Kooskõlastus looduskaitsetöö lähteülesandele (Lamminiit Penijõel OBJ 1423)

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Bert Holm

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 29.01.2026 nr LÜ nr 5418

Meie 13.03.2026 nr 7-11/26/1972-3

Kooskõlastus looduskaitsetöö lähteülesandele

(Lamminiit Penijõel OBJ 1423)

Austatud Bert Holm

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks looduskaitsetöö lähteülesande (ID 5418) luhal kokku kuhjatud kivihunnikute likvideerimiseks Matsalu rahvuspargi Suitsu sihtkaitsevööndis.

Kivid paiknevad maaüksusel Matsalu rahvuspark 350 (41102:001:0148) ning kuhjati sinna hiljuti maatüki rentniku poolt. Kivihunnikud sellisena maas pesitsevate lindude jaoks olulisel märgalal pakuvad aga varjevõimalusi väikekiskjatele. Kivid plaanitakse teisaldada Matsalu

rahvuspark 350 idapiirile, matkaraja äärde kiviaeda meenutava madala joonobjektina.

Plaani kohaselt jäävad ümberpaigutatud kivid Matsalu rahvuspargi Suitsu sihtkaitsevööndi servale poldrivalli jalamile, mitte valli harjale, kus kulgeb matkarada. Suitsu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine, linnustiku puhke-,

toitumis- ja pesitsusaegse rahu tagamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja taastamine ning kultuuripärandi objektide ja kaitstavate looduse üksikobjektide säilitamine.

Kivihunnikute likvideerimine eemaldab potentsiaalsed varjevõimalused väikekiskjatele, kes maas pesitsevate lindude pesi rüüstavad. Samas, joonobjektide, sh kiviaedade rajamisega maastikele kaasneb oht, et väikekiskjad kasutavad neid varjet pakkuvate

liikumistrajektooridena. Kõnealusel juhul kivide reastamisega poldrivalli servale olulist täiendavat ohtu maas pesitsevatele lindudele ei kaasne. Poldrivall ning külgnev jõekallas, mis

samamoodi lineaarsete maastikuelementidena käsitletavad on, ja mida väikekiskjad varjatumaks liikumiseks kasutada võivad, eksisteerivad maastikul niikuinii. Lisaks, rivistatud kivid plaanitud kursil ei soodusta senisest enam väikekiskjate liikumist luhale, kuna kivid

paikneksid Penijõe kalda lähedal, mitte keset luhta ega tekitaks uut potentsiaalset liikumistrajektoori luha esinduslikumale osale ja lindude eeldatavaile pesitsuskohtadele.

Kõige eelistatum variant on siiski kivide eemaldamine, mitte poldrivalli äärde rivistamine. Et vähendada luhale jäävate kivide hulka, püüda eeskätt suuremaid rahne hajutada lõuna nurgas

paiknevasse puistusse väljapoole karjakoplit (kive mitte kuhjata) või paigutada ühe-kahe kaupa olemasolevate puude-põõsaste alla karjakoplis. Mõned suuremad ja lapikuma profiiliga rahnud

võib paigutada jõe laugemate kaldanõlvadega lõikudele veepiirile (mitte uputada keset voolusängi!), kus need mitmekesistavad õgvendatud kaldajoont. Luha märjematesse osadesse võib jätta mõned üksikud, piisavalt kõrged kivid, mis rohust välja paistaksid juhul, kui tehakse

niitmistöid. Ülejäänud kivid rivistada seejärel poldrivalli äärele nagu lähteülesandes

2 (2)

kirjeldatud. Lõiguti jätta siiski vahesid kohtadesse, kus kariloomad käivad jõest joomas (jälgida

elektrikarjuse paiknemist Penijõe vasakul kaldal). Soovitame kaaluda ka alternatiivseid teisalduskohti ja kasutusviise. Näiteks kivide tarvitamist

luhaheina ladustamisplatsi rajamiseks Kloostri külas maaüksusele Matsalu rahvuspark 74 (41102:001:0076) või hoopis Kasari jõe kudealade ja elupaikade parandamiseks Kasari jõe uue

ja vana silla vahelisel alal (projekteerimise töö ID 11017). Keskkonnaamet kooskõlastab esitatud lähteülesande ja palub arvestada lisatud täpsustustega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gunnar Sein juhataja asetäitja

Pärandniitude osakond

Priit Kukk 5308 8935 [email protected]