Kukemetsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine.

KORRALDUS

29.12.2023 nr DM-124376-15

Keskkonnaloa nr TARM-071 muutmise korraldus

1. OTSUS

Arvestades alltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, 66, 67, 68, Tartu Vallavalitsuse 18.05.2023 korralduse nr 605 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1- 1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 1.1.5. ja Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/137 „Teabehalduse korra kinnitamine” punktile 4.3 ning tuginedes ettevõtte aktsiaselts KIIRKANDUR taotlusele, otsustan:

1.1. Muuta aktsiaselts KIIRKANDUR maavara kaevandamise keskkonnaluba nr TARM- 071 Kukemetsa II liivakarjääris (lisatud).

1.2. Avalikustada aktsiaselts KIIRKANDUR kaevandamisloa nr TARM-071 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. ASJAOLUD

Aktsiaselts KIIRKANDUR (registrikood 10111516, Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond) esitas Keskkonnaametile 04.04.2023 Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) nr TARM-071 muutmise (pikendamise) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 04.04.2023 dokumendina nr DM-124376-1).

Kaevandamisloa nr TARM-071 muutmise taotluse kohaselt soovib ettevõte kaevandamisloa kehtivust pikendada 15 aasta võrra. Kaevandamisloa kehtivuse pikendamine on vajalik, et ettevõte saaks maavara varu täielikult ammendada ja ala nõuetekohaselt korrastada.

Kaevandamisloa nr TARM-071 (kaevandamisluba kehtib 02.09.2009 - 07.07.2024) alusel kaevandab aktsiaselts KIIRKANDUR Kukemetsa II liivakarjääris täite-ja ehitusliiva.

Kukemetsa II liivakarjäär asub Tartu maakonnas Tartu vallas Vedu külas Kukemetsa liivakarjäär 2 katastriüksusel (katastritunnus 79402:002:0107 mäetööstusmaa 100%). Katastriüksuse omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletav ala asub Kukemetsa liivamaardlas plokil 1, 2 ja 3 (registrikaart nr 829). Mäeeraldise pindala on 20,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,61 ha. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on seisuga 31.12.2022 mäeeraldise täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 1010 tuh m³ ja

kaevandatav varu on 900 tuh m³, ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 554.14 tuh m³ ja kaevandatav varu on 536.14 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 105 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja ehitus. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsamaa ja puhkeotstarbeline veekogu. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise puhul on tegemist juba avatud karjääriga.

Antavale kaevandamisloale kantakse mäeeraldisega seotud (seisuga 30.06.2023) täiteliiva

aktiivse tarbevaru koguseks 1010 tuh m3 ning kaevandatava varu koguseks 900 tuh m3.

Ehitusliiva aktiivse tarbevaru koguseks 554.14 tuh m3 ning kaevandatava varu koguseks 536.14

tuh m3

Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad idaosas vahetult olemasolevate Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega.

Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa keskosas asub puurkaev (Eesti looduse infosüsteemi kood PRK0007541; kaitsevöönd 50 m objektist).

Riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga (rahvusvaheline tee E264) äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lääneservast ~50 m kaugusele. Metsatee nr 7940298 Kukemetsa karjääritee otsad ulatuvad taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lääneservani.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi.

MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi.

Kaevandamisloa muutmise taotlus on 14.04.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 14.04.2023 kirjaga nr DM-124376-4 kaevandamisloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lg 1 p 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud ega arvamusi ei avaldatud.

KeÜS § 47 lg 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jätab kaevandamisloa muutmise ja pikendamise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaamet saatis 14.04.2023 kirjaga nr DM-124376-5 kaevandamisloa muutmise taotluse arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, Tartu Vallavalitsusele.

2(8)

Tartu Vallavalitsus 18.05.2023 korraldusega nr 605 nõustus aktsiaselts KIIRKANDUR maavara kaevandamise keskkonnaloa TARM-071 muutmisega (pikendamisega 15 aastat).

Kooskõlas MaaPS § 1 lg 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 11.08.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates.

Avalikustamise käigus ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid.

Tuginedes KeÜS §-le 47 jätab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi.

HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis menetlusosaliselt 10.08.2023 kirjaga nr DM-124376-11 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa muutmise ja pikendamise eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest.

Ettevõte 24.08.2023 kirjaga palus pikendada arvamuse avaldamise tähtaega Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise otsuse ja loa eelnõu kohta kuni 16.10.2023.

Keskkonnaamet 28.08.2023 kirjaga nr DM-124376-13 pikendas arvamuse avaldamise tähtaega kuni 16.10.2023.

Ettevõte esitas oma arvamuse 16.10.2023 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 17.10.2023 dokumendina nr DM-124376-14). Aktsiaselts KIIRKANDUR tõi välja ka asjaolud, et nii arvutused müra levimisel müraallikast kui ka reaalne aastate pikkune kogemus liiva kaevandamisel ja sõelumisel karjäärides näitavad, et ülenormatiivse müra jõudmine ümberkaudsete elamuteni on Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldiselt täielikult välistatud ning puudub ka väiksemgi tõenäosus, et ülenormatiivne müra võiks elamuteni tegevusest Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldisel üldse jõuda. Tuginedes eelnevale on täielikult põhjendamatu piirata Kukemetsa II liivakarjääris töötamise aega ning aktsiaselts KIIRKANDUR nimetatud piirangu põhjendamatu seadmisega nõustuda ei saa. Veelkord juhiti tähelepanu, et vastav tööaega piirav tingimus ei lähtu Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõus välja toodud asjaoludest ega kaalutlustest. Samuti ei ole kaalutletud vastava tööaega piirava tingimuse määramise asjakohasust ja põhjendatust Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses, s.h Tartu Vallavalitsuse arvamusega arvestamist või aktsiaseltsi KIIRKANDUR arvamusega mitte arvestamist nimetatud tingimuse määramise osas.

Keskkonnaamet tutvus kirjaga. Antud kõrvaltingimus oli seatud müra häiringute ennetavaks vältimiseks. Mäetööd toimuvad karjääri süvendis ja karjääri ning elamu vahele jääb metsane ala, siis pole tõenäoline, et karjääri tegevusega kaasnev müra sealses elukeskkonnas elukvaliteeti

3(8)

halvendaks. Tegemist on juba avatud karjääriga, kaevandamine toimub süvendis ning kaevandatakse päevasel ajal, siis võib väita, et müra normtaset elamumaal ei ületata.

Samas taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad idaosas vahetult olemasolevate Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega. Antud kaevandamislubadega ei ole töö aega karjääris piiratud ning tööaja piirangu seadmine kaevandamisloale TARM-071 seaks ettevõtte ebavõrdsesse olukorda.

Toetudes eelnevale nõustub Keskkonnaamet ettevõttega, et kaevandamisloa eelnõus toodud kõrvaltingimus „Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel karjääris töötamine keelatud ilma Tartu Vallavalitsuse kirjaliku loata“ ei ole asjakohane ning otsustas seda mitte kanta muudetavale kaevandamisloale.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks.

Kaevandamisloa muutmise ja pikendamise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja, Maa-amet (11.04.2023 nr 9-3/23/6125-2). Ettepanekuid ei esitatud,

Riigilõiv 500 € on tasutud 04.04.2023 riigilõivuseaduse § 1362 lg 2 kohaselt.

Vastavalt MaaPS § 67 lg 8 ja § 68 lg 7 kaevandamisloa muutmise korral muudetakse olemasolevat kaevandamisluba, muutes vastavalt vajadusele ka muid kaevandamisloale märgitud nõudeid.

Vastavalt MaaPS § 66 lg 2 p 1 ja p 2 ja § 68 lg 7 esitas taotleja kaevandamisloa muutmise ja kehtivusaja pikendamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele.

Tartu Vallavalitsus 18.05.2023 korraldusega nr 605 nõustus aktsiaselts KIIRKANDUR maavara kaevandamise keskkonnaloa TARM-071 muutmisega (pikendamisega 15 aastat).

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidiKeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 6 lõige 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine

4(8)

kohustuslik.

Aktsiaselts KIIRKANDUR taotleb kaevandamisluba liiva kaevandamiseks Kukemetsa II liivakarjääris. Tegemist on olemasoleva kaevandamisloa muutmisega.

KeHJS § 6 lõige 21 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–34 1 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS § 6 lõike 4 kohaselt on kehtestatud § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. KeHJS § 61 lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6 1 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

KeHJS § 11 lõike 2 alusel otsustas Keskkonnaamet 04.08.2023 kirjaga nr DM-124376-10 „Kukemetsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ jätta algatamata keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa nr TARM-071 muutmise menetluse käigus.

Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks kantakse keskkonnaoale lisaks järgmised kõrvaltingimused:

1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks Kukemetsa II liivakarjääris kaevandamise ja Kukemetsa II liivakarjäärist vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

2. Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel karjääris töötamine keelatud ilma Tartu Vallavalitsuse kirjaliku loata.

3. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

3.3. Kaalutlused loa andmisel

Kaevandamisloa muutmisele menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid.

Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui

5(8)

keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Muuhulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest ja muutmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega.

Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.

Kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega:

1. välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaruplokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle;

2. väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas; 3. tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine; 4. tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud

tegevuste raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne kasutamine.

Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1-4 ülal toodud kriteeriumile. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna tegemist on varasemalt kaevandatud alaga, taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohase korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine.

Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega.

MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning aktsiaselts KIIRKANDUR ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 08.08.2023).

Keskkonnaamet on kontrollinud ning samuti ei esine teisi MaaPS § 55 esitatud kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid.

6(8)

Vastavalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole

jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja

kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest.

Kukemetsa II liivakarjääris võib lähtudes jäätmeseaduse § 71 lõikest 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit (sh muld), mis kooriti enne kaevandamise alustamist ja ei ole nii öelda taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend ja muld on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. See osa katendist ja mullast, mida ei kasutata korrastamisel, tarbitakse või võõrandatakse kooskõlas maapõueseaduse §-ga 99. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki.

Maakatastriseaduse § 18¹ lg 10 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Vastavalt maakatastriseadusele § 18² g 4 kohaselt katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenevalt mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve.

3.4. Täiendavate tingimuste seadmine

HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lg 1 punktist 9, lg 2 punktist 5 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded.

Kaevandamisloal nr TARM-071 on kõrvaltingimustena märgitud järgnevad nõuded:

1. Karjäär korrastada metsamaaks ja puhkeotstarbeliseks veekoguks. 2. Projektikohase korrastamisega alustada kohe pärast seda, kui mäeeraldise või mäeeraldise

teenindusmaa mistahes osa korrastamine on tehnoloogiliselt võimalik. 3. Mäeeraldise teenindusmaa ja mäeeraldis tuleb korrastada ja maa tagastada enne maavara

kaevandamise loa kehtivuse lõppu. 4. Tagada juurdepääsu säilimine katastriüksusele 79402:002:0222 ja enne maavara

kaevandamise alustamist sõlmida SMK Grupp OÜ-ga juurdepääsuteede kasutamise osas kokkulepe.

Kõrvaltingimused 1., 2. ja 3. tulenevad maapõueseadusest ja kaevandamisloale ei kanta.

Kõrvaltingimus 4. kantakse kaevandamisloale samas sõnastuses.

Lisaks, ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks, täpsustatakse olemasolevaid ja kantakse kaevandamisloale nr TARM-071 järgmised kõrvaltingimused:

7(8)

1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks Kukemetsa II liivakarjääris kaevandamise ja Kukemetsa II liivakarjäärist vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Maa-amet, osaühing SMK Grupp, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tartu Vallavalitsus

Aare Mark vanemspetsialist maapõuebüroo

1. Keskkonnaluba 2. Lisa 1 KUKEMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE PLAAN.pdf 3. Lisa 2 KUKEMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE LÄBILÕIKED nov.pdf 4. Lisa 3 KUKEMETSA II LIIVAKARJÄÄRI KORRASTATUD ALA PLAAN nov.pdf

8(8)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber TARM-071

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR

Registrikood / Isikukood 10111516

Tegevuskoha andmed

Nimetus Kukemetsa liivamaardla Kukemetsa II liivakarjäär

Aadress Kukemetsa liivakarjäär 2, Vedu küla, Tartu vald, Tartu maakond

Katastritunnus(ed) 79402:002:0107

Territoriaalkood EHAK 0796

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kukemetsa liivakarjäär 2 (79402:002:0107).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

29.12.2023

Lõppemise kuupäev 06.07.2039

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 829

Maardla nimetus Kukemetsa

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Kukemetsa II liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 20.61

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 20.61

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 69

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 69

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 105

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 781 tuh m³ 30.06.2023

2 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 554.14 tuh m³ 30.06.2023

3 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 229 tuh m³ 30.06.2023

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2023 2039 tuh m³ 536.14 tuh m³

2/3

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kukemetsa I uuringuruumi geoloogiline uuring(varu seisuga 01.08.2007.a.)

Geoloogiafondi number 7875

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 1108

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.10.2007

Liiv, täitepinnas 2023 2039 tuh m³ 900 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, ehitusliiv 2023 2039 0796 Tartu vald Liiv, täitepinnas 2023 2039 0796 Tartu vald

Kõrvaltingimused

1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks Kukemetsa II liivakarjääris kaevandamise ja Kukemetsa II liivakarjäärist vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 3. Tagada juurdepääsu säilimine katastriüksusele 79402:002:0222 ja enne maavara kaevandamise alustamist sõlmida SMK Grupp OÜ-ga juurdepääsuteede kasutamise osas kokkulepe.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja puhkeotstarbeline veekogu

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

3/3

Koduliiv OÜ [email protected]

12.03.2026 nr DM-135300-6

Kukemetsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine

Austatud taotleja ja menetlusosalised Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse Koduliiv OÜ (registrikood 16938004, aadress Tähe tn 110, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, Eesti) Kukemetsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) TARM-071 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.01.2026 dokumendina nr DM- 135300-1). Parandatud taotlus esitati 19.02.2026 (DM-135300-4). Kaevandamisloa TARM-071 (kehtivusaeg 02.09.2009 - 06.07.2039) alusel kaevandab Koduliiv OÜ Kukemetsa II liivakarjääris täiteliiva. Käesolevaga taotleb Koduliiv OÜ (registrikood 16938004) keskkonnaluba Kukemetsa II liivakarjääri laiendamiseks sügavuti sama maardla piires paiknevate pärast olemasoleva loa väljastamist maardlasse lisandunud maavara plokkide 21 ja 22 kaevandamiseks. Laiendamist taotletakse kuna kaevandamise ja korrastamise seisukohalt on otstarbekas kasutusel oleva mäeeraldise lamamis paiknev maavara ammendada vertikaalsuunas täielikult koos olemasoleva loaga mäeeraldisse hõlmatud maavaraga. Seega taotletakse laiendamist sügavuti veel enne, kui maavara karjääris on ammendumas, sest selliselt on võimalik piirkonniti maavara ammendada korraga täies ulatuses ja saab jooksvalt alustada kaevandatud maa korrastamisega. Laiendamisest tingitult taotletakse loa kehtivusaja muutmist ja laiendatud luba taotletakse kehtivusajaga 15 aastat. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust tsiviil- ja teedeehituse valdkonnas. Kukemetsa II liivakarjäär mäeeraldise pindala on 20.61 ha, teenindusmaa pindala on 20.61 ha, Kukemetsa II liivakarjääri asub riigi omandisse kuuluval Kukemetsa liivakarjäär 2 (katastritunnus 79402:002:0107, 100% mäetööstusmaa) kinnistul, mille valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 01.01.2026

täiteliival 2127,911 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 1 849,91 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 124 tuh m³. Katendi kogus 69 tuh m³.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lg 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee). Kukemetsa II liivakarjääri kaevandamisloa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitab Keskkonnaamet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti saadetakse eelnõud loa taotlejale tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. Käesoleva kirja olete saanud, sest olete kavandatava tegevuse asukoha kinnistuga piirneva kinnistu omanik või isik, kelle õigusi keskkonnaloa muutmisega või selle muutmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada. Kaevandamisloa muutmise taotlusega ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M-135300. Taotlus vaadatakse läbi avatud menetluse käigus. See tähendab, et enne otsuse tegemist anname huvitatud osapooltele ja isikutele, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, võimaluse avaldada taotluse kohta arvamust ja esitada vastuväiteid. Sellega seoses avaldame teate taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt ettevõtte kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast vähesusest ja piisava avaliku huvi puudumisest, ei avaldata teadet kohalikus ega maakondlikus ajalehes. Kui soovite infot taotluse edasisest menetlusest, teavitame Teid kirja teel vaid juhul, kui olete selleks avaldanud selgelt soovi. Taotluse menetluse kohta ettepanekud või vastuväited palume esitada kirjalikult aadressile [email protected]. Avalduses palume viidata menetluse numbrile M-135300. Vajadusel korraldab Keskkonnaamet asja arutamiseks avaliku arutelu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Loa muutmise kohta teeb Keskkonnaamet otsuse 365 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb lisateabe küsimise vajadus, võib pikeneda ka taotluse kohta otsuse tegemise aeg. Loa muutmise või sellest keeldumise otsusest informeerime ka menetlusosalisi. Lisateave Keskkonnaloa taotlemine: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 4, maapõueseadus § 52 lg 2 Teavitamine edasisest menetlusest: KeÜS § 46 lg 2, § 47 lg 5 Arvamuse esitamine: KeÜS § 48 lg 4, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 49 lg 1 ja lg 3 Taotluse avalikustamine: KeÜS § 47 lg 2, 2 ¹ ja lg 4, KeÜS § 46 lg 1, KeÜS § 46 lg 1 1 , KeÜS

2(3)

§ 43 lg 1, THS § 60 lg 1 ja 4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Aare Mark vanemspetsialist maapõuebüroo

Teadmiseks: Elmar Tallmeister, Maa- ja Ruumiamet, Murati Puit OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus

Aare Mark 5064227 [email protected]

3(3)

Tartu Vallavalitsus [email protected]

15.05.2026 nr DM-135300-9

Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnaloa muutmistaotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

Koduliiv OÜ (registrikood 16938004, aadress Tähe tn 110, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, Eesti) esitas 27.01.2026 Keskkonnaametile Kukemetsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa TARM-071 (edaspidi kaevandamisluba) muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.01.2026 dokumendina nr DM- 135300-1). Parandatud taotlus esitati 19.02.2026 (DM-135300-4). Kukemetsa II liivakarjäär mäeeraldise pindala on 20.61 ha, teenindusmaa pindala on 20.61 ha, Kukemetsa II liivakarjääri asub riigi omandisse kuuluval Kukemetsa liivakarjäär 2 (katastritunnus 79402:002:0107, 100% mäetööstusmaa) kinnistul, mille valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 29.05.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata.

Lisateave:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: KukemetsaII_KMH_algatamata_jatmine_eelnou.pdf

Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus

Aare Mark 5064227 [email protected]

2(2)

EELNÕU

14.05.2026

Kukemetsa II liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa TARM-071

muutmise taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Koduliiv OÜ esitatud Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnaloa TARM-071 muutmise

taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3

lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 ,

maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa TARM-071

muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine.

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Kukemetsa II liivakarjääri

keskkonnaloas on järgmised:

1.3.1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb

karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks Kukemetsa II liivakarjääris

kaevandamise ja Kukemetsa II liivakarjäärist vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva

keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

1.3.2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Koduliiv OÜ (registrikood 16938004, aadress Tähe tn 110, Tartu linn, Tartu linn, Tartu

maakond, Eesti) esitas 27.01.2026 Keskkonnaametile Kukemetsa II liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa TARM-071 (edaspidi kaevandamisluba) muutmise taotluse

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.01.2026 dokumendina nr DM-

135300-1). Parandatud taotlus esitati 19.02.2026 (DM-135300-4).

2 (7)

Kaevandamisloa TARM-071 (kehtivusaeg 02.09.2009 - 06.07.2039) alusel kaevandab

Koduliiv OÜ Kukemetsa II liivakarjääris täite-ja ehitusliiva.

Koduliiv OÜ taotleb Kukemetsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmist

laiendamaks sügavuti sama maardla piires paiknevate, pärast olemasoleva loa väljastamist

maardlasse lisandunud, maavara plokkide 21 ja 22 kaevandamiseks. Laiendamist taotletakse

kuna kaevandamise ja korrastamise seisukohalt on otstarbekas kasutusel oleva mäeeraldise

lamamis paiknev maavara ammendada vertikaalsuunas täielikult koos olemasoleva loaga

mäeeraldisse hõlmatud maavaraga. Seega taotletakse laiendamist sügavuti veel enne, kui

maavara karjääris on ammendumas, sest selliselt on võimalik piirkonniti maavara ammendada

korraga täies ulatuses ja saab jooksvalt alustada kaevandatud maa korrastamisega.

Laiendamisest tingitult taotletakse loa kehtivusaja muutmist ja laiendatud luba taotletakse

kehtivusajaga 15 aastat. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehituses ja

teedeehituse valdkonnas.

Kukemetsa II liivakarjäär mäeeraldise pindala on 20.61 ha, teenindusmaa pindala on 20.61 ha,

Kukemetsa II liivakarjääri asub riigi omandisse kuuluval Kukemetsa liivakarjäär 2

(katastritunnus 79402:002:0107, 100% mäetööstusmaa) kinnistul, mille valitsejaks on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet.

Kaevandamisloa muutmistaotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga

01.01.2026 täiteliival 2127,911 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 1 849,91 tuh m3.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 124 tuh m³. Katendi kogus 69 tuh

m³. Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa muutmistaotlus on 12.03.2026 avalikustatud ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet võttis 12.03.2026 kirjaga nr DM-135300-6

Kukemetsa II liivakarjääri kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse ja teavitas taotluse

menetlusse võtmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus vastuväiteid ja ettepanekuid ei laekunud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kukemetsa II liivakarjääri

keskkonnaloa muutmise taotluse 12.03.2026 kirjaga nr DM-135300-7 Tartu Vallavalitsusele.

Tartu Vallavalitsus 09.04.2026 korraldusega nr 465 nõustus Koduliiv OÜ keskkonnaloa

muutmisega (DM-135300-8).

2.4. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

3 (7)

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh

KeHJS § 61 lg 1 kohane teave;

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi;

3. Kukemetsa II liivakarjääri kaevandamisluba TARM-071.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kaevandamisloa TARM-071 (kehtivusaeg 02.09.2009 - 06.07.2039) alusel kaevandab Koduliiv

OÜ Kukemetsa II liivakarjääris täite-ja ehitusliiva. Tegemist on juba avatud karjääriga.

Koduliiv OÜ taotleb Kukemetsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmist

laiendamaks sügavuti sama maardla piires paiknevate pärast olemasoleva loa väljastamist

maardlasse lisandunud maavara plokkide 21 ja 22 kaevandamiseks. Laiendamist taotletakse

kuna kaevandamise ja korrastamise seisukohalt on otstarbekas kasutusel oleva mäeeraldise

lamamis paiknev maavara ammendada vertikaalsuunas täielikult koos olemasoleva loaga

mäeeraldisse hõlmatud maavaraga. Seega taotletakse laiendamist sügavuti veel enne, kui

maavara karjääris on ammendumas, sest selliselt on võimalik piirkonniti maavara ammendada

korraga täies ulatuses ja saab jooksvalt alustada kaevandatud maa korrastamisega.

Laiendamisest tingitult taotletakse loa kehtivusaja muutmist ja laiendatud luba taotletakse

kehtivusajaga 15 aastat. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehituses ja

teedeehituse valdkonnas.

Kukemetsa II liivakarjäär mäeeraldise pindala on 20.61 ha, teenindusmaa pindala on 20.61 ha,

Kukemetsa II liivakarjääri asub riigi omandisse kuuluval Kukemetsa liivakarjäär 2

(katastritunnus 79402:002:0107, 100% mäetööstusmaa) kinnistul, mille valitsejaks on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet.

Viimati koostati 2025. aastal Kukemetsa II liivakarjääri alal uuringu aruanne „Seletuskiri

Kukemetsa maardla Kukemetsa II liivakarjääri lamamis maavara arvele võtmiseks“ (Koppel,

4 (7)

P. 2025, EGF 47380), millega võeti arvele Kukemetsa II liivakarjääri lamamis kaks täiteliiva

plokki, mille kaevandamiseks käesolevaga taotletakse keskkonnaloa laiendamist.

Kukemetsa II liivakarjäär asub Kagu-Eesti lavamaal, väljavenitatud kujuga fluvioglatsiaalse

tekkelise korrapäratu kujuga marginaalmõhnal, mille pealispind on tugevasti lainjas.

Loodusliku maapinna kõrgus jääb vahemikku 64-83 abs m, karjääri kaevandatud alal langevad

kõrgused kuni 57 abs m.

Maavara katendi moodustab kuni 0,8 m paksune kasvukiht ja kuni 3,4 m paksune punakaspruun

plastne saviliiv. Kattekihi keskmine paksus on 0,2 m. Kukemetsa II liivakarjääri põhjaosas

katend suuresti puudub, kuna tegemist on vana karjääri põhjaga.

Kasulikuks kihiks on glatsiofluviaalse tekkega üheilmeline ja kvarts-päevakivi koostisega liiv,

milles esinevad väga peeneteralise, keskmiseteralise või eriteralise liiva vahekihid. Üksikutes

intervallides esineb ka väga piiratud levikuga kruusliiv. Kasuliku kihi jääkpaksus olemasolevas

mäeeraldises on 1,6-13,8 m, mis on õhem mäeeraldise põhjapoolsel, varem kaevandatud alal

ning paksem puutumata lõunapoolsel alal.

Mäeeraldise lamamiks on ülipeeneteraline aleuriitne liiv savi vahekihikestega, saviliiv või

saviliivmoreen. Olemasoleva Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise lamam lasub kõrgusel

52,63-69,08 abs m ja laiendatud mäeeraldise lamam lasub kõrgusel 47,53-65,48 abs m

Kukemetsa maardlas levib kvaternaarisetete veekiht. 1962.a, 1992.a ja 2007. a geoloogiliste

uuringute käigus teostati maardlas põhjavee mõõtmisi, mille käigus avati põhjavesi enamustes

puuraukudes. Kukemetsa II liivakarjääris varieerub veetase 56,63-61,52 abs m piires. Maardla

maavara plokkidest paiknevad olemasolevasse Kukemetsa II liivakarjääri hõlmatud plokid 1 ja

2 aT põhjaveetasemest kõrgemal. Plokk 3 aT mäeeraldise põhjaosas paikneb põhjaveetasemest

madalamal. Ploki 3 pealmine pind jälgib mõõdetud veetaset uuringupunktides, mis jääb

keskmiselt tasemele 57 m. Laiendamisega mäeeraldisele liidetavate plokkide 21 ja 22 (allpool

veetaset) puhul on kasutatud veealuseks plokiks eraldamisel veetasemena kõrgust 57 m, mis on

ka eeldatav veetase pärast maavara ammendamist.

Kaevandamisloa muutmistaotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga

01.01.2026 täiteliival 2127,911 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 1 849,91 tuh m3.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 124 tuh m³. Katendi kogus 69 tuh

m³.

Kogu Kukemetsa II liivakarjääri alal on mäenduslikud tingimused soodsad, sest tegemist on

juba avatud maardla alaga, kus on katend suures osas eemaldatud. Katendi kogus karjääris on

69 tuh m³ ja see kasutatakse korrastamiseks. Kattepinnas kooritakse järk-järgult ja vallitatakse

ajutiselt teenindusmaale, muld eraldi puistangutesse. Kasvukiht (muld) vallitatakse kuni 3 m

kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, aunasid ei tihendata. Katendi

koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Tagamaks

auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse,

et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Karjääri laiendatakse ainult sügavuti ja seega

katendi kogus karjääris ei suurene.

Katendit (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada

vastavalt maapõueseaduse § 99. Seega võib kaevandaja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt

ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette nähtavas koguses sisse osta.

Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust

ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Katendit

ei ladustata üle kolme aasta.

5 (7)

Kukemetsa II liivakarjääri teenindusmaalt on olemas väga hea juurdepääs läheduses kulgevale

Jõhvi-Tartu-Valga maanteele.

Kaevandamine toimub mitme astanguliselt. Esmalt kaevandatakse veepealne varu ja seejärel

veealune varu. Maavara kaevandatakse ekskavaatoriga või rataslaaduriga. Ekskavaatoriga

kaevandamisel seisab ekskavaator astangu peal ning rataslaaduriga kaevandamisel seisab

laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Kaevandamise tehnoloogiline

skeem oleks järgmine. Pöördkoppekskavaator laadib kaeve-eest looduslikku materjali, kas

kalluritele.

Veealuse maavara kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale

nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali

laaditakse frontaallaaduriga kalluritele, mis viivad selle tarbijateni. Veealuse maavara

kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja põhjaveetaseme alandamist

ei toimu.

Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse

kaevetööde plaanile. Kaevandamise lõpptulemusena tekkiva karjäärisüvendi kujundamisel on

materjali püsivusest tulenevalt soovitatav tasandada nõlvad veepealses 9 osas kaldega 1:2,

veealuses osas kaldega 1:5. Kaevandamisjärgselt kujundatakse kaeveala veekoguks ja

maatulundusmaaks.

Karjääri külgedele kujundatakse kaevandamise käigus ohutu püsinõlvus. Mäetööde täpne

liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kukemetsa II liivakarjäär mäeeraldise pindala on 20.61 ha, teenindusmaa pindala on 20.61 ha,

Kukemetsa II liivakarjääri asub riigi omandisse kuuluval Kukemetsa liivakarjäär 2

(katastritunnus 79402:002:0107, 100% mäetööstusmaa) kinnistul, mille valitsejaks on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet.

Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad idaosas vahetult olemasolevate

Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III

liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega.

Riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga (rahvusvaheline tee E264) äärmise sõiduraja välimine serv

jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lääneservast ~50 m kaugusele. Metsatee nr

7940298 Kukemetsa karjääritee otsad ulatuvad taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa

lääneservani.

Lähimad, Naima (79402:002:0051), Kukemetsa (79402:002:0025) ja Lauri (79402:002:0239)

maaüksustel paiknevad elamud jäävad teenindusalast vastavalt 0,32 km, 0,36 km põhja ja 0,42

km loode poole. Mäeeraldisest lõuna pool asub Vara metskonna maaüksuse metsamaa, lääne

pool sama maaüksuse metsamaa. Põhja ja ida poole jääb Kukemetsa liivakarjääri (loa nr

L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III liivakarjääri (loa nr TARM-

076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega.

6 (7)

Kaevandamine Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldisel toimub kooskõlas Tartu

maakonnaplaneeringuga ja Tartu valla planeeringuga ning ei ole teada, et antud tegevus oleks

vastuolus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse

energiakasutus.

Tegemist on olemasoleva karjääriga, kus mets on suures osas raadatud ning katend, sh muld,

eemaldatud ja teenindusmaale vallitatud. Aladel, kus seda tehtud ei ole, tuleb puud ja võsa

eemaldada ning kännud juurida, katend koorida.

Kukemetsa II liivakarjääri töötamine ei piira ümbruskonna metsade majandamist, välja arvatud

konkreetsel karjäärialal. Karjääri looduslik mitmekesisus on seotud seal esinevate liikidega, kes

kaevandamist ja selle mõjusid taluvad.

Kuna tegemist on olemasoleva karjääriga, siis looduslik mitmekesisus on sellel alal madal. See

on mõnevõrra kõrgem katastriüksusel olevates metsatukkades ning väheneb täiendava

raadamisega. Samas taastub see ala korrastamisel. Korrastamisel tuleb karjääri küljed

kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme

oleks esteetiliselt vastuvõetav. Ala korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu

väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Vett kui ressurssi ei tarbita. Häiringute (müra,

tolm) leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Kukemetsa II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Teatud määral võib olla mõju ka

pinna- ning põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Karjääri lähiümbruses vooluveekogud puuduvad.

Kaevandatav maavara asub maapõues osaliselt allpool põhjaveetaset. Maavara kavandatakse

kaevandada vett karjäärist välja juhtimata. Seega puudub kaevandamisel mõju põhjavee

tasemele ja -režiimile.

Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht

(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt võib

kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii

korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade

ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel

vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli

kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna-

ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse

ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine.

Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb

7 (7)

reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada

kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja

normdokumentide nõuete kohaselt. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt

kaevandamise projektis.

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi on piirkonnas maapinnalt esimene aluspõhjaline

veekompleks looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Hinnang on

antud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt

lähtuva potentsiaalse punkt- või hajureostuse eest. Põhjaveekogumi seisundit on piirkonnas

hinnatud heaks.

Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele, puudub vajadus vee seireks. Seega

on välistatud ka negatiivne mõju piirkonna puur- ja salvkaevude veetasemetele.

Kehtivale kaevandamisloale on põhjavee kaitseks seatud kõrvaltingimuseks:

Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda

ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Peenosakesed (tolm)

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt

on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest

heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud

künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas

nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-

sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral

on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Mäemasinate

tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse

tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm

levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel

võib tolm levida tuulega 150–250 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada

heiterohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus).

Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel

niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, laoplatse jne. Veose

katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Kukemetsa II liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne.

Kaevandatakse keskmiselt 124 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 197,3 tuhat tonni. Tolm

tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse ja karjäärisisesel transpordil

kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival

aastaajal vajadusel niisutada.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav

õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta

jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.

Seletuskirja kohaselt on kaevandamise/laadimise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste

summa 0,316 t /a. Töötluse teostamine karjääris on vähe tõenäoline, aga ka kogu aastase kaevise

(~197300 tonni) töötlemisel jääks heite kogus alla 1 t/a.

8 (7)

Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete

künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba

Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib

ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda

välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside

piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode

tehnoülevaatusel.

Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda

ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,

töö on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik

võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks.

Kehtivale kaevandamisloale on peenosakeste vähendamiseks seatud kõrvaltingimuseks:

Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks Kukemetsa II liivakarjääris kaevandamise ja

Kukemetsa II liivakarjäärist vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

Müra

Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinal on müratase

normeeritud. Eestis kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning

täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra

tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB.

Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda

punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse

kahekordsel suurenemisel. Seega kui avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 59 dB,

siis 200 m kaugusel on see 53 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 47 dB.

Karjääris masinad paiknevad süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad müra

tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima

keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra

normtasemeid. Karjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II

kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB.

Mäetööd toimuvad tööpäevadel päevasel ajal.

Lähim majapidamine jääb ca 301 m kaugusele lõunasse Metsatuka kinnistule (katastritunnus

79601:001:3408) ning ca 313 m kaugusele põhja poole Naima kinnistule (katastritunnus

79402:002:0051). Vabas õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-

müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996) abil: = − (20 log + 11) , kus

Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB);

Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB);

d – kaugus müraallikast (m).

Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima majapidamise kaugust

301 m võiks müratase ulatuda seal tasemeni: = 110 − (20 log 301 + 11) = 49 dB Praktikas ei paikneks müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut

vähendavad karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed ning müraallika ja

majapidamise vahel olevad puud/põõsad. Arvutuses on kasutatud mürataset, mis vastab

9 (7)

töötlussõlme tekitatavale tasemele. Töötluse toimumine karjääris on maavara omadustest

tulenevalt vähetõenäoline ja reaalne müratase ainult kaevandamisel on arvutatust madala. Seega

reaalne müratase karjääris ainult kaevandamisel on arvutatust ~5 dB madalam. Eelnevat

arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku

piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Kukemetsa II kruusakarjääris

töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika

ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei

viida.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse

maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse

vajadusel vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise

aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina

kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust,

silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste

materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja

järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav

katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus

ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne

keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22

tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus

tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala

korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Jäätmeseaduse mõistes

Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning

tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine

vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada

10 (7)

nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist

seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.1.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kukemetsa II liivakarjäär on olemasolev karjäär, taotlejal on alal kaevandamiseks kehtiv

keskkonnaluba nr TARM-071 (kehtivusaeg 02.09.2009 - 06.07.2039). Käesoleva keskkonnaloa

muutmise taotlusega maakasutus ei muutu. Enne karjääri rajamist oli ala metsamaa ning see

korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad idaosas vahetult olemasolevate

Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III

liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega.

Kukemetsa II liivakarjäär piirneb läänes ja kagus kinnistuga Vara metskond 30 (katastritunnus

79402:002:0109), põhjas ja idas kinnistuga Vara metskond (katastritunnus 79402:002:0222)

ning idapiiri keskosas kinnistuga Kukemetsa liivakarjäär 3 (katastritunnus 79402:002:0108).

Lõunas piirneb mäeeraldis kinnistutega Tiiu (katastritunnus 79402:003:0101) ja Kösti

(katastritunnus 79402:003:0183).

Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise loodeosas paikneb mahajäetud hoone vundament

(ETAK ID 336322).

Mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustikku ega looduskaitsealale, seal ei

ole muinsuskaitseobjekte.

Loodes piirneb mäeeraldis Jõhvi-Tartu-Valga maantee kaitsevööndiga (VID 3). Mäeeraldisest

ca 48 m kaugusel paiknev Jõhvi-Tartu-Valga maantee on ühendatud Kukemetsa II

liivakarjääriga läbi Kukemetsa karjääritee (7940298), mis läbib mäeeraldise loodeosa ning on

ühenduses selle keskosa läbiva kruusakattega teega (ETAK ID 5317000). Sealjuures on

Kukemetsa karjääriteel Jõhvi-Tartu-Valga maanteega kaks ristumist, mis paiknevad üksteisest

ca 235 m kaugusel. Lõuna suunas jääb ca 15 km kaugusele Tartu linn.

Mäeeraldise loodepiirist ca 40 m kaugusel paikneb maismaa sideehitis (VID: ELA099) ja selle

kaitsevöönd.

Kukemetsa II liivakarjääri idapiirist ca 18 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi

Riparia Riparia (kaldapääsuke) (KLO9134824) elupaik.

11 (7)

Lähimad, Naima (79402:002:0051), Kukemetsa (79402:002:0025) ja Lauri (79402:002:0239)

maaüksustel paiknevad elamud jäävad teenindusalast vastavalt 0,32 km, 0,36 km põhja ja 0,42

km loode poole.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.1 ja 3.1.3.

Kaevandamisloa muutmistaotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga

01.01.2026 täiteliival 2127,911 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 1 849,91 tuh m3.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 124 tuh m³. Katendi kogus 69 tuh

m³. Korrastamise suunaks on veekogu ja metsamaa.

Maavara katendi moodustab kuni 0,8 m paksune kasvukiht ja kuni 3,4 m paksune punakaspruun

plastne saviliiv. Kattekihi keskmine paksus on 0,2 m. Kukemetsa II liivakarjääri põhjaosas

katend suuresti puudub, kuna tegemist on vana karjääri põhjaga.

Kasulikuks kihiks on glatsiofluviaalse tekkega üheilmeline ja kvarts-päevakivi koostiseline liiv,

milles esinevad väga peeneteralise, keskmiseteralise või eriteralise liiva vahekihid. Üksikutes

intervallides esineb ka väga piiratud levikuga kruusliiv. Kasuliku kihi jääkpaksus olemasolevas

mäeeraldises on 1,6-13,8 m, mis on õhem mäeeraldise põhjapoolsel, varem kaevandatud alal

ning paksem puutumata lõunapoolsel alal. Mäeeraldise lamamiks on ülipeeneteraline aleuriitne

liiv savi vahekihikestega, saviliiv või saviliivmoreen. Olemasoleva Kukemetsa II liivakarjääri

mäeeraldise lamam lasub kõrgusel 52,63-69,08 abs m ja laiendatud mäeeraldise lamam lasub

kõrgusel 47,53-65,48 abs m.

Kaevandatav maavara looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning

puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala

maastik täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel, ala korrastatakse

veekoguks ja metsamaaks.

Tegemist on olemasoleva karjääriga. Varasem maakasutus oli metsamaa, kuid

kaevandamistegevus on toimunud pikka aega. Seega tegevus looduslikku mitmekesisust ei

mõjuta. Ala korrastamisel metsamaaks looduslik mitmekesisus tõuseb, kuna metsamaa ja

veekogu on elurikkam kui olemasolev karjäär. Eelduslikult pikema aja jooksul elurikkus taastub

samale tasemele, mis see oli enne kaevandamistegevust.

Kukemetsa maardlas levib kvaternaarisetete veekiht. 1962.a, 1992.a ja 2007. a geoloogiliste

uuringute käigus teostati maardlas põhjavee mõõtmisi, mille käigus avati põhjavesi enamustes

puuraukudes. Kukemetsa II liivakarjääris varieerub veetase 56,63-61,52 abs m piires. Maardla

maavara plokkidest paiknevad olemasolevasse Kukemetsa II liivakarjääri hõlmatud plokid 1 ja

2 aT põhjaveetasemest kõrgemal. Plokk 3 aT mäeeraldise põhjaosas paikneb põhjaveetasemest

madalamal. Ploki 3 pealmine pind jälgib mõõdetud veetaset uuringupunktides, mis jääb

keskmiselt tasemele 57 m. Laiendamisega mäeeraldisele liidetavate plokkide 21 ja 22 (allpool

veetaset) puhul on kasutatud veealuseks plokiks eraldamisel veetasemena kõrgust 57 m, mis on

ka eeldatav veetase pärast maavara ammendamist.

Veetarbimist alal ei toimu.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

12 (7)

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale

kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt piirkonna

veerežiimi.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad.

Looduskaitse

Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses

puuduvad. Samuti ei jää mäeeraldise mõjualasse kaitsealuste taime- ega loomaliikide leiukohti.

Karjääri lähiümbruses vooluveekogud puuduvad.

Kukemetsa II liivakarjääri idapiirist ca 18 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi

Riparia Riparia (kaldapääsuke) (KLO9134824) elupaik.

Lähim kaitseala, Vooremaa maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000294, pindala

9881,5 ha asub Kukemetsa II liivakarjäärist ca 3,8 km kaugusel loode suunas. Kuna

kavandatava tegevusega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju võib ulatuda kuni ca 300 m

kaugusele, siis kavandatavas tegevusest tekkida võivad negatiivsed mõjud ei ulatu Vooremaa

maastikukaitsealani ega avalda mõju nende kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele.

Mõju Natura 2000 aladele

Kukemetsa II liivarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ning lähialal ei asu

Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse

üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Mäeeraldise puhveralal (500 m ulatuses mäeeraldise ja

selle teenindusmaa välispiirist) ei ole registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpe, küll aga

asub Kukemetsa II liivakarjääri idapiirist ca 18 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi

Riparia Riparia (kaldapääsuke) (KLO9134824) elupaik.

LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaldapääsukese

looduslikud elupaigad on peamiselt veekogude kaldajärsakutes ning liivakivipaljandites.

Inimtekkelistest elupaikadest pesitseb kaldapääsuke kõige sagedamini liiva- ja kruusakarjääride

järskudes nõlvades, puistangutes ja katendikuhjades. Tavaliselt eelistab kaldapääsuke

13 (7)

pesitsemiseks aktiivselt kaevandatavat karjääriosa, kus leidub värskeid ja järske, 90-kraadiseid

nõlvu (Eesti Ornitoloogiaühing, 2018, „Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel“ juhend

mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele.

Seega kaldapääsuke suudab sobivate tingimuste korral kasutada ka karjääri tehislikke

paljandeid ning kuna piirkonnas on juba toimivad karjäärid ja kujunenud elupaik, ei ole

tõenäoliselt kavandatud tegevusel kaldapääsukesele olulist täiendavat negatiivset mõju,

eeldusel et järgitakse pesitsusaja piiranguid ja rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid,

mis on näiteks toodud Eesti ornitoloogia ühingu poolt koostatud juhendis mäetööstus- ja

ehitusettevõtjatele.

Seega Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav

tegevus ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Kukemetsa II liivakarjääri mõjupiirkonnas

alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis

ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Lähim majapidamine jääb ca 301 m kaugusele lõunasse Metsatuka kinnistule (katastritunnus

79601:001:3408) ning ca 313 m kaugusele põhja poole Naima kinnistule (katastritunnus

79402:002:0051).

Ülenormatiivne müra üldjoontes ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning

katendivall vähendavad müra. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks

rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, ja kehtivale kaevandamisloale on kantud allpool olevad

kõrvaltingimused, siis täiendavate kõrvaltingimuste seadmist kaevandamistegevuse mõjualal

olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks ei ole vajalikud.

Kukemetsa II liivakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:

14 (7)

1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks Kukemetsa II liivakarjääris

kaevandamise ja Kukemetsa II liivakarjäärist vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva

keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

3. Tagada juurdepääsu säilimine katastriüksusele 79402:002:0222 ja enne maavara

kaevandamise alustamist sõlmida SMK Grupp OÜ-ga juurdepääsuteede kasutamise

osas kokkulepe.

Loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks,

sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kukemetsa II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt

ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad

mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui

kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast

kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra

võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid,

mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega

avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

ja elupaikadele.

Lähim kaitseala, Vooremaa maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000294, pindala

9881,5 ha asub Kukemetsa II liivakarjäärist ca 3,8 km kaugusel loode suunas. Kuna

kavandatava tegevusega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju võib ulatuda kuni ca 300 m

kaugusele, siis kavandatavas tegevusest tekkida võivad negatiivsed mõjud ei ulatu Vooremaa

maastikukaitsealani ega avalda mõju nende kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul.

Idas piirneb Kukemetsa II mäeeraldis Kukemetsa liivakarjääriga, mis kattub täiteliiva

15 (7)

plokkidega 15, 16 ja 17 aT ning põhjas selle teenindusmaaga. Kukemetsa liivakarjääris

kaevandab osaühing SMK Grupp kaevandamisloa L.MK/326616 alusel, mis on kehtiv kuni

20.07.2030. Idas piirneb Kukemetsa II liivakarjäär vähesel määral ka Kukemetsa III

liivakarjääriga, mis kattub täiteliiva plokkidega 5 ja 6 aT. Kukemetsa III liivakarjääris

kaevandab osaühing SMK Grupp kaevandamisloa TARM-076 alusel, mis on kehtiv kuni

06.07.2034.a.

Kuna Kukemetsa liivakarjääri väljaveotee läbib Kukemetsa II liivakarjääri on kehtivale

kaevandamisloale TARM-071 kõrvaltingimuseks:

Tagada juurdepääsu säilimine katastriüksusele 79402:002:0222 ja enne maavara

kaevandamise alustamist sõlmida SMK Grupp OÜ-ga juurdepääsuteede kasutamise osas

kokkulepe.

Karjäärid on piiratud vallidega(nõlvaga) ning reeglina ei tööta need kõik korraga. Seni ei ole

täheldatud kõikide karjääride koostöötamisel keskkonnanormide ületamist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste

pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid

korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks

kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel

teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks

tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura

2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra

ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

16 (7)

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.05.2026 kirjaga nr DM-135300-9

Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tartu

Vallavalitsusele ja teadmiseks taotlejale.

Tartu Vallavalitsus ...

Aare Mark 506 4227

[email protected]