Tee ehitusloa andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 23190

Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713

asuva Jõukanal II silla (nr 1018)

lammutamiseks ja km 6,736 asuva

Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☒ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/172

Tee ehitusloa andmise kuupäev 12.03.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018)

lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees

ei pesitse nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust:

a. Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks

sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel

perioodil. Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04.

b. Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte

poegade kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad

jääma kõrgveevälisele perioodile.

c. Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost

lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel

perioodil.

3. Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi

2

soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas

toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv

kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks.

4. Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase

leondumist.

5. Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane

seisund.

6. Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.

7. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab

veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole

veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.

8. Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid

ning maastikusõidukiga sõitmine.

9. Vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist, sh ehitustegevuse käigus (vt täpsemalt

KMH eelhinnangu ptk 4.3).

10. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m.

Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb

tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika

peab olema heas tehnilises seisukorras.

12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

13. Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria

nahkhiirlaste leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse

mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle

valgustada.

14. Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust

reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise

nõuded“ ning Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on

kohustus säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist,

käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale.

15. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket

võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus

võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette

ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad

jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.

16. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

3

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

17. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

18. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja

peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee

km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018)

lammutamine ja km 6,736 asuva

Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamine,

sh kokkuviimine olemasoleva teega. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ EstKONSULT

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10410360

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 6730

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild

silla ümberehitamise ehitusprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 24-030

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks

ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

20.02.2026

Kiri nr 6-3/26/2338-2

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Transpordiameti korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmine riigitee

23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva

Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ koos

rekonstrueerimise projekti ja keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnanguga.

Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad Jõukanal II sild ja Veskisild paiknevad riigi transpordimaa kinnisasjadel

(katastritunnused 20302:002:1514 ja 20801:001:0881) Valga maakonnas Tõrva vallas Koorküla ja Jeti külas. Projekti

ala ulatub ka Patküla küla territooriumile.

Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisilla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega,

kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud

tegevused on hõlmatud eraldi projektiga „Koorküla Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende

planeeritavate tegevuste osas teostati eraldi keskkonnamõju eelhindamine. Tegevuseks on antud veekeskkonnariskiga

tegevuse registreering RE.VT/524634.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel asub projektiala Õhne jõe hoiualal (KLO2000104),

mis kuulub Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja Palakmäe loodusalana (EE0080413). Projektialal on registreeritud

II kaitsekategooria veelendlase (Myotis daubentonii; KLO9113940) ja tiigilendlase (Myotis dasycneme; KLO9122676)

elupaik. Õhne jõgi Leebiku sillast ülesvoolu kuni Koorküla Veskisillani (20,4…52,6 km suudmest) kuulub

keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja.

Keskkonnaamet tutvus materjalidega ning on seisukohal, arvestades esitatud teavet, kavandatavat tegevust,

olemasolevat olukorda ning looduslikke tingimusi, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole vajalik. Lähtuvalt eelnevast Keskkonnaamet kooskõlastab tee

ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Otsus:

1. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Tõrva Vallavalitsus

12.02.2026 e-kiri

Tõrva Vallavalitsus kooskõlastab Jõukanal II silla lammutamise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusloa eelnõu

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

2 Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)

RMK pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

3 MTÜ Valgamaa

Ühistranspordikeskus

MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

4 OÜ Elektrilevi

04.02.2026 e-kiri

Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Projekt on

võimalik esitada läbi Elektrilevi OÜ kodulehe: Ehitusprojektide kooskõlastamine - Elektrilevi Otsus:

Enne ehitustöödega alustamist Elektrilevi OÜ elektrikaablite

kaitsevööndis võtta töö- või põhiprojektile täiendavalt

Elektrilevi OÜ kooskõlastus.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks

ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

5 MTÜ Eesti Andmesidevõrk MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud.Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

Koorküla-Veski 20801:001:1201

Vesiveski 20302:001:0800

Koorküla-Veski 20801:001:1202

Veski 20302:001:0041

Vahtramäe 20302:002:2061

Õhne 20302:002:2250

Lilli 20801:001:1740

Kiviahju 20801:001:1560

Töö nr: 24005072| 16.04.2025

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehituse

põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Tallinn–Tartu 2025

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 12

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 12 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 13 4.2.1. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 16 4.3. Mõju kultuuriväärtustele............................................................................................................ 20 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 21 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 22 4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 23 4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 23

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 24

LISA. FOTOD PROJEKTIALALT .............................................................................................................. 26

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Jõukanal II (nr 1018) silla likvideerimise ja Veskisild (nr 1019) silla ümberehitamise koosseisu. Sillad paiknevad Valga maakonnas Tõrva vallas Koorküla külas (vt joonis 1).

Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka RMK) projektiga, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud projektiga „Koorküla Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate tegevuste osas teostatakse eraldi keskkonnamõju (eel)hindamine. Käesolev eelhinnang nende tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega käsitle.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga veebruar 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 03.03.2025 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus* Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja määruse nr 224 § 13 nimetatud tegevuste hulka (teelõigu rajamine olemasoleva silla lammutamisel ja ümberehitamisel). Lisaks on tegemist määruse nr 224 § 15 p 8 nimetatud tegevusega, kuna kavandatava tegevuse piirkonnas asub looduskaitsealuseid objekte ning Natura 2000 võrgustiku alad. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 7

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Tööde piiritlus

Käesolev projekt on koostatud Jõukanal II silla likvideerimiseks ja Veskisild silla ümberehitamiseks. Jõukanal II sild paikneb riigitee 23190 Tõrva-Jeti-Valgjärve km 6,713 ja Veskisild paikneb sama maantee km 6,736. Sillad paiknevad maanteel järjestikku ja sildadega ületatavaks takistuseks on Õhne Jõgi. Olemasolevate sildade piirkonnas paikneb olemasolev pais, mis kuulub likvideerimisele. Paisu likvideerimine ei kuulu käesoleva töö mahtu. Paisu likvideerimise (sh paisu likvideerimise ehitusprojekti tellimise) eest vastutab RMK. Jõukanal II sild on ilma kasutusotstarbeta ja seetõttu kuulub see likvideerimisele. Olemasolev Veskisild silla konstruktsioonid on amortiseerunud ja seetõttu on nähtud ette vanad sillakonstruktsioonid lammutada ja rajada asemele uus raudbetoonist raamsild. Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud, mille käigus rekonstrueeritakse olemasolev katendikonstruktsioon.

Olemasolev olukord

Jõukanal II sild on 1-avaline lihttalasild üle Õhne jõe, pikkusega 10,8 m. Sild on ehitatud 1952. aastal ja seda remonditud ei ole. Jõukanal II sillal puudub kasutusotstarve.

Jõukanal II silla betoonplaadi servad on niiskuskahjustustega. Hüdroisolatsioon jookseb läbi ning betoonplaadil on stalaktiidid. Kaldasambal on läbivad praod. Asfaltbetoonil on hüpped sees ning metallist käsipuu on ohtlikute teravate otsadega. Piirded ei vasta kaasaegsetele ohutusnõuetele.

Veskisild on 2-avaline monteeritavatest plaatidest lihttalasild üle Õhne jõe, pikkusega 18,8 m. Sild on ehitatud 1959. aastal ja seda remonditud ei ole.

Silla ja pealesõidu katendil on silla plaadi liikumisest tulenevalt praod. Sillal on väga paksult katendit, mis vähendab silla kandevõimet. Silla äravoolusüsteem ei ole lahendatud ning vesi valgub üle silla servade, kahjustades silla äärmisi talasid ning silla koonustel on märgata uhtumisi. Silla isolatsioonil on pikaaegsed läbijooksud, silla plaadi all ripuvad stalaktiidid. Sild töötab paisuna ning silla all olev paisu vee langemise mõju vähendav põhjaplaat tekitab voolu kiirenemist, on suure kaldega ning tekib ka veevoolu astang. Kaldasambale lisatud betooni puhul on suurem murenemine. Sillal puuduvad tugiosad. On alust arvata, et silla pealisehituse ehitusaasta ei vasta registriandmetele ning on uuema konstruktsiooniga, kui sammastik. Piirded ei vasta kaasaegsetele ohutusnõuetele.

Veskisild asub Õhne jõe hoiualal (KLO2000104). Õhne jõgi on ka lõheliste kudemis- ja elupaik. Veskisilla ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), kes kavandab paisu langetamist ja Õhne jõe paisutuse ala korrastamist.

Projekteeritud lahendused

Jõukanal II sild lammutatakse teekonstruktsioonide rajamiseks vajalikus mahus. Kanali konstruktsioonid lammutatakse min 1,2m paksuselt mõõdetuna projektsest teekatte pinnast. Kanali alusplaat ja alaosa seinad kuuluvad säilitamisele. Kanali veskihoone poolsesse otsa rajatakse raudbetoonist ristsein, mis ankurdub kanali olemasoleva säiliva raudbetoonkonstruktsiooni külge. Seina funktsioon saab olema maantee muldkeha ja veskihoonet läbiva kanali eraldamine. Ristseinast maantee poole jääv kanal täidetakse mineraalsest materjalis täitepinnasega. Varasema paisjärve poolsele küljele moodustatakse täitepinnasest muldkeha nõlv, mis kindlustatakse haljastusega (kasvupinnas+murukülv) ja kookosmatiga.

Veskisild silla amortiseerunud raudbetoonkonstruktsioonid lammutatakse terves ulatuses. Lammutatud silla asemele ehitatakse uus raudbetoonist raamsild. Uue silla laiusgabariit on 7,0m ning kogulaius 8,2m. Silla kogupikkus on 27,4m (pikkus tiiva otsast tiiva otsani). Silla tinglik pikkus

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 8

on 15,4m (pikkus tagaseinast tagaseinani). Silla puhasava pikkus on 13,4m. Sillaava keskel paikneb nõlvadega ääristatud jõesäng, mille mõlemale kaldale on nähtud ette kallasrajad laiusega 1,5m.

Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud, mille käigus rekonstrueeritakse tee katendikonstruktsioon. Rekonstrueeritav maanteelõik on pikkusega enne silda (sillast Tõrva poole) 95m ja peale silda (sillast Jeti poole) 102m. Maantee põhimõtteline plaanilahendus säilib olemasoleval kujul selle erisusega, et maantee nihkub veskihoonest hästi natuke eemale ja saab olema veskihoonega paralleelne. Vähesel määral muutub tee vertikaalgeomeetria – pikiprofiili korrigeeritakse selliselt, et silla piirkonnas on tagatud tee pikikalle 1%.

Enne Veskisild silla lammutustööde teostamist tuleb likvideerida pais. Paisu likvideerimiseks on vaja eemaldada sillakonstruktsiooni külge paigaldatud varjad. Paisu likvideerimisega (sh paisu likvideerimise ehitusprojekti tellimisega) tegeleb RMK.

Peale paisu likvideerimist saab hakata kavandama silla lammutustööde teostamist.

Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees ei pesitse nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust:

1. Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil. Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04.

2. Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte poegade kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad jääma kõrgveevälisele perioodile.

3. Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil.

Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks.

Kaldasambad

Silla kaldasambad rajatakse raudbetoonist. Kaldasambad koosnevad taldmikust, seinast ja külgtiibadest. Samba taldmik toetub pinnasekihile 8B väheplastne savine peenliiv (moreen). Taldmiku alla rajatakse killustikalus. Kaldasambad valatakse tekiehitusega jäigalt kokku. Kaldasamba tagaseina ülaosas paikneva konsooli peale toetuvad pealesõiduplaadid.

Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase leondumist.

Sademevee ärajuhtimine

Sillalt sademevee ärajuhtimiseks on nähtud ette sõiduteele kahepoolne põikkalle 2,5% ja kogu silla pikkuses ühepoolne pikikalle 1,0%. Katendisse koguneva vee dreenimiseks on nähtud ette salaoja rajamine.

Nõlvakindlustused

Muldkeha koonused kindlustatakse munakivikindlutusega. Koonusekindlustuste ette kallasradadega samasse tasapinda rajatakse paigalvalu raudbetoonist tugiprussid. Võimalike uhteprobleemide vältimiseks kindlustatakse jõepõhi ja kallasrajad silla piirkonnas munakivikindlustusega. Silla Jeti poolsesse otsa rajatakse vahetult koonusekindlustuse kõrvale munakivist sademeveerennid. Renni alaosasse rajatakse killustikust immutusalad.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 9

Plaanilahendus

Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud, mille käigus rekonstrueeritakse tee katendikonstruktsioon. Rekonstrueeritav maanteelõik on pikkusega enne silda (sillast Tõrva poole) 95m ja peale silda (sillast Jeti poole) 102m. Maantee põhimõtteline plaanilahendus säilib olemasoleval kujul selle erisusega, et maantee nihkub veskihoonest hästi natuke eemale ja saab olema veskihoonega paralleelne.

Maantee laius enne ja peale silda plaanikõverikel on 7m, misjärel viiakse rekonstrueeritav teelõik olemasoleva teekattega sujuvalt kokku. Üleminekuala plaanis 1:50.

Sillast ca 60m Tõrva poole toimub ristumine kohaliku kruusateega. Koos silla pealesõitude uuendamisega kaetakse ka ristmiku ots ülejäänud teele analoogse asfaltkatendiga.

Sillast ca 95m Jeti poole paikneb olemasolev erakinnistu mahasõit, mille katend rekonstrueeritakse analoogselt ülejäänud teel paiknevatele mahasõitudele ehk kõnealusele mahasõidule rajatakse uus kruuskatend.

Pikiprofiil ja vertikaalplaneering

Vähesel määral muutub tee vertikaalgeomeetria – pikiprofiili korrigeeritakse selliselt, et silla piirkonnas on tagatud tee pikikalle 1%.

Pikiprofiili koostamisel on jälgitud olemasolevat maapinda niipalju kui võimalik. Kõik olemasoleva ja projekteeritud teekatte liitumised rajatakse ühtlased ja sujuvad.

Sõidutee on projekteeritud kahepoolse põikkaldega 2,5%. Kruuskattega teepeenarde põikkalle on 4%. Tee muldkeha nõlvad rajatakse kaldega 1:2.

Haljastus

Nõlvade planeerimisel arvestada, et ei tekiks järske või ebakorrapäraseid üleminekuid olemasolevale pinnale. Peale nõlvade planeerimist rajatakse haljastus. Kasvumulla kihipaksus min 7 cm. Külvatav muruseeme peab olema antud tingimustesse sobiv. Vahetult silla koonustega piirnevad haljastusega nõlvad kindlustatakse kookosmatiga. Kogu ehitustööde käigus kahjustatud haljasala tuleb tööde lõpus uuesti haljastada.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib lammutamise ja ehitamise käigus jäätmeid. Samuti kaasneb müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, killustik või munakivid). Projekti realiseerimiseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Teetöödega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 10

Joonis 3.1 Asendiplaan. Allikas: Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekt. OÜ EstKONSULT, töö nr 24-030, joonis 4-01

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 11

Joonis 3.2 Üldjoonis. Allikas: Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekt. OÜ EstKONSULT , töö nr 24-030, joonis 5-01

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 12

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 23190 Tõrva-Jeti- Valgjärve km 6,713 Jõukanal II silla likvideerimise ja maantee km 6,736 paikneva Veskisild silla ümberehitamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Valga maakonnas Tõrva vallas. Valga maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1.1/17 4174. Valga maakonnaplaneeringu seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: Valgamaa tehnilise taristu üldine arengusuund on olemasoleva taristu kvaliteedi tõstmine, tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine (nt rekonstrueerimine, mustkatte alla viimine) ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ja keskkonnahoiust.

Tõrva valla üldplaneeringu seletuskirjas5 on samuti andud üldised tingimused teedevõrgu arendamiseks. Nt avaliku kasutusega teed peavad tagama ohutu liikumisvõimaluse mootorsõidukitele, jalakäijatele ja jalgratturitele, samuti juurdepääsu eriotstarbeliste sõidukitega.

Tõrva valla üldplaneeringu kaardi „Maakasutusplaan“ alusel jääb kavandatav tegevus rohelise võrgustiku koridori ning väärtuslikule maastikule. Aga projektiga ei nähta ette tegevusi, mis vähendaks rohevõrgustiku sidusust ning maastiku väärtust. Arvestades ka, et Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega, kes kavandab paisu langetamist, kalapääsu rajamist ning Õhne jõe paisutuse ala korrastamist, võib öelda, et projekti elluviimisel on ette näha pigem soodsa mõju kaasnemist väärtuslikule maastikule ja rohelisele võrgustikule. Käesoleva projektiga rajatakse raamsild, mille mõlemale kaldale on ette nähtud kallasrajad laiusega 1,5m (väikeulukitele), mis samuti mõju rohevõrgustikule leevendab.

4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/valgamaa/valga-mp-2030/

5 https://www.maaamet.ee/detailid/legendid/8242001_sel.pdf

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 13

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.

Kavandatava tegevuse käigus vajalik mõningane teemaa-ala täiendav võõrandamine, kuid see toimub väikeses mahus (täpsemad mahud on toodud krundijaotuskavas), mistõttu oluline mõju maakasutusele puudub.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku ja väärtusliku põllumajandusmaa suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel jääb kavandatav tegevus Õhne jõe hoiualale (KLO2000104, vt joonis 4.2), mis kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustiku Natura Palakmäe (RAH0000607) loodusala kooseisu (vt joonis 4.2.1.2). Õhne jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia; KLO9200056; III kat. kaitsealune liik) elupaiga kaitse. Õhne jõe kaitse-eesmärgid on samas ka Palakmäe loodusala kaitse- eesmärkideks ja neid käsitletakse Natura eelhindamises ptk 4.2.1).

Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“6 § 2 p 124 kohaselt asub projektiala lõhilaste kudemis- ja elupaigas (KLO3002611)7. Looduskaitseseaduse § 51 lg 1 alusel on keelatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011

7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 14

sängi ja veerežiimi muutmine. Kuna paisu likvideerimine, jõe pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine ei kuulu käesoleva töö mahtu, siis antud juhul nende tööde mõju looduskaitseobjektidele käesolevas eelhinnangus ei hinnata ega käsitleta. Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla rekonstrueerimine veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi ei mõjuta, mistõttu puudub kavandataval tegevusel koelmualale oluline ebasoodne mõju.

EELIS andmetel on projektialal registreeritud II kaitsekategooria veelendlase (Myotis daubentonii; KLO9113940) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9122676) elupaik. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu on nahkhiirlaste täpsed leiualad esitatud eraldi failis (lisa 1) ning seda võib kasutada ainult asustuste siseselt.

Projekti koostamise raames on kaasatud nahkhiirte ekspert, kes on hinnanud Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,7 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,7 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise mõju nahkhiirtele.8 Hinnangu käigus hinnati kavandatavate tööde ohutust nahkhiirtele, otsiti võimalusi varjepaikade kavandamiseks ning hinnati ehitus- ja lammutustööde läbiviimiseks sobivat aega.

Uuringu käigus leiti, et silla lammutamine võib nahkhiiri mõjutada, kui nad kasutavad lammutatavas sillas olevaid pragusid varjepaigana ning on seal silla lammutamise hetkel. Eriti suur on mõju aga siis, kui lammutustööde ajal asustab silda nahkhiirte poegimiskoloonia. Poegimiskolooniad võivad Eestis esineda mai lõpust kuni juuli lõpuni ning hiljem loomad hajuvad. Kuna Veskisild rekonstrueeritakse vuugivabaks raamsillaks, siis puuduvad uues sillas potentsiaalsed nahkhiirte varjepaikadeks sobivad õõnsused. Kunstlike varjepaikade loomiseks silla alla on mujal maailmas kasutatud erinevaid puidust tehisvarjepaikasid või betoonist/puitbetoonist nahkhiirte varjekaste, mille eluiga on pikem. Varjekastid kinnitatakse tavaliselt kas silla tugistruktuuride külge või „silla kaare“ alla, pärast silla valmimist või juba pikemalt olemas olnud silla külge.

Varjekastide asustatuse kohta Eestis on teada vähe, kuid kirjanduse põhjal on teada, et mõned liigid võivad neid kasutada. Silla vahetus läheduses leiduvad tiigilendlane ja veelendlane varjekaste kasutavate liikide hulka pigem ei kuulu. Esimene neist eelistab hooneid ning teine puuõõsi, kuid võib siiski esineda erandeid. Varjekastide paigaldamine sildade külge on looduskaitseline töö, mille edukuse eelduseks on, et tagatud peab olema nende püsimine pika aja vältel. Seega on vajalik varjekastide korrasoleku kontrollimine ja vajadusel asendamine. Ekspert soovitab kaaluda varjekastide kinnitamist pigem RMK poolt läbiviidava paisutuse alandamise käigus, kui peaks selguma, et niisugused kompensatsioonimeetmed on vajalikud. Meetme osana peaks olema ka selgelt paigas, kelle vastutus on varjekastide säilimise tagamine.

Nahkhiirte uuringus toodi välja ka soovituslikud ehitus- ja lammutustööde läbiviimiseks sobivad ajad. Neid ajalisi piiranguid täpsustati projekti käigus, koostöös nahkhiireeksperdi ja Keskkonnaametiga ning fikseeriti projekti seletuskirjas piirangud, mis väldiks nahkhiirtele olulist ebasoodsat mõju (toodud eespool, eelhinnangu peatükis 3 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“).

Lisaks tuleks nahkhiirte häiringu vähendamiseks vältida ehitusobjekti valgustamist pimedal ajal, kui tööd parasjagu käimas ei ole.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 13.05.2024 kirjaga nr 7-9/24/8952-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused:

▪ Projekteeritav silla rekonstrueerimise lahendus ei tohi halvendada jõe elupaiga seisundit, s.h muuta jõe põhja ja kaldaid. Kui silla all on kallasrajad loomade liikumiseks, tuleb need säilitada. Kui kallasrajad puuduvad ja ette on näha kaldasammaste ümberehitamine, tuleb kallasrajad võimalusel projekteerida.

8 Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimine ja Veskisilla silla (nr 1019) ümberehitamise eksperthinnang - nahkhiired. Elustik OÜ, 10.11.2024

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 15

▪ Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund. ▪ Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.

▪ Projektis tuleb kirjeldada tööde läbiviimist jõe kallastel ja erosiooni ning reostuse vältimise meetmeid. Nimetatud tingimusi on projekti koostamisel arvesse võetud. Jõukanal II sild lammutatakse teekonstruktsioonide rajamiseks vajalikus mahus. Kanali konstruktsioonid lammutatakse min 1,2m paksuselt, kuid kanali alusplaat ja alaosa seinad kuuluvad säilitamisele. Veskisild silla amortiseerunud raudbetoonkonstruktsioonid lammutatakse terves ulatuses. Lammutatud silla asemele ehitatakse uus raudbetoonist raamsild. Peale lammutustööde teostamist tuleb uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutatakse toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks. Ehitustööde ajal välditakse vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase loendumist. Varasema paisjärve poolsele küljele moodustatakse täitepinnasest muldkeha nõlv, mis kindlustatakse haljastusega. Veskisilla sillaava keskel paikne nõlvadega ääristatud jõesäng, mille mõlemale kaldale on nähtud ette kallasrajad laiusega 1,5m.

Ehitusmaterjalide ladustamine ja parkimise alad sõltuvad eelkõige töövõtja poolt valitud ja tellijaga kooskõlastatud paiknemisest. Eeldada võib, et silla ehitamiseks tee suletakse ja ehitusmaterjalide ladustamine toimub Veskihoone esisel alal olemasoleval teemuldel, mis paikneb jõest eemal ja seeläbi ei kujuta ka ohtu vooluveekogule. Jõe kallaste erosiooni ette näha ei ole, kuna vahetult enne silla rekonstrueerimist likvideeritakse pais lähtuvalt RMK paisu likvideerimise projektist ning peale paisu likvideerimist muutub jõesäng oluliselt kitsamaks. Silla piirkonnas paiknevate veesiseste tööde vajadus lähtub eelkõige RMK paisu likvideerimise projektist. Tööde teostamiseks leitakse sobiv aeg arvestades nahkhiirlaste pesitsusperioodi ning madalaimat veetaset veekogus.

Kui ülal kirjeldatud tingimustega arvestada, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitsealustele objektidele. Kuna kavandatav tegevus paikneb osaliselt hoiualal, tuleb ehitusloa andmisele saada Keskkonnaameti nõusolek (looduskaitseseadus § 14).

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine hoiuala ja III kat. kaitsealuse liigi suhtes9,10. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025

9 Joonisel pole kuvatud II kategooria kaitsealuseid liike. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha

avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

10 Joonisel on III. kat kaitsealuse liigi rohe-vesihobu elupaiga esitlemisel lähtutud EELIS andmebaasis olevatest kaardikihtidest. Liigi elupaik on

täpsustatud eelhinnangu peatükis 4.2.1 Natura eelhindamine

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 16

4.2.1. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv ehk LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv ehk LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“11 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"12.

KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse- eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KMH protsess ning selle raames Natura asjakohane hindamine läbi viia.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; EELIS-t, Natura alade kaitsekorralduskavad (edaspidi ka KKK) jms).

Kavandatud tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamiseks ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele13.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja kaasnevate mõjude tuvastamine

Kavandatavaks tegevuseks on Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine. Jõukanal II sild paikneb riigitee 23190 Tõrva-Jeti-Valgjärve km 6,713 ja Veskisild paikneb sama maantee km 6,736. Sillad paiknevad maanteel järjestikku ja sildadega ületatavaks takistuseks on Õhne Jõgi. Olemasolevate sildade piirkonnas paikneb olemasolev pais, mis kuulub likvideerimisele. Paisu likvideerimine ei kuulu käesoleva töö mahtu. Paisu likvideerimise (sh paisu likvideerimise ehitusprojekti tellimise) eest vastutab RMK. Jõukanal II sild on ilma kasutusotstarbeta ja seetõttu kuulub see likvideerimisele. Olemasolev Veskisild silla konstruktsioonid on amortiseerunud ja

11 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta. Brüssel, 28.09.2021 12 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:

Keskkonnaamet.

13 Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava on kinnitatud Keskkonnaameti 01.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/609.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 17

seetõttu on nähtud ette vanad sillakonstruktsioonid lammutada ja rajada asemele uus raudbetoonist raamsild. Täpsem ülevaade kavandatavast tegevusest on käesoleva töö ptk-s 3 ja projekti seletuskirjas.

Tulenevalt tegevuste iseloomust ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt hõlmab see remonditavat silla asukohta, olemasolevat riigimaanteed ja ehitustööde ala. Ehitusperioodil võib ajutine mõjuala olla suurem seoses ehitusaegse intensiivsema inimtegevuse ja müraga.

Kuna likvideeritav Jõukanal II sild ja rekonstrueeritav Veskisild sild asuvad Natura 2000 võrgustiku Palakmäe loodusalal (joonis 4.2.1.1), siis võib seda ala lugeda võimalikus mõjualas olevaks Natura 2000 alaks. Natura ala paiknemist projektiala piirkonnas illustreerib joonis 4.2.1.1.

Joonis 4.2.1.1 Kavandatava tegevuse paiknemine Palakmäe loodusalal. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Potentsiaalses mõjualas asub Natura 2000 võrgustiku Palakmäe loodusala (RAH0000607), mis on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 138 ha ning see on loodud 2 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 3 sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Jõukanal II ja Veskisild silla lähedal kuulub loodusala koosseisu jõgi ise, kuid mitte jõe kaldad ega lammialad. Loodusala kattub projektiala piirkonnas Õhne jõe hoiualaga (KLO2000104), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Tabelis 4.1 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta kehtivale standardandmevormile.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 18

Tabel 4.1 Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused14

Kaitse-eesmärk pindala esinduslikkus LK-hinnang

jõed ja ojad (3260) 50,4 ha A A

lamminiidud (6450) 65 ha B B

Kaitse-eesmärk Liigi populatsiooni arvukuse hinnang

väärtus kaitsestaatus

tiigilendlane (Myotis dasycneme)

esineb (arvukus täpsustamata)

C (küllaltki väärtuslik) C (keskmine või vähenenud kaitsestaatus)

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)

Tavaline (arvukus täpsustamata)

B (väärtuslik) A (kaitsestaatus eeskujulik)

paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

esineb (arvukus täpsustamata)

B (väärtuslik) B (hea kaitsestaatus)

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkidest on kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas elupaigad ja liigid, mis on seotud Õhne jõe selle piirkonnaga, kuhu silda planeeritakse. Loodusala paiknemist Jõekanal II ja Veskisild sildade piirkonnas illustreerib joonis 4.2.1.2 ning mõju prognoos LoA kaitse- eesmärkide kaupa on esitatud tabelis 4.2.

Joonis 4.2.1.2 Kavandatava tegevuse paiknemine Palakmäe loodusala suhtes15. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2024

14 Standard andmebaasi info EELIS-s

15 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Seetõttu on nahkhiirlaste täpsed leiualad esitatud eraldi failis (lisa 1) ning seda võib kasutada ainult asustuste siseselt.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 19

Tabel 4.2 Mõju prognoosimine Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse- eesmärkideks

olevad elupaigad

Mõju prognoosimine

Natura eelhindamise

tulemus

jõed ja ojad (3260) Elupaik on levinud rekonstrueeritava silla asukohas. Ala kaitsekorralduskava (KKK)16 toob välja, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) elupaika kantud ei ole ja seega arvestatakse eesmärgi osas seda veeala pindala, mis jääb hoiuala koosseisu.

KKK on toodud kaitse-eesmärgi meetmena, et Koorküla Veskejärve paisul tuleb tagada kalade läbipääs.

Käesoleva projekti käigus ei muudeta veekogu sängi ega süvendata veekogu. Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine toimub koostöös RMK projektiga, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise ja kalapääsu rajamise. Silla piirkonnas paiknevate veesiseste tööde vajadus lähtub RMK paisu likvideerimise projektist, mille mahtu kuulub muuhulgas ka vana silla põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine. Neid tegevusi hinnatakse samuti eraldi projekti raames.

(Käesoleva projektiga kavandatavate tegevuste puhul on) ebasoodne mõju välistatud.

lamminiidud (6450)

Rekonstrueeritava silla piirkonnas lamminiite ei leidu. Elupaik ei ole kavandatava tegevuse mõjualas.

Ebasoodne mõju on välistatud.

tiigilendlane Jõukanal II ja Veskisild sildade piirkonnas on jõgi tiigilendlase toitumiskohaks ja leiukoht on registreeritud ka EELISes (KLO9122676). Kaitsekorralduskava toob välja, et tiigilendlase toitumispaikadena on eelistatud loodusliku ja mitmekesise taimestikuga veekogud ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad, metsad ning lineaarsed maastikuelemendid (metsaservad, teed, rajad, sihid jms). Kuna tiigilendlane eelistab toituda veekogudel ja nende kaldapuistutes, on neile ohuks veekogude saastumine, mille tagajärjel väheneb saakputukate arvukus ja mitmekesisus. Samuti võivad veekogud nahkhiirte toitumisaladena kaotada oma väärtuse ka kallaste hoonestamise, valgustamise, veepinna kinnikasvamise, kaldapuistute või üksikpuude raie tulemusena. KKK järgi on ala kaitse-eesmärgiks liigi toitumisala säilimine loodusalal 7,7 ha ulatuses e olemasolevas ulatuses.

Olemasoleva silla likvideerimine ja kavandatav silla rekonstrueerimine ei vähenda tiigilendlase toitumisala ja see säilib olemasolevas ulatuses. Silda ei valgustata.

Ehitustööd on ajutise iseloomuga. Projekti teostatakse viisil, mis liigi isendeid ei kahjusta. Selleks vajalikud meetmed on projekti integreeritud (vt täpsemalt ülal, ptk-s 4.2).

Ebasoodne mõju on välistatud.

rohe-vesihobu Rohe-vesihobu (KLO9200056) kuulub jõgihobulaste sugukonda vesihobu perekonda, kelle meeliselupaigaks on jõed ja ojad. Vastsed kaevuvad vooluveekogu liivasesse põhja, valmikud liiguvad veekogu kallastel maist kuni augustini. Õhne jõe leiukoha kohta pärinevad viimased kinnitatud andmed aastast 2002, kui on märgitud, et liik esineb alal. Hilisemaid seireid ei ole tehtud. Liigi tegevuskavas on märgitud, et Õhne jõgi ei pruugi liigile sobida. KKK-s seatakse ala kaitse- eesmärgiks andmete täpsustamine kahe jõe ulatuses ning mõjutegureid välja pole toodud.

2011. a koostatud rohe-vesihobu kaitse tegevuskava eelnõu17 kohaselt võivad liigi potentsiaalseteks ohuteguriteks olla veekogu reostumine, veekogude olemuse muutumine (õgvendamine, süvendamine, tammide ehitamine vms), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse. Peamiseks ohuks rohe-vesihobule paisjärve likvideerimisel on settereostuse oht, väheliikuva loomana ei suuda jõe põhjasetetes elav rohevesihobu vastne kiirelt oma elupaiku vahetada. Lisaks vahetule ohule võivad setted aastateks rikkuda liigile sobiva elupaiga.

Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla rekonstrueerimine ei hõlma rohe-vesihobu potentsiaalseid ohutegureid, st veekogu ei õgvendata, süvendata. Samuti ei muudeta veekogu looduslikku sängi ega hüdroloogilist režiimi. (Olemasoleva paisu põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine kuulub RMK projekti hulka.)

(Käesoleva projektiga kavandatavate tegevuste puhul on) ebasoodne mõju välistatud.

paksukojaline jõekarp

Paksukojalise jõekarbi esinemise kohta loodusalal andmed puuduvad ja liigi levik on väljaselgitamisel. Sarnaselt rohe-vesihobule ohustab liiki eelkõige settereostus, mis võib elupaigad pikaks ajaks hävitada18.

Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine ei tekita settereostust. Olemasoleva paisu põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine kuulub RMK projekti hulka.

(Käesoleva projektiga kavandatavate tegevuste puhul on) ebasoodne mõju välistatud.

16 Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 01.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/609

17 Keskkonnaameti 13.05.2024 kiri nr 7-9/24/8952-2

18 Keskkonnaameti 13.05.2024 kiri nr 7-9/24/8952-2

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 20

Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et Jõukanal II silla likvideerimisel ja Veskisild silla rekonstrueerimisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Palakmäe loodusala kaitse- eesmärkidele. Natura täishindamist e asjakohast hindamist ei ole vaja läbi viia.

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri19 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad kinnismälestised, Pelgupaik "Kullamägi" (reg nr 13061), Asulakoht (reg nr 13078) ja Kalmistu "Lüllemägi","Lillemägi" (reg nr 13060), jäävad kavandatavast tegevusest ca 260-550 m kaugusele ehk projekti mõjualast välja.

Kavandatava tegevuse lähedusse (ca 10 m kaugusele) jääb üks pärandkultuuri objekt – Koorküla vesiveski ja veskitamm (reg nr 208:VEV:001). Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%. Teine pärandkultuuri objekt, Kullamägi (reg nr 208:KON:004), jääb kavandatavast tegevusest juba mõnevõrra kaugemale, ca 215 m kaugusele.

RMK, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus13. Seega ei saa võimalikku mõju pärandkultuuri objektidele pidada oluliseks ebasoodsaks keskkonnamõjuks KeHJS mõistes. Samas on RMK lehel esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuri objektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).

Üldiselt, arvestades, kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine kultuurimälestise ja lähimate pärandkultuuri objektide suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

19 https://register.muinas.ee/

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 21

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Jõukanal II sild ja Veskisild ületavad Õhne jõge (VEE1013700) ning piirnevad Veskejärv (Koorküla Veskejärv; VEE2116610) järvega. Õhne jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Veskejärv on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 kohaselt üldplaneeringuga kavandatud sillale (p 9) ja avalikult kasutatavale teele (p 10). Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastub ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki.

Keskkonnaamet käesoleva projekti raames andnud oma 13.05.2024 kirjaga nr 7-9/24/8952-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused: ▪ Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu

kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.

▪ Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine.

Ülaltoodud Keskkonnaameti tingimustega arvestatakse tööde kavandamisel ja teostamisel.

Käesoleva projekti raames paigutatakse veekogusse tahkeid aineid ca 160 m3. Silla piirkonnas paiknevate veesiseste tööde vajadus lähtub eelkõige RMK paisu likvideerimise projektist, mille mahtu kuulub muuhulgas ka vana silla põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine. Kuna veekogusse paigutatakse tahkeid aineid üle 100 m3, on vajalik silla ümberehitamiseks Keskkonnaametile veeloa taotlus esitada (Veeseadus § 187 p 10).

Sademevesi juhitakse sillalt ära keskmisest veetasemest kõrgemal paiknevatele immutusaladele, kus see puhastub ja filtreerub. Sadevett otse jõkke ja järve ei juhita. Teelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas20. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2023. aasta andmetel 275 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 91%, autorongid 4% ning veoautod ja autobussid 1%). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.

Maaparandussüsteemide registri21 suubub Veskejärve maaparandussüsteemi eesvool KOORKÜLA- MÕISA-1 (ehitise kood 3101370011330/001). Kuna paisu likvideerimine ei kuulu käesoleva projekti hulka ning käesoleva projekti raames ei muudeta veekogu loodusliku sängi ja režiimi ning kavandatav tegevus maaparandussüsteemile ei ulatu, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel eeldada olulist ebasoodsat mõju maaparandussüsteemide toimimisele.

Keskkonnaportaali22 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse puurkaevusid. Lähim puurkaev PRK0019238 jääb kavandatavast tegevusest ca 400 m kaugusel ehk mõjupiirkonnast välja.

20 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 21 https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/msr 22 https://keskkonnaportaal.ee/

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 22

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogudele lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

Foto 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025, foto sildadest Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekti seletuskiri (OÜ EstKONSULT, töö nr 24-030 )

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 434078) asub kavandatavast tegevusest ca 70 m kaugusel. Kuna antud maanteel ei ole tegemist suurte liiklussagedustega (275 autot/ööpäevas), ei ole tee kasutusetapis põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja õhusaaste esinemist tundlike objektide juures.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 23

mürakategooria tööstusmüra normtaset.23 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria nahkhiirlaste leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

4.6. Jäätmekäitlus

Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest24, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“25 ning Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjast26 tulenevate nõuetega.

Iga lammutamise ja ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul ka tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette lammutus- ja ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele õigusaktidele.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

23 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

24 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007

25 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/424082022001

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 24

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3127 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka RMK) projektiga, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud projektiga „Koorküla Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate tegevuste osas teostatakse eraldi keskkonnamõju (eel)hindamine. Käesolev eelhinnang nende tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega käsitle. Käesoleva projektiga kavandatavate tegevuste puhul tuleb olulise keskkonnamõju vältimine tagada korrektsete töömeetoditega.

Projekti seletuskirja kohaselt tuleb tööde kavandamisel ja teostamisel arvestada alljärgnevate meetmetega: ▪ Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees ei

pesitse nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust: 1. Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil. Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04. 2. Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte poegade kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad jääma kõrgveevälisele perioodile. 3. Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil.

▪ Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks.

▪ Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase leondumist.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada lisaks ka järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p-le 8 tuleb ehitusloa andmisele saada Keskkonnaameti

nõusolek. ▪ Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane

seisund. ▪ Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine. ▪ Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu

kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.

▪ Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine.

▪ Kuna veekogusse paigutatakse tahkeid aineid üle 100 m3, on vajalik silla ümberehitamiseks Keskkonnaametile veeloa taotlus esitada (vt täpsemalt ptk 4.4).

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 25

▪ Soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist, sh ehitustegevuse käigus

(vt täpsemalt ptk 4.3). ▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria nahkhiirlaste leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

▪ Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on kohustus säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale.

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 26

Lisa. Fotod projektialalt

Foto 1 Vaade sildadele ja Veskejärv (Koorküla Veskejärv; VEE2116610) järvele

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 27

Foto 2 Vaade sildadele ja pärandkultuuri objektile Koorküla vesiveski ja veskitamm (reg nr 208:VEV:001)

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 28

Foto 3 Vaade sillalt lähimale elamule (ETAK ID 434078)

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 29

Foto 4 Vaade Õhne jõele (VEE1013700)

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 30

Foto 5 Vaade sildadele (Jõukanal II ja Veskisild)

KORRALDUS

12.03.2026 nr 1.1-3/26/172

Tee ehitusloa andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–

Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr

1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild

silla (nr 1019) ümberehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 04.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 23190 Tõrva–Jeti–

Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva

Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad Jõukanal II sild ja Veskisild paiknevad riigi

transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 20302:002:1514 ja 20801:001:0881) Valga

maakonnas Tõrva vallas Koorküla ja Jeti külas. Projekti ala ulatub ka Patküla küla territooriumile.

Transpordiameti 13.06.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/482 on antud projekteerimistingimused

riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise

ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd on plaanitud 2026. aastale vastavalt OÜ EstKONSULT tööle nr 24-030 „Jõukanal

II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekt“ (põhiprojekt). Projekt on

kuni 01.12.2026 nähtav lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/RbPOquQ4EanOpAH .

Projekti eesmärk on olemasoleva Veskisild silla asemele uue silla ehitamine ja Jõukanal II silla

likvideerimine.

Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisilla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa

Majandamise Keskusega, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili

korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud projektiga „Koorküla

Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate tegevuste osas

teostatakse eraldi keskkonnamõju (eel)hindamine. Käesoleva ehitusloa andmise korralduse lisas

olev eelhinnang nende tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega käsitle.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga rajatakse olemasoleva Veskisild silla asemele uus sild (Õhne jõe

hoiualal; KLO2000104) ning Jõukanal II silla asemele uus teemulle.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise

ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tõrva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, liiklusseaduse § 11

lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ §

10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4,

8, 81, 9 ja 10, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel

puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II

silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Jõukanal II silla ja veskisild silla tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tõrva Vallavalitsus

Riigimetsa Majandamise Keskus

Meie 04.02.2026 nr 8-1/24-053/1940-1

Jõukanal II silla lammutamise ja Veskisild

silla ümberehitamise ehitusloa menetlusse

kaasamine ja KMH algatamata jätmise

kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee

km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr

1019) ümberehitamiseks. Tee ehitustööd on plaanitud 2026. aastale vastavalt OÜ EstKONSULT

projektile nr 24-030 „Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise

ehitusprojekt“.

Projekti eesmärk on olemasoleva Veskisild silla asemele uue silla ehitamine ja Jõukanal II silla

likvideerimine.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/RbPOquQ4EanOpAH

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 23.02.2026 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 5918 5199, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Vunk

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisad: 1. Jõukanal II silla ja veskisild silla tee ehitusloa eelnõu

2. Jõukanal II silla ja veskisild silla tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise

korralduse eelnõu

3. Jõukanal II silla ja veskisild silla KMH eelhinnang

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 23190

Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713

asuva Jõukanal II silla (nr 1018)

lammutamiseks ja km 6,736 asuva

Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☒ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018)

lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees

ei pesitse nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust:

a. Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks

sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel

perioodil. Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04.

b. Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte

poegade kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad

jääma kõrgveevälisele perioodile.

c. Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost

lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel

perioodil.

EELNÕU

2

3. Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi

soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas

toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv

kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks.

4. Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase

leondumist.

5. Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane

seisund.

6. Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.

7. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab

veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole

veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.

8. Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid

ning maastikusõidukiga sõitmine.

9. Vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist, sh ehitustegevuse käigus (vt täpsemalt

KMH eelhinnangu ptk 4.3).

10. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m.

Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb

tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika

peab olema heas tehnilises seisukorras.

12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

13. Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria

nahkhiirlaste leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse

mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle

valgustada.

14. Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust

reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise

nõuded“ ning Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on

kohustus säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist,

käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale.

15. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket

võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus

võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette

ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad

jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.

16. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

EELNÕU

3

võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

17. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

18. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja

peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee

km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018)

lammutamine ja km 6,736 asuva

Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamine,

sh kokkuviimine olemasoleva teega. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ EstKONSULT

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10410360

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 6730

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild

silla ümberehitamise ehitusprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 24-030

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II

silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas XX.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 23190 Tõrva–Jeti–

Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva

Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad Jõukanal II sild ja Veskisild paiknevad riigi

transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 20302:002:1514 ja 20801:001:0881) Valga

maakonnas Tõrva vallas Koorküla ja Jeti külas. Projekti ala ulatub ka Patküla küla territooriumile.

Transpordiameti 13.06.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/482 on antud projekteerimistingimused

riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise

ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd on plaanitud 2026. aastale vastavalt OÜ EstKONSULT tööle nr 24-030 „Jõukanal

II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekt“ (põhiprojekt). Projekt on

kuni 01.12.2026 nähtav lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/RbPOquQ4EanOpAH .

Projekti eesmärk on olemasoleva Veskisild silla asemele uue silla ehitamine ja Jõukanal II silla

likvideerimine.

Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisilla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa

Majandamise Keskusega, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili

korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud projektiga „Koorküla

Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate tegevuste osas teostatakse

eraldi keskkonnamõju (eel)hindamine. Käesoleva ehitusloa andmise korralduse lisas olev eelhinnang

nende tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega käsitle.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga rajatakse olemasoleva Veskisild silla asemele uus sild (Õhne jõe

hoiualal; KLO2000104) ning Jõukanal II silla asemele uus teemulle.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise

ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tõrva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, liiklusseaduse § 11

lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ §

10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4,

8, 81, 9 ja 10, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel

puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II

silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Jõukanal II silla ja veskisild silla tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

4

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Töö nr: 24005072| 16.04.2025

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehituse

põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Tallinn–Tartu 2025

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 12

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 12 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 13 4.2.1. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 16 4.3. Mõju kultuuriväärtustele............................................................................................................ 20 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 21 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 22 4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 23 4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 23

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 24

LISA. FOTOD PROJEKTIALALT .............................................................................................................. 26

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Jõukanal II (nr 1018) silla likvideerimise ja Veskisild (nr 1019) silla ümberehitamise koosseisu. Sillad paiknevad Valga maakonnas Tõrva vallas Koorküla külas (vt joonis 1).

Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka RMK) projektiga, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud projektiga „Koorküla Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate tegevuste osas teostatakse eraldi keskkonnamõju (eel)hindamine. Käesolev eelhinnang nende tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega käsitle.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga veebruar 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 03.03.2025 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus* Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja määruse nr 224 § 13 nimetatud tegevuste hulka (teelõigu rajamine olemasoleva silla lammutamisel ja ümberehitamisel). Lisaks on tegemist määruse nr 224 § 15 p 8 nimetatud tegevusega, kuna kavandatava tegevuse piirkonnas asub looduskaitsealuseid objekte ning Natura 2000 võrgustiku alad. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 7

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Tööde piiritlus

Käesolev projekt on koostatud Jõukanal II silla likvideerimiseks ja Veskisild silla ümberehitamiseks. Jõukanal II sild paikneb riigitee 23190 Tõrva-Jeti-Valgjärve km 6,713 ja Veskisild paikneb sama maantee km 6,736. Sillad paiknevad maanteel järjestikku ja sildadega ületatavaks takistuseks on Õhne Jõgi. Olemasolevate sildade piirkonnas paikneb olemasolev pais, mis kuulub likvideerimisele. Paisu likvideerimine ei kuulu käesoleva töö mahtu. Paisu likvideerimise (sh paisu likvideerimise ehitusprojekti tellimise) eest vastutab RMK. Jõukanal II sild on ilma kasutusotstarbeta ja seetõttu kuulub see likvideerimisele. Olemasolev Veskisild silla konstruktsioonid on amortiseerunud ja seetõttu on nähtud ette vanad sillakonstruktsioonid lammutada ja rajada asemele uus raudbetoonist raamsild. Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud, mille käigus rekonstrueeritakse olemasolev katendikonstruktsioon.

Olemasolev olukord

Jõukanal II sild on 1-avaline lihttalasild üle Õhne jõe, pikkusega 10,8 m. Sild on ehitatud 1952. aastal ja seda remonditud ei ole. Jõukanal II sillal puudub kasutusotstarve.

Jõukanal II silla betoonplaadi servad on niiskuskahjustustega. Hüdroisolatsioon jookseb läbi ning betoonplaadil on stalaktiidid. Kaldasambal on läbivad praod. Asfaltbetoonil on hüpped sees ning metallist käsipuu on ohtlikute teravate otsadega. Piirded ei vasta kaasaegsetele ohutusnõuetele.

Veskisild on 2-avaline monteeritavatest plaatidest lihttalasild üle Õhne jõe, pikkusega 18,8 m. Sild on ehitatud 1959. aastal ja seda remonditud ei ole.

Silla ja pealesõidu katendil on silla plaadi liikumisest tulenevalt praod. Sillal on väga paksult katendit, mis vähendab silla kandevõimet. Silla äravoolusüsteem ei ole lahendatud ning vesi valgub üle silla servade, kahjustades silla äärmisi talasid ning silla koonustel on märgata uhtumisi. Silla isolatsioonil on pikaaegsed läbijooksud, silla plaadi all ripuvad stalaktiidid. Sild töötab paisuna ning silla all olev paisu vee langemise mõju vähendav põhjaplaat tekitab voolu kiirenemist, on suure kaldega ning tekib ka veevoolu astang. Kaldasambale lisatud betooni puhul on suurem murenemine. Sillal puuduvad tugiosad. On alust arvata, et silla pealisehituse ehitusaasta ei vasta registriandmetele ning on uuema konstruktsiooniga, kui sammastik. Piirded ei vasta kaasaegsetele ohutusnõuetele.

Veskisild asub Õhne jõe hoiualal (KLO2000104). Õhne jõgi on ka lõheliste kudemis- ja elupaik. Veskisilla ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), kes kavandab paisu langetamist ja Õhne jõe paisutuse ala korrastamist.

Projekteeritud lahendused

Jõukanal II sild lammutatakse teekonstruktsioonide rajamiseks vajalikus mahus. Kanali konstruktsioonid lammutatakse min 1,2m paksuselt mõõdetuna projektsest teekatte pinnast. Kanali alusplaat ja alaosa seinad kuuluvad säilitamisele. Kanali veskihoone poolsesse otsa rajatakse raudbetoonist ristsein, mis ankurdub kanali olemasoleva säiliva raudbetoonkonstruktsiooni külge. Seina funktsioon saab olema maantee muldkeha ja veskihoonet läbiva kanali eraldamine. Ristseinast maantee poole jääv kanal täidetakse mineraalsest materjalis täitepinnasega. Varasema paisjärve poolsele küljele moodustatakse täitepinnasest muldkeha nõlv, mis kindlustatakse haljastusega (kasvupinnas+murukülv) ja kookosmatiga.

Veskisild silla amortiseerunud raudbetoonkonstruktsioonid lammutatakse terves ulatuses. Lammutatud silla asemele ehitatakse uus raudbetoonist raamsild. Uue silla laiusgabariit on 7,0m ning kogulaius 8,2m. Silla kogupikkus on 27,4m (pikkus tiiva otsast tiiva otsani). Silla tinglik pikkus

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 8

on 15,4m (pikkus tagaseinast tagaseinani). Silla puhasava pikkus on 13,4m. Sillaava keskel paikneb nõlvadega ääristatud jõesäng, mille mõlemale kaldale on nähtud ette kallasrajad laiusega 1,5m.

Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud, mille käigus rekonstrueeritakse tee katendikonstruktsioon. Rekonstrueeritav maanteelõik on pikkusega enne silda (sillast Tõrva poole) 95m ja peale silda (sillast Jeti poole) 102m. Maantee põhimõtteline plaanilahendus säilib olemasoleval kujul selle erisusega, et maantee nihkub veskihoonest hästi natuke eemale ja saab olema veskihoonega paralleelne. Vähesel määral muutub tee vertikaalgeomeetria – pikiprofiili korrigeeritakse selliselt, et silla piirkonnas on tagatud tee pikikalle 1%.

Enne Veskisild silla lammutustööde teostamist tuleb likvideerida pais. Paisu likvideerimiseks on vaja eemaldada sillakonstruktsiooni külge paigaldatud varjad. Paisu likvideerimisega (sh paisu likvideerimise ehitusprojekti tellimisega) tegeleb RMK.

Peale paisu likvideerimist saab hakata kavandama silla lammutustööde teostamist.

Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees ei pesitse nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust:

1. Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil. Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04.

2. Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte poegade kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad jääma kõrgveevälisele perioodile.

3. Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil.

Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks.

Kaldasambad

Silla kaldasambad rajatakse raudbetoonist. Kaldasambad koosnevad taldmikust, seinast ja külgtiibadest. Samba taldmik toetub pinnasekihile 8B väheplastne savine peenliiv (moreen). Taldmiku alla rajatakse killustikalus. Kaldasambad valatakse tekiehitusega jäigalt kokku. Kaldasamba tagaseina ülaosas paikneva konsooli peale toetuvad pealesõiduplaadid.

Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase leondumist.

Sademevee ärajuhtimine

Sillalt sademevee ärajuhtimiseks on nähtud ette sõiduteele kahepoolne põikkalle 2,5% ja kogu silla pikkuses ühepoolne pikikalle 1,0%. Katendisse koguneva vee dreenimiseks on nähtud ette salaoja rajamine.

Nõlvakindlustused

Muldkeha koonused kindlustatakse munakivikindlutusega. Koonusekindlustuste ette kallasradadega samasse tasapinda rajatakse paigalvalu raudbetoonist tugiprussid. Võimalike uhteprobleemide vältimiseks kindlustatakse jõepõhi ja kallasrajad silla piirkonnas munakivikindlustusega. Silla Jeti poolsesse otsa rajatakse vahetult koonusekindlustuse kõrvale munakivist sademeveerennid. Renni alaosasse rajatakse killustikust immutusalad.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 9

Plaanilahendus

Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud, mille käigus rekonstrueeritakse tee katendikonstruktsioon. Rekonstrueeritav maanteelõik on pikkusega enne silda (sillast Tõrva poole) 95m ja peale silda (sillast Jeti poole) 102m. Maantee põhimõtteline plaanilahendus säilib olemasoleval kujul selle erisusega, et maantee nihkub veskihoonest hästi natuke eemale ja saab olema veskihoonega paralleelne.

Maantee laius enne ja peale silda plaanikõverikel on 7m, misjärel viiakse rekonstrueeritav teelõik olemasoleva teekattega sujuvalt kokku. Üleminekuala plaanis 1:50.

Sillast ca 60m Tõrva poole toimub ristumine kohaliku kruusateega. Koos silla pealesõitude uuendamisega kaetakse ka ristmiku ots ülejäänud teele analoogse asfaltkatendiga.

Sillast ca 95m Jeti poole paikneb olemasolev erakinnistu mahasõit, mille katend rekonstrueeritakse analoogselt ülejäänud teel paiknevatele mahasõitudele ehk kõnealusele mahasõidule rajatakse uus kruuskatend.

Pikiprofiil ja vertikaalplaneering

Vähesel määral muutub tee vertikaalgeomeetria – pikiprofiili korrigeeritakse selliselt, et silla piirkonnas on tagatud tee pikikalle 1%.

Pikiprofiili koostamisel on jälgitud olemasolevat maapinda niipalju kui võimalik. Kõik olemasoleva ja projekteeritud teekatte liitumised rajatakse ühtlased ja sujuvad.

Sõidutee on projekteeritud kahepoolse põikkaldega 2,5%. Kruuskattega teepeenarde põikkalle on 4%. Tee muldkeha nõlvad rajatakse kaldega 1:2.

Haljastus

Nõlvade planeerimisel arvestada, et ei tekiks järske või ebakorrapäraseid üleminekuid olemasolevale pinnale. Peale nõlvade planeerimist rajatakse haljastus. Kasvumulla kihipaksus min 7 cm. Külvatav muruseeme peab olema antud tingimustesse sobiv. Vahetult silla koonustega piirnevad haljastusega nõlvad kindlustatakse kookosmatiga. Kogu ehitustööde käigus kahjustatud haljasala tuleb tööde lõpus uuesti haljastada.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib lammutamise ja ehitamise käigus jäätmeid. Samuti kaasneb müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, killustik või munakivid). Projekti realiseerimiseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Teetöödega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 10

Joonis 3.1 Asendiplaan. Allikas: Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekt. OÜ EstKONSULT, töö nr 24-030, joonis 4-01

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 11

Joonis 3.2 Üldjoonis. Allikas: Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekt. OÜ EstKONSULT , töö nr 24-030, joonis 5-01

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 12

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 23190 Tõrva-Jeti- Valgjärve km 6,713 Jõukanal II silla likvideerimise ja maantee km 6,736 paikneva Veskisild silla ümberehitamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Valga maakonnas Tõrva vallas. Valga maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1.1/17 4174. Valga maakonnaplaneeringu seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: Valgamaa tehnilise taristu üldine arengusuund on olemasoleva taristu kvaliteedi tõstmine, tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine (nt rekonstrueerimine, mustkatte alla viimine) ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ja keskkonnahoiust.

Tõrva valla üldplaneeringu seletuskirjas5 on samuti andud üldised tingimused teedevõrgu arendamiseks. Nt avaliku kasutusega teed peavad tagama ohutu liikumisvõimaluse mootorsõidukitele, jalakäijatele ja jalgratturitele, samuti juurdepääsu eriotstarbeliste sõidukitega.

Tõrva valla üldplaneeringu kaardi „Maakasutusplaan“ alusel jääb kavandatav tegevus rohelise võrgustiku koridori ning väärtuslikule maastikule. Aga projektiga ei nähta ette tegevusi, mis vähendaks rohevõrgustiku sidusust ning maastiku väärtust. Arvestades ka, et Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega, kes kavandab paisu langetamist, kalapääsu rajamist ning Õhne jõe paisutuse ala korrastamist, võib öelda, et projekti elluviimisel on ette näha pigem soodsa mõju kaasnemist väärtuslikule maastikule ja rohelisele võrgustikule. Käesoleva projektiga rajatakse raamsild, mille mõlemale kaldale on ette nähtud kallasrajad laiusega 1,5m (väikeulukitele), mis samuti mõju rohevõrgustikule leevendab.

4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/valgamaa/valga-mp-2030/

5 https://www.maaamet.ee/detailid/legendid/8242001_sel.pdf

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 13

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.

Kavandatava tegevuse käigus vajalik mõningane teemaa-ala täiendav võõrandamine, kuid see toimub väikeses mahus (täpsemad mahud on toodud krundijaotuskavas), mistõttu oluline mõju maakasutusele puudub.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku ja väärtusliku põllumajandusmaa suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel jääb kavandatav tegevus Õhne jõe hoiualale (KLO2000104, vt joonis 4.2), mis kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustiku Natura Palakmäe (RAH0000607) loodusala kooseisu (vt joonis 4.2.1.2). Õhne jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia; KLO9200056; III kat. kaitsealune liik) elupaiga kaitse. Õhne jõe kaitse-eesmärgid on samas ka Palakmäe loodusala kaitse- eesmärkideks ja neid käsitletakse Natura eelhindamises ptk 4.2.1).

Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“6 § 2 p 124 kohaselt asub projektiala lõhilaste kudemis- ja elupaigas (KLO3002611)7. Looduskaitseseaduse § 51 lg 1 alusel on keelatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011

7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 14

sängi ja veerežiimi muutmine. Kuna paisu likvideerimine, jõe pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine ei kuulu käesoleva töö mahtu, siis antud juhul nende tööde mõju looduskaitseobjektidele käesolevas eelhinnangus ei hinnata ega käsitleta. Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla rekonstrueerimine veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi ei mõjuta, mistõttu puudub kavandataval tegevusel koelmualale oluline ebasoodne mõju.

EELIS andmetel on projektialal registreeritud II kaitsekategooria veelendlase (Myotis daubentonii; KLO9113940) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9122676) elupaik. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu on nahkhiirlaste täpsed leiualad esitatud eraldi failis (lisa 1) ning seda võib kasutada ainult asustuste siseselt.

Projekti koostamise raames on kaasatud nahkhiirte ekspert, kes on hinnanud Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,7 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,7 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise mõju nahkhiirtele.8 Hinnangu käigus hinnati kavandatavate tööde ohutust nahkhiirtele, otsiti võimalusi varjepaikade kavandamiseks ning hinnati ehitus- ja lammutustööde läbiviimiseks sobivat aega.

Uuringu käigus leiti, et silla lammutamine võib nahkhiiri mõjutada, kui nad kasutavad lammutatavas sillas olevaid pragusid varjepaigana ning on seal silla lammutamise hetkel. Eriti suur on mõju aga siis, kui lammutustööde ajal asustab silda nahkhiirte poegimiskoloonia. Poegimiskolooniad võivad Eestis esineda mai lõpust kuni juuli lõpuni ning hiljem loomad hajuvad. Kuna Veskisild rekonstrueeritakse vuugivabaks raamsillaks, siis puuduvad uues sillas potentsiaalsed nahkhiirte varjepaikadeks sobivad õõnsused. Kunstlike varjepaikade loomiseks silla alla on mujal maailmas kasutatud erinevaid puidust tehisvarjepaikasid või betoonist/puitbetoonist nahkhiirte varjekaste, mille eluiga on pikem. Varjekastid kinnitatakse tavaliselt kas silla tugistruktuuride külge või „silla kaare“ alla, pärast silla valmimist või juba pikemalt olemas olnud silla külge.

Varjekastide asustatuse kohta Eestis on teada vähe, kuid kirjanduse põhjal on teada, et mõned liigid võivad neid kasutada. Silla vahetus läheduses leiduvad tiigilendlane ja veelendlane varjekaste kasutavate liikide hulka pigem ei kuulu. Esimene neist eelistab hooneid ning teine puuõõsi, kuid võib siiski esineda erandeid. Varjekastide paigaldamine sildade külge on looduskaitseline töö, mille edukuse eelduseks on, et tagatud peab olema nende püsimine pika aja vältel. Seega on vajalik varjekastide korrasoleku kontrollimine ja vajadusel asendamine. Ekspert soovitab kaaluda varjekastide kinnitamist pigem RMK poolt läbiviidava paisutuse alandamise käigus, kui peaks selguma, et niisugused kompensatsioonimeetmed on vajalikud. Meetme osana peaks olema ka selgelt paigas, kelle vastutus on varjekastide säilimise tagamine.

Nahkhiirte uuringus toodi välja ka soovituslikud ehitus- ja lammutustööde läbiviimiseks sobivad ajad. Neid ajalisi piiranguid täpsustati projekti käigus, koostöös nahkhiireeksperdi ja Keskkonnaametiga ning fikseeriti projekti seletuskirjas piirangud, mis väldiks nahkhiirtele olulist ebasoodsat mõju (toodud eespool, eelhinnangu peatükis 3 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“).

Lisaks tuleks nahkhiirte häiringu vähendamiseks vältida ehitusobjekti valgustamist pimedal ajal, kui tööd parasjagu käimas ei ole.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 13.05.2024 kirjaga nr 7-9/24/8952-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused:

▪ Projekteeritav silla rekonstrueerimise lahendus ei tohi halvendada jõe elupaiga seisundit, s.h muuta jõe põhja ja kaldaid. Kui silla all on kallasrajad loomade liikumiseks, tuleb need säilitada. Kui kallasrajad puuduvad ja ette on näha kaldasammaste ümberehitamine, tuleb kallasrajad võimalusel projekteerida.

8 Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimine ja Veskisilla silla (nr 1019) ümberehitamise eksperthinnang - nahkhiired. Elustik OÜ, 10.11.2024

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 15

▪ Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund. ▪ Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.

▪ Projektis tuleb kirjeldada tööde läbiviimist jõe kallastel ja erosiooni ning reostuse vältimise meetmeid. Nimetatud tingimusi on projekti koostamisel arvesse võetud. Jõukanal II sild lammutatakse teekonstruktsioonide rajamiseks vajalikus mahus. Kanali konstruktsioonid lammutatakse min 1,2m paksuselt, kuid kanali alusplaat ja alaosa seinad kuuluvad säilitamisele. Veskisild silla amortiseerunud raudbetoonkonstruktsioonid lammutatakse terves ulatuses. Lammutatud silla asemele ehitatakse uus raudbetoonist raamsild. Peale lammutustööde teostamist tuleb uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutatakse toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks. Ehitustööde ajal välditakse vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase loendumist. Varasema paisjärve poolsele küljele moodustatakse täitepinnasest muldkeha nõlv, mis kindlustatakse haljastusega. Veskisilla sillaava keskel paikne nõlvadega ääristatud jõesäng, mille mõlemale kaldale on nähtud ette kallasrajad laiusega 1,5m.

Ehitusmaterjalide ladustamine ja parkimise alad sõltuvad eelkõige töövõtja poolt valitud ja tellijaga kooskõlastatud paiknemisest. Eeldada võib, et silla ehitamiseks tee suletakse ja ehitusmaterjalide ladustamine toimub Veskihoone esisel alal olemasoleval teemuldel, mis paikneb jõest eemal ja seeläbi ei kujuta ka ohtu vooluveekogule. Jõe kallaste erosiooni ette näha ei ole, kuna vahetult enne silla rekonstrueerimist likvideeritakse pais lähtuvalt RMK paisu likvideerimise projektist ning peale paisu likvideerimist muutub jõesäng oluliselt kitsamaks. Silla piirkonnas paiknevate veesiseste tööde vajadus lähtub eelkõige RMK paisu likvideerimise projektist. Tööde teostamiseks leitakse sobiv aeg arvestades nahkhiirlaste pesitsusperioodi ning madalaimat veetaset veekogus.

Kui ülal kirjeldatud tingimustega arvestada, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitsealustele objektidele. Kuna kavandatav tegevus paikneb osaliselt hoiualal, tuleb ehitusloa andmisele saada Keskkonnaameti nõusolek (looduskaitseseadus § 14).

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine hoiuala ja III kat. kaitsealuse liigi suhtes9,10. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025

9 Joonisel pole kuvatud II kategooria kaitsealuseid liike. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha

avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

10 Joonisel on III. kat kaitsealuse liigi rohe-vesihobu elupaiga esitlemisel lähtutud EELIS andmebaasis olevatest kaardikihtidest. Liigi elupaik on

täpsustatud eelhinnangu peatükis 4.2.1 Natura eelhindamine

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 16

4.2.1. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv ehk LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv ehk LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“11 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"12.

KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse- eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KMH protsess ning selle raames Natura asjakohane hindamine läbi viia.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; EELIS-t, Natura alade kaitsekorralduskavad (edaspidi ka KKK) jms).

Kavandatud tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamiseks ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele13.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja kaasnevate mõjude tuvastamine

Kavandatavaks tegevuseks on Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine. Jõukanal II sild paikneb riigitee 23190 Tõrva-Jeti-Valgjärve km 6,713 ja Veskisild paikneb sama maantee km 6,736. Sillad paiknevad maanteel järjestikku ja sildadega ületatavaks takistuseks on Õhne Jõgi. Olemasolevate sildade piirkonnas paikneb olemasolev pais, mis kuulub likvideerimisele. Paisu likvideerimine ei kuulu käesoleva töö mahtu. Paisu likvideerimise (sh paisu likvideerimise ehitusprojekti tellimise) eest vastutab RMK. Jõukanal II sild on ilma kasutusotstarbeta ja seetõttu kuulub see likvideerimisele. Olemasolev Veskisild silla konstruktsioonid on amortiseerunud ja

11 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta. Brüssel, 28.09.2021 12 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:

Keskkonnaamet.

13 Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava on kinnitatud Keskkonnaameti 01.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/609.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 17

seetõttu on nähtud ette vanad sillakonstruktsioonid lammutada ja rajada asemele uus raudbetoonist raamsild. Täpsem ülevaade kavandatavast tegevusest on käesoleva töö ptk-s 3 ja projekti seletuskirjas.

Tulenevalt tegevuste iseloomust ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt hõlmab see remonditavat silla asukohta, olemasolevat riigimaanteed ja ehitustööde ala. Ehitusperioodil võib ajutine mõjuala olla suurem seoses ehitusaegse intensiivsema inimtegevuse ja müraga.

Kuna likvideeritav Jõukanal II sild ja rekonstrueeritav Veskisild sild asuvad Natura 2000 võrgustiku Palakmäe loodusalal (joonis 4.2.1.1), siis võib seda ala lugeda võimalikus mõjualas olevaks Natura 2000 alaks. Natura ala paiknemist projektiala piirkonnas illustreerib joonis 4.2.1.1.

Joonis 4.2.1.1 Kavandatava tegevuse paiknemine Palakmäe loodusalal. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Potentsiaalses mõjualas asub Natura 2000 võrgustiku Palakmäe loodusala (RAH0000607), mis on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 138 ha ning see on loodud 2 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 3 sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Jõukanal II ja Veskisild silla lähedal kuulub loodusala koosseisu jõgi ise, kuid mitte jõe kaldad ega lammialad. Loodusala kattub projektiala piirkonnas Õhne jõe hoiualaga (KLO2000104), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Tabelis 4.1 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta kehtivale standardandmevormile.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 18

Tabel 4.1 Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused14

Kaitse-eesmärk pindala esinduslikkus LK-hinnang

jõed ja ojad (3260) 50,4 ha A A

lamminiidud (6450) 65 ha B B

Kaitse-eesmärk Liigi populatsiooni arvukuse hinnang

väärtus kaitsestaatus

tiigilendlane (Myotis dasycneme)

esineb (arvukus täpsustamata)

C (küllaltki väärtuslik) C (keskmine või vähenenud kaitsestaatus)

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)

Tavaline (arvukus täpsustamata)

B (väärtuslik) A (kaitsestaatus eeskujulik)

paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

esineb (arvukus täpsustamata)

B (väärtuslik) B (hea kaitsestaatus)

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkidest on kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas elupaigad ja liigid, mis on seotud Õhne jõe selle piirkonnaga, kuhu silda planeeritakse. Loodusala paiknemist Jõekanal II ja Veskisild sildade piirkonnas illustreerib joonis 4.2.1.2 ning mõju prognoos LoA kaitse- eesmärkide kaupa on esitatud tabelis 4.2.

Joonis 4.2.1.2 Kavandatava tegevuse paiknemine Palakmäe loodusala suhtes15. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2024

14 Standard andmebaasi info EELIS-s

15 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Seetõttu on nahkhiirlaste täpsed leiualad esitatud eraldi failis (lisa 1) ning seda võib kasutada ainult asustuste siseselt.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 19

Tabel 4.2 Mõju prognoosimine Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse- eesmärkideks

olevad elupaigad

Mõju prognoosimine

Natura eelhindamise

tulemus

jõed ja ojad (3260) Elupaik on levinud rekonstrueeritava silla asukohas. Ala kaitsekorralduskava (KKK)16 toob välja, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) elupaika kantud ei ole ja seega arvestatakse eesmärgi osas seda veeala pindala, mis jääb hoiuala koosseisu.

KKK on toodud kaitse-eesmärgi meetmena, et Koorküla Veskejärve paisul tuleb tagada kalade läbipääs.

Käesoleva projekti käigus ei muudeta veekogu sängi ega süvendata veekogu. Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine toimub koostöös RMK projektiga, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise ja kalapääsu rajamise. Silla piirkonnas paiknevate veesiseste tööde vajadus lähtub RMK paisu likvideerimise projektist, mille mahtu kuulub muuhulgas ka vana silla põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine. Neid tegevusi hinnatakse samuti eraldi projekti raames.

(Käesoleva projektiga kavandatavate tegevuste puhul on) ebasoodne mõju välistatud.

lamminiidud (6450)

Rekonstrueeritava silla piirkonnas lamminiite ei leidu. Elupaik ei ole kavandatava tegevuse mõjualas.

Ebasoodne mõju on välistatud.

tiigilendlane Jõukanal II ja Veskisild sildade piirkonnas on jõgi tiigilendlase toitumiskohaks ja leiukoht on registreeritud ka EELISes (KLO9122676). Kaitsekorralduskava toob välja, et tiigilendlase toitumispaikadena on eelistatud loodusliku ja mitmekesise taimestikuga veekogud ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad, metsad ning lineaarsed maastikuelemendid (metsaservad, teed, rajad, sihid jms). Kuna tiigilendlane eelistab toituda veekogudel ja nende kaldapuistutes, on neile ohuks veekogude saastumine, mille tagajärjel väheneb saakputukate arvukus ja mitmekesisus. Samuti võivad veekogud nahkhiirte toitumisaladena kaotada oma väärtuse ka kallaste hoonestamise, valgustamise, veepinna kinnikasvamise, kaldapuistute või üksikpuude raie tulemusena. KKK järgi on ala kaitse-eesmärgiks liigi toitumisala säilimine loodusalal 7,7 ha ulatuses e olemasolevas ulatuses.

Olemasoleva silla likvideerimine ja kavandatav silla rekonstrueerimine ei vähenda tiigilendlase toitumisala ja see säilib olemasolevas ulatuses. Silda ei valgustata.

Ehitustööd on ajutise iseloomuga. Projekti teostatakse viisil, mis liigi isendeid ei kahjusta. Selleks vajalikud meetmed on projekti integreeritud (vt täpsemalt ülal, ptk-s 4.2).

Ebasoodne mõju on välistatud.

rohe-vesihobu Rohe-vesihobu (KLO9200056) kuulub jõgihobulaste sugukonda vesihobu perekonda, kelle meeliselupaigaks on jõed ja ojad. Vastsed kaevuvad vooluveekogu liivasesse põhja, valmikud liiguvad veekogu kallastel maist kuni augustini. Õhne jõe leiukoha kohta pärinevad viimased kinnitatud andmed aastast 2002, kui on märgitud, et liik esineb alal. Hilisemaid seireid ei ole tehtud. Liigi tegevuskavas on märgitud, et Õhne jõgi ei pruugi liigile sobida. KKK-s seatakse ala kaitse- eesmärgiks andmete täpsustamine kahe jõe ulatuses ning mõjutegureid välja pole toodud.

2011. a koostatud rohe-vesihobu kaitse tegevuskava eelnõu17 kohaselt võivad liigi potentsiaalseteks ohuteguriteks olla veekogu reostumine, veekogude olemuse muutumine (õgvendamine, süvendamine, tammide ehitamine vms), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse. Peamiseks ohuks rohe-vesihobule paisjärve likvideerimisel on settereostuse oht, väheliikuva loomana ei suuda jõe põhjasetetes elav rohevesihobu vastne kiirelt oma elupaiku vahetada. Lisaks vahetule ohule võivad setted aastateks rikkuda liigile sobiva elupaiga.

Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla rekonstrueerimine ei hõlma rohe-vesihobu potentsiaalseid ohutegureid, st veekogu ei õgvendata, süvendata. Samuti ei muudeta veekogu looduslikku sängi ega hüdroloogilist režiimi. (Olemasoleva paisu põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine kuulub RMK projekti hulka.)

(Käesoleva projektiga kavandatavate tegevuste puhul on) ebasoodne mõju välistatud.

paksukojaline jõekarp

Paksukojalise jõekarbi esinemise kohta loodusalal andmed puuduvad ja liigi levik on väljaselgitamisel. Sarnaselt rohe-vesihobule ohustab liiki eelkõige settereostus, mis võib elupaigad pikaks ajaks hävitada18.

Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine ei tekita settereostust. Olemasoleva paisu põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine kuulub RMK projekti hulka.

(Käesoleva projektiga kavandatavate tegevuste puhul on) ebasoodne mõju välistatud.

16 Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 01.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/609

17 Keskkonnaameti 13.05.2024 kiri nr 7-9/24/8952-2

18 Keskkonnaameti 13.05.2024 kiri nr 7-9/24/8952-2

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 20

Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et Jõukanal II silla likvideerimisel ja Veskisild silla rekonstrueerimisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Palakmäe loodusala kaitse- eesmärkidele. Natura täishindamist e asjakohast hindamist ei ole vaja läbi viia.

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri19 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad kinnismälestised, Pelgupaik "Kullamägi" (reg nr 13061), Asulakoht (reg nr 13078) ja Kalmistu "Lüllemägi","Lillemägi" (reg nr 13060), jäävad kavandatavast tegevusest ca 260-550 m kaugusele ehk projekti mõjualast välja.

Kavandatava tegevuse lähedusse (ca 10 m kaugusele) jääb üks pärandkultuuri objekt – Koorküla vesiveski ja veskitamm (reg nr 208:VEV:001). Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%. Teine pärandkultuuri objekt, Kullamägi (reg nr 208:KON:004), jääb kavandatavast tegevusest juba mõnevõrra kaugemale, ca 215 m kaugusele.

RMK, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus13. Seega ei saa võimalikku mõju pärandkultuuri objektidele pidada oluliseks ebasoodsaks keskkonnamõjuks KeHJS mõistes. Samas on RMK lehel esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuri objektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).

Üldiselt, arvestades, kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine kultuurimälestise ja lähimate pärandkultuuri objektide suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

19 https://register.muinas.ee/

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 21

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Jõukanal II sild ja Veskisild ületavad Õhne jõge (VEE1013700) ning piirnevad Veskejärv (Koorküla Veskejärv; VEE2116610) järvega. Õhne jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Veskejärv on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 kohaselt üldplaneeringuga kavandatud sillale (p 9) ja avalikult kasutatavale teele (p 10). Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastub ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki.

Keskkonnaamet käesoleva projekti raames andnud oma 13.05.2024 kirjaga nr 7-9/24/8952-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused: ▪ Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu

kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.

▪ Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine.

Ülaltoodud Keskkonnaameti tingimustega arvestatakse tööde kavandamisel ja teostamisel.

Käesoleva projekti raames paigutatakse veekogusse tahkeid aineid ca 160 m3. Silla piirkonnas paiknevate veesiseste tööde vajadus lähtub eelkõige RMK paisu likvideerimise projektist, mille mahtu kuulub muuhulgas ka vana silla põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine. Kuna veekogusse paigutatakse tahkeid aineid üle 100 m3, on vajalik silla ümberehitamiseks Keskkonnaametile veeloa taotlus esitada (Veeseadus § 187 p 10).

Sademevesi juhitakse sillalt ära keskmisest veetasemest kõrgemal paiknevatele immutusaladele, kus see puhastub ja filtreerub. Sadevett otse jõkke ja järve ei juhita. Teelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas20. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2023. aasta andmetel 275 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 91%, autorongid 4% ning veoautod ja autobussid 1%). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.

Maaparandussüsteemide registri21 suubub Veskejärve maaparandussüsteemi eesvool KOORKÜLA- MÕISA-1 (ehitise kood 3101370011330/001). Kuna paisu likvideerimine ei kuulu käesoleva projekti hulka ning käesoleva projekti raames ei muudeta veekogu loodusliku sängi ja režiimi ning kavandatav tegevus maaparandussüsteemile ei ulatu, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel eeldada olulist ebasoodsat mõju maaparandussüsteemide toimimisele.

Keskkonnaportaali22 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse puurkaevusid. Lähim puurkaev PRK0019238 jääb kavandatavast tegevusest ca 400 m kaugusel ehk mõjupiirkonnast välja.

20 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 21 https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/msr 22 https://keskkonnaportaal.ee/

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 22

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogudele lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

Foto 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025, foto sildadest Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekti seletuskiri (OÜ EstKONSULT, töö nr 24-030 )

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 434078) asub kavandatavast tegevusest ca 70 m kaugusel. Kuna antud maanteel ei ole tegemist suurte liiklussagedustega (275 autot/ööpäevas), ei ole tee kasutusetapis põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja õhusaaste esinemist tundlike objektide juures.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 23

mürakategooria tööstusmüra normtaset.23 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria nahkhiirlaste leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

4.6. Jäätmekäitlus

Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest24, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“25 ning Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjast26 tulenevate nõuetega.

Iga lammutamise ja ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul ka tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette lammutus- ja ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele õigusaktidele.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

23 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

24 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007

25 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/424082022001

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 24

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3127 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka RMK) projektiga, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud projektiga „Koorküla Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate tegevuste osas teostatakse eraldi keskkonnamõju (eel)hindamine. Käesolev eelhinnang nende tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega käsitle. Käesoleva projektiga kavandatavate tegevuste puhul tuleb olulise keskkonnamõju vältimine tagada korrektsete töömeetoditega.

Projekti seletuskirja kohaselt tuleb tööde kavandamisel ja teostamisel arvestada alljärgnevate meetmetega: ▪ Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees ei

pesitse nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust: 1. Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil. Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04. 2. Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte poegade kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad jääma kõrgveevälisele perioodile. 3. Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil.

▪ Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks.

▪ Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase leondumist.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada lisaks ka järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p-le 8 tuleb ehitusloa andmisele saada Keskkonnaameti

nõusolek. ▪ Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane

seisund. ▪ Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine. ▪ Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu

kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.

▪ Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine.

▪ Kuna veekogusse paigutatakse tahkeid aineid üle 100 m3, on vajalik silla ümberehitamiseks Keskkonnaametile veeloa taotlus esitada (vt täpsemalt ptk 4.4).

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 25

▪ Soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist, sh ehitustegevuse käigus

(vt täpsemalt ptk 4.3). ▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria nahkhiirlaste leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

▪ Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on kohustus säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale.

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 26

Lisa. Fotod projektialalt

Foto 1 Vaade sildadele ja Veskejärv (Koorküla Veskejärv; VEE2116610) järvele

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 27

Foto 2 Vaade sildadele ja pärandkultuuri objektile Koorküla vesiveski ja veskitamm (reg nr 208:VEV:001)

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 28

Foto 3 Vaade sillalt lähimale elamule (ETAK ID 434078)

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 29

Foto 4 Vaade Õhne jõele (VEE1013700)

Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 30

Foto 5 Vaade sildadele (Jõukanal II ja Veskisild)