatus umbes 1,8
m sügavuseni. Reostunud osast võetud proovis ületas BTEX ja fenoolide sisaldus tööstusmaa
piirarvu. Pinnasel ei olnud reostusele iseloomulikku musta värvust, tõenäoliselt on kerged
naftaproduktid kandunud antud asukohta põhjaveega. Puuraugus PA50 täheldati
naftaproduktide lõhna ja nõrka kilet umbes 1,0 m sügavuselt. Sellest sügavusest alates oli kiht
musta värvusega. Reostusilmingud esinesid kuni 2,4 m sügavuseni. Tegemist on vana
reostusega, ohtlike ainete sisaldused jäid tööstusmaa piirarvudest väiksemaks. Puuraugus
PA51 täheldati kilet ja naftaproduktide lõhna umbes 0,7 m sügavuselt, reostusilmingud esinesid
kuni 2,2 m sügavuseni. 1,4...1,8 m sügavuselt võetud proovis ületas BTEX ühendite ja fenoolide
sisaldus tööstusmaa piirarvu. Puurauk PA53 paiknes seadme territooriumist põhjapool.
Puuraugus pinnasereostust ei täheldatud. Puuraugus PA54 paiknes uuritud alast läänes. Nõrka
naftaproduktide lõhna täheldati alates 0,5 m sügavusest. Tugevalt reostunud kiht paiknes
sügavusel 1,5...2,0 m, kihist võetud proovis ületas PAH-de sisaldus tööstusmaa piirarvu.
Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 10, kus
on näidatud ka vastavad piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA
11) ning labori originaalprotokollides (LISA 12).
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
53 VKG Oil AS
Tabel 10. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (Defenoleerimisseade)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit keskkonnaauditist (RAS „Kiviter“
keskkonnaaudit, 1997). Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate
iseloomustus on toodud Peatükis 6. Auditi käigus rajatud puuraukudest jäi
defenolatsiooniseadme territooriumi lähedusse PA42. Visuaalsel hinnangul oli reostunud
vahemik 1,6...2,9 m. Proov oli võetud 3,3 m sügavuselt, mis jäi reostunud vahemikust
sügavamale. Proovi kohta on märgitud, et jälgedena esinevad PAH ühendid ja indaanirea
süsivesinikud. Järelikult oli pinnas sel ajal antud asukohas väga reostunud, kuna reostus oli
levinud ka 3,3 m sügavusele. Käesoleva välitöö puurimise andmetel paiknesid selles sügavuses
savipinnased.
7.2.9.4. Kokkuvõte
Pinnasereostus uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal eksisteerinud juba ammu. Reostunud kihi
levik on selgelt seotud veetasemega ning peamiselt on tegemist naftaproduktide kergemate
fraktsioonide ning fenoolidega, mis põhjaveega levides on reostanud täitepinnase pea kogu
seadme alal. Reostuse horisontaalset levikut soodustab liivast-kruusast koosneva täite hea
veejuhtivus. Looduslikud pinnased – tihenenud turvas ja savipinnased – takistavad reostuse
vertikaalset levikut. Arvestades pinnase suurt fenoolide sisaldust, on täites esinev põhjavee
ülemine kiht alal samuti tugevalt reostunud. Reostuse levikut iseloomustab Joonis 8, samas on
näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraugu PA42 asukoht.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
54 VKG Oil AS
7.2.10. Vaikude sünteesiseade
7.2.10.1. Asukoht
Vaikude sünteesiseadme ala asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi edelaosas. Territoorium
hõlmab pindala umbes 1.9 ha (vt. Joonis 2). Vandest tehnoloogilistest seadmetest paiknes alal
fenoolide rektifikatsiooniseade ning alast kõrval läänes paiknes aromaatsete süsivesinike
tootmise tsehhi territoorium (vt. Joonis 8). Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 5
puurauku (PA55, PA56, PA57, PA58, PA59). Puurauk PA59 rajati hoonesse. Puuraukude
täpsed asukohad ja kõrgusliku sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel
2.10. Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 10).
7.2.10.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50...51 m. Geoloogilise lõike ülemise osa
moodustas valdavalt liivast ja kruusast koosnev täitepinnas, kohati sisaldas põlevkivituhka ja
poolkoksi. Pindmine kiht oli valdavalt killustik, puuraukude PA55 ja PA59 asukohas betoon.
Täite paksus oli 1,1...1,55 m, hoonesse rajatud puuraugus PA59, 2,85 m. Täite all esines turvas
või looduslik peenliiv, selle all savipinnased. Põhjavee tase paiknes välitööde ajal (juuli 2014)
maapinnast 0,8...1,1 m sügavusel, absoluutkõrgusel 49,15...49,45 m. Puuraukude kirjeldused
on toodud aruande lisas (LISA 6).
7.2.10.3. Pinnaseseisund
Puuraugus PA55 esines tugev ammoniaagi lõhn umbes 0,8 m sügavusel maapinnast, reostust
naftaproduktidega ei täheldatud. Puuraugus PA56 täheldati reostusilminguid sügavusvahemikus
0,8...1,1 m. Esines nõrk kile ja naftaproduktide või kemikaalide lõhn. Kihist võetud proovis jäid
ohtlike ainete sisaldused tööstusmaa piirarvudest väiksemaks. Puuraukudes PA57 ja PA58
pinnasreostust ei täheldatud. Puurauk PA59 rajati tootmishoonesse. Musta värvusega tugevat
ammoniaagi lõhnaga kiht algas maapinnast umbes 0,7 m sügavuselt. Põhjaveetase hoone all
oli kõrgel (0,85 m põrandast) ning puurauku toimus tugev juurdevool, seetõttu ei olnud reostuse
ulatust võimalik selgeks teha. Sügavusel 2,9 m alanud looduslikel pinnastel reostusilminguid ei
täheldatud. Kõik kihid allpool veetaset olid väga kohevad ja nõrgad. Kokkuvõte ohtlike ainete
sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 11, kus on näidatud ka vastavad
piirarvud. Täielikud analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori
originaalprotokollides (LISA 12).
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
55 VKG Oil AS
Tabel 11. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (Vaikude sünteesiseade)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit keskkonnaauditist (RAS „Kiviter“
keskkonnaaudit, 1997). Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate
iseloomustus on toodud Peatükis 6. Auditi käigus rajatud puurauke vaikude sünteesiseadme
alale ei jäänud. Puuraugu PA24H, mis paiknes vaikude sünteesiseadme territooriumist umbes
75 m kaugusel idas, on auditi (RAS „Kiviter“ keskkonnaaudit, 1997) mustandaruandes lk. 21
märgitud, et lubjakivi kihipinnad on mustad ja haisevad õli järgi. Seega oli lubjakividega seotud
veekiht tugevalt reostunud.
7.2.10.4. Kokkuvõte
Vaikude sünteesiseadme alal, puuraukudes PA55 ja PA59, täheldati pinnases tugevat
ammoniaagilõhna. Naftaproduktide sisaldus oli kõikides proovides väiksem tööstusmaa
piirarvust. Põhjaveereostus naftaproduktidega uuritud alal on keskkonnaauditi põhjal
eksisteerinud juba ammu. Tõenäoliselt on põhjavesi reostunud ka käesoleval ajal. Reostuse
levikut iseloomustab Joonis 8, samas on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraugu
PA24H asukoht.
7.2.11. Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh
7.2.11.1. Asukoht
Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh paikneb VKG Oil AS tootmisterritooriumi
põhjaosas ning külgneb läänes vahetult suletava poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilaga.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
56 VKG Oil AS
Territoorium hõlmab pindala umbes 4,4 ha (vt. Joonis 2). Pinnase seisundi selgitamiseks rajati
alale 5 puurauku (PA62, PA63, PA64, PA65, PA66). Puuraukude täpsed asukohad ja kõrgusliku
sidumise punktid on näidatud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.11. Puuraukude üldandmed on
toodud aruande lisas (LISA 10).
7.2.11.2. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 53,5...56 m. Geoloogilise lõike ülemise osa
moodustas valdavalt liivast ja kruusast koosnev täitepinnas, mis kohati sisaldas põlevkivituhka
ja poolkoksi. Puuraugu PA65 asukohas oli pindmiseks kihiks betoon. Täite paksus oli väga
muutlik – 1,5...5,55 m. Täite all esines moreen, mis PA65 asukohas koosnes peamiselt
põlevkivist. Põhjavee tase paiknes juulis 2014 maapinnast 1,0...3,3 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 53,8...53,9 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 6).
7.2.11.3. Pinnaseseisund
Puuraukudes PA62, PA63 ja PA66 pinnasreostust ei täheldatud. Puuraugus PA64 täheldati
reostusilminguid (nõrk kile) alates sügavuselt 0,5 m. Naftaproduktidega tugevalt reostunud kiht
algas sügavuselt umbes 1 m (veetasemelt) ning ulatus kuni moreenini umbes 2,8 m sügavusel.
Ka moreeni ülemine osa oli mustjaspruuni värvusega ja nõrgalt reostunud. Proovis, mis võeti
1,4...1,7 m sügavuselt, ületas naftaproduktide summaarne sisaldus, BTEX ja PAH sisaldus
tööstusmaa piirarvu. Puuraugus PA65 algas tugevalt reostunud kiht maapinnast umbes 2,5 m
sügavuselt ning ulatus 3,0 meetri sügavuseni loodusliku pinnaseni. Kihist võetud proovis ületas
naftaproduktide summaarne sisaldus tööstusmaa piirarvu. Tõenäoliselt markeerib kiht endist
maapinda või süvendi põhja, kuhu kunagi valgunud naftaproduktid on jätnud tugeva
jääkreostuse. Hiljem on kiht maetud täite alla. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest
pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 12, kus on näidatud ka vastavad piirarvud.
Täielikud analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 11) ning labori
originaalprotokollides (LISA 12).
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
57 VKG Oil AS
Tabel 12. Ohtlike ainete sisaldus pinnases (Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise
tsehh)
Informatsioon pinnase varasema reostuse kohta on pärit keskkonnaauditist (RAS „Kiviter“
keskkonnaaudit, 1997). Pinnaseseisundi üldine kirjeldus ja selleaegsete reostusallikate
iseloomustus on toodud Peatükis 6. Auditi käigus rajatud puuraukudest jäid õlitustamise
territooriumile puuraugud PA28H ja PA45. Puuraugus PA28H, mis paiknes praeguse
territooriumi lõunaservas, on auditi (RAS „Kiviter“ keskkonnaaudit, 1997) mustandaruandes
reostunud vahemikuks toodud 0...5,5 m ning intervallis 3,8...5,5 m on pinnases esinenud vaba
õli. Samas (lk. 21) on märgitud, et lubjakivi kihipinnad on mustad ja haisevad õli järgi.
Pinnaseproove võetud ei ole, küll aga on võetud veeproov, milles tolueeni ja fenoolide sisaldus
ületas piirarvu. Puuraugus PA45, mis paiknes umbes praeguse õlitustamise territooriumi keskel,
auditi järgi visuaalsel hinnangul reostust ei olnud. Uuritud alale kõige lähemale jääb põhjavee
seirekaev katastrinumbriga 19818, mis praeguseks ajaks on kahjuks hävinud. Kaev rajati 2006.
a. ning see paiknes uuritud alast umbes 300 m põhjas, poolkoksiprügila ääres. Seirekaevu
asukoht on näidatud aruande lisas (LISA 5). Kogu seireperioodi jooksul on kaevust võetud
põhjavee proovides esinenud väga suur fenoolide reostus. Reostus on ilmselt pärit
kõrvalasuvast poolkoksiprügilast, kuhu on paigutatud ka fenoole sisaldavaid jääke.
7.2.11.4. Kokkuvõte
Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhi territooriumi lõunaosas on RAS „Kiviter“
erastamisele eelnenud perioodil kujunenud väga tugev jääkreostus. 1997. a. auditi käigus
fikseeriti puuraugus PA28H vaba õli esinemine intervallis 3,8...5,5 m maapinnast. Käesoleva
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
58 VKG Oil AS
uuringu käigus rajatud puurauk PA64 jääb antud asukohast umbes 20 m põhjapoole. Ka
puurauk PA64 asukohas tuvastati käesoleva uuringuga tugev reostus, siiski vaba produkti
pinnases enam ei täheldatud. Territooriumi põhjapoolses osas pinnasereostust ei
tuvastatud.Seireandmete järgi on tootmisterritooriumile jõudev põhjavesi juba enne väga
reostunud. Sellele lisandub veel tootmisterritooriumilt pärinev lokaalne jääkreostus. Seega on
põhjavesi antud piirkonnas äärmiselt reostunud. Reostuse levikut iseloomustab Joonis 8, samas
on näidatud ka 1997. a. auditi käigus rajatud puuraukude asukohad.
7.3. Tegevuskoha kontseptuaalne mudel
Tegevuskoha kontseptuaalne mudeli koostamisel kasutati informatsiooni olemasoleva ja uue
teabe kohta. Mudel viib kokku erinevad teabeosad, et paremini mõista olemasolevaid riske, mis
kahjustavad keskkonda ja inimeste tervist. Täpsustatud andmete põhjal on kujutatud VKG Oil
AS territooriumil teadaolevate pinnase jääkreostuskollete ja saastunud põhjaveega alad joonisel
8.
Joonis 8. VKG Oil AS jääkreostusega alad ning pinna ja põhjavee liikumise suunad
Mudelil on kaardistatud VKG Oil AS lähteolukorra aruande raames teostatud puuraukude põhjal
enim jääkreostusest mõjutatud alad. Arvestades põhjavee liikumise suunda VKG Oil AS
tööstusterritooriumil võib eeldada, et jääkreostus levib peamiselt suunaga põhjast lõunasse (vt.
lisa 4). Samas tuleb märkida, et väga suure osa reostusfoonist annab praegune suletud RAS
Põhjavee liikumise suund
õ Põhjavee liikumise suund
Põhjavee liikumise suund
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
59 VKG Oil AS
Kiviter tööstusjäätmete prügila, mille kehandist filtreerub pidevalt saasteaineid ja mis liiguvad
VKG Oil AS tööstusterritooriumile. Sellest lähtuvalt on võimatu eristada VKG Oil AS tööstusmaa
jääkreostuse mõju prügilast lähtuva reostuse mõjust. Pinnasereostuse likvideerimine tuleb kõne
alla vaid pealpool põhjaveetaset, kuna sügavamad pinnasekihid reostuvad põhjaveega uuesti.
7.4. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel
Kogu senise tootmisala pinnase võib lugeda potentsiaalselt saastunuks. Olemuselt on tegemist
jääkreostusega. Pinnase seisundit täpsustatakse alal ehitus- või lammutustööde käigus. Tugeva
jääkreostusega aladel (vt joonis 8) tuleb ehitus või lammutustööde käigus enim reostunud
pindmine pinnasekiht eemaldada.
7.4.1. Koondandmed, mida kasutada võrdlusalusena tegevuse lõpetamisel
Tööstusheite direktiivi artikkel 16-1 sätestab minimaalseks pinnase korrapärase seire
sageduseks kord iga kümne aasta järel. Sellest lähtuvalt tuleb võtta 10 aasta möödumisel
kontroll-proov pinnase saasteainete sisalduse laboratoorseks määramiseks samadest
punktidest.
Tegevuse lõppemisel tuleb rajada puuraugud pinnase seisundi hindamiseks analoogselt antud
töös toodud põhimõttele ja lähtuma peaks olemasolevate puuraukude asukohtadest.
puuraukude asukohad on toodud joonisel 2. Igas puuraugus dokumenteeritakse geoloogiline
lõige, kirjeldatakse pinnase koostist, värvust, lõhna ning reostuse olemasolul hinnatakse selle
iseloomu. Reostuse koheseks hindamiseks tehakse väljapuuritud lõikes regulaarselt nn.
kiletestid, mille käigus asetatakse veidi pinnast tumedasse veega täidetud nõusse ja jälgiti
veepinnale moodustunud kilet. Naftasaaduste olemasolule viitab veepinnale ilmunud
iseloomulik kile. Kile tugevuse hindamisel kasutati järgmisi kategooriaid: kile puudub (P), nõrk
kile (N), keskmine kile (K), tugev kile (T). Lõpptulemusena peab valmima olukorra aruanne,
mille põhjal saab võrrelda pinnase kvaliteedi muutust antud töös toodud olukorraga.
7.4.2. Pinnaseseire käitise tegevuse lõpetamisel
Käitise tegevuse lõppemisel, hindab käitaja pinnase saastatust ohtlike ainetega (nafta saadused
C10-C40, BETX, PAH16 EPA, 1- ja 2-aluselised fenoolid, arseeni ja raskmetallid). Kasutatakse
samu proovivõtumeetodeid jms nagu eelnevalt kirjeldatud reostunud kohtade kaardistamisel.
Kui võrreldes olemasoleva olukorraga tuvastatakse pinnase saastuse suurenemine, mis on
seostatav konkreetse objektiga (st tuleb välistada võimalus, et reostus on sinna kandunud
saastunud põhjaveest või ümbritsevast saastunud pinnasest), rakendatakse
järelhooldusmeetmeid, mille abil viiakse saasteaine sisaldus vähemalt alla tööstusmaa piirarvu.
Meetmete valikul arvestatakse nende tehnilist teostatavust ning majandusliku mõistlikkuse
printsiipi.
7.4.3. Põhjavee lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel
Joonisel 2 (vt. pt. 5.2.) märgitud puuraukude asukohas ja ptk 7 joonisel 8 toodud saastunud
pinnasega aladel ei ole võimalik eristada, kas põhjavee reostustaseme suurenemine on tingitud
hetkel toimuvast tootmistegevusest või on reostus jõudnud põhjavette pinnase
jääkreostuskolletest.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
60 VKG Oil AS
Tuleb järeldada, et põhjavee seireprogrammi tulemusi ei saa kasutada tööstusheite seaduse §
58 lg 1 mõistes algse olukorra näidisena käitise tegevuse lõpetamisel. Jääkreostuse mõju on
piirkonna põhjaveele olnud väga pikaajaline. RAS „Kiviter“ erastamisele eelnenud
tootmistegevusega on keskkonda viidud ohtlike ainete hulk olnud väga suur, mistõttu on
põhjavee kvaliteedi taastumine väga aeglane. Antud olukorras ei saa VKG Oil AS olla vastutav
jääkreostusest põhjustatud põhjaveereostuse likvideerimise eest.
7.4.4. Pinnase lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõppemisel
Ettevõttel lasub keskkonnakompleksloa omamise kohustus vastavalt Tööstusheiteseadusele.
Keskkonnakompleksloa kohustus tekkis aga varem 2007. aastal „Saastatuse komplekse
vältimise ja kontrollimise seaduse“ rakendumisega.
Tööstusheiteseaduse § 58 lg 2 ja lg 3 sätestavad, et:
(2) Kui tegevuskoht võib kompleksloa alusel toimunud tegevuse tagajärjel ning selle tegevuse
lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvesse võttes
avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja
kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke
järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise
kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks:
1) kui käitaja on käesoleva seaduse § 57 lõike 1 kohaselt kohustatud koostama lähteolukorra
aruande, ent pinnase või põhjavee saastatus on tekitatud kompleksloa alusel lubatud
tegevusega enne käitise kompleksloa esmakordset muutmist pärast käesoleva seaduse
jõustumist või
2) kui käitaja ei ole kohustatud lähteolukorra aruannet koostama, ent kompleksloa alusel
lubatud tegevusega on tekitatud pinnase ja põhjavee saastatus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmed peavad tagama, et tegevuskoht ei
avaldaks selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast
kasutamisviisi arvestades olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule,
varale ja kultuuripärandile. Meetmete valikul võtab käitaja arvesse ka kompleksloas sisalduvat
käitise asukoha kirjeldust.
Lähtuvalt eeltoodust võib järeldada, et VKG Oil AS on kohustatud võtma kasutusele meetmeid
ohtlike ainete vähendamiseks pinnases, mis on sinna sattunud VKG Oil AS väljastatud
komplekslubades kinnitatud tegevuste tõttu. Kuna oma olemuselt on tegemist jääkreostusega,
mis on tekkinud enne RAS „Kiviter“ erastamist 1997.a., ei laiene antud nõue VKG Oil AS-le.
Keskkonnakompleksloa kohustus tekkis 2002. aastal vastavalt „Saastatuse komplekse vältimise
ja kontrollimise seaduse“ jõustumisega.
Jääkreostuse ja kaasaegse reostuse eristamiseks on teostatud VKG Oil AS tootmisterritooriumil
keskkonnaseisundi uuringud, mis tõendavad, et ala on reostatud NL ajal või Eesti Vabariigi
taasiseseisvumise alguses (1997.a. RAS „Kiviter“ keskkonnaaudit) endiste maakasutajate poolt
ning käesoleval omanikul puudub kohustus „saastaja maksab printsiibist“ lähtuvalt ala
puhastada. Jääkreostuseks saab lugeda reostuse, mis on tekkinud enne 1998. aasta
keskpaika, mil jõustus kemikaaliseadus. Selle seaduse (§ 17 lg 5) kohaselt peab kemikaali
käitleja reostuse likvideerima ja likvideerima ka reostuse põhjuse. Vastavalt kemikaaliseaduse §
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
61 VKG Oil AS
17 lg 5 on VKG Oil AS likvideerinud varasemad reostusallikad. Põhjalikult on renoveeritud kogu
tööstusalal olevad tootmisüksused.
1997.a. varasema tegevuste eest ei saa ettevõte vastutada, kuid maksimaalselt tuleb ära hoida
pinnase ja põhjavee edasist reostumist. Käesolevaks ajaks rakendatud meetmed - riikliku
poolkoksi- ja tööstusjäätmete prügila katmine, tuhahoidla rekonstrueerimine ja poolkoksi uue
kaasaegse prügila rajamine vähendavad nõrgvee teket prügila alal. Siiski, olemasolev nõrgvesi
liigub vanast riigi omandis olevast suletud ladestust välja nii kaua, kui nõrgvee tase lasundis on
kõrgemal kui põhjaveetase. Riigile kuuluva suletud poolkoksiprügila idaosas, kuhu isoleerivat
katet ei rajatud, jätkub sadevete infiltratsioon lasundisse, kuhu poolkoksi kõrval on tõenäoliselt
ladestatud või pumbatud ka muid ohtlikke jäätmeid. Kuna see prügila osa paikneb just
kaitsmata põhjaveega alal ning prügilas kujunenud nõrgvesi moodustab lubjakividega seotud
põhjaveekogumiga ühise veekompleksi, saavad saasteained takistamatult põhjavette liikuda
ning vanast riigile kuuluvast suletud poolkoksiprügilast lähtuv reostusvoog võib kesta veel
teadmata kaua. Seega ei ole veel lähiaastatel oodata saasteainete sisalduse vähenemist
põhjavees.
Pinnasereostuse likvideerimine tuleks kõne alla seal, kus reostunud on ainult
maapinnalähedane kiht. Samuti tuleb plaaniliste tööde käigus eemaldada enim saastunud
pealmine pinnasekiht. Sügavamal asuva pinnase väljavahetamisel reostuks pinnas põhjaveega
uuesti. Lahenduseks oleks reostunud põhjavee väljapumpamine tootmisterritooriumil ja
võimalusel kasutamine tootmisprotsessis. Viimane vajab aga täpsemat uurimist ja tuleb kõne
ala vaid juhul kui see on majanduslikult ja tehnoloogiliselt võimalik.
7.4.5. Leevendavad meetmed
Ettevõttel on olemas sertifitseeritud ja integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja
ohutuse juhtimissüsteem (ISO 9001, ISO 14001, OHSAS 18001).
VKG Oil AS juhtimissüsteem on käesoleval hetkel suunatud eelkõige ettevõtte kvaliteedipoliitika
kindlustamisele, juhtkonna vastutusele süsteemi parendamisel ning ressursside kasutamise
efektiivsusele. See tähendab süsteemset lähenemist ka keskkonnaaspektidele, kuna nendega
arvestamine tagab ettevõttele ka kvaliteedipoliitika kindlustamist ning ressursside efektiivsemat
kasutamist.
VKG Oil AS tootmisüksustes toimub toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide pidev
järgimine. Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub
graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele.
Tootmisprotsessi üldine jälgimine toimub tehnoloogilise personali ja dispetšerite poolt
ööpäevaringselt. Mahutite juures hoiustatakse piisavas koguses absorbenti, vältimaks lekete või
muude tegevuste korral pinnasereostust Ehitustööde teostamisel võetakse kasutusele
abistavad meetmed vältimaks maa-aluste torustike vigastusi. Mahutid on varustatud ületäitmise
vältimiseks nivooanduritega. Mahutid ja seadmed on lekkekindlad ning maapealsed mahutid on
ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike
laialivalgumist. Ettevõtte tootmisüksustes on koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid.
Üldised meetmed õnnetuste vältimiseks on järgmised:
Täidetakse kontrolli graafikuid, kontrollitakse õhuheitmete ning reovee vastavust
nõudmistele.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
62 VKG Oil AS
Kindlustatakse seadmete ja kommunikatsioonide hermeetilisus seadmete remondi- ja
puhastusgraafikute täitmisega, igas vahetuses seadmete ja kommunikatsioonide
seisukorra kontrollimisega.
Kontrollitakse torujuhtmete, äärikühenduste hermeetilisust, koheselt kõrvaldatakse
lekked.
Organiseeritakse töötajatele täiendõpet.
Õppetreeningute läbiviimine avariiolukordades.
Pidevalt jälgitakse kontrollmõõteriistade korrasolekut.
Pidev tekkivate jäätmete analüütiline kontroll.
Tuleohutuseeskirjade järgimine.
Olulisteks keskkonnaaspektideks on määratud kõikidest ettevõtte tegevustest tulenevad ohud,
mis võivad avaldada mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja varale ja mida ta saab kontrollida
ja eeldatavasti mõjutada, seda nii olnud, käimasolevaid kui ka kavasolevaid projekte silmas
pidades. Leevendavate meetmetena on VKG Oil AS teinud oluliselt investeeringuid protsessi
efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks juhtimiseks. Viimase 10 aasta
keskkonnainvesteeringud ületavad 66 miljoni euro piiri. Oma vastutusala piires on arendatud
reostunud ja kasutuskõlbmatud alad kaasaegseks tööstuskompleksiks:
Võrreldes varasema olukorraga on väävliemissioonide piiramiseks tehtud laialdasi
investeeringuid (vt fotot 17). Väävliärastus erineb oluliselt enne 1997.a. kasutusel olnud
meetmetest (VT fotosid 1 ja 2);
Samuti on oluliselt parandatud jäätmete ladestustehnoloogiat, millega on maksimaalselt
tõkestatud ohtlike ainete keskkonda sattumine. Samuti ei ladestata prügilasse enam
vedelaid jäätmeid (fuusse) (vt fotosid 18 ja 19). Võrreldes 1997.a. eelnenud olukorrale
(vt fotot 15) on saavutatud hüppeline areng;
Täielikult on renoveeritud õliladu (vt fotsid 20). Õlilao olukord 1997.a. on kujutatud
fotodel 9. Samuti on valmis täiesti uus õlide laadimise terminal (vt fotosid 21). RAS
„Kiviter“ erastamisele eelnenud olukord on kujutatud fotodel 10.
Renoveeritud on pumpla ja torustikud (vt fotosid 22 ja 23). 1997.a. eelnenud olukord on
kujutatud piltidel 7, 5 ja 14.
Põhjalikult on modifitseeritud aromaatsete süsivesinike tootmine (vt. fotot 24). Varasem
aromaatsete süsivesinike tootmine on kujutatud fotodel 11, 12, 13, 14.
PVT nõuetega on vastavusse viidud ka kõik vahemahutid ja vahemahutite pargid
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
63 VKG Oil AS
Foto 17. Väävliärastus VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaamas.
Foto 18. Õlide filtreerimise sõlme täieliku rekonstrueerimisega on välistatud fuusside
teke.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
64 VKG Oil AS
Foto 19. Jäätmete ladestamine VKG Oil poolkoksi ja tuha prügilasse.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
65 VKG Oil AS
Foto 20. Õliladu
Foto 21. Õlide laadimine.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
66 VKG Oil AS
Foto 22. Õlilao pumpla
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
67 VKG Oil AS
Fotod 23. Renoveeritud torustikud VKG Oil AS territooriumil.
Foto 24. Fenoolide rektifikatsioon.
VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne
68 VKG Oil AS
Kasutatud kirjandus
Kattai, V. Põlevkivi- õlikivi. Eesti Geoloogiakeskus Tallinn, 2003.
Handbook of bioremedation/ Robert D. Norris ...[et.al](Robert S.
KerrEnvironmentalResearchLaboratoy). 1994 CRC Press, Inc.
AntoRaukas, Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud. Eesti
Entsüklopeediakirjastus,2006.
U.S. EnvironmentalProtectionAgency. Evaluation of TehnologiesforIn-SituCleanup of DNAPL
ContamninatedSites. EPA/600/R-94/120 August 1994.
IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr. 10-01-0888 Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine
Kohtla-Järvel (RH 114825). Hüdrogeoloogilised tingimused. Tallinn, 2010.
IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr. 10-01-0888/1. Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine
Kohtla-Järvel (RH 114825). Geotehnilised tingimused. Tallinn, 2010.
Andresmaa, E., Sedman, P., Raia, T., Lääne A. Proovivõtt reo- ja heitveest, sademeveest ning
saastunud pinnasest. Käsiraamat. Tallinn 2005.
IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr. 10-01-0888/2. Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine
Kohtla-Järvel (RH 114825). Nõrgvee uuring. Tallinn, 2010.
Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, VKG Oil AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju
hindamise (KMH) aruanne. Komplekslubade taotlemine. Jõhvi, 2008.
OÜ Georemest/ AS Maves, RAS „Kiviter“ keskkonnaaudit. Tallinn, 1997.
IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr. 12-07-1045 Shale Oil Upgrading Project. Geotechnical Report.
Tallinn, 2012.
NOVOTRADE Invest AS
OÜ Järve Biopuhastus
Põhja SEJ
AS Nitrofert
Eastman Specialties OÜ
Suletud prügila ala 2, riigiomandis Keemia vkt 4t
Suletud prügila ala 1, riigiomandis Keemia vkt 5t
Korrastatud Põhja SEJ tuhaladestu Keemia vkt 2e
VKG poolkoksiprügila I ladestusala I
ladestusjärk Keemia vkt 2e
Riigiomand, ala 3
VKG poolkoksiprügila I ladestusala
II ladestusjärk
Settebassein
Mainsail OÜ
Portlif Gruppp OÜ
Viru RMT OÜ
Vesboard OÜ
Remeksi Keskus AS
VKG Logistika OÜ
Petroter 1 - x-6587739
y-684056
Petroter 2 - x-6587738
y-684058
Petroter 3 - x-6587836
y-684108
VKG Oil AS lähiümbrus ja seal asuvad ettevõtted, maakasutus
Jäätmehoidla maa
Tootmisterritooriumi piir
Eluhooned
VKG Oil AS Kiviter
Poolkoksiprügila
Petroter 1,2
Petroter 3
Vaikude sünteesi seade
AS Nitrofert
Eastman Specialties OÜ
NOVOTRADE Invest AS
OÜ Järve Biopuhastus
VKG Energia OÜ
Mainsail OÜ
Portlif Gruppp OÜ
Remeksi Keskus AS
VKG Logistika OÜ
Vesboard OÜ
Viru RMT OÜ
Veekogu
Elamumaa
Transpordim aa
Kalevi t seirejaam
3 1
10
24
6
7 8
5
Tootmismaa Tr
an sp
or di
m aa
Maatulundusmaa Transpordim
aaTootmismaa
Ü ldkasutatav m
aa Jäätmehoidla maa
Jäätmehoidla maa
Jäätmehoidla maa
M aatu
lu n
d u
sm aa
Jäätmehoidla maa
Sihtotstarbeta maa
Jä ät
m eh
oid la
m aa
M aatulundusm
aa
Jäätmehoidla maa
Tootmismaa
Tootm ism
aa Tran
sp o
rd im
aa
Tootmismaa
Tootmismaa
Tr an
sp o
rd im
aa
To o
tm is
m aa
Transpordim aa
Ärimaa
Tootmismaa
Ärimaa
Tootmismaa
Ärimaa
Elamumaa
Tootmismaa
0 500 1 000 1 500 2 000250 Meters
9
1:20 000 ±
11
1. GGJ-3 2. GGJ-4 3. GGJ-5 ja 1000 t gg
4. RKEÕS 5. Õliladu 6. Generaatoriõlide destillatsiooni seade 7. Elektroodkoksi seade 8. Defenoleerimisseade
9. HPNT (keskringlusvee sõlm) 10. HPNT (reovee eelpuhastus) 11. HPNT (kanalisatsiooni pumpla)
!
!
!
!
!
!
!
!
!
1
2
3
4
5
6
7 8
9
10
11
12
005
001
001/1 001/2
001/3
001/4
001/5
001/6
001/7
004
1 Raudteevagunitest põlevkivi etteandmise sõlm
2 Administratiivhoone, keskjuhtimispult
3 Poolkoksi põhipunker (poolkoksi laadimine kallurautodele)
4 Poolkoksi eemaldamise osakond
5 Tootmishoone (gaasigeneraatorite osakond)
6 Kondensatsiooni osakond
7 Mahuti O-1/2
8 Mahuti O-1/1
9 Mahuti O-2
10 Mahuti CK-1
11 Mahuti CK-2
12 Mahuti E-1
Number Nimetus Number Nimetus
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
GGJ-3
1:1 000
GGJ-3 hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
1
2 3
4 5
6
8
014
010
010/1
010/2
010/3 010/4
010/5
010/6
010/7
010/8
012
012/1
012/2
012/4
012/5
013
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
GGJ-4 1 Lukksepa-töökoda 2 Raudtee vagutitest põlevkivi etteande sõlm 3 Gaasigeneraatorite osakond 4 Mahuti O-1 5 Administratiivhoone
6 Poolkoksi eemaldamise osakond 7 Mahuti O-1 8 Mahuti O-2 9 Mahuti O-3
Number Nimetus Number Nimetus
1:1 000
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
GGJ-4 hooned ja rajatised
!
!
!
!
! !
!
!
!
!
!
!
! !
! !
! !
!
!
1
2
3
4
5
6
7
8 9
10
11
12
13
1415
16
17
18
19
20
21
22 23
24 25 26 27
28
29
30
31
32
024
035 020
021
021/1 021/2
021/3
021/4
021/5
021/7
021/8
021/9
021/10
021/11
023
030
031 032
033034
GGJ-5 ja 1000 t gg
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
1 1000 t g/g 2 Kondensatsiooni osakonna juhtimispult GGJ-5 3 Administratiivhoone, lukksepatöökoda 4 Pumbajaam, masinasaal 5 Poolkoksi avariipunker 6 Gaasipuhurite hoone 7 Tootmishoone (gaasigeneraatorite osakond, keskjuhtimispult) 8 Kilbiruum 9 1000 t gg masinasaal 10 1000 t gg õhkjahutid 11 Vesijahutid 12 E-3/1 13 E-3/2 14 E-7 15 E-10 16 E-1/2
17 E-1/1 18 E-11 19 E-2/1 20 E-2/2 21 E-15 22 Ep-1,2 23 E-6 24 E-8/1 25 E-8/2 26 E-8/3 27 E-8/4 28 E-4 29 Tuhaeemaldusosakond 30 Põlevkivi etteandmise osakond 31 Põlevkivi 3. sordi laadimissõlm 32 Sõelumishoone
NumberNimetus NumberNimetus
1:1 000
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
GGJ-5 ja 1000 t gg hooned ja rajatised
GGJ-5 ja 1000 t gg
±
Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade
1 Puhastatud põlevkiviõli pumbajaam 2 Generaatorõlide filtratsiooni hoone 3 Administratiivhoone 4 Alajaam nr.24 5 Kergefraktsiooni pumbajaam 6 Tsirkulatsiooniõli puhastusseadme hoone 7 Tahkejäägi pürolüüsiseade 8 Tsirkulatsiooniõli puhastusseadme pumpla 9 Elektri- ja automaatikaruum 10 E-7 11 E-12 12 E-2
13 E-1 14 E-3 15 A-13 16 E-6 17 E-8 18 E-2000 19 E-3000 20 A-9 21 A-1 22 A-2 23 A-3 24 E-14
25 E-15 26 A-4/1 27 A-4 28 A-12 29 A-11 30 E-5 31 Б-1 32 Б-110000 33 Б-130000 34 E-112 35 E-103 36 E-119
Number Nimetus Number Nimetus Number Nimetus
!
!
!
Õli ettevalmistuse hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
!
! !
!
!
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20 21 22 23
24 25
26
27
28 29
30
31
32 33
3435 36
041
042
043
046
047
048
040
1:1 0000 20 40 60 8010 Meetrid
VKG OIL AS [email protected]
27.02.2026 nr DM-132822-12
VKG OIL AS keskkonnakompleksloa L.KKL.IV-198338 korduv muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 esitab Keskkonnaamet Teile kui menetlusosalisele VKG OIL AS (registrikood 10528765, aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV- 198338 (Kohtla-Järve VKG põlevkiviõlitööstus) muutmise otsuse korduv eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet edastab eelnõud korduvalt, sest peale esimest avaldamist on loa eelnõus tehtud muudatusi (suurendatud põlevkivikoldetuha aastast ladestatavat kogust).
Teie ettepanekud eelnõu muutmiseks ja muud eelnõuga seotud seisukohad palume esitada Keskkonnaametile aadressile Aleksandri 14, 51004 Tartu või digitaalselt allkirjastatuna e- posti aadressile [email protected] eelnõu saamisest 14 kalendripäeva jooksul. Juhul, kui Te ei ole määratud tähtajaks arvamusi või vastuväiteid esitanud või ei ole Keskkonnaametit teavitanud vajadusest ettepanekute või vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb Keskkonnaamet, et Teil puuduvad arvamused või vastuväited haldusakti eelnõule.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo
Lisad:
Teadmiseks: KIRDE VARAD AS, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Osaühing Moris Systems, PG Nord OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Kaidi Rämman 53320195 (tööstusheide, jäätmed) [email protected]
Karine Vest 56970884 (välisõhk) [email protected]
Julia Dubova 56934908 (vesi) [email protected]
1. Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 eelnõu 3. Kiviter_tehnoloogilised_protsessid_2025.docx 4. Asendiplaan_1__GGJ_3_.pdf 5. Asendiplaan_2__GGJ_4_.pdf 6. Asendiplaan_3__GGJ_5__1000_t_gg_.pdf 7. Asendiplaan_4__RKEOS_.pdf 8. Asendiplaan_5__Oliladu_.pdf 9. Asendiplaan_6__Olidestillatsioon_.pdf
10. Asendiplaan_7__Elektroodkoksi_seade_.pdf 11. Asendiplaan_8__Defenoleerimine__fenoolide_destillatsioon_.pdf 12. Asendiplaan_9__Heitveetsehh__KeskRVS_.pdf 13. Asendiplaan_10__Heitveetsehh__reovee_eelpuhastus_.pdf 14. Asendiplaan_11__Heitveetsehh__pumpla_.pdf 15. Kiviter_asendiplaan.pdf
2(2)
EELNÕU (27.02.2026)
KORRALDUS
Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Arvestades AS VKG OIL 26.08.2025 esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotlust ja võttes aluseks tööstusheite seaduse (THS) § 27, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89. veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 40, § 46 otsustan: 1.1 Muuta ettevõttele AS VKG OIL (registrikood 10528765, aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-198338 Kiviter käitisele Kohtla-Järve VKG põlevkivitööstus aadressil Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond järgmiselt:
1.1.1 Lisada kompleksloale katastriüksus 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t); 1.1.2 Lisada tabelisse T6 kõrvaltingimused kinnistu 32215:001:0065 kasutusõiguse tõendamise kohta enne kinnistu kasutuselevõttu ning tingimus teavitada käitise tegevusekoha kinnistute kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest; 1.1.3 Muuta kompleksloa tabeleid T1, J2, J3, J9, J10; 1.1.4 Lisada tabelisse J7 tingimuse, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile esitada uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastamiseks pool aastat enne uute ladestusetappide avamist; 1.1.5. Eemaldada tabelist J8 prügila seirekava punktid 9 ja 13. Täpsustada seirekava punkti 14 seire viis ja korrigeerida seiratavad näitajad; 1.1.6 Muuta kompleksloa tabeleid T6 ja A7; 1.1.7. Eemaldada loast viited kehtetule ettevõttele "VKG Energia OÜ".
1.2 Jätta kehtima ülejäänud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 tingimused. 1.3 Käesolev korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
2. ASJAOLUD
2.1. Taotluse läbivaatamine AS VKG OIL (registrikood 10528765; edaspidi ettevõte) esitas 01.07.2025 Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa (edaspidi luba) muutmise taotluse nr T-KL/1029422. Nõuetekohane
taotlus nr T-KL/1029422-2 esitati 26.08.2025. Menetluse tähtaja arvestamise aluseks on 26.08.2025.
Ettevõte taotleb loa nr L.KKL.IV-198338 muutmisega Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas asuva tööstusprügila (Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala) (edaspidi käitis või prügila)
tegevuse muutmist. Ettevõte soovib laiendada prügilat ja tõsta ladestusmahtu 58,4 mln m3 võrra (maht kokku 89 699 480 t), rajada laienduse alale prügila põhja isoleeriv kiht (tehisbarjäär), eemaldada nõrgvee seirepunkt (seirekava jrk nr. 9, seire viis "Tuhaväljaku drenaaživesi (nõrgvesi)" ), eemaldada dubleeriv seirepunkt jrk. nr.13 ja korrigeerida p 14 sõnastust, taaskasutada põlevkivikoldetuhka ja poolkoksi välisvalli rajamisel ning suurendada aheraine taaskasutamise koguseid. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet (edaspidi loa andja) edastas esmase taotluse 01.07.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Lüganuse Vallavalitsusele ning Kohtla-Järve Linnavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust[1] nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus taotluse kohta arvamust ei avaldanud (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 29.08.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest[2] (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2) ning tegi teate kohalikku ajalehte Põhjarannik.
VKG OIL AS on A - kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mille tegevus kuulub 01.12.2015 jõustunud kemikaaliseaduse (KemS) reguleerimisalasse. VKG OIL AS Kiviter on käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses (KemS § 21 lg 4). Ettevõte on koostanud A-kategooria kohustuslikud dokumendid: teabeleht, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP; KemS § 22 lg 2 p 2).
Loa nr L.KKL.IV-198338 muutmise menetluse M-132822 raames KemS kohustuslikke dokumente ei uuendatud. Teabeleht kooskõlastati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt 01.04.2025. Ohutusaruande kooskõlastas TTJA koostöös Päästeametiga viimati 04.04.2025 ning ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) kooskõlastas Päästeamet viimati 01.04.2025. Ettevõte peab tagama, et info, mida kajastatakse KemS dokumentides (nt
teabelehel kemikaalide nimekiri) ei lähe vastuollu sellega, mida on taotletud keskkonnakompleksloale (nt taotluse tabelis 2.5 ja 2.7).
Ettevõte on kohustatud hoidma ajakohasena KemS § 22 lg 2 nimetatud dokumendid. Ettevõte peab läbi vaatama ja vajadusel uuendama KemS dokumendid vähemalt iga viie aasta järel, sh ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) vähemalt iga kolme aasta järel (KemS § 23 lg 1 p 1) ning esitama need kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul üldjuhul enne KemS § 23 lg 1 p 1 sätestatud tähtaega (KemS § 23 lg 3). Ajakohastatud dokumendid peavad vastama majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ nõuetele. Loa andja teavitas 06.02.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele esitati ettepanekuid (vt korralduse peatükist 3.4). Loa andja teavitas loa andmise otsuse eelnõust korduvalt xx.xx.xxxx. Eelnõudele esitati ettepanekuid jaarvamusi/ ei esitatud ettepanekuid ja arvamusi(vt korralduse peatükist 3.5)
2.3 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
VKG Oil AS esitas 03.05.2024[3] Keskkonnaametile KeHJSi § 261 lõigete 1, 2 ja 5 kohase kavandatava tegevuse vabatahtliku KMH algatamise taotluse, sest kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 22 ja 23 tähenduses. Keskkonnaamet algatas KMH 29.05.2024[4] ning tunnistas KMH aruande nõuetele vastavaks 21.03.2025[5]. 2.4. Kehtivad keskkonnaload Ettevõttele on antud luba L.KKL.IV-198338 põlevkivi utmiseks gaasigeneraatorjaamades, koksi tootmiseks ning põlevkivi utmisel saadava toorõli ja fenoolvee ümbertöötlemiseks mitmeteks kaubaartikliteks. Loaga on lubatud ka ohtlike jäätmete prügila käitamine.
[1] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.08.2025 numbriga DM- 132822-6. [2] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.08.2025 numbriga DM- 132822-7. [3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 06.05.2024 numbriga 6- 3/24/9500. [4] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 29.05.2024 numbriga 6- 3/24/9500-2. [5] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 29.05.2024 numbriga 6-
3/24/9500-31.
3. KAALUTLUSED
3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba või selle muutmist ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, p 2).
Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) oli kohustuslik, kuna ettevõtte kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 23).
Otsustamaks, kas antud juhul on varasema KMH käigus keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ja kas otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, tuleb KeHJS § 11 lg 6 alusel anda eelhinnang. Eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatava tegevuse KMH heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud (KeHJS §
11 lg 62 ).
Arvestades, et KMH aruanne on kinnitatud vähem kui neli aastat tagasi ja asjaolud ei ole oluliselt muutunud, ei anna Keskkonnaamet eelhinnangut. 3.2 Kaalutlused kompleksloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Luba muudetakse tähtajatult, kuna Keskkonnaametile teadaolevalt puuduvad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud (THS § 48 lg 1 ja 2). 3.2.1 Tööstusheide 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja energeetikatööstuseks ning ohtlike jäätmete prügila käitamiseks (THS § 19 lg 2 p-d 1 ja 5 koosmõjus lg-ga 3 ja Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ §-ga 2 lg 4 ja §-ga 8 lg 1 p 1). Ettevõte taotleb kompleksloa muutmist, soovides laiendada prügilat. Luba on võimalik anda välja taotletavas mahus, sest loa andmise menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜSi, AÕKSi, THS ja VeeS nende alamate õigusaktidega ning KMH järeldusena puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju,
kuid tuleb arvestada, et hoolimata poolkoksimäe vana osa katmisest ja praegu seal kasutatavast uuendatud ladestamistehnoloogiast, mis välistab nõrgvee sattumise lasundi alla, jätkub mäe alt sinna varem moodustunud nõrgvee väljavool. Prügila ümber ehitatavad kogumiskraavid tuleb ehitusprojektiga ette näha nii, et veetase kraavis või dreenis jääks pinnasevee veetasemest madalamale. Kuna kavandatavad laienduse alad on suured, on otstarbekas ehitada ladestusalad välja järkjärgult. Nii välditakse suurte sademeveekoguste kogunemist prügila laiendusalale. Seni kasutuses olnud perimeetertamm, nõrgvee kogumise kraav jm taristu tuleb samuti jupi kaupa likvideerida, kuid tagama peab allesjääva osa eesmärgipärane toimimise. Juhul, kui ehituse alt likvideeritav pinnas on saastunud, ei tohi seda kasutada tagasitäitena.
Kompleksloa ajakohastamine seoses VKG Energia OÜ tegevuse lõpetamisega
Kompleksloal on läbivalt erinevates tabelites viidatud ettevõttele „VKG Energia OÜ“, mis on äriregistrist kustutatud 15.10.2025. Alates 16.10.2025 on liidetud ettevõtte nimi VKG OIL AS (registrikood 10528765).
Seoses ettevõtete liitmisega eemaldab Keskkonnaamet kompleksloalt viited kehtetule ettevõttele.
3.2.2 Jäätmete käitlemine
Vastavalt ettevõtte taotlusele lisab Keskkonnaamet kompleksloale katastriüksuse 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t). Tabelid J2 ja J3 muudetakse vastavalt ettevõtte taotlusele.
Prügila põhja rajamine
Vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 a määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (edaspidi: prügilamäärus), §-le 11 peavad prügila alus ja küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse. Ohtlike jäätmete prügilal peab nimetatud kiht tagama vähemalt võrdse kaitse
pinnasega, mille filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus on suurem või võrdne viie meetriga. Kui geoloogiline barjäär ei ole piisav, on vajalik rajada vähemalt 0,5 m paksune tehisbarjäär.
Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" (edaspidi KMH aruanne) (peatükk 4.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused“) paikneb ladestu endisel sooalal. Loodusliku pinnakatte paksus on prügila põhja- ja idaosa all vähem kui 1 m. Pinnakatte paksus kasvab aluspõhja reljeefi langedes järk-järgult lääne suunas, olles valdavalt 3-4 m, planeeritava laienduse lääneservas üle 5 m. Ala loodusliku pinnakatte moodustavad liustikuline saviliivmoreen ja jääjärveline saviliiv ja liiv, milledel lasub kohati turvastunud mullakiht või turvas. Looduslike pinnaste pealispinnal on piirkonnas tehtud geoloogiliste uuringute järgi kõikjal täitepinnas, mille paksus ja koostis on väga muutlik. Pinnakatte all avanevad Ordoviitsiumi savikad lubjakivid, milles leidub mergli ja
kukersiidi vahekihte. Ülemine osa on tugevalt murenenud ja lõheline, kohati karstunud.
Eelpool kirjeldatud looduslik geoloogiline barjäär ei vasta prügilamääruse nõuetele ning vajalik on prügila põhja tehisbarjääri rajamine, milleks sobib kasutada põlevkivikoldetuhka (10 01 97).
Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" ja prügila ehitusprojektidele on võimalik kasutada lisaks savile tsementeeruvat Petroter tuhka prügila laienduse alale põhja rajamiseks. Niisutatud, tihendatud ning nõuetekohaselt paigutatud tuhk moodustab betoonilaadse vettpidava kihi ning tsementeerunud tuhast ei eraldu enam veega kokkupuutel H2S, sest väävel on seotud sulfaatsesse vormi.
Tehisbarjäär rajatakse osaliselt sobivate omadustega jäätmetest (tuhk), mille abil vähendatakse looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Tuhk vastab asjakohastele tehnilistele omadustele, mida rakendatakse looduslike materjalidega samal eesmärgil. Petroter tuhk sobib prügila põhja rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta. Kuna tuhk tekib prügila vahetus läheduses (Petroter käitises), siis ei ole vaja seda kaugelt kohapeale tuua, mis võimaldab hoida kokku transpordikuludelt.
Prügila põhi kavandatakse väiksemate ladestuskaartena ning täpsem ehitustehniline lahendus projekteeritakse järgneva ehitusprojekti staadiumis arvestades ka nõrgvee kogumise tehnilist lahendust (Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila laiendamine, eelprojekt 2023, OÜ Entec Eesti).
Välisvalli rajamine
Prügilamääruse § 11 kohaselt peavad ka prügila küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse
(filtratsioonimoodul vähemalt ≤1,0×10–9 m/s, geoloogiline barjäär üle 5 m või tehisbarjäär vähemalt 0,5 m).
KMH aruande kohaselt tuleb ladestatavas tuhas vältida pragude teket ning selle saavutamiseks peab vettpidavas kihis olema püsiv ühtlane temperatuur. Seda saab tagada piisava paksusega kattekihi (ehk välisvalli) rajamisega, vastasel korral tuleb arvestada, et aja jooksul suureneb pindmises 3…5 m paksuses kihis TSK tuha veejuhtivus.
Vastavalt Eesti volitatud ehitusinsener Peeter Talviste eksperthinnangule ( IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 23-10-1839 AS VKG tööstusjäätmete hoidla katmisest EKSPERTARVAMUS, 12.10.2023) saab väliskihi alternatiivse lahendusena kasutada 5-6 m paksust TSK tuha lasundi välimist kihti juhul, kui vihmaveed on ladestu pinnalt juhitud ära kraavidega ning TSK tuhka ei ladustata koos teiste jäätmetega või jäävad teised jäätmed hoidla välispinnast vähemalt 50 m kaugusele.
Eeltoodust tulenevalt lisab Keskkonnaamet põlevkivikoldetuhale (10 01 97) toimingukoodid R5m (200 000 t) ja R5t (120 000 t). R5m toiminguga on lubatud jäätmete mehaaniline ringlussevõtt, mille tulemusena taaskasutatakse anorgaanilisi ehitusmaterjale. R5t toiminguga on lubatud jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse
maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks.
Vastavalt KMH aruandele sobib prügila pealiskihi katmiseks kas aheraine 4 m paksuse kihina või poolkoks 10 m paksuse kihina. Juba 2018. aasta KMH aruandes "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" on hinnatud, et poolkoksi puudumisel on sobilik kasutada aherainet (jäätmekood nr 01 01 02) prügila kehale välisvalli rajamiseks. Välisvall rajatakse 4 meetri paksusest aheraine kihist, mis tagab prügilale pikaajalise stabiilsuse. Arvestades, et kavandatava tegevuse käigus toimub prügila laiendamine, siis suureneb ka vajaliku aheraine kogus.
Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt ettevõtte taotlusele suurendab Keskkonnaamet mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (01 01 02) kogust kuni 117 000 t (toimingukood R5t, varasemalt 70 500 t) lisab põlevkivi poolkoksi (05 06 97*) taaskasutamiseks toimingukoodi R5t ning taaskasutatava koguse 240 000 t.
Kõik eelpool kirjeldatud jäätmete koguste suurendamine ja taaskasutamise toimingukoodide lisamine on seotud prügila laiendamisega ning prügila põhja, nõlvade ja taristu rajamisega, milleks muidu oleks vaja kasutada suures mahus uusi ehitusmaterjale. Arvestades, et tegu on prügilaga ja prügila asub käitise vahetus läheduses, on nii keskkonnakaitselistest kaalutlustest kui majanduslikust otstarbest mõistlikum kasutada prügilarajatise ehitamisel võimalikult palju taaskasutatavaid jäätmeid ning võimalusel vältida kvaliteetsete puhaste ehitusmaterjalide kasutamist prügilas.
Lähtudes KMH aruandest ja ettevõtte taotlusest suurendab Keskkonnaamet tabelis J9 prügila mahutavust kuni 89 699 480 t.
Jäätmekäitluskoha seirenõuded
Vastavalt taotlusele eemaldati tabelist J8 nõrgvee seirepunkt (seirekava punkt 9, seire viis "Tuhaväljaku drenaaživesi (nõrgvesi)" ). Nõrgvee seire oli sulgemisprojekti kohaselt vajalik selle tekkimise ja loodusesse või puhastisse suunamise ajal. VKG Energia SEJ tuhaladestu on vastavalt sulgemisprojektile korrastatud viisil, mis välistab nõrgvee tekke prügila kehandist ja mille tõttu ei ole põhjendatud edasine ladestu nõrgvee seire. Samast tabelist eemaldati dubleeriv seirepunkt 13.
Lisaks täpsustati seirekava punkti 14 seire viis "Poolkoksiprügila ühtlustusmahuti (sadevesi)" ja korrigeeriti seiratavad näitajad: pH, BHT7, KHT, hõljuvaine, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftaproduktid, sulfaadid, kuivjääk, elektrijuhtivus.
Vastavalt KMH aruande [6] punktis 7.2 toodule (lk 57 esimene lõik) on prügila laiendamisel vajalik muuta seirepunktide asukohti: „Laienduse alale jääb kaks põhjavee seirekaevu ning kolm jääkreostuse seirepunkti. Arvestades, et Ordoviitsiumi põhjavesi on jätkuvalt reostunud, tuleb rajada uued seirekaevud asukohas, mis jäävad tööstusjäätmete prügila laienduse alalt välja. Samuti tuleb leida uued seirepunktid nõrgvee ja pinnasevee seireks. Uute kaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastada Keskkonnaametiga".
Ettevõte on selgitanud[7], et tööstusjäätmete prügila laiendus on kavandatud etapiviisiliselt. Ehitustegevus sõltub eelkõige tegelikest tootmismahtudest. Seetõttu ei ole praegu võimalik täpselt määrata olemasolevate seirepunktide sulgemise ja uute rajamise ajakava. Seniste seirepunktide asendamine leiab aset hinnanguliselt üheksa aasta pärast. Keskkonnaamet lisab kompleksloa tabelisse J7 tingimuse, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile pool aastat enne uute ladestusetappide avamist esitada kooskõlastamiseks uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad.
Põlevkivikoldetuha ladestatavate koguste suurendamine
Kehtiva loaga on lubatud ladestada aastas 2 100 000 t põlevkivikoldetuhka (jäätmekood 10 01 97), mis sisaldab endas 85 000 t ohtlikke aineid sisaldavaid gaasipuhastusjäätmeid (jäätmekood 10 01 18*). Ladestamine toimub vastavalt IPT Projektijuhtimine koostatud juhistele „VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaama suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ladustamine õlitootmise jääkide hoidlas. Geotehnilised arvutused ja juhised (2017a)“ ning „Viru Keemia Grupp AS Põlevkivituha ja poolkoksi koosladustamisemetoodika väljatöötamine. Tööd katseväljakul (2009a)“.
Ladestamise metoodika näeb ette, et suitsugaaside puhastamise jääkprodukt ( 10 01 18*) segatakse eelnevalt Petroter tehastes tekkiva tahkesoojuskandja (TSK) tuhaga mehaaniliselt (toimingukood D13x) ning edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt ladestusmetoodikale prügilasse.
Kehtiva loaga on lubatud ladestada aastas kokku 3 252 121 t erinevaid jäätmeid. Ettevõte soovib tõsta ladestatava põlevkivikoldetuha kogust gaasipuhastusjäätmete koguse võrra nii, et aastas oleks lubatud ladestada 2 185 000 t põlevkivikoldetuhka, mis suurendaks aastast ladestavate jäätmete üldkogust kuni 3 338 121 tonnini (ca 2,5 % rohkem). Arvestades üldisi jäätmete koguseid ja seda, et prügila asub jäätmete tekkekoha vahetus läheduses ei ole tegu suure mõjuga tegevusega. Samuti ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 mõistes ja KMH ega KMH eelhinnangu koostamine vajalik ei ole.
Keskkonnaamet suurendab põlevkivikoldetuha kogust vastavalt ettevõtte soovile.
3.2.3 Vee erikasutus Vee erikasutust käsitlevat keskkonnakompleksloa eriosa ei muudetud. 3.2.4 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast
Lubatav tegevus
Keskkonnaamet on ettevõtte soovil viimati loa välisõhu eriosa muutnud 27.06.2025 (menetluses nr-ga M-128729). Käesoleva menetluse käigus tehakse loa välisõhu eriosas väiksemad muudatused seoses 21.11.2025 ja 19.12.2025 esitatud täiendatud taotlustega. Ettevõte
korrigeeris lisandunud seireandmete alusel NMVOC heitkoguseid ja hajumisarvutusi. Korrigeeritud hajumisarvutuse kohaselt on mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite
arvutuslik saastetase väljaspool tootmisterritooriumi 163 µg/m3, mis moodustab 81,5% ühe
tunni piirväärtusest ja 6,3 µg/m3, mis moodustab 15,8% aasta piirväärtusest. Taotluses suurendati ka kahe kemikaali kogust ja lisati kolm uut mahutit, kuid need muudatused ei suurenda saasteainete heitkoguseid. Taotlusele lisati uus koosmõju arvutus seoses heiteallika GGJ-5 küünal (024) planeeritava kõrgemaks ehitamisega, kuid käesoleva kompleksloa muutmise käigus sellega veel ei arvestata. Samuti esitas ettevõte ettepaneku seiretingimuste ülevaatamiseks.
Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks
Keskkonnaamet vaatab loa muutmise menetluse käigus üle vormis A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused kehtestatud eritingimused.
Kohtla-Järve linnas aadressil Keemia vkt 7t asub VKG OIL AS-ile kuuluv välisõhu seirejaam, mis seirab peamiselt ettevõtte enda käitiste (Petroter, Kiviter, Põhja SEJ ja vaikude sünteesi seade) mõju Järve linnaosa õhukvaliteedile. Keskkonnaamet seab seirejaama kalibreerimise ja hoolduse kohustuse, liidab seirejaamaga seotud eritingimuse vormi A7 1. eritingimusega ja tõstab loa vormi T6. Keskkonnakaitse lisameetmed sõnastades järgnevalt:
„20. VKG OIL AS-il tuleb korraldada käitise tootmisterritooriumi piiril, aadressil Keemia vkt 7t asuva välisõhu seirejaama töö (saasteainete SO2 ja H2S pidevseire) ja selle mõõteseadmete
asjakohastele standarditele vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Pidevseirejaama analüsaatorite pikema rikke, korralise hoolduse või remondi korral teostada täiendavalt H2S ja SO2 seiret käitise territooriumi piiril sagedusega kord nädalas ja
mõõtmistulemused edastada KOTKAS vahendusel.“
Äkkheidete lubatud kestust puudutava eritingimuse tõstab Keskkonnaamet samuti vormi T6.
Keskkonnaamet analüüsis eritingimuse nr 3 alusel tehtud pistelise seire aruandeid ja võrdles nendes esitatud andmeid loaga lubatud heitkogustega, samuti ettevõtte 21.11.2025 esitatud ettepanekut seire vähendamiseks. Võttes aluseks, et aruanded on enamjaolt esitatud tähtaegselt, nende kohaselt ei ületata lubatud heitkoguseid ning heiteallikate heide on küllaltki stabiilne, on Keskkonnaamet seisukohal, et seire nii suures ulatuses ei ole edaspidi vajalik. Seetõttu sõnastab Keskkonnaamet eritingimuse nr 3 järgnevate eritingimustena:
„1. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest GGJ-3 7 ventilatsioonišahti koondallikas (001), GGJ- 4 8 ventilatsioonišahti koondallikas (010), GGJ-5 11 ventilatsioonišahti koondallikas (021) väljuvast heitgaasist süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete
kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
"2. Mõõta üks kord aastas heiteallikast Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) väljuvast heitgaasist vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), fenooli (CAS nr 108-95-2), n- Butüülatsetaadi (CAS nr 123-86-4 ), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3
leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Keskkonnaamet eemaldab 1000 t gaasigeneraatori laadimiskarbi ja ventilaatorite pistelise seire kohustuse.
Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadme uute heiteallikate osas muudab Keskkonnaamet seirekohustuse ühekordseks ja sõnastab järgnevalt: "3. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest heiteallikatest 44, 45/1, 45/2, 48/1, 48/2, 49/1, 49/2 ja 49/3 väljuvast heitgaasist üks kord fenooli (CAS nr 108-95-2), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17.
kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Käitises on olemasolev põletusseade Toruahi P-3, nimisoojusvõimsusega 16,108 MW th, mis
kuulub PKÕ PVT peatüki 8. Põletusseadmed kohaldamisalasse, kui nimisoojusvõimsusega ≥ 5 MW põletusseadmed, mida käsitletakse põlevkiviõli tootmisprotsessi osana ning mis ei ole reguleeritud Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/2326, millega kehtestatakse PVT alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta ning Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise PVT-järeldustes. Nimetatud peatükis kirjeldatud PVT-ga saavutatavad heitetasemed kehtivad vaid uutele seadmetele, seetõttu neid toruahjule P-3 ei kohaldata.
Ettevõte on Toruahju P-3 suitsukorstnale paigaldanud pidevseireseadme, millega seiratakse saasteaineid vääveldioksiid, lämmastikdioksiid ja süsinikmonooksiid. Seetõttu saab Keskkonnaamet nimetatud saasteainete osas vabastada käitise pistelise seire kohustusest ja asendab selle tingimusega: "4. Esitada Keskkonnaametile pidevseire andmed heiteallika toruahi P-3 väljuvast heitgaasist saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja
süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) osas. Kuukeskmiste pidevseire andmete aruanne mg/Nm3
(normaaltingimustel, kuivades gaasides 3 % hapnikusisalduse juures) ja g/s esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Kui pidevseireseade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (kvartali andmeid pole võimalik esitada), tuleb nimetatud saasteained mõõta pisteliselt.“
Ülejäänud destillatsiooniseadme toruahju P-3 suitsugaasis tekkivad saasteainete heitkogused on taotluses esitatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ eriheiteid kasutades. Võttes arvesse, et toruahjus põletatakse poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi, ei pruugi määruse nr 59 eriheited olla heitkoguste leidmiseks sobivad. Seetõttu seab Keskkonnaamet järgneva kohustuse: „5. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest destillatsiooniseadme toruahju P-3 väljuvast suitsugaasist üks kord saasteainete osakesed (PMsum), peened osakesed (PM10), eriti peened
osakesed (PM2,5), raskemetallid, benseen (CAS nr 71-43-2), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4),
fenool (CAS nr 108-95-2) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada
KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt 17.01.2027.
Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3
leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Võttes arvesse, et elektroodkoksi seadme põletusseadmes põletatakse poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi, ei pruugi määruse nr 59 eriheited olla heitkoguste leidmiseks sobivad. Seetõttu seab Keskkonnaamet järgneva kohustuse: „6. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) ja Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) väljuvast suitsugaasist üks kord vääveldioksiidi (CAS nr 7446- 09-5), lämmastikoksiidide (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3
leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Õhukvaliteedi piirväärtuste tagamiseks jätab Keskkonnaamet kehtima seni taotluse lisas esitatud seirekohustuse ja seab selle vormis A7 järgnevas sõnastuses: "7. Teostada õhukvaliteedi seiret saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) ja fenooli (CAS nr 108-95-2) osas järgnevalt: üks kord kuus Saka külas ja kaks korda kuus Kohtla-Järve linnas valides asukoha järgnevate hulgast eeldusel, et tuul puhub käitise suunast mõõtepunkti suunas: edelatuule puhul: 2,5 km - Olevi tn 15, 3,5 km - Põhja allee 20, foon - Kohtla-Nõmme, aianduskooperatiiv; läähetuule puhul: 2,5 km - Järveküla tee 46 (teel garaazide juures spordihoone taga), 3 km - Lõuna mikrorajooni lõunaosa, Outokumpu tn, foon - Tallinn-St.Peterburi mnt, ristmikust 500 m kaugusel; lõunatuule puhul: 3 km kaugusel - Saka küla, foon Kaevuri tn, endise autobusside lõpp-peatuse juures; loodetuule puhul: 2,5 km Käva aianduskooperatiivi juures, parempoolne teeserv, mälestusmärgi juures, Käva asula, Gaasi 8a, foon - Vana tee AS Nitrofert, 300-400 m Tallinna maanteest."
Senise eritingimuse nr 4 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest see on elementaarne töökorralduslik tingimus. Eritingimused nr 5, 6 ja 11 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest need
on seadusest tulenevad kohustused ja nende loale kandmine ei ole vajalik. Eritingimuse nr 8 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest efektiivselt töötava püüdeseadmete kasutamise nõue tuleneb seadusest.
Keskkonnaamet seadis 27.06.2025 eritingimuse mõõta heiteallikatest nr 001, 010, 012, 013, 020, 021, 031, 032, 033 ja 034 ühekordsete mõõtmistega saasteainete PM10 (peened osakesed)
ja PM2,5 (eriti peened osakesed) kontsentratsioone ja kui mõõtmistulemuste kohaselt sisaldavad
heitgaasid nimetatud saasteaineid, esitada heitkogused loa muutmise taotluses. Aruanne on esitatud 31.10.2025 heiteallikate osas, mis mõõtmise peroodil töötasid. Aruande kohaselt jäävad PM10 ja PM2,5 heitkogused mõnel juhul alla määramispiiri või on mõõtmisandmete alusel
arvutatud hetkelised heitkogused marginaalsed. Ettevõte on koos aruandega esitanud ka seletuskirja, milles ettevõtte hinnangul luba selles osas muutmist ei vaja. Keskkonnaamet nõustub ja eemaldab eritingimuse nr 14 loalt.
Keskkonnaamet sõnastab eritingimuse saateainete heitkoguste deklareerimise kohta: "13. Keskkonnatasu deklareerimisel määratakse saasteainete heitkogused: 1.1. seirekohustusega heiteallikate puhul deklareeritava perioodi kohta viimaste, tõendatult esinduslike mõõtmiste tulemuste alusel; 1.2. heiteallikatel, millele seirekohustust ei ole kehtestatud, LHK projektis esitatud sisendandmete ja arvutusmetoodika alusel (sh kasutatavad kütuseandmed ja teisendustegurid). Toruahju P-3 pidevseiratavate saasteainete heitkoguste määramisel võetakse aluseks kontsentratsiooni deklareeritava perioodi valideeritud (kehtiv) keskmine väärtus. Toruahju P-3 suitsugaaside kogus/maht (voog) määratakse arvutuslikult, lähtudes deklareeritava perioodi kasutatud küttegaasi(de) kogustest ja perioodi keskmisest alumisest kütteväärtusest; rakendatavad ühikute teisendused dokumenteeritakse (sh vajadusel standardtingimustele viimine, nt Nm³)".
3.3 Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, JäätS § 83, § 89, § 94, § 94¹ lg 6, § 98⁴, § 98⁶, VeeS § 192, AÕKS § 97).
3.4 Kõrvaltingimuste seadmine
Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.
3.4.1 Kinnistu kasutusõigus
VKG OIL AS Kiviter käitis paikneb paljudel erinevatel omavahel tehniliselt seotud
katastriüksustel. Üks tegevuskoha kinnistutest (32215:001:0065, Keemia vkt 3t) ei kuulu ettevõttele ning ei ole esitatud ka kinnistu kasutusõigust, kuid kinnistu on vajalik tulevikus kavandatava tegevuse laiendamiseks. Teadaolevalt on algatatud kinnistu ostutehing ja konkreetse kinnistu kasutamine on aktuallne siis, kui poolkoksiprügila ladestusala laieneb väljapoole senist ladestusala piiri ning tuleb ümber ehitada poolkoksiprügilaga seotud nõrg- ja sadevee tiigid. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et ostu-müügi tehing ei pruugi toimuda või tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda ka hiljem. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2).
Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile T6 "Keskkonnakaitse lisameetmed" kõrvaltingimused, mille kohaselt peab ettevõte tõendama Keskkonnaametile enne kinnistul 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t) tegevuse alustamist kinnistu omandi- või kasutusõigust ja ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
Loa eelnõule esitas arvamuse VKG OIL AS [8] ja palus teha järgmised muudatused: 1)Tabelites J2, J3 ja J10 korrigeerida põlevkivikoldetuha toimingukoodi D5 kogust 2185 000 tonnile aastas.
Vastavalt loa tabelile J2 on põlevkivikoldetuha sissetulek prügilasse 2 100 000 t/a ja ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete sissetulek 85 000 t/a. Vastavalt loa tabelis J3 kirjeldatule segatakse gaasipuhastusjäätmed enne ladestamist põlevkivikoldetuhaga ning paigaldatakse vastavalt põlevkivikoldetuha ladestusmetoodikale prügilasse. Gaasipuhastusjäätmete toimingukood on tabelis J2 nõuetekohaselt D13x, seega on korrektne summaarne põlevkivikoldetuha kõrvaldamise piirkogus 2 100 000 + 85 000 = 2 185 000 t/a. Vastavate kogustega on arvestatud ka loa muutmise taotluse aluseks olnud keskkonnamõju hindamise aruandes “VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine” (vt lk 12).
Keskkonnaamet nõustub ja suurendab aastas ladestatavat põlevkivikoldetuha kogust. Prügilasse ladestatavate jäätmete üldkogus ja prügila maht ei suurene, samuti ei muudeta ladestustehnoloogiat, seega ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega ja KMH ega KMH eelhinnangu koostamine vajalik ei ole.
2) Tabeli T1 prügilate käitamise tegevus- ja alltegevusvaldkonna ülesseatud tootmisvõimsus ja aastane tootmismaht põlevkivikoldetuha osas korrigeerida 2 185 000 tonnile. Põhjendus: Vajab ühtlustamist loa tabelites J2, J3 ja J10 tehtavate korrektuuridega.
Keskkonnaamet nõustub ja teeb tabelis T1 vastavad muudatused.
3) Tabelis A7 läbivalt sõnastada orgaanilise süsiniku mõõtmise kirjeldamine järgnevalt: “Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatavat üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.” Põhjendus: Õhuheitmete kontsentratsiooni ühikuks on vastavalt kehtivatele PVTjäreldustele mg/Nm3 ning kuna puudub “kasutatud üleminekutegur”, siis on korrektsem seada tingimuseks “kasutatava üleminekuteguri” aruandes kirjeldamine.
Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ja korrigeerib vormi A7 eritingimustes orgaanilise süsiniku mõõtmist kirjeldavat lauset järgnevalt: „Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatavat üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.”
4) Tabelis A7 sõnastada 11. eritingimuse esimene lause järgnevalt: “Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmetekalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 (samal aastal pole vaja esitada AST tulemusi).” Põhjendus: Pidevseire andmekvaliteedi tagamise standardite kohaselt pole QAL2 protseduuriga samal aastal vajalik AST-d teostada.
Keskkonnaamet nõustub ja korrigeerib vormi A7 eritingimuse nr 11 esimest lauset järgnevalt: „Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 (samal aastal pole vaja esitada AST tulemusi).”
5) Tabelitest T1, T2, T6 ja J3 kustutada ettevõtte nimi “VKG Energia OÜ”. Põhjendus: Käesolevaks hetkeks on ettevõte “VKG Energia OÜ” äriregistrist kustutatud ning viidatud tabelites puudub vajadus ettevõtte nime kajastamiseks.
Keskkonnaamet nõustub ja eemaldab läbivalt kogu loas „VKG Energia OÜ“ või asendame selle „VKG Oil AS“-iga vastavalt olukorrale.
3.6 Otsekohalduvad nõuded
Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, VeeS, AÕKS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". [6] VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamise keskkonnamõju hindamine“ (OÜ Hendrikson & Ko; Töö nr 24004990, 28.02.2025 [7] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt 27.08.2025 numbriga DM-132822-4. [8] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt 17.02.2026 numbriga DM-132822-11. [9] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt …………………..
numbriga ……………..
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo
! !
!
!
!
!
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14 15
16 17
18 19
20
060061
064
065
066
062
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
Elektroodkoksi seade 1 Segusõlm 2 Administratiivhoone, keskjuhtimispult, lukksepatöökoda, pumbajaam 3 Jahutusvee pumbajaam 4 Laohoone, olmeruumid 5 Laohoone 6 Gaasisõlm 7 Suitsukorsten D-2 8 Koksikuubid 9 Koksikuubid 10 Koksikuubid
11 Suitsukorsten D-1 12 E-1 Tsirkulatsiooniõli 13 E-2 Destillatsionijääk 14 E-5 Koksidestillaat 15 E-6 Koksidestillaat 16 E-7 Koksi-destillaat ja aurukon-densaat 17 E-8 Koksi-destillaat ja aurukon-densaat 18 E-3 Raske koksidestillat 19 E-12 Raske koksidestillat 20 Mahutipark
Number Nimetus Number Nimetus
Elektroodikoksi seade hooned ja rajatised
!
!
!
1:1 000
!
!
!
!
!
!
!
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
!
!
!
!
37
38
40
39
42
5
4
2 3
36
15
14
20
11
1
19
6
308
13 12
35
29 43
7
41 17
9 10
16
18 24
21 22 23
25 2627 28
33 31
32
34
080
081
083 084
086
087
082
085
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
Defenoleerimisseade 1 E-пром. 2 Mahuti E-1 3 Mahuti E-2 4 Eyp.-1 5 Eyp.-2 6 Mahuti E-100/4 7 Tsistern E-2 3000 8 Mahuti E-7 9 ПК-1
10 Mahuti E-8 11 Mahuti E-11 12 Mahuti E-13/1 13 Mahuti E-13/2 14 Mahuti E-100/1 15 Mahuti E-100/2 16 Mahuti E-21 17 Mahuti E-14 18 Mahuti E-15
19 Mahuti E-16 20 Mahuti E-27 21 Mahuti E-24 22 Mahuti E-25 23 Mahuti E-29 24 Mahuti E-28 25 Mahuti T-110 26 Mahuti E-113 27 Mahuti E-115
28 Mahuti E-116 29 Mahuti E-119 30 Mahuti E-4 31 Mahuti E-5/1 32 Mahuti E-5/2 33 Mahuti E-6 34 Mahuti E-9 35 Mahuti E-20 36 Mahuti E-100/3
37 Administratiivhoone, keskjuhtimispult, fenoolide destillatsiooni osakonna pumpla
38 Soojendusbloki hoone 39 Fenoolide pumbajaam 40 Defenolatsiooniosakonna
pumpla 41 Defenoleerimise osakond 42 Fenoolide destillatsiooni
osakond 43 Puhaste fenooltoodete
osakond
Nr. Nimetus Nr. Nimetus Nr. Nimetus Nr. Nimetus Nr. Nimetus
1:1 000
!
!
!
Defenoleerimisseade hooned ja rajatisedKiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
!
!
1 2
3
4 5
6
7
9
091/1
091/2
118
119
0 10 20 30 405 Meetrid ±
HPNT kesk ringlusvee sõlm 1 Administratiivhoone, ringlusveepumpla 2 Alajaam C4 3 Jahutusvee gradiirid 4 Väävelhappe lahuse hoiustamise mahuti
5 Järveveemahuti 6 Jahutusvee gradiirid 7 Sooja jahutusvee reservuaar 9 Jahutusvee gradiirid
NumberNimetus NumberNimetus !
!
1:700
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
HPNT kesk ringlusvee sõlme hooned ja rajatised
!
!
!
! !
!
!
!
!
!
!
!
!
1
2
3
4
5
6 7
8 9
10 11
12 13
14 15
16 17
18
19
20
095
096
098
099
100
102/1 102/2
120
107
117
106 097
101
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
HPNT reovee eelpuhastus 1 Keskjuhtimispult, flotatsioonihoone 2 Eelpuhastushoone 3 Flotaator F-1 4 Mudatihendaja Y-501 5 B-7 6 B-3 7 B-4
8 Flotaator F-2 9 Flotaator F-3 10 Mahuti E-2 11 Mahuti E-1 12 Mahuti E-3 13 Mahuti E-4 14 Mahuti P-2
15 Mahuti P-1 16 Mahuti E-6 17 Mahuti E-5 18 E-502 19 E-503 20 Mahutipark
Number Nimetus Number Nimetus Number Nimetus
!
!
1:1 000
HPNT reovee eelpuhastuse hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!2 093/1
093/2
GGJ-5 ja 1000 t gg
0 10 20 30 405 Meetrid ±
1:500
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
KPJ-2, KPJ-3 hooned ja rajatised
! !
1 092/1
092/2
1 Kanalisatsiooni pumpla nr.2
2 Kanalisatsiooni pumpla nr.3
Number Nimetus HPNT heitvee puhastus
NOVOTRADE Invest AS
OÜ Järve Biopuhastus
Põhja SEJ
AS Nitrofert
Eastman Specialties OÜ
Suletud prügila ala 2, riigiomandis Keemia vkt 4t
Suletud prügila ala 1, riigiomandis Keemia vkt 5t
Korrastatud Põhja SEJ tuhaladestu Keemia vkt 2e
VKG poolkoksiprügila I ladestusala I
ladestusjärk Keemia vkt 2e
Riigiomand, ala 3
VKG poolkoksiprügila I ladestusala
II ladestusjärk
Settebassein
Mainsail OÜ
Portlif Gruppp OÜ
Viru RMT OÜ
Vesboard OÜ
Remeksi Keskus AS
VKG Logistika OÜ
Petroter 1 - x-6587739
y-684056
Petroter 2 - x-6587738
y-684058
Petroter 3 - x-6587836
y-684108
VKG Oil AS lähiümbrus ja seal asuvad ettevõtted, maakasutus
Jäätmehoidla maa
Tootmisterritooriumi piir
Eluhooned
VKG Oil AS Kiviter
Poolkoksiprügila
Petroter 1,2
Petroter 3
Vaikude sünteesi seade
AS Nitrofert
Eastman Specialties OÜ
NOVOTRADE Invest AS
OÜ Järve Biopuhastus
VKG Energia OÜ
Mainsail OÜ
Portlif Gruppp OÜ
Remeksi Keskus AS
VKG Logistika OÜ
Vesboard OÜ
Viru RMT OÜ
Veekogu
Elamumaa
Transpordim aa
Kalevi t seirejaam
3 1
10
24
6
7 8
5
Tootmismaa Tr
an sp
or di
m aa
Maatulundusmaa Transpordim
aaTootmismaa
Ü ldkasutatav m
aa Jäätmehoidla maa
Jäätmehoidla maa
Jäätmehoidla maa
M aatu
lu n
d u
sm aa
Jäätmehoidla maa
Sihtotstarbeta maa
Jä ät
m eh
oid la
m aa
M aatulundusm
aa
Jäätmehoidla maa
Tootmismaa
Tootm ism
aa Tran
sp o
rd im
aa
Tootmismaa
Tootmismaa
Tr an
sp o
rd im
aa
To o
tm is
m aa
Transpordim aa
Ärimaa
Tootmismaa
Ärimaa
Tootmismaa
Ärimaa
Elamumaa
Tootmismaa
0 500 1 000 1 500 2 000250 Meters
9
1:20 000 ±
11
1. GGJ-3 2. GGJ-4 3. GGJ-5 ja 1000 t gg
4. RKEÕS 5. Õliladu 6. Generaatoriõlide destillatsiooni seade 7. Elektroodkoksi seade 8. Defenoleerimisseade
9. HPNT (keskringlusvee sõlm) 10. HPNT (reovee eelpuhastus) 11. HPNT (kanalisatsiooni pumpla)
EELNÕU 27.02.2026
Keskkonnakompleksluba
Loa registrinumber L.KKL.IV-198338
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi VKG OIL AS
Registrikood / Isikukood
10528765
Tegevuskoha andmed
Nimetus VKG OIL AS
Aadress Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond
Katastritunnus(ed) 32215:001:0025; 32217:001:0035; 32217:001:0033; 32217:001:0037; 32217:001:0038; 32217:001:0034; 32215:001:0026; 32215:001:0024; 32215:001:0022; 32217:001:0046; 32217:001:0045; 32215:001:0040; 32215:001:0058; 32215:001:0067; 32215:001:0065; 32215:001:0063; 32215:001:0064;32215:001:0039
Territoriaalkood EHAK
0265
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused
Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti
kood Seire Seirekoha nimetus Koordinaadid
(L‑Est) Proovi võtmise liik Proovi tüüp Proovi võtmise või arvutusliku tulemuse
esitamise sagedus Saasteained, sh ohtlikud ained Aine nimetus Suurim lubatud
sisaldus Ühik Proovi võtmise
sagedus Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti
PUH0440010 Õlitustatud reovee proov
X: 6588238, Y: 683730
Vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov
Eelpuhastatud reovesi
Üks kord aastas Ühealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas
Kahealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas
Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
µg/l Üks kord aastas
Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti
PUH0440010 Defenoleeritud reovee proov
X: 6587666, Y: 683682
Vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov
Eelpuhastatud reovesi
Üks kord aastas Pindaktiivsed ained (PAA) mg/l Üks kord aastas
Ühealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas
Kahealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas
Naftasaadused mg/l Üks kord aastas
Tööstusheide
T1. Käitise tegevus 2/59
T1. Käitise tegevus
Käitiste register
Käitise kood KNR0000031
Käitise nimetus Kohtla-Järve VKG põlevkiviõlitööstus
Käitise asukoha kirjeldus Käitis paikneb Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumil Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneserval Purtse jõe valgalal (katastritunnused 32217:001:0035, 32217:001:0033, 32217:001:0037, 32217:001:0038, 32217:001:0034, 32215:001:0026, 32215:001:0024, 32215:001:0022, 32217:001:0046, 32217:001:0045, 32215:001:0040, 32215:001:0039,32215:001:0058,32215:001:0063,32215:001:0064,32215:001:0067, 32215:001:0065,32217:001:0057, 32201:001:0189,32217:001:0039,32217:001:0041,32215:001:0025 ja 32217:001:0049). Samal tootmisterritooriumil tegutseb lisaks VKG Oil AS-le veel VNK AS (endine Novotrade Invest AS). VKG tütarettevõtetest asuvad tootmisterritooriumil veel VKG OIL AS-i Põhja soojuselektrijaam ja VKG Logistika OÜ. Teised lähiümbruse olulisemad tööstusettevõtted on Eastman Specialties OÜ (~1-1,2 km põhjasuunal) ja Järve Biopuhastus OÜ (~0,8 km põhjasuunal).
Poolkoksiprügila ja uus ohtlike jäätmete prügila koos prügila juurdepääsu tee, settebasseinide ja nõrgvee kogumissüsteemiga asuvad katastritunnustel 32215:001:0058, 32215:001:0067, 32215:001:0063 ja 32215:001:0064. Prügila jääb VKG tootmisterritooriumist loode suunas.
Ettevõtte geograafilised koordinaadid L-EST süsteemis on X = 6587894, Y = 684247. VKG Oil AS territooriumi pindala on 29,2 ha.
Lähimad elurajoonid (Käva ja Vanalinn) asuvad 1-1,5 km kaugusel käitise territooriumist. Maa-alale, mis jääb elurajoonide ja tootmisobjektide vahele on 50-60-ndatel aastatel istutatud suhteliselt palju puid (papleid), mis vähendavad võimaliku tolmu kandumist elurajoonidesse tootmisterritooriumilt.
Läänemeri (Soome laht) jääb käitisest 4,5 km põhja poole. Läänes piirneb tootmisterritoorium ohtlike jäätmete prügilaga. Põhja suunas on 2.5 km kaugusel Kolga ja Saka küla. Ülejäänud ilmakaartes paiknevad asulad vastavalt: lõunas Kohtla-Nõmme (2 km), Kohtla (1,2 km) ning Roodu küla (1,2 km), edel – Aidu-Liiva (9 km), lääs – Mustmätta (8 km), loode – Voorepera (4.5 km). Linnast väljaspool paiknevad üksikmajapidamised 1.2 km kaugusel lõunas Vahtsepa kraavi vasakul kaldal ja 2.1 m kaugusel põhjas.
Aadress Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond
Territoriaalkood EHAK 0265
Katastritunnus(ed) 32215:001:0065;32217:001:0035; 32217:001:0033; 32217:001:0037; 32217:001:0038; 32217:001:0034; 32215:001:0026; 32215:001:0024; 32215:001:0022; 32217:001:0046; 32217:001:0045; 32215:001:0040; 32215:001:0058; 32215:001:0063; 32215:001:0064; 32215:001:0067; 32215:001:0039;32217:001:0057;32201:001:0189;32217:001:0039;32217:001:0041;32215:001:0025;32217:001:0049
Käitise territoorium Ruumikuju: 8 lahustükki ja 1 auk. Puudutatud katastriüksused: Keemia vkt 10j (32215:001:0040), Keemia vkt 11h (32215:001:0039), Keemia vkt 11j (32217:001:0045), Keemia vkt 12j (32217:001:0046), Keemia vkt 1j (32217:001:0034), Keemia vkt 1t (32215:001:0063), Keemia vkt 2e (32215:001:0058), Keemia vkt 2j (32217:001:0033), Keemia vkt 2p (32217:001:0057), Keemia vkt 2t (32215:001:0064), Keemia vkt 3j (32217:001:0035), Keemia vkt 3t (32215:001:0065), Keemia vkt 4j (32215:001:0026), Keemia vkt 5j (32217:001:0038), Keemia vkt 5t (32215:001:0067), Keemia vkt 6h (32215:001:0025), Keemia vkt 6j (32217:001:0037), Keemia vkt 7j (32215:001:0024), Keemia vkt 8j (32215:001:0022), Keemia vkt 8s (32201:001:0189), jne. Kokku 22 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014210), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014220), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014230), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014240), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014250).
Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus
KNR0000163 VKG OIL AS Petroter tootmine
KNR0000167 Kohtla-Järve VKG Põhja soojuselektrijaam
KNR0000079 Vaikude sünteesi seade
Käitise tegevus
3/59
Tegevusala
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW
Tööaeg tundides ööpäevas 24
Tööaeg tundides aastas 8 760
Ülesseatud tootmis võimsus 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine
Aastane tootmis maht 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine
Põhitegevusala Jah
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid
Käitise tegevus VKG Oil AS põhitegevusalaks on põlevkivi termiline ümbertöötlemine, põlevkiviõli ja muude põlevkivitoodete tootmine. VKG Oil AS põhitoodanguks on gaasigeneraatorjaamades põlevkivi poolkoksistamisel saadava põlevkiviõli baasil toodetavad mitmed kaubaartiklid (põlevkivi kütteõlid, fenooltooted), samuti elektroodkoks, bituumen jt. VKG Oil AS Kiviter osa koosseisu kuuluvad järgmised tehnoloogilised seadmed ja objektid: 1. gaasigeneraatorijaamad (GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, 1000 t gg) - toimub põlevkivi utmine, mille tulemusena saadakse generaatoriõli (raske- ja kerge-keskõli), fenoolvesi ning generaatorigaas 2. raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade - toimub generaatoriõlide ja Petroter tootmise tsirkulatsiooniõli puhastus 3. defenoleerimisseade - toimub fenoolvee puhastamine fenoolist ning fenooltoodete tootmine 4. generaatorõlide destillatsiooni seade - toimub puhastatud toorõli destilleerimine, mille tulemusena saadakse erinevad õlifraktsioonid (kerge ja raske masuut, diislifraktsioon, bensiinifraktsioon ja destillatsioonijääk) 5. elektroodkoksi seade - toimub elektroodkoksi ja bituumeni tootmine koksikuupides destillatsioonijäägist ja tsirkulatsiooniõlist 6. õliladu (põlevkiviõlide seade) - toimub vaheproduktide ja valmisproduktide hoidmine enne tarbijatele tarnimist ning valmistoodangu laadimine tsisternidesse tarbijatele tarnimiseks 7. heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh - toimub reovee eelpuhastus, mille tulemusena saadud õlitustatud vesi suunatakse edasi bioloogiliseks puhastuseks OÜ Järve Biopuhastusse 8. poolkoksi ladestu - toimub põlevkiviõli tootmisel tekkivate tahkete jäätmete - poolkoksi ja põlevkivikoldetuha, väävliärastuse tahkete jäätmete (suitsugaaside puhastamise jääkprodukt) ning keskkonnaprojektidest tuleva saastunud pinnase ladestamine.
Täpsem kirjeldus on failis „Kiviter tehnoloogilised protsessid.docx“.
Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga
Lähteolukorra aruanne Lisa 1: VKG_Oil_AS_lahteolukorra_uuendamine_2025.pdf
Lisa 2: VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf
4/59
Tööaeg tundides ööpäevas 24
Tööaeg tundides aastas 8 760
Ülesseatud tootmis võimsus 2 185 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ja 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas. Lisaks muudest keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmed 150 000 t.
Aastane tootmis maht 2 185 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ning 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas. Lisaks muudest keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmed 150 000 t.
Põhitegevusala Ei
T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine
PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PÕT Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/media/1194/download 17.12.2013 17.12.2017 2. CWW PVT-alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016D0902 09.06.2016 09.06.2020 3. REF PVT-alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014D0738 28.10.2014 28.10.2018 4. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 5. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 6. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022
Jrk nr
Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend
PVT number
5/59
1. Reovee eelpuhastus
Flotaatorid, separaatorid, mudatihendaja, võrepüünis, tööstusliku reovee võrgustik, olmereovee võrgustik, vihmavee võrgustik vihmavee ja vähereostunud heitvee ärajuhtimiseks, avariireservuaar, settemahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, püüdeseadmed
• Lepingud käitisevälise regionaalse veepuhastuse ettevõttega. • Sademevee ja vähereostunud heitvee segunemise vältimine reostunud veega. • Õliärastatud heitvee ja defenoleeritud vee suunamine pärast käitisesisest eelpuhastust käitisevälisesse tsentraalsesse veepuhastuse seadmetele. • Reovee õliärastus flotatsiooni seadmetega, mis on valmistatud roostevabast terasest ja varustatud automaatseadmetega protsessi juhtimiseks ning blokeeringutega võimalike avariisituatsioonide minimeerimiseks. Puhastatavast veest läbi lastava õhu abil tõusevad emulgeeritud osakesed veepinnale, kust need suunatakse edasi vastavasse mahutisse. • Õliärastusprotsessi käigus eemaldatud õli kasutamine kõrvalsaadusena (suunamisega toorõli ettevalmistus ja puhastus protsessi). • Koagulantide ja polümeeride kasutamine õliärastusprotsessis soodustamaks helveste teket ning nende kokkukleepumist. • Õlieemaldamise keskmine efektiivsus vähemalt 85 %. • Settemahutid on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Õli sisaldus õlitustatud vees on alla 15mg/l väljundil.
• Käitises tekkiva reovee juhtimisel käitisevälisele reoveepuhastile, peavad käitaja ja käitisevälise reoveepuhasti operaatori kohustused olema määratud asjakohaste lepingute või tegutsemisjuhistega [PÕT PVT nr 2b]. • Reostunud vee koguse vähendamine eri protsessides tekkivate reostunud vete segunemise vältimine ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemise seadmesse [PÕT PVT nr 26a, CWW PVT 9]. • Reostunud vee koguse vähendamine tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega [PÕT PVT nr 26b, CWW PVT 8]. • Tehnoloogiliste protsesside reoveest saasteainete eemaldamine enne juhtimist suublasse reovee kogumise ja puhastamisega käitisevälises tsentraalses reoveepuhastusjaamas. Enne reovee juhtimist käitisevälisele puhastusseadmetele vajadusel rakendada käitisesisest eelpuhastust [PÕT PVT nr 27b, CWW PVT 10]. • Reovesi, mille õlide sisaldus võib ohustada käitisevälise biopuhasti tööd, eraldi kogumine ja eelpuhastamine flotatsiooniga [PÕT PVT nr 28b , CWW PVT 10]. • Õliärastus protsessis eraldatud õli tagasisuunamine protsessi [PÕT PVT nr 28c]. • Jäätme tekke vähendamine ainevoogude käsitlemisega kõrvalsaadusena, ainete ringlussevõtuga [PÕT PVT nr 33]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c].
PÕT 2b, 26a, 26b, 27b, 28b, 28c, 33, 7b
CWW 8, 9, 10 EFS 4.1.3.1
6/59
2. Vahe- ja kaubaproduktide ladustamine ja laadimine
Mahutid, toorme pumpla, torustikud, laadimisestakaadid ja – seadmed, mahutite ühtne hingamissüsteem, püüdeseadmed (absorber)
• Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi suunamine generaatorigaasi torustikku. • Mahutid heledat värvi. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Raudteetsisternide laadimissõlm on muudetud hermeetiliseks ning kõik eralduvad lõhnaaine heitkogused suunatakse läbi ühise hingamissüsteemi generaatorigaasi torustikku. • Autotsisterni laadimissõlm on muudetud hermeetiliseks ning kõik eralduvad lõhnaaine heitkogused suunatakse läbi ühise hingamissüsteemi generaatorigaasi torustikku. • Mahutid on varustatud lämmastikuhingamissüsteemiga. • Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (absorptsioon) [PÕT PVT nr 8d, CWW PVT 19, EFS BREF 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS BREF 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Lämmastikpadja kasutamine [PÕT PVT nr 7f].
PÕT 7b, 8d, 7c, 7f, 3c, 9c
CWW 19 EFS 4.1.3.1;
4.1.3.15.3, 4.1.3.6,
3. Jahutamine Ringlusvee sõlmed, õhkjahutid, jahutikondensaatorid • Tehnoloogilise jahutusveena kasutatakse ringlusvee sõlmedes tsirkuleerivat vett, aurumiskadude kompenseerimiseks kasutatakse järvevett. • Jahutusvesi ei oma otsest kontakti jahutatava meediumiga. • Jahutusvee kulu vähendamine õhkjahutite kasutamisega.
• Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine [PÕT PVT nr 14]
PÕT 14
4. Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemine
Horisontaalsed kuubid (Ø 2,4 – 2,5 m, pikkus 10-11 m), mahutid, õhkjahutid, jahutid-kondensaatorid
• Saasteallikate arvu vähendamine mahutite ühendamisega ühtsesse hingamissüsteemi ning hingamisaurude suunamine põletamisele kuupi. • Toodangu avatud ladustamisel tuuletõkkeseinte kasutamine. • Mahutid heledat värvi või termoisoleeritud. • Mahutite ala kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.
• LOÜ ja aerosoolide heitkoguste vähendamine hoiustamis- ja laadimisprotsessidest nende põletamisega kütteseadmes [REF PVT 47]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [EFS BREF p. 4.1.3.1]. • Toodangu nõuetekohane käitlemine ja hoiustamine kasutades kinniseid hoidlaid või tuuletõkkeseinu toodangu avatud ladustamisel [REF PVT 3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [EFS BREF 4.1.3.6]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c]
REF 47, 3 EFS 4.1.3.1,
4.1.3.6 PÕT 9c
7/59
5. Fenoolvee defenoleerimine ja fenoolide destillatsioon
Ekstraktsiooni-, regeneratsiooni- ja rektifikatsioonikolonnid, soojuskandja moodulseade-kuupseade (fenoolide aurustamiseks), ežektorpumbad vaakumi saamiseks, lämmastik hingamine, separaatorid, mahutite ja kolonnide hingamisseadmed, absorbtsioonikolonn K-8, vaakumpumbad, aktiivsöefiltrid, soojendusseade võimsusega 0,6 MW
• Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Defenoleerimisseadme mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil- aktiivsöe pinnal. Saavutatav puhastusefektiivsus butüülatsetaadi ja fenooli osas vähemalt 80 %. • Mahutid ühendatud lämmastiku hingamissüsteemi. • Õliärastatud fenoolvee defenoleerimine (lahustiga ekstraheerimisega) ning saadud fenoolide kasutamisega peenkeemiatoodete tootmiseks. • Suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamine.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1, CWW PVT 19]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (adsorptsioon) [PÕT PVT nr 8e, EFS BREF 4.1.3.15.3, CWW PVT 19]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT PVT nr 7f, EFS BREF p. 4.1.3.15.4]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Fenoolvee kogumine ja eelpuhastamine ekstraheerimisega [PÕT PVT nr 29a]. • Fenoolvee defenoleerimine koos keemiatööstuse tooraine saamisega [PÕT PVT nr 39]. • Veekulu vähendamine suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamisega [PÕT PVT nr 14].
PÕT 7b, 8c, 7f, 9c, 29a, 39, 14
EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.15.4
CWW 19
6. Põlevkiviõli destillatsioon
2 järjestikust atmosfäärirõhul destillatsioonikolonni, toruahi P-3 soojusvõimsusega 12,212 MWh, setitid, pumplad, õhkjahutid, kondensaatorid, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, absorber, chiller ning bensiinifraktsiooni leelise pesusõlm
• Destillatsiooni seadmel kasutatakse kütusena poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi. • Saasteallikate arvu vähendamiseks on kõik vedelproduktide mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaas suunatakse generaatorigaasi torustikku. • Mahutid on varustatud lämmastikuhingamissüsteemiga. • Mahutid heledat värvi. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud
• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT PVT nr 5a]. • PVT on toorõli destillatsioonil tekkiva väävliühenditerikka jääkgaasi (separaatorigaasi) kasutamisel destillatsiooniseadme kütusena segamine väiksema väävlisisaldusega gaasidega (generaatorgaasi, poolkoksigaasi, koksigaasi või maagaasiga) [PÕT PVT nr 40]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1.]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega [PÕT PVT nr 8b, EFS 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Lämmastikupadja kasutamine.
PÕT 5a, 40, 7b, 8d, 7c, 7f, 3c, 9c
EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.6
8/59
7. Toorõli puhastamine ja ettevalmistus, põlevkiviõli raske fraktsiooni puhastamine
Filtertehnoloogia, termosetitid, kolmefaasilised dekanterid, linttransportöörid, punkerid, tigutransportöörid, separaator, jahuti, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, chiller
Toorõli puhastamiseks kasutatakse filtertehnoloogiat, mille tulemusena saadakse kõrvalsaaduseks peendisperssne tuharikas kütus (PDTRK), mida kasutatakse kütusena. • Tsirkulatsiooniõli puhastamine tsentrifugaalsetes kolmefaasilistes dekanterites, mille tulemusena eraldub veefaas, tahkefaas (PDTRK) ja orgaaniline faas. • PDTRK töödeldakse ümber koos põlevkiviga pürolüüsireaktoris. Fenoolvee kasutamine toorõli puhastamise ja ettevalmistamise protsessis. • Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi puhastus kondensatsiooni teel. Heitgaas pärast soojusvahetit suunatakse generaatorgaasi torustikku. • Mahutid heledat värvi/termoisoleeritud. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Seadmete ühendamine lämmastikuhingamise süsteemi.
• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainevoogude kasutamisega kütusena nii käitise siseselt kui väliselt [PÕT PVT nr 5b]. • PVT on fenoolvee kasutamine toorõli pesemisel [PÕT PVT nr 38]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (kondensatsioon) [PÕT PVT nr 8c, CWW PVT 19, EFS p 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT PVT nr 7f, EFS p. 4.1.3.15.4]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c]. • PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT PVT nr 5a].
PÕT 5b, 38, 7b, 8c, 7c, 3c, 7f, 9c, 5a
EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.6, 4.1.3.15.4
CWW 19
9/59
8. Poolkoksi ja TSK tuha koosladestamine prügilasse
Poolkoks: Generaatorist väljuv poolkoks → lintkonveierid → poolkoksipunkrid → torukonveierid→ prügila →kallurid→ buldooserid
TSK tuhk: Tuhatsüklonid → tuhksoojusvaheti → tuhaniisutaja → tuhaäratussüsteem → prügila → kallurid → buldooserid
Põhja SEJ suitsugaasipuhastamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed: Lõpp-produkti silo → kallurid → prügila → buldooserid
• Kasutusel on tuhaärastussüsteem, kus Petroter tootmises tekkiv tuhk transporditakse ladestamiseks poolkoksi prügilasse torukonveierite abil. Süsteem sisaldab ka poolkoksi prügilas jaoskondi tuha täiendavaks niisutamiseks õlitustatud, puhastatud veega ja/või sademeveega ning laadimiseks kallurautodesse; • Tuhaärastussüsteem aitab vähendada tolmuheidet, müra ning ka täiustab ladestamise tehnoloogiat; • Petroter tootmisest väljuv TSK tuhk jahutatakse järveveega või tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, 1 kg TSK tuhka seob 0,48 liitrit vett. • TSK tuhk jõudes prügilasse, viiakse autodega hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Vajalik umbes 2-3 rulli ülesõitu. • TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. • Ladestu kest rajatakse 10 m laiusest tihendatud poolkoksist või 4 m paksusest aherainest. • Ladestu kuju on TSK tuha ladustamisel nõlvadega 1:3 Antud kuju tagab, et prügila on stabiilne ega nõua hiljem täiendavaid töid ning on sõiduvahendite ja tehnikaga ligipääsetav. • Sadevesi kogutakse prügila keha ümbritsevate sajuveekraavidega ja juhitakse suuremasse basseini, kus settivad välja sajuveest hõljuvained ning väheneb sadevee reostus basseinis toimuvate looduslike protsesside toimel. Kraavid ja basseinid on isoleeritud keskkonnast 1,5 mm kilega.
• Poolkoksi ja tuha ladestamine ohtlike jäätmete prügilas, tagades õigusaktidega kehtestatud nõuded. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise keskkonnaohutus. [PÕT PVT nr 34]. • Suletud konveierlintide, tigusööturite jm kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides [PÕT PVT nr 6c3]. • Sadevee ja/või vähesaastunud/ tööstusheitvee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks [PÕT PVT nr 14]. • Eri protsesside veekasutuse integreerimine – erinevate protsesside vee taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik [PÕT PVT nr 14]. • Tinglikult puhaste vete (nt läbivoolav jahutusvesi, sadevesi) segunemise vältimine saastunud veega – käitise planeerimine viisil, mis tagab et saastumata vett ei suunata reoveepuhastile ja selle keskkonda viimiseks, sh pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku [PÕT PVT nr 26b].
PÕT 34, 6c3, 14, 26b
9. Põlevkivi utmine Gaasigeneraatorjaamad: GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, GGJ-5, 1000- tonnine generaator
• Mahutid (CK-1, CK-2, O-3) on varustatud hermeetilise hingamissüsteemiga. • Mahutite värvimine heledaks. • Generaatorigaasi kasutamine utteseadmetes ja soojuselektrijaamades.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1 ]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine seadmete hermeetilisuse suurendamisega [PÕT PVT nr 7a, EFS p. 5.1.1.1]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Kiviter protsessis tekkiva väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitisesisestel kui –välistel põletusseadmetel järgides PVT nõudeid [PÕT PVT nr 49].
PÕT 7b, 7a, 7c, 49,
EFS 4.1.3.1, 5.1.1.1, 4.1.3.6
10. Põlevkivi vastuvõtt, ladustamine ja ettevalmistamine
Põlevkivi vastuvõtupunkrid, konveierid, sõelumissõlm • Sisetranspordi reeglite kehtestamine ettevõtte tootmisterritooriumil. • Asfalteeritud sõiduteed. • Teede ja avatud laoplatside niisutamine kuival perioodil. • Põlevkivi vastuvõtusõlmed, sõelumissõlmed ja poolkoksi laadimissõlmed kinnised. •Põlevkivi laoplatsi ei niisutata sellepärast, et hoitava materjali keskmine põlevkivi niiskuse sisaldus on 17,2 %, maksimaalne niiskuse sisaldus on 18,4 %. •Peenpõlevkivi pindmine kiht on avatud laoplatsidel pikast seismisest ning ilmastikutingimustest tingituna kaetud nn "koorikuga", mis välistab põlevkivi osakeste lendumise. Tükipõlevkivi tingituna suurest tükisuurusest ei põhjusta tolmamist.
• Tahkeid materjale transportiva sõiduki sõidukiiruse piiramine, tolmu hajusheite vähedamiseks [EFS p. 4.4.3.5.2]. • Tahkete materjalide transportimisel kasutada tahke pinnakattega (asfalt, betoon) sõiduteid [EFS p. 4.4.3.5.3]. • Põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine kuivematel perioodidel avatud laoplatsi vastuvõtu ja etteande aladel asuva materjali niisutamisega [PÕT PVT nr 6b ,EFS p. 4.4.6.9]. • Põlevkivi käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamisega [PÕT PVT nr 6c3]. •Avatud ladude tolmuheite korrapärane visuaalne kontroll. Pikaajalise hoiustamise korral avatud ladude PVT - ühe meetme rakendamine või mitme kombinatsioon: pindade niisutamine tolmu siduvate ainetega; pindade katmine, nt presentkattega; pindade tahkestamine; pindade haljastamine [EFS p.5.3.1].
EFS 4.4.3.5.2, 4.4.3.5.3, 4.4.6.9, 5.3.1
PÕT 6b, 6c3
10/59
11. Energiatõhusus ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
• Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele. • Põletusprotsessi parameetrite (kütuse etteanne, õhuvool, temperatuur) jälgimine protsessi stabiilsuse tagamiseks. • Generaatorigaasi, poolkoksigaasi, separaatorigaasi ja koksigaasi kasutamine käitisesisese kütusena.
• Seadmete regulaarne hooldamine [PÕT PVT nr 4]. • Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil [PÕT PVT nr 4]. • Uttegaaside käitisesisene ja –väline kasutamine kütusena [PÕT PVT nr 5a]. * Energiatõhususe juhtimine, sh tippjuhtkonna pühendumine, eesmärkide seadmine ja protseduuride rakendamine (ENE 1. BAT lk 273) - tegevuste kavandamine, investeeringud (ENE 2. BAT lk 274) - koolitus, teadlikkus ja pädevus (ENE 13. BAT 13 lk 280)
PÕT 4, 5a ENE 1, 2, 13
12. Hädaolukordade ohje
ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
Käitisel on olemas hädaolukorra lahendamise plaanid, ohutusaruanne, riskianalüüs, teabeleht. Perioodiliselt toimub riiklik kontroll (päästeamet, tööinspektsioon, keskkonnaamet) ning korraldatakse õppusi
• Rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid [PÕT PVT nr 2f]. • Käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust [PÕT PVT nr 2d]. • Hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimine [ENE 1. BAT]
PÕT 2f, 2d ENE 1
13. Tootmisseadmete remont ja hooldus
ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
• Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele. Tootmisprotsessi üldine jälgimine toimub tehnoloogilise personali poolt ööpäevaringselt. • Mahutite juures hoiustatakse piisavas koguses absorbenti, vältimaks lekete või muude tegevuste korral pinnasereostust. • Ehitustööde teostamisel võetakse kasutusele abistavad meetmed vältimaks maa-aluste torustike vigastusi. • Remonditööde planeerimine seadmete pikaajalise seisakuperioodile. Pikaajalised seisakud kord aastas.
• Mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mille koosseisus on teave tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja tehniline järelevalve [PÕT PVT nr 3d]. • Mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti [PÕT PVT nr 3g]. • Käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika kasutamisel (raskeveokid, kraanad jm) jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada [PÕT PVT nr 3j]. • Seadmete töö stabiilsuse ja –kindluse suurendamine lühiajaliste seiskamiste-käivitamiste arvu vähendamisega. Korralisi remonttöid, mis eeldavad pikaajalisi seisakuid, planeerida mitte sagedamini kui 1 kord aastas [PÕT PVT nr 48]. • Energiajuhtimissüsteem - protsesside kontroll [ENE 14. BAT]
PÕT 3d, 3g, 3j, 48
ENE 14
14. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
• Toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite kvantitatiivne ja kvalitatiivne arvestuse pidamine. Aruannete esitamine Keskkonnaametile vastavalt seadusele. • Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine tootmisterritooriumi piiril uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tehnoloogiliste protsesside muutuste korral. • Müraallikate ja müra leviku perioodiline mõõtmine.
• Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine. Korrapärase arvestuse pidamine tootmisprotsesside sisendite ja väljundite üle ning nõuetekohaselt koostatud aruandluse esitamine [CWW PVT 1] • SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool uute käitiste rajamisel ja regulaarne hindamine olemasolevate käitiste tegutsemiste ajal [PÕT PVT nr 50] • Müraemissiooni vähendamine müratekitavate seadmete/tegevuste sulgemisega eralid rajatisse/üksusesse [PÕT PVT nr 37b] • Energiatõhususe jälgimiseks ja mõõtmiseks dokumenteeritud protseduuride kehtestamine ja säilitamine [ENE 16. BAT]
PÕT 50, 37b CWW 1 ENE 16
15. Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus
ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
• Tegevused ja investeeringud toimuvad ettevõtte nõukogu poolt kinnitatud eelarve alusel. Tegevuste planeerimisel lähtutakse juhtimissüsteemi auditi tulemustest, keskkonnanõuetest, turusituatsioonist ja muudest seadusenõuetest. Töötajate koolitus toimub koolituskava alusel, selle koostamine on sätestatud juhtimissüsteemi käsiraamatus ja protseduurides. • Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine.
• Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine [PÕT PVT nr 1, CWW PVT 1, EFS BREF p. 4.1.2.2, REF PVT 1]. • Käitises on kindlaks määratud ainevood, mis vajavad keskkonnaprobleemide ennetamiseks töötlust või puhastamist ning nendele on määratud nn kriitilised parameetrid [PÕT PVT nr 2c]. * Energiajuhtimissüsteemi rakendamine: - energiatõhususe juhtimine, sh tippjuhtkonna pühendumine, eesmärkide seadmine ja protseduuride rakendamine [ENE 1. BAT] - tegevuste kavandamine, investeeringud [ENE 2. BAT] - koolitus, teadlikkus ja pädevus [ENE 13. BAT]
PÕT 1, 2c CWW 1 EFS 4.1.2.2 ENE 1, 13
16. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
Akrediteeritud laborite kasutamine aruandluses vajalike analüüside teostamiseks
Akrediteeritud laborite analüüsitulemuste kasutamine [ROM p. 3.4.2]
ROM 3.4.2
11/59
T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr
Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms
Meetmed Tüüp Maht
m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav
Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend
PVT number
Kogus Ühik 1. Vert. ВСт3сп 23 23 m³ X: 6588170, Y:
684176 Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b
Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
2. Vert. ВСт3сп 23 23 m³ X: 6588166, Y: 684173
Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
3. Hor. S235JRG2 130 130 m³ X: 6588140, Y: 684170
Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
4. Hor. ВСт3сп5 52 52 m³ X: 6588162, Y: 684183
Õlitustatud vesi Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
5. Vert. St.37-2 45 45 m³ X: 6588020, Y: 683888
Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
6. Vert. St.37-2 45 45 m³ X: 6588018, Y: 683892
Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
7. Hor. Ст3 140 40 m³ X: 6588013, Y: 683888
Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvundament PÕT 9c Pinnas: Betoonvundament PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
8. Hor. 1.0345 (P235GH) Ст20
4.90 4.90 m³ X: 6587971, Y: 683852
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonsarkofaag PÕT 9c Pinnas: Betoonsarkofaag PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonsarkofaag PÕT 9c
12/59
9. Vert. Ст.3 74 74 m³ X: 6588011, Y: 684123
Õlitustatud vesi Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
10. Hor. Teras 127 127 m³ X: 6587919, Y: 684163
Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
11. Vert. Teras 90 90 m³ X: 6587951, Y: 684188
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
12. Vert. Teras 12.50 12.50 m³ X: 6587957, Y: 684057
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
13. Vert. Teras 12.50 12.50 m³ X: 6587955, Y: 684056
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
14. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587960, Y: 684138
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
15. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587941, Y: 684129
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
16. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587956, Y: 684099
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
17. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587973, Y: 684108
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
18. Vert. Teras 3 3 m³ X: 6587968, Y: 684142
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
19. Hor. Ст.3 80 80 m³ X: 6588021, Y: 684197
Toorõli kerge-keskfraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
20. Hor. Ст.3 18 18 m³ X: 6588018, Y: 684170
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
21. Vert. Teras 43.60 43.60 m³ X: 6587999, Y: 684158
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
13/59
Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
22. Vert. Teras 43.60 43.60 m³ X: 6588007, Y: 684162
Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
23. Vert. Ст3 950 950 m³ X: 6587854, Y: 683703
Toorõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
24. Vert. Ст3 2 000 2 000 m³ X: 6587870, Y: 683674
Puhastatud õli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
25. Hor. Ст3 20 20 m³ X: 6587891, Y: 683698
Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
26. Vert. Ст3 300 300 m³ X: 6587922, Y: 683692
Filtraat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
27. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587884, Y: 683727
Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
28. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587894, Y: 683732
Bensiini fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
29. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587904, Y: 683737
Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
30. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587887, Y: 683690
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
31. Vert. Teras 200 200 m³ X: 6587897, Y: 683695
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
32. Hor. Ст3 32 32 m³ X: 6587895, Y: 683689
Kerge fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
33. Vert. Ст 3 3 000 3 000 m³ X: 6587837, Y: 683737
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
14/59
34. Vert. Ст 3 50 50 m³ X: 6587903, Y: 683702
Fussid Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
35. Vert. Ст 3 2 000 2 000 m³ X: 6587812, Y: 683724
Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
36. Vert. S235J2G6 57 57 m³ X: 6587949, Y: 683701
Tsirkulatsiooniõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
37. Vert. 20 20 m³ X: 6587992, Y: 683731
Fenoolvesi/aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
38. Vert. 15 15 m³ X: 6587990, Y: 683735
Läbipesu segu Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
39. Hor. 40 40 m³ X: 6587993, Y: 683737
Tsirkulatsiooniõli+bensiinifraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
40. Vert. Teras Ст3 сп 400 400 m³ X: 6587772, Y: 683595
Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
41. Vert. Teras Ст3 сп 400 400 m³ X: 6587766, Y: 683607
Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
42. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587761, Y: 683590
Diiselfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
43. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587755, Y: 683601
Diiselfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
44. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587753, Y: 683585
Destillatsioonijääk Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
45. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587746, Y: 683596
Raske masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
15/59
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
46. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587743, Y: 683581
Destillatsioonijääk Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
47. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587737, Y: 683592
VKG D Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
48. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587733, Y: 683575
Bensiini fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
49. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587726, Y: 683586
VKG C Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
50. Vert. Ст.3сп 200 200 m³ X: 6587588, Y: 683413
Tsrirkulatsiooniõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
51. Vert. Ст.3сп 200 200 m³ X: 6587583, Y: 683422
Destillatsioonijääk Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
52. Vert. Ст.3сп 100 100 m³ X: 6587571, Y: 683444
Raske koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
53. Horis. Ст.3 50 50 m³ X: 6587591, Y: 683417
Koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
54. Horis. Ст.3 50 50 m³ X: 6587590, Y: 683423
Koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
55. Vert. 12Х18Н 10Т 25 25 m³ X: 6587588, Y: 683427
Koksidestillaat ja aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
56. Vert. 12Х18Н 10Т 25 25 m³ X: 6587584, Y: 683435
Koksidestillaat ja aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
16/59
57. Vert. S235J2 17 17 m³ X: 6587561, Y: 683443
Raske koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
58. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587224, Y: 683407
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
59. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587245, Y: 683418
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
60. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587266, Y: 683428
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
61. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587282, Y: 683440
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
62. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587296, Y: 683447
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
63. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587310, Y: 683455
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
64. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587237, Y: 683382
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
65. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587258, Y: 683392
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
66. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587278, Y: 683403
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
17/59
67. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587297, Y: 683411
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
68. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587311, Y: 683418
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
69. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587325, Y: 683425
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
70. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587255, Y: 683346
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
71. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587276, Y: 683356
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
72. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587296, Y: 683367
Keskfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
73. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587317, Y: 683373
Kerge masuut PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
74. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587330, Y: 683380
Raske masuut PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
75. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587345, Y: 683388
Destillatsioonijääk PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
76. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587265, Y: 683324
Diiselfraktsioon PR Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
77. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587280, Y: 683331
Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c
18/59
Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
78. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587294, Y: 683339
Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
79. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587307, Y: 683346
Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
80. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587321, Y: 683353
Põlevkiviõli mark C Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
81. Hor. Cт. 20 63 63 m³ X: 6587682, Y: 683741
Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
82. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587733, Y: 683750
Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
83. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587728, Y: 683760
Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
84. Vert. X18H10T 24 24 m³ X: 6587675, Y: 683720
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
85. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587709, Y: 683741
Leelise lahus Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
86. Vert. Cт. 3 100 100 m³ X: 6587717, Y: 683746
Leelise lahus Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
87. Hor. Cт. 3 100 100 m³ X: 6587697, Y: 683735
Butüülatsetaat, isobutüülatsetaat Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
88. Vert. Cт. 3 3 000 3 000 m³ X: 6587723, Y: 683727
Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
89. Hor. 1X18H9T 60 60 m³ X: 6587657, Y: 683719
Summarsed fenoolid Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
19/59
Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c 90. Vert. 12X18H10T 6.50 6.50 m³ X: 6587659, Y:
683723 Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
91. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587687, Y: 683741
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
92. Vert. X18H10T 19 19 m³ X: 6587669, Y: 683733
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
93. Vert. X18H10T 6.40 6.40 m³ X: 6587666, Y: 683735
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
94. Hor. X18H10T 56 56 m³ X: 6587669, Y: 683726
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
95. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587667, Y: 683725
Fenoolid, kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
96. Hor. Cт. 20 50 50 m³ X: 6587688, Y: 683729
Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
97. Hor. 12X18H10 25 25 m³ X: 6587652, Y: 683716
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
98. Hor. 12X18H10 25 25 m³ X: 6587648, Y: 683714
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
99. Horis. X18H9Т 60 60 m³ X: 6587696, Y: 683746
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
100. Vert. Cт. 20+12X18H10 25 25 m³ X: 6587647, Y: 683724
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
20/59
101. Vert. Cт. 37-2 100 100 m³ X: 6587686, Y: 683752
Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
102. Vert. X18H10Т 100 100 m³ X: 6587695, Y: 683756
Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
103. Vert. Cт. 20+12X 18H10 25 25 m³ X: 6587665, Y: 683730
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
104. Vert. 12X18H10T 6.50 6.50 m³ X: 6587640, Y: 683720
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
105. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587639, Y: 683722
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
106. Vert. 12X18H10T 17 17 m³ X: 6587635, Y: 683717
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
107. Vert. 12Х18Н10Т 5 5 m³ X: 6587633, Y: 683719
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
108. Vert. 12Х18Н10Т 5 5 m³ X: 6587641, Y: 683710
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter
PÕT 7b
Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
109. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588173, Y: 683682
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
110. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588179, Y: 683669
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
111. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588186, Y: 683688
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
112. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588192, Y: 683675
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c
21/59
Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
113. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588197, Y: 683694
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
114. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588204, Y: 683681
Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
115. Vert. Silindr. S235J2 100 100 m³ X: 6588164, Y: 683676
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
116. Vert. Silindr. S235J2 100 100 m³ X: 6588169, Y: 683666
Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
117. Vertikal. Tsilindr. Plastik 30 30 m³ X: 6588227, Y: 683751
NaOH Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
118. Vertikal. Tsilindr. Plastik 30 30 m³ X: 6588230, Y: 683753
Koagulant Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
119. vertikal. tsilindr. koonilin. teras S235
150 150 m³ X: 6588216, Y: 683777
Muda Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
120. vertikal. tsilindr. koonilin. teras S235
4.95 4.95 m³ X: 6588132, Y: 683682
Heitvesi Välisõhk: Söefiltri püüdesüsteem PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
121. Vertikal. Tsilindr. PVC 9 9 m³ X: 6588114, Y: 683695
Heitvesi Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: - PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: - PÕT 9c
122. Vert. Teras Ст3 сп 25 25 m³ X: 6587814, Y: 683674
Leelised Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
123. Vert. Teras Ст3 сп 80 80 m³ X: 6587836, Y: 683680
Bensiin-vesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c
124. Vert. Teras Ст3 сп 80 80 m³ X: 6587829, Y: 683677
Bensiinleelised Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c
22/59
125. Horis. Teras Ст3 сп 11 11 m³ X: 6587796, Y: 683680
Bensiin-vesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c
126. Vert. X18H10T 132 132 m³ X: 6587675, Y: 683737
Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
127. Vert. Cт. 3 41.50 41.50 m³ X: 6587677, Y: 683705
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
128. Vert. Cт. 20 20 20 m³ X: 6587675, Y: 683711
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
129. Vert. Cт. 20 20 20 m³ X: 6587673, Y: 683702
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
130. Vert. Cт. 20 12.50 12.50 m³ X: 6587669, Y: 683708
Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
131. Vert. Cт. 20 4 4 m³ X: 6587669, Y: 683701
Kerge jääk DF Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
132. Hor. ВСт3сп 4.95 4.95 m³ X: 6588195, Y: 684207
Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c
133. Vert. 21.84 20 m³ X: 6587973, Y: 683761
Eelpuhastatud õli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
134. Vert. 21.84 20 m³ X: 6587972, Y: 683764
Puhastatud põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
135. Vert. 6.45 5.70 m³ X: 6587971, Y: 683766
Pesuvesi, orgaaniline faas Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
136. Vert. 1.61 1 m³ X: 6587970, Y: 683768
Veefaas Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
137. Vert. 33 33 m³ X: 6587773, Y: 683665
Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
23/59
Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
138. Vert. 4.90 4.90 m³ X: 6587772, Y: 683664
Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
139. Vert. 4.90 4.90 m³ X: 6587327, Y: 683469
Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c
T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr
Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine
1. Lõhna vältimine või vähendamine
saasteallikate arvu vähendamine; püüdeseadmete paigaldamine saasteallikate hermeetilisuse suurendamine; mahutite hingamisaurude puhastamine
Rakendatud
2. Pinna- ja põhjavee kaitse
mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstrueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile kiletatud kogumisbassein, mis mahutab aasta koguse ja pumpla koos surve-trassiga selle suunamiseks biopuhastisse
Rakendatud
3. Pinnase kaitse mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile
Rakendatud
4. Reovee tekke vähendamine
sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine, et vähendada sademevee sattumist tööstuskanalisatsiooni - tilgapüüdjate paigaldamine gaasipuhurite imemiskollektoritele - tehnoloogilise ja sademevee kasutamine vastavuses põlevkivituha ja poolkoksi ladestusmetoodikaga lahkvoolne kanalisatioon - tilgapüüdjate paigaldamine - tuhaärastussüsteem
Rakendatud
5. Jäätmete kõrvaldamine
Prügilasse ladestada jäätmeid vastavalt keskkonnaministri 29.04.04. a. määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". Põlevkivituha ja poolkoksi ladestamine 0,5 m kihina ja tihendamine. Rakendatud
6. Reovee tekke vähendamine
toorõlide filtreerimine, fuusside tekke vähendamine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia
Osaliselt rakendatud
7. Energia ja kütuse tõhus kasutamine
generaatorigaasi suunamine elektrienergia ja auru tootmiseks Põhja SEJ; poolkoksigaasi ja koksigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni- ja elektroodkoksi seadmel; separaatorigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni seadmel; soojuskadude vähendamine, aurukondensaadi tagastamine; sagedusmuundurite paigaldamine pumpade elektrimootorite töökoormuse reguleerimiseks; destillatsiooni toruahi; torude isoleerimine, sekundaarse soojuse kasutamine; muundurid;
Rakendatud
8. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine
kasutada mahutite, kolonnide, pumpade hingamisel tekkivate gaaside puhastamiseks söefiltreid; mahutiparkide ühtne hingamissüsteem ja püüdeseadmed saasteainete püüdmiseks; saasteallikate arvu vähendamine; lämmastikhingamise kasutamine söefiltrid; vahemahutite arvu vähendamine; saasteallikate hingamissüsteemi sulgemine suletud tehnoloogilisse tsüklisse
Rakendatud
9. Vee säästlik kasutamine
vee korduvkasutus; õhkjahutite kasutamine; veekadude vähendamine jahutamise ja aurugaasisegu jaotamise tehnoloogia muutmine, ringlusveesõlmed
Rakendatud
10. Pooltoodete säästlik kasutamine
Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine
Rakendatud
11. Abimaterjalide säästlik kasutamine
toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine
Rakendatud
12. Kemikaalide säästlik kasutamine
Kemikaaliseaduse nõuete ning toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine
Rakendatud
13. Toorme säästlik kasutamine
GGJ-de protsessi juhtimise automatiseerimine andurid, kontrollerid, arvutid
Rakendatud
14. Jäätmetekke vältimine
toorõlide filtreerimine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia
Rakendatud
24/59
15. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine
Heiteallikate inventuur Heiteallikate inventuur, mille käigus tuleb määrata otseste mõõtmiste teel lõhnaainete kontsentratsioonid (OU/m3) ja arvutada heitkogused (OU/s, vastavalt Keskkonnaameti 26.09.2018 korraldusele nr DM-100381-3.
Rakendatud 15.10.2020
16. Jäätmete kõrvaldamine
Reostunud pinnase ladestamine prügilasse Reostunud pinnas ladestatakse nõuetekohaselt ladestatud TSK tuhale. Ladestamine toimub kärgtehnoloogiaga. Jäätmed paigutatakse nn kärgedesse 0,5 m paksuste kihtidena ning kaetakse seejärel 0,5-1 m paksuse niiske TSK tuha kihiga, mis takistab jäätmemassi sademevee imendumist. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksuse TSK tuhaga või poolkoksiga. Vastuvõetavad jäätmed ja prügila stabiilsus vastavad Keskkonnaministri määruse nr 38 nõuetele, nõrgvee teke on viidud miinimumini.
Rakendatakse
17. Pinna- ja põhjavee kaitse
Vastavalt keskkonnaministri määrusele 29.04.2004 nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” rajatakse ladestusala laienduse alale nõuetekohane põhi. Rakendatakse
18. Muud asjakohased meetmed
Keemia vkt 3 kasutusõigus Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat kinnistu 32215:001:0065 kasutusõiguse omamisest enne oma tegevuse laiendamist kinnistule.
Vajadusel
19. Muud asjakohased meetmed
Kinnistute kasutusõigus Ettevõte on kohustatud teavitama käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist.
Vajadusel
20. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine
VKG OIL AS-il tuleb korraldada käitise tootmisterritooriumi piiril, aadressil Keemia vkt 7t asuva välisõhu seirejaama töö (saasteainete SO2 ja H2S pidevseire) ja selle mõõteseadmete asjakohastele standarditele vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Pidevseirejaama analüsaatorite pikema rikke, korralise hoolduse või remondi korral teostada täiendavalt H2S ja SO2 seiret käitise territooriumi piiril sagedusega kord nädalas ja mõõtmistulemused edastada KOTKAS vahendusel.
Pidevalt
21. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine
Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallikatest nr 005, nr 014, nr 024, nr 035 ja nr 057 on kuni 17 tundi aastas (kõik seadmed kokku). Heiteallika nr 005 „005, GGJ-3 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 6 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 3 tundi aastas ja seiskamine kuni 3 tundi aastas); heiteallika nr 014 „014, GGJ-4 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 6 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 3 tundi aastas ja seiskamine kuni 3 tundi aastas); heiteallika nr 024 „024, GGJ-5 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 2 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas ja seiskamine kuni 1 tund aastas); heiteallika nr 035 „035, 1000 t gg küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 2 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas ja seiskamine kuni 1 tund aastas); heiteallika nr 057 „057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 1 tund aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas). Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti etteantud vormil (keskkonnakompleksloa lisa "Äkkheidete vorm"). Koondandmed etteantud vormil esitada Keskkonnaametile üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis.
Pidevalt
T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire 25/59
T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik
Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine Nr plaanil või kaardil L-EST97
koordinaadid Seiratavad näitajad
Seire sagedus
pinnase seire
Pinnaseseire, Proovivõtupunkti andmed on toodud lähteolukorra aruandes.
Puuraukude asukohad on näidatud lähteolukorra aruande („VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne“ Kohtla-Järve, 2015)
X: 6588017, Y: 684092
Proovi võtmisel järgida asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagada, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.
Arseen (As) Baarium (Ba) Elavhõbe (Hg) Kahealuselised fenoolid Koobalt (Co) Kroom (Cr) Molübdeen (Mo) Nikkel (Ni) PAH summa Plii (Pb) Tsink (Zn) Vask (Cu) Ühealuselised fenoolid BTEX summa Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
Üks kord kümne aasta jooksul
põhjavee seire
põhjavee seire, Põhjaveeseiret teostatakse VKG Oil AS poolkoksiprügila ja tuhaväljaku läheduses paiknevatest seirekaevudest
Puuraukude asukohad on näidatud lähteolukorra aruande („VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne“ Kohtla-Järve, 2015)
X: 6588017, Y: 684092
Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.
Naftasaadused Üks kord viie aasta jooksul
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks
T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr
Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus
Meetme rakendamise tähtaeg
1. Tootmise seire Tootmissisendite, pooltoodete, toodangu kvalitatiivne ja kvantitatiivne arvestus. Tootmisprotsesside pidev jälgimine. Pidev 2. Jäätmetekke seire Ladestavate jäätmete kogus ja liik. Jäätmetekke seire peab andma täieliku ülevaate tekkivate ja käidavate jäätmete liikidest ja kogustest aasta jooksul. Pidev 3. Jäätmekäitluskoha
seire Teostatakse vastavalt seirekavale. Pidev
4. Heitetekke seire Saasteallikatest eralduvate gaaside koostis, saasteainete kontsentratsioon ja heitkogus Pidev 5. Heite
keskkonnamõju seire
Välisõhu kvaliteedi pidevseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril seirejaamas. Pidev
6. Müra- ja vibratsiooni seire
Mürataseme mõõtmine (müra tase seadmetel ja tööruumides). Vibratsioon puudub.
Pidev
7. Muud asjakohased meetmed
Pinnavee seire teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ labor Pidev
26/59
8. Muud asjakohased meetmed
Defenolatsiooniseadme fenoole säilitavate mahutite lämmastikrõhu all hoidmise süsteem. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda / Lämmastikrõhu reguleerimine süsteemis 2-3 korda vahetuse jooksul / rõhu langemise korral näitaja on rõhk, mida kontrollitakse iga tund, mõõteseadme nimetus: BTC300,kontroller pidevseire, Kalibeerimissagedus: 1 kord 2 aasta jooksul
Hoolduse sagedus: 2-3 korda vahetuse jooksul / rõhu langemise korral
9. Muud asjakohased meetmed
Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemisel suitsukorstnad (D-1,D-2): mahutite hingamis-süsteemist tulevate süsivesinik-aurude põletamine Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda ja põlemisrežiimi. Mõõdetavad näitajad: SO2; CO; NOx; O2 / H2S Mõõtmise sagedus: 2 korda aastas / 1 kord aastas Mõõteseade nimetus: TESTO 350-XL, kalibeerimissagedus: 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: Iga päev seadme töö ajal
10. Muud asjakohased meetmed
Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: Defenoleerimis-seadme fenoolide destillatsiooni osakonna vaakumpumba aktiivsöefilter – fenoolide ja lahusti aurude püüdmiseks vaakum-süsteemis Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi Mõõdetavad näitajad: fenool, butüülatsetaat (mõõtmisi tehakse nii enne kui pärast söefiltrit) mõõtmise sagedus: 2 korda aastas, mõõteseadme nimetus: Akrediteeritud meetod Kalibeerimissagedus: 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: Iga päev seadme töö ajal
11. Muud asjakohased meetmed
Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Mahutid 8 tk. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Mõõdetavad näitajad: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: Vajadusel, mõõteseadme nimetus: рН-meeter, kalibreerimisskaala kalibeerimissagedus: 1 kord kvartalis / 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: Vajadusel
12. Muud asjakohased meetmed
Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Separaator 4 tk. 75 m3/h Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda /Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. Mõõdetavad näitajaf: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: 1 kord 24h; mõõteseadme nimetus: рН-meeter, kalibreerimisska ala, kalibeerimissagedus: 1 kord kvartalis / 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: 1 kord kvartalis
13. Muud asjakohased meetmed
Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Flotaator Huber 100 m3/h 2 tk. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda /Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. mõõdetavad näitajad: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: 1 kord iga 4 tunni järel Mõõteseadme nimetus: рН-meeter; kalibreerimisskaala Kalibeerimssagedus: 1 kord kvartalis / 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: 1 kord kvartalis
14. Muud asjakohased meetmed
Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: Defenoleerimise seadme kolonn K-8 – seadmete hingamissüsteemist eralduvate fenoolide ja lahusti aurude püüdmine Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi Mõõdetavad näitajad: fenool, butüülatsetaat (mõõtmisi tehakse nii enne kui peale kolonni) mõõtmise sagedus: 2 korda aastas, mõõteseadme nimetus: Akrediteeritud meetod Kalibeerimissagedus: 1 kord aastas
Hoolduse sagedus: iga tund
15. Muud asjakohased meetmed
Reovee pumpla nr 2 ja 3 hingamisaurude puhastamine söefiltritega: Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda iga päev seadme töö ajal. Mõõdetavad näitajad: fenool H2S, NMVOC, benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleen (mõõtmisi tehakse nii enne kui pärast söefiltrit), sagedus 1 kord aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.
Mõõta 1 kord aastas, kalibreerida kord aastas.
16. Muud asjakohased meetmed
Heitvee tsehhi mahutite hingmissüsteem ja söefilter - Hingamis-süsteemi kogunenud aurude puhastus. Kontrollitakse visuaalselt iga päev seadme töö ajal seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. Mõõdetavad näitajad: Fenool, H2S, NMVOC, benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleen (mõõtmisi tehakse nii enne kui pärast söefiltrit)- sagedus 2 korda aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.
Mõõtmissagedus 2 korda aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.
T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks27/59
T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr
Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)
Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)
Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1. Põlevkivi utmine gaasigeneraatorites Gaasi purse ekstraktorite vesilukkudest ja gaasitatuse oht
Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev vesiluku taseme kontroll; o pidev jälgimine kontrollmõõteriistade korrasoleku üle; o ringlusvee süsteemi katkestuse korral järvevee kasutamine
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
2. Toorõli puhastus ja ettevalmistus Mahuti ülejooks, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan
o elektrivarustuse organiseerimine kahest punktist; o õigeaegne asjakohane töötajate väljaõpe;
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
3. Toorõli destillatsioon Torujuhtmete leke, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev kontroll; o defektoskoopia; o plaanilised ennetavad remondid;
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
4. Elektroodkoksi ja bituumeni tootmine Koksikuubi põhja leke läbipõlemise tõttu Hädaolukorra lahendamise plaan
o plaanilised ennetavad remondid;
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
5. Fenoolvee defenoleerimine, peenkeemia toodete tootmine
Äärikühenduse tihendi praak, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev kontroll; o plaanilised ennetavad remondid;
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
6. Vahe- ja kauba-produktide ladustamine ja laadimine
Mahuti leke või ülejooks, torujuhtme leke, tulekahju
Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev kontroll kontrollmõõteriistade üle, paralleelsed käsitsi kontrollmõõteriistad; o töötajate kvalifikatsiooni tõstmine
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
7. Heitvee puhastamine Mahuti leke või ülejooks, torujuhtme leke, tulekahju
Hädaolukorra lahendamise plaan
o pidev kontroll; o seadmete hooldus.
Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul
T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed28/59
T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed
Tegevused käitise sulgemise korral Tootmistegevuse lõpetamisel on oluline pidada silmas järgmisi faktoreid: - seadmed; - elektroonika; - tooraine; - produkt; - jäätmed; - kommunikatsioonid.
Tootmisseadmed, mis on standardsed ja sobivad kasutamiseks teistes tootmisettevõtetes, müüakse. Amortiseerunud ja tootmiseks kõlbmatud seadmed eemaldatakse ning toimetatakse metalli kokkuostu. Enne seadmete eemaldamist teostatakse mahutite, generaatorite või teiste seadmete põhjalik puhastus, et oleks tagatud ohutus inimese tervisele ning keskkonnale metallist seadmete lõikamisel, mille vältel on tõenäone sädemete teke ja toimub metallosade kuumenemine.
Töökorras elektroonilised detailid ja mikroskeemid müüakse samuti. Vananenud ja mittevajalikud detailid antakse üle ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevasse ja vastavat litsentsi omavasse firmasse utiliseerimiseks.
Ladudes olev ja ettevõtte sulgemise järel mittevajalik tooraine, pooltooted ja valmisproduktid müüakse.
Jäätmete käitlus toimub analoogselt töötava ettevõttega, st tekkivad tavajäätmed antakse üle Uikala prügilasse, ohtlikud jäätmed vastavat tegevuslitsentsi omavasse firmasse.
Kommunikatsioonide all peetakse silmas eelkõige tarbitavat elektri- ja soojusenergiat ja vett. Vastavate elektri, soojuse ja veega varustavate ettevõtetega lepingud lõpetatakse.
Järelhoolduse meetmed Tegevuse täieliku lõpetamise järgsel perioodil teostatakse järelhooldust vastavalt seadusandluses toodud nõuetele. Lisaks rakendatakse vastavalt vajadusele meetmeid vältimaks lähtuvat ohtu võimalikust jääksaastest.
T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Jäätmete käitlemine
J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 29/59
J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Jrk nr 1.
Nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala
Keskkonnaregistrikood JKK4400097
Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 2e 2767402 32215:001:0058 X: 6587981, Y: 682709
Keemia vkt 5t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2801163 32215:001:0067 X: 6588444, Y: 683284
Keemia vkt 2t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747163 32215:001:0064 X: 6589172, Y: 683098
Keemia vkt 1t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747662 32215:001:0063 X: 6588379, Y: 682115
Keemia vkt 4t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2774728 32215:001:0066 X: 6587789, Y: 683150
Keemia vkt 3t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2762867 32215:001:0065 X: 6587246, Y: 682284
Plaan või kaart
Number plaanil või kaardil
Käitluskoha andmed
Jrk nr 2.
Nimetus Kohtla-Järve põlevkiviõlitööstus
Keskkonnaregistrikood JTK0671262
Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747584 32217:001:0034 X: 6587904, Y: 684240
Keemia vkt 10j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2740399 32215:001:0040 X: 6587552, Y: 683509
Keemia vkt 11j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747654 32217:001:0045 X: 6587636, Y: 683797
Keemia vkt 2j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2767595 32217:001:0033 X: 6588120, Y: 684075
Keemia vkt 3j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2742954 32217:001:0035 X: 6588196, Y: 684242
Keemia vkt 4j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747608 32215:001:0026 X: 6587967, Y: 683858
Keemia vkt 13c, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2804103 32215:001:0046 X: 6586928, Y: 683080
Keemia vkt 5j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747609 32217:001:0038 X: 6587994, Y: 684199
Keemia vkt 6j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2762840 32217:001:0037 X: 6588041, Y: 684038
Keemia vkt 7j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747600 32215:001:0024 X: 6588021, Y: 683839
Keemia vkt 8j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2759017 32215:001:0022 X: 6587656, Y: 683715
Plaan või kaart
Number plaanil või kaardil
J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul30/59
J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 2 185 000 2 185 000 2 185 000 D5
286 000 R10
200 000 R5m
120 000 R5t
05 06 97* - Põlevkivi poolkoks 1 003 121 1 003 121 300 000 1 003 121 D5
240 000 R5t
10 01 18* - Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed 85 000 85 000 85 000 D13x
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 117 000 117 000 117 000 R5t
17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 50 000 50 000 50 000 D5
17 05 05* - Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas 50 000 50 000 50 000 D5
17 05 07* - Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal 50 000 50 000 50 000 D5
19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 286 000 286 000 286 000 R10
Jrk nr 2.
Käitluskoha nimetus Kohtla-Järve põlevkiviõlitööstus
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
13 07 03* - Muud kütused (sealhulgas kütusesegud) 500 500 500 R3f
13 07 01* - Kütteõli ja diislikütus 500 500 500 R3f
13 01 13* - Muud hüdraulikaõlid 2 015.20 15.20 2 000 2 015.20 R3f
13 02 05* - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 500.52 0.52 500 500.52 R3f
05 06 98* - Põlevkivi pigijäätmed („fuussid“) 7 100 7 000 100 7 100 R3f
J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr
Jäätmekäitlustoimingu nimetus
Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)
31/59
1. paigutamine tarindprügilatesse
D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
Petroter seadme TSK tuhk 1. Tuhk tuleb vedada koheselt ladestamispaigale. Tasandamine ja tihendamine peab toimuma vähemalt 5...6 tunni jooksul peale vee lisamist konveieri otsa juures. 2. Värske niisutatud tuhk veetakse ladestuskohta, kus kallatakse kastist maha. Koormad paigutatakse tihedusega, mis võimaldab buldooseriga planeeritud 60...70 cm paksuse kihi moodustamist. 3. Paigaldatud TSK tuhk peab tsementeeruma minimaalselt nädala, enne kui sinna saab uuesti peale sõita 4. On soovitatav kasutada GPS seadmetega varustatud buldooserit ja ekskavaatorit, mis tagavad tööde täpse ja efektiivse teostuse.
2 185 000
2. paigutamine tarindprügilatesse
D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
Põlevkivi poolkoks Ladestatakse olemasolevasse ladestusse, planeeritakse buldooseri abil
1 003 121
3. paigutamine tarindprügilatesse
D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
Reostunud pinnas IPT Projektijuhtimine OÜ 2019. a tööga nr 19-04-1480 on välja töötatud reostunud pinnase ladestamistehnoloogia. Hoidla üldstabiilsuse tagamiseks tuleb jäätmete ladestamisel kärgedesse tagada ladestamiskoha kaugus vähemalt 30 m hoidla välisküljest. Vajadusel tuleb jäätmed katta kohe peale ladestamist. Muud tingimused reostunud pinnase ladestamisel kärgedesse on sarnased varem välja töötatud tuha kuivladestamise tingimustega. Väikese veejuhtivuse säilitamiseks tuleb Petroter tuhk lõpplasundil katta 4 meetri paksuse aheraine kihiga. See tagab ühtlase vihmavee dreenimise ladestupinnakihis. Alternatiiviks on kattekihi moodustamine 5...6 m paksusena Petroter TSK tuhast. Sel juhul tuleb ette näha vihmavete ära juhtimine ladestu pinnalt kraavidega. 4 meetrise aheraine kihiga tuleb TSK tuhk katta siis, kui nõlvsusega 1 : 3 ette valmistatud nõlva kõrguseks on 10 m. 10 meetrini on TSK tuha nõlv stabiilne. Poolkoksi ladustamisel tuleb järgida varem välja töötatud lahendusi.
150 000
4. jäätmete segamine ja paigutamine tarindprügilasse
D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) D13x - jäätmete kõrvaldamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
Soojuselektrijaamas tekkiv suitsugaaside puhastamise jääkprodukt segatakse enne ladestamist TSK tuhaga (toimingukood D13x). Segamine toimub mehaaniliselt kopaga. Edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt põlevkivituha ladestusmetoodikale prügilasse.
85 000
5. ringlussevõtt toormevaruna
R3f - ringlussevõtt toormevaruna ehk jäätmematerjali lagundamine, sealhulgas gaasistamise ja pürolüüsi teel mis tahes keemilisteks ühenditeks, mis võetakse järgnevalt ringlusse kemikaalidena uue toote koostises
Õliettevalmistuse seadmel toimub vedelkütusejäätmete puhastamine mehhaanilistest lisanditest, veest ja osaliselt sooladest. Mahutisse E-1 juhitakse raskeõli gaasigeneraatorijaamadest, raskeõli fenoleerimisseadmelt, õli heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhi õlitustamisseadmelt ning taaskasutatavad õlid (sh mineraalõlipõhilised kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlid, muud hüdraulikaõlid ja vedelkütusejäätmed) ja fuussid. Raskeõli mahutist E-1, kerge-keskõli mahutist E-6 ja bensiinifraktsioon mahutist E-2 juhitakse vastuvõtukollektorisse ja sealt edasi mahutisse E-3. Mahutis E-3 valmib filtreerimiseks bensiini–raskeõli– kergkeskõli segu vahekorras 1:1:1,7. Segu tsirkuleeritakse pumpade abil läbi soojusvahetite vajaliku konditsiooni (tihedus ja temperatuur) saamiseks. Valmissegu pumbatakse läbi filtrite (6 tk). Filtrid töötavad perioodiliselt ning tehnoloogiaprotsess on automatiseeritud. Saadud filtraat juhitakse mahutisse E-12 ja segatakse soojusvahetites soojendatud fenoolveega mahutist A-9. Filtraadi ja fenoolvee segu suunatakse termosetititesse A-1,2,3,11,12 filtraadi (põlevkiviõli) läbipesemiseks sooladest ja mehhaanilistest lisanditest. Puhastatud põlevkiviõli suunatakse mahutisse E-8. Fenoolvesi termosetititest A-1,2,3,11,12 suunatakse mahutisse A-13. Fenoolvesi mahutist A-13, mida segatakse bensiinifraktsiooniga mahutist E-2, suunatakse termosetititesse A-4, 4/1 vee puhastamiseks õlist ja mehaanilistest lisanditest. Mahutist E-8 suunatakse puhastatud põlevkiviõli destillatsiooniseadmele.
10 615.72
6. taaskasutamine tagasitäitena (välisvalli rajamine)
R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
Lähtuvalt materjalide kättesaadavusest ja erosioonikindluse tagamise vajadusest võib ladestu välisvalli rajamiseks vastavalt prügila projektile kasutada 4 m paksust aherainekihti, 5-6 m paksust hoolikalt tihendatud TSK tuhka või 10 m paksust poolkoksist välisvalli. Ladestu erinevate välisvalli lahenduste kasutamine nö. vaheldumisi, vastavalt tootmises tekkivatele jäätmetele, ei ole hoidla üldstabiilsuse seisukohalt vastunäidustatud. Üleminekute arv ei avalda samuti mõju hoidla geotehnilisele üldstabiilsusele. Välisvalli rajamine looduslike materjalidega samaväärsete omadustega tehismaterjalist võimaldab vähendada looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Vastavalt prügila projektidele ja nende aluseks olnud uuringutele sobivad aheraine, TSK tuhk ja poolkoks prügila välisvalli rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta ning nõuetekohase välisvalli rajamisel on positiivne mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
477 000
7. taaskasutamine prügila sulgemisel
R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks
Täiendavaks erosiooni vähendamise meetmeks kaetakse ladestu enne haljastamist TSK tuha ja reoveesette komposti seguga. Segu jaoks vajalik komposti kogus on mahulises suhtes 1:1 tuha kogusega. Kompost ja tuhk paigutatakse segamise kohas vaaludena. Segu paigaldatakse nõlvale buldooseriga. Katmisel järgitakse IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 21-05-1675 välja töötatud tööjuhist. Vastavalt juhisele on segu maksimaalseks paksuseks 40 cm (keskmine paksus 30 cm) ning segu ei tihendata.
572 000
8. taaskasutamine jäätmeladestu laienduse alale põhja rajamine
R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine
Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" ja prügila ehitusprojektidele taaskasutatakse lisaks savile kindlal otstarbel tsementeeruva Petroter tuhka taaskasutustoimingu koodi R5m alusel prügila laienduse alale põhja rajamiseks. Niisutatud, tihendatud ning nõuetekohaselt paigutatud Petroter tuhk moodustab betoonilaadse vettpidava kihi ning ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Tehisbarjäär rajatakse osaliselt tehismaterjalist, mille abil vähendatakse looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Tuhk vastab asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele, mida rakendatakse looduslike materjalidele samal eesmärgil. Vastavalt eelnimetatud uuringutele sobib Petroter tuhk prügila põhja rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta.
200 000
32/59
J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane
J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded
Kirjeldus Rakendamine Poolkoksi ja põlevkivi koldetuha koosladestamine
Käitises tekkiv poolkoks ja põlevkivi koldetuhk tuleb ladestada prügilasse vastavalt OÜ IPT Projektijuhtimine (registrikood 10670486) poolt koostatud tööle nr 13-11-1124/1 „AS VKG Petroter meetodil tekkiva TSK tuha ja poolkoksi optimaalse koosladustamise tehnoloogia väljatöötamine“.
Ladestu kuju on TSK tuha ladustamisel mägi nõlvadega 1:3. Petroter TSK tuhk transporditakse ladestusalale konveieritega. Tehases jahutatakse tuhk järveveega ning tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, lisades ca 0,2 liitrit vett 1 kg tuha kohta. Vee lisamine peab tagama lisaks jahutamisele ka tolmamise vältimise konveierilindil. Konveieri otsa juures lisatakse tuhale täiendavalt õlistatud või sadevett (0,250 liitrit vett 1 kg kuiva tuha kohta), mis teeb tuha mittetolmavaks ja rulliga tihendatavaks. Konveierite otsa on ehitatud segaja, kus vesi lisatakse. Segamine tagab vajaliku vee ühtlase jagunemise tuhas. Tuha veega käitlemine võib mõlemas etapis toimuda õlitustatud ja sadeveega, kuna vastavalt uuringutele ei määra vee kvaliteet tuha geotehnilisi omadusi ega ka hilisemalt veega kokku puutumisel leostuvate ainete koosseisu ja määra. Konveieri otsa juurde on projekteeritud ajutine vaheladu tuha ladustamiseks. Tuha laadimine ajutisest ladustamispaigast edasi transpordiks toimub frontaallaaduriga. Lisatava vee kogus tagab, et: • TSK tuhk seistes ja laadimisel ei tolma; • TSK tuhk on piisavalt väikese tugevusega juhuks kui tuhk jääb ajutisse ladustamiskohta pikemaks ajaks (kuni 7-10 päeva), ehk tuhk on endiselt frontaallaaduritega laaditav. Frontaallaadurid laadivad tuha autodele, tuhk transporditakse ladustamise kohta. Peamised transporditeed vajavad, sarnaselt poolkoksi transpordile, ettevalmistatud sõidurada. TSK tuhk kallatakse autodelt hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Lisatud vee kogus tagab rulliga tihendatavuse nii värskelt kohale veetud kui ka vahelaos seisnud tuhal. Vee lisandumine ladestusalale hiljem, näiteks sadude või niisutamise tõttu ei ole probleemiks. Vesi seotakse tuhka (kokku umbes 0,5 liitrit 1 kg kuiva tuha kohta) ca 30 päeva jooksul. Täiendava vee kogus suurendab aluspinna tugevust veelgi täiendava tsementeerumisega. Paigaldatud TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub keskkonnatingimuste muutustele vastupidav tsement. Tsement on püsiv nii pH muutuste kui temperatuurimuutuste suhtes. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub materjal, mille filtratsioonimoodul on väiksem, kui 10-8 m/s. Seega puudub vajadus muuta juba poolkoksi ladestu sulgemiseks välja töötatud lahendust, kus prügilakeha kaetakse 10 m paksuse poolkoksivalliga, mis haljastatakse. Nii ajutises ladustamispaigas (vahetult konveieri otsa juure), transpordil kui ka ladestamise kohas ei saa välistada kuival perioodil tuha tolmamist. Isegi peale tsementeerumist ja kivistumist purustatakse tekkinud sidemed vahetult auto ratta all, laaduriga töötamisel jne. Seetõttu tuleb ladestut vajadusel ka niisutada. Niisutamisel kasutatakse vett või õlitustatud vett. Täiendava vee lisamisel suureneb ka ladestu tugevus pinnakihis.
Pidevalt
Põlevkivi pigijäätmete (fuusside) ja teiste ohtlike ainete taaskasutamine toimingukoodiga R3f
Mineraalõlipõhiliste kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlide, muude hüdraulikaõlide ja vedelkütusejäätmete puhastamine ja ümbertöötlemine koos generaatorõliga. Võttes arvesse, et utiliseerimisele võetavate õlide plaanitud maht on ainult 5 % üldisest põlevkiviõli toodangust, ei halvenda utiliseerimisele võetavad õlid põlevkiviõli kvaliteeti. Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlid, muud hüdraulikaõlid ja vedelkütusejäätmed erinevalt transformaatoriõlidest, ei sisalda PCB, TCDD, PCN. Olukorras, kus Kiviter tehased on konserveeritud jäätmete koodinumbriga 13 02 05*, 13 01 1 3*, 13 07 01* ja 13 07 03* taaskasutust ei toimu ja need antakse üle ohtlike ainete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Taaskasutamisega ei tohi kaasneda välisõhku paisatavate saasteainete sisalduste ja koguste suurenemist.
Pidevalt
Jäätmekäitlustoimingud käitises ja prügilas
1.Kõik jäätmekäitlusalased toimingu ettevõtte territooriumil peavad vastama kehtivatele tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele. Tagada jäätmekäitluse eest vastutavatele töötajatele vajalik väljaõpe, sealhulgas avariiolukordades käitumiseks. Ettevõttel peavad olema juhised tegevusplaanid jäätmetega seonduvate õnnetuste ennetamiseks ja hädaolukordades käitumiseks. 2. Tekkivad tava- ja ohtlikud jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks anda üle vastavaid tegevuslubasid (jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents) omavale isikule/ettevõttele. 3. Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekitatud, taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga omaduste ja tekke kohta. Lisaks arvestuse pidamisele peab säilima tõendusdokument, kus peab olema märgitud info jäätmeliigi, koguse ja omaduste kohta (kaalumisdokumendid, saatekirjad, laborianalüüsid vms). Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.
Pidevalt
Ohutusmeetmed Prügila rajamisel, kasutamisel, sulgemisel ja järelhoolde perioodil tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele. Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid.
Pidevalt
Ohutusmeetmed Autotranspordivahendite ja mehhanismide ohutuks tööks on ladestu juurdesõidutee ja ülemine platvorm pimedal ajal valgustatud. Ladestusse on paigaldatud hoiatussildid. Jäätmete mahalaadimine toimub ainult selleks ettenähtud kohas, millele osutavad viidad ja tähistused. Ladestut ümbritseva valli serv peab omama vähemalt 0,7 m kõrge ja 1 m lai. Jäätmete süttimisel või lihke esinemisel on transpordi-vahendite juhid kohustatud koheselt lõpetama mahalaadimise ja teatama juhtunust VKG OIL AS-I dispetserile ja juhtivtöötajatele. Süttimistest tuleb teatada ka Viru Keemia Grupp AS keskkonnaosakonnale. Põlengu kustutamiseks tuleb dispetseri kaudu teatada päästeteenistusele.
Pidevalt
Ohutusmeetmed Tagada jäätmekäitluse eest vastutavatele töötajatele vajalik väljaõpe, sealhulgas avariiolukordades käitumiseks. Ettevõttel peab olema juhis/tegevusplaan jäätmetega seonduvate õnnetuste ennetamiseks ja hädaolukordades käitumiseks.
Pidevalt
33/59
Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed
Kompleksloa omaja on kohustatud tegema kõik endast oleneva vältimaks jäätmetega seonduvaid (st jäätmete tekitamise-, taaskasutamise- ja kõrvaldamisega) õnnetusi. Tekkinud õnnetuste korral rakendama kõiki vajalikke abinõusid mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. Õnnetustest tuleb viivitamatult informeerida Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni ning Keskkonnaametit. Kompleksloa omaja on kohustatud korraldama enda süül keskkonda sattunud jäätmete ja neist põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise ning hüvitama täies mahus jäätmealase tegevusega põhjustatud kahju keskkonnale, teiste isikute varale ja tervisele.
Õnnetuste korral
Gaasipuhastusjäätmete mehaaniline segamine ja ladestamine
Suitsugaaside puhastamise jääkprodukt enne ladestamist segatakse TSK tuhaga (toimingukood D13x). Segamine toimub mehaaniliselt kopaga. Edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt põlevkivi tuha ladestusmetoodikale prügilasse.
Pidevalt
VKG Energia korrastatud tuhaladestule uue prügila rajamine
Nõuetekohane ohtlike jäätmete prügila rajatakse vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine". Prügila täidetakse nõuete kohaselt niiske Petroter TSK tihendavate kihtidega, mis kindlustab kogu ladestu väga hea veepidavuse, filtratsioonimoodul k = 0,67..3,14 x 10-9 m/s, mistõttu on uue ohtlike jäätmete prügila nõrgvee teke minimaalne. Ladestu kuju on mägi nõlvaga 1:3, mis võimaldab nõlval tehnikaga liikuda ning tagab stabiilsuse. Lisaks ei nõua see hiljem täiendavaid töid. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist.
Pidevalt
Nõrgvee kogumine VKG Energia Põhja SEJ korrastatud tuhaladestul on eraldi nõrgvee ehk drenaaživee kogumise süsteem. Kogunev vesi (arvestuslikult 102 200 m3/a) pumbatakse vajadusel Järve Biopuhastuse OÜ puhastile. Pumpla asub korrastatud tuhaladestu põhjaservas. Tuhaladestu korrastamise järgselt pole drenaaživee väljapumpamise vajadust olnud, kuna vett koguneb vähe. Kavandatava tegevuse tulemusena kogutakse kõigi VKG haldusesse kuuluvate prügilaalade ning ka riikliku suletud prügila ala 1 veed ühte süsteemi 64 m abs kõrguselt. Uue prügila ladestu moodustamise eelprojektis on järeldatud, et uue tuha kuivladestamise tehnoloogia kasutamisel moodustub madala filtratsioonimooduliga ja ühtlaselt tugev mäemassiiv ja sellest lähtuvalt uuest ladestust nõrgvett praktiliselt ei teki
Pidevalt
Selitatud vee kasutamine
Olemasolevate selitite veed on vajaduse korral võimalik kasutada tuhaväljaku niisutamiseks, et moodustuks heade tugevuslike omadustega ja väikese filtratsioonimooduliga kehand uue prügila põhja alla.
Pidevalt
Sademevee kogumine Uue prügila ladestu sademevee ärajuhtimine lahendatakse kahe järguna, et tagada pidev sademevee ärajuhtimine ka praegu juba korrastatud ladestusalalt ning hiljem muudetud sademevee ärajuhtimissüsteemi korral (ladestu täitmisel suletakse olemasolevaid kraave, rajatakse uusi kraavide süsteeme nii hooldustee kõrvale kui ka ladestusala piirile; juhul, kui kogumiskraavide võrgustikus on kavandatava tegevuse tõttu vaja teha ümberkorraldusi, tehakse need enne, kui uuele ladestule hakatakse jäätmeid paigutama). Kogumisbasseinidesse kogunenud vett vajaduse korral kasutatakse Petroter tuha niisutamiseks, milleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme (pumpla võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m).
Pidevalt
Prügila sulgemine Ettevõte tegeleb poolkoksiprügila I ja II ladestusjärgu lõppkuju moodustamisega vastavalt kehtivale AS Entec Eesti poolt koostatud põhiprojektile (töö nr 1114/17). Projekteeritud mahu saavutamisel ladestu suletakse. Kuna nõuetekohaselt paigaldatud tuhk on filtratsioonimooduliga <10-9 m/s, ei ole projektiga ette nähtud eraldi isolatsioonikihi rajamist. Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks kaetakse tuhast pealiskiht platool kattekihiga, milleks sobib aheraine (minimaalselt 4 m paksune kiht) või ka poolkoks (10 m kiht). Erosiooni kahjustuste vältimiseks kaetakse kattekiht hüdrokülviga või reoveesette ja TSK tuha seguga. Prügila järelhooldus toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".
Pidevalt
Fuusside käitlemine Ettevõtte tootmises tekib aastas 13 000 tonni fuusse, ettevõte tohib oma tootmises käidelda 6 000 tonni fuusse aastas, mida käsitletakse pooltootena THS mõiste alusel. Ülejäänud osa fuussidest koguses 7000 t/a antakse üle jäätmetena koodiga 05 06 98*. Fuusse ei tohi ladestada käitise territooriumil ning fuusse, mida ei käidelda oma tootmisprotsessis, tuleb üle anda jäätmetena koodiga 05 06 98*.
Pidevalt
Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks kindlustus
Ettevõttel peab olema ohtlike jäätmete taaskasutamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks.Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Juhul kui ettevõte enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus kompleksloa L.KKL.IV-198338 alusel ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nr L.KKL.IV-198338 ohtlike jäätmete käitlemist reguleerivas osas kehtetuks.
Ohtlike jäätmete taaskasutamise ajal
Ohutusmeetmed Käitaja peab olema teadlik prügila maa-alal toimuvast. Käitaja tagab, et kõrvalistel isikutel puudub ligipääs prügilasse ilma käitaja nõusolekuta. Prügila sissepääsu juures peab olema teave prügila käitaja ärinime, prügila liigi ja prügila tööaja kohta, väljaspool tööaega prügila väravad lukustatakse.
Pidevalt
Jäätmete ladestamise juhend
Tehase käitaja on kohustatud omama lisaks ladestamismetoodika projektile ka ettevõtte sisest juhendit/plaani jäätmete ladestamise, sh metoodika kohta poolkoksiprügilasse. Juhend edastatakse lao andjale pärast iga muutmist või loa andja nõudmisel.
Pidevalt
Kehtiv kindlustus või rahaline tagatis
Käitajal peab olema kehtiv kindlustus või rahaline tagatis prügila kasutamiseks, sulgemiseks ja järelhoolduseks. Kindlustus või rahaline tagatis (prügila sulgemisfond) peab olema kehtiv kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse perioodi vältel. Prügila sulgemisfondis olevaid rahalisi vahendeid tuleb prügila käitaja poolt kasutada sihtotstarbeliselt.
Pidevalt
Tuha ladestamise nõuded
Tuhk tuleb vedada koheselt ladestamispaigale. Tasandamine ja tihendamine peab toimuma vähemalt 5...6 tunni jooksul peale vee lisamist konveieri otsa juures. 2. Värske niisutatud tuhk veetakse ladestuskohta, kus kallatakse kastist maha. Koormad paigutatakse tihedusega, mis võimaldab buldooseriga planeeritud 60...70 cm paksuse kihi moodustamist. 3. Paigaldatud TSK tuhk peab tsementeeruma minimaalselt nädala, enne kui sinna saab uuesti peale sõita On soovitatav kasutada GPS seadmetega varustatud buldooserit ja ekskavaatorit, mis tagavad tööde täpse ja efektiivse teostuse
Pidevalt
34/59
Ladeala välisvalli rajamine
Vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" taaskasutatakse aherainet (jäätmekood nr 01 01 02) poolkoksi puudumisel taaskasutustoimingukoodi R5t alusel prügila kehale välisvalli rajamiseks. Välisvall rajatakse 4 meetri paksusest aheraine kihist, mis tagab prügilale pikaajalise stabiilsuse. Ladestu erosioonikindluse tagamiseks analüüsiti 2018. aasta KMH aruandes kolme materjalide vahelduvuse varianti: 10 meetri paksusele poolkoksist välisvallile rajatakse 4 meetri paksune aherainest välisvall; 4 meetri paksusele aheraine välisvallile rajatakse 10 meetri paksune poolkoksist välisvall; välisvalli kujundamine vaheldumisi 4 meetri paksuste aherainest ja 10 meetri paksuste poolkoksist kihtidena vastavalt tekkivatele tootmisjäätmetele. Kahe esimese variandi puhul on tagatud ladestu stabiilsus ja ka erosioonikindlus. Kolmanda variandi puhul on tagatud stabiilsus, kuid vajab välikatseid, et uurida erosioonikindlust. Tulenevalt eeltoodust viib ettevõte enne kolmanda variandi kasutusele võttu läbi vajalikud katsed ning ei hakka välisvalli rajama ennem, kui on Keskkonnaametilt saanud kooskõlastuse erosioonikindluse uuringute aruandele. Ladestatakse olemasolevasse ladestule, planeeritakse buldooseri abil. Konveieri ja kallurite abil jõuab poolkoks prügilasse, kus see siis veetakse kallurite abil ladestus kohta. Poolkoksi kasutatakse peamiselt välisvalli rajamiseks (10 meetri paksune).
Pidevalt
Põlevkivituha ja poolkoksi koosladestamise metoodika väljatöötamine
AS VKG Põlevkivituha ja poolkoksi koosladestamise metoodika väljatöötamine (IPT Projektijuhtimine OÜ Töö nr 08-04-0771)- 2009 aastal viidi läbi uuring, mis lahendas ära poolkoksi ja põlevkivituha koosladestamise. 2018. aasta KMH "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" - Ladestu kuju on TSK tuha ladestamisel mägi nõlvadega 1:3. Petroter TSK tuhk transporditakse ladestusalale konveieritega. Petroter tootmisest väljuv TSK tuhk jahutatakse järveveega või tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, lisades ca 0,2 liitrit vett 1 kg tuha kohta. Vee lisamine peab tagama lisaks jahutamisele ka tolmamise vältimise konveierilindil. Konveieri otsa juures lisatakse tuhale täiendavalt tehnoloogilist või sademevett (0,250 liitrit vett 1 kg kuiva tuha kohta), mis teeb tuha mittetolmavaks ja rulliga tihendatavaks. Konveierite otsa on ehitatud segaja, kus vesi lisatakse. Segamine tagab vajaliku vee ühtlase jagunemise tuhas. Tuha veega käitlemine võib mõlemas etapis toimuda tehnoloogilise nt õlitustatud veega või puhta veega, kuna vastavalt uuringutele ei määra vee kvaliteet tuha geotehnilisi omadusi ega ka hilisemalt veega kokku puutumisel leostuvate ainete koosseisu ja määra. Frontaallaadurid laadivad tuha autodele, tuhk transporditakse ladustamise kohta. Peamised transporditeed vajavad, sarnaselt poolkoksi transpordile, ettevalmistatud sõidurada. TSK tuhk kallatakse autodelt hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Lisatud vee kogus tagab rulliga tihendatavuse nii värskelt kohale veetud kui ka vahelaos seisnud tuhal. Vee lisandumine ladestusalale hiljem, näiteks sadude või niisutamise tõttu ei ole probleemiks. Vesi seotakse tuhka (kokku umbes 0,5 liitrit 1 kg kuiva tuha kohta) ca 30 päeva jooksul. Täiendava vee kogus suurendab aluspinna tugevust veelgi täiendava tsementeerumisega. Paigaldatud TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub keskkonnatingimuste muutustele vastupidav tsement. Tsement on püsiv nii pH muutuste kui temperatuurimuutuste suhtes. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub materjal, mille filtratsioonimoodul on väiksem, kui 10-8 m/s. Seega puudub vajadus muuta juba poolkoksi ladestu sulgemiseks välja töötatud lahendust. Nii ajutises ladustamispaigas (vahetult konveieri otsa juure), transpordil kui ka ladestamise kohas ei saa välistada kuival perioodil tuha tolmamist. Isegi peale tsementeerumist ja kivistumist purustatakse tekkinud sidemed vahetult auto ratta all, laaduriga töötamisel jne. Seetõttu tuleb ladestut vajadusel ka niisutada. Niisutamisel kasutatakse õlitustatud vett. Täiendava vee lisamisel suureneb ka ladestu tugevus pinnakihis. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist. Poolkoks transporditakse prügilasse torukonveieri abil (kallurautod varuvariandina).
Pidevalt
Suitsugaaside puhastamise jääkproduktid
Vastavalt IPT Projektijuhtimine OÜ poolt koostatud tööle "VKG Energia OÜ Põhja Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ladustamine õlitootmise jääkide hoidlas. Geotehnilised arvutused ja juhised" järeldus, et suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ja õlitootmise jääke on võimalik ladestada hetkel kasutusel oleva metoodikaga. Selleks tuleb suitsugaaside puhastamise jääkprodukt eelnevalt segada Petroter tehastes tekkiva tahkesoojuskandja (TSK) tuhaga. See tähendab, et enne ladustamist segatakse TSK tuhk ja suitsugaaside puhastamise jääkprodukt mehaaniliselt (toimingukood D13x) ning edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt ladustusmetoodikale prügilasse.
Pidevalt
Reostunud pinnase ladestamine prügilas
Reostunud pinnase ladestamisel tuleb järgida ladestamismetoodikat (kärgtehnoloogia), tagada ladestatud jäätmete stabiilsus ja välistada ohtlike ainete leostumine tuhakärgedesse.
Jäätmed paigutatakse kärge 0,5 m paksuste kihtidena ning kaetakse seejärel 0,5…1 m paksuse niiske TSK tuha kihiga, mis takistab jäätmemassi sademevee imendumist. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksune nõuetekohaselt paigaldatud TSK tuha või poolkoksi kiht.“
Reostunud pinnase ladestamisel
Sõmerate jäätmete leostuvus
Ladestada tohib vaid selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ohtlike ainete leostuvus ei ületa keskkonnaministri määruses nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" toodud piirväärtusi. Määruse nr 38 § 22 lg 6 erandi kohaldamisel tuleb iga üksikjuhul küsida eraldi Keskkonnaameti kirjalikku nõusolekut enne jäätmete ladestamist, viidates 2018 a koostatud KMH-le (VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila ühendamine riikliku prügilaga ja prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine“, Tartu 2018, Hendrikson&Ko).
Vajadusel
Petroteri tehase fenoolpuhastusseadme (FPS) puhastatud vee kasutamine
Täiendav võimalus tuha niisutamiseks, järgides kasutusel olevat metoodikat. Tuha tsementeerumisel toimuv tugevuse kasv ning mineraloogilised muutused on sõltumata segamisel kasutatud veest ühesugused, üldjoontes on sarnane leostuskäitumine. Fenoolide leostuvuse vähendamiseks tuleb lasta FPS puhastatud veega tsementeerunud tuhal tsementeeruda pikema periood jooksul.
Fenoolpuhastusseadme (FPS) puhastatud vee kasutamisel
J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse35/59
J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
Failid
Nõuetekohase ohtlike jäätmete prügila ehitamine
Nõuetekohane ohtlike jäätmete prügila rajatakse vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine". Prügila täidetakse nõuetekohaselt niiske Petroter TSK tihendavate kihtidega, mis kindlustab kogu ladestu väga hea veepidavuse, filtratsioonimoodul k = 0,67..3,14 x 10-9 m/s, mistõttu on uue ohtlike jäätmete prügila nõrgvee teke minimaalne. Ladestu kuju on mägi nõlvaga 1:3, mis võimaldab nõlval tehnikaga liikuda ning tagab stabiilsuse. Lisaks ei nõua see hiljem täiendavaid töid. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist. Mäe välisküljele rajatakse jõesetete ladestamise kohas täiendavalt vähemalt 30 m paksune vall poolkoksist või TSK tuhast, mis TSK tuha korral kaitstakse aherainega 4 m paksuselt (poolkoksist vall kaitset ei vaja).
Lisaks ladestatakse prügilasse muudest keskkonnaprojektidest pärit jäätmeid. Ladestamine toimub OÜ IPT Projektijuhtimine eksperthinnangu töö nr 19-04-1480 alusel. Muudest keskkonnaprojektidest jäätmete puhul on tegu reostunud setete näol on tegemist mittetsementeeruva naftaprodukte sisaldava pinnasega, mistõttu sobib ladestamise metoodiks varasemalt väljatöötatud lahendus kärgedesse ladestamisel. TSK tuha ja mittetsementeeruva pinnase koosladestamisel tuleb tagada tekkiva kehandi stabiilsus. Üldstabiilsuse tagamiseks tehakse hoidla tavapärase väliskülje kõrvale täiendavalt moodustada vähemalt 30 m laiune vall poolkoksist või TSK tuhast. Reostunud pinnas paigutatakse kuni 1 m paksuse kihina ja kaldega 6 kraadi. Kiht tuleb seejärel katta 0,5-1 m paksuse tsementeeruva poolkoski või TSK tuhaga. Stabiilsusarvutused näitasid, et eelnevalt kirjeldatud ladestamismetoodikaga on tagatud kõik mäe stabiilsuse tingimused.
Pidev
Nõrgvee kogumine
VKG Energia Põhja SEJ korrastatud tuhaladestul on eraldi nõrgvee ehk drenaaživee kogumise süsteem. Kogunev vesi (arvestuslikult 102 200 m3/a) pumbatakse vajadusel Järve Biopuhastuse OÜ puhastile. Pumpla asub korrastatud tuhaladestu põhjaservas. Tuhaladestu korrastamise järgselt pole drenaaživee väljapumpamise vajadust olnud, kuna vett koguneb vähe. Kavandatava tegevuse tulemusena kogutakse kõigi VKG haldusesse kuuluvate prügilaalade ning ka riikliku suletud prügila ala 1 veed ühte süsteemi 64 m abs kõrguselt. Uue prügila ladestu moodustamise eelprojektis on järeldatud, et uue tuha kuivladestamise tehnoloogia kasutamisel moodustub madala filtratsioonimooduliga ja ühtlaselt tugev mäemassiiv ja sellest lähtuvalt uuest ladestust nõrgvett praktiliselt ei teki.
Pärast tuhaladestu katmist vettpidava kihiga nõrgvett enam ei moodustu
Sademevee kogumine
Uue prügila ladestu sademevee ärajuhtimine lahendatakse kahe järguna, et tagada pidev sademevee ärajuhtimine ka praegu juba korrastatud ladestusalalt ning hiljem muudetud sademevee ärajuhtimissüsteemi korral (ladestu täitmisel suletakse olemasolevaid kraave, rajatakse uusi kraavide süsteeme nii hooldustee kõrvale kui ka ladestusala piirile; juhul, kui kogumiskraavide võrgustikus on kavandatava tegevuse tõttu vaja teha ümberkorraldusi, tehakse need enne, kui uuele ladestule hakatakse jäätmeid paigutama). Kogumisbasseinidesse kogunenud vett kasutatakse vajadusel Petroter tuha niisutamiseks, milleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme (pumpla võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m).
Pidev
Prügila sulgemine
Ettevõte tegeleb poolkoksiprügila I ja II ladestusjärgu lõppkuju moodustamisega vastavalt kehtivale AS Entec Eesti poolt koostatud põhiprojektile (töö nr 1114/17). Projekteeritud mahu saavutamisel ladestu suletakse. Kuna nõuetekohaselt paigaldatud tuhk on filtratsioonimooduliga <10-9 m/s, ei ole projektiga ette nähtud eraldi isolatsioonikihi rajamist. Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks kaetakse tuhast pealiskiht platool kattekihiga, milleks sobib aheraine (minimaalselt 4 m paksune kiht) või ka poolkoks (10 m kiht). Erosiooni kahjustuste vältimiseks ja haljastuskihi rajamiseks kaetakse kattekiht TSK tuha ja reoveesette komposti seguga (1:1, max 40 cm, keskmiselt 30 cm paksune kiht) või vajadusel hüdrokülviga. Prügila järelhooldus toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".
Pidev
Seirekaevude ja seirepunktide kooskõlastamine
Esitada Keskkonnaametile uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastamiseks. Pool aastat enne uute ladestusetappide avamist
J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 36/59
J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk nr
Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti number
Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1. 1. Jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; 2. Ladestamiseks vaba maht
Jäätmelademe seire (poolkoksipru ̈gila ja tuhaladestu) üks kord aastas - X: 6587981, Y: 682709
2. BTEX, molu ̈bdeen ja arseen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 52827 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)
üks kord aastas 52827 X: 6588489, Y: 683840
3. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 52827 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)
üks kord poolaastas 52827 X: 6588489, Y: 683840
4. BTEX ja molu ̈bdeen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19542 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)
üks kord aastas 19542 X: 6589046, Y: 682719
5. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19542 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)
üks kord poolaastas 19542 X: 6589046, Y: 682719
6. Kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19549 (ordoviitsium - kambriumi veekihi kaev)
üks kord aastas 19549 X: 6589258, Y: 683678
7. BTEX ja molu ̈bdeen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19548 (Lasnamäe-Kunda veekihi kaev)
üks kord aastas 19548 X: 6589364, Y: 683934
8. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19548 (Lasnamäe-Kunda veekihi kaev)
üks kord poolaastas 19548 X: 6589364, Y: 683934
9. Veetase, As Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 19772 üks kord aastas 19772 X: 6587433, Y: 683720 10. Veetase, naftasaadused, benseen, tolueen, u ̈he- ja kahealuselised fenoolid,etu ̈u ̈lbenseen,
ksu ̈leenide summa Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 19557 üks kord aastas 19557 X: 6586300, Y: 681877
11. Veetase, naftasaadused, benseen, tolueen, u ̈he- ja kahealuselised fenoolid, etu ̈u ̈lbenseen, ksu ̈leenide summa
Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 18399 üks kord aastas 18399 X: 6459191, Y: 581723
12. Kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19543 (Ordoviitsium-Kambriumi veekihi kaev)
üks kord aastas 19543 X: 6587904, Y: 684240
13. Meteoroloogilised andmed: 1. ööpäevane sademete hulk; 2. õhutemperatuur; 3. tuule suund ja tugevus; 4. õhuniiskus; 5. aurumine
Punktid 1-4 üks kord päevas; Punktid 2 ja 3 üks kord päevas kell 14.00; Punkt 5 üks kord dekaadi jooksul
Üks kord päevas, üks kord dekaadi jooksul
- X: 6588130, Y: 681806
14. pH, BHT7, KHT, hõljuvaine, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftaproduktid, sulfaadid, kuivjääk, elektrijuhtivus
Poolkoksiprügila ühtlustusmahuti (sadevesi) üks kord kvartalis - X: 6588130, Y: 681806
J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus
Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - ohtlike jäätmete prügila 0 89 699 480
J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid
Jäätmekood 2 185 000 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk
J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 37/59
J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Jäätmekood Toimingu kood Piirkogus (t/a) 05 06 97* - Põlevkivi poolkoks D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 1 003 121 10 01 18* - Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed D13x - jäätmete kõrvaldamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 85 000 17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000 17 05 05* - Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000 17 05 07* - Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000
J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.
Väljalaskme nimetus VKG Oil heitvee väljalask
Väljalaskme kood IV002
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Kohtla jõgi
Suubla kood VEE1070700
Veekogumi nimetus Kohtla
Veekogumi kood 1070700_1
Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6587871, Y: 681711
Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
38/59
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2025 450 000 495 000 480 000 475 000 Arvestuslik
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
2025 Sulfaat (SO42-) SO4
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
2025 Kloriid (CL) Cl
2025 Nitrit (NO2-) NO2
2025 Nitraat (NO3-) No3
2025 Sulfiidid (S2-) Sf
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus
Perioodi lõpp
Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹
Puhastus aste %
Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2025 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.006 0.007 0.007 0.007
2025 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.002 0.003 0.002 0.002
2025 Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 0.001 0.001 0.001 0.001 0.001
2025 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.023 0.025 0.024 0.024
2025 Vask (Cu) 7440-50-8 0.05 0.023 0.025 0.024 0.024
2025 Tsink (Zn) 7440-66-6 0.20 0.09 0.099 0.096 0.095
2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 55 24.75 27.225 26.40 26.125
2025 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 6.75 7.425 7.20 7.125
2025 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.045 0.05 0.048 0.048
2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 56.25 61.875 60 59.375
2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
C10-C40 1 0.45 0.495 0.48 0.475
2025 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 0.675 0.743 0.72 0.713
2025 Heljum HEL 25 11.25 12.375 12 11.875
2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 6.75 7.425 7.20 7.125
2025 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded 39/59
V7. Väljalaskme seire nõuded
Proovivõtunõuded Sademevee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast
Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele
Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus
VKG Oil heitvee väljalask IV002 X: 6587871, Y: 681711 Kohtla 1070700_1 Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Heljum Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Ammoonium (NH4+) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kloriid (CL) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Nitraat (NO3-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Nitrit (NO2-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfiidid (S2-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Elavhõbe (Hg) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Tsink (Zn) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Antratseen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Benso(a)püreen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Fluoranteen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftaleen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Nonüülfenool (summa) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Pentaklorofenool Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas
Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks
Analüüsida võetud veeproovist metalli kogusisaldus osas: Cd, Cu, Hg, Pb, Zn, Cr. Piirväärtusi väljendatakse kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat
Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele
40/59
Veekogu nimetus
Veekogu kood
Suubla nimetus
Suubla kood Väljalaskme kood
Väljalaskme nimetus
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Proovi võtukoha nimetus
Proovi võtukoha koordinaadid (L‑Est)
Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise
sagedus Proovi võtmise aeg
Kohtla jõgi VEE1070700 IV002 VKG Oil heitvee väljalask
Kohtla 1070700_1 allikas X: 6585416, Y: 681082 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik
(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Üks kord kuus
Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud
C10 - C40) Üks kord kuus
Purtse jõgi VEE1068200 IV002 VKG Oil heitvee väljalask
Pärast Kohtla jõe suubumist
X: 6587633, Y: 672341 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik
(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Üks kord kuus
Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus
41/59
Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud
C10 - C40) Üks kord kuus
Kohtla jõgi VEE1070700 IV002 VKG Oil heitvee väljalask
Lüganuse küla X: 6584676, Y: 673870 Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik
(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Üks kord kuus
Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud
C10 - C40) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas
Purtse jõgi VEE1068200 IV002 VKG Oil heitvee väljalask
Enne Kohtla jõe suubumist
X: 6585462, Y: 672768 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik
(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus
Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Üks kord kuus
Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus
42/59
Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)
Üks kord kuus
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Metallide kontsentratsiooni määratakse metalli lahuse faasis filtreeritud veeproovis, kus filtri poori suurus on 0,45 µm.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku 43/59
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 3 130 tuh. Nm³
Muud gaaskütused Koksigaas 13 000 tuh. Nm³
Poolkoksigaas 13 000 tuh. Nm³
Muud gaaskütused Separaatorgaas 400 tuh. Nm³
Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete ja fossiilkütusetoodete tootmine
Põletusseade Jah
Põletus seadme summaarne soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth
40.518
Keskmise võimsusega põletus seade Ei
Suure võimsusega põletus seade Ei
Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist
Ei
Nafta saaduste, muude mootori- või vedel ‐ kütuste, kütuse komponentide või kütuse ‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Jah
Heite allikate arv tootmis territooriumil 57
Käitise töötajate arv 675
Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS
Emaettevõtte riik Eesti
Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Jah
Kauplemis süsteemi kohustus lase tegevus ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine
44/59
Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus
Käitaja teeb CO₂ heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.
Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi
Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane
A3. Heiteallikad Heite allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0006047 001 001, 7 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-3 X: 6588185, Y: 684175 HEIT0006049 004 004, Mahuti E-1 küünal (õliärastatud vesi), GGJ-3 X: 6588162, Y: 684183 HEIT0006058 010 010, 8 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-4 X: 6587956, Y: 683882 HEIT0006082 012 012, Seinaventilaatorid A/1...A/5 (koondallikas), GGJ-4 X: 6588006, Y: 683902 HEIT0006060 013 013, Seinaventilaator B-1, GGJ-4 X: 6587968, Y: 683793 HEIT0006081 020 020, Seinaventilaator B-3, GGJ-5 X: 6587998, Y: 684128 HEIT0006080 021 021, 11 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-5 X: 6587969, Y: 684123 HEIT0006078 023 023, Mahuti E-4 (õliärastatud vesi), GGJ-5 X: 6588009, Y: 684129 HEIT0006077 030 030, Laadimiskarp, 1000 t gg X: 6588007, Y: 684146 HEIT0006076 031 031, Ventilaator B-13, 1000 t gg X: 6588000, Y: 684129 HEIT0006075 032 032, Ventilaator B-2, 1000 t gg X: 6588002, Y: 684151 HEIT0006088 033 033, Ventilaator B-5, 1000 t gg X: 6588014, Y: 684149 HEIT0006087 034 034, Ventilaator A-10, 1000 t gg X: 6588012, Y: 684146 HEIT0006085 041 041, Ventilaator V-1, RKEÕS X: 6587939, Y: 683708 HEIT0006057 042 042, Ventilaator V-1a, RKEÕS X: 6587933, Y: 683718 HEIT0006056 043 043, Ventilaator B-1, RKEÕS X: 6587913, Y: 683678 HEIT0006090 046 046, Ventilaator B-046a, RKEÕS X: 6587981, Y: 683733 HEIT0008681 047 047, Ventilaator B-046b, RKEÕS X: 6587983, Y: 683729 HEIT0006073 054 054, Autotsisternide laadimisestakaad, Õlidestillatsioon X: 6587744, Y: 683615 HEIT0006072 055 055, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 korsten, Õlidestillatsioon X: 6587837, Y: 683633 HEIT0006071 060 060, Küünal A-2, Elektroodkoksi seade X: 6587541, Y: 683429 HEIT0006280 061 061, Koksikuupide ülemised luugud (koondallikas), Elektroodkoksi seade X: 6587543, Y: 683378 HEIT0006096 064 064, Bituumeni tahkestamise väljak, Elektroodkoksi seade X: 6587442, Y: 683467
X: 6587465, Y: 683504 HEIT0006095 065 065, Korsten D/1, Elektroodkoksi seade X: 6587548, Y: 683366 HEIT0006094 066 066, Korsten D/2, Elektroodkoksi seade X: 6587516, Y: 683431 HEIT0006275 080 080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon X: 6587643, Y: 683739 HEIT0006274 081 081, Ventilaator B-1, Fenoolide destillatsioon X: 6587646, Y: 683743 HEIT0006269 086 086, Fenoolide destillatsiooni soojendusseadme korsten X: 6587682, Y: 683763 HEIT0011087 087 087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine X: 6587554, Y: 683774 HEIT0006272 083 083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine X: 6587684, Y: 683716 HEIT0006271 084 084, Ventilaator B-2, Defenoleerimine X: 6587678, Y: 683701 HEIT0011088 091/1 091/1, KeskRVS gradiir nr 1, Heitveetsehh X: 6587829, Y: 683933
45/59
HEIT0011089 091/2 091/2, KeskRVS gradiir nr 2, Heitveetsehh X: 6587827, Y: 683933 HEIT0006256 092/1 092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587371, Y: 683729 HEIT0006255 092/2 092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587369, Y: 683728 HEIT0006276 093/1 093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587237, Y: 683273 HEIT0006261 093/2 093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587240, Y: 683276 HEIT0006045 095 095, Flotatsioonipumpla ventilatsioon, Heitveetsehh X: 6588237, Y: 683738 HEIT0006253 096 096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6588124, Y: 683674 HEIT0006070 098 098, Ventilaator B-604, Heitveetsehh X: 6588216, Y: 683782 HEIT0006069 099 099, Ventilaator B-602, Heitveetsehh X: 6588232, Y: 683749 HEIT0006263 100 100, Ventilaator B-603, Heitveetsehh X: 6588228, Y: 683763 HEIT0006067 102/1 102/1, Flotaator F-1, Heitveetsehh X: 6588267, Y: 683754
X: 6588273, Y: 683762 HEIT0006265 102/2 102/2, Flotaator F-2, Heitveetsehh X: 6588257, Y: 683776
X: 6588264, Y: 683782 HEIT0011090 106 106, Mudatihendaja Y-501 (pindheiteallikas, katuse ebatihedus), Heitveetsehh X: 6588115, Y: 683695 HEIT0006264 107 107, Mahuti B-7 (mudkogur), Heitveetsehh X: 6588216, Y: 683778 HEIT0006266 117 117, Mahuti E-502 (heitvesi), Heitveetsehh X: 6588123, Y: 683696 HEIT0006062 118 118, KeskRVS gradiirid nr 5 ja 6, Heitveetsehh X: 6587850, Y: 683950 HEIT0006063 119 119, KeskRVS gradiirid nr 7 ja 8, Heitveetsehh X: 6587860, Y: 683960 HEIT0006064 120 120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh X: 6588162, Y: 683662 HEIT0006050 005 005, GGJ-3 küünal, äkkheide X: 6588204, Y: 684210 HEIT0006061 014 014, GGJ-4 küünal, äkkheide X: 6587981, Y: 683854 HEIT0006066 024 024, GGJ-5 küünal, äkkheide X: 6587942, Y: 684073 HEIT0006254 035 035, 1000 t gg küünal, äkkheide X: 6587997, Y: 684189 HEIT0006097 057 057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon X: 6587847, Y: 683632 HEIT0012739 44 44, Ventilaator V-1 X: 6587959, Y: 683756 HEIT0012740 45/1 45/1, Ventilaator V-2a X: 6587962, Y: 683763 HEIT0012741 45/2 45/2,Ventilaator V-3a X: 6587949, Y: 683759 HEIT0012742 48/1 48/1, Ventilaator V-4/1j X: 6587952, Y: 683761 HEIT0012743 48/2 48/2, Ventilaator V-4/2j X: 6587958, Y: 683762 HEIT0012744 49/1 49/1, Ventilaator V-1, punkri B-110 pumbahoone X: 6587955, Y: 683718 HEIT0012745 49/2 49/2, Ventilaator V-1, punkri B-114 pumbahoone X: 6587928, Y: 683858 HEIT0012746 49/3 49/3, Ventilaator V-1, punkri B-311 pumbahoone X: 6587772, Y: 683974 HEIT0013014 50 50, Tuha niisutussõlm X: 6588287, Y: 682938
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas46/59
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus
Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2025 0.576 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 64.822 t 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 2025 2.199 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2025 0.25 t 123-86-4 n-Butüülatsetaat 2025 1.032 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2025 83 935.073 t Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 2025 0.759 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 51.856 t 71-43-2 Benseen 2025 4.223 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2025 10.66 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2025 2.113 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2025 10.66 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2025 4.257 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2025 21.35 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2025 21.35 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2025 10.66 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2025 149.323 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2025 1 752.759 t 7664-41-7 Ammoniaak 2025 30.50 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2025 2.078 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2025 7.529 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 67.461 t PM-sum Osakesed 2025 6.306 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 0.047 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 0.047 t
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik
50, Tuha niisutussõlm (50) HEIT0013014 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.967 g/s 001, 7 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-3 (001) HEIT0006047 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.023 g/s
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.003 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.003 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.003 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.011 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.007 g/s
004, Mahuti E-1 küünal (õliärastatud vesi), GGJ-3 (004) HEIT0006049 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s
010, 8 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-4 (010) HEIT0006058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.023 g/s
47/59
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.002 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.006 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.008 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.031 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.002 g/s
012, Seinaventilaatorid A/1...A/5 (koondallikas), GGJ-4 (012) HEIT0006082 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.173 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.002 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.015 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.001 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.008 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.028 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.035 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.177 g/s
020, Seinaventilaator B-3, GGJ-5 (020) HEIT0006081 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.005 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.004 g/s
023, Mahuti E-4 (õliärastatud vesi), GGJ-5 (023) HEIT0006078 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s
031, Ventilaator B-13, 1000 t gg (031) HEIT0006076 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s
042, Ventilaator V-1a, RKEÕS (042) HEIT0006057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.028 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.012 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.045 g/s
046, Ventilaator B-046a, RKEÕS (046) HEIT0006090 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.074 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.006 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s
48/59
054, Autotsisternide laadimisestakaad, Õlidestillatsioon (054) HEIT0006073 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 4.63 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.005 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.139 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s
060, Küünal A-2, Elektroodkoksi seade (060) HEIT0006071 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.024 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s
041, Ventilaator V-1, RKEÕS (041) HEIT0006085 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.095 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.035 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.014 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.055 g/s
013, Seinaventilaator B-1, GGJ-4 (013) HEIT0006060 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.017 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.004 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.006 g/s
055, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 korsten, Õlidestillatsioon (055) HEIT0006072 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 43.953 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.848 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.259 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.005 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.067 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.062 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.062 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.435 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.031 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.031 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.006 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.012 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.031 mg/s
021, 11 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-5 (021) HEIT0006080 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.49 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.01 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.036 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.009 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.009 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.009 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.053 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.154 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.041 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.36 g/s
030, Laadimiskarp, 1000 t gg (030) HEIT0006077 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.084 g/s
49/59
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.017 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.034 g/s
032, Ventilaator B-2, 1000 t gg (032) HEIT0006075 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s
033, Ventilaator B-5, 1000 t gg (033) HEIT0006088 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.005 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.036 g/s
034, Ventilaator A-10, 1000 t gg (034) HEIT0006087 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.062 g/s
043, Ventilaator B-1, RKEÕS (043) HEIT0006056 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s
047, Ventilaator B-046b, RKEÕS (047) HEIT0008681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.058 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.005 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.006 g/s
061, Koksikuupide ülemised luugud (koondallikas), Elektroodkoksi seade (061) HEIT0006280 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.032 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.013 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.019 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.032 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.292 g/s
50/59
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.031 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.252 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.02 g/s
064, Bituumeni tahkestamise väljak, Elektroodkoksi seade (064) HEIT0006096 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.417 g/s 065, Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) HEIT0006095 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 20.354 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.018 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 3.094 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.069 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.077 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.041 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.082 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 2.868 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.41 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.41 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.205 mg/s
066, Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) HEIT0006094 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 10.284 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.019 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.563 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.035 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.039 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.041 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 1.432 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.102 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.102 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.102 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.02 mg/s
080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon (080) HEIT0006275 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0 g/s
081, Ventilaator B-1, Fenoolide destillatsioon (081) HEIT0006274 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.008 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.008 g/s
086, Fenoolide destillatsiooni soojendusseadme korsten (086) HEIT0006269 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.014 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.01 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s
51/59
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s
087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine (087) HEIT0011087 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.001 g/s
083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine (083) HEIT0006272 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.002 g/s
084, Ventilaator B-2, Defenoleerimine (084) HEIT0006271 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.02 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.02 g/s
091/1, KeskRVS gradiir nr 1, Heitveetsehh (091/1) HEIT0011088 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 091/2, KeskRVS gradiir nr 2, Heitveetsehh (091/2) HEIT0011089 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/1) HEIT0006256 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/2) HEIT0006255 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/1) HEIT0006276 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
095, Flotatsioonipumpla ventilatsioon, Heitveetsehh (095) HEIT0006045 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
102/1, Flotaator F-1, Heitveetsehh (102/1) HEIT0006067 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s
106, Mudatihendaja Y-501 (pindheiteallikas, katuse ebatihedus), Heitveetsehh (106) HEIT0011090 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s
120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh (120) HEIT0006064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) HEIT0006253 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.263 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.006 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s
52/59
108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
100, Ventilaator B-603, Heitveetsehh (100) HEIT0006263 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.019 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.001 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/2) HEIT0006261 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
117, Mahuti E-502 (heitvesi), Heitveetsehh (117) HEIT0006266 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
118, KeskRVS gradiirid nr 5 ja 6, Heitveetsehh (118) HEIT0006062 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 119, KeskRVS gradiirid nr 7 ja 8, Heitveetsehh (119) HEIT0006063 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 098, Ventilaator B-604, Heitveetsehh (098) HEIT0006070 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.002 g/s
099, Ventilaator B-602, Heitveetsehh (099) HEIT0006069 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
102/2, Flotaator F-2, Heitveetsehh (102/2) HEIT0006265 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s
107, Mahuti B-7 (mudkogur), Heitveetsehh (107) HEIT0006264 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon (057) HEIT0006097 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 1.124 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.24 g/s
53/59
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 24.49 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 4.231 g/s
49/3, Ventilaator V-1, punkri B-311 pumbahoone (49/3) HEIT0012746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.077 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.002 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.008 g/s
49/1, Ventilaator V-1, punkri B-110 pumbahoone (49/1) HEIT0012744 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
49/2, Ventilaator V-1, punkri B-114 pumbahoone (49/2) HEIT0012745 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.039 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
44, Ventilaator V-1 (44) HEIT0012739 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.111 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
45/1, Ventilaator V-2a (45/1) HEIT0012740 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
45/2,Ventilaator V-3a (45/2) HEIT0012741 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
48/1, Ventilaator V-4/1j (48/1) HEIT0012742 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s
54/59
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s 48/2, Ventilaator V-4/2j (48/2) HEIT0012743 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s
035, 1000 t gg küünal, äkkheide (035) HEIT0006254 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 1.382 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 19.349 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 21.35 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 90.072 g/s
005, GGJ-3 küünal, äkkheide (005) HEIT0006050 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 8.285 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 116.023 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 128.026 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 540.108 g/s
024, GGJ-5 küünal, äkkheide (024) HEIT0006066 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 11.043 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 154.651 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 170.65 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 719.928 g/s
014, GGJ-4 küünal, äkkheide (014) HEIT0006061 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 8.285 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 116.023 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 128.026 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 540.108 g/s
A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite allikas Heiteallika
kood Püüdeseade Nimetus, tüüp
Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus
Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud
puhastusaste Puhastusastme ühik
Muu ühik
080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon (080) HEIT0006275 Söefilter 1 2 korda aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %
083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine (083) HEIT0006272 Söefilter 1 2 korda aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %
087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine (087) HEIT0011087 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %
092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/1) HEIT0006256 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/2) HEIT0006255 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/1) HEIT0006276 Söefilter 1 1 kord aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
80 %
55/59
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/2) HEIT0006261 Söefilter 1 1 kord aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
80 %
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) HEIT0006253 Söefilter 1 2 korda aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
80 %
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 % 120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh (120)
HEIT0006064 Söefilter 1 2 korda aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
80 %
108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4
Vesiniksulfiid 80 %
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus
Täitmise sagedus
Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)
Eritingimuse kirjeldus
Heiteseire Pisteline regulaarne
1. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest GGJ-3 7 ventilatsioonišahti koondallikas (001), GGJ-4 8 ventilatsioonišahti koondallikas (010), GGJ-5 11 ventilatsioonišahti koondallikas (021) väljuvast heitgaasist süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.
56/59
Heiteseire Pisteline regulaarne
2. Mõõta üks kord aastas heiteallikast Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) väljuvast heitgaasist vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), fenooli (CAS nr 108-95-2), n-Butüülatsetaadi (CAS nr 123-86-4 ), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.
Heiteseire Ühekordne 3. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest heiteallikatest 44, 45/1, 45/2, 48/1, 48/2, 49/1, 49/2 ja 49/3 väljuvast heitgaasist üks kord fenooli (CAS nr 108-95-2), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Heiteseire Pisteline regulaarne
4. Esitada Keskkonnaametile pidevseire andmed heiteallika toruahi P-3 väljuvast heitgaasist saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) osas. Kuukeskmiste pidevseire andmete aruanne mg/Nm3 (normaaltingimustel, kuivades gaasides 3 % hapnikusisalduse juures) ja g/s esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Kui pidevseireseade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (kvartali andmeid pole võimalik esitada), tuleb nimetatud saasteained mõõta pisteliselt.
Heiteseire Ühekordne 5. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest destillatsiooniseadme toruahju P-3 väljuvast suitsugaasist üks kord saasteainete osakesed (PMsum), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5), raskemetallid, benseen (CAS nr 71-43-2), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4), fenool (CAS nr 108-95-2) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt 17.01.2027. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.
Heiteseire Ühekordne 6. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) ja Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) väljuvast suitsugaasist üks kord vääveldioksiidi (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidide (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Mm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“
Välisõhu kvaliteedi seire
Pisteline regulaarne
7. Teostada õhukvaliteedi seiret saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) ja fenooli (CAS nr 108-95-2) osas järgnevalt: üks kord kuus Saka külas ja kaks korda kuus Kohtla-Järve linnas valides asukoha järgnevate hulgast eeldusel, et tuul puhub käitise suunast mõõtepunkti suunas: edelatuule puhul: 2,5 km - Olevi tn 15, 3,5 km - Põhja allee 20, foon - Kohtla-Nõmme, aianduskooperatiiv; läähetuule puhul: 2,5 km - Järveküla tee 46 (teel garaazide juures spordihoone taga), 3 km - Lõuna mikrorajooni lõunaosa, Outokumpu tn, foon - Tallinn-St.Peterburi mnt, ristmikust 500 m kaugusel; lõunatuule puhul: 3 km kaugusel - Saka küla, foon Kaevuri tn, endise autobusside lõpp-peatuse juures; loodetuule puhul: 2,5 km Käva aianduskooperatiivi juures, parempoolne teeserv, mälestusmärgi juures, Käva asula, Gaasi 8a, foon - Vana tee AS Nitrofert, 300-400 m Tallinna maanteest.
Töökorralduslikud nõuded
Pidev 8. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali kulu, seadmete töötunnid jne). Andmed esitatakse loa andja nõudmisel.
Müra seire Ühekordne 9. Teostada müra seiret käitise territooriumi piiril olulise tehnoloogilise muudatuse korral (nt uue seadme lisandumine jt), millega võib kaasneda mürataseme tõus. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile läbi KOTKAS infosüsteemi "Kohustused" saki kuu aja jooksul peale mõõtmiste läbiviimist.
Töökorralduslikud nõuded
Pidev 10. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3), kus kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone ning tulemused on dokumenteeritud kontrollkaardil (vähemalt kord aastas). QAL3 teostamise viis ja sagedus peab vastama QAL1 dokumentatsioonis määratule. Käitajal tuleb korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis aruandeaastale järgneva aasta 1.märtsiks. Esimest korda tuleb AST tulemused esitada 2025.a kohta, hiljemalt 01.03.2026. Käitajal peab olema protseduur, kuidas reageerida, kui kvaliteedi kontrolli või AST-i tulemused on väljaspool lubatud piire ning esineb rikkeid pidevseire seadme töös.
Muu Pisteline regulaarne
11. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 (samal aastal pole vaja esitada AST tulemusi). QAL2 aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Uus QAL 2 tuleb teostada ka peale igat suuremat muudatust käitise protsessis, peale uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL 2 teostatud, peale pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemusi. Uue QAL 2 tulemused peavad olema kasutusele võetud 6 kuu jooksul.
Heiteseire Ühekordne 12. Kuue kuu jooksul alates fuuside käitlemise alustamisest tuleb teostada kolm mõõtmist igast heiteallikast nr 046, nr 041, nr 042, nr 043. Mõõta tuleb fenooli, benseeni, tolueeni, ksüleeni, etüülbenseeni, alaifaatsete süsivesenike kontsentratsioonid ning arvutada hetkelised heitkogused (g/s). Protokollis fikseerida tegelik heitgaaside mahtkiirus.
57/59
Muu Pidev 13. Keskkonnatasu deklareerimisel määratakse saasteainete heitkogused: 1.1. seirekohustusega heiteallikate puhul deklareeritava perioodi kohta viimaste, tõendatult esinduslike mõõtmiste tulemuste alusel; 1.2. heiteallikatel, millele seirekohustust ei ole kehtestatud, LHK projektis esitatud sisendandmete ja arvutusmetoodika alusel (sh kasutatavad kütuseandmed ja teisendustegurid). Toruahju P-3 pidevseiratavate saasteainete heitkoguste määramisel võetakse aluseks kontsentratsiooni deklareeritava perioodi valideeritud (kehtiv) keskmine väärtus. Toruahju P-3 suitsugaaside kogus/maht (voog) määratakse arvutuslikult, lähtudes deklareeritava perioodi kasutatud küttegaasi(de) kogustest ja perioodi keskmisest alumisest kütteväärtusest; rakendatavad ühikute teisendused dokumenteeritakse (sh vajadusel standardtingimustele viimine, nt Nm³).
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Lähteolukorra aruanne 2025 Lisa 3: VKG_Oil_AS_lahteolukorra_uuendamine_2025.pdf Jah
Lähteolukorra aruanne Lisa 4: VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf Jah
LHK projekt Lisa 5: LHK projekt.pdf Jah
Käitise asukoha kaart Lisa 6: Asukohakaart.png Jah
Heiteallikate asendiplaan Lisa 7: Asendiplaan.png Jah
Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 8: Mura.pdf Jah
Lõhnasaaste hinnang Lisa 9: Lohnasaaste_hinnang_K.pdf Jah
Hajumisarvutuste kaart BTEX aasta Lisa 10: 2024_05_23_VKG_BTEX_Aa.jpg Jah
LHK lisa - Manused - 2024_05_23_VKG_PM_24h.jpg Lisa 11: 2024_05_23_VKG_PM_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart H2S 1h Lisa 12: 2024_05_23_VKG_H2S_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart NMVOC 24h Lisa 13: 2025_05_23_VKG_NMVOC_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart BTEX 1h Lisa 14: 2024_05_23_VKG_BTEX_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart BTEX 24h Lisa 15: 2024_05_23_VKG_BTEX_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart Cr 24h Lisa 16: 2024_05_23_VKG_Cr_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart NMVOC 1h Lisa 17: 2025_05_23_VKG_NMVOC_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart ksyleen 24h Lisa 18: 2024_05_23_VKG_ksyleen_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart metüülmerkaptaan 1h 1h Lisa 19: 2024_05_23_VKG_metmer_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart ksyleen 1h Lisa 20: 2024_05_23_VKG_ksyleen_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart NMVOC 24h äkkheide Lisa 21: vkg_kiviter_akk_nmvoc_24h_airviro_15022024.png Jah
Hajumisarvutuste kaart H2S 1h äkkheide Lisa 22: vkg_kiviter_akk_h2s_1h_airviro_15022024.png Jah
Hajumisarvutuste kaart NMVOC 1h äkkheide Lisa 23: vkg_kiviter_akk_nmvoc_1h_airviro_15022024.png Jah
Hajumisarvutuste kaart SO2 1h Lisa 24: 2025_02_21_VKG_SO2_1h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart SO2 24h Lisa 25: 2025_02_21_VKG_SO2_24h.jpg Jah
Hajumisarvutuste kaart NOx 1h Lisa 26: 2025_02_21_VKG_NOx_1h.jpg Jah
VKG_poolkoksimäe kuumenemiskollete seirekava.pdf Lisa 27: VKG_poolkoksimae_kuumenemiskollete_seirekava.pdf Jah
58/59
59/59
!
!
!
!
!
!
!
!
!
1
2
3
4
5
6
7 8
9
10
11
12
005
001
001/1 001/2
001/3
001/4
001/5
001/6
001/7
004
1 Raudteevagunitest põlevkivi etteandmise sõlm
2 Administratiivhoone, keskjuhtimispult
3 Poolkoksi põhipunker (poolkoksi laadimine kallurautodele)
4 Poolkoksi eemaldamise osakond
5 Tootmishoone (gaasigeneraatorite osakond)
6 Kondensatsiooni osakond
7 Mahuti O-1/2
8 Mahuti O-1/1
9 Mahuti O-2
10 Mahuti CK-1
11 Mahuti CK-2
12 Mahuti E-1
Number Nimetus Number Nimetus
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
GGJ-3
1:1 000
GGJ-3 hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
!
1
2 3
4 5
6
8
014
010
010/1
010/2
010/3 010/4
010/5
010/6
010/7
010/8
012
012/1
012/2
012/4
012/5
013
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
GGJ-4 1 Lukksepa-töökoda 2 Raudtee vagutitest põlevkivi etteande sõlm 3 Gaasigeneraatorite osakond 4 Mahuti O-1 5 Administratiivhoone
6 Poolkoksi eemaldamise osakond 7 Mahuti O-1 8 Mahuti O-2 9 Mahuti O-3
Number Nimetus Number Nimetus
1:1 000
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
GGJ-4 hooned ja rajatised
!
!
!
!
! !
!
!
!
!
!
!
! !
! !
! !
!
!
1
2
3
4
5
6
7
8 9
10
11
12
13
1415
16
17
18
19
20
21
22 23
24 25 26 27
28
29
30
31
32
024
035 020
021
021/1 021/2
021/3
021/4
021/5
021/7
021/8
021/9
021/10
021/11
023
030
031 032
033034
GGJ-5 ja 1000 t gg
0 20 40 60 8010 Meetrid ±
1 1000 t g/g 2 Kondensatsiooni osakonna juhtimispult GGJ-5 3 Administratiivhoone, lukksepatöökoda 4 Pumbajaam, masinasaal 5 Poolkoksi avariipunker 6 Gaasipuhurite hoone 7 Tootmishoone (gaasigeneraatorite osakond, keskjuhtimispult) 8 Kilbiruum 9 1000 t gg masinasaal 10 1000 t gg õhkjahutid 11 Vesijahutid 12 E-3/1 13 E-3/2 14 E-7 15 E-10 16 E-1/2
17 E-1/1 18 E-11 19 E-2/1 20 E-2/2 21 E-15 22 Ep-1,2 23 E-6 24 E-8/1 25 E-8/2 26 E-8/3 27 E-8/4 28 E-4 29 Tuhaeemaldusosakond 30 Põlevkivi etteandmise osakond 31 Põlevkivi 3. sordi laadimissõlm 32 Sõelumishoone
NumberNimetus NumberNimetus
1:1 000
Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
GGJ-5 ja 1000 t gg hooned ja rajatised
GGJ-5 ja 1000 t gg
±
Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade
1 Puhastatud põlevkiviõli pumbajaam 2 Generaatorõlide filtratsiooni hoone 3 Administratiivhoone 4 Alajaam nr.24 5 Kergefraktsiooni pumbajaam 6 Tsirkulatsiooniõli puhastusseadme hoone 7 Tahkejäägi pürolüüsiseade 8 Tsirkulatsiooniõli puhastusseadme pumpla 9 Elektri- ja automaatikaruum 10 E-7 11 E-12 12 E-2
13 E-1 14 E-3 15 A-13 16 E-6 17 E-8 18 E-2000 19 E-3000 20 A-9 21 A-1 22 A-2 23 A-3 24 E-14
25 E-15 26 A-4/1 27 A-4 28 A-12 29 A-11 30 E-5 31 Б-1 32 Б-110000 33 Б-130000 34 E-112 35 E-103 36 E-119
Number Nimetus Number Nimetus Number Nimetus
!
!
!
Õli ettevalmistuse hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
!
! !
!
!
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20 21 22 23
24 25
26
27
28 29
30
31
32 33
3435 36
041
042
043
046
047
048
040
1:1 0000 20 40 60 8010 Meetrid
GGJ-5 ja 1000 t gg
±
Põlevkiviõlide seade (õliladu)
1 Valmistoodangu lao pumbamaja 2 Administratiivhoone koos pumplaga 3 Raudteetsisternide laadimise estakaad 4 Autotsisternide laadimise estakaad
5 Park 4, mahutid E-19 - E-23 6 Park 3, mahutid E-13 - E-18 7 Park 2, mahutid E-7 - E-12 8 Park 1, mahutid E-1 - E-6
Number Nimetus Number Nimetus
!
!
!
Õliladu hooned ja rajatisedKiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
1
2
3 4
5 6
7
8
072
073
1:1 0000 20 40 60 8010 Meetrid
GGJ-5 ja 1000 t gg
±
Generaatorõlide destillatsiooni seade
1 Valmistoodangu pumbajaam 2 Keskjuhtimispult ja tootmishoone 3 Alajaam nr.8
4 Toruahi P-3 5 Mahutipark, mahutid E-1/10 6 A-14
7 A-15 8 Mahuti E-11 9 Mahuti C-3
Number Nimetus Number Nimetus Number Nimetus !
!
!
Generaatorõlide destillatsiooni seade hooned ja rajatised Kiviteri heiteallikad ! TAVAHEIDE
! AVARIILINE ÄKKHEIDE
! TEHNOLOOGILINE ÄKKHEIDE
!
!
! !
!
!
!!
!
1
2
3
4
5
67
8
9
057
054
055
056
050
051
052
053058
1:1 0000 20 40 60 8010 Meetrid