Seisukoht Aavoja jõeliste elupaikade parandamise kavatsusele

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 11.03.2026

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 10.03.2031

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Anett Reilent Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 18.02.2026 nr 3-6.1/2026/1035

Meie 11.03.2026 nr 7-11/26/3271-2

Seisukoht Aavoja jõeliste elupaikade

parandamise kavatsusele

Austatud Anett Reilent

RMK on alustanud jõeliste elupaikade parandamise kavandamist Soodla jõel Vikipalu ja

Pillapalu külas vastavalt taastamiskavale1, mis on koostatud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava raames 2025. aastal. Soovite

Keskkonnaameti seisukohta, tingimusi ja soovitusi, millega arvestada tööde (jõesängi mitmekesistamine kivide ja puiduga) läbiviimisel. Samuti palute kooskõlastada tööde kavatsusdokument koos lisatud lähteülesannetega.

Kokkuvõtvalt leiab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel on eeldatavalt soodne

mõju Aavoja elustikule ja must-toonekurele. Tegevus ei ole vastuolus Maapaju

looduskaitseala kaitse-eesmärkidega, kui üksikpuude raie toimub elupaigatüübil

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) või kasutatakse piirkonna teiste

taastamisprojektide trassiraietest saadud puitu. Müratekitavad tegevusi palume teha

väljaspool metsise pesitsusaega ajavahemikus 1. august kuni 31. jaanuar. Kaitsealuse

seene haavanäätsa leiupaigas palume vältida masinatega liikumist ning projektiks

vajalike vahendite ladustamist. Palume säilitada seene leiupaigas haavapuud ja

võimalusel vältida puude raiet. Enne tööde alustamist tuleb taotleda veekeskkonnariskiga

tegevuse registreering, esitades taotluse Keskkonnaametile vähemalt üks kuu ette.

1. Maapaju looduskaitsealast

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel kattub projektala Maapaju looduskaitseala Maapaju sihtkaitsevööndiga ning projekteeritava Maapaju looduskaitseala Maapaju sihtkaitsevööndiga. Kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul on lubatud

kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine2. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid

ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud näiteks kaitseala valitseja nõusolekul teostatavatel teadustegevustel3. Anija metskonna kvartalites AN113 ja AN114 on keelatud inimeste viibimine 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemisega seotud tegevustes ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas

1 „Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames must -toonekurele (Ciconia nigra) sobivate

toitumisveekogude looduslikkuse parandamine ja taastamine“. 2 Maapaju looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (kaitse-eeskiri) § 4 lg 4 p-d 1 ja 3 3 Kaitse-eeskiri § 4 lg 3

2 (3)

teadustegevuses4. Ühtlasi kuulub ala Maapaju loodusalana üleeuroopalisse kaitsealade

võrgustikku Natura 2000.

Projektalal on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). Vastavalt tööde kavatsusele kavandatakse kaitseala piires vajadusel üksikpuude langetamist sängi mitmekesistamiseks ainult niiskuslembese kõrgrohustu (elupaigatüüp 6430) alalt, mille

puhul on Maapaju looduskaitseala kaitsekorralduskavas välja toodud ohutegurina võsastumine5. Keskkonnaameti hinnangul ei ole kavandatav tegevus vastuolus ala kaitse-

eesmärkidega kui üksikpuude raie kavandatakse üksnes nimetatud elupaigatüübil või

kasutatakse piirkonnas teiste taastamisprojektide6 trassiraiete käigus langetatud puitu.

2. Püsielupaigast ja kaitsealustest liikidest

Valdav osa projektalast jääb Vikipalu metsise püsielupaika. Projektala piirneb vahetult Pillapalu

mängupaigaga, 500 m kaugusele jäävad Maapaju 2 ja Vikipalu mängupaigad. Püsielupaika jäävatel teedel ja radadel on sõidukitega liiklemine lubatud, väljaspool teid ja radu

ning maastikusõidukitega liiklemine on lubatud vaid teatud erandite puhul (mh Keskkonnaameti nõusolekul kaitse-eeskirjaga lubatud töödel)7. Liigi elutingimuste säilimiseks

ja parandamiseks vajaliku tegevusena võib püsielupaiga valitseja lubada sihtkaitsevööndis mh veerežiimi taastamist8. Metsise püsielupaigas on liikumispiirang 1. veebruarist 30. juulini.

Lisaks jääb kogu projektalale II kaitsekategooria linnuliigi metsise (Tetrao urogallus; KLO9134357) registreeritud elupaik. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades

rakendub isendi kaitse9. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud10. Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal11.

Metsis on häirimistundlik liik, eriti tundlik häirimise suhtes mängu- ja pesitsusperioodil, mis kestab veebruari algusest juuli lõpuni. Täiendavad müra allikad kuni 2 km kaugusel metsise mängupaigast võivad mõjutada negatiivselt metsise mänguaktiivsust. Müra mõju vältimiseks

tuleb müratekitavad tegevusi teha väljaspool metsise pesitsusaega ajavahemikus 1. august

kuni 31. jaanuar, mis on lähteülesannete nõuetes märgitud.

Projektalale jääb ka III kaitsekategooria seeneliik haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana; KLO9601356). Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine

ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas12. Seene leiupaigas palume vältida

masinatega liikumist. Lisaks palume projektiks vajalike materjalide või vahendite

ladustamist seene leiukohale mitte planeerida. Haavanäätsa leiukohas palume säilitada

haavapuud ja võimalusel vältida puude raiet.

3. Vääriselupaikadest

Tööde alale ja piirkonda jäävad mitmed vääriselupaigad, mis on kavatsuses välja toodud. Vääriselupaikadesse ei planeerita raieid ning neis ei eemaldata surnud ja lamapuitu.

4 Kaitse-eeskiri § 5 lg 2 5 Maapaju looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026. Keskkonnaamet 6„Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ ja „Vikipalu metsise

püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ 7 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine (määrus) § 4 lg 3 8 Määrus § 4 lg 6 9 Looduskaitseseadus (LKS) § 48 lg 4 10 LKS § 55 lg 6 11 LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 12 LKS § 55 lg 8

3 (3)

4. Veeseadusest

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine annab õiguse veekogust, välja arvatud meri, tahkete ainete paigutamine mahuga alates 5 m3.13 Lähteülesannete kohaselt on kivide maht

kokku 15,8 m3 . Registreeringu taotleja peab esitama sõltuvalt taotletavast tegevusest järgmist:

• kavandatava tegevuse kirjeldus, eesmärk ja põhjendus;

• kavandatava tegevuse iseloomustus ja tehniline kirjeldus koos ligikaudsete mahtudega;

• kavandatava tegevuse asukoha koordinaadid ja kirjeldus;

• mõjutatava põhjaveekogumi, veekogu nimi;

• andmete olemasolul veekogu registrikood ja kinnistu registriosa number ning katastritunnus;

• kavandatava tegevuse pinnavee või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule avalduva võimaliku ebasoodsa mõju kirjeldus ja leevendusmeetmed;

• normaalpaisutustase, kui taotletakse veetaseme alandamise registreerimist;

• tegevuse elluviimise kavandatav aeg.

Registreeringu taotlemist ja andmist reguleerib lisaks veeseadusele ka „Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis“.

Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis on ilma Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud VeeS

§ 118 lg 2 p-des 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal14. Eeltoodust tulenevalt tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, mille

taotlus tuleb Keskkonnaametile esitada vähemalt üks kuu enne tegevusega alustamist.

Registreering on vajalik, kuna Keskkonnaamet peab saama kontrollida, kus, millises

mahus, mis ajal jne on korrashoiutöid planeeritud teha ja vajaduse korral seada

lisatingimusi. Registreeringu taotlemisel võib olla vajalik läbi viia eelhinnang

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumiseks või keskkonnamõju hindamine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak

juhtivspetsialist looduskasutuse osakond

Gerda Kirs 54270402 [email protected] (looduskasutus) Liset Takking 5341 6786 [email protected] (loodushoid)

Maria Rätsep 56989604 [email protected] (loodushoid) Elo Raspel 5341 9205 [email protected] (vee-elustik)

13 Veeseadus (VeeS) § 196 lg 1 ja 2 p 51 14 VeeS § 119 lg 2

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/1035

Kooskõlastuse ja arvamuse küsimine Keskkonnaametilt (Aavoja)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parendatakse kalade elupaiga tingimusi Eesti jõgedel.

RMK on alustanud jõeliste elupaikade parendamise kavandamist Aavojal vastavalt

taastamiskavale „Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames must-

toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamine ja

taastamine“.

Taastamiskava on koostatud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise

hüvitusmeetmete kava raames 2025. aastal. Kava on kooskõlastanud nii Kliimaministeerium,

Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet kui ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Hüvitusmeetmete kava näeb ette must-toonekure jaoks sobivate toitumispaikade

(vooluveekogude) looduslikkuse parandamise ja taastamise.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt seletatud kirjale lisatud kavatsusdokumendis: „Tööde

kavatsus_Aavoja“ ja selle lisades (Aavoja lõikude 1-4 lähteülesanded).

RMK soovib Keskkonnaametilt seisukohta, tingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse tööde

läbiviimisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument koos lisatud

lähteülesannetega.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - kontakttelefon: 53824350). Vastuskiri

palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

[email protected]

53824350

2 ${text.ak}

Lisad:

Tööde kavatsus

Lisa 1 LÜ OBJ 3354 KVKP Aavoja 1

Lisa 2 LÜ OBJ 3355 KVKP Aavoja 2

Lisa 3 LÜ OBJ 3356 KVKP Aavoja 3

Lisa 4 LÜ OBJ 3357 KVKP Aavoja 4

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3354 Lähteülesande ID: 5464 Tööobjekti nimi: KVKP Aavoja 1 (voolusängi mitmekesistamine) Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine Tööobjekti paiknemine: Aavoja (VEE1086600) parendatav lõik 1 asub Harju maakonnas, Anija vallas, Pillapalu külas RMK katastriüksusel 14001:003:0137 ja eramaaüksustel 14001:003:0058, 14001:003:0073, 14001:003:0137, 14001:003:0339, 14001:003:0341, 14001:003:0690, 14101:001:0075.

Joonis 1. Aavoja lõik 1 asendiplaan. Lõik 1 jaguneb kolmeks alalõiguks: 1-1, 1-2 ja 1-3.

Väärtuse seisund Aavoja lõik 1 kattub täielikult riiklikult korrashoitava ühiseesvooluga Aavoja (MPS kood 4108660020000) ning piirneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alaga Pillapalu (MPS kood 4108660020060, 4108660020070). Selles lõigus on jõgi ühtlase vooluga, vee-elustikule puuduvad varjepaigad, elupaigale väärtust lisavad sügavamad ja madalamad kohad ning voolutakistustest tulenevad veekeerised, mis mitmekesistaksid voolumustreid ja rikastaksid vett hapnikuga. Tegemist on keskmiselt 10 m laiuse trapetsikujulise sirge järskude nõlvadega ühtlase põhja ja kalda profiiliga Aavoja lõiguga. Lõigus 1 voolab oja mineraalpinnases ning sängi põhi on

valdavalt kõva saviliiv. Oja on kas osaliselt kaldapuistu poolt varjutatud või täielikult avatud niidetud nõlvadega (joonis 2, 3).

Joonis 2. Aavoja lõik 1 on sirge, järskude nõlvadega ühtlase põhja- ja kaldaprofiiliga.

Joonis 3. Aavoja lõigus 1 vooluveekogu mitmekesistavad elemendid puuduvad.

Aavoja elupaikade parendamise eesmärk on tõsta jõelise elupaiga mitmekesisust ja kvaliteeti, rikastades seeläbi must-toonekure toidubaasi. Selleks kavandatakse Aavoja lõigu 1 osas lisada voolusängi suuremaid kive ja lamatüvesid, mis mitmekesistavad substraadi valikut selgrootutele, kes on oluliseks lüliks ökosüsteemi toiduahela võrgustikus, olles toiduks kaladele. Ühtlasi rikastavad kivid ja puud vees nii voolumustreid kui loovad varjepaiku ja mitmekesisust veekogu põhjamorfoloogias. Tööde detailne kirjeldus: Kavandatud tööd toimuvad kolmes lühemas alalõigus 1-1, 1-2 ja 1-3 (joonis 1) vastavalt tabelis 1 toodud mahtudele. Materjali paigutamine jõesängi toimub koostöös RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga. Tabel 1. Tööde mahud

lõik lõigu pikkus (m)

Töö maakivid d=30-50 cm

maakivid d=50-80 cm

ühik lamapuud eri läbimõõdus

kivide maht (m3) kui keskmine d=55 cm

Aavoja 1-1

110 maakivide ja puutüvede lisamine

15 3 tk 3 asukohta 1,6

Aavoja 1-2

173 maakivide ja puutüvede lisamine

15 3 tk 4 asukohta 1,6

Aavoja 1-3

220 maakivide ja puutüvede lisamine

20

7 tk 5 asukohta 2,4

Voolusängi mitmekesistamine puutüvedega

• Kuna piirkonnas on toimumas Maapaju-Vikipalu veerežiimi taastamistööde trassiraied siis võimalusel kasutatakse puitmaterjali, mis saadakse nendest trassiraietest.

• Kui võimalik kasutatakse puid koos juurtega, mis loovad väga mitmekülgset varjepaika ning toimivad kui ankrud.

• Kuna tegemist on eesvooluga, siis lõiku 1 paigutatavad tüved peavad püsima asukohas. Selleks tuleb kasutada kas piisavalt raskeid ja suuri puid või moodustada väiksem puude grupp, mis paigast ei liigu.

• Eesvoolu lõigus ei tohi puid aseta risti üle kogu sängi laiuse. Vähemalt pool sängist peab jääma avatuks.

• Tüvede jämedus ning ka puuliigid võivad varieeruda (min läbimõõt tüvel 25 cm), sest erineva koorega puutüved on eri omadustega, mis mõjutab biokile ja veeputukate jt eluvõimalusi.

• Aavoja lõigus 1 kaldalt puid ei langetata, kuna puhverala on niigi hõre. • Puutüvede paigutamise täpsed asukohad selguvad veeökoloogi ja/või tööjuhiga

kohapeal, ent joonisel 1 on näidatud lõigu 1 tööala, mille raames mitmekesistamis elemente lisatakse.

• Tüved paigutatakse ebakorrapäraselt mitmekesistamise lõigu pikkuses ja erinevate kallete all jõe kalda ja veepeegli suhtes.

• Puutüvede veekogusse paigutamisel asetatakse üks ots reeglina kaldasse/kuivatsooni ja vajadusel kindlustakse tüvi jõepõhja löödud puitvaiadega.

• Puid võib järgata vastavalt vajadusele koha peal, et mahutada tüvesid erinevate nurkade alla sängi ja kalda suhtes.

• Puutüved võivad sattuda ka sängi lisatavate kivide vahele ja peale. • Suurema läbimõõduga ja raskemaid tüvesid võib jõkke panna üksikult, peenemaid

tüvesid (d<30 cm) panna grupiti risti-rästi üksteiste peale selliselt, et need oleksid asukohta fikseeritud. Ilme peab jääma looduslik ebakorrapära.

• Kui lähipiirkonnas leidub kände juurtega, siis võib ka neid veekogu rikastamiseks kasutada.

Voolusängi mitmekesistamine maakividega

• Kasutatakse maakive läbimõõdus 30-80 cm säilitades võimalikult suur varieeruvus materjalis (ehk kõik kivid ei tohi olla ühesuurused)

• Kivid paigutatakse ebakorrapäraselt nii üksikult kui grupiti tööala piires.

• Kive paigutatakse kogu sängi ristlõikes ebakorrapäraselt ehk nii kalda äärde kui jõe keskele.

Ligipääs ja ladustamine: Ligipääs saab toimuda mööda Kalmu, Pillapalu-Aegviidu ja Tuipalu teelt ning asendiplaanil näidatud ligipääsu kaudu oja paremkaldalt. Kinnistule 14001:003:0690 on istutatud männinoorendik, sealt ligipääsu ei ole kavandatud. Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid ja kaldamullet. Orienteeruv ligipääs mitmekesistamis lõigu juurde on näidatud joonisel 1, kuid võib muutuda sõltuvalt kohapealsetest oludest. Liikumistrasside valikul tuleb eelistada olemasolevaid teid, radu, sihte ja/või kraavivalle ning looduslikke lagedaid alasid, kahjustades minimaalselt kasvavaid ja jalalseisvaid surnud puid kui lamapuitu. Raietrasse sängi mitmekesistamistöödeks kavandatud ei ole. Paigaldatava kivi- ja puitmaterjali maht on suhteliselt väike ja seetõttu ladustatakse ajutiselt materjalid objekti ligipääsude äärde. Kui tööde käigus ilmneb siiski masinate parkimise või materjalide ajutise ladustamise või ümberlaadimise vajadus, siis need kohad tuleb töövõtjal eraldi kokku leppida kinnistu omanikuga. Tööde teostamisel minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Kivid ja palgid paigutatakse täpsesse asukohta võimalusel masinaga, ent vajadusel inimjõul. Piirangud Kinnistule 14001:003:0690 on istutatud männinoorendik, mida ei tohi kahjustada. Aavoja lõigus 1 kaldalt puid ei langetata, kuna puhverala on niigi hõre.

Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud: Kavandatavad tööd viiakse läbi Aavoja lõigus, mis kattub riiklikult korrashoitava ühiseesvooluga Aavoja (MPS kood 4108660020000) ja maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alaga Pillapalu (MPS kood 4108660020060, 4108660020070). Kuna tegemist on riiklikult korrashoitava ühiseesvooluga, siis on mitmekesistamise tööd kavandatud selliselt, et veekogu rikastavad elemendid asuksid vähemalt 50 m kaugusel truupidest ja suubuvatest eesvooludest (joonis 1). Lisatavad elemendid on kavandatud sängi hõredalt ning paigaldatavate kivide ja lamatüvede maht on väike, mistõttu mõju veetasemele on vähene ja eelkõige madalveeperioodil. Suurvoolu tingimustes jääb nende suhteline mõju jõesängi läbilaskevõimele tühiseks. Kasutatakse kas piisavalt jämedaid tüvesid või puit kinnitatakse asukohta ja mitte risti üle kogu sängi laiuse, minimeerides risuummistuste teket. Üldised nõuded

• Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut ning teostada töid veekogus võimalusel madalveeperioodil.

• Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

• Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.

• Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond (sh ligipääsud) korrastada. • Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse

jätmine on keelatud. Lähteülesande koostaja: Anett Reilent Kuupäev: 26.01.2026

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3355 Lähteülesande ID: 5465 Tööobjekti nimi: KVKP Aavoja 2 (voolusängi mitmekesistamine) Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine Tööobjekti paiknemine: Aavoja (VEE1086600) parendatav lõik 2 asub Harju maakonnas, Anija vallas, Vikipalu külas katastriüksusel 14001:002:0408.

Joonis 1. Aavoja lõigu 2 asendiplaan. Lõik 2 jaguneb kaheks alalõiguks: 2-1 ja 2-2.

Väärtuse seisund: Aavoja lõik 2 kattub täielikult riiklikult korrashoitava ühiseesvooluga Aavoja (MPS kood 4108660020000), mistõttu on tegemist sirge ühtlase põhjaprofiiliga u 8 m laiuse trapetsikujulise sügava sängiga kogu lõigu pikkuses (joonis 2). Oja on enamasti varjutatud kallastel kasvavate suurte puude poolt, kuid esineb ka avatumat osa. Kaldad on järsud ja kohati sisse varisenud (joonis 3). Lammiala on jõest kõrgete kaldamulletega täielikult eraldatud. Lõigus 2 voolab oja mineraalpinnases ning sängi põhi on valdavalt kõva saviliiv. Selles lõigus puuduvad enamasti vee-elustikule varjepaigad ja elupaigale väärtust lisavad sügavamad ja madalamad kohad ning

voolutakistustest tulenevad veekeerised, mis mitmekesistaksid voolumustreid. Aavoja lõigu 2 kõrval kulgeb pärandkultuuri Pillapalu-Maapaju raudteelõik (joonis 4).

Joonis 2. Aavoja lõik 2 on valdavalt lai ja sirge, looduslikest elementidest tühi, ühtlase põhja ja kaldaprofiiliga.

Joonis 3. Aavoja lõigul 2 on üksikuid kohti, kus kallas on sisse varisenud ja on tekkinud mitmekesisus nii põhja kui kalda morfoloogiasse.

Joonis 4. Aavoja kõrval kulgeb pärandkultuuri Pillapalu-Maapaju raudteelõik.

Aavoja elupaikade parendamise eesmärk on tõsta jõelise elupaiga mitmekesisust ja kvaliteeti, rikastades seeläbi must-toonekure toidubaasi. Selleks kavandatakse Aavoja lõigu 2 osas lisada voolusängi suuremaid kive ja lamatüvesid, mis mitmekesistavad substraadi valikut selgrootutele, kes on oluliseks lüliks ökosüsteemi toiduahela võrgustikus, olles toiduks kaladele. Ühtlasi rikastavad kivid ja puud vees nii voolumustreid kui loovad varjepaiku ja mitmekesisust veekogu põhjamorfoloogias. Tööde detailne kirjeldus: Kavandatud tööd toimuvad kahes lühemas alalõigus 2-1 ja 2-2 (joonis 1) vastavalt tabelis 1 toodud mahtudele. Materjali paigutamine jõesängi toimub koostöös RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga. Tabel 1. Tööde mahud

lõik lõigu pikkus (m)

Töö maakivid d=30-50 cm

maakivid d=50-80 cm

ühik lamapuud eri läbimõõdus

kivide maht (m3) kui keskmine d=55 cm

Aavoja 2-1

130 maakivide ja puutüvede lisamine

15 4 tk 7 asukohta

1,7

Aavoja 2-2

284 maakivide ja puutüvede lisamine

25 7 tk 7 asukohta

2,8

Voolusängi mitmekesistamine puutüvedega • Voolusängi mitmekesistamise tööd tehakse paralleelselt Maapaju-Vikipalu veerežiimi

taastamistööde trassiraiete ning pinnaspaisude rajamisega. • Eelkõige kasutatakse puitmaterjali, mis saadakse trassiraietest. • Kui võimalik kasutatakse puid koos juurtega, mis loovad väga mitmekülgset varjepaika

ning toimivad kui ankrud. • Kuna tegemist on eesvooluga, siis lõiku 2 paigutatavad tüved peavad püsima asukohas.

Selleks tuleb kasutada kas piisavalt raskeid ja suuri puid või moodustada väiksem puude grupp, mis paigast ei liigu.

• Eesvoolu lõigus ei tohi puid aseta risti üle kogu sängi laiuse. Vähemalt pool sängist peab jääma avatuks.

• Eelistatakse puid koos okstega, nii nagu need ka looduslikult jõkke kukuksid.• Tüvede jämedus ning ka puuliigid võivad varieeruda (min läbimõõt tüvel 25 cm), sest

erineva koorega puutüved on eri omadustega, mis mõjutab biokile ja veeputukate jt eluvõimalusi.

• Kui langetada üksikuid puid paremkaldalt, siis jätta puu osaliselt kännu külge kinni. Puid ei langetata kaitseala piires ehk vasakkaldalt.

• Puutüvede paigutamise täpsed asukohad selguvad veeökoloogi ja/või tööjuhiga kohapeal, ent joonisel 1 on näidatud lõigu 2 tööala, mille raames mitmekesistamis elemente lisatakse.

• Tüved paigutatakse ebakorrapäraselt mitmekesistamise lõigu pikkuses ja erinevate kallete all jõe kalda ja veepeegli suhtes.

• Puutüvede veekogusse paigutamisel asetatakse üks ots reeglina kaldasse/kuivatsooni ja vajadusel kindlustakse tüvi jõepõhja löödud puitvaiadega.

• Puid võib järgata vastavalt vajadusele koha peal, et mahutada tüvesid erinevate nurkade alla sängi ja kalda suhtes.

• Puutüved võivad sattuda ka sängi lisatavate kivide vahele ja peale. • Suurema läbimõõduga ja raskemaid tüvesid võib jõkke panna üksikult, peenemaid

tüvesid (d<30 cm) panna grupiti risti-rästi üksteiste peale selliselt, et need oleksid asukohta fikseeritud. Ilme peab jääma looduslik ebakorrapära.

• Kui lähipiirkonnas leidub kände juurtega, siis võib ka neid veekogu rikastamiseks kasutada.

Voolusängi mitmekesistamine maakividega

• Kasutatakse maakive läbimõõdus 30-80 cm säilitades võimalikult suur varieeruvus materjalis (ehk kõik kivid ei tohi olla ühesuurused)

• Kivid paigutatakse ebakorrapäraselt nii üksikult kui grupiti tööala piires.

• Kive paigutatakse kogu sängi ristlõikes ebakorrapäraselt ehk nii kalda äärde kui jõe keskele.

Ligipääs ja ladustamine: Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid ja kaldamullet. Orienteeruvad ligipääsud mitmekesistamis lõigu juurde on näidatud joonisel 1, kuid võivad muutuda sõltuvalt kohapealsetest oludest. Liikumistrasside valikul tuleb eelistada olemasolevaid teid, radu, sihte ja/või kraavivalle ning looduslikke lagedaid

alasid, kahjustades minimaalselt kasvavaid ja jalalseisvaid surnud puid kui lamapuitu. Raietrasse sängi mitmekesistamistöödeks kavandatud ei ole, vaid kasutatakse trasse, mis luuakse Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti ja Vikipalu metsise püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti tööde käigus. Paigaldatava kivi- ja puitmaterjali maht on suhteliselt väike ja seetõttu ladustatakse ajutiselt materjalid objekti ligipääsude äärde. Kui tööde käigus ilmneb siiski masinate parkimise või materjalide ajutise ladustamise või ümberlaadimise vajadus, siis need kohad tuleb töövõtjal eraldi kokku leppida kinnistu omanikuga. Tööde teostamisel minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Kivid ja palgid paigutatakse täpsesse asukohta võimalusel masinaga, ent vajadusel inimjõul. Piirangud: Tulenevalt looduskaitselistest väärtustest on tööd alal lubatud ajavahemikus 1. august kuni 31. jaanuar (Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt), kui kaitseala valitseja ei sätesta teisiti. Alale on planeeritud laiemad looduskaitse taastamistööd „Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ ja „Vikipalu metsise püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“, mille käigus sulgetakse kraave ja korraldatakse trassiraieid. Juhul kui neist trassiraietest ei saada Aavoja lõigu 2 tarvis vajalikku puitmaterjali, siis kavandatakse puud võtta Aavoja paremkaldalt, jõe lähedalt kaitseala piiridest väljas. Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud: Kavandatavad tööd viiakse läbi Aavoja lõigus, mis kattub riiklikult korrashoitava ühiseesvooluga Aavoja (MPS kood 4108660020000) ja maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alade Pillapalu TTP-467 (MPS kood 4108660010130), Pillapalu (MPS kood 4108660020010), Pillapalu TTP-372 (MPS kood 4108660010120), Anija-Aavoja PÜ-404 (MPS kood 4108660010120). Kuna tegemist on riiklikult korrashoitava ühiseesvooluga, siis on mitmekesistamise tööd kavandatud selliselt, et veekogu rikastavad elemendid asuksid vähemalt 50 m kaugusel truupidest ja suubuvatest eesvooludest (joonis 1). Ühtegi tööd ei ole planeeritud põllumaa dreenide lähedusse. Lisatavad elemendid on kavandatud sängi hõredalt ning paigaldatavate kivide ja lamatüvede maht on väike, mistõttu mõju veetasemele on vähene ja eelkõige madalveeperioodil. Suurvoolu tingimustes jääb nende suhteline mõju jõesängi läbilaskevõimele tühiseks. Kasutatakse kas piisavalt jämedaid tüvesid või puit kinnitatakse asukohta ja mitte risti üle kogu sängi laiuse, minimeerides risuummistuste teket. Üldised nõuded

• Voolusängi mitmekesistamise tööd tehakse paralleelselt Maapaju ja Vikipalu veerežiimi taastamistööde trassiraietega.

• Tulenevalt looduskaitselistest väärtustest on tööd alal lubatud ajavahemikus 1. august kuni 31. jaanuar.

• Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut ning teostada töid veekogus võimalusel madalveeperioodil.

• Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

• Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.

• Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond (sh ligipääsud) korrastada. • Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse

jätmine on keelatud. Lähteülesande koostaja: Anett Reilent Kuupäev: 26.01.2026

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3356 Lähteülesande ID: 5466 Tööobjekti nimi: KVKP Aavoja 3 (voolusängi mitmekesistamine) Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine Tööobjekti paiknemine: Aavoja (VEE1086600) parendatav lõik 3 asub Harju maakonnas, Anija vallas, Vikipalu külas katastriüksusel 14001:002:0408.

Joonis 1. Aavoja parendatava lõigu 3 asendiplaan. Lõik 3 jaguneb kolmeks alalõiguks: 3-1, 3-2, 3-3.

Väärtuse seisund: Aavoja lõik 3 on varasemalt õgvendatud oja osa, mille laius ja looduslik ilme varieerub lõigu pikkuses. Ülemises lõigu osas (ülesvoolu) on enim näha maaparanduse mõju (joonis 2, 3), kus sängi kaldad on avatumad, sirgemad ja järsemad, mistõttu esineb kohati tugevalt roostunud alasid. Lai ja madal lammiala, mis Aavoja neljandat lõiku iseloomustab, ei ole kolmanda lõigu puhul nii ilmne. Lammiala on jõest kõrgete kaldamulletega eraldatud. Lõigu alumises osas (allavoolu) on looduslikkus rohkem taastunud (joonis 4, 5). Lõigus 3 voolab oja mineraalpinnases ning sängi põhi on valdavalt kõva saviliiv. Sängi kaldad on enamasti avatud või üksikute suurte

puudega, seetõttu on vees jõge mitmekesistavaid lamatüvesid vähe. Üksikus kohas leidub paar suuremat maakivi. Lõigu 3 puhul on tegemist u 5-7 m laiuse sängiga. Aavoja lõigu 3 kõrval kulgeb pärandkultuuri Pillapalu-Maapaju raudteelõik.

Joonis 2. Foto Aavoja lõigu 3 ilmest, kus oja sügav ja roostunud ning kus kaldamulle kõrval (vana raudtee) on kõrge ja säng seetõttu kaldaelupaigast eraldatud.

Joonis 3. Aavoja lõigul 3 on ka rohkem varjutatud lõike, kus säng roost puhas ja mõned mitmekesisus elemendid vees. Kaldamulle sängi kõrval kõrgeneb ülesvoolu liikudes.

Joonis 4. Aavoja lõik 3 keskosas on hakanud osaline õgevendatud sängi ahenemine setete kuhjumise ja taimestumisega servades, seal hulgas ka loogete teke, kaldad on avatud või üksikute suurte puudega.

Joonis 5. Foto Aavoja lõigu 3 kõige alumise osa ilmest. Looduslikke elemente jagub, kaldaala ei ole sügava sängi poolt ära lõigatud, vees leidub lamapuitu ja looked on hakanud taastuma. Suured puud kasvavad kaldal.

Aavoja elupaikade parendamise eesmärk on tõsta jõelise elupaiga mitmekesisust ja kvaliteeti, rikastades seeläbi must-toonekure toidubaasi. Selleks kavandatakse Aavoja lõigu 3 osas lisada voolusängi suuremaid kive ja lamatüvesid, mis mitmekesistavad substraadi valikut selgrootutele, kes on oluliseks lüliks ökosüsteemi toiduahela võrgustikus, olles toiduks kaladele. Ühtlasi rikastavad kivid ja puud vees nii voolumustreid kui loovad varjepaiku ja mitmekesisust veekogu põhjamorfoloogias. Tööde detailne kirjeldus: Kavandatud tööd toimuvad kolmes lühemas alalõigus 3-1, 3-2 ja 3-3 (joonis 1) vastavalt tabelis 1 toodud mahtudele. Materjali paigutamine jõesängi toimub koostöös RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga. Juhul kui lõigu 3-2 kaldaala on masinatega ligipääsetav võib mõned kivid, mis planeeritud teistele lõikudele asetada ka lõiku 3-2. Tabel 1. Tööde mahud

lõik lõigu pikkus

(m)

Töö maakivid d=30-50 cm

maakivid d=50-80 cm

ühik lamapuud eri läbimõõdus

kivide maht (m3) kui keskmine d=55 cm

Aavoja 3-1

145 maakivide ja puutüvede lisamine

15 2 tk 7 asukohta

1,5

Aavoja 3-2

300 puutüvede lisamine - - tk 7 asukohta

Aavoja 3-3

420 maakivide ja puutüvede lisamine

20 5 tk 7 asukohta

2,2

Voolusängi mitmekesistamine puutüvedega

• Voolusängi mitmekesistamise tööd tehakse paralleelselt Maapaju ja Vikipalu veerežiimi taastamistööde trassiraiete ning pinnaspaisude rajamisega.

• Eelkõige kasutatakse puitmaterjali, mis saadakse trassiraietest. • Kui võimalik kasutatakse puid koos juurtega, mis loovad väga mitmekülgset varjepaika

ning toimivad kui ankrud. • Eelistatakse puid koos okstega, nii nagu need ka looduslikult jõkke kukuksid. • Sõltuvalt masinate ligipääsu võimalusest või käsitöö vajadusest valitakse tüvede

läbimõõt (miinimum 15 cm), mida sängi paigutada. • Tüvede jämedus ning ka puuliigid võivad varieeruda, sest erineva koorega puutüved on

eri omadustega, mis mõjutab biokile ja veeputukate jt eluvõimalusi. • Kui puud paiknevad jõele nii lähedal, et neid saab otse jõkke langetada, võib saagimisel

jätta palgi osaliselt kännu külge kinni. • Puutüvede paigutamise täpsed asukohad selguvad veeökoloogi ja/või tööjuhiga

kohapeal, ent asendiplaanil (joonis 1) on näidatud lõigud (3-1, 3-2, 3-3), mille raames puutüvesid lisatakse.

• Tüved paigutatakse ebakorrapäraselt mitmekesistamise lõigu pikkuses ja erinevate kallete all jõe kalda ja veepeegli suhtes. Üksikud puud võivad olla ka risti üle sängi. Risti

puud toimivad kui ülepääsud loomadele, aga samas sängi põhjas lebades kui voolu suunajad jõepõhja kihtidesse, tekitades sügavamaid kohti.

• Puutüvede veekogusse paigutamisel asetatakse üks ots reeglina kaldasse/kuivatsooni ja vajadusel kindlustakse tüvi jõepõhja löödud puitvaiadega.

• Puid võib järgata vastavalt vajadusele koha peal, et mahutada tüvesid erinevate nurkade alla sängi ja kalda suhtes.

• Puutüved võivad sattuda ka sängi lisatavate kivide vahele ja peale. • Suurema läbimõõduga ja raskemaid tüvesid võib jõkke panna üksikult, peenemaid

tüvesid (d<30 cm) panna grupiti risti-rästi üksteiste peale. Ilme peab jääma looduslik ebakorrapära.

• Kui lähipiirkonnas leidub kände juurtega, siis võib ka neid veekogu rikastamiseks kasutada.

Voolusängi mitmekesistamine maakividega

• Kasutatakse maakive läbimõõdus 30-80 cm säilitades võimalikult suur varieeruvus materjalis (ehk kõik kivid ei tohi olla ühesuurused)

• Kivid paigutatakse ebakorrapäraselt nii üksikult kui grupiti tööala piires.

• Kive paigutatakse kogu sängi ristlõikes ebakorrapäraselt ehk nii kalda äärde kui jõe keskele.

Ligipääs ja ladustamine: Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid ja kaldamullet. Orienteeruvad ligipääsud mitmekesistamis lõikude juurde on näidatud joonisel 1, kuid võivad muutuda sõltuvalt kohapealsetest oludest. Liikumistrasside valikul tuleb eelistada olemasolevaid teid, radu, sihte ja/või kraavivalle ning looduslikke lagedaid alasid, kahjustades minimaalselt kasvavaid ja jalalseisvaid surnud puid kui lamapuitu. Aavoja mitmekesistamise lõigu 3 ligipääsud on kavandatud Maapaju-Vikipalu veerežiimi taastamistööde trassiraiete kaudu, ent jõeäärne ligipääsetavus sõltub kohapealsetest oludest. Ligipääsuks eraldi trassiraieid kavandatud ei ole ning juhul kui raieta masinatega ligi ei pääse tuleb tööd teha käsitööna vähendatud mahus. Paigaldatava kivi- ja puitmaterjali maht on suhteliselt väike ja seetõttu ladustatakse ajutiselt

materjalid objekti ligipääsude äärde. Kui tööde käigus ilmneb siiski masinate parkimise või

materjalide ajutise ladustamise või ümberlaadimise vajadus, siis need kohad tuleb töövõtjal

eraldi kokku leppida kinnistu omanikuga.

Tööde teostamisel minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja

transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega

veekogus olles. Kivid ja palgid paigutatakse täpsesse asukohta võimalusel masinaga, ent

vajadusel inimjõul.

Piirangud:

Tulenevalt looduskaitselistest väärtustest on tööd alal lubatud ajavahemikus 1. august kuni 31.

jaanuar (Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt, Vikipalu

metsise püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt), kui kaitseala

valitseja ei sätesta teisiti.

Aavoja lõik 3 kattub Vikipalu metsise püsielupaiga (KLO3000754) ja Maapaju looduskaitsealaga

(KLO1000314).

Alale on planeeritud laiemad looduskaitse taastamistööd „Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ ja „Vikipalu metsise püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“, mille käigus sulgetakse kraave ja niiskus olud ligipääsuteedel võivad muutuda, mistõttu sängi mitmekesistamise tööd teha enne veerežiimi taastamistöid. Kuna tegemist on looduskaitsealaga, siis ligipääsuks raietrasse planeeritud ei ole ning juhul kui ligipääsud masinate jaoks lõikudele 3-2 ja 3-3 ei ole saavutatavad ilma raieta, siis kavandatavaid mitmekesistamistöid sel kujul ei tehta. Võimalusel kas langetatakse mõned puud kaldapiirkonnas või leitakse juba pikali kukkunud puud ja paigutatakse need vooluveekogusse. Tööd viiakse läbi sel juhul käsitsi. Vääriselupaikades on keelatud nii raie kui lamatüvede eemaldamine. Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud: Kavandatavad tööd viiakse läbi Aavoja lõigus, mis kattub maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu aladega: Anija-Aavoja PÜ-404 (MPS kood 4108660010110, 4108660010120), Pillapalu TTP-467 (MPS kood 4108660010130). Mitmekesistamise tööd on kavandatud selliselt, et veekogu rikastavad elemendid asuksid vähemalt 50 m kaugusel truupidest ja suubuvatest eesvooludest. Lisatavaid elemente on kavandatud sängi piisavalt hõredalt ning paigaldatavate kivide ja lamatüvede maht on väike, mistõttu mõju veetasemele on vähene ja eelkõige madalveeperioodil. Üldised nõuded

• Voolusängi mitmekesistamise tööd tehakse paralleelselt Maapaju ja Vikipalu veerežiimi taastamistööde trassiraietega.

• Tulenevalt looduskaitselistest väärtustest on tööd alal lubatud ajavahemikus 1. august kuni 31. jaanuar.

• Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut ning teostada töid veekogus võimalusel madalveeperioodil.

• Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

• Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.

• Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond (sh ligipääsud) korrastada. Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

Asukohakaardid

Joonis 6. Lõigu 3 ligipääsud saavad olema enamuses Maapaju-Vikipalu veerežiimi taastamistööde trassiraiete kaudu, ent jõeäärne ligipääsetavus sõltub kohapealsetest oludest. Ligipääsuks trassiraieid kavandatud ei ole ning juhul kui raieta masinatega ligi ei pääse tuleb tööd teha käsitööna vähendatud mahus.

Lähteülesande koostaja: Anett Reilent Kuupäev: 26.01.2026

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3357 Lähteülesande ID: 5467 Tööobjekti nimi: KVKP Aavoja 4 (voolusängi mitmekesistamine) Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine Tööobjekti paiknemine: Aavoja (VEE1086600) parendatav lõik 4 asub Harju maakonnas, Anija vallas, Vikipalu külas katastriüksusel 14001:002:0408.

Joonis 1. Aavoja lõigu 4 asendiplaan. Lõik 4 jaguneb kolmeks alalõiguks: 4-1, 4-2 ja 4-3.

Väärtuse seisund: Kogu lõik kattub Vikipalu metsise püsielupaiga (KLO3000754) ja Maapaju looduskaitsealaga (KLO1000314). Aavoja lõik 4 on varasemalt õgvendatud Aavoja osa, mille looduslik ilme on vaikselt hakanud taastuma. Lõigus 4 voolab oja mineraalpinnases ning sängi põhi on valdavalt kõva saviliiv. Õgvendatud sängi ümber asub u 50-70 m laiune madalam lammiala, kus mitmes kohas on märgata seisva veega vana looklevat sängi (joonis 2), mis võiksid toimida kui kahepaiksete sigimisveekogud. Lammiala on avatud ja/või seal kasvab hõre puistu. Säng on enamasti varjutatud kallastel kavasvatest suurtest puudest ning seetõttu on kohati vees jõge mitmekesistavaid lamatüvesid ja juurestikke, ent leidub ka pikemaid elementides tühje alasid

(joonis 3, 4). Lõigu 4 puhul on tegemist u 4-6 m laiuse madala sängiga, kus tänu vees olevatele looduslikele takistustele on hakanud taastuma jõe looked. Aavoja elupaikade parendamise eesmärk on tõsta jõelise elupaiga mitmekesisust ja kvaliteeti, rikastades seeläbi must-toonekure toidubaasi. Selleks kavandatakse Aavoja lõigu 4 osas lisada voolusängi suuremaid kive ja lamatüvesid, mis mitmekesistavad substraadi valikut selgrootutele, kes on oluliseks lüliks ökosüsteemi toiduahela võrgustikus, olles toiduks kaladele. Ühtlasi rikastavad kivid ja puud vees nii voolumustreid kui loovad varjepaiku ja mitmekesisust veekogu põhjamorfoloogias.

Joonis 2. Foto Aavoja lõigu 4 vanajõe sängist.

Joonis 3. Foto Aavoja 4-1 ilmest, kuhu on kavandatud lisada rikastamiseks maakive.

Joonis 4. Foto Aavoja lõigu 4-3 ilmest. Lõigu avatud sängi ossa on kavandatud kivide lisamine.

Tööde detailne kirjeldus: Kuna kivipind on erinev substraat puidust, siis on kavas lihtsasti ligipääsetavatesse kohtadesse lisada üksikuid suuremaid maakive. Kavandatud tööd toimuvad kolmes lühemas alalõigus 4-1, 4-2 ja 4-3 (joonis 1) vastavalt tabelis 1 toodud mahtudele. Materjali paigutamine jõesängi toimub koostöös RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga. Tabel 1. Tööde mahud

lõik lõigu pikkus (m)

Töö maakivid d=30-50 cm

maakivid d=50-80 cm

ühik lamapuud eri läbimõõdus

kivide maht (m3) kui keskmine d=55 cm

Aavoja 4-1

137 maakivide ja puutüvede lisamine

15 1 tk 2 asukohta

1,4

Aavoja 4-2

165 maakivide ja puutüvede lisamine

- 3 tk 3 asukohta

0,3

Aavoja 4-3

160 maakivide ja puutüvede lisamine

- 3 tk 3 asukohta

0,3

Voolusängi mitmekesistamine puutüvedega

• Voolusängi mitmekesistamise tööd tehakse paralleelselt Maapaju ja Vikipalu veerežiimi taastamistööde trassiraiete ning pinnaspaisude rajamisega.

• Eelkõige kasutatakse puitmaterjali, mis saadakse trassiraietest. • Kui võimalik kasutatakse puid koos juurtega, mis loovad väga mitmekülgset varjepaika

ning toimivad kui ankrud. • Eelistatakse puid koos okstega, nii nagu need ka looduslikult jõkke kukuksid. • Sõltuvalt masinate ligipääsu võimalusest või käsitöö vajadusest valitakse tüvede

läbimõõt (miinimum 15 cm), mida sängi paigutada. • Tüvede jämedus ning ka puuliigid võivad varieeruda, sest erineva koorega puutüved on

eri omadustega, mis mõjutab biokile ja veeputukate jt eluvõimalusi. • Kui puud paiknevad jõele nii lähedal, et neid saab otse jõkke langetada, võib saagimisel

jätta palgi osaliselt kännu külge kinni. • Puutüvede paigutamise täpsed asukohad selguvad veeökoloogi ja/või tööjuhiga

kohapeal, ent asendiplaanil (joonis 1) on näidatud lõigud (4-1, 4-2, 4-3), mille raames puutüvesid lisatakse.

• Tüved paigutatakse ebakorrapäraselt mitmekesistamise lõigu pikkuses ja erinevate kallete all jõe kalda ja veepeegli suhtes. Üksikud puud võivad olla ka risti üle sängi. Risti puud toimivad kui ülepääsud loomadele, aga samas sängi põhjas lebades kui voolu suunajad jõepõhja kihtidesse, tekitades sügavamaid kohti.

• Puutüvede veekogusse paigutamisel asetatakse üks ots reeglina kaldasse/kuivatsooni ja vajadusel kindlustakse tüvi jõepõhja löödud puitvaiadega.

• Puid võib järgata vastavalt vajadusele koha peal, et mahutada tüvesid erinevate nurkade alla sängi ja kalda suhtes.

• Puutüved võivad sattuda ka sängi lisatavate kivide vahele ja peale. • Suurema läbimõõduga ja raskemaid tüvesid võib jõkke panna üksikult, peenemaid

tüvesid (d<30 cm) panna grupiti risti-rästi üksteiste peale. Ilme peab jääma looduslik ebakorrapära.

• Kui lähipiirkonnas leidub kände juurtega, siis võib neid lamatüvede asemel veekogu rikastamiseks kasutada.

Voolusängi mitmekesistamine maakividega

• Kasutatakse maakive läbimõõdus 30-80 cm säilitades võimalikult suur varieeruvus materjalis (ehk kõik kivid ei tohi olla ühesuurused)

• Kivid paigutatakse ebakorrapäraselt nii üksikult kui grupiti tööala piires.

• Kive paigutatakse kogu sängi ristlõikes ebakorrapäraselt ehk nii kalda äärde kui jõe keskele.

Ligipääs ja ladustamine: Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid ja kaldamullet. Orienteeruvad ligipääsud mitmekesistamis lõigu juurde on näidatud joonisel 1, kuid võivad muutuda sõltuvalt kohapealsetest oludest. Liikumistrasside valikul tuleb eelistada olemasolevaid teid, radu, sihte ja/või kraavivalle ning looduslikke lagedaid alasid, kahjustades minimaalselt kasvavaid ja jalalseisvaid surnud puid kui lamapuitu. Raietrasse sängi mitmekesistamistöödeks kavandatud ei ole, vaid kasutatakse trasse, mis luuakse Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti ja Vikipalu metsise püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti tööde käigus. Paigaldatava kivi- ja puitmaterjali maht on suhteliselt väike ja seetõttu ladustatakse ajutiselt materjalid objekti ligipääsude äärde. Kui tööde käigus ilmneb siiski masinate parkimise või materjalide ajutise ladustamise või ümberlaadimise vajadus, siis need kohad tuleb töövõtjal eraldi kokku leppida kinnistu omanikuga. Tööde teostamisel minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Kivid ja palgid paigutatakse täpsesse asukohta võimalusel masinaga, ent vajadusel inimjõul. Piirangud: Aavoja lõik neli asub Vikipalu metsise püsielupaiga piiranguvööndis, Vikipalu metsise

püsielupaiga Maapaju sihtkaitsevööndis ning Maapaju looduskaitseala sihtkaitsevööndis.

Tulenevalt looduskaitselistest väärtustest on tööd alal lubatud ajavahemikus 1. august kuni 31.

jaanuar, kui kaitseala valitseja ei sätesta teisiti.

Alale on planeeritud laiem looduskaitse taastamistöö „Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“, mille käigus sulgetakse kraave ja niiskus olud ligipääsuteedel võivad muutuda, mistõttu sängi mitmekesistamise tööd teha enne veerežiimi taastamistöid. Kuna tegemist on looduskaitsealaga, siis ligipääsuks raietrasse planeeritud ei ole ning juhul kui ligipääsud masinate jaoks lõikudele 4-2 ja 4-3 ei ole saavutatavad ilma raieta (joonis 5), siis kavandatavaid mitmekesistamistöid sel kujul ei tehta. Võimalusel kas langetatakse mõned puud kaldapiirkonnas või leitakse juba pikali kukkunud puud ja paigutatakse need vooluveekogusse.

Tööd viiakse läbi sel juhul käsitsi. Vääriselupaikades on keelatud nii raie kui lamatüvede eemaldamine. Üldised nõuded

• Voolusängi mitmekesistamise tööd tehakse paralleelselt Maapaju ja Vikipalu veerežiimi taastamistööde trassiraietega.

• Tulenevalt looduskaitselistest väärtustest on tööd alal lubatud ajavahemikus 1. august kuni 31. jaanuar.

• Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut ning teostada töid veekogus võimalusel madalveeperioodil.

• Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

• Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.

• Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond (sh ligipääsud) korrastada. Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud: Kavandatavad tööd viiakse läbi Aavoja lõigus, mis kattub maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu aladega: Maapaju TTP-557 (MPS kood 4108660010100, 4108660010090), Anija-Aavoja PÜ-404 (MPS kood 4108660010110). Lisatavad elemendid on kavandatud sängi hõredalt ning paigaldatavate kivide ja lamatüvede maht on väike, mistõttu mõju veetasemele on vähene ja eelkõige madalveeperioodil. Suurvoolu tingimustes jääb nende suhteline mõju jõesängi läbilaskevõimele tühiseks. Ühtlasi on Maapaju looduskaitseala kaitsekorralduskavas soodsa looduskaitselise seisundi saavutamise üheks meetmeks toodud kuivendussüsteemide mitte hooldamise1.

1 Maapaju looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026. Keskkonnaamet

Asukohakaardid

Joonis 5. Juurdepääsud lõikudele 4-2 ja 4-3 võivad muutuda vastavalt kohapealsele olukorrale. Ligipääsuks trassiraieid kavandatud ei ole ning juhul kui raieta masinatega ligi ei pääse tuleb tööd teha käsitööna vähendatud mahus (vt kirjeldust eelpool „Piirangud“).

Lähteülesande koostaja: Anett Reilent Kuupäev: 26.01.2026

1

Aavoja elupaikade taastamine

a)Aavoja elupaikade parendamise eesmärk

Kaitseväe keskpolügoon asub kahe suure Natura ala – Põhja-Kõrvemaa linnuala ja Ohepalu linnuala –

vahel. Keskpolügoonil kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud toovad endaga kaasa Natura 2000

võrgustiku sidususe vähenemise nende linnualade vahel. Selle võrgustiku üldise sidususe hoidmiseks on

väljatöötatud Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava, mis näeb ette must-toonekure

(Ciconia nigra) jaoks sobivate toitumispaikade (vooluveekogude) looduslikkuse parendamise ja

taastamise1. Keskpolügoonil ja selle ümbruses asuvatest vooluveekogudest valiti must-toonekurele

sobivateks vooluveekogudeks Valgejõgi, Soodla jõgi, Mustjõgi, Aavoja, Läsna jõgi, Raudoja, Pala oja,

Rekka oja, Pikkoja, Treimani oja, Kõnnu oja, Härjakõrioja, Leppoja, Liivoja, Visteroja ja Kaanjärve oja2.

Aavoja (VEE1086600) elupaikade parendamise eesmärk on suurendada vooluveekogu looduslikkust ning

tõsta jõelise elupaiga mitmekesisust ja kvaliteeti, rikastades seeläbi must-toonekure toidubaasi. Selleks

kavandatakse Aavoja voolusängi lisada suuremaid kive ja lamapuitu.

Must-toonekure arvukus väheneb Eestis juba aastakümneid ja liigi asurkond on tänaseks jõudnud

kriitilisse seisu (30-60 paari). Arvukuse vähenemisel on erinevaid põhjuseid, kuid üheks oluliseks teguriks

peetakse toidupuudust pesitsusajal ja poegade lennuvõimestumise järel hilissuvisel kuivaperioodil.

Must-toonekure puhul on tegemist katusliigiga, kelle arvukuse tõusutrendile pöördumine viitaks ka teiste

elustikurühmade heale käekäigule ja sobilike elupaikade olemasolule. Must-toonekure kõige

eelistatumad ja taas külastatavamad toitumisalad on suurte puudega varjatud väikesed selgeveelised

looduslikud vooluveekogud, kus voolu kiirus, sängi laius ja sügavus varieerub ning esineb mitmekesist

põhja tüüpi. Vees leidub substraati, kuhu kinnituvad põhjaloomad (nt kivid, puunotid, jms) ja kus saavad

kudeda kalad ning ei toimu regulaarset veekogu ära kuivamist (sügavamad kohad toimivad kui

refuugiumid). Selline veekogu pakub elupaika paljudele erineva vajadusega liikidele korraga ja seeläbi on

looduslikes ojades suurem ka kalade liigirikkus3,4.

Must-toonekure peamisteks toiduobjektideks on vooluveekogudes elavad väiksemad kalad ja

kahepaiksed, vähemal määral väikesed imetajad ning selgrootud. Kalastiku koosseis ja arvukus sõltub

ennekõike vooluveekogu seisundist ja omadustest, hüdroloogilisest režiimist ja inimtegevuse mõjudest

selle valgalal. Seega on veekogude kvaliteedi parandamiseks must-toonekure toitumisaladena tarvis

parendada jõgede kalastiku olukorda, mis omakorda eeldab vooluveekogu üldist ökoloogilist seisundit

toetavate meetmete rakendamist:3,4,5

• rändetõkete eemaldamine

• kudealade taastamine

• vooluveekogude mitmekesisuse suurendamine

o kärestike loomine

o suurte kivide vette lisamine

o lamapuidu vette asetamine

1 Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine. Hüvitusmeetmete kava. Skepast&Puhkim OÜ. 2020. 2 Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames must-toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamine ja taastamine. Taastamiskava. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Riigimetsa Majandamise Keskus. Tartu. 2025. 3 Kotkaklubi MTÜ. Must-toonekure toitumisveekogud ja nende ökoloogilise seisundi parandamine. BALTCF projekt 051S17 „Fresh water health control through Black Stork perspective”. Kaasfinantseerimine Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektist nr 17990. 2021 4 Kotkaklubi MTÜ. Aastatel 2020–2021 läbi viidud must-toonekurele (Ciconia nigra) toitumiseks sobivate vooluveekogude inventuuri aruanne. BALTCF projekt 051S17 „Fresh water health control through Black Stork perspective”. 2021 5 Keskkonnaamet. Šveitsi-Eesti koostööprogramm. Musta-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava eelnõu. 2025

2

o loogete soodustamine ja taastamine

• toitumisveekogude varjulisuse soodustamine, sest puudelt kukub vähemalt pool kaladele

toiduks olevatest putukatest, puude all on kaladel enam varjepaiku ning ka veetaimestik ei hakka

vohama, nagu päikesele avatud lõikudes

• muude õgvendamise ja kraavitamise tulemusena toimunud elupaiga kahjustuste leevendamine

o setete edasikanne

o toitainete lisandumine

o vee viibeaja pikendamine kuivendussüsteemides

Tegevuste kirjeldus:

Planeeritud on mitmekesistada jõelist elupaika neljas Aavoja lõigus (tabel 1, joonis 2).

Tabel 1. Aavojal kavandatud taastamistööde lõigud

Lõigu nimi

Koordinaadid (algus)

Koordinaadid (lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Lähteülesanne

Aavoja 1 6579072,3

589129,2 589129,2

6578739,1 840 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit)

LISA 1

Aavoja 2 6577887,2

586770,4 586770,4

6578187,1 620 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit)

LISA 2

Aavoja 3 6577887,2

586770,4 6577619,4

585030,8 3770 Sängi mitmekesistamine (kivid, puit)

LISA 3

Aavoja 4 6577619,4

585030,8 586770,4

6577167,3 3770 Sängi mitmekesistamine (kivid)

LISA 4

Kalade ja muu vee-elustiku elupaiga mitmekesistamiseks ning varjepaikade loomiseks paigutatakse

mitmesse jõelõiku maakive ja/või puutüvesid. Puutüvede ja kivide lisamisel jõesängi on erinevaid

eesmärke. Esiteks toimivad tüved ja suuremad kivid vees voolusuunajatena, tekitades ühetaolisse sängi

lookeid ja erinevaid voolumustreid ning -kiiruseid. Teiseks osalevad takistused vees setete

ümberpaigutamises ja seeläbi ka põhja morfoloogia mitmekesistamises. Tekivad sügavamad ja

madalamad kohad. Struktuursed elemendid vees on oluliseks substraadiks veeputukatele, kes kasutavad

pindasid nii munemiseks, varjumiseks kui toitumisaladena. 75% veeputukatest kasutab veealuseid puit-

ja kivipindasid munemiseks6. Putukate rohkus loob omakorda paremad toitumistingimused kaladele.

Puutüvede vette paigutamisel fikseeritakse üks ots reeglina kaldasse ja vajadusel kindlustakse tüvi

jõepõhja löödud vaiadega. Eelistatakse puid koos okstega, nii nagu need ka looduslikult jõkke kukuksid.

Eesvoolu lõigus võib eelistada ka laasitud palke. Nii kivid kui tüved lisatakse jõkke ebakorrapäraselt.

Tüvede ja kivide läbimõõt võib varieeruda suuresti. Kasutatakse puid, mis juba lähiümbruses

ümberkukkunud või langetatakse üksikud puud valikraiega vastavalt lõigu paiknemisest tulenevatele

piirangutele (lisa 1-4). Sõltuvalt masinate ligipääsu võimalusest või käsitöö vajadusest valitakse tüvede

läbimõõt (miinimum 15 cm), mida sängi paigutada. Kui lähipiirkonnas leidub kände juurtega, siis võib ka

neid veekogu rikastamiseks kasutada (joonis 1). Maakivid (d=30-80 cm) tuuakse juurde ja paigutatakse

veekokku nii üksikult kui grupiti.

Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid ja kaldamullet. Ligipääsud

konkreetsetele tööde asukohtadele on esitatud lisade 1-4 joonistel. Paigaldatava kivimaterjali maht on

6 Jordt, S., Taylor, B. W. 2021. A rolling stone gathers no eggs: the importance of stream insect egg laying natural history for stream

restoration. Ecology 102.

3

suhteliselt väike ja tõenäoliselt eraldi masinate parkimise ja materjalide ladustamise kohta vaja ei ole.

Juhul, kui tööde käigus ilmneb masinate parkimise või materjalide ajutise ladustamise või

ümberlaadimise vajadus, siis need kohad tuleb töövõtjal eraldi kokku leppida kinnistu omanikuga.

Masinaid kasutatakse materjalide transpordiks konkreetsesse mitmekesistamise lõiku. Tööde tegemisel

tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja

pinnasesse. Kivid ja puutüved täpsesse asukohta paigutatakse võimalusel masinaga, ent vajadusel

inimjõul. Masinatega ehitustöid viiakse läbi kaldalt, ilma vette minemata. Vajadusel tasandatakse ja

korrastatakse liikumisteed maastikul tööde järgselt.

Joonis 1. Foto Aavojas paiknevast juurestikust, mis toimib nii voolusuunaja, varjepaiga kui setete ümberpaigutajana.

4

Asukoht: Kõnealused Aavoja lõigud paiknevad Harju maakonnas, Anija vallas, Vikipalu ja Pillapalu külas. Taastatavate jõelõikude asendiplaan on näha joonisel 2 ning nendega kattuvad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Joonis 2. Nelja Aavoja taastatava jõelõigu asendiplaan.

5

Tabel 2. Aavoja taastatavate jõelõikude asukoht ja kattumine katastriüksustega

Lõigu nimi Kattuvad katastriüksused Asukoht

Aavoja 1

Eraomand: 14001:003:0058; 14001:003:0073; 14001:003:0137; 14001:003:0339; 14001:003:0341; 14001:003:0690; 14101:001:0075; puutuvus (14001:003:0770; 14001:003:0059) Riigiomand: 14001:003:0137

Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla

Aavoja 2

Eraomand: 14001:003:0195 Riigiomand: 14001:002:0408; 14001:003:0317

Harju maakond, Anija vald, Vikipalu küla

Aavoja 3 Riigiomand: 14001:002:0408

Harju maakond, Anija vald, Vikipalu küla

Aavoja 4 Riigiomand: 14001:002:0408

Harju maakond, Anija vald, Vikipalu küla

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Tabelis 3 on antud ülevaade töödega mõjutatud jõelõikudele jäävatest maaparandusehitistest, teedest

ja muust infrastruktuurist.

Tabel 3. Ülevaade jõelõikudega seotud infrastruktuurist.

Lõigu nimi Infrastruktuur

Aavoja 1

Riiklikult korrashoitava ühiseesvool Aavoja (MPS kood 4108660020000) Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad Pillapalu (MPS kood 4108660020060, 4108660020070) Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (41086600200000011MS) Sängist üle läheb elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (4108660020060001), elektriõhuliin alla 1 kV (0229064488)

Aavoja 2

Riiklikult korrashoitava ühiseesvool Aavoja (MPS kood 4108660020000) Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad Pillapalu TTP-467 (MPS kood 4108660010130), Pillapalu (MPS kood 4108660020010), Pillapalu TTP-372 (MPS kood 4108660010120), Anija-Aavoja PÜ-404 (MPS kood 4108660010120) Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (41086600200000011MS)

Aavoja 3 Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad Anija-Aavoja PÜ-404 (MPS kood 4108660010110, 4108660010120), Pillapalu TTP-467 (MPS kood 4108660010130)

Aavoja 4 Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad Maapaju TTP-557 (MPS kood 4108660010100, 4108660010090); Anija-Aavoja PÜ-404 (MPS kood 4108660010110)

6

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse (11.11.25, 13.11.25) pildid (autor Anett Reilent)

Aavoja algab Koitjärve raba kagunurgast ja suubub Jägala jõkke. Maapaju soost ülesvoolu on tegu riigi

poolt korrashoitava ühiseesvooluga. Aavojal on Keskkonnaregistri andmetel alamjooksul kaks

paisu: Aavoja (PAIS026200) ja Väike-Aavoja (PAIS025230).

Eesvooluna arvel olevas lõigus on Aavoja ühetaolise ristlõikega kraav, kus valdavalt puuduvad vee-

elustikule vajalikud varje- ja elupaigad (parendatav lõik 1, joonis 3). Metsavahelised eesvoolu osad

võiksid must-toonekurele toitumiseks vee sügavuse ja liigipääsu poolest sobida ning seetõttu on

kavandatud neis osades sängi mitmekesistamistööd lamapuidu ja kividega.

Eesvooluna arvel olevast lõigust allavoolu kuni Mustjõe teeni on oja varieeruva kvaliteediga

(parendatavad lõigud 2-4) (joonis 4-9). Osaliselt on tegu ühtlase ristlõikega kraaviga kuid leidub ka lõike,

millel looked on hakanud taastuma. Lõikude 2 ja 3 ulatuses on kavandatud sängi mitmekesistamine

lamapuidu ja kividega, lõigu 4 ainult kivide lisamisega.

Mustjõe teest allavoolu on Aavoja kuni Väike-Aavoja veehoidlani tugevalt meandreeruv ning looduslik,

mistõttu seal taastamismeetmeid rakendada ei ole vaja. Tulenevalt Aavoja ja Väike-Aavoja paisudest ei

ole otstarbekas rakendada taastamismeetmeid nendevahelises lõigus. Paisudest allavoolu kuni

suubumiseni Jägala jõkke on Aavoja suhteliselt meandreeruv ning sinna taastamismeetmeid ei

kavandata.

Joonis 3. Foto Aavoja lõigu 1 ilmest. Jõgi on kanaliseeritud ja eesvoolu osa. Sängi varjutatus vähene, sest kaldad kas avatud või

kasvamas noorpuistu. Säng puhas seda ökoloogilisest vaatenurgast rikastavatest looduslikest elementidest.

7

Joonis 4. Foto Aavoja lõigu 2 ilmest. Jõgi on kanaliseeritud, eesvoolu osa, lai, elupaika mitmekesistavad elemendid puuduvad.

Taastunud on sängi varjutav kaldapuistu.

Joonis 5. Foto Aavoja lõigu 3 ilmest. Lõigu 3 laius ja sügavus varieerub. Säng enamasti looduslikest elementidest tühi. Kaldad

avatud või üksikute suuremate puudega.

8

Joonis 6. Foto Aavoja lõigu 3 ilmest Aavoja neljanda lõigu lähistel. Looked on hakanud taastuma ning tekkima setete kuhje- ja

uhtekaldad. Veekogus leidub kohati looduslikke elemente: lamatüvesid.

Joonis 7. Foto Aavoja lõigu 4 ilmest. Kallastel kasvavad suured puud, mis enamasti varjutavad sängi, kuid esineb ka avatud

koosluste keskel voolavat jõe osa. Säng on enamasti lai, madal ja kuigi selles lõigus on looduslik ilme kõige rohkem taastunud,

on veekogu enamasti tühi looduslikest mitmekesisus elementidest.

9

Joonis 8. Foto Aavoja lõigu 4 avatuma koosluse keskel voolava osa ilmest. Säng on enamasti lai, madal ja tühi looduslikest

mitmekesisus elementidest.

Joonis 9. Foto Aavoja lõigu 4 alumisest osast, kus enim mitmekesisust sängi sees. Säng täielikult varjutatud kaldal kasvavate

puude poolt.

10

d)Eelhinnang, kuidas jõesängi mitmekesistamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub arvestades tööde iseloomuga ning piirkonna

maaparandussüsteemide jätkuva toimimise nõudega ka pärast mitmekesistamistöid.

Mõju eramaadele: Kavandatavad tööd mõjutavad nende kinnistute eraomanikke, kelle maaüksustelt

toimub ligipääs tööaladele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad

kooskõlastused. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need tasandada. Juurdepääsuks kasutatavate teede kahjustamise korral, tuleb taastada

nende töödele eelnenud seisukord.

Mõju infrastruktuurile: Tööde kavandamise käigus lähtutakse põhimõttest, et tööd ei mõjutaks

maaparandussüsteemide toimimist. Planeeritavad tööd kirjeldatakse detailselt lõikude lähteülesannetes

(lisa 1-4) ning need kooskõlastatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajanduse

tegevusvaldkonnaga. Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatakse eesvoolus planeeritavad tegevused.

Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et häiring ümbritsevale maakasutusele oleks minimaalne ning

mitmekesistamis tegevuste asukohad on valitud selliselt, et jätkub olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimine. Aavoja lõikude 2-4 ääres tähendab maaparandussüsteem metsa

kuivenduskraavide võrgustikku.

Kavandatavad tööd ei mõjuta elektriõhuliine.

Tööde tarvis erateede kasutamiseks küsitakse maaomanike kooskõlastused ning vajadusel korrastatakse

teed ja tööde alad pärast tegevuse lõppemist.

Mõju kaitseväärtustele: Aavoja parendavate lõikude 3 ja 2 kõrval asub pärandkultuuri objekt Pillapalu-

Mustjõe raudteelõik (joonis 10). Pärandkultuuri objektide hoid on maaomanikukeskne lähenemine, st

objektide olukorra üle otsustab maaomanik.

11

Joonis 10. Pärandkultuuri objekt raudtee Aavoja parendatavate lõikude suhtes.

Aavoja lõigud 2-4 kattuvad Vikipalu metsise püsielupaiga (KLO3000754) ja Maapaju looduskaitsealaga

(KLO1000314) (joonis 11). Ühtlasi on lõigu 4 ääres mitmeid vääriselupaiku. Maapaju LKA võeti kaitse alla

metsakoosluste loodusliku arengu tagamiseks ja liikide kaitseks. Planeeritavate tegevuste mõju on

eelkõige lokaalne ja veekogusisene ning soosib ala looduslikku arengut. Töid läbi viies arvestatakse, et

vääriselupaikadest ei eemaldata lamapuitu ega kavandata üksikpuude raiet. Kaitseala piires langetatakse

vajadusel üksikpuid sängi mitmekesistamiseks ainult niiskuslembese kõrgrohustu (elupaigatüüp 6430)

alalt, mille puhul on Maapaju looduskaitseala kaitsekorralduskavas välja toodud ohutegurina

võsastumine7. Tööde tegemisel jälgitakse kaitsealuste elupaikade piire ja vajadusel märgitakse

üksikpuude raie töövõtjale ette. Lõigu 2 puhul kavandatakse puud võtta Aavoja paremkaldalt, kaitseala

piiridest väljas. Töid planeerides võetakse arvesse ka teadmist, et alale on planeeritud laiemad

looduskaitse taastamistööd „Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde

ehitusprojekt“ ja „Vikipalu metsise püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“,

mille trassiraiete puitu võiks kasutada Aavoja mitmekesistamiseks.

7 Maapaju looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026. Keskkonnaamet

12

Joonis 11. Parendatavate Aavoja lõikude 2-4 paiknemine looduskaitse väärtuste suhtes.

Kavandatava tegevuse mõju elustikule on positiivne, sest tegevuse tulemusena mitmekesistatakse

voolusängi, mis toob kaasa mitmekülgsuse jõe hüdromorfoloogias ja seeläbi erinevaid sigimis-, varje- ja

kasvupaiku vee-elustikule. Kuna tegemist on sängi siseste töödega ja mahud on väikesed, siis

kavandatavatel töödel puuduvad kahjustavad mõjud teistele ümbruse kaitseväärtustele. Planeeritavad

tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

LISAD

Lisa 1. LÜ OBJ 3354 KVKP Aavoja 1

Lisa 2. LÜ OBJ 3355 KVKP Aavoja 2

Lisa 3. LÜ OBJ 3356 KVKP Aavoja 3

Lisa 4. LÜ OBJ 3357 KVKP Aavoja 4