Lisa 1

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/1377

Kooskõlastuse küsimine Keskkonnaametilt (Raudoja)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rände- ja elupaiga tingimusi Eesti jõgedel.

RMK on alustanud jõeliste elupaikade parandamise kavandamist Soodla jõel vastavalt

taastamiskavale „Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames must-

toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamine ja

taastamine“.

Taastamiskava on koostatud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise

hüvitusmeetmete kava raames 2025. aastal. Taastamiskava koostas RMK ning tegevusi rahastab

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kava on kooskõlastanud nii Kliimaministeerium,

Keskkonnaamet kui ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kaitseväe keskpolügooni riigi

eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava näeb ette must-toonekure jaoks sobivate

toitumispaikade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamise ja taastamise.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud kirjale lisatud dokumendis: „Raudoja

elupaikade taastamine’’ ja selle lisas.

RMK soovib Keskkonnaametilt seisukohta, tingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse tööde

läbiviimisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument koos lisatud

lähteülesannetega. Lähteülesannetes on täpsemalt kirjeldatud tööde olemus ning ülevaade,

milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Lagle Matetski - kontakttelefon: 56370569).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lagle Matetski

veeökoloog

looduskaitseosakond

2 ${text.ak}

Lisad:

Lisa 1, LÜ OBJ 3359 KVKP Raudoja.pdf

Raudoja elupaikade taastamine, Tööde_kavatsus_Raudoja.pdf

56370569 [email protected]

Looduskaitsetööd lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3359

Lähteülesande ID: 5471

Tööobjekti nimi: KVKP Raudoja 1

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Tööobjekti paiknemine:

Raudoja (VEE1087400) lõik asub Harju maakonnas, Anija vallas, Vikipalu külas. Kavandatud

tööde alaga kattub riigile kuuluv katastriüksus 14001:002:0408. Tööala on näidatud

asendiplaanil joonisel 2.

Joonis 1. Raudoja taastamislõigu paiknemine.

Väärtuse seisund:

Raudoja taastamislõik on morfoloogiliselt erineva iseloomuga. Oja on kogu lõigu pikkuses

sirgeks kaevatud. Lõigu alamjooksul on vesi sügavam, vool aeglasem, põhi küll kõvem

savipõhi kuid kaetud õhukese mudakihiga. Vee sügavus läheb ülesvoolu liikudes madalamaks

ning mudakihi paksus põhjas väheneb, varieeruvust on algusosaga võrreldes rohkem. Esineb

sügavamad ja madalamad kohti, mis lisavad elupaigale väärtust. Ka voolukiiruse mõistes on

kiirema ja aeglasema vooluga kohti. Lõigu keskosas on kohati vette kukkunud puid, mis loovad

vee-elustikule varjepaiku, suurendavad elupaikade mitmekesisust ning muudava voolukiirust.

Kohati voolab oja mitmes harus ning märgata on loogete taastumise algust. Siiski on voolusäng

tervikuna valdavalt sirgjooneline ja struktuurselt ühetaoline ning üldine mitmekesisus jääb

väheseks. Oja kaldaala on lõigu algusosas madalam ning lõigu lõpuosas kõrgem. Novembris

2025 olid kaldaalad niisked, esines ka sügavamaid lombikesi, mis sobivad näiteks

kahepaiksetele elupaigaks. Kaldapealsetel on kohati küllaltki tihe noorpuistu (seda eriti lõigu

alguses) ja suuremaid puid; lõigu teises pooles on säilinud ka suured kännud oja veepiiril.

Ulatuslike taastamistöid ei ole kavandatud. Planeeritud tööde eesmärk on lõigus elupaiku veelgi

mitmekesistada, et toetada oja looduslikku taastamist ning ökosüsteemi toimimist. Kuna lõigus

on märgata, et oja on hakanud loomulikult taastuma, siis kindlasti ei tohiks juba tekkinud

lookeid edaspidiste hoolduste käigus uuesti süvendada või õgvendada.

Järgnevad meetmed tuginevad dokumentidele, mis käsitlevad must-toonekure (Ciconia nigra)

toitumisveekogude seisundi parandamist ja taastamist.1,2,3

Tööde detailne kirjeldus:

Taastamislõigus on ette nähtud maakivide lisamine voolusängi. Kivide lisamine loob muu

hulgas erinevaid voolumustreid, ülesvoolu aeglasema ja allavoolu kiirema vooluga lõigud,

muudavad setete edasikannet, aitavad tekitada madalamaid ja sügavamaid kohti ning loovad

mitmekesisemaid elupaiku.

Maakive paigutatakse järgmistel põhimõtetel:

• Sängi lisatavad kivid on erineva suurusega (d=30-70cm)

• Maakivid paigutatakse veekogusse üksikult või väikeste, 2-3 kivist koosnevate

rühmadena.

• Kivide asetus peab olema võimalikult juhuslik, vältides süstemaatilist või korrapärast

paigutust, et tagada looduslähedane tulemus.

• Planeeritud kivide lisamine on keskmiselt 19-20 väiksemat (d=30-50) ning 7-8

suuremat (d=50-70cm) kivi iga 100m kohta.

Taastamislõigul on ette nähtud puutüvede lisamine vooluveekogusse. Sarnaselt maakividele

käituvad ka puutüved voolusuunajatena ning aitavad luua mitmekesiseid voolumustreid,

tekitavad erineva sügavusega kohtasid voolusängis, pakuvad varjevõimalusi ning toidubaasi

vee-elustikule.

1 https://www.kotkas.ee/files/Musttoonekure_toitumisveekogude_tervendamine_KIK.pdf 2 https://www.kotkas.ee/files/Maaparanduss%C3%BCsteemide%20soovitused%20kureojadel_fn.pdf 3 https://rmk.ee/wp-content/uploads/2025/08/KVKP-cicnig_seletuskiri.pdf

Puutüved paigutatakse sängi järgmistel põhimõtetel:

• Puutüved paigutatakse osaliselt vette, üks ots kaldasse fikseeritult. Vajadusel

kasutatakse fikseerimiseks vaiasid või kive.

• Sängi lisatavad puutüved võivad olla erineva suurusega ning erinevat liiki, kuid

minimaalne puutüve läbimõõt on 20cm.

• Voolusängi paigutatavad puutüved võib võtta oja kallastelt, kasutades selleks üksnes

olemasolevat lamapuitu. Oluline on jälgida, et lamapuitu ei eemaldataks

vääriselupaigast, mis asub taastamislõigu läheduses. Puude langetamist ette nähtud ei

ole.

• Iga 100 jõe meetri kohta paigutatakse puid vette vähemalt neljas kohas, arvestades ka

juba olemasolevaid voolusängi langenud puutüvesid.

• Tüved võib voolusängi paigutada ühekaupa või kahekaupa. Kõige suuremad tüved

tuleks paigutada pigem üksikult.

• Vältida tuleks liiga süstemaatilist ja korrapärast paigutust, et tulemus oleks võimalikult

looduslähedane.

• Puutüvede täpne ulatus ja paiknemine voolusängis võivad varieeruda, kuid jälgida

tuleb põhimõtet, et maksimaalne ulatus piirdub poole voolusängi laiusega.

• Puutüvesid ei tohiks paigutada voolusängiga risti vaid kerge nurga all pärivoolu, et

vältida ristu takerdumist

Materjali paigutamine voolusängi toimub koos RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga.

Mitmekesistamise töid ei teostada masinatega veekogus olles.

Tabel 1. Tööde mahud.

Ligipääs ja ladustamine: Ligipääs ojale toimub Kõrve tee kaudu. Vajaliku materjali

transpordiks on võimalik kasutada kaldamullet. Ligipääsu parandamiseks võib olla vajalik

puittaimestiku raiumine (maht ei tohi ületada 20tm). Masinatega veekogus töid ei teostata.

Paigaldatavat kivi ja puitmaterjali on ajutiselt võimalik ladustada taastamislõigu idapoolses

otsas Kõrve tee ääres (Joonis 2). Kui tööde käigus tekib vajadus masinate või materjali ajutiseks

ladustamiseks mõnes teises kohas, peab töövõtja eelnevalt ladustamise ala kooskõlastama

maaomanikuga.

Lõigu

nimi

Maakivid ja puutüved (lamapuit)

Lõigu algus ja

lõpp

koordinaadid

(X, Y)

Lõigu

pikkus

(m)

Maakivid

(tk)

d=30-50cm

Maakivid

(tk)

d=50-

70cm

Maakivide maht

kokku (m3), kui

keskmine d=50cm

Puutüved/lamapuit

eri läbimõõdus

Raudoja

Algus

6581501.6 ,

586314.26

Lõpp

6581044.4 ,

587566.92

1460 292 116 26,7 58 asukohta

Üldised nõuded

- Tööd tuleb teostada suvisel madalveeperioodil;

- Töövõtja peab teavitama enne tööde alustamist maaomanikke tööde tegemise ajast

- Ohtlike ainete sattumise vältimiseks veekogusse peab tehnika tankimine kütusega

toimuma veepiirist vähemalt 10 m kaugusel;

- Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse

jätmine on keelatud;

- Pärast mitmekesistamist tööde lõppemist, tuleb alal teha heakorratööd, sh korrastada ja

taastada rikutud kaldapealne ja ligipääs.

Piirangud (ajaline piirand, muinsuskaitsenõuded, infrastruktuuri kaitsevöönd jm)

Taastamislõik asub püsielupaiga sihtkaitsevöönd, kus kehtib liikumiskeeld 1.02-30.06.

Keeluajal piirkonnas liikumiseks on vaja taotleda liikumisluba.

Looduskaitselisest väärtusest tulenevalt tuleb töid teostada 1.august – 31. jaanuar.

Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud

Kavandatavad tööd viiakse läbi Raudoja lõigul, mis kuulub maaparandussüsteemide

eesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi kood 4108740010010). Tegevuste kavandamisel

on arvestatud, et olemasolevate maaparandussüsteemide toimine peab säilima ka pärast tööde

elluviimist. Maakivide ja puutüvede maht ning paigutus on selliselt planeeritud, et voolu

kulgemist ei segata. Kivid ja puutüved on hajusalt ja juhuslikult, enamus voolusängist jääb

vabaks ning tüved ulatuvad maksimaalselt poole voolusängi laiusesse. Nende elementide mõju

on seetõttu lokaalne – tekivad mikroturbulentsid, erinevad voolumustrid ning sügavamad ja

madalamad kohad, mis rikastavad elupaiku, kuid ei takistata voolu üldist liikumist. Mõju

veetasemele on minimaalne ning võib ilmneda vaid madalveeperioodil.

Asukohakaart:

Joonis 2. Raudoja taastamislõigu kavandatud tööde ala.

Lähteülesande koostaja: Lagle Matetski

Kuupäev: 04.03.2026

Raudoja elupaikade taastamine

a) Raudoja jõe elupaikade taastamise eesmärk

Raudoja (VEE1087400) elupaikade taastamise eesmärk on suurendada Raudoja looduslikkust

ning seeläbi parandada ojas degradeerunud elupaikade seisundit. Samuti aitab taastamine

suurendada veekogus elavate kalade ning kahepaiksete liigilist mitmekesisust, parandades

ühtlasi must-toonekure ning teiste liikide toidubaasi.

Raudoja elupaikade taastamisel kavandatavate meetmed valikul on aluseks võetud Kaitseväe

keskpolügoni Natura hüvitusmeetmete kava, mis käsitleb must-toonekurele (Ciconia nigra)

sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamist ja taastamist ning muud asjakohased

dokumendid.

Must-toonekure toitumisalade puhul on olulised järgmised kriteeriumid: toidubaasi

mitmekesisus ja rohkus, vee sügavus ja põhjasubstraat ning ligipääs veekogule. Musta-

toonekure toidubaas koosneb eelkõige kaladest kuid olulisel kohal on ka kahepaiksed.

Veekogudes leiduvate toiduobjektide rohkus sõltub aga otseselt veekogu seisundist,

omadustest, hüdroloogilisest režiimist ning inimtegevuse mõjudest valgalal. Looduslikke

veekogusid iseloomustab mitmekesine põhjasubstraat, erinevad voolumustrid, setete liikumine

ning kuhjumine, mille tulemusena tekivad ka madalamad või sügavamad, n-ö hauakohad

veekogudes. Must-toonekurg jahib toiduobjekte liikudes aktiivselt piki vooluveekogu sängi või

kaldajoont, mistõttu eelistab madalamat vett (20-30cm) ning sobivat põhjasubstraati, eelkõige

kivist ja savist põhja. Liigne risu vees võib aga jahipidamist segada. Linnul peab olema ka

võimalus veekogule laskuda ning vajadusel kiiresti lahkuda ning eelistatakse pigem hea

ligipääsuga veekogusid. Liiga tihe puurinne veekogu kaldal võib seega piirata veekogude

kättesaadavust, samas osaline puistu on oluline, pakkudes varjevõimalust. 1,2,3

Raudoja looduslikkuse taastamisel plaanitavad tegevused on väiksemahulised ning tegevuste

häiring on minimaalne, sealjuures tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine.

Raudoja puhul on märgata, et ajaga on hakanud ka oja looduslikkus taastuma, seega on

tulevikus väga oluline vältida tekkinud loogete sirgendamist ning sängi puhastamist ja

süvendamist.

Tegevuse kirjeldus:

Kavandatavate tööde eesmärk on suurendada oja looduslikkust, sealjuures parandada vee-

elupaikade kvaliteeti ning suurendada nende mitmekesisust, läbi mille suureneks ka vee-

elustiku mitmekesisus ning paraneks oja üldine ökoloogiline seisund.

1 https://www.kotkas.ee/files/Musttoonekure_toitumisveekogude_tervendamine_KIK.pdf 2 https://www.kotkas.ee/files/Maaparanduss%C3%BCsteemide%20soovitused%20kureojadel_fn.pdf 3 https://rmk.ee/wp-content/uploads/2025/08/KVKP-cicnig_seletuskiri.pdf

Tabel 1. Raudoja kavandatud taastamistööde lõik.

Jõesängi mitmekesistamine

Jõesängi mitmekesistamise eesmärk on parandada veekogu ökoloogilist seisundit, suurendada

liigilist mitmekesisust ning paranda elupaikade kvaliteeti. Loodusliku mitmekesisuse taastamist

on võimalik saavutada läbi looduslike elementide lisamise vooluveekogusse. Nendeks

elementideks võivad muuhulgas olla erineva suurusega maakivid ning puutüved. Need

elemendid käituvad veekogudes kui voolusuunajad ning nende abil on võimalik tekitada

erinevaid voolumustreid, soodustada setete kannet teatud lõikudes ning setete kuhjumist teistes

piirkondades. See omakorda aitaks kaasa madalamate ja sügavamate alade kujunemisele ning

soodustab looduslike loogete arengu. Voolukiiruse muutmine looduslike elementide lisamise

abil aitab veekogudes vähendada ka erosiooni ning ühtlustada hüdroloogilist režiimi. Vee

viibeaja pikenemine vooluveekogus aitab omakorda leevendada kuivaperioodide negatiivseid

mõjusid.

Vees paiknevad maakivid ja puutüved toetavad loodusliku sängimorfoloogia taastumist ning on

samal ajal äärmiselt olulised ka veekogu elustikule. Sügavamad alad ning varjulisemad kohad

pakuvad kalade noorjärkudele turvalisi varjevõimalusi. Vette asetatud puutüved ning kivid

pakuvad selgrootutele ka toitumispinda kuna nende pinnal kasvavad samblad, vetikad ning

mikrofauna. Mõlemad omavad ka positiivset mõju veeputukate sigimisele, pakkudes neile

sobivat pinda munemiseks. Elujõuline veeputukate populatsioon avaldab toiduahelate kaudu

positiivset mõju ka kõrgematele selgroogsetele, selghulgas kaladele ja lindudele. Erinevad

elemendid loovad veekogudes mikroelupaiku – sügavamaid ja madalamaid alasid, kiiremat ja

aeglasemat voolu, mis toetab suurema liigirikkust ning võimaldab koos eksisteerida liikidel,

kellel on erinevad ökoloogilised nõudmised.

Voolusängi mitmekesistamiseks vajaliku materjali on võimalik transportida kasutades oja

kaldamullet. Suurema ja raskema materjali (maakivid, puutüved) transportimiseks võib vaja

minna kergtehnikat. Kergtehnikaga on võimalik liikuda mööda kaldamullet. Ligipääsu

parandamiseks võib olla vajalik puittaimestiku raiumine. Masinatega veekogus töid ei

teostata. Tööde valmimise järel korrastatakse maastikus masinate liikumisteed.

Lõigu

nimi

Koordinaadid

(algus)

Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu

pikkus, m

Taastamismeede Lähteülesanne

Raudoja 6581501.6

586314.26

6581044.4

587566.92

1460 Sängi

mitmekesistamine

(kivid, puutüved)

LISA 1

Asukoht:

Raudoja taastava lõiguga kattub katastriüksus tunnusega 14001:002:0408, asukohaga Anija

metskond 33, Vikipalu küla, Anija vald, Harju maakond

Joonis 1. Raudoja taastatava jõelõigu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist.

Ligipääs taastamislõigule toimub mööda Kõrve teed. Taastamistööde lõik kulgeb kogu

ulatuses maaparandussüsteemi eesvoolul (maaparandussüsteemi kood 4108740010010).

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid (06.11.2025).

Raudoja saab alguse Koitjärve rabast. Tegu on raba loodusliku väljavooluga, mida on

süvendatud juba 19. sajandil. Keskjooksul on Raudoja maaparandussüsteemi PILLAPALU

TTP-467 4108740010010 eesvooluks ning sellel asub Raudoja veehoidla, kusjuures Raudoja

pais on kaladele ületamatu rändetõke. Raudoja suubub Soodla jõkke vahetult Soodla

veehoidlast allavoolu.

Koitjärve raba servast kuni Kõrve tee põhja-lõunasuunalise lõiguni on Raudoja oluliselt

mõjutatud kobraste tegevusest ja valdavalt ei sobi must-toonekurele toitumisalaks kuna on kas

liiga sügav, täis settinud ja roostunud kallastega või on ligipääs kurele raskendatud

puittaimestiku tõttu. Koprapaisutuse mõjualast allavoolu sobib Raudoja tõenäoliselt must-

toonekure toitumisalaks. Selles lõigus on vool kiirem, rist- ja pikiprofiil varieeruvad

rohkem ning kohati on ka vette langenud puid. Siiski tuleks antud lõigus Raudoja sängi

lisada lamapuitu ja kive, et luua täiendavaid varjepaiku. Kõrve teest allavoolu kuni Raudoja

veehoidlani on oja säng mitmekesisem ning kuigi osaliselt on säng süvendatud, siis säilinud on

vanad soodid ja üleujutusalad, mistõttu antud lõigus taastamismeetmeid ette ei nähta vaid

eelistatud on looduslik taastumine.

Täpsema ülevaate kavandatud töödest ja asukohtadest annab lähteülesanne (lisa 1).

Joonis 2. Foto raudoja taastamislõigu algusest, oja on valdavalt sirges sängis. Kohati leidub

vette kukkunud puid.

Joonis 3. Foto Raudoja taastamislõigu algusosast. Oja on sirges sängis, kohati leidub vette

kukkunud puid, kuid mitmekesisust on pigem vähe.

Joonis 4. Foto Raudoja taastamislõigu keskjooksult. Oja on sirgeks kaevatud sängis,

lamapuitu on vees vähem, vahetult veepiiril on vanu kände. Voolusäng on ühtlase ilmega ning

vähese mitmekesisusega.

Joonis 5. Foto Raudoja taastamislõigu ülemjooksult. Lõik on valdavalt sirge. Kallastel kasvab

nii noorpuistut kui ka vanemaid, suuremaid puid ning vahetult oja veepiiril on säilinud vanade

puude kännud. Voolusäng on ühtlase ilmega ning vähese mitmekesisusega.

Joonis 6. Foto Raudoja taastamislõigu ülemjooksult. Oja kulgeb endiselt sirges sängis, kuid

võrreldes ülejäänud taastamislõiguga on mitmekesisus suurem. Esineb üksikuid vette

langenud puid ning oja veepiiril on säilinud vanad kännud. Märgata on, et looked on hakanud

taastuma.

d) Eelhinnang, kuidas jõesängi mitmekesistamine võib mõjutada tulundusmetsa,

eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi.

Mõju tulundusmetsale: tegevuste järgselt tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide

toimimine. Tegevust mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Oja lõik, milles planeeritavad tegevused toimuvad, asub täielikult

riigimaal. Eramaadele mõju puudub.

Mõju infrastruktuurile: Tegevuste järgselt tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide

toimimine. Kõik kavandatavad tegevused jäävad püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiridesse.

Planeeritud taastamislõigust ülesvoolu jääb veel ligikaudu 400 m pikkune lõik, mis paikneb

samuti SKV alal, kuid kus tegevusi ei ole kavandatud. Nimetatud lõik toimib puhveralana,

mistõttu planeeritud tööd ei mõjuta eesvoolu toimimist ka väljaspool kaitseala piire.

2025. aastal teostati taastamislõigu piirkonnas Kõrve metsise püsielupaiga veerežiimi

taastamistööde projekt, mille raames täideti muu hulgas ka taastamislõiku suubuvad kraavid.

Seetõttu ei esine lõigus aktiivseid sissevoolusid, millega tuleks täiendavalt arvestada.

Eeltoodust tulenevalt on tegevused kavandatud kogu taastamislõigu ulatuses ning tavapärast

puhverala jätmise vajadust sissevoolude suudmealadel käesoleva projekti puhul ei ole.

Kõik planeeritavad tegevused on detailsemalt kirjeldatud Lisas 1, mis saadetakse

kooskõlastamiseks nii Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajanduse osakonnale kui ka

Maa- ja Ruumiametile.

Kavandatavad tööd ei mõjuta elektriõhuliine.

Mõju kaitseväärtusele: Raudoja taastamislõik asub Kõrve metsise püsielupaigas

(KLO9134357) ning püsielupaiga sihtkaitsevööndis, lõigu vahetus läheduses asub ka

vääriselupaik (VEP211046). Planeeritavaid töid teostades arvestatakse, et vääriselupaikadest

ei teostata raiet ega eemaldata lamapuitu.

Planeeritavate tegevused toimuvad voolusängi siseselt või vahetult selle kaldal ning tegevuse

tulemusena suurendatakse voolusängi mitmekesisust ja looduslikkust. Tegevused toetavad

loodusliku veerežiimi taastumist, mitmekesisema elustiku kujunemist ning pakuvad seeläbi ka

täiendavaid toitumisvõimalusi nii mustale-toonekurele ning teistele liikidele. Planeeritavate

tegevuste mõju elustikule on seega positiivne. Kõik planeeritavad tegevused kooskõlastatakse

Keskkonnaametiga.

Joonis 6. Raudoja taastamislõigu, kaitsealade ning eesvoolu paiknemine.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

LISAD

Lisa 1. LÜ OBJ 3359 KVKP Raudoja

Looduskaitsetööd lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3359

Lähteülesande ID: 5471

Tööobjekti nimi: KVKP Raudoja 1

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Tööobjekti paiknemine:

Raudoja (VEE1087400) lõik asub Harju maakonnas, Anija vallas, Vikipalu külas. Kavandatud

tööde alaga kattub riigile kuuluv katastriüksus 14001:002:0408. Tööala on näidatud

asendiplaanil joonisel 2.

Joonis 1. Raudoja taastamislõigu paiknemine.

Väärtuse seisund:

Raudoja taastamislõik on morfoloogiliselt erineva iseloomuga. Oja on kogu lõigu pikkuses

sirgeks kaevatud. Lõigu alamjooksul on vesi sügavam, vool aeglasem, põhi küll kõvem

savipõhi kuid kaetud õhukese mudakihiga. Vee sügavus läheb ülesvoolu liikudes madalamaks

ning mudakihi paksus põhjas väheneb, varieeruvust on algusosaga võrreldes rohkem. Esineb

sügavamad ja madalamad kohti, mis lisavad elupaigale väärtust. Ka voolukiiruse mõistes on

kiirema ja aeglasema vooluga kohti. Lõigu keskosas on kohati vette kukkunud puid, mis loovad

vee-elustikule varjepaiku, suurendavad elupaikade mitmekesisust ning muudava voolukiirust.

Kohati voolab oja mitmes harus ning märgata on loogete taastumise algust. Siiski on voolusäng

tervikuna valdavalt sirgjooneline ja struktuurselt ühetaoline ning üldine mitmekesisus jääb

väheseks. Oja kaldaala on lõigu algusosas madalam ning lõigu lõpuosas kõrgem. Novembris

2025 olid kaldaalad niisked, esines ka sügavamaid lombikesi, mis sobivad näiteks

kahepaiksetele elupaigaks. Kaldapealsetel on kohati küllaltki tihe noorpuistu (seda eriti lõigu

alguses) ja suuremaid puid; lõigu teises pooles on säilinud ka suured kännud oja veepiiril.

Ulatuslike taastamistöid ei ole kavandatud. Planeeritud tööde eesmärk on lõigus elupaiku veelgi

mitmekesistada, et toetada oja looduslikku taastamist ning ökosüsteemi toimimist. Kuna lõigus

on märgata, et oja on hakanud loomulikult taastuma, siis kindlasti ei tohiks juba tekkinud

lookeid edaspidiste hoolduste käigus uuesti süvendada või õgvendada.

Järgnevad meetmed tuginevad dokumentidele, mis käsitlevad must-toonekure (Ciconia nigra)

toitumisveekogude seisundi parandamist ja taastamist.1,2,3

Tööde detailne kirjeldus:

Taastamislõigus on ette nähtud maakivide lisamine voolusängi. Kivide lisamine loob muu

hulgas erinevaid voolumustreid, ülesvoolu aeglasema ja allavoolu kiirema vooluga lõigud,

muudavad setete edasikannet, aitavad tekitada madalamaid ja sügavamaid kohti ning loovad

mitmekesisemaid elupaiku.

Maakive paigutatakse järgmistel põhimõtetel:

• Sängi lisatavad kivid on erineva suurusega (d=30-70cm)

• Maakivid paigutatakse veekogusse üksikult või väikeste, 2-3 kivist koosnevate

rühmadena.

• Kivide asetus peab olema võimalikult juhuslik, vältides süstemaatilist või korrapärast

paigutust, et tagada looduslähedane tulemus.

• Planeeritud kivide lisamine on keskmiselt 19-20 väiksemat (d=30-50) ning 7-8

suuremat (d=50-70cm) kivi iga 100m kohta.

Taastamislõigul on ette nähtud puutüvede lisamine vooluveekogusse. Sarnaselt maakividele

käituvad ka puutüved voolusuunajatena ning aitavad luua mitmekesiseid voolumustreid,

tekitavad erineva sügavusega kohtasid voolusängis, pakuvad varjevõimalusi ning toidubaasi

vee-elustikule.

1 https://www.kotkas.ee/files/Musttoonekure_toitumisveekogude_tervendamine_KIK.pdf 2 https://www.kotkas.ee/files/Maaparanduss%C3%BCsteemide%20soovitused%20kureojadel_fn.pdf 3 https://rmk.ee/wp-content/uploads/2025/08/KVKP-cicnig_seletuskiri.pdf

Puutüved paigutatakse sängi järgmistel põhimõtetel:

• Puutüved paigutatakse osaliselt vette, üks ots kaldasse fikseeritult. Vajadusel

kasutatakse fikseerimiseks vaiasid või kive.

• Sängi lisatavad puutüved võivad olla erineva suurusega ning erinevat liiki, kuid

minimaalne puutüve läbimõõt on 20cm.

• Voolusängi paigutatavad puutüved võib võtta oja kallastelt, kasutades selleks üksnes

olemasolevat lamapuitu. Oluline on jälgida, et lamapuitu ei eemaldataks

vääriselupaigast, mis asub taastamislõigu läheduses. Puude langetamist ette nähtud ei

ole.

• Iga 100 jõe meetri kohta paigutatakse puid vette vähemalt neljas kohas, arvestades ka

juba olemasolevaid voolusängi langenud puutüvesid.

• Tüved võib voolusängi paigutada ühekaupa või kahekaupa. Kõige suuremad tüved

tuleks paigutada pigem üksikult.

• Vältida tuleks liiga süstemaatilist ja korrapärast paigutust, et tulemus oleks võimalikult

looduslähedane.

• Puutüvede täpne ulatus ja paiknemine voolusängis võivad varieeruda, kuid jälgida

tuleb põhimõtet, et maksimaalne ulatus piirdub poole voolusängi laiusega.

• Puutüvesid ei tohiks paigutada voolusängiga risti vaid kerge nurga all pärivoolu, et

vältida ristu takerdumist

Materjali paigutamine voolusängi toimub koos RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga.

Mitmekesistamise töid ei teostada masinatega veekogus olles.

Tabel 1. Tööde mahud.

Ligipääs ja ladustamine: Ligipääs ojale toimub Kõrve tee kaudu. Vajaliku materjali

transpordiks on võimalik kasutada kaldamullet. Ligipääsu parandamiseks võib olla vajalik

puittaimestiku raiumine (maht ei tohi ületada 20tm). Masinatega veekogus töid ei teostata.

Paigaldatavat kivi ja puitmaterjali on ajutiselt võimalik ladustada taastamislõigu idapoolses

otsas Kõrve tee ääres (Joonis 2). Kui tööde käigus tekib vajadus masinate või materjali ajutiseks

ladustamiseks mõnes teises kohas, peab töövõtja eelnevalt ladustamise ala kooskõlastama

maaomanikuga.

Lõigu

nimi

Maakivid ja puutüved (lamapuit)

Lõigu algus ja

lõpp

koordinaadid

(X, Y)

Lõigu

pikkus

(m)

Maakivid

(tk)

d=30-50cm

Maakivid

(tk)

d=50-

70cm

Maakivide maht

kokku (m3), kui

keskmine d=50cm

Puutüved/lamapuit

eri läbimõõdus

Raudoja

Algus

6581501.6 ,

586314.26

Lõpp

6581044.4 ,

587566.92

1460 292 116 26,7 58 asukohta

Üldised nõuded

- Tööd tuleb teostada suvisel madalveeperioodil;

- Töövõtja peab teavitama enne tööde alustamist maaomanikke tööde tegemise ajast

- Ohtlike ainete sattumise vältimiseks veekogusse peab tehnika tankimine kütusega

toimuma veepiirist vähemalt 10 m kaugusel;

- Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse

jätmine on keelatud;

- Pärast mitmekesistamist tööde lõppemist, tuleb alal teha heakorratööd, sh korrastada ja

taastada rikutud kaldapealne ja ligipääs.

Piirangud (ajaline piirand, muinsuskaitsenõuded, infrastruktuuri kaitsevöönd jm)

Taastamislõik asub püsielupaiga sihtkaitsevöönd, kus kehtib liikumiskeeld 1.02-30.06.

Keeluajal piirkonnas liikumiseks on vaja taotleda liikumisluba.

Looduskaitselisest väärtusest tulenevalt tuleb töid teostada 1.august – 31. jaanuar.

Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud

Kavandatavad tööd viiakse läbi Raudoja lõigul, mis kuulub maaparandussüsteemide

eesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi kood 4108740010010). Tegevuste kavandamisel

on arvestatud, et olemasolevate maaparandussüsteemide toimine peab säilima ka pärast tööde

elluviimist. Maakivide ja puutüvede maht ning paigutus on selliselt planeeritud, et voolu

kulgemist ei segata. Kivid ja puutüved on hajusalt ja juhuslikult, enamus voolusängist jääb

vabaks ning tüved ulatuvad maksimaalselt poole voolusängi laiusesse. Nende elementide mõju

on seetõttu lokaalne – tekivad mikroturbulentsid, erinevad voolumustrid ning sügavamad ja

madalamad kohad, mis rikastavad elupaiku, kuid ei takistata voolu üldist liikumist. Mõju

veetasemele on minimaalne ning võib ilmneda vaid madalveeperioodil.

Asukohakaart:

Joonis 2. Raudoja taastamislõigu kavandatud tööde ala.

Lähteülesande koostaja: Lagle Matetski

Kuupäev: 04.03.2026