RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

From: "Teet Tomson" <[email protected]> Sent: 3/13/2026 7:23:47 AM +00:00 To: "Liis Keerberg" <[email protected]> Cc: "RMK" <[email protected]> Subject: RE: RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside

Tere! Teie tagasiside RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegiale jõudis meieni õigeaegselt ning oleme edastanud vastused kõigile tagasiside esitanud osapooltele, sealhulgas Keskkonnaõiguse Keskusele. Vastuskirja, mille edastasime Teile 16.02, jäi inimliku eksimuse tõttu välja teie küsimuste ja vastuste osa. Täidame oma varasema lubaduse ning edastame Teie küsimuste vastused manusena toodud tabelis. Vabandame tekkinud segaduse pärast!

Tervitades, Teet Tomson Laiapõhjalise planeerimise juht Riigimetsa Majandamise Keskus + 372 56476397 [email protected] www.rmk.ee

From: Annika Lehtmaa <[email protected]> Sent: neljapäev, 5. märts 2026 12:46 To: Teet Tomson <[email protected]> Subject: Te olete Vastutav isik - RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside

Edastame Teile kirja, mille Vastutav isik Te olete.

Pealkiri Kuupäev Viit RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside 05.03.2026 1-

7/2026/1002 From: Liis Keerberg <[email protected]> Sent: neljapäev, 5. märts 2026 12:31 To: RMK <[email protected]>; Teet Tomson <[email protected]> Subject: re: RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside

Lp. Riigimetsa Majandamise Keskus Keskkonnaõiguse Keskus saatis 19.01. (pikendatud tähtajal) tagasiside ja ettepanekud RMK kuivendussüssteemide korrashoiu strateegiale. Saatsite meile vastuskirja 16.02. Kuna kirjaga kaasas olnud tagasiside tabelis on küll vastused Maa-ja Ruumiametile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜle Hoiame Loodust, Kliimaministeeriumile, Margo

Rüütelile, Jürgen Kusminile, aga mitte Keskkonnaõiguse Keskusele, uurime, kas saite meie ettepanekud kätte ja millises osas nendega arvestasite. Lisan igaks juhuks ka 19.01 saadetud ettepanekud. Lugupidamisega

LIIS KEERBERG Õigusekspert / Legal expert [email protected] +372 5208967 www.k6k.ee Facebook

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, kes soovib keskkonnaõiguse edendamise kaudu aidata kaasa inimeste elukeskkonna ja looduse hoidmisele Eess.

1

Ettepanekud RMK kuivendussüsteemide korrashoiu strateegiale

SA Keskkonnaõiguse Keskus

19.01.2026

1 Mõisted

Strateegias kasutatavad mõisted peaksid ühituma Maaparandusseaduses (MaaParS)

kasutatavate mõistetega. Maaparandusseaduse § 44 kohaselt on Maaparandushoid on

maaparandussüsteemi ja selle maa-ala hooldamine ja uuendamine, agromelioratiivse

ja kultuurtehnilise töö tegemine (edaspidi maaparandushoiutöö) maaparandussüsteemi

toimimise tagamiseks ning maatulundusmaa viljelusväärtuse säilitamiseks ja

suurendamiseks.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine aga liigitub MaaParS § 8 lg 1 ja 2 järgi

maaparandussüsteemi ehitamise alla ja toimub ehitusloa alusel. Igal juhul on MaaParS

liigitusest selge, et hoolduse, uuendamise ja REK-I näol on tegu erineva olemusega

töödega.

RMK kuivendusüssteemide korrashoiu strateegia kontekstis tekib vastuolu nt sellega, et

maaparandussüstemide rekonstrueerimine ei ole käsiteldav korrashoiuna MaaParS

tähenduses. St juba strateegia nimetus tekitab teatavat segadust. Lisaks on kõik kolm

tegevusliiki – rekonstueerimine, hooldus ja uuendamine – käsitletud strateegias

hüplikult.

Nt strateegia sissejuhatuses tuuakse välja prioriteetsed valdkonnad RMK

majandusmetsade tuleviku vaates ja ühe tegevusenakuivendussüsteemide ja nendel

paikneva teedevõrgu terviklik toimimine – süsteemne hooldus ja vajaduspõhine

uuendamine. Aga ka nt kuivendussüsteemide korrashoiust tulenevate

negatiivsete keskkonnamõjude vältimine ja leevendamine.

Eeltoodu valguses tekib nt küsimus, kas strateegia eesmärgid on mõeldud käsitlema ka

rekonstrueerimist või mitte ?

Metsamajandusliku vaate valdkondliku eesmärgina tuuakse välja, et RMK hooldab ja

uuendab majandusmetsas olemasolevaid metsakuivendussüsteeme, mis loob vajalikud

eeldused omanikule tulu teenimiseks, metsakasvatuseks ja ühiskonnale lisandväärtuse

2

andmiseks jne. Tegevuste all tuuakse välja ka rekonstrueerimine, kuid eesmärkides seda

ei kajastu. Investeeringute osas märgitakse, et aastatel 2025–2029 on kuivenduste

rekonstrueerimiseks (REK) vaja investeerida ligi 5 mln EUR ning samas, et RMK

prognooside kohaselt võimaldab metsakuivendussüsteemide regulaarne hooldamine

tulevikus oluliselt vähendada ulatuslikke rekonstrueerimistöid ja sellega kaasnevaid

investeeringuid, kuid hoolduse investeeringuid ei ole välja toodud.

Kokkuvõtvalt soovitame need aspektid strateegias üle vaadata, samuti ühtlustada mõistete

kasutust Maaparandusseaduse mõistetega.

2 Kooskõla õigusaktide ja riiklike strateegiliste dokumentidega

Sissejuhatuses märgitakse, et RMK kuivendussüsteemide majandamine toimub

kooskõlas õigusaktide ja riiklike strateegiliste dokumentidega. Ning et strateegia eesmärk

on sõnastada RMK rakendatavaid põhimõtted, et tagada kuivendussüsteemide jätkuv

toimimine, arvestades majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Kuigi on arusaadav, et strateegia soovitakse ilmselt jätta piisavalt üldiseks ja kompaktseks,

oleks siiski ilmselt nii avalikkusele kui ka strateegia kasutajatele vajalik aru saada, milliste

õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega keskselt arvestada tuleb.

Tervitatav on, et looduskaitseseadus on ühe õigusaktina ka välja toodud. Samas nt

strateegia koostamise ja kehtimise ajal on väga oluliseks valdkonda mõjutavaks

õigusaktiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse

taastamist, ning käimasolevaks riigi tasandi protsessiks taastamiskava koostamine.

Kuivendamisega seondub tastamismääruse art 4 (kaitstavad liigid ja elupaigad

kaitsealadel) ja art 12 (majandusmetsad väljaspool kaitsealasid) metsaökosüsteemide

seisundi parandamise eesmärk, samuti veekogude seisundi parandamine (sh

ökoloogiliselt ja keemiliselt), vooluveekogude sidusus ja ühenduvus; elurikkuse ja

liikide/elupaikade taastmine - mis on veekogude seisundi paranemise ja

sidususe taastamise otsene tulemus ning üks taastamise peamisi eesmärke. Kas ja

kuidas arvestab RMK kuivendussüsteemide korrashoiu strateegia nende

eesmärkidega olukorras, kus taastamiskava on alles koostamisel?

Strateegia kavandis nt lähevad metsamajandusliku ja ökoloogilise vaate eesmärgid üsna

eri suundades, kuid peaksid olema integreeritud.Täpsemalt peaks metsamajandusliku

vaate eesmärgis sisalduma tingimus, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimist, hooldust

ja uuendamist ning teede-ehitust tehakse vajaduspõhiselt ja strateegilisi

keskkonnaeesmärke (liikide ja elupaikade soodne seisund – taastamismääruse

katuseesmärk) arvestavalt.

Arvestades, et RMK kuivendussüsteemide strateegiat plaanitakse uuendada ühes sammus

RMK arengukavaga, eeldatavalt 2028 aastal, võib tekkida nende dokumentide vahel

sisuline nihe. Teeme seetõttu ettepaneku kas oodata enne ära taastamiskava valmimine

septembris 2026 ning integreerida vastavad eesmärgid kuivendusstrateegiasse.

3

Alternatiivina peaks olema kuivendusstrateegia avatav ja kohandatav taastamiskava

eesmärkidega oluliselt varem kui RMK arengukava ning see paindlikkus tuleks kavasse ka

sisse kirjutada. Kindlasti oleks mõistlik teha taastamiseesmärkide ja metsamajanduse ning

kuivenduse kokkupuutepunktide osas strateegiline mõjuanalüüs, mille pinnalt ka vaadata

üle koostatava kuivendusstrateegia eesmärgid.

3 Ökoloogiline vaade : mõjude hindamine

Ökoloogilise vaate eesmärgiks on soov kuivendussüsteemide hooldamisel,

uuendamisel ja rekonstrueerimisel vältida, minimeerida ja leevendada negatiivseid

mõjusid märgalade ja veekogude seisundile. Lähtuvalt looduskaitseseaduse ja

taastamismääruse eesmärkidest on asjakohane lisada ka märgaladest ja veekogudest

sõltuvad elupaigad ja liigid.

Vajalik on selgitada, kas mingites olukordades tellitakse ka KMH-d ning kes sellisel juhul

selle eest vastutab.

4 Sotsiaalne vaade: teavitamine ja kaasamine

Sotsiaalse vaate eesmärgid on ebaselged. Eesmärgiks oleks justkui hoida tegevuse

toetamiseks vajalike teede ja kuivendussüsteemide baastaset, kuid sisuliselt

keskendutakse praktiliselt ainult teedevõrgule (vt nt tegevused), mistõttu jääb nt

ebaselgeks, kas KOVidega koostöös tehtav riigimetsa tervikkava saab samuti hõlmama

vaid teedekasutust.

Sotsiaalne vaade peaks olema kindlasti laiem ja hõlmama riigimetsa seisundiga seotud

sihtgruppide (lisaks erametsaomanikele ka riigiasutused, keskkonnaühendused,

kohalikud kogukonnad) kaasamist.

Kuivõrd tegevused keskenduvad peamiselt teedevõrgule, siis ei ole need kooskõlas ka

sotsiaalse vaate eesmärgi selgitusega, mille kohaselt RMK peab oluliseks

kuivendussüsteemide strateegia kujundamisel ja elluviimisel huvigruppide

informeerimist ja nende ettepanekute ärakuulamist.

Ühe olulisima tähelepanekuna toome välja, et õiguslikult jääb ebaselgeks,

millises haldusmenetluses toimub avalikkuse kaasamine erinevatesse

otsustusprotsessidesse (nt KOVidega koostöös plaanitav riigimetsa tervikkava

koostamine, kuivendussüsteemide korrashoiu kavad, uuendustööde kavad,

projekteerimis- ja ehitustööde kavad, üksikprojektid ja nende keskkonnamõju

hindamine).

Strateegia kavandis on sotsiaalse vaate valdkonnas märgitud, et erinevate osapooltega

koostöö paremaks korraldamiseks RMK:

• teeb avalikult kättesaadavaks info RMK metsaparanduslike tööde ja KMA

tulemuste kohta;

4

• avalikustab metsaparanduslikud tööd Maa-ja Ruumiameti rakenduses

„Metsatööde plaan“;

Kui eesmärgiks on informeerida ja kuulata huvigruppide ettepanekuid

kuivendussüsteemide strateegia kujundamisel ja elluviimisel, peab olema välja töötatud

selge, eeldatavalt haldusmenetluse seaduse avatud menetluse põhimõtetel tuginev

kaasamiskord. Juba väljatöötatud kavade kättesaadavust kaasamisena tõlgendada ei saa.

kuna otsused on juba tehtud.

Lugupidamisega

Liis Keerberg

Õigusekspert

SA Keskkonnaõiguse Keskus

RMK metsataristu

korrashoiu ja

majandamise strateegia

S issejuhatus

RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia (edaspidi strateegia) on suunatud

tegevuste pikaajalisele planeerimisele ja läbiviimisele majandusmetsades. Strateegia toetab

RMK põhitegevusi – teenida tulu kestlikult ja kliimapositiivselt, arvestada looduskaitseliste

väärtustega ja toetada teadlikumat looduskasutust. RMK kuivendussüsteemide majandamine

toimub kooskõlas õigusaktide ja riiklike strateegiliste dokumentidega. Strateegia eesmärk on

sõnastada RMK-s rakendatavaid põhimõtted, et tagada kuivendussüsteemide jätkuv toimimine,

arvestades majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Arvestades Eesti kliima- ja mullastikutingimusi, on majandatavates metsades tootlikkuse

tagamiseks vaja säilitada praeguseks rajatud kuivendus- ja teedevõrgu hea seisund, kuna mullas

leiduvate ning taimekasvuks vajalike toitainete kättesaadavust meie metsamaadel piirab

paljudel juhtudel (ligi 2/3 pindalast) liigniiskus. (Eesti metsanduse AK aastani 2030

alusuuring).

Maaparandussüsteemide töökindluse tagamine vajab senisest suuremaid ja järjepidevaid

investeeringuid, mis nõuavad asukohatundlikke valikotsuseid. Puistute koosseis ja selle kaudu

puidu kvaliteet ning puidu kättesaadavus liigniisketest metsadest võib kliimamuutuste

tagajärjel halveneda ja kulutused metsanduses suureneda. Seetõttu on vaja suurendada

investeeringuid metsade infrastruktuuri ja inimeste teavitusse, et tagada puidukasutuse

säilimine ja puidu kvaliteet ning suurendada sel teel süsiniku sidumist. (Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030)

Prioriteetsed valdkonnad RMK majandusmetsade tuleviku vaates:

• kuivendussüsteemide ja nendel paikneva teedevõrgu terviklik toimimine – süsteemsed ja

vajaduspõhised rekonstrueerimis– või hoiutööd;

• metsamajanduse ja külastuskorralduse ning looduskaitsetööde toetamine – ligipääs

metsadele, metsa uuenemine ja kasvutingimuste säilitamine, ligipääs puhkemajanduse

taristule;

• kuivendussüsteemide korrashoiust tulenevate negatiivsete keskkonnamõjude vältimine ja

leevendamine.

Strateegia koostamisel on arvestatud RMK tegevusvaldkondade eesmärkide, omaniku ootuste

ning arengukavaga.

Looduskaitseseaduse alusel kaitstavates metsades reguleerivad metsakuivendustöid

looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad, kaitsealade kaitsekorralduskavad jne.

Kuivendussüsteemid vajavad tehnoloogilisi lahendusi, et tulla toime äärmuslike

kliimanähtustega ning nende mõjudega. RMK tegeleb koostöös teadusasutustega

kuivendussüsteemide negatiivsete mõjude uurimise, mõjude vähendamiseks vajalike

leevendusmeetmete väljatöötamise ja rakendamisega.

RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia uuendatakse koos RMK arengukavaga.

KUIVENDUSSÜSTEEMIDE KORRASHOIU PÕHIMÕTTED KOOS TEGEVUSTE JA MÕÕDIKUTEGA

_________________________________________________________________________________________

Metsamajanduslik vaade Riigimetsa kestliku majandamise tagamine

RMK hallataval territooriumil on maaparandussüsteemide registri andmetel kokku 510 000 ha

maaparandussüsteeme, millest 370 000 ha paikneb majandatavates metsades.

Metsakuivenduse majanduslik mõju on oluline – kuivendatud aladel on metsa juurdekasv

keskmiselt 2 tihumeetri võrra hektari kohta aastas suurenenud (Jaak Pikk. „Teadustöö

metsakuivenduse alal“. 2000 Eesti Metsaselts)

Saadava materjali väärtuse suurenemine on aga oluliselt suurem kui 2 korda tänu kallimate ja

kvaliteetsemate sortimentide suuremale väljatulekule. Kuivendussüsteemid on RMK käsutusse

antud riigivara, mille raamatupidamislik soetusmaksumus on 92,6 mln eurot ja jääkväärtus on

ligi 62 mln eurot (seisuga 31.07.2025).

Aastatel 2025–2029 on kuivenduste rekonstrueerimiseks (REK) vaja investeerida ligi 5 mln EUR

aastas lisaks teede investeeringud ligi 10 mln eurot aastas. RMK prognooside kohaselt

võimaldab metsakuivendussüsteemide regulaarne hooldamine tulevikus oluliselt vähendada

ulatuslikke rekonstrueerimistöid ja sellega kaasnevaid investeeringuid.

Kokku on riigimetsas oodatav juurdekasv kuivendussüsteemide mõju tulemusel ligikaudu

740 000 tm/aastas suurem, mis tähendab, et umbes veerand RMK aastasest raiemahust

(2024) tuleb tänu kuivendusele lisandunud puidu mahust.

Eesmärk: RMK teostab rekonstrueerimis- või hoiutöid majandusmetsas paiknevatel

metsakuivendussüsteemidel, mis loob vajalikud eeldused omanikule tulu teenimiseks,

metsakasvatuseks ja ühiskonnale lisandväärtuse andmiseks, võimaldades kõiki neid hüvesid

kasutada ka tulevastel põlvedel.

Eesmärgi selgitus: Metsakuivendamise eesmärk on pinnavee ärajuhtimine, et parandada

metsamulla õhustatust ja toitainete kättesaadavust. Selle tulemusel kasvab puistu kiiremini ja

paraneb puidu kvaliteet. Kuivendus soodustab metsade uuenemist, lihtsustab nende

majandamist, vähendab pinnase kahjustusi metsade majandamisel ning loob paremad

tingimused metsas liikumiseks.

Tegevused

Kuivendussüsteemide korrashoidmiseks RMK:

• rekonstrueerib või teostab hoiutöid olemasolevatel maaparandusehitistel või nende

osadel lähtuvalt nende seisundist ja keskkonnatingimustest ning metsataristutööde

nimekirjast;

• hooldab metsakuivendussüsteeme seisundist lähtuvalt perioodiliselt vältimaks

edaspidist rekonstrueerimisvajadust;

• töötab välja RMK-sisese metoodika metsakuivendusobjektide hoiutööde või

rekonstrueerimisvajaduse hindamiseks;

• kasutab tänapäevast tehnoloogiat, sh droonid veejuhtmete seireks ja

kuivenduskraavide ummistuste kiireks tuvastamiseks;

• korraldab koolitusi maaparandustööde parimatest praktikatest, sh keskkonda

säästvatest töömeetoditest, et tagada tööde kõrge kvaliteet ja vältida

keskkonnakahjusid;

• rajab uued kuivendussüsteemid vaid järgmistel juhtudel:

o kui ammendatud karjääride rekultiveerimise viisiks on määratud metsa

istutamine, kuid niiskustingimused ei võimalda seda liigniiskuse tõttu

tulemuslikult teha;

o kui ammendatud põlevkivi allmaakaevandustest lõpetatakse vee

väljapumpamine, mistõttu esineb juhuseid, kus vesi tungib maapinnale ning

leidmata äravooluks võimalusi, ujutab üle naabermaa.

Mõõdikud

• Teostatud hoiu- või rekonstrueerimistöid järgmise 5 aasta jooksul keskmiselt 10 000 ha

aastas vastavalt metsataristutööde nimekirjale.

• Metsakuivendussüsteeme majandusmetsades on hooldatud lähtuvalt nende seisundist ja

hooldamise vajadusest. Hooldatav pindala ühtlasel hooldusel ligikaudu 50 000 ha aastas,

keskmise hooldusvälbaga 6 aastat.

• Metsakuivendussüsteemide investeeringute suhe prognoositavasse vajadusse – RMK

suudab 5 mln EUR suurust investeeringumahtu 5 aasta keskmisena hoida ja planeeritud

tööd teostada.

• Kuivendusobjektide seisundi hindamise metoodika on välja töötatud ja rakendatud

31.12.2026.

_________________________________________________________________________________________

Riigimaadelt tulu teenimise võimaluste mitmekesistamine ning metsamajandamiseks

vajaliku taristu ja ligipääsude (metsateed) seisundi tagamine

Eesmärk: Väärtustame majandusmetsade maad läbi metsakuivendussüsteemide hoiutööde

ja rekonstrueerimise.

Eesmärgi selgitus: RMK toob oma maaportfellis pildile uued ärisuunad ja seob need

maakasutuse eesmärgistamisega. Metsakuivendussüsteemide, sh metsateede korrashoid

annab võimaluse tõsta RMK-le lisanduvate eesmärgita maaüksuste kinnisvaralist väärtust ja

muuta lihtsamaks uute arendusprojektide algatamise võimalusi.

Tegevused

Maade väärtustamiseks RMK:

• leiab tehnorajatistega seotud maadele täiendavaid kasutusvõimalusi, mis toetavad

nende esmase funktsiooni kõrval ka muid vajadusi;

• rajab lisanduvatele maadele juurdepääsuteed, arvestades tasuvusanalüüsiga ja liidab

juurdetulnud maadel olemasolevad kuivendussüsteemid võimalusel RMK

süsteemidega.

Mõõdikud

• Teedevõrgu tihedus 1,2–1,5 km/100 ha majandusmetsa kohta.

• Hooldatud teid ligi 6 800 km aastas.

• rekonstrueeritud ja ehitatud teid 200 km aastas. Uusi teid rajame vaid juurdepääsuta

aladele.

• RMK teed vastavad keskkonnaministri määrusega kehtestatud „Metsateede seisundi

kohta esitatavatele nõuetele“. Parendustöid planeeritakse ligikaudu 12% teedele aastas.

_________________________________________________________________________________________

Ökoloogiline vaade Loodusväärtuste kaitse ja ökoloogiliselt heas seisus maastike tagamine riigimaadel

Eesmärk: Kuivendussüsteemide hoiutöödel ja rekonstrueerimisel soovime vältida,

minimeerida ja leevendada negatiivseid mõjusid märgalade ja veekogude seisundile. RMK

toetab innovaatilisi lahendusi – kuivendussüsteemide ümberehitamiseks on algatatud

tehnoloogilisi arendusi, võimaldamaks vastavalt vajadusele süsteemidesse integreerida

ekstreemsustest tulenevate mõjude reguleerimiseks vajalikke lahendusi.

Eesmärgi selgitus: Kuivendussüsteemide rajamine on olnud üks suurima mõjuga inimtegevusi

Eesti looduskeskkonnas, mille tulemusel on oluliselt vähenenud looduslike veekogude ja

märgalade pindala. Maaparanduse sekundaarsed mõjud on seotud taimkatte muutumise ning

setete ja toiteainete kandumisega veekogudesse. Kuivenduse tulemusena väheneb ka

turvasmuldade süsinikuvaru.

Tegevused

Kõik kuivendussüsteemide hoiutöödeks või rekonstrueerimiseks koostatavad kavad või

projektid läbivad RMK sees keskkonnamõju analüüsi (KMA) protsessi (varem REK-itud aladel

kontrollime lisandunud väärtusi), milles lähtume loogikast: vältimine – minimeerimine –

leevendamine – kompenseerimine.

Keskkonnamõjude analüüsis keskendub RMK põhiliselt järgmistele aspektidele:

• hoiab märgade metsade kasvukohatüüpide, lagesookoosluste ning veekogude

seisundit;

• hoiab kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit;

• minimeerib kuivendussüsteemidest lähtuva settekande;

• säilitab tüsedate turvasmuldade süsinikuvaru, keskendudes eriti

madalaboniteedilistele metsadele (IV–V);

• säilitab ja/või parandab hooldustööde käigus eesvooluna ja suublatena toimivate

veekogude ökoloogilise seisundi.

Lisaks RMK:

• täiendab vajadusel varasemalt rekonstrueeritud kuivendussüsteeme teadusuuringute

käigus välja töötatud keskkonnamõju leevendavate lahendustega;

• sulgeb metsamajanduslikku funktsiooni mitteomavad kraavid maaparandusobjektide

äärealadel, kui need kahjustavad märgalasid;

• tellib liigikaitseliselt tundlikel aladel eksperthinnangud;

• tellib keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu ja Natura 2000 aladega

külgnevatele aladele Natura eelhinnangu;

• koostab metsakuivendussüsteemide hooldustööde planeerimiseks keskkonnakaitse

suunised;

• jätkab kuivendussüsteemide ümberehitamiseks pilootprojektidega, et arendada ja

katsetada tehnoloogilisi lahendusi veerežiimi paindlikuks reguleerimiseks.

Mõõdikud

• Kuivendussüsteemide pindala, millel on uuritud ja vajadusel rajatud keskkonnamõju

leevendavad rajatised (50 000 ha hooldust aastas +10 000 ha REK-i).

• RMK tellib KMH eelhinnangu kõikidele planeeritavatele objektidele.

• KMA protsess on läbi viidud kõigi kuivendussüsteemide korrashoiutööde kavadele ja

rekonstrueerimise projektidele.

_________________________________________________________________________________________

Sotsiaalne vaade Riigimetsa ja teiste RMK hallata olevate maade avaliku funktsiooni täitmise tagamine

Eesmärk: RMK hoiab oma tegevuse toetamiseks vajalike teede ja kuivendussüsteemide

baastaset, arvestades maaomandi muutusi. Koostöös kohalike omavalitsustega koostatakse

iga KOV-i kohta riigimetsa tervikkava, mis muuhulgas loob aluse taristu ühise kasutamise ja

optimeerimise kokkulepetele.

Eesmärgi selgitus: RMK hooldab ja hoiab metsataristuobjektidel korras olemasolevat

teedevõrku, mis peab toetama kõiki RMK tegevusvaldkondi – metsamajandust, looduskaitset ja

külastuskorraldust. Võimalusel arvestatakse ka kohalike kogukondade ja teiste maakasutajate

huvidega, näiteks mittevajalike teede üleandmise või kasutusõiguste andmise kaudu ning

kuivendussüsteemide hooldusvõimaluste pakkumisega. Nii luuakse mitmekesised võimalused

maakasutuseks, looduses liikumiseks ja igaüheõiguse rakendamiseks.

Tegevused

Kuivendussüsteemide ja teede olemi parimaks kasutamiseks RMK:

• kaardistab teede kasutamisvajadused ja annab mittevajalikud teed üle kohalikule

omavalitsusele või lõpetab nende kasutamise;

• jätkab koostööd Päästeameti, Jahimeeste Seltsi, Kaitseväe ja Kaitseliiduga RMK

metsataristu kasutamisvajaduste ning -võimaluste osas;

• teeb koostööd KOV-idega kohalike teede korrashoiu tagamiseks;

• teeb koostööd erametsaomanikega teede- ja kuivendussüsteemide korrashoiu

tagamiseks.

Mõõdikud

• Koostame metsamajanduseks ja külastuskorralduse vajadustest lähtuvalt RMK

külastuskorraldusosakonna taristutööde tööplaani.

• Kaardistame riigimetsa tervikkavade koostamise käigus, teiste osapoolte poolse, RMK

teede kasutamisvajaduse.

• Kaardistame ja optimeerime teede olemi läbi KOV-idele üle andmise, kasutusest välja

arvamise jne teel.

• RMK kuivendussüsteemid vastavad seisundinõuetele.

_________________________________________________________________________________________

Eesmärk: Strateegia huvigruppidega ülevaatamine ja teadustööd.

Eesmärgi selgitus: RMK peab oluliseks strateegia kujundamisel ja elluviimisel huvigruppide

informeerimist ja nende ettepanekute ärakuulamist. RMK soovib, et kõik tema

tegevusvaldkonnad areneksid edasi teaduspõhiselt.

Tegevused

Erinevate osapooltega koostöö paremaks korraldamiseks RMK:

• teeb avalikult kättesaadavaks info RMK metsataristutööde ja KMA tulemuste kohta;

• toetab metsakuivenduse ja metsakuivenduse leevendusmeetmetega seotud teaduslikke

uurimistöid ja –projekte;

• avalikustab metsataristu tööd Maa- ja Ruumiameti rakenduses „Metsatööde plaan“;

• korraldab huvigruppidele teadustööde ja parimate praktikate tutvustamiseks infopäevi.

Mõõdikud

• Avalikustatud projekteerimis- ja ehitustööde nimekirjade ja KMA tulemuste arv 100%.

• Toetame teadustegevust, sh metsakuivendusega seotud teadustöid, summas kuni

600 000 EUR aastas.

_________________________________________________________________________________________

Adressaadid vastavalt nimekirjale

16.02.2026 nr 1-7/2026/1002

RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside

Lp. Arvamuse avaldaja

Täname, et olete aktiivselt osalenud RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia

koostamise protsessis. Teie arvamus oli meie jaoks väga kasulik ja tunnustame kõiki vastajaid

põhjaliku ja sisulise tagasiside eest.

Käesolevaga edastame teile RMK seisukohad eelnõu kohta laekunud arvamustele. Lisa Tabel 1.

Strateegias tehti mh järgmised olulisemad muudatused:

• Muudeti pealkirja

• Korrastati strateegia sõnakasutus kehtiva maaparandusseaduse terminoloogiaga ning

asendati ebaselged või õigusaktidega mittekooskõlas olevad mõisted

• Täpsustati teadustööde tulemuste rakendamise põhimõtteid

• Täpsustati investeeringute periood

• Lisati viide määrusele Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded

• Täpsustati seirepõhimõtteid

• Täpsustati strateegia ajakohastamise põhimõtteid

• Täpsustati koostöövõimalusi

• Lisati viide Kliimamuutustega kohanemise arengukavale

Kirjale on lisatud uuendatud strateegia tekst, mille kinnitamine on plaanis veebruaris 2026.

Lugupidamisega

Juhatuse liige

Erko Soolmann

Juhatuse liige

Kristjan Tõnisson

/Allkirjastatud digitaalselt/

From: "Liis Keerberg" <[email protected]> Sent: 3/5/2026 10:30:57 AM +00:00 To: "RMK" <[email protected]>, "Teet Tomson" <[email protected]> Cc: Subject: re: RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Lp. Riigimetsa Majandamise Keskus

Keskkonnaõiguse Keskus saatis 19.01. (pikendatud tähtajal) tagasiside ja ettepanekud RMK kuivendussüssteemide korrashoiu strateegiale. Saatsite meile vastuskirja 16.02. Kuna kirjaga kaasas olnud tagasiside tabelis on küll vastused Maa-ja Ruumiametile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜle Hoiame Loodust, Kliimaministeeriumile, Margo Rüütelile, Jürgen Kusminile, aga mitte Keskkonnaõiguse Keskusele, uurime, kas saite meie ettepanekud kätte ja millises osas nendega arvestasite. Lisan igaks juhuks ka 19.01 saadetud ettepanekud.

Lugupidamisega

LIIS KEERBERG Õigusekspert / Legal expert [email protected] +372 5208967 www.k6k.ee Facebook

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, kes soovib keskkonnaõiguse edendamise kaudu aidata kaasa inimeste elukeskkonna ja looduse hoidmisele Eess.