Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kohila Vallavalitsus

Märge tehtud: Juurdepääsupiirang kehtib kuni:

Alus:

KOHILA VALLAVALITSUS

Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS

Tuuli Teppo

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] kuupäev digiallkirjas nr 6-1/1

Kohila ja Sillaotsa paisud

Saatsite Kohila vallavalitsusele kirja nr 3-6.1/2026/644. milles annate teada, et RMK on alustanud

kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas, Kohila vallas, Kohila alevis

asuval Kohila paisul (katastritunnus: 31801:002:0100) ja Kohila Sillaotsa paisul (katastritunnus:

31701:001:1347).

Soovite kooskõlastada Kohila ja Kohila Sillaotsa paisudel kalade läbipääsu tagamise tööde

kavatsusdokumendid ning saada meie seisukoht ja projekteerimistingimusi eelprojekti tellimiseks.

Vallavalitsus tutvus 14.jaanuaril 2026.a RMK (Tuuli Teppo) poolt edastatud „Kohila paisul kalade

läbipääsu tagamise alternatiivsed lahendused“ ja „Kohila paisule kärestik-kalapääsu rajamise

kavatsus“ materjalidega. Nimetatud dokumente on tutvustatud ka Kohila vallavaolikogu

maakomisjonile ja Kohila Vallavolikogule.

Kohalik omavalitsus nõustub Kohila paisule ja Sillaotse paisu juurde kalapääsude rajamisega

järgmiste eelistuste ja tingimustega:

Kohila pais:

 eelistatud on tehiskärestik jõesängis ca 100 m ülesvoolu tänasest paisust arvestades, et kulud

selleks kannab RMK;

 ei nõustuta tööde kavatsuses toodud alternatiividega 3 ja 4.

 paisjärve veetase (paisutus, st tänane veetase) ei tohi alaneda või tohib alaneda minimaalselt;

 kaldad ja tänase jõesängi osa, mis ei jää kärestiku alla, heakorrastada projekti raames

haljasalaks;

 juhul, kui paisu kilbid likvideeritakse ja sild jääb kasutusse sõiduteena, tuleks rajada sillale

laiendus, st tee kõrvale jalakäijatele uus kõnnitee;

 uue tehiskärestiku rajamisega alaneb veetase jõe äärde jääva Tööstuse tänava lõunapoolsel

küljel (so tänasest jõesängist põhja poolsel osal). Seda ala täita (vähemalt 3-4m laiuselt) ja

heakorrastada selliselt, et Tööstuse tänava äärde oleks vallavalitsusel võimalik rajada

edaspidi kergliiklustee (kõnnitee).

 Rajatavast kärestikust põhjapoole jääva kalda järsk osa tuleb varingute vältimiseks

kindlustada;

 Sulgeda endise paberivabriku alla mineva toru ots selliselt, et see jääks nähtavale (ava jääks

vaadeldavaks);

 Keila jões Vetuka teest Kohila paisu poole on suured, kasutusest väljas olevad torud , mis

takistavad kalade liikumist. Need torud eemaldada jõest;

 tuleb tagada Kohila Vineerile veevõtt Keila jõest;

 projektiga koos esitada avalikustamiseks 3D visuaalid.

Sillaotsa pais

Vallavalitsus tutvus RMK poolt edastatud „Kohila Sillaotsa paisul kalade läbipääsu tagamise

kavatsus“ ja „ Kohila Sillaotsa paisul kalade läbipääsu tagamise alternatiivsed lahendused“

materjalidega.

Esitatud arvamused ja ettepanekud on järgmised:

 eelistatud on „Alternatiiv 1: möödaviik kalapääs paisutustaseme säilitamisega.“

 Juhul, kui ei õnnestu Käänutaguse kinnistu omanikult saada nõusolekut vee tänasel kujul

paisutamiseks, jääb tegevusteks „Alternatiiv 2: möödaviik kalapääs alandatud

paisutustasemega“, kus maksimaalne paisutustase peab jääma kuni 1 m;

 Ei nõustuta paisu likvideerimisega (alternatiiv 3)

 Tagada tuleb tulekustutusvee saamine (kuivhüdrantide toimimine);

 Tagada jõkke suunatud sademevee torude toimimine;

 Keila jõkke tuua kalamaime juurde.

 Maakaablite võimaliku rajamise osas suhelda projekteerimise käigus võrguettevõtetega

(Telia, Elering).

Lugupidamisega

/digiallkiri/

Siiri Treimann

keskkonnanõunik

Kohila Vallavalitsus

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/644

Kooskõlastuse küsimine Kohila Vallavalitsuselt (Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või

rändetakistustel.

RMK on alustanud kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas, Kohila

vallas, Kohila alevis asuval Kohila paisul (katastritunnus: 31801:002:0100) ja Kohila Sillaotsa

paisul (katastritunnus: 31701:001:1347).

Käesoleva kirjaga soovib RMK teavitada, et kokkuleppel Kohila Vallavalitsusega tellib RMK

eelprojekti mahus täiendavad alternatiivsed lahendused Kohila ja Kohila Sillaotsa paisudel kalade

läbipääsu tagamiseks. Valminud eelprojektid ja alternatiivsed lahendusvariandid esitatakse

edaspidi aruteluks.

RMK palub Kohila Vallavalitsusel kooskõlastada Kohila ja Kohila Sillaotsa paisudel kalade

läbipääsu tagamise tööde kavatsusdokumendid ning soovi korral esitada seisukoht ja

projekteerimistingimused, millega arvestatakse eelprojekti tellimisel ja koostamisel. Palume

kooskõlastada tööde kavatsusdokumendid digiallkirjaga ning saata vastuskiri e-maili aadressil

[email protected].

Kavandatavad alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Kohila pais“ ja lisas

2: „Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais“

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1, Tööde kavatsus_Kohila pais.pdf

Lisa 2, Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais.pdf

56287678 [email protected]

1

Kohila Sillaotsa paisul kalade läbipääsu tagamise kavatsus

a) Kalade läbipääsu tagamise eesmärk

Kohila Sillaotsa paisul (PAIS014090) kalade läbipääsu tagamise eesmärk on parandada kalade elupaiga-

ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100).

Kohila Sillaotsa pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila

paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on

ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise

seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette

nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2.

2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja

kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel

tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais.

Praegusel hetkel ei ole Kohila Sillaotsa paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja

allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks,

et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila jõgi joast allavoolu on arvatud lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse ning on väga heas seisundis. Keila joast ülesvoolu jääb

jõeosa, mille kalastiku liigiline koosseis on küll mõnevõrra erinev joast allavoolu jäävast, ent kalade

populatsioonid ja jõe ökoloogiline sidusus on paisude tõttu killustunud. Sellised populatsioonid

nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele.

Kohila Sillaotsa paisu juures on jõe vasakul kaldal osaliselt kinnikasvanud täiendav liigveelaskme kanal,

mille ülemises otsas on maakividest kaheharuline lävendülevool. Käesoleva tööde kavatsuse eesmärk

on leida lahendus paisul kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskmel möödaviik kalapääsu näol või paisu

likvideerimisega.

Tegevuste kirjeldus: Projekteerida Kohila Sillaotsa paisule kolm alternatiivset lahendust eelprojekti

mahus:

Alternatiiv 1: möödaviik kalapääs paisutustaseme säilitamisega. Eelprojekti koostamise eesmärk on projekteerida kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskme kanalist

möödaviik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad

suuremate kivide taga. Liigveelaskme kanali alaveepoolset otsa tuleb suunata paisule võimalikult

lähedale, kanali vooluosa tuleb kindlustada ning anda põhjale vajalik lang, mis on sobilik Keila jões

esinevatele kalaliikidele. Voolukiiruse vähendamiseks tuleb sängi paigutada voolurahustusrahnud nii,

et säiliks kanali võimalikult looduslähedane ilme. Seejuures säilitatakse Kohila Sillaotsa paisu

olemasolev paisutustase. Möödaviik kalapääsu hilisem hooldus jääb maaomaniku kanda, samuti on

maaomaniku kohustus keskkonnaloa taotlemine paisutusega jätkamiseks. Projekti seletuskirja tuleb

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

lisada muinsuskaitset käsitlev peatükk, milles kirjeldatakse projektala paiknemist mälestiste

kaitsevööndis ning kavandatava tegevuse mõju mälestistele ning ümbritsevale maastikule.

Alternatiiv 2: möödaviik kalapääs alandatud paisutustasemega. Eelprojekti koostamise eesmärk on projekteerida kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskme kanalist

möödaviik kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad

suuremate kivide taga. Arvestama peab, et suurem osa Keila jõe vooluhulgast suunatakse läbi

liigveelaskme kanali. Sellega muudetakse kogu jõe sängi dünaamikat nii, et senine liigveelaskmekanal

hakkab toimima peamise voolusängina. Suurveeaegselt tänane jõe ilme ei muutu, sest suurvesi saaks

valguda üle olemasoleva paisu. Maksimaalne paisutustase peab jääma kuni 1 m. Paisutustaseme

alandamiseks on vajalik paisu betoonkeha madalamaks teha. Projekteerimise käigus hinnatakse

täpsemalt, kuidas lahendada vee voolamine erinevate vooluhulkade korral. Liigveelaskme kanali

alaveepoolset otsa tuleb suunata paisule võimalikult lähedale ning kanali voolusäng tuleb kujundada

nii, et kanal suudaks vastu võtta suurema osa vooluhulgast. Sängi põhjale tuleb anda vajalik lang, mis

on sobilik Keila jões esinevatele kalaliikidele. Voolumustri mitmekesistamiseks tuleb sängi paigutada

voolurahustusrahnud nii, et säiliks kanali võimalikult looduslähedane ilme. Paisu hilisem hooldus jääb

maaomaniku kanda. Projekti seletuskirja tuleb lisada muinsuskaitset käsitlev peatükk, milles

kirjeldatakse projektala paiknemist mälestiste kaitsevööndis ning kavandatava tegevuse mõju

mälestistele ning ümbritsevale maastikule.

Alternatiiv 3: paisu likvideerimine. Eelprojekti koostamise eesmärk on projekteerida Kohila Sillaotsa paisu likvideerimine ning loodusliku

jõesängi taastamine paisutuse mõjualas. Senine pais ja liigveelaskme kanal likvideeritakse ning nende

asemel taastatakse loodusliku ilmega jõe voolusäng ja kaldaalad. Jõe sängi kujundamisel muudetakse

kogu jõe sängi dünaamikat selliselt, et jõe vool kulgeb ühtses, avatud ja looduslähedases sängis ilma

paisutava mõjuta.

Loodusliku jõesängi taastamise projekteerimisel tuleb arvestada, et kujundatava jõe sängi lang ei tohi

ületada 2,5%. Jõe voolumustrite ja põhjastruktuuri mitmekesistamiseks ning looduslähedase ilme

saavutamiseks paigutatakse sängi voolurahustusrahnud, mis aitavad luua sobivamaid elutingimusi

erinevatele vee-elustiku liikidele. Maakivide paigutamisel jõesängi tuleb arvestada sellega, et kanuud

ja süstad saaksid jões sõita. Muuhulgas tuleb välja selgitada, millises mahus ja kuidas tuleb korrastada

paisutusala alt avanev maastik, mille arvelt muutub avaliku ruumi ilme. Jõeäärse ala korrashoid pärast

tööde läbiviimist jääb maaomaniku vastutusele. Kohila Sillaotsa pais kuulub Kohila vesiveski (reg-nr

15223) mälestise koosseisu. Selle projektlahenduse korral nähakse ette paisu osaline likvideerimine,

seejuures säilitatakse ja eksponeeritakse vähemalt paisu betoonkehandi otsad markeerides selle endist

kogupikkust ja paiknemist jõesängis või säilitatakse mälestus pärandkultuuri objektist muul moel

kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga.

Asukoht: Kohila Sillaotsa pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis Keila jõel munitsipaalomandis katastriüksusel (tunnus 31701:001:1347).

3

Joonis 1. Kohila paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.

Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.

Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste

piirkonnaga jões.

Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksuse

tunnus 31801:014:0030).

Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega

AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.

4

ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6.Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Kohila Sillaotsa paisu paisutuskõrgus on 1,27 m (04.2025 seisuga). Paisu liigveelase on kivikbetoonist

trapetsikujuline ülevool, mille ülaveepoolse seina tagune on täidetud pinnasega, mille pealispind on

kindlustatud veerise ja maakividega. Kihtide vahele on pandud plastist geomembraan. Betoonpaisu on

vasakus kaldaosas pikendatud maakividest ülevooluga. Põhjalase on betoonpaisu sees 1,7 m laiune

puitšandooridega suletud tühjendusava, millele pääseb ligi mööda paisu ülevooluharja. Suurvee ajal ei

ole võimalik seal toimetada.

Vasak liigveelaskme külgkanal on põhijõest eraldatud kahe põhjapaisu ülevooluga. Alaveepoolne osa

on rajatud suurtest maakividest, ülaveepoolne osa on suure nõlvusega (1:6) rähkne pinnas. Kanali

põhja laius on ca 4 m.

Paisutusel puudub kehtiv keskkonnaluba.

5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

5

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Jõe vasakule kaldale möödaviik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Viljandi mnt 5b (31701:001:1347), Jõelõnga (31801:023:0003) ja Keila jõgi L4 (31701:001:0569). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse nii nimetatud kui ka objektile ligipääsuks vajalike kinnistute omanikega.

Joonis 2. Vaade Kohila Sillaotsa paisule ja vasakkalda liigveelaskme külgkanalile (27.02.2025).

Joonis 3. Vaade ühele kivi läviülevoolule vasakkalda liigveelaskme alguses (27.02.2025).

6

Mõju infrastruktuurile:

Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksus

tunnusega 31801:014:0030). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga.

Kohila Sillaotsa pais kuulub Kohila vesiveski (reg-nr 15223) mälestise koosseisu. Kohila vesiveski

paikneb vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal. Jõe vasakust kaldast ca 100 m

kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas. Mõlemat muinsuskaitseobjekti

hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste piirkonnaga jões. Kavandatav tegevus

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega

AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV. Kavandatavast tegevusest teavitatakse seotud osapooli.

Kohila Sillaotsa pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

EELISe3 andmetel on Kohila Sillaotsa paisu piirkonnas inventeeritud järgmiste II kaitsekategooria

kaitsealuste liikide leiukoht: veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),

pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tööde kavatsus ning valminud

projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes annab oma seisukoha ja vajadusel suunised

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Mõju ettevõtete tegevusele: Juhul kui paisu ei likvideerita, puudub mõju ettevõtete tegevusele (nt

vesiveski sihtotstarbeline kasutamine).

9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-

9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF

1

Kohila paisul kalade läbipääsu tagamise kavatsus

a) Kohila paisul kalade läbipääsu tagamise eesmärk

Kohila paisul (PAIS014080) kalade läbipääsu tagamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja

rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100).

Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga esimene paisrajatis

ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese

veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on

märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade

taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2.

2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja

kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel

tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais.

Praegusel hetkel ei ole Kohila paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu.

Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada

Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila jõgi joast allavoolu on arvatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse ning on väga heas seisundis. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille

kalastiku liigiline koosseis on küll mõnevõrra erinev joast allavoolu jäävast, ent nende kalade

populatsioonid ja jõe ökoloogiline sidusus on paisude tõttu killustunud. Sellised populatsioonid

nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele.

Kohila paisu piirkonnas on tegemist asukohaga, kus on kitsad olud: paisjärve vahetus läheduses on

autosild, teed, hooned ja eramaad, paisust allavoolu on jõe org kitsas ja järskude nõlvadega. Paisjärvel

on oluline rekreatiivne tähtsus kohalikule kogukonnale. Käesoleva kavatsusega planeeritakse säilitada

paisjärv vähendatud mahus. Samas käsitletakse ühe alternatiivina ka paisu täielikku likvideerimist,

arvestades, et ökoloogilisest vaatevinklist oleks see jõe tervise seisukohast parim lahendus.

Likvideerimise korral kavandatakse paisjärve asemele loodusliku jõe kujundamine koos esteetilise

avaliku ruumiga selle kallastel.

Tegevuste kirjeldus: Projekteerida Kohila paisule viis alternatiivset lahendust eelprojekti mahus. Alternatiivid 1 ja 2: tehiskärestik jõesängis ca 100-200 m ülesvoolu tänasest paisust. Koostada eelprojekt kahele alternatiivile tehiskärestiku kujundamiseks ligikaudu 100-200 m

olemasolevast paisust ülesvoolu. Arvestades asukoha kitsaid olusid, vähendatakse tehiskärestiku

jõesängi mahutamiseks paisjärve ulatust. Lisaks hinnatakse sõltuvalt alternatiivsest lahendusest ja Keila

jões esinevatest vooluhulkadest veetaseme alandamise vajadust. Tehiskärestik imiteerib looduslikku

kärestikulist jõelõiku ning on sobilik läbipääsuks kõikidele kalaliikidele. Kärestiku kujundamisel

arvestada, et see oleks ohutult ja funktsionaalselt läbitav kärestikuaerutajatele, tagades selleks vajaliku

sobiva infrastruktuuri ning läbimõeldud kujunduslahenduse. Tagada tuleb Kohila Vineer OÜ

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

veevarustus, säilitada ujumiskoht kohalikule kogukonnale ning vältida Jõesaare tänava ääres paisjärve

kaldal kasvavate puude kahjustumist. Samuti tuleb arvestada esteetilise avaliku ruumi kujundamisega

paisjärve alt vabaneval maa-alal.

Alternatiiv 3: tehiskärestik jõesängis, osaliselt sillast allavoolu. Koostada tuleb eelprojekt tehiskärestiku kujundamiseks paisust ülesvoolu, kusjuures arvestada tuleb,

et kärestik ulatub osaliselt sillast allavoolu. Arvestades asukoha kitsaid olusid, vähendatakse

tehiskärestiku jõesängi mahutamiseks paisjärve ulatust. Lisaks hinnatakse sõltuvalt alternatiivsest

lahendusest ja Keila jões esinevatest vooluhulkadest veetaseme alandamise vajadust. Tehiskärestik

imiteerib looduslikku kärestikulist jõelõiku ning on sobilik läbipääsuks kõikidele kalaliikidele. Kärestiku

kujundamisel arvestada, et see oleks ohutult ja funktsionaalselt läbitav kärestikuaerutajatele, tagades

selleks vajaliku sobiva infrastruktuuri ning läbimõeldud kujunduslahenduse. Tagada tuleb Kohila Vineer

OÜ veevarustus, säilitada ujumiskoht kohalikule kogukonnale ning vältida Jõesaare tänava ääres

paisjärve kaldal kasvavate puude kahjustumist. Samuti tuleb arvestada esteetilise avaliku ruumi

kujundamisega paisjärve alt vabaneval maa-alal.

Alternatiiv 4: tehiskärestik jõesängis allavoolu tänasest ujumiskohast. Koostada tuleb eelprojekt tehiskärestiku kujundamiseks tänasest ujumiskohast allavoolu jäävale

paisjärve alale. Selleks vähendatakse paisjärve veetaset ja ulatust, kuid paisutustase kärestiku kohast

ülesvoolu ei muutu võrreldes olemasoleva seisuga (muutub ainult sõltuvalt vooluhulkadest, nagu

praegugi). Tehiskärestik imiteerib looduslikku kärestikulist jõelõiku ning on sobilik läbipääsuks kõikidele

kalaliikidele, allavoolu jääv jõesäng taastatakse looduslikuks jõeks. Tagada tuleb Kohila Vineer OÜ

veevarustus ning säilitada ujumiskoht kohalikule kogukonnale, ning vältida Jõesaare tänava ääres

paisjärve kaldal kasvavate puude kahjustumist. Arvestada tuleb esteetilise avaliku ruumi

kujundamisega paisjärve alt vabaneval maa-alal.

Alternatiiv 5: paisu likvideerimine Koostada tuleb Kohila paisu ja paisjärve likvideerimise ning endise paisjärve alale loodusliku jõesängi

taastamise eelprojekt. Eesmärk on projekteerida paisu likvideerimine selliselt, et paisutust ei ole

võimalik hiljem taastada. Loodusliku jõesängi taastamisel tuleb arvestada, et paisjärve alune jõe sängi

lang ei tohi ületada 2,5%. Muuhulgas tuleb välja selgitada, millises mahus ja kuidas tuleb korrastada

paisjärvega seonduv paisutusala, mille arvelt muutub avalik ruum. Tagada tuleb Kohila Vineer OÜ

veevarustus ning säilitada ujumiskoht kohalikule kogukonnale, ning vältida Jõesaare tänava ääres

paisjärve kaldal kasvavate puude kahjustumist. Kujundatav looduslik jõgi rikastab linnaruumi ja pakub

uusi puhkevõimalusi avalikus ruumis.

Asukoht: Kohila pais asub Keila jõel Kohila vallas Kohila alevis munitsipaalomandis katastriüksusel Tööstuse tänav L3 (tunnus 31801:002:0100). Pais paikneb transpordimaa silla all. Paisust ülesvoolu paikneb Kohila paisjärv (VEE2029840) katastriüksusel tunnusega 31701:001:0568.

3

Joonis 1. Kohila paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Kohila paisu ületab Tööstuse tänav L3 transpordimaa sild (katastriüksuse tunnus 31801:002:0100).

Kohila paisust vahetult ülesvoolu ületavad paisjärve elektriõhuliinid alla 1 kV (nimetus AMKA.3x50+70).

Kohila paisust ca 100 m ülesvoolu ületavad paisjärve maa-alused sideliinid (Maa- ja Ruumiamet vid

55907892 ja 78555049).

Kohila pais ning osaliselt ka paisjärv paiknevad mitme Kohila mõisaga seotud muinsuskaitseobjekti

kaitsevööndis (Kohila mõisa sepikoda, Kohila mõisa valitsejamaja, Kohila mõisa tall-tõllakuur, Kohila

mõisa peahoone, Kohila mõisa ait-kuivati, Kohila mõisa teenijatemaja).

Lähimad hüdrandid asuvad Kohila paisust lõunas ca 75 m kaugusel Tööstuse tänaval (nr 223) ning

paisjärvest põhjas (nr 224 ja 225).

Paisjärve servas Posti tänava ja Side tänava ristumise asukoha läheduses paikneb kohaliku kogukonna

ujumiskoht.

4

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila

joast suudmeni. Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga

esimene paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-Eesti

vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii

ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud.

Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine,

hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste

parandamise teel6.

Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt

lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See on lõhkunud jõe ökoloogilise sidususe ning ei võimalda saavutada

kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid

(hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel

mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla

on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7.

Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu

pais) suvise veetemperatuuri tõusu3.

Keskkonnaagentuuri poolt tellitud uurimistöö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel

kalade rändetingimuste parandamiseks“ (töö nr 0712; Tartu 2013) kohaselt on kalade läbipääsu

tagamine Kohila paisul vajalik ja rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Läbipääsu

vajalikkust kaladele skaalal 1 kuni 5 hinnati eksperthinnangus hindega 28. Kalade läbipääsu vajalikkuse

hindamisel võeti arvesse järgmisi asjaolusid: läbipääsu mõju siirdekaladele, antud veekogu kalastiku

seisundile, teiste veekogude kalastiku seisundile, Natura- ja kaitsealadel kaitstavatele kalaliikidele ja

tõkestatud veekogu suurust ja kalanduslikku tähtsust. Kohila paisu piirkonnas hinnati Keila jõgi

liigirikkaks eurütoopstete liikide (laia ökoloogilise amplituudiga liigid) piirkonnaks. Selle kalakoosluse

rändevajadused sarnanevad liigivaese forellipiirkonna omaga. Koosluses esineb liike, kelle jaoks

rändevõimalus on oluline. Sisemaa jõgedes on rändavateks liikideks haug, särg, teib, turb, viidikas,

harvem jõeforell jt liigid. Vaatamata asjaolule, et kalastiku seisund on hinnatud enamike paisude

vahelistel lõikudel hetkel heaks, on paisud surveteguriteks ning kalastiku seisund suure tõenäosusega

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Hinnang kalade läbipääsu vajalikkuse kohta anti järgmise 5-pallilise skaala järgi: 1 - läbipääs vajalik, rändetee avamisel on väga oluline positiivne mõju kalastikule; 2 - läbipääs vajalik, rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule; 3 - läbipääs vajalik, rändetee avamisel on väheoluline positiivne mõju kalastikule; 4 - läbipääs ei ole vajalik, rändetee avamisel on ebaoluline mõju kalastikule; 5 - läbipääs ei ole vajalik, rändetee avamisel mõju kalastikule puudub („Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“ (töö nr 0712; Tartu 2013), lk 63).

5

halveneb. Eesti Maaülikooli jõeforelli ja harjuse ning elupaikade inventuuris3 on hinnatud Kohila pais

röndetõkkena ülioluliseks, sest on kaladele täiesti ületamatu ning jagab Keila jõe sisuliselt pooleks.

Kohila paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 2,5 m. Tegemist on kaheavalise läviülevooluga, mille

avade laius on 2x7,1 m. Mõlemad avad on jagatud metallpostidega 6-ks läbivooluavaks. Kivikbetoonist

jõesamba paksus on 70 cm kaldasammaste laius ca 5 m.

Paisutusel on kehtiv keskkonnaluba L.VV/3271769.Kohila paisjärv (VEE2029840) on 550 m pikkune

veekogu, mille veepeegli pindala on 4.5 ha, keskmine sügavus 2,5 m ja kaldajoone pikkus 1810 m.

Paisjärves on kaks saart, mille pindala on kokku 0,2 ha1.

9 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/?represented_id=None)

Joonis 3. Vaade Kohila paisule ülaveepoolelt (27.02.2025).

6

Joonis 2. Vaade Kohila paisule alaveepoolelt (27.02.2025).

Joonis 3. Kohila paisu ületav üherealine autosild (27.02.2025).

7

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamisega enim seotud katastriüksused on

Tööstuse tänav L3 (31801:002:0100), Keila jõgi L3 (31701:001:0568), Keila jõgi L2 (31701:001:0567),

Tööstuse tänav 19h (31701:001:1154), Tööstuse tänav L4 (31801:002:0046), Jõesaare

(31801:010:0007), Jõesaare tänav (31801:010:0012). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute

omanikega. Paisu täielikul likvideerimisel on tegevuse mõjuulatus suurem.

Mõju infrastruktuurile:

Kohila paisu ületab munitsipaalomandis Tööstuse tänav L3 transpordimaa sild (katastriüksuse tunnus

31801:002:0100). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Kohila Vallavalitsusega.

Kohila paisust vahetult ülesvoolu ületavad paisjärve elektriõhuliinid alla 1 kV (nimetus AMKA.3x50+70)

ning Kohila paisust ca 100 m ülesvoolu ületavad paisjärve maa-alused sideliinid (Maa-amet vid

55907892 ja 78555049). Kavandatavast tegevusest teavitatakse seotud osapooli.

Kohila pais ning osaliselt ka paisjärv paiknevad mitme Kohila mõisaga seotud muinsuskaitseobjekti

kaitsevööndis (Kohila mõisa sepikoda, Kohila mõisa valitsejamaja, Kohila mõisa tall-tõllakuur, Kohila

mõisa peahoone, Kohila mõisa ait-kuivati, Kohila mõisa teenijatemaja). Kavandatavad tööd

kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Lähimad hüdrandid asuvad Kohila paisust lõunas ca 75 m kaugusel Tööstuse tänaval (nr 223) ning

paisjärvest põhjas (nr 224 ja 225). Kavandatavad tööd kooskõlastatakse Päästeametiga.

Paisjärve Tööstuse tänava sillapoolses otsas vasakul kaldavööndis paikneb Kohila Vineer OÜ

veevõtukoht.

Kohila pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

EELISe3 andmetel on Kohila paisu piirkonnas inventeeritud järgmiste II kaitsekategooria kaitsealuste

liikide leiukoht: hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), veelendlane

(Myotis daubentonii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja

suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tööde kavatsus ning valminud projekt kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga, kes annab oma seisukoha ja vajadusel suunised leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)10 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

10 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-

11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF

8

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede ökoloogilise sidususe taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Mõju ettevõtete tegevusele:

Paisjärvest ammutab vett Kohila Vineer OÜ. Projektlahendus peab arvestama, et tagada tuleb ettevõtte

veega varustatus.

Siiri Treimann Teie 27.02.2026 nr 6-1/1

Kohila Vallavalitsus

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

6.1/2026/644

Vastus Kohila ja Sillaotsa paisude eelprojekti tingimuste kohta

Täname Teid esitatud seisukohtade eest seoses Kohila ja Sillaotsa paisude kalade läbipääsu

tagamise kavatsustega.

RMK on varasematel aruteludel selgitanud, et eelprojekti tellimist saame läbi viia üksnes

tingimustel, mis on kooskõlas rahastaja nõuetega. Rõhutame veelkord, et looduskaitselistest

vahenditest rahastatavate tegevuste puhul on lubatud vaid olemasolevate rajatiste,

infrastruktuuride ja ökosüsteemide taastamine. Uute rajatiste ehitamine ei kuulu vahenditest

abikõlblike tegevuste hulka. Seetõttu ei ole põhjendatud eelprojekti tellimine tingimustel, mis

sisaldavad mitteabikõlblikke tegevusi.

Kohila Vallavalitsuse esitatud tingimused eelprojekti tellimiseks sisaldavad tegevusi, mis ei ole

rahastaja nõuetega kooskõlas. Juhul kui Vallavalitsus jääb nende tingimuste juurde, ei ole RMK-l

võimalik projekteerimisega jätkata. Sellisel juhul teavitame protsessi lõpetamisest

Keskkonnaametit ning paisudega seotud keskkonnanõuete täitmise vastutus jääb rajatiste

valdajana vallale.

Kohila paisu osas märgime järgmist:

• Looduskaitselistest vahenditest ei ole võimalik rajada uusi rajatisi, sh sillalaiendust

jalakäijatele.

• Selleks, et Keila jões Vetuka teest ülesvoolu saaks kavandada torude eemaldamist, palume

Vallavalitsusel esitada vastav teave ja kinnitada, et need torud ei ole enam kasutusel.

Lisaks, võimaliku keskkonnareostuse vältimiseks palume esitada info selle kohta, milleks

neid torusid on kunagi kasutatud.

Sillaotsa paisu osas märgime:

• Kuivhüdrantide rajamine ei ole põhjendatud juhul, kui paisutus säilib. Küll aga on vajalik

tagada olemasolevate lahenduste toimimine.

• Keila jõkke kalamaimude asustamise vajaduse ja põhjendatuse selgitavad välja vastava

valdkonna teadlased ning see ei saa olla projekteerimise eeltingimus ilma teadusliku

aluseta.

• Maakaablite rajamine ei ole põhjendatud, kui vastavad kaablid piirkonnas täna ei paikne

ning nende rajamise vajadus ei tulene otseselt alternatiivsest lahendusest. Vajadusel toimub

suhtlus võrguettevõtjatega projekteerimise käigus.

RMK eesmärk on leida lahendus, mis parandab kalade rändetingimusi ning tagab Keila jõe

ökoloogilise sidususe, lähtudes kehtivatest keskkonnanõuetest ja rahastustingimustest.

Eelprojektide tellimise eesmärk on seejuures kõigi võimalike alternatiivide ning nende

maksumuste kaardistamine. Juhime tähelepanu, et edastatud tingimused välistavad osa

lahendusvariante, mis ei ole eelprojekti etapis kooskõlas hea projekteerimistavaga ega võimalda

kõigi võimaluste võrdset kaalumist.

Palume vallavalitsusel eeltoodut arvestades oma seisukohad üle vaadata ning anda teada, kas

ollakse valmis jätkama projekteerimist rahastaja nõuetega kooskõlas olevatel alustel.

2 ${text.ak}

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Sandberg

Veeökoloogide juht

looduskaitseosakond

Tuuli Teppo

56287678 [email protected]