Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 muutmine

KOR R A L D U S

02. märts 2026 nr 1-3/26/40

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-

2022 muutmine

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. muudan „Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022ˮ. Kavale lisatakse lisa nr 8 „Juhis Munamäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide saavutamiseks“ ja ajakohastatakse tiitelleht, kuna kaitsekorralduskavad on tähtajatud;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 muudetud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata teadmiseks: Kliimaministeerium, Rõuge Vallavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus

Jaanus Tanilsoo spetsialist

Looduskaitse planeerimise osakond

182

LISAD

183

LISA 1. HAANJA LOODUSPARGI KEHTIV KAITSE-EESKIRI JA KAITSE-EESKIRJA EELNÕU

SEISUGA 06.07.2011

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Leht 1 / 5

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge:

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 28.08.1995 nr 300 RT I 1995, 72, 1218

jõustumine 13.09.1995

Muudetud järgmiste aktidega

Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 11.08.1999 RT I 1999, 65, 651 21.08.1999

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada: 1) Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2.--3. [Kehtetud - RT I 1999, 65, 651- jõust. 21. 08. 1999]

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a. määrusega nr. 300 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESKIRI

I. osa ÜLDSÄTTED

1. Haanja looduspark (edaspidi looduspark) moodustati keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a määrusega nr 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanja maastikukaitseala baasil. Looduspargi põhieesmärk on Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine toimub rahvuslikes huvides. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 2.--3. [Kehtetud - RT I 1999, 65, 651- jõust. 21. 08. 1999]

4. Looduspargi maa-ala on määratletud "Haanja looduspargi välispiiri kirjeldusega". 5. Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 6. Kõik vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 7. Looduspargi ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1940. aasta kinnistutele (ainult osas, mille kohta on säilinud kinnistukaardid); Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. aasta metsakorralduse andmete ja riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. osa

Leht 2 / 5 Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

LOODUSPARGI KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

8. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning püüda kala kogu looduspargis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 81. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes looduspargi valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. Looduspargis on lubatud ujuvvahendiga liiklemine, kusjuures vee-mootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult järelevalve-, pääste- ja teadustööde tegemisel ning tähistatud liiklusteel. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 91. Looduspargis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 10. [Kehtetu - RT I 1999, 65, 651- jõust. 21. 08. 1999]

11. Looduspargis on lubatud jahipidamine, välja arvatud Suure Munamäe ja Vällamäe sihtkaitsevööndites ning Kavadi järvel, Saaluse Alajärvel, Liinjärvel, Rõuge Valgjärvel, Ratasjärvel, Kaussjärvel, Rõuge Suurjärvel ja Viitina järvel. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 12. Looduspargi valitseja nõusolekuta on looduspargis keelatud: 1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

2) maakorralduskava kinnitamine;

3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

4) projekteerimistingimuste andmine;

5) metsamajandamiskava väljastamine.

[RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 121. Looduspargis on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal ning veekogude veepiirile lähemal kui 25 m;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel looduspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja tema igakordsel nõusolekul;

4) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine kohaliku omavalitsuse ja looduspargi valitseja juures registreeritud kohtades.

[RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 122. Looduspargis on lubatud alla 250 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 250 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 13. Looduspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse- eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama looduspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Looduspargi valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on looduspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Looduspargi valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 131. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 132. Teaduslikke välitöid looduspargis tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Leht 3 / 5

[RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999]

III. osa SIHTKAITSEVÖÖND

15. Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenudvõi kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks. 16. Looduspargi sihtkaitsevöönd jaguneb 11 osaks: 1) Hainjärve sihtkaitsevöönd (metsakoosluste ja Hainjärvekaitseks), kuhu kuuluvad:

Haanja vallas Misso metskonna kvartalid 5 (ainult eraldised 9 ja 10) ja 7 (ainult eraldised 1-5, 7-9 ja 12-14; nii riigi kuika talu A4 lahusmaatükk); 2) Hinni kanjoni sihtkaitsevöönd (kanjonoru kaitseks), kuhu kuulub:

Rõuge vallas maa-ala, mille põhjapiiriks on Kahrila järve ja selle idakaldal asuva Tilga talu juurde viiv tee ning lääne-, lõuna- ja idapiiriks kanjonit ümbritseva metsa piir haritava ja hoonetealuse maaga; 3) Jaanimäe sihtkaitsevöönd (Jaanimäe tammiku ja Jaanimäe künka kaitseks), kuhu kuulub:

Haanja vallas talu A20 maal maa-ala, mille lõunapiiriks on Ruusmäe-Hulaku tee kuni metsa ja haritava maa piirini, ida- ja põhjapiiriks metsa piir haritava maaga ning läänepiiriks Vastakivi-Ruusmäe tee; 4) Kütioru sihtkaitsevöönd (ürgoru ja metsakoosluste kaitseks), kuhu kuulub:

Võru vallas maa-ala, mille läänepiiriks on Jaanusjärve läänekallas kuni Iskna ojani ning piki seda Lasva valla piirini. Edasi kulgeb vööndi piir lääne suunas kuni ürgoru servani ning piki oru serva lõuna suunas kuni metsa ja niidu servani, sealt ida suunas risti läbi ürgoru, jätkudes teisel pool Iskna jõge Lasva vallas, kuni lõikumiseni Tohkri- Kammeri teega. Edasi kulgeb piir põhja suunas piki ürgoru idaserva Tohkri veskini ja sealt piki Iskna jõge Jaanusjärveni ning Jaanusjärve läänekallast mööda kuni Võru valla piirini. Vööndisse jäävad Kütiveski (A123), Tohkre- Hindriku (2) ja Tohkre-Peetri (4) talude maad. Lahustükina kuuluvad sihtkaitsevööndisse: Vastseliina vallas Vastseliina metskonna kvartalid 63 (ainult eraldised 26 ja 33-39), 66 (ainult eraldis 3 täielikult ja eraldised 2 ja 8 Holsta-Vaarkali teest lääne poole ürgorgu jäävad osad), 68 (ainult eraldised 1 ja 2 täielikult ning 3-5 ürgorgu jäävad osad) ja 213 (ainult eraldised 1, 2, 7, 8, 15-19, 23-26 täielikult ning eraldiste 4, 6 ja 28 ürgorgu jäävad osad); nii riigimaa kui ka talude 5, Holsta (6), Ülemäe Jakobi (7), 31, 40, 43, 45, 46, Haava (A94) ja 345 maa; 5) Lakesoo sihtkaitsevöönd (sookoosluste kaitseks), kuhu kuulub:

Haanja vallas Tseakülas talude 120, 123, 126 ja 127 maadel asuv soo. Vööndi piiriks on soo piir metsa ja niiduga; 6) Rõuge ürgoru sihtkaitsevöönd (ürgoru loodusliku ilme säilitamiseks), kuhu kuuluvad:

Rõuge vallas Rõuge metskonna kvartalid 21 kuni 26; 7) Suure Munamäe sihtkaitsevöönd (Baltimaade kõrgeima künka kaitseks), kuhu kuulub:

Haanja vallas Kubja metskonna kvartal 313; 8) Tsirgumäe sihtkaitsevöönd (sookoosluste kaitseks), kuhu kuulub:

Haanja vallas Hanninga (6) talu maal asuv soo. Vööndi piiriks on soo piir metsa ja haritava maaga; 9) Tuhkrijärve sihtkaitsevöönd (metsa- ja sookoosluste ning Tuhkrijärve kaitseks), kuhu kuuluvad:

Haanja vallas Kubja metskonna kvartalid 291, 292 (ainult eraldised 1-17), 299 (ainult eraldised 1-9, 11, 12 ja 14 täielikult ning eraldiste 10, 13 ja 15 Munamäe-Plaani teest loode poole jäävad osad) ja 300 (ainult eraldised 1-5, 8-11 täielikult ning eraldise 16 Munamäe-Plaani teest loode poole jääv osa); 10) Vaskna järve sihtkaitsevöönd (haruldase vee-elustiku ja maastiku kaitseks), kuhu kuuluvad:

Haanja vallas Kubja metskonna kvartalid 315, 316 (ainult eraldised 12-14, 18-26, 33-41, 44, 47-51, 53-59 täielikult ning eraldiste 17 ja 52 Trolla-Plaksi teest ida poole jäävad osad), 317, 318; talude Keldre (VII), VIII, Sarapuu (A55), Järveotsa (58), A89, 161, 163, 166, 167, 204, 205, 206, 207, 208, 209, 210, 211, 212, 213, 214, 215, 216, 217, 218 ja 219 maadel; 11) Vällamäe sihtkaitsevöönd (Eesti absoluutkõrguselt teise künka ja seal levivate metsakoosluste kaitseks), kuhu kuulub:

Haanja vallas Kubja metskonna kvartal 267 ning selle idapiiriga külgnevad sood nii riigi kui ka talude 128, 129, 130, 131, 133, 135, 137, 307, 334 ja 335 maadel; 17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse- eeskirja punktides 8, 9, 11, 12, 12.1 ja 12.2 lubatud tegevus. Samuti on lubatud looduspargi valitseja nõusolekul:

Leht 4 / 5 Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

2) Hinni kanjoni, Rõuge ürgoru, Jaanimäe, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndites puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

3) Jaanimäe, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndites teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning mittetootmislike ehitiste rajamine looduspargis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks;

4) Vaskna järve sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks niitmine ja karjatamine.

[RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 18. Lisaks käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatule on sihtkaitsevööndis lubatud veel kaitstava objekti säilitamiseks vajalikud ja objekti mittekahjustavad tegevused: 1) Vaskna järve ja Vällamäe sihtkaitsevööndis niitmine ja karjatamine;

2) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks, välja arvatud Suure Munamäe sihtkaitsevööndis;

3) looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul:

- Hinni kanjoni ja Rõuge ürgoru sihtkaitsevööndites hooldus- ja valikraie tingimusel, et metsa täius ei lange alla 0,6; - Jaanimäe, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndites hooldus- ja valikraie ning kommunikatsioonide ja mittetootmisehitiste rajamine sihtkaitsevööndis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks; - Tuhkrijärve sihtkaitsevööndis kuni 2050. aastani valikraie. 19. Sihtkaitsevööndi metsade kaitse eesmärgid on: - Vällamäe, Hainjärve, Kütioru, Lakesoo, Tsirgumäe ja Tuhkrijärve sihtkaitsevööndites metsaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina; - Hinni kanjoni, Jaanimäe, Rõuge ürgoru, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndites bioloogilise mitmekesisuse ja looduspargi maastikuilme säilitamine. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999]

IV. osa PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 21. Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 22. [Kehtetu - RT I 1999, 65, 651- jõust. 21. 08. 1999]

23. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 8, 9, 12, 121 ja 122 keelatud tegevus. Samuti on keelatud: 1) looduspargi valitseja nõusolekuta veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;

2) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

3) looduspargi valitseja nõusolekuta uute ehitiste püstitamine ja teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine

[RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 231. Piiranguvööndi metsade kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999]

V. osa KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

24.--26. [Kehtetud - RT I 1999, 65, 651- jõust. 21. 08. 1999]

VI. osa

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Leht 5 / 5

LÕPPSÄTTED

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 271. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] 28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. [RT I 1999, 65, 651- jõust. 21.08.1999] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a. määrusega nr. 300 HAANJA LOODUSPARGI VÄLISPIIRI KIRJELDUS Haanja looduspargi (edaspidi - looduspark) välispiir kulgeb Võru-Haanja maantee ja Vastseliina-Rõuge maantee ristumise kohast (Haanja külast 1,8 km Võru suunas) mööda Haanja-Võru maanteed 0,9 km Võru suunas kuni Mõksi külani, edasi mööda Mõksi-Kolepi teed kuni Kolepi külani ja sealt 0,2 km ida suunas. Seejärel suundub looduspargi välispiir metsateed mööda 0,2 km lõunasse ja edasi 0,4 km Suure Kõrbjärve suunas ning seejärel kirde suunas kuni lõikumiseni Räpo - Uue-Saaluse teega. Mööda Räpo - Uue-Saaluse teed kulgeb välispiir põhja suunas kuni ristumiseni Kasaritsa-Tootsi teega Mõisamäe külas ning mööda seda teed ida suunas kuni ristumiseni Võru-Vastseliina teega, sealt mööda Koloreino küla teed kuni Orupealse külani ning edasi mööda Küti Ähijärvest ida poolt kulgevat teed kuni Noodas-Saaremaa külani. Selles külas tee hargneb ja looduspargi välispiir kulgeb mööda idapoolset haru kuni Noodaskülani, lõikudes seal Vastseliina-Võru maanteega. Edasi suundub välispiir Vastseliina-Võru maanteed mööda kuni ristumiseni Husari-Hinsa teega ning kulgeb Husari- Hinsa teed mööda kuni Hinsa külani, sealt edasi piki Loosi-Hinsa teed kuni ristumiseni Võru-Vastseliina maanteega ja piki seda maanteed Võru suunas kuni Holsta külani. Edasi kulgeb looduspargi välispiir Holsta- Voki teed mööda kuni lõikumiseni Vastseliina-Rõuge maanteega, seejärel 0,1 km piki seda teed Vastseliina suunas kuni lõikumiseni Voki küla teega, seejärel suundub mööda Holsta-Voki-Palovere teed kuni Palovere külani ja sealt läbi Holdi küla kuni ristumiseni Kündja-Haanja teega. Seejärel kulgeb looduspargi välispiir piki seda teed Kündja küla suunas kuni Petruse külani ja sealt põhja-lõunasuunalist külateed mööda kuni Kündja- Pari ja Kündja-Kõo teede ristumiseni. Edasi mööda Kündja-Pari-Plaani teed kuni lõikumiseni Plaani-Hulaku teega Tuuka külas, kust kulgeb mööda Plaani-Hulaku teed Hulaku küla suunas kuni lõikumiseni talu teega 0,5 km enne Hulaku küla. Edasi suundub välispiir piki talu teed läände kuni ristumiseni Võru-Ruusmäe teega ning piki Võru-Ruusmäe teed lõuna suunas kuni Ruusmäe järve lõunakaldani, sealt edasi mööda Ruusmäe järve lõuna- ja läänekallast kuni Ruusmäe-Rõuge teeni ja sealt mööda Ruusmäe-Rõuge teed kuni Raagi külani. Seejärel mööda ida-läänesuunalist Raagi-Rõuge teed kuni lõikumiseni Luutsniku-Rõuge teega ning piki Luutsniku-Rõuge teed kuni Rõugeni ja mööda Kahrila järvest lääne pool asuvat teed kuni Nursi koolini. Edasi kulgeb looduspargi välispiir Nursi koolist lõunasse jäävat teed mööda kuni Nursi kaupluseni ja sealt üle Rõuge jõe kagu suunas kulgevat teed mööda kuni ristumiseni Võru- Rõuge maanteega, seejärel 0,5 km piki Võru- Rõuge maanteed kuni lõikumiseni kagusuunalise teega, mis viib Rõuge kiriku juurde. Edasi kulgeb välispiir piki Rõuge-Kurgjärve-Haanja teed kuni lõikumiseni põhja- lõunasuunalise külateega Nogo külas, mis ühendab Rõuge-Vastseliina ja Rõuge-Kurgjärve-Haanja teed, ning piki seda külateed kuni Rõuge-Vastseliina teeni ja Rõuge-Vastseliina teed mööda kuni ristumiseni Võru-Haanja maanteega. Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus on koostatud topograafilise kaardi ja maakasutuse kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

EELNÕU 29/12/2011

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Haanja looduspargi kaitse-eeskiri1

Määrus kehtestatakse „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Haanja looduspargi kaitse-eesmärk

(1) Haanja looduspargi2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke, looduse mitmekesisust; aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku; 2) kaitsta nende liikide elupaiku, mida Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need liigid on valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ja laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), roo- loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), hallpea-rähn (Picus canus), täpikhuik (Porzana porzana) ja händkakk (Strix uralensis),; 3) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas ja nende liikide elupaiku, mida see direktiiv nimetab II lisas. I lisa elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nõrglubja- allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: harivesilik (Triturus cristatus), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra) ja karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

4) kaitsta ja säilitada Viitina, Uue-Saaluse ja Rogosi mõisa parke ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada „Looduskaitseseaduses“ sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Võru maakonnas Haanja vallas Ala-Suhka, Ala-Tilga, Haanja, Haavistu, Hanija, Holdi, Horoski, Hulaku, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kirbu, Kotka, Kõomäe, Kääraku, Külma, Leoski, Lüütsepä, Mahtja, Mallika, Meelaku, Miilimäe, Mustahamba, Mäe-Suhka, Mäe-Tilga, Palanumäe, Palujüri, Pausakunnu, Peedo, Piipsemäe, Plaani, Plaksi, Pressi, Purka, Puspuri, Raagi, Resto, Ruusmäe, Saagri, Saika, Saluora, Simula, Soodi, Trolla, Tsiamäe, Tsolli, Tummelka, Tuuka, Tõnkova, Uue-Saaluse, Vaalimäe, Vakari, Vastsekivi, Villa, Vorstimäe ja Vänni külas, Lasva vallas Andsumäe, Noodasküla, Saaremaa, Sooküla, Tohkri ja Tüütsmäe külas, Rõuge vallas Aabra, Augli, Haki, Hallimäe, Handimiku, Hotemäe, Häramäe, Jaanipeebu, Jugu, Järvekülä, Kahru, Kiidi, Koke, Kokejüri, Kokemäe, Kurgjärve, Kuuda, Kähri, Lauri, Lutika, Muduri, Muna, Murdemäe, Mustahamba, Mõõlu, Möldri, Nogo, Nursi, Ortemäe, Paaburissa, Pulli, Rasva, Raudsepa, Rebase, Sika, Simmuli, Soekõrtsi, Soomeoru, Suure-Ruuga, Tealase, Tiidu, Tindi, Tootsi, Tsutsu, Utsali, Vadsa, Viitina külas ja Rõuge alevikus, Vastseliina vallas Hinsa, Holsta, Käpa, Kündja, Luhte, Paloveere, Pari, Vaarkali ja Voki külas ning Võru vallas Kolepi, Koloreino, Mõisamäe, Mõksi ja Tootsi külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades „Asjaõigusseaduses“ ja „Looduskaitseseaduses“ sätestatut.

(3) Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine: 1) kinnisasja omaniku või valdaja loal, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndites; 2) kinnisasja omaniku ja kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndites. (4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Väljaspool teid tuleb arvestada alljärgnevaid tingimusi: 1) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- ja põllumajandustöödel;

2) kinnisasja omanikul või –valdajal ning tema perekonnaliikmetel on oma kinnisasja piires lubatud mootorsõidukiga sõita väljaspool teid ja radu kui see ei kahjusta kaitstavaid objekte. 3) muudel juhtudel on mootorsõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid lubatud kaitseala valitseja ja kinnisasja valdaja nõusolekul. (5) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamisega seotud tööde tegemisel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 5. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee- erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kaitseala valitseja võib sellise tegevuse kooskõlastamisel, mis käesoleva kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, seada kirjalikult tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt „Haldusmenetluse seadusele“ õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse- eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kolmteist sihtkaitsevööndit: 1) Hainjärve sihtkaitsevöönd; 2) Hinni sihtkaitsevöönd; 3) Kütioru sihtkaitsevöönd; 4) Lakõsuu sihtkaitsevöönd;

5) Munamäe sihtkaitsevöönd; 6) Jaanivariku sihtkaitsevöönd; 7) Jürihani sihtkaitsevöönd; 8) Sitikaoru sihtkaitsevöönd; 9) Tallikõsõ sihtkaitsevöönd; 10) Tuhkrijärve sihtkaitsevöönd; 11) Vaskna sihtkaitsevöönd; 12) Vällämäe sihtkaitsevöönd; 13) Ööbikuoru sihtkaitsevöönd.

§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Hainjärve, Kütioru, Lakõsuu, Jürihani, Tuhkrijärve ja Vällämäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

(2) Hinni sihtkaitsevööndikaitse-eesmärk onliivakivipaljandite kaitse, looduse mitmekesisuse suurendamine ja säilitamine ning maastiku ilme säilitamine.

(3) Ööbikuoru, Sitikaoru, Tallikõsõ ja Vaskna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud looduslike koosluste kaitse, looduse mitmekesisuse suurendamine ja säilitamine, poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

(4)Munamäe ja Jaanivariku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, seal hulgas rohunditerikaste kuusikute säilitamine, maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 9. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 60 osalejaga rahvaürituse korraldamine, selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud kohas. Rohkem kui 60 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(2)Ööbikuoru, Tallikõsõ, Vaskna, Sitikaoru ja Jürihani sihtkaitsevööndis on lubatud poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) olemasolevate ehitiste ja maaparandussüsteemide hoiutööd ning veerežiimi taastamine; 2) Munamäe, Kütioru, Ööbikuoru, Sitikaoru, sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) Hinni, Munamäe, Tallikõsõ, Sitikaoru, Ööbikuoru, Vaskna ja Jaanivariku sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokkuveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) rajatiste püstitamine Tuhkrijärve, Ööbikuoru ja Munamäe sihtkaitsevööndis. Mujal on rajatiste püstitamine lubatud kaitseala ning õppe- ja matkaradade tarbeks ; 5) tehnovõrgu rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnisasja või kaitseala tarbeks.

§ 10. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja §-des 4, 9 ja 11 lubatud tegevus; 3) uute ehitiste, välja arvatud § 9 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud ehitiste püstitamine; 4) telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohtades;

§ 11. Vajalik tegevus

(1) Ööbikuoru, Tallikõsõ, Sitikaoru ja Vaskna sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine. Poolloodusliku koosluse niitmine on lubatud alates 25 juunist, kui kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas ei ole sätestatud teisiti.

(2) Vaskna ja Ööbikuoru sihtkaitsevööndis on vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine vaadete avamiseks.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on viis piiranguvööndit: 1) Hoiuküla piiranguvöönd; 2) Pärandmaastiku piiranguvöönd; 3) Tavaala piiranguvöönd; 4) Keskusala piiranguvöönd; 5) Pargi piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

(1) Hoiuküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, põllumajandusliku maakasutuse ja asustusstruktuuri ning piirkonnale omase arhitektuuri säilimine.

(2) Pärandmaastiku piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning põllumajandusliku maakasutuse ja asustusstruktuuri säilimine.

(3) Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

(4) Keskusala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

(5) Pargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Viitina, Rogosi ja Uue-Saaluse pargi kaitse.

(6) Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamine.

§ 14. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus; 2) kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamine, välja arvatud metsamaal, veekogus ja poollooduslikul kooslusel.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

1) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 2) raadamine; 3) puuvõrade või põõsaste kujundamine ning puittaimede istutamine ja raie Pargi piiranguvööndis; 4) uue maaparandussüsteemi ja veekogu rajamine; 5) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine; 6) herbitsiidi kasutamine invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks. (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uuendusraie, välja arvatud Pargi piiranguvööndis, kõvalehtpuupuistutes ja pärnikutes. Uuendusraie tegemisel peab arvestama järgmisi tingimusi: 1) lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina; 2) turberaie liikidest on lubatud aegjärkne raie ja häilraie kuni 5 ha suuruse langina, kusjuures tuleb säilitada puistu liikide mitmekesisus; 3) männikute, kuusikute, kaasikute, haavikute ja sanglepikute uuendusraielangil tuleb elustiku mitmekesisuse tagamiseks säilitada kasvavaid ja/või surnud puid tüvepuidu kogumahuga vähemalt 20 tm/ha. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või silmapaistvalt laia võraga puid. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.

§ 15. Ehitustegevus piiranguvööndis

(1) Hoiuküla, Pärandmaastiku, Tavaala ja Keskusala piiranguvööndis on olemasoleval hoonestusalal lubatud väikeehitiste püstitamine, mis ei nõua “Ehitusseadusest” tulenevalt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) Keskusala, Tavaala ja Pargi piiranguvööndis ehitiste püstitamine. 2) Hoiuküla ja Pärandmaastiku piiranguvööndis ehitiste püstitamine kinnistu olemasolevatel ja endistel hoonestusaladel, uue hoonestusala rajamine vastavalt välja kujunenud asustusstruktuurile, ehitise püstitamine hoonestuse tarbeks väljapoole hoonestusala.

§ 16. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamine metsamaal, veekogus ja poollooduslikul kooslusel, välja arvatud herbitsiidi kasutamine kaitseala valitseja nõusolekul invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks; 2) maavarade kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

§ 17. Vajalik tegevus

Piiranguvööndi poollooduslike koosluste ja rohumaade esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Poolloodusliku koosluse niitmine on lubatud alates 25. juunist, kui kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas ei ole sätestatud teisiti.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a määrus nr 300 „Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ (RT I 1995, 72, 1218; 1999, 65, 651) tunnistatakse kehtetuks.

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ( ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25). 2 Kaitseala on moodustatud keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a määrusega nr 12 „Haanja Looduspargi formeerimine juriidiliseks isikuks“ Haanja maastikukaitseala baasil, mis oli asutatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 „Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta“. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 5 jääb looduspark Haanja linnualale ja punkti 2 alapunktist 39 Haanja loodusalale, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse- eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmete alusel. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaregistris ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Andrus Ansip Peaminister Keit Pentus Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär

196

LISA. 2 KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE KÄIGUS TEHTUD KAITSEKORRA

MUUTMISE ETTEPANEKUD

1. Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiks tuleb lisada mudakonn. Mudakonn on üldjoontes harivesilikuga sarnaseid ökoloogilisi tingimusi nõudlev (veelgi nõudlikum päikesevalgusele) liik ning viimasele suunatud kaitsekorralduslikud meetmed toimivad soodsalt ka mudakonnale (Külvik jt 2011).

2. Natura standardandmebaasi tuleb korrigeerida elupaigatüüpide pindalade osas. • Vähendada niiduelupaigatüübi 6270 pindala Natura standardandmebaasis. Olemasolevatel

andmetel leidub elupaigatüüpi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 63,9 ha-l (0,37 %). • Vähendada niiduelupaigatüübi 6450pindala Natura standardandmebaasis. Olemasolevatel

andmetel leidub Haanja looduspargis lamminiitu 8,9 ha-l (0,05 %). • Vähendada järveelupaigatüübi 3150 pindala Natura standardandmebaasis. Elupaigatüüpi

leidub 16 ha-l (katvusprotsent tuleks viia 0,1-lt 0,09-le). • Vähendada metsaelupaigatüübi 9060 okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel pindala.

Olemasolevatel andmetel leidub elupaigatüüpi okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel 8,34 ha-l (0,05 %).

• Eemaldada Natura standardandmebaasist elupaigatüüp 91E0 sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad.

3. Allikad ja allikasood (7160) tuleb lisada Haanja looduspargi kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidesse. 4. Rusukallete ja jäärakumetsad lisada Haanja looduspargi kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidesse. 5. Peale uue kaitse-eeskirja kehtestamist korrigeerida Natura standardandmebaasis olevat Haanja

loodus ja linnuala pindala. 6. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidesse tuleb lisada järgmised liigid: väike

käopõll (Listera cordata), sagristarn (Carex irrigua), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza Russowii), sookäpp (Hammarbya paludosa), võsu-liivsibul (Jovibarba globifera), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos). Tegemist on II kategooria kaitsealuste liikidega, mille olemasolu Haanja looduspargis on tõestatud. Mitmed neist liikidest on seotud ka sooelupaikadega, mida Haanja looduspargis tuleb kaitsta (Külvik 2011). II kategooriasse kuuluvad taimeliigid kasvavad Eestis väga piiratud alal või vähestes elupaikades, samuti on nende arvukus langev ning levila vähenev.

7. Eemaldada kaitse-eeskirja eelnõust kaitstav elupaigatüüp kuivad nõmmed. Ei Natura standardandmebaasi ega ühegi teise andmebaasi järgi Haanja looduspargis selliseid elupaikasid leitud ei ole.

198

LISA 3. AVALIKUSTAMISE MATERJALID

________________________________________________________________________ Ööbikuoru 1 tel 785 9312 konto 10402006965009 Rõuge alevik faks 785 9312 konto 221019920141 66201Võrumaa [email protected] Reg kood 75001885

RÕUGE VALLAVALITSUS

Jaanus Tanilsoo Keskkonnaamet [email protected] 23.01.2012 nr 9.3-3.1/50 Kadi Kukk Kobras AS [email protected] Ettepanekud Haanja Looduspargi kaitsekorralduskavasse Rõuge Vallavalitsuse ettepanekud seoses Haanja Looduspargi kaitsekorralduskavaga on järgmised:

1. Koostamisel oleva Rõuge valla üldplaneeringuga muutub detailplaneeringu kohustusega ala piirid. Kas kaitsekorralduskava peaks sisaldama ka juba perspektiivseid uusi piire? Viimane versioon üldplaneeringu eskiisist asub Aarens Projekt OÜ kodulehel: http://www.aarens.ee/index_files/Page327.htm.

2. Keskkonnapiirangute kaardil on märgitud detailplaneeringu kohustusega alaks ala

Nursi külas. Tänasel päeval ei ole antud ala detailplaneeringu kohustusega ala, samuti ei ole üldplaneeringu eskiislahendusega ette nähtud Nurssi detailplaneeringu kohustusega ala.

3. Keskkonnapiirangute kaardil võiks olla paremini esitletud rohevõrgustiku alad ja

nende piirid. Hetkel on raskesti jälgitav tugialade piirid, koridoridel võiks olla erinev muster tugialadest. Jääb arusaamatuks kus lõpeb tugiala ja kust algab koridor.

4. Valmiva üldplaneeriguga tehakse ettepanek muuta rohelise võrgustiku alade piire.

Ettepanek on järgmine: Muuta Härämäe tuumala läänepoolset piirikulgemist Rõuge järvistu vahel. Muudatus on tingitud asjaolust, et tegemist on suhteliselt tihedalt asustatud aleviku alaga, kus rohelise võrgustiku tugiala paiknemine ei ole tugevate inimtegevusest tulenevate häiringute tõttu põhjendatud ning tiheda asutuse tõttu on raske tagada tugiala säilimiseks seatud tingimuste täitmist. Tuumala muutmise ettepanek on lisatud antud kirjale.

5. Kas kaitsekorralduskavaga on juba muudetud rohelise võrgustiku tugialade piire?

Kaarti analüüsides tundub, et sellel toodud piirid ei ühti maakonna

________________________________________________________________________ Ööbikuoru 1 tel 785 9312 konto 10402006965009 Rõuge alevik faks 785 9312 konto 221019920141 66201Võrumaa [email protected] Reg kood 75001885

teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” rohelise võrgustiku piiridega. Näiteks Rõuge alevik on sisuliselt täies ulatuses määratud rohelise võrgustiku ala sisse, mis on vastuolus eelmise ettepanekuga.

6. Rõuge Ööbikuoru külastusalale on koostatud 2008. aastal haljastusprojekt. Palume

selles osas täiendada kaitsekorralduskava kavandatavaid kaitsekorralduslikke tegevusi ja eelarvet.

7. Rõuge alevikus asub veel üks ametlik matkarada – Rõuge Energiarada. Rada läbib

Ööbikuoru sihtkaitsevööndit. Pilt raja kulgemisest nähtav siin - http://rauge.ee/energiapark_vana/uploads/images/kaardid/rada_s.jpg Ettepanek on kajastada energiarada kaitsekorralduskavas. Palume selles osas täiendada kaitsekorralduskava kavandatavaid kaitsekorralduslikke tegevusi ja eelarvet.

8. Rõuge Liinjärve äärsed maaomanikud on huvi tundnud järveääre korrastamise

vastu, mis on aastate jooksul ohtrasti kinnikasvanud. Kuna Liinjärve ääres on näha juba konkreetne huvi omanike näol, siis oleks ettepanek kaitsekorralduskavasse sisse kirjutada täiendava uuringu/seire teostamine, mis selgitaks välja taastamise võimalikkuse ja ulatuse.

9. Kõik Haanja Looduspargi territooriumile jäävad üksik- ja külastusobjektid ei ole

hooldatavad RMK poolt. Vallavalitsuse soov oleks samuti arendada looduspargi territooriumil asuvaid külastusobjekte. Sellest tulenevalt palume lisada tegevustesse ja eelarvesse rea “Külastusobjektide korrastamine ja hooldamine”, korrastajaks märkida Rõuge Vallavalitsus (KOV).

10. Viitina ja Järvesaare park vajaksid pargi hoolduskava/rekonstrueerimisprojekt

koostamist. Paar aastat tagasi koostatud haljastusprojekt ei vasta kaitsealuste pargidele esitatud nõuetele. Keskkonnaameti poolt tellitud metoodiline juhend parkide hooldamise kohta on nähtav sellelt lingilt - http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaamet_Pargi_hoolduskava_KOOS _95dpi.pdf

11. Viitina pargi hooldamisele kuluv summa aastas on 3000 eurot.

12. Leheküljel on 107 on väide, et Viitina mõisahoones asub Rõuge Põhikool.

Tegelikkuses pole kool hoones juba aastaid tegutsenud. Hoone on kasutusel külakeskusena, kus asuvad raamatukogu, lasteaia üks rühm, noortetuba, Viitina loodushariduskeskus ja seltsiruumid.

13. Haanja looduspargis tekitavad koprad palju probleeme maaomanikele ja kahjusid

varale. Kobraste probleem ja nende tegevuse tõrjumise vajadus on kirjeldatud paragrahvis 2 mitme väärtuse ja kaitse-eesmärgi all. Kobraste tegevus on laienenud just viimastel aastatel. Kuna kobraste tegevuste mõjud ja kahjud on looduskaitselistele väärtustele kui ka alale tervikuna, arvame, et kobraste probleem ja vajalikud meetmed vajaksid eraldi käsitlemist. Maaomanikele vajaks selgitamist kobraste tõrjumise võimalused ja õigused, keskkonnaameti roll, jahiseltside

________________________________________________________________________ Ööbikuoru 1 tel 785 9312 konto 10402006965009 Rõuge alevik faks 785 9312 konto 221019920141 66201Võrumaa [email protected] Reg kood 75001885

kohustused. Vajalik oleks ka vastava sisulise infopäeva korraldamine ja kirjutiste avaldamine meedias.

14. Paragrahvis 2.2.1.2 (lk 74) on nimetatud meetmena infopäeva korraldamine

järvede reostumise teemal. Vallavalitsuse ettepanek on korraldada infopäev ka järvede taastamise teemadel – Kas on võimalik järvi taastada (järveääri puhastada)? Millised on nõuded antud tööde teostamiseks? Mille alusel peaks tööd toimuma? Millised on võimalikud rahastuse allikad? Vallavalitsuse poole on korduvalt pöördutud antud teema osas ning arvame, et infopäeva oleks vajalik.

15. Tegevustesse ja eelarvesse oleks ettepanek lisada kariloomade soetamine

maastikuhoolduse eesmärgil. Kohalikele talunikele võiks soodustada karja loomist, mis on kõige parem moodus heinamaade hooldamiseks ja vaadete avatuna hoidmiseks.

16. Tegevuskava ja eelarve võiks panna punkti, mis toetaks eriotstarbelise

maastikuhooldustehnika soetamist omavalitsustele, asutustele, maaomanikele või MTÜ/SA-dele, et väärtuslikud alad oleks hooldatud ja püsiks avatuna.

17. Rõuge Vallavalitsus on koostöös maaomanikega algatanud Rõuge alevikus ja

järvede vahel võsa likvideerimist vaadete avamise eesmärgil. Arvame, et kõik alad Rõuge järvede ääres peaksid kuuluma esimesse hooldusklassi.

• Palume muuta Liinjärve ja Valgjärve äärsed alad kuni Tiidu külani esimesse hooldusklassi kuuluvaks. Samuti sooviks laiendada ja muuta esimeseks hooldusklassiks ala, mis jääb Ööbikuoru ja Liinjärve vahele. Antud ala olnud ajalooliselt avatud vaadetele. Kaardikiht antud ala kohta lisatud.

• Palume muuta Ratasjärve ja Tõugjärve äärsed alad samuti esimese hooldusklassi kuuluvaks.

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Toots Vallavanem Karel Saarna keskkonnaspetsialist Tel 785 9322 [email protected]

Ettepanek Rohelise Võrgustiku tuumala muutmise osas. Punane ala tuleks võrgustikus välja arvata.

Ettepanek Rohelise Võrgustiku rohekoridori muutmise osas. Punane ja lilla ristiga märgitud koridor tuleks kaotada ja märkida uus lilla värviga koridor.

Põlvamaa Kalevi 1a, 64503 Räpina Tel 799 8198, faks 799 8191 [email protected]

Valgamaa Kesk 12, 68203 Valga Tel 766 6129, faks 766 6128 [email protected]

Võrumaa Karja 17a, 65608 Võru Tel 786 8360, faks 786 8361 [email protected]

Hr Tiit Toots Teie 23.01.2012 nr 9.3-3.1/50 Rõuge Vallavalitsus [email protected] Meie 01.03.2012 nr PVV 15-10/12/2110-2 Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava ettepanekutest Lugupeetud härra Toots Esitasite 23.01.2012 Keskkonnaametile alltoodud ettepanekud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava täiendamiseks: 1. Koostamisel oleva Rõuge valla üldplaneeringuga muutub detailplaneeringu kohustusega ala piirid. Kas kaitsekorralduskava peaks sisaldama ka juba perspektiivseid uusi piire? Viimane versioon üldplaneeringu eskiisist asub Aarens Projekt OÜ kodulehel: http://www.aarens.ee/index_files/Page327.htm. Kaitsekorralduskava koostamisel on arvestatud Rõuge valla koostatava üldplaneeringu eskiisiga. 2. Keskkonnapiirangute kaardil on märgitud detailplaneeringu kohustusega alaks ala Nursi külas. Tänasel päeval ei ole antud ala detailplaneeringu kohustusega ala, samuti ei ole üldplaneeringu eskiislahendusega ette nähtud Nurssi detailplaneeringu kohustusega ala. Kaitsekorralduskava koostamisel on arvestatud Rõuge valla koostatava üldplaneeringu eskiisiga. 3. Keskkonnapiirangute kaardil võiks olla paremini esitletud rohevõrgustiku alad ja nende piirid. Hetkel on raskesti jälgitav tugialade piirid, koridoridel võiks olla erinev muster tugialadest. Jääb arusaamatuks kus lõpeb tugiala ja kust algab koridor. Kaitsekorralduskava lisas olevat joonist on korrigeeritud. 4. Valmiva üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta rohelise võrgustiku alade piire. Ettepanek on järgmine: Muuta Härämäe tuumala läänepoolset piirikulgemist Rõuge järvistu vahel. Muudatus on tingitud asjaolust, et tegemist on suhteliselt tihedalt asustatud aleviku alaga, kus rohelise võrgustiku tugiala paiknemine ei ole tugevate inimtegevusest tulenevate häiringute tõttu põhjendatud ning tiheda asutuse tõttu on raske tagada tugiala säilimiseks seatud tingimuste täitmist. Tuumala muutmise ettepanek on lisatud antud kirjale. Kaitsekorralduskava koostamisel on arvestatud Rõuge valla koostatava üldplaneeringu eskiisiga.

  2

5. Kas kaitsekorralduskavaga on juba muudetud rohelise võrgustiku tugialade piire? Kaarti analüüsides tundub, et sellel toodud piirid ei ühti maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” rohelise võrgustiku piiridega. Näiteks Rõuge alevik on sisuliselt täies ulatuses määratud rohelise võrgustiku ala sisse, mis on vastuolus eelmise ettepanekuga. Kaitsekorralduskava lisas olevat joonist on korrigeeritud, arvestatud on Rõuge valla koostatava üldplaneeringu eskiisi. 6. Rõuge Ööbikuoru külastusalale on koostatud 2008. aastal haljastusprojekt. Palume selles osas täiendada kaitsekorralduskava kavandatavaid kaitsekorralduslikke tegevusi ja eelarvet. Kaitsekorralduskava täiendati, tegevusena on ette nähtud Rõuge Ürgoru puhkeala arendamine ja hooldamine. 7. Rõuge alevikus asub veel üks ametlik matkarada – Rõuge Energiarada. Rada läbib Ööbikuoru sihtkaitsevööndit. Pilt raja kulgemisest nähtav siin - http://rauge.ee/energiapark_vana/uploads/images/kaardid/rada_s.jpg Ettepanek on kajastada energiarada kaitsekorralduskavas. Palume selles osas täiendada kaitsekorralduskava kavandatavaid kaitsekorralduslikke tegevusi ja eelarvet. Kaitsekorralduskava täiendati, tegevusena on ette nähtud Rõuge Ürgoru puhkeala arendamine ja hooldamine. 8. Rõuge Liinjärve äärsed maaomanikud on huvi tundnud järveääre korrastamise vastu, mis on aastate jooksul ohtrasti kinnikasvanud. Kuna Liinjärve ääres on näha juba konkreetne huvi omanike näol, siis oleks ettepanek kaitsekorralduskavasse sisse kirjutada täiendava uuringu/seire teostamine, mis selgitaks välja taastamise võimalikkuse ja ulatuse. Liinjärv on elupaigatüüp 3140. Kaitsekorralduskavas on ettenähtud kõigi järveelupaigatüüpide kompleksne inventuur, mille käigus tuleb hinnata ka järvede puhastamise ja taastamise võimalusi ning vajadusi. 9. Kõik Haanja Looduspargi territooriumile jäävad üksik- ja külastusobjektid ei ole hooldatavad RMK poolt. Vallavalitsuse soov oleks samuti arendada looduspargi territooriumil asuvaid külastusobjekte. Sellest tulenevalt palume lisada tegevustesse ja eelarvesse rea “Külastusobjektide korrastamine ja hooldamine”, korrastajaks märkida Rõuge Vallavalitsus (KOV). Kaitsekorralduskava täiendati, tegevusena on ette nähtud Rõuge Ürgoru puhkeala arendamine ja hooldamine. 10. Viitina ja Järvesaare park vajaksid pargi hoolduskava/rekonstrueerimisprojekt koostamist. Paar aastat tagasi koostatud haljastusprojekt ei vasta kaitsealuste parkidele esitatud nõuetele. Keskkonnaameti poolt tellitud metoodiline juhend parkide hooldamise kohta on nähtav sellelt lingilt - http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaamet_Pargi_hoolduskava_KOOS_95dpi.pdf

  3

Ettepanekuga arvestatud. 11. Viitina pargi hooldamisele kuluv summa aastas on 3000 eurot. Ettepanekuga arvestatud. 12. Leheküljel on 107 on väide, et Viitina mõisahoones asub Rõuge Põhikool. Tegelikkuses pole kool hoones juba aastaid tegutsenud. Hoone on kasutusel külakeskusena, kus asuvad raamatukogu, lasteaia üks rühm, noortetuba, Viitina loodushariduskeskus ja seltsiruumid. Kaitsekorralduskava parandatud vastavalt ettepanekule. 13. Haanja looduspargis tekitavad koprad palju probleeme maaomanikele ja kahjusid varale. Kobraste probleem ja nende tegevuse tõrjumise vajadus on kirjeldatud paragrahvis 2 mitme väärtuse ja kaitse-eesmärgi all. Kobraste tegevus on laienenud just viimastel aastatel. Kuna kobraste tegevuste mõjud ja kahjud on looduskaitselistele väärtustele kui ka alale tervikuna, arvame, et kobraste probleem ja vajalikud meetmed vajaksid eraldi käsitlemist. Maaomanikele vajaks selgitamist kobraste tõrjumise võimalused ja õigused, keskkonnaameti roll, jahiseltside kohustused. Vajalik oleks ka vastava sisulise infopäeva korraldamine ja kirjutiste avaldamine meedias. Kaitsekorralduskava peatükki 4.7 täiendati ning kavandatud infopäevade loetellu lisati kopra ohjamise võimalusi selgitav infopäev ning vastavasisuline artikkel vallalehtedes. 14. Paragrahvis 2.2.1.2 (lk 74) on nimetatud meetmena infopäeva korraldamine järvede reostumise teemal. Vallavalitsuse ettepanek on korraldada infopäev ka järvede taastamise teemadel – Kas on võimalik järvi taastada (järveääri puhastada)? Millised on nõuded antud tööde teostamiseks? Mille alusel peaks tööd toimuma? Millised on võimalikud rahastuse allikad? Vallavalitsuse poole on korduvalt pöördutud antud teema osas ning arvame, et infopäev oleks vajalik. Kaitsekorralduskava peatükki 4.7 täiendati ning ette nähakse infopäev veekogude reostumise ja järvede taastamise teemal. 15. Tegevustesse ja eelarvesse oleks ettepanek lisada kariloomade soetamine maastikuhoolduse eesmärgil. Kohalikele talunikele võiks soodustada karja loomist, mis on kõige parem moodus heinamaade hooldamiseks ja vaadete avatuna hoidmiseks. Kaitsekorralduskava peatükki 4.4.1 täiendati maastike ja poollooduslike koosluste hooldamiseks tehnika ja loomade soetamisega. 16. Tegevuskava ja eelarve võiks panna punkti, mis toetaks eriotstarbelise maastikuhooldustehnika soetamist omavalitsustele, asutustele, maaomanikele või MTÜ/SA- dele, et väärtuslikud alad oleks hooldatud ja püsiks avatuna.

  4

Kaitsekorralduskava peatükki 4.4.1 täiendati maastike ja poollooduslike koosluste hooldamiseks tehnika ja loomade soetamisega. 17. Rõuge Vallavalitsus on koostöös maaomanikega algatanud Rõuge alevikus ja järvede vahel võsa likvideerimist vaadete avamise eesmärgil. Arvame, et kõik alad Rõuge järvede ääres peaksid kuuluma esimesse hooldusklassi.

• ·Palume muuta Liinjärve ja Valgjärve äärsed alad kuni Tiidu külani esimesse hooldusklassi kuuluvaks. Samuti sooviks laiendada ja muuta esimeseks hooldusklassiks ala, mis jääb Ööbikuoru ja Liinjärve vahele. Antud ala olnud ajalooliselt avatud vaadetele. Kaardikiht antud ala kohta lisatud.

Kaitsekorralduskava parandatud vastavalt ettepanekule.

• ·Palume muuta Ratasjärve ja Tõugjärve äärsed alad samuti esimese hooldusklassi kuuluvaks.

Hooldusklasside määramisel tugineme maastikuhoolduskavale ning jääme seal välja toodud esimese ja teise hooldusklassi juurde. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Ena Poltimäe Regiooni juhataja Jaanus Tanilsoo 786 8362 [email protected]

HAANJA VALLAVALITSUS

Haanja 65101 Tel/fax. 78 78 839 a/a 1120179399 78 29 111 Swedbank e-post [email protected]

Keskkonnaamet Põlva-Valga-Võru regioon Meie 18.01.2012 nr 15-4/63 [email protected] Kobras AS [email protected] Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu Haanja Vallavalitsusel on hea meel, et olete meid kaasanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamisse ning hoidnud kursis koostamise tegevustega. Haanja Vallavalitsus esitab järgnevad ettepanekud kaitsekorralduskava täiendamiseks:

Kaitsekorralduskava pt 1.5.4.2 “Valdade üldplaneeringud” kajastab Haanja looduspargi territooriumile jäävate valdade üldplaneeringuid ja nende koostamise seisu. Haanja valla üldplaneering kehtestati Haanja Vallavolikogu 29.12.2011 määrusega nr 19 ja see on kättesaadav www.haanja.ee/uldplaneering . Haanja valla üldplaneeringuga on täpsustatud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kauni vaatega kohti. Palume eeltoodust tulenevalt kaitsekorralduskava täpsustada ja vastavalt täiendada.

Kaitsekorralduskava pt 2.3.2.3 “Uue-Saaluse park”. Uue-Saaluse külas on Haanja valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslik ala, mille väärtuseks on endine mõisa territoorium ja erilist tähelepanu tuleb pöörata mõisaansamblile ja hoonete säilitamisele/taastamisele. Soovime, et kaitsekorralduskavas pöörataks tähelepanu mõisahoonete säilitamisele/taastamisele (eelnõus on, et mõisahoonetest on järel ainult varemed), sest kõik mõisahooned ei ole varemateni (kivihunnikuteni) lagunenud. Teeme ettepaneku kaitse-eesmärgi meetmetesse lisada “mõisa hoonete võsast puhastamine ja eksponeerimine” .

Kaitsekorralduskava pt 3.1 “Külastuskorraldus”, palume lisada viite Haanja küla puhke- ja virgestusalale vastavalt Haanja valla üldplaneeringu peatükile 3.2

Kaitsekorralduskava pt 4.10 “Eelarve” palume täiendada järgnevalt: o Rogosi mõisapargi (hoonete) rekonstrueerimine- tabelis kajastada valla

arengukavas olev tööde maksumus 1 000 000 eurot ( 2013. – 2016.a ja 2019.a igal aastal 200 000 eurot);

o Rogosi pargi pidev hooldamine – planeeritud summadele lisada alates 2013. aastast, igale järgnevale aastale 5% eelneva aasta summast (arvatav inflatsioon ja kulude kasv);

o Tegevusena lisada Haanja valla arengukava tegevus Suure Munamäe kompleksi arendamine ja korrastamine (sh juurdepääsuteede korrastamine/hooldamine). 2013.a 70 000, 2014.a 10 000, 2016.a 50 000, 2017.a 20 000, 2020.a 50 000 ja 2021.a 100 000 eurot. Kaitsekorralduskava eelnõust selgub, et metsaelupaikade kaitsmisel on mõjuteguriteks turism ja

vähene teadlikkus väärtustest jne. Meetmeteks teiste hulgas ka turismi/matkaradade parem planeerimine. Suure Munamäe vaatetorn asub sihtkaitsevööndis ning korrastatud ja hooldatud juurdepääsuteed ning vaatetorni ümbrus soodustavad turistide liikumist mööda ettenähtud teid-radu. Suure Munamäe vaatetornis ning selle ümbruses on võimalik tutvustada Haanja looduspargi (või sihtkaitsevööndi) väärtusi ja muul moel viia läbi loodusharidus- ja teavitustööd.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Juri Gotmans Vallavanem

Põlvamaa Kalevi 1a, 64503 Räpina Tel 799 8198, faks 799 8191 [email protected]

Valgamaa Kesk 12, 68203 Valga Tel 766 6129, faks 766 6128 [email protected]

Võrumaa Karja 17a, 65608 Võru Tel 786 8360, faks 786 8361 [email protected]

Hr Juri Gotmans Teie 18.01.2012 nr 15-4/63 Haanja Vallavalitsus [email protected] Meie 27.02.2012 nr PVV 15-10/12/2059-2 Vastus Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu ettepanekutele Lugupeetud härra Gotmans Esitasite Keskkonnaametile 18.01.2012 alltoodud ettepanekud kaitsekorralduskava täiendamiseks: * Kaitsekorralduskava pt 1.5.4.2 “Valdade üldplaneeringud” kajastab Haanja looduspargi territooriumile jäävate valdade üldplaneeringuid ja nende koostamise seisu. Haanja valla üldplaneering kehtestati Haanja Vallavolikogu 29.12.2011 määrusega nr 19 ja see on kättesaadav www.haanja.ee/uldplaneering. Haanja valla üldplaneeringuga on täpsustatud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kauni vaatega kohti. Palume eeltoodust tulenevalt kaitsekorralduskava täpsustada ja vastavalt täiendada. Arvestasime Teie ettepanekuga ja täpsustasime kaitsekorralduskava * Kaitsekorralduskava pt 2.3.2.3 “Uue-Saaluse park”. Uue-Saaluse külas on Haanja valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslik ala, mille väärtuseks on endine mõisa territoorium ja erilist tähelepanu tuleb pöörata mõisaansamblile ja hoonete säilitamisele/taastamisele. Soovime, et kaitsekorralduskavas pöörataks tähelepanu mõisahoonete säilitamisele/taastamisele (eelnõus on, et mõisahoonetest on järel ainult varemed), sest kõik mõisahooned ei ole varemateni (kivihunnikuteni) lagunenud. Teeme ettepaneku kaitse-eesmärgi meetmetesse lisada “mõisa hoonete võsast puhastamine ja eksponeerimine”. Haanja looduspargi kaitsekorralduskavas planeeritakse koostada Uue-Saaluse pargi hoolduskava, milles täpsustatakse Uue-Saaluse pargis vajalikud tegevused. * Kaitsekorralduskava pt 3.1 “Külastuskorraldus”, palume lisada viite Haanja küla puhke- ja virgestusalale vastavalt Haanja valla üldplaneeringu peatükile 3.2 Arvestasime Teie ettepanekuga * Kaitsekorralduskava pt 4.10 “Eelarve” palume täiendada järgnevalt:

  2

• Rogosi mõisapargi (hoonete) rekonstrueerimine- tabelis kajastada valla arengukavas olev tööde maksumus 1 000 000 eurot ( 2013. – 2016.a ja 2019.a igal aastal 200 000 eurot);

Arvestasime Teie ettepanekuga

• Rogosi pargi pidev hooldamine – planeeritud summadele lisada alates 2013. aastast, igale järgnevale aastale 5% eelneva aasta summast (arvatav inflatsioon ja kulude kasv);

Arvestasime Teie ettepanekuga

• Tegevusena lisada Haanja valla arengukava tegevus Suure Munamäe kompleksi arendamine ja korrastamine (sh juurdepääsuteede korrastamine/hooldamine). 2013. a 70 000, 2014. a 10 000, 2016. a 50 000, 2017. a 20 000, 2020. a 50 000 ja 2021. a 100 000 eurot. Kaitsekorralduskava eelnõust selgub, et metsaelupaikade kaitsmisel on mõjuteguriteks turism ja vähene teadlikkus väärtustest jne. Meetmeteks teiste hulgas ka turismi/matkaradade parem planeerimine. Suure Munamäe vaatetorn asub sihtkaitsevööndis ning korrastatud ja hooldatud juurdepääsuteed ning vaatetorni ümbrus soodustavad turistide liikumist mööda ettenähtud teid-radu. Suure Munamäe vaatetornis ning selle ümbruses on võimalik tutvustada Haanja looduspargi (või sihtkaitsevööndi) väärtusi ja muul moel viia läbi loodusharidus- ja teavitustööd.

Arvestasime Teie ettepanekuga Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Ena Poltimäe Regiooni juhataja Jaanus Tanilsoo 786 8362 [email protected]

Arvamusi  ja ettepanekuid seoses  

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõuga 

Haanjamaal ei ole pilguga haaramatuid välju. On palju väikesi ja suuremaid, järsu ja laugema  nõlvaga mägesid , nende vahel orgudes veesilmad järvede ja  jõgede näol. On Suur‐Munamägi  ja korgõ Munamäe torn ning sükäv Ööbikuorg.  Nende vahel  metsatukad ja põllulapid.   Kaasaegset  traditsioonilist   põllumajandustootmist  nendes tingimustes on raske korraldada.  Kui varasematel aegadel niideti hein ja võeti vili põllu laugemalt  osalt masinaga, servadest,  kuhu masinaga juurde ei pääsenud, vikatiga ja kraavipervelt, kus vikat peale ei hakanud –  sirbiga, siis kaasajal ei ole see enam mõeldav. Ei ole vikati‐ ega sirbimeest. Kombain  aga läheb  järsul mäenõlval ümber. 

 Seevastu on Haanjamaal omaette hindamatuks väärtuseks väga kaunis, puutumata loodus,  mida mujal maailmas enam ei ole või mille veel säilinud „oaasikesi” näidatakse turistidele suure  raha eest. 

 Kahjuks ei ole seda unikaalset loodusvara suudetud seni piisavalt väärtustada – ei eneste ega  teiste jaoks. Kuigi see võiks sisse tuua rohkem, kui mistahes muu tegevus Haanjamaal.  Asi on  toppama jäänud turunduse ja müügi taha. Et midagi müüa, see  eeldab vastavate uuringute  läbiviimist. Seda eesmärki kannab ka Keskkonnaameti ja RMK tellimusel läbiviidud Haanja  looduspargi ala detailsem iseloomustus ning selle alusel kaitsekorralduslike tegevuste  kavandamine. Kaitsekorralduskava on väga mahukas ja põhjalik. Kirjeldatud on maa, vee ja õhu  seisundit. On välja  toodud looduspargi väärtused ja kaitse‐eesmärgid, iseloomustatud  elustikku, elupaiku, maastikku, ala geoloogilisi väärtusi, antud ülevaade külastusrajatistest ja  külastuskorraldusest. Kuid kirjest on välja jäänud looduspargi kõige väärtuslikum ja enim  ohustatud ning kaitset vajav osa – inimene. Ei ole võimalik mistahes väärtuste kaitsmine ilma  inimeseta. 

1. Seepärast teeme ettepaneku täiendada kaitsekorralduskava veel ühe peatükiga  ‐  näiteks „Inimene ja looduspark”, mis kirjeldaks inimese ja looduspargi suhteid. Oleks  vaja välja selgitada, kuidas rahvas looduspargi territooriumil paikneb, milline on  hariduslik ja vanuseline koosseis, leibkondade suurus ja koosseis, millised on peamised  tegevusalad, kuidas eluga hakkama saadakse, millist abi vajatakse riigilt,  kui palju on  üksikult elavaid eakaid inimesi jne. Sellise analüüsi tulemusena oleks võimalik kindlaks  teha, millised looduspargi kaitse‐eesmärgid oleksid saavutatavad kohalikku elanikkonda  kaasates, milliste jaoks tuleb leida tööjõudu väljastpoolt.  

Peale selle oleks kaitsekorralduskavas  vaja käsitleda ka looduspargi territooriumil elavate  inimeste informeerimise, nende küsimuste ja murede lahendamise võimalusi, mis  mitmesuguste piirangute ja keeldude seadmise tagajärel paratamatult  tekivad. 

Eraldi käsitlemist vajaks maaomanike  informeerimine kõigist kehtestatud, siseriiklikest ja  Euroopa Liidu toetustest. Nagu kaitsekorralduskava avalikul arutelul märgiti, on  kaitsealadele makstavad toetused põliseuroopa riikides suuremad kui meil, kusjuures kõlas  etteheide, et neid väheseidki toetusi meil paljud inimesed ei kasuta, et meie inimesed on  sedavõrd jõukad, et neid see näpuotsatäis toetusi ei huvitagi. See ei ole õige. Oma  kogemustest võin kinnitada, et ei mina ja küllap väga paljud maaomanikud ei ole õigel ajal  teada saanud, et neil on võimalus toetusi saada. Kõigil maainimestel pole internetti. Ja isegi  kui on, siis puudub teave sellealase informatsiooni otsimiseks. Nii jäävadki taotlused  tegemata ja raha saamata. Ehkki väga vaja oleks! Huvitav oleks teada, mis neist kasutamata  jäänud Euroopa Liidu rahadest tänaseks saanud on? 

Eraldi uuringut vajaks teema, kuidas inimesi  Haanjasse tagasi elama tuua? Milliseid  pilootprojekte ja millist abi peaks riik seejuures rakendama? 

2. Igal rahval on oma missioon. Oma erilise seisundi tõttu on Haanja looduspargi alal elava  rahva üheks missiooniks traditsioonilise elulaadi säilitamine, millest  kaitsekorralduskavas on ära märgitud:  traditsioonilise toidu tegemise oskus,  traditsioonilised kalapüügiviisid , suitsusaun ja tugevad käsitöötraditsioonid. 

Teeme ettepaneku lisada sellesse  loetellu  ka  traditsioonilised metsamajandustööd. Ükski  haanimiis ei läinud kunagi kirve või saega oma metsa kallale suvisel ajal. Võsa raiuti kas  varakevadel, peale lume sulamist või hilissügisel. Palgimetsa mindi talvel, valdavalt  veebruarikuul. 

Käesoleval ajal on see traditsioon kadumas ja pole harvad juhud, kui võsa raiutakse ja metsa  lõigatakse, näiteks,  lindude pesitsemise kõrghooajal – mais‐juunis. Mis looduskaitsest me  sel juhul saame rääkida? Ja kus siis veel, kui mitte  looduspargi territooriumil, peaks  looduskaitse eesmärkide täitmist  eriti  teravdatud tähelepanuga jälgitama? 

Teeme ettepaneku seada Haanja looduspargi territooriumil suviste metsamajandustööde  keeld  ja sätestada see ka Haanja looduspargi kaitse‐eeskirjas. 

3. Haanja looduspargi territooriumil on suureks ohuks probleemliigi ‐  ida‐kitseherne  (Galega orientalis Lam.) kiire, pidurdamatu  looduslik levik, mis sai alguse Eesti  Maaülikooli (tollase EPA) mahajäetud katselappidest. Kaitsekorralduskavas on see liik  ära nimetatud. Kuid see probleem vajab suuremat tähelepanu. Praegu on galeega  peamiseks levikukohaks Haanjas Ihatsimägi ja selle ümbrus  üsna ulatuslikul alal. Levinud  on ta ka mujal Võrumaal,  teede äärtes ja põllumaal. Kui selle liigi tõrjega lähiajal ei  alustata, siis võime varsti end leida olukorrast, kus looduspargi (ja mitte ainult)  ala on   kaetud ilusa, sinise, tiheda, paksu „lillevaibaga”, millest ei pääse läbi ei inimese ega  looma jalg, teistest taimeliikidest  rääkimata. 

Teeme ettepaneku lülitada ida‐kitsehernes riiklikku võõr‐ ja probleemliikide tõrje plaani  ja selle tõrjega lähiajal alustada.   

4. Võrreldes Haanja looduspargi kehtivat kaitse‐eeskirja esitatud eelnõuga (29.12.2011)  võib täheldada, et muutusi on sisse viidud vähe. Nende hulgas torkavad silma  piiranguvööndite loetelus tehtud muudatused, kus 16 piiranguvööndi asemel on eelnõus  märgitud  5. Kuigi siin on tegemist peamiselt vormilise muudatusega, raskendab see igal  konkreetsel maaomanikul oma kuuluvuse leidmist ühes või teises  vööndis. 

      Teeme ettepaneku eelnõu 4. peatüki 12. paragrahvi 2.1), 2), 3), 4) ja 5) alapunktides ära  märkida (sulgudes)  antud piiranguvööndisse kuuluvate administratiivsete üksuste  nimetused (Hämkoti, Häramäe jt.) . 

5. Kaitsekorralduskavas on piisavalt põhjendatud purustamise kui meetodi ebasobivust  võsastumise tõrjumisel. Seda on rõhutatud ka eelnõu avalikel aruteludel. 

Seepärast toetame ettepanekut seada looduspargi territooriumil purustamise keeld ja  asendada see niitmisega. Kooskõlastada PRIA‐ga niitmise tähtaja nihutamine hilisemale  ajale – augustikuule, et tagada linnupesade kaitse. Sätestada see ka Haanja looduspargi  kaitse‐eeskirjas. 

Tänan tähelepanu eest! 

Lugupidamisega 

  Õie Praggi,  kinnistute Timmi ja Salulehe omanik 

Lisa 1. 

 Arvamusi ja ettepanekuid seoses     

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava  eelnõuga. 

Kuna Haanja looduspargi ala kuulub valdavas osas Keskkonnaameti poolt moodustatud Haanja  jahipiirkonda ja lähtudes looduspargi kaitse‐eesmärkidest ning looduspargile pandud  ülesannete täitmise vajadusest, on oluline  lisaks majandustegevuse piirangutele seada ka  jahindustegevuse piirangud. Eeskätt on see vajalik selleks, et kehtestada loodusväärtuste  kaitset tagav  liikumise süsteem looduspargi alal. Ei ole võimalik kaitsta elupaiku ja elustikku, kui  jahimehed oma suva järgi rammivad läbi looduspargi territooriumi. Peale selle sisaldub  jahitegevuses ka otsene oht kaitsealustele liikidele, kui silmas pidada seda, kuipalju jahimehed   aasta jooksul üksteist mahalasevad. Tähelepanuta ei saa jätta ka, et mitmed plaanitavad  muudatused uues jahiseaduses võivad kahjustada ulukite arvukust ja liigilist tasakaalu, mis ei  sobi kokku looduspargi kaitse‐eesmärkidega. 

 Seepärast teeme ettepaneku täiendada kaitsekorralduskava eelnõu peatükiga: „Looduspark ja  jahindus”, milles oleks lahti kirjutatud jahimeeste lubatud ja keelatud tegevused looduspargi  territooriumil, selle kaitse‐eesmärkidest ja koormustaluvusest lähtudes. 

Õie Praggi 

Põlvamaa Kalevi 1a, 64503 Räpina Tel 799 8198, faks 799 8191 [email protected]

Valgamaa Kesk 12, 68203 Valga Tel 766 6129, faks 766 6128 [email protected]

Võrumaa Karja 17a, 65608 Võru Tel 786 8360, faks 786 8361 [email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 20.02.2012.a Keskkonnaametis Kehtib kuni 20.02.2087.a Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Pr Õie Praggi Teie 10.01.2012 [email protected] Meie 20.02.2012 nr PVV 15-10/12/853-2 Vastus Haanja looduspargi kaitsekorralduskava ettepanekutele Lugupeetud proua Praggi Täname väga põhjalike ettepanekute eest. Oma kirjas Keskkonnaametile teete viis ettepanekut, kus esimeses toote välja vajaduse lisada kaitsekorralduskavale peatükk “Inimene ja looduspark”, kus selgitataks välja kuidas rahvas looduspargi territooriumil paikneb, milline on hariduslik ja vanuseline koosseis, leibkondade suurus ja koosseis, millised on peamised tegevusalad, kuidas eluga hakkama saadakse, millist abi vajatakse riigilt, kui palju on üksikult elavaid eakaid inimesi jne. Lisaks tuleks Teie arvates analüüsida, millised looduspargi kaitse-eesmärgid oleksid saavutatavad kohalikku elanikkonda kaasates, milliste jaoks tuleb leida tööjõudu väljastpoolt. Nõustume Teie väitega, et looduse kaitsmine toimub koostöös inimesega. Seetõttu on oluline parema tulemuse saavutamiseks lisaks elanikele vaadata ka erinevate riigiasutuste rolli. Kohaliku omavalitsuste ülesanne on seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Vastused rahvastikku käsitlenud küsimustele annab kohaliku omavalitsuse arengukava. Haanja valla arengukava dokumente võite lugeda internetiaadressilt http://www.haanja.ee/arengukava/. Vältimaks olukorda, kus erinevad kavad hakkaksid üksteist kordama on kaitsekorralduskava juures jäädud ennekõike loodusväärtuste keskseks. Siiski oleme kava täiendanud ja lisanud väärtustena kaunid maastikuvaated, piirkonnale omane hästi säilinud asustusstruktuur, piirkonnale omane arhitektuur ja miljöö. Kõigi nende väärtuste säilimisel on suur roll kohalikel inimestel. Lisaks tegite ettepaneku, et eraldi käsitlemist vajaks maaomanike informeerimine kõigist kehtestatud, siseriiklikest ja Euroopa Liidu toetustest. Infopäevade korraldamine on kavas planeeritud. Eraldi võiks välja tuua Natura metsatoetust tutvustava infopäeva ja erinevaid põllumajandustoetusi tutvustava infopäeva korraldamist. Vastuseid, kuidas on reglementeeritud mittetaotletud rahade kasutamine, tuleb küsida vastavat toetusskeemi välja töötanud ministeeriumilt. Eraldi uuringu vajadusena toote välja teema, kuidas inimesi Haanjasse tagasi elama tuua. Milliseid pilootprojekte ja millist abi peaks riik seejuures rakendama?

  2

Haanja looduspargi kaitsekorralduskavas keskendutakse eelkõige loodusväärtuste ohutegureid leevendatavatele meetmetele, kuid ka nende hulgas on tegevusi, mis annavad võimaluse kohalikel inimestel teenust osutada ning elavdada kohalikku majanduselu. Oma teises tähelepanekus soovitasite lisada traditsioonilist elulaadi iseloomustavate tegevuste alla ka traditsioonilised metsamajandamistööd ning soovitate seada Haanja looduspargi territooriumil suviste metsamajandustööde keeld ja sätestada see ka Haanja looduspargi kaitse-eeskirjas. Lisasime kavas traditsioonilist elulaadi kirjeldavate tööde hulka ka traditsioonilisel viisil metsamajandamise. Suvised metsamajandustööde keeld on Haanja looduspargi kõige väärtuslikemal aladel, sihtkaitsevööndites ja kokkuleppel RMK-ga ka riigimetsamaadel. Eramaadel ja piiranguvööndis asuvates metsades metsatöid kehtiva seadusandluse põhjal kahjuks keelata pole võimalik. Kolmandaks teeme ettepaneku lülitada ida-kitsehernes riiklikku võõr- ja probleemliikide tõrje plaani ja selle tõrjega lähiajal alustada. Eestis korraldatakse võõrliikide tõrjet ohjamiskava alusel, seejuures on riiklikul tasandil prioriteetseteks liikideks inimest ohustavad karuputke võõrliigid ja liigid, mille efektiivne tõrje annab kiiresti soovitud tulemuse (verev lemmalts). Ida-kitsehernele ohjamiskava tehtud ei ole, liik on siiani kasutusel söödakultuurina. Haanja looduspargi kaitsekorralduskava saab tugineda vaid riiklikult kinnitatud kavadel, mistõttu enne ohjamiskava kinnitamist tõrjetegevusi ida-kitseherne tõrjeks kavas planeerida ei saa. Küll aga saab olemasolevatel põldudel ka maaomanik ise anda oma panuse selle liigi tõrjumise osas. Ida-kitseherne tõrjeviisidest on senistel andmetel tõhusaim korduv niitmine igal aastal, künnimaadel ka korduv künd. Neljanda ettepanekuna teete ettepaneku Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõule, kus peate vajalikuks eelnõu 4. peatüki 12. paragrahvi 2 alapunktides 1, 2, 3, 4 ja 5 ära märkida antud piiranguvööndisse kuuluvate administratiivsete üksuste nimetused (Hämkoti, Häramäe jt.). Ka administratiivsete üksuste ära märkimine võib välja toodud probleemi juures pigem segadust tekitada, sest mõned administratiivüksused asuvad kahes erinevas vööndis. Seetõttu on parimaks lahenduseks eelnõule lisatav kaart, kus iga konkreetne kinnistuomanik näeb ära, millised piiranguvööndis ta paikneb. Lisaks saadetakse kaitse-eeskirja kinnitamisel kõigile maaomanikele koju informatiivne dokument kaitsekohustuse teatis, millega sama teema üle korratakse. Segaduste vältimiseks on võimalus alati pöörduda ka Keskkonnaameti Võru kontorisse. Viimase ettepanekuna peate vajalikuks seada looduspargi territooriumil purustamise keeld ja asendada see niitmisega. Kooskõlastada PRIA-ga niitmise tähtaja nihutamine hilisemale ajale – augustikuule, et tagada linnupesade kaitse. Sätestada see ka Haanja looduspargi kaitse- eeskirjas. Hekseldamise teema tuli arutlusele paljudel kaitsekorralduskava käsitlenud koosolekutel. Lisaks on sama teema arutlusel ka Keskkonnaministeeriumis ja Põllumajandusministeeriumis, kus koostöö tulemusel on juba käimas pilootprojekt loodussõbralikuma hooldamise toetusskeemi välja töötamiseks. Ettevalmistamisel oleva Maaelu Arengukava üheks prioriteediks on muuta põllumajandust enam loodusega arvestavamaks, mille tõestuseks on planeeritud keelata väärtuslikel niidualadel hekseldamine, olenemata millise toetusskeemiga

  3

seda hooldatakse. Kuna hekseldamise asemel niitmise kasutamine on kulukam, siis planeeritakse toetusskeemide diferentseerimist (mahetoetus, keskkonnasõbralik toetus, Natura 2000 põllutoetus), kus loodussõbralikult hooldatavatele maahooldajatele makstakse lisatoetust. Loodussõbraliku hooldamise tingimuste hulka kuulub ka hilisem niitmisaeg. Niitmisaja jõuline kogupinnaline reguleerimine võib kaasa tuua palju probleeme niigi vähestele loomapidajatele, sest augustikuine taimestik on juba puitunud ja sööda kvaliteet langenud. Seetõttu reguleeritakse niitmisaega ennekõike väärtuslikel niidualadel, kus on kaitsealuste liikide arvukus kõrgem. Täname Teid ka lisaettepanekute eest. Muutmisel olevas kaitse-eeskirja eelnõus pole jahindusele eraldiseisvaid piiranguid seatud, sest erinevad analüüsid pole seda vajalikuks pidanud. Jahipidamist reguleerib Eestis jahiseadus, mis katab kõik vajalikud jahindusalased valdkonnad Haanja looduspargi territooriumil. Jahipidamine pole senistele teadmistele tuginedes Haanja looduspargi loodusväärtustele negatiivset mõju avaldanud. Liiklemist Eestis reguleerib liiklusseadus ning Haanja looduspargis ka kehtiv kaitse-eeskiri, kus mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud. Kui täheldate looduses nimetatud punkti vastu eksimist, siis palume koheselt teavitada Keskkonnainspektsiooni nende infonumbril 1313. Jahipiirkonna kasutaja lubatud, keelatud ja jahipidamiseks vajalikud tegevused on ära märgitud jahipiirkonna kasutusõiguse loas. Kuna jahipidamist ei ole kaitsekorralduskava koostavad eksperdid pidanud oluliseks ohuteguriks kaitse-eesmärgiks seatud väärtustele, siis ei pea Keskkonnaamet vajalikuks eraldi peatüki “Looduspark ja jahindus” kaitsekorralduskavasse kirjutamist. Küll aga peame oluliseks infopäeva korraldamist, kus keskendutakse kopra arvukuse- ja küttimisega seonduvatele probleemidele ning tutvustatakse jahipidamist ja selle põhimõtteid Haanja looduspargis tervikuna, mis annab huvilistel võimaluse teemaga tutvuda. Lisaks infopäevale planeeritakse kaitsekorralduskavas ka vastavasisulise artikli kirjutamist vallalehte, et maaomanikud, kellel pole võimalik tulla koosolekule, saaksid samuti teemaga tutvuda. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Ena Poltimäe Regiooni juhataja Jaanus Tanilsoo 786 8362 [email protected]

Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu 29.12.2011 kohta arvamused: http://www.keskkonnaamet.ee/haanja/kontakt/haanja-looduspargi-kaitsekorralduskava- eelnou-avalik-valjapanek-ja-avalik-arutelu/ Eelarve Tabel 18 kohta. Rogosi mõisapargi(hoonete) rekonstrueerimine - on pargi taastamistöö maksumusega 200000€. Kuidas sellest aru saada??? Miks on enamuse tööde tegijaks RMK? Miks ei ole kaasatud maaomanikke? RMK on rahastatud kõikvõimalike töödega – küll projeteerimine, hooldamine, jne.

Käesoleva ajani ei ole ülevaadet RMK senistest tegevustest Haanja Looduspargis. Kui palju kulutati raha harivesiliku elupaikade loomiseks. Käesoleva ajani on lombikesed kasvanud suure heina sisse, rikuti ära maaparandussüsteeme. RMK senini tööstiil ei ole paljude arvates loodussõbralik. Ka on kahtlusi, et siin on tegemist mõjuvõimuga.

Ettepanek – kui maaomanik on nõus omal maal ise töid tegema, siis esmalt tööde tegijaks märkida maaomanik.

- Kes rahastab RMK-d tööde tegemiste?

Maaomanik

Sale Sokk

Villa küla, Haanja vald

12.01.2012

Põlvamaa Kalevi 1a, 64503 Räpina Tel 799 8198, faks 799 8191 [email protected]

Valgamaa Kesk 12, 68203 Valga Tel 766 6129, faks 766 6128 [email protected]

Võrumaa Karja 17a, 65608 Võru Tel 786 8360, faks 786 8361 [email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 21.02.2012.a Keskkonnaametis Kehtib kuni 21.02.2087.a Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Pr Sale Sokk Teie 12.01.2012 [email protected] Meie 21.02.2012 nr PVV 15-10/12/1206-2 Vastus Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu kohta esitatud arvamustele Lugupeetud proua Sokk Esitasite Keskkonnaametile 12.01.2012 arvamuse ja küsimused Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu kohta. Küsite, kuidas aru saada Rogosi mõisapargi (hoonete) rekonstrueerimisest, mille kogumaksumuseks on 200 000 €. Tegemist on Haanja Vallavalitsuse arendusprojektiga, mis on lisatud kaitsekorralduskava tegevuste nimekirja, kuna kavandatav tegevus on suunatud kaitstavale väärtusele. Vastavalt Haanja vallavalitsuse ettepanekule on väljatoodud töö tegelik kogumaksumus 1 000 000 € ning tööde ja summa prognoosimisel on aluseks võetud Haanja valla arengukava 2011-2019. Teete ettepaneku, et kui maaomanik on nõus omal maal ise töid tegema, siis kindlasti märkida esmalt tööde tegijaks maaomanik. Kaitsekorralduskava eelnõu viimase versiooni eelarvet on Teie ettepaneku põhjal täiendatud ja maaomanikud on korraldajaks määratud alljärgnevatele tegevustele: • Haanja looduspargi maaparanduse eesvoolude korrastamine; • mahajäetud talukomplekside ja põllumajandushoonete likvideerimine või renoveerimine; • maastike hooldamine ja taastamine; • truupide vajaduse väljaselgitamine ja truupide rajamine; • poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine; • roheka õõskeele kasvukoha hooldamine. See ei tähenda, et maaomanikud on nendeks töödeks kohustatud, see on ainult võimalus. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) põhimäärusele tuginedes on RMK tegevusaladeks praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja kaitstavate loodusobjektide külastamise korraldamine. Seetõttu ongi RMK märgitud paljude tegevuste korraldajaks, kuid seda mitte eramaadel, vaid riigimaadel. RMK tegevuse kohta käivate küsimustega palun pöörduda RMK vastavate osakondade poole.

  2

Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Ena Poltimäe Regiooni juhataja Jaanus Tanilsoo 786 8362 [email protected]

Ettepanekud Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava 2012 – 2021 kohta.

1) Lk. 11 punkti 1.1.1.lõpulõik: „Vastavalt looduskaitse seadusele...“ on nimetatud ,et aluseks on EÜ Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ. Direktiivis 2009/147 EÜ on artiklis 18. kirjas, et tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/409 EMÜ. Palun kontrollida vastuolu Looduskaitse seaduse ja Eurodirektiivi 2009/147 artikkel 18 vahel. Parema arusaamise eesmärgil sõnastada see lõik nii, et saab aru, et see ongi Looduskaitse seaduse §70, muidu jääb mulje, et see on ümberjutustus.

2) Kaitsekorralduskava alguses peaks olema mõistete seletus, mida konkreetsed mõisted selles kaitsekorralduskavas tähendavad. Näiteks, mis on loodusala,linnuala, Looduspark, Natuura ala. Kava aluseks on eurodirektiivid, kus on tähendused küll seletatud, aga konkreetses seoses selle Kaitsekorralduskavaga jäävad ikka ähmaseks.Näiteks, mis on ühenduse tähtsusega ala, erikaitseala jne. Samuti mis asi on traditsiooniline elulaad, külaarhitektuur, kultuuripärand jmt.

3) Natuura alade tulekuga küsiti inimestelt umbes nii, et kas te olete nõus , et siin

linnukesed lendavad ja öeldi , et inimeste jaoks midagi ei muutu.Natura 2000 kodulehel korduma kippuvates küsimustes kirjutatakse: Mis muutub olemasolevatel kaitsealadel , mis liidetakse Natuura võrgustikuga? Vastus: Mitte midagi ei muutu.Olemasolevatel kaitsealadel jääb kehtima senine kaitserežiim, mis on kehtestatud kaitse-eeskirjaga. Kas elutegevus kaitsealal saab jätkuda? Vastus: Jah saab ja peabki jätkuma. Jne.

Kas inimestele aeti tookord puru silma? Kui väärtused on tekkinud senise kaitsekorra tõttu, siis tuleks senist korda säilitada ja mitte lisada uusi reziime. Samuti jääb mulje, et mõningaid liike, keda on siin vähe ja kelle põhiline leviala on mujal , tahetakse siia rohkemaarvuliselt asustada ja selleks tuleb tingimusi luua. Kas me pingutame jälle eestlaslikult üle ja kannatab kohalik elanik.

4) Lk.27 huvigruppide tabelis peaks kajastuma , et kõigi ülejäänute põhihuvi peale Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, loodusteadlaste ja võib-olla ka RMK ja muinsuskaitse, on külade taaselustamine, sest nendesse gruppidesse paigutatud inimesed elavad siin. Huvi seoses Haanja Looduspargiga ei kattu ju huvitegevuse või MTÜ eesmärgiga, milleks on külaelu edendamine. (Näiteks jahimehed on huvitatud jahipiirkondade säilimisest, aga samas nad ju elavad siin ja seega on olulisim huvi elu jätkumine maapiirkonnas. Sama kehtib ka ettevõtjate kohta.) Kohaliku elaniku huvi on ikka see, et ta saaks siin elada. Samuti võiks välja tuua huvide kattumise momendi või mis on ikkagi nende kõigi ühine huvi ehk ühisosa. Kui ühine eesmärk on külaelu jätkumine, siis peab see kajastuma läbivalt Kaitsekorralduskava punktides ja eesmärgis.

5) Lk.29 Punkt 1.4. Hoiuküla ,Pärandmaastiku, ja Tavaala kaitse eesmärki lisada

„koostöös inimtegevusega“ ( Näiteks võiks sõnastada: Hoiuküla piiranguvööndi kaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine koos inimese ja majandustegevusega ...jne.) Või kirjutada eraldi punkt , kus kirjeldatakse , et kohalik elanik on ka olemas. Sellest tuleneb, et kohalik elanik vajab siin elamiseks ka metsa, et saada vähemalt küttepuid. Maakasutus on nimetatud, nii et süüa saad, aga sooja on ka

vaja saada.Maaomanikule peab jääma õigus kasutada metsa ja maad ja see peab olema kaitsekorralduskavas selgelt välja öeldud.

6) Lk.30 On kirjas, et Pargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Viitina , Rogosi ja Uue-

Saaluse pargi kaitse. Pakun välja, et täpsem sõnastus oleks : „ ...kaitse-eesmärk on Viitina, Rogosi ja Uue-Saaluse pargi säilitamine pargina.“

7) Lk. 37 , 71, 138. Kavadi järve veetaseme uuring.

On kirjas , et veetase peaks vastama Margo Hurt´i poolt tema uuringus „Kavadi järve optimaalse veetaseme ja veerežiimi hindamine. Veetaseme absoluutkõrguse määramine.“ kirjapandule. Samas selgub uuringust, et Margo Hurt seab enda poolt nimetatud absoluutkõrguse küsimärgi alla ja peab vajalikuks teha muutusi veetaseme kõrguses, kui see osutub vajalikuks.(Uuringust loeme:“ Kui asjasse puutuvate isikute või institutsioonide poolt põhjendatakse madalama veetaseme vajadust ja põhjendused kaaluvad üles veekogu võimalikult hea seisundi tagamise eelduste loomise, on veetaseme kõrguse näitajad lihtsalt ümberarvutatavad käesolevas töös esitatud arvuliste näitajate põhjal.“) Seega peab ümberarvutamise võimalus ja veetaseme kõrguse määramiseks täiendavate uuringute tegemine kajastuma ka Kaitsekorralduskavas. Veel Kavadi järvest: Põhjapoolne väljavool oli vanasti umbes 10 m laiune.Selle ees laiuv järvesopp oli madal ja liivane, sai jalgsi otse läbi, vesi oli põlvini. Kaldad olid liivased ja polnud roostunud. Mis ikkagi põhjustab järve kinnikasvamist ja miks ta varasematel aegadel püsis teistsugusena?!

8) Lk. 71. On kirjas nagu oleks Kavadi järv enam mitte paisjärv. Palun sõnastada korrektselt, millistes dokumentides või millistel juhtudel käsitletakse teda kui paisjärve ja millistel kui looduslikku järve. Paisud on Kavadi järve lahutamatu osa, ilma nendeta järv kaoks sellisest kujust, nii et aeg(100 aastat) ei ole siinkohal sobiv näitaja. Palun kirjeldada, mis asi on regulaatori ülemine serv. Kas ta on vaba ava ülemine serv või betoonkihi ülemine serv, või veel midagi , kasvõi teha joonis. Regulaator ei ole kunagi olnud järve veetaseme reguleerimiseks vaid veski tarvis. Järve veetaset hoiti põhjapoolse tammiga. Uurida, kuidas mõjutab regulaatori lukustamisega kaasnev olukord, et suvel üldse vett läbi ei lähe, Alajärve olukorda, vee voolu aeglustumist ja kinnikasvamist Alajärves.

9) Lk. 81. Artiklitest kohalikes lehtedes sosnovski karuputke tõrjeks jääb väheks.Vallalehes võiks muidugi inimesi teavitada, mis neid eeloleval suvel ees ootab. Kohalik elanik peaks saama teada, millal tema maale tullakse putke hävitama, et ta saaks osaleda teejuhina. Üles tuleks otsida karuputked ka nendel maadel, mille omanikud mistahes põhjusel ei tee hetkel putketõrjujatega koostööd. Ametnik peaks jõudma iga maaomanikuni, mitte, et kes maaomanikest tahab , see annab putkedest teada. Samuti jäävad püsti lausa teeääres kasvavad putked, kes küll peaks neid üksikuid maha võtma. Putketõrjujate meeskond peaks olema teadlik kuidas ta teeb koostööd kohalikega. (Meil on konkreetne kogemus, kus putketõrjujad väitsid, et need putked seal tee ääres ei kuulu nende kompetentsi, neid võtvat maha teine firma, aga sühisel olid taimed veel püsti.)

10) Lk.81.Talgute korraldamine. Märkida juurde, kes on talguline. Kohalik inimene ei taha tööpuuduse tingimustes teha tasuta tööd. Kaitsekorralduskava tuleb riigi huvides

ja tuleks ette näha kohaliku elaniku töö ja tasustamine. Kui muu äri on piirangutega, siis töö Looduspargi heaks tuleks tasustada ka talgute puhul , kui talguline on kohalik. Samuti sätestada töötute jaoks, et talgutelt saadud tasu ei mõju kuidagi töötuks olekule või abirahale. Lk. 81. Infopäevad toetuste taotlemiseks. Kui toetuse taotlus mahub ära A4 lehele ja on väga lihtne, siis on asjal mõtet. See tähendab, et projekte kirjutavad selleks ettenähtud isikud või asutused ja maaomanik saab lihtsalt liituda. Et maaomanikud hakkavad looma MTÜ-sid vmt. ei ole ressursi puudusel võimalik.

11) Punkt 2.2.5. Lk. 91.- 100. kordub iga metsaliigi juures, et tuleb teha seadusemuudatus, mis annaks võimaluse kaitsta metsi ka piiranguvööndis.Mis eesmärgil inventeeritakse piiranguvööndi metsi ja taotletakse seadusemuudatust? Milles seisneb see seadusemuudatus ja kuidas see mõjutab kohalikku äraelamist ja majanduselu? Piiranguvöönd on juba iseenesest kaitse matsadele. Palun võtta see mõte maha, sest metsateatisega on raied isegi piiratud.

12) Lk. 108. uue-Saaluse pargile kohaldatavad meetmed. On kirjas , et koostada pargi renoveerimise projekt. Lisada : Pargi renoveerimine. Lisada renoveerimine ka lisas toodud tabelisse ja eelarvesse. Renoveerimisprojektiga võiks alustada varem , kui 2014 a. sest park on üsna kehvas seisus.

13) Lk. 104 meetmed. On kirjas : mahajäetud talukomplekside ja põllumajandushoonete likvideerimine. Võiks olla: mahajäetud hoonete likvideerimine või renoveerimine. Enamusel ebarahuldavas seisus hoonetel on omanikud olemas. Kas lisada : omanike poolt hooldamata varemetes hoonete rahuldavasse seisu viimine koostöös omanikuga.

14) Lk. 103 punkt 2.3.1.1. Maastik ja vaated. Lisada : Vähemalt madalpinge õhukaablid viia maasisesteks. Nõukogude aegsed ega ka tänapäeval pandud rohelised postid ühe kaabliga ei kaunista vaateid. Õhuliine ei ole nimetatud ka Maastikuhoolduskavas (koostatud Artes Terrae OÜ poolt). Ometi häirivad nad kauneid vaateid.

15) Kohalik spetsialist. Kui Looduspargi admin. asus Haanjas kohapeal, teadsid inimesed, kust abi ja nõu leida. Valla juurde tuleks luua riigi poolt rahastatud spetsialisti koht, kes vahendaks inimesi ja nende probleeme, toetuste taotlemist jmt. Lugupidamisega Liina Laars , Kavadi Turismitalu perenaine Väino Palo , Kavati talu maaomanik Karin Asser, MTÜ Uue-Saaluse Külaselts juhatuse liige 15.01.2012

Põlvamaa Kalevi 1a, 64503 Räpina Tel 799 8198, faks 799 8191 [email protected]

Valgamaa Kesk 12, 68203 Valga Tel 766 6129, faks 766 6128 [email protected]

Võrumaa Karja 17a, 65608 Võru Tel 786 8360, faks 786 8361 [email protected]

Pr Liina Laars Teie 18.01.2012 Kavadi Turismitalu [email protected] Meie 08.03.2012 nr PVV 15-10/12/1840-2 Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava ettepanekutest Lugupeetud proua Laars Esitasite Keskkonnaametile 15.01.2012 alltoodud ettepanekud kaitsekorralduskava täiendamiseks: 1) Lk. 11 punkti 1.1.1.lõpulõik: „Vastavalt looduskaitse seadusele“ on nimetatud ,et aluseks on EÜ Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ. Direktiivis 2009/147 EÜ on artiklis 18. kirjas, et tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/409 EMÜ. Palun kontrollida vastuolu Looduskaitse seaduse ja Eurodirektiivi 2009/147 artikkel 18 vahel. Parema arusaamise eesmärgil sõnastada see lõik nii, et saab aru, et see ongi Looduskaitse seaduse §70, muidu jääb mulje, et see on ümberjutustus. Arvestasime Teie ettepanekuga ja sõnastasime kavas selgemalt, et tegemist on looduskaitseseaduse §70 sõnastusega. 2) Kaitsekorralduskava alguses peaks olema mõistete seletus, mida konkreetsed mõisted selles kaitsekorralduskavas tähendavad. Näiteks, mis on loodusala, linnuala, looduspark, Natura ala. Kava aluseks on eurodirektiivid, kus on tähendused küll seletatud, aga konkreetses seoses selle Kaitsekorralduskavaga jäävad ikka ähmaseks. Näiteks, mis on ühenduse tähtsusega ala, erikaitseala jne. Samuti mis asi on traditsiooniline elulaad, külaarhitektuur, kultuuripärand jmt. Väga raske on koondada lõplikku nimekirja mõistetest, mida oleks vajalik seletada, seetõttu pole kaitsekorralduskavades mõistete selgitusi välja toodud. Selgusetuks jäänud mõistete osas palume pöörduda Keskkonnaametisse teabenõudega või saada selgitus (kirjalikult või suuliselt) Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kontorist vastavalt spetsialistilt. 3) Natura alade tulekuga küsiti inimestelt umbes nii, et kas te olete nõus , et siin linnukesed lendavad ja öeldi , et inimeste jaoks midagi ei muutu. Natura 2000 kodulehel korduma kippuvates küsimustes kirjutatakse: Mis muutub olemasolevatel kaitsealadel , mis liidetakse Natura võrgustikuga? Vastus: Mitte midagi ei muutu. Olemasolevatel kaitsealadel jääb kehtima senine kaitserežiim, mis on kehtestatud kaitse-eeskirjaga. Kas elutegevus kaitsealal saab jätkuda? Vastus: Jah saab ja peabki jätkuma. Jne. Kas inimestele aeti tookord puru silma? Kui väärtused on tekkinud senise kaitsekorra tõttu, siis tuleks senist korda säilitada ja mitte lisada uusi režiime. Samuti jääb mulje, et mõningaid liike, keda on siin vähe ja kelle põhiline

  2

leviala on mujal, tahetakse siia rohkemaarvuliselt asustada ja selleks tuleb tingimusi luua. Kas me pingutame jälle eestlaslikult üle ja kannatab kohalik elanik. Kaitsekorralduskava täiendamist Teie ettepanek ei eelda, kuna puudutab kaitse-eeskirja eelnõud. Haanja looduspargi maa-alal saab ja peabki elutegevus jätkuma. Uusi liike siia eraldi asustada ei plaanita. Haanja looduspargi kaitse-eeskiri on uuendamisel, sest see tuleb viia vastavusse looduskaitseseadusega. Kaitse-eeskirja eelnõu menetlusega seoses on täpsustatud kaitstavaid väärtusi kaitsealal. Sellest on lähtutud kaitseala tsoneeringu uuendamisel. Juhul, kui väärtused on tekkinud senise kaitsekorra tõttu, kaitsekorda ei muudeta. Uue režiimi lisamine osutub vajalikuks juhul, kui väärtused on säilinud vaatamata sellele, et senine kaitsekord neile kaitset ei taga. 4) Lk.27 huvigruppide tabelis peaks kajastuma, et kõigi ülejäänute põhihuvi peale Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, loodusteadlaste ja võib-olla ka RMK ja muinsuskaitse, on külade taaselustamine, sest nendesse gruppidesse paigutatud inimesed elavad siin. Huvi seoses Haanja Looduspargiga ei kattu ju huvitegevuse või MTÜ eesmärgiga, milleks on külaelu edendamine. (Näiteks jahimehed on huvitatud jahipiirkondade säilimisest, aga samas nad ju elavad siin ja seega on olulisim huvi elu jätkumine maapiirkonnas. Sama kehtib ka ettevõtjate kohta.) Kohaliku elaniku huvi on ikka see, et ta saaks siin elada. Samuti võiks välja tuua huvide kattumise momendi või mis on ikkagi nende kõigi ühine huvi ehk ühisosa. Kui ühine eesmärk on külaelu jätkumine, siis peab see kajastuma läbivalt Kaitsekorralduskava punktides ja eesmärgis. Huvigrupi maaomanikud, kohalikud elanikud, suvilate omanikud ja põllumajandusettevõtete huvide loetelu täiendati, huvigrupi huvid seoses Haanja looduspargiga on sõnastatud järgnevalt: “Põllu- ja rohumaade kasutamine, metsa majandamine, majaümbruse kujundamine, ettevõtluse edendamine, külade taaselustamine ja elu jätkumine maapiirkondades. Rõuge Taluselts, MTÜ Haanja Talupidajate Selts – huvigruppide huve seoses Haanja looduspargiga täiendati külade elustamise ja elu jätkumisega maal. 5) Lk.29 Punkt 1.4. Hoiuküla ,Pärandmaastiku, ja Tavaala kaitse eesmärki lisada „koostöös inimtegevusega“ (Näiteks võiks sõnastada: Hoiuküla piiranguvööndi kaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine koos inimese ja majandustegevusega ...jne.) Või kirjutada eraldi punkt , kus kirjeldatakse , et kohalik elanik on ka olemas. Sellest tuleneb, et kohalik elanik vajab siin elamiseks ka metsa, et saada vähemalt küttepuid. Maakasutus on nimetatud, nii et süüa saad, aga sooja on ka vaja saada. Maaomanikule peab jääma õigus kasutada metsa ja maad ja see peab olema kaitsekorralduskavas selgelt välja öeldud. Kaitsekorralduskavaga ei kehtestata piiranguid, seetõttu ei saa neid ka kaitsekorralduskava läbi leevendada. 6) Lk.30 On kirjas, et Pargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Viitina , Rogosi ja Uue-Saaluse pargi kaitse. Pakun välja, et täpsem sõnastus oleks: „...kaitse-eesmärk on Viitina, Rogosi ja Uue-Saaluse pargi säilitamine pargina.“

  3

Peame praegust sõnastust väljapakutust paremaks 7) Lk. 37 , 71, 138. Kavadi järve veetaseme uuring. On kirjas , et veetase peaks vastama Margo Hurt´i poolt tema uuringus „Kavadi järve optimaalse veetaseme ja veerežiimi hindamine. Veetaseme absoluutkõrguse määramine.“ kirjapandule. Samas selgub uuringust, et Margo Hurt seab enda poolt nimetatud absoluutkõrguse küsimärgi alla ja peab vajalikuks teha muutusi veetaseme kõrguses, kui see osutub vajalikuks.(Uuringust loeme:“ Kui asjasse puutuvate isikute või institutsioonide poolt põhjendatakse madalama veetaseme vajadust ja põhjendused kaaluvad üles veekogu võimalikult hea seisundi tagamise eelduste loomise, on veetaseme kõrguse näitajad lihtsalt ümberarvutatavad käesolevas töös esitatud arvuliste näitajate põhjal.“) Seega peab ümberarvutamise võimalus ja veetaseme kõrguse määramiseks täiendavate uuringute tegemine kajastuma ka Kaitsekorralduskavas. Veel Kavadi järvest: Põhjapoolne väljavool oli vanasti umbes 10 m laiune. Selle ees laiuv järvesopp oli madal ja liivane, sai jalgsi otse läbi, vesi oli põlvini. Kaldad olid liivased ja polnud roostunud. Mis ikkagi põhjustab järve kinnikasvamist ja miks ta varasematel aegadel püsis teistsugusena?! Kaitsekorralduskavas on meetmena Kavadi järve veetaseme uuring, paisude tehnilise seisundi hindamine, vajadusel remondiprojekti koostamine ja paisu remont. Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks on kavandatud kompleksse inventuuri läbiviimine. Tegemist on laiendatud limnoloogilise inventuuriga, mis sisaldab vee omaduste ja elustiku ülevaadet. Inventuur peab andma vastuse järgmistele küsimustele: tüübiomaste väärtuste vastavus/säilimine, ökosüsteemi funktsioneerimise juhtivad tegurid ja struktuur, ökoloogiline seisund, elustiku väärtused, rühmade kogused/arvukused/ohtrused ning elustiku seisund. Järvede inventuuri käigus tuleb määrata punktreostusobjektide asukohad ning hinnata järvede puhastamise vajadust ja võimalust. 8) Lk. 71. On kirjas nagu oleks Kavadi järv enam mitte paisjärv. Palun sõnastada korrektselt, millistes dokumentides või millistel juhtudel käsitletakse teda kui paisjärve ja millistel kui looduslikku järve. Paisud on Kavadi järve lahutamatu osa, ilma nendeta järv kaoks sellisest kujust, nii et aeg(100 aastat) ei ole siinkohal sobiv näitaja. Palun kirjeldada, mis asi on regulaatori ülemine serv. Kas ta on vaba ava ülemine serv või betoonkihi ülemine serv, või veel midagi , kasvõi teha joonis. Regulaator ei ole kunagi olnud järve veetaseme reguleerimiseks vaid veski tarvis. Järve veetaset hoiti põhjapoolse tammiga. Uurida, kuidas mõjutab regulaatori lukustamisega kaasnev olukord, et suvel üldse vett läbi ei lähe, Alajärve olukorda, vee voolu aeglustumist ja kinnikasvamist Alajärves. Kavadi järv on rajatud mõisa ajal paisutamise teel mitmest väiksest järvest ning tehniliselt on ka tänapäeval tegemist paisjärvega, kuna ilma paisudeta järv sellisel kujul eksisteerida ei saaks. Kuid kuna järv on samal kujul eksisteerinud juba väga pikka aega (100 aastat), on selles kujunenud looduslik ökosüsteem, mis eksperdi hinnangul vastab loodusdirektiiv I lisasse kantud liiva-alade vähetoiteliste järvede kriteeriumitele. Regulaatori kohta esitatud küsimuste vastused vaadatakse uuesti üle ja lepitakse kokku vee- erikasutusloa menetluses.

  4

9) Lk. 81. Artiklitest kohalikes lehtedes sosnovski karuputke tõrjeks jääb väheks. Vallalehes võiks muidugi inimesi teavitada, mis neid eeloleval suvel ees ootab. Kohalik elanik peaks saama teada, millal tema maale tullakse putke hävitama, et ta saaks osaleda teejuhina. Üles tuleks otsida karuputked ka nendel maadel, mille omanikud mistahes põhjusel ei tee hetkel putketõrjujatega koostööd. Ametnik peaks jõudma iga maaomanikuni, mitte, et kes maaomanikest tahab , see annab putkedest teada. Samuti jäävad püsti lausa teeääres kasvavad putked, kes küll peaks neid üksikuid maha võtma. Putketõrjujate meeskond peaks olema teadlik kuidas ta teeb koostööd kohalikega. (Meil on konkreetne kogemus, kus putketõrjujad väitsid, et need putked seal tee ääres ei kuulu nende kompetentsi, neid võtvat maha teine firma, aga sügisel olid taimed veel püsti.) Paratamatult pole kõiki putketaimi võimalik leida, mistõttu peame parimaks lahenduseks kui Sosnovski karuputke leidja teavitaks sellest Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitsebioloog Margus Mutsu, kas e-kirja teel [email protected] või tel 53308383 10) Lk.81.Talgute korraldamine. Märkida juurde, kes on talguline. Kohalik inimene ei taha tööpuuduse tingimustes teha tasuta tööd. Kaitsekorralduskava tuleb riigi huvides ja tuleks ette näha kohaliku elaniku töö ja tasustamine. Kui muu äri on piirangutega, siis töö Looduspargi heaks tuleks tasustada ka talgute puhul , kui talguline on kohalik. Samuti sätestada töötute jaoks, et talgutelt saadud tasu ei mõju kuidagi töötuks olekule või abirahale. Talgud on vabatahtlik tegevus ja on sellisena ka planeeritud. 11) Lk. 81. Infopäevad toetuste taotlemiseks. Kui toetuse taotlus mahub ära A4 lehele ja on väga lihtne, siis on asjal mõtet. See tähendab, et projekte kirjutavad selleks ettenähtud isikud või asutused ja maaomanik saab lihtsalt liituda. Et maaomanikud hakkavad looma MTÜ-sid vmt. ei ole ressursi puudusel võimalik. Osad toetuste taotlused mahuvad tõesti mõnele A4 lehele ära ja on oma ülesehituselt lihtsad, mistõttu ongi selgitustöö vajalik. Samas püüame infopäevadel huvi olemasolul tutvustada ka keerukamaid projektitaotlusi. 12) Punkt 2.2.5. Lk. 91.- 100. kordub iga metsaliigi juures, et tuleb teha seadusemuudatus, mis annaks võimaluse kaitsta metsi ka piiranguvööndis. Mis eesmärgil inventeeritakse piiranguvööndi metsi ja taotletakse seadusemuudatust? Milles seisneb see seadusemuudatus ja kuidas see mõjutab kohalikku äraelamist ja majanduselu? Piiranguvöönd on juba iseenesest kaitse metsadele. Palun võtta see mõte maha, sest metsateatisega on raied isegi piiratud. Eesmärk on leida võimalus, kuidas reguleerida ohustatud elupaikade kaitset piiranguvööndis. 13) Lk. 108. uue-Saaluse pargile kohaldatavad meetmed. On kirjas , et koostada pargi renoveerimise projekt. Lisada: Pargi renoveerimine. Lisada renoveerimine ka lisas toodud tabelisse ja eelarvesse. Renoveerimisprojektiga võiks alustada varem, kui 2014 a. sest park on üsna kehvas seisus.

  5

Kaitsekorralduskavaga on ette nähtud Uue-Saaluse pargi regulaarne hooldamine, pargi hoolduskava koostamine ning pargi võsast puhastamine ja eksponeerimine (vastavalt hoolduskavale). 14) Lk. 104 meetmed. On kirjas: mahajäetud talukomplekside ja põllumajandushoonete likvideerimine. Võiks olla: mahajäetud hoonete likvideerimine või renoveerimine. Enamusel ebarahuldavas seisus hoonetel on omanikud olemas. Kas lisada: omanike poolt hooldamata varemetes hoonete rahuldavasse seisu viimine koostöös omanikuga. Kaitsekorralduskava on täiendatud, eelarves: mahajäetud talukomplekside ja põllumajandushoonete likvideerimine või renoveerimine, teostajaks huvilised/Keskkonnaamet. 15) Lk. 103 punkt 2.3.1.1. Maastik ja vaated. Lisada : Vähemalt madalpinge õhukaablid viia maasisesteks. Nõukogude aegsed ega ka tänapäeval pandud rohelised postid ühe kaabliga ei kaunista vaateid. Õhuliine ei ole nimetatud ka Maastikuhoolduskavas (koostatud Artes Terrae OÜ poolt). Ometi häirivad nad kauneid vaateid. Kaitsekorralduskavale on lisatud üldised majandustegevuse põhimõtted Haanja looduspargis, kus teema on käsitletud. 16) Kohalik spetsialist. Kui Looduspargi admin. asus Haanjas kohapeal, teadsid inimesed, kust abi ja nõu leida. Valla juurde tuleks luua riigi poolt rahastatud spetsialisti koht, kes vahendaks inimesi ja nende probleeme, toetuste taotlemist jmt. Haanja looduspargi kaitsekorralduskavas töökohtade loomist ei planeerita. Keskkonnaspetsialistid töötavad Keskkonnaametis ning vajadusel on võimalik neilt abi ja nõu küsida. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Ena Poltimäe Regiooni juhataja Jaanus Tanilsoo 786 8362 [email protected]

231

LISA 4 JOONISED

JOONIS HAANJA LOODUSPARGI JA HAANJA LOODUS- JA LINNUALA KAVANDATAV VÄLISPIIR JA VÖÖNDID JOONIS HAANJA LOODUSPARGIS KAVANDATAVAD HOOLDUSTEGEVUSED JOONIS HAANJA LOODUSPARGI MATKARAJAD, LÕKKEKOHAD JA PUHKEKOHAD

235

LISA 5. ÜLDISED MAJANDUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED HAANJA LOODUSPARGIS

1

Üldised majandustegevuse põhimõtted Haanja looduspargis Üldised põhimõtted metsamajandamiseks

Lähtuvalt kaitse-eeskirjast (eelnõust) ja kaitsealuste metsade majandamise praktikast on soovitav

kaitsealal raiete teostamisel lisaks kaitse-eeskirjas sätestatule silmas pidada järgmiseid põhimõtteid:

Üldised põhimõtted

Raietöid ei tehta kevadel ja varasuvel ajavahemikus 1.aprillist kuni 31. juulini, mil on peamine

pesitsus- ja poegimisperiood

Nõlvadel, mille kalle on suurem, kui 30 kraadi, tuleb metsatöid vältida

Sihtkaitsevööndis rakendatavad põhimõtted

Sihtkaitsevööndis paiknevad välja kujunenud metsakooslused jäetakse looduslikule arengule

Teele langenud puud võib sihtkaitsevööndis täies pikkuses koristada

Raieid tehakse koosluse kujundamise ja maastiku ilme säilitamise eesmärgil

Kujundamise käigus raiutava puidu väljavedamisel tuleb see korraldada arvestades reljeefi ja

pinnase erosiooniohtlikkust

Hainjärve, Kütioru, Lakõsuu, Jürihani, Tuhkrijärve ja Vällämäe sihtkaitsevööndites metsamajanduslikke

töid ei teostata. Võib eemaldada radadele kukkunud puid. Suusa- ja matkaraja hooldamisel ei tohi

sihtkaitsevööndis metsast puit eemaldada – raja serval olevad tüveosad tuleb jätta metsa, kuid neid ei

pea ladustama kohe raja äärde. Vööndite kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku

protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

Hinni sihtkaitsevööndis kanjonoru põhjas ja järskudelt nõlvadelt kõrvaldatakse üksnes õpperajale

langenud puud raja ulatuses.

Ööbikuoru, Sitikaoru, Tallikõsõ ja Vaskna sihtkaitsevöönditesse jäävaid poollooduslikke kooslusi on vaja

hooldada ning selleks on lubatud kooslustele langenud puude koristamine, niitmist takistavate kaldu

kasvavate ja suure võraga puude kärpimine jmt. Vaskna ja Ööbikuoru sihtkaitsevööndis on vajalik puu- ja

põõsarinde kujundamine vaadete avamiseks. Poollooduslike koosluste taastamine raadamise läbi toimub

kooskõlastatult kaitseala valitsejaga.

Piiranguvööndis rakendatavad põhimõtted:

Kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uuendusraie,

välja arvatud Pargi piiranguvööndis, kõvalehtpuupuistutes ja pärnikutes. Uuendusraie tegemisel peab

arvestama järgmisi tingimusi:

1) lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina

2

2) turberaie liikidest on lubatud aegjärkne raie ja häilraie kuni 5 ha suuruse langina, kusjuures tuleb

säilitada puistu liikide mitmekesisus;

3) männikute, kuusikute, kaasikute, haavikute ja sanglepikute uuendusraielangil tuleb elustiku

mitmekesisuse tagamiseks säilitada kasvavaid ja/või surnud puid tüvepuidu kogumahuga vähemalt 20

tm/ha. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese

rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti

eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või silmapaistvalt laia võraga puid. Elustiku

mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.

Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel ja puhtpuistute kujundamine ja

energiapuistute rajamine.

Loodusdirektiivis nimetatud heakvaliteediliste metsaelupaikade (inventuuri hinnang A või B) ja haruldaste

metsakoosluste (Kalda ja Paal 1997) ja vääriselupaiga tunnustele vastavate metsade säilimiseks

piiranguvööndis raieid kokkuleppel maaomanikega ei teostata.

Turberaie liikidest kasutatakse häilraiet, luuakse väikeseid häile, säilitades haaba ja laialehiseid

puid

Häilu läbimõõt on soovitatavalt 1-1,5 korda puistu ülarinde keskmisest kõrgusest. Sisseraiutavate

häilude esialgne pindala kokku ei tohi olla suurem kui 25% puistu pindalast

Puistu struktuuri mitmekesistamiseks eelistatakse lehtpuu enamusega puistutes häilraiet

Tuleb jälgida, et kasvukohale omane iseloomulik puude liigiline mitmekesisus ei väheneks ning

soodustada puuliikide grupilist paigutust

Raiete käigus rajatavaid kokkuveoteid ei ole soovitav rajada sirgete ja korrapärastena, võimalusel

tuleks kasutada ära looduslikud häilud ja puistute hõredamad kohad

Eriliste võtme-elementide nagu vooluveekogude, märgalade, uhtorgude ja järsakute lähiümbrust

tuleb säilitada looduslikuna. Kui need on saanud mingil moel majandustegevuses kannatada,

tuleb endine seisund taastada

Surnud puudega seotud elurikkuse säilimiseks või suurenemiseks on vajalik, et sõltumata puistu

arenguklassist, leiduks selles vähemalt 20 tm surnud puud hektari kohta

Ulatuslike metsakahjustusega aladel on soovitav jätta sanitaarraietest puutumata vähemalt 10%

majandusüksuse kahjustusala metsade pindalast

Alusmetsa hõrendamine on lubatud vaid juurdekasvule vajalike valgustingimuste tagamiseks

Soovitav on kõiki metsa majandamise võtteid rakendada ruumiliselt ebaühtlaselt, jäljendades

häiludünaamikat

3

Tähistatud matkaradade ja turismitalude rekreatsioonialade vahetus naabruses, (juhul kui ei ole

tegu inventeeritud väärtusliku metsaelupaigaga) võib maastikuliste elementide paremaks

demonstreerimiseks avada vaateid

Tuleb jälgida, et loodusmetsadele iseloomulik vanuseline ja liigiline mitmekesisus ei väheneks,

soodustada koostisliikide grupilist paigutust

Raie käigus ei tohi kahjustada pärandkultuurielemente nagu vanad taluteed, endised talukohad

või teed või piire tähistavad vanad puud või kivid, kiviaiad. Eelpool esitatud nõuded vana puidu,

eriliste puude jmt säilitamiseks võib ruumiliselt ühitada pärandkultuurielementide kaitsega

Üldised põhimõtted ehitamistingimuste andmiseks

Kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on Hoiuküla, Pärandmaastiku, Tavaala ja Keskusala piiranguvööndis

olemasoleval hoonestusalal lubatud väikeehitiste püstitamine, mis ei nõua “Ehitusseadusest” tulenevalt

kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) Keskusala, Tavaala ja Pargi piiranguvööndis ehitiste püstitamine

2) Hoiuküla ja Pärandmaastiku piiranguvööndis ehitiste püstitamine kinnistu olemasolevatel ja endistel

hoonestusaladel, uue hoonestusala rajamine vastavalt välja kujunenud asustusstruktuurile, ehitise

püstitamine hoonestuse tarbeks väljapoole hoonestusala

Hoiuküla, Pärandmaastike ja Tavaala põhimõtted:

Hoonekompleksides, kus domineerivad traditsioonilised hooned, nii projekteerimisel kui ehitiste

kavandamisel järgida piirkonnas traditsioonilist hoonete proportsioone, materjale ja paiknemist

ning õueplaneeringut ja talukompleksis olemasolevaid hooneid

Hoonekompleksides, kus ei domineeri traditsioonilised hooned, tuleb hoonestuse kavandamisel

ja projekteerimisel lähtuda olemasolevate hoonete ehitusaja stiilist ja materjalidest

Hoonekomplekside taastamisel kohtades, kus vana hoonestus ei ole säilinud, lähtuda võimalikult

palju vanast õueplaneeringust ning kasutada võimalikult palju traditsioonilisi materjale

Uue hoone ehitamisel olemasolevasse talukompleksi lähtuda ehitise asukoha valikul võimalikult

palju piirkonna algupärastest õueplaneeringu printsiipidest. Kui võimalik, rajada hooned vanadele

vundamendikohtadele. Eelistatavalt rajada uus hoone samatüüpi hoone endisele kohale

Hoonete projekteerimisel tuleb järgida piirkonnale omaseid traditsioonilisi hoonete proportsioone,

materjale ja paiknemist

Uute eluhoonete ehitamisel mitte projekteerida hoone kõrguseks üle 1,5 maapealse korruse

Katusematerjalina kasutada üldjuhul piirkonnas traditsioonilisi katusematerjale (värvimata) või siis

võimalikult vahe silmatorkavaid materjale

4

Uute hoonete (va puukuurid, välikäimlad jmt) projekteerimisel on soovitatav 45-kraadi lähedase

katuse-kaldenurga kasutamine

Hoone välisseinapind peaks olema üldjuhul kas naturaalne (ilma töötlemata), tõrvatud, töödeldud

looduslähedast tooni või piirkonnas traditsioonilise puidukaitsevahendiga

Katusealuse korruse aknad ehitada traditsioonilise kujuga eelistatavalt otsaviilu

Hoonete paigutamisel ja juurdepääsuteede rajamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada ka

reljeefi, vaadete avatust ning vältida pinnavormide muutmist

Vältida tuleb vaadete kinniehitamist

Maastikul domineerima jäävate objektide ehitamisel tuleb lisaks detailplaneeringule koostada ka

maastikuanalüüs

Ajaloolise asustusstruktuuri säilimiseks tuleb uute hoonete kavandamisel ja olemasolevate

renoveerimisel arvestada olemasoleva külastruktuuri ja arhitektuuriliste erijoontega, et saavutada

maastikupildiga sobivad lahendused

Uute traditsioonilist asustusmustrit lõhkuvate kompaktse hoonestusega alade rajamine

veekogude kallastele ei ole lubatud

Käesolevas kaitsekorralduskavas toodud väärtuslike hoonete ja talukomplekside renoveerimise ja

ehitustööde planeerimisel tuleb sellest teavitada kaitseala valitsejat nõuannete ja konsultatsiooni

saamiseks

Täiendavad põhimõtted Hoiuala piiranguvööndis

Kõik enne 1940 aastat ehitatud ja hilisemad piirkonnale traditsioonilisele ehitusstiilile vastavad

hooned on küla tervikilme säilitamise seisukohalt olulised ja tuleb säilitada. Kui neid pole võimalik

hetkel korda teha, tuleb neid kaitsta lagunemise eest

Maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevate hoonete esialgset välisilmet ja terviklikkust

Hoonete korrastamisel ja ümberehitamisel ning uusehitiste püstitamisel tuleb maksimaalselt

järgida piirkonnale omaseid ehitustraditsioone ja -võtteid

Uute hoonete püstitamisel tuleb säilitada teed, õuealad ning arvestada traditsioonilist

õueplaneeringut ning mitte varjata uusehitistega vanu hooneid

Ehitiste pindalad ja kõrgused ja mahud ei tohi ületada suurima külas oleva vastava hoonetüübi

vastavat suurust

Uute kohtade rajamisel tuleb vältida ainult ühe suure hoone ehitamist, ehitada tuleb mitu

väiksemat hoonet paigutades need õuel järgides vanu traditsioone. Kui on säilinud vanu

vundamente, siis tuleb uued hooned ehitada nende peale

5

Täiendavad põhimõtted Pärandmaastike piiranguvööndis

Uute kohtade rajamisel tuleb vältida ainult ühe suure hoone ehitamist, ehitada tuleb mitu

väiksemat hoonet paigutades need õuel järgides vanu traditsioone

Uute hoonetusalade kavandamisel tuleb jälgida piirkonna asustusmustrit, külastruktuuri, teede

paigutust, hoonekomplekside asukohti üksikhoonete paiknemist hoonete kompleksis

Vanade (talu)hoonete korrastamisel ja ümberehitamisel kui ka uusehitiste puhul järgida

piirkonnale omaseid ehitustraditsioone ja -võtteid, kasutades traditsioonilisi ehitusmaterjale ja

värve, proportsioone, kõrgusi, katusekaldenurki, aknatüüpe jms

Uushoonete mahud, pindalad ja kõrgused peavad olema ligilähedased suurima külas oleva

vastava hoonetüübi vastavat suurusega (va põllumajanduslikud tootmishooned)

Uusi hoonekomplekse võib ehitada kunagisele talukohale või olemasoleva ning aegade jooksul

välja kujunenud struktuuriga kooskõlas valitud uutele kohtadele

Üldised põhimõtted turismi arendamiseks

Matkaradade kavandamisel tuleb arvestada kaitsealuste liikide kasvukohtade ja elupaikadega,

vältides nende häirimist

Tagada tuleb juurdepääs kallasradadele

Matkaradade kavandamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda ala koormustaluvusest

Haanja vallas pole üldjuhul uute motospordiradade rajamine lubatud, välja arvatud kokkuleppel

maaomanike, kohaliku omavalitsuse, Haanja looduspargi valitsejaga ning arvestades kohalike

elanike arvamusega

Sihtkaitsevööndis olevate matka- ja suusaradade hooldamisel puitu sihtkaitsevööndist ei

eemaldata, va arvatud see puit, mis on langenud teele ja mille metsa vedamine võib

metsapinnast kahjustada

Üldjuhul ei rajata uusi matkaradasid ja spordirajatist sihtkaitsevööndisse va olemasolevate radade

teenindamiseks vajalikud ehitised)

Matkaradade arendamisel on soovitav ära kasutada endisi mahajäetud taluteid

Üldised põhimõtted kaevandamiseks

Maavarade kaevandamine Haanja looduspargi territooriumil on keelatud.

Maapõue kasutamisel kinnisasja omaniku poolt on seda soovitatav teha varjatud kohtades

Ebasoovitav on maapõue kaevandamine uhtorgudes ja kalda piiranguvööndis

6

Enne maapõue kasutamist tuleb eemaldada mullahorisont ja pärast kaevandamise lõpetamist

tasandada kaevejäljed ja katta kaeve teisaldatud mullaga

Maapõue kasutamise kohtade valikul tuleb arvestada väärtuslike elupaikade, haruldaste ja

kaitsealuste loomade ja taimede elupaikadega ning paiga kultuuriloolise ja arheoloogilise

taustaga

Üldised põhimõtted teede- ja liinirajatiste hooldamiseks ja rajamiseks

Teede ehitamisel ja hooldusel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

Tee profiili kujundamisel tuleb arvestada ümbritseva reljeefiga

Teepervede kalded teha sujuvaks nii, et ei tekiks järske üleminekuid teeperve ja ümbritseva

maastiku vahel

Uute truupide paigaldus ja olemasolevate asendamine tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga,

et säilitada olemasolevat veetaset ja vältida veerežiimi muutusi

Teede rekonstrueerimisel ei õgvendata teid ega tasandata pinnavorme. Teede rekonstrueerimisel

tuleks hoiduda nende väljakujunenud laiuse, kuju, looklevuse ja terviktekstuuri lõhkumisest

Teeäärtes (väljaspool teehoolduspiirkonda) säilitatakse vanu puid ja puuderühmi, eriti laialehiseid

puid; puuderühmad tuleb jätta maastiku mitmekesisuse ja esteetilise ilme säilitamiseks

ebaühtlaste vahedega

Teepervi puhastada selliselt, et see ei risustaks hooldatud rohu- ja põllumaid. Teeäärtes

(väljaspool teehoolduspiirkonda) säilitatakse vanu puid ja puuderühmi (va paplid), eriti laialehiseid

puid, tingimusel, et need ei ohusta inimeste elu ja tervist ega takista olulisi vaateid

Lisaks lähtutakse sihtkaitsevööndis asuvate teede hooldamisel järgmistest põhimõtetest:

Sihtkaitsevööndis asuvate aktiivses kasutuses olevate teede hooldusel piirduda teepeenra

hooldusega, teede silumise, kruusaga suuremate aukude täitmise ning liiklusohtlike puude

likvideerimisega

Kruusaga pindamist ja teemaa profiili kujundamist lubatakse sihtkaitsevööndit läbivatel teedel,

mis tagavad juurdepääsu eluhoonetele ja/või majandatavale alale, et vältida sihtkaitsevööndeid

killustavaid, mootorsõidukiga külastajatele ligipääsu liigselt hõlbustavaid ja majanduslikult

põhjendamatuid teetöid

Vanu sihtkaitsevöönditesse jäävaid taluteid hooldatakse teedele murdunud puude kõrvaldamise,

metsa järelkasvu ja võsa raiumise teel

Elektripaigaldiste ja muude kommunikatsioonide rajamisel ja hooldamisel tuleb tagada, et ei kahjustataks

maastiku väärtust ja ala kaitseväärtusi.

7

Vältida tuleb vaateid kahjustavate sirgjooneliselt kulgevate õhuliinide rajamist. Vältida tuleb orge

ületavate liinirajatiste ja metsi läbivate sihtide rajamist

Täiendavate elektriliinide rajamisel on visuaalse häirimise vältimiseks soovitatav kasutada juba

olemasolevaid trasse, paigaldada trassid piki olemasolevaid teid; eelistatud on maakaabeliinide

rajamine

Eelistada tuleb tehnovõrkude rajamist ühte koridori, maakaablite puhul ühte kaevikusse. Kahe

inimtegevusest tuleneva joonobjekti liitmisel on nende visuaalne mõju väiksem, samuti ei rikuta

liinide remont- ja hooldustööde käigus maastikku

Liinide rekonstrueerimisel on soovitatav kaabelliinide paigaldamine

Kommunikatsioonide hooldamisel ei tohi kahjustada pinnast

Kommunikatsioonide hooldamisel tuleb vältida võsaraiet lindude pesitsemise ajal 1. aprillist 31.

juulini

Üldised põhimõtted tiikide hooldamiseks ja rajamiseks

Rajatavad tiigid peavad olema seotud hoonekompleksidega va kahepaiksete kudemisveekogud,

loomade jootmiseks mõeldud tiigid ning tuletõrje veevõtukohad

Tiiki ei rajata uhtorgude nõlvadele lähemale kui 50 m

Tiik tuleb üldjuhul kaevata mineraalkihini välja

Tiiki ei rajata väärtusliku niidukoosluse kohale. Peale kaevamist tuleb kaevevallid tasandada nii,

et see ei kahjustaks väärtuslikke niidukooslusi

Soovitav on jätta vähemalt üks tiigi servadest laugem, et vältida tiigi kinnivajumist ja võimaldada

elupaiku veeselgrootutele ning kahepaiksetele

Maastikus paiknevate (st hoonetest kaugemal asuvate) looduslikus seisundis märgalade tiikideks

ja järvedeks kujundamist ei kooskõlastata, kuna need võivad olla elupaikadeks kaitsealustele

liikidele ning ajalooliselt on tiigid paiknenud talude lähiümbruses. Eranditeks on loomade

jootmiskohad karjatatavatel aladel ning kahepaiksete kudemisveekogud

Tehisjärvi kaitsealale ei rajata, säilitatakse olemasolevat maastikupilti

Tiikide kinnikasvamise vältimiseks tuleks tiigikaldaid hooldada (kallaste puhastamine, niitmine,

karjatamine)

Kahepaiksete elupaigaks rajatud tiigid peaksid olema päikesevalgusele avatud. Mõned üksikud

suuremad puud ja põõsad pakuvad täiskasvanud harivesilikele varjevõimalusi

Soovitav on tiigid hoida kalavabad. Kalu ei tohi asustada kahepaiksete kudeveekogudeks rajatud

tiikidesse

8

Tiikide läheduses välditakse intensiivset põllumajandust, soovitav on karjatamine

Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis

ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeerikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitiste

ehitamiseks

Kõigi üle 60 m2 pindalaga veekogude rajamisel tuleb koostada veekogu projekt

Soovitused talude haljastuseks

Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada hoonete valdavat ehitusaega, valida sobiv haljastusstiil

Säilitatakse maksimaalselt talude põlispuid

Uute talupuude istutamisel eelistada kodumaiseid liike

Hekitaimedest võiks eelistada traditsioonilisi – pügatud kuusk või sirel, ebajasmiinid jt lehtpõõsad

Hajaasutuses vältida võõrokaspuid (elupuud, mägimännid, sabiina kadakad jne) ja kunstlike ja

kommertslike dekoratiivvormide kasutust

Õuede haljastamisel võiks kasutada traditsioonilisi taluõue taimi, põõsastest harilikku sirelit,

lumimarja, ebajasmiini. Soovitav on ka lillede valikul lähtuda ajalooliselt taluõue kaunistamiseks

kasutatud sortidest (floks, pojeng, tokkroos, käoking jms) liike

Taluhoonestusega sobimatuid ehitisi, mis on kasutuses, saab mõnevõrra varjata haljastusega

Haljastuses mitte kasutada invasiivseid võõrliike

Keskustes asuvas tiheasustusalal ja ajaloolistes parkides lähtuda sobivusest asukoha muu

haljastusega

Piirete, kaevude, postkastide jms väikeehitiste puhul võiks nende kujundus olla neutraalne

(võimalikult lihtne, funktsionaalne ja silmapaistmatu) või lähtuma ajaloolisest traditsioonist

võimalikult autentsel viisil, arvestades ka hoonestuse ehitusaega. Liialdatult arhailised

lahendused võivad mõjuda kohatult

Kõrgeid hekke, puuderibasid ja alleesid ei tohi rajada kohtadesse, kus need sulgeksid olulisi

vaateid

Järvede hooldamise põhimõtted

Järvede puhastamine toimub ainult äärmise põhjendatuse korral, vastavalt pädevate ekspertide

poolt läbi viidud uuringutes ja ekspertiisides esitatud nõuetele ja tingimustele. Kui vastavad

uuringud puuduvad, siis teostatakse tööd alles peale vastavate uuringute tellimist. Vältida tuleb

mistahes negatiivseid keskkonnamõjusid

Järvekaldaid puhastades ja hooldades tuleb silmas pidada järgmist:

9

o ei tohi muuta veekogu veepiiri

o ei tohi kahjustada loodusväärtusi

o tuleb säilitada maksimaalselt järveäärseid õõtsiksoid

o muuta ei tohi järve veesügavust va arvatud looduskaitse eesmärkidel kaitse-eeskirjaga

lubatud ja käesolevas kaitsekorralduskavas käsitletud juhtudel

o truupide paigaldamise, kuivendussüsteemide hooldamine ja muude maaparanduslike

tööd ei tohi mõjutada järve veetaset

o järvekallastel vaadete avamisel ei tohi avada vaadet kogu kalda ulatuses, soovitav on

avada vaateid järkjärgult, mitme võttega, et elustik jõuaks kohaneda

o Paadi- ja ujumissildade ehitamisel eelistada puitu

o Üldkasutatavate puhkekohtade rajamine (sh liiva paigaldamine randa) tuleb

kooskõlastada kaitseala valitsejaga, vältida tuleb ulatuslikke pinnasetöid

o Mitteavalikes ujumiskohtades eelistatakse ranna rajamisele ujumissilla ehitust, vajadusel

võib eemaldada silla vahetust ümbrusest veetaimi. Muda eemaldamine ujumiskohast on

lubatud vastavate uuringute olemasolul.

Vooluveekogude hooldamine

Hooldustöö on kraavide ja ojade voolusängide puhastamine risust ja settest, koprapaisude

likvideerimine ja voolusängi kallastel ning kõrval paisutusest tingitud kuivanud puude

mahavõtmine koos äravedamisega ning truupide uuendamine. Nimetatud töid on soovitav

poollooduslikel ja looduslikel kõlvikutel teostada hilissügisel või eeltalvel, et vältida pinnase

kahjustamist

Vooluveekogu tuleb puhastada nii, et säiliks looduslik vooluveesäng, looked ja kärestikulised

lõigud

Kraavide puhastamisel tuleb väljatõstetav sete hajutada ümbritsevale alale, et vältida pinnavee

valgumist tõkestava valli tekkimist kraavikaldale, va väärtuslike niidukoosluste puhul, kus sete

tuleb paigaldada võimalusel väljapoole niidukooslust või hajutada võimalikult väiksele pinnale.

Piiranguvööndi kraavide ja maaparandussüsteemide hooldamisel ja rekonstrueerimisel tuleb

tagada, et mõjud ei ulatuks sihtkaitsevööndisse, samuti tuleb eelnevalt kaaluda mõjusid

ümbritsevatele niiduelupaikadele

Hooldustöid tuleb teha võimaluse korral käsitsi või väiketehnikaga

Setete eemaldamise käigus ei tohi kraave algsest sügavamaks kaevata

10

Vooluveekogude hooldamisel tuleb silmas pidada, et ei mõjutataks oluliselt väärtuslikke elupaiku

ning järvede looduslikku veetaset

Olemasolevate eesvoolude hooldustöid tuleb teha kasutades tehnoloogiat, millega ei kaasne

setete kandumine looduslikesse veekogudesse

Üldised põhimõtted maastike hooldamiseks

Poollooduslike koosluste ja muude rohumaade hooldamine

Hooldamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

Niita tuleb kõlviku piirini, jätmata kasvama tee ja rohumaa vahelisi ribasid ning metsa ja rohumaa

vahelisi ribasid jne. Tee ja kraavi kaldad tuleb niita võimalikult objekti servani. Niitmise aja valikul

tuleb arvestada konkreetse koha taimkatte, linnustiku ja loomastikuga. Niidetud hein tuleb

koristada

Purustamise teel võib hooldada rohumaid, mis ei ole arvel väärtusliku niidukooslusena ning

maastikuliselt olulisi avatud alasid

Hooldatavate aladega piirnevate veekogude kaldad tuleb hooldada, et vältida võsastumist ja

seeläbi ennetada kobraste poolt tekitatavaid üleujutusi

Karjaaiad tuleb rajada kuni kõlvikupiirini, tee ääres kuni teehooldusalani, metsaservades ei jäeta

hooldamata ribasid

Karjaaiad võiksid järgida maastiku struktuuri (kõlviku piire, reljeefi, olemasolevaid teid jne)

Karjatamisel tuleb valida sobilik karjatamiskoormus vältimaks pinnase ja taimestiku kahjustusi

ülekarjatamisest, samas ei ole kasu ka liiga väikesest karjatamiskoormusest. Lamminiidul, soos-

ja soostunud niidul karjatamise korral peab karjatamiskoormus jääma vahemikku 0,2–1,0 lü/ha.

Aruniidu hooldamisel karjatamisega peab karjatamiskoormus jääma vahemikku 0,2–1,2 lü/ha

Karjatamise tulemusel peab vähemalt 75 % taimkattest olema loomade poolt oluliselt mõjustatud.

Karjatatavatel aladel on soovituslik üleniitmine. Üleniitmine on vajalik, kui karjatamise tulemusena

on mõjustamata alla 75% taimestikust

Poollooduslike koosluste esinemisaladel võib niitmist alustada alates 25. juunist (kui alal ei esine

kaitsealuseid liike). Niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, niide tuleb alalt eemaldada.

Liikide elupaikades lähtutakse niitmise alustamise aja määramisel liigi tegevuskavast või

võimalikust mõjust liigi pesitsusedukusele

Poollooduslike koosluste esinemisaladel ei ole lubatud: üleskündmine, rohumaa saagikuse

parandamine pealekülvamise või väetamise teel

Poollooduslikel kooslustel on loomade lisasöötmine keelatud (va mineraalid)

11

Poollooduslikel kooslustel tuleb metssigade poolt tekitatud kahjustused tasandada, kahjustatud

ala ei künta

Poollooduslike kooluste hooldamisel tuleb arvestada niitude hoolduskavades toodud soovitustega

(www.keskkonnaamet.ee)

Poollooduslike koosluste ja muude rohumaade taastamine

Taastamisvõttena võib kasutada võsalõikust või ülepinnalist purustamist

Võsa lõigatakse alade ülepinnalise taastamise korral, samuti kohtades, mis kipuvad keeruka

hoolduse tõttu võsastuma (kraavi- ja metsaservad, madalamad niisked lohud jne) ning mida

tavapärase niitmise käigus ei ole võimalik hooldada

Võsaraiumine tuleb planeerida ajavahemikule augustist - oktoobrini, kui puud ei ole veel toitainete

varumist lõpetanud, mistõttu tekib järgneval aastal vähem juurevõsusid

Võsa tuleb raiuda võimalikult maapinna lahedalt, et oleks hiljem kergem niita või siis uuesti

järgnevatel aastatel võsa raiuda

Võsa raiumisel arvestada objekti iseloomuga, vältida koridoride ning sirgete servade tekitamist -

arvestada reljeefi ja muude maastikuelementidega

Vältida tuleb kitsaste võsaribade jätmist tee ja piirneva koosluse vahele ning kraavide kallastele ja

metsaservadesse

Võsa tuleb kindlasti koondada koheselt peale raiumist ning siis põletada või ära vedada.

Põletamise korral tuleb teha lõkked tiheda tüügastikuga aladele või mujale väljapoole

niiduliikidega rohttaimestikuga ala. Võsa ladestamisel hakke valmistamiseks tuleb hunnikud

paigutada poollooduslikest kooslustest väljapoole

Taastamisel purustamisega ei tohi alustada varem kui 1 august, vältimaks linnu- ja

loomapoegade hukkumist

Poollooduslikel kooslustel kasutatakse purustamist taastamisvõttena kuni ala on võimalik

hooldada niitmise või karjatamisega

Katastriplaanile kantud looduslike rohumaade üleskündmisel on tegemist kõlvikupiiride

muutmisega, mis tuleb eelnevalt kaitseala valitsejaga kooskõlastada

Poollooduslikke kooslusi ei metsastata ja muude rohumaade korral tuleb tegevus kooskõlastada

kaitseala valitsejaga

Kuni 30 aastase puittaimestikuga endistel põllumajanduskõlvikutel, mis vastavad metsaseaduse

nõuetele, lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul võsa raadamist põllumajandusliku

maakasutuse taastamise eesmärgil; taastamisele peab järgnema põllumajanduslik maakasutus

12

Raadatakse vanema metsa piirini

Põllumaade hooldamine

Põllumaade harimisel tuleb Haanja looduspargi maastikuliste ja muude loodusväärtuste säilitamiseks

arvestada järgnevaid põhimõtteid:

Kasutusest väljasolevaid põllumaid hooldatakse (niidetakse, karjatatakse või purustatakse nagu

rohumaid)

Võsa koristatakse ning põletatakse või veetakse ära. Taastataval põllumaal võib ladustada

hakkepuiduks minevat võsa

Järskudel nõlvadel küntakse risti nõlva kallet

Põllumaad haritakse kuni teehooldusalani

Põllumaadel asuvate kraavide kallastelt tuleb võsa regulaarselt eemaldada

Loodusliku veekogu ja haritava maa vahele on soovitav jätta vähemalt 25 m püsiva

rohttaimestikuga ala, mida hooldatakse niitmise või purustamise teel

Vaadete avamine ja maastiku kujundamine

Välditakse kitsaste sirgeservaliste vaatekoridoride tekitamist, vaated avatakse liigendatud

servadega sektorina. Ürgorgudes välditakse oruga ristisuunas kulgevate sirgeservaliste

vaatekoridoride rajamist

Ööbikoru ja Vaskna sihtkaitsevööndites vaadete avamisel ei tohi raieid teostada

elupaigakriteeriumitele vastavates metsaosades

Eemaldatakse põllu- ja rohumaade vahel ning kraavikallastel olevad võsaribad

Vaatesektorites ja avatud maastikes asuvate looduslike veekogude kallastelt eemaldatakse võsa

osaliselt (vt järvede hooldus)

Kuni 30 aastasel metsamaal, mis asub endisel põllumajanduslikul maal, ja mis vastab

metsaseaduses sätestatule, lubatakse metsa raadamist vaadete avamiseks. Raadatakse vanema

metsa piirini. Raiejäätmed likvideeritakse

Võsatõrjealadel ja raadatud aladel tuleb tagada edasine hooldus: karjatamine, niitmine või

purustamine

Vaadete avamisel võib säilitada vaadet mittevarjavaid ilusa võraga puid, kunstlike „puisniitude“

kujundamist põllumajandusmaal tuleks vältida, sest need ei ole kuppelalade

põllumajandusmaastikele omased

13

Maastikus paiknevad rändrahnude, põllusaarte, mälestise, varemete, taluasemete,

pärandkultuuriobjektide ümbrus tuleb hooldada so niita või karjatada ning hoida võsavabad.

Põllumaadel asuvaid vanu taluteede asemeid ei tasandata, nende ääres säilitada üksikpuid ja

puudegruppe. Samuti ei tasandata esinduslikke ajalooliselt kujunenud künnipervi ning vaateliselt

olulistes kohtades on soovitav need hoida võsavabad

Külakeskustes asuvaid hooldamata ja kasutuseta alasid tuleb kuni konkreetse funktsiooni

leidmiseni, kas nt pargialana või hoonestatava alana, niita vastavalt heintaimede kasvule, kuid

vegetatsiooniperioodil vähemalt kord kuus ning eemaldada võsa. Säilitada võib perspektiivikaid,

normaalselt arenenud võraga ja kasvuruumiga noori puid. Puid on soovitav kasvama jätta

paikades, kus on vajalik ebaesteetiliste hoonete varjamine ning kus puud ei varja kauneid vaateid

249

LISA 6. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

1. Pesapaiga kaitse

1. Pesitsusaegne häirimine 2. Toitumisalade vähenemine

2. Haudelinnustiku inventuur

1. Võsastumine

Laanepüü kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 40-60

paari

1. Pesitsusaegsed raietööd

1. Pesitsusaegne raie pesapaikade läheduses

1. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine

2.1.2.5

Laanepüü (Bonasa bonasia) 2.1.2.4 Laanepüü kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 40-60

paari

Jäälinnu arvukushinnang on täpsustatud

1. Seniteadmata pesapaikade hävimine

2. Toitumisalade hooldamisvajaduse väljaselgitamine ja alade hooldamine 3. Väike-konnakotka pesapaikade läheduses raietöödest hoidumine pesitsuse ajal

3. Must-toonekure pesapaigad on kaardistamata

2. Haanja looduspargi must- toonekure pesad on

kaardistatud

1. Haanja looduspargis pesitseb vähemalt 1 paar must-

toonekurge

Värbkaku kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 3-10

paari

Otsesed negatiivsed tegurid puuduvad või on ebaselged

Väike-konnakotka kaitsekorralduslik optimaalne

arvukus on 3-5 paari

Perioodiline saarma leviku seire

Saarma populatsiooni seisukorra fikseerimine

Saarma levik Haanja looduspargi territooriumil pole vähenenud

2. Sobivaimate must- toonekure toitumiskohtade hooldamine

4. Pesitsusedukuse hindamine ning uute pesitsusterritooriumide ja pesade otsimine röövlinnu seire raames

1. Matka, suusa ja terviseradade planeerimine, matkade ja spordiürituste planeerimine

Väike-konnakotka kaitsekorralduslik optimaalne

arvukus on 3-5 paari

2. Olemasolevatele toitumisaladele juurdepääsu halvenemine - must-toonekurele ei sobi võsastunud vooluveekogude kaldad

1. Rohumaade hooldus ja

Värbkaku kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 3-10 paari

Värbkakk (Glaucidium passerinum)

1. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine

Jäälind (Alcedo atthis)

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)

2.1.2.1

1. Haudelinnustiku inventuur

Must-toonekurg (Ciconia nigra )

Haanja looduspargis pesitseb vähemalt 1 paar must-toonekurge

Elustik

3. Iga-aastane pesitsusedukuse seire

2.1.2.2

3. Pesitsusaegne raie pesapaiga lähedal

2.1.1.1 Saarmas (Lutra lutra)

2.1.2.3

Väärtuste koondtabel

3. Rukkiräägu seire

2.Haudelinnustiku inventuuri 1. Haudelinnustiku inventuur

1. Haudelinnustiku inventuur

2. Haudelinnustiku inventuur

1. Haudelinnustiku inventuur

3. Haudelinnustiku inventuur

2. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine

1. Tsoneeringu puudused (väärtuslikud metsaelupaigad on tsoneeritud piiranguvööndisse, kus pole tagatud nende kaitse)

1. Röövlindude ja rähnide seire jätkamine

2.1.2.12

1. Kaitse-eesmärgiks olevad metsalinnud on Haanja

looduspargis hajusad haudelinnud 2.Rähnlaste diversiteet on

seireruudus vähemalt 2

Metsalinnustik2.1.2.13

2.1.2.10

1. Kuivendustööd ja veerežiimi taastamine kopra üleujutusaladel

Sinikael-part on Haanja looduspargis arvukas haudelind

Roo-loorkull (Circus aeruginosus) 2.1.2.11

Täpikhuik on Haanja looduspargis haudelind

1. Järvekallaste korrastamisega rooalade pindala vähendamine

1. Olulisemate rooalade leviku ja piiride väljaselgitamineRoo-loorkull on Haanja

looduspargis hajus haudelind

Täpikhuik (Porzana porzana)

Sookure kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 5-10

paari

Viupardi arvukushinnang on täpsustunud

Haudelinnustiku inventuuriga täpsustatakse sinikael-pardi

arvukus 1. Teadaolevatesse täpikhuigu elupaikadesse ei rajata uusi kuivendussüsteeme

Haudelinnustiku inventuuriga selgitatakse välja liigi arvukus

ja elupaigad

Haudelinnustiku inventuuriga kaardistatakse sobivad

elupaigad

Rukkiräägu kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 80-100

paari3. Niitmine rukkiräägu pesitsusajal enne juulit

Rästas-roolinnu pesitsemiseks olulised rooalad on kaardistatud

1. Olulisemate rooalade leviku ja piiride väljaselgitamine

1. Puudub ülevaade rooalade levikust

2. Rohumaadel heina purustamine 2. Rukkirääku elupaikades on

soovitatav niita peale 10.07

taastamine

2.1.2.6 Rukkiräägu kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 80-100

paari

2.1.2.7

Sookurg (Grus grus)

2.1.2.8

Sookure kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 5-10 paari

2.1.2.9 Sinikael-part (Anas platyrhynchos)

Rästas-roolind on Haanja looduspargis haudelind

Viupart (Anas penelope)

Rukkirääk (Crex crex)

Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)

1. Kaitse-eesmärgiks olevate metsalindude mitmekesisus on

säilinud 2. Rähnlaste diversiteet on

seireruudus vähemalt 2

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus 1. Haudelinnustiku inventuur

1. Tiikidesse kalade asustamine

3. Tiikide kinnikasvamine

4. Harivesilikutiikide inventeerimine sammuga 3 aastat

1. Tiikidesse kalade asustamine

3. Tiikide kinnikasvamine

1. Nõmmelõoke on Haanja looduspargis haudelind

2. Punaselg-õgija on Haanja looduspargis haudelind

1. Tiikide puhastamine ja uute tugitiikide rajamine harivesiliku uutes leiukohtades

2. Tiikide ümbruse hooldamata jätmine

2. 80 % koelmutest ja maismaaelupaikadest on heas

seisundis

1. Harivesilik on levinud kahepaikne Haanja looduspargis

3. Tiikide puhastamine kaladest

2. Tiikide ümbruse hooldamine

2. Tiikide ümbruse hooldamata jätmine

1. Tiikide puhastamine ja uute tugitiikide rajamine harivesiliku uutes leiukohtades

1. Haanja looduspargi vooluveekogude inventuuri käigus tuleb inventeerida ka klastik 1. Haanja looduspargi vooluveekogude inventuuri käigus tuleb inventeerida ka klastik

Paksukojalise jõekarbi Keskkonnaregistrisse kantud

elupaigad on säilinud

1. Kaevetööde kavandamisel/teostamisel tuleb sette sattumise vältimiseks vooluveekogusse võtta kasutusele ennetavad abinõud (settetiigid, kaevetööde teostamise aeg)

Hariliku vingerja elupaigad on kaardistatud

Hariliku vingerja Keskkonnaregistrisse kantud

elupaigad on säilinud

Paksukojalise jõekarbi elupaigad on kaardistatud

1. Veekogude kaldavööndis teostatavast kaevetöödest tulenev settekoormus

Hariliku hingu Keskkonnaregistrisse kantud

elupaigad on säilinud

2. Haanja looduspargi vooluveekogude inventuuri käigus kaardistatakse ka

Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) 2.1.4.2

Harivesilik (Triturus cristatus) 2.1.3.1

80 % koelmutest ja maismaaelupaikadest on heas

seisundis

80 % koelmutest ja maismaaelupaikadest on heas

seisundis

2.1.4.1

4. Mudakonnatiikide inventeerimine sammuga 3 aastat

Hariliku hingu elupaigad on kaardistatud

3. Tiikide puhastamine kaladest

2. Tiikide ümbruse hooldamine

2.1.2.14

2. 80 % koelmutest ja maismaaelupaikadest on heas

seisundis

2.1.3.2 Mudakonn (Pelobates fuscus)

Harilik hink (Cobitis taenia)

1. Mudakonn on levinud kahepaikne Haanja looduspargis

2.1.5.1

Kultuurmaastike linnustik Kultuurmaastike linnustiku

arvukuse hindamine haudelinnustiku inventuuriga

4. Liigi ökoloogia uurimise jätkamine

1. Kuivendamine

1. Kasvukoha- ja tingimuste muutumine (erosioon), kasvukoha võsastumine 2. Taimede hävimine valgustingimuste muutumise tagajärjel

1. Roheka õõskeele kasvukoha hooldamine (0,5 ha) 2. Liigi seire, seiresammuga 5 aastat

3. Regulaarne liigi seire sammuga 5 a

Roheka õõskeele kasvukoht (0,5 ha) on säilinud

1. Roheka õõskeele kasvukoht pole hooldatud

2.1.6.2

2.1.6.3

2. Külastuskorralduse planeerimine 3. Regulaarne liigi seire (igal aastal seisundiseire, igal viiendal aastal ruuduseire)

2.1.6.1

Roheka õõskeele kasvukoht (0,5 ha) on säilinud

2. Metsaraie

Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii)

Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride)

Hariliku kobarpea populatsiooni suuruseks on vähemalt 40 taime

Harilik kobarpea (Ligularia sibirica)

1. Brauni astelsõnajala kasvukoha hooldustööd

Rohe vesihobu (Ophiogomphus cecilia)

Rohe-vesihobu Keskkonnaregistrisse kantud

elupaigad on säilinud

2. Brauni astelsõnajala populatsiooni suurus on vähemalt

15-18 taime

1. Hariliku kobarpea kasvukoha seisundi säilimine, praeguste

niiskus-, valgus- jm tingimuste säilimine

1. Liigi kasvukoha lähiümbruses kuivendustööde vältimine 2. Raietegevuse vältimine liigi kasvukohas 2. Hariliku kobarpea

populatsiooni suuruseks on vähemalt 40 taime

2. Brauni astelsõnajala populatsiooni suurus on vähemalt 15-18 taime

2.1.5.2

1. Brauni astelsõnajala ainukese Eesti populatsiooni säilimine

looduslikus keskkonnas

1. Brauni astelsõnajala ainukese Eesti populatsiooni

säilimine looduslikus keskkonnas

1. Kiilide seiretransekti moodustamine ja seire lülitamine kiilide riikliku seire programmi

paksukojalise jõekarbi elupaigad

2.Haanja looduspargi vooluveekogude inventuuri käigus kaardistatakse ka rohe- vesihobu elupaigad

Rohe-vesihobu elupaigad on kaardistatud

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

Keskkonnaregistrisse kantud väikese käopõlle kasvukohad

Haanja külas ja Plaani külas on säilinud

Väike käopõll (Listera cordata )

Liiva-alade vähetoiteliste järvedena määratletud

järved/elupaigatüübid on säilinud (157 ha), järvede/elupaigatüüpide seisund pole halvenenud järved

Sookäpp (Hammarbya paludosa )

Võsu-liivsibul (Jovibarba globifera )

Keskkonnaregistrisse kantud ainulehise soovalgu kasvukohad

on säilinud

Keskkonnaregistrisse kantud karvase maarjalepa

kasvukohad on säilinud

Keskkonnaregistrisse kantud väikese käopõlle kasvukohad

Haanja külas ja Plaani külas on säilinud

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

1.Kaudsete negatiivsete teguritena metsamajandustegevus ja kuivendamine

Kollase kiviriku kasvukoha säilimine

1. Ülevaate saamine punktreostusobjektidest, vee erikasutusega seotud tegevuste õiguspärasuse kontrollimine

2.1.6.6

2.1.6.6 Sagristarn (Carex irrigua ) Keskkonnaregistrisse kantud

sagristarna kasvukohad Kotka külas on säilinud

2. Veetasemete (üle)reguleerimine (Kavadi, Vaskna)

2.1.6.6

Keskkonnaregistrisse kantud Russowi sõrmkäpa kasvukohad

on säilinud

1. Võimalik ohutegur liigile Tuhkrijärve seirejaamas on kobraste tegevuse tagajärjel muutuv veerežiim, mis mõjutab liigi levikut ning seisundit

Keskkonnaregistrisse kantud võsu- liivsibula kasvukohad on säilinud

2.1.6.5

Keskkonnaregistrisse kantud karvase maarjalepa kasvukohad

on säilinud 2.1.6.4

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

Kollane kivirik (Saxifraga hirculus)

Kollase kiviriku kasvukoha säilimine

Karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa )

1. Tallamine

2. Liigi seire jätkamine sammuga 6 aastat (Rõuge ja Kütioru seirejaamas)

1. Üldine eutrofeerumine ja järvede kinnikasvamine

Kooslused

Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida )

Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza Russowii )

Keskkonnaregistrisse kantud kõdu-koralljuure kasvukohad

on säilinud

2.1.6.6

2.1.6.6

2.1.6.6 Keskkonnaregistrisse kantud võsu-liivsibula kasvukohad on

säilinud

2.1.6.6 Keskkonnaregistrisse kantud

ainulehise soovalgu kasvukohad on säilinud

Ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos )

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

Keskkonnaregistrisse kantud kõdu- koralljuure kasvukohad on

säilinud

1. Võimalike metsa- ja maaparandustöödega toimuva valgus- ja niiskusrežiimi muutumise vältimine soovalgu kasvukohtades

Keskkonnaregistrisse kantud Russowi sõrmkäpa kasvukohad

on säilinud

Keskkonnaregistrisse kantud sookäpa kasvukohad on säilinud

1. Matkaradade kavandamisel vältida liigi kasvukohtasid

Keskkonnaregistrisse kantud sookäpa kasvukohad on

säilinud

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

Keskkonnaregistrisse kantud sagristarna kasvukohad Kotka

külas on säilinud

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

Jälgida Tuhkrijärve seirejaama kasvupaigas kobraste tegevuse tagajärjel toimuvat veerežiimi muutumist ning vajadusel taastada endine veerežiim

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

6. Suur inimsurve Väikjärvel 5. Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks kompleksse inventuuri läbiviimine 6. Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine

2. Kavadi järve veetaseme uuring, paisude tehnilise seisundi hindamine, vajadusel remondiprojekti koostamine ja paisu remont 3. Kurgjärve, Vaskna, Väikjärve ja Kavadi järve 5. Punktreostusobjektid, nende

paiknemine kaldanõlval või neist lähtuv koormus vooluveekogu kaudu

, on säilinud heas ökoloogilises

seisundis. Järvetüüpi eristavate keskkonnanäitajate väärtused on

säilinud. Üldaluselisus < 80 mgHCO3/l, nõrk või puuduv

veevahetus. Setete mitmekesise struktuuri säilimine võimaldades

kasvukohti, milles esinevad olulisel määral liivaalad.

Oligotroofsetes järvedes on vee läbipaistvuse >2 m,

semidüstroofsetes >1 m. Elustiku näitajatest tüübiomaste

suurtaimede liikide olemasolu, fütoplanktoni, litoraali

makroselgrootute pehmeveelistele järvedele iseloomuliku kompleksi

säilimine, kaladel rööv- ja planktontoiduliste kalade arvukuse

domineerimine bentostoiduliste (koger) üle.

7. Puudulik info järvede reguleerituse taseme ja põhjendatuse kohta

3. Vale järvede korrastamine (nt vaadete avamine liiga suures ulatuses)

2.2.1.1

4. Järvede kalda-alade kasutuselevõtt, kust võib tekkida toitainete liigne koormus

Liiva-alade vähetoitelised järved (3110)

8. Kavadi järve kohta puudub info veetaseme vastavuse kohta ekspertarvamuses pakutud tasemele

3. Järvede esinduslikkus on säilinud või paranenud (tabel 8)

2. Olemas on ülevaade kõigi 3110 elupaigatüübina

määratletud järvede seisundist

1. Liiva-alade vähetoiteliste järvedena määratletud

järved/elupaigatüübid on säilinud (157 ha)

4. Infopäev veekogude reostumise ja järvede taastamise teemal

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

1. Üldine eutrofeerumine ja järvede kinnikasvamine 2. Vale järvede korrastamine (nt vaadete avamine liiga suures ulatuses)

3. Infopäev veekogude reostumise ja järvede taastamise teemal 4. Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine

4. Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine

2. Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks kompleksse inventuuri läbiviimine

1. Ülevaate saamine punktreostusobjektidest, vee erikasutusega seotud tegevuste õiguspärasuse kontrollimine

Vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveelistena määratletud

järved/elupaigatüübid on säilinud (5,6 ha), järved/elupaigatüübid on

heas ökoloogilises seisundis. Limnoloogilisele tüübile,

alkalitroofsed järved, iseloomulikud veeomadused on säilinud. Üldaluselisus >240 mg

HCO3/l. Vee läbipaistvus >1,5 m. Väikesed planktoni biomassi

väärtused (fütoplankton < 5 g/m3, zooplankton kuni 3 g/m3).

Taimekooslustes mändvetikate domineerimine. Kalastik vaene.

4. Punktreostusobjektid, nende paiknemine kaldanõlval või neist lähtuv koormus vooluveekogu kaudu

2. Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate

5. Punktreostusobjektid, nende paiknemine kaldanõlval või neist lähtuv koormus vooluveekogu kaudu

4. Järvede kalda-alade kasutuselevõtt, kust võib tekkida toitainete liigne koormus

2. Olemas on ülevaade kõigi 3140 elupaigatüübina

määratletud järvede seisundist

3. Vale järvede korrastamine (nt vaadete avamine liiga suures ulatuses)

Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)

2.2.1.2

Vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega

määratletud järved/elupaigatüübid on säilinud (71,5 ha), järved on

säilinud heas ökoloogilises seisundis. Järvetüüpi eristavate

keskkonnanäitajate väärtused on säilinud. Üldaluselisus > 100 mg HCO3/l. Vee läbipaistvus >1,5 m.

Veeõitsengute puudumine. Kaldaveetaimede ja roostiku ala kuni pool pindalast. Kihistunud järvedes veesisese taimestiku

leviku sügavus > 1,5 m. Tüübile iseloomulik elustikukompleks on

säilinud.

Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega

järved (3130)

1. Üldine eutrofeerumine ja järvede kinnikasvamine 2. Veetasemete reguleerimine (Rõuge järved)

2.2.1.3

2.2.1.4 Looduslikult rohketoitelised järved (3150)

1. Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks kompleksse inventuuri läbiviimine 2. Infopäev veekogude reostumise ja taastamise teemal 3. Ülevaate saamine punktreostusobjektidest, vee erikasutusega seotud tegevuste õiguspärasuse kontrollimine

3. Järvede kalda-alade kasutuselevõtt, kust võib tekkida toitainete liigne koormus

1. Üldine eutrofeerumine ja järvede kinnikasvamine 2. Vale järvede korrastamine (nt vaadete avamine liiga suures ulatuses)

1. Ülevaate saamine punktreostusobjektidest, vee erikasutusega seotud tegevuste õiguspärasuse kontrollimine 1. Looduslikult rohketoitelistena

määratletud järvede/elupaigatüüpide

säilimine (16 ha)

Looduslikult rohketoiteliste järvedena määratletud

järved/elupaigatüübid on säilinud (16 ha), järved/elupaigatüübid on

heas ökoloogilises seisundis Limnoloogilisele tüübile, eutroofsed, kalgiveelised

1. Vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveelistena määratletud

järved/elupaigatüübid on säilinud (5,6 ha)

3. Järvede kalda-alade kasutuselevõtt, kust võib tekkida toitainete liigne koormus

3. Järvede esinduslikkus on säilinud või paranenud (tabel 8)

3. Järvede esinduslikkus on säilinud või paranenud (tabel 8)

2. Olemas on ülevaade kõigi 3130 elupaigatüübina

määratletud järvede seisundist

1. Vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvedena määratletud

järved/elupaigatüübid on säilinud (71,5 ha)

Huumustoiteliste järvedena määratletud järved/elupaigatüübid

on säilinud (4,9 ha), järved/elupaigatüübid on heas

ökoloogilises seisundis. Limnoloogiliselt tüübilt

huumustoitelised järved, kitsamas tähenduses nii rabajärved kui ka

atsidotroofsed (Ott, Kõiv, 1999) ja pehmeveelised segatoitelised.

Vee üldaluselisus < 80 mgHCO3/l. Orgaanilise aine sisaldus,

keemiline hapnikutarve (dikromaatne oksüdeeritavus) >35 mgO/l. Vee värvus kollakaspruun,

pruun, punakaspruun. Fütoplanktoni biomassid madalad

(<3 g/m3), va. tativetika domineerimisega järvedes. Kalastik ja taimekooslused

vaesed.

1. Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks kompleksse inventuuri läbiviimine 2. Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine

2. Olemas on ülevaade mõlema 3160 elupaigatüübina

määratletud järve seisundist

saamiseks kompleksse inventuuri läbiviimine

3. Infopäev veekogude reostumise ja taastamise teemal

4. Punktreostusobjektid, nende paiknemine kaldanõlval või neist lähtuv koormus vooluveekogu kaudu

4. Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine

2.2.1.5 Huumustoitelised järved ja järvikud (3160)

1. Üldine eutrofeerumine ja kinnikasvamine, mille tulemusel toimub järvedes liigilise

3. Järvede esinduslikkus on säilinud või paranenud (tabel 8)

miksotroofsed, iseloomulike veeomaduste säilimine.

Üldaluselisus 80-240 mgHCO3/l. Elupaigad väga mitmekesised. 3. Järvede esinduslikkus on

säilinud või paranenud (tabel 8)

2. Olemas on ülevaade kõigi 3150 elupaigatüübina

määratletud järvede seisundist

1. Huumustoiteliste järvedena määratletud

järvede/elupaigatüübid on

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

1. Elupaiga võsastumine

2. Niidualade taastamine

6. Infopäevade korraldamine 7. Artiklite kirjutamine

1. Elupaiga võsastumine 1. Niidualade taastamine

9. Võõrliikide leviku kaardistamine ja (Sosnovski karuputke) tõrje

5. Info puudumine toetuste kohta

8. Talgute korraldamine poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks

2. Elupaiga esinemine vähemalt 63,9 ha

1. Elupaiga leviku ja seisundi andmete täpsustamine

4. Niidukoosluste kadumine: niitmise ja karjatamise lõppemine, alade kasutamine põllumaana, niitude väetamine, heinaseemne lisamine

5. Natura standardandmebaasi korrigeerimine vastavalt inventuuri tulemustele

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

3. Valed hooldusvõtted (purustamine)

1. Poollooduslike koosluste inventeerimine

4. Poollooduslike koosluste andmebaasi täiendamine

3. Niidualade regulaarne hooldus

1. Elupaigatüübi jõed ja ojad esinemine Haanja looduspargi

territooriumil

Kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvukohad - 6210) 2.2.2.1

Jõed ja ojad (3260)2.2.1.6

2. Natura standardandmebaasi ja vajadusel kaitse-eeskirja korrigeerimine vastavalt inventuuri tulemustele 3. Poollooduslike koosluste inventeerimine

1. Haanja looduspargi vooluveekogude inventuur

1. Koodiga 6210 alade inventeerimine selgitamaks nende vastavust elupaigatüübile kuivad niidud lubjarikkal mullal (2,7 ha)

3. Niidukoosluste kadumine, niitmise ja karjatamise lõppemine, alade kasutamine põllumaana, niitude väetamine, heinaseemne lisamine

3. Poollooduslike koosluste andmebaasi täiendamine 4. Võõrliikide leviku kaardistamine ja Sosnovski karuputke tõrje

Niiskuslembesed

2. Võõrliikide võimalik levik (ida- kitsehernes, lupiin, sosnovski karuputk) kooslusse

2. Võõrliikide võimalik levik (ida- kitsehernes, lupiin, sosnovski karuputk) kooslusse

Elupaik on levinud vähemalt 276,7

2. Niidualade regulaarne hooldus

1. Elupaiga leviku ja seisundi andmete täpsustamine

1. Elupaigatüübi levikuandmete täpsustamine

1. Elupaiga levikuandmete täpsustamine. Inventeerida 2,7

ha niidualasid

2 Elupaik on levinud vähemalt

2.2.2.2 Elupaika on levinud vähemalt 63,9

ha-l. Elupaiga looduskaitseline väärtus on vähemalt „C“

5 Natura

6. Infopäevade korraldamine 7. Artiklite kirjutamine

1. Elupaiga võsastumine 1. Niidualade taastamine

6. Infopäevade korraldamine 7. Artiklite kirjutamine

8. Talgute korraladamine poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks

10. Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalike truupide vajaduse väljaselgitamine ja truupide paigaldamine (ca 20 tk)

9. Koprapaisude lammutamine

4. Info puudumine toetuste kohta

2. Niidualade regulaarne hooldus 3. Poollooduslike koosluste andmebaasi täiendamine 4. Võõrliikide leviku kaardistamine ja Sosnovski karuputke tõrje 5. Natura standardandmebaasi korrigeerimine vastavalt inventuuri tulemustele

5. Koprapaisud

4. Info puudumine toetuste kohta 2.2.2.3

kõrgrohustud (6430)

2. Võõrliikide võimalik levik (ida- kitsehernes, lupiin, Sosnovski karuputk) kooslusse 3. Niidukoosluste kadumine, niitmise ja karjatamise lõppemine, alade kasutamine põllumaana, niitude väetamine, heinaseemne lisamine

Lamminiidud (6450) Elupaik on levinud vähemalt 8,9 ha-l. Elupaiga looduskaitseline

väärtus on vähemalt „C“ 2.2.2.4

ha-l. Elupaiga looduskaitseline väärtus on vähemalt „C“

8. Talgute korraladamine poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks

2. Elupaik on levinud vähemalt 8,9 ha-l

1. Elupaiga leviku ja seisundi andmete täpsustamine

. 276,7 ha-l, elupaiga

looduskaitseline väärtus on vähemalt "C"

. standardandmebaasi korrigeerimine vastavalt inventuuri tulemustele

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus 1. Elupaiga võsastumine 1. Niidualade taastamine

6. Infopäevade korraldamine 7. Artiklite kirjutamine

2 Varingud 2 Elupaiga levikuala suuruse 1 Hinni kanjoni paljand on

4. Info puudumine toetuste kohta

2. Niidualade regulaarne hooldus

2. Elupaik on levinud vähemalt 171,3 ha-l. Elupaiga

looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

2.2.2.5

2.2.3.1

5. Natura standardandmebaasi korrigeerimine vastavalt inventuuri tulemustele

1. Elupaiga leviku ja seisundi andmete täpsustamine

Elupaik on levinud 16,9 ha-l. Elupaiga looduskaitseline

väärtus on „A“

Siirde- ja õõtsiksoid esineb 99,5 ha-l, elupaigatüübi

looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

8. Talgute korraladamine poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks

1. Kuivendamine

Elupaik on levinud vähemalt 171,3 ha-l. Elupaiga looduskaitseline

väärtus on vähemalt „B“

Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510)

3. Niidukoosluste kadumine: niitmise ja karjatamise lõppemine, alade kasutamine põllumaana, niitude väetamine, heinaseemne lisamine

1. Paljandi kahjustamine turistide poolt (nimetähte kraapimine jms)

2.2.3.2

1. Kuivendamine

1. Kuivendamine Siirde- ja õõtsiksoid esineb 99,5

ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline väärtus on

vähemalt „B“

3. Poollooduslike koosluste andmebaasi täiendamine

2. Võõrliikide võimalik levik (ida- kitsehernes, lupiin, Sosnovski karuputk) kooslusse

4. Võõrliikide leviku kaardistamine ja Sosnovski karuputke tõrje

Rabad (7110*) Elupaik on levinud 16,9 ha-l.

Elupaiga looduskaitseline väärtus on „A“

1. Vooluveekogude hooldamise üldiste põhimõtete järgimine

Siirde- ja õõtsiksood (7140)

1. Vooluveekogude hooldamise üldiste põhimõtete järgimine

1. Vooluveekogude hooldamise üldiste põhimõtete järgimine

2.2.3.5 Nõrglubja-allikad (7220*)

2.2.3.4 Allikad ja allikasood (7160) Elupaik on levinud 4,5 ha-l,

elupaigatüübi looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

Elupaik on levinud 76,6 ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline

väärtus on vähemalt „B“

1. Kuivendamine

Liigirikkad madalsood (7230)2.2.3.6

Elupaik on levinud 76,6 ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline

väärtus on vähemalt „B“

1. Vooluveekogude hooldamise üldiste põhimõtete järgimine

Elupaiga levikuandmete täpsustamine

Elupaik on levinud 4,5 ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline

väärtus on vähemalt „B“

1. Elupaigatüübi nõrglubja- allikad inventeerimine

1. Hinni kanjoni külastuskoormuse reguleerimine

.

2. Metsaelupaikade inventuur 3. Infopäevad

. täpsustamine

. säilinud3. Elupaiga ulatus ei ole täpselt

määratud

1. 58,02 hektarit (koos potentsiaalse elupaigatüübiga) vanadest loodusmetsadest asub piiranguvööndis, kus metsade majandamine on lubatud ja seega pole tagatud väärtuslike metsade säilimine

1. Hinni kanjoni paljand on säilinud

3. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

1. Andmekihtide korrastamine

3. Kanjonit vahetult ümbritseval metsaalal rakendada üldisi metsamajandamise põhimõtteid

2. Elupaigatüübi pindala on 0,05 ha ja looduskaitseline väärtus "B"

5. Matkarada on rajatud Vällamäe sihtkaitsevööndisse. Tuhkrijärve sihtkaitsevööndit läbib Haanja maratoni rada

2. Eraomanike negatiivne suhtumine piirangutesse

4. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

4. Turimi/(matka)radade parem planeerimine 5. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine

2.2.4.1 Liivakivipaljandid (8220)

2.2.5.1 Vanad loodusmetsad (9010*)

Sihtkaitsevööndis olevad metsad on säilinud 260,66 ha-l ja nende esinduslikkus pole vähenenud

(tabel 9)

1. Elupaiga esinemine vähemalt 260,66 ha-l

2. Elupaik liivakivipaljandid on säilinud, elupaigatüübi pindala on 0,05 ha ja looduskaitseline

väärtus "B"

2. Sihtkaitsevööndis olevate metsade esinduslikkus pole

vähenenud (tabel 9)

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

2. Metsaelupaikade inventuur 3. Infopäevad

2. Metsaelupaikade inventuur 3. Infopäevad

2. Metsaelupaikade inventuur 3. Infopäevad

1. Andmekihtide korrastamine ja standardandmebaasi andmete vastavusse viimine tegelikkusega

1. Standardandmebaasis toodud numbrid ei vasta tegelikkusele 2. Ka koos potentsiaalsete aladega pole Haanja loodusala sihtkaitsevööndites piisavalt rohunditerikkaid kuusikuid 3. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

6. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

2. Sihtkaitsevööndis olevate metsade esinduslikkus pole

1. Elupaiga esinemine vähemalt 8,34 ha-l

2. Sihtkaitsevööndis olevate metsade esinduslikkus pole

väheneud (tabel 11)

5. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine

4. Turimi/matkaradade parem planeerimine

2. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

4. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine

1. 2,33 ha hektarit (koos potentsiaalse elupaigatüübiga) vanadest laialehistest metsadest asub piiranguvööndis, kus metsade majandamine on lubatud

3. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

5. Eraomanike negatiivne suhtumine piirangutesse

1. Andmekihtide korrastamine

2.2.5.3

1. Andmekihtide korrastamine ja standardandmebaasi andmete vastavusse viimine tegelikkusega

Sihtkaitsevööndis olevad metsad on säilinud 245,5 ha-l ja nende esinduslikkus pole halvenenud

(tabel 11)

Sihtkaitsevööndis olevad metsad on säilinud 19-l ha ja nende

esinduslikkus pole vähenenud (tabel 10)

4. Matkarada on rajatud Vällamäe sihtkaitsevööndisse, Tuhkrijärve sihtkaitsevööndit läbib Haanja maratoni rada

5. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

Rohunditerikkad kuusikud (9050)

2.2.5.2 Vanad laialehised metsad (9020*)

Okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel

(sürjametsad - 9060)

Sihtkaitsevööndis olevad metsad on säilinud 8,34 ha-l ja nende esinduslikkus pole vähenenud

1. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

4. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine2.2.5.4

2. Sihtkaitsevööndi metsade esinduslikkus pole vähenenud

(tabel 10)

1. Elupaiga esinemine vähemalt 245,5 ha-l

4. Eraomanike negatiivne suhtumine piirangutesse

1. Elupaiga esinemine vähemalt 19 ha-l

2. Ka koos potentsiaalsete aladega pole Haanja loodusala sihtkaitsevööndites standardandmebaasis esitatud hulgal vanu laialehiseid metsi

2. Metsaelupaikade inventuur 3. Infopäevad

2. Infopäevad

2. InfopäevadRusukallete ja jäärakumetsad (9180*)2.2.5.7

1. Elupaiga esinemine vähemalt 14,57 ha-l

2. Sihtkaitsevööndi metsade esinduslikkus pole vähenenud

(tabel 15)

1. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

2. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

1. Andmekihtide korrastamine

3. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine

Sihtkaitsevööndis olevad rusukallete ja jäärakumetsad on

säilinud 14,57 ha-l ja nende esinduslikkus pole vähenenud

(tabel 15)

vähenenud (tabel 12)

Soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*)

1. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustestSihtkaitsevööndis olevad metsad

on säilinud 28,06 ha-l ja nende esinduslikkus pole halvenenud

(tabel 13)

2.2.5.6 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

2.2.5.5

Sihtkaitsevööndis olevad siirdesoo- ja rabametsad on säilinud 17, 45 ha-l ja nende esinduslikkus pole

väheneud (tabel 14)

(tabel 12)

1. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest 2. Sihtkaitsevööndi metsade

esinduslikkus pole vähenenud (tabel 14)

1. Andmekihtide korrastamine

1. Andmekihtide korrastamine

1. Elupaiga esinemine vähemalt 17,45 ha-l

1. Elupaiga esinemine vähemalt 28,06 ha-l

4. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine

3. Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine2. Ebasobiv raietegevus

piiranguvööndi metsades

2. Sihtkaitsevööndi metsade esinduslikkus pole vähenenud

(tabel 13)2. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

5. Toetuste taotlemine keerukas

7. Toetuste taotlemise nõustamine

3. Iseloomuliku asustustruktuuri ja ehitamise põhimõtete tutvustamine valdade lehtedes ja kodulehtedel

3. Põllumajandustootmise ja hoolduse kulud on kuppelmaastikus suuremad kui tasasel alal ja see ei soodusta põllumajandustegevuse püsimist ja laienemist 4. Põllumajandustegevuse laiendamise ja alustamise kulud on suured

6. Põllumajandusmaade metsastamine

5. Maastikuhoolduse üldiste põhimõtete järgimine 6. Õppepäeva korraldamine kord aastas traditsioonilise maakasutuse ja toetuste kasutamise propageerimiseks

4. Hooldamist vajavate alade inventuur ja alade ettevalmistus (võsalõikus, purustamine, maapinna konaruste tasandamine) maastikuhoolduseks, kohtades, kus puudub põllumajanduslik tegevus ~ 200 ha

1. Hooldamata maade kasutusvõimaluste kaardistamine 2. Kariloomade ning taastamis- ja hooldustehnika muretsemine

2. Ehituse üldiste soovituste järgmine

Avatud alasid on vähemalt 5307 ha

7. Ligipääsu puudumine lagedatele aladele nende hooldamiseks

Maastik, pargid ja üksikobjektid 1. Põllumajandustootjate vähesus ja sellest tulenev lagedate alade võsastumine ja vähene hooldus

Avatud alasid on vähemalt 5307 ha

1. Kaitse-eeskirja eelnõu kinnitamine

4. Mahajäetud talukomplekside ja -hoonete korrastamine talgutöödega

Säilinud on piirkonnale omase asustusstruktuuri põhijooned2.3.1.2

2.3.1.1 Maastikuline liigendatus ja

põllumajanduslik maakasutus

3. Maaomanike teavitamine erinevatest rahastamisvõimalustest ja toetustest vallalehtede artiklite ja sobivate kodulehtede kaudu

1. Uute kruntide moodustamine ajaloolistes hajaasustuspiirkondades 2. Olemasolevate taluõuede ja - ümbruse oluline muutmine: suurte tehisveekogude rajamine, turismirajatised, linnalik haljastus

4. Kasutuseta ja lagunevad talukompleksid

8. Kuivendussüsteemide eesvoolud on hooldamata

Säilinud on piirkonnale omase asustusstruktuuri põhijooned

2. Kasutusest väljas olevate alade taaskasutusse võtmine on töömahukas ja kulukas

Piirkonnale omane hästi säilinud asustusstruktuur

3. Kõik maaomanikud ei väärtusta traditsioonilist asustusmustrit

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

2. Kaardistama on vaateliselt olulised kohad ja nende seisund väljaspool maastikuhoolduskavaga määratud kultuurmaastikke 3. Tee hooldusala ja põllumajanduslikult kasutavava maa vahele jäävad hooldamata ribad, mis võsastuvad

5. Põllumajanduslik tegevus ei taga kõikjal vaateliselt oluliste alade säilimist

4. Pärandmaastikes asuvate järvede kaldad on võsastunud

1. Vaateliselt olulised alad on kohati hooldamata ja võsastumas

10. Kasutuseta ja hooldamata ehitiste ja teiste ebaesteetiliste objektide korrastamine või

1. Täiendavate vaateliselt oluliste alade asukoha ja seisundi selgitamine ning vaateliselt oluliste alade ettevalmistus maastikuhoolduseks (võsalõikus, purustamine, maapinna konaruste tasandamine), kohtades, kus puudub põllumajanduslik tegevus ca 200 ha 2. Hooldamata maade kasutusvõimaluste kaardistamine

7. 1 õppepäeva korraldamine aastas traditsioonilise maakasutuse, maastikuhoolduse ja toetuste kasutamise propageerimiseks

9. Teeservade regulaarne hooldamine 25 km

3. Kariloomade ning taastamis- ja hooldustehnika muretsemine

2. Kaardistatud on vaateliselt olulised kohad ja nende seisund

väljaspool maastikulise tsoneeringuga määratud

kultuurmaastikke ning kavandatud nende hooldamine

1. Hooldatud on vähemalt 1598 ha vaateliselt olulisi alasid

(maastikuhoolduskava esimene ja teine hooldusklass)

2.3.1.3 Kaunid maastikuvaated Piirkonnale iseloomulike oluliste maastikuvaadete säilimine

4. Maaomanike teavitamine erinevatest põllumajandustegevuste rahastamisvõimalustest ja toetustest vallalehtede artiklite ja sobivate kodulehtede kaudu

6. Maastikuhoolduse üldiste põhimõtete järgimine

6. Maastiku ilmet rikuvad kasutuseta ja hooldamata ehitised ja muud ebaesteetilised objektid

5. Kokkulepped maaomanikega hooldatavate alade ulatuse määramiseks selliselt, et ei jääks hooldamata ribasid

8. Toetuste taotlemise nõustamine

12. Talgute korraldamine

likvideerimine 11. Järvekallaste puhastamine võsast arvestades maastikuhoolduse üldisi põhimõtteid

13. Hooldamata alade hooldamine vastavalt maastikuhoolduskavale (hooldamata I hooldusklassi alasid kokku 233, ha ja II hooldusklassi alasid kokku 241,6 ha)

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

3. Järelevalve

8. Hoonete loomulik vananemine 1. Ohtlikud puud

2. Pargi ja pargirajatiste pidev

1. Parki ei hooldata regulaarselt

3. Pargi regulaarne hooldamine

Viitina park (Viitina mõisapark ja Järvesaar) on hooldatud ja

aktiivses kasutuses

Viitina park (Viitina mõisapark ja Järvesaar) on hooldatud ja

aktiivses kasutuses

2. Järvesaare pargi (sh Viitina mõisapargi) haljastusprojekt koos dendrouuringuga alusel kavandatud tegevuste elluviimine

1. Maaomanike teavitamine hoonete väärtustest, sobivatest renoveerimisvõtetetst ja sobivast haljastusest vallalehtede ja asjakohaste kodulehtede kaudu

2. Pargi rekonstrueerimine on pooleli

Looduskaitseliselt ja muinsuskaitseliselt väärtuslik park

on säilinud

4. Hoonete korrastamisel kasutatakse ebasobivaid materjale ja ehitusvõtteid

2. Ehitamise üldpõhimõtete rakendamine

3. Hoonete ja talukohtade ning nende ümbruse korrastamine talgute korras

5. Hoonete omanike nõustamine ehitusküsimustes

4. Juhiste koostamine renoveerimistöödeks ja uusehituse planeerimiseks

7. Linnaliku haljastusstiili kasutamine kahjustab külade ja talukoplekside miljööväärtust

2.3.2.1 Rogosi park

2. Pargi haljastus vajab uuendamist ja täiendamist

Looduskaitseliselt ja muinsuskaitseliselt väärtuslik

park on säilinud. Pargi rekonstrueerimistööd on lõpule

viidud

4. Rogosi mõisapargi tiikide regulaatorite hooldamine

1. Väärtuslike hoonekomplekside ja hoonete

säiliminePiirkonnale omane arhitektuur ja miljöö

2. Kohati puudub omanikel huvi vanu hooneid säilitada

4. Viitina ja Järvesaare pargi haljastusprojekt vajab täiendamist

Viitina park2.3.2.2

2. Piirkonnale iseloomuliku arhitektuuri ja miljöö säilimine

Hoiuala piiranguvööndis

1. Viitina ja Järvesaare pargi haljastusprojekti uuendamine ja täiendamine, pargi hoolduskava koostamine

5. Uute hoonete kavandamisel ei arvestata piisavalt olemasolevatega, mistõttu kahaneb kompleksi väärtus ja ala miljööväärtus 6. Korrastamata ümbrus kahjustab komplekside ja miljöö esteetilist väärtust

Piirkonnale iseloomuliku arhitektuuri ja miljöö säilimine

esinduslikes kohtades

1. Kõik omanikud ei väärtusta piirkonnale omast arhitektuuri

3. Pargis on palju kuivanud ja haigeid puid, lisaks kahjustavad puid koprad

2.3.1.4

3. Hoonete omanikel ei ole piisavalt vahendeid hoonete korrastamiseks

3. Rogosi pargi rekonstrueerimise jätkamine vastavalt Rogosi mõisapargi rekonstruerimise projekti III etapile

1. Ohtlike puude eemaldamine vastavalt inventuuri tulemustele

1. Pargi jätkuv hooldamine

2. Lagunevad ja ohtlikud hooned

2. Juurdepääsu puudumine 3. Tamme juures pole infotahvlit

3. Infotahvli rajamine 1. Infotahvli rajamine

1. Puude ümbruse hooldmine

Uue-Saaluse park

2.3.3.5 Korgõmäe Ivannikivi

Männid on säilinud ning puude ümbrus on hooldatud

3. Mõisa hooned on võssa kasvanud ja vähe eksponeeritud

Park on säilinud ja hooldatud

2. Viidastatud juurdepääsu rajamine tammeni (läbirääkimised maaomanikega)

Tamm on säilinud, juurdepääsutee on rajatud ning ümbrus on

hooldatud

1. Kuivanud ja murdumisohtlikud puud 2. Pargi hoolduskava

koostamine ja rakendamine

1. Tamme ümbruse hooldamine vähemalt 50 m raadiuses kord aastas ja iga 5 aasta järel kogu katastriüksuse põllumajandusmaa ulatuses

Tamm on säilinud ning puu ümbrus on hooldatud

1. Tamme juures pole infotahvlit

1. Puude ümbrus hakkab võsastuma2.3.3.3

2.3.3.2 Mustahamba tamm

2.3.2.3

2. Puudub üksikobjekti tutvustav infotahvel

2. Korgõmäe Ivannikivi on raskest leitav, puudub juurdepääsutee

Haki männid

2.3.3.1 Sinisilla tamm

1. Tamme ümbrus hakkab võsastuma

1. Puude ümbrus vajab hooldamistPuud on säilinud ning puude

ümbrus on hooldatud

Korgõmäe Ivannikivi on säilinud ja nõuetekohaselt tähistatud

1. Kaitsealuse üksikobjekti tähistamine

Männid on säilinud ning puude ümbrus on hooldatud

2. Üksikobjekti tutvustava infotahvli rajamine

Puud on säilinud ning puude ümbrus on hooldatud

2. Kuna kivi juurde puudub juurdepääs, siis infovoldikutes kivi kui külastusobjekti ei reklaamita

Tamm on säilinud ning puu ümbrus on hooldatud

Park on säilinud ja hooldatud

Tamm on säilinud, juurdepääsutee on rajatud ning

ümbrus on hooldatud

2.3.3.4 Rõuge tammed

Korgõmäe Ivannikivi on säilinud ja nõetekohaselt tähistatud

1. Objekt on nõuetekohaselt tähistamata

1. Haki mändide ümbruse hooldamine 2. Haki mände tutvustava infotahvli rajamine

2. Tamme ümbruse hooldamine

2. Puudub üksikobjekti tutvustav infotahvel

JNR Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

1. Isetekkelised rattarajad 1. Järelevalve

2. Prahistamine 3. Varingud

1. Pinnavormid on kaardistamata

2.4.1.1

Kütiorg on säilinudKütiorg

1. Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

Ööbikuorg on säilinud ja eksponeeritudÖöbikuorg

Rõuge ürgorg ja järvestik on säilinud ja eksponeeritud

Ööbikuorg on säilinud ja eksponeeritud

Tindioru allikad on säilinud

Ilmamäe allikas ja tammetsõõr on säilinud

1. Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

Rõuge ürgorg ja järvestik on säilinud ja eksponeeritud

2. Vältida uhtorgude loodusliku arengu takistamist

Looduslikud pinnavormid on säilinud

2.4.4.2 Tindioru allikad 1. Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

2.4.4.1

Tindioru allikad on säilinud

Tammetsõõr ja Ilmamäe allikas

Ilmamäe allikas ja tammetsõõr on säilinud

2.4.2.1

2.4.2.2

2. Matkaradade rajamine läbi uhtorgude või nende äärde

Kütiorg on säilinud

Looduslikud pinnavormid on säilinudHaanja kõrgustik

Rõuge ürgorg ja järvestik 1. Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

1. Pinnavormide uurimine ja kaardistamine (geomorfoloogiline kaardistamine)

2.4.3.1

Hinni kanjoni külastuskoormus ja majandustegevus

ümbritseval alal ei kahjusta kanjonit

1. Paljandi kahjustamine turistide poolt (nimetähtede kraapimine jms)

1. Hinni kanjoni külastuskoormuse reguleerimine 2. Kanjonit ümbritseva metsa puhul arvestada metsade majandamise põhimõtteid

Hinni kanjon on säilinud looduslikus seisundis

2.4.2.3

Hinni kanjon

261

LISA 7. HAANJA LOODUSPARGIS ESILETÕSTMIST VÄÄRIVATE KÜLADE, TALUDE JA

ÜKSIKHOONETE NIMEKIRI

Haanja looduspargis esiletõstmist väärivad külad ja talud ning üksikhooned (alus: Arhitektuuripärandi kaardistamine ja arendamine Hanja looduspargis II etapi aruanne, koostajad

Ahto Raudoja ja Kristina Tiideberg, 2008)

Külad

1. Nogo küla 2. Tsiamäe ning Palanumäe külad 3. Saagri küla 4. Holdi küla 5. Kokõjüri küla 6. Kõomäe küla 7. Pressi ja Pukastu küla (Pukastu küla kuulub ametlikult Pressi küla alla) 8. Hämkoti küla 9. Ala-Suhka küla 10. Villa küla 11. Peedo küla 12. Andsumäe (sh Tilga) ja Tohkri piirkond

Talud ja üksikhooned

1. Resto, Ristu - osaliselt saviseintega rehielamu, reheahi on säilinud. Lisaks palkseintega saun ja laut-küün

2. Villa, Kalmate - terviklik ja väga hästi säilinud-hoitud talukompleks 3. Tsiamäe, Tsea - Üpris hästi säilinud rehielamu ja aitade rida 4. Tsiamäe, Heini 5. Kütioru Mäeveski 6. Kokõjüri, Kokejüri - terviklik kompleks, olgugi et osa hooneid on vähesel määral ümber ehitatud

(näiteks rehi) 7. Kokõjüri, Mooritsa - terviklik kompleks: säilinud elamu, ait, laut ja küün, tall, saun. Eriti väärib

märkimist kelpkatusega maakivist laut ja ümarpalkidest küün, mis on üpris heas korras, kuna sellised laudad on sageli halvas seisus või juba lagunenud. Laudaosa on küll saanud klaasplokkidest akna, aga hoone üldilme on sellele vaatamata hea

8. Kahru, Kahrumäe - terviklik kompleks 9. Vänni, Tepämäe – Väga heas korras ilus talukompleks. Säilinud rehielamu, kaks aita, laut ja

küün, suitsusaun. Taluhooned on väga heas seisus, kõigil uued laastukatused peal ja ilmselt puidukaitsevärviga üle värvitud, remonti ei vaja

10. Plaani, Heibri - rehi, laut 11. Plaksi, Keldre XI - ilus kompleks, kuhu pole midagi uut ehitatud peale laudadest kuurikese, mida

on võimalusel lihtne lammutada. Säilinud elamu, rehi (või varasem rehielamu?), suitsusaun, vahelikuga ait. Maakivist laut on enamjaolt lastud laguneda, kuid on osaliselt veel säilitatav

12. Pressi, Kolgamäe - rehielamu, vahelikuga ait, saun. Rehielamul on välisseinte fikseerimiseks kasutatud puutüvesid koos juurtega- hoone on seetõttu ehituslikust küljest haruldane

13. Palanumäe, Treimani - üpris heas korras ja terviklikult säilinud rehielamu. Lisaks saun ja laut, talust eemal ait

14. Lauri (Raudsepa), Raudsepä - unikaalne savist ait (savi on aida ehitamiseks väga harva kasutatud, lisaks on hoone üpris heas korras), aga ka elamu ja saun

15. Nogo, Plaksi - hästi säilinud rehielamu, vahelikuga ait ja ait-kuivati, pärinevad ilmselt 19. Sajandist

16. Nogo, Soka - üpris hästi säilinud talukompleks, milles esile tõstmist väärivad laut (ehitusaasta 1874 kirjas maakiviseinal) ja suur kuivati-küün.

17. Tohkri, Pransu - heas korras ja üks kaunimaid taluhäärbereid Haanja Looduspargis 18. Andsumäe, Tilga-Hinriku - heas korras ja hooldatud talukompleks: elamu, laut, ait, rehi,

suitsusaun 19. Soodi, Soodi II -hHästi säilinud talukompleks: rehielamu, elamu, suitsusaun, ait, laut 20. Ihatsi, Soo-Udsali - rehielamu, laut, ait, saun 21. Kirbu, Meema - üks väheseid säilinud sepikodasid (saun-sepikoda, ääs on alles, kuid hoone

seisukord on üpris kehv) 22. Kergatsi, Kergatsi 203 - suur küljekambritega ait, lisaks küün, elamu ja saun 23. Mõisamäe, Pärnamaja 24. Mõisamäe, Vitsa - hästi hooldatud talukompleks, kus on püütud säilitada olemasolevaid

palkhooneid: rehielamut, aita, lauta 25. Meelaku, Timmi - taluhäärber 26. Uue-Saaluse, Hääli - terviklik talukompleks, eriti toredad suitsusaun ja suur maakivist tall 27. Viitina kõrts 28. Trolla, Trolla-164 - hästi säilinud rehielamu 29. Tootsi, Piirioja nr119 - osaliselt oja- või tiigikaldasse ehitatud suitsusaun (meenutab haruldast,

varasematel aegadel enamasti Lõuna-Eestis esinenud koobasehk maasauna) 30. Vakari, Vakari - ilus taluhäärber, saun ja savist laut; suur hulk savist kõrvalhooneid kahjuks

lagunenud 31. Kähri, Kähri - ait ja tall-laut (osaliselt savist) 32. Peedo, Herli I -üpris heas korras rehielamu 33. Peedo, Peedo I - paistab silma suure hulga hoonete poolest ja hästisäilinud kompleksi poolest.

Talus on säilinud elamu, kaks lauta, ait, suitsusaun ja kelder. Hooned on praegu valdavalt kasutusel ning omanikul huvi nende säilitamise-säilimise vastu

34. Käpa, Metsa - ilus talukompleks, kus (taluhäärberitüüpi) elamu ja aidad heas korras (uued laastukatused), laut laguneb

35. Käpa, Käpa - rehi, ait, saun 36. Kõomäe, Luhte 237 - talus on ilus maakivist ja punastest tellistest ligi 100-aastane kelder, millele

on raiutud ilmselt ehitaja või omaniku nimi ja ehitusaasta (1909), lisaks säilinud kaks üpris heas korras saviseintega kõrvalhoonet (laut-küün ja laut või tall)

37. Kõomäe, Luhde 238 - terviklik talukompleks, milles hooned valdavalt rahuldavas seisus. Säilinud nii elamu, laut-küün, kaks aita, rehi ja suitsusaun. Enamik hooneid vajaks kindlasti remonti. Äramärkimist väärib rehi, milles on siiani säilinud üpris heas korras reheahi. Samuti on omapärane aganiku sein rehe tagaküljel, mille nurgatapp on ehitatud 120°, mitte 90° all ja meenutab nõnda mõneti rannarootsi nn pöördusega lautade ehitustehnikat

38. Tummelka, Lausamäe - terviklik talukompleks 39. Andsumäe, Tilga-Jakobi1 - heas korras ja traditsioonilist planeeringut järgiv talukompleks: elamu,

ait, suur maakivist laut 40. Ala-Suhka, Ala-Suhka 284 - talus on alles nii ait, laut, suitsusaun kui kuivati, kuigi hooned on

pigem halvas seisus. Eriti huvitav on kõrge lävega ait 41. Haki, Haki - üpris heas korras ja terviklikult säilinud talukompleks, kus elamu, ait-laut, saun

LISA 8. JUHIS MUNAMÄE SIHTKAITSEVÖÖNDI KAITSE-EESMÄRKIDE

SAAVUTAMISEKS

Munamäe sihtkaitsevööndi (edaspidi skv) kaitse-eesmärk on metsakoosluste, sealhulgas

rohunditerikaste kuusikute säilitamine, maastikuilme säilitamine ja kaitsealuste liikide

elupaikade kaitse.

2023. aasta seis:

• Munamäe skv-s (17,6 ha) on metsakooslused, sh rohunditerikkad kuusikud säilinud.

Metsakoosluste (metsamaa) pindala ei ole vähenenud. Samuti ei ole veel vähenenud

rohunditerikaste kuusikute pindala (15,6 ha), kuid see elupaigatüüp areneb aja jooksul

teiseks kaitstavaks elupaigatüübiks – vanaks loodusmetsaks (9010*), milles kuusk esimeses

metsapõlves ei domineeri. Kuna tegemist on muutuva elupaigaga ja viimasest inventuurist

on möödunud üle 10 aasta, viiakse 2024. aastal läbi Munamäel Natura metsaelupaikade

inventuur.

• Haanja looduspargi kaitse-eesmärk rohunditerikaste kuusikute osas on täidetud ka

Munamäe metsi arvestamata. Võrreldes kaitsekorralduskavaga võetud eesmärgiga (246

ha, s.o. sihtkaitsevööndites) ja standardandmebaasi kantud seisundiga (391 ha) on hetkel

kaitse tagatud (s.h. piiranguvööndites elupaigatüüpides raie peatamisega) 532 hektaril

elupaigatüübist.

• Munamäe skv-s on maastikuilme muutumas, kuna kuused on jõudnud oma bioloogilise

eluringi lõppjärku.

✓ 2022. aastal lisandus Munamäe skv metsa kolletena üraski poolt kahjustatud puid,

kuid I rindes domineerisid siiski eluspuud. Radade äärest eemaldati 20 ohtlikku

puud.

✓ Keskkonnaameti (edaspidi KeA) droonifotod1 viitavad, et üraski laienemine ei ole

olnud nii intensiivne, kui 2022. aastal. KeA tuvastas fotode võrdluses, et eelmise

aastaga võrreldes on lisandunud 4 kuivanud kuuske üraski I põlvkonna kahjustuste

järel.

✓ Lähikümnendil suureneb surnud puude ja põõsaste osakaal tõenäoliselt oluliselt.

Vana mets muutub aja jooksul seenkahjustuste, tormide ja üraskite koosmõjul

hõredamaks, sest kuusikud on vanad (kuni 150-aastased). See on normaalne metsade

areng ja ühegi kaitsekorraldusliku võttega pole võimalik vanade kuuskede säilimist

tagada.

• Munamäe skv-s on kaitsealuste liikide elupaigad säilinud. Brauni astelsõnajala arvukus

on olnud stabiilne. 2020. a vaatluste käigus loendati 13 suurt puhmikut, kõik väga elujõulised

ja heas seisundis. 2023. aasta suvel teostati Munamäel kaitsealuste sammalde ja samblike

inventuur2, mille käigus leiti I kaitsekategooria samblaliik roheline hiidkupar (Buxbaumia

viridis), II kaitsekategooria liigid rohe-tilksamblik (Biatoridium monasteriensis) ja

võrknuisamblik (Sclerophora peronella) ning III kaitsekategooria liigid harilik

kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja sulgjas õhik (Neckera pennata). Leiti ka üliharuldase

(kriitilises seisundis) ripp-lapiksambliku (Parmelia submontana) erakordselt suur

populatsioon.

Kokkuvõttes on 2023. aastal kõik kaitse-eesmärgid tagatud.

1 Lennud 05.06.2023 ja 28.08.2023 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.08.2023 nr 5-2/23/130

Kaitsekorralduskava järgi on looduspargi külastuskorralduse visioon järgmine:

Haanja looduspark on loodussäästlik ja kohalikke elanikke arvestav turismipiirkond, mis

toetab loodushariduse edenemist ja pakub mitmekesiseid puhkevõimalusi.

Rõuge valla ja turisminduse esindajad on väljendanud muret muutuva maastikuilme pärast.

Soovitakse, et Munamäe mets oleks heas tervislikus seisundis ning esteetiline puhkemets.

Munamäe metsade arengu prognoos

Maastikuilme muutub lähikümnendil puistu I rinde puude loodusliku ja paratamatu hääbumise

tõttu veelgi ja muutus on visuaalselt kahtlemata olulise mõjuga. Sarnased muutused on aset

leidnud juba Munamäe idaküljel, kus puistu vaheldumine algas varem. Loodusliku arengu

käigus langeb paratamatult ülarinde okaspuude (kuuskede) osakaal ning need asenduvad

lehtpuudega, millega segus ja mille all hakkavad mõnevõrra aeglasemalt kasvama ka praegu

järelkasvus tärkavad noored kuused. Prognoositavalt kujuneb Munamäele lõpuks uuesti

segamets, kus lehtpuude osakaal on praegusega võrreldes siiski oluliselt suurem. See on

looduslikus metsa ootuspärane ja soovitav arenguprotsess, kuna nii kujunev metsakooslus on

mistahes häiringutele (kliimamuutused, metsakahjurid ja haigused jne) vastupidavam.

Joonis 1. Kaldaerofoto Munamäest lõuna suunast 17.06.2021 – ida- (paremal küljel) ja

lõunaosas (all) on näha lehtpuude osakaalu tõus. Kõige suurem on kuuse osakaal Munamäe

loodesektoris, kus muudatused puistu koosseisus saavad olema ka kõige suuremad.

Võimalused Munamäe skv-s maastikuilme kujundamiseks, mis tagaks kaitse-eesmärkide ja

ootuste saavutamise ka järgnevatel aastakümnetel on kirjeldatud alljärgnevalt.

Kaitse-eeskiri võimaldab Munamäe skv-s kaitseala valitseja nõusolekul lubada:

1) olemasolevate ehitiste hooldustöid ja rajatiste püstitamist kinnisasja või kaitseala tarbeks.

Rajatis on igasugune ehitis (teed, trepid, sillutatud ja täidetud alad jms), mis ei ole hoone.

Keskkonnaamet käsitleb rajatise osana ka metsamaad, mis piirneb vahetult ehitistega.

Olemasolevate külastusrajatiste hooldustöid ja uute rajatiste püstitamist kaitseala tarbeks saab

kaaluda ja lubada juhul, kui tegevusega ei kahjustata kaitse-eesmärke.

2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust.

Munamäe skv lääneosas, kuhu on rajatud peamine külastustaristu teede näol, ei jää selliseid

liike, kelle tarvis on vaja metsakooslust kujundada. Brauni astelsõnajala leiukoht vajab viimase

vaatluse3 järgi põõsarinde harvendamist 10 m raadiuses.

3) metsakoosluse kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile (rohunditerikkad kuusikud (9050) ja

maastikuilme).

Kuigi seletuskiri täpsustab, et metsakoosluste kujundamise all on mõeldud metsade

looduslikkuse suurendamiseks tehtavaid töid kultuurpuistutes, mida Munamäe

sihtkaitsevööndis ei ole, siis kaitse-eeskirja koostamise ajal ei osatud praegust olukorda

Munamäel ette näha.

Sihtkaitsevööndis on võimalus teostada kujundusraieid, kui see on ala kaitse-eesmärkide

täitmiseks vajalik ja kajastatud kaitsekorralduskavas.

Kaitse-eeskiri võimaldab rajatisi hooldada. Olemasolevate ehitiste hooldustööde sättele

tuginedes on seni lubatud eemaldada külastajatele ja ehitistele ohtlikke puid.

Kuna kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi kaitse on tagatud ja ala maastikuilme on

vältimatute looduslike protsesside tulemusena muutumas, peab kaitseala valitseja

võimalikuks lubada joonisel 2 kujutatud töötsoonis sihtkaitsevööndis (s.o kuni 30 m

ulatuses teede servadest ja muust piiranguvööndis asuvast külastustaristust)

looduslähedast maastikuilme kujundamist piiratud ulatuses järgmiselt:

• Külastajatele ohtlike puude raiet järgmistel tingimustel:

✓ Raied kavandatakse maksimaalselt väljapoole lindude pesitsusaega (perioodile

augustist märtsini); otsese ohu või külastust takistavate puude likvideerimise

vajaduse korral on raie lubatav ka pesitsusperioodil.

✓ Puid langetatakse käsitsi, eelistatult teedest eemale metsa suunas. Langetamisel

välditakse maksimaalselt elusate puude vigastamist ja pinnase kahjustamist.

✓ Saetud puid võib laasida. Raiejäätmed tükeldatakse ja hajutatakse töötsoonist

väljapoole metsa või koristatakse alalt.

✓ Kännud ei jää lühemast küljest juurekaelast mõõdetuna kõrgemaks kui 10-20 cm.

3 EELIS KLO9309942 26.08.2020

✓ Alla 20 cm diameetriga tüveosad, sh ladvad eemaldatakse elupaigast.

✓ Langetamisega vigastatud põõsad raiutakse, tükeldatakse ja hajutatakse metsa alla

väljapool töötsooni või koristatakse alalt.

✓ Tagatakse ala looduslähedaselt korrastatud ilme.

Joonis 2. Munamäe sihtkaitsevöönd (sinine) ja 30 m laiune töötsoon teedest ja muust

külastustaristust, kus on lubatud külastajatele ohtlike puude langetamine ja raiejäätmete

koristamine (punane).

• Muid kaitsekorralduslikult (s.h. külastuskorraldus, maastikuilme kujundamine ja liigikaitse)

põhjendatud metsakoosluste arengut mõjutavaid tegevusi (nt. üksikpuude raie, lamapuidu

koristamine, alusmetsa eemaldamine, looduslikule uuendusele kaasa aitamine jms) võib

teostada sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja igakordse kaalutlusotsuse alusel.

Piiranguvööndi ulatuses, s.o. taristul ja selle vahetus ümbruses saab:

• Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta kultiveerida istutuse või külviga ning hooldada

segapuistut, kusjuures

✓ Järelkasvu ja kultiveeritud taimi tohib hooldada väljaspool lindude pesitsusperioodi.

✓ Langetatud puud võib elupaigast eemaldada.

• Kaitseala valitseja nõusolekul raiuda külastajatele ohtlikke (surnud ja kahjustatud) puid

eelpool sihtkaitsevööndis lubatavatele raietele seatud tingimustel.

Kaitseala valitseja ei anna maastikuilme, metsakoosluste loodusliku arengu ja kõrge

bioloogilise väärtusega puude säilitamise eesmärgil nõusolekut:

• I rinde eluspuude ja külastajatele ohutute puude raieks (ka siis, kui need varjutavad

järelkasvu).

Käesolevad kaitsekorralduslikud põhimõtted vaadatakse Keskkonnaametis vajadusel uuesti läbi

ulatusliku häiringu (tormi-, lume-, tule-) korral, mis hävitab või langetab nii elus kui surnud I

rinde puud suurel osal sihtkaitsevööndist.

Tööjaotus

1. Jooksev info vajalikest töödest laekub, kas Keskkonnaameti ja RMK kaitsekorralduslike

tegevuste raames või erinevatelt huvigruppidelt [email protected]

vajaduspõhiselt.

2. Keskkonnaamet koondab vajalikud tööd, hindab nende põhjendatust ning edastab need

koos töö kirjeldusega täitmiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes vormistab

lähteülesande, hangib vajaliku tegevusloa (kaitseala valitseja kooskõlastuse), värbab töö

teostajad ning kontrollib tööde nõuekohast teostamist.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori

21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303

MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori

05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/25

MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 02.03.2026 korraldusega 1-3/26/40

2

1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 10

1.1 ALA ISELOOMUSTUS ..........................................................................................................................................................10

1.1.1 HAANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ....................................................................................... 10

1.1.2 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................... 11

1.1.3 HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................... 12

1.1.4 HAANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS..................................................................................................... 15

1.1.5 HAANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS......................................................................................................... 21

1.2 MAAKASUTUS ....................................................................................................................................................................22

1.3 HUVIGRUPID ......................................................................................................................................................................26

1.4 KAITSEKORD ......................................................................................................................................................................28

1.5 UURITUS ............................................................................................................................................................................30

1.5.1 LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD .......................................................................................................................... 30

1.5.2 RIIKLIK SEIRE ................................................................................................................................................................ 31

1.5.3 INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS.......................................................................................................................... 33

1.5.4 PLANEERINGUD JA ARENGUKAVAD.................................................................................................................................. 40

1.5.4.1 Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnat ingimused“.................................................................................................................................................... 40

1.5.4.2 Valdade üldplaneeringud ................................................................................................................................... 40

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ..................................................................................... 42

2.1 ELUSTIK .............................................................................................................................................................................42

2.1.1 IMETAJAD...................................................................................................................................................................... 42

2.1.1.1 Saarmas (Lutra lutra) ......................................................................................................................................... 42

2.1.2 LINNUD ......................................................................................................................................................................... 43

2.1.2.1 Must-toonekurg (Ciconia nigra) .......................................................................................................................... 43

2.1.2.2 Väike-konnakotkas (Aquila pomar ina) ............................................................................................................... 44

2.1.2.3 Jäälind (Alcedo atthis) ........................................................................................................................................ 45

2.1.2.4 Laanepüü (Bonasa bonasia) .............................................................................................................................. 46

2.1.2.5 Värbkakk (Glaucidium passerinum) ................................................................................................................... 46

2.1.2.6 Rukkirääk (Crex crex)......................................................................................................................................... 47

3

2.1.2.7 Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) .................................................................................................... 48

2.1.2.8 Viupart (Anas penelope ) ................................................................................................................................... 49

2.1.2.9 Sinikael-part (Anas platyrhynchos) .................................................................................................................... 49

2.1.2.10 Täpikhuik (Porzana porzana) ........................................................................................................................... 50

2.1.2.11 Roo-loorkull (Circus aeruginosus) .................................................................................................................... 51

2.1.2.12 Sookurg (Grus grus) ......................................................................................................................................... 51

2.1.2.13 Metsalinnustik................................................................................................................................................... 52

2.1.2.14 Kultuurmaastike linnustik ................................................................................................................................. 53

2.1.3 KAHEPAIKSED ............................................................................................................................................................... 53

2.1.3.1 Harivesilik (Triturus cristatus) ............................................................................................................................. 54

2.1.3.2 Mudakonn (Pelobates fuscus)............................................................................................................................ 55

2.1.4 KALAD .......................................................................................................................................................................... 56

2.1.4.1 Harilik hink (Cobit is taenia) ................................................................................................................................ 56

2.1.4.2 Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) .................................................................................................................. 57

2.1.5 SELGROOTUD LOOMAD .................................................................................................................................................. 57

2.1.5.1 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ................................................................................................................ 58

2.1.5.2 Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ............................................................................................................ 58

2.1.6 TAIMED ......................................................................................................................................................................... 59

2.1.6.1 Brauni astelsõnajalg (Polyst ichum braunii) ........................................................................................................ 59

2.1.6.2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica) .................................................................................................................... 60

2.1.6.3 Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride)............................................................................................................ 61

2.1.6.4 Karvane maarjalepp (Agr imonia pilosa) ............................................................................................................. 62

2.1.6.5 Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ..................................................................................................................... 62

2.1.6.6 Haanja looduspargis leiduvad olulised taimeliig id ............................................................................................. 63

2.2 ELUPAIGAD ........................................................................................................................................................................66

2.2.1 JÄRVED, JÕED JA OJAD .................................................................................................................................................. 67

2.2.1.1 Liiva-alade vähetoitelised järved (3110) ............................................................................................................ 70

2.2.1.2 Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) .................................................................... 72

2.2.1.3 Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) ....................................................................................... 73

4

2.2.1.4 Looduslikult rohketoite lised jär ved (3150).......................................................................................................... 74

2.2.1.5 Huumustoitelised järved ja järviku d (3160) ........................................................................................................ 75

2.2.1.6 Jõed ja ojad (3260)............................................................................................................................................. 76

2.2.2 NIIDUELUPAIGAD ........................................................................................................................................................... 77

2.2.2.1 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*) .......................................................... 78

2.2.2.2 Liigirikkad niidud lubjavaesel mulla l (6270*) ...................................................................................................... 79

2.2.2.3 Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) .............................................................................................................. 80

2.2.2.4 Lamminiidud (6450)............................................................................................................................................ 82

2.2.2.5 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ............................................................................................ 84

2.2.3 SOOELUPAIGAD............................................................................................................................................................. 86

2.2.3.1 Rabad (7110*) .................................................................................................................................................... 86

2.2.3.2 Siirde- ja õõtsiksood (7140) ............................................................................................................................... 87

2.2.3.3 Nokkheinakooslused (7150) ............................................................................................................................... 88

2.2.3.4 Allikad ja a llikasood (7160) ................................................................................................................................ 88

2.2.3.5 Nõrglubja-allikad (7220*) .................................................................................................................................... 89

2.2.3.6 Liigirikkad madalsood (7230) ............................................................................................................................. 89

2.2.4 LIIVAKIVIPALJANDID ....................................................................................................................................................... 90

2.2.4.1 Liivakivipaljandid (8220) ..................................................................................................................................... 90

2.2.5 METSAD........................................................................................................................................................................ 91

2.2.5.1 Vanad loodusmetsad (9010*)............................................................................................................................. 93

2.2.5.2 Vanad laialehised metsad (9020*) ..................................................................................................................... 94

2.2.5.3 Rohunditerikkad kuusikud (9050)....................................................................................................................... 95

2.2.5.4 Okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad – 9060) ...................................................................... 98

2.2.5.5 Soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) ................................................................................................................ 99

2.2.5.6 Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) .................................................................................................................... 101

2.2.5.7 Rusukallete ja jäärakumetsad (9180*) ............................................................................................................. 103

2.2.5.8 Sanglepa ja har iliku saarega lammimetsad(91E0*) ......................................................................................... 104

2.3 MAASTIK, PARGID JA ÜKSIKOBJEKTID ........................................................................................................................... 104

2.3.1 PÄRANDMAASTIKUD..................................................................................................................................................... 104

5

2.3.1.1 Maast ikuline liigendatus ja põllumajanduslik maakasutus ............................................................................... 104

2.3.1.2 Piirkonnale omane hästi säilinud asustusstruktuur .......................................................................................... 107

2.3.1.3 Kaunid maast ikuvaated .................................................................................................................................... 108

2.3.1.4 Piirkonnale omane arhitektuur ja miljöö ........................................................................................................... 112

2.3.2 PARGID....................................................................................................................................................................... 114

2.3.2.1 Rogosi park ...................................................................................................................................................... 114

2.3.2.2 Viitina park........................................................................................................................................................ 115

2.3.2.3 Uue-Saaluse park............................................................................................................................................. 117

2.3.3 ÜKSIKOBJEKTID ........................................................................................................................................................... 118

2.3.3.1 Sinisilla tamm ................................................................................................................................................... 118

2.3.3.2 Mustahamba tamm........................................................................................................................................... 120

2.3.3.3 Haki männid ...................................................................................................................................................... 120

2.3.3.4 Rõuge tammed ................................................................................................................................................. 121

2.3.3.5 Korgõmäe Ivannikivi ......................................................................................................................................... 122

2.3.3.6 Klaasi tamm...................................................................................................................................................... 123

2.3.3.7 Ruusmäe tamm ................................................................................................................................................ 123

2.4 GEOLOOGILISED VÄÄRTUSED........................................................................................................................................ 123

2.4.1 PINNAMOOD ................................................................................................................................................................ 123

2.4.1.1 Haanja kõrgust ik............................................................................................................................................... 123

2.4.2 ÜRGORUD JA ALLIKAD.................................................................................................................................................. 124

2.4.2.1 Kütiorg .............................................................................................................................................................. 124

2.4.2.2 Ööbikuorg ......................................................................................................................................................... 125

2.4.2.3 Rõuge ürgorg ja järvest ik ................................................................................................................................. 127

2.4.3 PALJAND..................................................................................................................................................................... 128

2.4.3.1 Hinni kanjon ...................................................................................................................................................... 128

2.4.4 ALLIKAD ...................................................................................................................................................................... 129

2.4.4.1 Tammetsõõr ja Ilmamäe allikad ....................................................................................................................... 129

2.4.4.2 Tindioru allikad ................................................................................................................................................. 130

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ........................131

3.1 VISIOON JA EESMÄRK..................................................................................................................................................... 131

6

3.2 KÜLASTUSTARISTU......................................................................................................................................................... 133

3.3 VIIDAD, INFOSTENDID JA PIIRITÄHISED.......................................................................................................................... 139

3.4 SEIRE .............................................................................................................................................................................. 139

3.5 INFOMATERJALID JA TRÜKISED...................................................................................................................................... 140

3.6 LOODUSHARIDUS JA TEAVITUSTÖÖ............................................................................................................................... 141

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE .............................143

4.1 INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD ................................................................................................................................ 143

4.2 LIIGIKAITSELISED TEGEVUSED....................................................................................................................................... 143

4.2.1 VÕÕR-JA PROBLEEMLIIKIDE TÕRJE ............................................................................................................................... 143

4.2.2 MUST-TOONEKURE TOITUMISALADE HOOLDUSTÖÖD ...................................................................................................... 146

4.2.3 VÄIKE-KONNAKOTKA TOITUMISALADE HOOLDUSTÖÖD .................................................................................................... 146

4.2.4 HARIVESILIKU JA MUDAKONNA ELUPAIKADE HOOLDUSTÖÖD ........................................................................................... 146

4.2.5 TAIMELIIKIDE KASVUKOHTADE HOOLDUSTÖÖD............................................................................................................... 147

4.3 ELUPAIKADE HOOLDUSTÖÖD......................................................................................................................................... 147

4.3.1 NIIDUELUPAIKADE HOOLDUSTÖÖD ................................................................................................................................ 147

4.3.2 METSAELUPAIKADE LOODUSLIKKUSE TAASTAMINE......................................................................................................... 148

4.4 ÜKSIKOBJEKTIDE JA MAASTIKE KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ...................................................................... 149

4.4.1 MAASTIKUHOOLDUSTÖÖD ............................................................................................................................................ 149

4.4.2 ÜKSIKOBJEKTIDE HOOLDUSTÖÖD ................................................................................................................................. 150

4.5 PARKIDE HOOLDUSTÖÖD ............................................................................................................................................... 150

4.6 VIIDAD JA PIIRITÄHISED .................................................................................................................................................. 151

4.7 LOODUSÕPPE- JA PUHKEMAJANDUSLIKUD TEGEVUSED, KOOLITUS JA TEAVITUSTÖÖ............................................... 152

4.8 TEGEVUSKAVAD JA EESKIRJAD ..................................................................................................................................... 155

4.9 KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE HINDAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ................................................. 155

4.10 EELARVE....................................................................................................................................................................... 155

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ..........................................................163

6. KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................167

LISAD..................................................................................................................................................................... 169

Lisa 1. Haanja looduspargi keht iv kaitse-eeskiri ja kaitse-eeskirja eelnõu seisuga 06.07.2011 ................................. 169

Lisa. 2 Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra muutmise ettepanekuD ...................................... 169

7

Lisa 3. Avalikustamise materjalid ................................................................................................................................. 169

Lisa 4 JOONISED........................................................................................................................................................ 169

Lisa 5. üldised majandustegevuse põhimõtted haanja looduspargis .......................................................................... 169

Lisa 6. Väärtuste koondtabel........................................................................................................................................ 169

Lisa 7. Haanja looduspargis esiletõstmist väärivate külade, ta lude ja üksikhoonete nimekiri .................................... 169

Lisa 8. juhis Munamäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide saavutamiseks............................................................... 169

8

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2013 – 2022. Kaitsekorralduskava

koostamisel on kasutatud olemasolevaid andmeid, erinevate erialaekspertide eksperthinnanguid

ning töö koostamise käigus kogutud välitööde andmeid.

Kaitsekorralduskava koostamise aluseks on Keskkonnaameti 13.12.2010 käskkirja nr 1-4/1/450

lisa 1 – lähteülesanne Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine 2010-2011. aastal II.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava on koostatud nii Haanja looduspargi kui ka Haanja loodus-

ja linnuala kohta.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise

kaitse korraldamise aluseks.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise

kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Haanja looduspargi kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:

✓ anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) - selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

✓ analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

✓ arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

✓ anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

✓ määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

✓ luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

KKK koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja kaitsekorralduskava

koostamise näidisvormist seisuga 18.03.2011.

Vastavalt lähteülesandele kasutatakse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise

alusena Haanja looduspargi kehtivat kaitse-eeskirja ja täiendava infona uue kaitse-eeskirja

eelnõud (Lisa 1).

Kaitsekorralduskava koostamisel on lähtutud kaitse-eeskirja eelnõust seisuga 06.07.2011,

kavandatud vööndite piiridest seisuga 01.07.2011 ja Natura standardandmebaasi kantud

andmetest seisuga 01.03.2009.

9

Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise

spetsialist Jaanus Tanilsoo (tel: 7868 362, e-post [email protected]). Kava

koostamisel osalesid Keskkonnaameti spetsialistid Pille Saarnits, Reet Reiman, Priit Voolaid,

Tarmo Evestus, Taavi Tattar, Diana Pungar, Kobras AS eksperdid Kadi Kukk, (tel: 7300 316, e-

post: [email protected]), Urmas Uri, Ene Kõnd, Reet Lehtla, Teele Nigola ja Eesti Maaülikooli

eksperdid Mart Külvik (tel: 5218104, e-post: [email protected]), Kalev Sepp, Vivika Meltsov,

Kaili Kattai, Ingmar Ott, Janar Raet, ekspert Anneli Palo, RMK esindajad Krista Näkk, Silver Näk k,

Tarmo Denks. Kaasamisega seotud tegevusi koordineeris OÜ Vesterra ekspert Kadri Tillemann.

Koosolekutel osalesid ning ettepanekuid tegid mitmete huvigruppide esindajad (Lisa 3).

Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise st rateegia 2007-2013“ ja

sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva

keskkonnakasutuse inf rastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme

„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“

programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

10

1. SISSEJUHATUS

1.1 ALA ISELOOMUSTUS

1.1.1 Haanja looduspargi asukoht ja kaitse alla võtmise aeg

Haanja looduspark paikneb Kagu-Eestis Võru maakonna keskosas ning hõlmab 5 valda (Haanja,

Rõuge, Võru, Vastseliina ja Lasva) ja 132 küla. Haanja looduspargi pindala selle uutes

projekteeritavates piirides on 17043,7 ha (karteesian). Praegu veel kehtivate piiride järgi on

looduspargi pindalaks 16991,7 ha (karteesian).

Joonis 1. Haanja looduspargi asendiskeem

Haanja kõrgustik on Eesti ja Baltimaade kõrgeim maastikurajoon, mis asub kuhjelisel

saarkõrgustikul ning selle jalamitel asuvatel sanduritel. Kõrgustik jätkub idas Venemaale ja lõunas

Lätti (Aluksne kõrgustik). Nõgude ja suurte kallakutega pinnavormide tõttu on põllud

väikesepinnalised ja sopiliste kontuuridega. Hõre asustus on hajutatud pisiküladena. Alale on

iseloomulik kitsaste mold- või sälkorgude esinemine (Arold 2005).

11

Haanja looduspark (edaspidi looduspark) moodustati keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a

määrusega nr 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 (ENSV

Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanja maastikukaitseala baasil. Haanja looduspargi kaitse-

eeskiri kehtestati Vabariigi Valituse 13.09.1995 määrusega nr 300 “Haanja looduspargi kaitse-

eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” ning seda on muudetud Vabariigi Valituse 11.08.1999

määrusega nr 243. Keskkonnaministri 31.03.2009 käskkirjaga nr 477 on algatatud Võru

maakonnas Haanja, Lasva, Rõuge, Vastseliina ja Võru vallas paikneva Haanja looduspargi kaitse-

eeskirja muutmine ja kehtestamine. Vastavalt kaitse-eeskirja eelnõule laiendatakse olemasoleva

kaitseala piire, muudetakse piiranguvööndite ja sihtkaitsevööndite piire ning täpsustatakse alal

kehtivat kaitsekorda.

Vastavalt Looduskaitseseaduse § 28 on maastikukaitseala (looduspark) kaitseala maastiku

säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.

Vastavalt looduskaitseseaduse§ 70 määratakse Natura 2000 ala kaitse eesmärk kindlaks,

lähtudes ala tähtsusest EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest I lisas

nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest I lisas nimetatud loodus like

või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või

taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest

ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.

1.1.2 Haanja looduspargi kaitse-eesmärgid

Vastavalt kaitse-eeskirja eelnõule on Haanja looduspargi kaitse-eesmärkideks:

✓ kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke

ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke, looduse mitmekesisust; aidata kaasa kohaliku

eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide

elupaiku;

✓ kaitsta nende liikide elupaiku, mida Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need

liigid on valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ja laanerähn (Picoides tridactylus),

laanepüü (Bonasa bonasia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex),

musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium

passerinum), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula

arborea), hallpea-rähn (Picus canus), täpikhuik (Porzana porzana) ja händkakk (Strix

uralensis);

12

✓ kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I

lisas ja nende liikide elupaiku, mida see direktiiv nimetab II lisas. I lisa elupaigatüübid on

liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega

järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad

(3260), kuivad nõmmed (4030), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad

loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050),

okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas

nimetatud liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: harivesilik (Triturus cristatus), mis on ühtlasi

II kategooria kaitsealune liik, harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus

fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra) ja karvane

maarjalepp (Agrimonia pilosa), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning

paksukojaline jõekarp (Unio crassus);

✓ kaitsta ja säilitada Viitina, Uue-Saaluse ja Rogosi mõisa parke ja kaitsealale jäävaid

kaitstava looduse üksikobjekte.

1.1.3 Haanja looduspargi maastikuline iseloomustus

Haanja looduspark paikneb Haanja-Ruusmäe suurküngastikul, äärealad jäävad Rõuge vagumuse

ning Vastseliina vagumuse ja Holstre küngastiku alale (joonis 2). Suures ulatuses on alale

iseloomulik künklik moreenmaastik, leidub ka mõhnastikke ja mattunud ürgorge.

13

Joonis 2. Haanja looduspargi maastikurajoonid

Üldgeoloogiliste uuringute põhjal on Haanja looduspargi maa-ala aluspõhjaliste Kesk- ja Ülem-

Devoni kivimite avamusala. Valdavalt on tegu Kesk-Devoni Gauja ja Amata lademe liivakivi,

aleuroliidi ja saviga, Ülem-Devoni ladestiku Plavinase lademe karbonaatkivimeid (dolokivi,

lubjakivi, domeriit) esineb Haanja looduspargi lääneosas ja Rõuge ürgoru veerudel, samuti kirdes

Holstre küngastiku alal ning ida-kagu suunal Piusa jõe paremkaldal jõe ülemjooksul. Pinnakatte

paksus on varieeruv, Kvaternaarisetete paksus on suurem looduspargi keskosas Suur-Munamäel

ja mattunud orgudes (kuni 180 m), leidub aga ka väga õhukese pinnakattega alasid ning aluspõhja

kivimite paljandeid, seda ürgorgudesse lõikunud sälkorgude veerudel. Nii on Devoni liivakivide

paljandeid Kahrila järve põhjapoolse osa sälkorgudes, näiteks Hinni orus, Ööbikuorus paljanduvad

Devoni karbonaatkivimid. Aluspõhja kivimite lasuv pind jääb üldjuhul absoluutkõrguse vahemikku

120-160 m ümp, vaid mattunud ürgorgudes võib Devoni kivimite lasuv pind jääda enam kui 50

meetri sügavusele merepinnast. Pinnakatte moodustavad glatsilimnilised ja –f luviaalsed setted

(savi, liivsavi, saviliiv, möll, liiv, kruus, veerised), moreen ja kohati ka soosetted. Maavaradest on

looduspargi alal Maavarade riiklikus registris arvel Püssapalu kohaliku tähtsusega kruusamaardlast

(registrikaart nr 661) kagusuunda jääv prognoosvarude ala ja Lasva valda jääv kohaliku

tähtsusega liivamaardla (registrikaardi nr 399, ehitusliiv).

Looduspargi alal on põhjavee keemiline koostis määratletud aluspõhja kivimite koostisega ning

olenevalt kivimite levialast esinevad ka Kesk-Devoni ja Ülem-Devoni põhjaveekogumid.

Karbonaatne põhjavesi (Ülem-Devoni veekiht) on seotud lõheliste karbonaatkivimitega. Kesk-

14

Devoni veekiht levib Gauja lademe liivakivis ja aleuroliidis ning vesi on rauarikas. Haanja kõrgustik

on põhjavee regionaalne toiteala, põhjavee liikumise suund jälgib üldjuhul reljeef i. Looduspargi ala

on valdavalt kaitstud põhjaveega ala.

Vastavalt Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ on Haanja looduspark praktiliselt kogu ulatuses määratletud kui riikliku

tähtsusega Rõuge-Haanja-Kütioru väärtuslik maastik (lisa 4).

Rõuge – Haanja – Kütioru piirkonna seob ühtseks tervikuks Haanja kõrgustik. Haanja

looduspargile iseloomuliku mosaiikse maastikupildi kujunemine on seotud jääaja jääliustike setete

kuhjumiste ja nende sulamisel tekkinud vooluvete uuristustega. Reljeef i kõrgemad osad on

moodustunud järveliste setete kuhjumisel ajutistesse järvedesse, mis hiljem jääkallaste sulamisel

tühjaks jooksid. Nii on tekkinud ka Suur Munamägi – Baltimaade kõrgeim tipp (318 m). Selle ümber

asetsevad hajusalt suuremad-väiksemad künkad, mis moodustavad kõrgustiku keskosas

suurküngastiku keskmise kõrgusega 250 meetrit. Võru poolt tulles jääb enne Haanja küla

Vällamägi. Järsunõlvaline Vällamägi on Eesti kõrgeim oma 84 m suhtelise kõrgusega (tipu kõrgus

304 m merepinnast) (Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused).

Haanja looduspargi äärealal paiknevad väiksemate kuplitega ja mandrijää sulamisvete uuristava

toime tulemusena kujunenud ürgorgudega piirkonnad. Kõrgustiku madalaim punkt (98,6 meetri

kõrgusel merepinnast) asub Rõuge ürgorus Kahrila järve kaldal (Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused).

Plaani Külajärvest algab Piusa jõgi. Olles suurim kõrgustikult lähtuv vooluveekogu, on see ühtlasi

ka kõige suurema langusega (212,4 m) jõgi Eestis. Haanja looduspargis paiknev Tuuljärv on Eest i

järvedest kõige kõrgemal asuv järv (257 meetrit üle merepinna). Suure Munamäe torni tipust on

vaadeldav liigestatud kaldajoonega Vaskna järv. Kavadi järve kaldale jääb Uue-Saaluse park ja

mõisavaremed. Arhitektuuriliselt huvipakkuv on 18.-19. sajandist pärit Ruusmäe (Rogosi)

kastellmõisa hoonestik (Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused).

Haanja looduspargi tuntuim turismiobjekt on Suur Munamägi, kus kõrgub 1939. aastal ehitatud 29

meetri kõrgune vaatetorn. Mäe jalamil asetseb monument Vabad ussõjas (Munamäe lahingus)

langenutele. Piirkonda jääb hulk põlispuid (Sinisilla tamm, Mustahamba tamm, Rõuge tammed,

Haki männid). Samuti on piirkonnas hulk turismitalusid ning mitmeid matkaradu (Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused).

Haanja looduspargi territooriumile jääb 33 kultuurimälestist, mis on esitatud joonisel lisas 4. „EELIS

(Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnateabe Keskus" (edaspidi viidatud kui

EELIS) andmetel asub Haanja looduspargi territooriumil 165 reg istreeritud pärandkultuuri objekti

(Projekti „Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine“ tulemused).

15

Haanja looduspargi alal tegutseb mitmeid organisatsioone, mille (üheks) tegevuse eesmärgiks on

traditsioonilise elulaadi säilitamine (nt traditsioonilise toidu tegemise oskus, traditsioonilised

kalapüügiviisid, suitsusaun, traditsioonilisel viisil metsamajandamine). Piirkonnale on iseloomulikud

tugev piirkondlik identiteet, samuti tugevad käsitöötraditsioonid.

1.1.4 Haanja looduspargi bioloogiline iseloomustus

Haanja looduspargi kaitse-eesmärgid on määratletud Haanja looduspargi kaitse-eeskirja eelnõus

(eelnõu seisuga 06.07.2011). Haanja loodusala ning Haanja linnuala kaitse-eesmärgid on

määratletud loodus- ja linnualade nimekirjas (Vabariigi Valitsuse ko rraldus nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758)).

Haanja looduspargi ja Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks olevad linnuliigid on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Haanja looduspargi ja Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid

Haanja looduspargi

ja Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid

(kaitse-eeskirja eelnõu seisuga

06.07.2011)

Haanja

looduspargi kaitse-

eesmärgiks

olevad linnuliigid (eelnõu seisuga

06.07.2011)

Haanja linnuala

kaitse- eesmärgiks

olevad

linnuliigid

LKS LD

Must-toonekurg (Ciconia nigra) X X I I

Väike-konnakotkas

(Aquila pomarina) X I I

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos) X II I

Laanerähn (Picoides tridactylus) X II I

Jäälind (Alcedo

atthis) X II I

Laanepüü (Bonasa bonasia) X X III I

Roo-loorkull (Circus

aeruginosus) X III I

Rukkirääk (Crex crex)

X X III I

Musträhn (Dryocopus

martius) X III I

Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) X III I

16

Haanja looduspargi ja Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks

olevad linnuliigid (kaitse-eeskirja eelnõu seisuga

06.07.2011)

Haanja looduspargi

kaitse-

eesmärgiks olevad linnuliigid (eelnõu seisuga

06.07.2011)

Haanja

linnuala kaitse-

eesmärgiks

olevad linnuliigid

LKS LD

Värbkakk (Glaucidium

passerinum) X X III I

Sookurg (Grus grus) X III I

Punaselg-õgija

(Lanius collurio) X III I

Nõmmelõoke (Lullula arborea) X III I

Hallpea-rähn (Picus canus) X III I

Täpikhuik (Porzana

porzana) X III I

Händkakk (Strix uralensis) X III I

Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)

X Kaitse-

staatuseta

Viupart (Anas penelope) X

Kaitse- staatuseta

II/1, III/2

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) X

Kaitse- staatuseta

II/1, III/1

LKS – Kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

LD – Linnudirektiivi lisa number, kus liiki nimetatakse

Haanja looduspargi (vastavalt eelnõule seisuga 06.07.2011) ja Haanja loodusala kaitse-

eesmärgiks olevad elupaigatüübid on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Haanja looduspargi ja Haanja loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid

Haanja looduspargi ja Haanja

loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid (kaitse-eeskirja

eelnõus seisuga 06.07.2011)

Haanja looduspargi

kaitse-

eesmärgiks olevad

elupaigatüübid

(eelnõu seisuga 06.07.2011)

Haanja loodusala

kaitse-eesmärgiks olevad

elupaigatüübid

liiva-alade vähetoitelised järved (3110) X X

17

Haanja looduspargi ja Haanja loodusala kaitse-eesmärgiks olevad

elupaigatüübid (kaitse-eeskirja eelnõus seisuga 06.07.2011)

Haanja

looduspargi kaitse-

eesmärgiks

olevad elupaigatüübid (eelnõu seisuga

06.07.2011)

Haanja loodusala kaitse-eesmärgiks

olevad elupaigatüübid

vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt

kareda veega järved (3130) X X

vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) X X

looduslikult rohketoitelised järved (3150) X X

huumustoitelised järved ja järvikud

(3160) X X

jõed ja ojad (3260) X X

kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*) X X

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) X X

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) X X

lamminiidud (6450) X X

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) X X

rabad (7110*) X X

siirde- ja õõtsiksood (7140) X

nokkheinakooslused (7150) X

allikad ja allikasood (7160) X

nõrglubja-allikad (7220*) X X

liigirikkad madalsood (7230) X X

liivakivipaljandid (8220) X X

vanad loodusmetsad (9010*) X X

vanad laialehised metsad (9020*) X X

rohunditerikkad kuusikud (9050) X X

okasmetsad oosidel ja

moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060)

X X

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) X X

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) X X

kuivad nõmmed (4030) X

Haanja loodus- ja linnualal Natura standardandmebaasis leiduvate elupaikade ja liikide praeguse

seisundi ja ulatuse kohta on koostatud eksperthinnang (Külvik jt 2011).

18

Haanja looduspargi ja Haanja loodusala kaitse-eesmärkideks olevad looma- ja taimeliigid on

esitatud tabelis 3.

Tabel 3

Haanja looduspargi ja Haanja loodusala kaitse-eesmärkideks olevad looma- ja taimeliigid

Haanja looduspargi

ja Haanja loodusala kaitse-eesmärgiks

olevad liigid

(kaitse-eeskirja eelnõu seisuga

06.07.2011)

Haanja

looduspargi kaitse-

eesmärgiks

olevad liigid (eelnõu seisuga

06.07.2011)

Haanja loodusala

kaitse- eesmärgiks

olevad

liigid

LKS LoD

SOONTAIMED

Karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) X X III II, IV

Harilik kobarpea (Ligularia sibirica) X X I II

Brauni astelsõnajalg

(Polystichum braunii) X I -

Rohekas õõskeel (Coeloglossum

viride)

X I -

Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) X II II

KAHEPAIKSED

Harivesilik (Titurus cristatus) X X II II, IV

KALAD

Harilik hink (Cobitis

taenia) X X III II

Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) X X III II

MOLLUSKID

Paksukojaline

jõekarp (Unio crassus)

X X II II, IV

LÜLIJALGSED

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)

X X III II, IV

IMETAJAD

Saarmas (Lutra lutra) X X III II, IV

LKS – Kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel LoD – Loodusdirektiivi lisa number, kus liiki nimetatakse

Lisaks on Haanja looduspargis registreeritud mitmeid kaitsealuseid liike, mis ei ole ala kaitse-

eesmärgiks (tabel 4).

19

Tabel 4

Haanja looduspargis registreeritud kaitsealused liigid (ei ole kaitse-eesmärgiks)

EELIS andmetel alal leiduvad kaitstavad liigid (seisuga 22.03.2011), ei ole ala kaitse-eesmärgiks

LKS LD/LoD

SOONTAIMED

Varjuluste (Bromus benekenii) II

Sagristarn (Carex irrigua) II

Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) II

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) II II, VI

Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) II

Sookäpp (Hammarbya paludosa) II

Võsu-liivsibul (Jovibarba globifera) II

Väike-käopõll (Listera cordata) II

Ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos) II

Vahelduvalehine vesikuusk (Myriophyllum alterniflorum) II

Lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium) II

Ujuv jõgitakjas (Sparganium gramineum) II

Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) III

Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) III

Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) III

Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) III

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) III

Roomav öövilge (Goodyera repens) III

Harilik ungrukold (Huperzia selago) III

Suur käopõll (Listera ovata) III

Tähkrapuntsel (Phyteuma spicatum) III

Kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) III

Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) III

KAHEPAIKSED

Mudakonn (Pelobates fuscus) II II, IV

KALAD

Harjus (Thymallus thymallus) III V

SELGROOTUD

Kirjukaan (Hirudo medicinalis) II V

Lai tõmmuujur (Graphoderus bilineatus ) III II, IV

Valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) III IV

Hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis) III IV

Suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) III II, IV

LINNUD

Kanakull (Accipiter gentilis) II Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) III I

SEENED, SAMBLIKUD

Haava tardsamblik (Leptogium saturninum) III

20

EELIS andmetel alal leiduvad kaitstavad liigid (seisuga 22.03.2011), ei ole ala kaitse-eesmärgiks

LKS LD/LoD

Harilik neersamblik (Nephroma parile) III

Punajalg-kivipuravik (Boletus erythropus) II

Must limasamblik (Collema nigrescens) II

Wulf i turbasammal (Sphagnum wulfianum) III Sulgjas õhik (Neckera pennata) III

Sõrmjas tardsamblik (Leptogium teretiusculum) II

Haanja looduspargis on 2003. aastal läbi viidud nahkhiirlaste inventuur, mille käigus leitud liigid

(andmed pole EELISesse kantud) on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

Haanja looduspargis leiduvad nahkhiireliigid

Liik LKS LoD

Tiigilendlane (Myotis dasycneme) II II

Veelendlane (Myotis daubentonii) II

Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) II

Pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) II

Suurvidevlane (Nyctalus noctula) II

Natura standardandmebaasis väljatoodud elupaigad ja nende esinemine Haanja loodus alal on

esitatud tabelis 6 (andmed ka lisas 2).

Tabel 6

Natura standardandmebaasis nimetatud elupaigad ja nende esinemine Haanja

looduspargis.

Kood Elupaigatüüp

Katvuse protsent

Natura standard- andme-

baasis

Pindala Natura

standard- andme- baasis

(ha)

Pindala

olemasolevate andmete

põhjal (ha)

Kommentaar

3130 vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved

0,40 67,61 71,5

7150 nokkheinakooslused 0,001 0,17 0

Rabadega kaasnev elupaik

7160 allikad ja allikasood 0,001 0,17 4,5

9010* vanad loodusmetsad 1,50 253,54 260,66

9020* vanad laialehised metsad 0,20 33,81 19

Täpsustada elupaiga levikuandmeid

9050 rohunditerikkad kuusikud 2,30 388,76 245,5

Täpsustada elupaiga levikuandmeid

21

Kood Elupaigatüüp

Katvuse protsent Natura

standard- andme- baasis

Pindala Natura

standard-

andme- baasis

(ha)

Pindala olemasolevate

andmete põhjal (ha)

Kommentaar

9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad 0,04 6,76 28,06

91D0* siirdesoo- ja rabametsad 0,01 1,69 17,45

91E0* sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad 0,001 0,17 0

Muuta Natura standardandmebaasi

7110* rabad 0,10 16,90 16,7

7140 siirde- ja õõtsiksood 0,10 16,90 99,5

7230 liigirikkad madalsood 0,40 67,61 76,6

6210* kuivad niidud lubjarikkal

mullal (olulised orhideede kasvualad)

0,20 33,81 Täpsustada elupaiga levikuandmeid

6270* liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

1,50 253,54 63,9 Muuta Natura standardandmebaasi

6430 niiskuslembesed

kõrgrohustud 0,60 101,42 276,7

6450 lamminiidud 0,20 33,81 8,9

Muuta Natura

standardandmebaasi

6510 aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud 0,60 101,42 171,3

3110 liiva-alade vähetoitelised järved

0,90 152,12 157

3140 vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved 0,03 5,07 5,6

3150 looduslikult rohketoitelised järved 0,10 16,90 16

3160 huumustoitelised järved ja järvikud 0,03 5,07 4,9

3260 jõed ja ojad 0,02 3,38

Täpsustada elupaiga levikut

9060 okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

0,20 33,81 8,34 Muuta Natura standardandmebaasi

7220* nõrglubja-allikad 0,001 0,17

Täpsustada elupaiga levikut

8220 liivakivipaljandid 0,001 0,17 0,05

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise käigus on tehtud töö „Hinnang Haanja loodus-

ja linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide

praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ (koostajad Mart Külvik, Anneli

Palo, Ingmar Ott, Kaili Kattai, Vivika Meltsov), kus on täpsemalt välja toodud Natura

standardandmebaasi muutmise põhjendused.

1.1.5 Haanja looduspargi rahvusvaheline staatus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) on Natura 2000 alade loodusalade nimekirja

22

kantud Haanja linnuala (EE0080613) Võru maakonnas ja Haanja loodusala (EE0080613) Võru

maakonnas.

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse Haanja linnualal (EE0080613) Võru maakonnas on

esitatud tabelis 1.

Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid, mida kaitstakse Haanja loodusalal

(EE0080613) Võru maakonnas on esitatud tabelis 2. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse

Haanja loodusalal, on esitatud tabelis 3.

1.2 MAAKASUTUS

Haanja looduspargi ja Haanja loodus- ning linnuala pindala selle uutes projekteeritavates piirides

on 17043,7 ha (karteesian). Praegu veel kehtivate piiride järgi on Haanja looduspargi pindalaks

16991,7 ha (karteesian). Projekteeritavate piiride puhul on looduspargi piiridest välja arvatud 30,8

ha ning kaasatud piirnevatest aladest 82,8 ha (karteesian). Kokkuvõtvalt suureneb looduspargi

pindala 52 ha (karteesian).

Projekteeritava Haanja looduspargi piiridesse jääb 2302 maaüksust (info seisuga mai 2011).

Nendest 193 maaüksuse pindala jääb alla 0,3 ha.

Katastrikaardi järgi (saadud Keskkonnaametist 18.05.2011) on Haanja looduspargis maad:

✓ eraomandis - 14 663,08 ha

✓ munitsipaalomandis - 60,27 ha

✓ riigiomandis - 1505,18 ha

✓ segaomandis - 3,98 ha

✓ reformimata riigimaad 811,2 ha

Mitmete reformimata riigimaa üksuste puhul on tegu aladega, mis sisaldavad endas sisuliselt vaid

järve pinda. Kokku on moodustamata maaüksuste pindala 808,9 hektarit, millest 113,25 hektarit

sisaldab endas vaid järve pinda. Lisaks väiksematele tükkidele suurematest järvedest on pea

tervikuna maaüksused moodustamata sellistel järvedel: Rõuge Suurjärv, Tõugjärv, Kaussjärv

(valdav osa), Valgjärv, Liinjärv, Vihtla, Vaskna, Mäesulg, Alasjärv (valdav osa), Kirbu, Mudajärv,

Peräjärv, Hanija. Lisaks jääb järvi (Hanijärv) ka suuremate kinnistamata alade sisse.

Haanja looduspargi maa omandivormi jagunemine on esitatud joonistel 3 ja 4.

23

Joonis 3. Haanja looduspargi maa omandivorm

24

Joonis 4. Haanja looduspargi maaomandi jaotus

Haanja looduspargi kõlvikulise jaotuse analüüsi koostamisel on lähtutud Eesti Põhikaardist

(joonised 5 ja 6).

25

Joonis 5. Haanja looduspargi kõlvikuline jaotus

26

Joonis 6. Haanja looduspargi kõlvikuline jaotus (Eesti Põhikaardi andmetel)

1.3 HUVIGRUPID

Et võimaldada asjast huvitatud isikutel ja organisatsioonidel osaleda kaitsekorralduskava

koostamise protsessis, määratleti kaitsekorralduskava koostamise algetapil huvigrupid ning

koostati kaasamiskava, mis edastati huvigruppidele ning mis oli kättesaadav veebilehtedelt

www.keskkonnaamet.ee/haanja.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamisse kaasatud huvigruppidest ning nende

huvidest kaitsealal annab ülevaate tabel 7.

Tabel 7

Huvigrupid Haanja looduspargis

Huvigrupp Huvid seoses Haanja looduspargiga

Omavalitsused (Haanja vald, Rõuge vald, Võru vald, Vastseliina vald, Lasva vald)

Piirkonna omavalitsuste huvideks on eelkõige piirkonna tasakaalustatud arengu tagamine, puhkemajanduse arendamine, ettevõtluse

arendamine, piirkonna arengu toetamine.

Keskkonnaamet Kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.

RMK Looduspargis külastuse suunamine ja

loodushariduse edendamine, RMK maade haldamine, metsade majandamine ja looduskaitseliste tööde teostamine

kaitseväärtuste soodsa seisundi tagamiseks

27

Huvigrupp Huvid seoses Haanja looduspargiga

Võru Maavalitsus Maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu

tagamine.

Võrumaa Partnerluskogu (piirkonna MTÜ-sid, omavalitsusi ja ettevõtjaid ühendav LEADER tegevusgrupp)

Piirkonna arengu tagamine.

Võrumaa Arenguagentuur Piirkonna arengu tagamine.

Võro Instituut Võro keele ja kultuuri säilimine.

Loodusteadlased ja looduskaitseühingud (EKO, ELF, EOÜ, TÜL)

Loodusteadlaste ja looduskaitseühingute huvideks on loodusväärtuste säilimine ja tingimuste parandamine, seire- ja uurimistööd.

Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsiooni huvideks on rikkumiste

puudumine.

Kohalikud ettevõtjad (Kiidi turismitalu, Pintmann Grupp OÜ, Kurgjärve Spordibaas, Haanjamatkad.ee, jt)

Ettevõtluse arendamine, kasumi teenimine.

Jahimehed (Rõuge Jahiselts, Viitina

Jahiselts, Haanja Jahiselts, Ruusmäe Jahiselts, Vastseliina Jahiselts)

Jahimeeste huvideks on piirkonnas jahipidamine

ja sellega seonduv.

Rõuge Noorteklubi Kohaliku arengu tagamine.

Haanja Noorteklubi Kohaliku arengu tagamine.

Ruusmäe Noorteklubi Noorte vaba aja sisustamine, külaelu traditsioonide elushoidmine, olemasolevate spordirajatiste ning ümbruse korrashoid.

Viitina Külaselts Külade arengule kaasaaitamine, külaelu

taaselustamine.

Rõuge Racing Team Sporditegevuse edendamine.

Haanja Suusaklubi Suusaspordi edendamine piirkonnas,

www.haanjamaraton.ee.

Haanja Rattaklubi Sporditegevuse edendamine, radade kasutamine.

MTÜ Plaani Kotus Külade arengule kaasaaitamine, külaelu taaselustamine.

MTÜ Uue-Saaluse Külaselts Külade arengule kaasaaitamine, külaelu taaselustamine.

Fors Fortune MTÜ (www.haanja.eu) Piirkonda puudutavate uudiste kajastamine, kohalikule arengule kaasaitamine.

MTÜ Vastseliina Külade Ühendus Külade arengu tagamine.

MTÜ Haanimiihhi nõvvokoda Haanjamaa loodusliku omapära, traditsioonilise elulaadi ja materiaalse pärandi säilitamine,

edasikandmine ja edendamine, külade taaselustamine ja elu jätkumine maal. Pärandkultuuri väärtustamine.

Kütioru puhkepiirkonna selts ja Kütioru

avatud ateljee

Piirkonna kujundamine puhkepiirkonnaks ja

samalaadse tegevuse läbiviimine.

Maaomanikud, kohalikud elanikud, suvilate omanikud ja põllumajandusettevõtted

Põllu- ja rohumaade kasutamine, metsa majandamine, majaümbruse kujundamine, ettevõtluse edendamine, külade taaselustamine

ja elu jätkumine maapiirkondades.

Rõuge Taluselts Koordineerib talupidajate tegevust piirkonnas. Huviks põllu- ja rohumaade kasutamine, külade taaselustamine ja elu jätkumine maal.

28

MTÜ Haanja Talupidajate Selts Koordineerib talupidajate tegevust paikkonnas, tuues eriti esile mahepõllumajanduse edendamise. Huviks põllu- ja rohumaade

kasutamine, külade taaselustamine ja elu jätkumine maal.

Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku

järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle ning kultuurimälestiste riikliku registri pidamine. Haanja looduspargi

territooriumile jääb mitmeid kultuurimälestisi, nende seas muinsuskaitsealune Rogosi park.

1.4 KAITSEKORD

Vastavalt Haanja looduspargi kaitse-eeskirja eelnõule (seisuga 06.07.2011) on inimestel

lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ning püüda kala

kogu kaitsealal.

Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine kinnisasja omaniku või valdaja loal või kinnisasja

omaniku ja kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades, välja

arvatud Haanja looduspargi kaitse-eeskirja eelnõus sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Väljaspool teid on mootorsõidukiga sõitmine ja

maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud

tegevustel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel, liinirajatiste

hooldamiseks vajalikel töödel ning metsa ja põllumajandustöödel. Kinnisasja omanikul või valdajal

ning tema perekonnaliikmetel on oma kinnisasja piires lubatud mootorsõidukiga sõita väljaspool

teid ja radu kui see ei kahjusta kaitstavaid objekte. Muudel juhtudel on mootorsõidukiga ja

maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid lubatud kaitseala valitseja ja kinnisasja valdaja

nõusolekul.

Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine.

Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

kaitse korraldamisega seotud tööde tegemisel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

✓ muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;

✓ koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

✓ kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

✓ anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks;

29

✓ anda projekteerimistingimusi;

✓ anda ehitusluba;

✓ rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

Vastavalt kaitse-eeskirja eelnõule on Haanja loodusparki kavandatud 13 sihtkaitsevööndit (7

hooldatavat ja 6 looduslikku sihtkaitsevööndit) ja 5 piiranguvööndit.

Hainjärve, Kütioru, Lakõsuu, Jürihani, Tuhkrijärve ja Vällamäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on

ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

Hinni sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on liivakivipaljandite kaitse, looduse mitmekesisuse

suurendamine ja säilitamine ning maastiku ilme säilitamine.

Ööbikuoru, Sitikaoru, Tallikõsõ ja Vaskna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud

looduslike koosluste kaitse, looduse mitmekesisuse suurendamine ja säilitamine, poollooduslike

koosluste säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Munamäe ja Jaanivariku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, sealhulgas

rohunditerikaste kuusikute säilitamine, maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade

kaitse.

Ööbikuoru, Tallikõsõ, Sitikaoru ja Vaskna sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste

esinemisaladel on koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik niitmine,

loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine. Poolloodusliku koosluse niitmine on

lubatud alates 25. juunist, kui kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas ei ole sätestatud teisiti.

Vaskna ja Ööbikuoru sihtkaitsevööndis on vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine vaadete

avamiseks.

Hoiuküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine,

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, põllumajandusliku maakasutuse ja asustusstruktuuri

ning piirkonnale omase arhitektuuri säilitamine.

Pärandmaastiku piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme

säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning põllumajandusliku maakasutuse ja

asustusstruktuuri säilimine.

Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Keskusala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja

nende elupaikade kaitse.

30

Pargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Viitina, Rogosi ja Uue-Saaluse pargi kaitse.

Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamine.

1.5 UURITUS

1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud

Haanja looduspargis on läbi viidud järgnevad uuringud ja inventuurid:

✓ Arhitektuuripärandi kaardistamine ja arendamine Haanja looduspargis II etapi aruanne.

Koostajad Ahto Raudoja, Kristiina Tiideberg. 2008.

✓ Haanja looduspargi maastikuhoolduskava. Artes Terrae OÜ. Tartu 2010.

✓ Järvesaare pargi (sh Viitina mõisapargi) haljastusprojekt koos dendrouuringuga.

Taxusbaccata OÜ. Räpina 2008.

✓ Natura elupaikade 6210 ja 6270 korrigeerimine. Koostaja Kaili Kattai. PKÜ Tartu 2008.

✓ ELF soode inventuur 2009-2010.

✓ Haanja looduspargi kaitstavate taimeliikide inventuur 2006.

✓ Haanja Looduspargi loomastik. Koostaja Ivar Jüssi. MTÜ Terra Inculta. 2003.

✓ Haanja looduspargi maaomanike suhtumine looduskaitsesse, turismi arengusse,

maakasutuse aktiivsus ja traditsiooniline elulaad. Sotsioloogiline uuring Haanja

looduspargis. Koostaja Kadri Leetmaa. Haanja 2001.

✓ Haanja looduspargi maastikuline tsoneering. Koostajad Age Merila, Nele Nutt, Maaria

Semm. Artes Terrae OÜ. Tartu 2007.

✓ Haanja looduspargi sihtkaitsevööndite projekt. Koostaja Anneli Palo. TÜ GI, TTÜ STI. Tartu

2007.

✓ Kavadi järve optimaalse veetaseme ja veerežiimi hindamine. Veetaseme absoluutkõrguse

määramine. Koostaja Margo Hurt. Võru, 2007.

✓ Nahkhiirlaste inventuur Haanja looduspargis. Koostaja Lauri Lutsar. MTÜ Terra Inculta.

Jaanuar-juuni 2003.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames on koostatud järgnevad tööd:

31

✓ Haanja looduspargi elustiku inventeerimise, seire ja eriuuringute vajaduse väljaselgitamine

lähtudes ala kaitse-eesmärgist. Eksperthinnang. Koostaja Mart Külvik. Tartu 2011.

✓ Haanja looduspargi Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani

sihtkaitsevööndite loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine. Koostaja Anneli

Palo, Tartu 2011.

✓ Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu 2005-2010 tulemuslikkuse analüüs.

Koostajad Urmas Uri, Kadi Kukk, Mart Külvik, Kalev Sepp. Tartu 2011.

✓ Haanja looduspargis hooldatavates sihtkaitsevööndites asuvate puistute looduslikkuse

suurendamise vajadus. Koostaja Anneli Palo. Tartu 2011.

✓ Hinnang Haanja loodus- ja linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud

direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate

eesmärkide kohta. Koostajad Mart Külvik, Anneli Palo, Ingmar Ott, Kaili Kattai, Vivika

Meltsov. Tartu 2011.

✓ Haanja looduspargi tähistuse vajadus. Koostajad Urmas Uri, Kadi Kukk, Reet Lehtla, Ene

Kõnd. Tartu 2011.

Haanja looduspargis läbiviidud inventuure ja uuringuid ning nende vajadust on põhjalikumalt

käsitletud töös „Haanja looduspargi elustiku inventeerimise, seire ja eriuuringute vajaduse

väljaselgitamine lähtudes ala kaitse-eesmärgist“.

1.5.2 Riiklik seire

Haanja looduspargis, seega ka Haanja loodus- ja linnuala territooriumil ja lähipiirkonnas (osad

seirealad ulatuvad ka väljapoole Haanja looduspargi piire) asub EELIS andmetel 46 riikl iku seire

seirejaama või mõõtekohta, neist kolmes enam seiret ei teostata (allprogramm arhiivis). Haanja

looduspargi territooriumil ja lähipiirkonnas paiknevate seirejaamade asukohad ja andmed on

esitatud lisas 4.

Suurel osal Haanja looduspargis toimub röövlindude seire. Ioniseeriva kiirguse, jõevähi,

kaitsealuste seeneliikide, kesktalvise veelinnuloenduse, metsa ja metsamuldade, põhjavee

tugivõrgu, raskmetallide sadenemise bioindikatsioonilise hindamise, sademete keemia, valitud

elupaikade haudelinnustiku ning valitud elupaikade talilinnustiku seiret teostatakse ühes

seirejaamas. Ühes seirejaamas teostatakse saarma ja kopra, sõraliste, suurkiskjate ja ulukiseiret,

hanede, luikede ja sookurgede seiret. Väikejärvede seiret teostatakse kuues seirejaamas, saarma

ja kopra seiret 8 seirejaamas, rähnide seiret teostatakse ühes seirejaamas, ohustatud

taimekoosluste seiret 5 seirejaamas ning ohustatud soontaimede ja samblaliikide seiret

teostatakse 13 seirejaamas.

32

Haanja looduspargi territooriumil läbiviidavad riiklikud seired:

✓ must-toonekure pesitsusedukuse seire;

✓ rukkiräägu seire;

✓ rähnide seire;

✓ röövlindude seire;

✓ Rõuge Suurjärve seire;

✓ saarma leviku seire;

✓ kaitstavate soontaimede seire (Brauni astelsõnajala, hariliku kobarpea, karvase maarjalepa,

roheka õõskeele, kõdu-koralljuure, Russowi sõrmkäpa, väike-käopõlle, sagristarna seire).

Ettepanekud riikliku seire korraldamiseks

Haanja looduspargi senised kaitse-eesmärgid pole olnud esmajärguliselt seotud elustiku kaitsega.

Seetõttu vajab elustiku ja spetsiif iliselt liigikaitseks vajalik informatsioon veel täiendamist (Külvik

2011).

Kaitsekorralduskavas tehakse ettepanek järgmiste liikide seiretransektide valikuks ja seire

lülitamiseks riiklikku seireprogrammi:

✓ päevaliblikate seiretransekti(de) valimine ja seire lülitamine riiklikku päevaliblikate koosluste

seireprogrammi;

✓ kiilide seiretransekti(de) valimine ja seire lülitamine kiililiste riikliku seire programmi;

✓ kirjukaani seire.

Putukate (kiilid, mardikad, päevaliblikad) osas seire andmed Haanja looduspargist praktili selt

puuduvad, samas on ala nendele liikidele soodne, ilmnenud on ka vajadus seirevõrgustiku

laiendamiseks.

Kirjukaani leidub Haanja looduspargis Salujärves. Käesoleval ajal Salujärve kaanipopulatsiooni ei

seirata, lähim seirepaik on Kaika Kogrejärv. Soovitatav oleks lisada Salujärv kui Eesti

kagupoolseim leiukoht riikliku keskkonnaseire programmi kirjukaani alaprogrammi (Külvik 2011).

Kaitsekorralduskavas tehakse ettepanek riikliku järvede seire korraldamiseks järgmistel järvedel:

✓ Kavadi, Vaskna ja Viitina järve seire

Vaskna, Kavadi ja Viitina järved on olulised ja sealkandis suured, seetõttu vajaksid jälgimist,

pealegi on Vaskna ja Kavadi Euroopa jaoks suhteliselt haruldast tüüpi järved. Seire samm järvede

puhul on määratud Veepoliitika Raamdirektiiviga.

✓ Väikjärve seire

33

Praeguses riikliku seire programmis Haanja looduspargis järvi peale Rõuge Suurjärve pole.

Potentsiaalsete seire alla võetavate järvede hulgas tuleb kaaluda Väikjärve taasvõtmist seire alla

(Väikjärv oli 1990. aastatel seire all). Kuna sellel järvel on suhteliselt suur inimsurve, siis tuleb

uurida, kuidas järve elustik on muutunud (Külvik jt 2011).

✓ Kurgjärve seire

Kurgjärve puhul on tegemist haruldase ökosüsteemiga (Külvik jt 2011).

1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus

Haanja looduspargi senised kaitse-eesmärgid pole olnud esmajärguliselt seotud elustiku kaitsega.

Seetõttu on elustiku ja spetsiif iliselt liigikaitseks vajalik informatsioon veel ebatäielik. Suhteliselt

head andmed on olemas soontaimede kohta, olulisemad kaitseväärtused neist on k aasatud ka

riiklikku seireprogrammi. Vähem on teada sammaldest, samblikest ja seentest (Külvik 2011).

Soontaimede puhul oleks vajalik kaitsealuste taimeliikide ulatust ja seisundit inventeerida veel

metsaelupaikades ja kontrollida mõnede II kaitsekategooria liikide (vahelduvaõieline vesikuusk

(Myriophyllum alterniflorum), rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), varjuluste (Bromus

benekenii), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)) vanu leiukohti. Sammalde, samblike ja

seente puhul, selleks, et saada esmane ülevaade kaitsealuste liikide olemasolust kaitsealal ja täita

kaitse-eeskirjaga alale pandavat eesmärki (kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku), oleks tarvilik läbi

viia inventuure potentsiaalselt sobivatel kasvukohtadel, näiteks sihtkaitsevööndite

metsaelupaikades (Külvik 2011).

Andmed Haanja looduspargis leiduvate putukate (kiilid, mardikad, päevaliblikad) kohta on

suhteliselt napid. Kiilide leviku kohta on laekunud andmeid seoses kahepaiksete kaitseprojekti

„Dragonlife“ kontrollvaatlustega, mis on praeguseks Haanja looduspargis lõppenud, mardikate

(meetod haarab ka punase nimestiku jm liike) ja päevaliblikate osas võiks väga nappi

informatsiooni täiendada vastava seirejaama asutamine kaitseala territooriumile (Külvik 2011).

Kriitiliselt vähesed on teadmised kaitsealuste kalaliikide levikust Haanja looduspargis. Vältimatu on

adekvaatse kaitse planeerimiseks korraldada veekogude eelinventeerimine ning proovipüügid.

Eelinventeerimise käigus tehakse vooluveekogude ökoloogiliste tingimuste ihtüoloogiline

eksperthindamine, mille tulemusel valitakse välja täpsemad piirkonnad proovipüükide läbiviimiseks

(Külvik 2011).

Haanja looduspargis leiduvate lindude kohta on teadmisi suhteliselt palju. Kaitsealal toimub päris

mitmete seire-alamprogrammide vaatlusi. Sellegipoolest on enamiku praegu kaitse-eeskirja

eelnõus kaitse-eesmärgiks seatud liikide kohta teave vaid juhuvaatluste tasemel. Vajalik on kõige

esimeses järjekorras kaasajastada teadmisi linnustikust ning selle alusel seada ka konkreetsemad

kaitseprioriteedid ning planeerida kaitsemeetmed (Külvik 2011).

34

Imetajate hulgas väärivad täiendavat tähelepanu Haanja looduspargis leiduvad käsitiivalised.

Tähelepanelikult tuleb jälgida, ilmselt ka täpsustavalt uurida – nugise ja kähriku, mingi ja tuhkru,

aga ka rebase arvukust ning uurida nende asurkondade kiskja-saaklooma dünaamikat (Külvik jt

2011).

Seega on kaitsekorraldusliku tegevuse paremaks planeerimiseks vajalik kaitsekorralduskava

perioodil Haanja looduspargis läbi viia mitmeid uuringuid ja inventuure.

Linnud

✓ Haudelinnustiku inventuur

Haanja looduspargi haudelinnustiku kohta on vähe ajakohaseid andmeid, paljud leiud on

registreeritud juhuvaatlusel. Soovitav oleks planeerida haudelinnustiku inventuur, kuna selle ala

ornitofaunast on vähe teada. Haudelinnustiku inventuuri eesmärgiks on kirjeldada Haanja

looduspargi linnustikulist koosseisu, kirjeldada nende leviku iseärasusi ning anda hinnang liikide

arvukusele. Inventuuri metoodika puhul on oluline arvestada erinevate liikide fenoloogia ning

erineva aktiivsusega (päevase ja öise aktiivsusega liigid). Kogutavaid andmeid iseloomustab

esinduslikkus (kogutavate vaatluste kaal erinevates biotoopides vastab nende esinemise

sagedusele maastikus) ja üldistusvõime. Inventuuriga ei keskenduta kindlatele liikidele, nt

rukkirääk, must-toonekurg, väike-konnakotkas, kelle osas korraldatakse vaatluste kogumist teiste

projektide kaudu. Eeldatavalt on osal Haanja territooriumist tehtav röövlinnu- ja rähniseire juba

andnud sellist informatsiooni, millel põhinedes nende linnustikurühmade kohta tuleb vaid teatavat

lisateavet koguda. Inventuuri metoodika tuleb arendada ja kohandada koos ala ja liigirühmi

tundvate ekspertidega vastava kogemusega juhtorganisatsiooni (nt EOÜ) suunamisel (Külvik

2011). Eraldi peatükina tuleb katta sesoonsed läbirändajad veelindude osas. Haanja looduspargi

kaitse-eesmärkideks on ka mitmed linnuliigid, kes esinevad piiratud levikuga elupaikades, nt rästas

roolind, roo-loorkull. Nende liikide arvukuse väljaselgitamiseks korraldatakse eriinventuurid

konkreetselt nende liikide poolt kasutatavates biotoopides. Antud juhtude eeldavad need

eriinventuurid ka spetsiif ilist eeltööd, mida käesolev kaitsekorralduskava käsitleb eraldi töölõiguna.

35

✓ Olulisemate rooalade leviku ja piiride väljaselgitamine (roo -loorkull, rästas-roolind)

Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks on rästas-roolind ja Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiks on

roo-loorkull, kelle elupaikade (rooalade) kohta andmed puuduvad.

✓ Must-toonekure pesapaikade inventeerimine ja kaardistamine

Selgroogsed

✓ Harivesiliku ja mudakonna tiikide seire sammuga 3 aastat (Külvik jt 2011)

Harivesiliku ja mudakonna tiikide seiramine võimaldab koguda andmeid, kuidas tiigid toimivad

harivesiliku ja mudakonna sigimisveekogudena. Tiikide seiramine võimaldab hinnata, kas ja mida

on vajalik teha veekogude seisundi parandamiseks. Valitud seiresamm (3 a) võimaldab veekogude

seisundit jälgida ja vajadusel reageerida, samas ei jõua selle aja jooksul veel midagi pöördumatult

muutuda.

✓ Käsitiivaliste inventuur

Kuna Haanja looduspargis leidub palju veekogusid ja vanu metsi, on piirkond soodne nahkhiirte

suvise elupaigana. Nahkhiirte inventuur Haanja looduspargis on läbi viidud 2003. aastal. Andmete

täpsustamiseks ja kontrollimiseks on vajalik läbi viia täiendav käsitiivaliste inventuur.

Piirkonna nahkhiirte liigilisest koosseisust ja levikust ülevaate saamiseks on vaja vaatlusi läbi viia

talvitumise ajal talvitumispaikades, hulguliikumiste ja rände ajal. 2003. aastal on nahkhiirte kohta

andmeid kogutud nahkhiirte talvitumise ning suvise aktiivsuse ajal. Täpse ülevaate saamiseks

Haanja looduspargi nahkhiirlaste kohta tuleb välitöid teha suve lõpus, kui pojad on

lennuvõimestunud ning sügisesel üleminekuperioodil. Välitööde käigus tuleb pöörata tähelepanu

poegimiskolooniate otsimisele, kuna kolooniate varjepaikade täpne teadmine on aluseks nahkhiirte

tõhusale kaitsele (Lutsar 2003).

Taimed

✓ Sammalde inventeerimine

Kai Vellak ja Nele Ingerpuu soovitavad looduskaitselist tähelepanu pöörata just paljanduval

liivakivil esinevatele samblaliikidele (Külvik 2011).

36

Haanja looduspargis tuleb uue kaitsekorralduskava perioodil läbi viia sammalde inventuur,

keskendudes – Haanja looduspargi alal leiduvate kaitsealuste liikide (kaitse-eeskirjas sõnastatud

kaitse-eesmärk) kaardistamisele potentsiaalselt sobivatel kasvukohtadel (Külvik 2011).

Elupaigad

Haanja looduspargi veekogude kaitsekorralduse adekvaatseks kavandamiseks on vältimatu läbi

viia veekogude inventuur, käsitledes nii järvi, vooluveekogusid kui ka tehisveekogusid.

Eelisjärjekorras tuleb alustada jõgedest ning kõrgeima looduskaitselise esinduslikkusega järvedest

(Külvik jt 2011).

✓ Natura elupaigatüübina määratletud järvede kompleksne inventuur

Tegemist on laiendatud limnoloogilise inventuuriga, mis sisaldab vee omaduste ja elustiku

ülevaadet. Inventuur peab andma vastuse järgmistele küsimustele: tüübiomaste väärtuste

vastavus/säilimine, ökosüsteemi funktsioneerimise juhtivad tegurid ja struktuur, ökoloogiline

seisund, elustiku väärtused, rühmade kogused/arvukused/ohtrused ning elustiku seisund. Järvede

inventuuri käigus tuleb määrata punktreostusobjektide asukohad ning hinnata järvede puhastamise

vajadust ja võimalust. Suur osa järvede uuringuandmeid pärinevad 1990. aastate eelsest

perioodist. Värsked ja praegust seisundit adekvaatselt peegeldavad uuringuandmed on Haanja

LPs olemas vaid nelja järve kohta kahekümne üheksast (Külvik 2011).

✓ Haanja looduspargi vooluveekogude inventuur

Haanja looduspargis esineb nii paksukojaline jõekarp kui ka rohe-vesihobu, paraku puudub nende

liikide kohta süstemaatilisem teave. Seetõttu on vaja Haanja looduspargis teha kaitsekorralduslikke

meetmeid ettevalmistav ülevaateinventuur (Külvik 2011). Inventuuri käigus tuleb kaardistada liikide

elupaigad.

Süstemaatiline infot kaitsealuste kalade kohta on Haanja looduspargi territooriumil samuti

rahuldav, EELIS andmetel leidub kaitsealal harilikku vingerjat ja harilikku hinku. Kaitsealuste

kalaliikide vingerja ja hingu osas tuleb läbi viia Haanja looduspargi veekogude eelinventeerimine

ning proovipüügid. Eelinventeerimise käigus tehakse vooluveekogude ökoloogiliste tingimuste

ihtüoloogiline eksperthindamine, mille tulemusel valitakse välja täpsemad piirkonnad proovipüükide

läbiviimiseks. Kaitsekorralduslike meetmete planeerimiseks on vaja eelnimetatud liikide

ülevaateinventuur, mille käigus kaardistatakse elupaigad. Kalastiku inventuuri käigus

kaardistatakse hariliku hingu ja hariliku vingerja elupaigad.

Vooluveekogude uuringu käigus (Rõuge jõgi, Iskna jõgi, Piusa jõgi, Avimehe jõgi) uuritakse kõiki

kalaliike, sh kaitsealuseid, lisaks paksukojalist jõekarpi ja rohe-vesihobu ning antakse hinnang

jõele kui elupaigale. Koostatakse jõgede hüdromorfoloogilised kirjeldused ja antakse hinnang

37

elupaigalisele väärtusele (sh kaitsealuste liikide jaoks). Käsitletakse kaitsealuste kalaliikide ja

paksukojalise jõekarbi seisundit, kalastiku üldist seisundit ja elutingimusi. Kirjeldatakse esinevaid

probleeme ja antakse hinnang vajalike kaitse- ja taastamismeetmete kohta ning nende maksumus.

✓ Poollooduslike koosluste inventeerimine ja Keskkonnaregistris oleva andmebaasi

täiendamine

Keskkonnaregistris oleva poollooduslike koosluste andmebaasi täpsustamiseks tuleb inventeerida

14 ala kogupindalaga 26,4 ha. Inventeeritavate alade hulgas on ka 2,7 hektari ulatuses niite, mis

on varasemate inventuuride käigus määratud niiduelupaigaks “kuivad niidud lubjarikkal mullal”.

Inventuuri eesmärgiks on saada selgust, kas selliseid elupaiku Haanja looduspargis esineb.

Inventuuri tulemustele tuginedes saab otsustada, kas nimetatud niiduelupaik jätta Haanja

looduspargi kaitse-eesmärgiks.

Keskkonnaamet viib vastavusse ja täiendab Keskkonnaregistris olevat poollooduslike koosluste

andmebaasi tabeliinfot vastavalt Natura elupaikade inventeerimise juhendile. Välitööde käigus

(2013-2014) selgitatakse välja lisainventuuride vajadus ja poollooduslike koosluste hooldatus.

Inventeerida tuleb kõik teadaolevad poollooduslikud kooslused, kokku 352 ha, kuna mitmetel

praegu KR_plk kihis olevatel ning ka niitudel, mida on soovitatud lisada andmebaasi, puuduvad

hinnangud struktuuri, looduskaitselise väärtuse ja seisundi kohta. Andmebaasi tuleb täiendada

välitööde käigus kogutud infoga. Saadud tulemuste alusel tuleb vajadusel korrigeerida ka Natura

standardandmebaasi looduskaitselise väärtuse hinnanguid (Külvik jt 2011).

✓ Elupaigatüübi nõrglubja-allikad (7220*) inventeerimine

Kontrollida tuleb, kas Haanja loodusalal leidub elupaigatüüpi nõrglubja-allikad. Vastavalt selle

inventuuri tulemustele, kas jätta või kustutada kaitse-eeskirja ja loodusala eesmärkidest 7220*.

✓ Elupaigatüübi liivakivipaljandid (8220) pindala täpsustamine

Elupaigatüübi pindala tuleb täpsustada.

✓ Metsaelupaikade inventuur

Et saada ülevaade metsaelupaikade puhverressursist väljaspool range kaitse vööndeid, tuleb läbi

viia täiendav metsaelupaikade inventuur kogu Haanja looduspargi territooriumil. Vajalik on omada

lisaks sihtkaitsevööndi metsadele täpsemat ülevaadet ka piiranguvööndi metsa looduskaitselisest

potentsiaalist.

Niidu- ja sooelupaigad on erinevate inventuuride käigus juba küllaltki hästi uuritud, kuid

kaitsealuste taimeliikide ulatust ja seisundit tuleb täiendavalt inventeerida metsaelupaikades

(Külvik 2011).

38

Maastik

✓ Haanja looduspargi maakatte/kasutuse andmebaasi koostamine ning ajaloolise

maakasutuse analüüs ja tsoneering.

Haanja looduspargis on tekkinud vajadus koostada ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering

ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused

määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Maakasutuse analüüs peaks

hõlmama vähemalt viimast 100 aastat ja sisaldama maakatte ülevaadet 4-6 ajaperioodist. Haanja

looduspargis on varasemalt tehtud uurimistöid maastike valdkonnas (näiteks Merila jt, 2007), kuid

maakatte muutuste andmebaasi, mida igapäevases töös kaitseala valitsemisel kasutada, ei ole

uurimistööd loonud. Soovitatav andmebaas võimaldaks paremini hinnata looduskaitseväärtusi:

põliseid metsaalasid, kunagisi poollooduslikke rohumaid ning nende paiknemist suuremas

mõõtkavas; kavandada vajalikku ja paremini põhjendatud kaitsekorraldust. Uuringu soovitused

annaksid üldiseid suuniseid tegevuste elluviimisel maastiku väärtusklasside põhiselt. Selline

andmebaas on väga edukalt kasutusel olnud Lahemaa rahvuspargis ja on koostamisel Matsalu ja

Vilsandi rahvuspargis.

Külastuskorraldus

✓ RMK poolt teostatav külastusmahu seire

RMK loodushoiuosakonna andmetel selgitatakse Haanja looduspargi külastuste maht

külastusmahu seire abil. Andmeid kogutakse kaitseala rekreatiivse kasutuse hulga kohta ja nende

külastuste geograaf ilise ja ajalise jaotuse kohta. Külastusmahu seirega kogutud andmeid

kasutatakse kaitseala külastuskorralduse planeerimiseks/rahastamisotsuste tegemiseks, kaitseala

säästva majandamise suunamiseks, asutuse ja riigi tasandil statistika raporteerimiseks.

Külastusmahu seiret tuleb jätkata.

✓ Külastustaristu seisundi seire

RMK hallatavatel külastustaristul teostab külastustaristu seisundi seiret Riigimetsa Majandamise

Keskuse loodushoiuosakond. Haanja looduspargis on eelpool nimetatud seiret läbi viidud ühel

korral 2010. aastal. Seire käigus hinnatakse külastustaristu pinnase ja alustaimestiku seisundit;

alale juurdepääsu ning kasutust ja külastustaristul kasvavate puude kahjustusi. Lisaks teostatakse

mõõtmisi telkimisaladel, lõkkekohtades, puhkekohtades, metsaonnide ümbruses ja muudel

külastustaristul, millele külastustaristu seisundi seire metoodika kohaldub. Külastustaristu seire

käigus f ikseeritakse külastustaristu seisund ja järgnevate mõõtmiste käigus selgub, kas olukord

külastustaristul on halvenenud, paranenud või püsinud stabiilsena. Sellest tulenevalt tehakse

soovitusi ala keskkonnakaitselise seisundi parandamiseks ja edasiseks majandamiseks.

Külastustaristu seisundi seiret tuleb jätkata.

39

✓ Külastajauuringu läbiviimine (RMK)

Uuringu eesmärk on selgitada loodusalade arenguvajadusi. Selle välja selgitamiseks uuritakse,

miks külastaja on sellesse piirkonda tulnud, mida ta seal konkreetselt teeb, millises paigas

täpsemalt ringi vaatab ja kuidas ta kõige pakutavaga rahule jääb. Kasutatav

andmekogumismeetod on kohapeal küsitleja juhendamisel täidetav küsimustik. Külastajauuringud

viiakse kõikidel aladel läbi samal aastal ja ühtsetel alustel. Saadud info on aluseks arengu- ja

majandamisotsuste tegemisel ning valminud aruanded edastatakse kaitseala valitsejale ning selle

alusel tehtavad arengu- ja majandamisotsused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Haanja

looduspargis viidi külastajauuringut esmakordselt läbi 2010. aastal.

Muu

✓ Pinnavormide täpsem uurimine ja kaardistamine (geomorfoloogiline kaardistamine)

Haanja looduspark on maastikukaitseala. Haanja kõrgustik on teaduslikult oluline ala, mis on

geomorfoloogiliselt vähe uuritud ja mille pinnavormide uurimine võimaldab saada täpsemat

informatsiooni maastike kujunemisest ja muutumisest. Saadud info on oluline Haanja looduspargi

looduslike koosluste kujunemise ja seoste selgitamisel.

✓ Hooldatavate radade ja sihtide kaardikihi koostamine

Sihtkaitsevööndites asuvate radade ja sihtide hooldamiseks tuleb koostada kaardikiht, kuhu on

märgitud rajad ja sihid, mille hooldamine on lubatud. Eelnevalt tuleb välitööde käigus k aardistada

rajad ja sihid. Radade ja sihtide hooldusvajadus tuleb kooskõlastada maaomanikega.

✓ Kavadi järve veetaseme uuring ja paisu seisundi hindamine

Vajalik on kontrollida Kavadi järve põhiväljavoolu seisukorda ning kindlaks teha, kas veetasemete

kõrgused vastavad ekspertarvamuses “Kavadi järve optimaalse veetaseme ja veerežiimi

hindamine. Veetaseme absoluutkõrguse määramine” (koostaja Margo Hurt) välja toodud

kõrgustele.

✓ Täiendava arhitektuurilise analüüsi koostamine

Läbi viia täiendav arhitektuuriline analüüs, kus kajastub täpsemalt piirkonna ehituslugu, erinevate

ajalooperioodide ehitiste omapära ning ehitussoovitused tsoonide kaupa, ning sellest lähtuvalt

välja töötada konstruktiivseid nõuandeid eri ajalooetappidest pärit hoonete avariitöödeks,

korrastamiseks ja ümberehitamiseks ning juhised uusehitiste rajamiseks.

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamiseks tuleb kaitsekorraldusperioodi lõpus läbi viia

kaitstavate elupaigatüüpide inventuur.

40

✓ Maastiku hooldatuse inventuur

Maastikuhoolduskava alusel hooldatavate alade (esimene ja teine hooldusklass) kohta on

soovitatav pidada vastavat andmebaasi, et oleks olemas info alade seisundi ja teostatud tööde

kohta.

✓ Natura elupaigatüüpide inventuur

✓ Vahehinnangu koostamine kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta

Vastavalt Keskkonnaministri 20.10.2009 määrusele nr 60 Kaitsekorralduskava koostamise ja

kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine § 4 tuleb Keskkonnaametil

kaitsekorraldusperioodi lõpus koostada hinnang kaitsekorralduskava tulemuslikk use kohta. Pikema

kui 5-aastase kava puhul koostab Keskkonnaamet lisaks vahehinnangu kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse kohta.

1.5.4 Planeeringud ja arengukavad

1.5.4.1 VÕRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD

KESKKONNATINGIMUSED“

Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ on kehtestatud Võru maavanema 02.12.2005 korraldusega nr 1.1-

1/196.

Vastavalt teemaplaneeringule langeb riikliku tähtsusega Rõuge-Haanja-Kütioru väärtuslik

maastik põhiosas kokku Haanja looduspargi territooriumiga (lisa 4). Haanja looduspargi

territooriumile jääb mitmeid maakondlikke ja kohalikke rohelise võrgustike tugialasid,

osaliselt üks riikliku võrgustiku tugiala ning maakondliku ja riikliku tähtsusega rohelise

võrgustiku koridore (lisa 4).

Vastavalt teemaplaneeringule tuleb igale väärtuslikule maastikule koostada maastikuhoolduskava,

mis täpsustab väärtuslike maastike alade piirid ja hoolduseks vajalikud meetmed. Haanja

looduspargi maastikuhoolduskava on koostatud 2010. aastal.

1.5.4.2 VALDADE ÜLDPLANEERINGUD

Lasva valla üldplaneering on koostamisel.

Võru valla üldplaneering on kehtestatud Võru Vallavolikogu 09.04.2008 määrusega nr 42.

Vastavalt ruumilise arengu põhimõtetele on Haanja looduspargi Võru valda jääval osal ette nähtud

41

roheliste koridoride ja väärtuslike maastike säilitamine. Maa ehitus - ja kasutustingimused

määratakse kaitse-eeskirjadega.

Vastseliina valla üldplaneering on kehtestatud Vastseliina Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega

nr 1-1.1/24. Vastavalt Vastseliina valla üldplaneeringule reguleerib Vastseliina valla territooriumile

jäävate kaitsealuste objektide kasutamist ala kaitse-eeskiri, kaitsekorralduskavad ja/või muud

seadused (looduskaitseseadus) ja määrused, millega määratakse koosluste, ökosüsteemide,

maastike või liikide kaitsmise erinõuded ja kasutustingimused. Kõigil ehitamisõigust taotlevatel

kinnistutel, mis kattuvad osaliselt või täielikult kaitsealuste objektidega, peab tegevuse

kooskõlastama kaitsealuse objekti valitsejaga.

Haanja valla üldplaneering on kehtestatud Haanja Vallavolikogu 29.12.2011 määrusega nr 19.

Haanja valla üldplaneeringus on arvestatud kehtivate Haanja looduspargi piiridega (uute piiride

kehtestamisel vajalik korrigeerida planeeringut).

Rõuge valla üldplaneering on algatatud Rõuge Vallavolikogu 27.10.2004 määrusega nr 15.

Planeering on koostamisel (tööversioon seisuga 12.05.2011 valla lehelt).

Valdade üldplaneeringuid illustreeriv joonis on esitatud lisas 4.

42

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Liigile või kasvukohale soodsa seisundi tagamiseks vajalike meetmete planeerimine ja

rakendamine on võimalik vaid siis, kui on olemas piisavalt ajakohast informatsiooni, mis võimaldab

teha õigeaegseid kaitsekorralduslikke otsuseid. Kavandatud tegevuste rakendamisel tuleb järgida

kehtivaid õigusakte, tegevused tuleb kooskõlastada maaomanikega.

Inventuuride, uuringute ja seire vajadus on põhjalikumalt käsitletud peatükis 1.5.3.

2.1 ELUSTIK

2.1.1 Imetajad

EELIS andmetel leidub kaitsealustest imetajatest Haanja looduspargis vaid III kategooria liik

saarmas (Lutra lutra). 2003. aastal läbi viidud nahkhiirlaste inventuuri käigus leiti Haanja

looduspargist ka mitmeid käsitiivalisi (tiigilendlane, veelendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir, pargi-

nahkhiir, suurvidevlane; peatükk 1.1.4 tabel 5).

2.1.1.1 SAARMAS (LUTRA LUTRA)

Imetajatest on Haanja loodusala nimekirjas ning Haanja looduspargi kaitse-eeskirja eelnõus liigina,

kelle elupaiku kaitstakse, välja toodud saarmas (Lutra lutra) (LD II ja IV). Tegemist on III

kaitsekategooria liigiga. Haanja looduspargi territooriumil olev saarma populatsioon on elujõuline.

Haanja looduspargi territooriumile jääb kaheksa „Saarma ja kopra alamprogrammi“ seirejaama

(Purka, Uue-Saaluse, Kuklase, Kirbu, Ala-Suhka, Tsolli, Vaarkali, Trolla) (Külvik 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Saarma levik Haanja looduspargi territooriumil pole vähenenud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Saarma populatsiooni seisukorra f ikseerimine

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Vaheldusrikas maastik ning veekogude rohkus pakub saarmale piisaval hulg al sobilikke

elupaiku

➢ Negatiivsed tegurid

1. Otsesed negatiivsed tegurid puuduvad või on ebaselged

❖ Meetmed

➢ Perioodiline saarma leviku seire

43

2.1.2 Linnud

Haanja looduspargi ja Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks olevad linnuliigid on esitatud peatükis

1.1.4 tabelis 1.

Linnustiku kaitse korraldamise ühtlustatud eesmärkide ja tasakaalustatud tegevuste

planeerimiseks on vajalik esmalt kaasajastada teadmised Haanja looduspargi linnustikust (Külvik

2011).

EELIS andmetel pole Haanja looduspargis ühtegi jäälinnu, laanepüü, värbkaku, rästas-roolinnu,

viupardi, täpikhuiga, roo-loorkulli, sookure, valgeselg-kirjurähni, laanerähni,musträhni,hallpea-

rähni, väike-kärbsenäpi, punaselg-õgija ega nõmmelõokese leiukohta (pesitsusterritooriumit). Kuna

EELISes olevad andmed on aluseks väga erinevatele asutustele erinevate dokumentide

koostamisel ja menetlemisel (nt planeeringud, arengukavad, keskkonnamõju hindamised, erinevad

load), siis on oluline, et registris oleks info alal leiduvate liikide kohta.

2.1.2.1 MUST-TOONEKURG (CICONIA NIGRA)

Must-toonekurg (Ciconia nigra) (LD I) on elupaiga suhtes väga valiv, eelistades inimtegevusest

kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid ning vältides pesitsemist metsaservas. Must -

toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest. Must -toonekurge ohustab pesitsemiseks

sobivate vanade puistute killustumine. Lind on väga tundlik häirimise suhtes. Must -toonekure

elupaik koosneb pesapaigast ja toitumisalast (Must-toonekure Ciconia nigra kaitse tegevuskava

aastateks 2009-2013).

Keskkonnaregistri andmetel asub Haanja looduspargi territooriumil üks must-toonekure püsielupaik

looduspargi kirdeosas. Keskkonnameti andmetel asub tõenäoliselt must -toonekure pesa ka

Tallikõsõ sihtkaitsevööndis või lähipiirkonnas. Haanja piirkond on oluline turismi- ja spordipiirkond .

Liikumiseks kasutatakse nt vanu hobuseteid, sihte. Oluline on vältida teadaolevate pesapuude ja

toitumisalade lähipiirkonda suveperioodil.

44

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Haanja looduspargis pesitseb vähemalt 1 paar must-toonekurge

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Haanja looduspargis pesitseb vähemalt 1 paar must-toonekurge

➢ Haanja looduspargi must-toonekure pesad on kaardistatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Uue kaitse-eeskirja eelnõuga on ette nähtud teadaolevas must-toonekure pesapaigas

ning tõenäolises elupaigas sihtkaitsevööndi režiimi kehtestamine

2. Must-toonekure toitumisalad on teada

3. Sobilike elupaikade olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. Seniteadmata pesapaikade hävimine

2. Olemasolevatele toitumisaladele juurdepääsu halvenemine - must-toonekurele ei sobi

võsastunud vooluveekogude kaldad

3. Must-toonekure pesapaigad on kaardistamata

❖ Meetmed

➢ Pesapaiga kaitse (1)

Seniteadmata pesapaikade avastamine ning kaitserežiimi kehtestamine pesapaikades võimaldab

vältida pesapaiga hävimist. Uue kaitse-eeskirja eelnõuga on ette nähtud teadaolevas must

toonekure pesapaigas ning tõenäolises elupaigas sihtkaitsevööndi režiimi kehtestamine.

➢ Sobivaimate must-toonekure toitumiskohtade hooldamine (2)

Must-toonekurele sobivaimad toitumisalad on teada, hooldamist vajavate ojade kogupikkuseks on

3,5 km. Toitumisalade säilimiseks on vaja puhastada looduslike ojade ja väiksemate jõgede kaldad

võsast. Selleks viiakse raietöid läbi kuni 30 m pikkustel lõikudel jõe/oja 100 m pikkuse lõigu kohta

ning töid teostatakse 5 m laiusel ribal, võimalusel mõlemal pool kallast. Lõikude valimisel eelis tada

lõike, mis külgnevad uuendusraie langiga või piirnevad luhaga (kui neil luhtadel on ka varem heina

niidetud). Kallastel, mis on võsastunud uuendusraiete tagajärel eemaldatakse kogu võ sa ja enamik

puid, kasvama jäetakse vaid üksikud võimalikult laia võraga puud. See võimaldab must -toonekurel

sealsetel (tavaliselt üsna mitmekesise põhjareljeef iga) vooluvetel saaki püüda, sinna maanduda ja

sealt turvaliselt lendu tõusta.

➢ Must-toonekure pesapaikade inventeerimine ja kaardistamine (3)

➢ Iga-aastane pesitsusedukuse seire

2.1.2.2 VÄIKE-KONNAKOTKAS (AQUILA POMARINA)

Keskkonnaregistri andmetel asub Haanja looduspargi territooriumil neli väike-konnakotka (LD I)

püsielupaika. Väike-konnakotkas elab mosaiiksel maastikul, kus metsad vahelduvad niitude,

45

karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas väldib nii vähese metsa ja

intensiivse maakasutusega alasid kui ka suuri ühtlasi metsamassiive. Väike-konnakotka

kodupiirkonnaks võib lihtsustatult pidada ligikaudu 2 km raadiusega ala pesa ümber. Lind eelistab

jahti pidada niitudel, samuti lageluhtadel ja söötis põldudel. Elupaik koosneb pesitsuspiirkonnast ja

saagialast (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Väike-konnakotka kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 3-5 paari

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Väike-konnakotka kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 3-5 paari

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Uue kaitse-eeskirja eelnõuga on ette nähtud teadaolevas kahes pesapaigas

sihtkaitsevööndi režiimi kehtestamine

2. Sobilike elupaikade olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. Pesitsusaegne häirimine

2. Toitumisalade vähenemine

3. Pesitsusaegne raie pesapaiga lähedal

❖ Meetmed

➢ Matka, suusa ja terviseradade planeerimine, matkade ja spordiüri tuste planeerimine (1)

Haanja piirkond on oluline turismi- ja spordipiirkond. Liikumiseks kasutatakse nt vanu hobuseteid,

sihte. Oluline on vältida pesitsuspuistute külastust pesitsusperioodil ning radade kavandamist liigi

elupaiga lähedusse.

➢ Toitumisalade hooldamisvajaduse väljaselgitamine ja alade hooldamine (2)

➢ Väike-konnakotka pesapaikade läheduses raietöödest hoidumine pesitsuse ajal (3)

➢ Pesitsusedukuse hindamine ning uute pesitsusterritooriumite ja pesade otsimine röövlinnu

seire raames

2.1.2.3 JÄÄLIND (ALCEDO ATTHIS)

Haanja looduspargi puhul pole põhiosas tegemist tüüpilise jäälinnu maastikuga (Külvik, M jt 2011).

Kuna jäälinnu arvukus Haanja looduspargi pole teada, ei ole liigile seatud pikaajalist kaitse-

eesmärki. Peale haudelinnustiku inventuuri tulemuste selgumist täpsustatakse liig pikaajalist

kaitse-eesmärki.

Kaitse-eesmärk

46

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Jäälinnu arvukushinnang on täpsustatud

❖ Meetmed

➢ Haudelinnustiku inventuur

Haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb hinnata ka kaitsekorralduslike meetmete vajadust.

2.1.2.4 LAANEPÜÜ (BONASA BONASIA)

Laanepüü (Bonasa bonasia) (LD I) on metsalind, kes asustab mitmesuguseid metsatüüpe, eriti

meeldivad talle kuuse järelkasvuga segametsad, männi-segametsad ja soised metsad.

Natura standardandmevormi andmetel on laanepüüsid Haanja looduspargi territooriumil 40-60

paari.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Laanepüü kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 40-60 paari

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Laanepüü kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 40-60 paari

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Haanja looduspargi suur metsasus ja laanepüü elupaikade rohkus

➢ Negatiivsed tegurid

1. Pesitsusaegsed raietööd

❖ Meetmed

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (1)

➢ Haudelinnustiku inventuur

Eraldi liigispetsiif ilisi kaitsemeetmeid ei kavandata. Haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb hinnata

ka kaitsekorralduslike meetmete vajadust (Külvik 2011).

2.1.2.5 VÄRBKAKK (GLAUCIDIUM PASSERINUM)

Värbkakk (Glaucidium passerinum) (LD I) eelistab pesitsemiseks vanu kuuse järelkasvuga

segametsi, aga teda leidub ka lehtmetsades, puisniitudel ning parkides (Lundevall, C-F 2005).

47

Natura standardandmevormi andmetel on värbkakke Haanja loodusala territooriumil 3-10 paari.

Hinnanguliselt võivad andmed õiged olla, kuid hinnanguid saab anda ainult juhuvaatluste alusel

(Külvik jt 2011). Vajalik on liigile sobilike elupaikade säilimine.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Värbkaku kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 3-10 paari

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Värbkaku kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 3-10 paari

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. Pesitsusaegne raie pesapaikade läheduses

❖ Meetmed

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (1)

Eraldi liigispetsiif ilisi kaitsemeetmeid ei kavandata, kaitse tagatakse läbi elupaikade kaitse.

2.1.2.6 RUKKIRÄÄK (CREX CREX)

Rukkirääk (Crex crex) (LD I) asustab erinevaid avamaastikke (niisked või kuivad avatud rohumaad,

luhad, raiesmikud). Lind veedab suurema osa oma elust maapinnal kõrges taimestikus. Toitub

seemnetest, putukatest, ussidest, nälkjatest. Rukkirääku ohustavad intensiivne põllumajandus

(liiga varane niitmine, valed niitmisvõtted, aga ka kulustumine ja võsastumine) ja maaparandustööd

ning põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Vastavalt Haanja looduspargi kaitse-

eeskirja eelnõule on poollooduslike koosluste niitmine lubatud alates 25.06. Rukkiräägu

elupaikades ei tohi kurnade ja pesakondade kaitse seisukohast niita enne 10. juulit. Rukkiräägu

riiklikku seiret teostatakse Haanja looduspargis alates aastast 2007.

Natura standardandmevormi andmetel pesitseb rukkirääke Haanja loodusala territooriumil 40-70

paari.

Hinnanguliselt võib Haanja looduspargis pesitsevate rukkiräägupaaride suurus ulatuda ca 150

paarini, liigi keskmine asustustihedus on ligi kaks korda suurem Eesti keskmisest. Liigile mõjub

tõenäoliselt soodsalt maastiku vaheldusrikkus, madala intensiivsusega põllumajandus ning

väikeste niitude ja põldude vaheldumine metsaste aladega (Külvik jt 2011).

Kaitse-eesmärk

48

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Rukkiräägu kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 80-100 paari

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Rukkiräägu kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 80-100 paari

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Madala intensiivsusega põllumajandus

2. Põllumaade, niitude hooldamiseks on võimalik kasutada PRIA toetusi ja taastamiseks

loodushoiutoetust

3. Sobilike elupaikade olemasolu (maastiku vaheldusrikkus, väikeste põldude ja niitude

vaheldumine metsaste aladega)

➢ Negatiivsed tegurid

1. Võsastumine

2. Lamminiitudel heina purustamine

3. Niitmine rukkiräägu pesitsusajal enne juulit

❖ Meetmed

➢ Rohumaade hooldus ja taastamine (1, 2)

Võsastumise tagajärjel kaovad rukkiräägule sobilikud elupaigad. Lamminiitudel heina purustamisel

tekkiv kulukiht takistab rukkiräägul toidu kättesaamist, mistõttu tuleb luhtadel purustamist

hooldusvõttena vältida. Kuivematel rohumaadel on purustamise vältimine soovitatav. Rohumaade

hooldus ja taastamine tagatakse poollooduslike koosluste- ja maastikuhooldusega.

➢ Rukkiräägu elupaikades on soovitatav niita peale 10.07 (3)

➢ Rukkiräägu seire

2.1.2.7 RÄSTAS-ROOLIND (ACROCEPHALUS ARUNDINACEUS)

Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) elutseb roostikes. Haanja looduspargis on liiki

registreeritud vaid juhuvaatluste alusel. Haanja looduspargi puhul pole põhiosas tegemist tüüpilise

rästas-roolinnu maastikuga (Külvik jt 2011).

Natura standardandmevormi andmetel leidub Haanja loodusalal 20-30 paari rästas-roolinde.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Rästas-roolind on Haanja looduspargis haudelind

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Rästas-roolinnu pesitsemiseks olulised rooalad on kaardistatud

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

49

1. Puudub ülevaade rooalade levikust

❖ Meetmed

➢ Olulisemate rooalade leviku ja piiride väljaselgitamine (1)

➢ Haudelinnustiku inventuur

Haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb hinnata ka kaitsekorralduslike meetmete vajadust.

2.1.2.8 VIUPART (ANAS PENELOPE )

Viupardi (Anas penelope) (LD II/1, III/2) arvukusandmed (3-5 paari) põhinevad 2002. a. Kavadi ja

Alajärvel tehtud vaatlustel. Kuna tegemist on muuhulgas metsastel väikejärvedel pesitseva liigiga,

mis üldjoontes sobib kokku Haanja looduspargi maastikulise iseloomuga, oleks vajalik edasiste

kaitsekorralduslike meetmete planeerimiseks inventeerida Haanja looduspargi järvede linnustik

(Külvik 2011).

Kuna viupardi arvukus Haanja looduspargi alal pole teada, ei ole liigile seatud pikaajalist kaitse-

eesmärki. Peale haudelinnustiku inventuuri tulemuste selgumist täpsustakse liig pikaajalist kaitse-

eesmärki.

Kaitse-eesmärk

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Viupardi arvukushinnang on täpsustunud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

❖ Meetmed

➢ Haudelinnustiku inventuur

Eraldi liigispetsiif ilisi kaitsemeetmeid ei kavandata, haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb hinnata

kaitsekorralduslike meetmete vajadust.

2.1.2.9 SINIKAEL-PART (ANAS PLATYRHYNCHOS)

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) (LD II/1, III/1) pesitseb veekogude kallastel ja lähialadel.

Sinikael-parti ohustab eelkõige veekogude saastumine. Sinikael-part asustab taimestikurikkaid

madalaid veekogusid.

Natura standardandmevormi andmetel leidub Haanja loodusalal 20-30 paari sinikael-parte.

Kaitse-eesmärk

50

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Sinikael-part on Haanja looduspargis arvukas haudelind

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Haudelinnustiku inventuuriga täpsustatakse sinikael-pardi arvukus

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

❖ Meetmed

➢ Haudelinnustiku inventuur

Eraldi liigispetsiif ilisi kaitsemeetmeid ei kavandata, haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb hinnata

ka kaitsekorralduslike meetmete vajadust.

2.1.2.10 TÄPIKHUIK (PORZANA PORZANA)

Täpikhuik (Porzana porzana) (LD I) asustab madal- ja siirdesoid, märgi niitusid ja luhtasid,

mätastunud rohumaid, põõsastikke, seisuveekogude ääri ning jõekoolmeid. Tegemist on öise

eluviisiga liigiga, kes toitub veeselgrootutest.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Täpikhuik on Haanja looduspargis haudelind

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Haudelinnustiku inventuuriga selgitatakse välja liigi arvukus ja elupaigad

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kuivendustööd ja veerežiimi taastamine kopra üleujutusaladel

❖ Meetmed

➢ Teadaolevatesse täpikhuigu elupaikadesse ei rajata uusi kuivendussüsteeme (1)

➢ Haudelinnustiku inventuur

Eraldi liigispetsiif ilisi kaitsemeetmeid ei kavandata, haudelinnustiku inventuuri käigus selgitatakse

välja täpikhuigu elupaikade levik, pindala ja seisund ning tuleb hinnata ka täiendavate

kaitsekorralduslike meetmete vajadust.

51

2.1.2.11 ROO-LOORKULL (CIRCUS AERUGINOSUS)

Roo-loorkull (Circus aeruginosus) (LD I) asustab roogu kasvanud järvi, pesitsedes ka

madalsoodes. Liik on seotud suurte roostikega.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Roo-loorkull on Haanja looduspargis hajus haudelind

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Haudelinnustiku inventuuriga kaardistatakse sobivad elupaigad

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. Järvekallaste korrastamisega rooalade pindala vähendamine

❖ Meetmed

➢ Olulisemate rooalade leviku ja piiride väljaselgitamine (1)

Eraldi liigispetsiif ilisi kaitsemeetmeid ei kavandata, haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb hinnata

ka kaitsekorralduslike meetmete vajadust.

2.1.2.12 SOOKURG (GRUS GRUS)

Sookure (Grus grus) (LD I) elupaikadeks on rabad ja sood.

Ohuteguriteks kuivendamine, häirimine.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Sookure kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 5-10 paari

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Sookure kaitsekorralduslik optimaalne arvukus on 5-10 paari

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

❖ Meetmed

➢ Haudelinnustiku inventuur

Eraldi liigispetsiif ilisi kaitsemeetmeid ei kavandata, haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb hinnata

ka kaitsekorralduslike meetmete vajadust.

52

2.1.2.13 METSALINNUSTIK

Haanja looduspargi ning Haanja linnuala kaitse-eesmärkidest kuuluvad siia rähnlastest valgeselg -

kirjurähn (Dendrocopos leucotos) (LD I), laanerähn (Picoides tridactylus) (LD I), musträhn

(Dryocopus martius) (LD I), hallpea-rähn (Picus canus) (LD I), kärbsenäplastest väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva) (LD I), kaklastest händkakk (Strix uralensis) (LD I).

Alates 2006. aastast on Haanja looduspargi territooriumil läbi viidud röövlinnuseiret. Alates aastast

2007 on Haanja looduspargi territooriumil läbi viidud rähnide seiret, mille käigus on 2010 aastal

seireruudus MD9595 (asub suures osas Haanja looduspargi territooriumil) tuvastatud ka 2

valgeselg-kirjurähni pesitsusterritooriumi (Nellis 2010). 2010. ega 2009. aastal seireruudus

MD9595 laanerähni pesitsusterritooriumeid ei tuvastatud (Nellis 2009, Nellis 2010). Laanerähni

kolm pesitsusterritooriumi tuvastati 2008. aastal läbi viidud rähnide seire käigus (Nellis, R 2008).

Valgeselg-kirjurähn ja laanerähn on peamiselt metsas lehtpuudel- ja surnud puudel toituvad

putuktoidulised liigid, keda metsamajandus puudutab kõige esimesena, põhjuseks vanade ja

surnud puude eemaldamine, aga ka lehtpuistute pindala vähenemine. Hallpea-rähn on

sipelgatoiduline liik. Händkakk eelistab suuri metsamassiive.

Metsade intensiivne majandamine ja f ragmenteerumine põhjustavad metsalinnustiku vaesumist,

mistõttu tuleb elujõuliste asurkondade säilimiseks lähtuda metsa kasutusel säästva metsa

kasutamise põhimõtetest.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Kaitse-eesmärgiks olevad metsalinnud on Haanja looduspargis hajusad haudelinnud

➢ Rähnlaste diversiteet on seireruudus vähemalt 2

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Kaitse-eesmärgiks olevate metsalindude mitmekesisus on säilinud

➢ Rähnlaste diversiteet on seireruudus vähemalt 2

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. Tsoneeringu puudused (väärtuslikud metsaelupaigad on tsoneeritud piiranguvööndisse,

kus pole tagatud nende kaitse)

❖ Meetmed

➢ Röövlindude ja rähnide seire jätkamine

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (1)

➢ Haudelinnustiku inventuur

53

Eraldi liigispetsiif ilisi kaitsemeetmeid ei kavandata, haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb hinnata

ka kaitsekorralduslike meetmete vajadust.

2.1.2.14 KULTUURMAASTIKE LINNUSTIK

Haanja looduspargi ning Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks olevatest linnuliikidest kuuluvad

kultuurmaastike linnustiku hulka punaselg-õgija (Lanius collurio) (LD I) ja nõmmelõoke (Lullula

arborea) (LD I).

Punaselg-õgija eelistab pesitseda poolavatud inimmõjuga maastikes nagu puisniidud, pargid,

kalmistud, põldudevahelised põõsastikud; tegemist on kultuurmaastikel ja raiesmikel tavalise

linnuliigiga (Lundevall 2005). Pesa rajamiseks vajab põõsastikke või hekke, pesitsuskoha

ümbruses vajab avatud alasid, et saaki varitseda. Nõmmelõokest leidub nõmmemetsades,

raiesmikel, loometsades.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Nõmmelõoke on Haanja looduspargis haudelind

➢ Punaselg-õgija on Haanja looduspargis haudelind

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Kultuurmaastike linnustikule sobivad elupaigad on säilinud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

❖ Meetmed

➢ Haudelinnustiku inventuur

Eraldi liigispetsiif ilisi kaitsemeetmeid ei kavandata, haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb hinnata

ka kaitsekorralduslike meetmete vajadust.

Liikide kaitse tagatakse läbi kultuurmaastike elupaikade kaitse (vt niiduelupaikade kaitse meetmed

ptk 2.2.2).

2.1.3 Kahepaiksed

Kahepaiksetest on Haanja looduspargi ja Haanja loodusala kaitse-eesmärgina välja toodud

harivesilik (Triturus cristatus). Lisaks on Natura standardandmevormil olulise liigina välja toodud

mudakonn (Peleobates fuscus) (LoD IV).

54

Mudakonn on üldjoontes harivesilikuga sarnaseid ökoloogilisi tingimusi nõudlev (veelgi nõudlikum

päikesevalgusele) liik ning viimasele suunatud kaitsekorralduslikud meetmed toimivad soodsalt ka

mudakonnale (Külvik jt 2011). Mudakonn tuleb lisada Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiks.

2.1.3.1 HARIVESILIK (TRITURUS CRISTATUS)

Harivesilik (Triturus cristatus) (LoD II, IV) on üle 14 cm pikk kehalt sisalikku meenutav öise

eluviisiga kahepaikne, kes vajab lisaks vee- ja maismaaelupaikadele ka sobivaid varjumis- ja

talvitumiskohti. Varjumiskohtadeks on sobilikud vees või veekogude kallastel lamavad puutüved,

kännud, vee- ja kaldataimede puhmad, samblamättad või kivid. Eestis eelistavad harivesilikud

talvituda keldrites ning mujal inimasustuse läheduses. 2006. aasta seisuga oli Eestis teada umbes

150 harivesiliku kudemisveekogu, neist ligikaudu 100 asuvad Haanja kõrgustikul (Rannap jt 2006).

Harivesilik esineb peamiselt savi ja liiv-savi pinnasega aladel, kus ta asustab leht- ja segametsi,

metsa servaalasid, lagendikke, niite, karjamaid, parke ning aedu. Maismaaelupaik jääb

kudemisveekogust enamasti 50, maksimaalselt 500 m raadiusesse (Rannap jt 2006).

Harivesilik vajab puhtaveelisi seisu- või aeglasevoolulisi veekogusid, mis asuvad vähemalt osaliselt

päikesepaistel ning kus esineb madalakasvulisi veetaimi ja kus pole kalu. Sellisteks veekogudeks

on väikesed metsajärved ja –kraavid, küla-, sauna- ja loomade jootmistiigid, kopra üleujutusalad

ning karjääriveekogud. Eestis on enamus harivesilikele sobivatest veekogudest inimese poolt

rajatud (Rannap jt 2006).

2010. a inventeeriti Haanja looduspargis kokku 137 veekogu, harivesiliku vastseid leiti 58 %

veekogudest. Mitmetesse veekogudesse oli asustatud kalu.

Tegemist on Haanja looduspargis soodsas seisundis oleva liigi populatsiooniga, millel on oluline

tähtsus nii Eesti kui rahvusvahelises tähenduses. Asurkonda toetab mosaiikne vahelduva reljeef iga

ja veekoguderohke maastik. Väga hästi on mõjunud ka viimastel aastatel läbi viidud tiikide

rajamise projekt, mille tulemusi 2011. aasta juunis hinnates oli rajatud tiikide asustatus ca 60 %

(Külvik jt 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Harivesilik on levinud kahepaikne Haanja looduspargis

➢ 80 % koelmutest ja maismaaelupaikadest on heas seisundis

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ 80 % koelmutest ja maismaaelupaikadest on heas seisundis

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

55

1. Haanja looduspargi territooriumil on rajatud ja hooldatud harivesilikule sobilikke tiike

➢ Negatiivsed tegurid

1. Tiikidesse kalade asustamine

2. Tiikide ümbruse hooldamata jätmine

3. Tiikide kinnikasvamine

❖ Meetmed

➢ Tiikide puhastamine ja uute tugitiikide rajamine harivesiliku uutes leiukohtades (3)

Harivesilikele sobilike tingimuste tagamiseks on vajalik tiikide puhastamine hundinuiast, võsa

eemaldamine kaldaäärtest.

➢ Tiikide ümbruse hooldamine (2)

Veekogude kinnikasvamise vältimiseks tuleb tiikide ümbrust hooldada – puhastada kaldaid ja niita

tiikide ümbrust. Juhul, kui tiikide ümbrust ei hooldata, kattuvad kaldad pajuvõsaga ning

veekogusse tekivad hundinuiad ning teised kõrgekasvulised veetaimed. Et liik saaks tiigis elada,

peavad veekogud olema päikesele avatud vähemalt osaliselt.

➢ Tiikide puhastamine kaladest (1)

Juhul, kui harivesiliku tiikidest avastatakse kalu, on vaja tiigid kaladest puhastada. Kaladega tiigis

harivesilik paljuneda ei saa.

➢ Harivesilikutiikide inventeerimine sammuga 3 aastat (Külvik jt 2011)

2.1.3.2 MUDAKONN (PELOBATES FUSCUS)

Mudakonn (Pelobates fuscus) (LoD IV) on ümariku kehaehitusega kuni 8 cm pikkune kahepaikne.

Mudakonna nahk lõhnab sageli tugevasti, meenutades küüslauku. Tegemist on ööloomaga, kelle

värvus on väga varieeruv: hall, helepruun, kollakas või valkjas tumedamate pruunikate laikudeg a.

Mudakonna silmad on vertikaalse pupilliga (Vilbaste 2004).

Üldjoontes vajab mudakonn harivesilikuga sarnaseid ökoloogilisi tingimusi, kuid on veelgi

nõudlikum päikesevalguse suhtes. Harivesilikule suunatud kaitsekorralduslikud meetmed toimivad

soodsalt ka mudakonnale (Külvik jt 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Mudakonn on levinud kahepaikne Haanja looduspargis

➢ 80 % koelmutest ja maismaaelupaikadest on heas seisundis

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ 80 % koelmutest ja maismaaelupaikadest on heas seisundis

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

56

1. Haanja looduspargi territooriumil on rajatud ja hooldatud harivesilikule sobilikke tiike, mis

sobivad ka mudakonnale

➢ Negatiivsed tegurid

1. Tiikidesse kalade asustamine

2. Tiikide ümbruse hooldamata jäämine

3. Tiikide kinnikasvamine

❖ Meetmed

➢ Tiikide puhastamine ja uute tugitiikide rajamine mudakonna uutes leiukohtades (3)

Mudakonnale sobilike tingimuste tagamiseks on vajalik tiikide puhastamine hundinuiast ja võsa

eemaldamine kaldaäärtest.

➢ Tiikide ümbruse hooldamine (2)

Veekogude kinnikasvamise vältimiseks tuleb tiikide ümbrust hooldada – puhastada kaldaid ja niita

tiikide ümbrust. Juhul, kui tiikide ümbrust ei hooldata, kattuvad tiigi kaldad pajuvõsaga ning

veekogusse tekivad hundinuiad ning teised kõrgekasvulised veetaimed. Et liik saaks tiigis elada,

peavad veekogud olema päikesele avatud vähemalt osaliselt.

➢ Tiikide puhastamine kaladest (1)

Juhul, kui tiikidest avastatakse kalu, on vaja tiigid kaladest puhastada. Kaladega tiigis mudakonn

paljuneda ei saa.

➢ Mudakonnatiikide inventeerimine sammuga 3 aastat (Külvik jt 2011)

2.1.4 Kalad

2.1.4.1 HARILIK HINK (COBITIS TAENIA)

Harilik hink (Cobitis taenia) (LoD II) elab enamasti selgeveelistes veekogudes, liivase põhjaga

aladel. Liiki ohustavad jõgede süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised paisutatud

jõgedes, järvede veetaseme muutmine, tugev reostus ja röövkalade suur arvukus (Vilbaste 2004).

Hinnanguid hariliku hingu seisundi kohta saab anda vaid juhuvaatluse alusel (Külvik jt 2011).

EELIS andmetel leidub harilikku hinku Haanja looduspargi loodeosas Liinjärves.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Hariliku hingu Keskkonnaregistrisse kantud elupaigad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Hariliku hingu elupaigad on kaardistatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

57

❖ Meetmed

➢ Haanja looduspargi vooluveekogude inventuuri käigus tuleb inventeerida ka kalastik

Kaitsekorralduslike meetmete planeerimiseks oleks esmavajalik teha liigi ülevaateinventuur, mille

käigus kaardistatakse hariliku hingu elupaigad.

2.1.4.2 HARILIK VINGERJAS (MISGURNUS FOSSILIS)

Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) (LoD II) on põhjaeluviisiga kala, kes elab jõgede vaikse veega

osades, vanajõgedes ja kõrvalharudes, maaparanduskraavides, mudastes ja soistes järvedes.

Harilik vingerjas suudab elada ka veekogudes, kus hapnikusisaldus langeb väga madalale.

Ohuteguriteks on elupaikade hävitamine maaparandus- ja kuivendustööde käigus, veetaseme

muutmine järvedes (Vilbaste 2004).

Hinnanguid hariliku vingerja seisundi kohta saab anda vaid juhuvaatluse aluse (Külvik jt 2011).

EELIS andmetel leidub harilikku vingerjat Rõuge jões Haanja looduspargi loodeosas.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Hariliku vingerja Keskkonnaregistrisse kantud elupaigad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Hariliku vingerja elupaigad on kaardistatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Sobilike elupaikade olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

❖ Meetmed

➢ Vooluveekogude inventuuri käigus tuleb inventeerida ka Haanja looduspargi kalastikku

Kaitsekorralduslike meetmete planeerimiseks oleks esmavajalik teha liigi ülevaateinventuur, mille

käigus kaardistatakse hariliku vingerja elupaigad.

2.1.5 Selgrootud loomad

Haanja looduspargis leidub kaitsealustest kiililiikidest rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), valgelaup-rabakiil

(Leucorrhinia albifrons). Kaitstavatest mardikatest on Haanja looduspargis teada laia tõmmuujuri

(Graphoderus bilineatus) esinemine (Külvik 2011). Teada on ka paksukojalise jõekarbi (Unio

crassus) esinemine Haanja looduspargi loodeosas. Haanja looduspargis Salujärves leidub

kirjukaani (Hirundo medicinalis).

58

2.1.5.1 PAKSUKOJALINE JÕEKARP (UNIO CRASSUS)

Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) LoD II ja IV elupaikadeks on keskmise- või kiirevoolulised,

jahedad ja puhta veega jõed ning ojad. Liik on tundlik setete suure koormuse suhtes. Stabiilse

asurkonna püsimiseks ja taastumiseks vajab rikkalikku vaheperemees -kalastiku olemasolu.

Suurimaks ohuks on maaparandus ja põllumajanduslik reostamine mürkide ning kemikaalidega.

Vajalik on esmajoones vooluveekogude kaitse ja selle veeökosüsteemide liigirikkuse säilitamine

(Vilbaste 2004).

Paksukojalise jõekarbi leviku kohta Haanja looduspargi territooriumil puudub süstemaatilisem

teave (Külvik jt 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Paksukojalise jõekarbi Keskkonnaregistrisse kantud elupaigad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Paksukojalise jõekarbi elupaigad on kaardistatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Liigile sobilike elupaikade (kiirevooluliste jõgede ja ojade) olemasolu Haanja

looduspargis

➢ Negatiivsed tegurid

1. Veekogude kaldavööndis teostatavatest kaevetöödest tulenev settekoormus

❖ Meetmed

➢ Kaevetööde kavandamisel/teostamisel tuleb sette sattumise vältimiseks vo oluveekogusse

võtta kasutusele ennetavad abinõud (settetiigid, kaevetööde teostamise aeg) (1)

➢ Haanja looduspargi vooluveekogude inventuuri käigus kaardistatakse ka paksukojalise

jõekarbi elupaigad

2.1.5.2 ROHE-VESIHOBU (OPHIOGOMPHUS CECILIA)

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) (Lo II, IV) valmikud elavad vooluvete lähedal, kiire vooluga

puhtaveeliste ja hapnikurikaste ojade ja jõgede kallastel. Vastsed elavad eranditult puhta veega

vooluvetes, liivasel või õhukese mudakihiga kaetud põhjal. Vastsed varjavad end veekogu põhja

lohkudes või kivide all (Vilbaste 2004).

Väikeveekogudega seotud kiilide andmeid on seni olnud võimalik saada seoses kahepaiksete

inventuuri ja kaitsetingimuste parandamise projektidega; loodetavasti saab seda koostööd ka

jätkata. Arvestades Haanja looduspargi maastiku mosaiiksust ja erinevate elupaikade

59

mitmekesisust, on alal soovitav alustada kiilide seirega. Kiililiste inventuurid on soovitav siduda

kahepaiksete inventuuride ja seirega ning veekogudel perspektiivselt läbiviidavate inventuuridega

(Külvik 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Rohe-vesihobu Keskkonnaregistrisse kantud elupaigad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Rohe-vesihobu elupaigad on kaardistatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Liigile sobilike elupaikade olemasolu Haanja looduspargi territooriumil

❖ Meetmed

➢ Kiilide seiretransekti moodustamine ja seire lülitamine kiilide riikliku seire programmi

➢ Haanja looduspargi vooluveekogude inventuuri käigus kaardistatakse ka rohe-vesihobu

elupaigad

2.1.6 Taimed

Haanja looduspargi ja Haanja loodusala kaitse-eesmärkideks olevad taimeliigid on esitatud

peatükis 1.1.4 tabelis 3.

2.1.6.1 BRAUNI ASTELSÕNAJALG (POLYSTICHUM BRAUNII)

Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii) on Eestis põhiareaalist kaugel eemal kasvav liik. Brauni

astelsõnajala kaitse korraldamisel tuleb lähtuda 2009. aastal koostatud tegevuskavast (Rünk,

2009).

Eestis on teada vaid üks selle liigi leiukoht ja see on Haanja looduspargis. Tegemist on liigiga, mis

eelistab varjulist kasvukohta. Tõenäoliselt on isoleeritud populatsioon tekkinud eoste juhusliku

kauglevi tulemusena. Tegemist on kuni 110 cm pikkuste kaheli(kolmeli)sulgjate suve- kuni

talvehaljaste süstjate lehtedega sõnajalaga (Rünk, 2009). Brauni astelsõnajala kasvukohas on

teostatud hooldustöid 2009. novembris (Keskkonnaameti andmed).

Brauni astelsõnajalg kuulub Riikliku Keskkonnaseire programmi haruldaste taimeliikide seire

projekti liikide hulka alates 2002. aastast (Rünk, Tuulik 2002).

Aastatel 2002-2010 on erinevatel aastatel loendatud 15-18 isendit. 2010. a hinnati Brauni

astelsõnajala seisundit heaks, leiti 15 taime, mille vitaalsust hinnati heaks (Külvik 2011).

60

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Brauni astelsõnajala ainukese Eesti populatsiooni säilimine looduslikus keskkonnas

➢ Brauni astelsõnajala populatsiooni suurus on vähemalt 15-18 taime

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Brauni astelsõnajala ainukese Eesti populatsiooni säilimine looduslikus keskkonnas

➢ Brauni astelsõnajala populatsiooni suurus on vähemalt 15-18 taime

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. 2009. a novembris on liigi kasvukohas teostatud hooldustöid

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kasvukoha ja -tingimuste muutumine (erosioon), kasvukoha võsastumine

Kasvukohta võib ähvardada juhuslik häirimine, muutmine või hävitamine, taimi aga juhuslik

tallamine või väljakaevamine. Brauni astelsõnajala kasvukoht asub erosiooniohtlikul nõlval.

Põuasel ajal, mil alustaimestik on hõre, võivad juhusliku tallamise tagajärjel tekkinud muutused

mikroreljeef is hilisemate vihmade tagajärjel põhjustada erosiooni, mis tõttu kasvukoht saab tugevalt

häiritud. Kasvukohale ohtlikku erosiooni võib põhjustada ka juhuslik inimmõju kasvukohast

ülevalpool, näiteks kümmekond meetrit kõrgemal kulgeva teeraja kasutuskoormuse suurenemine

või teetööd (Rünk, K 2009).

2. Taimede hävimine valgustingimuste muutumise tagajärjel

❖ Meetmed

➢ Brauni astelsõnajala kasvukoha hooldustööd (1)

Vajadusel (valgustingimuste halvenemine, tormimurd) tuleb Brauni astelsõnajala kasvukohas läbi

viia hooldustöid.

➢ Külastuskorralduse planeerimine (2)

Külastuse kavandamisel tuleb arvestada kaitsealuste liikide levikuga, külastajad tuleb suunata

kaitstavate liikide kasvukohast eemale (Rünk jt 2002).

➢ Regulaarne liigi seire (igal aastal seisundi seire, igal viiendal aastal ruuduseire)

Liigi seire käigus on vajalik liigi levikuareaali täpsustamine ja vajaliku hooldusala määramine.

➢ Liigi ökoloogia uurimise jätkamine (2)

2.1.6.2 HARILIK KOBARPEA (LIGULARIA SIBIRICA)

Hariliku kobarpea (Ligularia sibirica) (LD II) leiukohti on Eestis teada 9 (Sammul 2008), neist 1

leiukoht (Pressi seirejaam) asub Haanja looduspargi idaosas.

Leiukoht avastati 2006. aastal, riiklikku seiret teostati esimest korda 2007. aastal, mil leiti 40 hea

vitaalsusega taime (Külvik 2011).

61

Kobarpea eelistab kasvada poolvarjus niiskematel kasvukohtadel, kasvades mitmesugustel

soostunud niitudel, sageli põõsaste või puude varjus (Sammul 2008).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Hariliku kobarpea populatsiooni suuruseks on vähemalt 40 taime

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Hariliku kobarpea kasvukoha seisundi säilimine, praeguste niiskus-, valgus- jm tingimuste

säilimine

➢ Hariliku kobarpea populatsiooni suuruseks on vähemalt 40 taime

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Tegemist on suhteliselt heas seisus hariliku kobarpea kasvukohaga

2. Kuivenduse mõju on väike, toimub kasvukoha soostumine

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kuivendamine

2. Metsaraie

❖ Meetmed

➢ Liigi kasvukoha lähiümbruses kuivendustööde vältimine (1)

Liigi kasvukohale ja lähipiirkonda ei ole lubatud rajada uusi maaparandussüsteeme.

➢ Raietegevuse vältimine liigi kasvukohas (2)

➢ Regulaarne liigi seire seiresammuga 5 a (Külvik jt 2011)

2.1.6.3 ROHEKAS ÕÕSKEEL (COELOGLOSSUM VIRIDE)

Rohekat õõskeelt (Coeloglossum viride) leiti Haanja looduspargi territooriumilt 2006. aastal Vihtla

järve äärselt rohumaalt. Rohumaa kuivem osa on kultuurrohumaa, mida on niidetud iga-aastaselt.

Järveäärne madal osa on poollooduslik rohumaa, kust leiti ka roheka õõskeele taimed.

Poolloodusliku osa pole küll niidetud, kuid ala on püsinud suhteliselt muutumatult aastaid. 2010.

aastal toimus alal kaitstavate soontaimede riiklik seire 23.06 ning 14.07, kuid liiki ei leitud. Alal käidi

ka 2011.a, kuid liiki ei leitud. Kuigi taimi ei leitud, tuleb ala jälgida (Külvik 2011 jt).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Roheka õõskeele kasvukoht (0,5 ha) on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Roheka õõskeele kasvukoht (0,5 ha) on säilinud

❖ Mõjutegurid

62

➢ Positiivsed tegurid

1. Kasvukoht on säilinud

➢ Negatiivsed tegurid

1. Roheka õõskeele kasvukoht pole hooldatud

❖ Meetmed

➢ Roheka õõskeele kasvukoha hooldamine (0,5 ha)

➢ Liigi seire, seiresammuga 5 aastat (Külvik jt 2011)

2.1.6.4 KARVANE MAARJALEPP (AGRIMONIA PILOSA)

Karvast maarjaleppa (Agrimonia pilosa) (LoD II ja IV) on leitud Haanja looduspargi kirde- ja

edelosas. Tegemist on taimega, mis eelistab kasvada metsaservadel, põõs astikes ja rohumaadel

käidavates ja lõhutud rohukamaraga kohtades. Taim kipub kaduma sealt, kus võsa muutub väga

tihedaks (Vilbaste 2004)

Karvane marjalepp on 50-100 (150) cm kõrgune horisontaalse risoomi ja katkestunult

paaritusulgjate liitlehtedega püsik. Taim õitseb juulis ja augustis (Leht 2011).

Liiki on kaitstavate soontaimede riikliku seire raames Haanja looduspargi lääneosas esmakordselt

seiratud 1999. a. Liik kasvas palumetsa ja haritava põllu piiril, poolvarjulistes tingimustes (Külvik

2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud karvase maarjalepa kasvukohad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud karvase maarjalepa kasvukohad on säilinud

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

1. Tallamine

Meetmed

➢ Matkaradade kavandamisel vältida liigi kasvukohtasid (1)

➢ Liigi seire jätkamine sammuga 6 aastat (Rõuge ja Kütioru seirejaamas)

2.1.6.5 KOLLANE KIVIRIK (SAXIFRAGA HIRCULUS)

Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) (LD II)kasvab madal- ja siirdesoodes, allikalistel aladel.

Tegemist on väikse, helekollaste õitega püsikuga, mis õitseb juuli teisel poolel ja augustis,

tolmeldajateks kimalased ja kärbsed. Taim paljuneb ka külgvõsundite abil, moodustades

63

kogumikke (Vilbaste 2004) Kollast kivirikku on leitud Haanja looduspargi loodeosast 2010. aastal

soode inventuuri käigus.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Kollase kiviriku kasvukoha säilimine

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Kollase kiviriku kasvukoha säilimine

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata.

2.1.6.6 HAANJA LOODUSPARGIS LEIDUVAD OLULISED TAIMELIIGID

Lisaks leidub Haanja looduspargis mitmeid kaitsealuseid liike, mis ei ole ala kaitse-eesmärgiks.

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidesse tuleb lisada järgmised liigid: väike käopõll

(Listera cordata), sagristarn (Carex irrigua), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), Russowi

sõrmkäpp (Dactylorhiza Russowii), sookäpp (Hammarbya paludosa), võsu-liivsibul (Jovibarba

globifera), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos). Tegemist on II kategooria kaitsealuste

liikidega, mille olemasolu Haanja looduspargis on tõestatud (Külvik 2011). II kategooriasse

kuuluvad taimeliigid kasvavad Eestis väga piiratud alal või vähestes elupaikades, samuti on nende

arvukus langev ning levila vähenev.

Väike käopõll (Listera cordata)

Väike käopõll kasvab rabastunud kuuse- või männi-segametsades (Leht, M 2007). Väikest

käopõlle on leitud Haanja looduspargis Haanja ja Plaani külast. Haanja külas on taime seiratud

kaitstavate soontaimede riikliku seire raames alates aastast 1994 (1994, 1995, 1996, 2001, 2002,

2003, 2008). Populatsiooni suurus on olnud neil aastail ca 500-800 taime (Külvik 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud väikese käopõlle kasvukohad Haanja külas ja Plaani külas on

säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud väikese käopõlle kasvukohad Haanja külas ja Plaani külas on

säilinud

64

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata. Ala tuleb hoida loodusl ikus seisundis.

Lähtuvalt kaitstavate soontaimede riikliku seire tulemustest tuleb vajadusel korrigeerida liigi

kaitsega seotud tegevusi (Külvik 2011).

Sagristarn (Carex irrigua)

Sagristarna on leitud Haanja looduspargis Kotka küla lähedalt. Liiki on seiratud kaitstavate

soontaimede riikliku seire raames 2006. ning 2011. aastal. 2006. a kasvas 50x70 m alal

hinnanguliselt 100 taime, mille vitaalsust hinnati heaks. 2011. aastal leiti samuti hinnanguliselt 100

taime veidi väiksemalt alalt – 4x10 m. Üldhinnang seisundile on hea. Kaitsekorraldusliku

meetmena tuleb säilitada ala looduslik seisund (Külvik 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud sagristarna kasvukohad Kotka külas on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud sagristarna kasvukohad Kotka külas on säilinud

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata. Säilitada tuleb ala looduslik seisund.

Lähtuvalt kaitstavate soontaimede riikliku seire tulemustest tuleb vajadusel korrigeerida liigi

kaitsega seotud tegevusi (Külvik 2011).

Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida)

Kõdu-koralljuur kasvab niisketes varjukates metsades ja põõsastikes. Talle sobivad ka ojade ja

järvede järsud kaldad otse veepiiri lähedal (Kull, Tuulik 2002).

Kõdu-koralljuurt on leitud Haanja looduspargis neljast erinevast piirkonnast (Uue-Saaluse küla,

Luhte ja Pressi küla, Plaani küla ning Haanja küla piirkond). Taimede arv kasvukohtades on jäänud

vahemikku 4-10 (Külvik 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud kõdu-koralljuure kasvukohad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud kõdu-koralljuure kasvukohad on säilinud

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata. Lähtuvalt kaitstavate soontaimede riikliku

seire tulemustest tuleb vajadusel korrigeerida liigi kaitsega seotud tegevusi (Külvik 2011).

65

Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza Russowii)

Russowi sõrmkäpp kasvab soistel niitudel ja soodes (Kull, Tuulik 2011). Russowi sõrmkäppa on

leitud Haanja looduspargis kahest kohast. Haanja külas, Tuhkrijärve seirejaamas seirati Russowi

sõrmkäppa kaitstavate soontaimede riikliku seire raames 2008.a. Hinnanguliselt kasvas seal 500

taime. Üldhinnang seisundile oli hea (Külvik 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud Russowi sõrmkäpa kasvukohad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud Russowi sõrmkäpa kasvukohad on säilinud

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

1. Võimalik ohutegur liigile Tuhkrijärve seirejaamas on kobraste tegevuse tagajärjel muutuv

veerežiim, mis mõjutab liigi levikut ning seisundit (Külvik 2011)

❖ Meetmed

➢ Jälgida Tuhkrijärve seirejaama kasvupaigas kobraste tegevuse tagajärjel toimuvat

veerežiimi muutumist ning vajadusel taastada endine veerežiim.

Sookäpp (Hammarbya paludosa)

Sookäpp kasvab põhiliselt soodes, peale rabade ka lubjavaestes madalsoodes ja õõtsikutel (Kull,

Tuulik 2002).

Sookäppa on Haanja looduspargist leitud viiest kohast. Taimede arv kasvukohtades 1-50 (Külvik

2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud sookäpa kasvukohad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud sookäpa kasvukohad on säilinud

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata. Lähtuvalt kaitstavate soontaimede riik liku

seire tulemustest tuleb vajadusel korrigeerida liigi kaitsega seotud tegevusi (Külvik 2011).

Võsu-liivsibul (Jovibarba globifera)

Võsu-liivsibulat kasvab Haanja looduspargis Plaksi küla piirkonnas. EELISes on liigi kohta seitse

kirjet. Liiki on registreeritud 1981. ja 1991. aastal, leitud on sadu taimi. 2006. a kaitsealuste

66

taimede inventuuri käigus leiti ühest kohast hinnanguliselt 100 taime, mille seisundit hinnati heaks

(Külvik 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud võsu-liivsibula kasvukohad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud võsu-liivsibula kasvukohad on säilinud

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata. Lähtuvalt kaitstavate soontaimede riikliku

seire tulemustest tuleb vajadusel korrigeerida liigi kaitsega seotud tegevusi (Külvik 2011).

Ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos)

Ainulehine soovalk kasvab niisketes või päris vesistes kasvukohtades, harvadel juhtudel võib teda

kohata ka üsna kuiva männiku servas (Kull, Tuulik 2002).

Ainulehist soovalku on Haanja looduspargis leitud neljast kohast, taimede arv kasvukohtades on

jäänud vahemikku 1-9.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud ainulehise soovalgu kasvukohad on säi linud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Keskkonnaregistrisse kantud ainulehise soovalgu kasvukohad on säilinud

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kaudsete negatiivsete teguritena metsamajandustegevus ja kuivendamine

❖ Meetmed

➢ Võimalike metsa- ja maaparandustöödega toimuva valgus- ja niiskusrežiimi muutumise

vältimine soovalgu kasvukohtades

2.2 ELUPAIGAD

Elupaigatüüpide rohkus Haanja looduspargis on tingitud vahelduvast pinnamoest ja maastiku

mosaiiksusest. Elupaikade kaitse on tõhusaim viis elurikkuse kaitseks .

Haanja looduspargis ja Haanja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on esitatud tabelis 2 peatükis

1.1.4.

67

2.2.1 Järved, jõed ja ojad

Haanja looduspargi territooriumil olevad jõed ja järved kuuluvad Ida-Eesti vesikonna Peipsi

alamvesikonda ja Koiva vesikonna Mustjõe alamvesikonda (Keskkonnaregister). EELIS andmetel

on Haanja looduspargi territooriumil kokku 90 järve (sh 1 tiik). Kaitstava elupaigatüübina on neist

arvele võetud 31 järve (tabel 8, joonis lisa 4).

Haanja looduspargi piirkonnas on 100 km2-l üle 30 järve, mis on Eesti oludes suur järvede tihedus

(Eesti NSV järved ja nende kaitse).

68

Tabel 8

Haanja looduspargi kaitstava elupaigatüübina arvele võetud järvede nimestik koos Natura

elupaigakoodi ja esinduslikkusega

Registrikood Järve nimi (KR_järved)

Järve pindala ha (KR

andmed)

Esinduslikkus (Natura

elupaigakiht,

Hinnang ...)

Avalik kasutatavus (KR andmed)

3110

VEE2145300 Külajärv (Plaani Külajärv) 23,1 C Avalik veekogu

VEE2142300 Perajärv (Plaani Perajärv) 1,6 Mitteavalik veekogu

VEE2150700 Hanija järv 3 B Avalik veekogu

VEE2150800 Palujüri järv 7,5 B Avalik veekogu

VEE2144900 Alasjärv 7,2 C Avalik veekogu

VEE2140800 Kurgjärv 12,3 C Avalik veekogu

VEE2141100 Vihtla järv 6,5 B Avalik veekogu

VEE2139400 Puustusjärv 1,9 B Mitteavalik veekogu

VEE2139300 Soodi järv/Vodi järv 4,6 C Avalik veekogu

VEE2139500 Üvvarjärv 2,3 B Mitteavalik veekogu

VEE2143600 Alajärv (Saaluse Alajärv) 6,3 C Avalik veekogu

VEE2144100 Põldalõtsõ järv 2,9 B Mitteavalik veekogu

VEE2140900 Väikjärv 10,4 B Avalik veekogu

VEE2143700 Kavadi järv 29,3 A Avalik veekogu

VEE2144300 Vaskna järv 37,1 B Avalik veekogu

3130

VEE2140000 Tõugjärv 4,4 C Avalik veekogu

VEE2140100 Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv) 6,8 B Avalik veekogu

VEE2140300 Suurjärv (Rõuge Suurjärv) 15 B Avalik veekogu

VEE2139100 Kahrila järv 40,1 B Avalik veekogu

VEE2140500 Valgjärv (Rõuge Valgjärv) 5,3 B Avalik veekogu

3140

VEE2139600 Kõrdsijärv (Saaluse Kõrdsijärv) 1,9 C Mitteavalik veekogu

VEE2140400 Liinjärv 3,7 B Avalik veekogu

3150

VEE2139700 Külajärv (Vällamäe Külajärv) 4,4 B Avalik veekogu

VEE2139910 Vahejärv (Vällamäe Vahejärv) 0,7 C Mitteavalik veekogu

VEE2139900 Perajärv (Vällamäe Perajärv) 1,9 C Avalik veekogu

VEE2140200 Kaussjärv 2,3 B Avalik veekogu

VEE2141300 Tuuljärv 3,1 A Avalik veekogu

VEE2141200 Tuhkrijärv 0,9 A Avalik veekogu

VEE2142100 Järveküla järv (Viitina Järveküla järv) 2,8 B Avalik veekogu

69

3160

VEE2143300 Hanijärv 1 C Mitteavalik veekogu

VEE2152800 Hainjärv 3,6 A Avalik veekogu

Joonis 7. Kaitstavate järveelupaigatüüpide paiknemine Haanja looduspargi territooriumil

Haanja looduspargi territooriumil on suur osakaal Euroopa kontekstis väga haruldastel 3110 tüüpi

järvedel (vesilobeelia järved). Haanja looduspargis levivad seda tüüpi järved tänu sellele, et orud

on suhteliselt järsud ning liivaste nõlvadega. Veekogudes veevahetus puudub või on nõrk (erand

Vaskna), järved toituvad peamiselt sademeveest, valgalad on väga väikesed.

Piirkonnale on iseloomulik järvede elupaigatüüpide suur mitmekesisus suhteliselt kitsal alal.

Järvedes on säilinud küllaltki hea looduslik olukord, nad on olulised mitmete haruldaste liikide

elupaigana ning maastiku ilmestajana, puhke- ja supluskohana. Väikejärved ja tiigid on kohaliku

elustiili osa, järvedel on pikka aega kasutatud kohalikke kalapüügi viise. Väikejärvede elustik ja

taimestik on mitmekesine, osa taimestikust on vägagi dekoratiivne (vesiroosid). Väikejärvede

kaudu toimub veerežiimi reguleerimine vooluveekogudes, mõjutades seega veerežiimi kogu

Lõuna-Eestis. Väikejärved võivad reguleerida vooluveekogude põhjasetete kujunemist.

70

Veekogude elustiku informatsioon Haanja looduspargi kohta on üsna piiratud (eriti vooluveekogude

osas) ja vananenud ning vajab uuendamist.

2.2.1.1 LIIVA-ALADE VÄHETOITELISED JÄRVED (3110)

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad selge hele- või sinakasrohelise veega vähetoitelised

(oligotroofsed) järved ning kollaka või helepruuni veega poolhuumustoitelised (semidüstroofsed)

järved (Paal 2007). Natura standardandmebaasi andmetel on seda elupaigatüüpi (15 järve, tabel

8) Haanja looduspargis 0,90 % loodusala pindalast. Tegelik pindala on 157,0 ha ja katvusprotsent

0,92. Tegemist on haruldase järvetüübiga, mida aga Haanja looduspargis leidub rohkesti (tabel 8).

Praegust seisundit adekvaatselt, kompleksselt peegeldavad uuringuandmed on sel le tüübirühmade

järvedest olemas ainult Vaskna järve kohta. Vasknas on juba pool sajandit tagasi olnud

eutroofsetele järvedele omaseid liike (järvkaisel, kaelus-penikeel, tähk-vesikuusk jt.). 1960. aastail

leiti järvest haruldast vahelduvaõiest vesikuuske (Myriophyllum alterniflorum DC.). Nimetatud liiki

ega ka haruldast ujuvat jõgitakjat (Sparganium gramineum Georgi) aastal 2005. ei täheldatud, kuigi

leidus viimast liiki meenutavaid vegetatiivseid taimi, mida aga kindlalt määrata ei saanud.

Vaatamata taimede üsna väikesele levikusügavusele (kuni 1,6 m) ei saa Vaskna järve seisundit

avaosas pidada halvaks. Kesiseks võib pidada lõunapoolsete kinnikasvavate käärude seisundit.

Järvesoppide kinnikasvamine on praeguseks arenenud nii kaugele, et see võib olla arvestatavaks

humiinainete allikaks (Külvik jt 2011). Humiinained võivad anda pinnaveekogudele (eriti

soojärvedele) kollakaspruuni värvuse. Humiinained käituvad kandjatena ehk siis seovad enese

külge ühendeid (nt raskmetalle), muutes nende lahustuvust. Huumusained, sh humiinained

adsorbeerivad peamiselt lahustunud mineraalseid ioone, fosfaate, muutes need kättesaamatuks

elustikule ja seega ka kogu aineringele. Huumusained muudavad oluliselt vee valgustingimusi.

Selle järvetüübi probleemsemaid järvi Haanja looduspargis on Kavadi järv. 2007. aastal on

koostatud eksperthinnang “Kavadi järve optimaalse veetaseme ja veerežiimi hindamine.

Veetaseme absoluutkõrguse määramine” (koostaja Margo Hurt). Kavadi järv on rajatud

paisutamise teel mitmest väiksemast järvest, kuid kuna veekogu on sellisena püsinud üle 100

aasta, käsitletakse teda kui looduslikku järve, mitte kui paisjärve. Vastavalt ekspertarvamusele on

Kavadi järve optimaalseks mittesuurvee aegseks veetasemeks 211,2 m üle merepinna ehk 35 cm

allpool idapoolse väljavoolu regulaatori ava ülemisest horisontaalpinnast. Saaluse Alajärve

veevahetuse tagamiseks f ikseeritakse idapoolse väljavoolu regulaatori ülemise laua kõrgus 40-45

cm allapoole regulaatori ava ülemist horisontaalpinda.

Kavadi järve mõlemaid väljavoole remonditi 2007. aastal.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

71

➢ Liiva-alade vähetoiteliste järvedena määratletud järved/elupaigatüübid on säilinud (157 ha),

järvede/elupaigatüüpide seisund pole halvenenud, järved on säilinud heas ökoloogilises

seisundis. Järvetüüpi eristavate keskkonnanäitajate väärtused on säilinud. Üldaluselisus <

80 mgHCO3/l, nõrk või puuduv veevahetus. Setete mitmekesise struktuuri säilimine

võimaldades kasvukohti, milles esinevad olulisel määral liiva-alad. Oligotroofsetes

järvedes on vee läbipaistvus >2 m, semidüstroofsetes >1 m. Elustiku näitajatest

tüübiomaste suurtaimede liikide olemasolu, fütoplanktoni, litoraali pehmeveelistele

järvedele iseloomuliku makroselgrootute kompleksi säilimine, kaladel rööv - ja

planktontoiduliste kalade arvukuse domineerimine bentostoiduliste (koger) üle.

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Liiva-alade vähetoiteliste järvedena määratletud järved/elupaigatüübid on säilinud (157 ha)

➢ Olemas on ülevaade kõigi 3110 elupaigatüübina määratletud järvede seisundist

➢ Järvede esinduslikkus on säilinud või paranenud (tabel 8)

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Väikesed valgalad

2. Vaskna järve kohta on olemas värsked uuringuandmed

3. Haanja looduspargile on käesoleva kaitsekorralduskava koostamise ajal iseloomulik

ekstensiivne põllumajandus – väike reostuskoormus

4. Suhteliselt hõre asustustihedus

➢ Negatiivsed tegurid

1. Üldine eutrofeerumine ja järvede kinnikasvamine

2. Veetasemete (üle)reguleerimine (Kavadi, Vaskna)

3. Vale järvede korrastamine (nt vaadete avamine liiga suures ulatuses)

4. Järvede kalda-alade kasutuselevõtt, kust võib tekkida toitainete liigne koormus

5. Punktreostusobjektid, nende paiknemine kaldanõlval või neist lähtuv koormus

vooluveekogu kaudu

6. Suur inimsurve Väikjärvel (Külvik 2011)

7. Puudulik info järvede reguleerituse taseme ja põhjendatuse kohta

8. Kavadi järve kohta puudub info veetaseme vastavuse kohta ekspertarvamuses pakutud

tasemele

❖ Meetmed

➢ Ülevaate saamine punktreostusobjektidest, vee erikasutusega seotud tegevuste

õiguspärasuse kontrollimine (1, 2, 5, 6, 7)

Kuna järved on omavahel seotud, on vajalik sellise ülevaate tegemisel arvestada kõigi järvedega

(mitte ainult Natura elupaikadena määratletud järved). Oluline on omada ülevaadet, kuidas

käideldakse reovett, eriti järvede lähedale jäävatel aladel.

➢ Kavadi järve veetaseme uuring, paisude tehnilise seisundi hindamine, vajadusel

remondiprojekti koostamine ja paisu remont (8)

72

Vajalik on kontrollida Kavadi järve väljavoolude seisukorda ning kindlaks teha, kas veetasemete

kõrgused vastavad ekspertarvamuses välja toodud kõrgustele.

➢ Kurgjärve, Vaskna, Väikjärve ja Kavadi järve seire (Külvik jt 2011)

➢ Infopäev veekogude reostumise ja järvede taastamise teemal (1, 3, 4)

Infopäevadel tuleb tutvustada veekogude reostumisega seotud probleeme ja reostumise vältimise

võimalusi. Infopäevadel antakse ülevaade keskkonnasäästlike pesuvahendite kasutamise

võimalustest Haanja looduspargi veekogude hea seisundi tagamiseks. Infopäevi tuleb korraldada

vastavalt vajadusele.

➢ Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks kompleksse

inventuuri läbiviimine (5)

➢ Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine (1, 3, 4) (lisa 5)

2.2.1.2 VÄHE- KUNI KESKTOITELISED MÕÕDUKALT KAREDA VEEGA JÄRVED (3130)

Elupaigatüüpi kuuluvad suuremad mõõdukalt kareda veega järved. Vesi on kollakasroheline või

rohekaskollane, hea läbipaistvusega. Taimestik on liigirikas, kuid hõlmab vaid kuni viiendiku järvest

(Paal 2007). Natura standardandmebaasi alusel on seda elupaigatüüpi (5 järve, tabel 8) Haanja

looduspargis 0,40 % ala pindalast. Tegelik katvusprotsent o n 0,42 ja pindala 71,5 ha. Tegemist on

teistest järvedest veidi suurema puhverdusvõimega, samas aga harvem esinevate järvedega.

Värsked ja praegust seisundit adekvaatselt peegeldavad uuringuandmed on selle tüübirühmade

järvedest olemas ainult Kahrila ja Rõuge Suurjärve kohta.

Kaitsekorralduses võiks edaspidi kaaluda Rõuge Valgjärve kui Rõuge kompleksi kõige ülemise

järve tsoneerimist sihtkaitsevööndisse (Külvik jt 2011). Tegemist on kogu järvestiku ülemise

veekoguga. Selle järve sihtkaitsevööndisse paigutamine ja seal vastava kaitsekorralduse

elluviimine kaitseb kogu järvestikku. Tegemist on haruldase järvetüübiga.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega määratletud järved/elupaigatüübid on

säilinud (71,5 ha), järved on säilinud heas ökoloogilises seisundis. Järvetüüpi eristavate

keskkonnanäitajate väärtused on säilinud. Üldaluselisus > 100 mg HCO3/l. Vee

läbipaistvus >1,5 m. Veeõitsengute puudumine. Kaldaveetaimede ja roostiku ala kuni pool

pindalast. Kihistunud järvedes veesisese taimestiku leviku sügavus > 1,5 m. Tüübile

iseloomulik elustikukompleks on säilinud.

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvedena määratletud

järved/elupaigatüübid on säilinud (71,5 ha)

➢ Olemas on ülevaade kõigi 3130 elupaigatüübina määratletud järvede seisundist

73

➢ Järvede esinduslikkus on säilinud või paranenud (tabel 8)

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

1. Üldine eutrofeerumine ja kinnikasvamine

2. Veetasemete reguleerimine (Rõuge järved)

3. Vale järvede korrastamine (nt vaadete avamine liiga suures ulatuses)

4. Järvede kalda-alade kasutuselevõtt, kust võib tekkida toitainete liigne koormus

5. Punktreostusobjektid, nende paiknemine kaldanõlval või neist lähtuv koormus

vooluveekogu kaudu

❖ Meetmed

➢ Ülevaate saamine punktreostusobjektidest, vee erikasutusega seotud tegevuste

õiguspärasuse kontrollimine (1, 2, 5)

Kuna järved on omavahel seotud, on vajalik sellise ülevaate tegemisel arvestada kõigi järvedega

(mitte ainult Natura elupaikadena määratletud järved). Oluline on omada ülevaadet, kuidas

käideldakse reovett, eriti järvede lähedale jäävatel aladel.

➢ Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks kompleksse

inventuuri läbiviimine

➢ Infopäev veekogude reostumise ja järvede taastamise teemal (3, 4)

Infopäevadel tuleb tutvustada veekogude reostumisega seotud probleeme ja reostumise vältimise

võimalusi. Infopäevadel antakse ülevaade keskkonnasäästlike pesuvahendite kasutamise

võimalustest Haanja looduspargi veekogude hea seisundi tag amiseks. Infopäevi tuleb korraldada

vastavalt vajadusele.

➢ Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine (1, 3, 4) (lisa 5)

2.2.1.3 VÄHE- KUNI KESKTOITELISED KALGIVEELISED JÄRVED (3140)

Siia rühma kuuluvad nii selge hele- kuni sinakasrohelise veega lubjarikkad järved kui ka kollase või

pruunika veega lubja- ja humiinainerikkad järved (Paal 2007). Natura standardandmebaasi

andmetel on seda elupaigatüüpi (2 järve, tabel 8) Haanja looduspargis 0,03 % looduspargi

pindalast ehk 5,6 ha.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveelistena määratletud järved/elupaigatüübid on säilinud (5,6

ha), järved/elupaigatüübid on heas ökoloogilises seisundis. Limnoloogilisele tüübile,

alkalitroofsed järved, iseloomulikud veeomadused on säilinud. Üldaluselis us >240 mg

HCO3/l. Vee läbipaistvus >1,5 m. Väikesed planktoni biomassi väärtused (fütoplankton < 5

g/m3, zooplankton kuni 3 g/m3). Taimekooslustes mändvetikate domineerimine. Kalastik

vaene.

74

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveelistena määratletud järved/elupaigatüübid on säilinud (5,6

ha)

➢ Olemas on ülevaade kõigi 3140 elupaigatüübina määratletud järvede seisundist

➢ Järvede esinduslikkus on säilinud või paranenud (tabel 8)

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

1. Üldine eutrofeerumine ja kinnikasvamine, mille tulemusel toimub järvedes liigilise

koosseisu vaesustumine

2. Vale järvede korrastamine (nt vaadete avamine liiga suures ulatuses)

3. Järvede kalda-alade kasutuselevõtt, kust võib tekkida toitainete liigne koormus

4. Punktreostusobjektid, nende paiknemine kaldanõlval või neist lähtuv koormus

vooluveekogu kaudu

❖ Meetmed

➢ Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks kompleksse

inventuuri läbiviimine

➢ Infopäev veekogude reostumise ja taastamise teemal (2, 3, 4)

Infopäevadel tuleb tutvustada veekogude reostumisega seotud probleeme ja reostumise vältimise

võimalusi. Infopäevadel antakse ülevaade keskkonnasäästlike pesuvahendite kasutamise

võimalustest Haanja looduspargi veekogude hea seisundi tagamiseks. Infopäevi tuleb korraldada

vastavalt vajadusele.

➢ Ülevaate saamine punktreostusobjektidest, vee erikasutusega seotud tegevuste

õiguspärasuse kontrollimine (1,4)

Kuna järved on omavahel seotud, on vajalik sellise ülevaate tegemisel arvestada kõigi järvedega

(mitte ainult Natura elupaikadena määratletud järved). Oluline on omada ülevaadet, kuidas

käideldakse reovett, eriti järvede lähedale jäävatel aladel.

➢ Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine (1, 3, 4) (lisa 5)

2.2.1.4 LOODUSLIKULT ROHKETOITELISED JÄRVED (3150)

Elupaigatüüpi kuuluvad keskmiselt kalgiveelised rohketoitelised järved moreenmaastike nõgudes

(Paal 2007). Natura standardandmebaasi andmetel hõlmavad sellised järved (7 järve, tabel 8)

Haanja looduspargi territooriumist 0,1 %, tegelik pindala on 16,0 ha ja katvusprots ent 0,09 (Natura

standardandmebaasi korrektuur).

75

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Looduslikult rohketoiteliste järvedena määratletud järved/elupaigatüübid on säilinud (16 ha),

järved/elupaigatüübid on heas ökoloogilises seisundis. Limnoloogilisele tüübile,

eutroofsed, kalgiveelised miksotroofsed, iseloomulike veeomaduste säilimine.

Üldaluselisus 80-240 mgHCO3/l. Elupaigad väga mitmekesised.

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Looduslikult rohketoitelistena määratletud järvede/elupaigatüüpide säilimine (16 ha)

➢ Olemas on ülevaade kõigi 3150 elupaigatüübina määratletud järvede seisundist

➢ Järvede esinduslikkus on säilinud või paranenud (tabel 8)

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

1. Üldine eutrofeerumine ja järvede kinnikasvamine

2. Vale järvede korrastamine (nt vaadete avamine liiga suures ulatuses)

3. Järvede kalda-alade kasutuselevõtt, kust võib tekkida toitainete liigne koormus

4. Punktreostusobjektid nende paiknemine kaldanõlval või neist lähtuv koormus

vooluveekogu kaudu

❖ Meetmed

➢ Ülevaate saamine punktreostusobjektidest, vee erikasutusega seotud tegevuste

õiguspärasuse kontrollimine (1, 4)

Kuna järved on omavahel seotud, on vajalik sellise ülevaate tegemisel arvestada kõigi järvedega

(mitte ainult Natura elupaikadena määratletud järved). Oluline on omada ülevaadet, kuidas

käideldakse reovesi, eriti järvede lähedale jäävatel aladel.

➢ Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks kompleksse

inventuuri läbiviimine

➢ Infopäev veekogude reostumise ja järvede taastamise teemal (2, 3)

Infopäevadel tuleb tutvustada veekogude reostumisega seotud probleeme ja reostumise vältimise

võimalusi. Infopäevadel antakse ülevaade keskkonnasäästlikumate pesuvahendite kasutamise

võimalustest Haanja looduspargi veekogude hea seisundi tagamiseks. Infopäevi tuleb korraldada

vastavalt vajadusele.

➢ Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine (1, 2, 3) (lisa 5)

2.2.1.5 HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160)

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad eelkõige huumustoitelised rabaveekogud – pruuniveelised järved

ja rabalaukad, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine sisalduse tõttu üsna tume (Paal

2007). Natura standardandmebaasi andmetel on selliseid elupaigatüüpe Haanja looduspargis 0,03

% looduspargi territooriumist ehk 4,9 ha (2 järve, tabel 8).

76

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Huumustoiteliste järvedena määratletud järved/elupaigatüübid on säilinud (4,9 ha),

järved/elupaigatüübid on heas ökoloogilises seisundis. Limnoloogiliselt tüübilt

huumustoitelised järved, kitsamas tähenduses nii rabajärved kui ka atsidotroof sed (Ott,

Kõiv, 1999) ja pehmeveelised segatoitelised. Vee üldaluselisus < 80 mgHCO3/l.

Orgaanilise aine sisaldus, keemiline hapnikutarve (dikromaatne oksüdeeritavus) >35

mgO/l. Vee värvus kollakaspruun, pruun, punakaspruun. Fütoplanktoni biomassid madalad

(<3 g/m3), va. tativetika domineerimisega järvedes. Kalastik ja taimekooslused vaesed.

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Huumustoiteliste järvedena määratletud järved/elupaigatüübid on säilinud (4,9 ha)

➢ Olemas on ülevaade mõlema 3160 elupaigatüübina määratletud järvede seisundist

➢ Järvede esinduslikkus on säilinud või paranenud (tabel 8)

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

1.Üldine eutrofeerumine ja järvede kinnikasvamine

❖ Meetmed

➢ Natura elupaigatüübina määratletud järvede seisundist ülevaate saamiseks komp leksse

inventuuri läbiviimine

➢ Järvede hooldamise üldpõhimõtete järgimine (1) (lisa 5)

2.2.1.6 JÕED JA OJAD (3260)

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad ojade ja jõgede lõigud, mis on püsinud looduslikus või

looduslähedases seisundis. Natura standardandmebaasi andmetel hõlmab see elupaigatüüp 0,02

% Haanja looduspargi territooriumist ehk 3,41 ha. Millised jõed või ojad konkreetselt on

määratletud elupaikadena, pole teada, seega on vajalik läbi viia välitööd, mille käigus hinnatakse

Haanja looduspargi territooriumil paiknevate jõgede ja ojade vastavust Natura elupaiga

kriteeriumidele.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Elupaigatüübi jõed ja ojad esinemine Haanja looduspargi territooriumil

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaigatüübi levikuandmete täpsustamine

❖ Meetmed

➢ Haanja looduspargi vooluveekogude inventuur

77

2.2.2 Niiduelupaigad

Erinevate andmebaaside (elupaigatüüpide kiht “Haanjaelupaigad_korrigeerimis_kihilt”, pool -

looduslike niidualade kiht “KR_plk”) andmete põhjal on niiduelupaikade pindalad Haanja

looduspargis väga erinevad (Külvik 2011). Keskkonnaregistrisse kantud poollooduslikud kooslused

on esitatud joonisel 8. Keskkonnaregistris on registreeritud kokku 228 ha poollooduslikke kooslusi.

Eksperthinnangu kohaselt (Külvik jt 2011) on Haanja looduspargi poollooduslike koosluste pindala

352 ha.

Joonis 8. Keskkonnaregistrisse kantud poollooduslikud kooslused

Vastavalt Põllumajandusministri 24.04.2011 määrusele nr 19 “Poolloodusliku koosluse hooldamise

toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-

2013” on toetuse määr poolloodusliku koosluse (va puisniit) ühe hektari kohta 185,98 eurot aastas.

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saaja võtab endale kohustuse tegeleda

poolloodusliku koosluse taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust

kalendriaastat poolloodusliku koosluse hooldamisega.

Looduskaitseseaduse alusel (§ 18) on võimalik taotleda loodushoiutoetust, mis on ette nähtud

kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirja või

kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks.

78

PRIA poolt makstava toetusega on eelmisel kaitsekorraldusperioodil (2005-2010) hooldatud

(karjatatud või niidetud) Haanja looduspargis ca 49 ha poollooduslikke kooslusi. Lisaks on

loodushoiutoetuse raames 2006. a hooldatud ja taastatud kokku 268 ha poollooduslikke kooslusi

(taastati sellest 0,7 ha), 2007. a taastati niite 0,18 ha ja 2008. a taastati niite 0,15 ha. Senine

toetussüsteem ei ole motiveerinud maaomanikke poollooduslikke kooslusi hooldama.

Poollooduslike koosluste andmebaasi tuleb täiendada vastavalt töös „Hinnang Haanja loodus - ja

linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide

praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ (Külvik 2011) toodule.

2.2.2.1 KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (OLULISED ORHIDEEDE KASVUALAD – 6210*)

Elupaigatüüpi kuivad niidud lubjarikkal mullal kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata

pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal (Paal 2007). Natura standardandmebaasis on koodiga

6210* niitusid Haanja loodusala territooriumil 33,8 hektarit. Natura elupaikade 6210 ja 6270

korrigeerimise projekti (Kattai, 2008) käigus analüüsiti Natura elupaigatüübi 6210 vas tavust

tegelikkusele. Analüüsist tulenevalt muudeti mitmete niitude elupaigatüübi kood 6210 kas 6270-ks

või 6510-ks. Nimetatud analüüsi tulemused (Kattai, 2008) on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumist. Vastavalt Kattai (2008) tööle ning faktile, et Haanja looduspargis leidub

lubjarikkaid muldi vaid väga vähesel määral, siis kuivi niitusid lubjarikkal mullal praktiliselt Haanjas

loodusalal ei esine. Sellest lähtuvalt on küsitav, kas elupaiku Haanja looduspargis üldse esineb.

Vajalik on uuesti inventeerida üle alad, mille kood Kattai (2008) töö käigus jäi muutmata. Praegu

on veel koodiga 6210 – 2,7 hektarit (MapInfo kiht “Niidud_inventeerida”) (Külvik jt 2011).

Kuna pole selge, kas Haanja loodusalal leidub elupaigatüüpi kuivad niidud lubjarikkal mullal, siis

pole määratletud ka pikaajalist kaitse-eesmärki. Täpsemad kaitse-eesmärgid saab määratleda

peale niiduelupaikade inventeerimist.

Kaitse-eesmärk

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga levikuandmete täpsustamine. Inventeerida 2,7 ha niidualasid

❖ Meetmed

➢ Koodiga 6210 alade inventeerimine selgitamaks nende vastavust elupaigatüübile kuivad

niidud lubjarikkal mullal (2,7 ha)

➢ Natura standardandmebaasi ja vajadusel kaitse-eeskirja korrigeerimine vastavalt inventuuri

tulemustele

➢ Poollooduslike koosluste inventeerimine

79

2.2.2.2 LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)

Elupaigatüüpi 6270* kuuluvad lubjavaestel muldadel kasvavad pärisaruniidud ja paluniidud (Paal

2007). Niidud levivad kuivadel või parasniisketel muldadel, taimkate on kujunenud pikaaegse

karjatamise või niitmise mõjul. Natura standardandmebaasis on Haanja loodusalal elupaigatüübi

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal pindala 253,5 ha, kuid praegustele teadmistele tuginedes on

seda tüüpi niite Haanja loodusalal hinnanguliselt 63,9 ha. Erinevused Natura standardandmebaasi

ning tegelikkuse vahel tulenevad osaliselt sellest, et inventuuride ning varasemate andmete

kontrollimise käigus (Kattai, 2008) on mitmete niitude koodi 6270 muudetud ning omistatud neile

aladele elupaigatüübi 6510 kood. Samuti on elupaigatüübi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

pindala osaliselt ka vähenenud, näiteks ortofotode järgi on osad alad juba kinni kasvanud või on

alal maakasutus muutunud (nt tiik kaevatud). Tegelikku looduskaitselist väärtust (conservation

status) on puudulike andmete tõttu raske hinnata (Külvik jt 2011).

Elupaigatüübi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal looduskaitseline väärtus (conservation status) on

Natura standardandmebaasi kohaselt “C”. Reaalseid andmeid selle niiduelupaigatüübi

looduskaitselise seisundi kohta on vaid 27% -le niitude pindalast. Hinnang „A“ on omistatud 5,6 ha -

le (22%), hinnang „B“ 17,2 ha-le (68%) ning hinnang „C“ 2,6 ha-le (10%) niitudest. Kas hinnang “C”

vastab tegelikkusele, on olemasolevate puudulike andmete tõttu raske hinnata (Külvik jt 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud vähemalt 63,9 ha-l. Elupaiga looduskaitseline väärtus on vähemalt „C“

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga leviku ja seisundi andmete täpsustamine

➢ Elupaiga esinemine vähemalt 63,9 ha-l

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on olemas erinevad toetused

2. Tegutsevad põllumajandusettevõtted

➢ Negatiivsed tegurid

1. Elupaiga võsastumine

2. Võõrliikide võimalik levik (ida-kitsehernes, lupiin, Sosnovski karuputk) kooslusse

3. Valed hooldusvõtted (purustamine)

4. Niidukoosluste kadumine: niitmise ja karjatamise lõppemine, alade kasutamine

põllumaana, niitude väetamine, heinaseemne lisamine

5. Info puudumine toetuste kohta

❖ Meetmed

➢ Poollooduslike koosluste inventeerimine (26,4 ha)

➢ Niidualade taastamine (1)

80

➢ Niidualade regulaarne hooldus (1, 2, 3, 4)

Esmajärjekorras tuleb hooldada praegu veel heas seisus niite. Niidetud hein tuleb alalt eemaldada.

Purustamise tõttu tekib alale tihe kulukiht, mille tagajärjel muutub alade taimestikuline struktuur ja

liigiline koosseis. Purustamist võib kasutada ainult niitude taastamisel.

➢ Poollooduslike koosluste andmebaasi täiendamine

Poollooduslike koosluste andmebaasi tuleb täiendada vastavalt töös „Hinnang Haanja loodus - ja

linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide

praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ toodule.

➢ Natura standardandmebaasi korrigeerimine vastavalt inventuuri tulemustele

➢ Infopäevade korraldamine (5)

Poollooduslike koosluste hooldamiseks on võimalik taotleda erinevaid toetusi. Kuna infot toetuste

ja nende taotlemise kohta on vähe, tuleb kohalike elanike teavitamiseks korraldada infopäevad üks

kord aastas. Poollooduslike koosluste hooldamiseks mõeldud toetusi kasutatakse vähe. Toetuste

vähese kasutamise üheks põhjuseks võib olla vähene teadlikkus toetuste taotlemise võimalustest.

➢ Artiklite kirjutamine (5)

Et tõsta kohalike elanike teadlikkust nii poollooduslike koosluste hooldamise vajaduses t kui ka

erinevate toetuste taotlemise võimalustest tuleb kirjutada artiklid, mis on soovitatav avaldada

eelkõige kohalikes vallalehtedes.

➢ Talgute korraldamine poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks (1, 2, 4)

➢ Võõrliikide leviku kaardistamine ja (Sosnovski karuputke) tõrje (2)

2011. aasta suvel on Haanja looduspargi territooriumil kaardistatud ida-kitseherne levik. Koostöös

maaomanikega on vaja pidevalt kaardistada Sosnovski karuputke levik ning kavandada

levikualadele liigi tõrje.

2.2.2.3 NIISKUSLEMBESED KÕRGROHUSTUD (6430)

Niiskuslembeseid kõrgrohustuid esineb kitsaste ribadena jõgede ja järvede kallastel,

metsaservades (Paal 2007). Tegemist on servakooslustega, mis on olulised puhveralad. Natura

standardandmebaasis on niiskuslembeste kõrgrohustute p indala Haanja loodusalal 101,4 ha.

Tegelikult on 6430 koodiga niidualasid (Paali, 1997 järgi kood 241) 71,5 ha ning madalsoid (Paali,

1997 järgi kood 311) 205,2 hektarit, kokku 276,7 hektarit. Looduskaitseline väärtus „C“ (Külvik jt

2011). Elupaiga seisundiandmeid tuleb täpsustada.

Andmeid selle niiduelupaigatüübi looduskaitselisest seisundist on 25,2 hektari kohta

niiduandmebaasides. Väärtus „A“ on omistatud 2,8 ha-le (11%), väärtus „B“ 20,4 ha-le (81%) ning

väärtus „C“ 2 ha-le (8%) niitudest. Soode andmebaasi alusel on looduskaitseline väärtus “A” 0,7%

aladest ,“B” 39% aladest, “C” 58% aladest ning “D” 3% kõrgrohustute pindalast. Looduskaitseline

väärtus “C” võiks ka tegelikkusele vastata (Külvik jt 2011).

Kaitse-eesmärk

81

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud vähemalt 276,7 ha-l. Elupaiga looduskaitseline väärtus on vähemalt „C“

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga leviku ja seisundi andmete täpsustamine

➢ Elupaik on levinud vähemalt 276,7 ha-l, elupaiga looduskaitseline väärtus on vähemalt „C“

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on olemas erinevad toetused

➢ Negatiivsed tegurid

1. Elupaiga võsastumine

2. Võõrliikide võimalik levik (ida-kitsehernes, lupiin, Sosnovski karuputk) kooslusse

3. Niidukoosluste kadumine: niitmise ja karjatamise lõppemine, alade kasutamine

põllumaana, niitude väetamine, heinaseemne lisamine

4. Info puudumine toetuste kohta

82

❖ Meetmed

➢ Niidualade taastamine (1)

➢ Niidualade regulaarne hooldus (1, 2, 3)

Esmajärjekorras tuleb hooldada praegu veel heas seisus niite. Niidetud hein tuleb alalt eemaldada.

Purustamisega tekib alale tihe kulukiht, mille tõttu muutub alade taimestikuline struktuur ja liigiline

koosseis. Purustamise tagajärjel toimub ka pidev niitude pindala vähenemine (ei ole võimalik niita

põlluservi), seetõttu tuleb niitude hooldamisel vältida purustamist. Purustamist võib kasutada ainult

niitude taastamisel.

➢ Poollooduslike koosluste andmebaasi täiendamine

Poollooduslike koosluste andmebaasi tuleb täiendada vastavalt töös „Hinnang Haanja loodus - ja

linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide

praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ toodule.

➢ Võõrliikide leviku kaardistamine ja Sosnovski karuputke tõrje (2)

2011. aasta suvel on Haanja looduspargi territooriumil kaardistatud ida-kitseherne levik. Koostöös

maaomanikega on vaja pidevalt kaardistada Sosnovski karuputke levik ning kavandada

levikualadele liigi tõrje.

➢ Natura standardandmebaasi korrigeerimine vastavalt inventuuri tulemustele

➢ Infopäevade korraldamine (4)

Poollooduslike koosluste hooldamiseks on võimalik taotleda erinevaid toetusi. Kuna infot toetuste

ja nende taotlemise kohta on vähe, tuleb kohalike elanike teavitamiseks korraldada infopäevad üks

kord aastas. Poollooduslike koosluste hooldamiseks mõeldud toetusi kasutatakse vähe. Toetuste

vähese kasutamise üheks põhjuseks võib olla vähene teadlikkus toetuste taotlemise võimalustest.

➢ Artiklite kirjutamine (4)

Et tõsta kohalike elanike teadlikkust nii poollooduslike koosluste hooldamise vajadusest kui ka

erinevate toetuste taotlemise võimalustest, tuleb kirjutada sellekohaseid artiklid, mis on soovitatav

avaldada eelkõige kohalikes vallalehtedes. Poollooduslike koosluste hooldamiseks mõeldud

toetusi kasutatakse vähe. Toetuste vähese kasutamise üheks põhjuseks võib olla vähene

teadlikkus toetuste taotlemise võimalustest.

➢ Talgute korraldamine poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks (1, 3)

2.2.2.4 LAMMINIIDUD (6450)

Lamminiitude kõige iseloomulikumaks tunnuseks on perioodilised üleujutused, mis esinevad

enamasti kevadel ning mille käigus rikastub muld toitainetega. Natura standardandmebaasi

andmetel on lamminiite Haanja looduspargis 33,81 ha, tegelikult vaid 8,9 ha. Natura

standardandmebaasis on lamminiitude looduskaitseliseks väärtuseks “C”. Kas see hinnang ka

tegelikkusele vastab on raske hinnata, sest olemasolevates andmebaasides ei ole andmeid nende

alade Natura looduskaitselise väärtuse kohta (Külvik jt 2011).

83

Kohtades, kus koprapaisud takistavad hooldust või taastamist, tuleb suhelda kohalike jahimeeste

ja Keskkonnaametiga, et leida olukorrale lahendus. Märgade niitude hooldamisel võib tekkida

vajadus truupide rajamiseks.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud vähemalt 8,9 ha-l. Elupaiga looduskaitseline väärtus on vähemalt „C“

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga leviku ja seisundi andmete täpsustamine

➢ Elupaik on levinud vähemalt 8,9 ha-l.

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on olemas erinevad to etused

➢ Negatiivsed tegurid

1. Elupaiga võsastumine

2. Võõrliikide võimalik levik (ida-kitsehernes, lupiin, Sosnovski karuputk) kooslusse

3. Niidukoosluste kadumine: niitmise ja karjatamise lõppemine, alade kasutamine

põllumaana, niitude väetamine, heinaseemne lisamine

4. Info puudumine toetuste kohta

5. Koprapaisud

84

❖ Meetmed

➢ Niidualade taastamine (1)

➢ Niidualade regulaarne hooldus (1, 2, 3)

Esmajärjekorras tuleb hooldada praegu veel heas seisus niite. Niidetud hein tuleb alalt eemaldada.

Purustamisega tekib alale tihe kulukiht, mille tõttu muutub alade taimestikuline struktuur ja liigiline

koosseis. Purustamise tagajärjel toimub ka pidev niitude pindala vähenemine (ei ole võimalik niita

põlluservi), seetõttu tuleb niitude hooldamisel vältida purustamist. Purustamist võib kasutada ainult

niitude taastamisel.

➢ Poollooduslike koosluste andmebaasi täiendamine

Poollooduslike koosluste andmebaasu tuleb täiendada vastavalt töös „Hinnang Haanja loodus - ja

linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide

praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ toodule.

➢ Võõrliikide leviku kaardistamine ja Sosnovski karuputke tõrje (2)

2011. aasta suvel on Haanja looduspargi territooriumil kaardistatud ida-kitseherne levik. Koostöös

maaomanikega on vaja pidevalt kaardistada Sosnovski karuputke levik ning kavandada

levikualadele liigi tõrje.

➢ Natura standardandmebaasi korrigeerimine vastavalt inventuuri tulemustele

➢ Infopäevade korraldamine (4)

Poollooduslike koosluste hooldamiseks on võimalik taotleda erinevaid toetusi. Kuna infot toetuste

ja nende taotlemise kohta on vähe, tuleb kohalike elanike teavitamiseks korraldada infopäevad.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks mõeldud toetusi kasutatakse vähe. Toetuste vähese

kasutamise üheks põhjuseks võib olla vähene teadlikkus toetuste taotlemise võimalustest.

➢ Artiklite kirjutamine (5)

Et tõsta kohalike elanike teadlikkust nii poollooduslike koosluste hooldamise vajadusest kui ka

erinevate toetuste taotlemise võimalustest tuleb kirjutada art iklid, mis on soovitatav avaldada

eelkõige kohalikes vallalehtedes.

➢ Talgute korraldamine poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks (1, 3)

➢ Koprapaisude lammutamine (5)

Vajadusel tuleb koprapaisud lammutada.

➢ Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalike truupide vajaduse väljaselgitamine ja

truupide paigaldamine, ca 20 tk (1)

2.2.2.5 AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)

Tegemist on niiske pärisaruniidu kasvukohatüübiga, kuhu arvatakse ka kaua aega tagasi (~ 30 a)

sööti jäetud põllumaad, mille looduslik taimkate on peaaegu taastunud (Paal 2007). Tegemist on

vähesel määral väetatud olnud niitude või söötidega, kus on taastunud enam-vähem looduslik

taimkate. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud on ühelt poolt olulised puhveraladena

väärtuslikumate elupaikade vahel, teiselt poolt aga väärtuslikud maastikuilme kujundajad.

85

Natura standardandmebaasi kohaselt on elupaigatüüpi 6510 Haanja looduspargi territooriumil

101,4 ha, tegelik pindala on oluliselt suurem, 171,3 ha. Natura standardandmebaasis on aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude looduskaitseliseks väärtuseks “A”. Andmeid selle

niiduelupaigatüübi looduskaitselise seisundi kohta on vaid 8% -le (13 hektarit) niitudest.

Looduskaitseline väärtus „A“ on omistatud 3,6 ha-le (28%), „B“ 2,5 ha-le (19%) ning „C“ 6,9 ha-le

(53%) niitudest. Tõenäoliselt on 6510 puhul looduskaitseline väärtus “A” siiski ülehinnatud (Külvik jt

2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud vähemalt 171,3 ha-l. Elupaiga looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga leviku ja seisundi andmete täpsustamine

➢ Elupaik on levinud vähemalt 171,3 ha-l. Elupaiga looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on olemas erinevad toetused

❖ Negatiivsed tegurid

1. Elupaiga võsastumine

2. Võõrliikide võimalik levik (ida-kitsehernes, lupiin, Sosnovski karuputk) kooslusse

3. Niidukoosluste kadumine: niitmise ja karjatamise lõppemine, alade kasutamine

põllumaana, niitude väetamine, heinaseemne lisamine

4. Info puudumine toetuste kohta

❖ Meetmed

➢ Niidualade taastamine (1)

➢ Niidualade regulaarne hooldus (1, 2, 3)

Esmajärjekorras tuleb hooldada praegu veel heas seisus niite. Niidetud hein tuleb alalt eemaldada.

Purustamisega tekib alale tihe kulukiht, mille tõttu muutub alade taimestikuline struktuur ja liigiline

koosseis. Purustamise tagajärjel toimub ka pidev niitude pindala vähenemine (ei ole võimalik niita

põlluservi), seetõttu tuleb niitude hooldamisel vältida purustamist. Purustamis t võib kasutada ainult

niitude taastamisel.

➢ Poollooduslike koosluste andmebaasi täiendamine

Poollooduslike koosluste andmebaasi tuleb täiendada vastavalt töös „Hinnang Haanja loodus - ja

linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi li ikide ja elupaigatüüpide

praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ toodule.

➢ Võõrliikide leviku kaardistamine ja Sosnovski karuputke tõrje (2)

2011. aasta suvel on Haanja looduspargi territooriumil kaardistatud ida-kitseherne levik. Koostöös

maaomanikega on vaja pidevalt kaardistada Sosnovski karuputke levik ning kavandada

levikualadele liigi tõrje.

➢ Natura standardandmebaasi korrigeerimine vastavalt inventuuri tulemustele

86

➢ Infopäevade korraldamine (4)

Poollooduslike koosluste hooldamiseks on võimalik taotleda erinevaid toetusi. Kuna infot toetuste

ja nende taotlemise kohta on vähe, tuleb kohalike elanike teavitamiseks korraldada infopäevad.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks mõeldud toetusi kasutatakse vähe. Toetuste vähese

kasutamise üheks põhjuseks võib olla vähene teadlikkus toetuste taotlemise võimalustest.

➢ Artiklite kirjutamine (4)

Et tõsta kohalike elanike teadlikkust nii poollooduslike koosluste hooldamise vajadusest kui ka

erinevate toetuste taotlemise võimalustest tuleb kirjutada artiklid, mis on soovitatav avaldada

eelkõige kohalikes vallalehtedes.

➢ Talgute korraldamine poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks (1, 3)

2.2.3 Sooelupaigad

Elupaikade kihti tuleb täiendada vastavalt töös „Hinnang Haanja loodus - ja linnualal leiduvate

Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja

ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ (Külvik 2011) toodule.

2.2.3.1 RABAD (7110*)

Rabad on soode arengu viimane aste, taimede surnud osadest ladestuv turvas on nii tüse, et

taimede juured ei küüni enam toitaineterikka veeni ning seetõttu toimub toitumine üksnes

sademete arvelt. Taimestikus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed, puisrabades kasvab

mände, harva ka kaski (Paal 2007). Natura standardandmebaasi alusel on rabasid Haanja

looduspargis 16,9 ha, sellises ulatuse neid ka Haanja looduspargis esineb. Rabade

looduskaitseline väärtus on kõrge (looduskaitseline väärtus „A“) (Külvik jt 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud 16,9 ha-l. Elupaiga looduskaitseline väärtus on „A“

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud 16,9 ha-l. Elupaiga looduskaitseline väärtus on „A“

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. 82 % rabade pindalast asub sihtkaitsevööndis (Külvik jt 2011)

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kuivendamine

❖ Meetmed

➢ Vooluveekogude hooldamise üldiste põhimõtete järgimine (1)

87

Rabade kaitseks otseseid tegevusi ei kavandata, soode hea seisundi püsimiseks tuleb tagada

võimalikult suurel pindala sookoosluste looduslik areng ning säilitada soode looduslik veerežiim

(Külvik jt 2011). Vajalik on korrigeerida elupaikade andmebaasi vastavalt töös „Hinnang Haanja

loodus- ja linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja

elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ toodule.

2.2.3.2 SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140)

Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel, siirdesoo on vaheaste madalsoo arengul

rabaks (Paal 2007). Madalamates lohkudes säilib kaua madalsootaimestik, samal ajal kõrgematel

kohtadel kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslusele iseloomulikke liike (nt sookail). Natura

standardandmebaasi alusel on siirde- ja õõtsiksoid Haanja looduspargis 16,9 ha, tegelikult esineb

neid 99,5 ha-l (madalsoid 23,4 ha, siirdesoid 76,1 ha).

Natura standardandmebaasi kohaselt on siirde- ja õõtsiksoode looduskaitseline väärtus “C”.

Tegelikkuses on siirdesoode seisund Haanja looduspargis aga isegi parem. Looduskaitseline

väärtus “A” on 45% aladest, “B” 37% aladest ning “C” 17% siirdesoode pindalast (Külvik jt 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Siirde- ja õõtsiksoid esineb 99,5 ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Siirde- ja õõtsiksoid esineb 99,5 ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. 44 % siirde-ja õõtsiksoode pindalast asub sihtkaitsevööndis (Külvik jt 2011)

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kuivendamine

❖ Meetmed

➢ Vooluveekogude hooldamise üldiste põhimõtete järgimine (1)

Soode kaitseks täiendavaid tegevusi ei kavandata, soode hea seisundi püsimiseks tuleb tagada

võimalikult suurel pindalal sookoosluste looduslik areng ning säilitada soode looduslik veerežiim

(Külvik jt 2011). Vajalik on korrigeerida elupaikade andmebaasi vastavalt töös „Hinnang Haanja

loodus- ja linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja

elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ toodule.

88

2.2.3.3 NOKKHEINAKOOSLUSED (7150)

Natura standardandmebaasis on välja toodud nokkheinakooslused (0,001% Haanja loodusala

pindalast). Nokkheinakooslused esinevad Eestis rabaälvestes ning on üks osa rabadele

iseloomulikest taimekooslustest. Sellest lähtuvalt ei ole vajadust seda “Loodusdirektiivi”

elupaigatüüpi Eestis iseseisva tüübina käsitleda (Paal, J. 2007). Nokkheinakooslused on rabadega

kaasnev elupaik.

2.2.3.4 ALLIKAD JA ALLIKASOOD (7160)

Allikasood on olulised kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Allikad ja allikasoode looduskaitseline

väärtus on Natura standardandmebaasi kohaselt “C” (0,001 % Haanja loodusala pindalast). ELF

soode inventuuri käigus on Haanja looduspargis leitud kaks allikasood kogupindalaga 4,5 hektarit .

Mõlema ala looduskaitselist väärtust on hinnatud hindega “B”. Mõlemad alad asuvad

sihtkaitsevööndites (Külvik jt 2011). Elupaigatüüp allikad ja allikasood on küll kantud Natura

standardandmebaasi, kuid puudub Haanja looduspargi kaitse-eeskirja eelnõus.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud 4,5 ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud 4,5 ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Alad asuvas sihtkaitsevööndis

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kuivendamine

❖ Meetmed

➢ Vooluveekogude hooldamise üldiste põhimõtete järgimine (1)

Allika ja allikasoode kaitseks täiendavaid tegevusi ei kavandata, alade hea seisundi püsimiseks

tuleb tagada võimalikult suurel pindalal sookoosluste looduslik areng ning säilitada soode loodusl ik

veerežiim (Külvik jt 2011). Vajalik on korrigeerida andmebaasi vastavalt töös „Hinnang Haanja

loodus- ja linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja

elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ toodule.

Allikad ja allikasood (7160) tuleb lisada Haanja looduspargi kaitse-eeskirja kaitse-

eesmärkidesse.

89

2.2.3.5 NÕRGLUBJA-ALLIKAD (7220*)

Nõrglubja-allikate looduskaitseline väärtus on Natura standardandmebaasi kohaselt “A” (0,001 %

Haanja loodusala pindalast). Mõnede ekspertide arvates võib selline elupaik esineda Rõuge

Ööbikuorus ja ehk ka Tindiorus, kust on ajalooliselt teateid allikalubja kaevandamisest põldude

lupjamiseks. Paraku pole kaitsekorralduskava koostajatel olnud kättesaadavad täpsem ad

inventuuriandmed selle elupaigatüübi kohta Haanja looduspargis (Külvik jt 2011).

Kuna pole selge, kas Haanja loodusalal leidub elupaigatüüpi nõrglubja-allikad, siis pole

määratletud ka pikaajalist kaitse-eesmärki. Täpsemad kaitse-eesmärgid saab määratleda peale

elupaikade inventeerimist.

Kaitse-eesmärk

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

1. Elupaiga levikuandmete täpsustamine

❖ Meetmed

✓ Elupaigatüübi nõrglubja-allikad inventeerimine

2.2.3.6 LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)

Elupaigatüüp hõlmab nii liigirikkaid madalsoid kui ka soostuvaid niitusid. Tegemist on keskmiselt

või hästi lagunenud turbakihiga aladega, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Natura

standardandmebaasi andmetel on liigirikkad madalsood Haanja looduspargis levinud 67,6 ha,

kaardistatud on seda elupaigatüüpi 76,6 ha-l. Natura standardandmebaasi andmetel on liigirikaste

madalsoode looduskaitseline väärtus “C”, tegelikkuses aga “B” (Külvik jt 2011).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud 76,6 ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaik on levinud 76,6 ha-l, elupaigatüübi looduskaitseline väärtus on vähemalt „B“

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kuivendamine

❖ Meetmed

➢ Vooluveekogude hooldamise üldiste põhimõtete järgimine (1)

Liigirikaste madalsoode hea seisundi püsimiseks tuleb tagada võimalikult suurel pindalal

sookoosluste looduslik areng ning säilitada soode looduslik veerežiim (Külvik jt 2011). Vajalik on

90

korrigeerida elupaikade andmebaasi vastavalt töös „Hinnang Haan ja loodus- ja linnualal leiduvate

Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja

ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta“ toodule.

2.2.4 Liivakivipaljandid

2.2.4.1 LIIVAKIVIPALJANDID (8220)

Haanja looduspargis leidub elupaigatüüpi liivakivipaljandid kaitseala loodeosas Hinni kanjonis.

Elupaigatüübi pindala on 0,05 ha, elupaigatüübi looduskaitseline väärtus on hinnatud hindega „B“.

Liivakivipaljandite looduskaitseline väärtus on Natura standardandmebaasi kohaselt “C” (pindala

0,001 % Haanja loodusala pindalast).

Hinni kanjon ja allikas paiknevad Haanja looduspargi loodeosas Kahrila järve kirdekalda lähedal.

Hinni kanjon on 15-20 m sügavune suure langusega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline oja

(Enni oja), mis on sügavalt lõikunud Gauja lademe Sietini kihistiku liivakividesse. Oru järskudel

pervedel paljandub ca 180 m ulatuses ühel või mõlemal kaldal valge, hallikasvalge ja kollakas

põimjaskihiline liivakivi kuni 5 m kõrguste, valdavalt järskude seinte ja pankadena. Kohati on

pangad orienteeritud mööda lõhe pindu. Liivakivis on uurdeid. Valdavalt on tegemist oja pinnast

kõrgemal olevate kuivade uuretega sügavusega kuni 2 m, mis on ilmselt inimkäte poolt laiendatud .

Vasakul kaldal on vee pinnal ka üks väike allikakoobas. Kõige suurem kuiv koobas on kanjoni

allavoolu osa paremas kaldas. See 5 m sügavune koobas, mille kõrgus ulatub 1,5 meetrini ja ava

laius alt on 2 m asub ojast eemal ja on ilmselt põhiliselt inimeste poolt kaevatud

(http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=1040203433).

Elupaigatüüp liivakivipaljandid jääb Hinni sihtkaitsevööndisse, mille kaits e-eesmärk on

liivakivipaljandite kaitse, looduse mitmekesisuse suurendamine ja säilitamine ning maastikuilme

säilitamine.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Hinni kanjoni paljand on säilinud

➢ Elupaigatüübi pindala on 0,05 ha ja looduskaitseline väärtus „B“

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Hinni kanjoni paljand on säilinud

➢ Elupaik liivakivipaljandid on säilinud, elupaigatüübi pindala on 0,05 ha ja looduskaitseline

väärtus „B“

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

91

1. Külastust suunab oru põhja ehitatud õpperada

2. Hinni kanjonit ümbritseb mets, mis kaitseb külgerosiooni eest

➢ Negatiivsed tegurid

1. Paljandi kahjustamine turistide poolt (nimetähtede kraapimine jms)

2. Varingud

3. Elupaiga ulatus ei ole täpselt määratud

❖ Meetmed

➢ Hinni kanjoni külastuskoormuse reguleerimine (1)

Hinni kanjoni külastuse reklaamimisega tuleb olla pigem tagasihoidlik, koht ei sobi

bussiekskursioonidele – mitukümmend inimest korraga rajale ei mahu (Palo 2007).

➢ Elupaiga levikuala suuruse täpsustamine (3)

➢ Kanjonit vahetult ümbritseval metsaalal rakendada üldisi metsamajandamise põhimõtteid

(lisa 5) (2)

2.2.5 Metsad

Haanja looduspargi metsaelupaikade andmekihid tuleb korrastada vastavalt töös “Hinnang Haanja

loodus- ja linnualal leiduvate Natura standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja

elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse ning planeeritavate eesmärkide kohta” (Külvik 2011)

toodule. Haanja looduspargis leiduvad metsaelupaigad on esitatud joonisel 9.

Natura 2000 andmevormi kohaselt oli loodusdirektiivi metsaelupaiku 4,25 % -l tollasest Haanja

looduspargist. Uuenenud inventuuriandmeid ja pindala arvesse võttes on loodusdirektiivi

metsaelupaiku 4,03%-l looduspargi territooriumist. Natura standardandmevormi andmestikuga

võrreldes võib selgelt mitterahuldavaks hinnata vanade kuusikute osakaalu ning tähelepanu

vajavaks laialehiste metsade osakaalu. Kuusikud on antud piirkonna mullastikule tüüpilised

metsaelupaigatüübid ja seega Haanja looduspark nende kaitse nn vastutusala (Külvik jt 2011).

92

Joonis 9. Haanja looduspargi metsaelupaigad

93

2.2.5.1 VANAD LOODUSMETSAD (9010*)

Sellesse laia elupaigatüüpi kuuluvad mitmete kasvukohatüübirühmade metsad. Elupaigatüüp

hõlmab nii looduslikke vanu metsi kui ka looduslike häiringute aladel uuenevaid igas

vanuseastmes puistuid (Palo 2011)

Natura standardandmebaasi andmetel esineb vanade loodusmetsade elupaigatüüpi 1,5 % Haanja

loodusala territooriumist (253,54 ha). Koos potentsiaalsete elupaikadega on Haanja loodusalal

kokku kaardistatud 318, 68 ha loodusmetsi, neist sihtkaitsevööndis 260,66 ha ja piiranguvööndis

58,02 ha (Külvik jt 2011). Sihtkaitsevööndisse jäävate vanade loodusmetsade esinduslikkus on

esitatud tabelis 9.

Tabel 9

Sihtkaitsevööndisse jäävate vanade loodusmetsade esinduslikkus (Külvik jt 2011)

A B C KOKKU Potentsiaalsed

elupaigad

KOKKU koos

potentsiaalsete elupaikadega

Looduslik skv (ha) 33,58 69,21 47,19 149,98 53,98 203,96

Hooldatav skv

(ha) 10,64 26 11,38 48,02 8,68 56,7

Kokku (ha) 44,22 95,21 58,57 198 62,66 260,66

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Sihtkaitsevööndis olevad metsad on säilinud 260,66 ha-l ja nende esinduslikkus pole

vähenenud (tabel 9)

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga esinemine vähemalt 260,66 ha-l

➢ Sihtkaitsevööndis olevate metsade esinduslikkus pole vähenenud (tabel 9)

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Koos potentsiaalsete aladega on Haanja loodusala sihtkaitsevööndites Natura

standardandmebaasile vastaval hulgal vanu loodusmetsi

2. Natura metsatoetuste olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. 58,02 hektarit (koos potentsiaalse elupaigatüübiga) vanadest loodusmetsadest asub

piiranguvööndis, kus metsade majandamine on lubatud ja seega pole tagatud

väärtuslike metsade säilimine

2. Eraomanike negatiivne suhtumine piirangutesse

3. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

94

4. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

5. Valed hooldusvõtted radade hooldamisel

❖ Meetmed

➢ Andmekihtide korrastamine

Andmekihid tuleb korrastada vastavalt töös “Hinnang Haanja loodus - ja linnualal leiduvate Natura

standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse

ning planeeritavate eesmärkide kohta” toodule

➢ Metsaelupaikade inventuur (1)

➢ Infopäevad (2,3, 4)

Infopäevade korraldamine metsatoetuste tutvustamiseks, metsade säästva majandamise

tutvustamiseks. Infopäevi tuleb korraldada üks kord aastas.

➢ Metsateede ja -radade korrastamine ja ohutuse tagamine. (5)

Vajadusel murdunud ja ohtlike puude koristamine kuni 5 m kauguselt raja servast. Erivajadusel

ohtlike puude likvideerimine rajast kaugusel, mis vastab kuni ½ metsa kõrgusest, eesmärgiga

tagada rajal (metsateedel) liikujate ohutus. Sihtkaitsevööndist puitu ei eemaldata, v.a see puit, mis

on langenud teele ja mille metsa vedamine võib metsapinnast kahjustada. Kogu puit, mis asub

sihtkaitsevööndis rajast väljaspool, peab sinna maha jääma.

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (2, 3, 5)

2.2.5.2 VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)

Vanad laialehised metsad esinevad kõige parema troofsusega ning kogu aasta jooksul veega hästi

varustatud karbonaadirikastel muldadel (Paal 2007).

Natura standardandmebaasi andmetel esineb vanade laialehiste metsade elupaigatüüpi 0,2 %

Haanja loodusala territooriumist (33,81 ha). Koos potentsiaalsete elupaikadega on Haanja

loodusalal kokku kaardistatud 21,33 ha vanu laialehiseid metsi, neist sihtkaitsevööndis 19 ha ja

piiranguvööndis 2,33 ha. Elupaigatüübi def initsiooni täpsustumise tõttu on osa elupaigast arvatud

elupaigatüüpi 9180, tõenäoliselt pole metsade pindala vähenenud (Külvik jt 2011).

Sihtkaitsevööndisse jäävate vanade laialehiste metsade esinduslikkus on esitatud tabelis 10.

Tabel 10

Sihtkaitsevööndisse jäävate vanade laialehiste metsade esinduslikkus

A B C KOKKU Potentsiaalsed

elupaigad

KOKKU koos

potentsiaalsete elupaikadega

Looduslik skv (ha) 3,28 5,55 0 8,83 7,23 16,06

Hooldatav skv (ha) 0 0 2,94 2,94 0 2,94

95

A B C KOKKU Potentsiaalsed

elupaigad

KOKKU koos potentsiaalsete elupaikadega

Kokku (ha) 3,28 5,55 2,94 11,77 7,23 19,00

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Sihtkaitsevööndis olevad metsad on säilinud 19 ha-l ja nende esinduslikkus pole vähenenud

(tabel 10)

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga esinemine vähemalt 19 ha-l

➢ Sihtkaitsevööndi metsade esinduslikkus pole vähenenud (tabel 10)

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Natura metsatoetuste olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. 2,33 ha hektarit (koos potentsiaalse elupaigatüübiga) vanadest laialehistest metsadest

asub piiranguvööndis, kus metsade majandamine on lubatud

2. Ka koos potentsiaalsete aladega pole Haanja loodusala sihtkaitsevööndites

standardandmebaasis esitatud hulgal vanu laialehiseid metsi

3. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

4. Eraomanike negatiivne suhtumine piirangutesse

5. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

❖ Meetmed

➢ Andmekihtide korrastamine ja standardandmebaasi andmete vastavusse v iimine

tegelikkusega

Andmekihid tuleb korrastada vastavalt töös “Hinnang Haanja loodus - ja linnualal leiduvate Natura

standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse

ning planeeritavate eesmärkide kohta” toodule.

➢ Metsaelupaikade inventuur (1, 2)

➢ Infopäevad (3, 4)

Infopäevade korraldamine metsatoetuste tutvustamiseks, metsade säästva majandamise

tutvustamiseks. Infopäevi tuleb korraldada üks kord aastas.

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (3, 5)

2.2.5.3 ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)

Rohunditerikkad kuusikud levivad hea veevarustusega ning toitaineterikka pehme

mullahuumusega aladel maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil

96

ja sooservades. Puurindes valitseb harilik kuusk, kuid kaasneda võivad ka laialehised liigid (Paal

2007). Rohunditerikkad kuusikud on Haanja loodusalale tüüpilised metsaelupaigatüübid, Haanja

loodusala on selle elupaigatüübi kaitse nn vastutusala (Külvik jt 2011).

Natura standardandmebaasi andmetel esineb rohunditerikkaid kuusikuid 2,3 % Haanja loodusala

territooriumist (388,76 ha). Koos potentsiaalsete elupaikadega on Haanja loodusalal kokku

kaardistatud 260,18 ha rohunditerikkaid kuusikuid, neist sihtkaitsevööndis 245,5 ha ja

piiranguvööndis 14,68 ha. Selline lahknevus numbrites tuleneb asjaolust, et esmaste

inventuuridega ülehinnati kuusikute osatähtust ja loeti elupaikade pindalasse sinna mittekuuluvaid

alasid (nt niite, soid jne). Sihtkaitsevööndisse jäävate rohundirikaste kuusikute esinduslikkus on

esitatud tabelis 11.

97

Tabel 11

Sihtkaitsevööndisse jäävate rohunditerikaste kuusikute esinduslikkus

A B C KOKKU Potentsiaalsed

elupaigad

KOKKU koos

potentsiaalsete elupaikadega

Looduslik skv (ha) 42,45 85,75 53,28 181,48 18,19 199,67

Hooldatav skv (ha) 29,43 12,09 0,6 42,12 3,71 45,83

Kokku (ha) 71,88 97,84 53,88 223,6 21,9 245,5

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Sihtkaitsevööndis olevad metsad on säilinud 245,5 ha-l ja nende esinduslikkus pole

halvenenud (tabel 11)

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga esinemine vähemalt 245,5 ha-l

➢ Sihtkaitsevööndis olevate metsade esinduslikkus pole vähenenud (tabel 11)

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Natura metsatoetuste olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. Standardandmebaasis toodud numbrid ei vasta tegelikkusele

2. Ka koos potentsiaalsete aladega pole Haanja loodusala sihtkaitsevööndites piisavalt

rohunditerikkaid kuusikuid

3. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

4. Valed hooldusvõtted radade hooldamisel

5. Eraomanike negatiivne suhtumine piirangutesse

6. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

98

❖ Meetmed

➢ Andmekihtide korrastamine ja võimalusel standardandmebaasi parandamine

Andmekihid tuleb korrastada vastavalt töös “Hinnang Haanja loodus - ja linnualal leiduvate Natura

standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse

ning planeeritavate eesmärkide kohta” toodule.

➢ Turismi/matkaradade parem planeerimine (3)

➢ Infopäevad (2, 4)

Infopäevade korraldamine metsatoetuste tutvustamiseks, metsade säästva majandamise

tutvustamiseks. Infopäevi tuleb korraldada üks kord aastas.

➢ Metsaelupaikade inventuur (1)

➢ Metsateede ja -radade korrastamine ja ohutuse tagamine. (4)

Vajadusel murdunud ja ohtlike puude koristamine kuni 5 m kauguselt raja servast. Erivajadusel

ohtlike puude likvideerimine rajast kaugusel, mis vastab kuni ½ metsa kõrgusest, eesmärgiga

tagada rajal (metsateedel) liikujate ohutus. Sihtkaitsevööndist puitu ei eemaldata, v.a see puit, mis

on langenud teele ja mille metsa vedamine võib metsapinnast kahjustada. Kogu puit, mis asub

sihtkaitsevööndis rajast väljaspool, peab sinna maha jääma.

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (3, 4, 5, 6)

2.2.5.4 OKASMETSAD OOSIDEL JA MOREENKUHJATISTEL (SÜRJAMETSAD – 9060)

Sürjametsade elupaigatüübi metsad esinevad moreenist kõrgendike (mõhnade, ooside ja voorte)

lagedel ning nõlvadel (Paal 2007).

Natura standardandmebaasi andmetel esineb sürjametsi 0,2 % Haanja loodusala territooriumist

(33,81 ha). Koos potentsiaalsete elupaikadega on Haanja loodusalal kokku kaardistatud 11,83 ha

sürjametsasid. Sihtkaitsevööndites potentsiaalseid elupaiku ei leidu, kokku sihtkaitsevööndites

8,34 ha sürjametsi. Piiranguvööndis leidub koos potentsiaalsete elupaikadega kokku 3,46 ha

sürjametsi.

Eeldatavalt olukord rahuldav, sest seda elupaigatüüpi võib küllaldaselt esineda ka piiranguvöönd is

paikades, kus teda pole kaardistatud. Osa varem kaardistatud aladest on nüüd tegelikkuses

elupaigatüüpide 9010* või 9050 koosseisus (Külvik 2011). Sihtkaitsevööndisse jäävate

sürjametsade esinduslikkus on esitatud tabelis 12.

Tabel 12

Sihtkaitsevööndisse jäävate sürjametsade esinduslikkus

A B C KOKKU Potentsiaalsed

elupaigad

KOKKU koos

potentsiaalsete elupaikadega

99

Looduslik skv (ha) 2,64 0,58 0 3,22 0 3,22

Hooldatav skv (ha) 3,18 1,72 0,22 5,12 0 5,12

Kokku (ha) 5,82 2,3 0,22 8,34 0 8,34

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Sihtkaitsevööndis olevad metsad on säilinud 8,34 ha-l ja nende esinduslikkus pole

vähenenud (tabel 12)

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga esinemine vähemalt 8,34 ha-l

➢ Sihtkaitsevööndi metsade esinduslikkus pole vähenenud (tabel 12)

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Natura metsatoetuste olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

2. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

❖ Meetmed

➢ Andmekihtide korrastamine

Andmekihid tuleb korrastada vastavalt töös “Hinnang Haanja loodus - ja linnualal leiduvate Natura

standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse

ning planeeritavate eesmärkide kohta” toodule.

➢ Infopäevad (1, 2)

Infopäevade korraldamine metsatoetuste tutvustamiseks, metsade säästva majandamise

tutvustamiseks. Infopäevi tuleb korraldada üks kord aastas.

➢ Metsaelupaikade inventuur (1)

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (1, 2)

2.2.5.5 SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)

Elupaigatüüpi kuuluvad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalameil kasvavad metsad,

kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevaditi sageli maapinnal, suvel

sügavamal (Paal 2007). Tegemist ei ole Haanja loodusalale tüüpilise elupaigatüübiga, kuid

eeldatavalt kujuneb seda elupaigatüüpi tulevikus juurde metsastunud sooheinamaade arvel (Külvik

jt 2011).

100

Natura standardandmebaasi andmetel esineb soostuvaid - ja soo-lehtmetsi 0,04 % Haanja

loodusala territooriumist (6,76 ha). Koos potentsiaalsete elupaikadega on Haanja loodusala kokku

kaardistatud 29,35 ha soostuvaid ja soo-lehtmetsasid, neist sihtkaitsevööndis 28,06 ha ja

piiranguvööndis 1,29 ha (Külvik jt 2011). Sihtkaitsevööndisse jäävate soostuvate ja soo -

lehtmetsade esinduslikkus on esitatud tabelis 13.

Tabel 13

Sihtkaitsevööndisse jäävate soostuvate ja soo-lehtmetsade esinduslikkus

A B C KOKKU Potentsiaalsed

elupaigad

KOKKU koos

potentsiaalsete elupaikadega

Looduslik skv (ha) 0 2,42 0 2,42 0 2,42

Hooldatav skv (ha) 11,84 13,8 0 25,64 0 25,64

Kokku (ha) 11,84 16,22 0 28,06 0 28,06

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Sihtkaitsevööndis olevad metsad on säilinud 28,06 ha-l ja nende esinduslikkus pole

halvenenud (tabel 13)

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga esinemine vähemalt 28,06 ha-l

➢ Sihtkaitsevööndi metsade esinduslikkus pole vähenenud (tabel 13)

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Haanja looduspargi sihtkaitsevööndites on standardandmebaasile vastaval hulgal

soostuvaid ja soo-lehtmetsi

2. Natura metsatoetuste olemasolu

➢ Negatiivsed tegurid

1. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

2. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

❖ Meetmed

➢ Andmekihtide korrastamine

Andmekihid tuleb korrastada vastavalt töös “Hinnang Haanja loodus - ja linnualal leiduvate Natura

standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse

ning planeeritavate eesmärkide kohta” toodule.

➢ Metsaelupaikade inventuur

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (1, 2)

➢ Infopäevad (1)

101

Infopäevade korraldamine metsatoetuste tutvustamiseks, metsade säästva majandamise

tutvustamiseks. Infopäevi tuleb korraldada üks kord aastas.

2.2.5.6 SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*)

Siirdesoo- ja rabametsade puude liituvus on suurem kui 0,3 ja puude keskmine kõrgus küünib üle

4 meetri, turbalasundi tüsedus on üle 30 cm (Paal 2007). Siirdesoo- ja rabametsade elupaigatüüp

pole Haanja maastikule väga tüüpiline. Siirdesoo- ja rabametsad piiravad väikesi soid, mida

tõenäoliselt esineb veelgi laiemalt väikeste tükkidena (Külvik jt 2011).

Natura standardandmebaasi andmetel esineb siirdesoo- ja rabametsi 0,01 % Haanja loodusala

territooriumist (1,69 ha). Haanja loodusalal on kokku kaardistatud 18,98 ha siirdesoo - ja

rabametsasid, neist sihtkaitsevööndis 17,45 ha ja piiranguvööndis 1,53 ha. Sihtkaitsevööndisse

jäävate siirdesoo- ja rabametsade esinduslikkus on esitatud tabelis 14.

Tabel 14

Sihtkaitsevööndisse jäävate siirdesoo- ja rabametsade esinduslikkus

A B C KOKKU Potentsiaalsed

elupaigad

KOKKU koos

potentsiaalsete elupaikadega

Looduslik skv 0 8,84 0 8,84 0 8,84

Hooldatav skv 3,87 0 4,74 8,61 0 8,61

Kokku 3,87 8,84 4,74 17,45 0 17,45

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Sihtkaitsevööndis olevad siirdesoo- ja rabametsad on säilinud 17,45 ha-l ja nende

esinduslikkus pole vähenenud (tabel 14)

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga esinemine vähemalt 17,45 ha-l

➢ Sihtkaitsevööndi metsade esinduslikkus pole vähenenud (tabel 14)

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Natura metsatoetuste olemasolu

2. Haanja looduspargi sihtkaitsevööndites on standardandmebaasile vastaval hulgal

siirdesoo- ja rabametsi

➢ Negatiivsed tegurid

1. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

2. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

102

103

❖ Meetmed

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (1, 2)

➢ Andmekihtide korrastamine

Andmekihid tuleb korrastada vastavalt töös “Hinnang Haanja loodus- ja linnualal leiduvate Natura

standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse

ning planeeritavate eesmärk ide kohta” toodule.

➢ Infopäevad (1)

Infopäevade korraldamine metsatoetuste tutvustamiseks, metsade säästva majandamise

tutvustamiseks. Infopäevi tuleb korraldada üks kord aastas.

2.2.5.7 RUSUKALLETE JA JÄÄRAKUMETSAD (9180*)

Eestis esineb see elupaigatüüp peamiselt Põhja-Eesti klindi jalamil ning Põhja-Eesti jõgede

kanjonorgudes ning Lääne-Eesti klindi paekõvikute rusukalletes, vähemal määral ka Lõuna-Eesti

uhtorgudes ja ürgorunõlvadel kohtades, kus neid pole otstarbekas käsitleda vanade laialehiste

metsadena (Palo 2010).

Haanja looduspargi alal oli see elupaigatüüp varem liidetud elupaigatüübi 9020* alla. Erinevalt

tüübist 9020* on selle kitsama elupaigatüübi esinduslikkus tavaliselt väga hea. Elupaigatüüp tuleks

lisada Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiks.

Rusukallete ja jäärakumetsade elupaigatüüpi on Haanja looduspargi sihtkaitsevööndites

kaardistatud kokku 14,57 ha-l, levinud on see elupaigatüüp Haanja looduspargis kindlasti

laiemaltki, kuid seda pole kaardistatud. Säilimisperspektiiv sellel elupaigatüübil on üld juhul parem

kui teistel elupaigatüüpidel, sest on majanduslikult raskesti kasutusele võetav (Külvik jt 2011).

Sihtkaitsevööndisse jäävate rusukallete ja jäärakumetsade esinduslikkus on esitatud tabelis 15.

Tabel 15

Sihtkaitsevööndisse jäävate rusukallete ja jäärakumetsade esinduslikkus

A B C KOKKU Potentsiaalsed

elupaigad

KOKKU koos

potentsiaalsete elupaikadega

Looduslik skv 8,72 0,96 3,7 13,38 0 13,38

Hooldatav skv 0 1,19 0 1,9 0 1,19

Kokku 8,72 2,15 3,7 14,57 0 14,57

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

104

➢ Sihtkaitsevööndis olevad rusukallete ja jäärakumetsad on säilinud 14,57 ha-l ja nende

esinduslikkus pole vähenenud (tabel 15)

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Elupaiga esinemine vähemalt 14,57 ha-l

➢ Sihtkaitsevööndi metsade esinduslikkus pole vähenenud (tabel 15)

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Natura metsatoetuste olemasolu

2. Tegemist on majanduslikult raskesti kasutusele võetava metsaga

➢ Negatiivsed tegurid

1. Vähene teadlikkus väärtustest ning nende säilimiseks vajalikest tegevustest

2. Ebasobiv raietegevus piiranguvööndi metsades

❖ Meetmed

➢ Metsade majandamise üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (1, 2)

➢ Andmekihtide korrastamine

Andmekihid tuleb korrastada vastavalt töös “Hinnang Haanja loodus- ja linnualal leiduvate Natura

standardandmebaasis nimetatud direktiivi liikide ja elupaigatüüpide praeguse seisundi ja ulatuse

ning planeeritavate eesmärkide kohta” toodule.

➢ Infopäevad (1)

Infopäevade korraldamine metsatoetuste tutvustamiseks, metsade säästva majandamise

tutvustamiseks. Infopäevi tuleb korraldada üks kord aastas.

2.2.5.8 SANGLEPA JA HARILIKU SAAREGA LAMMIMETSAD(91E0*)

Tegemist on üleujutusalade metsadega, mis kasvavad kihilistel, tulvavete poolt kohale kantud

ainese setetel jõe- ja ojalammidel või madalatel järveäärsetel aladel (Palo 2011). Tüüpi 91E0

Haanja looduspargis arvestatavalt ei esine, kuna alal puuduvad laia lammiga jõed.

2.3 MAASTIK, PARGID JA ÜKSIKOBJEKTID

2.3.1 Pärandmaastikud

2.3.1.1 MAASTIKULINE LIIGENDATUS JA PÕLLUMAJANDUSLIK MAAKASUTUS

Haanja kõrgustiku suur maastikuline liigendatus tuleneb eelkõige pinnavormide rohkusest ja

sellega seotud maakatte paigutusest, millest tulenevalt lagedad alad vahelduvad metsastega.

Peamiselt koosneb Haanja looduspark traditsiooniliselt põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatud

maast. Haanja looduspargi alale on iseloomulik, et põliseid järjepidevaid metsaalasid on suhteliselt

105

vähe (Tuhkrijärve ümbruses, Kütiorus). Haanja loodusparki iseloomustab f ragmenteeritud

maakasutus, mis tuleneb vahelduvast reljeef ist ja sellega kaasnevatest mitmekesistest lo oduslikest

tingimustest ning ajalooliselt väljakujunenud maaomandi struktuurist (Soesoo, Hade 2005) ning

maakasutuse iseloomust.

Viimase 60 aasta jooksul on ala olulisel määral metsa kasvanud ning kunagine iseloomulik

liigendatud pärandmaastik on säilinud vaid osaliselt. Seetõttu on suurenenud maastiku mosaiiksus

endistel avatud aladel, kusjuures enam on metsastunud ja metsastatud järsud nõlvad. Varasemad

metsaalad on suurenenud, peamiselt märjemate alade ja endiste niitude arvelt. Vähem on

maastikumuster muutunud Kütiorus ja ka Rõuge-Nursi kandis. Eelmise sajandi teisel poolel

toimunud metsaste alade osakaalu kasv jätkub tänaseni, sest kohati on põllumaad ja rohumaad

võsastumas.

Eesti põhikaardi andmete alusel on Haanja looduspargis avatud alasid kokku 5307 ha (põllumaa,

rohumaa, muu lage ala, õueala ja hooned).

Haanja looduspargi põllumajandusmaa võsastumise kohta on 2011. aastal koostatud magistritöö

„Põllumajandusmaa võsastumine Haanja looduspargis“, koostaja Helen Saal. Töö tulemusena

selgus, et 805,66 ha ehk 5 % kogu looduspargi territooriumist on võsastunud (tabel 16).

106

Tabel 16

Haanja looduspargi põllumassiivide seisundite koondtabel

Seisund Arv Pindala

ha

Lage 837 1815,14

Üksikpõõsad 511 1329,27

Võsastuv 248 690,78

Võsa 60 114,88

KOKKU 1656 3950,07

Ülevaate saamiseks on uurimustöös kasutatud Eesti põhikaarti (andmed 2003 a seisuga),

maakatastri andmeid (andmed 2009. a aprilli seisuga), ortofotosid (2006. a juunikuu seis) ning

põllumassiivide andmeid (andmed seisuga 01.06.2010). Põhikaadil ja ortofotodel kujutatud

situatsioon võib olla juba muutunud, seega tuleb enne maastike taastamistööde kavandamist

tutvuda ala olukorraga.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Avatud alasid on vähemalt 5307 ha.

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Avatud alasid on vähemalt 5307 ha

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Koostatud on Haanja looduspargi maastikuhoolduskava

2. Maastiku hooldamiseks on võimalik taotleda mitmesuguseid toetusi

3. Kohalik kogukond väärtustab piirkonnale iseloomulikke maastikke ja peab

maastikuhooldust vajalikuks

➢ Negatiivsed tegurid

1. Põllumajandustootjate vähesus ja sellest tulenev lagedate alade võsastumine ja vähene

hooldus

2. Kasutusest väljas olevate alade taaskasutusse võtmine on töömahukas ja kulukas

3. Põllumajandustootmise ja hoolduse kulud on kuppelmaastikul suuremad kui tasasel alal

ja see ei soodusta põllumajandustegevuse püsimist ja laienemist

4. Põllumajandustegevuse laiendamise ja alustamise kulud on suured

5. Toetuste taotlemine on keerukas

6. Põllumajandusmaade metsastamine

7. Ligipääsu puudumine lagedatele aladele nende hooldamiseks

8. Kuivendussüsteemide eesvoolud on hooldamata

❖ Meetmed

➢ Hooldamata maade kasutusvõimaluste kaardistamine (1)

107

➢ Kariloomade ning taastamis- ja hooldustehnika muretsemine (4)

➢ Maaomanike teavitamine erinevatest rahastamisvõimalustest ja toetustest vallalehtede

artiklite ja sobivate kodulehtede kaudu (1, 5)

➢ Hooldamist vajavate alade inventuur ja alade ettevalmistus (võsalõikus, purustamine,

maapinna konaruste tasandamine) maastikuhoolduseks, kohtades, kus puudub

põllumajanduslik tegevus ~ 200 ha (1, 2, 3)

➢ Maastikuhoolduse üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5) (1, 6)

➢ 1 õppepäeva korraldamine 1 kord aastas traditsioonilise maakasutuse ja toetuste

kasutamise propageerimiseks (1, 2, 5 )

➢ Toetuste taotlemise nõustamine (1,5)

2.3.1.2 PIIRKONNALE OMANE HÄSTI SÄILINUD ASUSTUSSTRUKTUUR

Ajaloolisi kihelkonnapiire järgides asub valdav osa looduspargist endises Rõuge kihelkonnas, vaid

väikesed alad kirde- ja kaguosas ulatuvad kunagise Vastseliina kihelkonna territooriumile (Soesoo,

Hade 2005). Endises Rõuge kihelkonnas (edaspidi käesolevas peatükis Rõuge) on eraldatud kaks

asulatüüpi: üksikõuedega hajaasustus, mis oli levinud rohkem Lääne-Rõuges ja väikesed kolmest

kuni seitsmest talust koosnevad sumbkülad, mida esines eriti Rõuge idaosas (Habicht, 1965).

Haanja kõrgustikul on traditsiooniliselt paiknenud asulad madalamates kohtades – kõrgendike

jalamil, vähemate kühmude otsas, järvede ja ojade kallastel. Hajatalude ja väikekülade tõttu e i

mõjutanud asutuse struktuuri oluliselt ka 19. sajandi maade kruntimine. Asustuse struktuuri

kujunemises oma osa etendanud mingil määral kunagise Haanja riigimõisa maade jagamine

kroonust teenimast tulnud erusoldatitele, kuid reeglina olid need krundid keskmistest talukohtadest

oluliselt väiksemad. (Soesoo, Hade 2005). Sumbkülades on õued (koos aiamaade ja mõnikord ka

koplitega) tihedalt üksteise kõrval. Suuremates külades moodustasid õuede vahel looklevad ja

mitmes suunas hargnevad teed üsna keerulise võrgu, võimaldades kaugemal küla serval

asetsevatelt õuedelt väljapääsu peateele. Õuede vahel hargnev teedevõrk võis ka puududa ning

sel juhul kulges peatee sageli küla kõrvalt, veidi suuremates külades ka küla keskelt läbi loogeldes

(Troska 1987).

20. sajandi alguse maareformi mõjud on samuti suhteliselt tagasihoidlikud, asundustalusid rajati

rohkem keskusaladel, kus asusid mõisate kasutuses olnud ja reformiga taludeks jagatud

põllumaad (Haanja, Plaani, Ruusmäe, Rõuge, Uue-Saaluse, Viitina). Keeruka reljeef i tõttu ei ole ka

asundustalude puhul nende paigutus nii regulaarne, kui mujal Eestis.

Piirkonna suuremad keskused seostuvad valdavalt ajalooliste mõisakeskustega. Haanja

looduspargi territooriumil asusid Rõuge, Viitina, Saaluse, Rogosi rüütlimõisad, Haanja riigimõis ja

Plaani (Haanja kõrvalmõis). Suuremad asulad (Rõuge, Haanja) on kujunenud suhteliselt hilja,

olulisem areng toimus 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandil.

108

Suuremad nõukogude perioodi ehitused puudutavadki keskusealasid, samuti on lisandunud

maastikesse põllumajandushoonete komplekse. Juurde on 1980. aastateks tekkinud talusid

peamistelt keskustes või külades, vähem hajusalt. Rõuge on suurenenud märkimisväärselt, ka

Nursi, Viitina, Ruusmäe, Haanja, Noodasküla, Soemetsa, vähem Rebäse ja Uue-Saaluse.

Valdaval osal looduspargist on toimunud 20. sajandi teisel poolel asustuse hõrenemine ja

talukohtade kadumine. Peaaegu on kadunud Prantsumetsa, Kerekonnu ja Ala-Tilga küla, palju on

talusid kadunud ka Soemetsa külas. Võrreldes paljude Eesti maapiirkondadega on iseloomulik

struktuur siiski üldjoontes säilinud ning moodustab looduslike tingimustega harmoneeruva

maastikupildi. Rohkem on muutunud ajalooline teedevõrk, kadunud on suur hulk väiksemaid

talusid omavahel ühendanud teid, säilinud on suurematelt teedelt taludeni viivad lõigud ning

suuremad keskusi ja külasid ühendavad teed. Teedel on aga säilinud reljeef ist tulenev iseloomulik

trassi asukoht ja kuju, suuremaid muudatusi võib tuvastada Kose-Haanja lõigul.

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Säilinud on piirkonnale omase asustusstruktuuri põhijooned

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Säilinud on piirkonnale omase asustusstruktuuri põhijooned

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Ehitussurve ei ole väga suur

2. On teostatud Haanja looduspargi maastikuline tsoneering (Artes Terrae, 2007)

3. Osa kogukonnast väärtustab traditsioonilist külaelu

4. On valminud asustusmustrit arvestav kaitse-eeskirja eelnõu

➢ Negatiivsed mõjutegurid

1. Uute kruntide moodustamine ajaloolistes hajaasustuspiirkondades

2. Olemasolevate taluõuede ja -ümbruse oluline muutmine: suurte tehisveekogude

rajamine, turismirajatised, linnalik haljastus

3. Kõik maaomanikud ei väärtusta traditsioonilist asustusmustrit

4. Kasutuseta ja lagunevad talukompleksid

❖ Meetmed

➢ Kaitse-eeskirja eelnõu kinnitamine (1,2)

➢ Ehituse üldiste soovituste järgmine (lisa 5) (1,2,3)

➢ Iseloomuliku asustusstruktuuri ja ehitamise põhimõtete tutvustamine valdade lehtedes ja

kodulehtedel (1, 2, 3)

➢ Mahajäetud talukomplekside ja -hoonete korrastamine talgutöödega (3,4)

2.3.1.3 KAUNID MAASTIKUVAATED

Haanja kõrgustiku, Kütioru ja Rõuge ürgoru kaunid maastikuvaated on tuntud ja väärtustatud üle

Eesti. Iseloomulikud on nii vaatekohad, kust avaneb kaunis ja ülevaatlik panoraamvaade kui ka

109

teeäärsed liiklejale avanevad maalilised maastikupildid kuplite, järvede, mets atukkade ja taludega.

Sellised kohad omavad kõrget esteetilist väärtust ning nende säilimine on oluline piirkonna

turismipotentsiaali realiseerimiseks ja Haanja looduspargi kui elukeskkonna väärtuse hoidmiseks.

Olulisemad ja säilitamist vajavad vaatekohad Haanja Looduspargis (Kartau, Pae 2002) on:

1. Tõudrõmägi (võsastuv mägi Mäe-Kääraku spordibaasi juures, vaade Suurele

Munamäele);

2. Rõuge ürgorg (mitmeid vaateid pakkuv org, neist mõjusaim Linnamäe juures Ööbikuoru

lähedal);

3. Kokemäe küla, vaade Vihtla järvele;

4. Kerekunno mäelt idasuunas (avatud vaade Vastseliina suunas);

5. Esandamägi (vaade ümbruskonna kõrgematele mägedele);

6. Saarõmägi (vaade Suurele Munamäele ja Vaskna järvele);

7. Kõomägi (vaade Plaani järvele ja Kõomäe sumbkülale);

8. Plaani Külajärve äärest Plaanile (vaade Külajärve ümbritsevale lagedamale alale ja

Plaani õigeusu kirikule);

9. Vorstimägi (võsastuv mägi, mis veel hiljuti on olnud lage);

10. Vaade Ihatsi küla põldudele (avatud ala, kus künklikul reljeef il on säilinud

põllumajanduslik tegevus);

11. Saika mägi (kohalik vaade);

12. Ristimägi Toodsi küla juures (mahasõit Haanja kõrgustiku kõrgemalt keskosalt Rõuge

suunas; sagedamini kasutatav tee Rõuge ja Haanja vahel);

13. Vaade Kavadi järvele Uue-Saalusel (vaade Eesti käärulisema kaldajoonega järvele,

mille kaldal on mõisapark);

14. Tsiamägi (kohalik vaade);

15. Kütiorg (suurima kõrgusvahedega org Eestis, vaade Edejärvele, mis puhastati Tartu

üliõpilaste looduskaitseringi poolt 1999. a);

16. Papisöödü mägi (vaade ümbruskonna mägedele ja Suurele Munamäele, mäe

lääneveerul Eesti kõige kõrgemal asuv talu — Papisöödü talu);

17. Kulliperä mägi (vaade ümbruskonna mägedele ja Suurele Munamäele);

18. Iisraelimägi (avatud mägi, mis on võsastumas, vaade ümbruskonna mägedele ja

Suurele Munamäele);

19. Tsälbamägi (võsastuv mägi, mille jalamil asub Plaksi sumbküla ja Tuuljärv – Eesti

kõrgeimal asuv järv);

20. Meegumägi (vaade Viitina mõisale ja järvele);

21. Rõuge-Nursi tee (vaade Haanja kõrgustikult Otepää kõrgustiku suunas).

2010. aastal on Keskkonnaameti Põlva-Võru-Valga regiooni tellimusel koostatud Haanja

looduspargi maastikuhoolduskava (Artes Terrae OÜ, koostajad Karl Hansson, Nele Nutt, Kärt -Mari

Paju), mis on aluseks Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamisel.

110

Teedelt avanevaid vaateid ja olulisi vaatekohti on kaardistatud Haanja looduspargi

maastikuhoolduskava koostamise käigus maastikulise tsoneeringuga määratud kultuurmaastike

aladele (joonis 10). Olulised maastiku ilmele on ka järvedele avanevad vaated.

Maastikuhoolduskava kaarte on korrigeeritud, poollooduslike koosluste ja väike-konnakotka

toitumisalad on maastikuhooldusest välja arvatud.

Joonis 10. Maastikuhoolduskava koostamise käigus kaardistatud kultuurmaastike alade paiknemine

Haanja looduspargis (Haanja looduspargi maastikuhoolduskava)

111

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Piirkonnale iseloomulike oluliste maastikuvaadete säilimine

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Hooldatud on vähemalt 1598 ha vaateliselt olulisi alasid

➢ Kaardistatud on vaateliselt olulised kohad ja nende seisund väljaspool maastikulise

tsoneeringuga määratud kultuurmaastikke ning kavandatud nende hooldamine

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Olulised maastikuvaated on kaardistatud maastikulise tsoneeringuga määratud

kultuurmaastike osas ja on olemas vastav andmebaas

2. Tänu olemasolevale põllumajandustegevusele on paljud vaateliselt olulised kohad

hooldatud

3. Maastiku hooldamiseks on võimalik taotleda mitmesuguseid toetusi

➢ Negatiivsed tegurid

1. Vaateliselt olulised alad on kohati hooldamata ja võsastumas

2. Kaardistamata on vaateliselt olulised kohad ja nende seisund väljaspool

maastikuhoolduskavaga määratud kultuurmaastikke

3. Tee hooldusala ja põllumajanduslikult kasutatava maa vahele jäävad hooldamata ribad,

mis võsastuvad

4. Pärandmaastikes asuvate järvede kaldad on võsastunud

5. Põllumajanduslik tegevus ei taga kõikjal vaateliselt oluliste alade säilimist

6. Maastiku ilmet rikuvad kasutuseta ja hooldamata ehitised ja muud ebaesteetilised

objektid

112

❖ Meetmed

➢ Täiendavate vaateliselt oluliste alade asukoha ja seisundi selgitamine ning vaateliselt

oluliste alade ettevalmistus maastikuhoolduseks (võsalõikus, purustamine, maapinna

konaruste tasandamine), kohtades, kus puudub põllumajanduslik tegevus ca 200 ha (1, 5)

➢ Hooldamata maade kasutusvõimaluste kaardistamine (1, 5)

➢ Kariloomade ning taastamis- ja hooldustehnika muretsemine (1, 5)

➢ Maaomanike teavitamine erinevatest põllumajandustegevuste rahastamisvõimalustest ja

toetustest vallalehtede artiklite ja sobivate kodulehtede kaudu (1, 5)

➢ Kokkulepped maaomanikega hooldatavate alade ulatuse määramiseks selliselt, et ei jääks

hooldamata ribasid (3)

➢ Maastikuhoolduse üldiste põhimõtete järgimine (lisa 5)(1, 3, 5)

➢ Aastas ühe õppepäeva korraldamine traditsioonilise maakasutuse, maastikuhoolduse ja

toetuste kasutamise propageerimiseks (1;3, 4, 5, 6)

➢ Toetuste taotlemise nõustamine (1, 5)

➢ Teeservade regulaarne hooldamine 25 km (joonis lisas 4) (3)

➢ Kasutuseta ja hooldamata ehitiste ja teiste ebaesteetiliste objektide korrastamine või

likvideerimine (11 objekti, vastavalt maastikuhoolduskavale) (6)

➢ Järvekallaste puhastamine võsast, arvestades maastikuhoolduse üldisi põhimõtteid

➢ Talgute korraldamine (4, 6)

➢ Hooldamata alade hooldamine vastavalt maastikuhoolduskavale (hooldamata I

hooldusklassi alasid kokku 233,6 ha ja II hooldusklassi alasid kokku 241,6 ha (1)

2.3.1.4 PIIRKONNALE OMANE ARHITEKTUUR JA MILJÖÖ

Piirkonnale omase arhitektuuri säilitamine on kaitse-eeskirja kohaselt Hoiuküla piiranguvööndi

kaitse-eesmärk. Kuna Rõuge kihelkonnas on olnud väikesed talud, on ka traditsioo nilised

taluhooned tihti väikesed. Kunagistel väikestel soldatikohtadel ehitati äärmiselt väiksesemõõtmelisi

rehielamuid. Tihti ehitati rehetoaga ja rehealusega ühise katuse alla mitmeid ruume (ait, küün,

laut), mis tavaliselt mujal olid omaette hooned (Habicht 1961). Pärast talude päriseksostmist hakati

XIX sajandi viimasel veerandil ehitama elamuid rehest lahku. Eriti visalt püsis rehielamu Rõuge

kihelkonnas. Vanematel hoonetel olid enamasti kelpkatused. Majapidamistes, kus oli ehitatud uut

tüüpi elamu ehitati 19. sajandi viimasel veerandil rehtesid, milles ei elatud (Habicht 1961). Uuem

taluelamu tüüp on eraldi teistest hoonetest kahe- kuni neljakambriline, tahutud palkidest ja

vooderdatud ning värvitud hoone. Katus on uuematel ehitistel täisviil - või poolviilkatus.

Kõrvalhooneist on kivist eeskätt 19. sajandid lõpus ja 20. sajandi algul ehitatud laudad. Aidad,

küünid jne on enamasti puuehitised. Haanja looduspargis läbi viidud arhitektuuripärandi inventuuri

põhjal (Raudoja, Tiideberg, 2008) võib ligi 40 % inventeeritud taludest (inventeerimisele ei

kuulunud Haanja, Rõuge ja Ruusmäe asulates paiknevad hooned) lugeda kompleksina väärtust

omavaks (hinnatud hindega 5 ja 4). Üldjoontes algsel kujul on säilinud 32 rehielamut, 44

113

lahusrehte, 117 suitsusauna. Väärtuslikuks on hinnatud 12 küla või asumit ning 40 üksikut

talukompleksi ja 1 veskikoht.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Piirkonnale iseloomuliku arhitektuuri ja miljöö säilimine esinduslikes kohtades

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Väärtuslike hoonekomplekside ja hoonete säilimine

➢ Piirkonnale iseloomuliku arhitektuuri ja miljöö säilimine Hoiuala piiranguvööndis

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Osa kohalikust kogukonnast väärtustab traditsioonilist piirkonnale omast arhitektuuri

2. Säästev renoveerimine on moes ning on olemas juhendmaterjale ja asjatundjaid

3. On teostatud arhitektuuripärandi inventuur ja määratletud väärtuslikud asumid ja

hooned.

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kõik omanikud ei väärtusta piirkonnale omast arhitektuuri

2. Kohati puudub omanikel huvi vanu hooneid säilitada

3. Hoonete omanikel ei ole piisavalt vahendeid hoonete korrastamiseks

4. Hoonete korrastamisel kasutatakse ebasobivaid materjale ja ehitusvõtteid

5. Uute hoonete kavandamisel ei arvestata piisavalt olemasolevatega, mistõttu kahaneb

kompleksi väärtus ja ala miljööväärtus

6. Korrastamata ümbrus kahjustab komplekside ja miljöö esteetilist väärtust

7. Linnaliku haljastusstiili kasutamine kahjustab külade ja talukomplekside miljööväärtust

8. Hoonete loomulik vananemine

❖ Meetmed

➢ Maaomanike teavitamine hoonete väärtustest, sobivatest renoveerimisvõtetest ja sobivast

haljastusest vallalehtede ja asjakohaste kodulehtede kaudu (1; 2, 4, 5, 8)

➢ Ehitamise üldpõhimõtete rakendamine (1, 2, 4, 5) (lisa 5)

➢ Järelevalve (4, 5)

➢ Hoonete ja talukohtade ning nende ümbruse korrastamine talgute korras (3, 6)

➢ Juhiste koostamine renoveerimistöödeks ja uusehituse planeerimiseks (2, 3, 4, 5)

Läbi viia täiendav arhitektuuriline analüüs, kus kajastub täpsemalt piirkonna ehituslugu, erinevate

ajalooperioodide ehitiste omapära ning ehitussoovitused tsoonide kaupa, ning sellest lähtuvalt

välja töötada konstruktiivseid nõuandeid eri ajalooetappidest pärit hoonete avariitöödeks,

korrastamiseks ja ümberehitamiseks ning juhised uusehitiste rajamiseks

➢ Hoonete omanike nõustamine ehitusküsimustes (1, 2, 4, 5)

114

2.3.2 Pargid

2.3.2.1 ROGOSI PARK

Rogosi park asub Haanja looduspargi lõunaosas Ruusmäe järve kaldal. Pargi piiranguvöönd, kus

asub Rogosi mõisa park, jääb suures osas munitsipaalmaale. Pargis asub Rogosi mõisa peahoone

tiibhoonetega.

Rogosi mõisa park (mälestise reg nr 14080) on tunnistatud arhitektuurimälestiseks kultuuriministri

12.11.1997 määrusega nr 71 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“. Kuna mälestiseks tunnistamise

õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25

mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

www.muinas.ee.

Rogosi kastellmõisa nimi tuleneb Poola päritoluga vürsti Stanislaus Rogosinsky nimest. Arvatakse,

et just tema ajal ehitati välja suurejooneline mõisasüda. Rogosi pargi rajamist alustati 18. saj

keskel. Algselt oli tegemist prantsuse stiilis regulaarpargiga, mis kujundati ümber

vabakujunduslikuks 19. saj teisel poolel (Reiman, 2009).

Rogosi mõisas asuvad kool, lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, muuseum, söögisaal ja

külalistemaja.

Kuna Rogisi mõisa park on tunnistatud arhitektuurimälestiseks, tuleb pargis kavandatud tegevuste

puhul arvestada nii looduskaitseseadusest kui ka muinsuskaitseseadustest tulenevate nõuetega.

Rogosi mõisapargi korrastamiseks on koostatud muinsuskaitse eritingimused.

Rogosi mõisapargi rekonstrueerimiseks on Haanja vald tellinud Rogosi mõisapargi

rekonstrueerimise projekti. Projekti alusel kavandatud tööd on jagatud etappideks, käesolevaks

ajaks on läbi viidud etapid I ja II. 2003. aastal viidi Rogosi pargis läbi puittaimestiku inventuur, mil le

käigus määrati puude liik, haljastuslik väärtus ja tervislik seisund. Töö teostajaks oli Artes Terrae

OÜ. Kokku esineb pargis 36 erinevat liiki puid ja põõsaid . Domineerivateks liikideks on harilik

vaher, tamm ja saar. 2003. aastal koostatud inventuuri järgi soovitati Ruusmäe pargist välja raiuda

49 puud ja 8 põõsast, millest kõik pole veel eemaldatud. Korrastatud on tiike, rajatud purdeid ja

sildu, teostatud raieid ja avatud on vaateid. Rogosi mõisapargi rekonstrueerimise III etapis

rajatakse täiendavalt jalgteid, korrastatakse ringmüür, rajatakse valgustus ja iluaed (Reiman,

2009).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Looduskaitseliselt ja muinsuskaitseliselt väärtuslik park on säilinud

115

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Looduskaitseliselt ja muinsuskaitseliselt väärtuslik park on säilinud. Pargi

rekonstrueerimistööd on lõpule viidud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Rogosi mõisapargi rekonstrueerimiseks on koostatud töö „Rogosi mõisapargi

rekonstrueerimise projekt“

2. Koostatud on Rogosi mõisapargi detailplaneering (2007)

3. Park on hooldatud

➢ Negatiivsed tegurid

1. Ohtlikud puud

2. Pargi rekonstrueerimistööd on pooleli

❖ Meetmed

➢ Ohtlike puude eemaldamine vastavalt inventuuri tulemustele (1)

➢ Pargi ja pargirajatiste pidev hooldamine

Pargi säilimiseks ja võsastumise vältimiseks on vajalik pidev pargi hooldamine. Parki on niidetud 4

korda aastas ja seda tuleb jätkata. Tiikide kinnikasvamise vältimiseks vajalik tiikide puhastamine

vähemalt iga viie aasta tagant.

➢ Rogosi pargi rekonstrueerimise jätkamine vastavalt Rogosi mõisapargi rekonstrueerimise

projekti III etapile (2)

➢ Rogosi mõisapargi tiikide regulaatorite hooldamine

Rogosi mõisapargi tiikide säilimiseks on vajalik regulaatorite hooldus iga viie aasta tagant.

2.3.2.2 VIITINA PARK

Viitina park (Järvesaare park ja Viitina mõisapark) (KLO1200424, pindala 23,2, Keskkonnaregistri

andmed) asub Rõuge vallas Viitinas. Viitina park asub osaliselt munitsipaalmaal, osaliselt eramaal

ning osaliselt reformimata riigimaal (Järvesaar).

Järvesaare pargi ja Viitina mõisapargi uuendamiseks ja hooldamiseks on 2008. aastal koostatud

Järvesaare pargi (sh Viitina mõisapargi) haljastusprojekt koos dendrouuringuga. Väidetavalt on

vabakujulise pargi parimaid näiteid just Viitina mõishoonet ümbritsenud metsapark vaadetega

järvele ja selle taga asuvatele küngastele (Randoja-Muts, 2008). Viitina pargi kujundamise

põhieesmärgiks on luua funktsionaalne, ökonoomne ja esteetiline ning liigirikkam väliseluruum.

Järvesaare parkmetsa ja Viitina mõisapargi puhul on seatud eesmärgiks klassikaliste

kujundusvõtetega tõsta kummagi ala miljööväärtust. Järvesaare parkmets on suuresti kujunenud

stiihiliselt, vastavalt kohalike elanike vajadusi arvestades ja ilma spetsiaalse kujundusplaanita ning

Viitina esialgne mõisapark on tõenäoliselt kunagi kujundatud vastavalt plaanile (Randoja-Muts,

2008). Järvesaare parkmets on valgustatud, seal paikneb laululava. Park on aktiivses kasutuse

jaanipäeval, tuntud on Viitina järvel peetav kalapüügivõistlus Viitina kuurits. Mõisahoones asub

116

külakeskus, kus asuvad raamatukogu, lasteaia üks rühm, noortetuba ning Viitina

loodushariduskeskus ja seltsiruumid. Järvesaare parkmetsa kasutatakse sportimiseks.

Järvesaare pargi (sh Viitina mõisaparg i) haljastusprojekti ja dendrouuringu käigus selgitati välja

likvideerimist vajavad puud Järvesaarel (115 tk) ja Viitina mõisapargis (59 tk), kavandati pargis

pargi säilimiseks ja kujundamiseks vajalikud läbiviidavad hooldus - ja kujundustööd.

Järvesaare parkmetsas tuleb aastas 2 korda niita puudealust võsa, mis süstemaatilisel niitmisel

peaks (hiljemalt viie aasta jooksul) kooslust muutma ja võsastumist takistama. Valgustusraie

käigus tuleb alla 8 cm jämedusega puud eemaldada parkmetsa kooslusest.

Veekaitsevööndis tuleb kõigi lehtpuude tüved juurekaelast 80 cm kõrguseni katta/kaitsta

metallvõrguga, et takistada kobraste puid kahjustavat tegevust. Kuna lehtpuud suudavad oma

juurtega suurepäraselt takistada veest tingitud erosiooni Järvesaare parkmetsa kaldale, tuleb

viimaste kaitsmine seada prioriteediks. Järvesaare parkmetsa ja Viitina mõisapargi puhul on

seatud eesmärgiks klassikaliste kujundusvõtetega tõsta kummagi ala miljööväärtust.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Viitina park (Viitina mõisapark ja Järvesaar) on hooldatud ja aktiivses kasutuses

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Viitina park (Viitina mõisapark ja Järvesaar) on hooldatud ja aktiivses kasutuses

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Rõuge Vallavalitsus on 2008. a tellinud projekti „Järvesaare pargi (sh Viitina mõisapargi)

haljastusprojekt koos dendrouuringuga“

2. Viitina park on aktiivses kasutuses

➢ Negatiivsed tegurid

1. Parki ei hooldata regulaarselt

2. Pargi haljastus vajab uuendamist ja täiendamist

3. Pargis on palju kuivanud ja ohtlikke puid , lisaks kahjustavad puid koprad

4. Viitina ja Järvesaare pargi haljastusprojekt vajab täiendamist

117

❖ Meetmed

➢ Viitina ja Järvesaare pargi haljastusprojekti uuendamine ja täiendamine, pargi hoolduskava

koostamine (4)

➢ Järvesaare pargi (sh Viitina mõisapargi) haljastusprojekt koos dendrouuringuga alusel

kavandatud tegevuste elluviimine (2, 3)

➢ Pargi regulaarne hooldamine (1)

2.3.2.3 UUE-SAALUSE PARK

Parki hakati Saalusesse looma ca 180 aastat tagasi. Paisutama hakati kolme mõisast lõunapool

asunud soojärve. Consantin Friedrich Maydell võttis lisaks hüdrotehnilistele töödele ette ka uue

häärberi ehitamise ja selle ümber pargi ning viljapuuaia rajamise (Reiman 2009).

Uue- Saaluse külas on Haanja valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslik ala (lisa 4). Ala

väärtuseks on endine mõisa territoorium ja erilist tähelepanu tuleb pöörata mõisaansamblile ja

hoonete säilitamisele või taastamisele, sest kõik hooned pole veel täiesti lagunenud. Riigimaal

asub RMK lõkkekoht, mille ümbrust RMK Loodushoiu osakond regulaarselt hooldab. V abrikusaar,

mis asub eraldi järvesaarel, on eraomanduses.

Uue-Saaluse pargist saab alguse ka Kavadi järve matkarada.

Mõisaaegadest on pargis säilinud mõned pärnad, tamm ja nulg, põõsastikku säilinud ei ole. Parg is

on palju isetekkelisi puid. Pargis domineerivad iidsed pärnad (Tilia cordata) ja arukased (Betula

pendula), millele lisanduvad harilikud tammed (Quercus robur), h. vahtrad (Acer platanoides), h.

saared (Fraxinus excelsior), h. toomingad (Prunus padus), hallid lepad (Alnus incana), paju (Salix

sp), h. haavad (Populus tremula), siberi kontpuud (Cornus alba), h. kuused (Picea abies), siberi

nulg (Abies sibirica) ja siberi lehis (Larix sibirica) ja üks mänd (täpne liik pole teada). Uue-Saaluse

park on von Maydellide loodud Kavadi järve lahutamatu osa. Järve ja selle kaldaid tuleb vaadelda

kui ühte tervikut (Reiman, 2009).

Pargis asub Uue-Saaluse külaplats, kus korraldatakse vabaõhuüritusi. Parki ja RMK lõkkekohta on

koristatud talgute käigus.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Park on säilinud ja hooldatud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Park on säilinud ja hooldatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

118

1. Park on kasutuses

➢ Negatiivsed tegurid

1. Kuivanud ja murdumisohtlikud puud

2. Lagunevad ja ohtlikud hooned

3. Mõisa hooned on võssa kasvanud ning vähe eksponeeritud

❖ Meetmed

➢ Pargi jätkuv hooldus (1)

Vajalik on pargi jätkuv niitmine 2 korda aastas ning kuivanud ja murdumisohtlike puude

eemaldamine.

➢ Pargi hoolduskava koostamine ja rakendamine (1, 2, 3)

2.3.3 Üksikobjektid

EELIS andmetel on Haanja looduspargis kokku 7 üksikobjekti: Sinisilla tamm, Mustahamba tamm,

Haki männid, Rõuge tammed, Korgõmäe Ivannikivi, Ruusmäe tamm ja Klaasi tamm.

2.3.3.1 SINISILLA TAMM

Sinisilla tamm (KLO4001148) asub Haanja looduspargi kirdeosas Uue-Saaluse külas põllul.

Keskkonnaregistri andmetel on tamme ümbermõõduks 449 (1,3) cm ja kõrguseks 16 m. Tegemist

on rahuldavas seisus puuga, võras on kuivi oksi, tüvi on seest mäda, tüvel pahad. Tamm asub

põllul, mida pole mitmeid aastaid niidetud ning mis hakkab võsastuma. Puu juurde pääsemiseks

pole rajatud teed – käesoleval hetkel on tamme juurde võimalik pääseda läbi majaõue, ühtegi

üldkasutatavat teed või rada puu juurde ei vii. Kõrvalkinnistu omanik on puu juurde niitnud raja

(foto 1). Üksikobjekt on nõuetekohaselt tähistatud.

119

Foto 1. Sinisilla tamm Haanja looduspargis Uue-Saaluse külas

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Tamm on säilinud, juurdepääsutee on rajatud ning ümbrus on hooldatud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Tamm on säilinud, juurdepääsutee on rajatud ning ümbrus on hooldatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Tamm on säilinud ja suhteliselt heas seisus

2. Tamm on nõuetekohaselt tähistatud

➢ Negatiivsed tegurid

1. Tamme ümbrus hakkab võsastuma

2. Juurdepääsu puudumine

3. Tamme juures pole infotahvlit

❖ Meetmed

➢ Tamme ümbruse hooldamine vähemalt kord aastas 50 m raadiuses (ja iga viie aasta järel

kogu katastriüksuse põllumajandusmaa ulatuses (5,6 ha) (1)

120

Kaitstava looduse üksikobjekti ümbruse hooldamisega tagatakse objekti nähtavus maastikus.

➢ Viidastatud juurdepääsu rajamine tammeni (läbirääkimised maaomanikega) (2)

➢ Infotahvli rajamine (3)

2.3.3.2 MUSTAHAMBA TAMM

Mustahamba tamm (KLO4000426) asub Haanja looduspargi edelaosas Mustahamba külas Viitina

Ruusmäe tee ääres. Keskkonnaregistri andmetel on tamme ümbermõõduks saadud 1990. aastatel

tehtud mõõtmise põhjal 651 (1,3) cm, 1998. aastal tehtud mõõtmise põhjal aga 662 (1,3) cm.

Tamme kõrguseks on 1990. aastatel saadud 25 m, 1998. aastal aga 24 m. Puu on nõuetekohaselt

tähistatud. Tegemist on heas seisus oleva puuga.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Tamm on säilinud ning puu ümbrus on hooldatud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Tamm on säilinud ning puu ümbrus on hooldatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Tamm on säilinud ja heas seisus

2. Tamm on nõuetekohaselt tähistatud

➢ Negatiivsed tegurid

1. Tamme juures pole infotahvlit

❖ Meetmed

➢ Tamme tutvustava infotahvli rajamine (1)

➢ Tamme ümbruse hooldamine

2.3.3.3 HAKI MÄNNID

Haki männid (KLO4000862) asuvad Haanja looduspargi lääneosas Viitina-Ruusmäe tee ääres.

Tegemist on kahe puuga, millest suurema ümbermõõt on 305 (1,3) cm ja kõrgus 19 m ning

väiksema puu ümbermõõt on 260 cm ja kõrgus 19 m (Keskkonnaregistri andmed). Väiksema puu

puhul on tegemist ristimänniga. Puude ümbrus hakkab võsastuma, üks puu asub ühel pool, teine

teisel pool teed (Haanja looduspargist väljas).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Männid on säilinud ning puude ümbrus on hooldatud

121

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Männid on säilinud ning puude ümbrus on hooldatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Männid on säilinud ja heas seisus

2. Puud on nõuetekohaselt tähistatud

➢ Negatiivsed tegurid

1. Puude ümbrus hakkab võsastuma

2. Puudub üksikobjekti tutvustav infotahvel

❖ Meetmed

➢ Haki mändide ümbruse hooldamine (1)

➢ Haki mände tutvustava infotahvli rajamine (2)

2.3.3.4 RÕUGE TAMMED

Rõuge tammed (KLO4001121) asuvad Haanja looduspargi loodeosas Rõuge alevikus. Kaks puud,

millest suurem on heas seisus puu ümbermõõduga 615 (0,6) cm ja kõrgusega 26 m ning väiksem

puu on rahuldavas seisus ümbermõõduga 505 (0,4) cm ja kõrgusega 26 m.

Foto 2. Rõuge tammed Haanja looduspargis Rõuge alevikus. Tammede ümbrus vajab hooldamist

122

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Puud on säilinud ning puude ümbrus on hooldatud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Puud on säilinud ning puude ümbrus on hooldatud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Puud on säilinud ja heas seisus

2. Puud on nõuetekohaselt tähistatud

➢ Negatiivsed tegurid

1. Puude ümbruse vajab hooldamist

2. Puudub üksikobjekti tutvustav infotahvel

❖ Meetmed

➢ Puude ümbruse hooldamine (1)

➢ Üksikobjekti tutvustava infotahvli rajamine (2)

2.3.3.5 KORGÕMÄE IVANNIKIVI

Korgõmäe Ivannikivi (KLO4000079) asub Haanja looduspargi põhjaosas Rõuge vallas Utsali külast

ca 1 km kagu pool. Tegemist on rändrahnu (pegmatiit) ja kivikülviga. Rändrahnu mõõtmed on 4,4

m (pikkus)*3,2 m (laius)*2,1 m (kõrgus), ümbermõõduks 11,1 m. Ivannikivi on kantud Ürglooduse

objektide nimekirja (geoloogiliselt oluline objekt).

Korgõmäe Ivannikivi asub raskesti läbitavas kuusikus, viitasid ega rada objekti juurde ei vii.

Üksikobjekt on nõuetekohaselt tähistamata, kivi juures on vana looduskaitseline tähis.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Korgõmäe Ivannikivi on säilinud ja nõuetekohaselt tähistatud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Korgõmäe Ivannikivi on säilinud ja nõuetekohaselt tähistatud

❖ Mõjutegurid

➢ Negatiivsed tegurid

1. Objekt on nõuetekohaselt tähistamata

2. Korgõmäe Ivannikivi on raskesti leitav, puudub juurdepääsutee

123

❖ Meetmed

➢ Kaitsealuse üksikobjekti tähistamine (1)

➢ Kuna kivi juurde puudub juurdepääs, siis infovoldikutes kivi kui külastusobjekti ei reklaamita

(2)

2.3.3.6 KLAASI TAMM

Klaasi tamm (KLO4000338) asus Haanja vallas Tuuka külas. Puu on murdunud, algatatud on

menetlus puu eemaldamiseks kaitsealuste üksikobjektide nimekirjast.

2.3.3.7 RUUSMÄE TAMM

Ruusmäe tamm (KLO4000868) asus Ruusmäe järvest ca 200 m põhja pool. Puu on murdunud,

seega tuleb algatada menetlus puu eemaldamiseks kaitsealuste üksikobjektide nimekirjast.

2.4 GEOLOOGILISED VÄÄRTUSED

2.4.1 Pinnamood

2.4.1.1 HAANJA KÕRGUSTIK

Haanja looduspark asub Haanja kõrgustiku maastikurajoonis. Haanja kõrgustik kui reljeef i

suurvorm on üks mitmekesisemate pinnavormidega alasid Eestis, mis on tuntud eelkõige suurima

absoluutkõrguse poolest.

Haanja kõrgustik on Eesti ja Baltimaade kõrgeim maastikurajoon, mis on kujunenud kuhjelisel

saarkõrgustikul ja selle jalamil asuvatel sanduritel. Suuremal osal kõrgustikust domineerivad

irdjääst väljasulanud setteist moreenkattega pinnavormid (Arold 2005).

Haanja kõrgustik moodustus umbes 15 000 aastata tagasi, kui jää ümbritses teda läänest,

idast ja põhjast. Haanja kõrgustik on esimene piirkond, mis vabanes viimase liustiku alt.

Haanjamaa reljeef i kujunemine on seotud jääaja jääliustike setete kuhjumiste ja nende sulamisel

tekkinud veejugade uuristustega. Reljeef i kõrgemad osad on moodustunud järveliste setete

kuhjumisel ajutistesse järvedesse, mis hiljem jääkallaste sulamisel tühjaks jooksid.

Haanja kõrgustikul kujunesid valdavalt keerulise struktuuriga moreenkünkad ja moreenkattega

f luviomõhnad. Sellist pinnavormistikku on nimetatud ka künklikuks moreenreljeef iks. Suurt est

orgudest leidub Haanja looduspargi loodeosas osaliselt mattunud Rõuge ürgorg ja kaitseala

124

kirdeosas Kütiorg. Erineva koostise, kuju ja suurusega pinnavormid moodustavad kõrgustiku

keskosa ümber vööndeid. Haanja looduspargi keskosas domineerivad suured 25-60 m kõrgused

lamedalaelised vaarad ja künkad, mille nõlvad on kuni 30 ° kaldega. Üle 280 m on 19 mäge, neist

kõrgeim on Suur Munamägi (318 m), suurima suhtelise kõrgusega on Vällamägi (304 m), mis

ulatub 88 m üle jalamil asuva Perajärve veepinna (Arold , 2005).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Looduslikud pinnavormid on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Looduslikud pinnavormid on säilinud

❖ Mõjutegurid ja meetmed

➢ Positiivsed tegurid

1. Alal kehtib kaitsekord, mis välistab suuremad reljeef i muutvad tegevused

➢ Negatiivsed tegurid

1. Pinnavormid on kaardistamata

❖ Meetmed

➢ Pinnavormide uurimine ja kaardistamine (geomorfoloogiline kaardistamine) (1)

Haanja kõrgustik on teaduslikult oluline ala, mis on vähe uuritud ja mille uurimine võimaldab saada

täpsemat informatsiooni pinnavormide kujunemisest, saadud info on kindlasti oluline hilisemal

kaitse planeerimisel.

2.4.2 Ürgorud ja allikad

2.4.2.1 KÜTIORG

Haanja looduspargi kirdeosas paikneb ürglooduse raamatu objekt Kütioru ürgorg. Tegemist on

sügava (50-75 m) järsuveerulise oruga, mille põhjas voolab Iskna oja läbi kuue väikese järve ja

paisjärve. Oja lang 6 km kohta on 22 m. Orule on iseloomulikud järsuveerulised sälklisaorud -

tsorid (Lambahannatsori, Süvaorutsori, Tammetsori, Rebasetsori, Juudijeeratus). Oru kuju on

ebakorrapäraselt looklev ja selle põhi ebatasane. Perved on künklikud (moreenkünkad on kuni 15

m kõrgused). Oru veerud on kaetud kuuse - segametsaga. Kohati on soostunud oru põhi ja tiheda

metsaga kaetud järsud oruveerud läbimatud. Üks paisjärvedel olnud vesiveskitest töötab ka

praegu (1 km Noodasjärvest ülesvoolu). Oru vasakpoolsel veerul, Koloreinu lähedale on rajatud

suusakeskus ja motell. Kütiorg on tekkinud jääajal (tõenäoliselt hilisjääajal 14 000 - 13 000 a.t.)

tugeva surve all voolanud liustiku-aluste veevoolude uuristuse tulemusel (glatsiaalne tunnelorg).

Oru geoloogilise ehituse ja sügavuse kohta aluspõhjakivimeis ei ole täpseid andmeid

(http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=2017674381).

125

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Kütiorg on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Kütiorg on säilinud

❖ Mõjutegurid ja meetmed

➢ Positiivsed tegurid

1. Ürgoru tutvustamiseks on rajatud Kütioru matkarada

2. Kütioru tutvustamiseks on koostatud infovoldik

➢ Negatiivsed tegurid

1. Isetekkelised rattarajad

2. Matkaradade rajamine läbi uhtorgude või nende äärde

Kütioru matkarada läbib uhtorgu, mille ots on kinni aetud.

❖ Meetmed

➢ Järelevalve (1)

➢ Vältida uhtorgude loodusliku arengu takistamist (2)

Kütioru matkarajaloleva uhtoru ots on suletud (foto 3), seega on takistatud tsori looduslik areng.

Foto 3. Vaated Kütioru matkarajale

2.4.2.2 ÖÖBIKUORG

Rõuge ürgoru peaorgu suubub Liinjärve põhjakaldal edela-kirde-suunaline sälkorg - Ööbikuorg

(pikkus 300 m, sügavus 15 m), kus paljandub moreen, savi ja karbonaatkivimid (1,2 m paksune

kiht). Orgude vahelisel neemikul asub Linnamägi (vt Rõuge järvestik, Tindioru allikad).

Ööbikuorus voolab allikalise toitumisega oja, mille vooluhulk suudmes oli 1998 a augustis 57 l/s.

Sälkorgu läheb Linnamäelt matkarada. Ööbikuoru allikad on suhteliselt väikesed.

126

Matkarada läheb sillana üle Ööbikuoru ning silla juures paljanduvad ka punakaspruunid kiltjad

karbonaatkivimid ning esineb allikalupja

(http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=1869922594).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Ööbikuorg on säilinud ja eksponeeritud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Ööbikuorg on säilinud ja eksponeeritud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Ööbikuoru tutvustamiseks on rajatud matkarada

2. Rõuge ürgoru tutvustamiseks on koostatud infovoldik

127

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

2.4.2.3 RÕUGE ÜRGORG JA JÄRVESTIK

Rõuge ürgorg ja seal väljakujunenud hüdroloogiline võrk (järved, allikad, allikasood, ojad) on

oluliseks looduskaitseliseks väärtuseks. Rõuge ürgorg algab Paaborissa talude juurest

mitmeharulise sälkoruna, mis kiiresti süveneb 20 m-ni. Kevadel on lisaorgudes veerikkad ojad.

Ürgorg ise on 180 m sügavuselt lõikunud aluspõhja kivimeisse. Oru kagupoolses osas, Tindiorus

on allikalubja lademed.

Haanja kõrgustiku lääneosas 75 m sügavuses loode-kagu-suunalises orus on 7 järve: Valg-, Liin-,

Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug- ja Kahrila järv. Järvede nõod on tekkinud termokarstiliselt vanasse

orgu ning nad on Eesti sügavamad järved (keskmine sügavus 20 m). Maapinna reljeef madaldub

loode suunas, järvestiku väljavool Rõuge jõe kaudu Võhandu jõkke (ja Vagula järve). Kõik Rõuge

järved on allikarikkad, eriti Valg-, Liin- ja Kahrila järv (vt ka Ööbikuoru, Tindioru ja Hinnioru allikad).

Järved toituvad ülemdevoni karbonaatkivimitest avanevast allikavees t, vesi on külm ja

hapnikurikas (http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=1973619105).

Rõuge ürgoru ümbrus on ka kultuuriliselt tähtis, kuna alal asuvad iidsed asulakohad ja paigaga on

seotud rohked pärimused.

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Rõuge ürgorg ja järvestik on säilinud ja eksponeeritud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Rõuge ürgorg ja järvestik on säilinud ja eksponeeritud

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Rõuge ürgoru tutvustamiseks on rajatud matkarada

2. Rõuge ürgoru tutvustamiseks on koostatud infovoldik

128

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata

2.4.3 Paljand

2.4.3.1 HINNI KANJON

Hinni kanjon ja allikas paiknevad Haanja looduspargi kirdeosas Kahrila järve kirdekalda lähedal.

Hinni kanjon on 15-20 m sügavune suure langusega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline oja

(Enni oja), mis on sügavalt lõikunud Gauja lademe Sietini kihistiku liivakividesse. Oru järskudel

pervedel paljandub ca 180 m ulatuses ühel või mõlemal kaldal valge, hallikasvalge ja kollakas

põimjaskihiline liivakivi kuni 5 m kõrguste, valdavalt järskude seinte ja pankadena. Kohati on

pangad orienteeritud mööda lõhe pindu. Liivakivis on uurdeid. Vald avalt on tegemist oja pinnast

kõrgemal olevate kuivade uuretega sügavusega kuni 2 m, mis on ilmselt inimkäte poolt laiendatud .

Vasakul kaldal on vee pinnal ka üks väike allikakoobas. Kõige suurem kuiv koobas on kanjoni

allavoolu osa paremas kaldas. See 5 m sügavune koobas, mille kõrgus ulatub 1,5 meetrini ja ava

laius alt on 2 m asub ojast eemal ja on ilmselt põhiliselt inimeste poolt kaevatud. Hinni kanjon on

parim selle suhteliselt vähepaljanduva lademe paljand Eestis

(http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=1040203433).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Hinni kanjon on säilinud looduslikus seisundis

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Hinni kanjoni külastuskoormus ja majandustegevus ümbritseval alal ei kahjusta kanjonit

❖ Mõjutegurid

➢ Positiivsed tegurid

1. Kanjonit tutvustavad infotahvlid

2. Hinni kanjon kui vaatamisväärsus (külastusobjekt) on tähistatud, rada on hooldatud

3. Hinni kanjoni tutvustamiseks on koostatud infovoldik

4. Hinni kanjonit ümbritseb mets, mis kaitseb külgerosiooni eest

➢ Negatiivsed tegurid

1. Paljandi kahjustamine turistide poolt (nimetähtede kraapimine jms)

2. Prahistamine

3. Varingud

❖ Meetmed

➢ Hinni kanjoni külastuskoormuse reguleerimine (1, 2, 3)

Hinni kanjoni külastuse reklaamimisega tuleb olla pigem tagasihoidlik, koht ei sobi

bussiekskursioonidele – mitukümmend inimest korraga rajale ei mahu (Palo 2007).

129

➢ Kanjonit ümbritseva metsa puhul arvestada metsade majandamise põhimõtteid (lisa 5)

2.4.4 Allikad

2.4.4.1 TAMMETSÕÕR JA ILMAMÄE ALLIKAD

Haanja looduspargi kirdeosas Kütioru lähedal paikneb arheoloogiamälestis (reg nr 13401) –

ohvriallikas Ilmamäe allikas, mille juurde kuulub ka tammetsõõr.

Tammetsõõr e Tammelump on ohverdamispaik II aastatuhandest. Tegemist on 20 m läbimõõduga

tammede ringiga, mille keskel asuvad ohvrikivid. Tammetsõõris on nn lääne- ja idavärav -

tammede reas olevad suuremad vahed.

Tammetsõõrist 200 m kagu pool asub Ilmamäe allikas. "Ilmamäe" nimi tuleneb mäe lähedal

asuvast allikast, mille vee järgi ennustati ilma - vihma eel läheb vesi tumedaks. Allikas asub

väikses nõos, kuhu ta moodustab 10x30 m suuruse tiigi, mille sügavus on 1-1,5 m

(http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=-110385104).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Ilmamäe allikas ja tammetsõõr on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Ilmamäe allikas ja tammetsõõr on säilinud

130

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata.

2.4.4.2 TINDIORU ALLIKAD

Rõuge ürgorus Liinjärvest põhja ja kirde poole jääval järsul ürgoru veerul asub allikane ala, mida

tuntakse Tindioruna. Tõusu- ja langeallikad esinevad 700 m pikkusel alal, vesi pärineb Ülem-

Devoni lubjakividest. Linnamäe alt algaval põhjavee väljakiildumisalal on 370 m pikkusel oru veerul

umbes 40 allikat. Nende vesi juhitakse piki veeru kulgevasse kogumiskraavi, mis suubub kagusse

jäävasse tiiki. Allikate vesi on rauarikas. Kogumiskraavi keskosas leidub ka 2,5 m kraavist

kõrgemal üks tõusuallikas. Tindiorus on Eesti kõige paksem ja suurem allikalubja lasund (paksus

5-6 m), mis moodustab piki oru veeru kulgeva ligi 1 km pikkuse pseudoterrassi suhtelise

kõrgusega 8 m. Allikalubjas esineb rohkesti subfossiile. Tindiorus on oru veerudelt igritsevate

allikate vee tekitatud nn. "kivilillede riik" - samblale settinud allikalubi ja rauasetted. 1970. a

mõõdeti Rõuge ürgorus 9 allikat, millest suurima, Liinjärve oruneemel, vooluhulk oli 9 l/s

(http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=-1685422341).

Kaitse-eesmärk

❖ Pikaajaline kaitse-eesmärk

➢ Tindioru allikad on säilinud

❖ Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

➢ Tindioru allikad on säilinud

❖ Meetmed

Otseseid kaitsekorralduslikke tegevusi ei kavandata.

131

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS

3.1 VISIOON JA EESMÄRK

Vastavalt Haanja looduspargi kaitse-eeskirja eelnõule on looduspargi üheks kaitse-eesmärgiks

kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid,

loodus- ja pärandmaastikke, looduse mitmekesisust; aidata kaasa säästva puhkemajanduse

arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku.

Viit valda hõlmav Haanja looduspark on üks väheseid kaitsealasid Eestis, kus puhkemajanduse

temaatikaga tegelemine on seatud ala kaitse-eesmärgiks. See viitab Haanja looduspargi tuntusele

ja olulisusele turismi sihtkohana. Looduspargi puhkemajanduslikud väärtused on seotud eelkõige

Haanjamaa eripärase maastikuga selle sõna kõige laiemas tähenduses – geomorfoloogia,

maakasutusmuster, pärandmaastik- ja kultuur, kliima. Siinne maastik võimaldab treenida suure

koormusega. Looduspargi territooriumil peetakse mitmeid tuntud võistlusi – Haanja suusamaraton,

Haanja rattamaraton, Haanja 100 üritused, rahvusvaheline kestvusratsutamise võistlus, tuntud on

Lumeilvese raja läbimine.

Looduspargi tuntumad külastusobjektid on Suur Munamägi, Rõuge ürgorg koos oma maaliliste

järvedega, Kütiorg, Vällamägi ja Hinni kanjon. Kõigile neile on rajatud ka külastustaristu. Lisaks

nimetatutele jääb loodusparki erinevatele institutsioonidele kuuluvaid vähemtuntud külastusobjekte

ja rajatisi (joonis lisas 4).

RMK loodushoiuosakond hooldab Haanja looduspargi territooriumil kokku 7 matkarada ja ühte

suusarada (kogupikkusega 31,65 km), 1 loodushoiuobjekti/külastusobjekti (Hinni kanjon), 4

lõkkekohta (neist kolmes võimalik telkida) ning metsamaja ja kahte puhkekohta. Lisaks RMK

hallatavatele objektidele on looduspargis mitmeid valdade- või eraisikute poolt rajatud spordi- ja

matkaradu, lõkkekohti. Mitmed Haanja looduspargis asuvad matkarajad läbivad ka

sihtkaitsevööndeid - Vällamäe matkarada, Rõuge ürgoru matkarada, Ööbikuoru väike matkarada,

Kütioru matkarada ja Kütioru väike matkarada. Lisaks toimub looduspargi territooriumil

(ratta)üritusi, mille rada pole kindla marsruudiga. Näiteks 2011. aastal läbis Haanja 100

rattamaraton Suure-Munamäe ja Vällamäe sihtkaitsevööndit, Uue-Saaluse parki.

Haanja looduspargi üldist avalike, maastikul paiknevate külastusrajatiste ja teeninduspunktide

hulka peetakse külastajamahtusid ja prognoositavat koormust arvestades optimaalseks. Arendust

ja parandamist vajab olemasoleva taristu sidusus ning üldine kvaliteet. Rajatiste kvaliteeti tuleb ka

ühtlustada ja tagada neile ligipääsetavus. Objektide arendamisel tuleb arendajal sõlmida

maaomanikega maakasutuseks vastavasisulised pikaajalised lepingud.

Haanja looduspargi populaarseimad külastusobjektid kannatavad perioodilise ülekoormuse all,

kuna lisaks jalgsimatkajatele kasutavad matkaradasid ka ratturid, mõnedes kohtades ka

132

hobumatkajad. Järjest suuremaks probleemiks on muutunud ATV-d ja mootorsaanid. Mõnedes

sihtkaitsevööndis paiknevates lõikudes on radade hooldus olnud liiga intensiivne. Oluline on

külastajate teavitamine piirangutest, külastajate suunamine ja hajutamine erinevatele objektidele

ning aasta lõikes erinevatele perioodidele, samuti objektide piisav hooldamine ja külastajate

turvalisuse tagamine.

Külastuste mahtu on RMK loodushoiuosakond 3 aasta vältel seiranud tähtsamatel

külastusobjektidel. Andmeid kogutakse kaitseala rekreatiivse kasutuse hulga ning külastuste

geograaf ilise ja ajalise jaotuse kohta. Seireandmeid kasutatakse kaitseala külastuskorralduse

planeerimiseks ja rahastamisotsuste tegemiseks, kaitseala säästva majandamise suunamiseks

ning asutuse ja riigi tasandil statistika raporteerimiseks.

Alates 2009. aastast rakendus Haanja looduspargis RMK hallatavatel aladel (tabel 18, p. 3.4) ka

külastustaristu seire, mis annab operatiivse ülevaate külastustaristu rajatiste korrasolekust,

lõkkepuude seisust ja ala prügistatusest. Andmeid kogutakse iga objekti kohta eraldi, mille järgi

tehakse iga-aastane koond. Haanja looduspargi külastustaristul toimub RMK loodushoiuosakonna

poolt regulaarne hooldus. Looduspargi ala on jaotatud optimaalseteks hooldusringideks, milledest

enamusele võetakse iga-aastaselt hanke korras hooajaks (01.05-30.09) lepingulised hooldajad,

ülejäänud ajal teostab hooldust loodusvaht. Hooajal 01.05-30.09 toimub lõkke- ja puhkekohtade

hooldus intervalliga 2-3 korda nädalas, mille käigus teostatakse ka vajalikud väiksemad

remonttööd. Vastavalt vajadusele toimub niitmine 2-3 korda kuus. Matkaradadel toimub

külastushooajal raja kontroll vähemalt 1 kord nädalas ja niitmine vähemalt 1 kord kuus.

Haanja loodusparki hõlmab koostatav teemaplaneering „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“,

mille eesmärgiks on maakonna ühtse kergliiklusteede võrgustiku ja märgistatud loodusradade

planeerimine, et parandada liiklusohutust ja liikumisvõimalusi maakonnas. Planeeringu elluviimisel

luuakse alused mootorsõidukite maastikul liikumise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks,

töötatakse välja kergliiklusteede ja loodusradade äärse jäätmekäitluse üld põhimõtted ja

kavandatakse leevendavad meetmed liiklus- ja külastuskoormuse hajutamiseks ja suunamiseks.

RMK koostab Haanja looduspargi külastuse korraldamiseks külastuskorralduskava, milles

käsitletakse RMK poolt hallatavat külastustaristut.

Infot ja teabematerjale Haanja looduspargi kohta on võimalik saada RMK Haanja teabepunktist,

Rõuge Ööbikuoru keskusest ja Suure Munamäe vaatetornist.

Visioon

Haanja looduspark on rahvusvaheliselt aktsepteeritaval tasemel loodussäästlik ja kohalikke

elanikke arvestav turismipiirkond, mis toetab loodushariduse edenemist ja pakub mitmekesiseid

puhkevõimalusi.

133

Eesmärk

Haanja looduspargi puhkeobjektid on tähistatud. Külastuskoormus on suunatud ja hajutatud

erinevate marsruutide vahel. Tagatud on matkaradade hooldus. Erinevate koolituste ja

infopäevade, õppepäevade, ürituste jms läbiviimine on suurendanud kohalike elanike

keskkonnateadlikkust.

3.2 KÜLASTUSTARISTU

Suur Munamägi

Suur Munamägi, Eesti kõrgeim punkt, on Haanja looduspargis Haanja valla territooriumil asuv

oluline turismiobjekt. Suure Munamäe korrastatud ja hooldatud juurdepääsuteed ning vaatetorni

ümbrus soodustavad turistide liikumist mööda ettenähtud teid ja radu. Suure Munamäe vaatetornis

ning selle ümbruses on võimalik tutvustada Haanja looduspargi väärtusi ning vi ia läbi

loodusharidus- ja teavitustööd.

✓ Suure Munamäe puhkekoht

Suure Munamäe parklasse on rajatud RMK puhkekoht. Puhkekohas on istepingid, infotahvlid ja

kuivkäimla. Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv on esitatud tabelis 17.

✓ Haanja lõkkekoht

Lõkkekohas on lahtine lõkkease koos grillrestiga, laud -pingid, istepingid, puude varjualune,

infotahvel ja kuivkäimla. Lõkkekohas on lubatud telkida. Lõkkekohta hooldab RMK.

Tabel 17

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv perioodi 2005-2010 (Haanja Vallavalitsuse andmed)

Aasta Külastajate

arv

2005 48743

2006 54199

2007 55134

2008 49494

2009 40971

2010 32552

Rõuge ürgoru puhkeala

Rõuge vallas asuv Rõuge Ööbikuoru keskus teenindab suvehooajal üle 50 000 külastaja. Keskuse

juurest saab alguse Energiarada. Turistidele pakuvad huvi Ööbikuorg koos Linnamäega, Tindiorus

134

asuvad vesioinad, Rõuge ürgorg oma järvedega, Hinni kanjon (Rõuge valla arengukava 2010-

2017). Rõuge Ööbikuoru külastusalale on koostatud haljastusprojekt (töö tellijaks Rõuge vald).

Vajalik on remontida alal asuvat vaatetorni ning rekonstrueerida vaateplatvorm. Samuti vajab

korrastamist ala viidastatus ning hooldamist alal asuv Energiarada (2,6 km). Energiarajal asub

rauakaev – rohke rauasisaldusega allikakoht. Kaev tuleb korrastada ning rajada infotahvel.

✓ Rõuge ürgoru matkarada (pikkus 10 km)

Rajal on võimalik tutvuda Rõuge ürgoru ja järvedega, Tindioru ning Hinni kanjoniga. Rada on

tähistatud suunaviitadega ja varustatud infotahvlitega, rajal on trepid, käsipuud, piirded, laudteed ja

purded. Rõuge ürgoru matkaraja kohta on 2007. a Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt välja antud

infovoldik (eesti keeles). Rõuge ürgoru matkarada hooldab RMK.

✓ Ööbikuoru väike matkarada (pikkus 450 m)

Rõuge ürgorgu suubub teiste külgorgude seas ka Ööbikuorg (Rõuge ürgoru suurim külgorg –

sügavus kuni 15 m). Rajal on trepid, purded, käsipuud, suunaviidad, infotahvel ja istepingid.

Ööbikuoru väikest matkarada hooldab RMK.

✓ Rõuge Energiarada (pikkus 2,6 km)

Rajal on võimalik tutvuda Tindioru talu veejõujaamaga, veskitöökoja ja Ala-Rõuge veejõujaamaga

ning veepumpade – vesioinastega. Rõuge Energiaraja hooldamisega tegeleb Rõuge Vallavalitsus.

✓ Hinni kanjon (vaatamisväärsus)

Alal on olemas külastustaristu, (suunaviidad, infotahvlid, piirded, trepid, laudteed, purded,

istepingid), mille hooldamisega tegeleb RMK.

✓ Rõuge Suurjärve puhkekoht

Rõuge Suurjärve lõkkekoht jääb kasutusse puhkekohana Rõuge ürgoru matkarajal, ala hooldajaks

on RMK.

Haanja küla keskus

Haanja küla on tuntud (tali)spordipiirkond, kuhu on rajatud suusa- ning matkaradasid. Vastavalt

Haanja valla üldplaneeringule on Haanja küla ümbruses ette nähtud puhke- ja virgestusala

(hõlmab ka olulise osa suusaradadest). Valla eesmärgiks on rajada terviklik matka- ja

spordiradade võrgustik ning nende kaardistatus-viidastatus: olemasolevad Haanja maratoni rada,

Kurgjärve rada, Jaanimäe spordibaasi suusa- ja jooksurada, Võru spordikooli rajad ning

maastikujalgrattarajad, millele lisanduksid kavandatavad Haanja-Ruusmäe, Haanja-Vällamäe

suusarajad ning jooksu- ja jalgrattarada Põhjasõja radadel.

135

✓ Haanja maratoni rada

Tuhkrijärve sihtkaitsevööndit läbib Haanja maratoni rada, mida on kohati liiga intensiivselt

hooldatud, raja serva on kohati raiutud suuremaid häile, puit on sihtkaitsevööndist eemaldatud.

Haanja suusamaratoni korraldab Haanja Suusaklubi (Haanja valla arengukava. Lähteolukorra

kirjeldus).

✓ RMK Haanja teabepunkt

Alates 02.06.2009. aastast asub Haanja külas Haanja vallas Võrumaal RMK Haanja teabepunkt.

Teabepunkt on külastajatele avatud suvehooajal. 2011 aastal oli RMK Haanja teabepunkti

külastatavuseks sel perioodil 1489 kontakti.

RMK teabepunkt Haanja looduspargis kuulub RMK ühtsesse süsteemi, mille alusel töötavad üle

Eesti puhke- ja kaitsealadel kõik RMK teabepunktid. Teabepunktist edastatakse teavet nii Haanja

looduspargi, Karula rahvuspargi kui ka Haanja-Karula puhkeala ja teiste Eesti puhke- ja

kaitsealade loodusväärtuste ning looduses liikumise võimaluste kohta nii vahetult, telefonitsi kui ka

kirjalikult. Teabepunktist saavad looduspargi külastajad asja- ja ajakohast nõu oma loodusretke

paremaks korraldamiseks, samuti trükiseid loodusradade, puhkeobjektide kohta ning teavet

majutus- ja toitlustusvõimaluste ning teenuste kohta.

08.12.2011 avasid RMK loodushoiuosakond ja MTÜ Võrumaa Metsaomanike Liit (VML) RMK

Haanja teabepunktis loodusklassi, mille eesmärgiks on tõsta eeskätt Võrumaa põhikoolide õpilaste

ja lasteaialaste huvi metsanduse vastu, suurendada loodusteadlikkust ning propageerida

ühiskonnas säästvat metsade majandamist. Loodusklassi kasutatakse aktiivselt õppeaastaringselt

vastavalt kokkulepetele.

Kütioru

Kütioru mäesuusakeskus on tuntud (tali)spordi harrastamise koht, rajatud on suusaradasid ning

matkaradasid.

✓ Kütioru matkarada (pikkus 9,6 km)

Rajatud Eesti suurima ja võimsaima ürgoru ja uhtorgude tutvustamiseks. Rada on tähistatud

suunaviitadega ning varustatud kultuuripärandit ja loodust tutvustavate infotahvlitega. Kütioru

matkaraja kohta on 2008. a Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt välja antud infovoldik (eesti ja

inglise keeles). Raja hooldajaks on RMK.

✓ Kütioru väike matkarada (pikkus 2,8 km)

Tegemist on osaliselt Kütioru matkarajaga kattuva rajaga. Rajal saab näha sügavat sälkorgu -

Suurtsori. Rada on tähistatud suunaviitadega. Raja hooldajaks on RMK.

136

✓ Kütioru lõkkekoht

Lõkkekohas on lõkkease koos grillimisrestiga, istepingid, puude varjualune, puidust prügikast ning

infotahvel. Lõkkekoha hooldajaks on RMK.

Vällamäe matkarada (pikkus 2,2 km)

Vällamäe matkarada on rajatud 1998. a. Rada on tähistatud suunaviitadega ja varustatud

infotahvlitega: rajal on istepingid, laudteed, purded, köis mäkke ronimiseks. Suusasõpradele on

ette valmistatud ~1 km pikkune ja suunaviitadega tähistatud suusarada, kuhu on talvel suusajälg

sisse sõidetud. Matkarada tutvustav eestikeelne infovoldik on koo statud 2007. a Riikliku

Looduskaitsekeskuse poolt ja inglise keelne 2008. a Vällamäe matkarada hooldab RMK.

Võrreldes Vällamäe matkaraja algusaastatega on tugevalt suurenenud ala külastuskoormus.

Kohati on matkarajad harunenud ja toonud kaasa täiendava tal lamiskoormuse. Kuna külastamine

on sesoonne, siis saaks loodus ka jälgedega hakkama, kuid radasid on liiga intensiivselt

hooldatud. Kui kõiki olemasolevaid radasid nii intensiivselt hooldada, on mõne aasta pärast

Vällamäel raske leida täispikkuses mahalangenud puud, mida poleks saetud. Ala võib juba praegu

vaid osaliselt lugeda looduslikuks sihtkaitsevööndiks, hooldusjäljed on nii tugevad. Seepärast tuleb

külastuskoormust suunata – tõkestada väikerajad, mille läbimine pole soovitav ja kindlasti mitte

nende läbitavust puude eemaldamisega tagada. Suusaraja hooldamisel ei tohi sihtkaitsevööndist

puitu eemaldada – raja serval olevad tüveosad tuleb jätta metsa. Lubamatu on mägiratastega

sõitmine sihtkaitsevööndis (Palo 2011)

Vällamäe matkarajal on läbi viidud metsade rekreatiivse koormustaluvuse hindamise ja

kaitseabinõude kavandamise uuring. 2006. aastal teostati raja ristprof iilide mõõtmised ja hinnati

kahjustusi puudele ning koostati majandamissoovitused. Probleeme polnud prahistamisega, taristu

oli heas korras ja külastuskoormus oli keskmine.

2010. aastal oli Vällamäe matkarada tervikuna heas seisundis ja keskkonnamõjud ei ületanud

lubatud piire. Taristu oli korras ja vastas sihtotstarbele. Matkaraja algusosal esinesid ratsutamise

jäljed. Ratsutamine mõjub eriti halvasti raja pinnase struktuurile ning soodustab erosiooni, sellest

tulenevalt pole ratsutamine seal soovitatav. Rajal esinesid mõningad probleemsed rajalõigud:

maapind oli erodeerunud, puujuured olid tugevalt paljandunud ja vigastatud. Rajal oli 12 infotahvlit,

vaatamata radade rohkusele tagasid viidad hea orienteerumise. Parkla mahutavus oli kuni 25

autot. Ümarpuidust piire toimis ja autodega parklast edasi ei sõidetud. 2010. aastal ei olnud

vajadust teostada uusi raja ristprof iilide mõõtmisi ja puude kahjustuste hindamist. Matkarajal

paiknesid mõned külastajatele ohtlikud puud (vahetult raja ääres kuivanud puud või juba murdunud

üle raja paiknevad puud), mis oleks külastajate ohutuse seisukohast vaja eemaldada. Uuringu

käigus koostati Vällamäe suusa- ja matkarajale majandamissoovitused.

137

Kuna Vällamäel on probleemiks suur külastuskoormus, siis ei ole soovitatav uusi infovoldikuid

Vällamäe matkaraja kohta koostada.

Vällamäe külje all asub RMK poolt hooldatav 1998. a ehitatud metsamaja koos saunaga.

Kaminaga köetavas toas on magamisnarid 8 inimesele. Puudub elekter, joogivesi on allikast. Õues

on varjualune, laud-pingid, istepingid, puude varjualused, infotahvel, kuivkäimla ja lahtine lõkkease.

Metsamaja külastajal on eelisõigus kasutada maja juures asuvat lõkkeaset.

Kavadi järve matkarada (pikkus 2,2 km)

Rajal on võimalik tutvuda Eesti ühe maalilisema ja liigendatuma kaldajoonega järvega - Kavadi

järvega. Rada on tähistatud suunaviitadega ja varustatud infotahvlitega: rajal on laudteed, purded.

Kavadi järve matkaraja kohta on 2007. a Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt välja antud infovoldik

(eesti keeles).

✓ Kavadi järve lõkkekoht

Lõkkekohas on kaks lahtist lõkkeaset koos grillrestidega, istepingid, varjualune, laud -pingid, 2

puude varjualust, puidust prügikastid, riietuskabiin, purre ujumiseks, infotahvel ja käimla.

Lõkkekohas on lubatud telkida. Lõkkekohta hooldab RMK.

Härämäe matkarada (pikkus 3,4 km)

Matkarajal on suunaviidad, istepingid ja infotahvlid. Matkarajal on võimalik tutvuda harivesiliku

tiikidega, Sapase arboreetumiga ja Härämäe küla maastikuga. Matkaraja kohta pole infovoldikut

koostatud.

Lumeilvese rada

Tartu üliõpilaste looduskaitseringi poolt on välja arendatud matkapakett „Lumeilves“, mille käigus

vallutatakse 20 Eesti kõrgeimat tippu (joonis lisas 4) (Haanja valla üldplaneering. Lähteolukord)

Pärandkultuuri ja pärandmaastiku matkarada

RMK uute radade rajamist üldjuhul ei kavanda, samas on piirkonnas olemas huvi pärandkultuuri

tutvustava matkaraja rajamiseks. Uute radade kavandamine võiks to imuda koostamisel oleva

teemaplaneeringu raames, lähtudes looduspargi kaitsmise põhimõtetest ja vältides

sihtkaitsevööndeid.

Vaskna järve lõkkekoht

Lõkkekohas on istepingid, laud-pingid, puidust prügikast, piirded, infotahvel, varjualune, puude

varjualune, riietuskabiin, üks lahtine lõkkease koos grillrestiga ning kuivkäimla. Lõkkekohas on

lubatud telkida. Lõkkekohta hooldab RMK.

138

Palujüri puhkekoht

Palujüri lõkkekoht asub eramaal ning arvatakse RMK külastustaristu nimekirjast välja, kuna

külastatavus on väike ning lõkkekoht asub teistest Haanja looduspargi külastustaristust eemal.

Üvarjärve puhkekoht

Eramaal asuv puhkekoht (Haanja valla üldplaneering).

❖ Meetmed

➢ Suure Munamäe kompleksi arendamine ja korrastamine

➢ Rõuge Ürgoru puhkeala arendamine ja hooldamine

➢ Uute temaatiliste matkaradade rajamine

➢ RMK poolt hooldatavate olemasolevate radade, metsamaja, lõkke- ja puhkekohtade

võrgustiku omavahelise sidususe tõstmine

➢ RMK poolt hallatavate loodusradade hooldus, korrastamine ja rekonstrueerimine

Tööde täpsemaks planeerimiseks koostatakse Haanja looduspargi külastuskorralduskava 2013-

2017.

➢ Hooldatavate radade ja sihtide kaardikihi koostamine

Sihtkaitsevööndites asuvate radade ja sihtide hooldamiseks tuleb koostada kaardikiht, kuhu on

märgitud rajad ja sihid, mille hooldamine on lubatud. Praegu on hooldamine ilma igakordse

nõusolekute lubatud Haanja vallas, Haanja looduspargi territooriumile jäävatest suusa- ja

matkaradadest Haanja puhke- ja virgestusalal asuvatel suusaradadel (lisaks 1, 2, 3, 5 ja 3,2 km

väljareklaamitud radadele on kasutuses väiksemad rajad), Haanja maratoni rajal, Jaanimäe

spordibaasi (Võru spordikooli) radadel, (suusa)matka rajal Vällamäele ja Haanjamehe talu suusa-

ja matkaradadel. Ülejäänud kohtades tuleb eelnevalt välitööde käigus kaardistada rajad ja sihid.

Radade ja sihtide hooldus tuleb kooskõlastada maaomanikega. Eriti oluline on radade

kaardistamine Vällamäel. Vällamäel olevad kõiki rajad tuleb kaardistada, seejärel nende seast

allesjäävad rajad välja valida ning piiritleda. Raja laienemise vältimiseks metsa alla on soovitatav

ehitada ületallatud kohtadele katted, trepid vmt.

➢ Lõkke- ja puhkekohtade, vaatamisväärsuste hooldus, korrastamine ja rekonstrueerimine

RMK poolt hooldatavate lõkke- ja puhkekohtade, vaatamisväärsuste hooldamis-, korrastamis- ja

rekonstrueerimistööde täpsemaks planeerimiseks koostatakse Haanja looduspargi

külastuskorralduskava 2013 - 2017.

➢ Vällamäe metsamaja ja selle ümbruse hooldus

Tööde täpsemaks planeerimiseks koostatakse Haanja looduspargi külastuskorralduskava.

➢ Radadel liikumise reguleerimise tähiste muretsemine ja paigaldamine

Külastuse suunamiseks ja reguleerimiseks tuleb paigaldada tähised (nt mootorsaanidega sõitmine

keelatud).

139

3.3 VIIDAD, INFOSTENDID JA PIIRITÄHISED

Haanja looduspargi olemasolevate ja kavandatavate välispiiri, sihtkaitsevööndite piiri,

üksikobjektide, parkide, matkaradade alguspunktide ning lõkkekohtade tähistuse hindamiseks on

koostatud töö „Haanja looduspargi tähistuse vajadus“ (Uri, U jt 2012). Kokku on Haanja

looduspargi välispiiril 35 piiritähist, neist nõuetele vastavaid ja korras valgeid tähiseid on 20. Lisaks

on Haanja looduspargi piirile erinevate asutuste poolt paigaldatud 8 pruuni ning 1 sinine tähis. 6

valget tähist on kas viga saanud või ei paikne kaitseala piiril. RMK poolt hooldatavatele

matkaradadele, lõkkekohtadele ja teistele külastustaristule suunavad puidust suunaviidad. Peale

uue kaitse-eeskirja kehtestamist muutuvad nii kaitseala piirid kui ka sihtkaitsevööndite piirid, seega

tuleb kõik vana infoga infotahvlid uuendada. Kütioru matkaraja alguses oleval infotahvlil on Kütio ru

sihtkaitsevöönd valede piiridega.

❖ Meetmed

➢ Uute kaitseala piiritähiste ja sihtkaitsevööndite piiritähiste paigaldamine (23 välispiiritähist ja

74 sihtkaitsevööndi piiritähist)

Uued piiritähised paigaldatakse vastavalt töös „Haanja looduspargi tähistuse vajadus“ kavandatule.

Eemaldada tuleb vales kohas paiknevad tähised, vigased tähised tuleb asendada uutega.

➢ Infostendide uuendamine

➢ Vanade sihtkaitsevööndite piiritähiste eemaldamine

3.4 SEIRE

RMK hallatavatel külastustaristul teostab külastustaristu seisundi seiret RMK loodushoiuosakond.

Haanja looduspargis on külastustaristu seisundi seiret läbiviidud ühel korral 2010. aastal (tabel 18).

Tabel 18

Külastustaristu seisundi seire käigus 2010. aastal Haanja looduspargis hinnatud

külastustaristu

Külastusobjekti nimi Objekti tüüp

Rõuge Suurjärve lõkkekoht

Vaskna järve lõkkekoht

Palujüri lõkkekoht

Haanja lõkkekoht

Kavadi järve lõkkekoht

Kütioru lõkkekoht

Külastustaristu seisundi seire käigus hinnatakse külastustaristu pinnase ja alustaimestiku

seisundit; alale juurdepääsu ning kasutust ja külastusobjektil kasvavate puude kahjustusi, mõõtmisi

140

teostatakse telkimisaladel, lõkkekohtades, puhkekohtades, metsaonnide ümbruses ja muudel

külastustaristul, millele külastustaristu seisundi seire metoodika kohaldub. Külastustaristu seire

tulemuste põhjal tehakse soovitusi ala seisundi parandamiseks ja edasiseks majandamiseks. Seire

käigus hinnatud külastusobjektid Haanja looduspargis olid kõik kas väga heas võ i heas seisundis.

Samuti oli külastustaristu koormustaluvust ja seisundit arvesse võttes külastatavus valdavalt madal

(koormustaluvus ei ületanud lubatud muutuste piire).

3.5 INFOMATERJALID JA TRÜKISED

Haanja looduspargi tutvustamiseks on koostatud järgnevad infomaterjalid:

✓ Haanja loodusparki tutvustav infovoldik, välja antud 2007. a Riikliku Looduskaitsekeskuse

poolt eesti keeles ja inglise keeles 2008. a Infovoldik on uuendatud.

✓ Kütioru loodusrada tutvustav infovoldik, välja antud 2008. a Riikliku Looduskaits ekeskuse

poolt (eesti ja inglise keeles).

✓ Rõuge ürgoru matkarada tutvustav infovoldik, välja antud 2007. a Riikliku

Looduskaitsekeskuse poolt (eesti keeles).

✓ Kavadi järve matkarada tutvustav infovoldik, välja antud 2007. a Riikliku

Looduskaitsekeskuse poolt (eesti keeles).

✓ Vällamäe matkarada tutvustav infovoldik, välja antud 2007. a Riikliku Looduskaitsekeskuse

poolt eesti keeles ja 2008 inglise keeles. Infovoldik on uuendatud.

✓ Hinni kanjonit tutvustav infovoldik, välja antud 2007. a Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt

(eesti keeles). Infovoldik on uuendatud.

✓ Võrumaa looduskaitseobjektid, välja antud 2008. a Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt (eesti

keeles).

141

❖ Meetmed

➢ Haanja looduspargi erinevaid väärtusi ja matkaradasid tutvustavate eestikeelsete ja

inglisekeelsete infomaterjalide uuendamine ja täiendamine, venekeelsete infomaterjalide

väljatöötamine, kuna Haanja loodusparki külastab palju Venemaalt ja Lätist pärit turiste

➢ Infovoldiku koostamine Härämäe matkaraja kohta

3.6 LOODUSHARIDUS JA TEAVITUSTÖÖ

Haanja looduspargis tegeleb loodushariduse ja teavitustöö korraldamisega nii Keskkonnaamet kui

ka RMK. Koolitus- ja teavitustöö ülesanne on nii kohalike elanike kui ka külastajate

keskkonnateadlikkuse tõstmine ning Haanja looduspargi ja seal leiduvate väärtuste tutvus tamine.

Lisaks liikidele ja elupaikadele on piirkonna olulisteks väärtusteks maastik ja eripalgeline reljeef ,

aga ka elulaad ja sellega seonduv kultuuripärand.

Haanja looduspark võimaldab läbi viia väga mitmesuguseid õppeprogramme. Keskkonnaameti

poolt viiakse Haanja looduspargis läbi Vällamäe matkaraja jaoks väljatöötatud programmi

„Pinnamood Vällamäe matkarajal“, mis on osutunud populaarseks põhikooli õpilaste seas.

Alates 2009. aastast korraldatakse RMK loodushoiuosakonna poolt läbi RMK Haanja teabepunkti

erinevaid üritusi ja õppepäevi, 2011. aastal lisandus RMK loodushoiuosakonna külastusjuhi poolt

korraldatud 10-le erinevale matkale, õppepäevale, koristustalgutele jms ka näitus „Fotojaht Haanja

looduspargis“. RMK pole varasematel aastatel Haanja teabepunktis loodusõppeprogramme läbi

viinud. 2012. aastast viib RMK Pähni looduskeskuse juht Haanja teabepunktis läbi programmi

„Vanavanaemade tarkuste jälil“. Programmi eesmärk on õppida tundma neid taimi, mida kasutati ja

kasutatakse lõngade värvimisel, õppida kõlavöö tegemist või leiva küpsetamist. Programmi

sihtrühmaks on eelkool, I – II kooliaste. Õppekavaga on see programm seotud läbi järgmiste

teemade: äratada huvi eluslooduse vastu; taimed meie ümber; taimede ja seente osa looduses ja

inimese elus. Teadmised traditsioonidest. Rahvuskultuur ja selle säilimine. Kolm korda aastas –

talvel, kevadel ja sügisel- toimub RMK looduskeskustes tasuta programmide kampaania koolidele

ja lasteaedadele. Kampaaniavälisel ajal korraldatakse tavaprogramme õpilasgruppidele

soodushinnaga, samuti on soovijatel võimalik tellida tasulisi programme.

❖ Meetmed

➢ Erinevate programmide väljatöötamine nii kooliõpilastele kui ka lasteaialastele

(ürgmetsateemaline programm, pärandmaastike programm)

➢ Vällamäe pinnavorme tutvustava õppeprogrammiga jätkamine

➢ Infopäevade korraldamine (metsade säästev majandamine, veekogude reostumine jne)

142

➢ Kohalikele giididele asjakohaste loodushariduse materjalide (eesti ja inglise keeles)

väljatöötamine (õpperadade töölehed, mängulised õppekirjeldused)

➢ Piirkonna looduse vahendajate - kohalikud giidid, turismitalude pidaja jt koolitamine kaks

korda aastas, et tagada looduse kohta vahendatava info kvaliteet

➢ Teavitustegevus Haanja looduspargis läbiviidavate ürituste kooskõlastamistingimustest ning

rekreatsiooniga kaasnevatest ohtudest artiklitena valdade lehtedes, kuna Haanja

looduspark on tuntud turismi- ja puhkepiirkond

➢ Keskkonnaameti aktiivne osalemine Võrumaa kergliiklusteede ja loodusradade

teemaplaneeringu koostamisel

➢ Hooldatavate radade ja sihtide kaardikihi koostamine, et määratleda sihtkaitsevööndites

asuvate radade ja sihtide hooldamiseks need rajad ja sihid, mille hooldamine on lubatud,

radade ja sihtide hooldus tuleb kooskõlastada maaomanikega

➢ Loodusteadlikkuse edendamine

➢ Teavitustegevuste korraldamine

143

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE

4.1 INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD

Haanja looduspargis läbiviidavaid inventuure, seireid ja uuringuid on põhjalikumalt käsitletud

peatükis 1.5.2 ja 1.5.3.

4.2 LIIGIKAITSELISED TEGEVUSED

4.2.1 Võõr-ja probleemliikide tõrje

Sosnovski karuputk

Haanja looduspargis on registreeritud 13 Sosnovski karuputke kolooniat kokku 6,2 hektaril (joonis

lisa 4). Suuremad kolooniad paiknevad Uue-Saalusel (kokku 4,5 ha). Paljud karuputke levikukohad

pole teedelt nähtavad ja jäävad seetõttu märkamata. Kuna karuputke tõrje hind selgub riigihankel,

siis pole eelarves tööde maksumust näidatud. Koostöös maaomanikega on vaja pidevalt

kaardistada Sosnovski karuputke levikualad ning kavandada levikualadele liigi tõrje.

Ida-kitsehernes

Haanja looduspargis on levinud ida-kitsehernes, mis võib hakata kujutama ohtu kaitsealustele

liikidele ja poollooduslikele kooslustele. 2011. aasta suvel on Haanja looduspargi territooriumil

kaardistatud ida-kitseherne levik (kaardistajad Marko Kukk, Imbi Õunapuu)

Kobras

Haanja looduspargi territooriumile jääb seitsme jahtkonna maid (joonis 11):

1. Haanja jahipiirkond (asub tervenisti Haanja looduspargis)

2. Ruusmäe jahipiirkond

3. Viitina jahipiirkond

4. Rõuge jahipiirkond

5. Võru jahipiirkond

6. Vastseliina jahipiirkond

7. Lasva jahipiirkond

144

Joonis 11. Haanja looduspargi territooriumile jäävad jahtkonnad

Vastavalt Haanja looduspargi kaitse-eeskirja eelnõule on jahipidamine lubatud kogu kaitseala

territooriumil. Kopra arvukus ning kopra küttimis- ja hukkumisandmed perioodil 2008-2011 on

esitatud joonistel 12 ja 13.

145

Joonis 12. Kopra arvukus Haanja looduspargi territooriumile jäävates jahipiirkondades perioodil 2008 -

2011 (Keskkonnaameti andmed)

Joonis 13. Kopra küttimine ja hukkumine Haanja loodusparki jäävates jahipiirkondades perioodil

2008-2011 (Keskkonnaameti andmed)

Haanja looduspargi territooriumil on probleeme eelkõige kopra poolt üleujutatud metsaaladega.

Perioodil 2009 – 2010 on Keskkonnaametile teatatud kokku 10 koprakahjustuskohast (8 Haanja

jahipiirkonna territooriumil, 2 Ruusmäe jahipiirkonna territooriumil). Kopra asurkonna ohjamiseks

tuleb kopra kahjustuskohad kaardistada ning vajadusel (nt kaitsealuste liikide või elupaikade

kahjustamine) kopratammid likvideerida.

146

4.2.2 Must-toonekure toitumisalade hooldustööd

Must-toonekure soodsa seisundi säilimiseks on oluline must-toonekure toitumisalade hooldamine.

Must-toonekurele sobivaimad toitumisalad on teada, hooldamist vajavate ojade kogupikkuseks on

3,5 km. Toitumisalade säilimiseks on vaja puhastada looduslike ojade ja väiksemate jõgede kaldad

võsast. Selleks viiakse raietöid läbi kuni 30 m pikkustel lõikudel jõe/oja 100 m pikkuse lõigu kohta

ning töid teostatakse 5 m laiusel ribal, võimalusel mõlemal pool kallast. Lõikude valimisel eelis tada

lõike, mis külgnevad uuendusraie langiga või piirnevad luhad (kui neil luhtadel on ka varem heina

niidetud). Kallastel, mis on võsastunud uuendusraiete tagajärel eemaldatakse kogu võsa ja enamik

puid, kasvama jäetakse vaid üksikud võimalikult laia võraga puud. See võimaldab must-toonekurel

sealsetel (tavaliselt üsna mitmekesise põhjareljeef iga) vooluvetel saaki püüda, sinna maanduda ja

sealt turvaliselt lendu tõusta. Hooldatavad alad jäävad nii riigi- kui ka eramaadele.

4.2.3 Väike-konnakotka toitumisalade hooldustööd

Väike konnakotka soodsa seisundi säilimiseks on oluline toitumisalade hooldamine. Väike-

konnakotka potentsiaalsed toitumisalad on küll teada (kokku 251,61 ha), kuid enamuse alade

kohta puudub info nende praeguse hooldatuse kohta. Seetõttu tuleb esmalt hinnata alade

hooldusvajadust ja vastavalt vajadusele kavandada alade hooldus. Väike osa konnakotka

toitumisaladest kattub maastikuhoolduskava koostamise käigul inventeeritud aladega. Aladel, mida

on maastikuhoolduskava koostamisel inventeeritud, on hooldamata toitumiskohtasid ~ 68 ha (lisa

4). Hooldamist vajavad toitumisalad jäävad nii riigi- kui ka eramaadele, hooldustöid on vaja teha

vähemalt iga kolme aasta tagant.

4.2.4 Harivesiliku ja mudakonna elupaikade hooldustööd

Mudakonn ja harivesilik on sarnaseid ökoloogilisi tingimusi vajavad liigid, harivesilikule suunatud

kaitsemeetmed toimivad soodsalt ka mudakonnale (Külvik jt 2011).

Kaitsekorraldusperioodil on ette nähtud vesilikutiikide puhastamine ja uute tugitiikide rajamine

harivesiliku uutes leiukohtades ning tiikide ümbruse hooldamine. Puhastamise all peetakse

siinjuures silmas setete või kalade eemaldamist tiikidest, mis kasutatavate töövahendite ja

töömahu osas on võrreldav uute tiikide rajamisega. Rajatavate ja puhastatavate tiikide

proportsioon sõltub erinevatest asjaoludest ning ei ole lihtsalt prognoositav. Arvestades Haanja

loodusparki rajatud kahepaiksete koelmute suurt arvu, moodustavad olulisema osa olemasolevate

tiikide puhastamisele suunatud tööd. Kokku on aastas arvestatud 7 puhastamise või rajamisega.

Maismaaelupaikade hooldamise aastaseks mahuks on kavandatud 20 ha.

147

4.2.5 Taimeliikide kasvukohtade hooldustööd

Brauni astelsõnajalg

Tihe toominga ja hariliku kuslapuu võsa võib hakata takistama suuremate taimede normaalset

kasvu ja arengut. Vajadusel (valgustingimuste halvenemisel) tuleb läbi viia kasvukohtade

hooldustööd, Brauni astelsõnajala kasvukoht tuleb puhastada madalast, taimede kasvu takistavast

võsast (Rünk 2009).

Roheka õõskeele kasvukoha hooldamine

Rohekat õõskeelt (Coeloglossum viride) leiti Haanja looduspargi territooriumilt 2006. aastal Vihtla

järve äärselt rohumaalt. Rohumaa kuivem osa on kultuurrohumaa, mida on niidetud iga-aastaselt.

Järveäärne madal osa on poollooduslik rohumaa, kust leiti ka roheka õõskeele taimed.

Poolloodusliku osa pole niidetud, seda on vaja hooldada (0,5 ha).

4.3 ELUPAIKADE HOOLDUSTÖÖD

4.3.1 Niiduelupaikade hooldustööd

Poollooduslike koosluste hooldamine on oluline niitudega seotud liikidele, aga ka piirkonnale

omase maastikumustri säilimiseks. Poollooduslikest kooslustest parema ülevaate saamiseks on

oluline andmebaasi täiustamine ja niidualade inventeerimine. Kokku on Haanja looduspargis 352

ha kaitstava elupaigatüübina määratletud hooldatavaid niidualasid.

✓ Niidualade regulaarne hooldamine

Haanja looduspargis leiduvad niidud on jagatud hoolduse seisukohalt kolme prioriteetsusklassi

(tabel 19). Esmajärjekorras tuleb hooldama hakata praegu veel heas seisus niite

(prioriteetsusklass I ning prioriteetsusklass II). I ja II prioriteetsusklassi alasid tuleb kas niita või

karjatada. Niidetud hein tuleb alalt eemaldada. Kindlasti ei oleks soovitav niidualadel heina

purustada. Selle tagajärjel tekib niidule tihe kulukiht ning alade taimestikuline struktuur ja liigiline

koosseis kannatavad olulisel määral (Külvik jt 2011). Poollooduslike kooluste hooldamisel tuleb

arvestada niitude hoolduskavades toodud soovitustega

(http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pool-looduslikud-kooslused-2/).

✓ Niidualade taastamine

III prioriteetsusklassis on niidud, mis vajavad taastamist (tabel 19). Peamiselt on vajalik võsa

eemaldamine. Niitusid tuleb taastada juhul, kui on võimalik hakata niitusid püsivalt

148

hooldama (Külvik jt 2011).Potentsiaalseid taastatavaid niite on kokku 34,1 ha. Raiutud võsa tuleb

niidult eemaldada. Parim aeg võsa raiumiseks on hilissügisel.

Tabel 19

Niiduelupaigatüüpide pindalad hooldamisprioriteetsuse järgi (Külvik jt 2011)

Elupaigatüüp Kokku

pindala

(ha)

I prioriteet

(ha)

II prioriteet

(ha)

III prioriteet

(ha)

Kuivad niidud lubjarikkal

mullal (6210) ?

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

63,9 39,5 16,4 8

Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)

71,5 28,3 33,4 9

Lamminiidud (6450) 8,9 3 5,9

Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510)

171,3 69,9 96,9 4,5

Liigirikkad madalsood

(7230) 15,3 9 4,6 1,7

Segakoodid 21,4 3,8 12,6 5

KOKKU 352,3 150,5 166,6 34,1

✓ Talgute korraldamine niiduelupaikade hooldamiseks ja taastamiseks

Niidualade taastamiseks ja hooldamiseks on ette nähtud talgute korraldamine (nt koostöös

Eestimaa Looduse Fondiga).

✓ Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalike truupide vajaduse väljaselgitamine ja

truupide paigaldamine, ca 20 tk

4.3.2 Metsaelupaikade looduslikkuse taastamine

Looduslikes sihtkaitsevööndites metsaelupaikade looduslikkuse taastamise vajadus üldiselt

puudub.

Hooldatavate sihtkaitsevööndite puhul – kui ilmneb vajadus looduslikkuse suurendamiseks Suure

Munamäe sihtkaitsevööndis, tuleb lähtuda ülalviidatud Anneli Palo poolt 2011. aastal koostatud

tööst „Haanja looduspargis hooldatavates sihtkaitsevööndites asuvate puistute looduslikkuse

suurendamise vajadus“.

149

4.4 ÜKSIKOBJEKTIDE JA MAASTIKE KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

4.4.1 Maastikuhooldustööd

✓ Kariloomade ning taastamis- ja hooldustehnika muretsemine

✓ Hooldamata maade kasutusvõimaluste kaardistamine

✓ Vaateliselt oluliste kohtade hooldamine (vastavalt Haanja looduspargi

maastikuhoolduskavale)

✓ Vaateliselt oluliste kohtade ja nende seisundi kaardistamine väljaspool maastikulise

tsoneeringuga määratud kultuurmaastikke

✓ Hooldamist vajavate alade inventuur ja alade ettevalmistus (võsalõikus, purustamine,

maapinna konaruste tasandamine) maastikuhoolduseks, kohtades, kus puudub

põllumajanduslik tegevus ~ 200 ha

✓ Teeservade regulaarne hooldamine, vastavalt maastikuhoolduskavale on hooldamist

vajavaid teeservi kokku 25 km

✓ Maastikuilmet rikkuvate objektide likvideerimine või korrastamine

✓ Hooldamata alade hooldamine vastavalt maastikuhoolduskavale (hooldamata I

hooldusklassi alasid kokku 233,6 ha ja II hooldusklassi alasid kokku 241,6 ha

✓ Talgute korraldamine maastike hooldamiseks ja taastamiseks ning hoonete ja talukohtade

ümbruse korrastamiseks

✓ Haanja looduspargi maaparanduse eesvoolude korrastamine

Maaparanduse eesvoolude seisundist sõltub niiskusrežiim väga laialdasel alal.

Maaparandusobjektide hooldamine võimaldab tagada vaadete säilimise ning vähendada kobraste

poolt tekitatava üleujutuse riski.

Maaparandussüsteemide hooldamisel on vajalik vähemalt kord kümne aasta jooksul eemaldada

võsa ning sete, vajadusel puhastada truubid.

150

4.4.2 Üksikobjektide hooldustööd

Haanja looduspargis asuvatest üksikobjektidest asuvad tee ääres Mustahamba tamm ja Haki

männid, olles seega vaatajatele hästi eksponeeritud. Rõug e tammed asuvad Rõuges, mis on

tuntud turismipiirkond. Üksikobjektide hea vaadeldavuse ja objektide ümbruse võsastumise

vältimiseks on oluline puude ümbruse pidev hooldamine.

Sinisilla tamm

✓ Tamme ümbruse hooldamine vähemalt 50 m raadiuses

✓ Viidastatud juurdepääsu rajamine tammeni (läbirääkimised maaomanikega)

✓ Infotahvli rajamine

Mustahamba tamm

✓ Tamme tutvustava infotahvli rajamine

✓ Tamme ümbruse hooldamine

Haki männid

✓ Haki mändide ümbruse hooldamine

✓ Haki mände tutvustava infotahvli rajamine

Rõuge tammed

✓ Puude ümbruse hooldamine

✓ Üksikobjekti tutvustava infotahvli rajamine

Korgõmäe Ivannikivi

✓ Kaitsealuse üksikobjekti tähistamine

4.5 PARKIDE HOOLDUSTÖÖD

Rogosi park

✓ Rogosi pargi pidev hooldamine

Pargi säilimiseks ja võsastumise vältimiseks on vajalik pidev pargi hoold amine ning ohtlike puude

eemaldamine. Parki on niidetud suveperioodil 2 korda nädalas ja seda on mõistlik jätkata.

Looduskaitseliselt on oluline, et pargis niidetaks vähemalt kord aastas. Tiikide kinnikasvamise

vältimiseks vajalik tiikide puhastamine vähemalt iga viie aasta tagant. Rogosi mõisapargi tiikide

säilimiseks on vajalik regulaatorite hooldus iga viie aasta tagant.

✓ Rogosi pargi rekonstrueerimine

151

Viitina park

✓ Viitina pargi regulaarne hooldamine

✓ Järvesaare pargi (sh Viitina mõisapargi) haljastusprojekt koos dendrouuringuga alusel

kavandatud tegevuste elluviimine

✓ Viitina ja Järvesaare pargi haljastusprojekti uuendamine ja täiendamine, pargi hoolduskava

koostamine

Uue-Saaluse park

Uue-Saaluse pargis tuleb erilist tähelepanu pöörata mõisaansamblile ja hoonete säilitamisele või

taastamisele. Riigimaal asub RMK lõkkekoht, mille ümbrust RMK regulaarselt hooldab.

Vabrikusaar, mis asub eraldi järvesaarel, on eraomanduses. Pargis asub Uue-Saaluse külaplats,

kus korraldatakse vabaõhuüritusi. Parki on koristatud talgute käigus.

Uue-Saaluse pargis on pargi säilimiseks ning paremaks eksponeerimiseks kaitsekorralduskava

perioodil ette nähtud järgmised tegevused:

✓ Uue-Saaluse pargi jätkuv hooldamine

Vajalik on pargi jätkuv niitmine 2 korda aastas. Külastajate turvalisuse tagamiseks on vajalik

kuivanud ja murdumisohtlike puude eemaldamine.

✓ Uue-Saaluse pargi hoolduskava koostamine ja rakendamine

4.6 VIIDAD JA PIIRITÄHISED

✓ Haanja looduspargi piirile ja kavandatavatele sihtkaitsevööndite piiridele keskmise

suurusega uute tähiste paigaldamine ning vanade eemaldamine, üksikobjektide tähiste

paigaldamine vastavalt tööle „Haanja looduspargi tähistuse vajadus“.

✓ Infostendide uuendamine

Peale uue kaitse-eeskirja kehtestamist tuleb vajadusel uuendada infostendid.

152

4.7 LOODUSÕPPE- JA PUHKEMAJANDUSLIKUD TEGEVUSED, KOOLITUS JA TEAVITUSTÖÖ

Infomaterjalid ja trükised

✓ Haanja looduspargi erinevaid väärtusi ja matkaradasid tutvustavate infomaterjalide (ka

võõrkeelsete) uuendamine, täiendamine, infomaterjalide publitseerimine

✓ Häramäe matkarada tutvustava infovoldiku koostamine

Koolitus ja teavitustöö

✓ Erinevate programmide väljatöötamine nii kooliõpilastele kui ka lasteaialastele

(ürgmetsateemaline programm, pärandmaastike programm)

✓ Vällamäe pinnavorme tutvustava õppeprogrammiga jätkamine

✓ Kohalikele giididele asjakohaste loodushariduse materjalide (eesti ja inglise keeles)

väljatöötamine (õpperadade töölehed, mängulised õppekirjeldused)

✓ Piirkonna looduse vahendajate - kohalikud giidid, turismitalude pidaja jt koolitamine kaks

korda aastas, et tagada looduse kohta vahendatava info kvaliteet

✓ Teavitustegevus Haanja looduspargis läbiviidavate ürituste kooskõlastamistingimustest ning

rekreatsiooniga kaasnevatest ohtudest artiklitena valdade lehtedes, kuna Haanja

looduspark on tuntud turismi- ja puhkepiirkond

✓ Keskkonnaameti aktiivne osalemine Võrumaa kergliiklusteede ja loodusradade

teemaplaneeringu koostamisel

✓ Loodusteadlikkuse edendamine

✓ Teavitustegevuste korraldamine

153

Infopäevade korraldamine ja artiklite kirjutamine

Haanja looduspark paikneb suures osas eramaadel (86 % looduspargi territooriumist on eramaa).

Paljude väärtuste säilimiseks on oluline maaomanike kaasamine ning teavitamine nende maadel

paiknevatest väärtustest ning väärtuste säilimiseks vajalikest tegevustest. Erinevateks tegevusteks

on võimalik taotleda mitmesuguseid toetusi, kuid nagu on selgunud avalike koosolekute käigus

ning vestlustes maaomanikega, on infot toetuste taotlemiseks vähe. PRIA poolt makstava

toetusega on eelmisel kaitsekorraldusperioodil (2005-2010) hooldatud (karjatatud või niidetud)

Haanja looduspargis ca 49 ha poollooduslikke kooslusi.

Maaomanike kaasamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks on kaitsekorralduskavaga ette nähtud

erinevate infopäevade läbiviimine ning teemat tutvustavate artiklite kirjutamine.

✓ Infopäevad metsade loodussäästliku majandamise ja Natura metsatoetuste tutvustamiseks

Metsade loodussäästliku majandamise ja Natura metsatoetuste tutvustamiseks tuleb korraldada

vähemalt üks infopäev aastas. Infopäeva käigus antakse ülevaade metsade loodussäästlikust

majandamisest. Soovitatav on läbi viia ka välikoolitus, kus antakse ülevaade, millised on säilitamis t

vajavad väärtused. Aastas tuleb korraldada vähemalt üks infopäev.

✓ Infopäev veekogude reostumise ja järvede taastamise teemal

Haanja looduspark on kuulus oma järverikkuse poolest, tegemist on olulise turismipiirkonnaga.

Oluline on piirkonna elanike informeerimine erinevate järvede koormustaluvusest, veepiiril olevate

ehitiste võimalikust mõjust veekogudele, aga ka järvede puhastamise ja taastamise võimalustest ja

vajadustest. Infopäevadel tuleb selgitada, millised on nõuded järvede ja järveäärte puhastamiseks

ning millised nõuded antud tööde teostamiseks.

Veeseadusega on ette nähtud heitvee puhastamise nõuded, infopäevadel tuleb tutvustada ka

keskkonnasäästlikumate pesuvahendite kasutamisest tulenevat positiivset mõju veekogudele.

✓ Infopäevade korraldamine maastike ja poollooduslike koosluste hooldamise vajaduse ja

toetuste taotlemise võimaluste kohta

Üheks Haanja looduspargi väärtuseks on pärandkultuurmaastik, mis säil imiseks vajab pidevat

hooldamist. PRIA poolt makstava toetusega on eelmisel kaitsekorraldusperioodil (2005-2010)

hooldatud (karjatatud või niidetud) Haanja looduspargis ca 49 ha poollooduslikke kooslusi,

Maaomanike informeerimiseks erinevatest toetuste tao tlemise võimalustest ning poollooduslike

154

koosluste hooldamise vajadusest on ette nähtud infopäeva korraldamine. Infopäevadel tuleb

pöörata tähelepanu pärandkultuurmaastike väärtustele ning nende kaitsmise vajadusele,

iseloomuliku asustusstruktuuri ja ehitamise põhimõtete tutvustamisele.

✓ Infopäev kobraste ohjamise võimaluste ja vajalikkuse kohta

Haanja looduspargis tekitavad koprad palju probleeme maaomanikele ja kahjusid varale.

Maaomanikud vajavad selgitusi kobraste tõrjumise võimaluste ja õiguste kohta, jahiseltside

kohustuse ja Keskkonnaameti rolli kohta.

✓ Artikkel kobraste tõrjumise võimaluste ja vajaduse kohta

Et tagada info jõudmine võimalikult suure osa maaomanikeni, tuleb peale infopäevade toimumist

vallalehtedes avaldada vastavasisuline artikkel.

✓ Poollooduslike koosluste ja maastikuhooldusteemaliste artiklite kirjutamine

Et informeerida võimalikult suurt hulka maaomanikke poollooduslike koosluste ja maastike

hooldamise vajadusest ning selleks erinevate toetuste taotlemise võimalustest, tuleb peale

vastavaid infopäevi koostada vastavasisuline artikkel vallalehtedesse.

✓ Teavitustegevus Haanja looduspargis läbiviidavate ürituste kooskõlastamistingimustest ning

rekreatsiooniga kaasnevatest ohtudest

Kuna Haanja looduspark on tuntud turismi- ja puhkepiirkond, on vaja informeerida inimesi

artiklitega vallalehtedes ürituste kooskõlastamise vajadusest ning rekreatsiooniga kaasnevatest

ohtudest.

➢ Maaomanike teavitamine hoonete väärtustest, sobivatest renoveerimisvõtetest ja sobivast

haljastusest vallalehtede ja asjakohaste kodulehtede kaudu

Puhkerajatiste hooldamine ja rajamine

➢ Suure Munamäe kompleksi arendamine ja korrastamine

➢ Rõuge Ürgoru puhkeala arendamine ja hooldamine

➢ Uute temaatiliste matkaradade rajamine

155

➢ RMK poolt hooldatavate olemasolevate radade, metsamaja, lõkke- ja puhkekohtade

võrgustiku omavahelise sidususe tõstmine

➢ RMK poolt hallatavate loodusradade hooldus, korrastamine ja rekonstrueerimine

➢ Lõkke- ja puhkekohtade, vaatamisväärsuste hooldus, korrastamine ja rekonstrueerimine

✓ Vällamäe metsamaja ja selle ümbruse hooldus

✓ Hooldatavate radade ja sihtide kaardikihi koostamine, et määratleda sihtkaitsevööndites

asuvate radade ja sihtide hooldamiseks need rajad ja sihid, mille hooldamine on lubatud

✓ Radadel liikumise reguleerimise tähiste muretsemine ja paigaldamine

Külastuse suunamiseks ja reguleerimiseks tuleb paigaldada tähised (nt mootorsaanidega sõitmine

keelatud).

4.8 TEGEVUSKAVAD JA EESKIRJAD

✓ Natura standardandmebaasi ja kaitse-eeskirja uuendamine

✓ Menetluse algatamine Ruusmäe tamme ja Klaasi tamme kaitstavate üksikobjektide

nimekirjast välja arvamiseks

4.9 KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE HINDAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamiseks vajalikke tegevusi on põhjalikumalt käsitletud

peatükis 1.5.3.

4.10 EELARVE

Eelarve tabelisse 20 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks

käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse

prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas

ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele

suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja

potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste

säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

156

Tabel 20

Eelarve

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Priori-

teet 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Maksumus

kokku Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud