Lisa 2

Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete

kava raames must-toonekurele (Ciconia nigra)

sobivate toitumisveekogude looduslikkuse

parandamine ja taastamine

Taastamiskava

Taastamiskava on koostatud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise

hüvitusmeetmete kava raames. Kava koostas Riigimetsa Majandamise Keskus. Tegevusi rahastab Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus.

Tartu, 2025

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 4

1. MUST-TOONEKURELE SOBIVAD TOITUMISALAD .................................................................................. 5

2. VOOLUVEEKOGUDE LOODUSLIKKUSE SUURENDAMINE ...................................................................... 6

2.1. Rändetõkete eemaldamine ......................................................................................................... 7

2.2. Koelmute rajamine ja taastamine ............................................................................................... 7

2.3. Voolusängi mitmekesisuse suurendamine .................................................................................. 7

2.4. Muud meetmed ........................................................................................................................... 8

3. METOODIKA .......................................................................................................................................... 8

3.1. Kameraalne analüüs .................................................................................................................... 8

3.2. Välitööd ....................................................................................................................................... 9

3.3. Seirepüügid .................................................................................................................................. 9

3.4. Taastamisalade valik .................................................................................................................... 9

4. ÜLEVAADE VOOLUVEEKOGUDEST JA TAASTAMISSOOVITUSED ......................................................... 10

4.1. Valgejõgi (VEE1079200) ............................................................................................................. 11

4.2. Soodla jõgi (VEE1087000) .......................................................................................................... 13

4.3. Mustjõgi (VEE1085700) ............................................................................................................. 14

4.4. Aavoja (VEE1086600) ................................................................................................................ 16

4.5. Läsna jõgi/Nõmmoja (VEE1078900) .......................................................................................... 18

4.6. Raudoja (VEE1087400) .............................................................................................................. 19

4.7. Pala oja (VEE1079700) ............................................................................................................... 20

4.8. Rekka oja (VEE1086000) ............................................................................................................ 21

4.9. Pikkoja (VEE1079900) ................................................................................................................ 25

4.10. Treimani oja/Kivisilla soon/Reakoja oja (VEE1085900) ............................................................. 26

4.11. Kõnnu oja (VEE1079000) ........................................................................................................... 27

4.12. Härjakõrioja/Metsaaluse oja (VEE1079800).............................................................................. 28

4.13. Niinemäe kraav (VEE1079300) .................................................................................................. 28

4.14. Leppoja (VEE1079203) ............................................................................................................... 29

4.15. Liivoja/Arbavere oja (VEE1078800) ........................................................................................... 29

4.16. Visteroja/Niinemurru oja (VEE1080100) ................................................................................... 29

4.17. Kaanjärve oja/Nõmmoja (VEE1080000) .................................................................................... 30

3

4.18. Valgaladeülesed tegevused ....................................................................................................... 30

5. TAASTAMISMEETMETE RAKENDAMINE ............................................................................................. 30

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................ 32

VIITED .......................................................................................................................................................... 32

LISAD

Lisa 1. Andmetabelid (vooluveekogud ja taastamisalad)

Lisa 2. Taastamisalade kaardikiht shp-formaadis

Lisa 3. Koelmualade kaardikiht shp-formaadis

Lisa 4. Välitööde ankeet

Lisa 5. Kooskõlastused

GRAAFILISED LISAD

1. Vooluveekogude paiknemine

2. Taastamisalade paiknemine

3. Taastamisalade asendiplaanid

4

SISSEJUHATUS

Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava1 näeb ette

must-toonekure jaoks sobivate toitumispaikade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamise ja

taastamise. Selleks tuleb välja selgitada keskpolügoonil ja selle ümbruses asuvate vooluveekogude

looduslikkuse suurendamise vajalikkus ja tehnilised võimalused. Must-toonekurele sobivateks

vooluveekogudeks piirkonnas on hüvitusmeetmete kavas nimetatud Valgejõgi, Soodla jõgi, Mustjõgi,

Aavoja, Läsna jõgi, Raudoja, Pala oja, Rekka oja, Pikkoja, Treimani oja, Kõnnu oja, Härjakõrioja, Leppoja,

Liivoja, Visteroja ja Kaanjärve oja (Joonis 1) Sobilike toitumisveekogude pikkuseks hinnati

hüvitusmeetmete kavas ligikaudu 170 km, millest looduslikkuse suurendamise töid tuleks

hüvitusmeetmete raames teha umbes 1/4 ulatuses.

Arvestades vooluveekogude terviklikkust ja varasemaid kalastikuandmeid on käesolevas taastamiskavas

käsitletud kokku 254 km vooluveekogusid (Joonis 1). Hüvitusmeetmete kavas näidatust suuremas ulatuses

on kaasatud Soodla jõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Läsna jõgi ning lisandunud Niinemäe kraav. Taastamiskavast

on välja jäetud Pudisoo jõgi ja selle lisajõgi Maageoja, sest Pudisoo jõe valgalale on koostamisel

taastamiskava LIFE programmi projekti LIFERevives - LIFE20 NAT/FI/000611 raames.

Käesolev kava esitab hinnangu veekogude looduslikkuse suurendamise võimaluste ja teostatavuse kohta

ning konkreetsed taastamisalad ja soovitused. Kava koostamisele eelnesid välitööd (vooluveekogude

ülevaatus ja seirepüügid), mida teostasid Anett Reilent, Annabel Runnel, Sander Sandberg, Triin Leetmaa

ja Tuuli Teppo 2024. aasta juunist detsembrini. Kava koostasid Anett Reilent, Sander Sandberg ja Triin

Leetmaa.

1 Skepast&Puhkim OÜ, 2020, Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine. Hüvitusmeetmete kava

5

Joonis 1. Vooluveekogude paiknemine keskpolügoonil ja selle ümbruses (Graafiline lisa 1).

1. MUST-TOONEKURELE SOBIVAD TOITUMISALAD

Must-toonekure (Ciconia nigra) arvukus on Eestis viimased 35 aastat järjepidevalt langenud (perioodil

1991-2020 hinnanguliselt kolm korda2) ning jõudnud tänaseks kriitilisse seisu. Liigi arvukuseks on perioodil

2013-2017 hinnatud 40-60 pesitsevat paari3. Arvukuse vähenemise üheks peamiseks teguriks peetakse

toidupuudust, mille on tinginud must-toonekurele sobilike toitumiskohtade (eelkõige vooluveekogud)

elustiku vaesumine ja saakobjektide kättesaadavuse vähenemine. Eestis on must-toonekure

saakobjektidena määratud: raba-, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik,

2 Väli, Ü., Nellis, R., Kaldma, K., Vainu, O., Sellis, U. 2021. Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis

aastatel 1991–2020. Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 34 (2), 20−39.

3 Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M.,Tammekänd, I. & Väli, Ü. 2019. Eesti lindude staatus,

pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013-2017. - Hirundo 32 (1): 1-39.

6

lepamaim, haug, luts, hõbekoger, forell ja jõevähk4. Tõenäoliselt on saakobjektidena kevadel olulisemad

konnad ja suvel kalad.

Must-toonekurg on kohastunud toituma metsamaastikus suhteliselt hõredalt kasvavate suurte puudega

varjatud väikestel veekogudel, kus püüab saaki peamiselt veekogus ja selle kallastel kõndides. Reeglina on

need olnud metsaojad või vähemal määral muud märgalad (kobraste üleujutusalad, madalsood), kuid

välistatud pole ka avamaastikus paiknevad (voolu)veekogud. Eestis on must-toonekure toitumisalasid

põhjalikumalt uuritud kahe projekti raames: „Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud

elustikule“ (Eesti Maaülikool, 2007-2011) ja „Fresh water health Control through Black Stork perspective“

(Kotkaklubi MTÜ, 2019-2022).

Aastatel 2007-2011 läbi viidud must-toonekure toitumisalade uuring teostati kümne GPS-saatjaga

varustatud must-toonekure vanalinnu toitumiskohtade põhjal. Uuringus leiti, et must-toonekure

eelistatud toitumispaikadeks on suurema voolu kiirusega, parema vee läbipaistvusega ning pesa lähedal

asuvad keskmiselt 20-30 cm sügavused ja 2,5 m laiused süvendatud ojad või kuni 5 m laiused looduslikud

ojad. Võrreldes kõikide juhuslike vooluveekogudega on must-toonekure poolt toitumiseks kasutatud

veekogud ka oluliselt parema ligipääsuga (ülalt), rohkem kivise ja savise põhjaga, läbipaistvama veega ning

oluliselt vähem mudase põhjaga kui juhuslikud veekogud. Kui võrreldi eraldi ainult kraave, siis toitumiseks

kasutatud kraavid olid juhuslikest kraavidest laiemad, kiirema vooluga, parema ligipääsuga ülevalt ning

vähem rohtunud või mudase põhjaga5.

Aastatel 2019-2022 läbi viidud projekti raames inventeeriti kokku 1187 vooluveekogu lõiku, mis asusid

ligikaudu sajal veekogul. Inventeeritavad vooluveekogud valiti lähtuvalt must-toonekure levikust Eestis ja

olemasolevatest telemeetriaandmetest ehk valimis olid pigem must-toonekurele toitumiseks sobivad

vooluveekogud ja nende lõigud. Projekti tulemusel anti ülevaade vooluveekogude seisundist ja koostati

taastamissoovitused. Inventeerijate hinnangul oli must-toonekure toitumisojadel valdavalt vaja

parandada ligipääsu veekogule (kallastelt üleliigse võsa ja roo eemaldamine) ja suurendada varjatust

(kallaste taasmetsastamine) ning teostada voolusängi mitmekesistamist (sängi struktuuri ja sügavuse

muutlikkuse suurendamine, veekogusse puidu, kivide jm voolusuunajate lisamine). Lisaks leiti, et avada

tuleb rändetõkkeid (nii inimese loodud paisud, truubid, veeregulaatorid kui looduslikud ummistused ja

koprapaisud) ja lõheliste jõgedel rajada ka koelmuid6.

2. VOOLUVEEKOGUDE LOODUSLIKKUSE SUURENDAMINE

Must-toonekure peamisteks toiduobjektideks on vooluveekogudes elavad väiksemad kalad ja

kahepaiksed, vähemal määral väikesed imetajad ning selgrootud. Kalastiku koosseis ja arvukus sõltub

ennekõike vooluveekogu seisundist ja omadustest, hüdroloogilisest režiimist ja inimtegevuse mõjudest

4 Keskkonnaamet. 2018. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti

peadirekotir 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105)

5 Rosenvald, R. 2011. Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule. RMK projekti aruanne.

6 Kotkaklubi MTÜ, 2021, Aastatel 2020–2021 läbi viidud must-toonekurele (Ciconia nigra) toitumiseks sobivate

vooluveekogude inventuuri aruanne.

7

selle valgalal. Seega on veekogude kvaliteedi parandamiseks must-toonekure toitumisaladena tarvis

parandada jõgede kalastiku olukorda, mis omakorda eeldab vooluveekogu üldist ökoloogilist seisundit

toetavate meetmete rakendamist. Näiteks rändetõkete eemaldamine ja kudealade taastamine, vee

viibeaja pikendamine kuivendussüsteemides, vooluveekogude mitmekesisuse suurendamine (nt kärestike

rajamine, suurte kivide ja lamapuidu vette asetamine, loogete tekitamine) ning muude õgvendamise ja

kraavitamise tulemusena toimunud elupaiga kahjustuste (nt setete edasikanne, toitainete lisandumine)

leevendamine. Samuti tuleb vooluveekogude taastamisel kaaluda kalade lokaal-populatsiooni toetamise

võimalust noorjärkude asustamise läbi (nt jõeforelli asustamine).

2.1. Rändetõkete eemaldamine

Vooluveekogude puhul on oluline tagada kalastikule läbipääs suuremate veekogude ja kudealadeni.

Selleks tuleks likvideerida eelkõige inimeste loodud rändetõkked (paisud, tammid, veeregulaatorid) ja

rekonstrueerida (viia sügavamale) ajutiselt kuivaks jäävad truubid. Samuti tuleks hinnata looduslike

voolutakistuste (koprapaisud, risuummistused) mõju kalade liikumisele ning vajadusel need eemaldada.

See on oluline näiteks põua ajal, mil väiksemad vooluveekogud täielikult kuivavad, kuid rändetõkete

puudumisel suudavad kalad pärast kuiva perioodi lõppu vooluveekogud uuesti asustada. Rändetõkete

eemaldamisel tuleb vältida nende taha kogunenud sette kandumist allavoolu asuvatele koelmutele.

2.2. Koelmute rajamine ja taastamine

Koelmualade maht, kättesaadavus ja kvaliteet on ühed olulisemad tingimused tagamaks kalastiku

seisundit veekogus. Valdavalt on probleemiks koelmusubstraadi mattumine setete alla, mistõttu tuleks

eelkõige kiirevoolulisematel ritraalse põhjaga lõikudel rajada ja taastada koelmuid. Selleks tuleks rajada

kiviklibust ja sõelutud kruusast mattkoelmuid ja kudepatju. Koelmuid võib osaliselt rajada põndakutena

ning soovitatav on koelmualade lähedusse paigutada ka suuremaid kive, et tekitada varjepaiku nii

kudejatele kui ka noorjärkudele. Kudealasid tuleb regulaarselt kontrollida veendumaks, et puistematerjal

pole suurvete või korduvate kudemiste järel allavoolu nihkunud ega kattunud setetega.

2.3. Voolusängi mitmekesisuse suurendamine

Looduslikele vooluveekogudele on omane varieeruv voolu kiirus, laius ja sügavus (nt hauakohad) ning

mitmekesine põhja tüüp, lisaks erinevate varjepaikade olemasolu. Seeläbi pakub üks veekogu elupaiku

paljudele erineva elupaigavajadusega organismidele. Sängi mitmekesistamiseks ja vee-elustikule

varjepaikade loomiseks tuleks voolusängi lisada suuremaid kive ja puutüvesid ning tekitada sügavamaid

kohti jäljendamaks looduslikke hauakohti. Kiirema vooluga lõikudel kujunevad sügavamad kohad ja looked

suuremate kivide jm voolusuunajate (sh vitspunutised) toimel tänu sette ümberpaiknemisele ka ise.

Suurema languga lõikudes võib kaaluda kärestike ja põhjapaisude rajamist. Lisaks voolusängi

mitmekesistamisele erinevate voolusuunajatega tuleks võimalusel õgvendatud ojade puhul avada vanu

jõelookeid (suunata vool tagasi looduslikku sängi). See on nii kalastiku, kui ka must-toonekure seisukohast

oluline vooluveekogu kvaliteeti parandav meede. Samas, kahepaiksetele sobivad paremini just

vooluveekogudega ühendamata veesilmad, mistõttu tuleks säilitada märgalasid ja võimalusel ka kopra

üleujutusalad kohtades, kus need ei takista kalade liikumisteid ega riku jõepõhja (mikro)elupaiku.

Kahepaiksetele sobivate märgalade rolli täidavad ka vooluveekogusse suubuvatele kraavidele rajatavad

puhastuslodud, mis ühtlasi aitaks vähendada liigsete setete ja hõljumi jõudmist suuremasse veekogusse.

8

Sängi mitmekesistamine on eriti oluline maaparandussüsteemide eesvooludel. Täpsemad soovitused

maaparandussüsteemide hooldamiseks lähtudes must-toonekure toitumisaladest on toodud Kotkaklubi

poolt koostatud juhendis „Maaparandussüsteemide soovitused kureojadel“7.

2.4. Muud meetmed

Lisaks otsestele vooluveekogu sängis toimuvatele taastamistöödele (rändeteede avamine, koelmute

taastamine, vee-elustiku elu- ja varjepaikade mitmekesistamine) saab veekogude looduslikkust ja seeläbi

ka must-toonekure toitumisalade kvaliteeti parandada mitmesuguste täiendavate meetmetega. Näiteks

veekvaliteedi tõstmiseks ja settekoormuse vähendamiseks tuleks kaaluda vooluveekogusse suubuvate

kuivenduskraavide sulgemist, settebasseinide ja -lodude rajamist ning valgalal paiknevate märgalade

loodusliku veerežiimi taastamist. Kalapopulatsioonide toetamiseks, aga jõeforelli jt liikide noorejärkude

asustamist sobilike elupaikade olemasolul. Reostusohu vähendamiseks tuleb säilitada vooluveekogude

puhvervööndeid olenemata kõlvikutüübist ja maakasutusest ning vältida masinatega vooluveekogudest

läbi sõitmist.

3. METOODIKA

Hüvitusmeetmete kavas näidatud must-toonekurele sobilike vooluveekogude looduslikkuse

suurendamise võimalusi hinnati eelkõige kalastiku seisukohast, kuid vaadeldi ka üldist vee-elupaikade

seisundit. Selleks teostati kameraalne analüüs kasutades Maa-ameti aluskaarte, LIDAR maapinna

kõrgusandmeid ja varem teostatud kudealade uuringuid. Kameraalse analüüsi tulemusel valiti

vooluveekogude lõigud, kus teostada täiendavalt välitöid ning seirepüüke. Kogutud andmete põhjal

piiritleti taastamisalad ja anti soovitused taastamistegevusteks. Ülevaade vooluveekogudest ja

taastamissoovitused on esitatud ptk-s 4 ja tabelitena lisas 1. Taastamisalad on esitatud graafilisel lisal 2 ja

SHP-formaadis kaardikihina lisas 2. Varasemate uuringute koelmualade andmed on esitatud SHP-

formaadis kaardikihina lisas 3.

3.1. Kameraalne analüüs

Taastamiskavas käsitletud vooluveekogude ruumikujudena kasutati Eesti topograafia andmekogu

vooluveekogude vektorkujusid. LIDAR maapinna kõrgusmudeli (DEM täpsusega 1m) abil leiti lang ja

looketegur igale 100 m pikkusele lõigule. Keskkonnaregistri (kaitseväärtused, paisud),

Maaparandussüsteemide registri (eesvoolud jm rajatised) ja PRIA andmete (maakasutus) ning Maa-ameti

geoportaali kaardikihtide (ajakohane ja ajaloolised ortofotod, mullastik ja pinnakate) abil kaardistati

kaitseväärtused ja survetegurid. Lisaks koondati erinevate projektide ja uuringute raames kogutud

kudealade andmed. Ruumiandmete töötlemiseks kasutati QGis programmi koos selle lisadega (SAGA,

RiverMetrics ja ProfileTool tööriistad) ja tabelarvutustarkvara. Analüüsi teostasid Sander Sandberg ja Triin

Leetmaa ning selle eesmärgiks oli hinnata vooluveekogude ökoloogilist potentsiaali ja koostada valim

välitöödeks.

7 Kotkaklubi MTÜ, 2022, Maaparandussüsteemide soovitused kureojadel.

9

3.2. Välitööd

Välitööd teostati 2024. aasta juunist detsembrini kameraalselt valitud vooluveekogude lõikudel. Töid

teostasid Anett Reilent, Annabel Runnel, Sander Sandberg, Triin Leetmaa ja Tuuli Teppo. Välitöödel hinnati

vooluveekogu morfoloogiat (nt loogelisus, põhja substraat), kudealade esinemist ja potentsiaali ning

elupaikade mitmekesisust ja looduslikkust. Lisaks hinnati vooluveekogu sobivust must-toonekurele

toitumiseks (nt vee sügavus ja läbipaistvus, kallaste iseloom, taimestik, ligipääs must-toonekurele).

Veekogude kirjeldamisel märgiti üles lõigu algus- ja lõpp-punkti koordinaadid ning kirjeldati vooluveekogu

looduslikkuse suurendamise võimalusi. Välitöödel kasutatud ankeet on näidatud lisas 4.

3.3. Seirepüügid

Soodla jõel ja Mustjõel teostati 2024. aasta septembrist oktoobrini seirepüüke, et tuvastada neis leiduvaid

kalaliike. Töid teostasid Anett Reilent, Sander Sandberg ja Tuuli Teppo. Seirepüükideks valiti asukohad,

kus eelnevad kalanduslikud andmed puudusid ning kameraalse analüüsi põhjal võis eeldada, et esineb

sobiv jõe morfoloogia, pidades silmas võimalikke parendamistöid. Põlula kalakasvatus tegeles 90ndatel

aastatel jõeforelli asustamisega nii Mustjõkke kui Soodlasse. Seetõttu otsiti seirepüükideks kõvapõhjalisi

jõelõike, et veenduda jõeforelli asurkonna olemasolus. Ent seirepüüke viidi läbi ka muude omadustega

jõelõikudel, et anda hinnang, mis kalaliigid neis jõgedes üldse esinevad ja kellega taastamistööde

kavandamisel arvestada.

Seirepüügid toimusid Soodla jõel 5 asukohas ja Mustjõel 4 asukohas. Püükide tegemiseks liiguti

elektripüügi agregaadiga välja valitud lõikudes ülesvoolu, registreerides kõik püügil kätte saadud kalaliigid.

Soodla jões registreeriti 5.09.2024 teostatud seirepüükidel jõeforell, võldas, ahven, haug, luts, lepamaim,

mudamaim ja luukarits. Mustjões registreeriti 30.09. ja 1.10.2024 seirepüükidel ojasilm, võldas, haug,

särg, ahven, lepamaim, mudamaim ja luukarits. Liigirikkus näitab nende vooluveekogude mitmekesisust

ja sobivust paljudele erinevate elupaigavajadustega liikidele.

3.4. Taastamisalade valik

Taastamisalade valikul lähtuti eelkõige välitöödel ja seirepüükidel kogutud andmetest ning

eksperthinnangust tööde teostatavusele, sh ligipääsu olemasolu. Üksikutel lõikudel tugineti vaid

kameraalsete andmete põhjal tehtud eksperthinnangule. Potentsiaalsete taastamislõikude piiritlemisel

kasutati välitöödel fikseeritud lõigu algus- ja lõpp-punkti koordinaate ning Eesti topograafia andmekogu

vooluveekogude vektorkujusid. Taastamisaladena on piiritletud ühetüübiliste töödega hõlmatud

kompaktsed lõigud. Olenevalt rakendatavatest meetmetest võib ühe taastamisala sees olla mitu

väiksemat tööala (nt kudepatjade rajamine), mis moodustavad siiski ühe terviku.

Taastamisaladele on määratud prioriteetsus lähtuvalt järgmistest põhimõtetest:

• I prioriteet – Tegevused, mille eeldatav mõju toitumisalade kvaliteedile ja vee-elustikule on oluline

(nt koelmute taastamine suure taastootmispotentsiaaliga halvas seisundis lõikudel) ja/või suure

ulatusega (nt paisu likvideerimine).

• II prioriteet – Tegevused, mille eeldatav mõju on arvestatav, kuid tulenevalt kavandatava tegevuse

iseloomust ning seotud osapooltest ei ole tegu I prioriteedi meetmega (nt sängi

mitmekesistamine eesvooluga kattuvas lõigus või eramaal vooluveekogu juhtimine looduslikku

sängi).

10

• III prioriteet – Tegevused, mis ei ole I ega II prioriteediga tulenevalt vooluveekogu üldisest

seisundist (nt koelmute taastamine muidu heas looduslikus seisundis jõel) või, mille mõju vee-

elustikule on piiratud ja/või ajutine (nt koprapaisude eemaldamine).

4. ÜLEVAADE VOOLUVEEKOGUDEST JA

TAASTAMISSOOVITUSED

Taastamiskavas käsitletud vooluveekogud on näidatud Tabel 1 ning taastamisalade paiknemine Joonis 2

(Graafiline lisa 2) ja SHP-formaadis kaardikihil lisas 2. Detailsem ülevaade vooluveekogudest ja

looduslikkuse suurendamise meetmetest on esitatud alljärgnevates alapeatükkides ning lisas 1.

Taastamisalade valik ja piirid on indikatiivsed. Tegelik taastamistööde maht ja tehniline teostatavus igal

lõigul selgitatakse tööde kavandamise ja projekteerimise etapis (vt ka ptk 5).

Tabel 1. Must-toonekure jaoks sobivad vooluveekogud keskpolügoonil ja selle ümbruses.

Nimi KKR kood Valgala,

km2 Pikkus*,

km

Pikkus koos lisaharudega*,

km

Keskmine lang,

m/km

Keskmine looketegur

Valgejõgi VEE1079200 355,0 90,0 (42,1) 108,0 (52,5) 0,61 1,21

Soodla jõgi VEE1087000 272,0 73,6 (56,9) 84,3 (68,6) 0,70 1,17

Mustjõgi VEE1085700 223,3 38,9 40,9 0,85 1,39

Aavoja VEE1086600 305,2 22,6 25,0 1,01 1,20

Läsna jõgi VEE1078900 39,2 17,1 17,2 1,89 1,12

Raudoja VEE1087400 239,6 10,2 10,2 1,48 1,06

Pala oja VEE1079700 18,9 9,6 9,8 1,59 1,23

Rekka oja VEE1086000 22,5 9,1 9,2 1,56 1,15

Pikkoja VEE1079900 26,3 8,5 9,0 1,24 1,38

Treimani oja VEE1085900 11,9 8,0 9,6 0,96 1,05

Kõnnu oja VEE1079000 5,5 5,6 5,6 2,99 1,03

Härjakõrioja VEE1079800 8,6 5,3 5,3 2,06 1,33

Niinemäe kraav VEE1079300 9,0 5,2 5,2 0,94 1,01

Leppoja VEE1079203 5,8 4,9 4,9 2,04 1,05

Liivoja VEE1078800 3,8 3,6 3,6 5,69 1,08

Visteroja VEE1080100 5,0 3,5 3,5 1,70 1,09

Kaanjärve oja VEE1080000 6,1 3,2 3,2 1,89 1,01 318,9 (254,3) 354,5 (283,3)

* Sulgudes taastamiskavas käsitletud lõigu pikkus

11

Joonis 2. Taastamisalade paiknemine ja kavandatud meetmed (Graafiline lisa 2)

4.1. Valgejõgi (VEE1079200)

Valgala pindala: 355 km2

Pikkus: 90 km (koos lisaharudega 108 km), sh taastamiskava lõik 43,1 km

Keskmine lang ja looketegur: 0,61 m/km; 1,21

Pais: Kalle (PAIS021370), Kotka (PAIS014610), Nõmmeveski (PAIS017930), Pikakose (PAIS017940), Porkuni

(PAIS019330), Tapa (PAIS022650), Vahakulmu (PAIS023930), Valgejõe villaveski (PAIS024150)

Märkused: Kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik; läbib KVKP lõunaosa ja on osaliselt selle piiriks

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

1 Valgejõgi 1 6574222,7 609957,5

6575799,5 608067,1 340 Koelmute rajamine 3

12

2 Valgejõgi 2 6576903,2 607443,7

6577047,2 606829,2 750

Koelmute rajamine (mosaiiksed kudepadjad) 3

3 Valgejõgi 3 6579602,0 604839,3

6581079,2 602261,3 6170

Koelmute rajamine (osaliselt põndakutena) 3

4 Valgejõgi 4 6587911,6 599235,4

6590585,4 599955,7 4240

Koelmute rajamine (osaliselt põndakutena) 3

14 560

Valgejõgi on Põhja-Eesti üks suurima potentsiaaliga lõhe ja forelli kudejõgesid ning nii oma suuruse kui

loodusliku sängi tõttu piirkonna vee-elustikule väga oluline. Valgejõgi algab Porkuni järvest ja suubub Hara

lahte. Taastamiskavas on käsitletud lõiku Tapa linnast kuni Tallinn-Narva maanteeni. Selles lõigus läbib

Valgejõgi KVKP lõunaosa, misjärel on see KVKP läänepiiriks. Taastamiskava lõigus ei ole Valgejõel

Keskkonnaregistri andmetel ühtegi paisu, kuid allavoolu jäävad mitmed olulised rändetõkked, sh Kotka

pais (PAIS014610), mille likvideerimine omaks Valgejõe seisukohast olulist positiivset mõju. Valgejõgi on

kogu ulatuses kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik. Taastamiskava lõigus on jõgi must-toonekurele

toitumiseks lõiguti liiga sügav, kuid sellel leidub ka madalamaid lõike, soote ja lamme, kus must-toonekurg

saaks toitumas käia. Lisaks on jõe kaldad KVKPga kattuvas lõigus looduslikud tagades must-toonekurel

ühelt poolt nii ligipääsu ülalt kui ka piisava varjatuse ohtude eest (Joonis 3).

Joonis 3. Valgejõe heas seisundis lõik, mis sobiks must-toonekurele toitumiseks (Foto 03.09.2024)

Valgejõgi on taastamiskavas käsitletud lõigus suhteliselt looduslik ning pakub vee-elustikule erisuguseid

elupaiku. Arvestades jõe tähtsust piirkonna kalastikule on oluline tagada sealsete koelmualade kõrge

kvaliteet. Tuginedes varasematele koelmualade uuringutele (vt Lisa 3) ning taastamiskava koostamise

käigus tehtud välitöödele on Valgejõel piiritletud neli pikemat lõiku, kus tuleks rajada uusi koelmuid ning

parandada looduslike koelmute kvaliteeti. Koelmute rajamine (sh looduslike parendamine)

13

taastamismeetmena toetab lõhilaste asurkonna taastootmispotentsiaali suurenemist Valgejões ja seeläbi

ka selle lisajõgedes. Valgejõe näol tegu must-toonekure toitumisalade kvaliteedi seisukohast prioriteetse

jõega, mille hea seisund mõjutab oluliselt ka mitmete teiste must-toonekurele potentsiaalselt sobivate

toitumisalade kvaliteeti.

4.2. Soodla jõgi (VEE1087000)

Valgala pindala: 272 km2

Pikkus: 73,6 km (koos lisaharudega 84,3 km), sh taastamiskava lõik 56,9 km

Keskmine lang ja looketegur: 0,70 m/km; 1,17

Pais: Sae (Soodla) (PAIS020310), Soodla (PAIS020330), Soodla veski (PAIS021920)

Märkused: Kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik (Soodla paisust suubumiseni Jägala jõkke); kuulub

osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu; läbib Soodla harjutusväljakut ja on

osaliselt KVKP piiriks

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

5 Soodla jõgi 1 6566405,1 608068,2

6566963,0 607479,0 920

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, varjepaigad), koelmute rajamine, jõeforelli asustamine 1

6 Soodla jõgi 2 6566963,0 607479,0

6570155,4 605597,5 5370

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, varjepaigad), koelmute rajamine, jõeforelli asustamine 2

7 Soodla jõgi 3 6571606,8 603214,7

6572411,7 603300,9 890

Sängi mitmekesistamine (varjepaigad), koelmute rajamine 1

8 Soodla jõgi 4 6573172,9 603215,7

6574483,6 602310,0 2090

Rebase jääksoost lähtuvate kraavide sulgemine 2

9 Soodla jõgi 5 6575906,2 601763,2

6575894,0 601784,0 840

Koelmute rajamine, jõeforelli asustamine 3

10 110

Soodla jõgi algab Järva vallast Reinevere külas paiknevast allikast, kuid ajalooliste kaartide järgi ei ole see

tõenäoliselt jõe algne läte vaid kujunenud maaparanduse tulemusel. Jõgi läbib kagu-loodesuunaliselt

Põhja-Kõrvemaa metsa- ja soomassiive ning suubub Soodla külas Jägala jõkke. Soodla jõel asub enam kui

260 ha suuruse veepeegliga Soodla veehoidla, mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi

joogiveehaardesse. Paisjärvest allavoolu on Soodla jõel Keskkonnaregistri andmetel kolm paisu (sh

veehoidlaga seotud Soodla pais), millest ühel (Soodla veski (PAIS021920)) on kalapääs. Soodla jõgi on

Soodla paisust kuni suubumiseni Jägala jõkke kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik. Taastamiskavas on

Soodla jõge käsitletud Soodla paisust ülesvoolu. Selles lõigus on jõgi must-toonekurele toitumiseks

valdavalt liiga sügav, kuid kuna sügavamatel lõikudel jõe keskjooksul leidub toitumispaiku lammil, siis

14

lisaks jõe üldisele väärtusele elupaigana võib kogu Soodla jõge veehoidlast ülesvoolu käsitleda ka must-

toonekure toidualana. Soodla jõgi läbib Soodla harjutusväljakut ning piirneb osaliselt KVKPga.

Soodla jõe ülemjooks on valdavalt maaparandatud, mistõttu on seal vajalik sängi mitmekesistamine

lisades vette kive ja puitu ning luues varjepaiku vee-elustikule. Ühtlasi tuleks Pärnu-Rakvere-Sõmeru

maanteest allavoolu rajada morfoloogiliselt sobivamatesse lõikudesse koelmuid. Samuti tuleks koelmuid

rajada Soodla jõe keskjooksule Läpi-Aru-Ojaküla teeni. Sealt allavoolu on Soodla jõgi tugevalt

meandreeruv ja looduslikus seisundis kuni Soodla veehoidlani, mistõttu taastamismeetmeid sellesse lõiku

ette ei nähta. Küll võiks veekvaliteedi tõstmiseks ja settekoormuse vähendamiseks võimalusel sulgeda

Rebase jääksoost lähtuvad kraavid. Seeläbi paraneks eelduslikult ka jääksoo kui märgala seisund. Soodla

jõest algava Mustjõe seisudi tõstmiseks on oluline korrastada ka nende kahe jõe ühendus.

90ndatel tegeles Põlula kalakasvatus jõeforelli asustamisega nii Mustjõkke kui Soodlasse. Seirepüükidel

leiti Soodla jõest järgmisi liike: jõeforell, võldas, ahven, haug, luts, lepamaim, mudamaim ja luukarits.

Liigirikkus viitab mitmekesiste elupaikade olemasolule, kuid arvestades Soodla jõe potentsiaali jõeforelli

seisukohast tuleks kaaluda elupaikade taastamise kõrval ka täiendava meetmena noorkalade asustamist.

Seeläbi saab suurendada potentsiaalse kudekarja arvukust Soodla jões.

4.3. Mustjõgi (VEE1085700)

Valgala pindala: 223,3 km2

Pikkus: 38,9 km (koos lisaharudega 40,9 km)

Keskmine lang ja looketegur: 0,85 m/km; 1,39

Pais: Kõrtsitalu (PAIS027120)

Märkused: Kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

10 Mustjõgi 1 6574478,8 602308,5

6574514,7 601928,6 400

Koprapaisude likvideerimine, Soodlaga ühenduse korrastamine, Rebase jääksoost lähtuvate kraavide sulgemine 1

11 Mustjõgi 2 6574514,7 601928,6

6574486,6 601139,6 810 Koprapaisude likvideerimine 3

12 Mustjõgi 3 6572934,1 599500,7

6572880,5 598394,3 1140

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, varjepaigad), koelmute taastamine 1

13 Mustjõgi 4 6572880,5 598394,3

6572876,6 597225,7 1330 Koprapaisude likvideerimine 3

14 Mustjõgi 5 6571991,7 595924,5

6572233,2 596038,8 1620

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

15 Kõrtsitalu pais 6573773,9

585829,4 Pais Paisu likvideerimine 1

15

5300

Mustjõgi hargneb Soodla jõest soisel alal Rebase mahajäetud turbatootmisala (jääksoo) põhjaservas ja

suubub Jägala jõkke Kaunissaare veehoidlast ligikaudu 7 km ülesvoolu. Jõgi on ülem- ja osaliselt ka

keskjooksul õgvendatud, kuid alamjooksul on jõesäng looduslik, tugevalt meandreeruv ning kohati

üleujutatava lammiga. Vahetult Tallinn-Tapa raudteetrassist ülesvoolu paikneb Keskkonnaregistri

andmetel Kõrtsitalu pais (PAIS027120), mis on eraomandis, kuid tuleks võimalusel likvideerida.

Mustjõe ja Soodla jõe ühendus (Joonis 4) on osaliselt kinnikasvanud ning tõkestatud kobraste tegevuse

tulemusel, mistõttu on vajalik Mustjõe ülemjooksul koprapaisude likvideerimine ja Soodlaga ühenduse

korrastamine. Lisaks suubub Rebase jääksoost Mustjõkke mitmeid kuivenduskraave, mille sulgemine

pinnaspaisudega toetakse nii Mustjõe veekvaliteedi paranemist kui endise kaevandusala ökosüsteemi

taastumist. Koprapaisude likvideerimine on vajalik ka mitmetel teistel allavoolu paiknevatel lõikudel, kus

need põhjustavad sette kogunemist kõvapõhjalistel lõikudel ja takistavad kalade liikumist. Kuna

koprapaisudega kaasnevad üleujutusalad pakuvad elupaiku mitmetele must-toonekure toiduobjektidele

(nt kahepaiksed), siis tuleb koprapaisude likvideerimist igal üksikjuhtumil eraldi hinnata.

Joonis 4. Mustjõgi Rebase jääksoo kõrval vaatega Soodla jõe suunas. Vajalik on korrastada ühendus Soodla jõega ning sulgeda turbatootmisalalt lähtuvad kraavid. (Foto 16.07.2024)

Riigi poolt korrashoitaval ühiseesvoolu lõigul on Mustjõgi Karjahansu teest allavoolu kivise-kruusa põhjaga

ning suhteliselt kiirema vooluga (Joonis 5). See lõik sobiks väga hästi must-toonekurele toitumiseks. Kuna

aga tegu on maaparandusehitisega on selles lõigus säng ühetaoline. Antud lõigus tuleks suurendada sängi

mitmekesisust lisades sinna kive ja puitu ning rajada täiendavalt koelmuid. Koelmute parendamist

Mustjões toetab seirepüükidel ojasilmu esinemine jões, kes sarnaselt jõeforellile koeb kruusasel

jõepõhjal. Lisaks eelistab ka jões esinev kaitsealune kalaliik võldas kivist ja kruusast põhja, mis pakub

16

varjevõimalusi ja sigimispaiku. Sängi mitmekesistamine on vajalik ka eesvoolust allavoolu jääval lõigul kuni

Kadaka-Aegviidu teeni. Selles lõigus on Mustjõe loodusliku sängi looked küll osaliselt säilinud, kuid

õgvendatud säng on oluliselt sügavam ning vesi voolab selle kaudu. Vette lisatavad voolusuunajad (suured

kivid, lamapuit) soodustab antud lõigus Mustjõe looduslikkuse taastumist.

Joonis 5. Mustjõe riigi poolt korrashoitav ühiseesvoolu lõik. Vajalik on sängi mitmekesistamine ja täiendavate kudealade rajamine. (Foto 16.07.2024)

4.4. Aavoja (VEE1086600)

Valgala pindala: 305,2 km2

Pikkus: 22,6 km (koos lisaharudega 25 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,01 m/km; 1,20

Pais: Aavoja (PAIS026200), Väike-Aavoja (PAIS025230)

Märkused: Kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi

Koordinaadid (algus)

Koordinaadid (lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

16 Aavoja 1 6579072,3

589129,2 589129,2

6578739,1 840 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

17 Aavoja 2 6577887,2

586770,4 586770,4

6578187,1 620 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

17

18 Aavoja 3 6577887,2

586770,4 6577619,4

585030,8 3770 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

19 Aavoja 4 6577619,4

585030,8 586770,4

6577167,3 3770 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 3

5230

Aavoja algab Koitjärve raba kagunurgast ja suubub Jägala jõkke. Maapaju soost ülesvoolu on tegu riigi

poolt korrashoitav ühiseesvooluga ning sellel on Keskkonnaregistri andmetel alamjooksul kaks paisu:

Aavoja (PAIS026200) ja Väike-Aavoja (PAIS025230).

Eesvooluna arvel olevas lõigus on Aavoja ühetaolise ristlõikega kraav, kus valdavalt puuduvad vee-

elustikule vajalikud varje- ja elupaigad. Lisaks puudub põllumajandusmaastikus asuvatel lõikudel ka must-

toonekurele oluline varju pakkuv puittaimestik. Seega ei ole need lõigud must-toonekurele tõenäoliselt

oluline toitumisala. Seevastu metsavahelised lõigud võiksid must-toonekurele toitumiseks vee sügavuse

ja liigipääsu poolest sobida (Joonis 6), mistõttu tuleb nendel sängi mitmekesistada paigutades vette

lamapuitu ja kive.

Joonis 6. Ühtlase ristlõikega kraaviks kaevatud Aavoja lõik, kus puittaimestik tagab mõningase varjatuse. Vajalik on sängi mitmekesistamine. (Foto 20.06.2024)

Eesvooluna arvel olevast lõigust allavoolu kuni Mustjõe teeni on oja varieeruva kvaliteediga. Osaliselt on

tegu ühtlase ristlõikega kraaviga kuid leidub ka lõike, millel looked on hakanud taastuma (Joonis 7). Kogu

lõigu ulatuses on vajalik sängi mitmekesistamine paigutades vette lamapuitu ja kive. Selleks võib vette

langetada oja kaldal kasvavaid puid, eelkõige sangleppi, aga substraadina on olulised ka teised puuliigid.

Mustjõe teest allavoolu on Aavoja kuni Väike-Aavoja veehoidlani tugevalt meandreeruv ning looduslik,

mistõttu seal taastamismeetmeid rakendada ei ole vaja. Tulenevalt Aavoja ja Väike-Aavoja paisudest ei

18

ole otstarbekas rakendada taastamismeetmeid nendevahelises lõigus. Paisudest allavoolu kuni

suubumiseni Jägala jõkke on Aavoja suhteliselt meandreeruv ning sinna taastamismeetmeid ei kavandata.

Joonis 7. Aavoja metsavaheline lõik, kus looked on hakanud taastuma. Vajalik on sängi lamapuidu ja kivide lisamine. (Foto 20.06.2024)

4.5. Läsna jõgi/Nõmmoja (VEE1078900)

Valgala pindala: 39,2 km2

Pikkus: 17,1 km (koos lisaharudega 17,2 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,89 m/km; 1,12

Pais: Ebaseaduslik pais maaüksusel Liivaku (27301:001:0950), Vanaoja (PAIS016400).

Märkused: Kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

20 Läsna jõgi 1 6585455,5

612025,0 6592207,3

609139,3 12 390 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit), koelmute taastamine 1

21 Liivaku pais 6593134,2

609326,6 Pais Paisu likvideerimine (vajadusel) 3

19

Läsna jõgi algab Udriku rabast ja suubub Loobu jõkke. See on kogu pikkuses kaitsealune kalade kudemis-

ja elupaik Läsna jõgi/Nõmmoja (KLO3002530). Läsna jõe ülemjooks oli kraavitatud juba 19. sajandi lõpul

ning selle keskjooksul asub Keskkonnaregistri andmetel Vanaoja pais (PAIS016400), millest on rajatud

sirgendatud sängi kaudu möödavool. Lisaks paikneb Läsna jõe alamjooksul maaüksusel Liivaku

(27301:0010950) siirdekaladele ületamatu registreerimata pais, mille likvideerimine on Läsna jõe

potentsiaali arvestades oluline. Jõgi on oma omadustelt must-toonekurele sobiv toitumisala.

Läsna jõgi on jõesilmule ja forellile sobiv sigimis- ja eluala, kuid siirdekalade liikumine jõe potentsiaalsetele

koelmualadele on olnud takistatud alamjooksul paikneva registreerimata Liivaku paisu poolt. Nimetatud

pais on suurematele forellidele ületatav ainult suurveeperioodil ning jõesilmule ületamatuks

rändetakistuseks. Liivaku paisult on varjad eemaldatud (M. Kesler, suulised andmed), kuid tuleb hinnata

paisu kehand likvideerimise võimalust tagamaks, et paisutust ei taastataks. Lisaks tuleb Läsna jões tõsta

elupaikade ja koelmualade kvaliteeti. Sobiva fraktsiooniga kruusa lisamisega saab oluliselt parandada

Läsna jõe jõesilmu ja forelli koelmualasid ning jõe ülemjooksul sängi mitmekesistamine aitab läbi

varjevõimaluste loomise parandada veekogu elupaigalisi omadusi.

4.6. Raudoja (VEE1087400)

Valgala pindala: 239,6 km2

Pikkus: 10,2 km (koos lisaharudega 10,2 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,48 m/km; 1,06

Pais: Raudoja (PAIS020300)

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi

Koordinaadid (algus)

Koordinaadid (lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

22 Raudoja 1 6581044,8 587570,4

6581621,0 587048,7 1870

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

Raudoja saab alguse Koitjärve rabast. Tegu on raba loodusliku väljavooluga, mida on süvendatud juba 19.

sajandil. Keskjooksul on Raudoja maaparandussüsteemi PILLAPALU TTP-467 4108740010010 eesvooluks

ning sellel asub Raudoja veehoidla, kusjuures Raudoja pais on kaladele ületamatu rändetõke. Raudoja

suubub Soodla jõkke vahetult Soodla veehoidlast allavoolu.

Koitjärve raba servast kuni Kõrve tee põhja-lõunasuunalise lõiguni on Raudoja oluliselt mõjutatud

kobraste tegevusest ja valdavalt ei sobi must-toonekurele toitumisalaks kuna on kas liiga sügav, täis

settinud ja roostunud kallastega või on ligipääs kurele raskendatud puittaimestiku tõttu. Koprapaisutuse

mõjualast allavoolu sobib Raudoja tõenäoliselt must-toonekure toitumisalaks. Selles lõigus on vool kiirem,

rist- ja pikiprofiil varieeruvad rohkem ning kohati on ka vette langenud puid (Joonis 8). Siiski tuleks antud

lõigus Raudoja sängi lisada lamapuitu ja kive, et luua täiendavaid varjepaiku. Kõrve teest allavoolu kuni

Raudoja veehoidlani on oja säng mitmekesisem ning kuigi osaliselt on säng süvendatud, siis säilinud on

vanad soodid ja üleujutusalad, mistõttu antud lõigus taastamismeetmeid ette ei nähta vaid eelistatud on

looduslik taastumine.

20

Joonis 8. Raudoja eesvooluna arvel olev lõik koprapaisutusest allavoolu. Vajalik on sängi mitmekesistamine. (Foto 18.06.2024)

4.7. Pala oja (VEE1079700)

Valgala pindala: 18,9 km2

Pikkus: 9,6 km (koos lisaharudega 9,8 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,59 m/km; 1,23

Pais: Palaveski (PAIS018490)

Märkused: Läbib KVKP laskevälja ala ja kasutatakse väljaõppel

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (looduslikult looklev säng, väljaõppega seotud kasutus)

Pala oja algab Ohepalu rabast Haugjärvest, kulgeb algul põhja suunas piki soonikut, kuid pöörab peale

Pala-Mägiküla teed tagasi lõuna-edela suunda ja suubub Valgejõkke. Oja ülemjooks on küll kraavitatud,

kuid kobraste tegevuse tõttu valdavalt üleujutatud, ka on seal säilinud või taastumas mõnetine loogelisus.

Kesk- ja alamjooksul läbib Pala oja KVKP Pala laskeväli 1 (PL1) ja Pioneeri 1 (P1) alasid ning asub vahetult

Pioneeri 2 (P2) ala läänepiiril. Keskkonnaregistri andmetel on Pala oja keskjooksul Palaveski pais

(PAIS018490).

Väljaõppealadega kattuvas osas on oja loodusliku ilmega ja võiks must-toonekurele toitumiseks sobida,

kuid intensiivse häiringu tõttu ei ole oja kasutamine must-toonekure poolt siiski tõenäoliselt. Teoreetiliselt

võiks Pala oja hoolimata väljaõppega kaasnevast häiringust toetada ümbruskonna vee-elustikku, mistõttu

tuleks likvideerida sellel asuv Palaveski pais. Samas on Palaveskist allavoolu rajatud väljaõppe otstarbel

21

tiik, mis samuti takistab kalade liikumist Pala ojas. Seega ei kavandata Pala ojale taastamismeetmeid, kuid

oluline on tagada, et Pala ojasse ja sealtkaudu Valgejõkke ei jõuaks väljaõppeaga seotud reostust.

4.8. Rekka oja (VEE1086000)

Valgala pindala: 22,5 km2

Pikkus: 9,1 km (koos lisaharudega 9,2 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,56 m/km; 1,15

Pais: Registreerimata pais Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

23 Rekka oja 1 6579399,7 595703,7

6579202,0 595768,3 220

Venejärve ja Suur Karusejärve vahelise lõigu sulgemine pinnaspaisudega 3

24 Rekka oja 2 6576654,7 593126,4

6576690,0 592426,4 700 Looduslikku sängi juhtimine 2

25 Rekka oja 3 6576690 592426,4

6575644,6 590834,8 2590

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit) 2

3510

Rekka oja algab Püüsaare rabast Venejärvest ja suubub Mustjõkke. Keskjooksul läbib see Kõrvemaa

matka- ja spordikeskust, kus on paisutatud keskuse tarbeks veereservuaariks. Alamjooksul on tegu

maaparandussüsteemi KLAASPURGI TTP-248 4108600020010/001 eesvooluga.

Algselt oli Rekka oja läte Lillesaare raba lääneosas, kuid 20. sajandi algul pikendati oja kõigepealt põhja

suunas Suur Karusejärveni ning seejärel Venejärveni. Seetõttu omab Rekka oja olulist mõju nimetatud

rabajärvede veetasemele. Venejärve ja Suur Karusjärve vahel on tegemist turbapinnasesse kaevatud

kraaviga (Joonis 9), mille sulgemine hea ligipääsu tõttu Uuejärve teelt on lihtsalt teostatav. Arvestades, et

Venejärve näol ei ole tegu Rekka oja ajaloolise lättega ning väljavoolu sulgemine omaks positiivset mõju

lisaks järvele ka kogu Püüsaare raba seisundile tuleks Venejärve ja Suur Karusejärve vaheline ühendus

sulgeda pinnaspaisudega. Suur Karusejärvest allavoolu on Rekka oja samuti kraaviks kaevatud, kuid selles

lõigus on valdavalt tegemist soonikuga, oja kaldad on liigniisked ja kohati üleujutatud, mistõttu on antud

lõigus ligipääs tehnikaga raskendatud ning mõistlikum on jätta oja selles lõigus looduslikult taastuma.

22

Joonis 9. Venejärve ja Suur Karusejärve vaheline Rekka oja kraavitatud lõik, mis tuleks sulgeda pinnaspaisudega. (Foto 21.08.2024)

Keskjooksul – kraavitatud lõigust allavoolu kuni Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni on Rekka oja tugevalt

meandreeruv ja loodusilmeline sobides must-toonekurele toitumisalaks (Joonis 10). Kõrvemaa matka- ja

suusakeskuse juures asuva paisu tõttu võib sellest ülesvoolu asuvat lõiku lugeda isoleerituks ja pole teada,

kas ja kui palju leidub seal must-toonekurele sobilikke toiduobjekte. Paisust allavoolu on Rekka oja kuni

maaüksuseni Aegviidu metskond 91 (14001:003:0284) taaskord suhteliselt loodusliku ilmega ning must-

toonekurele toitumiseks sobiv.

23

Joonis 10. Must-toonekurele sobilik toitumisala Rekka oja keskjooksul. (Foto 21.08.2024)

Alamjooksul on Rekka oja kraavitatud ja selle säng suhteliselt ühetaoline. Maaüksustel Aegviidu metskond

91 (14001:003:0284) ja Uuesauna (14001:003:0442) on säilinud Rekka oja looduslik säng, mis toimib

paralleelselt kraavitatud sängiga. Antud lõigus tuleks kogu Rekka oja vesi juhtida olemasolevasse

looduslikku sängi ning luua seal läbi sängi mitmekesistamise täiendavaid varjepaiku vee-elustikule (Joonis

11). Allavoolu ei ole looduslik säng säilinud (Joonis 12), kuid antud lõigus tuleks toetada oja looduslikkuse

taastumist läbi sängi mitmekesistamise paigutades sinna lamapuitu ja suuri kive. Lisaks tuleks taastada

kaldapuistu, et suurendada oja varjatust.

24

Joonis 11. Taastamislõik Rekka ojal, kus oja looduslik säng on hästi säilinud ja toimib paralleelselt kraavitatud sängiga (aluskaardid Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Joonis 12. Rekka oja Klaaspurgi teelt vaatega allavoolu. Vajalik on sängi mitmekesistamine ning kaldapuistu taastamine. (Foto 21.08.2024)

25

4.9. Pikkoja (VEE1079900)

Valgala pindala: 26,3 km2

Pikkus: 8,5 km (koos lisaharudega 9 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,24 m/km; 1,38

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi

Koordinaadid (algus)

Koordinaadid (lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

26 Pikkoja 1 6588616,1 602235,2

6589260,9 602235,2 800

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit), loogete avamine (settepatjade likvideerimine) 3

Pikkoja asub KVKP loodeosas. See algab Põhja laskevälja (PLV) lähedusest, kulgeb piki Suru taktikaala (ST1)

idapiiri ning suubub Valgejõkke Tallinn-Narva mnt-st veidi enam kui 1 km ülesvoolu. Pikkoja on suudmest

kuni Suru teeni tugevalt meandreeruv, kaldad on madalad ja kohati üleujutatud pakkudes seeläbi elu- ja

sigimispaiku kahepaiksetele ning teistele veekogudega seotud liikidele (Joonis 13). Nimetatud lõigus on

vee sügavus must-toonekurele toitumiseks kohati liiga suur, kuid üleujutatud alad ja soodid tagavad head

toitumisvõimalused kogu lõigu ulatuses.

Joonis 13. Pikkoja loodusliku ilmega üleujutusala vaatega Kaalikapõllu teelt ülesvoolu. (Foto 29.12.2024)

Suru teest ülesvoolu on Pikkoja kraavitatud, mistõttu on sealne elupaik vaesestunud. Samas sobiks ka see

lõik must-toonekurele nii vee sügavuse, kallaste iseloomu kui taimestiku poolest toitumisalaks. Seetõttu

26

tuleb ca 0,8 km pikkusel lõigul rakendada meetmeid Pikkoja looduslikkuse suurendamiseks. Sirgeks

kaevatud lõigus tuleb sängi mitmekesistamiseks paigutada sellesse täiendavalt lamapuitu ja suuri kive.

Lisaks tuleb avada vanad soodid (eemaldada settepadjad) soodustamaks sängi looduslikkuse taastumist.

Joonis 14. Pikkoja Suru teest ülesvoolu. Vajalik on sängi mitmekesistamine. (Foto 29.12.2024)

4.10. Treimani oja/Kivisilla soon/Reakoja oja (VEE1085900)

Valgala pindala: 11,9 km2

Pikkus: 8 km (koos lisaharudega 9,6 km)

Keskmine lang ja looketegur: 0,96 m/km; 1,05

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

27 Treimani oja 1 6572739,9 595343,7

6572423,8 594191,9 1390 Looduslikku sängi juhtimine 1

28 Treimani oja 2 6572423,8 594191,9

6572256,0 611998,7 890

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

2280

Treimani oja algab Rohussaare rabast ja suubub Mustjõkke Aegviidust ülesvoolu. Oja kulgeb piki soist

soonikut ja on suhteliselt väikese languga. Treimani oja on 20. sajandi algul kraavitatud, kuid ajalooline

27

säng on lõiguti suhteliselt hästi reljeefikaardil ja looduses jälgitav. Arvestades oja paiknemist on sellel

oluline mõju Rohussaare raba seisundile.

Treimani oja ülem- ja osaliselt keskjooks on väikese vooluhulgaga ja paiguti kobraste poolt paisutatud,

mistõttu sinna taastamismeetmeid ette ei nähta. Selles lõigus tuleb oja jätta looduslikult arenema.

Kadaka-Aegviidu teest ülesvoolu ligikaudu 1,3 km pikkusel lõigul paikneb Treimani oja kõige paremini

säilinud loodusliku sängiga lõik. Selles lõigus tuleks Terimani oja vesi juhtida ajaloolisse sängi (Joonis 15).

Kadaka-Aegviidu teest allavoolu on looduslik säng küll väiksemate lõikudena säilinud, kuid loogete

taastamine ei ole väikeste lõikude tõttu otstarbekas. Selles lõigus tuleks sängi mitmekesistada paigutades

sellesse kive ja puid, et luua eeldused jõelõigu meandreeruvuse taastumiseks ning pakkuda vee-elustikule

varjepaiku.

Joonis 15. Treimani oja lõik, kus oja looduslik säng on suhteliselt hästi säilinud ja kraavitatud lõik tuleks juhtida looduslikku sängi (aluskaardid Maa- ja Ruumiamet, 2025)

4.11. Kõnnu oja (VEE1079000)

Valgala pindala: 5,5 km2

Pikkus: 5,6 km

Keskmine lang ja looketegur: 2,99 m/km; 1,03

Pais: Registreerimata pais maaüksusel Tiigi (27301:001:1310)

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (lõiguti ajutiselt kuiv)

28

Kõnnu oja algab Udriku raba põhjaservast, kulgeb piki KVKP idapiiri ning suubub Läsna jõkke. Oja

keskjooksul on eraomandis oleval maaüksusel Tiigi (27301:001:1310) paistiik. Arvestades, et

veevaesematel aastatel jääb Kõnnu oja lõiguti kuivaks ei kavandata sellele taastamismeetmeid.

4.12. Härjakõrioja/Metsaaluse oja (VEE1079800)

Valgala pindala: 8,6 km2

Pikkus: 5,3 km (koos lisaharudega 5,3 km)

Keskmine lang ja looketegur: 2,06 m/km; 1,33

Märkused: Läbib KVKP laskevälja ala

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (looduslikult looklev säng, laskeala lähedus)

Härjakõrioja algab Muusi soost, läbib KVKP laskeala Konisti laskevälja (KLV) ja UXO ala (UXO) vahel ning

suubub Valgejõkke. Arvestades oja paiknemist laskealal ei sobi selle kesk- ja ülemjooks intensiivse häiringu

tõttu tõenäoliselt must-toonekurele toitumisalaks. Samas on oja vähemalt osaliselt suhteliselt heas

seisundis ning tugevalt lookleva sängiga, mistõttu võib see toetada ümbruskonna vee-elustikku ja oluline

on tagada, et Härjakõriojasse ja sealtkaudu Valgejõkke ei jõua laskealadelt reostust. Arvestades Härjakõri

oja meandreeruvust ja paiknemist laskeala suhtes ei kavandata sellele taastamismeetmeid.

4.13. Niinemäe kraav (VEE1079300)

Valgala pindala: 9,0 km2

Pikkus: 5,2 km

Keskmine lang ja looketegur: 0,94 m/km; 1,01

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

29 Niinemäe kraav 1 6574484,3 613090,8

6572256,0 613090,8 3100

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit), koelmute taastamine, sügavamate alade tekitamine 1

Niinemäe kraav on Ridakülast algav maaparandussüsteemi Vanamõisa 4107930010010/001 eesvool, mis

suubub Tapa paisust allavoolu Valgejõkke. Oja voolab kogu ulatuses tehislikus sängis ja on kanaliseeritud

juba aastakümneid tagasi. Seda võib lugeda kogu pikkuses külmaveeliseks, mistõttu on tegemist

jõeforellile väga sobiliku vooluveekoguga.

Niinemäe kraavis on forelli arvukuse kujunemisel peamiseks piiravaks faktoriks kudealade vähesus. Sobiva

fraktsiooniga kruusa lisamine tõstab oja potentsiaali forelli sigimisalana. Lisaks on vajalik sängi

mitmekesistamine erinevate lisatavate elementidega (kivid, puit), et tekiks juurde forelli noorjärkude

elupaigaks sobivaid sügavamaid ja aeglasema vooluga lõike ning varjepaike. Samuti tuleb tagada, et

29

Niinemäe kraavi ja seeläbi ka Valgejõkke ei jõua täiendavalt toitaineid või reostust oja valgalal

paiknevatest loomapidamisasutustest.

4.14. Leppoja (VEE1079203)

Valgala pindala: 5,8 km2

Pikkus: 4,9 km

Keskmine lang ja looketegur: 2,04 m/km; 1,05

Märkused: Läbib KVKP laskevälja ala

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (üleujutatud alad toetavad vee-elustikku)

Leppoja algab KVKP Konisti laskeväljalt (KLV) ning kulgeb läbi suhteliselt soise ala suubudes Valgejõkke.

Oja on kraavitatud, kuid selle kaldavöönd on suures osas üleujutatud. Jõeääre kinnistule on oja vahetusse

lähedusse rajatud tehisjärv. Arvestades, et Leppoja ümbrus on valdavalt üleujutatud ja liigniiske, mistõttu

pakub see elupaika näiteks kahepaiksetele, ei nähta ojal ette taastamismeetmeid.

4.15. Liivoja/Arbavere oja (VEE1078800)

Valgala pindala: 3,8 km2

Pikkus: 3,6 km

Keskmine lang ja looketegur: 5,69 m/km; 1,08

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (kraavitatud lõigus ei ole otstarbekas taastada)

Liivoja algab Tuksmani soost ning suubub Arbavere külas Loobu jõkke. Tegu on suure languga ojaga

(keskmine lang 5,69 m/km), mis on ülemjooksult kuni Tapa-Loobu teeni kraavitatud. Selles lõigus ei ole

oja algne säng reljeefikaardil tuvastatav ning vooluhulk on väike. Arvestades, et Tapa-Loobu teest

suudmeni on Liivoja suhteliselt heas seisundis ei kavandata sellele taastamismeetmeid.

4.16. Visteroja/Niinemurru oja (VEE1080100)

Valgala pindala: 5 km2

Pikkus: 3,5 km

Keskmine lang ja looketegur: 1,70 m/km; 1,09

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (ei ole otstarbekas taastada)

Visteroja algab KVKP Suru laskevälja (STL1) alalt ning läbib Suru taktikaala (ST1) suubudes Pikkojasse.

Ajalooliselt on see tõenäoliselt olnud üheks väljavooluks Suru soost, kuid hiljemalt 20. sajandi algul on

selle ülemjooks kraavitatud ja oja algne voolusäng pole reljeefil tuvastatav (va suudmest ca 1 km ulatuses).

Visteroja on suhteliselt madal ja kitsas (vee sügavus 0,2-0,5 m ja sängi laius kuni 2 m) ning vooluhulk väike,

mistõttu ei ole otstarbekas sellel taastamismeetmeid rakendada. Oja võib sobida toitumiseks must-

toonekurele, kuid pigem kevadperioodil kahepaiksete püüdmiseks.

30

4.17. Kaanjärve oja/Nõmmoja (VEE1080000)

Valgala pindala: 6,1 km2

Pikkus: 3,2 km

Keskmine lang ja looketegur: 1,89 m/km; 1,01

Märkused: KVKP teeninduslinnaku (TL) reoveepuhasti eesvool

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (ei ole otstarbekas taastada)

Kaanjärve oja algab KVKP põhjaosas asuvast teeninduslinnakust (TL) ning suubub Pikkojasse. Selle kaudu

juhitakse teeninduslinnaku reoveepuhasti vesi Pikkjõkke. Ajalooliselt Kullisoost alanud oja on kraavitatud

juba enne 20. sajandit (1898. aasta üheverstase kaardi järgi). Arvestades Kaanjärve oja seisundit ja

kasutusotstarvet ei ole otstarbekas sellel taastamismeetmeid rakendada.

4.18. Valgaladeülesed tegevused

Taastamiskavas käsitletud vooluveekogude valgaladel on kavandamisel mitmed loodusliku veerežiimi

taastamistööd, mille käigus sulgetakse kuivenduskraave märgaladel ja metsise elupaikades. Seeläbi

väheneb kuivendussüsteemidest lähtuv settekoormus vooluveekogudele, mis omab veekogude seisundile

eelduslikult positiivset mõju. Kavandamisel loodusliku veerežiimi taastamistööd on näidatud Tabel 2.

Tabel 2. Loodusliku veerežiimi taastamistööd must-toonekure toitumiseks sobivate vooluveekogude valgaladel.

Taastamisala Taastamisala pindala, ha

Kraavivõrgu pikkus, km

Mõjutatud vooluveekogud

Projekt

Kõrve metsise PEP 407,6 25,5 Raudoja KVKP hüvitusmeetmed

Niinsoni metsise PEP 369,2 20,6 Mustjõgi, Aavoja KVKP hüvitusmeetmed

Vikipalu metsise PEP 761,9 29,0 Aavoja KVKP hüvitusmeetmed

Pikva metsise PEP 438,6 51,0 Mustjõgi KVKP hüvitusmeetmed

Maapaju LKA 657,2 23,6 Mustjõgi, Aavoja EL Ühtekuuluvusfond

Kõnnu-Suursoo 1460,0 40,0 Valgejõgi, Soodla jõgi LIFE Revives

Ohepalu 262,7 15,0 Pala oja LIFE-IP Loodusrikas Eesti 4357,2 204,7

5. TAASTAMISMEETMETE RAKENDAMINE

Hüvitusmeetmete kava näeb ette looduslikkuse suurendamise meetmete rakendamist 1/4 must-

toonekurele sobilikest toitumisveekogudest (hinnanguliselt 170 km), st ligikaudu 42 km ulatuses. Samas

mõjutab must-toonekure toitumisala, sh vee-elustiku mitmekesisust, kogu vooluveekogu ja selle valgala

seisund, mitte ainult lõik, kus tingimused (ligipääs, põhjasubstraat, veesügavus jms) on kurele toitumiseks

sobivad. Seetõttu on taastamiskavas kirjeldatud tegevusi ka kohtades, mida must-toonekurg häiringute

vms tõttu tõenäoliselt otseselt toitumisalana ei kasuta (nt Valgejõgi ja Pikkoja KVKP laskealadel ja nende

vahetus läheduses). Samuti on keeruline piiritleda mõningate rakendatavate meetmete mõju ulatust.

31

Näiteks Kõrtsitalu pais Mustjõel mõjutab eelduslikult ka Mustjõe lisajõgede (Rekka oja, Treimani oja)

kalastikku ning paisu likvideerimisel oleks positiivne mõju kogu Mustjõe valgalal, mitte ainult paisu

vahetus ümbruses.

Taastamiskavas on kirjeldatud meetmeid kokku 59,2 km ulatuses, millest 20,2 km on I prioriteedi, 18,5 km

II prioriteedi ja 20,5 km III prioriteedi tegevused. Eelkõige tuleks ellu viia I ja II prioriteedi tegevused ning

võimalusel ka III prioriteedi tegevused. Tegelik taastamistööde maht ja tehniline teostatavus selgub siiski

tööde kavandamise ja projekteerimise etapis. Seejuures sõltub taastamismeetmete rakendamine

järgmistest (aga mitte ainult) teguritest:

• Maaomand – Tööde teostamiseks on vajalik mõjutatud maaomanike kooskõlastus, kusjuures

taastamistööde mõju ei pruugi piirduda üksnes konkreetse taastamislõiguga vaid mõju võib

esineda nii alla- kui ülesvoolu paiknevatele maaüksustele (nt paisu likvideerimine). Riigimaa ja

muu omandi (eramaa, riigi- ja eramaa piir, munitsipaalmaa) jaotus on taastamisaladel enam-

vähem võrdne (vastavalt 30,3 km ja 28,8 km), kuid lõiguti sõltub tööde teostamine riigimaaga

kattuvas osas otseselt ka eraomaniku nõusolekust (nt ei ole võimalik taastamisalal 22 Rekka oja

juhtida looduslikku sängi ainult riigimaa ulatuses).

• Kattuvus maaparandussüsteemidega – Tööde teostamiseks maaparandussüsteemi eesvooluga

kattuvas lõigus on vajalik Maa ja Ruumiameti kooskõlastus ning sõltuvalt tööde iseloomust võib

olla vajalik ka projekteerimine (nt looduslikku sängi juhtimine). Tööde kavandamisel tuleb lähtuda

maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid ja nende rakendamist

käsitlevatest juhendites8, 9 ning varasemast praktikast (nt RMK poolt läbi viidud analoogsed tööd

vooluveekogudel ja kuivendussüsteemidel).

• Registreeringud – Olenevalt tööde iseloomust võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering või keskkonnaluba (nt sängi mitmekesistamise või koelmute taastamise eesmärgil

tahkete ainete paigutamisel vette).

• Keskkonnakaitselised piirangud – Vooluveekogude sängisisesed tööd (nt koelmute rajamine)

tuleb teostada madalvee perioodil ehk soovitatavalt 1. juuli kuni 30. september, et vähendada

töödega kaasnevat võimalikku ajutist negatiivset mõju vee-elustikule (nt sette edasikandumist).

Raietööde vajaduse korral tuleb need teostada väljaspool lindude aktiivset pesitsusperioodi.

Samuti tuleb arvestada kaitstavate alade kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuetega (nt

liikumispiirangud).

• Paiknemine Kaitseväe keskpolügoonil – Tööde teostamine ohutsoonis võib olla raskendatud

tulenevalt harjutusväljaku aktiivsest kasutusest. Optimaalseim lahendus tuleb leida koostöös

Kaitseväega (nt vajalike materjalide eelpaigutamine, kaitseväe tehnika ja inimressursside

kasutamine).

8 Keskkonnaamet, 2023, Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon. 9 Kotkaklubi MTÜ, 2022, Maaparandussüsteemide soovitused kureojadel.

32

KOKKUVÕTE

Kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses hinnati looduslikkuse suurendamise võimalusi kokku 254,3 km

vooluveekogudel. Tegemist on eelduslikult must-toonekurele sobivate toitumisaladega.

Taastamismeetmeid kirjeldati kokku 59,2 km ulatuses, millest 20,2 km on I prioriteedi, 18,5 km II

prioriteedi ja 20,5 km III prioriteedi tegevused. Valdavalt leiti, et veekogude seisundi parandamiseks tuleb

rajada uusi või taastada olemasolevaid koelmuid ning suurendada voolusängi mitmekesisust lisades sinna

suuri kive, puitu jm voolusuunajaid. Koelmute parendamist kirjeldati 36,1 km ulatuses ning sängi

mitmekesistamist 36,8 km ulatuses, kusjuures 20,7 km ulatuses on vajalikud mõlemad nimetatud

tegevused üheaegselt. Väiksemas mahus kirjeldati koprapaisude eemaldamist, loogete avamist ja 700 m

lõigus Rekka oja ning 1390 m lõigus Treimani oja juhtimist looduslikku sängi. Lisaks soovitatakse sulgeda

Rebase jääksoost lähtuvad kraavid ning tõkestada Piiumetsa rabas Venejärve väljavool (Rekka oja

ülemjooks) - seeläbi väheneb vooluveekogudesse jõudva heljumi kogus ning luuakse eeldused

turbaaladega seotud elupaikade seisundi paranemiseks, mis toetab samuti must-toonekure toitumisalade

kvaliteedi paranemist. Taastamiskavas nähakse ette kahe paisu likvideerimine: Kõrtsi talu pais Mustjõel ja

Liivaku pais Läsna jõel. Elupaikade looduslikkuse suurendamise kõrval soovitatakse taastamiskavas

asustada Soodla jõkke jõeforelli noorjärke, et toetada sealset populatsiooni.

VIITED

Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M.,Tammekänd, I. & Väli, Ü. 2019. Eesti lindude

staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013-2017. - Hirundo 32 (1): 1-39.

Keskkonnaamet. 2018. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti

peadirekotir 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105)

Kotkaklubi MTÜ, 2021, Aastatel 2020–2021 läbi viidud must-toonekurele (Ciconia nigra) toitumiseks

sobivate vooluveekogude inventuuri aruanne.

(https://www.kotkas.ee/files/Musttoonekurg_toitumisveekogud_aruanne.pdf)

Kotkaklubi MTÜ, 2022, Maaparandussüsteemide soovitused kureojadel.

(https://www.kotkas.ee/files/Maaparandussüsteemide%20soovitused%20kureojadel_fn.pdf)

Rosenvald, R. 2011. Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule. RMK projekti aruanne.

(https://www.kotkas.ee/files/RMK_Kuivendus_lopparuanne_2011netti.pdf)

Skepast&Puhkim OÜ, 2020, Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine.

Hüvitusmeetmete kava.

Väli, Ü., Nellis, R., Kaldma, K., Vainu, O., Sellis, U. 2021. Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja

ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 34 (2), 20−39.

Töö number 2017-0055

Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev Detsember 2020

Kaitseväe keskpolügooni riigi

eriplaneeringu Natura hindamine Hüvitusmeetmete kava

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

2 / 41

Versioon 4

Kuupäev 15.12.2020

Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Marju Kaivapalu, Anni Konsap, OÜ Clanga,

Loodushoiu Ühing „Lutra“ MTÜ, Kaitseministeerium, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus

Esikaanel: Valgejõgi Kaitseväe keskpolügoonil. Foto: Raimo Pajula, 30.06.2017

Projekti nr 2017-0055

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

3 / 41

Sisukord

KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 5

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7

1.1. Hüvitusmeetmete kava koostamise põhimõtted ....................................................... 8

1.2. Hüvitusmeetmete kava koostajad ........................................................................... 9

2. ALTERNATIIVIDE KAALUMINE ........................................................................ 10

2.1. Alternatiivsete lahenduste väljaselgitamine ........................................................... 10

2.2. Üldiste (avalike) huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused .................................... 14

2.2.1. Kaitseväe keskpolügooni arendamise seos riiklike strateegiate ja arengukavadega ..... 14 2.2.2. Riigikaitse ja avaliku julgeoleku olulisus riigi ja rahvusvahelisel tasandil .................... 16

3. HÜVITUSMEETMED .......................................................................................... 17

3.1. Eesmärgid ja sihtväärtused vastavalt alade kaitse-eesmärkidele .............................. 17

3.1.1. Hüvitusmeetmeid vajavate liikide arvukus KVKP mõjualas ....................................... 17 3.1.2. Mõjuala ulatus ................................................................................................... 18

3.2. Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus ja ettepanekud selle parandamiseks .............. 18

3.3. Metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamine ............................................. 20

3.4. Metsise ja must-toonekure kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus .................. 22

3.5. Must-toonekure toitumisalade looduslikkuse suurendamine ja taastamine ................. 23

3.6. Kaljukotka elupaikade hüvitusmeetmed ................................................................ 24

3.7. Hüvitusmeetmete pindalad ja kavandatav kaitserežiim ........................................... 26

4. SEIREMEETMED ............................................................................................... 29

5. HÜVITUSMEETMETE TEHNILISE TEOSTATAVUSE ANALÜÜS ............................. 30

6. HÜVITUSMEETMETE KULUDE KATMINE ........................................................... 32

7. HÜVITUSMEETMETE RAKENDAMISE AJAKAVA ................................................. 34

8. ÜLEVAADE KOOSTÖÖST NATURA 2000 PÄDEVATE ASUTUSTEGA ..................... 38

9. ÜLDSUSE TEAVITAMINE JA KONSULTEERIMISE ETAPID ................................. 40

10. KASUTATUD KIRJANDUS JM ALUSMATERJALID ............................................... 41

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

4 / 41

Lisad

Lisa 1. Kokkuvõte Natura asjakohase hindamise tulemustest. Allikad: Kaitseväe keskpolügooni

riigi eriplaneeringu KSH aruanne ja selle Lisa 2 (Skepast & Puhkim OÜ)

Lisa 2. Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu raames hüvitusmeetmete väljatöötamine

Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: metsis,

must-toonekurg ja kaljukotkas. Koostaja: OÜ Clanga (Renno Nellis, Indrek Tammekänd,

Gunnar Sein). September 2020. Asutusesiseseks kasutamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 8)

Kasutatud lühendeid

eRT elektrooniline Riigi Teataja

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

KVKP Kaitseväe keskpolügoon

LKA looduskaitseala

LKS looduskaitseseadus

PlanS planeerimisseadus

PEP püsielupaik

REP riigi eriplaneering

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

5 / 41

Kokkuvõte

Hüvitusmeetmete kava koostamise ja hüvitusmeetmete rakendamise põhjuseks on asjaolu, et

Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) riigi eriplaneeringuga (REP) kavandatav tegevus võib ka

leevendusmeetmete rakendamisel mõjutada piirkonna Natura alade – Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu

linnualade – osasid kaitse-eesmärke: must-toonekurge, kaljukotkast ja metsist. Valdavas osas on

mõjud leevendatavad, kuid nimetatud linnuliikide jaoks on vajalik hüvitusmeetmete rakendamine.

Sellele järeldusele on jõutud KVKP REP-i keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) mahus läbi

viidud Natura asjakohase hindamise käigus.

Kavandatavale tegevusele puuduvad alternatiivsed lahendused, sest:

1) Kaitseväe keskpolügooni väljaarendamine vastavalt koostatavale riigi eriplaneeringule on

hädavajalik seoses üldise huvi, s.o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi, realiseerimisega;

2) Kaitseväe keskpolügooni asukoht on määratud varasemate planeeringudokumentide ja

riiklikul tasandil tehtud otsustega;

3) Kaitseväe keskpolügoon on olemasolev sõjalise väljaõppe peamine keskus Eestis ja

liitlasvägedega koostöö harjutamise koht.

Avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused kavandatava tegevuse elluviimiseks ja hüvitusmeetmete

rakendamiseks on riigikaitse ja avalik julgeolek.

Rakendatavad hüvitusmeetmed on järgmised1:

1) metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamiseks Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu

linnualade laiendamine ning tsoneeringute muutmine järgmiselt:

• liita Põhja-Kõrvemaa linnualaga Rohussaare II metsise püsielupaik koos selle ja kaitseala

vahele jäävate mosaiiksete sooelupaikadega;

• liita Ohepalu linnualaga projekteeritav Tuksmani metsise püsielupaik sihtkaitsevööndina;

• metsise elupaikade kaitseks võtta püsielupaigana kaitse alla Valgejõe metsisemäng

(KVKP mõjupiirkonnas väljaspool linnualasid) ja liita see Natura võrgustikuga;

2) metsise ja must-toonekure kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus:

• kaasata Natura alade võrgustikku järgmised metsise püsielupaigad: Kõrve, Vikipalu,

Niinsoni ja Pikva (lisaks Maapaju looduskaitseala);

• hõlmata Natura linnualade koosseisu Anija-69 must-toonekure püsielupaik ja Niinsoni

looduskaitseala, mis moodustavad metsise püsielupaikadega ühe maastikulise terviku;

• nimetatud püsielupaikades tuleb metsise elupaigad tsoneerida sihtkaitsevööndisse ja

taastada soometsades veerežiim;

• tagada Maapaju raba terviklik kaitse (osa soost ja metsise elupaigast on praegu

väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala);

3) must-toonekure toitumisalade looduslikkuse suurendamine ja taastamine:

• sobivate toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine, et võimaldada Ohepalu

linnuala taasasustamist; vajalik on välja selgitada toitumisalal asuvate veekogude

looduslikkuse suurendamise vajalikkus ja tehnilised võimalused;

4) kaljukotka elupaikade hüvitusmeetmed:

• võtta kaitse alla Lääne-Virumaal asuv Peedla (Peetla) soo;

• võtta kaitse alla Valgamaal asuv Holdre lagesoo.

1 Nimetatud hüvitusmeetmete juures ei mängi rolli, kas alad võetakse siseriiklikult kaitse alla püsielupaikade või

looduskaitsealadena, sest see ei muuda meetme sisu ja eesmärki (püsielupaik ja kaitseala on kaitsekorra

mõistes samaväärsed).

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

6 / 41

Hüvitusmeetmete seiremeetmed:

- hüvitusmeetmete sihtliikide (metsis, kaljukotkas, must-toonekurg) elupaikades, mis asuvad

hüvitusmeetmete maa-alal, arvukust ja selle muutusi jälgitakse riikliku seire raames.

Tulemusi hinnatakse 10 aasta pärast. Hüvitusmeetmeid saab pidada piisavaks, kui liikide

arvukused alal on stabiilsed või kasvavad. Juhul, kui liikide arvukused on vähenenud, siis

tuleb rakendada järelmeetmeid (täiendavaid hüvitusmeetmeid);

- suurte paiksete kotkaste saatjauuring (aitab selgitada kaitseväe harjutusväljade kasutamise

mõju kaljukotka käitumisele ja elupaigakasutusele);

- kaljukotka veebikaamera (aitab visuaalselt selgitada keskpolügooni mõju kaljukotkaste

pesitsemisele ja käitumisele pesapaigal, nt suurõppuste käigus).

Hüvitusmeetmete täpsusastme osas on oluline tähele panna, et hüvitusmeetmete kava koostatakse

riigi eriplaneeringule, mis on ehitusprojekti koostamise aluseks. See tähendab, et hüvitusmeetmete

kava arvestab riigi eriplaneeringu täpsusastmega. Hüvitusmeetmete kavas on planeeringu

täpsusastmes välja toodud meetmed, mis aitavad korvata kavandatava tegevuse negatiivset mõju

ja säilitada Natura 2000 võrgustiku sidusust. Uute alade kaitse alla võtmine ja olemasolevate

kaitstavate alade kaitse-eeskirjade muutmine ühelt poolt ning vastavate uuringute läbiviimine ja

projektlahenduste koostamine koos sellele järgnevate praktiliste tegevustega teiselt poolt

moodustavad kokku tervikliku hüvitusmeetmete paketi.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

7 / 41

1. Sissejuhatus

Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 järgi tuleb iga kava või projektiga, mis ei ole otseselt seotud Natura

2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt

avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, kaasneva mõju hindamisel

lähtuda ala terviklikkusest ja kaitse-eesmärkidest. See tähendab, et kava või projekti elluviimine ei

tohi Natura ala terviklikkust ja kaitse-eesmärke kahjustada ning otsustaja peab tegevuse lubamisel

olema selles veendunud.

Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) riigi eriplaneeringu (REP-i) alale ja selle mõjualasse jäävad

järgmised Natura 2000 võrgustiku alad: Põhja-Kõrvemaa loodusala, Ohepalu loodusala, Valgejõe

loodusala, Pakasjärve loodusala, Põhja-Kõrvemaa linnuala ja Ohepalu linnuala. Kokkuvõte Natura

asjakohase hindamise tulemustest, sh kumulatiivse mõju esinemise võimalikkus ning leevendavate

meetmete kavandamine ja nende tõhususe hindamine, nimetatud Natura alade kaupa vt Lisa 1.2

Käesoleva hüvitusmeetmete kava koostamise põhjuseks on asjaolu, et Kaitseväe keskpolügooni

(KVKP) riigi eriplaneeringuga (REP) kavandatav tegevus võib ka leevendusmeetmete rakendamisel

mõjutada piirkonnas asuva kahe Natura 2000 võrgustiku ala – Põhja-Kõrvemaa linnuala ja Ohepalu

linnuala – osasid kaitse-eesmärke: must-toonekurge, kaljukotkast ja metsist ning nimetatud liikide

elupaiku. Selle järelduseni on jõutud KVKP REP-i keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

mahus läbi viidud Natura asjakohase hindamise käigus.

Asendusmeetmed3 kujutavad endast projektile või kavale eriomaseid meetmeid, mis lisanduvad

linnudirektiivist ja elupaikade direktiivist tulenevatele tavapärastele kohustustele. Nende meetmete

eesmärk on korvata kava või projekti negatiivne mõju asjaomastele liikidele või elupaikadele. Need

meetmed on viimane abinõu ja neid kasutatakse ainult siis, kui muud direktiivis sätestatud

kaitsemeetmed on ammendatud ning vaatamata sellele on vastu võetud otsus kaaluda kava või

projekti, mis avaldab või võib avaldada negatiivset mõju Natura 2000 ala terviklikkusele.4

Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 4 annab aga otsustajale teatud olukordades õiguse eelistada üldiseid

(sh riigikaitselisi ja julgeoleku) huvisid looduskaitselistele huvidele, kuid nende eriolukordade puhul

on oluline võtta kasutusele meetmed Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe tagamiseks.

Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 4:5 Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti

tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste

huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel

siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000

võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud

asendusmeetmetest.

KVKP REP-i KSH mahus läbi viidud Natura asjakohase hindamise tulemusena mõjutavad

planeeritavad tegevused Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevate liikide –

metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg – seisundit ning seda mõju ei suudeta leevendavate

meetmetega täielikult vältida. Seetõttu kohaldub KeHJS-e § 45 lõige 3: kui hoolimata kavandatava

tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete

lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel

põhjustel, võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

2 Natura asjakohane hindamine tervikuna on esitatud KVKP REP-i KSH aruandes. 3 Kuna siseriiklikes õigusaktides kasutatakse samas tähenduses valdavalt mõistet „hüvitusmeetmed“, siis

kasutatakse ka käesolevas töös edaspidi enamasti mõistet „hüvitusmeetmed“. 4 Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“;

https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/Provisions_Art_6_nov_2018_et.

pdf 5 Euroopa Liidu Teataja L 206, 22/07/1992 Lk 0007-0050; https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20130701&from=ET

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

8 / 41

KeHJS-e § 45 lg 4 kohaselt on kavandatava tegevuse elluviimise eelduseks hüvitusmeetmete

rakendamine.

KeHJS-e § 40 lg 4 p 81 tulenevalt lisatakse Kaitseväe keskpolügooni REP-i KSH aruandesse ülevaade

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju

põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701

tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnang (käesoleva

hüvitusmeetmete kava alusel).

Vastavalt looduskaitseseaduse6 § 70 lõikele 2 on sobivateks hüvitusmeetmeteks kas elupaikade

taastamine, uute elupaikade loomine, olemasolevate elupaikade kvaliteedi tõstmine või muud

meetmed, mis aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe edasist vähenemist.

Looduskaitseseaduse § 70 lõike 3 kohaselt peavad hüvitusmeetmed vastama järgmistele

tingimustele: (1) olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema

oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga; (2) toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale

võimalikult lähedal; (3) tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise

eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise; (4) täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke

eesmärke, nii et nende meetmete abil saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku

sidusust.

KVKP REP-iga kavandatavale tegevusele ei ole alternatiivseid lahendusi ning kavandatav tegevus

tuleb ellu viia üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel – riigikaitse ja riikliku julgeoleku

huvides.

1.1. Hüvitusmeetmete kava koostamise põhimõtted

KVKP REP-i Natura hüvitusmeetmete kava koostamise aluseks on järgmised dokumendid:

• Juhenddokument loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 kohta (2007/2012)7

• Keskkonnaministeeriumi 14.11.2018 kiri nr 7-12/18/5457-6

• Keskkonnaameti 05.11.2018 kiri nr 6-5/18/2030-6

• KVKP REP

• KVKP REP-i KSH aruanne (eelkõige Natura asjakohase hindamise osa)

Kava koostamisel on arvestatud, et hüvitusmeetmed on vajalik välja töötada linnudirektiivi alusel

kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustiku alade (linnualade) kaitse-eesmärkidele (linnuliikidele ja

nende elupaikadele).

Hüvitusmeetmed kujutavad endast meetmeid (tegevusi), mida rakendatakse konkreetse kava või

projekti puhul lisaks direktiivi tavalise rakendamise võtetele8. Nende hüvitusmeetmete eesmärgiks

on korvata kavandatava tegevuse negatiivset mõju ning pakkuda kompensatsiooni, mis oleks

vastavuses asjaomasele liigile või elupaigale tekitatud kahjudega. Linnudirektiivi osas võib

vastuvõetavateks hüvitusmeetmeteks pidada neid töid, mis tõstavad määratud linnuala bioloogilist

väärtust nii, et selle ala kandevõime või toidubaasi olemasolu suurenevad määral, mis vastab projekti

poolt kahjustatud alal aset leidnud kaole. Vastuvõetavaks võib lugeda ka asjaomase linnuliigi jaoks

6 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008?leiaKehtiv 7 Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“;

https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/Provisions_Art_6_nov_2018_et.

pdf 8 Loodusdirektiivi ja linnudirektiivi "tavaliseks" rakendamiseks vajalikke meetmeid ei saa käsitada projektiga

tekitatud kahju kompenseerimise meetmetena. Näiteks kaitsekorralduskava rakendamine või uue, juba

ühenduse tähtsusega alaks inventeeritud ala loodushoiualaks esitamine/määramine on liikmesriigi jaoks

"tavalised" meetmed. Hüvitusmeetmed peaksid olema direktiivi „tavalisele“ rakendamisele täienduseks.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

9 / 41

uue soodsa elupaiga loomist eeldusel, et selliselt loodud ala on kättesaadav kohe, kui kahjustatav

ala kaotab oma loodusliku väärtuse.9

1.2. Hüvitusmeetmete kava koostajad

Andmed KVKP REPi Natura hindamise hüvitusmeetmete kava väljatöötamise töörühma liikmete

kohta on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. Hüvitusmeetmete kava väljatöötamise töörühma koosseis

Nimi Asutus Positsioon töögrupis Kontaktandmed

Eike Riis

Bioloog (MSc TÜ)

Skepast&Puhkim OÜ

Projektijuht; aruande koostamise juhtimine, aruande koostamine; Natura hindamine (sh metoodika ja protseduurid); KVKP REP-i KSH

juhtekspert

Laki põik 2, 12915 Tallinn

[email protected]

mob 501 1548

Raimo Pajula (MSc TpedI/TLÜ)

Skepast&Puhkim OÜ

Natura hindamine; ökoloog Laki põik 2, 12915 Tallinn

[email protected]

mob 501 1548

Anni Konsap Skepast&Puhkim

OÜ

Alternatiivsete lahenduste

väljaselgitamine ja kaalumine; hüvitusmeetmete õigusliku teostatavuse analüüs

Laki põik 2, 12915 Tallinn

[email protected]

mob 501 1548

Renno Nellis, Indrek

Tammekänd

OÜ Clanga Liigieksperdid (must toonekurg, kaljukotkas, metsis)

Sutlepa küla/Sutlepa, Lääne-Nigula vald 91230,

Läänemaa

[email protected]

mob 5302 1377

Nikolai Laanetu

Loodushoiu Ühing „Lutra“ MTÜ

Liigiekspert (saarmas) Tartu linn, Kalevi tn 69-1, 50103 Tartumaa

[email protected]

mob 511 2991

Maris Freudenthal 10

Kaitse- ministeerium

Alternatiivsete lahenduste väljaselgitamine ja kaalumine; avalike huvide seisukohast eriti

mõjuvad põhjused;

hüvitusmeetmete kulude katmine; KVKP REP-i rakendamise ajakava

Sakala 1, 15094 Tallinn

maris.freudenthal@

kaitseministeerium.ee

717 0165

Erik Kalde11 Riigi Kaitse- investeeringute Keskus

Järve 34A, 11314 Tallinn

Erik.Kalde@ kaitseinvesteeringud.ee

717 0560

9 Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“;

https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/Provisions_Art_6_nov_2018_et.

pdf 10 Kuni 01.08.2019 Tuuli Vors 11 Kuni 01.08.2019 Maris Freudenthal, kuni 01.03.2020 Liina Allikas-Pürn

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

10 / 41

2. Alternatiivide kaalumine

2.1. Alternatiivsete lahenduste väljaselgitamine

Taust

Kaitseväe keskpolügooni (edaspidi keskpolügoon) arendamisel on määrav roll Eesti riigi kaitsevõime

suurendamisel ja riigi julgeoleku eesmärke arvestava poliitika kujundamisel.

Sõjalise väljaõppe korraldamiseks vajalike harjutusväljade arendamiseks sobivate asukohtade

leidmine Eesti Kaitseväe jaoks on toimunud 90ndate aastate teisest poolest. Aastal 1997 moodustati

Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühiskomisjon otsimaks mh võimalusi Põhja-

Kõrvemaa piirkonnas lahenduste leidmiseks. Eesmärk oli leida tasakaal looduskaitse ja riigikaitseliste

tegevuste vahel.

Aastal 1997 sõlmisid Kaitseministeerium ja OÜ Georemest lepingu Eesti Kaitsejõududele

kesk- ja abipolügooni ning 4 laskevälja leidmiseks. Vastavalt programmile koosnes töö kahest

osast: asukohavalik nimetatud objektidele ja valitud keskpolügooni ja laskeväljade asukohtade

keskkonnaekspertiis. Keskkonnaekspertiisi teostas AS Maves.

Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppeks leitud asukohtadest määrati nö keskseks harjutusalaks ehk

keskpolügooniks endise Aegviidu polügooni alale jääv Pala piirkond. AS-i Maves poolt koostatud

keskkonnaekspertiisi kohaselt oli keskpolügoon ette nähtud laskeharjutuste, kompanii ja pataljoni

taktikaliste õppuste ja lahinglaskmiste läbiviimiseks, mille käigus kasutatakse kõiki relvi, kaasa

arvatud suurtükid. Keskpolügooni võimena seati eesmärgiks, et ala suurus peab võimaldama

liikumist ja manööverdamist suhteliselt suurel alal, võtma erinevaid tulepositsioone nii suurtükkidele

kui miinipildujatele ja õppused peavad olema vahetult jälgitavad. Keskpolügooni osana nähti ette

järgmisi objekte: laskeväli (kompanii või pataljoni laskeharjutused käsirelvadest ja

tankitõrjevahenditest), suurtükkide positsioonid, sihtmärkide ala (suurtükimürskude langemise ala),

taktikaliste õppuste läbiviimise ala, teeninduslinnak, juurdepääsuteed polügooni erinevatele osadele,

pioneeriõppuseks vajalikud väljakud.

Aastatel 1996-1997 Kaitseväe keskpolügooni jaoks toimunud asukohavaliku otsingute tulemusena

kinnitati keskpolügooni asukoht eelmises, 1998-2018 aastatel kehtinud Harju

maakonnaplaneeringus. Keskpolügooni asukohavalik on kinnitatud 23.10.2001 Vabariigi Valitsuse

korraldusega nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“.

Samamoodi on Kaitseväe keskpolügooni asukoht kinnitatud ka praegu kehtivas Harju

maakonnaplaneeringus 2030+12.

Kaitseväe keskpolügooni jaoks sobiva asukoha tingisid järgmised asjaolud:13

• Kaitseväe keskpolügooni ala oli harjutusväljana kasutusel juba Nõukogude armee poolt;

• ala on kaugemal, kui 20 km linnadest ja asulatest;

• ala on peaaegu inimtühi;

• maa on valdavalt riigi omandis;

• ala asub Kaitseväe Tapa linnaku vahetus läheduses;

• alal ei olnud sõjalist väljaõpet piiravaid infrastruktuure ja looduskaitsealasid;

• ala ei asu riigi piirile liiga lähedal;

• ala on ida pool Pärnu-Paldiski joont;

• ala ei ole kaugemal, kui 20 km raudteest;

• reljeefi kõrgusvahemik on vähemalt 15 m;

• mineraalpinnast on vähemalt 70%;

12 Kehtestatud 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 13 Kaitsejõudude keskpolügooni ja laskeväljade asukohavalik, keskkonnaekspertiisi akt. AS Maves 1997

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

11 / 41

• alal on läbivoolav jõgi.

Kaitseväe keskpolügooni kasutusele võtmiseks vajalike läbirääkimiste ja muude toimingutega

alustati 2000. aastate alguses pärast Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldust nr 713

„Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“.

Kaitseväe keskpolügooni ehitusõiguse määramiseks, keskpolügooni täpsete piiride kinnitamiseks ja

polügooni teeninduskeskuse tehnovõrkudega varustamiseks ning kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamiseks koostati 2004. aastal Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külas rajatava

kaitseväe keskpolügooni detailplaneering koos keskkonnamõju hindamisega. Detailplaneering

kehtestati Kuusalu Vallavolikogu 31.08.2004 otsusega nr 45.

Kehtiva detailplaneeringu muutmise vajadus

2000. aastate alguses harjutusvälja kavandama ja välja ehitama hakates oli eesmärgiks luua

vajalikud tingimused esmaseks väljaõppeks. Üksuste suurused ja varustatus ei olnud võrreldavad

tänase olukorraga – toimunud areng on olnud hüppeline. Tookordsed arenguvajadused olid

kahtlemata väiksemamahulisemad, kui need on tänases riigikaitse valdkonnas.

Riigikaitse arengukavas 2013-2022 otsustati, et 1. jalaväebrigaad varustatakse ja relvastatakse

täielikult ning selles arendatakse välja soomusmanöövervõime, sealjuures saab brigaadi koosseisus

olev Scoutspataljon moodsad jalaväe lahingumasinad. Analüüsides uue võimega seotud nõudeid

linnakule ja väljaõppele otsustati Scoutspataljoni asukohaks Tapa, kuna keskpolügoon on ainuke

harjutusala Eestis, kus perspektiivselt oleks võimalik läbi viia vajalikku väljaõpet jalaväe

lahingumasinatega.

Praegu aga ei vasta keskpolügoon Riigikaitse arengukavas seatud ja riigikaitse arengust tulenevatele

tegelikele vajadustele. 2004. aastal kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud laskeväljad on

killustatud ja ei võimalda üksuste ja väeliikide suuremate õppuste ja rahvusvaheliste õppuste

läbiviimist koos lahinglaskmisega. Olukorra lahendamiseks ja võimaluste kaasajastamiseks alustati

2014. aastal Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi koostamist. Arendusprogramm on

dokument, milles kirjeldatakse harjutusvälja peamist ülesannet ja sellest tulenevaid ülesandeid,

olemasolevat maastiku ja tuleviku vajadusi, väljaõppe läbiviimise ülesehitust harjutusväljal ning

väljaõppe objektide minimaalset ruumivajadust ja kirjeldust. Kaitseminister kinnitas Kaitseväe

keskpolügooni arendusprogrammi 22.03.2016 käskkirjaga nr 122.

Arendusprogrammi kohaselt on keskpolügooni peamine ülesanne tagada ühe soomustatud

jalaväepataljoni lahinglaskmiste läbiviimine koos toetusega erinevatelt toetusüksustelt piiratud

mahus. Keskpolügooni arendusprogrammipõhine põhimõtteline ülesehitus on rajatud ühe kilomeetri

laiustele liikumiskoridoridele, mis kulgevad kirde-lõuna suunas. Liikumiskoridoridesse on kavandatud

sihtmärgialad ning nende ümber asetatud laske- ja õppeväljad nii, et teedevõrgu kasutamisega

luuakse võimalus läbi viia lahinglaskmisi maksimaalselt soomustatud jalaväepataljonil koos

toetusega toetusüksustelt.

Keskpolügooni arendusprogrammi väljatöötamisel arvestati ja ala arendamisel

arvestatakse relvasüsteemide ja tehnikaga, mis juba on või mis saab lähiaastatel olema

Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppes.

Relvastusest ja võimearenduse vajadusest

Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi kaitseministrite poolt 2014. aasta detsembris allkirjastatud

leping, mille alusel osteti Eesti kaitseväele Hollandist 44 jalaväe lahingumasinat CV9035 koos

toetusmasinatega, on üks osa võimearendustest ja riigikaitselistest prioriteetidest. Uued

lahingumasinad on varustatud 35-millimeetrise kahuriga (efektiivne laskeulatus 4 km, kiirus 200

lasku minutis), kuulipilduja ning kild- ja suitsu-granaadi laskekanalitega.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

12 / 41

Eesti ja Lõuna-Korea vahel 2018. aastal sõlmitud lepingu alusel ostab Eesti vähemalt 12

liikursuurtükki K9, mis jõuavad Eestisse 2020. aastal. Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse

tagamiseks hangitavad 155 mm liikursuurtükkide kasutuselevõtmisega paraneb suurtükiväe tule

avamiskiirus ja manöövervõime.

Kaitseväe tankitõrjevõime tõuseb märgatavalt tänu moodsaimate tankitõrjeraketikomplekside

Javelin hankimisele mõlemale jalaväebrigaadile. Tankitõrjesüsteemi Javelin efektiivne laskekaugus

on üle 4 km.

Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi juurde luuakse täiendav suurtükipataljon, mis saab oma kasutusse 122

mm relvasüsteemi (laskekaugus 15 km, erilaskemoonaga 22 km) ja vajalikud toetusmasinad.

Keskpolügooni pikkus põhjast lõunasse on 17 km, laius idast läände on põhjaosas 8 km, keskel 3 km

ja lõunaosas 7 km. Harjutusväli meenutab oma kujult liivakella. Arvestades neid parameetreid on

suuremahuline liikumine harjutusväljal võimalik ainult põhja-lõuna suunas.

Põhiline taktikaline ja lasketegevus on keskpolügoonil paigutatud kolme kompanii liikumiskoridori.

Kasutades üheaegselt kolme liikumiskoridori on võimalik läbi viia pataljoni lahinglaskmine erinevates

lahinguliikides. Liikumiskoridorid on kuni 1 km laiad ja kogupikkusega ca 16 km. Nendes koridorides

tagatakse liikumisvõimalus ülesandeid täitvatele üksustele ja nende tehnikale. Samuti on lubatud

relvastuse- ja tehnika katsetamine ja kasutamine. Muu taktikaline tegevus võib toimuda

keskpolügoonil kõikjal, kus ei minda vastuollu muude kehtestatud piirangutega.

Liikumiskoridorides kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks, tagades vajalikud

tingimused lahinglaskmiste läbiviimiseks. Maastikule lisatakse erinevaid objekte, et tekiks tüüpiline

Eesti maastikupilt (sillad, truubid, elektriliinikoridorid, põllud, heinamaad, asulad jne).

Arendusprogrammi koostamisel arvestati maksimaalselt kehtiva detailplaneeringuga, kuid tulenevalt

muutunud olukorrast ja väljaõppevajadustest, ei ole detailplaneering enam aja- ja asjakohane.

Muutunud vajaduste kavandamiseks algatas Vabariigi Valitsus 21.07.2016 korraldusega nr

255 riigi eriplaneeringu „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“. Riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub varem

kehtestatud detailplaneeringu kehtivus.

Keskpolügooniga seotud arendused

Keskpolügooni kuju seab olulisi piiranguid suurematele harjutustele ja kasutatavale tehnikale.

Selleks, et võimaldada keskpolügoonil tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmisi,

võetakse kasutusele keskpolügoonist väljapoole jäävad maa-alad. Tegemist on lahingutehnika

kasutamisega kaasnevate ohualadega, mis küll õppuste ajal on ohutuse tagamiseks kõrvalistele

isikutele suletud, kuid kus tõenäosus metsa kahjustamine väljaõppe tulemusel, on väikese

tõenäosusega. Võimaldamaks luua vajalikud tingimused pataljoni tasemel lahingharjutuste

korraldamiseks, andis Vabariigi Valitsus 27.08.2015 korraldusega nr 352 „Kaitseväe

keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa

andmine“ loa väljaõppe korraldamiseks kasutades selleks keskpolügooni ümber olevaid riigimaid.

Alade eesmärgipäraseks kasutusele võtmiseks peab Kaitseministeerium läbirääkimisi riigimaade

vahele jäävate eramaa omanikega, kellega soovitakse jõuda kokkuleppele maa võõrandamise või

kasutusõiguse teemal.

Soomusmanöövervõime arendamiseks, tankitõrje tugevdamiseks ja kiirreageerivate jalaväe-

brigaadide loomise toetamiseks asutas Vabariigi Valitsus 09.07.2015 korraldusega nr 282

Soodla harjutusvälja.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

13 / 41

Reaalsed alternatiivsed võimalused

Lähtudes Euroopa Komisjoni juhendmaterjalist14 tuleb Natura ala terviklikkusele ebasoodsa mõju

ilmnemisel analüüsida kõiki teostatavaid alternatiive, mis vastavad kava eesmärkidele, eelkõige

nende suhtelist tulemuslikkust seoses ala kaitse-eesmärkide, ala terviklikkuse ja Natura 2000

võrgustiku üldise sidususe toetamisega, samuti nende proportsionaalsust maksumuse mõttes.

Alternatiivid võivad hõlmata alternatiivseid asukohti või marsruute, teistsugust mastaapi või

arengukava või alternatiivprotsesse.

Kavandatavale tegevusele asukohaalternatiive ei ole, sest REP-i detailse lahenduse koostamise

eesmärk on riigikaitseliste huvide määramine KVKP-l. Kaitseväe keskpolügoonile sobiva asukoha

leidmine toimus aastatel 1996-1997 (vt eespool). Kaasaegseks riigikaitseliseks väljaõppeks vajalike

tingimuste väljaarendamine (vt eespool) on ainuvõimalik olemasoleval keskpolügoonil ning vastavad

põhjendused on esitatud varasemates strateegilistes dokumentides (arendusprogramm,

maakonnaplaneering). Arvestades väljaõppeks vajalike tingimuste ja nõuetega ei ole uue

alternatiivse asukoha leidmine Kaitseväe keskpolügoonile Eesti Vabariigi territooriumil reaalne. REP-i

detailse lahenduse planeeringu koostamise eesmärk on varasemalt kinnitatud asukohale

ehitusõiguse ja selle elluviimiseks vajaliku taristu kavandamine.

Planeeringulahenduse alternatiivid

KSH läbiviimise käigus on põhialternatiivina käsitletud KVKP kehtiva arendusprogrammi kohast

lahendust, mida KVKP REP käsitleb kui ühte võimalikku lahenduse varianti, et oleks võimalik

kavandatavat olukorda illustreerida. Objekti iseärasuse tõttu on REP-i koostamise käigus keeruline

ennustada kõiki väljaõppetegevuseks vajalikke lahendusi, sest need võivad muutuda (sõltuvalt

väljaõppe vajadustest), mistõttu ei pruugi KVKP kehtivas arendusprogrammis kavandatu täpselt

sellisena realiseeruda. Seepärast ei ole ka REP-i põhijoonisel kavandatavate objektide asukohti paika

pandud (va sihtmärgialad) ning REP-ist lähtuvalt võib neid rajada etteantud tingimustel kogu KVKP

alal. Täpne lahendus selgub projekteerimise ja objektide rajamise käigus. REP-iga määratakse alale

ehitusõigus tervikuna ning tingimused vajalike objektide projekteerimiseks ja rajamiseks. Sellest

lähtuvalt on ka KSH aruandes püütud võimaluse korral mõju hinnanguid ja vastavaid

leevendusmeetmeid üldistada.

Planeeringu koostamise käigus ei käsitletud alternatiivseid arengustsenaariume, vaid võeti aluseks

arendaja visioon koostatud arendusprogrammi näol, mis tugineb praegu teada oleval

väljaõppevajadusel. Väljatöötatud KVKP arendusprogrammi kohane lahendus (sihtmärgialade, laske-

ja õppeväljade, teede ning muu taristu paigutus) arvestab KVKP-l kasutatavate relvade ohualadega.

Samuti ei võimaldanud planeeringuala asukoht kindlaksmääratud territooriumil ning osaliselt

paiknemine maastikukaitsealadel ja Natura aladel välja töötada oluliselt erinevaid

planeeringulahenduse variante. Keskkonnamõju seisukohast on väljatöötatud planeeringulahendus

suhteliselt otstarbekas. Koos leevendusmeetmete rakendamisega (vt KSH aruande ptk 11) võib

eeldada, et objekti eripära arvestades on kavandatav tegevus suhteliselt väikeste

keskkonnamõjudega. Muid (alam)alternatiive ei käsitletud ka seetõttu, et arendusprogrammi kohane

lahendus andis konkreetsetes tingimustes keskkonnakaitseliselt vastuvõetava tulemuse.

0-alternatiiv on praegune maakasutus ja olemasolev olukord. 0-alternatiivi korral jäävad KVKP alal

kehtima varem kehtestatud detailplaneeringud (KVKP DP ja osaline KVKP DP – vt eespool), mis aga

ei vasta enam kaasaegse riigikaitselise väljaõppe vajadusele ja oleks vastuolus riigikaitse huvidega.

See ei ole vastavuses ka arendaja eesmärkidega. Seetõttu tuleb 0-alternatiivi, st olukorda, kus REP-i

ei kehtestata, lugeda ebareaalseks.

Vabariigi Valitsuse poolt 29.06.2017 heaks kiidetud riigikaitse arengukavas 2017–2026 on sõjalise

kaitse arendamiseks arengukava elluviimise ajal ette nähtud tegevusi, et suurendada sõjaaja

14 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted;

https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/ET_art_6_guide_jun_2019.pdf

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

14 / 41

struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus, tõsta ajateenistuse läbinud isikute osakaalu, suurendada

soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset.

Eesmärkide saavutamist toetab riigi eelarvestrateegia 2018-2021, mis julgeoleku ja riigikaitse

arendamisel näeb ette NATO liitlaste jaoks olulise ja Eesti jaoks vajalike sõjalise kaitse võimete

arendamist. Eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas kriitilise tähtsusega piisava suurusega

harjutusalade olemasolu.

Tõenäoline areng juhul, kui REP-i ellu ei viida

Kui kehtestatud REP-iga kavandatavat tegevust ellu ei viida, siis jäävad riigikaitse tegevused ellu

viimata, mistõttu tekib oht Eesti riigi julgeolekule.

Teoreetiliselt on võimalik, et REP-iga kavandatud tegevust ei hakata ellu viima, kuid see ei ole

tõenäoline, sest arendajal on vajadus KVKP-d arendada. Arvestades arendaja eesmärke, vajadusi ja

kavandatavaid ressursse, toimub KVKP arendamine katkematult ning tõenäoliselt alustatakse REP-

iga kavandatu elluviimist koheselt pärast REP-i kehtestamist. Eeldatavalt ei ole tõenäoline, et osa

kavandatud tegevustest võib arendamata või pooleli jääda, sest riigikaitse vajadused on selgelt

määratletud ning väljaõpperajatised ja nende kasutamine on omavahel tihedalt seotud. Positiivne on

ka see, et arendajal on olemas selge visioon ja välja töötatud KVKP arendusprogramm, mis on

aluseks ja toeks REP-iga kavandatu elluviimisel.

Mõjude osas looduskeskkonnale, eelkõige KVKP territooriumil kasvavale metsale, rohevõrgustiku

tugialale ja KVKP-ga külgnevatele kaitsealadele, oleks tulemus eeldatavalt positiivne, kui

planeeringuala looduskooslused jääksid vähemalt praegusesse seisukorda ning raadatava ja/või

kuivendatava ala suurenemist ei toimuks. Kui aga tegevus jääb mingitel põhjustel pooleli, kuid

kavandatava tegevuse asukohas on raadamiste ja/või kuivendamise tulemusel muudatused juba

toimunud, siis on pigem tegemist negatiivse mõjuga, sest need muutused on toimunud asjatult.

2.2. Üldiste (avalike) huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused

Kaitseväe keskpolügooni väljaarendamine vastavalt koostatavale riigi eriplaneeringule on

hädavajalik seoses riigi ja ühiskonna jaoks esmatähtsate poliitiliste põhimõtetega. Ülevaade nendest

põhjendustest ja dokumentidest on toodud järgnevates alapeatükkides.

2.2.1. Kaitseväe keskpolügooni arendamise seos riiklike strateegiate ja arengukavadega

Riigi julgeolekupoliitika ja riigikaitse arendamise kajastamine riigi ja ühiskonna jaoks olulistes

riiklikes strateegiates ja arengukavades viitab otseselt riigi julgeoleku tagamise olulisusele. Kaitseväe

keskpolügoon on seejuures sõjalise väljaõppe peamine keskus Eestis ja liitlasvägedega koostöö

harjutamise koht (vt ptk 2.1). Alljärgnevalt on käsitletud vastavaid asjakohaseid strateegiaid ja

arengukavasid.

Eesti julgeolekupoliitika alused (vastu võetud Riigikogu 31.05.2017 otsusega15)

Eesti sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral neid tõkestada või tõrjuda.

Selleks võtab Eesti kaitse- ja heidutushoiaku, mis peab olema usutav ja tugineb iseseisvalt

väljaarendatavatele sõjalistele võimetele ja kollektiivkaitsele.

Otsused selle kohta, mis sõjalisi võimeid Eesti arendab, langetatakse kaugele vaatava plaanimise

käigus, lähtudes sõjalisest vajadusest ja reaalsetest ressurssidest. Eesmärk on arendada välja täies

mahus sõjalised võimed, st mehitatud, väljaõpetatud, varustatud, relvastatud ja varudega

kindlustatud üksused ja võimekogumid.

15 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/306062017002

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

15 / 41

Sõjaline kaitse ehitatakse üles territoriaalkaitse põhimõttel. Selleks arendab Eesti nii manööverüksusi

kui ka maakaitseüksusi, mis on kriisi korral suutelised osutama vastast pärssivat vastupanu.

Väljaõppe tõhustamiseks arendatakse tänapäevastele vajadustele vastavaid harjutusalasid maal,

õhus, merel ja küberruumis.

Selleks et Balti piirkonnas oleks usutav heidutus ja kindel kaitse, peavad alliansil piirkonnas,

sealhulgas Eestis, olema lahinguvõimelised üksused ja suutlikkus vägesid kaitsetegevuseks vajaduse

korral juurde tuua. Liitlaste sõjaline kohalolek peab olema püsiv ja hõlmama mitut liitlasriiki ning

väed peavad olema suutelised tegutsema koos Eesti üksustega. Kõikide liitlaste julgeoleku

kindlustamiseks osaleb Eesti kollektiivkaitse- ja muudes väljaspool riiki toimuvates sõjalistes

operatsioonides. Liitlasvägede juurdesiirmise16 eelduseks on liitlaste kiirvalmiduses üksused, plaanid

nende üksuste siirmiseks, tõhus eelhoiatus ja kiire otsustusprotsess ning vastuvõtva riigi suutlikus

osutada vajalikku toetust. Liitlasvägede vastuvõtmiseks tagab Eesti koos liitlastega vägede

vastuvõtmiseks vajaliku ja nõuetekohase taristu ning kindlustab liitlastele vastuvõtva riigi toetuse ja

väljaõppealad.

Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ja Euroopa

Liidus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Eesti käsitab iseenda ja liitlast

julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutava tegurid mõjutavad Eestit ja vastupidi. Eesti

panustab NATOsse ja Euroopa Liitu, pidades silmas vajadust suurendada liikmesriikide solidaarsust,

seista vastu julgeolekuohtudele eri piirkondades ja parandada liikmesriikide kaitsevõimet.

NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Eesti julgeolekut

tugevdab kuulumine Euroopa Liidu poliitilisse, õiguslikku ja majanduslikku ühisruumi, mis põhineb

liikmesriikide usaldusel, koostööl ja ühistel väärtustel.

Riigikaitse arengukava 2017-2026 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29.06.2017

korraldusega nr 19317)

Riigikaitse arengukava 2017–2026 on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, mille eesmärk

on lähtudes olemasolevatest ohustsenaariumitest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning

riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused.

Riigikaitse arengukava koostamisel juhinduti järgmistest põhimõtetest

• loodavad võimed on vajalikud tulenevalt ohustsenaariumitest, sh mittesõjalistest ja

sõjalistest julgeolekuohtudest;

• luuakse jõukohased ja reaalselt kasutatavad võimed;

• loodavad võimed peavad tagama usutava heidutuse sõjalise agressori vastu;

• olemasolevaid ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja võimete ülalpidamine peab olema

jätkusuutlik.

Sõjalise kaitse arendamiseks nähakse arengukava elluviimise ajal ette tegevusi, et suurendada

sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus, tõsta ajateenistuse läbinud isikuteosakaalu,

suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja kaks brigaadi ja tugevdada

maakaitset.

Sõjalise kaitse puhul arvestatakse järgmistel aastatel kaitsekuludeks iga aasta vähemalt 2% SKPst.

See vastab NATO soovituslikule kaitsekulude tasemele. Planeeritava kaitsekulude osakaalu aluseks

on Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadine majandusprognoos. Sõjalise kaitse vallas on üks

olulisi tegevusi relvastuse moderniseerimine ja üksuste komplekteerimine. Peale sõjalise kaitse 2%

SKPst kulude nähakse ette lisakulusid liitlaste kohaloleku paremaks tagamiseks ja NATO nähtava

16 Siirmine – jõudude ümberpaigutamine soovitud operatsioonialadele;

http://termin.eki.ee/militerm/concept.php?id=5936&term=siirmine 17 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304072017004

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

16 / 41

heidutuse toetamiseks. Oluliseks tegevuseks on liitlastega seotud taristu arendamine. Arengukava

perioodil luuakse ja viiakse ellu täiendav riigikaitseinvesteeringute programm.

Riigikaitse arengukavas 2013–2022 tulemused: muuhulgas Kaitseväe tankitõrjevõime on paranenud

Javelini tankitõrjesüsteemi kasutuselevõtmisega ning samuti on alustatud jalaväe lahingumasinate

CV90 kasutuselevõtuga.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse

30.05.2019 korraldusega nr 13018)

Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks ja valitsusliidu aluspõhimõtteks toetada laiapindset

riigikaitset, iseseisvat kaitsevõime arendamist, NATO kollektiivkaitse tugevdamist ja

küberturvalisuse edendamist koostöös liitlastega. Eesmärgi täitmiseks on kaitseministri ülesanne

kaasates keskkonna- ja riigihalduse ministreid viia valitsusele otsustamiseks hiljemalt 2020 aasta

jaanuaris analüüs ja ettepanekud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu kehtestamiseks.

Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirjaga nr 78)

Maakonnaplaneeringuga on kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni asukohavalik ning põhjendatud

väljaõppe korraldamist olemasoleval alal. Maakonnaplaneering on aluseks KVKP REP-i detailse

lahenduse koostamisele eesmärgiga määrata keskpolügoonil ehitusõigus ja kavandada selle

realiseerimiseks vajalik taristu.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering (algatatud Vabariigi Valitsuse 21.07.2016

korraldusega nr 255)

Planeeringu eesmärk on määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste

ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on

vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks Harju maakonnaplaneeringuga

2030+ kinnitatud asukohas. Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi järgi peab keskpolügoon

võimaldama mehhaniseeritud pataljoni tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet.

2.2.2. Riigikaitse ja avaliku julgeoleku olulisus riigi ja rahvusvahelisel tasandil

Üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate (ülekaalukate) põhjustena peetakse silmas olukordi, kus

ettenähtud kavad või projektid osutuvad asendamatuteks kodanike elu põhiväärtuste (sh julgeoleku)

kaitsele suunatud meetmete või poliitika raames ning riigi ja ühiskonna jaoks eriti oluliste

strateegiate raames.

Eelmisest peatükist (ptk 2.2.1) tulenevalt tuleb riigikaitse ja avaliku julgeoleku arendamise vajadust

Eesti Vabariigis ja ka rahvusvahelises maastaabis lugeda riigi ja üldiste huvide seisukohast väga

(ülekaalukalt) oluliseks, sest seda on kajastatud erinevates Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poolt

vastu võetud asjakohastes dokumentides, samuti rahvusvahelistes kokkulepetes (nt NATO).

Tegemist on riigi pikaajaliste huvidega, sest need kajastuvad riiklikes strateegilistes dokumentides

(ptk 2.2.1), ning Kaitseväe keskpolügooni arendamisel lähtutakse nendest dokumentidest.

Kaitseväe keskpolügooni arendamise vajaduse seisukohast puuduvad tegevusel alternatiivsed

lahendused (vt ptk 2.1). Kaitseväe keskpolügooni REP-i koostamise ning KSH käigus läbi viidud

Natura asjakohase hindamise käigus on piirkonna Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkide

tagamiseks välja töötatud rida leevendavaid meetmeid (vt Lisa 1), kuid riigikaitse arendamise

vajadustest lähtuvalt nendest ei piisa ning täiendavalt on vajalik ka hüvitusmeetmete rakendamine

teatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

18 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/331052019006?leiaKehtiv

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

17 / 41

3. Hüvitusmeetmed

Hüvitusmeetmed kujutavad endast projektile või kavale eriomaseid meetmeid, mis täiendavad

tavalist loodusdirektiivi rakendamise käigus toimuvat tegevust. Nende eesmärk on korvata projekti

negatiivne mõju ning hüvitada see täpses vastavuses asjaomasele elupaigale või liigile põhjustatava

mõjuga. Hüvitusmeetmed on viimane abinõu. Neid kasutatakse ainult siis, kui muude direktiivis

sätestatud kaitsemeetmetega tulemust ei saavutata ning vaatamata sellele on vastu võetud otsus

kaaluda Natura 2000 alale negatiivset mõju avaldavat kava või projekti.

Kuna Kaitseväe keskpolügooni arendamise ja kasutamise negatiivseid mõjusid ei ole võimalik

leevendada osadele Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele (mürahäiringud ja

elupaikade kvaliteedi vähenemine), siis tuleb rakendada hüvitusmeetmete paketti. Negatiivseid

mõjusid ei ole võimalik leevendada järgmiste kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide osas:

- metsis (Põhja Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärk);

- kaljukotkas (Ohepalu linnuala kaitse-eesmärk);

- must-toonekurg (Ohepalu linnuala kaitse-eesmärk).

Hüvitusmeetmetena on vajalik rakendada elupaikade kaitse parandamist piirnevatel linnualadel ja

lähipiirkonnas (metsis) ning mujal Eestis (kaljukotkas), lisaks must-toonekurele sobivate

vooluveekogude looduslikkuse suurendamist või taastamist. Hüvitusmeetmete väljatöötamisel on

arvestatud, et need peavad olema võrdelised elupaikade kaoga või nende kvaliteedi vähenemisega.

3.1. Eesmärgid ja sihtväärtused vastavalt alade kaitse-eesmärkidele

3.1.1. Hüvitusmeetmeid vajavate liikide arvukus KVKP mõjualas

Hüvitusmeetmeid vajavate käsitletud liikide arvukused keskpolügoonil ja sellega piirnevatel

mõjutatud aladel on järgmised:

- metsis – 11 mängualal kokku 37–39 kukke, millest kaheksa metsisemängu (23–24 kukke)

Natura linnualadel; see moodustab 2–3% metsise kogu Eesti populatsiooni arvukusest (1300–

1600 kukke);

- kaljukotkas – 2 paari (mõlemad linnualadel, pesad 0,1, 0,7, 1,1, 1,2 ja 1,2 km kaugusel

keskpolügooni piirist);

- must-toonekurg – 0 paari (asub linnualal; kaks pesa, mõlemad 0,7 km kaugusel keskpolügooni

piirist; elupaik on hetkel asustamata).

KVKP kasutamine mõjutab kaheksat Natura linnualadel asuvat metsisemängu ja nendega piirnevate

elupaikade kasutamist:

- Põhja-Kõrvemaa linnualal Jussi 1, 2 ja 3 ning Suru ja Kolgu mängud;

- Ohepalu linnualal Litsemäe 1 ja 2 ning Mädajärve mängud19.

Neist olid viimase seireloenduse ajal (peamiselt 2018.a) asustamata Jussi 2 ja Mädajärve mängud,

teistes mängudes loeti 2–8 kukke. Lisaks asub KVKP mõjualas väljaspool Natura linnualasid kolm

metsisemängu: Valgejõe, Pikassaare ja Rohussaare II. Tõenäoliselt on KVKP mõjualas veel üksikuid

teadmata metsise mängukohti ehk kirjeldatud mõjud avalduvad suuremale populatsioonile.

19 Kuna metsis ei ole Ohepalu linnualal kaitse-eesmärgiks, siis ei ole otseselt tegemist linnuala kaitse-eesmärgi

mõjutamisega, vaid mõjuga piirkonna metsisepopulatsioonile, nagu ka väljaspool linnualasid olevate mängude

puhul.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

18 / 41

Must-toonekure elupaikade seisundi säilimine tuleb tagada, et võimaldada liigi arvukuse taastumisel

elupaiga taasasustamine.

Hüvitusmeetmetega seotud liikide arvukuse algseis on fikseeritud järgnevas tabelis (Tabel 2), kus

on näidatud liikide arvukused viimase riikliku seireloenduse alusel.

Tabel 2. Hüvitusmeetmetega seotud liikide arvukuse algseis

Liik Mängude (metsis) ja pesapaikade

nimetused

Arvukus Andmete

aasta

Metsis Suru, Jussi 1-3, Kolgu, Rohussaare, Litsemäe

1-2, Mädajärve, Pikassaare, Valgejõe

37-39

kukke

2018

Kaljukotkas Ohepalu, Augjärve 2 paari 2019

Must-toonekurg Ohepalu 0 paari 2019

Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele leevendus- või hüvitusmeetmeid otseselt välja ei

pakuta – need liigid on peamiselt seotud linnualade sees asuvate sobivate elupaikadega, kuigi teatud

juhtudel avalduvad vähemal määral mürahäiringud ka nendele liikidele (vt Lisa 2). Leevendus- ja

hüvitusmeetmed avaldavad positiivset mõju ka teistele linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele.

3.1.2. Mõjuala ulatus

Natura linnualadele ja nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele avaldavad mõju nii keskpolügoonil

toimuvad raadamistest tingitud maastiku muutused kui ka polügooni alast kaugemale kanduv ja

häiringuid põhjustav müra. Militaarmüra puhul võib oluliste negatiivsete mõjude tsoon ulatuda kuni

3 km kaugusele linnualade sisse.

Polügooni alale jäävate metsise elupaikade raadamine ja elupaikade kvaliteedi langus polügooni

kasutuse tõttu avaldab mõju osaliselt linnualale jäävatele metsise elupaikadele, samuti avalduvad

mõjud metsise populatsioonile tervikuna, mis mõjutab liigi seisundit Põhja-Kõrvemaa linnualal.

Seega on metsisele avalduvate mõjude osas mõjualaks Põhja-Kõrvemaa linnuala ja sealsed metsise

elupaigad tervikuna.

Kaljukotka puhul jäävad kõik nii Põhja-Kõrvemaa kui ka Ohepalu linnualale jäävad liigi pesapaigad

ja toitumisalad 3 km raadiuses keskpolügooni piirist oluliste negatiivsete mõjude tsooni. Kaljukotka

puhul võib oluliste mõjude tsooni piiritleda 3 km kaugusega keskpolügooni välispiirist.

Must-toonekurg küll hetkel Ohepalu loodusalal ei pesitse, kuid liigi potentsiaalsetele elualadele

avalduvad olulised häiringud samuti 3 km raadiuses keskpolügooni välispiirist. Lisaks mürale on

potentsiaalseks mõjuks maastiku muutus ja intensiivne inimtegevus keskpolügooni alal, mis muudab

keskpolügoonil asuvad veekogud must-toonekurele toitumispaigana vähesobivaks.

3.2. Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus ja ettepanekud selle parandamiseks

Konkreetse ala tähtsus võrgustiku sidususele sõltub ala kaitse-eesmärkidest, alal esinevate

elupaikade ja liikide hulgast ja staatusest ning ala rollist liikide levilale ning asjaomaste liikide

elupaikadele vastava geograafilise jaotumise tagamisel. Eeldatakse algse Natura alade võrgustiku

sidusust. KVKP-l kavandatavad tegevused, mida on võimalik leevendada (leevendavad meetmed vt

Lisa 1), ei halvenda Natura võrgustiku üldist sidusust. Kuna kõikide kaitse-eesmärgiks olevate liikide

puhul leevendusmeetmetest ei piisa, on tegemist erandiga ning rakendatakse sidususe

parandamiseks hüvitusmeetmeid nii, et Natura võrgustiku sidusus saaks täielikult taastatud. Sellest

lähtuvalt analüüsiti hüvitusmeetmete väljatöötamise käigus Natura alade võrgustiku sidusust ja

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

19 / 41

võimalusi selle parandamiseks, eelkõige sõltuvalt kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest, mille jaoks

hüvitusmeetmeid on vaja rakendada.

Kaitseväe keskpolügoon asub kahe suure Natura ala – Põhja-Kõrvemaa linnuala ja Ohepalu linnuala

– vahel. Keskpolügoonil kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud (elupaikade kadu, müra)

toovad endaga kaasa Natura 2000 võrgustiku sidususe vähenemise nende linnualade vahel. Alade

kaitse alla võtmine Natura 2000 võrgustiku sidususe parandamiseks seisneb antud juhul nende alade

(maastikuelementide) säilitamises ja vajaduse korral arendamises (elupaiga ja toitumisalade

tingimuste parandamises), mis on suure tähtsusega hüvitusmeetmeid vajavate liikide jaoks.

Keskpolügooni ümbruses olevate (vajadusel ka kaugemate) ja kaitstavatele liikidele sobivate

täiendavate alade kaasamine linnualade koosseisu ning elupaikade kvaliteedi parandamine aitab

võrgustiku sidusust parandada. Käesolevas kavas määratud kompensatsioonialad on kavandatava

tegevuse poolt kahjustatud alal (KVKP-la ja selle ümbruses) esinevatele lindudele kindlalt

kättesaadavad.

Kuna kaljukotka suhtes ei ole võimalik rakendada hüvitusmeetmeid lokaalselt, siis rakendatakse

hüvitusmeetmeid liigi kaitsmata elupaikade kaitse alla võtmise näol Eesti teistes osades. Nimetatud

tegevus parandab samuti Natura võrgustikku Eesti tasandil ja ka laiemalt biogeograafilise regiooni

tasandil.

Natura võrgustiku sidususe tagamise meetmete väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Komisjoni

asjakohases juhendis20 toodud põhimõtetega, mille järgi Natura 2000 üldise sidususe tagamiseks

peaksid projekti jaoks välja pakutavad hüvitusmeetmed: a) olema suunatud negatiivselt

mõjutatavatele elupaigatüüpidele ja liikidele ning olema võrdelised kahjustuste suurusega; b)

puudutama sama biogeograafilist regiooni samas liikmesriigis; ja c) täitma esialgse ala väljavalimise

tinginud funktsioonidega samaväärseid funktsioone. Esialgse ala ja hüvitusmeetmete rakendamise

koha vaheline kaugus ei ole seega takistuseks, kui see ei kahjusta vajalike funktsioonide täitmist ega

tegureid, mis algselt tingisid ala väljavalimise.

Kavandatud hüvitusmeetmed üldise sidususe parandamiseks

Alljärgnevalt on loetletud konkreetsed hüvitusmeetmed, mis aitavad parandada Natura 2000

võrgustiku üldist sidusust seoses KVKP REP-iga kavandatava tegevuse elluviimisega (vt meetmete

sisu täpsemalt ptk 3.3 kuni 3.6):

• Rohusaare II metsise püsielupaiga koos selle ja kaitseala vahele jäävate mosaiiksete

sooelupaikadega liitmine Põhja-Kõrvemaa linnualaga;

• projekteeritava Tuksmani püsielupaiga liitmine Ohepalu linnualaga sihtkaitsevööndina;

• Valgejõe metsisemängu võtmine püsielupaigana kaitse alla ja selle liitmine Natura

võrgustikuga;

• Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaikade ja Maapaju LKA kaasamine Natura

linnualade võrgustikku;

• Anija-69 must-toonekure püsielupaiga ja Niinsoni LKA hõlmamine Natura linnualade

koosseisu;

• Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaikades soometsade veerežiimi

taastamine;

• Maapaju raba tervikliku kaitse tagamine (osa soost ja metsise elupaigast on praegu

väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala);

• must-toonekurele sobivate toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine;

20 Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“;

https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/Provisions_Art_6_nov_2018_et.

pdf

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

20 / 41

• Lääne-Virumaale Peedla (Peetla) soole kaljukotka kaitseks linnuala moodustamine;

• Valgamaale Holdre lagesoole kaljukotka kaitseks linnuala moodustamine.

Kõik kavandatavad linnualade laiendused, täiendavate alade kaitse alla võtmine (linnualadena) ning

elupaikade kvaliteedi parandamine aitavad parandada Natura 2000 võrgustiku alade sidusust.

3.3. Metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamine

Metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamiseks keskpolügooni mõjupiirkonnas on vajalik

Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade laiendamine ning tsoneeringute muutmine, et

nimetatud liikide primaarsed elupaigad oleksid kaitstavate alade koosseisus ja tsoneeritud tervikuna

sihtkaitsevööndisse. Täiendavate alade kaitse samas (keskpolügooni) piirkonnas hüvitab elupaikade

kadumist raadamisalade tõttu, elupaikade kvaliteedi vähenemist mürahäiringute tõttu ja

elupaigaterviku killustumise mõju.

KVKP maa-alal toimub metsise ja kaljukotka pesitsus- ja toitumiselupaikade kadumine ligikaudu

2700 ha ulatuses, mis tuleb lähipiirkonnas asendada. Selleks sobib ühe efektiivse meetmetena

piirnevate Natura linnualade laiendamine 555 ha ulatuses, samuti kaitstavate alade tsoneeringute

muutmine (sihtkaitsevööndite laiendamine). Lisaks tuleb piirkonnas olemasolevate kaitstavate alade

baasil parandada metsise kaitset Natura võrgustiku koosseisus (vt ptk 3.4).

Rakendatavad hüvitusmeetmed seoses Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualadega:

1. Liita Põhja-Kõrvemaa linnualaga Rohussaare II metsise püsielupaik koos selle ja linnuala vahele

jäävate mosaiiksete sooelupaikadega (vt Joonis 1). See ala asub väljaspool keskpolügooni maa-

ala. Need alad on olulised metsise ja kaljukotka elupaigad, lisaks on see liitmine vajalik metsise

elupaikade ja Natura alade sidususe tagamiseks Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade vahel.

Linnuala laienduse pindala on 466 ha, millest eramaid on 10 ha. Olemasoleva Rohussaare II

metsise püsielupaiga pindala on 139 ha, millest eramaid on 11 ha. Loodusala laienduse koos

püsielupaiga liitmisega saab kavandada ka ilma eramaid kaasamata, sest eramaade pindala on

väike ega mõjuta oluliselt soovitud tulemust.

2. Liita Ohepalu linnualaga projekteeritav Tuksmani metsise püsielupaik sihtkaitsevööndina (vt

Joonis 2).

Projekteeritava Tuksmani metsise püsielupaiga pindala on 89 ha ning see asub tervikuna riigimaal

ja väljaspool keskpolügooni ala.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

21 / 41

Joonis 1. Põhja-Kõrvemaa linnuala (tähistatud sinise viirutusega) laiendamine: linnualaga

liita mosaiikne soode ja soometsadega ala (tähistatud rohelise joonega) ja Rohussaare II

metsise püsielupaik (tähistatud kollase viirutusega)

Joonis 2. Projekteeritav Tuksmani metsise püsielupaik (tähistatud rohelise joonega), mis

tuleks liita sihtkaitsevööndina Ohepalu linnualaga (tähistatud sinise viirutusega)

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

22 / 41

Väljaspool linnualasid on KVKP mõjupiirkonnas metsise elupaikade kaitseks vajalik:

- võtta kaitse alla Valgejõe metsisemäng, kus 2018. aastal loeti 7–8 kukke (vt Joonis 3). Ala

pindala on 729 ha, millest eramaid on 17 ha piiranguvööndis. Tegemist on Eesti mastaabis

väga suure mängukohaga, mis ei ole hetkel kaitse all ja kus elupaikade seisundi säilimine ei

ole tagatud. Valgejõe metsisemäng asub keskpolügooni põhjapiiril ja vastuolu riigikaitseliste

huvidega ei tohiks olla. Ala liita Natura võrgustikuga.

Joonis 3. Valgejõe metsise püsielupaiga moodustamine. Skeemil on esitatud võimalik

tsoneering: sihtkaitsevöönd on tähistatud punase ja piiranguvöönd rohelise joonega.

KVKP põhjapiir on tähistatud kollase joonega

3.4. Metsise ja must-toonekure kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus

Kõrvemaa metsise elupaiga tuumikalal tuleb kaasata Natura alade võrgustikku Kõrve, Vikipalu,

Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaigad (lisaks Maapaju looduskaitseala). Need püsielupaigad asuvad

Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa linnuala vahel (vt Joonis 4). Seal on kokku vähemalt 6–7

metsisemängu, millest enamik on esinduslikud mängud. Need mängud asuvad Kõrvemaa metsise

tuumalal, mis on Eestis üks kahest metsise tuumikasurkonnast, kus on oluline tõsta elupaikade

kvaliteeti ja tagada elupaikade sidusus. Lisaks tuleb Natura linnualade koosseisu hõlmata Anija-69

must-toonekure püsielupaik ja Niinsoni looduskaitseala, mis moodustavad metsise püsielupaikadega

ühe maastikulise terviku.

Nendes püsielupaikades tuleb metsise elupaigad tsoneerida sihtkaitsevööndisse ja taastada

soometsades veerežiim. Nimetatud püsielupaikade kogupindala on 1960 ha. Lisaks tuleb tagada

Maapaju raba terviklik kaitse, sest osa soost ja metsise elupaigast on väljaspool püsielupaikasid ja

Maapaju looduskaitseala (liidetava uue ala pindala oleks 368 ha, mis asub ainult riigimaal).

Metsisele primaarsete elupaikade kadumine raadamise tõttu toimub keskpolügooni maa-alal kuni

2700 ha ulatuses ja täiendavalt kaitse alla soovitatud metsise elupaikade pindala on kokku 1680 ha

(Rohussaare, Tuksmani ja Maapaju laiendused, Valgejõe metsise püsielupaik). Puuduvat erinevust

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

23 / 41

tasandavad täiendavalt pakutud leevendavad meetmed (vt Lisa 121), piirnevate kaitstavate alade

tsoneeringute muutmine ja olemasolevate metsise püsielupaikade arvamine Natura 2000 alade

võrgustikku koos veerežiimi taastamisega.

Joonis 4. Olemasolevad metsise ja must-toonekure püsielupaigad ning Maapaju ja Niinsoni

looduskaitsealad (tähistatud roheliste joontega), mis tuleb liita Natura linnualadega

(tähistatud sinise viirutusega)

3.5. Must-toonekure toitumisalade looduslikkuse suurendamine ja taastamine

Must-toonekurele vajalikuks hüvitusmeetmeks on Ohepalu linnuala taasasustamise võimaldamine.

Selleks on vajalik sobivate toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine. Sobivate

toitumisalade kvaliteedi langus on Eestis must-toonekurele üks oluline mõjutegur, mida saab

leevendada vooluveekogude looduslikkuse suurendamisega. Must-toonekure jaoks sobivate

vooluveekogude paiknemine keskpolügoonil ja selle ümbruses on näidatud alloleval joonisel (Joonis

5). Vajalik on välja selgitada nende veekogude looduslikkuse suurendamise vajalikkus ja tehnilised

võimalused. Liigile toitumisalaks sobivad veekogud piirkonnas on Valgejõgi, Soodla jõgi, Rekka oja,

Aavoja, Raudoja, Treimani oja, Mustjõgi, Pala oja, Metsaaluse oja, Pikkoja, Leppoja, Nõmmoja,

Niinemurru oja, Kõnnu oja ja Arbavere oja. Need vooluveekogud asuvad kolmel must-toonekure

pesitsusterritooriumil, mis on hetkel kahjuks kõik asustamata. Jõgede ja ojade looduslikkuse

parandamisest saab otsest kasu ka teine Natura kaitse-eesmärgiks olev liik – saarmas.

Vooluveekogude looduslikkuse suurendamise tehnilised võimalused selguvad eraldi uuringu ja

projekteerimise käigus. Vooluveekogude looduslikkust saab suurendada veekogu mitmekesisuse

suurendamisega: kärestike rajamine, suurte kivide ojadesse asetamine, loogete rajamine jms. Must-

toonekurele sobivad vooluveekogud on kruusase, kivise või liivase põhjaga väikeveekogud, kus

veesügavus ei ületa alaliselt 50 cm. Looduslikkuse suurendamise või taastamise mahud selguvad

ojade ülevaatamise ja tööde täpsema planeerimise käigus. Hinnanguliselt on looduslikkuse

suurendamise töid teha umbes 1/4 märgitud ojadest (alloleval joonisel on näidatud kokku 170 km

21 Täiendavad leevendusmeetmed lisatakse ka KVKP KSH aruandesse ja planeeringusse.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

24 / 41

ojasid-jõgesid). Vahetult sihtmärgialadele jäävate ojade looduslikkuse suurendamine ei ole vajalik,

sest seal on oluliselt suurem häiring ja ojade kasutamine toitumisaladena vähetõenäoline.

Joonis 5. Must-toonekure jaoks sobivate vooluveekogude (tähistatud sinise joonega)

paiknemine keskpolügoonil (tähistatud punase joonega) ja selle ümbruses. Natura alade

välispiirid on tähistatud rohelise joonega

3.6. Kaljukotka elupaikade hüvitusmeetmed

Kaljukotka elupaikadele keskpolügoonilt lähtuvate negatiivsete mõjude asendamiseks on

vajalik liigi elupaikade kaitse parandamine mujal Eestis, sest lähipiirkonnas ei ole selleks

võimalusi. Kaljukotka elupaikade kvaliteedi vähenemist KVKP mõjualas on võimalik hüvitada liigi

populatsiooni produktiivsuse suurendamisega Eesti piires. Selleks on vajalik moodustada

sookaitsealad või liigi püsielupaigad kahele väiksele, kuid seni kaitseta soole Lääne-Virumaal ja

Valgamaal. Need on ainsad ebapiisava kaitsega elupaigad Eestis, kus elupaikade (kaljukotka

pesitsussoo) terviklik kaitse ei ole veel tagatud. Need sood asuvad KVKP-st vastavalt 40 ja 140 km

kaugusel. Need kaljukotka pesitsussood asuvad KVKP-st suhteliselt kaugel, sest lähemad pesapaigad

asuvad juba olemasolevatel kaitsealadel, kuid elupaikade kaitse mujal Eestis parandab kaljukotka

populatsiooni produktiivsust ja liigi seisundit.

Rakendatavad hüvitusmeetmed

1. Võtta kaitse alla Lääne-Virumaal asuv Peedla (Peetla) soo (vt Joonis 6), kus on mitu kaljukotka

pesapaika, lisaks metsise, must-toonekure ja kanakulli püsielupaigad. Seal on oluline tagada

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

25 / 41

terviklik kaitse soode ja soometsade kompleksile, mida kaljukotka elupaikade kaitse tagamisel

rõhutab ka liigi kaitse tegevuskava22.

Moodustatav kaitstav ala asuks valdavalt riigimaadel, laiendused ainult riigimaadel.

Olemasolevates metsise ja kaljukotka püsielupaikades on eramaid vastavalt 161 ja 23 ha.

Kaitstava ala kogupindala oleks 1436 ha, millest 525 ha moodustavad olemasolevad püsielupaigad

ja 911 ha uued alad.

Joonis 6. Kaitse alla võetav ala Peetla soos kaljukotka, metsise jt liikide elupaikade

kaitseks

2. Võtta kaitse alla Valgamaal Holdre lagesoo (vt Joonis 7). Tegemist on esindusliku sookooslusega,

kus on kaljukotka pesapaik. Siin asuvad ainult riigimaad, ala pindala on 703 ha.

22 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/300

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

26 / 41

Joonis 7. Kaitse alla võetav ala Holdre lagesoos kaljukotka elupaiga kaitseks

3.7. Hüvitusmeetmete pindalad ja kavandatav kaitserežiim

Pärast leevendusmeetmete rakendamist on hüvitusmeetmeid (uute alade kaitse alla võtmist) vajalik

rakendada kaljukotka kaitseks 2080 ha ja metsise kaitseks 1652 ha ulatuses. Välja pakutud

hüvitusmeetmed ja nendega hõlmatud pindalad vt Tabel 3.

Hüvitusmeetmetena välja pakutud kaitse alla võetavate alade piirid on esialgsed ning neid

täpsustatakse kaitse alla võtmise või kaitse-eeskirja muutmise menetluse käigus.

Metsisele ja kaljukotkale primaarsete elupaikade kadumine raadamise tõttu toimub keskpolügooni

maa-alal kuni 2700 ha ulatuses ning täiendavalt kaitse alla soovitatud metsise elupaikade pindala on

metsisel kokku 1652 ha ja kaljukotkal 2080 ha. Puuduvat erinevust (metsisel 1048 ha, kaljukotkal

620 ha) tasandavad rakendatavad leevendavad meetmed (linnualadel elupaikade veerežiimi

taastamine), piirnevate kaitsealade tsoneeringute muutmine (vajalik on sihtkaitsevööndite

laiendamine) ja olemasolevate metsise püsielupaikade arvamine Natura alade võrgustikku koos

veerežiimi taastamisega.

Tabel 3. Metsise ja kaljukotka hüvitusmeetmed koos alade pindaladega23

Hüvitusmeetme kirjeldus Sihtliik Pindala

(ha)

Rohusaare II püsielupaiga laiendamine (ja liitmine Põhja-

Kõrvemaa linnualaga)

metsis ja

kaljukotkas

466*

Projekteeritav Tuksmani metsise püsielupaik (ja liitmine

Ohepalu linnualaga)

metsis 89

23 Tärniga (*) on märgitud ainult uute alade pindalad, olemasolevate püsielupaikade pindala ei ole arvestatud.

Kõik ülejäänud alad, millel ei ole märgitud tärni (*), on tervikuna uued alad, st ei ole praegu kaitse all.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

27 / 41

Hüvitusmeetme kirjeldus Sihtliik Pindala

(ha)

Maapaju looduskaitseala laiendamine (ja liitmine Natura

linnualade võrgustikuga)

metsis 368*

Valgejõe metsisemängu kaitse alla võtmine (ja liitmine

Natura linnualade võrgustikuga)

metsis 729

Peedla soo võtmine kaitse alla (ja liitmine Natura linnualade

võrgustikuga)

kaljukotkas 911*

Holdre lagesoo võtmine kaitse alla (ja liitmine Natura

linnualade võrgustikuga)

kaljukotkas 703

Uued metsise elupaikade kaitstavad alad kokku 1652

Uued kaljukotka elupaikade kaitstavad alad kokku 2080

Allolevas tabelis (Tabel 4) on kokkuvõtlikult välja toodud hüvitusmeetmete rakendamisega seotud

kaitse all olevate ja kaitse alla võetavate alade olemasolev ja kavandatav kaitserežiim. Täpsem

kirjeldus ja joonised vt ptk 3.2 kuni 3.6.

Tabel 4. Hüvitusmeetmete rakendamisega seotud kaitserežiimi määratlemine

Kaitstavad alad Olemasolev

kaitserežiim24

Kavandatav kaitserežiim

Olemasolevad alad

Rohusaare II metsise

püsielupaik (139,3 ha)

Piiranguvöönd (125,8 ha)

Sihtkaitsevöönd (13,5 ha)

• Sihtkaitsevöönd (139 ha)

• Natura linnuala

Kõrve metsise püsielupaik (407,7 ha)

Piiranguvöönd (361,5 ha)

Sihtkaitsevöönd (46,1 ha)

• Sihtkaitsevöönd (209 ha), piiranguvöönd (197 ha)

• Natura linnuala

Vikipalu metsise püsielupaik

(755,4 ha)

Piiranguvöönd (643,6 ha)

Sihtkaitsevöönd (59 + 52,8

ha)

• Sihtkaitsevöönd (365 ha), piiranguvöönd (387 ha)

• Natura linnuala

Niinsoni metsise püsielupaik (369,2 ha)

Piiranguvöönd (235,1 ha)

Sihtkaitsevöönd (134 ha)

• Sihtkaitsevöönd (230 ha), piiranguvöönd (136 ha)

• Natura linnuala

Pikva metsise püsielupaik

(438,8 ha)

Piiranguvöönd (402,2 ha)

Sihtkaitsevöönd (36,5 ha)

• Sihtkaitsevöönd (107 ha),

piiranguvöönd (436 ha)

• Natura linnuala

Maapaju looduskaitseala

(450,9 ha)

Sihtkaitsevöönd (450,9 ha) • Natura linnuala

Anija-69 must-toonekure

püsielupaik (22,2 ha)

Sihtkaitsevöönd (22,2 ha) • Natura linnuala

Niinsoni looduskaitseala (111,1 ha)

Sihtkaitsevöönd (111,1 ha) • Natura linnuala

24 Keskkonnaregister seisuga 12.08.2020

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

28 / 41

Kaitstavad alad Olemasolev kaitserežiim24

Kavandatav kaitserežiim

Kavandatavad alad

Rohusaare II metsise

püsielupaiga ja Põhja- Kõrvemaa looduskaitseala vahele jääv ala (466 ha)

- • Sihtkaitsevöönd (466 ha)

• Natura linnuala

Projekteeritav Tuksmani

metsise püsielupaik (89 ha)

- • Sihtkaitsevöönd (89 ha)

• Natura linnuala

Valgejõe metsisemäng (729 ha)

- • Sihtkaitsevöönd (413 ha), piiranguvöönd (316 ha)

• Natura linnuala

Maapaju looduskaitseala laiendus (368 ha)

- • Sihtkaitsevöönd (268 ha), piiranguvöönd (100 ha)

• Natura linnuala

Peedla (Peetla) soo kaitse

tõhustamine (1436 ha, millest uued alad moodustavad 911 ha)

Olemasolevad püsielupaigad

(kokku 525 ha) • Sihtkaitsevöönd (1303 ha),

piiranguvöönd (133 ha)

• Natura linnuala

Holdre lagesoo võtmine

kaitse alla (703 ha)

- • Sihtkaitsevöönd (703 ha)

• Natura linnuala

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

29 / 41

4. Seiremeetmed

Hüvitusmeetmete rakendamise seire, tulemuste hindamine ja vajadusel järelmeetmed

Hüvitusmeetmete sihtliikide – metsis, kaljukotkas, must-toonekurg – elupaikades, mis asuvad

hüvitusmeetmete maa-alal, arvukust ja selle muutusi jälgitakse riikliku seire raames. Tulemusi

(liikide arvukusi) hinnatakse 10 aasta pärast ja hüvitusmeetmeid saab pidada piisavaks, kui liikide

arvukused alal on stabiilsed või kasvavad. Liikide algarvukused on esitatud käesoleva kava peatükis

3.1.1 (Tabel 2). Liikide seisundimuutuse hindamisel tuleb arvestada Eestis toimuvaid muutuseid

käsitletud liikide populatsioonides ja eristada keskpolügoonilt lähtuvaid mõjureid. Näiteks metsiste

puhul saab eraldi analüüsida polügooni mõjualas asuvates mängudes toimunud arvukusemuutuseid

ja võrrelda neid kogu Eesti andmetega (kas on parem või kehvem trend).

Hüvitusmeetmete tulemuslikkust hinnatakse 10 aasta pärast ja riikliku seire raames kogutavad

andmed on selleks piisavad: kaljukotkaste arvukust ja pesitsusedukust jälgitakse igal aastal,

metsisemängude loendused toimuvad keskpolügooni ümbruses üle aasta ja mujal aladel 5-aastase

seiresammuga ning must-toonekure (asustamata) pesapaiku seiratakse 5-aastase sammuga.

Juhul, kui liikide arvukused on vähenenud, siis tuleb ellu viia järelmeetmed, sest kavandatud

meetmed ei ole osutunud piisavaks. Selleks rakendatakse täiendavaid hüvitusmeetmeid, nt

elupaikade täiendavat kaitset või elupaikade taastamist piirkonnas. Siinkohal tuleb arvestada, et

Euroopa Komisjon nõuab seiretulemuste ettenäitamist kuni 15 aasta jooksul.

Suurte paiksete kotkaste saatjauuring

Saatjauuringuga on võimalik selgitada kaitseväe harjutusväljade kasutamise mõju kalju- ja

merikotka käitumisele ja elupaigakasutusele. Kotkaste pesapaigad asuvad harjutusväljade lähedal

keskpolügooni piirkonnas ja Nursipalus, kus seda uuringut oleks võimalik läbi viia. Nendes kohtades

tuleks kokku kinni püüda 4–5 kalju- või merikotka vanalindu, et selgitada tegevuste mõju suurte ja

paiksete kotkaste käitumisele ning elupaigakasutusele. Analüüsiks on minimaalselt vajalik 2–3

kohaliku kotkaste vanalinnu ruumiandmestik, mis näitab lindude maastikukasutamist ja

harjutusväljade võimalikke mõjusid kotkaste käitumisele.

Hüvitusmeetmete tulemuslikkuse hindamiseks ei ole see tegevus otseselt vajalik, sest kotkaste

hüvitusalad asuvad osaliselt kaugemal, kuid saatjauuring on vajalik keskpolügooni arendustegevuste

mõjude hindamiseks kotkastele. Võrreldakse kotkaste asukohti ja tegevust (lendab või istub) ning

keskpolügoonil toimuvate tegevuste ulatust (lokaalsed või kogu KVKP hõlmavad harjutused).

Analoogseid uuringuid mujal maailmas teadaolevalt tehtud ei ole. Vastav tegevus on ette nähtud ka

kaljukotka kaitse tegevuskavas25 (ja ka merikotka kaitse tegevuskavas26).

Kaljukotka veebikaamera

Kaljukotka veebikaamera aitaks visuaalselt selgitada keskpolügooni mõju kaljukotkaste

pesitsemisele ja käitumisele pesapaigal, nt suurõppuste käigus. Sobivaks pesapaigaks, kuhu

pesakaamera paigaldada, oleks Ohepalu pesa, mis on viimastel aastatel olnud järjepidevalt

asustatud.

25 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/300 26 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019

käskkirjaga nr 1-1/19/169

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

30 / 41

5. Hüvitusmeetmete tehnilise teostatavuse analüüs

Hüvitusmeetmete rakendamisega võib alustada kohe, kui hüvitusmeetmetes ollakse kokku leppinud.

Valdav osa hüvitusmeetmetest on seotud kas uute alade kaitse alla võtmisega ja nende või

olemasolevate kaitstavate alade lisamisega Natura linnualade võrgustikku või olemasolevate

linnualade kaitsekorra muutmisega (vt Tabel 8). Loodusobjekti kaitse alla võtmist reguleerib

looduskaitseseaduse27 ptk 2. Nende hüvitusmeetmete tehniline teostatavus sõltub eelkõige

Keskkonnaameti võimekusest vastavate menetlustoimingute läbiviimisel. Nende hüvitusmeetmete

rakendamise ajakava, mille raames oodatakse kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmisega seotud

hüvitusmeetmete eesmärkide saavutamist, vt Tabel 8.

Kaitseministeerium esitas 09.06.2020 kirjaga nr 12-2/20/1937 Keskkonnaministeeriumile taotluse

(ettepaneku) uute alade kaitse alla võtmiseks. Selle taotluse esitamiseks ei ole vaja oodata

hüvitusmeetmete kava heakskiitmist. Taotluse varajane esitamine on vajalik selleks, et nendele

aladele ei kavandataks mingeid muid tegevusi, mis kaitse alla võtmise hüvitusmeetmete

rakendamise eesmärgil teostamatuks teevad. Nimetatud taotluse alusel suunas

Keskkonnaministeerium 24.07.2020 kirjaga nr 8-2/20/2591-3 teabe Keskkonnaametile ülesandega

võtta kaitse alla võtmise ettepanek töösse.

Hüvitusmeetmete tehnilise teostatavuse ja etappide osas saab pärast hüvitusmeetmete kava

heakskiitmist kohe alustada nende töödega, mida saab ellu viia kaitse-eeskirja muutmiseta. Nende

tööde hulka kuuluvad uurimis- ja projekteerimistööd, et valmistada ette praktilisi tegevusi liikide

elupaikade või toitumisalade seisundi parandamiseks. Uurimis- ja projekteerimistööd on vaja

teostada järgmistel aladel:

- Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaikades soometsade loodusliku veerežiimi

taastamiseks;

- KVKP piirkonnas olevate must-toonekurele sobivate toitumisalade (vooluveekogude)

looduslikkuse parandamiseks ja taastamiseks (vt Joonis 5).

Iga eelnimetatud metsise püsielupaiga taastatava soometsa ala osas on vajalik taastamiskava

koostamine (koos uuringute läbiviimisega) ja taastamisprojekti koostamine.28

Taastamiskava põhimõtteline sisu:

- taastamisala kirjeldus (asukoht, kaitsestaatus, tehniline taristu, maaomand, hüdroloogia ja

kuivendussüsteemid, ülevaade elupaigatüüpidest ja kaitstavatest liikidest);

- kavandatavad tööd (kuivendusvõrgu sulgemine, puistu kujundamine jms);

- taastamistööde ajakava;

- projekti mõju;

- projekti maksumuse esialgne kalkulatsioon;29

- seireplaan (veetasemete seire; metsise seire toimub riikliku seire raames – vt ptk 4).

Must-toonekure toitumisala veekogude looduslikkuse suurendamiseks on samuti vajalik vastava

uuringu läbiviimine, et välja selgitada toitumisalal asuvate veekogude looduslikkuse suurendamise

vajalikkus ja tehnilised võimalused. Sellele järgneb väljavalitud veekogulõikude kohta vastavate

projektide koostamine.

27 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008?leiaKehtiv 28 Praktiliste tegevuste kavandamisel (uuringute läbiviimisel ja taastamiskavade koostamisel) võiks põhjendatud

ulatuses eeskuju võtta Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) soode taastamise projektist

(https://soo.elfond.ee/tegevused/). 29 Projekti maksumust täpsustatakse taastamisprojekti koostamise käigus. Projekti läbiviimise tegelik hind

kujuneb avaliku pakkumise käigus.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

31 / 41

Liikide elupaikade või toitumisalade seisundi parandamisega on seotud järgmised praktilised

tegevused:

- veerežiimi taastamine metsise püsielupaikade sihtkaitsevööndites;

- must-toonekurele sobivate toitumisalade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamine ja

taastamine (nt veekogulõikude puhastamine, kärestike taastamine/rajamine vms).

Kuna veerežiimi taastamine ei ole praegu metsise püsielupaikade sihtkaitsevööndites lubatud, siis

saab praktiliste töödega (soometsa veerežiimi taastamisega) Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva

metsise püsielupaikades alustada esimesel võimalusel pärast kaitse-eeskirja muutmist, kui eelnevalt

on läbi viidud vastavad uurimistööd ja koostatud veerežiimi/looduslikkuse taastamise projektid.

Must-toonekurele sobivate toitumisalade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamise ja taastamise

reaalset elluviimist saab pärast hüvitusmeetmete kava kinnitamist alustada esimesel võimalusel, kui

on läbi viidud vastavad uurimistööd ja koostatud veerežiimi/looduslikkuse taastamise projektid.

Must-toonekure seire toimub riikliku seire raames (vt ptk 4).

Kõik kavas loetletud hüvitusmeetmed on tehniliselt teostatavad. Eestis on vastav pädevus ja

kogemus olemas. Arvestada tuleb vastavate hangete läbiviimise vajadusega.

Kaitseministeeriumil (ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel) ühelt poolt ning

Keskkonnaministeeriumil ja Keskkonnaametil teiselt poolt tuleb omavahel kokku leppida

hüvitusmeetmete rakendamiseks vajalike tegevuste jaotus ja vastutus.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

32 / 41

6. Hüvitusmeetmete kulude katmine

Vastavalt „saastaja maksab“ põhimõttele kannab hüvitusmeetmete kulud projekti algataja.30

Hüvitusmeetmete rakendamise otsesed kulud katab Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumil ühelt

poolt ning Keskkonnaministeeriumil ja Keskkonnaametil teiselt poolt tuleb omavahel kokku leppida

hüvitusmeetmete rakendamiseks vajalike tegevuste kulude katmises.

Uute alade kaitse alla võtmise ja kaitsekorra muutmise eest koos kaasnevate menetlustoimingutega

vastutavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Keskkonnaamet on hinnanud

hüvitusmeetmete rakendamiseks vajaliku aja ning kulud, mis ametil selle tegevusega kaasnevad –

vt Tabel 5.

Tabel 5. Keskkonnaameti kulud seoses hüvitusmeetmete rakendamisega

Objekt

Meede / Tegevus Menetluse

aeg

aastates*

Töö-

koormus

kokku

Teenuse

kulu

kokku

eurodes

**

Ekspertiisi/

sisse-

tellitavate

tööde

maksumus

Ohepalu

linnuala/

LKA

Projekteeritava Tuksmani

PEP-i liitmine linnualaga;

tsoneeringu muutmine

1 0,3 11 907

Niinsoni LKA Arvata Natura võrgustiku

alade hulka; eeldab

kaitsekorra muutmist

2 0,5 19 845

Maapaju

LKA

Arvata Natura võrgustiku

alade hulka; eeldab

kaitsekorra muutmist; ala

laiendamine

2 0,5 19 845

Peedla soo Uue ala kaitse alla võtmine

ja arvamine Natura

võrgustiku alade hulka

2 1 39 690

Metsise

PEP-id

Uute PEP-ide moodustamine

ja liitmine Natura

võrgustiku alade hulka

2 1,5 59 535

Kaljukotka

PEP

Holdre PEP-i moodustamine

ja liitmine Natura

võrgustiku alade hulka

2 0,5 19 845

Hüvitusmeetmed kokku

4,3 170 667 20 000

* Sellest hetkest, kui Keskkonnaamet saab spetsialisti tööle panna.

** Keskkonnaameti teenuste kulumudeli alusel.

Soometsade veerežiimi ja veekogude looduslikkuse suurendamisega seotud kavandatavate

hüvitusmeetmete ligikaudset maksumust on võimalik hinnata pärast vajalike uuringute läbiviimist ja

elupaikade taastamise projektlahenduste koostamist, mille alusel määratakse tööde mahud. Tööde

tegelik maksumus sõltub hanke käigus esitatavatest pakkumistest. Riigimetsa Majandamise

30 Euroopa Komisjon. Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätete

tõlgendamise käsiraamat, ptk 5.4.4

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

33 / 41

Keskusest saadud info põhjal on näiteks sooelupaikade taastamise hind tõusnud 750–1000 euroni

hektari kohta31.

Alljärgnevalt (Tabel 6 ja Tabel 7) on orienteerumiseks toodud ühikuhinnad SA Eestimaa Looduse

Fond, Tartu Ülikooli ja MTÜ Arheovisioon poolt ellu viidavast projektist „Soode kaitse ja taastamine“

(Ohepalu looduskaitseala veerežiimi taastamisprojekt. OÜ Consultare, Tartu 2018)32.

Tabel 6. Raietööde ühikuhinnad

Nr Töö kirjeldus Ühiku maksumus, eurot

Mõõtühik

1 Raadatavate trasside mahamärkimine 64,17 km

2 Hõreda metsa likvideerimine mootorsaega kraavi ja ligipääsutrassidelt ja kujundusraie teostamine Ø22-30 cm

1181,09 ha

3 Tüveste vedu kraavidelt ja trassidelt, veokaugusega 1,0 km 1300 ha

Tabel 7. Kraavide sulgemise tööde ühikuhinnad

Nr Töö kirjeldus Ühiku

maksumus, eurot

Mõõtühik

1 Puitpurde rajamine L = 6 m 200 tk

2 Paisude mahamärkimine 23,78 tk

3 Ajutise ülepääsu rajamine kraavile 1500 tk

4 Kändude juurimine (paisud) (koef.0,5) 383 ha

5 Kraavi täitmine trassi pinnasest I-Iigr. 660,34 1000 m3

6 Sette eemaldamine ehitatavate paisude alt 345,89 1000 m3

7 Paisude aluse tagasitäide ja tihendamine 873,34 1000 m3

8 Settetiigi ehitamine (Iigr. pinnas) 500,42 1000 m3

9 Settetiigi kaeve planeerimine 60% 180,23 1000 m3

10 Paisude ehitus I-Iigr.pinnas 991,14 1000 m3

11 Geotekstiil II kl. 0,82 m2

12 Ümarpuit Ø15-20 cm 70 tm

13 Pinnase tihendamine mehhanismidega paisude ehitamisel 213 1000 m3

14 Alusmattide ehitamine ja kasutamine trassidel liikumiseks 418,62 1000 m3

15 Ø50 cm truubitoru väljatõstmine ja utiliseerimine 27,22 m

16 Olemasoleva pinnase väljakaeve ja teemulde tasandamine N koef. 1:4 660,34 1000 m3

17 Erosioonitõkkematt SC-100 1,3 m2

18 Killustik fr.16-32 H-25 cm (materjal, transport, paigaldus) 17 m3

19 Maakivid Ø15-20 cm (materjal, transport, paigaldus) 40 t

20 Ehitusmaterjalide tihendamine sõrgrulliga 5 t kihi paksus 25 cm 8 käiku 396,25 1000 m3

31 Keskkonnaministeeriumi 22.11.2019 kiri nr 1-14/19/5308-2 32 Tööde hinnangulise maksumuse arvutamisel on lähtutud Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo

poolt välja antud kogumiku “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkuleeritud ühikumaksumused

meetme 3.4 rakendamisel” (Tallinn 2005) alusel.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

34 / 41

7. Hüvitusmeetmete rakendamise ajakava

Hüvitusmeetmete rakendamise seos ja prioriteedid lähtuvalt KVKP arenduspiirkonnast või

arendatavast tegevusest ning hüvitusmeetmete rakendamiseks vajalikud tegevused ja rakendamise

ajakava vt Tabel 8. Hüvitusmeetmete pindalad ja kavandatav kaitserežiim vt ptk 3.7.

Keskkonnaministeerium on andnud teada33, et kui keskkonnaministri käskkirjaga on

konkreetse ala kaitse alla võtmise ja/või kaitsekorra muutmise menetlus algatatud, siis

saab selle hüvitusmeetme lugeda rakendatuks (st eesmärgi saavutatuks) – vt Tabel 8, veerg

„Keskkonnaministri käskkiri menetluse algatamise kohta“.

Loodusobjekti kaitse alla võtmist ja kaitsekorra muutmist reguleerib looduskaitseseaduse34 ptk 2.

Uue ala esitamiseks Natura 2000 võrgustikku või olemasoleva Natura ala laiendamiseks on vaja

muuta Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldust nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ ning esitada Euroopa Komisjonile uued Natura 2000 alade piirid ja

täiendatud Natura 2000 standard-andmebaas.

Metsise elupaikade taastamise ja must-toonekurele sobivate toitumisalade looduslikkuse taastamise

hüvitusmeetmed loetakse rakendatuks (eesmärk saavutatuks), kui taastamistööd on teostatud ja

pädeva asutuse poolt vastu võetud.

Nende hüvitusmeetmete rakendamise eeldatav ajakulu on järgmine:

• uuringud koos projekteerimise ja vastavate hangetega – hinnanguliselt üks aasta;

• taastamistööde teostamine koos vastavate hangetega – sõltub projektlahendusest (tööde

mahust ja keerukusest), hinnanguliselt üks aasta.

Soovitav on kaaluda erinevaid taastatavaid alasid hõlmavate tööde ühildamise võimalusi. Arvestades

aga tööde suhteliselt suurt mahtu võib tekkida probleem, et leida korraga tööde teostajad sellisele

hulgale aladele.

KeHJS-e § 45 lõike 4 kohaselt ei tohi strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust

alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Kaitseministeerium soovib alustada REP-i alusel KVKP

arendamist esimesel võimalusel. Seetõttu on otstarbekas alustada vajalike uurimistööde läbiviimise

ning põhjendusmaterjalide koostamisega juba pärast KVKP REP-i vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse

poolt, sest koos REP-i vastuvõtmisega saab Vabariigi Valitsuse tasandil aktsepteeritud ka

hüvitusmeetmete kava.

KVKP arendamine on pikaajaline ja pidev protsess, mis võtab aega mitmeid aastaid. Seetõttu on

otstarbekas KVKP ala tsoneerimine või tegevuste jagame etappideks, mis on seotud konkreetsete

hüvitusmeetmete rakendumisega. Hüvitusmeetmete rakendamise seos KVKP arenduspiirkonna või

arendatava tegevusega on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 8). Tabelisse on tegevuste juurde

lisatud Kaitseministeeriumi (Kaitseväe) prioriteedid seoses KVKP REP-iga kavandatud alade

väljaarendamisega. Seatud prioriteetidest on soovitav lähtuda vastavate hüvitusmeetmete

elluviimise kavandamisel. Enne hüvitusmeetmete rakendamist ei saa ellu viia neid planeeringuga

kavandatud tegevusi, mille suhtes hüvitusmeetmete rakendamine vajalik on.

33 Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Kris Heinsoo 09.09.2020 e-kiri 34 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008?leiaKehtiv

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

35 / 41

Tabel 8. Hüvitusmeetmete rakendamise seos ja prioriteedid lähtuvalt KVKP arenduspiirkonnast või arendatavast tegevusest ning

hüvitusmeetmete rakendamiseks vajalikud tegevused ja rakendamise ajakava

Jrk nr

Hüvitusmeede KVKP piirkond/tegevus, mis on seotud hüvitusmeetme rakendumisega

Kaitse- ministee-

riumi prioriteet

Hüvitusmeetme rakendamiseks vajalikud tegevused

Keskkonna- ministri käskkiri menetluse algatamise kohta35

Eelnõu menetluse jt

tegevuste aeg

aastates36

Metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamiseks Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade laiendamine ning tsoneeringute muutmine

1 Rohussaare II metsise püsielupaiga (PEP) laiendamine PEP-i ja Põhja-Kõrvemaa linnuala vahele jäävate

mosaiiksete sooelupaikade võrra ning PEP-i liitmine Põhja- Kõrvemaa linnualaga

Laske- ja õppeväljade S3-LV1 ja S3-LV2 väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt

1 Rohussaare II metsise PEP-i laiendamine Põhja- Kõrvemaa linnualani nende vahele jäävate mosaiiksete

sooelupaikade võrra ning laiendatud PEP-i liitmine Põhja-Kõrvemaa linnualaga

Metsise PEP – suvi 2021

2

2 Valgejõe metsise PEP-i

moodustamine ja liitmine Natura linnualade võrgustikuga

Sihtmärgiala SM1 ning laske-

ja õppevälja N1-LV1 kehtivast detailplaneeringust välja jäävate osade väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt

1 Võtta kaitse alla Valgejõe

metsisemäng; ala liita Natura linnualade võrgustikuga

Metsise PEP – suvi

2021

2

3 Tuksmani metsise PEP-i moodustamine ja liitmine Ohepalu linnualaga

Laske- ja õppevälja N3-LV1 väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt

3 Liita Ohepalu linnualaga projekteeritav Tuksmani metsise püsielupaik

Metsise PEP – suvi 2021

1

Metsise ja must-toonekure kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus

4 Kaasata Natura linnualade

võrgustikku:

Sihtmärgiala SM3 täies

mahus väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt

2 Püsielupaikade

tsoneeringu muutmine; Maapaju LKA kaitse- eeskirja muutmine;

Metsise PEP – suvi

2021

2

35 Allikas: Keskkonnaministeerium 36 Eelnõude menetluse aja hinnang: Keskkonnaministeerium

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

36 / 41

Jrk nr

Hüvitusmeede KVKP piirkond/tegevus, mis on seotud

hüvitusmeetme rakendumisega

Kaitse- ministee-

riumi prioriteet

Hüvitusmeetme rakendamiseks

vajalikud tegevused

Keskkonna- ministri käskkiri

menetluse algatamise kohta35

Eelnõu menetluse jt

tegevuste aeg

aastates36

a) Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaigad sihtkaitsevööndina;

b) Maapaju LKA; vt ka meede nr 7

püsielupaikade ja Maapaju LKA liitmine Natura linnualade võrgustikuga

Maapaju LKA – juuli 2021

5 Anija-69 must-toonekure

püsielupaiga ja Niinsoni LKA hõlmamine Natura linnualade koosseisu

Sihtmärgiala SM3 täies

mahus väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt

2 Niinsoni LKA kaitse-

eeskirja muutmine; alade liitmine Natura linnualade võrgustikuga

Juuli 2021 2

6 Soometsade loodusliku

veerežiimi taastamine Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva

metsise püsielupaikades

Sihtmärgiala SM3 täies

mahus väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt

2 Uuringute ja projektide

koostamine; veerežiimi taastamistööde teostamine

- Uuringute ja

tööde teostamise

aeg kokku 3 aastat

7 Maapaju raba tervikliku kaitse

tagamine (osa soost ja metsise elupaigast on praegu väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala); vt ka meede nr 4

Sihtmärgiala SM3 täies

mahus väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt

2 Maapaju LKA ja/või

püsielupaikade laiendamine (sh LKA kaitse-eeskirja muutmine) ja alade vormistamine Natura linnuala(de)ks

Metsise PEP – suvi

2021

Maapaju LKA – juuli 2021

2

Must-toonekure toitumisalade looduslikkuse suurendamine ja taastamine

8 Must-toonekurele sobivate

toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine; välja selgitada toitumisalal asuvate veekogude

looduslikkuse suurendamise tehnilised lahendused

Laske- ja õppevälja S1-LV1

täies mahus, väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt suuremahuliseks väljaõppeks.

Lasketiirude kasutamine on lubatud.

3 Uuringu läbiviimine,

toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine

- Uuringute ja

tööde teostamise aeg kokku 3

aastat

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

37 / 41

Jrk nr

Hüvitusmeede KVKP piirkond/tegevus, mis on seotud

hüvitusmeetme rakendumisega

Kaitse- ministee-

riumi prioriteet

Hüvitusmeetme rakendamiseks

vajalikud tegevused

Keskkonna- ministri käskkiri

menetluse algatamise kohta35

Eelnõu menetluse jt

tegevuste aeg

aastates36

Kaljukotka kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus

9 Lääne-Virumaal asuva Peedla (Peetla) soo võtmine kaitse alla

ja liitmine Natura aladega

Laske- ja õppevälja S1-LV2 väljaehitamine (sh

raadamine) ja kasutuselevõtt

3 Võtta Peedla soo kaitse alla ja vormistada Natura

linnualaks

September 2021 2

10 Valgamaal asuva Holdre lagesoo võtmine kaitse alla ja

liitmine Natura aladega

Laske- ja õppevälja S1-LV2 väljaehitamine (sh

raadamine) ja kasutuselevõtt

3 Võtta Holdre lagesoo PEP- ina kaitse alla ja

vormistada Natura linnualaks

Kaljukotka PEP – oktoober 2022

2

* Sellest hetkest, kui Keskkonnaamet saab spetsialisti tööle panna (ei kehti taastamistööde ja nendega seotud uuringute kohta).

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

38 / 41

8. Ülevaade koostööst Natura 2000 pädevate asutustega

Pärast seda, kui REP-i KSH aruande mahus läbi viidud Natura asjakohase hindamise (etapp II)

tulemusena selgus, et Natura alade kõikide kaitse-eesmärkide tagamiseks ei piisa ainult

leevendusmeetmete rakendamisest ja et nelja Natura alal oleva liigi (saarmas, metsis, kaljukotkas

ja must-toonekurg) puhul ei ole tõenäoliselt võimalik rakendada piisavaid leevendusmeetmeid, mis

välistaksid mõju nendele liikidele, jõuti järeldusele, et nende kaitse-eesmärkide saavutamiseks on

vaja Natura hindamisega edasi liikuda järgmistesse etappidesse (etapp III – alternatiivide

väljaselgitamine ja kaalumine; etapp IV – hüvitusmeetmete kava väljatöötamine).

11.10.2018 toimus Natura erisuse taotlemise ja hüvitusmeetmete teemal esimene konsulteerimine

pädevate asutuste (Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti) esindajatega.

• Töökoosolekul selgitasid Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

(arendaja), et mõju välistamiseks Natura alade teatud kaitse-eesmärkidele tuleks KVKP REP-

iga kavandatava tegevuse mahtu oluliselt vähendada, kuid see ei ole vastavuses riigikaitse

huvidega (sh KVKP arendusplaaniga) ega ole seetõttu reaalne variant. Üheks peamiseks

mõjutekitajaks on ka tegevusega kaasnev müra, mida vähendada ei ole võimalik, sest vajalik

on tagada Kaitseväe üksuste nõuetekohane väljaõpe. Seetõttu tuleb leida parim võimalik

lahendus, et neid Natura alade kaitse-eesmärkidena nimetatud mõjutatavaid liike oleks

võimalik kaitsta, kuid mitte riigikaitse arvelt. Kuna KVKP asukoht on määratud Harju

maakonnaplaneeringuga 2030+, siis alternatiivsete asukohavariantide leidmine ei ole

tõenäoline. Seega KVKP tegevusest lähtuvalt nendele Natura alade kaitse-eesmärkidele mõju

jääb ning seda ei ole võimalik välistada. Probleemi lahendamiseks tehti ettepanek taotleda

Natura erisust ja määrata hüvitusmeetmed.

• Keskkonnaministeerium selgitas, et Natura erisuse tegemiseks peab Vabariigi Valitsus

tegema otsuse ja põhjendama erandi tegemise vajadust. Erisuse otsuse tegemisel on vaja

välja on tuua, et alternatiivseid lahendusi ei ole ning määrata hüvitusmeetmed. Kuna

tegemist ei ole esmatähtsate (nn tärniga) liikidega, siis peale otsuse tegemist teavitab

Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjoni. KVKP REP-iga kavandatud tegevusi ei tohi ellu

viia enne, kui Natura hüvitusmeetmed on rakendatud. Otsuse eelnõu viib Vabariigi

Valitsuseni Keskkonnaministeerium, kuid ta vajab selleks sisendit.

• Keskkonnaministeerium selgitas, et järgmise sammuna tuleb välja töötada Natura

hüvitusmeetmete kava ja see peab olema REP-i ja KSH osa. Hüvitusmeetmed saavad olla

põhimõttelised ning arvestama REP-i üldistusastet (nt saab välja tuua piirkonnad ja

põhimõtted). Hüvitusmeetmete väljatöötamisel tehakse koostööd Keskkonnaministeeriumi

ja Keskkonnaametiga. Hüvitusmeetmed peavad olema välja töötatud enne REP-i ja selle KSH

aruande esitamist kooskõlastamiseks.

Tulenevalt Keskkonnaministeeriumi 14.11.2018 kirjast nr 7-12/18/5457-6 lähtutakse

hüvitusmeetmete kava koostamisel ning REP-i ja selle KSH edasisel menetlemisel sellest, et

hüvitusmeetmete kava viiakse Vabariigi Valitsusse koos planeeringu kehtestamise otsusega. Samuti

võetakse arvesse, et Keskkonnaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni hüvitusmeetmete

rakendamisest pärast planeeringu kehtestamist.

Pärast konsulteerimist pädevate asutustega moodustas REP-i ja KSH koostamise konsultant

töörühma Natura hüvitusmeetmete kava väljatöötamiseks, kuhu kaasati vastavate liikide eksperdid.

Kaitseministeeriumi ülesandeks hüvitusmeetmete kava koostamisel on muuhulgas üldiste huvide

defineerimine ja alternatiivsete lahenduste puudumise põhjendamine (eelkõige riigikaitselised

põhjendused), mis on aluseks Natura erisuse taotlemisele (hüvitusmeetmete väljatöötamisele ja

rakendamisele). Kaitseministeerium esitas hüvitusmeetmete kava väljatöötamise pakkumise

kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile, et saada heakskiit ekspertidele

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

39 / 41

ning et kõik osapooled mõistaksid oma rolli protsessis. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium

andsid oma heakskiidu töörühma koosseisule, sh liigiekspertidele.

Liigieksperdid analüüsisid ja täpsustasid KSH aruande mahus teostatud Natura asjakohase hindamise

tulemusi ning tegid omapoolsed täiendavaid ettepanekud Natura kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Kuna hinnangu täpsustamise käigus selgus, et saarma osas on võimalik kaitse-eesmärke saavutada

ka täiendavate leevendusmeetmete rakendamisega (lisaks Natura asjakohases hindamises

toodutele), siis oli liigieksperdi seisukoht, et saarma seisund on soodne ning hüvitusmeetmete

rakendamine ei ole vajalik. Seetõttu on saarma eksperthinnangu tulemused integreeritud Natura

asjakohase hindamise etapi tulemustega (KSH aruandes) ning hüvitusmeetmete kavas saarmast ei

käsitleta.

Koostöös Keskkonnaministeeriumiga ja Keskkonnaametiga on hüvitusmeetmete kava väljatöötamise

käigus läbi viidud mitmeid konsultatsioone (infovahetus, hüvitusmeetmete kava tööversiooni ja

liigiekspertide aruande ülevaatused, töökoosolekud) kavandatud meetmete ja kava rakendamise

selgitamiseks ja täpsustamiseks.

Keskkonnaministeerium esitas 22.11.2019 kirjaga nr 1-14/19/5308-2 koos Keskkonnaametiga välja

töötatud ettepanekud ja märkused hüvitusmeetmete kava tööversioonile. 19.12.1019 toimus kõigi

osapoolte (Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute keskus, Keskkonnaministeerium,

Keskkonnaamet, konsultant) osavõtul töökoosolek, kus arutati läbi eelnimetatud kirjas esitatud

ettepanekud ja märkused.

2020. aastal toimusid veel mitmed töökoosolekud ja infovahetus Keskkonnaministeeriumi ja

Keskkonnaametiga hüvitusmeetmete kava ja selle sisendiks oleva aruande täpsustamiseks. Olulise

osa sellest moodustas hüvitusmeetmeteks esitatavate alade piiride korrigeerimine ja pindalade

täpsustamine ning alade kaitserežiimi kohta ettepaneku tegemine. Samuti esitasid

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet omapoolse sisendi hüvitusmeetmete objektiks olevate

alade kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmise menetluse ajakava kohta.

Keskkonnaministeeriumi soovil esitas omapoolse arvamuse hüvitusmeetmete kava aluseks oleva

aruande kohta ka Riigimetsa Majandamise Keskus.

Hüvitusmeetmete kava koostamisel on arvestatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ning

Riigimetsa Majandamise Keskuse asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Enne hüvitusmeetmete

kava integreerimist KSH aruande koosseisus oleva Natura hindamise käsitlusega esitab

Kaitseministeerium hüvitusmeetmete kava ülevaatamiseks ja heakskiitmiseks

Keskkonnaministeeriumile.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

40 / 41

9. Üldsuse teavitamine ja konsulteerimise etapid

Ametiasutustega, sh ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga, konsulteerimine Natura

hüvitusmeetmete osas toimub PlanS-i § 48 lõike 1 kohase REP-i detailse lahenduse ja KSH aruande

kooskõlastamise käigus. Hüvitusmeetmete kava kuulub Natura hindamise osana REP-i KSH aruande

juurde.

Konsulteerimine valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonidega (Eesti Keskkonnaühenduste Koja

kaudu) toimub samuti REP-i detailse lahenduse ja KSH aruande kooskõlastamise etapis, kui

planeering ja keskkonnamõju hindamise aruanne esitatakse PlanS-i § 48 lõike 1 kohaselt

keskkonnaorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks.

Üldsuse teavitamine, konsulteerimine valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonidega (Eesti

Keskkonnaühenduste Koja kaudu) ja teistkordne konsulteerimine ametiasutustega Natura

hüvitusmeetmete osas toimub pärast REP-i detailse lahenduse vastuvõtmist ja KSH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamist REP-i detailse lahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus. KSH

aruanne on REP-i lisa ja kuulub koos planeeringudokumentidega avalikustamisele.

Ülevaade Natura hüvitusmeetmete kava osas konsulteerimise ja teavitamise tulemustest lisatakse

käesolevasse peatükki pärast REP-i vastavate menetlusetappide läbimist.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine

Hüvitusmeetmete kava

41 / 41

10. Kasutatud kirjandus jm alusmaterjalid

Alljärgnevalt on toodud hüvitusmeetmete kava väljatöötamisel arvestamisele kuulunud kirjanduse ja

olulisemate alusmaterjalide loetelu:

• Keskkonnaministeeriumi 14.11.2018 kiri nr 7-12/18/5457-6

• Keskkonnaameti 05.11.2018 kiri nr 6-5/18/2030-6

• Juhenddokument loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 kohta (2007/2012)

• Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli

6 sätted“, 2018.a

• Asjakohased õigusaktid (elektrooniline Riigi Teataja)

• Keskkonnaregister

• Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

• Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering

• Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruande eelnõu

• Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu raames hüvitusmeetmete väljatöötamine

Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: metsis, must-

toonekurg ja kaljukotkas. Koostaja: OÜ Clanga (Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Gunnar

Sein). September 2020

• Eksperthinnang Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu (REP-i) detailse lahendusega

kavandatud tegevustega kaasnevatele mõjudele Valgejõe loodusala kaitse-eesmärgiks

oleva saarma (Lutra lutra) lokaalasurkonnale. Loodushoiu Ühing „Lutra“ MTÜ. Tartu 2019

Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete

kava raames must-toonekurele (Ciconia nigra)

sobivate toitumisveekogude looduslikkuse

parandamine ja taastamine

Taastamiskava

Taastamiskava on koostatud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise

hüvitusmeetmete kava raames. Kava koostas Riigimetsa Majandamise Keskus. Tegevusi rahastab Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus.

Tartu, 2025

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 4

1. MUST-TOONEKURELE SOBIVAD TOITUMISALAD .................................................................................. 5

2. VOOLUVEEKOGUDE LOODUSLIKKUSE SUURENDAMINE ...................................................................... 6

2.1. Rändetõkete eemaldamine ......................................................................................................... 7

2.2. Koelmute rajamine ja taastamine ............................................................................................... 7

2.3. Voolusängi mitmekesisuse suurendamine .................................................................................. 7

2.4. Muud meetmed ........................................................................................................................... 8

3. METOODIKA .......................................................................................................................................... 8

3.1. Kameraalne analüüs .................................................................................................................... 8

3.2. Välitööd ....................................................................................................................................... 9

3.3. Seirepüügid .................................................................................................................................. 9

3.4. Taastamisalade valik .................................................................................................................... 9

4. ÜLEVAADE VOOLUVEEKOGUDEST JA TAASTAMISSOOVITUSED ......................................................... 10

4.1. Valgejõgi (VEE1079200) ............................................................................................................. 11

4.2. Soodla jõgi (VEE1087000) .......................................................................................................... 13

4.3. Mustjõgi (VEE1085700) ............................................................................................................. 14

4.4. Aavoja (VEE1086600) ................................................................................................................ 16

4.5. Läsna jõgi/Nõmmoja (VEE1078900) .......................................................................................... 18

4.6. Raudoja (VEE1087400) .............................................................................................................. 19

4.7. Pala oja (VEE1079700) ............................................................................................................... 20

4.8. Rekka oja (VEE1086000) ............................................................................................................ 21

4.9. Pikkoja (VEE1079900) ................................................................................................................ 25

4.10. Treimani oja/Kivisilla soon/Reakoja oja (VEE1085900) ............................................................. 26

4.11. Kõnnu oja (VEE1079000) ........................................................................................................... 27

4.12. Härjakõrioja/Metsaaluse oja (VEE1079800).............................................................................. 28

4.13. Niinemäe kraav (VEE1079300) .................................................................................................. 28

4.14. Leppoja (VEE1079203) ............................................................................................................... 29

4.15. Liivoja/Arbavere oja (VEE1078800) ........................................................................................... 29

4.16. Visteroja/Niinemurru oja (VEE1080100) ................................................................................... 29

4.17. Kaanjärve oja/Nõmmoja (VEE1080000) .................................................................................... 30

3

4.18. Valgaladeülesed tegevused ....................................................................................................... 30

5. TAASTAMISMEETMETE RAKENDAMINE ............................................................................................. 30

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................ 32

VIITED .......................................................................................................................................................... 32

LISAD

Lisa 1. Andmetabelid (vooluveekogud ja taastamisalad)

Lisa 2. Taastamisalade kaardikiht shp-formaadis

Lisa 3. Koelmualade kaardikiht shp-formaadis

Lisa 4. Välitööde ankeet

Lisa 5. Kooskõlastused

GRAAFILISED LISAD

1. Vooluveekogude paiknemine

2. Taastamisalade paiknemine

3. Taastamisalade asendiplaanid

4

SISSEJUHATUS

Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava1 näeb ette

must-toonekure jaoks sobivate toitumispaikade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamise ja

taastamise. Selleks tuleb välja selgitada keskpolügoonil ja selle ümbruses asuvate vooluveekogude

looduslikkuse suurendamise vajalikkus ja tehnilised võimalused. Must-toonekurele sobivateks

vooluveekogudeks piirkonnas on hüvitusmeetmete kavas nimetatud Valgejõgi, Soodla jõgi, Mustjõgi,

Aavoja, Läsna jõgi, Raudoja, Pala oja, Rekka oja, Pikkoja, Treimani oja, Kõnnu oja, Härjakõrioja, Leppoja,

Liivoja, Visteroja ja Kaanjärve oja (Joonis 1) Sobilike toitumisveekogude pikkuseks hinnati

hüvitusmeetmete kavas ligikaudu 170 km, millest looduslikkuse suurendamise töid tuleks

hüvitusmeetmete raames teha umbes 1/4 ulatuses.

Arvestades vooluveekogude terviklikkust ja varasemaid kalastikuandmeid on käesolevas taastamiskavas

käsitletud kokku 254 km vooluveekogusid (Joonis 1). Hüvitusmeetmete kavas näidatust suuremas ulatuses

on kaasatud Soodla jõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Läsna jõgi ning lisandunud Niinemäe kraav. Taastamiskavast

on välja jäetud Pudisoo jõgi ja selle lisajõgi Maageoja, sest Pudisoo jõe valgalale on koostamisel

taastamiskava LIFE programmi projekti LIFERevives - LIFE20 NAT/FI/000611 raames.

Käesolev kava esitab hinnangu veekogude looduslikkuse suurendamise võimaluste ja teostatavuse kohta

ning konkreetsed taastamisalad ja soovitused. Kava koostamisele eelnesid välitööd (vooluveekogude

ülevaatus ja seirepüügid), mida teostasid Anett Reilent, Annabel Runnel, Sander Sandberg, Triin Leetmaa

ja Tuuli Teppo 2024. aasta juunist detsembrini. Kava koostasid Anett Reilent, Sander Sandberg ja Triin

Leetmaa.

1 Skepast&Puhkim OÜ, 2020, Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine. Hüvitusmeetmete kava

5

Joonis 1. Vooluveekogude paiknemine keskpolügoonil ja selle ümbruses (Graafiline lisa 1).

1. MUST-TOONEKURELE SOBIVAD TOITUMISALAD

Must-toonekure (Ciconia nigra) arvukus on Eestis viimased 35 aastat järjepidevalt langenud (perioodil

1991-2020 hinnanguliselt kolm korda2) ning jõudnud tänaseks kriitilisse seisu. Liigi arvukuseks on perioodil

2013-2017 hinnatud 40-60 pesitsevat paari3. Arvukuse vähenemise üheks peamiseks teguriks peetakse

toidupuudust, mille on tinginud must-toonekurele sobilike toitumiskohtade (eelkõige vooluveekogud)

elustiku vaesumine ja saakobjektide kättesaadavuse vähenemine. Eestis on must-toonekure

saakobjektidena määratud: raba-, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik,

2 Väli, Ü., Nellis, R., Kaldma, K., Vainu, O., Sellis, U. 2021. Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis

aastatel 1991–2020. Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 34 (2), 20−39.

3 Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M.,Tammekänd, I. & Väli, Ü. 2019. Eesti lindude staatus,

pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013-2017. - Hirundo 32 (1): 1-39.

6

lepamaim, haug, luts, hõbekoger, forell ja jõevähk4. Tõenäoliselt on saakobjektidena kevadel olulisemad

konnad ja suvel kalad.

Must-toonekurg on kohastunud toituma metsamaastikus suhteliselt hõredalt kasvavate suurte puudega

varjatud väikestel veekogudel, kus püüab saaki peamiselt veekogus ja selle kallastel kõndides. Reeglina on

need olnud metsaojad või vähemal määral muud märgalad (kobraste üleujutusalad, madalsood), kuid

välistatud pole ka avamaastikus paiknevad (voolu)veekogud. Eestis on must-toonekure toitumisalasid

põhjalikumalt uuritud kahe projekti raames: „Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud

elustikule“ (Eesti Maaülikool, 2007-2011) ja „Fresh water health Control through Black Stork perspective“

(Kotkaklubi MTÜ, 2019-2022).

Aastatel 2007-2011 läbi viidud must-toonekure toitumisalade uuring teostati kümne GPS-saatjaga

varustatud must-toonekure vanalinnu toitumiskohtade põhjal. Uuringus leiti, et must-toonekure

eelistatud toitumispaikadeks on suurema voolu kiirusega, parema vee läbipaistvusega ning pesa lähedal

asuvad keskmiselt 20-30 cm sügavused ja 2,5 m laiused süvendatud ojad või kuni 5 m laiused looduslikud

ojad. Võrreldes kõikide juhuslike vooluveekogudega on must-toonekure poolt toitumiseks kasutatud

veekogud ka oluliselt parema ligipääsuga (ülalt), rohkem kivise ja savise põhjaga, läbipaistvama veega ning

oluliselt vähem mudase põhjaga kui juhuslikud veekogud. Kui võrreldi eraldi ainult kraave, siis toitumiseks

kasutatud kraavid olid juhuslikest kraavidest laiemad, kiirema vooluga, parema ligipääsuga ülevalt ning

vähem rohtunud või mudase põhjaga5.

Aastatel 2019-2022 läbi viidud projekti raames inventeeriti kokku 1187 vooluveekogu lõiku, mis asusid

ligikaudu sajal veekogul. Inventeeritavad vooluveekogud valiti lähtuvalt must-toonekure levikust Eestis ja

olemasolevatest telemeetriaandmetest ehk valimis olid pigem must-toonekurele toitumiseks sobivad

vooluveekogud ja nende lõigud. Projekti tulemusel anti ülevaade vooluveekogude seisundist ja koostati

taastamissoovitused. Inventeerijate hinnangul oli must-toonekure toitumisojadel valdavalt vaja

parandada ligipääsu veekogule (kallastelt üleliigse võsa ja roo eemaldamine) ja suurendada varjatust

(kallaste taasmetsastamine) ning teostada voolusängi mitmekesistamist (sängi struktuuri ja sügavuse

muutlikkuse suurendamine, veekogusse puidu, kivide jm voolusuunajate lisamine). Lisaks leiti, et avada

tuleb rändetõkkeid (nii inimese loodud paisud, truubid, veeregulaatorid kui looduslikud ummistused ja

koprapaisud) ja lõheliste jõgedel rajada ka koelmuid6.

2. VOOLUVEEKOGUDE LOODUSLIKKUSE SUURENDAMINE

Must-toonekure peamisteks toiduobjektideks on vooluveekogudes elavad väiksemad kalad ja

kahepaiksed, vähemal määral väikesed imetajad ning selgrootud. Kalastiku koosseis ja arvukus sõltub

ennekõike vooluveekogu seisundist ja omadustest, hüdroloogilisest režiimist ja inimtegevuse mõjudest

4 Keskkonnaamet. 2018. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti

peadirekotir 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105)

5 Rosenvald, R. 2011. Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule. RMK projekti aruanne.

6 Kotkaklubi MTÜ, 2021, Aastatel 2020–2021 läbi viidud must-toonekurele (Ciconia nigra) toitumiseks sobivate

vooluveekogude inventuuri aruanne.

7

selle valgalal. Seega on veekogude kvaliteedi parandamiseks must-toonekure toitumisaladena tarvis

parandada jõgede kalastiku olukorda, mis omakorda eeldab vooluveekogu üldist ökoloogilist seisundit

toetavate meetmete rakendamist. Näiteks rändetõkete eemaldamine ja kudealade taastamine, vee

viibeaja pikendamine kuivendussüsteemides, vooluveekogude mitmekesisuse suurendamine (nt kärestike

rajamine, suurte kivide ja lamapuidu vette asetamine, loogete tekitamine) ning muude õgvendamise ja

kraavitamise tulemusena toimunud elupaiga kahjustuste (nt setete edasikanne, toitainete lisandumine)

leevendamine. Samuti tuleb vooluveekogude taastamisel kaaluda kalade lokaal-populatsiooni toetamise

võimalust noorjärkude asustamise läbi (nt jõeforelli asustamine).

2.1. Rändetõkete eemaldamine

Vooluveekogude puhul on oluline tagada kalastikule läbipääs suuremate veekogude ja kudealadeni.

Selleks tuleks likvideerida eelkõige inimeste loodud rändetõkked (paisud, tammid, veeregulaatorid) ja

rekonstrueerida (viia sügavamale) ajutiselt kuivaks jäävad truubid. Samuti tuleks hinnata looduslike

voolutakistuste (koprapaisud, risuummistused) mõju kalade liikumisele ning vajadusel need eemaldada.

See on oluline näiteks põua ajal, mil väiksemad vooluveekogud täielikult kuivavad, kuid rändetõkete

puudumisel suudavad kalad pärast kuiva perioodi lõppu vooluveekogud uuesti asustada. Rändetõkete

eemaldamisel tuleb vältida nende taha kogunenud sette kandumist allavoolu asuvatele koelmutele.

2.2. Koelmute rajamine ja taastamine

Koelmualade maht, kättesaadavus ja kvaliteet on ühed olulisemad tingimused tagamaks kalastiku

seisundit veekogus. Valdavalt on probleemiks koelmusubstraadi mattumine setete alla, mistõttu tuleks

eelkõige kiirevoolulisematel ritraalse põhjaga lõikudel rajada ja taastada koelmuid. Selleks tuleks rajada

kiviklibust ja sõelutud kruusast mattkoelmuid ja kudepatju. Koelmuid võib osaliselt rajada põndakutena

ning soovitatav on koelmualade lähedusse paigutada ka suuremaid kive, et tekitada varjepaiku nii

kudejatele kui ka noorjärkudele. Kudealasid tuleb regulaarselt kontrollida veendumaks, et puistematerjal

pole suurvete või korduvate kudemiste järel allavoolu nihkunud ega kattunud setetega.

2.3. Voolusängi mitmekesisuse suurendamine

Looduslikele vooluveekogudele on omane varieeruv voolu kiirus, laius ja sügavus (nt hauakohad) ning

mitmekesine põhja tüüp, lisaks erinevate varjepaikade olemasolu. Seeläbi pakub üks veekogu elupaiku

paljudele erineva elupaigavajadusega organismidele. Sängi mitmekesistamiseks ja vee-elustikule

varjepaikade loomiseks tuleks voolusängi lisada suuremaid kive ja puutüvesid ning tekitada sügavamaid

kohti jäljendamaks looduslikke hauakohti. Kiirema vooluga lõikudel kujunevad sügavamad kohad ja looked

suuremate kivide jm voolusuunajate (sh vitspunutised) toimel tänu sette ümberpaiknemisele ka ise.

Suurema languga lõikudes võib kaaluda kärestike ja põhjapaisude rajamist. Lisaks voolusängi

mitmekesistamisele erinevate voolusuunajatega tuleks võimalusel õgvendatud ojade puhul avada vanu

jõelookeid (suunata vool tagasi looduslikku sängi). See on nii kalastiku, kui ka must-toonekure seisukohast

oluline vooluveekogu kvaliteeti parandav meede. Samas, kahepaiksetele sobivad paremini just

vooluveekogudega ühendamata veesilmad, mistõttu tuleks säilitada märgalasid ja võimalusel ka kopra

üleujutusalad kohtades, kus need ei takista kalade liikumisteid ega riku jõepõhja (mikro)elupaiku.

Kahepaiksetele sobivate märgalade rolli täidavad ka vooluveekogusse suubuvatele kraavidele rajatavad

puhastuslodud, mis ühtlasi aitaks vähendada liigsete setete ja hõljumi jõudmist suuremasse veekogusse.

8

Sängi mitmekesistamine on eriti oluline maaparandussüsteemide eesvooludel. Täpsemad soovitused

maaparandussüsteemide hooldamiseks lähtudes must-toonekure toitumisaladest on toodud Kotkaklubi

poolt koostatud juhendis „Maaparandussüsteemide soovitused kureojadel“7.

2.4. Muud meetmed

Lisaks otsestele vooluveekogu sängis toimuvatele taastamistöödele (rändeteede avamine, koelmute

taastamine, vee-elustiku elu- ja varjepaikade mitmekesistamine) saab veekogude looduslikkust ja seeläbi

ka must-toonekure toitumisalade kvaliteeti parandada mitmesuguste täiendavate meetmetega. Näiteks

veekvaliteedi tõstmiseks ja settekoormuse vähendamiseks tuleks kaaluda vooluveekogusse suubuvate

kuivenduskraavide sulgemist, settebasseinide ja -lodude rajamist ning valgalal paiknevate märgalade

loodusliku veerežiimi taastamist. Kalapopulatsioonide toetamiseks, aga jõeforelli jt liikide noorejärkude

asustamist sobilike elupaikade olemasolul. Reostusohu vähendamiseks tuleb säilitada vooluveekogude

puhvervööndeid olenemata kõlvikutüübist ja maakasutusest ning vältida masinatega vooluveekogudest

läbi sõitmist.

3. METOODIKA

Hüvitusmeetmete kavas näidatud must-toonekurele sobilike vooluveekogude looduslikkuse

suurendamise võimalusi hinnati eelkõige kalastiku seisukohast, kuid vaadeldi ka üldist vee-elupaikade

seisundit. Selleks teostati kameraalne analüüs kasutades Maa-ameti aluskaarte, LIDAR maapinna

kõrgusandmeid ja varem teostatud kudealade uuringuid. Kameraalse analüüsi tulemusel valiti

vooluveekogude lõigud, kus teostada täiendavalt välitöid ning seirepüüke. Kogutud andmete põhjal

piiritleti taastamisalad ja anti soovitused taastamistegevusteks. Ülevaade vooluveekogudest ja

taastamissoovitused on esitatud ptk-s 4 ja tabelitena lisas 1. Taastamisalad on esitatud graafilisel lisal 2 ja

SHP-formaadis kaardikihina lisas 2. Varasemate uuringute koelmualade andmed on esitatud SHP-

formaadis kaardikihina lisas 3.

3.1. Kameraalne analüüs

Taastamiskavas käsitletud vooluveekogude ruumikujudena kasutati Eesti topograafia andmekogu

vooluveekogude vektorkujusid. LIDAR maapinna kõrgusmudeli (DEM täpsusega 1m) abil leiti lang ja

looketegur igale 100 m pikkusele lõigule. Keskkonnaregistri (kaitseväärtused, paisud),

Maaparandussüsteemide registri (eesvoolud jm rajatised) ja PRIA andmete (maakasutus) ning Maa-ameti

geoportaali kaardikihtide (ajakohane ja ajaloolised ortofotod, mullastik ja pinnakate) abil kaardistati

kaitseväärtused ja survetegurid. Lisaks koondati erinevate projektide ja uuringute raames kogutud

kudealade andmed. Ruumiandmete töötlemiseks kasutati QGis programmi koos selle lisadega (SAGA,

RiverMetrics ja ProfileTool tööriistad) ja tabelarvutustarkvara. Analüüsi teostasid Sander Sandberg ja Triin

Leetmaa ning selle eesmärgiks oli hinnata vooluveekogude ökoloogilist potentsiaali ja koostada valim

välitöödeks.

7 Kotkaklubi MTÜ, 2022, Maaparandussüsteemide soovitused kureojadel.

9

3.2. Välitööd

Välitööd teostati 2024. aasta juunist detsembrini kameraalselt valitud vooluveekogude lõikudel. Töid

teostasid Anett Reilent, Annabel Runnel, Sander Sandberg, Triin Leetmaa ja Tuuli Teppo. Välitöödel hinnati

vooluveekogu morfoloogiat (nt loogelisus, põhja substraat), kudealade esinemist ja potentsiaali ning

elupaikade mitmekesisust ja looduslikkust. Lisaks hinnati vooluveekogu sobivust must-toonekurele

toitumiseks (nt vee sügavus ja läbipaistvus, kallaste iseloom, taimestik, ligipääs must-toonekurele).

Veekogude kirjeldamisel märgiti üles lõigu algus- ja lõpp-punkti koordinaadid ning kirjeldati vooluveekogu

looduslikkuse suurendamise võimalusi. Välitöödel kasutatud ankeet on näidatud lisas 4.

3.3. Seirepüügid

Soodla jõel ja Mustjõel teostati 2024. aasta septembrist oktoobrini seirepüüke, et tuvastada neis leiduvaid

kalaliike. Töid teostasid Anett Reilent, Sander Sandberg ja Tuuli Teppo. Seirepüükideks valiti asukohad,

kus eelnevad kalanduslikud andmed puudusid ning kameraalse analüüsi põhjal võis eeldada, et esineb

sobiv jõe morfoloogia, pidades silmas võimalikke parendamistöid. Põlula kalakasvatus tegeles 90ndatel

aastatel jõeforelli asustamisega nii Mustjõkke kui Soodlasse. Seetõttu otsiti seirepüükideks kõvapõhjalisi

jõelõike, et veenduda jõeforelli asurkonna olemasolus. Ent seirepüüke viidi läbi ka muude omadustega

jõelõikudel, et anda hinnang, mis kalaliigid neis jõgedes üldse esinevad ja kellega taastamistööde

kavandamisel arvestada.

Seirepüügid toimusid Soodla jõel 5 asukohas ja Mustjõel 4 asukohas. Püükide tegemiseks liiguti

elektripüügi agregaadiga välja valitud lõikudes ülesvoolu, registreerides kõik püügil kätte saadud kalaliigid.

Soodla jões registreeriti 5.09.2024 teostatud seirepüükidel jõeforell, võldas, ahven, haug, luts, lepamaim,

mudamaim ja luukarits. Mustjões registreeriti 30.09. ja 1.10.2024 seirepüükidel ojasilm, võldas, haug,

särg, ahven, lepamaim, mudamaim ja luukarits. Liigirikkus näitab nende vooluveekogude mitmekesisust

ja sobivust paljudele erinevate elupaigavajadustega liikidele.

3.4. Taastamisalade valik

Taastamisalade valikul lähtuti eelkõige välitöödel ja seirepüükidel kogutud andmetest ning

eksperthinnangust tööde teostatavusele, sh ligipääsu olemasolu. Üksikutel lõikudel tugineti vaid

kameraalsete andmete põhjal tehtud eksperthinnangule. Potentsiaalsete taastamislõikude piiritlemisel

kasutati välitöödel fikseeritud lõigu algus- ja lõpp-punkti koordinaate ning Eesti topograafia andmekogu

vooluveekogude vektorkujusid. Taastamisaladena on piiritletud ühetüübiliste töödega hõlmatud

kompaktsed lõigud. Olenevalt rakendatavatest meetmetest võib ühe taastamisala sees olla mitu

väiksemat tööala (nt kudepatjade rajamine), mis moodustavad siiski ühe terviku.

Taastamisaladele on määratud prioriteetsus lähtuvalt järgmistest põhimõtetest:

• I prioriteet – Tegevused, mille eeldatav mõju toitumisalade kvaliteedile ja vee-elustikule on oluline

(nt koelmute taastamine suure taastootmispotentsiaaliga halvas seisundis lõikudel) ja/või suure

ulatusega (nt paisu likvideerimine).

• II prioriteet – Tegevused, mille eeldatav mõju on arvestatav, kuid tulenevalt kavandatava tegevuse

iseloomust ning seotud osapooltest ei ole tegu I prioriteedi meetmega (nt sängi

mitmekesistamine eesvooluga kattuvas lõigus või eramaal vooluveekogu juhtimine looduslikku

sängi).

10

• III prioriteet – Tegevused, mis ei ole I ega II prioriteediga tulenevalt vooluveekogu üldisest

seisundist (nt koelmute taastamine muidu heas looduslikus seisundis jõel) või, mille mõju vee-

elustikule on piiratud ja/või ajutine (nt koprapaisude eemaldamine).

4. ÜLEVAADE VOOLUVEEKOGUDEST JA

TAASTAMISSOOVITUSED

Taastamiskavas käsitletud vooluveekogud on näidatud Tabel 1 ning taastamisalade paiknemine Joonis 2

(Graafiline lisa 2) ja SHP-formaadis kaardikihil lisas 2. Detailsem ülevaade vooluveekogudest ja

looduslikkuse suurendamise meetmetest on esitatud alljärgnevates alapeatükkides ning lisas 1.

Taastamisalade valik ja piirid on indikatiivsed. Tegelik taastamistööde maht ja tehniline teostatavus igal

lõigul selgitatakse tööde kavandamise ja projekteerimise etapis (vt ka ptk 5).

Tabel 1. Must-toonekure jaoks sobivad vooluveekogud keskpolügoonil ja selle ümbruses.

Nimi KKR kood Valgala,

km2 Pikkus*,

km

Pikkus koos lisaharudega*,

km

Keskmine lang,

m/km

Keskmine looketegur

Valgejõgi VEE1079200 355,0 90,0 (42,1) 108,0 (52,5) 0,61 1,21

Soodla jõgi VEE1087000 272,0 73,6 (56,9) 84,3 (68,6) 0,70 1,17

Mustjõgi VEE1085700 223,3 38,9 40,9 0,85 1,39

Aavoja VEE1086600 305,2 22,6 25,0 1,01 1,20

Läsna jõgi VEE1078900 39,2 17,1 17,2 1,89 1,12

Raudoja VEE1087400 239,6 10,2 10,2 1,48 1,06

Pala oja VEE1079700 18,9 9,6 9,8 1,59 1,23

Rekka oja VEE1086000 22,5 9,1 9,2 1,56 1,15

Pikkoja VEE1079900 26,3 8,5 9,0 1,24 1,38

Treimani oja VEE1085900 11,9 8,0 9,6 0,96 1,05

Kõnnu oja VEE1079000 5,5 5,6 5,6 2,99 1,03

Härjakõrioja VEE1079800 8,6 5,3 5,3 2,06 1,33

Niinemäe kraav VEE1079300 9,0 5,2 5,2 0,94 1,01

Leppoja VEE1079203 5,8 4,9 4,9 2,04 1,05

Liivoja VEE1078800 3,8 3,6 3,6 5,69 1,08

Visteroja VEE1080100 5,0 3,5 3,5 1,70 1,09

Kaanjärve oja VEE1080000 6,1 3,2 3,2 1,89 1,01 318,9 (254,3) 354,5 (283,3)

* Sulgudes taastamiskavas käsitletud lõigu pikkus

11

Joonis 2. Taastamisalade paiknemine ja kavandatud meetmed (Graafiline lisa 2)

4.1. Valgejõgi (VEE1079200)

Valgala pindala: 355 km2

Pikkus: 90 km (koos lisaharudega 108 km), sh taastamiskava lõik 43,1 km

Keskmine lang ja looketegur: 0,61 m/km; 1,21

Pais: Kalle (PAIS021370), Kotka (PAIS014610), Nõmmeveski (PAIS017930), Pikakose (PAIS017940), Porkuni

(PAIS019330), Tapa (PAIS022650), Vahakulmu (PAIS023930), Valgejõe villaveski (PAIS024150)

Märkused: Kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik; läbib KVKP lõunaosa ja on osaliselt selle piiriks

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

1 Valgejõgi 1 6574222,7 609957,5

6575799,5 608067,1 340 Koelmute rajamine 3

12

2 Valgejõgi 2 6576903,2 607443,7

6577047,2 606829,2 750

Koelmute rajamine (mosaiiksed kudepadjad) 3

3 Valgejõgi 3 6579602,0 604839,3

6581079,2 602261,3 6170

Koelmute rajamine (osaliselt põndakutena) 3

4 Valgejõgi 4 6587911,6 599235,4

6590585,4 599955,7 4240

Koelmute rajamine (osaliselt põndakutena) 3

14 560

Valgejõgi on Põhja-Eesti üks suurima potentsiaaliga lõhe ja forelli kudejõgesid ning nii oma suuruse kui

loodusliku sängi tõttu piirkonna vee-elustikule väga oluline. Valgejõgi algab Porkuni järvest ja suubub Hara

lahte. Taastamiskavas on käsitletud lõiku Tapa linnast kuni Tallinn-Narva maanteeni. Selles lõigus läbib

Valgejõgi KVKP lõunaosa, misjärel on see KVKP läänepiiriks. Taastamiskava lõigus ei ole Valgejõel

Keskkonnaregistri andmetel ühtegi paisu, kuid allavoolu jäävad mitmed olulised rändetõkked, sh Kotka

pais (PAIS014610), mille likvideerimine omaks Valgejõe seisukohast olulist positiivset mõju. Valgejõgi on

kogu ulatuses kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik. Taastamiskava lõigus on jõgi must-toonekurele

toitumiseks lõiguti liiga sügav, kuid sellel leidub ka madalamaid lõike, soote ja lamme, kus must-toonekurg

saaks toitumas käia. Lisaks on jõe kaldad KVKPga kattuvas lõigus looduslikud tagades must-toonekurel

ühelt poolt nii ligipääsu ülalt kui ka piisava varjatuse ohtude eest (Joonis 3).

Joonis 3. Valgejõe heas seisundis lõik, mis sobiks must-toonekurele toitumiseks (Foto 03.09.2024)

Valgejõgi on taastamiskavas käsitletud lõigus suhteliselt looduslik ning pakub vee-elustikule erisuguseid

elupaiku. Arvestades jõe tähtsust piirkonna kalastikule on oluline tagada sealsete koelmualade kõrge

kvaliteet. Tuginedes varasematele koelmualade uuringutele (vt Lisa 3) ning taastamiskava koostamise

käigus tehtud välitöödele on Valgejõel piiritletud neli pikemat lõiku, kus tuleks rajada uusi koelmuid ning

parandada looduslike koelmute kvaliteeti. Koelmute rajamine (sh looduslike parendamine)

13

taastamismeetmena toetab lõhilaste asurkonna taastootmispotentsiaali suurenemist Valgejões ja seeläbi

ka selle lisajõgedes. Valgejõe näol tegu must-toonekure toitumisalade kvaliteedi seisukohast prioriteetse

jõega, mille hea seisund mõjutab oluliselt ka mitmete teiste must-toonekurele potentsiaalselt sobivate

toitumisalade kvaliteeti.

4.2. Soodla jõgi (VEE1087000)

Valgala pindala: 272 km2

Pikkus: 73,6 km (koos lisaharudega 84,3 km), sh taastamiskava lõik 56,9 km

Keskmine lang ja looketegur: 0,70 m/km; 1,17

Pais: Sae (Soodla) (PAIS020310), Soodla (PAIS020330), Soodla veski (PAIS021920)

Märkused: Kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik (Soodla paisust suubumiseni Jägala jõkke); kuulub

osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu; läbib Soodla harjutusväljakut ja on

osaliselt KVKP piiriks

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

5 Soodla jõgi 1 6566405,1 608068,2

6566963,0 607479,0 920

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, varjepaigad), koelmute rajamine, jõeforelli asustamine 1

6 Soodla jõgi 2 6566963,0 607479,0

6570155,4 605597,5 5370

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, varjepaigad), koelmute rajamine, jõeforelli asustamine 2

7 Soodla jõgi 3 6571606,8 603214,7

6572411,7 603300,9 890

Sängi mitmekesistamine (varjepaigad), koelmute rajamine 1

8 Soodla jõgi 4 6573172,9 603215,7

6574483,6 602310,0 2090

Rebase jääksoost lähtuvate kraavide sulgemine 2

9 Soodla jõgi 5 6575906,2 601763,2

6575894,0 601784,0 840

Koelmute rajamine, jõeforelli asustamine 3

10 110

Soodla jõgi algab Järva vallast Reinevere külas paiknevast allikast, kuid ajalooliste kaartide järgi ei ole see

tõenäoliselt jõe algne läte vaid kujunenud maaparanduse tulemusel. Jõgi läbib kagu-loodesuunaliselt

Põhja-Kõrvemaa metsa- ja soomassiive ning suubub Soodla külas Jägala jõkke. Soodla jõel asub enam kui

260 ha suuruse veepeegliga Soodla veehoidla, mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi

joogiveehaardesse. Paisjärvest allavoolu on Soodla jõel Keskkonnaregistri andmetel kolm paisu (sh

veehoidlaga seotud Soodla pais), millest ühel (Soodla veski (PAIS021920)) on kalapääs. Soodla jõgi on

Soodla paisust kuni suubumiseni Jägala jõkke kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik. Taastamiskavas on

Soodla jõge käsitletud Soodla paisust ülesvoolu. Selles lõigus on jõgi must-toonekurele toitumiseks

valdavalt liiga sügav, kuid kuna sügavamatel lõikudel jõe keskjooksul leidub toitumispaiku lammil, siis

14

lisaks jõe üldisele väärtusele elupaigana võib kogu Soodla jõge veehoidlast ülesvoolu käsitleda ka must-

toonekure toidualana. Soodla jõgi läbib Soodla harjutusväljakut ning piirneb osaliselt KVKPga.

Soodla jõe ülemjooks on valdavalt maaparandatud, mistõttu on seal vajalik sängi mitmekesistamine

lisades vette kive ja puitu ning luues varjepaiku vee-elustikule. Ühtlasi tuleks Pärnu-Rakvere-Sõmeru

maanteest allavoolu rajada morfoloogiliselt sobivamatesse lõikudesse koelmuid. Samuti tuleks koelmuid

rajada Soodla jõe keskjooksule Läpi-Aru-Ojaküla teeni. Sealt allavoolu on Soodla jõgi tugevalt

meandreeruv ja looduslikus seisundis kuni Soodla veehoidlani, mistõttu taastamismeetmeid sellesse lõiku

ette ei nähta. Küll võiks veekvaliteedi tõstmiseks ja settekoormuse vähendamiseks võimalusel sulgeda

Rebase jääksoost lähtuvad kraavid. Seeläbi paraneks eelduslikult ka jääksoo kui märgala seisund. Soodla

jõest algava Mustjõe seisudi tõstmiseks on oluline korrastada ka nende kahe jõe ühendus.

90ndatel tegeles Põlula kalakasvatus jõeforelli asustamisega nii Mustjõkke kui Soodlasse. Seirepüükidel

leiti Soodla jõest järgmisi liike: jõeforell, võldas, ahven, haug, luts, lepamaim, mudamaim ja luukarits.

Liigirikkus viitab mitmekesiste elupaikade olemasolule, kuid arvestades Soodla jõe potentsiaali jõeforelli

seisukohast tuleks kaaluda elupaikade taastamise kõrval ka täiendava meetmena noorkalade asustamist.

Seeläbi saab suurendada potentsiaalse kudekarja arvukust Soodla jões.

4.3. Mustjõgi (VEE1085700)

Valgala pindala: 223,3 km2

Pikkus: 38,9 km (koos lisaharudega 40,9 km)

Keskmine lang ja looketegur: 0,85 m/km; 1,39

Pais: Kõrtsitalu (PAIS027120)

Märkused: Kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

10 Mustjõgi 1 6574478,8 602308,5

6574514,7 601928,6 400

Koprapaisude likvideerimine, Soodlaga ühenduse korrastamine, Rebase jääksoost lähtuvate kraavide sulgemine 1

11 Mustjõgi 2 6574514,7 601928,6

6574486,6 601139,6 810 Koprapaisude likvideerimine 3

12 Mustjõgi 3 6572934,1 599500,7

6572880,5 598394,3 1140

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, varjepaigad), koelmute taastamine 1

13 Mustjõgi 4 6572880,5 598394,3

6572876,6 597225,7 1330 Koprapaisude likvideerimine 3

14 Mustjõgi 5 6571991,7 595924,5

6572233,2 596038,8 1620

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

15 Kõrtsitalu pais 6573773,9

585829,4 Pais Paisu likvideerimine 1

15

5300

Mustjõgi hargneb Soodla jõest soisel alal Rebase mahajäetud turbatootmisala (jääksoo) põhjaservas ja

suubub Jägala jõkke Kaunissaare veehoidlast ligikaudu 7 km ülesvoolu. Jõgi on ülem- ja osaliselt ka

keskjooksul õgvendatud, kuid alamjooksul on jõesäng looduslik, tugevalt meandreeruv ning kohati

üleujutatava lammiga. Vahetult Tallinn-Tapa raudteetrassist ülesvoolu paikneb Keskkonnaregistri

andmetel Kõrtsitalu pais (PAIS027120), mis on eraomandis, kuid tuleks võimalusel likvideerida.

Mustjõe ja Soodla jõe ühendus (Joonis 4) on osaliselt kinnikasvanud ning tõkestatud kobraste tegevuse

tulemusel, mistõttu on vajalik Mustjõe ülemjooksul koprapaisude likvideerimine ja Soodlaga ühenduse

korrastamine. Lisaks suubub Rebase jääksoost Mustjõkke mitmeid kuivenduskraave, mille sulgemine

pinnaspaisudega toetakse nii Mustjõe veekvaliteedi paranemist kui endise kaevandusala ökosüsteemi

taastumist. Koprapaisude likvideerimine on vajalik ka mitmetel teistel allavoolu paiknevatel lõikudel, kus

need põhjustavad sette kogunemist kõvapõhjalistel lõikudel ja takistavad kalade liikumist. Kuna

koprapaisudega kaasnevad üleujutusalad pakuvad elupaiku mitmetele must-toonekure toiduobjektidele

(nt kahepaiksed), siis tuleb koprapaisude likvideerimist igal üksikjuhtumil eraldi hinnata.

Joonis 4. Mustjõgi Rebase jääksoo kõrval vaatega Soodla jõe suunas. Vajalik on korrastada ühendus Soodla jõega ning sulgeda turbatootmisalalt lähtuvad kraavid. (Foto 16.07.2024)

Riigi poolt korrashoitaval ühiseesvoolu lõigul on Mustjõgi Karjahansu teest allavoolu kivise-kruusa põhjaga

ning suhteliselt kiirema vooluga (Joonis 5). See lõik sobiks väga hästi must-toonekurele toitumiseks. Kuna

aga tegu on maaparandusehitisega on selles lõigus säng ühetaoline. Antud lõigus tuleks suurendada sängi

mitmekesisust lisades sinna kive ja puitu ning rajada täiendavalt koelmuid. Koelmute parendamist

Mustjões toetab seirepüükidel ojasilmu esinemine jões, kes sarnaselt jõeforellile koeb kruusasel

jõepõhjal. Lisaks eelistab ka jões esinev kaitsealune kalaliik võldas kivist ja kruusast põhja, mis pakub

16

varjevõimalusi ja sigimispaiku. Sängi mitmekesistamine on vajalik ka eesvoolust allavoolu jääval lõigul kuni

Kadaka-Aegviidu teeni. Selles lõigus on Mustjõe loodusliku sängi looked küll osaliselt säilinud, kuid

õgvendatud säng on oluliselt sügavam ning vesi voolab selle kaudu. Vette lisatavad voolusuunajad (suured

kivid, lamapuit) soodustab antud lõigus Mustjõe looduslikkuse taastumist.

Joonis 5. Mustjõe riigi poolt korrashoitav ühiseesvoolu lõik. Vajalik on sängi mitmekesistamine ja täiendavate kudealade rajamine. (Foto 16.07.2024)

4.4. Aavoja (VEE1086600)

Valgala pindala: 305,2 km2

Pikkus: 22,6 km (koos lisaharudega 25 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,01 m/km; 1,20

Pais: Aavoja (PAIS026200), Väike-Aavoja (PAIS025230)

Märkused: Kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi

Koordinaadid (algus)

Koordinaadid (lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

16 Aavoja 1 6579072,3

589129,2 589129,2

6578739,1 840 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

17 Aavoja 2 6577887,2

586770,4 586770,4

6578187,1 620 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

17

18 Aavoja 3 6577887,2

586770,4 6577619,4

585030,8 3770 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

19 Aavoja 4 6577619,4

585030,8 586770,4

6577167,3 3770 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 3

5230

Aavoja algab Koitjärve raba kagunurgast ja suubub Jägala jõkke. Maapaju soost ülesvoolu on tegu riigi

poolt korrashoitav ühiseesvooluga ning sellel on Keskkonnaregistri andmetel alamjooksul kaks paisu:

Aavoja (PAIS026200) ja Väike-Aavoja (PAIS025230).

Eesvooluna arvel olevas lõigus on Aavoja ühetaolise ristlõikega kraav, kus valdavalt puuduvad vee-

elustikule vajalikud varje- ja elupaigad. Lisaks puudub põllumajandusmaastikus asuvatel lõikudel ka must-

toonekurele oluline varju pakkuv puittaimestik. Seega ei ole need lõigud must-toonekurele tõenäoliselt

oluline toitumisala. Seevastu metsavahelised lõigud võiksid must-toonekurele toitumiseks vee sügavuse

ja liigipääsu poolest sobida (Joonis 6), mistõttu tuleb nendel sängi mitmekesistada paigutades vette

lamapuitu ja kive.

Joonis 6. Ühtlase ristlõikega kraaviks kaevatud Aavoja lõik, kus puittaimestik tagab mõningase varjatuse. Vajalik on sängi mitmekesistamine. (Foto 20.06.2024)

Eesvooluna arvel olevast lõigust allavoolu kuni Mustjõe teeni on oja varieeruva kvaliteediga. Osaliselt on

tegu ühtlase ristlõikega kraaviga kuid leidub ka lõike, millel looked on hakanud taastuma (Joonis 7). Kogu

lõigu ulatuses on vajalik sängi mitmekesistamine paigutades vette lamapuitu ja kive. Selleks võib vette

langetada oja kaldal kasvavaid puid, eelkõige sangleppi, aga substraadina on olulised ka teised puuliigid.

Mustjõe teest allavoolu on Aavoja kuni Väike-Aavoja veehoidlani tugevalt meandreeruv ning looduslik,

mistõttu seal taastamismeetmeid rakendada ei ole vaja. Tulenevalt Aavoja ja Väike-Aavoja paisudest ei

18

ole otstarbekas rakendada taastamismeetmeid nendevahelises lõigus. Paisudest allavoolu kuni

suubumiseni Jägala jõkke on Aavoja suhteliselt meandreeruv ning sinna taastamismeetmeid ei kavandata.

Joonis 7. Aavoja metsavaheline lõik, kus looked on hakanud taastuma. Vajalik on sängi lamapuidu ja kivide lisamine. (Foto 20.06.2024)

4.5. Läsna jõgi/Nõmmoja (VEE1078900)

Valgala pindala: 39,2 km2

Pikkus: 17,1 km (koos lisaharudega 17,2 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,89 m/km; 1,12

Pais: Ebaseaduslik pais maaüksusel Liivaku (27301:001:0950), Vanaoja (PAIS016400).

Märkused: Kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

20 Läsna jõgi 1 6585455,5

612025,0 6592207,3

609139,3 12 390 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit), koelmute taastamine 1

21 Liivaku pais 6593134,2

609326,6 Pais Paisu likvideerimine (vajadusel) 3

19

Läsna jõgi algab Udriku rabast ja suubub Loobu jõkke. See on kogu pikkuses kaitsealune kalade kudemis-

ja elupaik Läsna jõgi/Nõmmoja (KLO3002530). Läsna jõe ülemjooks oli kraavitatud juba 19. sajandi lõpul

ning selle keskjooksul asub Keskkonnaregistri andmetel Vanaoja pais (PAIS016400), millest on rajatud

sirgendatud sängi kaudu möödavool. Lisaks paikneb Läsna jõe alamjooksul maaüksusel Liivaku

(27301:0010950) siirdekaladele ületamatu registreerimata pais, mille likvideerimine on Läsna jõe

potentsiaali arvestades oluline. Jõgi on oma omadustelt must-toonekurele sobiv toitumisala.

Läsna jõgi on jõesilmule ja forellile sobiv sigimis- ja eluala, kuid siirdekalade liikumine jõe potentsiaalsetele

koelmualadele on olnud takistatud alamjooksul paikneva registreerimata Liivaku paisu poolt. Nimetatud

pais on suurematele forellidele ületatav ainult suurveeperioodil ning jõesilmule ületamatuks

rändetakistuseks. Liivaku paisult on varjad eemaldatud (M. Kesler, suulised andmed), kuid tuleb hinnata

paisu kehand likvideerimise võimalust tagamaks, et paisutust ei taastataks. Lisaks tuleb Läsna jões tõsta

elupaikade ja koelmualade kvaliteeti. Sobiva fraktsiooniga kruusa lisamisega saab oluliselt parandada

Läsna jõe jõesilmu ja forelli koelmualasid ning jõe ülemjooksul sängi mitmekesistamine aitab läbi

varjevõimaluste loomise parandada veekogu elupaigalisi omadusi.

4.6. Raudoja (VEE1087400)

Valgala pindala: 239,6 km2

Pikkus: 10,2 km (koos lisaharudega 10,2 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,48 m/km; 1,06

Pais: Raudoja (PAIS020300)

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi

Koordinaadid (algus)

Koordinaadid (lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

22 Raudoja 1 6581044,8 587570,4

6581621,0 587048,7 1870

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

Raudoja saab alguse Koitjärve rabast. Tegu on raba loodusliku väljavooluga, mida on süvendatud juba 19.

sajandil. Keskjooksul on Raudoja maaparandussüsteemi PILLAPALU TTP-467 4108740010010 eesvooluks

ning sellel asub Raudoja veehoidla, kusjuures Raudoja pais on kaladele ületamatu rändetõke. Raudoja

suubub Soodla jõkke vahetult Soodla veehoidlast allavoolu.

Koitjärve raba servast kuni Kõrve tee põhja-lõunasuunalise lõiguni on Raudoja oluliselt mõjutatud

kobraste tegevusest ja valdavalt ei sobi must-toonekurele toitumisalaks kuna on kas liiga sügav, täis

settinud ja roostunud kallastega või on ligipääs kurele raskendatud puittaimestiku tõttu. Koprapaisutuse

mõjualast allavoolu sobib Raudoja tõenäoliselt must-toonekure toitumisalaks. Selles lõigus on vool kiirem,

rist- ja pikiprofiil varieeruvad rohkem ning kohati on ka vette langenud puid (Joonis 8). Siiski tuleks antud

lõigus Raudoja sängi lisada lamapuitu ja kive, et luua täiendavaid varjepaiku. Kõrve teest allavoolu kuni

Raudoja veehoidlani on oja säng mitmekesisem ning kuigi osaliselt on säng süvendatud, siis säilinud on

vanad soodid ja üleujutusalad, mistõttu antud lõigus taastamismeetmeid ette ei nähta vaid eelistatud on

looduslik taastumine.

20

Joonis 8. Raudoja eesvooluna arvel olev lõik koprapaisutusest allavoolu. Vajalik on sängi mitmekesistamine. (Foto 18.06.2024)

4.7. Pala oja (VEE1079700)

Valgala pindala: 18,9 km2

Pikkus: 9,6 km (koos lisaharudega 9,8 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,59 m/km; 1,23

Pais: Palaveski (PAIS018490)

Märkused: Läbib KVKP laskevälja ala ja kasutatakse väljaõppel

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (looduslikult looklev säng, väljaõppega seotud kasutus)

Pala oja algab Ohepalu rabast Haugjärvest, kulgeb algul põhja suunas piki soonikut, kuid pöörab peale

Pala-Mägiküla teed tagasi lõuna-edela suunda ja suubub Valgejõkke. Oja ülemjooks on küll kraavitatud,

kuid kobraste tegevuse tõttu valdavalt üleujutatud, ka on seal säilinud või taastumas mõnetine loogelisus.

Kesk- ja alamjooksul läbib Pala oja KVKP Pala laskeväli 1 (PL1) ja Pioneeri 1 (P1) alasid ning asub vahetult

Pioneeri 2 (P2) ala läänepiiril. Keskkonnaregistri andmetel on Pala oja keskjooksul Palaveski pais

(PAIS018490).

Väljaõppealadega kattuvas osas on oja loodusliku ilmega ja võiks must-toonekurele toitumiseks sobida,

kuid intensiivse häiringu tõttu ei ole oja kasutamine must-toonekure poolt siiski tõenäoliselt. Teoreetiliselt

võiks Pala oja hoolimata väljaõppega kaasnevast häiringust toetada ümbruskonna vee-elustikku, mistõttu

tuleks likvideerida sellel asuv Palaveski pais. Samas on Palaveskist allavoolu rajatud väljaõppe otstarbel

21

tiik, mis samuti takistab kalade liikumist Pala ojas. Seega ei kavandata Pala ojale taastamismeetmeid, kuid

oluline on tagada, et Pala ojasse ja sealtkaudu Valgejõkke ei jõuaks väljaõppeaga seotud reostust.

4.8. Rekka oja (VEE1086000)

Valgala pindala: 22,5 km2

Pikkus: 9,1 km (koos lisaharudega 9,2 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,56 m/km; 1,15

Pais: Registreerimata pais Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

23 Rekka oja 1 6579399,7 595703,7

6579202,0 595768,3 220

Venejärve ja Suur Karusejärve vahelise lõigu sulgemine pinnaspaisudega 3

24 Rekka oja 2 6576654,7 593126,4

6576690,0 592426,4 700 Looduslikku sängi juhtimine 2

25 Rekka oja 3 6576690 592426,4

6575644,6 590834,8 2590

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit) 2

3510

Rekka oja algab Püüsaare rabast Venejärvest ja suubub Mustjõkke. Keskjooksul läbib see Kõrvemaa

matka- ja spordikeskust, kus on paisutatud keskuse tarbeks veereservuaariks. Alamjooksul on tegu

maaparandussüsteemi KLAASPURGI TTP-248 4108600020010/001 eesvooluga.

Algselt oli Rekka oja läte Lillesaare raba lääneosas, kuid 20. sajandi algul pikendati oja kõigepealt põhja

suunas Suur Karusejärveni ning seejärel Venejärveni. Seetõttu omab Rekka oja olulist mõju nimetatud

rabajärvede veetasemele. Venejärve ja Suur Karusjärve vahel on tegemist turbapinnasesse kaevatud

kraaviga (Joonis 9), mille sulgemine hea ligipääsu tõttu Uuejärve teelt on lihtsalt teostatav. Arvestades, et

Venejärve näol ei ole tegu Rekka oja ajaloolise lättega ning väljavoolu sulgemine omaks positiivset mõju

lisaks järvele ka kogu Püüsaare raba seisundile tuleks Venejärve ja Suur Karusejärve vaheline ühendus

sulgeda pinnaspaisudega. Suur Karusejärvest allavoolu on Rekka oja samuti kraaviks kaevatud, kuid selles

lõigus on valdavalt tegemist soonikuga, oja kaldad on liigniisked ja kohati üleujutatud, mistõttu on antud

lõigus ligipääs tehnikaga raskendatud ning mõistlikum on jätta oja selles lõigus looduslikult taastuma.

22

Joonis 9. Venejärve ja Suur Karusejärve vaheline Rekka oja kraavitatud lõik, mis tuleks sulgeda pinnaspaisudega. (Foto 21.08.2024)

Keskjooksul – kraavitatud lõigust allavoolu kuni Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni on Rekka oja tugevalt

meandreeruv ja loodusilmeline sobides must-toonekurele toitumisalaks (Joonis 10). Kõrvemaa matka- ja

suusakeskuse juures asuva paisu tõttu võib sellest ülesvoolu asuvat lõiku lugeda isoleerituks ja pole teada,

kas ja kui palju leidub seal must-toonekurele sobilikke toiduobjekte. Paisust allavoolu on Rekka oja kuni

maaüksuseni Aegviidu metskond 91 (14001:003:0284) taaskord suhteliselt loodusliku ilmega ning must-

toonekurele toitumiseks sobiv.

23

Joonis 10. Must-toonekurele sobilik toitumisala Rekka oja keskjooksul. (Foto 21.08.2024)

Alamjooksul on Rekka oja kraavitatud ja selle säng suhteliselt ühetaoline. Maaüksustel Aegviidu metskond

91 (14001:003:0284) ja Uuesauna (14001:003:0442) on säilinud Rekka oja looduslik säng, mis toimib

paralleelselt kraavitatud sängiga. Antud lõigus tuleks kogu Rekka oja vesi juhtida olemasolevasse

looduslikku sängi ning luua seal läbi sängi mitmekesistamise täiendavaid varjepaiku vee-elustikule (Joonis

11). Allavoolu ei ole looduslik säng säilinud (Joonis 12), kuid antud lõigus tuleks toetada oja looduslikkuse

taastumist läbi sängi mitmekesistamise paigutades sinna lamapuitu ja suuri kive. Lisaks tuleks taastada

kaldapuistu, et suurendada oja varjatust.

24

Joonis 11. Taastamislõik Rekka ojal, kus oja looduslik säng on hästi säilinud ja toimib paralleelselt kraavitatud sängiga (aluskaardid Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Joonis 12. Rekka oja Klaaspurgi teelt vaatega allavoolu. Vajalik on sängi mitmekesistamine ning kaldapuistu taastamine. (Foto 21.08.2024)

25

4.9. Pikkoja (VEE1079900)

Valgala pindala: 26,3 km2

Pikkus: 8,5 km (koos lisaharudega 9 km)

Keskmine lang ja looketegur: 1,24 m/km; 1,38

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi

Koordinaadid (algus)

Koordinaadid (lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

26 Pikkoja 1 6588616,1 602235,2

6589260,9 602235,2 800

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit), loogete avamine (settepatjade likvideerimine) 3

Pikkoja asub KVKP loodeosas. See algab Põhja laskevälja (PLV) lähedusest, kulgeb piki Suru taktikaala (ST1)

idapiiri ning suubub Valgejõkke Tallinn-Narva mnt-st veidi enam kui 1 km ülesvoolu. Pikkoja on suudmest

kuni Suru teeni tugevalt meandreeruv, kaldad on madalad ja kohati üleujutatud pakkudes seeläbi elu- ja

sigimispaiku kahepaiksetele ning teistele veekogudega seotud liikidele (Joonis 13). Nimetatud lõigus on

vee sügavus must-toonekurele toitumiseks kohati liiga suur, kuid üleujutatud alad ja soodid tagavad head

toitumisvõimalused kogu lõigu ulatuses.

Joonis 13. Pikkoja loodusliku ilmega üleujutusala vaatega Kaalikapõllu teelt ülesvoolu. (Foto 29.12.2024)

Suru teest ülesvoolu on Pikkoja kraavitatud, mistõttu on sealne elupaik vaesestunud. Samas sobiks ka see

lõik must-toonekurele nii vee sügavuse, kallaste iseloomu kui taimestiku poolest toitumisalaks. Seetõttu

26

tuleb ca 0,8 km pikkusel lõigul rakendada meetmeid Pikkoja looduslikkuse suurendamiseks. Sirgeks

kaevatud lõigus tuleb sängi mitmekesistamiseks paigutada sellesse täiendavalt lamapuitu ja suuri kive.

Lisaks tuleb avada vanad soodid (eemaldada settepadjad) soodustamaks sängi looduslikkuse taastumist.

Joonis 14. Pikkoja Suru teest ülesvoolu. Vajalik on sängi mitmekesistamine. (Foto 29.12.2024)

4.10. Treimani oja/Kivisilla soon/Reakoja oja (VEE1085900)

Valgala pindala: 11,9 km2

Pikkus: 8 km (koos lisaharudega 9,6 km)

Keskmine lang ja looketegur: 0,96 m/km; 1,05

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

27 Treimani oja 1 6572739,9 595343,7

6572423,8 594191,9 1390 Looduslikku sängi juhtimine 1

28 Treimani oja 2 6572423,8 594191,9

6572256,0 611998,7 890

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit, voolusuunajad) 2

2280

Treimani oja algab Rohussaare rabast ja suubub Mustjõkke Aegviidust ülesvoolu. Oja kulgeb piki soist

soonikut ja on suhteliselt väikese languga. Treimani oja on 20. sajandi algul kraavitatud, kuid ajalooline

27

säng on lõiguti suhteliselt hästi reljeefikaardil ja looduses jälgitav. Arvestades oja paiknemist on sellel

oluline mõju Rohussaare raba seisundile.

Treimani oja ülem- ja osaliselt keskjooks on väikese vooluhulgaga ja paiguti kobraste poolt paisutatud,

mistõttu sinna taastamismeetmeid ette ei nähta. Selles lõigus tuleb oja jätta looduslikult arenema.

Kadaka-Aegviidu teest ülesvoolu ligikaudu 1,3 km pikkusel lõigul paikneb Treimani oja kõige paremini

säilinud loodusliku sängiga lõik. Selles lõigus tuleks Terimani oja vesi juhtida ajaloolisse sängi (Joonis 15).

Kadaka-Aegviidu teest allavoolu on looduslik säng küll väiksemate lõikudena säilinud, kuid loogete

taastamine ei ole väikeste lõikude tõttu otstarbekas. Selles lõigus tuleks sängi mitmekesistada paigutades

sellesse kive ja puid, et luua eeldused jõelõigu meandreeruvuse taastumiseks ning pakkuda vee-elustikule

varjepaiku.

Joonis 15. Treimani oja lõik, kus oja looduslik säng on suhteliselt hästi säilinud ja kraavitatud lõik tuleks juhtida looduslikku sängi (aluskaardid Maa- ja Ruumiamet, 2025)

4.11. Kõnnu oja (VEE1079000)

Valgala pindala: 5,5 km2

Pikkus: 5,6 km

Keskmine lang ja looketegur: 2,99 m/km; 1,03

Pais: Registreerimata pais maaüksusel Tiigi (27301:001:1310)

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (lõiguti ajutiselt kuiv)

28

Kõnnu oja algab Udriku raba põhjaservast, kulgeb piki KVKP idapiiri ning suubub Läsna jõkke. Oja

keskjooksul on eraomandis oleval maaüksusel Tiigi (27301:001:1310) paistiik. Arvestades, et

veevaesematel aastatel jääb Kõnnu oja lõiguti kuivaks ei kavandata sellele taastamismeetmeid.

4.12. Härjakõrioja/Metsaaluse oja (VEE1079800)

Valgala pindala: 8,6 km2

Pikkus: 5,3 km (koos lisaharudega 5,3 km)

Keskmine lang ja looketegur: 2,06 m/km; 1,33

Märkused: Läbib KVKP laskevälja ala

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (looduslikult looklev säng, laskeala lähedus)

Härjakõrioja algab Muusi soost, läbib KVKP laskeala Konisti laskevälja (KLV) ja UXO ala (UXO) vahel ning

suubub Valgejõkke. Arvestades oja paiknemist laskealal ei sobi selle kesk- ja ülemjooks intensiivse häiringu

tõttu tõenäoliselt must-toonekurele toitumisalaks. Samas on oja vähemalt osaliselt suhteliselt heas

seisundis ning tugevalt lookleva sängiga, mistõttu võib see toetada ümbruskonna vee-elustikku ja oluline

on tagada, et Härjakõriojasse ja sealtkaudu Valgejõkke ei jõua laskealadelt reostust. Arvestades Härjakõri

oja meandreeruvust ja paiknemist laskeala suhtes ei kavandata sellele taastamismeetmeid.

4.13. Niinemäe kraav (VEE1079300)

Valgala pindala: 9,0 km2

Pikkus: 5,2 km

Keskmine lang ja looketegur: 0,94 m/km; 1,01

Taastamismeetmed:

Jrk nr

Lõigu nimi Koordinaadid

(algus) Koordinaadid

(lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Prioriteet

29 Niinemäe kraav 1 6574484,3 613090,8

6572256,0 613090,8 3100

Sängi mitmekesistamine (kivid, puit), koelmute taastamine, sügavamate alade tekitamine 1

Niinemäe kraav on Ridakülast algav maaparandussüsteemi Vanamõisa 4107930010010/001 eesvool, mis

suubub Tapa paisust allavoolu Valgejõkke. Oja voolab kogu ulatuses tehislikus sängis ja on kanaliseeritud

juba aastakümneid tagasi. Seda võib lugeda kogu pikkuses külmaveeliseks, mistõttu on tegemist

jõeforellile väga sobiliku vooluveekoguga.

Niinemäe kraavis on forelli arvukuse kujunemisel peamiseks piiravaks faktoriks kudealade vähesus. Sobiva

fraktsiooniga kruusa lisamine tõstab oja potentsiaali forelli sigimisalana. Lisaks on vajalik sängi

mitmekesistamine erinevate lisatavate elementidega (kivid, puit), et tekiks juurde forelli noorjärkude

elupaigaks sobivaid sügavamaid ja aeglasema vooluga lõike ning varjepaike. Samuti tuleb tagada, et

29

Niinemäe kraavi ja seeläbi ka Valgejõkke ei jõua täiendavalt toitaineid või reostust oja valgalal

paiknevatest loomapidamisasutustest.

4.14. Leppoja (VEE1079203)

Valgala pindala: 5,8 km2

Pikkus: 4,9 km

Keskmine lang ja looketegur: 2,04 m/km; 1,05

Märkused: Läbib KVKP laskevälja ala

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (üleujutatud alad toetavad vee-elustikku)

Leppoja algab KVKP Konisti laskeväljalt (KLV) ning kulgeb läbi suhteliselt soise ala suubudes Valgejõkke.

Oja on kraavitatud, kuid selle kaldavöönd on suures osas üleujutatud. Jõeääre kinnistule on oja vahetusse

lähedusse rajatud tehisjärv. Arvestades, et Leppoja ümbrus on valdavalt üleujutatud ja liigniiske, mistõttu

pakub see elupaika näiteks kahepaiksetele, ei nähta ojal ette taastamismeetmeid.

4.15. Liivoja/Arbavere oja (VEE1078800)

Valgala pindala: 3,8 km2

Pikkus: 3,6 km

Keskmine lang ja looketegur: 5,69 m/km; 1,08

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (kraavitatud lõigus ei ole otstarbekas taastada)

Liivoja algab Tuksmani soost ning suubub Arbavere külas Loobu jõkke. Tegu on suure languga ojaga

(keskmine lang 5,69 m/km), mis on ülemjooksult kuni Tapa-Loobu teeni kraavitatud. Selles lõigus ei ole

oja algne säng reljeefikaardil tuvastatav ning vooluhulk on väike. Arvestades, et Tapa-Loobu teest

suudmeni on Liivoja suhteliselt heas seisundis ei kavandata sellele taastamismeetmeid.

4.16. Visteroja/Niinemurru oja (VEE1080100)

Valgala pindala: 5 km2

Pikkus: 3,5 km

Keskmine lang ja looketegur: 1,70 m/km; 1,09

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (ei ole otstarbekas taastada)

Visteroja algab KVKP Suru laskevälja (STL1) alalt ning läbib Suru taktikaala (ST1) suubudes Pikkojasse.

Ajalooliselt on see tõenäoliselt olnud üheks väljavooluks Suru soost, kuid hiljemalt 20. sajandi algul on

selle ülemjooks kraavitatud ja oja algne voolusäng pole reljeefil tuvastatav (va suudmest ca 1 km ulatuses).

Visteroja on suhteliselt madal ja kitsas (vee sügavus 0,2-0,5 m ja sängi laius kuni 2 m) ning vooluhulk väike,

mistõttu ei ole otstarbekas sellel taastamismeetmeid rakendada. Oja võib sobida toitumiseks must-

toonekurele, kuid pigem kevadperioodil kahepaiksete püüdmiseks.

30

4.17. Kaanjärve oja/Nõmmoja (VEE1080000)

Valgala pindala: 6,1 km2

Pikkus: 3,2 km

Keskmine lang ja looketegur: 1,89 m/km; 1,01

Märkused: KVKP teeninduslinnaku (TL) reoveepuhasti eesvool

Taastamismeetmed: Tegevusi ette ei nähta (ei ole otstarbekas taastada)

Kaanjärve oja algab KVKP põhjaosas asuvast teeninduslinnakust (TL) ning suubub Pikkojasse. Selle kaudu

juhitakse teeninduslinnaku reoveepuhasti vesi Pikkjõkke. Ajalooliselt Kullisoost alanud oja on kraavitatud

juba enne 20. sajandit (1898. aasta üheverstase kaardi järgi). Arvestades Kaanjärve oja seisundit ja

kasutusotstarvet ei ole otstarbekas sellel taastamismeetmeid rakendada.

4.18. Valgaladeülesed tegevused

Taastamiskavas käsitletud vooluveekogude valgaladel on kavandamisel mitmed loodusliku veerežiimi

taastamistööd, mille käigus sulgetakse kuivenduskraave märgaladel ja metsise elupaikades. Seeläbi

väheneb kuivendussüsteemidest lähtuv settekoormus vooluveekogudele, mis omab veekogude seisundile

eelduslikult positiivset mõju. Kavandamisel loodusliku veerežiimi taastamistööd on näidatud Tabel 2.

Tabel 2. Loodusliku veerežiimi taastamistööd must-toonekure toitumiseks sobivate vooluveekogude valgaladel.

Taastamisala Taastamisala pindala, ha

Kraavivõrgu pikkus, km

Mõjutatud vooluveekogud

Projekt

Kõrve metsise PEP 407,6 25,5 Raudoja KVKP hüvitusmeetmed

Niinsoni metsise PEP 369,2 20,6 Mustjõgi, Aavoja KVKP hüvitusmeetmed

Vikipalu metsise PEP 761,9 29,0 Aavoja KVKP hüvitusmeetmed

Pikva metsise PEP 438,6 51,0 Mustjõgi KVKP hüvitusmeetmed

Maapaju LKA 657,2 23,6 Mustjõgi, Aavoja EL Ühtekuuluvusfond

Kõnnu-Suursoo 1460,0 40,0 Valgejõgi, Soodla jõgi LIFE Revives

Ohepalu 262,7 15,0 Pala oja LIFE-IP Loodusrikas Eesti 4357,2 204,7

5. TAASTAMISMEETMETE RAKENDAMINE

Hüvitusmeetmete kava näeb ette looduslikkuse suurendamise meetmete rakendamist 1/4 must-

toonekurele sobilikest toitumisveekogudest (hinnanguliselt 170 km), st ligikaudu 42 km ulatuses. Samas

mõjutab must-toonekure toitumisala, sh vee-elustiku mitmekesisust, kogu vooluveekogu ja selle valgala

seisund, mitte ainult lõik, kus tingimused (ligipääs, põhjasubstraat, veesügavus jms) on kurele toitumiseks

sobivad. Seetõttu on taastamiskavas kirjeldatud tegevusi ka kohtades, mida must-toonekurg häiringute

vms tõttu tõenäoliselt otseselt toitumisalana ei kasuta (nt Valgejõgi ja Pikkoja KVKP laskealadel ja nende

vahetus läheduses). Samuti on keeruline piiritleda mõningate rakendatavate meetmete mõju ulatust.

31

Näiteks Kõrtsitalu pais Mustjõel mõjutab eelduslikult ka Mustjõe lisajõgede (Rekka oja, Treimani oja)

kalastikku ning paisu likvideerimisel oleks positiivne mõju kogu Mustjõe valgalal, mitte ainult paisu

vahetus ümbruses.

Taastamiskavas on kirjeldatud meetmeid kokku 59,2 km ulatuses, millest 20,2 km on I prioriteedi, 18,5 km

II prioriteedi ja 20,5 km III prioriteedi tegevused. Eelkõige tuleks ellu viia I ja II prioriteedi tegevused ning

võimalusel ka III prioriteedi tegevused. Tegelik taastamistööde maht ja tehniline teostatavus selgub siiski

tööde kavandamise ja projekteerimise etapis. Seejuures sõltub taastamismeetmete rakendamine

järgmistest (aga mitte ainult) teguritest:

• Maaomand – Tööde teostamiseks on vajalik mõjutatud maaomanike kooskõlastus, kusjuures

taastamistööde mõju ei pruugi piirduda üksnes konkreetse taastamislõiguga vaid mõju võib

esineda nii alla- kui ülesvoolu paiknevatele maaüksustele (nt paisu likvideerimine). Riigimaa ja

muu omandi (eramaa, riigi- ja eramaa piir, munitsipaalmaa) jaotus on taastamisaladel enam-

vähem võrdne (vastavalt 30,3 km ja 28,8 km), kuid lõiguti sõltub tööde teostamine riigimaaga

kattuvas osas otseselt ka eraomaniku nõusolekust (nt ei ole võimalik taastamisalal 22 Rekka oja

juhtida looduslikku sängi ainult riigimaa ulatuses).

• Kattuvus maaparandussüsteemidega – Tööde teostamiseks maaparandussüsteemi eesvooluga

kattuvas lõigus on vajalik Maa ja Ruumiameti kooskõlastus ning sõltuvalt tööde iseloomust võib

olla vajalik ka projekteerimine (nt looduslikku sängi juhtimine). Tööde kavandamisel tuleb lähtuda

maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid ja nende rakendamist

käsitlevatest juhendites8, 9 ning varasemast praktikast (nt RMK poolt läbi viidud analoogsed tööd

vooluveekogudel ja kuivendussüsteemidel).

• Registreeringud – Olenevalt tööde iseloomust võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering või keskkonnaluba (nt sängi mitmekesistamise või koelmute taastamise eesmärgil

tahkete ainete paigutamisel vette).

• Keskkonnakaitselised piirangud – Vooluveekogude sängisisesed tööd (nt koelmute rajamine)

tuleb teostada madalvee perioodil ehk soovitatavalt 1. juuli kuni 30. september, et vähendada

töödega kaasnevat võimalikku ajutist negatiivset mõju vee-elustikule (nt sette edasikandumist).

Raietööde vajaduse korral tuleb need teostada väljaspool lindude aktiivset pesitsusperioodi.

Samuti tuleb arvestada kaitstavate alade kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuetega (nt

liikumispiirangud).

• Paiknemine Kaitseväe keskpolügoonil – Tööde teostamine ohutsoonis võib olla raskendatud

tulenevalt harjutusväljaku aktiivsest kasutusest. Optimaalseim lahendus tuleb leida koostöös

Kaitseväega (nt vajalike materjalide eelpaigutamine, kaitseväe tehnika ja inimressursside

kasutamine).

8 Keskkonnaamet, 2023, Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon. 9 Kotkaklubi MTÜ, 2022, Maaparandussüsteemide soovitused kureojadel.

32

KOKKUVÕTE

Kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses hinnati looduslikkuse suurendamise võimalusi kokku 254,3 km

vooluveekogudel. Tegemist on eelduslikult must-toonekurele sobivate toitumisaladega.

Taastamismeetmeid kirjeldati kokku 59,2 km ulatuses, millest 20,2 km on I prioriteedi, 18,5 km II

prioriteedi ja 20,5 km III prioriteedi tegevused. Valdavalt leiti, et veekogude seisundi parandamiseks tuleb

rajada uusi või taastada olemasolevaid koelmuid ning suurendada voolusängi mitmekesisust lisades sinna

suuri kive, puitu jm voolusuunajaid. Koelmute parendamist kirjeldati 36,1 km ulatuses ning sängi

mitmekesistamist 36,8 km ulatuses, kusjuures 20,7 km ulatuses on vajalikud mõlemad nimetatud

tegevused üheaegselt. Väiksemas mahus kirjeldati koprapaisude eemaldamist, loogete avamist ja 700 m

lõigus Rekka oja ning 1390 m lõigus Treimani oja juhtimist looduslikku sängi. Lisaks soovitatakse sulgeda

Rebase jääksoost lähtuvad kraavid ning tõkestada Piiumetsa rabas Venejärve väljavool (Rekka oja

ülemjooks) - seeläbi väheneb vooluveekogudesse jõudva heljumi kogus ning luuakse eeldused

turbaaladega seotud elupaikade seisundi paranemiseks, mis toetab samuti must-toonekure toitumisalade

kvaliteedi paranemist. Taastamiskavas nähakse ette kahe paisu likvideerimine: Kõrtsi talu pais Mustjõel ja

Liivaku pais Läsna jõel. Elupaikade looduslikkuse suurendamise kõrval soovitatakse taastamiskavas

asustada Soodla jõkke jõeforelli noorjärke, et toetada sealset populatsiooni.

VIITED

Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M.,Tammekänd, I. & Väli, Ü. 2019. Eesti lindude

staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013-2017. - Hirundo 32 (1): 1-39.

Keskkonnaamet. 2018. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti

peadirekotir 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105)

Kotkaklubi MTÜ, 2021, Aastatel 2020–2021 läbi viidud must-toonekurele (Ciconia nigra) toitumiseks

sobivate vooluveekogude inventuuri aruanne.

(https://www.kotkas.ee/files/Musttoonekurg_toitumisveekogud_aruanne.pdf)

Kotkaklubi MTÜ, 2022, Maaparandussüsteemide soovitused kureojadel.

(https://www.kotkas.ee/files/Maaparandussüsteemide%20soovitused%20kureojadel_fn.pdf)

Rosenvald, R. 2011. Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule. RMK projekti aruanne.

(https://www.kotkas.ee/files/RMK_Kuivendus_lopparuanne_2011netti.pdf)

Skepast&Puhkim OÜ, 2020, Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine.

Hüvitusmeetmete kava.

Väli, Ü., Nellis, R., Kaldma, K., Vainu, O., Sellis, U. 2021. Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja

ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 34 (2), 20−39.

Krista Pukk Teie 03.03.2026

Keskkonnaamet

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

6.1/2026/577

Vastuskiri Keskkonnaameti arvamusele jõeliste elupaikade parandamise kohta Soodla jõel

Austatud Krista Pukk

Keskkonnaamet esitas arvamuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) kavandatud

jõeliste elupaikade parandamisele Soodla jõe viies lõigus 03.03.2026 kirjaga nr 7-9/26/2177-2.

Vee-elustiku osas märgime, et lähteülesandes märgitud Mustjõel koprapaisude eemaldamise

kavatsus oli sinna sisse jäänud ekslikult ning see tegevus ei kuulu käesoleva lähteülesande raames

elluviimisele.

Oma kirjas tõite välja, et lisa 2 tabel 1 kohaselt on maakivide maht kokku 5,23 m3. Juhime

tähelepanu, et see on vaid üks lisa (Soodla 2) ja ainult maakivide maht. Maakividele lisandub ka

kudepadjandite materjali maht, mis on samuti nimetatud tabelis esitatud. RMK on kavandanud

Soodla jões tegevusi viies lõigus: Soodla 1, Soodla 2, Soodla 3, Soodla 4 ja Soodla 5.

Oleme tööde planeerimisel arvestanud, et peame taotlema veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringu.

Lisaks märgime ära, et RMK eesmärk ei ole ehitada maaparandussüsteemi ega teostada ka

maaparandussüsteemi (k.a riikliku eesvoolu) korrashoidu. Tööde eesmärk on jõeliste elupaikade

parandamine, et tugevdada jõe ökosüsteemi toimimist. Selgitame, et tavapäraselt oleme küsinud

luba raieks koos veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemisega. Raiet teostatakse

kaldavööndis minimaalselt ja ainult ligipääsuks kavandatud tööde asukohtadele.

Lähteülesanded on saadetud eraldi kooskõlastamiseks ka Maa- ja Ruumiametile.

Kraavide sulgemise osas Rebase jääksoos selgitame, et konkreetne tegevus ei ole otseselt seotud

vee-elustiku elupaikade parandamisega, küll aga on selle eesmärk Soodla jõe ja Mustjõe

veekvaliteedi tõstmine ning settekoormuse vähendamine. Seeläbi paraneb eelduslikult ka jääksoo

kui märgala seisund ja veerežiim, mis toetab piirkonna ökosüsteemi looduslikku toimimist.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu kohta olete välja toonud, et taotlemisel võib olla

vajalik läbi viia eelhinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumiseks või

keskkonnamõju hindamine. RMK kavandatud tegevused on koostatud Kaitseväe keskpolügooni

riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava (lisa 1) raames. Toome välja, et selle

vajaduseni on jõutud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise raames. Tegevused lähtuvad taastamiskavast „Kaitseväe keskpolügooni Natura

hüvitusmeetmete kava raames must-toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude

looduslikkuse parandamine ja taastamine“ (lisa 2). Arvestades, et nimetatud taastamiskava on

varasemalt Keskkonnaametiga kooskõlastatud, soovime täpsustada, kas võimalik täiendav

keskkonnamõju hindamine kavandatud töödele on tõepoolest vajalik.

Lugupidamisega

2 ${text.ak}

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Sandberg

veeökoloogide juht

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1, Lisa 1_kvkp_natura_hyvitusmeetmete_kava.pdf

Lisa 2, Lisa 2_KVKP-cicnig_seletuskiri.pdf

Tuuli Teppo

56287678 [email protected]