Seisukoht (Kuusalu valla poollooduslike koosluste rendimaad)

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Mari-Ann Tammiste

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 21.01.2026 nr 3-1.1/2026/356

Meie 20.02.2026 nr 7-11/26/1409-3

Seisukoht (Kuusalu valla poollooduslike

koosluste rendimaad)

Austatud Mari-Ann Tammiste Soovite Keskkonnaametilt kui kaitseala valitsejalt arvamust, kas Kuusalu vallavalitsuse

ettepanek saab olla piisavaks aluseks kitsendamaks kõnealuste alade hooldamise tingimusi selliselt, et karjatamine oleks keelatud ning lubatud vaid niitmine.

Kuusalu vallavalitsus viitab oma kirjas keeldumise alusena keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg 1 ja § 38 lg 4.

KeÜS § 38 lk-s 4 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt on veekogu kaldakinnisasja omanikul

kohustus lubada igaühel kallasrada kasutada. KeÜS kommentaarid (2015) toovad välja, et kallasraja maaomaniku või -valdaja õiguste

piiramist leevendab KeÜS § 38 lg 5, mis lubab omanikul või valdajal kallasrada põhjendatud vajaduse korral tõkestada. Selline vajadus võib esineda näiteks siis, kui rajatakse

kuivenduskraav või veepiirini ulatuv karjamaa. Praktikas on kallasraja tõkestamise vajadus sagedane näiteks rannaniitude hooldamisel loomade karjatamisega, mispuhul on vajalik karjaaedade rajamine kallasrajale.

Kallasraja tõkestamine ei tähenda kallasraja sulgemist. Kallasraja sulgemise tingimused on

eraldi reguleeritud KeÜS §-s 39. Kallasraja tõkestamise korral tuleb kaldaomanikul või - valdajal tagada kallasrajal liikujaile tõkkest üle- või läbipääs. Näiteks karja- ja muudel aedadel peavad kallasraja peal olema hõlpsat edasiliikumist võimaldavad väravad ning

kuivenduskraavidele tuleb rajada sillad või purded. Kallasrajal liikumise võimalus ei tohi seejuures olla tehtud ülemäära keeruliseks, samuti peab tõkkest üle- või läbipääs olema

kallasrajal liikujaile turvaline. Tõkkest peab üle- või läbipääs tagatud olema ka suurvee. KeÜS § 38 lg 5 järgi võib kalda omanik või valdaja kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse

üksuse (KOV) või Maa- ja Ruumiameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või

läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. KeÜS muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on KOV kirjalik nõusolek

vajalik selleks, et omavalitsus kohaliku elu tundjana selgitaks välja, kas kallasraja tõkestamise vajadus on põhjendatud ja proportsionaalne igaüheõigusega kallasrajal liikuda. Seejuures tuleb

2 (2)

KOV-l võtta arvesse kõiki olulisi asjaolusid, mh ka veekogu rekreatiivset tähendust ja

külastatavust. Kuna kallasraja tõkestamise puhul ei ole avalikkuse liikumine kallasrajal takistatud, vaid üksnes mõnevõrra raskendatud, ei pruugi avalik huvi kallasraja tõkestamise keelamiseks enamasti kuigi oluline olla ning maaomanik peaks üldjuhul saama vajalikud aiad

rajatud.

Arvestades maaüksuste suurust ja looduslikke tingimusi, sh ei ole need maaüksused valdavalt kallasrajal, ei ole KOV-i nõue hooldada Natura 2000 alal kaitse-eesmärgiks olevaid poollooduslikke kooslusi üksnes niitmise teel Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud ega

proportsionaalne. KOV-l puudub õigus kehtestada kohustus hooldada poollooduslikke

kooslusi ainult niitmise teel pelgalt põhjusel, et need paiknevad kompaktse hoonestusega

alade läheduses. Teisisõnu, KOV saab keelduda nõusoleku andmisest kallasraja tõkestamisele (ehk kallasrajale karjaaia rajamisele) vaid põhjendatud juhtudel.

Kallasraja tõkestamise tingimusi saab KOV reguleerida üksnes selgelt ja konkreetselt

põhjendatud juhtudel. Põhjendatud ei ole nõue, mis laieneb tervetele maaüksustele, sh

aladele, kus kallasrada ei paikne. Samuti ei tulene õigusaktidest kohustust tagada ligipääs kallasrajale igalt kaldaäärselt kinnisasjalt; piisab, kui juurdepääs on tagatud mõistlike vahemaade tagant. Juurdepääs peab olema korraldatud viisil, mis on kohapealseid olusid

arvestades mõistlikult hõlbus. Rannaniitude hoolduskava toob välja, et rannaniitude niitmine on karjatamisest

tunduvalt töömahukam ja ökoloogiliselt vähemefektiivne, mistõttu tasub seda kasutada

vaid erandjuhtudel. Niidetud pilliroog tuleb kokku koguda ja niidult ära toimetada või

põletada, mis tihti on aga märja pinnase või tormide tõttu võimatu. Tihti muudab ka rannaniidu kivisus ja maastiku keerulisus niitmise raskeks ning niitmise soodustamiseks kive alalt ära vedada või muud moodi ala looduslikku vahelduvust muuta ei tohi.

Juhime ka tähelepanu, et pärandniidu hooldustoetuse taotlemisel on maaelu ministri

23.12.2022 määruse nr 79 § 8 lg 4 alusel rannaniidul lubatud ainult karjatamine. Seega

niitmine oleks lubatud rannaniidul ainult erandjuhul, kui see on vajalik ülekaaluka

liigikaitselise eesmärgi saavutamiseks.

Eeltoodust tulenevalt peab KOV oma nõuete kehtestamisel lähtuma asjaolust, et keelata saab

vaid kallasrajale karjaaedade rajamist, tõkestamise keelamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, sh kaalumisel arvestada nii Natura 2000 alade kaitse-eesmärke, maaomanike/- valdajate õigusi, konkreetse ala tegelikke looduslikke ja ruumilisi tingimusi ning kogukonna

vajadusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond

Krista Pukk 5699 5021

[email protected]

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto

74604 Harjumaa

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

EE742200001120050586

Swedbank

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

11.03.2025 nr 8-5/606-1

Kuusalu Vallavalitsuse ettepanekud

pärandniitude rendile andmisel

Riigi kinnisvararegistris on algatatud 19.02.2025 menetlus nr 25-971, mille eesmärgiks on

kinnisasjade vajalikkuse väljaselgitamine. Riigimetsa Majandamise Keskus teatab kavatsusest

anda tasu eest kasutamiseks kinnisasjad. Palutakse teavet, kas menetluse nr 25-971 teates olev

vara on vajalik avalikul eesmärgil või riigivõimu teostamiseks. 26.02.2025 edastati Kuusalu

Vallavalitsusele e-posti teel täpsustavat informatsiooni, millest nähtub, et riigivara kavatsetakse

anda rendile pärandniitude hooldamise eesmärgil (nii niitmise kui ka karjatamise viisil).

Rendile antavate maade nimekirjas on mitmed kinnisasjad, mis asuvad tihedalt hoonestatud

piirkonnas ja on kohalike kogukondade elanike poolt aktiivses kasutuses. Aktiivse kasutuse

tingib asjaolu, et tegemist on mereäärsete katastriüksustega, mille kaudu kohalikud elanikud

pääsevad kallasrajale ning mille koosseisus on ka kallasrada. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 38 lõige 1 sätestab, et kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava

veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle

kaldal liikumiseks. KeÜS § 38 lõige 4 ütleb, et kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada

kasutada. Ilmselgelt takistab loomade karjatamine inimeste kallasrajal vaba liikumist ja sellel

viibimist. Samuti peaks kari olema piiratud alal, mida on muutuva veepiiri korral keeruline

tagada. Elektrikarjuse piirde rajamisel kaldaalale ja osaliselt vette võib esineda risk, kus tugev

lainetus või muutuv veetase kannab elektrikarjuse osasid merealale - tekitab reostust ning

veepiiril või osaliselt vees olev elektrikarjus on ohtlik inimestele ja loomadele.

Kuusalu Vallavalitsus teeb järgnevate rendile antavate katastriüksuste maa-alale jäävate

pärandniitude hooldamise tingimustes omapoolsed ettepanekud.

1. Kasispea külas, Loksa metskond 35 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0310)

jääva ca 5,42 ha suuruse maa-ala osas on hooldamiseks kehtestatud eritingimustena

välja toodud kohustus hooldada maatükki iga-aastase karjatamise abil.

Vallavalitsuse hinnangul tuleks kõnealust maa-ala hooldada ainult niitmise teel, sest

hooldatav ala asub kallasrajal ja hoonestatud kinnistute läheduses. Kariloomade

kasutamine Loksa metskond 35 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0310) jääval

pärandniidu alal võib põhjustada häiringuid, mis viivad vaidlusteni kogukonna ja

rentnike vahel. Samuti puudub läbi avalike teede juurdepääs kariloomade transpordiks

pärandniidu alale.

2. Viinistu küla, Loksa metskond 30 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0260)

jääva ca 27737 m2 asuva maa-ala osas on hooldamiseks kehtestatud eritingimusena

välja toodud kohustus hooldada maatükki iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga

aastase karjatamise abil.

Vallavalitsuse hinnangul tuleks kõnealust maa-ala hooldada ainult niitmise teel, sest

hooldatav ala asub kallasrajal ja üldplaneeringu järgse kompaktse hoonestusega ala

piiril ning hoonestatud kinnistute läheduses.

3. Pärispea küla, Lutsu katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:1174) jääva ca 4176

m² suurusele maa-alale hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada

maatükki iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil. Niidetud

hein tuleb kokku koguda ja maatükilt ära vedada.

Vallavalitsuse hinnangul tuleks Lutsu katastriüksusel (katastritunnus 42301:003:1174)

paiknevat pärandniidu ala hooldada ainult niitmise teel. Lutsu katastriüksus asub

üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alal ning hoonestatud kinnistute

naabruses, mistõttu tuleks seda hooldada ainult niitmise teel. Eelnevalt peab olema

kokkulepitud eraomandis olevate naaberkinnisasjade omanikega, kuskohast on võimalik

pääseda hooldustööde teostamise tehnikaga pärandniidu maa-alale.

4. Viinistu küla, Loksa metskond 31 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0270)

jääva pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada

maatükki iga-aastase karjatamise abil.

Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 31 (katastritunnus 42301:003:0270)

katastriüksusele jääval pärandniidu alal hooldust läbi viia ainult niitmise teel, et tagatud

oleks inimeste vaba liikumine ja viibimine kallasrajal.

5. Turbuneeme küla, Loksa metskond 394 katastriüksusele (katastritunnus

42301:003:1095) jääva pärandniidu hooldamise tingimuseks on märgitud, et maa-ala

tuleb hooldada iga-aastase niitmise teel.

Vallavalitsus märgib täiendavalt, et kuna Loksa metskond 394 (katastritunnus

42301:003:1095) katastriüksus paikneb üldplaneeringu kohaselt kompaktse

hoonestusega ala kõrval, siis tuleb hooldust läbi viia ainult niitmise teel.

6. Viinistu küla, Loksa metskond 406 katastriüksusele (katastritunnus 35301:001:1948)

jääva ca 267228 m² ja 36523 m² suuruse pärandniidu ala hooldamise tingimuseks on

märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga-

aastase karjatamise abil. Täiendava märkusena on välja toodud, et ala ei ole

masinatega niidetav.

Vallavalitsuse hinnangu tuleks Loksa metskond 406 (katastritunnus 35301:001:1948)

katastriüksusele jääva pärandniidu ala hooldamist teostada siiski ainult niitmise teel.

Nimelt jääb pärandniidu alale väga pikk lõik kallasrada, millel tuleb tagada vaba

liikumine ja viibimine. Samuti on suure alaga, mida on keeruline piirata, et kari ei

pääseks eraomandis olevatele kinnisasjadele. Lisaks jääb üks Loksa metskond 406

katastriüksusel paiknev pärandniidu ala hoonestatud kinnisasjade naabrusesse.

7. Viinistu küla, Loksa metskond 282 katastriüksusel (katastritunnus 42301:003:1228)

asuva pärandniidu ala hooldamise tingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb

hooldada iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil.

Täiendava märkusena on välja toodud, et ala ei ole masinatega niidetav.

Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 282 (katastritunnus 42301:003:1228)

katastriüksusele jäävat pärandniitu hooldada ainult niitmise teel. Kuna kõnealune

katastriüksus jääb Loksa metskond 406 katastriüksusel paikneva pärandniidu maa-ala

sisse, siis eelnevast lähtudes oleks mõistlik hooldada nii Loksa metskond 406 kui ka

Loksa metskond 282 katastriüksustele jäävat pärandniidu ala samal meetodil.

8. Kolga-Aabla küla, Loksa metskond 4 katastriüksusele (katastritunnus 42301:001:0706)

jääva pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb iga-aastase

karjatamise abil hooldada.

Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 4 (katastritunnus 42301:001:0706)

katastriüksusele jäävat pärandniitu hooldada ainult niitmise teel. Kõnealune maa-ala

jääb üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alale, mille naabruses on

hoonestatud kinnisasjad. Samuti jääb Loksa metskond 4 katastriüksusele kallasrada ning

kinnisasi tervikuna on kohaliku kogukonna poolt aktiivses kasutuses. Ilmselgelt seaks

karjatamine olulised piirangud senisele maakasutusele.

9. Turbuneeme küla, Loksa metskond 40 katastriüksusele (katastritunnus 35301:001:1237)

jääva pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada

maatükki iga-aastase karjatamise abil.

Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 40 katastriüksusele (katastritunnus

35301:001:1237) jääval pärandniitu hooldada ainult niitmise teel, et tagatud oleks

inimestele vaba liikumine kallasrajal.

10. Turbuneeme küla, Loksa metskond 32 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0280)

jääva pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada

maatükki iga-aastase karjatamise abil.

Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 32 (katastritunnus 42301:003:0280)

katastriüksusele jääval pärandniitu hooldada ainult niitmise teel, et tagatud oleks

inimestele vaba liikumine kallasrajal.

11. Juminda küla, Loksa metskond 8 katastriüksusele (katastritunnus 42301:001:0300)

jääva ca 19273 m² suuruse pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on

kohustus hooldada maatükki iga-aastase karjatamise abil.

Vallavalitsuse hinnangu tuleks Loksa metskond 8 katastriüksusele (katastritunnus

42301:001:0300) jäävat pärandniidu ala hooldamist teostada ainult niitmise teel. Nimelt

on pärandniidu ala kitsas mereäärne lõik, mille koosseisus on kallasrada, kus tuleb

tagada vaba liikumine ja viibimine piirkonna elanikele ja teistele isikutele. Samuti

piirneb ala hoonestatud kinnisasjadega.

12. Muuksi küla, Kolga metskond 90 katastriüksusele (katastritunnus 35203:001:0158)

jääva pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-

aastase niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil.

Vallavalitsuse hinnangul tuleb Kolga metskond 90 katastriüksusel (katastritunnus

35203:001:0158) paikneval pärandniidul hooldust teostada ainult niitmise teel, sest

mitmed naaberkinnistud on hoonestatud.

13. Juminda küla, Loksa metskond 189 katastriüksusele (katastritunnus 42301:001:0858)

jääva pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-

aastase niitmise ja niite äraveo teel.

Vallavalitsus leiab, et Loksa metskond 189 katastriüksusele (katastritunnus

42301:001:0858) jäävat pärandniidu ala tuleb hooldada ainult niitmise teel, kuna see

jääb üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alale, mille naabruses on

hoonestatud kinnisasjad.

14. Kolgaküla, Loksa metskond 57 katastriüksusele (katastritunnus 42301:002:0261) jääva

pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-aastase

niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil.

Vallavalitsuse hinnangul tuleb hooldust teostada Loksa metskond 57 katastriüksusele

(katastritunnus 42301:002:0261) jääval pärandniidul ainult niitmise teel, sest läheduses

on hoonestus. Samuti tuleb pärandniidu alale juurdepääsuks kokku leppida eramaa

omanikega.

15. Hara küla, Loksa metskond 13 katastriüksusele (katastritunnus 42301:002:0491)

pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-aastase

niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil. Täiendavalt on märgitud, et

rendihuvi on üles näidanud Hara külaselts.

Vallavalitsuse hinnangu tuleb Loksa metskond 13 katastriüksusele (katastritunnus

42301:002:0491) jäävat pärandniitu hooldada ainult niitmise teel, kuna ala piirneb

hoonestatud kinnisasjadega. Varasemalt on kohalik kogukond olnud häälekalt vastu

loomade karjatamisele pärandniidu alal. Samuti tuleks vallavalitsuse hinnangul

eelistada rendile andmist kohalikule kogukonnale. Pärandniidu alale juurdepääs peab

olema naaberkinnisasjade omanikega kooskõlastatud.

Need katastriüksused, mis Kuusalu vallas on pärandniitude rendipakkumiste nimekirjas, kuid

mille kohta vallavalitsus ei ole omapoolset seisukohta andnud, ei tundu hetkel meile teada

oleva informatsiooni järgi sellises asukohas, kus võiks tekkida loomade karjatamise abil

hoolduse teostamisel olulist negatiivset vastukaja.

Vallavalitsus teeb riigivara volitatud asutusele ettepaneku, et enne rendipakkumiste välja

kuulutamist Te informeerite vallavalitsust, et me saaksime teavitada kohalike kogukondade

esindajaid, kellel on huvi korral võimalik osaleda pakkumisel ja astuda rentniku rolli ning ise

korraldada pärandniidu nõuetekohast hooldust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Alo.Reidolv ; 606 6387

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected] 21.01.2026 nr 3-1.1/2026/356

Kuusalu valla poollooduslike koosluste rendimaad - Keskkonnaameti seisukoha küsimine

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) kavatses 2025 kevadel anda teatud hulk RMK

valduses olevatest kinnisasjadest poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eesmärgil

tasu eest kasutusse. Kinnisvaraosakonna maarendilepingute spetsialist algatas kasutusse antavate

kinnisasjade kohta Riigi kinnisvararegistris (edaspidi RKVR) kinnisasjade vajalikkuse

väljaselgitamise menetluse (25-971) teiste riigivara valitsejate huvide tuvastamiseks.

Kuusalu Vallavalitsus edastas RMK-le poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise

tingimustes omapoolsed ettepanekud (lisa nr 1).

2025 aastal ei lisanud RMK Kuusalu Vallavalitsuse ettepanekutega maatükke avalikule

enampakkumisele, kuna puudus Keskkonnaameti arvamus. Tulenevalt asjaolust, et RMK on

alustatud 2026 aastal uue kinnisasjade vajalikkuse väljaselgitamise menetluse (nr 26‑6665) teiste

riigivara valitsejate huvide tuvastamiseks ning arvestades RMK soovi nimetatud maatükid 2026

aasta kevadel avalikule enampakkumisele suunata, edastame käesolevaga seisukoha küsimise.

RMK soovib Keskkonnaametilt kui kaitseala valitsejalt arvamust, kas vallavalitsuse ettepanek

saab olla RMK-le piisavaks aluseks kitsendamaks kõnealuste alade (lisa nr 1) hooldamise

tingimusi selliselt, et karjatamine oleks keelatud ning lubatud vaid niitmine.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK

kinnisvaraosakonna maarendilepingute spetsialistiga (Mari-Ann Tammiste – mari-

[email protected]).

Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

Mari-Ann Tammiste

maarendilepingute spetsialist

kinnisvaraosakond

Lisad:

Lisa 1

2 ${text.ak}

[email protected]