Tohlu kraavi ajaloolise voolusängi taastamise
eeluuring
SISUKORD
LÄHTEÜLESANNE 3
SELETUSKIRI 8
1 ÜLDINFO 9
2 UURIMISTÖÖD 13
2.1. Geoloogia ja mullastik 14
2.2 Topo-geodeetiline uuring 17
2.3 Hüdroloogia 17
2.4 Truup 19
2.5 Tohlu kraavi iseloomustus 21
3.KESKKONNNAKAITSE 22
3.1 Kaitstavad loodusobjektid 23
4. ETTEPANEKUD PROJEKTEERIMISEKS 29
5. KOKKUVÕTE 30
KASUTATUD MATERJALID 31
JOONISED
Joonis 1. Taastamisala uurimistööde kaart M 1: 1000 Lehti 2
Joonis 2. Tohlu kraavi pikiprofiil Mh 1:100 Mv 1:20
Joonis 3. Tohlu kraavi ristpikiprofiilid M: 1:100
Joonis 4. Taastamisala pinnavee liikumise kaart M 1:1000 Lehti 2
Joonis 5. Taastamisala pinnavee liikumise kaart peale kraavi taastamist M 1:1000 Lehti 2
LÄHTEÜLESANNE
SELETUSKIRI
Eeluuringu eesmärk: Riigimetsa Majandamise Keskuse antud lähteülesande alusel on Tohlu kraavi taastamiseks vajalik eeluuring, mille käigus tuleb läbi viia insenertehnilised ja geodeetilised uuringud ning kirjeldada kaitstavaid loodusobjekte, sh Natura ala, mida kraav läbib.
Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on andnud lähteülesande Tohlu voolusängi eeluuringute ja võimaliku taastamise insenertehniliste uuringute läbiviimiseks lihthanke “Tohlu voolusängi taastamise projekteerimine” (viitenumber 296743) tehnilise kirjelduse Lisana 1 ja Lisana 3.
Eeluuringu koostamisel on aluseks:
• RMK antud tehnilised tingimused ja kirjeldused (Lähteülesanne)
• Keskkonnaameti seisukohad 13.02.2025 kiri nr 7-9/25/1684-2
• Asjakohased õigusaktid
• Eesti looduse Infosüsteem - Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS)
• MaRu x-gis 2.0 kaardirakendused (kitsendused X-GIS 2; looduskaitse, Natura 2000; mullastik; geoloogia; üleujutusohuga alad; teeregister; maardlad, fotoladu jms)
• Asjassepuutuvad saadaolevad kavad, aruanded jms materjalid
Küsimustele Tohlu kraavi ajaloolise voolusängi taastamise eeluuringute aruande kohta vastavad AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi juhatuse liige/insener Henri Daniel Ots (tel 507 0951; e-post:
[email protected]) ja insener Priit Alekand (
[email protected]).
Käesolev aruanne säilitatakse AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi arhiivis.
1. ÜLDINFO
• Uuritava ala asukoht
Ajaloolise Tohlu kraavi voolusäng asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Põripõllu külas järgnevatel eramaadel:
Vana-Laadamäe (katastritunnus: 55001:006:0552), Pärna (55001:006:0283), Männiku (55001:006:0297), Kopli (55001:006:0279), Tänavasuu (55001:006:0013), Tänava (55001:006:0364), Aadu (55001:006:0053) ja riigimaadel (valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus RMK) katastriüksustel Kuressaare metskond 824 (55001:001:0644), Kuressaare metskond 825 (55001:001:0645), Kuressaare metskond 909 (55001:006:0058) ja Kuressaare metskond 826 (55001:001:0646).Tohlu kraavi asukoht on näidatud Skeemil 1 ja aerofotol Pilt 1.
Skeem 1. Tohlu taastatava kraavi asukoht (MaRu x-gis 2.0; teeregister, põhikaart; 24.09.2025)
Pilt 1. Tohlu kraavi paiknemine (MaRu Fotoladu, aerofoto, pildistuse aeg 04.05.2024)
• Tohlu kraavi seisundi lühikirjeldus
Tellija RMK koostatud tehnilise kirjelduse (Lisa 3) kohaselt on Tohlu kraav (EELIS kood VEE1700015) säilinud vaid EELIS (Eesti looduse Infosüsteem -Keskkonnaagentuur; edaspidi EELIS) registrisse kantud osas ligikaudu 400 m pikkusel lõigul. Tohlu kraavi ajalooline voolusäng ei ole ligikaudu 550 m pikkusel lõigul kuni tee nr 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina teeni enam selgelt tuvastatav. MaRu x-gis 2.0 hübriidkaardilt (2025) on ajalooline terviklik voolusäng kuni teealuse truubini ligikaudselt eristatav (skeem 2).
Skeem 2. Tohlu ajaloolise kraavi ligikaudne voolusäng (MaRu x-gis 2.0 hübriidkaart; 2025)
• Kraavi voolusängi muutumise põhjus
Tohlu kraavi seisundi halvenemise üheks põhjuseks on eeldatavalt see, et Väikese väina tammiäärseid poollooduslikke kooslusi ei hooldatud ligikaudu 20 aastat. Kraavi ajaloline voolusäng on keskosas pillirooga jm taimestikuga kattunud, osaliselt kinni kasvanud ja kohati õõtsikuks muutunud (Pilt 2 ja Pilt 3). Halvemini tuvastatav kraaviosa jääb savimaardlale.
Pilt 2. Tohlu kraavi voolusängi säilinud osa (MaRu x-gis; Fotoladu pildistuse aeg 04.05.2024; väljavõte 01.10.2025)
Pilt 3. Tohlu voolusängi halvemini tuvastatav osa (MaRu x-gis; Fotoladu, pildistuse aeg 04.05.2024; väljavõte 01.10.2025)
• Tohlu kraavi taastamise vajalikkus
Tohlu kraav jääb kogu ulatuses Väikese väina hoiualale (EELIS kood KLO2000341), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Väikese väina loodusalana ja Väinamere linnualana. Tohlu kraavi ümbritsev piirkond jääb hoiuala ja loodusala kaitse eesmärgiks seatud esmatähtsale elupaigatüübile rannaniidud (elupaigatüübi kood 1630*) ja II kaitsekategooria taimeliigi emaputke (Angelica palustris) kasvualale (lähemalt ptk 3). Ummistunud voolusäng takistab liigvee taandumist kraavi ümbritsevalt rannaniidult, mistõttu on rannaniidu hooldus tehnikaga kohati raskendatud. Tohlu kraavi taastamine on vajalik rannaniidu hooldustööde läbiviimiseks st Natura elupaigatüübi seisundi taastamiseks, mistõttu peab olema tagatud alale pääs niitmistehnikaga (mahasõidud) ja võimalus karjatamiseks (loomade vedu, jootmise võimalus jms). Ajalooline voolusäng on vajalik taastada selliselt, et oleks tagatud soodsad tingimused ka kalastiku rändeks.
Uurimistöö üheks eesmärgiks on materjalide koondamine selleks, et ajaloolise Tohlu kraavi voolusäng registrisse kanda ja sellega kraavi terviklikult vooluveekoguna käsitleda. Materjalid Tohlu kraavi ajaloolise voolusängi registrisse kandmiseks1 esitatakse Keskkonnaagentuurile uurimistööde järgselt.
• Võimalik lahendus kraavi taastamiseks
Kraavi voolusängi taastamiseks ja selle toimimiseks on vajalik kraav puhastada st avada voolusäng ajaloolistel kaartidel tuvastatavas (põhikaart 2004) asukohas. Kinnikasvanud ja vett halvasti juhtivat osa on esialgsetel andmetel ligikaudu 550 m kuni tee nr 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L1 all asuva truubini. Sealt edasi asub seisuveekogu looduslik järv (nimi teadmata; VEE2072630; muutmise aeg 11.10.2023). Kuna kraav läbib kaitstavat loodusobjekti siis ei ole väljakaeve laotamine või vallina paigaldamine suuremas mahus sellele alale võimalik.
Täpsem lahendus, töömahud ja väljakaeve (sette) paigaldamise võimalused selguvad projekteerimise käigus.
• Juurdepääs uuritavale alale
Ligipääs Tohlu kraavini on võimalik Tumala - Orissaare - Väikese väina teelt nii Väinatammi kui Orissaarde viivalt poolt.
• Tehnovõrgud
Tohlu kraaviga ristub maa-alune sideehitis (vid 126393900; nähtuse id 332), mille omanik on Telia Eesti AS. Sideehitise täpne asukoht määratakse koostöös ehitise omanikuga ja kantakse eeluuringute plaanile.
• Täiendav teave
Tohlu taastatav kraaviosa läbib Orissaare savimaardla (maardla kood MRD0000409; registrikaardi nr 441) 1 plokki, kus põhimaavaraks on savi (keraamiline savi) aktiivne reservvaru keskmise paksusega 2,3 m (skeem 3). Maardla pindala on kokku 425 ha, varud kogu alal on 9775 tuh m3. Ala on looduslik lageala, maardla piiritlemisel on täpsusklass 5 m (MaRu x-gis 2.0 Maardlate rakendus).
Skeem 3. Orissaare savimaardla ala (MaRu x-gis 2.0 Maardlate rakendus;
väljavõte 01.10.2025)
2. UURIMISTÖÖD
Uurimistööd objektil viisid läbi AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi insenerid Henri Daniel Ots ja Priit Alekand. Uurimistööde loetelu on toodud tabelis 2.
TABEL 2. Uurimistööde loetelu
Jrk. nr
Uurimistöö
Töö nimetus
Mõõt-
ühik
Objekt
Töö tegemise aeg
Töö tegija
1
Kameraalsed tööd
Töö lähteandmete ja kaardimaterjaliga, andmete koondamine, kitsenduste väljaselgitamine, analüüs.
töö
1
24.09;
29-30.09;
01.10 ja 06.-07.10. 2025
H.Lapp
2
Välitööd:
Tohlu kraavi sh ajaloolise voolusängi tehnilise seisukorra uurimine, seisundi hindamine.
H.D. Ots L.Petrutis
3
Välitööd:
Vajalike mõõdistustööde teostamine.
H.D. Ots L.Petrutis
Välitööd:
Pinnase uurimine kogu voolusängi (registrisse kantud ja ajaloolise) alal ja lähiümbruses.
H.D. Ots
Välitööd
Projekteeritava väljakaeve (sette) paigaldamise võimaluste hindamine piirkonnas.
H.D. Ots L.Petrutis
Välitööd:
Teealuse truubi seisundi hindamine, mõõdistus.
H.D. Ots L.Petrutis
Kameraalsed tööd
Tohlu kraavil ja lähipiirkonnas asuvate kaitstavate loodusobjektide kirjeldus ja õigusaktidest tulenevad piirangud tööde projekteerimisel.
01.10 ja
06.- 07.10. 2025
H.Lapp
Uurimistööde käigus selgitati välja Tohlu kraavi registris arvel oleva osa tehniline seisukord, uuriti kinnivajunud ajaloolise voolusängi pinnast ja tehti vajalikud mõõdistused. Mõõdistuse läbiviimseks kasutati reaalaja GPS seadet Trimble Catalyst. Mõõdeti veejuhtmete ristlõiked ja ajalooline voolusäng, mille tuvastamiseks kasutati pinnaseuuringuid ja MaRu x-gis 2.0 kaardirakendusi. Hinnati ka tee nr 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L1 aluse truubi ja Nimetu järvega ühenduses oleva kraaviosa seisundit.
Koostati kraavi pikiprofiilid (vt joonised 1,2 ja 3).
Eeluuringus hinnati looduses selgelt toimiva registrisse kantud Tohlu kraaviosade ja ajaloolise voolusängi seisukorda eraldi ja ka ühtse ajaloolise tervikuna. Vee liikumine Nimetust järvest läbi Tumala-Orissaare-Väikese väina teealuse truubi kuni mereni siiski toimib, seega selgitatakse välja vahepealse halvas seisus kraaviosa voolusäng ja selle taastamise võimalused. Uurimistööde tegemisel mõõdeti sette mahud registris olevates kraavilõikudes ja voolusängi kinnivajunud, kuid ajaloolistel kaartidel tuvastatavas osas.
Objektil tehtud fotosid kasutatakse projekti koostamisel tugimaterjalina. Fotod on esitatud kmz. Formaadis, mis tähendab, et fotod on seotud asukohaga ning on võimalik vaadata fotosid asukohapunktide (Placemark) põhiselt. KMZ formaadi avamiseks on soovitatav kasutada vabavara tarkvara Google Earth Pro. Fotod on esitatud uurimistööde aruande lisas 4.
2.1. Geoloogia ja mullastik
Geoloogia osas hinnatakse Tohlu kraavi uuritavas piirkonnas ala reljeefi kõrgusmudeli ja MaRu x-gis 2.0 põhikaadi kõrgusinfo alusel, tuuakse MaRu x-gis 2.0 geoloogiliste kaartide (1:50 000 ja 1:400 000) alusel välja pinnakatte settetüübid ja mullakaardi alusel mullatüübid.
• Reljeef
Tohlu kraavi ala ja lähipiirkond on tasane. Kõrgus on 0,5 m kogu olemasoleva ja ajaloolise ligikaudse voolusängi ulatuses alates merest kuni tee nr 75 Tumala – Orissaare – Väikese väina teeni ja sealt edasi loodusliku järveni (nimi teadmata; VEE2072630). Olulisi maapinna kaldeid kraavi suunas MaRu x-gis 2.0 põhikaardi kõrgusinfo alusel ei ole.
• Pinnakate
Pinnakatte settetüüpideks on merest (registrisse kantud kraavilõigust) kuni kinnikasvanud kraaviosani meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi ja sapropeel. Edasi, ajaloolisel kinnikasvanud voolusängi alal on pinnakatte settetüüpideks jääjärvelised setted: klibu, liiv, moll, saviliiv, liivsavi ja savi ja sealt kuni teeni ja truubist kuni nimetu järveni on pinnakatte settetüübiks taas eelnimetatud meresetted2.
• Mullastik
Objektil läbiviidud pinnaseuuringutel sondeeriti maapinda 1,2 m pikkuse sondiga. Pinnase lõimis tehti kindlaks vaatlemise käigus sõrmeproovi teel, millele lisaks kasutati MaRu x-gis 2.0 kaardirakenduse mullastiku kaarti (skeem 4).
Skeem 4. Mullatüübid Tohlu kraavi piirkonnas (MaRu x-gis 2.0 Mullastiku kaart; väljavõte 01.10.2025)
Alal esinevad mere poolt lähemas minevikus või käesoleval ajal üle ujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergestilahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). Rannikumullad on noored mullad ja seetõttu on nad primitiivsed ja õhukese huumushorisondiga (alla 10 cm).
Tohlu kraavi kogu voolusängi piirkonnas esinevad järgnevad sooldunud rannikumullad:
Sooldunud veealune muld (Arv), mis paikneb mererannas ja on pidevalt veega üleujutatud. Kasvavad kõrged veetaimed valdavalt pilliroog ja kõrkjad.
Sooldunud gleimuld ja sooldunud veealune muld (ArG;Arv) osalus% 70:30 (lõimis l 30/s; huumushorisont 2-5 cm).
Sooldunud gleimuld (ArG; lõimis l30/s; huumushorisont 2-5 cm) on mereveega sageli üle ujutatud. Pärast üleujutust sisaldab rohkesti kloriide, sulfaate ning teisi merevees lahustuvaid sooli. Sooldunud rannikumuldadest kõige soolarikkam. Alal on iseloomulik soolalembeline rohttaimestik, kus juhtival kohal on tuderluga3.
2.2 Topo-geodeetiline uuring
Topogeodeetiline uurimistöö tegemisel on aluseks majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“.
Koostatud on plaan mis tagab vajalikud andmed Tohlu kraavi taastamistööde projekti koostamiseks. Andmed kajastuvad joonisel 1.
2.3 Hüdroloogia
Hüdroloogiliste andmete andmete kogumiseks tuli selgitada välja esmaks uuritud kraavi valgala suurus. Selleks hinnati pinnavee liikumist uuritaval alal ning määrati põhilised valgalad. Analüüsiks kasutati Maa-ameti LIDAR (Aerolaserskaneerimise) 1m eraldusvõimega kõrgusmudeli andmeid. Andmeid töödeldi arvutitarkvaradega SAGA (System for Automated Geoscientific Analyses) gis ja Autocad Civil 3D. Analüüsi tulemusel koostati joonised, mis on esitatud uurimistööde toimikus joonis 4 ja 5, seal kajastuvd maapinna reljeefist tulenevad pinnavee voolujooned ja valglate suurused. Saadud tulemuste põhjal selgus, et maapinna järgi toimub vete voolamine Kindalaiul lõunast põhja suunas. Kuna Tumala - Orissaare - Väikese väina tee on lõiganud läbi loodusliku valgla siis on Tohlu kraavi valgla suudmes väga väike, 0,314 km² (vt. joonis 4 ja 5). Truubil T/1 puudub üldse valgla. Seega puudub vajadus truubi dimensioneerimise jaoks hüdroloogiliste arvutuste tegemiseks. Truup T/1 toimib ainult Väikese väina veetaseme muutumisel.
Samuti ei toimi Tohlu kraav ja truup ka merevee hoovuste puhul, mille liikumiskiirus jääb alla 5cm/s.4
Skeem 5. Hoovuste kiirus Väikese väina piirkonnas (Hoovuste mudelprognoos; väljavõte 03.02.26)
Väikese väina veetasemete hindamiseks sai kasutatud Keskkonnaagentuur/ILM, ilmateenistuse ajalooliseid seireandmeid, Heltermaa, Virtsu ja Roomassaare seirejaamades. Mis asuvad järgnevalt: Heltermaa Väikese väinatammist põhjapool, Virtsu väinatammi kohal ja Roomassaare väinatammist lõuna pool.
Skeem 6. Merevee tase (m ABS) Heltermaa, Virtsu ja Roomassaare vaatlusjaamades 14 aasta jooksul (2010-2024)
Skeemilt 6 on näha, et veetasemed jaamades on erinevad. Sellest võib eeldada, et Tohlu kraavis võiks tekkida vee liikumine. Paremini on see jälgitav skeemilt 7.
Skeem 7. Merevee tase (m ABS) Heltermaa, Virtsu ja Roomassaare vaatlusjaamades 1 aasta jooksul (2024)
Skeemilt on näha, et Heltermaa ja Roomassaare veepindade vahe võib olla ka üle 10 cm ja see annabki lootuse vee liikumiseks Tohlu kraavis. (17.03.2024 Heltermaa 0,01m – Roomassaare 0,12m).
2.4 Truup
75 Tumala – Orissaare – Väikese väina tee alla oleva truubi seisund: Läbilaskevõime, kõrgus, sobivus kalade liikumiseks puhastatud voolusängi tingimustes lõunasse jäävasse mereossa.
Antud truup on rajatud languga põhja suunas ja pinnavee liikumise joonisel (joonis 4 ja 5) on näha, et õigesti on rajatud, sest vete voolamine toimubki selles suunas. Kuna truubil puudub valgla, siis ei toimi see klassikalise truubina nagu suurtel kraavidele rajatud truubid. Antud truup töötab surveta voolurežiimil, seetõttu ei ole vaja sellel arvestada maksimaalse läbilaske võimega vooluhulkadega. Tingitud eelnevas peatükis kirjeldatud merevee tasemete vahest. Heltermaa ja Roomassaare veepindade vahe on marginaalne (10cm) ja sisuliselt olematu truubi sisse- ja väljavoolul. Seega ei teki truubis ka suurt voolukiirust ja truubi täide sõltub ainult merevee tasemest. Skeemile 6 on kantud truubi põhja ja lae joon, sellelt näha, et neljal aastal neljateitkümnest aastast on esinenud olukorda kus truup on täiesti vee all ja kolmel aastal on olnud olukorda kus truubis pole üldse vett. Juhul ku truup on täiesti vee all toimib see ikka ja voolukiirus on ikka väike ning kalad saaksid rahulikut liikuda. Et hinnata kui suurt vooluhulka saab truupi läbida on alljärgnev skeem 8.
Skeem 8. Truubi dimensioneerimise abigraafikud.5
Nagu skeemilt näha võib truupi survevabalt läbida vooluhulk 0,9…1,0 m³/s. Aga etteöeldult sellist vooluhulga tekkimise võimalust Tohlu kraavis ei ole.
Kalade liikumist antud truup ei tekita, kui merevee tase ei lange alla -0,70 m(abs), siis on truubis lõunapoolses otsas vett 20cm. Küsimus on ainult selles, et kuidas kalad sellesse tee leiavad. Lõuna poolt tulles peavad kalad läbima ka 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee all oleva truubi (skeem 9). Selle truubi parameetrid on järgnevad ø 1500mm ja L= 23,3 m, mis on üle kahe korra pikem kui Tohlu kraavil asuv truup.
Skeem 9. Võimalikud kalade rändetakistused (MaRu x-gis 2.0; põhikaart 2025)
2.5 Tohlu kraavi iseloomustus
TTJA hoonestuslubade registri alusel on Tohlu kraavi (VEE1700015) voolusängi (laius 4-6 m) osas tehtud muudatus 19.11.2024. Põhikaardil on kraav märgitud vooluveekoguna merest ligikaudu 348 m pikkuselt ja teealusest truubist kuni loodusliku järveni (nimi teadmata; pindala 8,1 ha, ei ole avalikult kasutatav; EELIS kood VEE2072630; esmane registrikanne 06.10.2023) (skeem 10). MaRu x-gis 2.0 ajalooliste kaartide 1994-2020 põhikaardi (2004) alusel on Tohlu kraavi voolusäng olemas ja selgelt tuvastatav (skeem 11).
Skeem 10. Registris olev Tohlu kraav Skeem 11. Tohlu kraavi voolusäng;
(MaRu x-gis 2.0; põhikaart 2025) (MaRu x-gis 2.0 ajalooline kaart 1994-2020)
Vahepealne ajalooline kraaviosa, mis 2004 aasta põhikaardil on selgelt nähtav, on aja jooksul kinni vajunud, taimestunud ja niidu pikaajalise hooldamatuse tõttu kui ka hilisemalt hoodustöödel kasutatava tehnika poolt kinni sõidetud, kuid hübriidkaardil (2025) jätkuvalt ligikaudu tuvastatav. Alale jääv kinnikasvanud ja taimestunud (valdavalt roog jms) kraaviosa jääb Orissaare savimaardlale, kus lasundi paksuseks on 2,3 m.
Uuringute üheks väljundiks on Tohlu kraavi ajaloolise voolusängi kui tervikliku vooluveekogu ennistamine registrisse (Eesti Looduse Infosüsteemi) 2004 aasta põhikaardil ja 2005 aasta ortofotol nähtavat voolusängi arvestavalt.
3.KESKKONNNAKAITSE
• Üleujutused uuritava Tohlu kraavi piirkonnas
Tohlu kraavi ajalooline voolusäng jääb korduva üleujutusega alale, kus üleujutuse absoluutkõrguseks on 1.15 m6. Üleujutusala rannikul (P=10%) Orisaare piirkonnas (ala kood 2023079), kuhu jääb ka Põripõllu küla, on 1235,30 ha. MaRu x-gis 2.0 Üleujutusalade prognoositav ulatus näitab tõenäosust veetaseme tõusuks maksimaalsele tasemele kord kümne aasta jooksul (vt skeem 12).
Üleujutuspiirkondade ja esinemissageduse tõenäolsuse kohta on Keskkonnaagentuur koostanud lõpparuande7, mille alusel moodustati piirkonna üleujutusala kaardikiht vastavalt eelnevalt arvutatud veetaseme kõrgusele iga tõenäosusstsenaariumi kohta. Iga piirkonna kohta arvutati 1000-aasta, 100-aasta, 50-aasta ja 10-aasta ületustõenäosuse veetasemed. Veetasemete tõenäosusarvutuste tegemisel kasutati Keskkonnaagentuuri rannikujaamade veetasemete aegridasid, arvestati rannikupiirkonna geomorfoloogia ning meteoroloogiliste parameetritega (Keskkonnaagentuur, 2023). Lõpparuande Lisa 1 alusel on Orisaaare riskipiirkonnas (ala 79) aasta kõrgeima veetaseme (m/AS) tõenäosusprotsent 0,1% - 2,52; 1% - 1,68; 2% -1,49 ja 10% - 1,15 m8. Üleujutusalade kaardikihtide koostamisel kasutati arvutatud tõenäosusi ning MaRu kaardirakenduse kõrgusmudelit 2022-2023 seisuga.
Skeem 12. Üleujutusala prognoositav ulatus Tohlu kraavi ümbritseval alal
(MaRu x-gis 2.0 üleujutusalade kaardirakendus; väljavõte 29.09.2025)
• Mere kaitsevööndid
Veekogudega sh meri, kaitsevööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir9. Korduva üleujutusega veekogude ranna (merel) piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast, millele lisatakse veekaitsevööndi (20 m), ehituskeeluvööndi (200 m) ja piiranguvööndi (200 m) laiused10. Tohlu kraav jääb perioodiliselt üleujutatavale alale.
3.1 Kaitstavad loodusobjektid
• Väikese väina hoiuala
Tohlu ajalooline kraav läbib Väikese väina hoiuala11 (EELIS kood KLO2000341) mille kaitse-eesmärgid on loetletud Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määruses nr 17612. Hoiuala maismaa pindala on 2773,2 ha ja siseveekogude pindala 31,8 ha. IUCN alusel kuulub hoiuala VI kategooriasse st ala on piiratud looduskasutusega. Hoiuala kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väikese väina loodusala ja Väinamere linnualaga.
Tohlu kraav läbib hoiuala kaitse-eemärgiks olevat, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpi rannaniitu (1630*) ja II lisas märgitud, looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategoorisse kuuluva taimeliigi emaputke (Angelica palustris) kasvukohta (EELIS kood KLO9310536). Ligikaudu 340 m kaugusele Tohlu kraavist jääb III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea; KLO9312811) kasvukoht.
Rannaniidule jäävad ka II kaitsekategooriasse kuuluva mustsaba-vigle (Limosa limosa; KLO9117934) ja III kaitsekategooriasse kuuluvate suurkoovitaja (Numenius arquat; KLO9124131), hänilase (Motacilla flava; KLO9124130) ja punajalg tilderi (Tringa totanus; KLO9117933) elupaigad.
Rannaniidu järjepidev hooldus on vajalik elupaigatüübi soodsa seisundi taastamiseks ja säilitamiseks. Ala täielikuks hoolduseks on oluline alale ligipääs ja niitmistehnika kandvus. EELIS andmetel (vaadatud 06.10.2025) on enamus alast hoolduses. Elupaigatüübi seisund on hinnatud 19.03.2020 seisuga heaks, kõrge majandamise perspektiiviga, esinduslikkus on väga hea (A), struktuur on väga hästi säilinud, funktsioonid on väga head, kuid üldise hinnangu alusel on ala väärtus keskmine (C).
Rannaniidu ala piirimuudatus on tehtud 21.06.2024 seoses poolloodusliku koosluse (pärandniit; EELIS kood -414877428) ja Natura 2000 võrgustikku kuuluva elupaigatüübi rannaniit (1630*), ühendamisega (EELIS andmed 06.10.2025). Pärandniidud on erakordselt liigirikkad looduslikud niidualad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud ning mis on elupaigaks mitmetele haruldastele liikidele.
Kaitstava liigi emaputke kasvukoht hõlmab kogu kraavi ümbritsevat ala. EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus sellel alal läbi viidud 07.07.2023. Taime kogu kasvukohas tuvastati 40 isendit.
Hoiualade kaitsekorra alus
Uurimistööde järgsel projekteerimisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduses toodud tingimustest ja teistest asjakohastest õigusaktidest ning ala kaitsekorralduskavast.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi13.
Kuna käesoleval juhul kattuvad Väikese väina hoiuala ja Väikese väina loodusala siis juhindutakse projekteerimisel ka Väikese väina loodusala (Kõinastu ja Võilaiu hoiuala) kaitsekorralduskavas14 toodud tingimustest.
Kraavi ajaloolise voolusängi taastamise põhieesmärgiks looduskaitselsest aspektist on avada kaladele rändetee merest looduslikku järve ja teostada niitmistehnikat kasutades ja loomi karjatades rannaniidu hooldust. Hooldustööd säilitavad Väikese väina hoiuala ja loodusala üheks kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi rannaniit (1630) head seisundit. Kaitsekorralduskava alusel on rannaniitude taastamine ja hooldamine I prioriteedi tegevus15.
• Väikese väina loodusala
Väikese väina loodusala16 (RAH0000596; EE0040486) maismaa pindala on EELIS andmetel 3716,07 ha ja siseveekogude pindala 47,47 ha. Loodusala kaitse-eesmärgiks on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I nimetatud elupaigatüübid ja II lisas nimetatud liikide elupaigad.
Loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest elupaigatüüpidest (vt täielik loend määruses) jääb Tohlu kraavi piirkonda elupaigatüüp rannaniidud (*1630) ning liikidest, mille isendite elupaiku ja kasvukohti kaitstakse jääb alale emaputke (Angelica palustris) kasvukoht.
Tohlu kraavi ümbritsevale alale jääb elupaigatüüpidest põhitüübina rannaniidud (1630*), kus põhitüübi leiduvus on 70%, esinduslikkus A, (kraavist idas B), seisund A (kraavist idas B), taastatavus I (kraavist idas II) hinnang alale elupaigatüübi looduskaitselisest seisukohast C. Natura elupaikade andmestik. Elupaigatüübi kood EELIS andmetel on tegemist parima olemasoleva teabega, mille aluseks on alal läbi viidud inventuurid. Andmestik võib erineda tegelikust olukorrast.
• Väinamere linnuala
Väinamere linnuala (RAH0000133; EE0040001) paikeb Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas.
Ala on moodustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks.
Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest17 jäävad taastatava Tohlu kraavi piirkonda mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja suurkoovitaja (Numenius arquata). Merele jääb II kaitsekategooriasse kuuluva väikeluige (Cygnus columbianus bewickii; KLO9121531) elupaik (kattub hoiualaga).
Nimetud järve (VEE2072630) piirkonda jäävad III kaitsekategooriasse kuuluva roo-loorkulli (Circus aeruginosus; KLO9133314), rooruik´i (Rallus aquaticus; KLO9133313) elupaigad.
Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust18.
• Kaitstavad loodusobjektid projekteeritava kraavi lähipirkonnas
Ligikaudu 500 m kaugusele teetruubist jääb Põripõllu merikotka püsielupaik (KLO3002194), ja ligik 1,2 km kaugusele teest (teetruubist) Põripõllu merikotka püsielupaik (KLO3001448).
Meikotkas kuulub kaitstavate liikide I kaitsekategooriasse, mille püsielupaiga moodustab käsoleval juhul pespuud ümbritsev ala 200 m raadiuses19, mida ümbritseb liigi leiukoht (KLO9126253). Inimestel on keelatud viibida merikotka püsielupaikades pesitsusperioodil 15.02-31.0720. Soovitatav ei ole sel perioodil kavandada ka harjumuspäratut müra tekitavaid tegevusi, mis võiksid liigi pesitsuse nurjata. Käesoleval juhul jäävad püsielupaigad tiheda liiklusega 21155 Audla-Saareküla-Tornimäe-Väikese väina tee ja 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee vahetusse lähedusse ning ei ole eeldatav, et Tohlu kraavi taastamine igapäevasest müratasemest olulisemat häiringut põhjustab.
4. ETTEPANEKUD PROJEKTEERIMISEKS
1. Väljakaeve jaoks on vajalik ette näha paigaldusala. Selleks kaaluda võimalust vedada väljakaevatud sete ja pinnas alalt ära või tasandada kraavi kallastele kraavipervest ligikaudu 10 m ulatuses mõlemale poole.
2. Projektis tuleb ette näha vajalikud jätkumeetmed kraavi hoolduseks.
3. Projekteerimisel arvestada maahoolduseks kasutatavate loomade ja hooldustehnika liikumisvõimalusega. Selleks kaaluda kraavile sobivasse kohta koolmekoha või truubi projekteerimist.
4. Soovitatav on arvestada tööde tegemisel lindude pesitsusperioodiga. Ala pesitsuseks ja toitumiseks kasutatavate lindude pesitsusperioodid tuleb esitada liigiti projekti keskkonnaosas.
5. Projektis on soovitatav teha ettepanekuid töödeks kasutatava tehnika osas. Arvestada tuleb sellega, et kraav läbib Väikese väina hoiuala ja kuulub Natura 2000 võrgustikku Väikese väina loodusana ja Väinamere linnualana.
6. Projekteerimise käigus tuleb hinnata 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee all oleva truubi läbilaskevõimet ja sobivust Tohlu kraavi korrastatud voolusängi tingimustes. Vajadusel tuleb projekteerida ka uus teealune truup (KeA 13.02.2025 kiri nr 7-9/25/1684-2).
5.KOKKUVÕTE
Uurimistööd viidi läbi kohapealsete välitööde käigus millele lisaks kasutati Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustes ja asjassepuutuvates aruannetes (vt kasutatud materjalid) saadaolevat infot.
Tohlu kraav on olemasoleva veekoguna kantud Eesti põhikaardile ja Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) 400 meetri pikkuse lõiguna (VEE1700015; tüüp kraav). Kraavi keskosa on aja jooksul täis settinud või vajunud ligikaudu 550 meetri pikkuselt ega ole veekoguna arvel.
Välitööde tulemusi ning MaRu xgis kaardirakenduse ajaloolistel kaartidel olevaid kraavi tervikliku voolusängi visuaale arvestades jõuti järgnevatele seisukohtadele:
1. Tohlu kraav on ajalooliselt eksisteerinud.
2. Kraavi on võimalik ja otstarbekas taastada mere ja Nimetu järve vahelise lülina, mis avab muu hulgas ka kaladele liikumistee.
3. Tohlu kraavi on võimalik taastada selliselt, et mõju poollooduslikule kooslusele on ebaoluline.
4. Tohlu kraav on uurimistööde aruandes kirjeldatud tulemuste alusel võimalik kanda täies pikkuses registrisse ja võtta Eesti Looduse Infosüsteemis arvele vooluveekoguna.
KASUTATUD MATERJALID
◦ Looduskaitseseadus
◦ Veeseadus
◦ Maaparanduse käsiraamat. Nomogrammid ja kartogrammid. Tallinn 1960.
◦ Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 (redakts jõustus 17.01.2025) korraldusega nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”
◦ Väikese väina hoiuala ja Väikese väina loodusala siis juhindutakse projekteerimisel ka Väikese väina loodusala (Kõinastu ja Võilaiu hoiuala) kaitsekorralduskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685
◦ Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 (redakts joust 10.06.2023) määrus nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”
◦ Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine. Lõpparuanne. Keskkonnaagentuur, 2023.
◦ Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Maa-amet, 2001
◦ Eesti looduse Infosüsteem - Keskkonnaagentuur (EELIS)
◦ MaRu x-gis 2.0 kaardirakendused (kitsendused X-GIS 2; looduskaitse, Natura 2000; mullastik; geoloogia; üleujutusohuga alad; teeregister; maardlad, fotoladu jms)
◦ Keskkonnaagentuur/ILM, www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/hoovused/#layers/current