| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-7/1002 |
| Registreeritud | 05.03.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 1-7 |
| Sari | Juhtimisega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaõiguse keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaõiguse keskus |
| Vastutaja | Teet Tomson |
| Originaal | Ava uues aknas |
You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important
From: "Teet Tomson" <[email protected]> Sent: 3/13/2026 7:23:47 AM +00:00 To: "Liis Keerberg" <[email protected]> Cc: "RMK" <[email protected]> Subject: RE: RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside
Tere! Teie tagasiside RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegiale jõudis meieni õigeaegselt ning oleme edastanud vastused kõigile tagasiside esitanud osapooltele, sealhulgas Keskkonnaõiguse Keskusele. Vastuskirja, mille edastasime Teile 16.02, jäi inimliku eksimuse tõttu välja teie küsimuste ja vastuste osa. Täidame oma varasema lubaduse ning edastame Teie küsimuste vastused manusena toodud tabelis. Vabandame tekkinud segaduse pärast!
Tervitades, Teet Tomson Laiapõhjalise planeerimise juht Riigimetsa Majandamise Keskus + 372 56476397 [email protected] www.rmk.ee
From: Annika Lehtmaa <[email protected]> Sent: neljapäev, 5. märts 2026 12:46 To: Teet Tomson <[email protected]> Subject: Te olete Vastutav isik - RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside
Edastame Teile kirja, mille Vastutav isik Te olete.
Pealkiri Kuupäev Viit RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside 05.03.2026 1-
7/2026/1002 From: Liis Keerberg <[email protected]> Sent: neljapäev, 5. märts 2026 12:31 To: RMK <[email protected]>; Teet Tomson <[email protected]> Subject: re: RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside
Lp. Riigimetsa Majandamise Keskus Keskkonnaõiguse Keskus saatis 19.01. (pikendatud tähtajal) tagasiside ja ettepanekud RMK kuivendussüssteemide korrashoiu strateegiale. Saatsite meile vastuskirja 16.02. Kuna kirjaga kaasas olnud tagasiside tabelis on küll vastused Maa-ja Ruumiametile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜle Hoiame Loodust, Kliimaministeeriumile, Margo
Rüütelile, Jürgen Kusminile, aga mitte Keskkonnaõiguse Keskusele, uurime, kas saite meie ettepanekud kätte ja millises osas nendega arvestasite. Lisan igaks juhuks ka 19.01 saadetud ettepanekud. Lugupidamisega
LIIS KEERBERG Õigusekspert / Legal expert [email protected] +372 5208967 www.k6k.ee Facebook
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, kes soovib keskkonnaõiguse edendamise kaudu aidata kaasa inimeste elukeskkonna ja looduse hoidmisele Eess.
1
Ettepanekud RMK kuivendussüsteemide korrashoiu strateegiale
SA Keskkonnaõiguse Keskus
19.01.2026
1 Mõisted
Strateegias kasutatavad mõisted peaksid ühituma Maaparandusseaduses (MaaParS)
kasutatavate mõistetega. Maaparandusseaduse § 44 kohaselt on Maaparandushoid on
maaparandussüsteemi ja selle maa-ala hooldamine ja uuendamine, agromelioratiivse
ja kultuurtehnilise töö tegemine (edaspidi maaparandushoiutöö) maaparandussüsteemi
toimimise tagamiseks ning maatulundusmaa viljelusväärtuse säilitamiseks ja
suurendamiseks.
Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine aga liigitub MaaParS § 8 lg 1 ja 2 järgi
maaparandussüsteemi ehitamise alla ja toimub ehitusloa alusel. Igal juhul on MaaParS
liigitusest selge, et hoolduse, uuendamise ja REK-I näol on tegu erineva olemusega
töödega.
RMK kuivendusüssteemide korrashoiu strateegia kontekstis tekib vastuolu nt sellega, et
maaparandussüstemide rekonstrueerimine ei ole käsiteldav korrashoiuna MaaParS
tähenduses. St juba strateegia nimetus tekitab teatavat segadust. Lisaks on kõik kolm
tegevusliiki – rekonstueerimine, hooldus ja uuendamine – käsitletud strateegias
hüplikult.
Nt strateegia sissejuhatuses tuuakse välja prioriteetsed valdkonnad RMK
majandusmetsade tuleviku vaates ja ühe tegevusenakuivendussüsteemide ja nendel
paikneva teedevõrgu terviklik toimimine – süsteemne hooldus ja vajaduspõhine
uuendamine. Aga ka nt kuivendussüsteemide korrashoiust tulenevate
negatiivsete keskkonnamõjude vältimine ja leevendamine.
Eeltoodu valguses tekib nt küsimus, kas strateegia eesmärgid on mõeldud käsitlema ka
rekonstrueerimist või mitte ?
Metsamajandusliku vaate valdkondliku eesmärgina tuuakse välja, et RMK hooldab ja
uuendab majandusmetsas olemasolevaid metsakuivendussüsteeme, mis loob vajalikud
eeldused omanikule tulu teenimiseks, metsakasvatuseks ja ühiskonnale lisandväärtuse
2
andmiseks jne. Tegevuste all tuuakse välja ka rekonstrueerimine, kuid eesmärkides seda
ei kajastu. Investeeringute osas märgitakse, et aastatel 2025–2029 on kuivenduste
rekonstrueerimiseks (REK) vaja investeerida ligi 5 mln EUR ning samas, et RMK
prognooside kohaselt võimaldab metsakuivendussüsteemide regulaarne hooldamine
tulevikus oluliselt vähendada ulatuslikke rekonstrueerimistöid ja sellega kaasnevaid
investeeringuid, kuid hoolduse investeeringuid ei ole välja toodud.
Kokkuvõtvalt soovitame need aspektid strateegias üle vaadata, samuti ühtlustada mõistete
kasutust Maaparandusseaduse mõistetega.
2 Kooskõla õigusaktide ja riiklike strateegiliste dokumentidega
Sissejuhatuses märgitakse, et RMK kuivendussüsteemide majandamine toimub
kooskõlas õigusaktide ja riiklike strateegiliste dokumentidega. Ning et strateegia eesmärk
on sõnastada RMK rakendatavaid põhimõtted, et tagada kuivendussüsteemide jätkuv
toimimine, arvestades majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid aspekte.
Kuigi on arusaadav, et strateegia soovitakse ilmselt jätta piisavalt üldiseks ja kompaktseks,
oleks siiski ilmselt nii avalikkusele kui ka strateegia kasutajatele vajalik aru saada, milliste
õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega keskselt arvestada tuleb.
Tervitatav on, et looduskaitseseadus on ühe õigusaktina ka välja toodud. Samas nt
strateegia koostamise ja kehtimise ajal on väga oluliseks valdkonda mõjutavaks
õigusaktiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse
taastamist, ning käimasolevaks riigi tasandi protsessiks taastamiskava koostamine.
Kuivendamisega seondub tastamismääruse art 4 (kaitstavad liigid ja elupaigad
kaitsealadel) ja art 12 (majandusmetsad väljaspool kaitsealasid) metsaökosüsteemide
seisundi parandamise eesmärk, samuti veekogude seisundi parandamine (sh
ökoloogiliselt ja keemiliselt), vooluveekogude sidusus ja ühenduvus; elurikkuse ja
liikide/elupaikade taastmine - mis on veekogude seisundi paranemise ja
sidususe taastamise otsene tulemus ning üks taastamise peamisi eesmärke. Kas ja
kuidas arvestab RMK kuivendussüsteemide korrashoiu strateegia nende
eesmärkidega olukorras, kus taastamiskava on alles koostamisel?
Strateegia kavandis nt lähevad metsamajandusliku ja ökoloogilise vaate eesmärgid üsna
eri suundades, kuid peaksid olema integreeritud.Täpsemalt peaks metsamajandusliku
vaate eesmärgis sisalduma tingimus, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimist, hooldust
ja uuendamist ning teede-ehitust tehakse vajaduspõhiselt ja strateegilisi
keskkonnaeesmärke (liikide ja elupaikade soodne seisund – taastamismääruse
katuseesmärk) arvestavalt.
Arvestades, et RMK kuivendussüsteemide strateegiat plaanitakse uuendada ühes sammus
RMK arengukavaga, eeldatavalt 2028 aastal, võib tekkida nende dokumentide vahel
sisuline nihe. Teeme seetõttu ettepaneku kas oodata enne ära taastamiskava valmimine
septembris 2026 ning integreerida vastavad eesmärgid kuivendusstrateegiasse.
3
Alternatiivina peaks olema kuivendusstrateegia avatav ja kohandatav taastamiskava
eesmärkidega oluliselt varem kui RMK arengukava ning see paindlikkus tuleks kavasse ka
sisse kirjutada. Kindlasti oleks mõistlik teha taastamiseesmärkide ja metsamajanduse ning
kuivenduse kokkupuutepunktide osas strateegiline mõjuanalüüs, mille pinnalt ka vaadata
üle koostatava kuivendusstrateegia eesmärgid.
3 Ökoloogiline vaade : mõjude hindamine
Ökoloogilise vaate eesmärgiks on soov kuivendussüsteemide hooldamisel,
uuendamisel ja rekonstrueerimisel vältida, minimeerida ja leevendada negatiivseid
mõjusid märgalade ja veekogude seisundile. Lähtuvalt looduskaitseseaduse ja
taastamismääruse eesmärkidest on asjakohane lisada ka märgaladest ja veekogudest
sõltuvad elupaigad ja liigid.
Vajalik on selgitada, kas mingites olukordades tellitakse ka KMH-d ning kes sellisel juhul
selle eest vastutab.
4 Sotsiaalne vaade: teavitamine ja kaasamine
Sotsiaalse vaate eesmärgid on ebaselged. Eesmärgiks oleks justkui hoida tegevuse
toetamiseks vajalike teede ja kuivendussüsteemide baastaset, kuid sisuliselt
keskendutakse praktiliselt ainult teedevõrgule (vt nt tegevused), mistõttu jääb nt
ebaselgeks, kas KOVidega koostöös tehtav riigimetsa tervikkava saab samuti hõlmama
vaid teedekasutust.
Sotsiaalne vaade peaks olema kindlasti laiem ja hõlmama riigimetsa seisundiga seotud
sihtgruppide (lisaks erametsaomanikele ka riigiasutused, keskkonnaühendused,
kohalikud kogukonnad) kaasamist.
Kuivõrd tegevused keskenduvad peamiselt teedevõrgule, siis ei ole need kooskõlas ka
sotsiaalse vaate eesmärgi selgitusega, mille kohaselt RMK peab oluliseks
kuivendussüsteemide strateegia kujundamisel ja elluviimisel huvigruppide
informeerimist ja nende ettepanekute ärakuulamist.
Ühe olulisima tähelepanekuna toome välja, et õiguslikult jääb ebaselgeks,
millises haldusmenetluses toimub avalikkuse kaasamine erinevatesse
otsustusprotsessidesse (nt KOVidega koostöös plaanitav riigimetsa tervikkava
koostamine, kuivendussüsteemide korrashoiu kavad, uuendustööde kavad,
projekteerimis- ja ehitustööde kavad, üksikprojektid ja nende keskkonnamõju
hindamine).
Strateegia kavandis on sotsiaalse vaate valdkonnas märgitud, et erinevate osapooltega
koostöö paremaks korraldamiseks RMK:
• teeb avalikult kättesaadavaks info RMK metsaparanduslike tööde ja KMA
tulemuste kohta;
4
• avalikustab metsaparanduslikud tööd Maa-ja Ruumiameti rakenduses
„Metsatööde plaan“;
Kui eesmärgiks on informeerida ja kuulata huvigruppide ettepanekuid
kuivendussüsteemide strateegia kujundamisel ja elluviimisel, peab olema välja töötatud
selge, eeldatavalt haldusmenetluse seaduse avatud menetluse põhimõtetel tuginev
kaasamiskord. Juba väljatöötatud kavade kättesaadavust kaasamisena tõlgendada ei saa.
kuna otsused on juba tehtud.
Lugupidamisega
Liis Keerberg
Õigusekspert
SA Keskkonnaõiguse Keskus
RMK metsataristu
korrashoiu ja
majandamise strateegia
S issejuhatus
RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia (edaspidi strateegia) on suunatud
tegevuste pikaajalisele planeerimisele ja läbiviimisele majandusmetsades. Strateegia toetab
RMK põhitegevusi – teenida tulu kestlikult ja kliimapositiivselt, arvestada looduskaitseliste
väärtustega ja toetada teadlikumat looduskasutust. RMK kuivendussüsteemide majandamine
toimub kooskõlas õigusaktide ja riiklike strateegiliste dokumentidega. Strateegia eesmärk on
sõnastada RMK-s rakendatavaid põhimõtted, et tagada kuivendussüsteemide jätkuv toimimine,
arvestades majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid aspekte.
Arvestades Eesti kliima- ja mullastikutingimusi, on majandatavates metsades tootlikkuse
tagamiseks vaja säilitada praeguseks rajatud kuivendus- ja teedevõrgu hea seisund, kuna mullas
leiduvate ning taimekasvuks vajalike toitainete kättesaadavust meie metsamaadel piirab
paljudel juhtudel (ligi 2/3 pindalast) liigniiskus. (Eesti metsanduse AK aastani 2030
alusuuring).
Maaparandussüsteemide töökindluse tagamine vajab senisest suuremaid ja järjepidevaid
investeeringuid, mis nõuavad asukohatundlikke valikotsuseid. Puistute koosseis ja selle kaudu
puidu kvaliteet ning puidu kättesaadavus liigniisketest metsadest võib kliimamuutuste
tagajärjel halveneda ja kulutused metsanduses suureneda. Seetõttu on vaja suurendada
investeeringuid metsade infrastruktuuri ja inimeste teavitusse, et tagada puidukasutuse
säilimine ja puidu kvaliteet ning suurendada sel teel süsiniku sidumist. (Kliimamuutustega
kohanemise arengukava aastani 2030)
Prioriteetsed valdkonnad RMK majandusmetsade tuleviku vaates:
• kuivendussüsteemide ja nendel paikneva teedevõrgu terviklik toimimine – süsteemsed ja
vajaduspõhised rekonstrueerimis– või hoiutööd;
• metsamajanduse ja külastuskorralduse ning looduskaitsetööde toetamine – ligipääs
metsadele, metsa uuenemine ja kasvutingimuste säilitamine, ligipääs puhkemajanduse
taristule;
• kuivendussüsteemide korrashoiust tulenevate negatiivsete keskkonnamõjude vältimine ja
leevendamine.
Strateegia koostamisel on arvestatud RMK tegevusvaldkondade eesmärkide, omaniku ootuste
ning arengukavaga.
Looduskaitseseaduse alusel kaitstavates metsades reguleerivad metsakuivendustöid
looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad, kaitsealade kaitsekorralduskavad jne.
Kuivendussüsteemid vajavad tehnoloogilisi lahendusi, et tulla toime äärmuslike
kliimanähtustega ning nende mõjudega. RMK tegeleb koostöös teadusasutustega
kuivendussüsteemide negatiivsete mõjude uurimise, mõjude vähendamiseks vajalike
leevendusmeetmete väljatöötamise ja rakendamisega.
RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia uuendatakse koos RMK arengukavaga.
KUIVENDUSSÜSTEEMIDE KORRASHOIU PÕHIMÕTTED KOOS TEGEVUSTE JA MÕÕDIKUTEGA
_________________________________________________________________________________________
Metsamajanduslik vaade Riigimetsa kestliku majandamise tagamine
RMK hallataval territooriumil on maaparandussüsteemide registri andmetel kokku 510 000 ha
maaparandussüsteeme, millest 370 000 ha paikneb majandatavates metsades.
Metsakuivenduse majanduslik mõju on oluline – kuivendatud aladel on metsa juurdekasv
keskmiselt 2 tihumeetri võrra hektari kohta aastas suurenenud (Jaak Pikk. „Teadustöö
metsakuivenduse alal“. 2000 Eesti Metsaselts)
Saadava materjali väärtuse suurenemine on aga oluliselt suurem kui 2 korda tänu kallimate ja
kvaliteetsemate sortimentide suuremale väljatulekule. Kuivendussüsteemid on RMK käsutusse
antud riigivara, mille raamatupidamislik soetusmaksumus on 92,6 mln eurot ja jääkväärtus on
ligi 62 mln eurot (seisuga 31.07.2025).
Aastatel 2025–2029 on kuivenduste rekonstrueerimiseks (REK) vaja investeerida ligi 5 mln EUR
aastas lisaks teede investeeringud ligi 10 mln eurot aastas. RMK prognooside kohaselt
võimaldab metsakuivendussüsteemide regulaarne hooldamine tulevikus oluliselt vähendada
ulatuslikke rekonstrueerimistöid ja sellega kaasnevaid investeeringuid.
Kokku on riigimetsas oodatav juurdekasv kuivendussüsteemide mõju tulemusel ligikaudu
740 000 tm/aastas suurem, mis tähendab, et umbes veerand RMK aastasest raiemahust
(2024) tuleb tänu kuivendusele lisandunud puidu mahust.
Eesmärk: RMK teostab rekonstrueerimis- või hoiutöid majandusmetsas paiknevatel
metsakuivendussüsteemidel, mis loob vajalikud eeldused omanikule tulu teenimiseks,
metsakasvatuseks ja ühiskonnale lisandväärtuse andmiseks, võimaldades kõiki neid hüvesid
kasutada ka tulevastel põlvedel.
Eesmärgi selgitus: Metsakuivendamise eesmärk on pinnavee ärajuhtimine, et parandada
metsamulla õhustatust ja toitainete kättesaadavust. Selle tulemusel kasvab puistu kiiremini ja
paraneb puidu kvaliteet. Kuivendus soodustab metsade uuenemist, lihtsustab nende
majandamist, vähendab pinnase kahjustusi metsade majandamisel ning loob paremad
tingimused metsas liikumiseks.
Tegevused
Kuivendussüsteemide korrashoidmiseks RMK:
• rekonstrueerib või teostab hoiutöid olemasolevatel maaparandusehitistel või nende
osadel lähtuvalt nende seisundist ja keskkonnatingimustest ning metsataristutööde
nimekirjast;
• hooldab metsakuivendussüsteeme seisundist lähtuvalt perioodiliselt vältimaks
edaspidist rekonstrueerimisvajadust;
• töötab välja RMK-sisese metoodika metsakuivendusobjektide hoiutööde või
rekonstrueerimisvajaduse hindamiseks;
• kasutab tänapäevast tehnoloogiat, sh droonid veejuhtmete seireks ja
kuivenduskraavide ummistuste kiireks tuvastamiseks;
• korraldab koolitusi maaparandustööde parimatest praktikatest, sh keskkonda
säästvatest töömeetoditest, et tagada tööde kõrge kvaliteet ja vältida
keskkonnakahjusid;
• rajab uued kuivendussüsteemid vaid järgmistel juhtudel:
o kui ammendatud karjääride rekultiveerimise viisiks on määratud metsa
istutamine, kuid niiskustingimused ei võimalda seda liigniiskuse tõttu
tulemuslikult teha;
o kui ammendatud põlevkivi allmaakaevandustest lõpetatakse vee
väljapumpamine, mistõttu esineb juhuseid, kus vesi tungib maapinnale ning
leidmata äravooluks võimalusi, ujutab üle naabermaa.
Mõõdikud
• Teostatud hoiu- või rekonstrueerimistöid järgmise 5 aasta jooksul keskmiselt 10 000 ha
aastas vastavalt metsataristutööde nimekirjale.
• Metsakuivendussüsteeme majandusmetsades on hooldatud lähtuvalt nende seisundist ja
hooldamise vajadusest. Hooldatav pindala ühtlasel hooldusel ligikaudu 50 000 ha aastas,
keskmise hooldusvälbaga 6 aastat.
• Metsakuivendussüsteemide investeeringute suhe prognoositavasse vajadusse – RMK
suudab 5 mln EUR suurust investeeringumahtu 5 aasta keskmisena hoida ja planeeritud
tööd teostada.
• Kuivendusobjektide seisundi hindamise metoodika on välja töötatud ja rakendatud
31.12.2026.
_________________________________________________________________________________________
Riigimaadelt tulu teenimise võimaluste mitmekesistamine ning metsamajandamiseks
vajaliku taristu ja ligipääsude (metsateed) seisundi tagamine
Eesmärk: Väärtustame majandusmetsade maad läbi metsakuivendussüsteemide hoiutööde
ja rekonstrueerimise.
Eesmärgi selgitus: RMK toob oma maaportfellis pildile uued ärisuunad ja seob need
maakasutuse eesmärgistamisega. Metsakuivendussüsteemide, sh metsateede korrashoid
annab võimaluse tõsta RMK-le lisanduvate eesmärgita maaüksuste kinnisvaralist väärtust ja
muuta lihtsamaks uute arendusprojektide algatamise võimalusi.
Tegevused
Maade väärtustamiseks RMK:
• leiab tehnorajatistega seotud maadele täiendavaid kasutusvõimalusi, mis toetavad
nende esmase funktsiooni kõrval ka muid vajadusi;
• rajab lisanduvatele maadele juurdepääsuteed, arvestades tasuvusanalüüsiga ja liidab
juurdetulnud maadel olemasolevad kuivendussüsteemid võimalusel RMK
süsteemidega.
Mõõdikud
• Teedevõrgu tihedus 1,2–1,5 km/100 ha majandusmetsa kohta.
• Hooldatud teid ligi 6 800 km aastas.
• rekonstrueeritud ja ehitatud teid 200 km aastas. Uusi teid rajame vaid juurdepääsuta
aladele.
• RMK teed vastavad keskkonnaministri määrusega kehtestatud „Metsateede seisundi
kohta esitatavatele nõuetele“. Parendustöid planeeritakse ligikaudu 12% teedele aastas.
_________________________________________________________________________________________
Ökoloogiline vaade Loodusväärtuste kaitse ja ökoloogiliselt heas seisus maastike tagamine riigimaadel
Eesmärk: Kuivendussüsteemide hoiutöödel ja rekonstrueerimisel soovime vältida,
minimeerida ja leevendada negatiivseid mõjusid märgalade ja veekogude seisundile. RMK
toetab innovaatilisi lahendusi – kuivendussüsteemide ümberehitamiseks on algatatud
tehnoloogilisi arendusi, võimaldamaks vastavalt vajadusele süsteemidesse integreerida
ekstreemsustest tulenevate mõjude reguleerimiseks vajalikke lahendusi.
Eesmärgi selgitus: Kuivendussüsteemide rajamine on olnud üks suurima mõjuga inimtegevusi
Eesti looduskeskkonnas, mille tulemusel on oluliselt vähenenud looduslike veekogude ja
märgalade pindala. Maaparanduse sekundaarsed mõjud on seotud taimkatte muutumise ning
setete ja toiteainete kandumisega veekogudesse. Kuivenduse tulemusena väheneb ka
turvasmuldade süsinikuvaru.
Tegevused
Kõik kuivendussüsteemide hoiutöödeks või rekonstrueerimiseks koostatavad kavad või
projektid läbivad RMK sees keskkonnamõju analüüsi (KMA) protsessi (varem REK-itud aladel
kontrollime lisandunud väärtusi), milles lähtume loogikast: vältimine – minimeerimine –
leevendamine – kompenseerimine.
Keskkonnamõjude analüüsis keskendub RMK põhiliselt järgmistele aspektidele:
• hoiab märgade metsade kasvukohatüüpide, lagesookoosluste ning veekogude
seisundit;
• hoiab kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit;
• minimeerib kuivendussüsteemidest lähtuva settekande;
• säilitab tüsedate turvasmuldade süsinikuvaru, keskendudes eriti
madalaboniteedilistele metsadele (IV–V);
• säilitab ja/või parandab hooldustööde käigus eesvooluna ja suublatena toimivate
veekogude ökoloogilise seisundi.
Lisaks RMK:
• täiendab vajadusel varasemalt rekonstrueeritud kuivendussüsteeme teadusuuringute
käigus välja töötatud keskkonnamõju leevendavate lahendustega;
• sulgeb metsamajanduslikku funktsiooni mitteomavad kraavid maaparandusobjektide
äärealadel, kui need kahjustavad märgalasid;
• tellib liigikaitseliselt tundlikel aladel eksperthinnangud;
• tellib keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu ja Natura 2000 aladega
külgnevatele aladele Natura eelhinnangu;
• koostab metsakuivendussüsteemide hooldustööde planeerimiseks keskkonnakaitse
suunised;
• jätkab kuivendussüsteemide ümberehitamiseks pilootprojektidega, et arendada ja
katsetada tehnoloogilisi lahendusi veerežiimi paindlikuks reguleerimiseks.
Mõõdikud
• Kuivendussüsteemide pindala, millel on uuritud ja vajadusel rajatud keskkonnamõju
leevendavad rajatised (50 000 ha hooldust aastas +10 000 ha REK-i).
• RMK tellib KMH eelhinnangu kõikidele planeeritavatele objektidele.
• KMA protsess on läbi viidud kõigi kuivendussüsteemide korrashoiutööde kavadele ja
rekonstrueerimise projektidele.
_________________________________________________________________________________________
Sotsiaalne vaade Riigimetsa ja teiste RMK hallata olevate maade avaliku funktsiooni täitmise tagamine
Eesmärk: RMK hoiab oma tegevuse toetamiseks vajalike teede ja kuivendussüsteemide
baastaset, arvestades maaomandi muutusi. Koostöös kohalike omavalitsustega koostatakse
iga KOV-i kohta riigimetsa tervikkava, mis muuhulgas loob aluse taristu ühise kasutamise ja
optimeerimise kokkulepetele.
Eesmärgi selgitus: RMK hooldab ja hoiab metsataristuobjektidel korras olemasolevat
teedevõrku, mis peab toetama kõiki RMK tegevusvaldkondi – metsamajandust, looduskaitset ja
külastuskorraldust. Võimalusel arvestatakse ka kohalike kogukondade ja teiste maakasutajate
huvidega, näiteks mittevajalike teede üleandmise või kasutusõiguste andmise kaudu ning
kuivendussüsteemide hooldusvõimaluste pakkumisega. Nii luuakse mitmekesised võimalused
maakasutuseks, looduses liikumiseks ja igaüheõiguse rakendamiseks.
Tegevused
Kuivendussüsteemide ja teede olemi parimaks kasutamiseks RMK:
• kaardistab teede kasutamisvajadused ja annab mittevajalikud teed üle kohalikule
omavalitsusele või lõpetab nende kasutamise;
• jätkab koostööd Päästeameti, Jahimeeste Seltsi, Kaitseväe ja Kaitseliiduga RMK
metsataristu kasutamisvajaduste ning -võimaluste osas;
• teeb koostööd KOV-idega kohalike teede korrashoiu tagamiseks;
• teeb koostööd erametsaomanikega teede- ja kuivendussüsteemide korrashoiu
tagamiseks.
Mõõdikud
• Koostame metsamajanduseks ja külastuskorralduse vajadustest lähtuvalt RMK
külastuskorraldusosakonna taristutööde tööplaani.
• Kaardistame riigimetsa tervikkavade koostamise käigus, teiste osapoolte poolse, RMK
teede kasutamisvajaduse.
• Kaardistame ja optimeerime teede olemi läbi KOV-idele üle andmise, kasutusest välja
arvamise jne teel.
• RMK kuivendussüsteemid vastavad seisundinõuetele.
_________________________________________________________________________________________
Eesmärk: Strateegia huvigruppidega ülevaatamine ja teadustööd.
Eesmärgi selgitus: RMK peab oluliseks strateegia kujundamisel ja elluviimisel huvigruppide
informeerimist ja nende ettepanekute ärakuulamist. RMK soovib, et kõik tema
tegevusvaldkonnad areneksid edasi teaduspõhiselt.
Tegevused
Erinevate osapooltega koostöö paremaks korraldamiseks RMK:
• teeb avalikult kättesaadavaks info RMK metsataristutööde ja KMA tulemuste kohta;
• toetab metsakuivenduse ja metsakuivenduse leevendusmeetmetega seotud teaduslikke
uurimistöid ja –projekte;
• avalikustab metsataristu tööd Maa- ja Ruumiameti rakenduses „Metsatööde plaan“;
• korraldab huvigruppidele teadustööde ja parimate praktikate tutvustamiseks infopäevi.
Mõõdikud
• Avalikustatud projekteerimis- ja ehitustööde nimekirjade ja KMA tulemuste arv 100%.
• Toetame teadustegevust, sh metsakuivendusega seotud teadustöid, summas kuni
600 000 EUR aastas.
_________________________________________________________________________________________
Adressaadid vastavalt nimekirjale
16.02.2026 nr 1-7/2026/1002
RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside
Lp. Arvamuse avaldaja
Täname, et olete aktiivselt osalenud RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia
koostamise protsessis. Teie arvamus oli meie jaoks väga kasulik ja tunnustame kõiki vastajaid
põhjaliku ja sisulise tagasiside eest.
Käesolevaga edastame teile RMK seisukohad eelnõu kohta laekunud arvamustele. Lisa Tabel 1.
Strateegias tehti mh järgmised olulisemad muudatused:
• Muudeti pealkirja
• Korrastati strateegia sõnakasutus kehtiva maaparandusseaduse terminoloogiaga ning
asendati ebaselged või õigusaktidega mittekooskõlas olevad mõisted
• Täpsustati teadustööde tulemuste rakendamise põhimõtteid
• Täpsustati investeeringute periood
• Lisati viide määrusele Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded
• Täpsustati seirepõhimõtteid
• Täpsustati strateegia ajakohastamise põhimõtteid
• Täpsustati koostöövõimalusi
• Lisati viide Kliimamuutustega kohanemise arengukavale
Kirjale on lisatud uuendatud strateegia tekst, mille kinnitamine on plaanis veebruaris 2026.
Lugupidamisega
Juhatuse liige
Erko Soolmann
Juhatuse liige
Kristjan Tõnisson
/Allkirjastatud digitaalselt/
From: "Liis Keerberg" <[email protected]> Sent: 3/5/2026 10:30:57 AM +00:00 To: "RMK" <[email protected]>, "Teet Tomson" <[email protected]> Cc: Subject: re: RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside
You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important
Lp. Riigimetsa Majandamise Keskus
Keskkonnaõiguse Keskus saatis 19.01. (pikendatud tähtajal) tagasiside ja ettepanekud RMK kuivendussüssteemide korrashoiu strateegiale. Saatsite meile vastuskirja 16.02. Kuna kirjaga kaasas olnud tagasiside tabelis on küll vastused Maa-ja Ruumiametile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜle Hoiame Loodust, Kliimaministeeriumile, Margo Rüütelile, Jürgen Kusminile, aga mitte Keskkonnaõiguse Keskusele, uurime, kas saite meie ettepanekud kätte ja millises osas nendega arvestasite. Lisan igaks juhuks ka 19.01 saadetud ettepanekud.
Lugupidamisega
LIIS KEERBERG Õigusekspert / Legal expert [email protected] +372 5208967 www.k6k.ee Facebook
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, kes soovib keskkonnaõiguse edendamise kaudu aidata kaasa inimeste elukeskkonna ja looduse hoidmisele Eess.