Tulumaksuseaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium

Meie 02.04.2024 nr 1.2-2/25-5

Eelnõu kooskõlastamine

Saadame läbivaatamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu on plaanis arutada Vabariigi Valitsuse 11. 04. 24 aasta istungil. Seetõttu palume eelnõu kiireloomulist läbivaatamist, hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: Seletuskiri koos lisaga Seaduse eelnõu Liidia Soontak [email protected]

EELNÕU

01.04.2024

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

§ 1. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 235 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kuni kaheteistkümnekordse keskmise

vanaduspensioni ulatuses“ tekstiosaga „9312 eurot“;

2) paragrahvi 235 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ”.…” …………….. 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga fikseeritakse alates 2025. aastast vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku

maksuvaba tulu 9312 euro tasemel aastas, st 776 euro tasemel kuus. Ehkki vanaduspensioniikka

jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu ei tõuse eelnõu kohaselt enam koos keskmise

vanaduspensioniga, on see siiski kõrgem üldisest maksuvabast tulust (700 eurot kuus).

Muudatuse eesmärk on tõsta maksutulu, samuti muutub maksuvaba tulu arvestus lihtsamaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik

Inga Klauson ([email protected]; tel 588 51357) ja sama osakonna peaspetsialist Kersti

Kivistik ([email protected]; tel 588 51390) ja mõjuanalüüsi tegi fiskaalpoliitika osakonna

riigi rahanduse talituse analüütik Margus Tuvikene ([email protected]; tel 588 51428).

Eelnõu ja seletuskirja on täiendanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika

osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected]; tel 591 43964) ja õigusosakonna

õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]; tel 585 53159), kes on kontrollinud ka eelnõu

juriidilist kvaliteeti.

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 591 99274).

1.3. Märkused

Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse (TuMS) 31. detsembrini 2024. a kehtiva redaktsiooni (RT

I, 21.11.2023, 7) muutmise.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga,

sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega.

Muudatus on seotud riigieelarvestrateegiaga 2024–2027, mille peatükk 3.1.2

„Maksupoliitilised eesmärgid“ näeb ette vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu fikseerimise

776 euro tasemel kuus.

Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu fikseerib vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu 776 euro tasemel

kuus ehk 9312 euro tasemel aastas. Seeläbi tagatakse, et vanaduspensioniikka jõudnud

füüsilistele isikutele kohalduv maksuvaba tulu on jätkuvalt suurem kui üldine maksuvaba tulu.

Eelnõu kannab endas kahte eesmärki. Esiteks soovitakse muudatusega tõsta maksutulu, mis on

riigi eelarvestrateegia 2024–2027 kohaselt ka valitsuse eesmärgiks. Selle saavutamiseks

nähakse ette erinevad maksuseaduste muudatused, sealhulgas vanaduspensioniealiste

maksuvaba tulu fikseerimise 776 eurole.

2

Mõju riigieelarvele on täpsemalt analüüsitud peatükis „Seaduse rakendamisega seotud riigi

tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“, kuid lühidalt on seadusemuudatuse mõju riigieelarvele

järgmine (täpsemalt vt viidatud seletuskirja peatükist):

2025 2026 2027 2028

Mõju valitsussektori positsioonile, mln € 17 36 55 76

Teisest küljest muutub maksuvaba tulu arvestus lihtsamaks ja õiglasemaks. Senise

regulatsiooniga kehtestatud maksuvabastuse peamine eesmärk oli toetada töötavaid pensionäre,

kuna palgatulu teenimine lisaks pensionile tõi kaasa maksuvaba tulu vähenemise. Kuna

maksuvaba tulu alates 2025. aastast enam sissetulekust ei sõltu, on see eesmärk olulises osas

ära langenud. Vanaduspensioniikka jõudnud inimeste kõrgem maksuvaba tulu tekitas teataval

määral ebavõrdsust, kuna tulu saajaid koheldi erinevalt sõltuvalt sellest, kas tulu saaja on

jõudnud vanaduspensioniikka või mitte. Kirjeldatud ebavõrdsus tasandub, kuivõrd

vanaduspensioniikka jõudnud isikute maksuvaba tulu fikseeritakse ja järgmisest aastast

asendub regressiivne maksuvaba tulu üldise maksuvaba tuluga. Seeläbi liigutakse taas

ühetaolise ja lihtsa tulumaksusüsteemi suunas.

Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuivõrd tegemist on

kiireloomulise eelnõuga. Tulenevalt riigi eelarvestrateegia 2024–2027 kokkuleppest, mis näeb

ette, et vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu fikseeritakse tasemele 776 eurot kuus 2025.

aastast, on vaja eelnõu vastu võtta hiljemalt juunis 2024. aastal. Seda seepärast, et

maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ja

jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Seetõttu ei ole hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 1 tulenevalt väljatöötamiskavatsuse koostamine

nõutav.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TuMS § 235 lõike 1 sõnastust. Muudatuse kohaselt

fikseeritakse vanaduspensioniikka jõudnud lepinguriigi residendist füüsilise isiku

maksustamisperioodi maksuvaba tulu 9312 euro tasemel (776 eurot kuus). Kehtiva seaduse

kohaselt on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku tulu tulumaksust vabastatud keskmise

vanaduspensioni ulatuses.

Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, siis rakendatakse

vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 1. jaanuarist.

Alates 2025. aastast jõustub tulumaksuseaduse muudatus, millega kehtestatakse üldine

maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas kõikidele füüsilisest isikust residentidele,

sõltumata nende tulu suurusest. Seega jääb vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba

tulu tavapärasest kõrgemaks.

Vanaduspensioniikka jõudnud inimeste kõrgem maksuvaba tulu tekitas teataval määral

ebavõrdsust, kuna tulu saajaid koheldi erinevalt sõltuvalt sellest, kas tulu saaja on jõudnud

vanaduspensioniikka või mitte. Kirjeldatud ebavõrdsus tasandub, kuivõrd vanaduspensioniikka

jõudnud isikute maksuvaba tulu fikseeritakse ja järgmisest aastast asendub regressiivne

maksuvaba tulu üldise maksuvaba tuluga. Seeläbi liigutakse taas ühetaolise ja lihtsa

tulumaksusüsteemi suunas.

3

Vabastuse peamiseks eesmärgiks oli toetada töötavaid pensionäre, kuna palgatulu teenimine

lisaks pensionile tõi kaasa maksuvaba tulu vähenemise. Kuna maksuvaba tulu alates 2025.

aastast enam sissetulekust ei sõltu, on see eesmärk olulises osas ära langenud.

Pensionide ja palga suhe on aastast aastasse muutuv. 2021. aastal, kui valmistati ette eelmist

seadusemuudatust1, mis sidus vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu keskmise pensioniga,

moodustas keskmine pension ca 43% keskmisest palgast. 2024. aastal on see suhe ca 49%.

Keskmine pension on oluliselt tõusnud nii tänu indekseerimisele kui erakorralistele

pensionitõusudele. Seetõttu 2021. aasta loogika, mis tingis pensionide täiendava

maksuvabastuse võrreldes palgatuluga, enam täies mahus ei kehti, mistõttu on täna mõistlik

pensioniealiste maksuvaba tulu keskmisest pensionist lahti siduda.

Edaspidi toimuks pensioniealiste maksuvaba tulu tõstmine ad hoc baasil analoogiliselt üldise

maksuvaba tulu tõusuga. Nii on võimalik paindlikult arvesse võtta ka riigi eelarvelisi võimalusi

ja üldist maksu- ning majanduskeskkonda.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 235 lõige 2. Kehtiv lõige 2 näeb ette, et

keskmise vanaduspensioni suurus käesoleva seaduse tähenduses kehtestatakse

maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega. Kuna

vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu ei ole enam seotud keskmise

vanaduspensioniga, puudub lõike 2 järele vajadus.

Vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu fikseerimine 776 eurole ja

asjaolu, et see ei tõuse enam koos keskmise vanaduspensioniga, on kooskõlas Põhiseadusega.

TuMS § 235 hakkas kehtima 1.01.2023. Kuigi sätte kehtivusaeg jääb lühikeseks, ei ole tegemist

regulatsiooniga, mida seadusandja ei võiks uute asjaolude valguses muuta.

Riigikohtu otsuste valguses on kõnealune muudatus vastavuses Põhiseaduse §-st 10 tuleneva

õigusriigi põhimõttega, mis omakorda hõlmab õiguskindluse põhimõtet. Vastavalt Riigikohtu

2. detsembri 2004. a otsusele kohtuasjas 3-4-1-20-04 ei tähenda õiguspärane ootus, et isikute

õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte

ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhted vastavalt muutunud

oludele ümber kujundada. Seadusandjal on eelarve- ja maksukoormust puudutavates

küsimustes ulatuslik otsustusõigus.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-27-13 asunud seisukohale, et õiguspärase ootuse põhimõtet

piirab demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised

organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei

kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

1 Viidatud TuMS muutmise seaduse menetlus EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/899159b7-8c7a-46f0-8efc-b01b594b97ca.

4

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, kuna vanaduspensioniealise maksuvaba tulu

saavad oma maksustatavast tulust maha arvata lisaks Eesti residentidele ka muu Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi residendid.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi

julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale,

majandusele ning riigiasutuste korraldusele.

Kaasnev mõju: Mõju sotsiaalvaldkonnale

1. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas

Sihtrühm. Mõjutatud isikud on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kelle igakuine

sissetulek ületab 776 eurot. SKA prognoosi kohaselt, mis arvestab surmade ning muutuva

pensioniea ja lisanduvate inimestega, kasvab vanaduspensioniikka jõudnud füüsiliste isikute

arv iga-aastaselt. SKA prognoosib järgmiseks aastaks vanaduspensioniikka jõudvate inimeste

arvuks 313 766 inimest. 2026. aastaks tõuseb see 1,38% ehk 317 326 inimesi ja 2027. aastaks

322 947 inimeseni.

Alates 2027. aastast seotakse riiklik vanaduspensioniiga oodatava elueaga. Kuna prognoosi

tegemine on keeruline, siis on piirdutud lähituleviku andmetega. Mida kaugemale tulevikku

vaadata, seda ebatäpsemaks muutub prognoos. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi

suureneb 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 2040. aastaks 25,6%-ni. Praegu on

pensioniealiste osakaal umbes 22,9%. Seega näitavad andmed üheselt, et muudatusest

mõjutatud sihtrühm on väga suur.

Alates 2025. aastast ei tõuse enam vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu koos

keskmise vanaduspensioniga, kuid see on siiski kõrgem üldisest maksuvabast tulust. Kui üldine

maksuvaba tulu on 700 eurot kuus (8400 eurot aastas), siis vanaduspensioniikka jõudnud

inimese maksuvaba tulu on 76 eurot kõrgem ehk 776 eurot kuus (9312 eurot aastas) ja seega on

aastane maksuvaba tulu 912 eurot suurem.

Maksuvaba tulu fikseerimine vanaduspensioniikka jõudnud füüsilistele isikutele mõjutab

vanaduspensioniealisi isikuid, kelle tulu ületab 776 eurot kuus (SKA andmetel ületab 2024.

aasta 1. aprillist ca 149 432 vanaduspensioniealise isiku pension suurem kui 776 eurot, so

47,65% kõigist 313 598 pensionärist). Mõjutatud isikute osakaal ajas suureneb, kuivõrd

keskmine pension tõuseb indekseerimise tõttu. Keskmise vanaduspensioni kasvades kasvab ka

selliste isikute maksukoormus ja seega väheneb nende netopension. Alltoodud tabel võrdleb

netopensioni enne eelnõuga tehtavat muudatust ja pärast seda:

Tabel 1. Keskmine pension enne ja pärast maksuvaba tulu fikseerimist, € kuus

2025 2026 2027 2028

Keskmine brutopension

(Rahandusministeeriumi

kevadprognoos 2024), € kuus 819 860 896 933

Netopension, € kuus 810 842 870 898

Erinevus, € kuus -9 -18 -26 -35

5

Mõjuhinnang põhineb Maksu- ja Tolliameti andmetel vanaduspensioniealiste tulude kohta

2023. aastal. Prognoosimisel on arvestatud Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadprognoosi

keskmise palga kasvu ja pensioniindeksi prognoosiga, samuti SKA 2024. aasta prognoosiga

vanaduspensioniealiste inimeste arvu kohta.

Kui sama summa teenitaks palgatuluna, millele rakenduks üldine maksuvaba tulu määr 700

eurot kuus, oleks netopalk ligi 17 eurot kuus madalam. Siit nähtub, et vanaduspensioni saaja on

endiselt eeliskoheldud võrreldes muu maksustatava tulu teenijaga.

Tabel 2. Vanaduspensioniealise ja töötava inimese netosissetuleku võrdlus

Vanaduspensioniealine isik Töötav inimene

Sissetulek kuus 819 819

Maksuvaba tulu 776 700

Netotulu 809,54 792,82

Erinevus on 16,72 eurot kuus ehk vanaduspensioniealise isiku netosissetulek, kui maha on

arvestatud tulumaks, on ühes kuus 16,72 eurot kõrgem.

Lisaks on pensionide ostujõudu aidanud hoida pensionide indekseerimine, mis hoiab pensionid

tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Inflatsioonitõus on kiiresti aidanud kergitada

keskmist pensioni, ent tänaseks on inflatsioonikasv aeglustunud. Eesti Pank prognoosib

aeglustumist ka 2024. aastaks. Kuivõrd inflatsioon jätkab aeglustumist, saavad pensionärid

leevendust rahalise olukorra osas, kuna nende sissetulekute väärtus ei kahane nii kiiresti. Ehkki

indekseerimine on aidanud säilitada pensionide ostujõudu, tuleb arvestada, et pensionide

indekseerimine toimub tagantjärgi ja mõju sihtrühmale saabub seetõttu hiljem.

Seadusemuudatuse, millega vanaduspensioniikka jõudnud isiku maksuvaba tulu suurus seoti

keskmise vanaduspensioni suurusega, üheks eesmärgiks oli soodustada ja suurendada

pensioniealiste tööhõivet. Olgugi, et käesoleva eelnõuga pensioniealise maksuvaba tulu summa

fikseeritakse, omab üldisest maksuvabast tulust suurem summa eeldatavalt positiivset mõju,

soodustades jätkuvalt pensioniealiste tööhõive suurenemist. See aitab tagada vanemas eas

parema rahalise toimetuleku ja hõlbustada pensioni ja tööhõive ühendamist. Eeltoodut

arvestades on põhjendatud pensioniikka jõudnute mõnevõrra suurem maksuvaba tulu. Samas

tuleb arvestada, et vanaduspensioniealistel võib olla keerulisem leida tööd või lisasissetulekut

nt tervise või tööturu olukorra tõttu. Kuid iga-aastane netopensionitõus on siiski garanteeritud

kõikidele vanaduspensioniealistele.

Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka

jõudnud isikutel. See tähendab, et vanaduspensioniealise maksuvaba tulu saab maha arvata ka

oma pensioni edasi lükanud isik.

Mõju ulatus. Vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kes saavad ainult pensioni, mis

ületab fikseeritud maksuvaba tulu, ei pea vanaduspensioniealise maksuvaba tulu

mahaarvamiseks midagi tegema. Sotsiaalkindlustusamet arvab vanaduspensioniealise

maksuvaba tulu enne tulumaksu kinnipidamist ise pensioni välja makstes maha. Sestap on

kõnealuste vanaduspensioniikka jõudnud isikute puhul mõju halduskoormusele väike.

Mõnevõrra enam mõjutab muudatus neid vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisi isikuid, kes

teenivad lisaks muud tulu, näiteks käivad tööl. Ehkki muudatusega fikseeritakse

vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu, saab siiski öelda, et säilib nende

motivatsioon osaleda aktiivselt tööturul. Seda seepärast, et nende maksuvaba tulu on üldisest

maksuvabast tulust kõrgem. Seeläbi on nende leibkondade majanduslik toimetulek parem ja

6

suurendab vanaduspensioniikka jõudnud inimeste kindlustunnet.

Mõju avaldumise sagedus on regulaarne, sest keskmine pension jätkab kasvamist, ent

maksuvaba tulu järgi ei tõuse, mistõttu kasvab tulumaksuga maksustava pensioni osakaal. Kuid

iga-aastane netopensionitõus on siiski garanteeritud kõikidele vanaduspensioniealistele.

Ebasoovitavate mõjude risk avaldub vanaduspensioniealistele, kelle netosissetulek keskmise

vanaduspensioni kasvades väheneb. Mõnevõrra aitab negatiivset mõju maandada pensionide

iga-aastane indekseerimine, mis aitab hoida pensionide ostujõudu. Pensionide

indekseerimine hoiab pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Kuna 2025. aastast

on vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu fikseeritud summa, siis edaspidi toimuks

pensioniealiste maksuvaba tulu tõstmine sarnaselt üldise maksuvaba tulu tõusuga. Nii on

võimalik paindlikult arvesse võtta ka riigi eelarvelisi võimalusi ja üldist maksu- ning

majanduskeskkonda.

Kaasnev mõju: Mõju majandusele

Sihtrühm. Mõjutatud isikud on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kelle igakuine

sissetulek ületab 776 eurot. SKA prognoosib järgmiseks aastaks vanaduspensioniikka jõudvate

inimeste arvuks 313 766 inimest. 2026. aastaks tõuseb see 1,38% ehk 317 326 inimesi ja 2027.

aastaks 322 947 inimeseni. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutele säilib praegune olukord ehk

nende tänane sissetulek ei vähene. Samas aeglustub vanaduspensioniealiste netopensionikasv,

kuna keskmise vanaduspensioni kasvades suureneb iga aasta ka selle maksustatav osa. Seega

võib muudatus ajendada vanaduspensioniealisi lisasissetulekut otsima.

Samuti kuuluvad sihtrühma tööandjad, kelle juures töötavad vanaduspensioniikka jõudnud

töötajad. Tööinspektsiooni andmetel oli 2020. aastal 60 690 tööandjat, kellel oli vähemalt üks

töölepinguga töötaja või töötajana tegutsev juhatuse liige. 2024. aasta jaanuari seisuga töötas

48 088 vanaduspensioniealist pensionäri (Sotsiaalkindlustusameti andmed). Tööandjate arvu,

kelle juures töötavad vanaduspensioniikka jõudnud töötajad, ei ole võimalik täpsemalt hinnata,

kuna puuduvad andmed selle kohta, kui paljude tööandjate juures töötavad

vanaduspensioniealised.

Mõju ulatus. Vanemaealiste (65–74-aastased) tööhõive Eestis on Euroopa Liidu üks suurimaid.

Täpsemad andmed vanemaealiste tööhõive osas varieeruvad. Heaolu arengukava 2023–2030

kohaselt töötab ligi 28% pensionäridest. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Eesti

pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022“ kohaselt on 65–74-aastaste tööhõive Euroopa

Liidu suurim eeskätt madalate pensionite tõttu.

Uuringuandmed pärinevad ajaperioodist enne 2023. aastat, st enne pensioniealiste maksuvaba

tulu sidumist keskmise pensioniga. Seega võib väita, et pensioniealiste motivatsioon

tööjõuturul osaleda oli kõrge juba enne eelmise muudatuse tegemist. Eelnõu alusel pööratakse

muudatus sisuliselt tagasi, kuid säilib pensioniealiste kõrgem netotulu võrreldes teiste sama tulu

teenijatega. On enam kui tõenäoline, et seetõttu pensioniealiste kõrge tööhõive jätkub. See

omakorda vähendab palgasurvet tööandjatele ja kompenseerib mõnevõrra tööealise

elanikkonna vähenemisest tingitud negatiivseid mõjusid tööjõuturule. Vanaduspensioniealiste

kõrge tööhõive on tingitud ka madalast pensionist ja vanaduspensioniealiste vajadusest oma

toimetulekut parandada. Kuna muudatuse tulemusena aeglustub netopensioni kasv, suureneb

vanaduspensioniealiste vajadus tagada oma toimetulekut. Kuid tuleb siiski arvestada, et iga-

aastane netopensionitõus on tagatud kõikidele vanaduspensioniealistele.

Vanaduspensioniikka jõudnud inimesed töötavad suurema tõenäosusega osalise tööajaga. Eesti

7

Panga 2023. aasta tööturu ülevaatest nähtus, et Eestis on suurenenud osaajaga töötamine ja

osaajaga töötavad sagedamini naised, noored ja eakamad. Arvatakse, et selle taga on tööandjate

paindlikumaks muutunud suhtumine, mis on võimaldanud töökoha leida inimestel, kes

täiskoormusega töötada ei saa või ei soovi. See loob soodsad tingimused pensionäride

osalemiseks tööjõuturul.

Mõju avaldumise sagedus on igakuine.

Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Eelnõu ei too kaasa muutusi tööandjatele,

kuivõrd säilivad senised võimalused töötajate, sealhulgas vanemaealise töötajaskonna,

värbamiseks.

Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm. Eelnõu jõustumine avaldab mõju Sotsiaalkindlustusametile. Sihtrühma suurus

võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike.

Mõju ulatus on vähene. Muudatus toob Sotsiaalkindlustusametile kaasa IT-süsteemi muutmise

vajaduse. Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud IT-kulude eeldatavaks maksumuseks 100 000

eurot. Maksu- ja Tolliametile muudatus mõju ei avalda.

Mõju avaldumise sagedus on ühekordne seoses vajadusega muuta IT-süsteemi.

Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Sotsiaalkindlustusamet on ka varasemalt

rakendanud tulumaksumäära muudatusi. Samuti juhindutakse käesolevas eelnõus sätestatust

ning rakendatakse tulumaksumäära 776 eurot.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis. IT-kulud tingib

võimalik kuupäevade või tekstide muudatus ja ainult arendaja abiga muudetavad iseteeninduse

tekstid. Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud IT-kulude eeldatavaks maksumuseks 100 000

eurot. IT-kulud kaetakse RES 2024–2027 raames Vabariigi Valitsuse otsusega Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskusele eraldatud maksuküüru kaotamise ja ühtse tulumaksuvaba

määra kehtestamise IKT vahenditest (350 000 eurot pluss käibemaks 77 000 eurot). Maksu- ja

Tolliametile infosüsteemi kulusid ei teki.

Samuti omab eelnõu mõju riigieelarvele. Mõjuhinnangu aluseks on rahandusministeeriumi

2024. aasta kevadine majandusprognoos. Arvestatud on tulumaksumäära tõstmisega 22%-ni

alates 2025. aastast.

Lisaks otsesele maksumõjule on arvestatud ka tarbimismaksude teise ringi mõjuga. See

tähendab, et kui pensionäride netotulu väheneb, siis kahanevad ka nende kulutused, mis mõjub

negatiivselt tarbimismaksude laekumisele.

Allolev tabel 3 kajastab muudatuse mõju valitsussektori eelarvepositsioonile.

Tabel 3. Mõju valitsussektori positsioonile, mln €

2025 2026 2027 2028

Fikseeritud maksuvaba tulu määra 776€

rakendamine vanaduspensionile, mln € 19 42 65 90

Tarbimismaksude mõju, mln € -3 -6 -10 -14

8

Mõju valitsussektori positsioonile,

mln € 17 36 55 76

Allikas: Rahandusministeerium

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte:

1) Rahandusministri 29. novembri 2010. a määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest,

sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest

tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja

esitamise korrad“;

2) Rahandusministri 14. juuni 2011. a määrus nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu

deklareerimine“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril tulenevalt 2023. aastal vastu võetud riigi

eelarvestrateegiast. Seaduse jõustumine 1. jaanuarist on oluline ka seetõttu, et

tulumaksuseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on tulumaksu maksustamisperiood kalendriaasta.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.

Samuti esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Eesti

Töötukassale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Maksu- ja Tolliametile, Pensionikeskusele ja Sotsiaalkindlustusametile.

Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu

märkusteta. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit esitas eelnõule märkused.

Sotsiaalkindlustusametil ja Maksu- ja Tolliametil märkusi ei olnud.

Märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.

Seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel

Arvamuse esitaja ja märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine

Maksu- ja Tolliamet

Märkusi ja ettepanekuid ei ole.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

Viimaste aastate hinnatõusude tõttu on

reaalpension vähenenud. Vastavalt

statistikale, 2021. aastal elasid kõige

vaesemad pensionärid Euroopa Liidus Lätis.

2022.aasta andmetel olid kõige vaesemad

pensionärid Euroopa Liidus, Eestis. Nendes

tingimustes on moraalitu, otsida riigieelarve

strateegia elluviimisel reserve pensionite

tulumaksuvabastuse muudatuse kaudu.

Selgitame. Keskmine

vanaduspension kasvas 2023. aastal 17,6%

ja 2024. aasta aprillis kasvab veel 10,6% ehk

tõuseb 700 eurolt 774 euroni. Hinnatase

tõuseb umbes 4%. Seega jõuab pensioni

ostujõud alates 1. aprillist ajalooliselt kõige

kõrgemale tasemele. Keskmine pension on

30 aastaga kasvanud ligi 26 korda: 30,1

eurolt 1994. aastal kuni 774 euroni sel

aastal. Jällegi võrdluseks: hinnatase ehk

tarbijahinnaindeks on sama ajaga kasvanud

5,42 korda. Ehk siis keskmine pension on

kasvanud 26 korda ja keskmine

tarbijahinnaindeks on kasvanud 5,42 korda.

Järelikult on keskmise pensioni ostujõud

kasvanud 30 aasta jooksul 4,73 korda.

Fikseeritakse tulumaksuvabastus pensionile

776€. Keskmise pensioni suurenemisega

edaspidi tulumaksuvabastus ei suurene.

Viidata sellele, et vaatamata pensionäride

maksuvaba tulu külmutamisele kõrge

inflatsiooni tingimustes, peaks nad olema

rõõmsad, et üldine tulumaksuvabastus on

väiksem pensionäride omast. See viide

seletuskirjas on täiesti kohatu, sest

tulumaksu vabastuse vahe on ainult 10%

samas kui keskmise vanaduspensioni ja

keskmise palga vahe on kordades.

Seletuskirjas on mainitud, et maksuvaba

tulu arvestus muutub õiglasemaks. Kuidas

küll?

Selgitame. Asjaolu, et vanaduspensioniealise

maksuvaba tulu on alates 2025. aastast

fikseeritud summa, ei tähenda, et see ei

muutu. Edaspidi toimuks

vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu

tõstmine sarnaselt üldise maksuvaba tulu

tõusuga.

Vanaduspensioniikka jõudnud inimeste

kõrgem maksuvaba tulu tekitas teataval

määral ebavõrdsust, kuna tulu saajaid

koheldi erinevalt sõltuvalt sellest, kas tulu

saaja on jõudnud vanaduspensioniikka või

mitte. Kirjeldatud ebavõrdsus tasandub,

kuivõrd vanaduspensioniikka jõudnud

isikute maksuvaba tulu fikseeritakse ja

järgmisest aastast asendub regressiivne

maksuvaba tulu üldise maksuvaba tuluga.

Seeläbi liigutakse taas ühetaolise ja lihtsa

tulumaksusüsteemi suunas.

Vaadates Koalitsioonilepet, (Osa: Sotsiaalne

kaitse Punkt 1.Hoiame keskmise

vanaduspensioni tulumaksuvaba) tundub see

olevad lihtsalt üks paber, millel pole mingit

tähtsust.

Selgitame. Koalitsioonileppe punkti

muutumine tulenes rasketest

majandusoludest ja on ühiskonna praeguses

majandusolukorras vajalik ning on kokku

lepitud koalitsioonipartneritega.

Majandusolude paranemisel on taas

võimalikud erakorralised pensionitõusud

(nagu 2023. aastal) või tulumaksuvabastuse

läbi vaatamine.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit nõuab

praeguses kõrge inflatsiooni tingimustes,

kus THI on suurem kui 4 %, tuleks pensioni

indekseerimine viia läbi kaks korda aastas.

Täname ettepaneku eest, kuid selle eelnõu

raames ei lahendata pensionide

indekseerimise temaatikat.

Arvestades kõike eeltoodut, Eesti

Pensionäride Ühenduste Liit ei ole nõus

tulumaksuseaduse muudatusega, mille järgi

keskmine pension ei ole tulumaksuvaba,

vaid tulumaksuvabastus fikseeritakse

tasemel 776 eurot kuus, 9312 eurot aastas.

Mittearvestatud. Eesti riigi ja inimeste

turvalisuse tagamiseks on vaja teha samme,

mida tavapärases olukorras ei tehtaks. Uued

riigikaitsega seotud rahalised vajadused on

esitanud riigieelarvele väljakutse ja seetõttu

oleme pidanud leidma viise, kuidas kulusid

kokku hoida. Planeeritud eelnõuga jääb ka

edaspidi pensionäride tulumaksuvabastus

suuremaks (776 eurot) kui üldine

maksuvaba tulu (700 eurot).

Sotsiaalkindlustusamet

Märkusi ja ettepanekuid ei ole.

Justiitsministeerium

Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 42 lg-st 2

tuleb eelnõu seletuskirja eesmärkide jaos

märkida, kas eelnõule eelnes

väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK).

VTK-d meie andmetel ei eelnenud, mistõttu

tuleb põhjendada selle koostamata jätmist

ning viidata tuginetud erandile (HÕNTE § 1

lg 2). Niisamuti tuleb selles jaos tuua välja

eelnõu sisulised eesmärgid, mille

saavutamist oleks vajadusel hiljem võimalik

mõõta. Kui eelnõu eesmärk seisneb mh ka

riigieelarve kulude või tulude mõjutamises,

siis tuleb see samuti eesmärkide jaos üles

tähendada, sh võimalusel ära näidata

muudatusega saavutatav reaalne rahaline

mõju.

Arvestatud. VTK koostamata jätmist on

seletuskirjas põhjendatud.

Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis tuleks

praegusest rohkem võtta arvesse võimalikku

negatiivset mõju vanaduspensioniealiste

sissetulekutele, kuna muudatuse tulemusena

on riik kavandanud pensioniealiste

tulumaksuvabastuse määra kinnistamisega

parandada riigieelarve positsiooni

järgnevatel aastatel kümnetes miljonites

eurodes ja seda kasvava trendiga

(seletuskiri, tabel 1).

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas

esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud

Arvestatud, v.a märkus, mida ei ole

arvestatud on välja toodud käesolevas

normitehniliste märkustega ning märkustega

eelnõu mõju kohta.

tabelis järgmises reas ja mittearvestamise

põhjus lisatud.

Märkus seletuskirja osa „Märkused“ kohta:

Selles jaotises on märkimata jäänud EN

seotus VV tegevusprogrammiga (HÕNTE §

41 lg 4 p 3).

Mittearvestatud. Viide Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammile (VVTP) ei ole enam

asjakohane. Eelarvepoliitilised põhisuunad

määratakse kindlaks riigi eelarvestrateegias

(RES). Kuna RES-i kinnitab samuti

Vabariigi Valitsus, on sellega sisuliselt

muudetud VVTP-ga seatud eesmärke.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6

lõikele 5 palume eelnõu esitada

Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral

eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi

Valitsusele esitamist kontrollida selle

vastavust hea õigusloome ja normitehnika

eeskirjale

Võtame arvesse.