| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60.23.3/4 |
| Registreeritud | 06.03.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60.23.3 |
| Sari | Tabori kogukonnaala |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kohtla-Järve Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kohtla-Järve Linnavalitsus |
| Vastutaja | Alar Süda |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1 Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. veebruari 2026. a otsuse nr 34 juurde
2
Kohtla-Järve linn koosneb viiest lahustükina linnaosast: Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru. Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsusega nr 50 pikendati linnaosade seniste üldplaneeringute (aastatest 2008 2011) kehtivust.
Igas linnaosas on ka riigimetsamaid. Osa riigimetsamaid on linna üldplaneeringu alusel määratud haljasalade ja parkide või kaitsehaljastuse maaks (praegu käsitletavad rohealadena). Metsade majandamise tingimusi ei ole üldplaneeringus rohealadel määratud. Need täpsustatakse linnavalitsusega rohealal raie kooskõlastamise käigus.
Rohealadel metsa majandamist reguleerib metsaseadus, mille kohaselt tuleb enne metsateatise esitamist raieks rohealal luba küsida omavalitsuselt.
Tabori aiandusühistuga piirnev roheala on Kohtla-Järve Linnavalitsusega kokku lepitult nimetatud Tabori kogukonnaalaks. Üldine RMK põhimõte kogukonnaala metsade majandamisel on see, et tööde tegemiseks koostatakse koostöös linnavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga detailne kava metsatööde läbiviimiseks, arvestades metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust, puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. RMK-le on oluline kasvatada tervet ja tugevat metsa ning tagada metsas liikujate ohutus.
Mujal rohealadel ei ole kogukonnaalasid linnavalitsusega kokku lepitud, sest nad ei piirne tiheasustusega või ei ole olnud RMK hallata.
Tabori kogukonnaala asub Ahtme linnaosas Tabori aiandusühistu ümber olevas riigimetsas. Ahtme linna üldplaneeringus nimetatakse seda metsa kaitsehaljastuse ning haljasalade ja parkide maaks. Praegu käsitleb keskkonnaamet seda rohealana. Tabori kogukonnaala pindala on 22 ha, mis on kõik majandusmets.
Joonis 1. Tabori kogukonnaala (kollane).
3
Tabel 1. Tabori kogukonnaala andmed
Kogukonnaala Pindala 22 hektarit
Kogukond Tabori aiandusühistu elanikud
RMK taristu Tabori (Romoti) tee lõunapoolne (Ahtme mnt poolne) ots
Looduskaitse Looduskaitselised väärtused puuduvad
Pärandkultuur Puudub
Valdav peapuuliik Mänd
Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).
Valdav enamik (95%) Tabori kogukonnaala 22 ha pinnast on majandatav mets. Teede all on 5%.
Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).
Enamik Tabori kogukonnaala metsadest on männikud (61%, 13 ha). Leidub ka kuusikuid (25%, 5 ha) ja kaasikuid (12%, 2 ha).
95%
5%
Majandatav mets
Mittemetsamaa
2% 12%
25% 61%
Puuliigid
Haavikud
Kaasikud
Kuusikud
4
Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).
Tabori kogukonnaala metsast on keskealisi metsi 43% (9 ha), vana metsa 36% (7 ha) ja noort metsa 22% (5 ha).
Keskealises metsas teeme vajadusel harvendusraiet. Vanas metsas saab teha uuendusraiet.
Noores metsas teeme hooldusraieid ja reeglina puitu ei varu.
Joonis 5. Tabori kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.
42%
22%
36% Keskealine mets
Noor mets
Vana mets
5
Plaanitavad tööd
RMK on koostanud Tabori kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Küpses eas puud hakkavad muutuma tormihellaks ja kahjustajatele vastuvõtlikuks. See tähendab ka, et alal, mis asuvad elamute ja teede lähedal, on oht puude kukkumiseks sobimatusse kohta. Plaani koostamiseks kohtusid RMK, Kohtla- Järve linnavalitsuse ning kohaliku kogukonna liikmed 12. oktoobril 2025.
RMK plaanib Tabori kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha viljaka kasvukohaga segapuistutes lageraiet 6,2 hektaril kahel eraldi lahustükil ja aegjärkset raiet 1,3 ha ühel lahustükil (tabel 2 ja joonis 6). Kõik raied on plaanis teha 2026 aasta I kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Kui soodsaid tingimusi raieks ei teki, lükatakse raiet edasi. Lageraie on kavas teha kase, haava ja männi enamusega viljakates segapuistutes. Aegjärkne raie tehakse männi puhtpuistus. Lageraie käigus jätame eelistatult kasvama tormikindlamad puuliigid, nagu mänd ja kask, samuti pärnad. Aegjärksel raiel raiutakse ära umbes 60% kasvavatest mändidest. Teine raiejärk tehakse seal pärast elujõulise männi järelkasvu tekkimist (alles jäävad männi säilikpuud). Pärast raiet istutatakse raiealadele uued metsataimed. 10-aastase perioodi jooksul 2026 2035 rohkem raieid ei tehta, välja arvatud metsakultuuride ja noore metsa hooldus. Nende tööde käigus niidetakse- raiutakse ära istutatud metsataimi varjutav rohi ja võsa ning noores metsas kiiremakasvuline võsa ja allajäänud ja surnud-haigestunud puud.
Lageraie on viljakates paljude puuliikidega puistutes valitud seetõttu, et seal hakkab uus mets lagedale alale istutades kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad: sarapuu, kuslapuu, leeder jt, mis takistavad uute metsataimede kasvu. Üldjuhul rakendatakse aegjärkset raiet väheviljakates puhtmännikutes. RMK eesmärk metsatöid tehes on aga tagada alati metsa uuenemine.
Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele kontaktidele teada, et alustab töödega. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele.
12.10.2025 kohtumisel kogukonnaga lepiti kokku järgmistes üldistes raietingimustes:
Kõigil raiealadel tööde tegemiseks kulub kokku orienteeruvalt kaks nädalat. Raiet võib teha talvel kõigil nädalapäevadel ja igal kellaajal, välja arvatud kvartalil AT058 eraldistel 10 ja 28 öötundidel. Raie tehakse soovitavalt 2026. aasta I kvartalis kõigil eraldistel ühekorraga, kui on lund ja külma selleks, et säästa pinnast kahjustuste eest. Soodsate raietingimuste puudumisel lükatakse raie järgmisele talvele.
6
10 aastases arvestuses 2026 2035 rohkem raieid Tabori kogukonnaalal ei tehta. Küll tehakse sellel perioodil istutatud metsataimede hooldamist ja metsanoorendike hooldust.
Raiete käigus säilitatakse säilikpuudena esmajärjekorras tormikindlamaid puuliike, nagu mänd, kask, nende puudumisel ka nooremat haaba. Säilitatakse ka pärnad, tammed.
Oksi ja teisi raiejäätmeid ei jäeta teedele lähemale kui 10 m (eraldisel 10 jäetakse oksavaba 25 m aiandusühistu poolsesse serva).
Laoplatsid metsamaterjali ladustamiseks tulevad aiandusühistust loodes oleva metsatee äärde ja Tabori (Romoti) tee Vasavere poolsesse otsa. AT057 eraldis 28 võimalik laoplatsi asukoht täpsustatakse täiendavalt.
Laoplatsidelt veetakse materjal ära kuu aja jooksul pärast raietööde lõppu. Pinnasekahjustuste tekkimisel tasandatakse roopad esimesel võimalusel pinnase
tahenemisel. Asfalt- või mustkattega tee kahjustuse puhul fikseeritakse linna ja aiandusühistu
esindajate osalusel kahjustuse ulatus. Fikseeritud kahjustuse olemasolul taastab RMK tööde-eelse olukorra.
Raiele järgneval kevadel istutatakse lageraielankidele uued metsataimed.
Kvartal AT059, eraldis 10 aiandusühistu lääneküljel osas otsustati:
7
Eriolukordade tormi, tulekahju ja muude oluliste metsakahjustuste ning ohtlike puude erakorralise raie tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Kuu aja jooksul, 28.10.2025 kuni 30.11.2025 oodati metsatööde plaanile täiendavaid ettepanekuid. Täiendavaid ettepanekuid ei tulnud.
8
Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Tabori kogukonnaala riigimetsas
Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav
puuliik Pindala,
ha AT057 6 Haavikud Lageraie 2026 Haab 0,4
AT057 8 Kaasikud Lageraie 2026 Kuusk 0,4
AT057 9 Kaasikud Lageraie 2026 Kuusk 2
AT057 28 Männikud Aegjärkne raie
2026 Mänd 1,3
AT058 10 Männikud Lageraie 2026 Mänd 3,4
Joonis 6. Tabori kogukonnaalal plaanitavad raied.
9
Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige paremini. Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie
Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega. Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).
Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks
Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste häiludena.
Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.
Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).
Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile. Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad puud. Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.
Erakorralised ja ettenägematud tööd metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.
Vajaduspõhine töö juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks, kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö (raadamine).
Lisa 2
Kohtla-Järve Linnavolikogu
26. veebruari 2026. a
otsuse nr 34 juurde
1. Lageraie teostatakse Ahtme haljasala P6 kinnistul (katastritunnus 32101:001:0251), kvartal AT058, eraldistel 2 ja 4. Eraldiste
pindala kokku 3,19 ha. Lisaks toimub lageraie Ahtme metskond 34 kinnistul (katastritunnus 32209:002:0010), kvartal AT057,
eraldisel 22. Eraldise pindala 0,8 ha.
2. Lageraie teostatakse Betooni haljasala P6 kinnistul (katastritunnus 32101:001:1086), kvartal KT269, eraldised 2 ja 9. Eraldiste
pindala kokku 2,53 ha.
KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU
O T S U S
Kohtla-Järve 26. veebruar 2026 nr 34 Nõusoleku andmine raietöödeks rohealadel Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK, registrikood 70004459)Kirde regiooni planeerimisjuht Ragnar Kaivapalu esitas 28. oktoobril 2025. a Kohtla-Järve Linnavalitsusele taotluse number 3-2.1/2025/7263 (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 28. oktoobril 2025. a numbriga 9-1/3516) Kohtla-Järve linnas paiknevatel raieküpsuse saavutanud metsalankidel raiete teostamiseks.
Taotluse kohaselt planeeritakse raietöid teostada Kohtla-Järve linnas järgmiselt:
1. Ahtme linnaosas:
1.1. lageraie Ahtme haljasala P7 kinnistul (katastritunnus 32101:001:0252), kvartal AT058, eraldis 10. Eraldise pindala 3,36 ha. Üldplaneeringu järgi on maa-ala maa kasutuse sihtotstarbeks kaitsehaljastusmaa;
1.2. aegjärkne raie Ahtme metskond 34 kinnistul (katastritunnus 32209:002:0010), kvartal AT057, eraldis 28. Eraldise pindala 1,27 ha. Üldplaneeringu järgi on maa-ala maa kasutuse sihtotstarbeks haljasalade ja parkide maa;
1.3. lageraie Ahtme metskond 34 kinnistul (katastritunnus 32209:002:0010), kvartal AT057, eraldised 6, 8 ja 9. Eraldiste pindala kokku 2,86 ha. Üldplaneeringu järgi on maa-ala maa kasutuse sihtotstarbeks haljasalade ja parkide maa;
1.4. lageraie Ahtme metskond 34 kinnistul (katastritunnus 32209:002:0010), kvartal AT057, eraldis 22. Eraldise pindala 0,8 ha. Üldplaneeringu järgi on maa-ala maa kasutuse sihtotstarbeks haljasalade ja parkide maa;
1.5. lageraie Ahtme haljasala P6 kinnistul (katastritunnus 32101:001:0251), kvartal AT058, eraldised 2 ja 4. Eraldiste pindala kokku 3,19 ha. Üldplaneeringu järgi on maa-ala maa kasutuse sihtotstarbeks tootmis- ja ärimaa.
2. Sompa linnaosas lageraie Betooni haljasala P6 kinnistul (katastritunnus 32101:001:1086), kvartal KT269, eraldised 2 ja 9. Eraldiste pindala kokku 2,53 ha. Üldplaneeringu järgi on maa-ala maa kasutuse sihtotstarbeks looduslik haljasmaa.
Kõik eelmainitud kinnistud paiknevad rohealal, kuid Tabori aiandusühistuga piirnev roheala (punktid 1.1–1.3) on Kohtla-Järve Linnavalitsusega kokkulepitult nimetatud Tabori kogukonnaalaks. Üldine RMK põhimõte kogukonnaala metsade majandamisel on see, et tööde tegemiseks koostatakse koostöös linnavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga detailne kava metsatööde läbiviimiseks, arvestades metsa praegust seisukorda, sealhulgas kahjustusi, vanust, puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonna ettepanekuid. Kohtla-Järve Linnavalitsuses toimus 7. oktoobril RMK-ga kohtumine, kus arutati eelseisvaid raieplaane Kohtla-Järve linnas, ja 12. oktoobril 2025. a toimus Tabori kogukonnaga kohtumine, kus lepiti kokku üldised raietingimused (lisa 1 – metsatööde plaan Tabori kogukonnaalal aastatel 2026–2035).
Teised rohealadel paiknevad lageraie kinnistud on välja toodud lisas 2. Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsuse nr 168 „Kohtla-Järve linna Ahtme ja Sompa linnaosade üldplaneeringu kehtestamine” kohaselt asuvad eelnimetatud kinnistud rohealadel. Metsaseaduse § 42 lõike 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 kohaselt otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi kohaliku omavalitsuse volikogu. Asjaõigusseaduse § 68 lõike 1 kohaselt on kinnistute puhul tegemist omanditega, mille omanikul on õigus kinnistuid vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjaõigusseaduse § 68 lõike 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramist ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmist. Lähtudes ülaltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja metsaseaduse § 42 lõike 3 alusel, Kohtla-Järve Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Anda RMK-le nõusolek teostada raietöid järgmistes asukohtades Kohtla-Järve linnas:
1.1. lageraie Ahtme haljasala P7 kinnistul (katastritunnus 32101:001:0252), kvartal AT058, eraldis 10. Eraldise pindala 3,36 ha;
1.2. aegjärkne raie Ahtme metskond 34 kinnistul (katastritunnus 32209:002:0010), kvartal AT057, eraldis 28. Eraldise pindala 1,27 ha;
1.3. lageraie Ahtme metskond 34 kinnistul (katastritunnus 32209:002:0010), kvartal AT057, eraldised 6, 8 ja 9. Eraldiste pindala kokku 2,86 ha;
1.4. lageraie Ahtme metskond 34 kinnistul (katastritunnus 32209:002:0010), kvartal AT057, eraldis 22. Eraldise pindala 0,8 ha;
1.5. lageraie Ahtme haljasala P6 kinnistul (katastritunnus 32101:001:0251), kvartal AT058, eraldised 2 ja 4. Eraldiste pindala kokku 3,19 ha;
1.6. lageraie Betooni haljasala P6 kinnistul (katastritunnus 32101:001:1086), kvartal KT269, eraldised 2 ja 9. Eraldiste pindala kokku 2,53 ha.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teadasaamise päevast arvates vaide esitamisega Kohtla-Järve Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse esitamisega Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sergei Lopin volikogu esimees