Must-toonekure, väike-konnakotka ja laanerähni hüvituskava

From: "Triin Leetmaa" <[email protected]> Sent: 3/12/2026 6:49:58 AM +00:00 To: "RMK" <[email protected]> Cc: "Marju Erit" <[email protected]>, "Sander Sandberg | RMK" <[email protected]> Subject: Must-toonekure, väike-konnakotka ja laanerähni hüvituskava

Tere

Saadan vastuskirja RMK 28.11.2025 kirjale nr 3-1.1/2025/7301 seoses seisukohaga "„Must-toonekure toitumisalade inventuur ning väike-konnakotka ja laanerähni elupaikade inventuur. Alusinventuurid ja taastamistööde ning kaitse planeerimise eepanekud RB kompensatsioonimeetmete kava rakendamiseks“. Kirja lisana on Kotkaklubi poolt täiendatud hüvitusmeetmete kava.

Edasisteks aruteludeks ja hüvitusmeetmete rakendamiseks soovime korraldada töökoosoleku RBE, Keskkonnaame, RMK ja Kotkaklubi MTÜ osalusel 30. märtsil Tallinnas. Palume RMK tagasisidet töökoosoleku osas esimesel võimalusel. Tervitades / Best regards

Triin Leetmaa keskkonnaekspert / environmental expert   Rail Baltic Estonia OÜ Veskiposti 2/1, Tallinn 10138 Tel: +372 526 3676 E-mail: [email protected]

OÜ Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn

Reg. nr 12734109 VAT EE101954107

+372 686 7067 [email protected] www.rbestonia.ee

Marju Erit

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 28.11.2025 nr 3-1.1/2025/7301

Meie 11.03.2026 nr KV2026-RBEE-RBE-

COM-N-00055

Must-toonekure, väike-konnakotka ja laanerähni hüvituskava

Austatud Marju Erit

Riigimetsa Majandamise Keskus esitas oma 28.11.2025 kirjas nr 3-1.1/2025/7301 seisukohad tööle

„Must-toonekure toitumisalade inventuur ning väike-konnakotka ja laanerähni elupaikade

inventuur. Alusinventuurid ja taastamistööde ning kaitse planeerimise ettepanekud RB

kompensatsioonimeetmete kava rakendamiseks“. Alljärgnevalt on toodud vastused ja täiendused

lähtuvalt Riigimetsa Majandamise Keskuse seisukohast ja 30.01.2026 toimunud töökoosolekust.

Hüvitusmeetmete kava koos must-toonekure, väike-konnakotka ja laanerähni hüvitusaladega on

edastatud Keskkonnaametile. Täiendatud kava saadetakse Maa- ja Ruumiametile seisukoha

avaldamiseks. KOVide kaasamise vorm ja ulatus otsustatakse iga tegevuse juures eraldi lähtudes

tegevuse iseloomust ja ala paiknemisest.

1. Must-toonekure osa aruanne

RMK soovis teada kuidas on kavas hinnata hüvitusmeetmete rakendamist ehk mille alusel

otsustatakse, et vajalik hüvitusmaht on teostatud. Hüvitusmäärad ja põhjendused on lisatud

täiendatud hüvitusmeetmete kavale (vt Lisa 1, must-toonekure osa lk 7, 9 ja 25-26). Kava

täiendamise käigus on liigiekspert leidnud, et raudteemulde all otseselt hävivad toitumisalad tuleb

hüvitada 3-kordselt, st must-toonekure toitumisalade hüvitusvajadus on kokku 88,2 km. Kuigi

raudtee muldkeha alused ojad-jõed otseselt ei hävi, siis ei ole truubid ja sillaalused kurele

sobivateks toitumisaladeks, mistõttu on vaja suuremat hüvitusmaara kui 1:1.

Tervendamistegevuste hinnanguline mõju ja maht lähtub ekspertarvamusest arvestades, et

konkreetse meetme positiivne mõju varieerub vooluveekogude lõikes, sõltudes mh veekogu

sobivusest erinevatele kalaliikidele jm elustikule. Erinevate tervendamistegevuste mõjuks on

arvestatud:

1) paisude avamine – üldjuhul 20% vooluveekogu pikkusest paisust ülesvoolu või järgmise

paisuni, sh omavahel liituvate jõgede-ojade puhul (KR_vooluvesi kaardikihi alusel), ning

erandjuhul 10% vooluveekogu pikkusest kui tegu on ajutise rändetõkkega (kuni 50cm

kõrgune kivivall või madal pais, mis on suurvee ajal kaladele ületatav) või rajatakse

kalapääs (erandjuhul);

2) jõgede juhtimine endisesse sängi – 100% taastatud jõelõigu pikkusest või kui endine säng

oli kuiv ja see on võimalik taastada toimiva jõena, siis 300% taastatud jõelõigu pikkusest;

3) jõesängi tervendustegevused (kivide ja puidu lisamine, kudepadjandid) – 30%

tervendamistegevustega hõlmatud vooluveekogu lõigu pikkusest;

4) võsaraie – 10% tegevusega hõlmatud vooluveekogu lõigu pikkusest;

5) ammendunud karjääride kujundamine madalaveelisteks veekogudeks ja leevendustiikide

rajamine – kuni 50 cm veesügavusega veekogu pindala teisendatuna must-toonekurele

sobiva vooluveekogu (keskmise toitumisveekogu laius 5 m) pikkuseks ehk 1 ha

madalaveelise veekogu rajamisel arvestatakse hüvitusmääraks 2km.

Tegevuste prioritiseerimisel tuleb eelistada suurema mõjuga ja vooluveekogude üldist

taastootmispotentsiaali tõstvaid tegevusi. Paisude eemaldamist, voolusängi looduslikkuse

suurendamist (kivide ja puidu lisamine, kudepadjandid) ning jõgede endisesse sängi juhtimist

tuleb eelistada toitumisojadele ligipääsu parandamisele (võsaraie) ja madalaveeliste veekogude

rajamisele (maksimaalselt kuni 20% hüvitustegevuste mahust).

Kui kavas näidatud tegevusi ei õnnestu mõnel alal ellu viia või tehakse seda osaliselt, tulenevalt nt

tehnilisest keerukusest, maaomandist vms, siis tuleb tervendamistegevuste teostamiseks valida

täiendavad alad teadaolevalt asustatud või hiljuti asustamata jäänud must-toonekure

pesitsusterritooriumitelt lähtudes kavas toodud metoodikast, sh hüvitusmääradest. Täiendavate

alade valik kooskõlastatakse liigieksperdiga ning maaomaniku nõusolekul võib tegevusi ellu viia

ka era- või munitsipaalmaal.

Iga konkreetse paisu eemaldamise võimalikkus, sh tehniline ja õiguslik raamistik ning seotud

osapooled, selgitatakse hüvitusmeetmete kava rakendamise käigus kaasates Keskkonnaameti ja

Riigimetsa Majandamise Keskuse spetsialiste, kellel on analoogsete tööde kavandamise ja

teostamise kogemus. Keskkonnaamet täpsustas oma 19.12.2025 kirjas nr 7-9/725/20737-2, et

keskkonnaluba puudub Lungu paisul (PAIS016250) (alustatud on menetlust, kuid olukord ei ole

veel lahenenud) ja Käru paisul (PAIS015180) ning Eessilla pais (PAIS028290) ei asu lõheliste jõel ja

arvestades paisutuskõrgust keskkonnaluba ei vajata. Teiste paisude loastamist täpsustatakse

Keskkonnaametiga hüvitusmeetmete kava rakendamisel. Paisude eemaldamisel viiakse vajadusel

läbi projekteerimine, mille käigus kaardistatakse ka ebasoovitavad mõjud (nt mõju salvkaevudele)

ja vajadusepõhised leevendusmeetmed (nt salvkaevude puhastamine, kaevurakete uuendamine).

Veekogude looduslikkuse suurendamise meetmete ja võsaraie vajaduse täpsustamiseks teostas

Kotkaklubi ekspert välitöid valitud veekogudel. Selle tulemusel on piiritletud prioriteetsed lõigud,

sh A klassi veekogudel, kus eksperdi hinnangul on üldiselt looduslikus seisundis veekogul

kesisemas seisus lõike või lokaalseid probleemkohti. Töö koostamisse oli kaasatud hüdrobioloog,

kuid eraldi kalastikuandmeid ei koondatud ning lõhilaste asustamise võimalikkust ei käsitletud.

Teedega piirnevates vooluveekogudes tuleb tööd kavandada viisil, mis võimaldab teeservade

edaspidist hooldamist (nt puitu ja kive teepoolsesse serva ei paigutata). Samuti tuleb

taastamisalad (hüvitusalad) kaardistada ning kanda RMK ja MaRu andmebaasidesse, et tulevikus

oleks eesvoolude hooldamisel välistatud nende lõikude kahjustamine, nt kivide ja puidu

väljatõstmine. Võsaraiet kavandatakse sõltumata paisudest, sest must-toonekured käivad nendel

lõikudel toitumas paiksest kalastikust jt liikidest. Hüvitusmeetmete elluviimisel lähtutakse ajaliste

piirangute määramisel Keskkonnaameti jt ametiasutuste suunistest ning RBE üldistest

keskkonnajuhtimise põhimõtetest.

2. Väike-konnakotka osa aruanne

Väike-konnakotka hävivate elupaikade hüvitamine on täiendatud hüvitusmeetmete kavas ette

nähtud vähemalt 5-kordselt (varasemas versioonis 8-kordselt) ehk 4 häviva elupaiga hüvitamiseks

nähakse ette vähemalt 20 nn looduslike piiridega PEPi moodustamine teadaolevates väike-

konnakotka elupaikades. Lisaks nähakse ette RB trassi otseses ja kaudses mõjualas olevate

toitumisalade hüvitamine läbi maakasutuse suunamise (majandamine püsirohumaadena)

riigimaadel hüvitusmääraga 1:8. RMK leiab oma kirjas, et täiendav looduslike piiridega PEPide

kehtestamine ei ole vajalik ning palub täiendavalt põhjendada hüvitusmäärasid nii loodavate

püsielupaikade kui toitumisalade osas. Vastavad põhjendused on lisatud täiendatud

hüvitusmeetmete kavale (vt Lisa 2, väike-konnakotka osa, lk 4). Siinkohal toome välja olulisema:

1) Väike-konnakotkas on I kategooria kaitsealune liik. Vastavalt looduskaitseseadusele

(LKS § 48 lg 1) tuleb kõik teadaolevad väike-konnakotka elupaigad kaitse alla võtta. Seega

ei sõltu inventuuri käigus leitud pesapuude kaitse alla võtmise vajadus Rail Baltica

hüvitusmeetmete määrast, vaid on seadusest tulenev otsene kohustus. Vastavalt

looduskaitseseadusele, tagatakse I kategooria kaitsealuse liigi kaitse püsielupaiga

kindlaksmääramisega (LKS § 48 lg 1), kuid seni, kuni LKS § 10 lg 2 kohast

kindlaksmääramist ei ole toimunud, loetakse pesapuu registreerimisel LKS § 50 lg 2

kohaselt väike-konnakotka püsielupaigaks 100 m raadiusega PEP (nn ringikujuline

püsielupaik), kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord. Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb

siiski iga pesa võtta kaitse alla ka püsielupaiga kindlaksmääramisega § 10 lg 2 kohaselt ja

valikut selles osas seadusest tulenevalt ei ole. Sarnasele järeldusele on omapoolsetes

arvamustes jõudnud ka Õiguskantsler 1.

1 Vt nt - https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/vaike- konnakotka_pusielupaiga_moodustamine.pdf

2) RB trassi vahetus ümbruses paikneb neli väike-konnakotka elupaika, mis hävivad või mille

kvaliteet langeb oluliselt. Sellega kaasneb kogu populatsiooni väiksem produktiivsus

(lennuvõimestunud poegae arv pesitsuse kohta), mis tuleb hüvitada. Väike-konnakotka

pesapaikade analüüsis (Nellis 2017) leiti, et kui enne ringikujulise kaitsetsooni piiril tehtud

raieid oli pesades produktiivsus keskmiselt 0,86, siis peale raiet oli see samades pesades

keskmiselt 0,67. Seega kaudselt võib öelda, et looduslike piiridega PEPide moodustamise

ja seeläbi pesalähedaste raiete vältimisega on võimalik suurendada väike-konnakotka

produktiivsust 22-28% võrra. Lisaks mõjutab produktiivsust oluliselt pesalähedaste

toitumisalade kvaliteet, mis tähendab, et toitumisalade maakasutuse muutmine väike-

konnakotkale sobivamaks, on toetav meede. Eelkõige tuleb seda rakendada RB trassi

läheduses pesitsevate konnakotkaste kodupiirkondades. Arvestades ökoloogilist

määramatust on seega vaja kokku 20 elupaiga (5-kordne hüvitusmäär) kaitse tõhustamine

ehk looduslike piiridega PEPide moodustamine ning vähemalt 1016 ha põllumajanduslikus

kasutuses olevate avakoosluste majandamine rohumaadena.

3) Väike-konnakotka kaitsetegevuskavas on toodud, et ringikujuline PEP ei taga liigile

vajaliku pesapaiga säilimist optimaalses mahus, mistõttu on selle hülgamise tõenäosus

suurem kui looduslike piiridega PEPis. Arvestades, et uus pesa paikneb keskmiselt 380 m

kaugusel vanast soodustab see kotkaste kolimist mõnda teise lähendalasuvasse sobivasse

puistusse (selle leidumisel). Tulenevalt LKS § 50 lõikele 2 kaasneb uue pesapaigaga vajadus

täiendava metsaala (ka eramaadel) sihtkaitsevööndisse määramiseks.

Eelnevat arvestades ei saa ringikujulisi PEPe käsitleda piisava hüvitusmeetmena RB rajamise käigus

hävivate elupaikade asemel ning vajalik on looduskaitseaseaduses ettenähtud looduslike piiridega

PEPide moodustamine. Samuti ei looda hüvitusmeetmete raames uusi liigile sobivaid elupaiku

vaid eelduslikult tõstetakse olemasolevate elupaikade kvaliteeti, mistõttu peab hüvitusmäär olema

suurem kui 1:1. Hüvitusmäär 1:5 lähtub liigieksperdi hinnangust ja joondub Euroopa praktikaga

vajaliku hüvitusmäära seadmisel. Toitumisalade maakasutuse muutmine väike-konnakotkale

sobivamaks on seejuures toetav meede, mida rakendataks põllumajanduslikus kasutuses olevatel

kõlvikutel riigimaa rendilepingute tingimuste kaudu. Looduslike piiridega PEPide ettepaneku

juures on lähtutud väike-konnakotka tegevuskavas toodud põhimõtetest ning liigieksperdi

hinnangust sobivate elupaikade osas.

3. Laanerähni osa aruanne

Hüvitusmeetmete kava näeb ette laanerähni elupaiga hävimisel selle hüvitamise 3-5 kordselt, st

1:3-5 paari. Vastavad põhjendused on lisatud täiendatud hüvitusmeetmete kavale (vt Lisa 1,

laanerähni osa, lk 3) ning need lähtuvad laanerähni kodupiirkonna suurusest. 50% hüvitusmäär

olemasolevate püsielupaikade piiranguvööndis lähtub analoogsest praktikast teiste riiklikult

tähtsate objektide hüvitusmeetmete rakendamisel (nt metsise elupaikade hüvitamine Rail Baltica

raames Lõuna-Pärnumaal või Nursipalu ja Soodla harjutusväljade arendamisel).

Palume tutvuda täiendatud hüvitusmeetmete kavaga. Edasisteks aruteludeks ja

hüvitusmeetmete rakendamiseks soovime korraldada kohalviibimisega töökoosoleku RBE,

Keskkonnaameti, RMK ja Kotkaklubi MTÜ osalusel 30. märtsil Tallinnas. Palume RMK

tagasisidet töökoosoleku osas esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kärt Mae

kestlikkuse juht

Lisa 1. „Must-toonekure toitumisalade inventuur ning väike-konnakotka ja laanerähni elupaikade

inventuur. Alusinventuurid ja taastamistööde ning kaitse planeerimise ettepanekud RB

kompensatsioonimeetmete kava rakendamiseks.“ (täiendatud 09.03.2026, MTÜ Kotkaklubi)

Triin Leetmaa, keskkonnaekspert

+372 526 3676, [email protected]