1 Ettepanekud RMK kuivendussüsteemide korrashoiu strateegiale

1

Ettepanekud RMK kuivendussüsteemide korrashoiu strateegiale

SA Keskkonnaõiguse Keskus

19.01.2026

1 Mõisted

Strateegias kasutatavad mõisted peaksid ühituma Maaparandusseaduses (MaaParS)

kasutatavate mõistetega. Maaparandusseaduse § 44 kohaselt on Maaparandushoid on

maaparandussüsteemi ja selle maa-ala hooldamine ja uuendamine, agromelioratiivse

ja kultuurtehnilise töö tegemine (edaspidi maaparandushoiutöö) maaparandussüsteemi

toimimise tagamiseks ning maatulundusmaa viljelusväärtuse säilitamiseks ja

suurendamiseks.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine aga liigitub MaaParS § 8 lg 1 ja 2 järgi

maaparandussüsteemi ehitamise alla ja toimub ehitusloa alusel. Igal juhul on MaaParS

liigitusest selge, et hoolduse, uuendamise ja REK-I näol on tegu erineva olemusega

töödega.

RMK kuivendusüssteemide korrashoiu strateegia kontekstis tekib vastuolu nt sellega, et

maaparandussüstemide rekonstrueerimine ei ole käsiteldav korrashoiuna MaaParS

tähenduses. St juba strateegia nimetus tekitab teatavat segadust. Lisaks on kõik kolm

tegevusliiki – rekonstueerimine, hooldus ja uuendamine – käsitletud strateegias

hüplikult.

Nt strateegia sissejuhatuses tuuakse välja prioriteetsed valdkonnad RMK

majandusmetsade tuleviku vaates ja ühe tegevusenakuivendussüsteemide ja nendel

paikneva teedevõrgu terviklik toimimine – süsteemne hooldus ja vajaduspõhine

uuendamine. Aga ka nt kuivendussüsteemide korrashoiust tulenevate

negatiivsete keskkonnamõjude vältimine ja leevendamine.

Eeltoodu valguses tekib nt küsimus, kas strateegia eesmärgid on mõeldud käsitlema ka

rekonstrueerimist või mitte ?

Metsamajandusliku vaate valdkondliku eesmärgina tuuakse välja, et RMK hooldab ja

uuendab majandusmetsas olemasolevaid metsakuivendussüsteeme, mis loob vajalikud

eeldused omanikule tulu teenimiseks, metsakasvatuseks ja ühiskonnale lisandväärtuse

2

andmiseks jne. Tegevuste all tuuakse välja ka rekonstrueerimine, kuid eesmärkides seda

ei kajastu. Investeeringute osas märgitakse, et aastatel 2025–2029 on kuivenduste

rekonstrueerimiseks (REK) vaja investeerida ligi 5 mln EUR ning samas, et RMK

prognooside kohaselt võimaldab metsakuivendussüsteemide regulaarne hooldamine

tulevikus oluliselt vähendada ulatuslikke rekonstrueerimistöid ja sellega kaasnevaid

investeeringuid, kuid hoolduse investeeringuid ei ole välja toodud.

Kokkuvõtvalt soovitame need aspektid strateegias üle vaadata, samuti ühtlustada mõistete

kasutust Maaparandusseaduse mõistetega.

2 Kooskõla õigusaktide ja riiklike strateegiliste dokumentidega

Sissejuhatuses märgitakse, et RMK kuivendussüsteemide majandamine toimub

kooskõlas õigusaktide ja riiklike strateegiliste dokumentidega. Ning et strateegia eesmärk

on sõnastada RMK rakendatavaid põhimõtted, et tagada kuivendussüsteemide jätkuv

toimimine, arvestades majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Kuigi on arusaadav, et strateegia soovitakse ilmselt jätta piisavalt üldiseks ja kompaktseks,

oleks siiski ilmselt nii avalikkusele kui ka strateegia kasutajatele vajalik aru saada, milliste

õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega keskselt arvestada tuleb.

Tervitatav on, et looduskaitseseadus on ühe õigusaktina ka välja toodud. Samas nt

strateegia koostamise ja kehtimise ajal on väga oluliseks valdkonda mõjutavaks

õigusaktiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse

taastamist, ning käimasolevaks riigi tasandi protsessiks taastamiskava koostamine.

Kuivendamisega seondub tastamismääruse art 4 (kaitstavad liigid ja elupaigad

kaitsealadel) ja art 12 (majandusmetsad väljaspool kaitsealasid) metsaökosüsteemide

seisundi parandamise eesmärk, samuti veekogude seisundi parandamine (sh

ökoloogiliselt ja keemiliselt), vooluveekogude sidusus ja ühenduvus; elurikkuse ja

liikide/elupaikade taastmine - mis on veekogude seisundi paranemise ja

sidususe taastamise otsene tulemus ning üks taastamise peamisi eesmärke. Kas ja

kuidas arvestab RMK kuivendussüsteemide korrashoiu strateegia nende

eesmärkidega olukorras, kus taastamiskava on alles koostamisel?

Strateegia kavandis nt lähevad metsamajandusliku ja ökoloogilise vaate eesmärgid üsna

eri suundades, kuid peaksid olema integreeritud.Täpsemalt peaks metsamajandusliku

vaate eesmärgis sisalduma tingimus, et kuivendussüsteemide rekonstrueerimist, hooldust

ja uuendamist ning teede-ehitust tehakse vajaduspõhiselt ja strateegilisi

keskkonnaeesmärke (liikide ja elupaikade soodne seisund – taastamismääruse

katuseesmärk) arvestavalt.

Arvestades, et RMK kuivendussüsteemide strateegiat plaanitakse uuendada ühes sammus

RMK arengukavaga, eeldatavalt 2028 aastal, võib tekkida nende dokumentide vahel

sisuline nihe. Teeme seetõttu ettepaneku kas oodata enne ära taastamiskava valmimine

septembris 2026 ning integreerida vastavad eesmärgid kuivendusstrateegiasse.

3

Alternatiivina peaks olema kuivendusstrateegia avatav ja kohandatav taastamiskava

eesmärkidega oluliselt varem kui RMK arengukava ning see paindlikkus tuleks kavasse ka

sisse kirjutada. Kindlasti oleks mõistlik teha taastamiseesmärkide ja metsamajanduse ning

kuivenduse kokkupuutepunktide osas strateegiline mõjuanalüüs, mille pinnalt ka vaadata

üle koostatava kuivendusstrateegia eesmärgid.

3 Ökoloogiline vaade : mõjude hindamine

Ökoloogilise vaate eesmärgiks on soov kuivendussüsteemide hooldamisel,

uuendamisel ja rekonstrueerimisel vältida, minimeerida ja leevendada negatiivseid

mõjusid märgalade ja veekogude seisundile. Lähtuvalt looduskaitseseaduse ja

taastamismääruse eesmärkidest on asjakohane lisada ka märgaladest ja veekogudest

sõltuvad elupaigad ja liigid.

Vajalik on selgitada, kas mingites olukordades tellitakse ka KMH-d ning kes sellisel juhul

selle eest vastutab.

4 Sotsiaalne vaade: teavitamine ja kaasamine

Sotsiaalse vaate eesmärgid on ebaselged. Eesmärgiks oleks justkui hoida tegevuse

toetamiseks vajalike teede ja kuivendussüsteemide baastaset, kuid sisuliselt

keskendutakse praktiliselt ainult teedevõrgule (vt nt tegevused), mistõttu jääb nt

ebaselgeks, kas KOVidega koostöös tehtav riigimetsa tervikkava saab samuti hõlmama

vaid teedekasutust.

Sotsiaalne vaade peaks olema kindlasti laiem ja hõlmama riigimetsa seisundiga seotud

sihtgruppide (lisaks erametsaomanikele ka riigiasutused, keskkonnaühendused,

kohalikud kogukonnad) kaasamist.

Kuivõrd tegevused keskenduvad peamiselt teedevõrgule, siis ei ole need kooskõlas ka

sotsiaalse vaate eesmärgi selgitusega, mille kohaselt RMK peab oluliseks

kuivendussüsteemide strateegia kujundamisel ja elluviimisel huvigruppide

informeerimist ja nende ettepanekute ärakuulamist.

Ühe olulisima tähelepanekuna toome välja, et õiguslikult jääb ebaselgeks,

millises haldusmenetluses toimub avalikkuse kaasamine erinevatesse

otsustusprotsessidesse (nt KOVidega koostöös plaanitav riigimetsa tervikkava

koostamine, kuivendussüsteemide korrashoiu kavad, uuendustööde kavad,

projekteerimis- ja ehitustööde kavad, üksikprojektid ja nende keskkonnamõju

hindamine).

Strateegia kavandis on sotsiaalse vaate valdkonnas märgitud, et erinevate osapooltega

koostöö paremaks korraldamiseks RMK:

• teeb avalikult kättesaadavaks info RMK metsaparanduslike tööde ja KMA

tulemuste kohta;

4

• avalikustab metsaparanduslikud tööd Maa-ja Ruumiameti rakenduses

„Metsatööde plaan“;

Kui eesmärgiks on informeerida ja kuulata huvigruppide ettepanekuid

kuivendussüsteemide strateegia kujundamisel ja elluviimisel, peab olema välja töötatud

selge, eeldatavalt haldusmenetluse seaduse avatud menetluse põhimõtetel tuginev

kaasamiskord. Juba väljatöötatud kavade kättesaadavust kaasamisena tõlgendada ei saa.

kuna otsused on juba tehtud.

Lugupidamisega

Liis Keerberg

Õigusekspert

SA Keskkonnaõiguse Keskus

From: "Liis Keerberg" <[email protected]> Sent: 3/5/2026 10:30:57 AM +00:00 To: "RMK" <[email protected]>, "Teet Tomson" <[email protected]> Cc: Subject: re: RMK metsataristu korrashoiu ja majandamise strateegia tagasiside

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Lp. Riigimetsa Majandamise Keskus

Keskkonnaõiguse Keskus saatis 19.01. (pikendatud tähtajal) tagasiside ja ettepanekud RMK kuivendussüssteemide korrashoiu strateegiale. Saatsite meile vastuskirja 16.02. Kuna kirjaga kaasas olnud tagasiside tabelis on küll vastused Maa-ja Ruumiametile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜle Hoiame Loodust, Kliimaministeeriumile, Margo Rüütelile, Jürgen Kusminile, aga mitte Keskkonnaõiguse Keskusele, uurime, kas saite meie ettepanekud kätte ja millises osas nendega arvestasite. Lisan igaks juhuks ka 19.01 saadetud ettepanekud.

Lugupidamisega

LIIS KEERBERG Õigusekspert / Legal expert [email protected] +372 5208967 www.k6k.ee Facebook

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, kes soovib keskkonnaõiguse edendamise kaudu aidata kaasa inimeste elukeskkonna ja looduse hoidmisele Eess.