VKG OIL AS keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 muutmine

Maa-amet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Osaühing Moris Systems [email protected] KIRDE VARAD AS [email protected] PG Nord OÜ [email protected]

18.10.2024 nr DM-128729-8

VKG OIL AS keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 muutmise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine

Austatud Piirinaaber

Teatame, et oleme menetlusse võtnud VKG OIL AS (registrikood 10528765, aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond) 30.09.2024 esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotluse (edaspidi taotluse).

Ettevõte taotleb keskkonnakompleksloa muutmist Kohtla-Järve VKG põlevkiviõlitööstuses Kohtla-Järve linnas (Kiviter). Taotluse kohaselt soovib ettevõte täiustada põlevkivi utmisel saadava toorõli ja fenoolvee ümbertöötlemist erinevateks kaubaartikliteks ning lisada kompleksloale meede prügila erosiooni vähendamiseks.

Taotletavad muudatused: - Tsirkulatsiooniõli puhastusseadme kolmanda etapi elluviimisel muutuvad generaatorõlide destillatsiooniseadmele suunatava toorõli ning valmistoodangu kogused ja heide generaatorõlide destillatsiooniseadme suitsukorstnast; - Seoses muudatustega ei planeerita edaspidi PDTRK pürolüüsiseadme tööd; - Lisatakse võimalus taaskasutada Petroteride fenoolpuhastusseadme puhastatud vett tuha niisutamisel; - Lisatakse võimalus erosiooni vähendamise meetmena katta tööstusjäätmete prügila enne haljastamist TSK tuha ja reoveesettekomposti seguga. Taotluse ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M-128729 , taotlus nr T- KL/1021729-2.

Kui soovite infot taotluse edasisest menetlusest, teavitame Teid kirja teel vaid juhul, kui olete selleks avaldanud selgelt soovi. Kompleksloa taotluse menetluse kohta ettepanekud või

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

vastuväited palume esitada kirjalikult aadressile [email protected] hiljemalt ühe kuu jooksul teate laekumisest. Avalduses palume viidata KOTKAS menetluse numbrile M-128729. Vajadusel korraldab Keskkonnaamet asja arutamiseks avaliku arutelu.

Loa andmise kohta teeme otsuse 180 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb lisateabe küsimise vajadus, võib pikeneda ka taotluse kohta otsuse tegemise aeg. Loa andmise või sellest keeldumise otsusest informeerime ka Teid. Lisateave Keskkonnaloa taotlemine: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1. Tööstusheite seadus § 7 lg 2, § 37 lg 1, lg 2. Teavitamine edasisest menetlusest: KeÜS § 46 lg 2, § 47 lg 5. Arvamuse esitamine: KeÜS § 48 lg 4, haldusmenetluse seadus (HMS) § 49 lg 1 ja lg 3

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Rämman vanemspetsialist jäätmebüroo, ringmajanduse osakond

Kaidi Rämman 53320195 [email protected]

2(2)

KORRALDUS

16.03.2026 nr DM-132822-16

VKG OIL AS keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 muutmine

1. OTSUS

Arvestades AS VKG OIL 26.08.2025 esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotlust ja võttes aluseks tööstusheite seaduse (THS) § 27, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89. veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 40, § 46 otsustan: 1.1 Muuta ettevõttele AS VKG OIL (registrikood 10528765, aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-198338 Kiviter käitisele Kohtla-Järve VKG põlevkivitööstus aadressil Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond järgmiselt:

1.1.1 Lisada kompleksloale katastriüksus 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t); 1.1.2 Lisada tabelisse T6 kõrvaltingimused kinnistu 32215:001:0065 kasutusõiguse tõendamise kohta enne kinnistu kasutuselevõttu ning tingimus teavitada käitise tegevusekoha kinnistute kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest; 1.1.3 Muuta kompleksloa tabeleid T1, J2, J3, J9, J10; 1.1.4 Lisada tabelisse J7 tingimuse, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile esitada uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastamiseks pool aastat enne uute ladestusetappide avamist; 1.1.5. Eemaldada tabelist J8 prügila seirekava punktid 9 ja 13. Täpsustada seirekava punkti 14 seire viis ja korrigeerida seiratavad näitajad; 1.1.6 Muuta kompleksloa tabeleid T6, T8 ja A7; 1.1.7. Eemaldada loast viited kehtetule ettevõttele "VKG Energia OÜ".

1.2 Jätta kehtima ülejäänud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-198338 tingimused. 1.3 Käesolev korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Taotluse läbivaatamine

AS VKG OIL (registrikood 10528765; edaspidi ettevõte) esitas 01.07.2025 Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa (edaspidi luba) muutmise taotluse nr T-KL/1029422. Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1029422-2 esitati 26.08.2025. Menetluse tähtaja arvestamise aluseks on 26.08.2025.

Ettevõte taotleb loa nr L.KKL.IV-198338 muutmisega Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas asuva tööstusprügila (Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala) (edaspidi käitis või prügila)

tegevuse muutmist. Ettevõte soovib laiendada prügilat ja tõsta ladestusmahtu 58,4 mln m3 võrra (maht kokku 89 699 480 t), rajada laienduse alale prügila põhja isoleeriv kiht (tehisbarjäär), eemaldada nõrgvee seirepunkt (seirekava jrk nr. 9, seire viis "Tuhaväljaku drenaaživesi (nõrgvesi)" ), eemaldada dubleeriv seirepunkt jrk. nr.13 ja korrigeerida p 14 sõnastust, taaskasutada põlevkivikoldetuhka ja poolkoksi välisvalli rajamisel ning suurendada aheraine taaskasutamise koguseid. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet (edaspidi loa andja) edastas esmase taotluse 01.07.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Lüganuse Vallavalitsusele ning Kohtla-Järve Linnavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust[1] nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus taotluse kohta arvamust ei avaldanud (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 29.08.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest[2] (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2) ning tegi teate kohalikku ajalehte Põhjarannik.

VKG OIL AS on A - kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mille tegevus kuulub 01.12.2015 jõustunud kemikaaliseaduse (KemS) reguleerimisalasse. VKG OIL AS Kiviter on käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses (KemS § 21 lg 4). Ettevõte on koostanud A-kategooria kohustuslikud dokumendid: teabeleht, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP; KemS § 22 lg 2 p 2).

Loa nr L.KKL.IV-198338 muutmise menetluse M-132822 raames KemS kohustuslikke dokumente ei uuendatud. Teabeleht kooskõlastati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt 01.04.2025. Ohutusaruande kooskõlastas TTJA koostöös Päästeametiga viimati

2(17)

04.04.2025 ning ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) kooskõlastas Päästeamet viimati 01.04.2025. Ettevõte peab tagama, et info, mida kajastatakse KemS dokumentides (nt teabelehel kemikaalide nimekiri) ei lähe vastuollu sellega, mida on taotletud keskkonnakompleksloale (nt taotluse tabelis 2.5 ja 2.7).

Ettevõte on kohustatud hoidma ajakohasena KemS § 22 lg 2 nimetatud dokumendid. Ettevõte peab läbi vaatama ja vajadusel uuendama KemS dokumendid vähemalt iga viie aasta järel, sh ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) vähemalt iga kolme aasta järel (KemS § 23 lg 1 p 1) ning esitama need kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul üldjuhul enne KemS § 23 lg 1 p 1 sätestatud tähtaega (KemS § 23 lg 3). Ajakohastatud dokumendid peavad vastama majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ nõuetele. Loa andja teavitas 06.02.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele esitati ettepanekuid (vt korralduse peatükist 3.4). Loa andja teavitas loa andmise otsuse eelnõust korduvalt 27.02.2026. Eelnõudele esitati ettepanekuid ja arvamusi (vt korralduse peatükist 3.5).

2.3 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

VKG Oil AS esitas 03.05.2024[3] Keskkonnaametile KeHJSi § 261 lõigete 1, 2 ja 5 kohase kavandatava tegevuse vabatahtliku KMH algatamise taotluse, sest kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 22 ja 23 tähenduses. Keskkonnaamet algatas KMH 29.05.2024[4] ning tunnistas KMH aruande nõuetele vastavaks 21.03.2025[5]. 2.4. Kehtivad keskkonnaload Ettevõttele on antud luba L.KKL.IV-198338 põlevkivi utmiseks gaasigeneraatorjaamades, koksi tootmiseks ning põlevkivi utmisel saadava toorõli ja fenoolvee ümbertöötlemiseks mitmeteks kaubaartikliteks. Loaga on lubatud ka ohtlike jäätmete prügila käitamine.

[1] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.08.2025 nr DM-132822-6. [2] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.08.2025 nr DM-132822-7. [3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 06.05.2024 nr 6- 3/24/9500. [4] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 29.05.2024 nr 6- 3/24/9500-2. [5] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 29.05.2024 nr 6-

3(17)

3/24/9500-31.

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba või selle muutmist ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, p 2).

Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) oli kohustuslik, kuna ettevõtte kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 23).

Otsustamaks, kas antud juhul on varasema KMH käigus keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ja kas otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, tuleb KeHJS § 11 lg 6 alusel anda eelhinnang. Eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatava tegevuse KMH heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud (KeHJS §

11 lg 62 ).

Arvestades, et KMH aruanne on kinnitatud vähem kui neli aastat tagasi ja asjaolud ei ole oluliselt muutunud, ei anna Keskkonnaamet eelhinnangut. 3.2 Kaalutlused kompleksloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Luba muudetakse tähtajatult, kuna Keskkonnaametile teadaolevalt puuduvad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud (THS § 48 lg 1 ja 2). 3.2.1 Tööstusheide 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja energeetikatööstuseks ning ohtlike jäätmete prügila käitamiseks (THS § 19 lg 2 p-d 1 ja 5 koosmõjus lg-ga 3 ja Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ §-ga 2 lg 4 ja §-ga 8 lg 1 p 1). Ettevõte taotleb kompleksloa muutmist, soovides laiendada prügilat. Luba on võimalik anda välja taotletavas mahus, sest loa andmise menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜSi, AÕKSi, THS ja VeeS nende alamate

4(17)

õigusaktidega ning KMH järeldusena puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuid tuleb arvestada, et hoolimata poolkoksimäe vana osa katmisest ja praegu seal kasutatavast uuendatud ladestamistehnoloogiast, mis välistab nõrgvee sattumise lasundi alla, jätkub mäe alt sinna varem moodustunud nõrgvee väljavool. Prügila ümber ehitatavad kogumiskraavid tuleb ehitusprojektiga ette näha nii, et veetase kraavis või dreenis jääks pinnasevee veetasemest madalamale. Kuna kavandatavad laienduse alad on suured, on otstarbekas ehitada ladestusalad välja järkjärgult. Nii välditakse suurte sademeveekoguste kogunemist prügila laiendusalale. Seni kasutuses olnud perimeetertamm, nõrgvee kogumise kraav jm taristu tuleb samuti jupi kaupa likvideerida, kuid tagama peab alles jääva osa eesmärgipärane toimimise. Juhul, kui ehituse alt likvideeritav pinnas on saastunud, ei tohi seda kasutada tagasitäitena.

Kompleksloa ajakohastamine seoses VKG Energia OÜ tegevuse lõpetamisega

Kompleksloal on läbivalt erinevates tabelites viidatud ettevõttele „VKG Energia OÜ“, mis on äriregistrist kustutatud 15.10.2025. Alates 16.10.2025 on liidetud ettevõtte nimi VKG OIL AS (registrikood 10528765).

Seoses ettevõtete liitmisega eemaldab Keskkonnaamet kompleksloalt viited kehtetule ettevõttele.

Omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmete kirjelduse korrigeerimine

Kompleksloa tabelis T8 "Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed" ja tabelis A7 "Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused" on tingimuste sõnastuses kasutatud ka mõõteseadmete andmeid. Kuna mõõteseadmed võivad ajas muutuda, siis eemaldab Keskkonnaamet tabelist T8 omaseirega seotud veevaldkonna (p 11.-13) ning õhuvaldkonna (p. 9) tingimuste sõnastusest mõõteseadmete andmed ja lisab punktidesse 11.-13. lause "Mõõtmine viiakse läbi asjakohaste mõõtevahenditega vastavalt kehtivatele standarditele või tootja juhistele.

Lisaks eemaldab Keskkonnaamet tabelit A7 dubleeriva tingimuse (p 9.) ning mõõtmistingimusi täpsustavad laused heiteallikate puhul, millest saasteainete pisteline mõõtmine tabeli A7 kohaselt ei ole enam nõutud (p 10., 14-16.).

3.2.2 Jäätmete käitlemine

Vastavalt ettevõtte taotlusele lisab Keskkonnaamet kompleksloale katastriüksuse 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t). Tabelid J2 ja J3 muudetakse vastavalt ettevõtte taotlusele.

Prügila põhja rajamine 5(17)

Vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 a määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (edaspidi: prügilamäärus), §-le 11 peavad prügila alus ja küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse. Ohtlike jäätmete prügilal peab nimetatud kiht tagama vähemalt võrdse kaitse

pinnasega, mille filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus on suurem või võrdne viie meetriga. Kui geoloogiline barjäär ei ole piisav, on vajalik rajada vähemalt 0,5 m paksune tehisbarjäär.

Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" (edaspidi KMH aruanne) (peatükk 4.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused“) paikneb ladestu endisel sooalal. Loodusliku pinnakatte paksus on prügila põhja- ja idaosa all vähem kui 1 m. Pinnakatte paksus kasvab aluspõhja reljeefi langedes järk-järgult lääne suunas, olles valdavalt 3-4 m, planeeritava laienduse lääneservas üle 5 m. Ala loodusliku pinnakatte moodustavad liustikuline saviliivmoreen ja jääjärveline saviliiv ja liiv, milledel lasub kohati turvastunud mullakiht või turvas. Looduslike pinnaste pealispinnal on piirkonnas tehtud geoloogiliste uuringute järgi kõikjal täitepinnas, mille paksus ja koostis on väga muutlik. Pinnakatte all avanevad Ordoviitsiumi savikad lubjakivid, milles leidub mergli ja kukersiidi vahekihte. Ülemine osa on tugevalt murenenud ja lõheline, kohati karstunud.

Eelpool kirjeldatud looduslik geoloogiline barjäär ei vasta prügilamääruse nõuetele ning vajalik on prügila põhja tehisbarjääri rajamine, milleks sobib kasutada põlevkivikoldetuhka (10 01 97).

Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" ja prügila ehitusprojektidele on võimalik kasutada lisaks savile tsementeeruvat Petroter tuhka prügila laienduse alale põhja rajamiseks. Niisutatud, tihendatud ning nõuetekohaselt paigutatud tuhk moodustab betoonilaadse vettpidava kihi ning tsementeerunud tuhast ei eraldu enam veega kokkupuutel H2S, sest väävel on seotud sulfaatsesse vormi.

Tehisbarjäär rajatakse osaliselt sobivate omadustega jäätmetest (tuhk), mille abil vähendatakse looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Tuhk vastab asjakohastele tehnilistele omadustele, mida rakendatakse looduslike materjalidega samal eesmärgil. Petroter tuhk sobib prügila põhja rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta. Kuna tuhk tekib prügila vahetus läheduses (Petroter käitises), siis ei ole vaja seda kaugelt kohapeale tuua, mis võimaldab hoida kokku transpordikuludelt.

Prügila põhi kavandatakse väiksemate ladestuskaartena ning täpsem ehitustehniline lahendus projekteeritakse järgneva ehitusprojekti staadiumis arvestades ka nõrgvee kogumise tehnilist lahendust (Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila laiendamine, eelprojekt 2023, OÜ Entec Eesti).

Välisvalli rajamine

Prügilamääruse § 11 kohaselt peavad ka prügila küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse

(filtratsioonimoodul vähemalt ≤1,0×10–9 m/s, geoloogiline barjäär üle 5 m või tehisbarjäär

6(17)

vähemalt 0,5 m).

KMH aruande kohaselt tuleb ladestatavas tuhas vältida pragude teket ning selle saavutamiseks peab vettpidavas kihis olema püsiv ühtlane temperatuur. Seda saab tagada piisava paksusega kattekihi (ehk välisvalli) rajamisega, vastasel korral tuleb arvestada, et aja jooksul suureneb pindmises 3…5 m paksuses kihis TSK tuha veejuhtivus.

Vastavalt Eesti volitatud ehitusinsener Peeter Talviste eksperthinnangule ( IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 23-10-1839 AS VKG tööstusjäätmete hoidla katmisest EKSPERTARVAMUS, 12.10.2023) saab väliskihi alternatiivse lahendusena kasutada 5-6 m paksust TSK tuha lasundi välimist kihti juhul, kui vihmaveed on ladestu pinnalt juhitud ära kraavidega ning TSK tuhka ei ladustata koos teiste jäätmetega või jäävad teised jäätmed hoidla välispinnast vähemalt 50 m kaugusele.

Eeltoodust tulenevalt lisab Keskkonnaamet põlevkivikoldetuhale (10 01 97) toimingukoodid R5m (200 000 t) ja R5t (120 000 t). R5m toiminguga on lubatud jäätmete mehaaniline ringlussevõtt, mille tulemusena taaskasutatakse anorgaanilisi ehitusmaterjale. R5t toiminguga on lubatud jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks.

Vastavalt KMH aruandele sobib prügila pealiskihi katmiseks kas aheraine 4 m paksuse kihina või poolkoks 10 m paksuse kihina. Juba 2018. aasta KMH aruandes "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" on hinnatud, et poolkoksi puudumisel on sobilik kasutada aherainet (jäätmekood nr 01 01 02) prügila kehale välisvalli rajamiseks. Välisvall rajatakse 4 meetri paksusest aheraine kihist, mis tagab prügilale pikaajalise stabiilsuse. Arvestades, et kavandatava tegevuse käigus toimub prügila laiendamine, siis suureneb ka vajaliku aheraine kogus.

Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt ettevõtte taotlusele suurendab Keskkonnaamet mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (01 01 02) kogust kuni 117 000 t (toimingukood R5t, varasemalt 70 500 t) lisab põlevkivi poolkoksi (05 06 97*) taaskasutamiseks toimingukoodi R5t ning taaskasutatava koguse 240 000 t.

Kõik eelpool kirjeldatud jäätmete koguste suurendamine ja taaskasutamise toimingukoodide lisamine on seotud prügila laiendamisega ning prügila põhja, nõlvade ja taristu rajamisega, milleks muidu oleks vaja kasutada suures mahus uusi ehitusmaterjale. Arvestades, et tegu on prügilaga ja prügila asub käitise vahetus läheduses, on nii keskkonnakaitselistest kaalutlustest kui majanduslikust otstarbest mõistlikum kasutada prügilarajatise ehitamisel võimalikult palju taaskasutatavaid jäätmeid ning võimalusel vältida kvaliteetsete puhaste ehitusmaterjalide kasutamist prügilas.

Lähtudes KMH aruandest ja ettevõtte taotlusest suurendab Keskkonnaamet tabelis J9 prügila mahutavust kuni 89 699 480 t.

Jäätmekäitluskoha seirenõuded

7(17)

Vastavalt taotlusele eemaldati tabelist J8 nõrgvee seirepunkt (seirekava punkt 9, seire viis "Tuhaväljaku drenaaživesi (nõrgvesi)" ). Nõrgvee seire oli sulgemisprojekti kohaselt vajalik selle tekkimise ja loodusesse või puhastisse suunamise ajal. VKG Energia SEJ tuhaladestu on vastavalt sulgemisprojektile korrastatud viisil, mis välistab nõrgvee tekke prügila kehandist ja mille tõttu ei ole põhjendatud edasine ladestu nõrgvee seire. Samast tabelist eemaldati dubleeriv seirepunkt 13.

Lisaks täpsustati seirekava punkti 14 seire viis "Poolkoksiprügila ühtlustusmahuti (sadevesi)" ja korrigeeriti seiratavad näitajad: pH, BHT7, KHT, hõljuvaine, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftaproduktid, sulfaadid, kuivjääk, elektrijuhtivus.

Vastavalt KMH aruande [6] punktis 7.2 toodule (lk 57 esimene lõik) on prügila laiendamisel vajalik muuta seirepunktide asukohti: „Laienduse alale jääb kaks põhjavee seirekaevu ning kolm jääkreostuse seirepunkti. Arvestades, et Ordoviitsiumi põhjavesi on jätkuvalt reostunud, tuleb rajada uued seirekaevud asukohas, mis jäävad tööstusjäätmete prügila laienduse alalt välja. Samuti tuleb leida uued seirepunktid nõrgvee ja pinnasevee seireks. Uute kaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastada Keskkonnaametiga".

Ettevõte on selgitanud[7], et tööstusjäätmete prügila laiendus on kavandatud etapiviisiliselt. Ehitustegevus sõltub eelkõige tegelikest tootmismahtudest. Seetõttu ei ole praegu võimalik täpselt määrata olemasolevate seirepunktide sulgemise ja uute rajamise ajakava. Seniste seirepunktide asendamine leiab aset hinnanguliselt üheksa aasta pärast. Keskkonnaamet lisab kompleksloa tabelisse J7 tingimuse, mille kohaselt tuleb Keskkonnaametile pool aastat enne uute ladestusetappide avamist esitada kooskõlastamiseks uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad.

Põlevkivikoldetuha ladestatavate koguste suurendamine

Kehtiva loaga on lubatud ladestada aastas 2 100 000 t põlevkivikoldetuhka (jäätmekood 10 01 97), mis sisaldab endas 85 000 t ohtlikke aineid sisaldavaid gaasipuhastusjäätmeid (jäätmekood 10 01 18*). Ladestamine toimub vastavalt IPT Projektijuhtimine koostatud juhistele „VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaama suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ladustamine õlitootmise jääkide hoidlas. Geotehnilised arvutused ja juhised (2017a)“ ning „Viru Keemia Grupp AS Põlevkivituha ja poolkoksi koosladustamisemetoodika väljatöötamine. Tööd katseväljakul (2009a)“.

Ladestamise metoodika näeb ette, et suitsugaaside puhastamise jääkprodukt ( 10 01 18*) segatakse eelnevalt Petroter tehastes tekkiva tahkesoojuskandja (TSK) tuhaga mehaaniliselt (toimingukood D13x) ning edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt ladestusmetoodikale prügilasse.

Kehtiva loaga on lubatud ladestada aastas kokku 3 252 121 t erinevaid jäätmeid. Ettevõte soovib tõsta ladestatava põlevkivikoldetuha kogust gaasipuhastusjäätmete koguse võrra nii, et aastas oleks lubatud ladestada 2 185 000 t põlevkivikoldetuhka, mis suurendaks aastast ladestavate jäätmete üldkogust kuni 3 338 121 tonnini (ca 2,5 % rohkem). Arvestades üldisi

8(17)

jäätmete koguseid ja seda, et prügila asub jäätmete tekkekoha vahetus läheduses ei ole tegu suure mõjuga tegevusega. Samuti ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 mõistes ja KMH ega KMH eelhinnangu koostamine vajalik ei ole.

Keskkonnaamet suurendab põlevkivikoldetuha kogust vastavalt ettevõtte soovile.

3.2.3 Vee erikasutus

Vee erikasutust käsitlevat keskkonnakompleksloa eriosa ei muudetud.

3.2.4 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast

Lubatav tegevus

Keskkonnaamet on ettevõtte soovil viimati loa välisõhu eriosa muutnud 27.06.2025 (menetluses nr-ga M-128729). Käesoleva menetluse käigus tehakse loa välisõhu eriosas väiksemad muudatused seoses 21.11.2025 ja 19.12.2025 esitatud täiendatud taotlustega. Ettevõte korrigeeris lisandunud seireandmete alusel NMVOC heitkoguseid ja hajumisarvutusi. Korrigeeritud hajumisarvutuse kohaselt on mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite

arvutuslik saastetase väljaspool tootmisterritooriumi 163 µg/m3, mis moodustab 81,5% ühe

tunni piirväärtusest ja 6,3 µg/m3, mis moodustab 15,8% aasta piirväärtusest. Taotluses suurendati ka kahe kemikaali kogust ja lisati kolm uut mahutit, kuid need muudatused ei suurenda saasteainete heitkoguseid. Taotlusele lisati uus koosmõju arvutus seoses heiteallika GGJ-5 küünal (024) planeeritava kõrgemaks ehitamisega, kuid käesoleva kompleksloa muutmise käigus sellega veel ei arvestata. Samuti esitas ettevõte ettepaneku seiretingimuste ülevaatamiseks.

Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks

Keskkonnaamet vaatab loa muutmise menetluse käigus üle vormis A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused kehtestatud eritingimused.

Kohtla-Järve linnas aadressil Keemia vkt 7t asub VKG OIL AS-ile kuuluv välisõhu seirejaam, mis seirab peamiselt ettevõtte enda käitiste (Petroter, Kiviter, Põhja SEJ ja vaikude sünteesi seade) mõju Järve linnaosa õhukvaliteedile. Keskkonnaamet seab seirejaama kalibreerimise ja hoolduse kohustuse, liidab seirejaamaga seotud eritingimuse vormi A7 1. eritingimusega ja tõstab loa vormi T6. Keskkonnakaitse lisameetmed sõnastades järgnevalt:

„20. VKG OIL AS-il tuleb korraldada käitise tootmisterritooriumi piiril, aadressil Keemia vkt 7t asuva välisõhu seirejaama töö (saasteainete SO2 ja H2S pidevseire) ja selle mõõteseadmete

asjakohastele standarditele vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Pidevseirejaama analüsaatorite pikema rikke, korralise hoolduse või remondi korral teostada

9(17)

täiendavalt H2S ja SO2 seiret käitise territooriumi piiril sagedusega kord nädalas ja

mõõtmistulemused edastada KOTKAS vahendusel.“

Äkkheidete lubatud kestust puudutava eritingimuse tõstab Keskkonnaamet samuti vormi T6.

Keskkonnaamet analüüsis eritingimuse nr 3 alusel tehtud pistelise seire aruandeid ja võrdles nendes esitatud andmeid loaga lubatud heitkogustega, samuti ettevõtte 21.11.2025 esitatud ettepanekut seire vähendamiseks. Võttes aluseks, et aruanded on enamjaolt esitatud tähtaegselt, nende kohaselt ei ületata lubatud heitkoguseid ning heiteallikate heide on küllaltki stabiilne, on Keskkonnaamet seisukohal, et seire nii suures ulatuses ei ole edaspidi vajalik. Seetõttu sõnastab Keskkonnaamet eritingimuse nr 3 järgnevate eritingimustena:

„1. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest GGJ-3 7 ventilatsioonišahti koondallikas (001), GGJ- 4 8 ventilatsioonišahti koondallikas (010), GGJ-5 11 ventilatsioonišahti koondallikas (021) väljuvast heitgaasist süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

"2. Mõõta üks kord aastas heiteallikast Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) väljuvast heitgaasist vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), fenooli (CAS nr 108-95-2), n- Butüülatsetaadi (CAS nr 123-86-4 ), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.

Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3

10(17)

leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Keskkonnaamet eemaldab 1000 t gaasigeneraatori laadimiskarbi ja ventilaatorite pistelise seire kohustuse.

Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadme uute heiteallikate osas muudab Keskkonnaamet seirekohustuse ühekordseks ja sõnastab järgnevalt: "3. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest heiteallikatest 44, 45/1, 45/2, 48/1, 48/2, 49/1, 49/2 ja 49/3 väljuvast heitgaasist üks kord fenooli (CAS nr 108-95-2), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Käitises on olemasolev põletusseade Toruahi P-3, nimisoojusvõimsusega 16,108 MW th, mis

kuulub PKÕ PVT peatüki 8. Põletusseadmed kohaldamisalasse, kui nimisoojusvõimsusega ≥ 5 MW põletusseadmed, mida käsitletakse põlevkiviõli tootmisprotsessi osana ning mis ei ole reguleeritud Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/2326, millega kehtestatakse PVT alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta ning Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise PVT-järeldustes. Nimetatud peatükis kirjeldatud PVT-ga saavutatavad heitetasemed kehtivad vaid uutele seadmetele, seetõttu neid toruahjule P-3 ei kohaldata.

Ettevõte on Toruahju P-3 suitsukorstnale paigaldanud pidevseireseadme, millega seiratakse saasteaineid vääveldioksiid, lämmastikdioksiid ja süsinikmonooksiid. Seetõttu saab Keskkonnaamet nimetatud saasteainete osas vabastada käitise pistelise seire kohustusest ja asendab selle tingimusega: "4. Esitada Keskkonnaametile pidevseire andmed heiteallika toruahi P-3 väljuvast heitgaasist saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja

süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) osas. Kuukeskmiste pidevseire andmete aruanne mg/Nm3

(normaaltingimustel, kuivades gaasides 3 % hapnikusisalduse juures) ja g/s esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Kui pidevseireseade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (kvartali andmeid pole võimalik

11(17)

esitada), tuleb nimetatud saasteained mõõta pisteliselt.“

Ülejäänud destillatsiooniseadme toruahju P-3 suitsugaasis tekkivad saasteainete heitkogused on taotluses esitatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ eriheiteid kasutades. Võttes arvesse, et toruahjus põletatakse poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi, ei pruugi määruse nr 59 eriheited olla heitkoguste leidmiseks sobivad. Seetõttu seab Keskkonnaamet järgneva kohustuse: „5. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest destillatsiooniseadme toruahju P-3 väljuvast suitsugaasist üks kord saasteainete osakesed (PMsum), peened osakesed (PM10), eriti peened

osakesed (PM2,5), raskemetallid, benseen (CAS nr 71-43-2), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4),

fenool (CAS nr 108-95-2) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt 17.01.2027.

Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3

leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Võttes arvesse, et elektroodkoksi seadme põletusseadmes põletatakse poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi, ei pruugi määruse nr 59 eriheited olla heitkoguste leidmiseks sobivad. Seetõttu seab Keskkonnaamet järgneva kohustuse: „6. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) ja Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) väljuvast suitsugaasist üks kord vääveldioksiidi (CAS nr 7446- 09-5), lämmastikoksiidide (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.

Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/m 3

leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat

12(17)

saasteainete gruppi.“

Õhukvaliteedi piirväärtuste tagamiseks jätab Keskkonnaamet kehtima seni taotluse lisas esitatud seirekohustuse ja seab selle vormis A7 järgnevas sõnastuses: "7. Teostada õhukvaliteedi seiret saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) ja fenooli (CAS nr 108-95-2) osas järgnevalt: üks kord kuus Saka külas ja kaks korda kuus Kohtla-Järve linnas valides asukoha järgnevate hulgast eeldusel, et tuul puhub käitise suunast mõõtepunkti suunas: edelatuule puhul: 2,5 km - Olevi tn 15, 3,5 km - Põhja allee 20, foon - Kohtla-Nõmme, aianduskooperatiiv; läänetuule puhul: 2,5 km - Järveküla tee 46 (teel garaazide juures spordihoone taga), 3 km - Lõuna mikrorajooni lõunaosa, Outokumpu tn, foon - Tallinn-St.Peterburi mnt, ristmikust 500 m kaugusel; lõunatuule puhul: 3 km kaugusel - Saka küla, foon Kaevuri tn, endise autobusside lõpp-peatuse juures; loodetuule puhul: 2,5 km Käva aianduskooperatiivi juures, parempoolne teeserv, mälestusmärgi juures, Käva asula, Gaasi 8a, foon - Vana tee AS Nitrofert, 300-400 m Tallinna maanteest."

Senise eritingimuse nr 4 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest see on elementaarne töökorralduslik tingimus. Eritingimused nr 5, 6 ja 11 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest need on seadusest tulenevad kohustused ja nende loale kandmine ei ole vajalik. Eritingimuse nr 8 eemaldab Keskkonnaamet loalt, sest efektiivselt töötava püüdeseadmete kasutamise nõue tuleneb seadusest.

Keskkonnaamet seadis 27.06.2025 eritingimuse mõõta heiteallikatest nr 001, 010, 012, 013, 020, 021, 031, 032, 033 ja 034 ühekordsete mõõtmistega saasteainete PM10 (peened osakesed)

ja PM2,5 (eriti peened osakesed) kontsentratsioone ja kui mõõtmistulemuste kohaselt sisaldavad

heitgaasid nimetatud saasteaineid, esitada heitkogused loa muutmise taotluses. Aruanne on esitatud 31.10.2025 heiteallikate osas, mis mõõtmise perioodil töötasid. Aruande kohaselt jäävad PM10 ja PM2,5 heitkogused mõnel juhul alla määramispiiri või on mõõtmisandmete

alusel arvutatud hetkelised heitkogused marginaalsed. Ettevõte on koos aruandega esitanud ka seletuskirja, milles ettevõtte hinnangul luba selles osas muutmist ei vaja. Keskkonnaamet nõustub ja eemaldab eritingimuse nr 14 loalt.

Keskkonnaamet sõnastab eritingimuse saateainete heitkoguste deklareerimise kohta: "13. Keskkonnatasu deklareerimisel määratakse saasteainete heitkogused: 1.1. seirekohustusega heiteallikate puhul deklareeritava perioodi kohta viimaste, tõendatult esinduslike mõõtmiste tulemuste alusel; 1.2. heiteallikatel, millele seirekohustust ei ole kehtestatud, LHK projektis esitatud sisendandmete ja arvutusmetoodika alusel (sh kasutatavad kütuseandmed ja teisendustegurid). Toruahju P-3 pidevseiratavate saasteainete heitkoguste määramisel võetakse aluseks kontsentratsiooni deklareeritava perioodi valideeritud (kehtiv) keskmine väärtus. Toruahju P-3 suitsugaaside kogus/maht (voog) määratakse arvutuslikult, lähtudes deklareeritava perioodi kasutatud küttegaasi(de) kogustest ja perioodi keskmisest alumisest kütteväärtusest; rakendatavad ühikute teisendused dokumenteeritakse (sh vajadusel standardtingimustele

13(17)

viimine, nt Nm³)".

3.3 Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, JäätS § 83, § 89, § 94, § 94¹ lg 6, § 98⁴, § 98⁶, VeeS § 192, AÕKS § 97).

3.4 Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

3.4.1 Kinnistu kasutusõigus

VKG OIL AS Kiviter käitis paikneb paljudel erinevatel omavahel tehniliselt seotud katastriüksustel. Üks tegevuskoha kinnistutest (32215:001:0065, Keemia vkt 3t) ei kuulu ettevõttele ning ei ole esitatud ka kinnistu kasutusõigust, kuid kinnistu on vajalik tulevikus kavandatava tegevuse laiendamiseks. Teadaolevalt on algatatud kinnistu ostutehing ja konkreetse kinnistu kasutamine on aktuaalne siis, kui poolkoksiprügila ladestusala laieneb väljapoole senist ladestusala piiri ning tuleb ümber ehitada poolkoksiprügilaga seotud nõrg- ja sadevee tiigid. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et ostu-müügi tehing ei pruugi toimuda või tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda ka hiljem. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2).

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile T6 "Keskkonnakaitse lisameetmed" kõrvaltingimused, mille kohaselt peab ettevõte tõendama Keskkonnaametile enne kinnistul 32215:001:0065 (Keemia vkt 3t) tegevuse alustamist kinnistu omandi- või kasutusõigust ja ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Loa eelnõule esitas arvamuse VKG OIL AS [8], [9] ja palus teha järgmised muudatused: 1)Tabelites J2, J3 ja J10 korrigeerida põlevkivikoldetuha toimingukoodi D5 kogust 2185 000

14(17)

tonnile aastas.

Vastavalt loa tabelile J2 on põlevkivikoldetuha sissetulek prügilasse 2 100 000 t/a ja ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete sissetulek 85 000 t/a. Vastavalt loa tabelis J3 kirjeldatule segatakse gaasipuhastusjäätmed enne ladestamist põlevkivikoldetuhaga ning paigaldatakse vastavalt põlevkivikoldetuha ladestusmetoodikale prügilasse. Gaasipuhastusjäätmete toimingukood on tabelis J2 nõuetekohaselt D13x, seega on korrektne summaarne põlevkivikoldetuha kõrvaldamise piirkogus 2 100 000 + 85 000 = 2 185 000 t/a. Vastavate kogustega on arvestatud ka loa muutmise taotluse aluseks olnud keskkonnamõju hindamise aruandes “VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine” (vt lk 12).

Keskkonnaamet suurendab aastas ladestatavat põlevkivikoldetuha kogust vastavalt ettevõtte soovile. Prügilasse ladestatavate jäätmete üldkogus ja prügila maht ei suurene, samuti ei muudeta ladestustehnoloogiat, seega ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega ja KMH ega KMH eelhinnangu koostamine vajalik ei ole.

2) Tabeli T1 prügilate käitamise tegevus- ja alltegevusvaldkonna ülesseatud tootmisvõimsus ja aastane tootmismaht põlevkivikoldetuha osas korrigeerida 2 185 000 tonnile. Põhjendus: Vajab ühtlustamist loa tabelites J2, J3 ja J10 tehtavate korrektuuridega.

Keskkonnaamet nõustub ja teeb tabelis T1 vastavad muudatused.

3) Tabelis A7 läbivalt sõnastada orgaanilise süsiniku mõõtmise kirjeldamine järgnevalt: “Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatavat üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.” Põhjendus: Õhuheitmete kontsentratsiooni ühikuks on vastavalt

kehtivatele PVT järeldustele mg/Nm3 ning kuna puudub “kasutatud üleminekutegur”, siis on korrektsem seada tingimuseks “kasutatava üleminekuteguri” aruandes kirjeldamine.

Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ja korrigeerib vormi A7 eritingimustes orgaanilise süsiniku mõõtmist kirjeldavat lauset järgnevalt: „Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatavat üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.”

4) Tabelis A7 sõnastada 11. eritingimuse esimene lause järgnevalt: “Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 (samal aastal pole vaja esitada AST tulemusi).” Põhjendus: Pidevseire andmekvaliteedi tagamise standardite kohaselt pole QAL2 protseduuriga samal aastal vajalik AST-d teostada.

Keskkonnaamet nõustub ja korrigeerib vormi A7 eritingimuse nr 11 esimest lauset järgnevalt: „Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 (samal aastal pole vaja esitada AST tulemusi).”

5) Tabelitest T1, T2, T6 ja J3 kustutada ettevõtte nimi “VKG Energia OÜ”. Põhjendus: Käesolevaks hetkeks on ettevõte “VKG Energia OÜ” äriregistrist kustutatud ning viidatud tabelites puudub vajadus ettevõtte nime kajastamiseks.

15(17)

Keskkonnaamet nõustub ja eemaldab läbivalt kogu loas „VKG Energia OÜ“ või asendame selle „VKG Oil AS“-iga vastavalt olukorrale.

6) VKG OIL AS palus tabelis T8 korrigeerida omaseirega seotud veevaldkonna tingimuste sõnastust eemaldades mõõteseadmete andmed, sest need võivad ajas muutuda (p 11.-13) ning õhuvaldkonna tingimuste sõnastust eemaldades mõõteseadmete andmed (p 8.), tabelit A7 dubleeriva tingimuse (p 9.) ning mõõtmistingimusi täpsustavad laused heiteallikate puhul, millest saasteainete pisteline mõõtmine tabeli A7 kohaselt ei ole enam nõutud (p 10., 14-16.).

Keskkonnaamet nõustub ja korrigeerib tabelit T8 vastavalt ettepanekutele. Ettevõttega kooskõlastatult lisab Keskkonnaamet punktidesse 11.-13. lause "Mõõtmine viiakse läbi asjakohaste mõõtevahenditega vastavalt kehtivatele standarditele või tootja juhistele".

Loa eelnõule avaldas oma arvamuse ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) [10] ja palus teha järgmised muudatused:

7) TTJA palus kompleksloa nr L.KKL.IV-198338 tabelis T2 rida 12 parandada sõnastus veerus „Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused“. Selgitame, et ohutusaruanne hõlmab riskianalüüsi ning palume riskianalüüsi loetelust eemaldada. Vastavalt kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p 3 on A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikud dokumendid: teabeleht, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP, ainsuses).

Keskkonnaamet ei nõustu, sest kohustus koostada riskianalüüs tuleneb peale kemikaaliseaduse ka teistest õigusaktidest, mis kohalduvad käitisele. Näiteks on riskianalüüsi koostamine asjakohane töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel, samuti hädaolukorra seaduse alusel (VKG OIL AS on määratud Kohtla-Järve linnas elutähtsa teenuse osutajaks).

8) TTJA pööras tähelepanu, et edaspidiste menetluste käigus tuleks kompleksloa tabelis T5 kajastada üheaegsed kemikaalide kogused tonnides vastavalt kemikaali tihedusele.

Keskkonnaamet mõistab, et juhul, kui kemikaalide kogused on taotlusel märgitud tonnides, saab TTJA oma menetlustoimingud kiiremini läbi viia, kuid selgitame, et kuna tööstusheiteseadus ega kompleksloa andmekoosseis[11] ei kohusta käitajat esitama andmeid tonnides, siis ei saa Keskkonnaamet seda nõuda ning andmete esitamine kuupmeetrites ei ole takistuseks kompleksloa andmisel.

3.6 Otsekohalduvad nõuded

Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, VeeS, AÕKS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

16(17)

[6] VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamise keskkonnamõju hindamine“ (OÜ Hendrikson & Ko; Töö nr 24004990, 28.02.2025 [7] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt 27.08.2025 nr DM- 132822-4. [8] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt 17.02.2026 nr DM- 132822-11. [9] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt 09.03.2026 nr DM- 132822-15. [10] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt 02.03.2026 nr DM- 132822-13 ja nr. DM-132822-14. [8] Energeetika- ja keskkonnaministri 27.01.2026 a. määrus nr 6 "Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis"

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

Lisad:

Teadmiseks: KIRDE VARAD AS, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Osaühing Moris Systems, PG Nord OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kaidi Rämman vanemspetsialist jäätmebüroo, ringmajanduse osakond

1. Keskkonnakompleksluba 2. Lähteolukorra aruanne 2025 3. Lähteolukorra aruanne 4. LHK projekt 5. Käitise asukoha kaart 6. Heiteallikate asendiplaan 7. Müraallikate kaart koos müratasemega 8. Lõhnasaaste hinnang 9. VKG_poolkoksimäe kuumenemiskollete seirekava.pdf

17(17)

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber L.KKL.IV-198338

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi VKG OIL AS

Registrikood / Isikukood

10528765

Tegevuskoha andmed

Nimetus VKG OIL AS

Aadress Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 32215:001:0025; 32217:001:0035; 32217:001:0033; 32217:001:0037; 32217:001:0038; 32217:001:0034; 32215:001:0026; 32215:001:0024; 32215:001:0022; 32217:001:0046; 32217:001:0045; 32215:001:0040; 32215:001:0058; 32215:001:0067; 32215:001:0065; 32215:001:0063; 32215:001:0064;32215:001:0039

Territoriaalkood EHAK

0265

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

16.03.2026

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti

kood Seire Seirekoha nimetus Koordinaadid

(L‑Est) Proovi võtmise liik Proovi tüüp Proovi võtmise või arvutusliku tulemuse

esitamise sagedus Saasteained, sh ohtlikud ained Aine nimetus Suurim lubatud

sisaldus Ühik Proovi võtmise

sagedus Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti

PUH0440010 Õlitustatud reovee proov

X: 6588238, Y: 683730

Vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov

Eelpuhastatud reovesi

Üks kord aastas Ühealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas

Kahealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas

Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

µg/l Üks kord aastas

Kohtla-Järve regionaalne reoveepuhasti

PUH0440010 Defenoleeritud reovee proov

X: 6587666, Y: 683682

Vooluhulgaga proportsionaalne keskmistatud proov

Eelpuhastatud reovesi

Üks kord aastas Pindaktiivsed ained (PAA) mg/l Üks kord aastas

Ühealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas

Kahealuselised fenoolid mg/l Üks kord aastas

Naftasaadused mg/l Üks kord aastas

Tööstusheide

T1. Käitise tegevus 2/58

T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000031

Käitise nimetus Kohtla-Järve VKG põlevkiviõlitööstus

Käitise asukoha kirjeldus Käitis paikneb Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumil Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneserval Purtse jõe valgalal (katastritunnused 32217:001:0035, 32217:001:0033, 32217:001:0037, 32217:001:0038, 32217:001:0034, 32215:001:0026, 32215:001:0024, 32215:001:0022, 32217:001:0046, 32217:001:0045, 32215:001:0040, 32215:001:0039,32215:001:0058,32215:001:0063,32215:001:0064,32215:001:0067, 32215:001:0065,32217:001:0057, 32201:001:0189,32217:001:0039,32217:001:0041,32215:001:0025 ja 32217:001:0049). Samal tootmisterritooriumil tegutseb lisaks VKG Oil AS-le veel VNK AS (endine Novotrade Invest AS). VKG tütarettevõtetest asuvad tootmisterritooriumil veel VKG OIL AS-i Põhja soojuselektrijaam ja VKG Logistika OÜ. Teised lähiümbruse olulisemad tööstusettevõtted on Eastman Specialties OÜ (~1-1,2 km põhjasuunal) ja Järve Biopuhastus OÜ (~0,8 km põhjasuunal).

Poolkoksiprügila ja uus ohtlike jäätmete prügila koos prügila juurdepääsu tee, settebasseinide ja nõrgvee kogumissüsteemiga asuvad katastritunnustel 32215:001:0058, 32215:001:0067, 32215:001:0063 ja 32215:001:0064. Prügila jääb VKG tootmisterritooriumist loode suunas.

Ettevõtte geograafilised koordinaadid L-EST süsteemis on X = 6587894, Y = 684247. VKG Oil AS territooriumi pindala on 29,2 ha.

Lähimad elurajoonid (Käva ja Vanalinn) asuvad 1-1,5 km kaugusel käitise territooriumist. Maa-alale, mis jääb elurajoonide ja tootmisobjektide vahele on 50-60-ndatel aastatel istutatud suhteliselt palju puid (papleid), mis vähendavad võimaliku tolmu kandumist elurajoonidesse tootmisterritooriumilt.

Läänemeri (Soome laht) jääb käitisest 4,5 km põhja poole. Läänes piirneb tootmisterritoorium ohtlike jäätmete prügilaga. Põhja suunas on 2.5 km kaugusel Kolga ja Saka küla. Ülejäänud ilmakaartes paiknevad asulad vastavalt: lõunas Kohtla-Nõmme (2 km), Kohtla (1,2 km) ning Roodu küla (1,2 km), edel – Aidu-Liiva (9 km), lääs – Mustmätta (8 km), loode – Voorepera (4.5 km). Linnast väljaspool paiknevad üksikmajapidamised 1.2 km kaugusel lõunas Vahtsepa kraavi vasakul kaldal ja 2.1 m kaugusel põhjas.

Aadress Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood EHAK 0265

Katastritunnus(ed) 32215:001:0065;32217:001:0035; 32217:001:0033; 32217:001:0037; 32217:001:0038; 32217:001:0034; 32215:001:0026; 32215:001:0024; 32215:001:0022; 32217:001:0046; 32217:001:0045; 32215:001:0040; 32215:001:0058; 32215:001:0063; 32215:001:0064; 32215:001:0067; 32215:001:0039;32217:001:0057;32201:001:0189;32217:001:0039;32217:001:0041;32215:001:0025;32217:001:0049

Käitise territoorium Ruumikuju: 8 lahustükki ja 1 auk. Puudutatud katastriüksused: Keemia vkt 10j (32215:001:0040), Keemia vkt 11h (32215:001:0039), Keemia vkt 11j (32217:001:0045), Keemia vkt 12j (32217:001:0046), Keemia vkt 1j (32217:001:0034), Keemia vkt 1t (32215:001:0063), Keemia vkt 2e (32215:001:0058), Keemia vkt 2j (32217:001:0033), Keemia vkt 2p (32217:001:0057), Keemia vkt 2t (32215:001:0064), Keemia vkt 3j (32217:001:0035), Keemia vkt 3t (32215:001:0065), Keemia vkt 4j (32215:001:0026), Keemia vkt 5j (32217:001:0038), Keemia vkt 5t (32215:001:0067), Keemia vkt 6h (32215:001:0025), Keemia vkt 6j (32217:001:0037), Keemia vkt 7j (32215:001:0024), Keemia vkt 8j (32215:001:0022), Keemia vkt 8s (32201:001:0189), jne. Kokku 22 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014210), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014220), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014230), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014240), (Kohtla-Järve settebasseinid) (VEE2014250).

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

KNR0000163 VKG OIL AS Petroter tootmine

KNR0000167 Kohtla-Järve VKG Põhja soojuselektrijaam

KNR0000079 Vaikude sünteesi seade

Käitise tegevus

3/58

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis ​võimsus 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine

Aastane tootmis ​maht 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine

Põhitegevusala Jah

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid

Käitise tegevus VKG Oil AS põhitegevusalaks on põlevkivi termiline ümbertöötlemine, põlevkiviõli ja muude põlevkivitoodete tootmine. VKG Oil AS põhitoodanguks on gaasigeneraatorjaamades põlevkivi poolkoksistamisel saadava põlevkiviõli baasil toodetavad mitmed kaubaartiklid (põlevkivi kütteõlid, fenooltooted), samuti elektroodkoks, bituumen jt. VKG Oil AS Kiviter osa koosseisu kuuluvad järgmised tehnoloogilised seadmed ja objektid: 1. gaasigeneraatorijaamad (GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, 1000 t gg) - toimub põlevkivi utmine, mille tulemusena saadakse generaatoriõli (raske- ja kerge-keskõli), fenoolvesi ning generaatorigaas 2. raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade - toimub generaatoriõlide ja Petroter tootmise tsirkulatsiooniõli puhastus 3. defenoleerimisseade - toimub fenoolvee puhastamine fenoolist ning fenooltoodete tootmine 4. generaatorõlide destillatsiooni seade - toimub puhastatud toorõli destilleerimine, mille tulemusena saadakse erinevad õlifraktsioonid (kerge ja raske masuut, diislifraktsioon, bensiinifraktsioon ja destillatsioonijääk) 5. elektroodkoksi seade - toimub elektroodkoksi ja bituumeni tootmine koksikuupides destillatsioonijäägist ja tsirkulatsiooniõlist 6. õliladu (põlevkiviõlide seade) - toimub vaheproduktide ja valmisproduktide hoidmine enne tarbijatele tarnimist ning valmistoodangu laadimine tsisternidesse tarbijatele tarnimiseks 7. heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh - toimub reovee eelpuhastus, mille tulemusena saadud õlitustatud vesi suunatakse edasi bioloogiliseks puhastuseks OÜ Järve Biopuhastusse 8. poolkoksi ladestu - toimub põlevkiviõli tootmisel tekkivate tahkete jäätmete - poolkoksi ja põlevkivikoldetuha, väävliärastuse tahkete jäätmete (suitsugaaside puhastamise jääkprodukt) ning keskkonnaprojektidest tuleva saastunud pinnase ladestamine.

Täpsem kirjeldus on failis „Kiviter tehnoloogilised protsessid.docx“.

Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga

Lähteolukorra aruanne Lisa 1: VKG_Oil_AS_lahteolukorra_uuendamine_2025.pdf

Lisa 2: VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf

4/58

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis ​võimsus 2 185 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ja 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas. Lisaks muudest keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmed 150 000 t.

Aastane tootmis ​maht 2 185 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ning 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas. Lisaks muudest keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmed 150 000 t.

Põhitegevusala Ei

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PÕT Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/media/1194/download 17.12.2013 17.12.2017 2. CWW PVT-alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016D0902 09.06.2016 09.06.2020 3. REF PVT-alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014D0738 28.10.2014 28.10.2018 4. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 5. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 6. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

5/58

1. Reovee eelpuhastus

Flotaatorid, separaatorid, mudatihendaja, võrepüünis, tööstusliku reovee võrgustik, olmereovee võrgustik, vihmavee võrgustik vihmavee ja vähereostunud heitvee ärajuhtimiseks, avariireservuaar, settemahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, püüdeseadmed

• Lepingud käitisevälise regionaalse veepuhastuse ettevõttega. • Sademevee ja vähereostunud heitvee segunemise vältimine reostunud veega. • Õliärastatud heitvee ja defenoleeritud vee suunamine pärast käitisesisest eelpuhastust käitisevälisesse tsentraalsesse veepuhastuse seadmetele. • Reovee õliärastus flotatsiooni seadmetega, mis on valmistatud roostevabast terasest ja varustatud automaatseadmetega protsessi juhtimiseks ning blokeeringutega võimalike avariisituatsioonide minimeerimiseks. Puhastatavast veest läbi lastava õhu abil tõusevad emulgeeritud osakesed veepinnale, kust need suunatakse edasi vastavasse mahutisse. • Õliärastusprotsessi käigus eemaldatud õli kasutamine kõrvalsaadusena (suunamisega toorõli ettevalmistus ja puhastus protsessi). • Koagulantide ja polümeeride kasutamine õliärastusprotsessis soodustamaks helveste teket ning nende kokkukleepumist. • Õlieemaldamise keskmine efektiivsus vähemalt 85 %. • Settemahutid on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Õli sisaldus õlitustatud vees on alla 15mg/l väljundil.

• Käitises tekkiva reovee juhtimisel käitisevälisele reoveepuhastile, peavad käitaja ja käitisevälise reoveepuhasti operaatori kohustused olema määratud asjakohaste lepingute või tegutsemisjuhistega [PÕT PVT nr 2b]. • Reostunud vee koguse vähendamine eri protsessides tekkivate reostunud vete segunemise vältimine ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemise seadmesse [PÕT PVT nr 26a, CWW PVT 9]. • Reostunud vee koguse vähendamine tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega [PÕT PVT nr 26b, CWW PVT 8]. • Tehnoloogiliste protsesside reoveest saasteainete eemaldamine enne juhtimist suublasse reovee kogumise ja puhastamisega käitisevälises tsentraalses reoveepuhastusjaamas. Enne reovee juhtimist käitisevälisele puhastusseadmetele vajadusel rakendada käitisesisest eelpuhastust [PÕT PVT nr 27b, CWW PVT 10]. • Reovesi, mille õlide sisaldus võib ohustada käitisevälise biopuhasti tööd, eraldi kogumine ja eelpuhastamine flotatsiooniga [PÕT PVT nr 28b , CWW PVT 10]. • Õliärastus protsessis eraldatud õli tagasisuunamine protsessi [PÕT PVT nr 28c]. • Jäätme tekke vähendamine ainevoogude käsitlemisega kõrvalsaadusena, ainete ringlussevõtuga [PÕT PVT nr 33]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c].

PÕT 2b, 26a, 26b, 27b, 28b, 28c, 33, 7b

CWW 8, 9, 10 EFS 4.1.3.1

6/58

2. Vahe- ja kaubaproduktide ladustamine ja laadimine

Mahutid, toorme pumpla, torustikud, laadimisestakaadid ja – seadmed, mahutite ühtne hingamissüsteem, püüdeseadmed (absorber)

• Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi suunamine generaatorigaasi torustikku. • Mahutid heledat värvi. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Raudteetsisternide laadimissõlm on muudetud hermeetiliseks ning kõik eralduvad lõhnaaine heitkogused suunatakse läbi ühise hingamissüsteemi generaatorigaasi torustikku. • Autotsisterni laadimissõlm on muudetud hermeetiliseks ning kõik eralduvad lõhnaaine heitkogused suunatakse läbi ühise hingamissüsteemi generaatorigaasi torustikku. • Mahutid on varustatud lämmastikuhingamissüsteemiga. • Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud.

• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (absorptsioon) [PÕT PVT nr 8d, CWW PVT 19, EFS BREF 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS BREF 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Lämmastikpadja kasutamine [PÕT PVT nr 7f].

PÕT 7b, 8d, 7c, 7f, 3c, 9c

CWW 19 EFS 4.1.3.1;

4.1.3.15.3, 4.1.3.6,

3. Jahutamine Ringlusvee sõlmed, õhkjahutid, jahutikondensaatorid • Tehnoloogilise jahutusveena kasutatakse ringlusvee sõlmedes tsirkuleerivat vett, aurumiskadude kompenseerimiseks kasutatakse järvevett. • Jahutusvesi ei oma otsest kontakti jahutatava meediumiga. • Jahutusvee kulu vähendamine õhkjahutite kasutamisega.

• Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine [PÕT PVT nr 14]

PÕT 14

4. Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemine

Horisontaalsed kuubid (Ø 2,4 – 2,5 m, pikkus 10-11 m), mahutid, õhkjahutid, jahutid-kondensaatorid

• Saasteallikate arvu vähendamine mahutite ühendamisega ühtsesse hingamissüsteemi ning hingamisaurude suunamine põletamisele kuupi. • Toodangu avatud ladustamisel tuuletõkkeseinte kasutamine. • Mahutid heledat värvi või termoisoleeritud. • Mahutite ala kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.

• LOÜ ja aerosoolide heitkoguste vähendamine hoiustamis- ja laadimisprotsessidest nende põletamisega kütteseadmes [REF PVT 47]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [EFS BREF p. 4.1.3.1]. • Toodangu nõuetekohane käitlemine ja hoiustamine kasutades kinniseid hoidlaid või tuuletõkkeseinu toodangu avatud ladustamisel [REF PVT 3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [EFS BREF 4.1.3.6]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c]

REF 47, 3 EFS 4.1.3.1,

4.1.3.6 PÕT 9c

7/58

5. Fenoolvee defenoleerimine ja fenoolide destillatsioon

Ekstraktsiooni-, regeneratsiooni- ja rektifikatsioonikolonnid, soojuskandja moodulseade-kuupseade (fenoolide aurustamiseks), ežektorpumbad vaakumi saamiseks, lämmastik hingamine, separaatorid, mahutite ja kolonnide hingamisseadmed, absorbtsioonikolonn K-8, vaakumpumbad, aktiivsöefiltrid, soojendusseade võimsusega 0,6 MW

• Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Defenoleerimisseadme mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil- aktiivsöe pinnal. Saavutatav puhastusefektiivsus butüülatsetaadi ja fenooli osas vähemalt 80 %. • Mahutid ühendatud lämmastiku hingamissüsteemi. • Õliärastatud fenoolvee defenoleerimine (lahustiga ekstraheerimisega) ning saadud fenoolide kasutamisega peenkeemiatoodete tootmiseks. • Suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamine.

• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS BREF p. 4.1.3.1, CWW PVT 19]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (adsorptsioon) [PÕT PVT nr 8e, EFS BREF 4.1.3.15.3, CWW PVT 19]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT PVT nr 7f, EFS BREF p. 4.1.3.15.4]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Fenoolvee kogumine ja eelpuhastamine ekstraheerimisega [PÕT PVT nr 29a]. • Fenoolvee defenoleerimine koos keemiatööstuse tooraine saamisega [PÕT PVT nr 39]. • Veekulu vähendamine suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamisega [PÕT PVT nr 14].

PÕT 7b, 8c, 7f, 9c, 29a, 39, 14

EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.15.4

CWW 19

6. Põlevkiviõli destillatsioon

2 järjestikust atmosfäärirõhul destillatsioonikolonni, toruahi P-3 soojusvõimsusega 12,212 MWh, setitid, pumplad, õhkjahutid, kondensaatorid, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, absorber, chiller ning bensiinifraktsiooni leelise pesusõlm

• Destillatsiooni seadmel kasutatakse kütusena poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi. • Saasteallikate arvu vähendamiseks on kõik vedelproduktide mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaas suunatakse generaatorigaasi torustikku. • Mahutid on varustatud lämmastikuhingamissüsteemiga. • Mahutid heledat värvi. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud

• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT PVT nr 5a]. • PVT on toorõli destillatsioonil tekkiva väävliühenditerikka jääkgaasi (separaatorigaasi) kasutamisel destillatsiooniseadme kütusena segamine väiksema väävlisisaldusega gaasidega (generaatorgaasi, poolkoksigaasi, koksigaasi või maagaasiga) [PÕT PVT nr 40]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1.]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega [PÕT PVT nr 8b, EFS 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT PVT nr 9c]. • Lämmastikupadja kasutamine.

PÕT 5a, 40, 7b, 8d, 7c, 7f, 3c, 9c

EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.6

8/58

7. Toorõli puhastamine ja ettevalmistus, põlevkiviõli raske fraktsiooni puhastamine

Filtertehnoloogia, termosetitid, kolmefaasilised dekanterid, linttransportöörid, punkerid, tigutransportöörid, separaator, jahuti, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, chiller

Toorõli puhastamiseks kasutatakse filtertehnoloogiat, mille tulemusena saadakse kõrvalsaaduseks peendisperssne tuharikas kütus (PDTRK), mida kasutatakse kütusena. • Tsirkulatsiooniõli puhastamine tsentrifugaalsetes kolmefaasilistes dekanterites, mille tulemusena eraldub veefaas, tahkefaas (PDTRK) ja orgaaniline faas. • PDTRK töödeldakse ümber koos põlevkiviga pürolüüsireaktoris. Fenoolvee kasutamine toorõli puhastamise ja ettevalmistamise protsessis. • Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi puhastus kondensatsiooni teel. Heitgaas pärast soojusvahetit suunatakse generaatorgaasi torustikku. • Mahutid heledat värvi/termoisoleeritud. • Mahutid varustatud nivooanduritega. • Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. • Seadmete ühendamine lämmastikuhingamise süsteemi.

• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainevoogude kasutamisega kütusena nii käitise siseselt kui väliselt [PÕT PVT nr 5b]. • PVT on fenoolvee kasutamine toorõli pesemisel [PÕT PVT nr 38]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1]. • PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (kondensatsioon) [PÕT PVT nr 8c, CWW PVT 19, EFS p 4.1.3.15.3]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT PVT nr 3c]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT PVT nr 7f, EFS p. 4.1.3.15.4]. • Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT PVT nr 9c]. • PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT PVT nr 5a].

PÕT 5b, 38, 7b, 8c, 7c, 3c, 7f, 9c, 5a

EFS 4.1.3.1, 4.1.3.15.3, 4.1.3.6, 4.1.3.15.4

CWW 19

9/58

8. Poolkoksi ja TSK tuha koosladestamine prügilasse

Poolkoks: Generaatorist väljuv poolkoks → lintkonveierid → poolkoksipunkrid → torukonveierid→ prügila →kallurid→ buldooserid

TSK tuhk: Tuhatsüklonid → tuhksoojusvaheti → tuhaniisutaja → tuhaäratussüsteem → prügila → kallurid → buldooserid

Põhja SEJ suitsugaasipuhastamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed: Lõpp-produkti silo → kallurid → prügila → buldooserid

• Kasutusel on tuhaärastussüsteem, kus Petroter tootmises tekkiv tuhk transporditakse ladestamiseks poolkoksi prügilasse torukonveierite abil. Süsteem sisaldab ka poolkoksi prügilas jaoskondi tuha täiendavaks niisutamiseks õlitustatud, puhastatud veega ja/või sademeveega ning laadimiseks kallurautodesse; • Tuhaärastussüsteem aitab vähendada tolmuheidet, müra ning ka täiustab ladestamise tehnoloogiat; • Petroter tootmisest väljuv TSK tuhk jahutatakse järveveega või tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, 1 kg TSK tuhka seob 0,48 liitrit vett. • TSK tuhk jõudes prügilasse, viiakse autodega hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Vajalik umbes 2-3 rulli ülesõitu. • TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. • Ladestu kest rajatakse 10 m laiusest tihendatud poolkoksist või 4 m paksusest aherainest. • Ladestu kuju on TSK tuha ladustamisel nõlvadega 1:3 Antud kuju tagab, et prügila on stabiilne ega nõua hiljem täiendavaid töid ning on sõiduvahendite ja tehnikaga ligipääsetav. • Sadevesi kogutakse prügila keha ümbritsevate sajuveekraavidega ja juhitakse suuremasse basseini, kus settivad välja sajuveest hõljuvained ning väheneb sadevee reostus basseinis toimuvate looduslike protsesside toimel. Kraavid ja basseinid on isoleeritud keskkonnast 1,5 mm kilega.

• Poolkoksi ja tuha ladestamine ohtlike jäätmete prügilas, tagades õigusaktidega kehtestatud nõuded. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise keskkonnaohutus. [PÕT PVT nr 34]. • Suletud konveierlintide, tigusööturite jm kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides [PÕT PVT nr 6c3]. • Sadevee ja/või vähesaastunud/ tööstusheitvee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks [PÕT PVT nr 14]. • Eri protsesside veekasutuse integreerimine – erinevate protsesside vee taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik [PÕT PVT nr 14]. • Tinglikult puhaste vete (nt läbivoolav jahutusvesi, sadevesi) segunemise vältimine saastunud veega – käitise planeerimine viisil, mis tagab et saastumata vett ei suunata reoveepuhastile ja selle keskkonda viimiseks, sh pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku [PÕT PVT nr 26b].

PÕT 34, 6c3, 14, 26b

9. Põlevkivi utmine Gaasigeneraatorjaamad: GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, GGJ-5, 1000- tonnine generaator

• Mahutid (CK-1, CK-2, O-3) on varustatud hermeetilise hingamissüsteemiga. • Mahutite värvimine heledaks. • Generaatorigaasi kasutamine utteseadmetes ja soojuselektrijaamades.

• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PVT nr 7b, EFS p. 4.1.3.1 ]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine seadmete hermeetilisuse suurendamisega [PÕT PVT nr 7a, EFS p. 5.1.1.1]. • PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT PVT nr 7e, EFS p. 4.1.3.6]. • Kiviter protsessis tekkiva väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitisesisestel kui –välistel põletusseadmetel järgides PVT nõudeid [PÕT PVT nr 49].

PÕT 7b, 7a, 7c, 49,

EFS 4.1.3.1, 5.1.1.1, 4.1.3.6

10. Põlevkivi vastuvõtt, ladustamine ja ettevalmistamine

Põlevkivi vastuvõtupunkrid, konveierid, sõelumissõlm • Sisetranspordi reeglite kehtestamine ettevõtte tootmisterritooriumil. • Asfalteeritud sõiduteed. • Teede ja avatud laoplatside niisutamine kuival perioodil. • Põlevkivi vastuvõtusõlmed, sõelumissõlmed ja poolkoksi laadimissõlmed kinnised. •Põlevkivi laoplatsi ei niisutata sellepärast, et hoitava materjali keskmine põlevkivi niiskuse sisaldus on 17,2 %, maksimaalne niiskuse sisaldus on 18,4 %. •Peenpõlevkivi pindmine kiht on avatud laoplatsidel pikast seismisest ning ilmastikutingimustest tingituna kaetud nn "koorikuga", mis välistab põlevkivi osakeste lendumise. Tükipõlevkivi tingituna suurest tükisuurusest ei põhjusta tolmamist.

• Tahkeid materjale transportiva sõiduki sõidukiiruse piiramine, tolmu hajusheite vähedamiseks [EFS p. 4.4.3.5.2]. • Tahkete materjalide transportimisel kasutada tahke pinnakattega (asfalt, betoon) sõiduteid [EFS p. 4.4.3.5.3]. • Põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine kuivematel perioodidel avatud laoplatsi vastuvõtu ja etteande aladel asuva materjali niisutamisega [PÕT PVT nr 6b ,EFS p. 4.4.6.9]. • Põlevkivi käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamisega [PÕT PVT nr 6c3]. •Avatud ladude tolmuheite korrapärane visuaalne kontroll. Pikaajalise hoiustamise korral avatud ladude PVT - ühe meetme rakendamine või mitme kombinatsioon: pindade niisutamine tolmu siduvate ainetega; pindade katmine, nt presentkattega; pindade tahkestamine; pindade haljastamine [EFS p.5.3.1].

EFS 4.4.3.5.2, 4.4.3.5.3, 4.4.6.9, 5.3.1

PÕT 6b, 6c3

10/58

11. Energiatõhusus ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

• Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele. • Põletusprotsessi parameetrite (kütuse etteanne, õhuvool, temperatuur) jälgimine protsessi stabiilsuse tagamiseks. • Generaatorigaasi, poolkoksigaasi, separaatorigaasi ja koksigaasi kasutamine käitisesisese kütusena.

• Seadmete regulaarne hooldamine [PÕT PVT nr 4]. • Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil [PÕT PVT nr 4]. • Uttegaaside käitisesisene ja –väline kasutamine kütusena [PÕT PVT nr 5a]. * Energiatõhususe juhtimine, sh tippjuhtkonna pühendumine, eesmärkide seadmine ja protseduuride rakendamine (ENE 1. BAT lk 273) - tegevuste kavandamine, investeeringud (ENE 2. BAT lk 274) - koolitus, teadlikkus ja pädevus (ENE 13. BAT 13 lk 280)

PÕT 4, 5a ENE 1, 2, 13

12. Hädaolukordade ohje

ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

Käitisel on olemas hädaolukorra lahendamise plaanid, ohutusaruanne, riskianalüüs, teabeleht. Perioodiliselt toimub riiklik kontroll (päästeamet, tööinspektsioon, keskkonnaamet) ning korraldatakse õppusi

• Rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid [PÕT PVT nr 2f]. • Käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust [PÕT PVT nr 2d]. • Hädaolukorraks valmisolek ja sellele reageerimine [ENE 1. BAT]

PÕT 2f, 2d ENE 1

13. Tootmisseadmete remont ja hooldus

ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

• Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele. Tootmisprotsessi üldine jälgimine toimub tehnoloogilise personali poolt ööpäevaringselt. • Mahutite juures hoiustatakse piisavas koguses absorbenti, vältimaks lekete või muude tegevuste korral pinnasereostust. • Ehitustööde teostamisel võetakse kasutusele abistavad meetmed vältimaks maa-aluste torustike vigastusi. • Remonditööde planeerimine seadmete pikaajalise seisakuperioodile. Pikaajalised seisakud kord aastas.

• Mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mille koosseisus on teave tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja tehniline järelevalve [PÕT PVT nr 3d]. • Mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti [PÕT PVT nr 3g]. • Käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika kasutamisel (raskeveokid, kraanad jm) jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada [PÕT PVT nr 3j]. • Seadmete töö stabiilsuse ja –kindluse suurendamine lühiajaliste seiskamiste-käivitamiste arvu vähendamisega. Korralisi remonttöid, mis eeldavad pikaajalisi seisakuid, planeerida mitte sagedamini kui 1 kord aastas [PÕT PVT nr 48]. • Energiajuhtimissüsteem - protsesside kontroll [ENE 14. BAT]

PÕT 3d, 3g, 3j, 48

ENE 14

14. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

• Toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite kvantitatiivne ja kvalitatiivne arvestuse pidamine. Aruannete esitamine Keskkonnaametile vastavalt seadusele. • Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine tootmisterritooriumi piiril uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tehnoloogiliste protsesside muutuste korral. • Müraallikate ja müra leviku perioodiline mõõtmine.

• Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine. Korrapärase arvestuse pidamine tootmisprotsesside sisendite ja väljundite üle ning nõuetekohaselt koostatud aruandluse esitamine [CWW PVT 1] • SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool uute käitiste rajamisel ja regulaarne hindamine olemasolevate käitiste tegutsemiste ajal [PÕT PVT nr 50] • Müraemissiooni vähendamine müratekitavate seadmete/tegevuste sulgemisega eralid rajatisse/üksusesse [PÕT PVT nr 37b] • Energiatõhususe jälgimiseks ja mõõtmiseks dokumenteeritud protseduuride kehtestamine ja säilitamine [ENE 16. BAT]

PÕT 50, 37b CWW 1 ENE 16

15. Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus

ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

• Tegevused ja investeeringud toimuvad ettevõtte nõukogu poolt kinnitatud eelarve alusel. Tegevuste planeerimisel lähtutakse juhtimissüsteemi auditi tulemustest, keskkonnanõuetest, turusituatsioonist ja muudest seadusenõuetest. Töötajate koolitus toimub koolituskava alusel, selle koostamine on sätestatud juhtimissüsteemi käsiraamatus ja protseduurides. • Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine.

• Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine [PÕT PVT nr 1, CWW PVT 1, EFS BREF p. 4.1.2.2, REF PVT 1]. • Käitises on kindlaks määratud ainevood, mis vajavad keskkonnaprobleemide ennetamiseks töötlust või puhastamist ning nendele on määratud nn kriitilised parameetrid [PÕT PVT nr 2c]. * Energiajuhtimissüsteemi rakendamine: - energiatõhususe juhtimine, sh tippjuhtkonna pühendumine, eesmärkide seadmine ja protseduuride rakendamine [ENE 1. BAT] - tegevuste kavandamine, investeeringud [ENE 2. BAT] - koolitus, teadlikkus ja pädevus [ENE 13. BAT]

PÕT 1, 2c CWW 1 EFS 4.1.2.2 ENE 1, 13

16. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem

Akrediteeritud laborite kasutamine aruandluses vajalike analüüside teostamiseks

Akrediteeritud laborite analüüsitulemuste kasutamine [ROM p. 3.4.2]

ROM 3.4.2

11/58

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik 1. Vert. ВСт3сп 23 23 m³ X: 6588170, Y:

684176 Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b

Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

2. Vert. ВСт3сп 23 23 m³ X: 6588166, Y: 684173

Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

3. Hor. S235JRG2 130 130 m³ X: 6588140, Y: 684170

Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

4. Hor. ВСт3сп5 52 52 m³ X: 6588162, Y: 684183

Õlitustatud vesi Välisõhk: konserveeritud PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

5. Vert. St.37-2 45 45 m³ X: 6588020, Y: 683888

Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

6. Vert. St.37-2 45 45 m³ X: 6588018, Y: 683892

Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

7. Hor. Ст3 140 40 m³ X: 6588013, Y: 683888

Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvundament PÕT 9c Pinnas: Betoonvundament PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

8. Hor. 1.0345 (P235GH) Ст20

4.90 4.90 m³ X: 6587971, Y: 683852

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonsarkofaag PÕT 9c Pinnas: Betoonsarkofaag PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonsarkofaag PÕT 9c

12/58

9. Vert. Ст.3 74 74 m³ X: 6588011, Y: 684123

Õlitustatud vesi Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

10. Hor. Teras 127 127 m³ X: 6587919, Y: 684163

Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

11. Vert. Teras 90 90 m³ X: 6587951, Y: 684188

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

12. Vert. Teras 12.50 12.50 m³ X: 6587957, Y: 684057

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

13. Vert. Teras 12.50 12.50 m³ X: 6587955, Y: 684056

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

14. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587960, Y: 684138

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

15. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587941, Y: 684129

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

16. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587956, Y: 684099

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

17. Vert. Teras 58.50 58.50 m³ X: 6587973, Y: 684108

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

18. Vert. Teras 3 3 m³ X: 6587968, Y: 684142

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

19. Hor. Ст.3 80 80 m³ X: 6588021, Y: 684197

Toorõli kerge-keskfraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

20. Hor. Ст.3 18 18 m³ X: 6588018, Y: 684170

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

21. Vert. Teras 43.60 43.60 m³ X: 6587999, Y: 684158

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

13/58

Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

22. Vert. Teras 43.60 43.60 m³ X: 6588007, Y: 684162

Toorõli raskefraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

23. Vert. Ст3 950 950 m³ X: 6587854, Y: 683703

Toorõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

24. Vert. Ст3 2 000 2 000 m³ X: 6587870, Y: 683674

Puhastatud õli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

25. Hor. Ст3 20 20 m³ X: 6587891, Y: 683698

Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

26. Vert. Ст3 300 300 m³ X: 6587922, Y: 683692

Filtraat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

27. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587884, Y: 683727

Toorõli raske fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

28. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587894, Y: 683732

Bensiini fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

29. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587904, Y: 683737

Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

30. Vert. Ст3 200 200 m³ X: 6587887, Y: 683690

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

31. Vert. Teras 200 200 m³ X: 6587897, Y: 683695

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

32. Hor. Ст3 32 32 m³ X: 6587895, Y: 683689

Kerge fraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

33. Vert. Ст 3 3 000 3 000 m³ X: 6587837, Y: 683737

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

14/58

34. Vert. Ст 3 50 50 m³ X: 6587903, Y: 683702

Fussid Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

35. Vert. Ст 3 2 000 2 000 m³ X: 6587812, Y: 683724

Fenoolvesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

36. Vert. S235J2G6 57 57 m³ X: 6587949, Y: 683701

Tsirkulatsiooniõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

37. Vert. 20 20 m³ X: 6587992, Y: 683731

Fenoolvesi/aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

38. Vert. 15 15 m³ X: 6587990, Y: 683735

Läbipesu segu Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

39. Hor. 40 40 m³ X: 6587993, Y: 683737

Tsirkulatsiooniõli+bensiinifraktsioon Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

40. Vert. Teras Ст3 сп 400 400 m³ X: 6587772, Y: 683595

Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

41. Vert. Teras Ст3 сп 400 400 m³ X: 6587766, Y: 683607

Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

42. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587761, Y: 683590

Diiselfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

43. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587755, Y: 683601

Diiselfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

44. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587753, Y: 683585

Destillatsioonijääk Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

45. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587746, Y: 683596

Raske masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

15/58

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

46. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587743, Y: 683581

Destillatsioonijääk Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

47. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587737, Y: 683592

VKG D Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

48. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587733, Y: 683575

Bensiini fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

49. Vert. Teras Ст3 сп 200 200 m³ X: 6587726, Y: 683586

VKG C Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, lämmastikuhingamissüsteem, gaasi-lämmastiku segu suunatakse generaatorigaasi torustikku

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

50. Vert. Ст.3сп 200 200 m³ X: 6587588, Y: 683413

Tsrirkulatsiooniõli Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

51. Vert. Ст.3сп 200 200 m³ X: 6587583, Y: 683422

Destillatsioonijääk Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

52. Vert. Ст.3сп 100 100 m³ X: 6587571, Y: 683444

Raske koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

53. Horis. Ст.3 50 50 m³ X: 6587591, Y: 683417

Koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

54. Horis. Ст.3 50 50 m³ X: 6587590, Y: 683423

Koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

55. Vert. 12Х18Н 10Т 25 25 m³ X: 6587588, Y: 683427

Koksidestillaat ja aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

56. Vert. 12Х18Н 10Т 25 25 m³ X: 6587584, Y: 683435

Koksidestillaat ja aurukondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

16/58

57. Vert. S235J2 17 17 m³ X: 6587561, Y: 683443

Raske koksidestillaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

58. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587224, Y: 683407

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

59. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587245, Y: 683418

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

60. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587266, Y: 683428

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

61. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587282, Y: 683440

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

62. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587296, Y: 683447

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

63. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587310, Y: 683455

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

64. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587237, Y: 683382

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

65. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587258, Y: 683392

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

66. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587278, Y: 683403

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

17/58

67. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587297, Y: 683411

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

68. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587311, Y: 683418

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

69. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587325, Y: 683425

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

70. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587255, Y: 683346

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

71. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587276, Y: 683356

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

72. Vert. Teras 2 000 2 000 m³ X: 6587296, Y: 683367

Keskfraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

73. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587317, Y: 683373

Kerge masuut PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

74. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587330, Y: 683380

Raske masuut PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

75. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587345, Y: 683388

Destillatsioonijääk PR Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi. Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad)

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

76. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587265, Y: 683324

Diiselfraktsioon PR Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

77. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587280, Y: 683331

Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c

18/58

Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

78. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587294, Y: 683339

Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

79. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587307, Y: 683346

Bensiinifraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

80. Vert. Teras 950 950 m³ X: 6587321, Y: 683353

Põlevkiviõli mark C Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

81. Hor. Cт. 20 63 63 m³ X: 6587682, Y: 683741

Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

82. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587733, Y: 683750

Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

83. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587728, Y: 683760

Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

84. Vert. X18H10T 24 24 m³ X: 6587675, Y: 683720

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

85. Vert. Cт. 3 200 200 m³ X: 6587709, Y: 683741

Leelise lahus Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

86. Vert. Cт. 3 100 100 m³ X: 6587717, Y: 683746

Leelise lahus Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

87. Hor. Cт. 3 100 100 m³ X: 6587697, Y: 683735

Butüülatsetaat, isobutüülatsetaat Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

88. Vert. Cт. 3 3 000 3 000 m³ X: 6587723, Y: 683727

Fenoolvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

89. Hor. 1X18H9T 60 60 m³ X: 6587657, Y: 683719

Summarsed fenoolid Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

19/58

Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c 90. Vert. 12X18H10T 6.50 6.50 m³ X: 6587659, Y:

683723 Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

91. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587687, Y: 683741

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

92. Vert. X18H10T 19 19 m³ X: 6587669, Y: 683733

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

93. Vert. X18H10T 6.40 6.40 m³ X: 6587666, Y: 683735

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

94. Hor. X18H10T 56 56 m³ X: 6587669, Y: 683726

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

95. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587667, Y: 683725

Fenoolid, kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

96. Hor. Cт. 20 50 50 m³ X: 6587688, Y: 683729

Kerge masuut Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

97. Hor. 12X18H10 25 25 m³ X: 6587652, Y: 683716

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

98. Hor. 12X18H10 25 25 m³ X: 6587648, Y: 683714

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

99. Horis. X18H9Т 60 60 m³ X: 6587696, Y: 683746

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

100. Vert. Cт. 20+12X18H10 25 25 m³ X: 6587647, Y: 683724

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

20/58

101. Vert. Cт. 37-2 100 100 m³ X: 6587686, Y: 683752

Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

102. Vert. X18H10Т 100 100 m³ X: 6587695, Y: 683756

Summarsed fenoolid Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

103. Vert. Cт. 20+12X 18H10 25 25 m³ X: 6587665, Y: 683730

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

104. Vert. 12X18H10T 6.50 6.50 m³ X: 6587640, Y: 683720

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

105. Hor. Cт. 20 32 32 m³ X: 6587639, Y: 683722

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

106. Vert. 12X18H10T 17 17 m³ X: 6587635, Y: 683717

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

107. Vert. 12Х18Н10Т 5 5 m³ X: 6587633, Y: 683719

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

108. Vert. 12Х18Н10Т 5 5 m³ X: 6587641, Y: 683710

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter

PÕT 7b

Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

109. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588173, Y: 683682

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

110. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588179, Y: 683669

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

111. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588186, Y: 683688

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

112. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588192, Y: 683675

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c

21/58

Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

113. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588197, Y: 683694

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

114. Vert. Silindr. S235J2 700 700 m³ X: 6588204, Y: 683681

Heitvesi Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

115. Vert. Silindr. S235J2 100 100 m³ X: 6588164, Y: 683676

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

116. Vert. Silindr. S235J2 100 100 m³ X: 6588169, Y: 683666

Põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

117. Vertikal. Tsilindr. Plastik 30 30 m³ X: 6588227, Y: 683751

NaOH Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

118. Vertikal. Tsilindr. Plastik 30 30 m³ X: 6588230, Y: 683753

Koagulant Välisõhk: Kinnine, hele PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

119. vertikal. tsilindr. koonilin. teras S235

150 150 m³ X: 6588216, Y: 683777

Muda Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

120. vertikal. tsilindr. koonilin. teras S235

4.95 4.95 m³ X: 6588132, Y: 683682

Heitvesi Välisõhk: Söefiltri püüdesüsteem PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

121. Vertikal. Tsilindr. PVC 9 9 m³ X: 6588114, Y: 683695

Heitvesi Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: - PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: - PÕT 9c

122. Vert. Teras Ст3 сп 25 25 m³ X: 6587814, Y: 683674

Leelised Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole rakendatud PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

123. Vert. Teras Ст3 сп 80 80 m³ X: 6587836, Y: 683680

Bensiin-vesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c

124. Vert. Teras Ст3 сп 80 80 m³ X: 6587829, Y: 683677

Bensiinleelised Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 50 mm PÕT 9c

22/58

125. Horis. Teras Ст3 сп 11 11 m³ X: 6587796, Y: 683680

Bensiin-vesi Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Pinnas: Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm PÕT 9c

126. Vert. X18H10T 132 132 m³ X: 6587675, Y: 683737

Fenoolide fraktsioon Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

127. Vert. Cт. 3 41.50 41.50 m³ X: 6587677, Y: 683705

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

128. Vert. Cт. 20 20 20 m³ X: 6587675, Y: 683711

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

129. Vert. Cт. 20 20 20 m³ X: 6587673, Y: 683702

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

130. Vert. Cт. 20 12.50 12.50 m³ X: 6587669, Y: 683708

Butüülatsetaadi-, isobutüülatsetaadiekstrakt Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

131. Vert. Cт. 20 4 4 m³ X: 6587669, Y: 683701

Kerge jääk DF Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter PÕT 7b Vesi: Äravool tööstuskanalisatsiooni PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

132. Hor. ВСт3сп 4.95 4.95 m³ X: 6588195, Y: 684207

Gaaskondensaat Välisõhk: Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) PÕT 7b Vesi: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoneeritud plats PÕT 9c

133. Vert. 21.84 20 m³ X: 6587973, Y: 683761

Eelpuhastatud õli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

134. Vert. 21.84 20 m³ X: 6587972, Y: 683764

Puhastatud põlevkiviõli Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

135. Vert. 6.45 5.70 m³ X: 6587971, Y: 683766

Pesuvesi, orgaaniline faas Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

136. Vert. 1.61 1 m³ X: 6587970, Y: 683768

Veefaas Välisõhk: Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, suunatakse generaatorigaasi torustikku PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

137. Vert. 33 33 m³ X: 6587773, Y: 683665

Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

23/58

Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

138. Vert. 4.90 4.90 m³ X: 6587772, Y: 683664

Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

139. Vert. 4.90 4.90 m³ X: 6587327, Y: 683469

Lisand Välisõhk: Kaitsemeetmed ei ole vajalikud PÕT 7b Vesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinnas: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c Pinna- ja põhjavesi: Betoonvall, betoneeritud plats PÕT 9c

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

1. Lõhna vältimine või vähendamine

saasteallikate arvu vähendamine; püüdeseadmete paigaldamine saasteallikate hermeetilisuse suurendamine; mahutite hingamisaurude puhastamine

Rakendatud

2. Pinna- ja põhjavee kaitse

mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstrueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile kiletatud kogumisbassein, mis mahutab aasta koguse ja pumpla koos surve-trassiga selle suunamiseks biopuhastisse

Rakendatud

3. Pinnase kaitse mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile

Rakendatud

4. Reovee tekke vähendamine

sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine, et vähendada sademevee sattumist tööstuskanalisatsiooni - tilgapüüdjate paigaldamine gaasipuhurite imemiskollektoritele - tehnoloogilise ja sademevee kasutamine vastavuses põlevkivituha ja poolkoksi ladestusmetoodikaga lahkvoolne kanalisatioon - tilgapüüdjate paigaldamine - tuhaärastussüsteem

Rakendatud

5. Jäätmete kõrvaldamine

Prügilasse ladestada jäätmeid vastavalt keskkonnaministri 29.04.04. a. määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". Põlevkivituha ja poolkoksi ladestamine 0,5 m kihina ja tihendamine. Rakendatud

6. Reovee tekke vähendamine

toorõlide filtreerimine, fuusside tekke vähendamine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia

Osaliselt rakendatud

7. Energia ja kütuse tõhus kasutamine

generaatorigaasi suunamine elektrienergia ja auru tootmiseks Põhja SEJ; poolkoksigaasi ja koksigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni- ja elektroodkoksi seadmel; separaatorigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni seadmel; soojuskadude vähendamine, aurukondensaadi tagastamine; sagedusmuundurite paigaldamine pumpade elektrimootorite töökoormuse reguleerimiseks; destillatsiooni toruahi; torude isoleerimine, sekundaarse soojuse kasutamine; muundurid;

Rakendatud

8. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

kasutada mahutite, kolonnide, pumpade hingamisel tekkivate gaaside puhastamiseks söefiltreid; mahutiparkide ühtne hingamissüsteem ja püüdeseadmed saasteainete püüdmiseks; saasteallikate arvu vähendamine; lämmastikhingamise kasutamine söefiltrid; vahemahutite arvu vähendamine; saasteallikate hingamissüsteemi sulgemine suletud tehnoloogilisse tsüklisse

Rakendatud

9. Vee säästlik kasutamine

vee korduvkasutus; õhkjahutite kasutamine; veekadude vähendamine jahutamise ja aurugaasisegu jaotamise tehnoloogia muutmine, ringlusveesõlmed

Rakendatud

10. Pooltoodete säästlik kasutamine

Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine

Rakendatud

11. Abimaterjalide säästlik kasutamine

toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine

Rakendatud

12. Kemikaalide säästlik kasutamine

Kemikaaliseaduse nõuete ning toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine

Rakendatud

13. Toorme säästlik kasutamine

GGJ-de protsessi juhtimise automatiseerimine andurid, kontrollerid, arvutid

Rakendatud

14. Jäätmetekke vältimine

toorõlide filtreerimine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia

Rakendatud

24/58

15. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Heiteallikate inventuur Heiteallikate inventuur, mille käigus tuleb määrata otseste mõõtmiste teel lõhnaainete kontsentratsioonid (OU/m3) ja arvutada heitkogused (OU/s, vastavalt Keskkonnaameti 26.09.2018 korraldusele nr DM-100381-3.

Rakendatud 15.10.2020

16. Jäätmete kõrvaldamine

Reostunud pinnase ladestamine prügilasse Reostunud pinnas ladestatakse nõuetekohaselt ladestatud TSK tuhale. Ladestamine toimub kärgtehnoloogiaga. Jäätmed paigutatakse nn kärgedesse 0,5 m paksuste kihtidena ning kaetakse seejärel 0,5-1 m paksuse niiske TSK tuha kihiga, mis takistab jäätmemassi sademevee imendumist. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksuse TSK tuhaga või poolkoksiga. Vastuvõetavad jäätmed ja prügila stabiilsus vastavad Keskkonnaministri määruse nr 38 nõuetele, nõrgvee teke on viidud miinimumini.

Rakendatakse

17. Pinna- ja põhjavee kaitse

Vastavalt keskkonnaministri määrusele 29.04.2004 nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” rajatakse ladestusala laienduse alale nõuetekohane põhi. Rakendatakse

18. Muud asjakohased meetmed

Keemia vkt 3 kasutusõigus Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat kinnistu 32215:001:0065 kasutusõiguse omamisest enne oma tegevuse laiendamist kinnistule.

Vajadusel

19. Muud asjakohased meetmed

Kinnistute kasutusõigus Ettevõte on kohustatud teavitama käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist.

Vajadusel

20. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

VKG OIL AS-il tuleb korraldada käitise tootmisterritooriumi piiril, aadressil Keemia vkt 7t asuva välisõhu seirejaama töö (saasteainete SO2 ja H2S pidevseire) ja selle mõõteseadmete asjakohastele standarditele vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Pidevseirejaama analüsaatorite pikema rikke, korralise hoolduse või remondi korral teostada täiendavalt H2S ja SO2 seiret käitise territooriumi piiril sagedusega kord nädalas ja mõõtmistulemused edastada KOTKAS vahendusel.

Pidevalt

21. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallikatest nr 005, nr 014, nr 024, nr 035 ja nr 057 on kuni 17 tundi aastas (kõik seadmed kokku). Heiteallika nr 005 „005, GGJ-3 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 6 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 3 tundi aastas ja seiskamine kuni 3 tundi aastas); heiteallika nr 014 „014, GGJ-4 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 6 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 3 tundi aastas ja seiskamine kuni 3 tundi aastas); heiteallika nr 024 „024, GGJ-5 küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 2 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas ja seiskamine kuni 1 tund aastas); heiteallika nr 035 „035, 1000 t gg küünal, äkkheide“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 2 tundi aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas ja seiskamine kuni 1 tund aastas); heiteallika nr 057 „057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon“ tehnoloogilise äkkheite kestus kuni 1 tund aastas (seadme käivitamine kuni 1 tund aastas). Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti etteantud vormil (keskkonnakompleksloa lisa "Äkkheidete vorm"). Koondandmed etteantud vormil esitada Keskkonnaametile üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis.

Pidevalt

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire 25/58

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik

Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine Nr plaanil või kaardil L-EST97

koordinaadid Seiratavad näitajad

Seire sagedus

pinnase seire

Pinnaseseire, Proovivõtupunkti andmed on toodud lähteolukorra aruandes.

Puuraukude asukohad on näidatud lähteolukorra aruande („VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne“ Kohtla-Järve, 2015)

X: 6588017, Y: 684092

Proovi võtmisel järgida asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagada, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Arseen (As) Baarium (Ba) Elavhõbe (Hg) Kahealuselised fenoolid Koobalt (Co) Kroom (Cr) Molübdeen (Mo) Nikkel (Ni) PAH summa Plii (Pb) Tsink (Zn) Vask (Cu) Ühealuselised fenoolid BTEX summa Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord kümne aasta jooksul

põhjavee seire

põhjavee seire, Põhjaveeseiret teostatakse VKG Oil AS poolkoksiprügila ja tuhaväljaku läheduses paiknevatest seirekaevudest

Puuraukude asukohad on näidatud lähteolukorra aruande („VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne“ Kohtla-Järve, 2015)

X: 6588017, Y: 684092

Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Naftasaadused Üks kord viie aasta jooksul

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed26/58

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Tootmise seire Tootmissisendite, pooltoodete, toodangu kvalitatiivne ja kvantitatiivne arvestus. Tootmisprotsesside pidev jälgimine. Pidev 2. Jäätmetekke seire Ladestavate jäätmete kogus ja liik. Jäätmetekke seire peab andma täieliku ülevaate tekkivate ja käidavate jäätmete liikidest ja kogustest aasta jooksul. Pidev 3. Jäätmekäitluskoha

seire Teostatakse vastavalt seirekavale. Pidev

4. Heitetekke seire Saasteallikatest eralduvate gaaside koostis, saasteainete kontsentratsioon ja heitkogus Pidev 5. Heite

keskkonnamõju seire

Välisõhu kvaliteedi pidevseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril seirejaamas. Pidev

6. Müra- ja vibratsiooni seire

Mürataseme mõõtmine (müra tase seadmetel ja tööruumides). Vibratsioon puudub.

Pidev

7. Muud asjakohased meetmed

Pinnavee seire teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ labor Pidev

8. Muud asjakohased meetmed

Defenolatsiooniseadme fenoole säilitavate mahutite lämmastikrõhu all hoidmise süsteem. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda / Lämmastikrõhu reguleerimine süsteemis 2-3 korda vahetuse jooksul / rõhu langemise korral näitaja on rõhk, mida kontrollitakse iga tund.

Hoolduse sagedus: 2-3 korda vahetuse jooksul / rõhu langemise korral

9. Muud asjakohased meetmed

Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemisel suitsukorstnad (D/1,D/2): mahutite hingamis-süsteemist tulevate süsivesinik-aurude põletamine Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda ja põlemisrežiimi.

Hoolduse sagedus: Iga päev seadme töö ajal

10. Muud asjakohased meetmed

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: Defenoleerimis-seadme fenoolide destillatsiooni osakonna vaakumpumba aktiivsöefilter – fenoolide ja lahusti aurude püüdmiseks vaakum-süsteemis Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi.

Hoolduse sagedus: Iga päev seadme töö ajal

11. Muud asjakohased meetmed

Vee- ja reoveepuhastusseadmed : Mahutid 8 tk. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Mõõdetavad näitajad: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus: vajadusel. Mõõtmine viiakse läbi asjakohaste mõõtevahenditega vastavalt kehtivatele standarditele või tootja juhistele.

Hoolduse sagedus: Vajadusel

12. Muud asjakohased meetmed

Vee- ja reoveepuhastusseadmed: separaator 4 tk, 75 m3/h. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. Mõõdetavad näitajad: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus 1 kord 24 h. Mõõtmine viiakse läbi asjakohaste mõõtevahenditega vastavalt kehtivatele standarditele või tootja juhistele.

Hoolduse sagedus: 1 kord kvartalis

13. Muud asjakohased meetmed

Vee- ja reoveepuhastusseadmed: Flotaator Huber 100 m3/h 2 tk. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi. Mõõdetavad näitajad: pH / õli sisaldus, mõõtmise sagedus 1 kord iga 4 tunni järel. Mõõtmine viiakse läbi asjakohaste mõõtevahenditega vastavalt kehtivatele standarditele või tootja juhistele.

Hoolduse sagedus: 1 kord kvartalis

14. Muud asjakohased meetmed

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed: defenoleerimise seadme kolonn K-8 – seadmete hingamissüsteemist eralduvate fenoolide ja lahusti aurude püüdmine. Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi.

Hoolduse sagedus: iga tund

15. Muud asjakohased meetmed

Reovee pumpla nr 2 ja 3 hingamisaurude puhastamine söefiltritega: Kontrollitakse visuaalselt seadmete olukorda iga päev seadme töö ajal. Mõõta 1 kord aastas, kalibreerida kord aastas.

16. Muud asjakohased meetmed

Heitvee tsehhi mahutite hingamissüsteem ja söefilter - hingamissüsteemi kogunenud aurude puhastus. Kontrollitakse visuaalselt iga päev seadme töö ajal seadmete olukorda. Tehnoloogilise režiimi reguleerimine mõõteriistade näitude järgi.

Mõõtmissagedus 2 korda aastas. Kalibreerimissagedus kord aastas.

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks27/58

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Põlevkivi utmine gaasigeneraatorites Gaasi purse ekstraktorite vesilukkudest ja gaasitatuse oht

Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev vesiluku taseme kontroll; o pidev jälgimine kontrollmõõteriistade korrasoleku üle; o ringlusvee süsteemi katkestuse korral järvevee kasutamine

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

2. Toorõli puhastus ja ettevalmistus Mahuti ülejooks, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan

o elektrivarustuse organiseerimine kahest punktist; o õigeaegne asjakohane töötajate väljaõpe;

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

3. Toorõli destillatsioon Torujuhtmete leke, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev kontroll; o defektoskoopia; o plaanilised ennetavad remondid;

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

4. Elektroodkoksi ja bituumeni tootmine Koksikuubi põhja leke läbipõlemise tõttu Hädaolukorra lahendamise plaan

o plaanilised ennetavad remondid;

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

5. Fenoolvee defenoleerimine, peenkeemia toodete tootmine

Äärikühenduse tihendi praak, tulekahju Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev kontroll; o plaanilised ennetavad remondid;

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

6. Vahe- ja kauba-produktide ladustamine ja laadimine

Mahuti leke või ülejooks, torujuhtme leke, tulekahju

Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev kontroll kontrollmõõteriistade üle, paralleelsed käsitsi kontrollmõõteriistad; o töötajate kvalifikatsiooni tõstmine

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

7. Heitvee puhastamine Mahuti leke või ülejooks, torujuhtme leke, tulekahju

Hädaolukorra lahendamise plaan

o pidev kontroll; o seadmete hooldus.

Hädaolukorra lahendamise plaan kord kolme aasta jooksul

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed28/58

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Tootmistegevuse lõpetamisel on oluline pidada silmas järgmisi faktoreid: - seadmed; - elektroonika; - tooraine; - produkt; - jäätmed; - kommunikatsioonid.

Tootmisseadmed, mis on standardsed ja sobivad kasutamiseks teistes tootmisettevõtetes, müüakse. Amortiseerunud ja tootmiseks kõlbmatud seadmed eemaldatakse ning toimetatakse metalli kokkuostu. Enne seadmete eemaldamist teostatakse mahutite, generaatorite või teiste seadmete põhjalik puhastus, et oleks tagatud ohutus inimese tervisele ning keskkonnale metallist seadmete lõikamisel, mille vältel on tõenäone sädemete teke ja toimub metallosade kuumenemine.

Töökorras elektroonilised detailid ja mikroskeemid müüakse samuti. Vananenud ja mittevajalikud detailid antakse üle ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevasse ja vastavat litsentsi omavasse firmasse utiliseerimiseks.

Ladudes olev ja ettevõtte sulgemise järel mittevajalik tooraine, pooltooted ja valmisproduktid müüakse.

Jäätmete käitlus toimub analoogselt töötava ettevõttega, st tekkivad tavajäätmed antakse üle Uikala prügilasse, ohtlikud jäätmed vastavat tegevuslitsentsi omavasse firmasse.

Kommunikatsioonide all peetakse silmas eelkõige tarbitavat elektri- ja soojusenergiat ja vett. Vastavate elektri, soojuse ja veega varustavate ettevõtetega lepingud lõpetatakse.

Järelhoolduse meetmed Tegevuse täieliku lõpetamise järgsel perioodil teostatakse järelhooldust vastavalt seadusandluses toodud nõuetele. Lisaks rakendatakse vastavalt vajadusele meetmeid vältimaks lähtuvat ohtu võimalikust jääksaastest.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 29/58

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala

Keskkonnaregistrikood JKK4400097

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keemia vkt 2e 2767402 32215:001:0058 X: 6587981, Y: 682709

Keemia vkt 5t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2801163 32215:001:0067 X: 6588444, Y: 683284

Keemia vkt 2t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747163 32215:001:0064 X: 6589172, Y: 683098

Keemia vkt 1t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747662 32215:001:0063 X: 6588379, Y: 682115

Keemia vkt 4t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2774728 32215:001:0066 X: 6587789, Y: 683150

Keemia vkt 3t, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2762867 32215:001:0065 X: 6587246, Y: 682284

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

Käitluskoha andmed

Jrk nr 2.

Nimetus Kohtla-Järve põlevkiviõlitööstus

Keskkonnaregistrikood JTK0671262

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Keemia vkt 1j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747584 32217:001:0034 X: 6587904, Y: 684240

Keemia vkt 10j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2740399 32215:001:0040 X: 6587552, Y: 683509

Keemia vkt 11j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747654 32217:001:0045 X: 6587636, Y: 683797

Keemia vkt 2j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2767595 32217:001:0033 X: 6588120, Y: 684075

Keemia vkt 3j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2742954 32217:001:0035 X: 6588196, Y: 684242

Keemia vkt 4j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747608 32215:001:0026 X: 6587967, Y: 683858

Keemia vkt 13c, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2804103 32215:001:0046 X: 6586928, Y: 683080

Keemia vkt 5j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747609 32217:001:0038 X: 6587994, Y: 684199

Keemia vkt 6j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2762840 32217:001:0037 X: 6588041, Y: 684038

Keemia vkt 7j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2747600 32215:001:0024 X: 6588021, Y: 683839

Keemia vkt 8j, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2759017 32215:001:0022 X: 6587656, Y: 683715

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul30/58

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 2 185 000 2 185 000 2 185 000 D5

286 000 R10

200 000 R5m

120 000 R5t

05 06 97* - Põlevkivi poolkoks 1 003 121 1 003 121 300 000 1 003 121 D5

240 000 R5t

10 01 18* - Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed 85 000 85 000 85 000 D13x

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 117 000 117 000 117 000 R5t

17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 50 000 50 000 50 000 D5

17 05 05* - Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas 50 000 50 000 50 000 D5

17 05 07* - Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal 50 000 50 000 50 000 D5

19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 286 000 286 000 286 000 R10

Jrk nr 2.

Käitluskoha nimetus Kohtla-Järve põlevkiviõlitööstus

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

13 07 03* - Muud kütused (sealhulgas kütusesegud) 500 500 500 R3f

13 07 01* - Kütteõli ja diislikütus 500 500 500 R3f

13 01 13* - Muud hüdraulikaõlid 2 015.20 15.20 2 000 2 015.20 R3f

13 02 05* - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 500.52 0.52 500 500.52 R3f

05 06 98* - Põlevkivi pigijäätmed („fuussid“) 7 100 7 000 100 7 100 R3f

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

31/58

1. paigutamine tarindprügilatesse

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)

Petroter seadme TSK tuhk 1. Tuhk tuleb vedada koheselt ladestamispaigale. Tasandamine ja tihendamine peab toimuma vähemalt 5...6 tunni jooksul peale vee lisamist konveieri otsa juures. 2. Värske niisutatud tuhk veetakse ladestuskohta, kus kallatakse kastist maha. Koormad paigutatakse tihedusega, mis võimaldab buldooseriga planeeritud 60...70 cm paksuse kihi moodustamist. 3. Paigaldatud TSK tuhk peab tsementeeruma minimaalselt nädala, enne kui sinna saab uuesti peale sõita 4. On soovitatav kasutada GPS seadmetega varustatud buldooserit ja ekskavaatorit, mis tagavad tööde täpse ja efektiivse teostuse.

2 185 000

2. paigutamine tarindprügilatesse

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)

Põlevkivi poolkoks Ladestatakse olemasolevasse ladestusse, planeeritakse buldooseri abil

1 003 121

3. paigutamine tarindprügilatesse

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)

Reostunud pinnas IPT Projektijuhtimine OÜ 2019. a tööga nr 19-04-1480 on välja töötatud reostunud pinnase ladestamistehnoloogia. Hoidla üldstabiilsuse tagamiseks tuleb jäätmete ladestamisel kärgedesse tagada ladestamiskoha kaugus vähemalt 30 m hoidla välisküljest. Vajadusel tuleb jäätmed katta kohe peale ladestamist. Muud tingimused reostunud pinnase ladestamisel kärgedesse on sarnased varem välja töötatud tuha kuivladestamise tingimustega. Väikese veejuhtivuse säilitamiseks tuleb Petroter tuhk lõpplasundil katta 4 meetri paksuse aheraine kihiga. See tagab ühtlase vihmavee dreenimise ladestupinnakihis. Alternatiiviks on kattekihi moodustamine 5...6 m paksusena Petroter TSK tuhast. Sel juhul tuleb ette näha vihmavete ära juhtimine ladestu pinnalt kraavidega. 4 meetrise aheraine kihiga tuleb TSK tuhk katta siis, kui nõlvsusega 1 : 3 ette valmistatud nõlva kõrguseks on 10 m. 10 meetrini on TSK tuha nõlv stabiilne. Poolkoksi ladustamisel tuleb järgida varem välja töötatud lahendusi.

150 000

4. jäätmete segamine ja paigutamine tarindprügilasse

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) D13x - jäätmete kõrvaldamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine

Soojuselektrijaamas tekkiv suitsugaaside puhastamise jääkprodukt segatakse enne ladestamist TSK tuhaga (toimingukood D13x). Segamine toimub mehaaniliselt kopaga. Edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt põlevkivituha ladestusmetoodikale prügilasse.

85 000

5. ringlussevõtt toormevaruna

R3f - ringlussevõtt toormevaruna ehk jäätmematerjali lagundamine, sealhulgas gaasistamise ja pürolüüsi teel mis tahes keemilisteks ühenditeks, mis võetakse järgnevalt ringlusse kemikaalidena uue toote koostises

Õliettevalmistuse seadmel toimub vedelkütusejäätmete puhastamine mehhaanilistest lisanditest, veest ja osaliselt sooladest. Mahutisse E-1 juhitakse raskeõli gaasigeneraatorijaamadest, raskeõli fenoleerimisseadmelt, õli heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhi õlitustamisseadmelt ning taaskasutatavad õlid (sh mineraalõlipõhilised kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlid, muud hüdraulikaõlid ja vedelkütusejäätmed) ja fuussid. Raskeõli mahutist E-1, kerge-keskõli mahutist E-6 ja bensiinifraktsioon mahutist E-2 juhitakse vastuvõtukollektorisse ja sealt edasi mahutisse E-3. Mahutis E-3 valmib filtreerimiseks bensiini–raskeõli– kergkeskõli segu vahekorras 1:1:1,7. Segu tsirkuleeritakse pumpade abil läbi soojusvahetite vajaliku konditsiooni (tihedus ja temperatuur) saamiseks. Valmissegu pumbatakse läbi filtrite (6 tk). Filtrid töötavad perioodiliselt ning tehnoloogiaprotsess on automatiseeritud. Saadud filtraat juhitakse mahutisse E-12 ja segatakse soojusvahetites soojendatud fenoolveega mahutist A-9. Filtraadi ja fenoolvee segu suunatakse termosetititesse A-1,2,3,11,12 filtraadi (põlevkiviõli) läbipesemiseks sooladest ja mehhaanilistest lisanditest. Puhastatud põlevkiviõli suunatakse mahutisse E-8. Fenoolvesi termosetititest A-1,2,3,11,12 suunatakse mahutisse A-13. Fenoolvesi mahutist A-13, mida segatakse bensiinifraktsiooniga mahutist E-2, suunatakse termosetititesse A-4, 4/1 vee puhastamiseks õlist ja mehaanilistest lisanditest. Mahutist E-8 suunatakse puhastatud põlevkiviõli destillatsiooniseadmele.

10 615.72

6. taaskasutamine tagasitäitena (välisvalli rajamine)

R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Lähtuvalt materjalide kättesaadavusest ja erosioonikindluse tagamise vajadusest võib ladestu välisvalli rajamiseks vastavalt prügila projektile kasutada 4 m paksust aherainekihti, 5-6 m paksust hoolikalt tihendatud TSK tuhka või 10 m paksust poolkoksist välisvalli. Ladestu erinevate välisvalli lahenduste kasutamine nö. vaheldumisi, vastavalt tootmises tekkivatele jäätmetele, ei ole hoidla üldstabiilsuse seisukohalt vastunäidustatud. Üleminekute arv ei avalda samuti mõju hoidla geotehnilisele üldstabiilsusele. Välisvalli rajamine looduslike materjalidega samaväärsete omadustega tehismaterjalist võimaldab vähendada looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Vastavalt prügila projektidele ja nende aluseks olnud uuringutele sobivad aheraine, TSK tuhk ja poolkoks prügila välisvalli rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta ning nõuetekohase välisvalli rajamisel on positiivne mõju keskkonnale ja inimese tervisele.

477 000

7. taaskasutamine prügila sulgemisel

R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks

Täiendavaks erosiooni vähendamise meetmeks kaetakse ladestu enne haljastamist TSK tuha ja reoveesette komposti seguga. Segu jaoks vajalik komposti kogus on mahulises suhtes 1:1 tuha kogusega. Kompost ja tuhk paigutatakse segamise kohas vaaludena. Segu paigaldatakse nõlvale buldooseriga. Katmisel järgitakse IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 21-05-1675 välja töötatud tööjuhist. Vastavalt juhisele on segu maksimaalseks paksuseks 40 cm (keskmine paksus 30 cm) ning segu ei tihendata.

572 000

8. taaskasutamine jäätmeladestu laienduse alale põhja rajamine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Vastavalt 2025.aasta KMH aruandele "VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamine" ja prügila ehitusprojektidele taaskasutatakse lisaks savile kindlal otstarbel tsementeeruva Petroter tuhka taaskasutustoimingu koodi R5m alusel prügila laienduse alale põhja rajamiseks. Niisutatud, tihendatud ning nõuetekohaselt paigutatud Petroter tuhk moodustab betoonilaadse vettpidava kihi ning ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Tehisbarjäär rajatakse osaliselt tehismaterjalist, mille abil vähendatakse looduslike maavarade kaevandamist ja kasutamist. Tuhk vastab asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele, mida rakendatakse looduslike materjalidele samal eesmärgil. Vastavalt eelnimetatud uuringutele sobib Petroter tuhk prügila põhja rajamiseks ilma täiendavate jäätmekäitlustoiminguteta.

200 000

32/58

J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Poolkoksi ja põlevkivi koldetuha koosladestamine

Käitises tekkiv poolkoks ja põlevkivi koldetuhk tuleb ladestada prügilasse vastavalt OÜ IPT Projektijuhtimine (registrikood 10670486) poolt koostatud tööle nr 13-11-1124/1 „AS VKG Petroter meetodil tekkiva TSK tuha ja poolkoksi optimaalse koosladustamise tehnoloogia väljatöötamine“.

Ladestu kuju on TSK tuha ladustamisel mägi nõlvadega 1:3. Petroter TSK tuhk transporditakse ladestusalale konveieritega. Tehases jahutatakse tuhk järveveega ning tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, lisades ca 0,2 liitrit vett 1 kg tuha kohta. Vee lisamine peab tagama lisaks jahutamisele ka tolmamise vältimise konveierilindil. Konveieri otsa juures lisatakse tuhale täiendavalt õlistatud või sadevett (0,250 liitrit vett 1 kg kuiva tuha kohta), mis teeb tuha mittetolmavaks ja rulliga tihendatavaks. Konveierite otsa on ehitatud segaja, kus vesi lisatakse. Segamine tagab vajaliku vee ühtlase jagunemise tuhas. Tuha veega käitlemine võib mõlemas etapis toimuda õlitustatud ja sadeveega, kuna vastavalt uuringutele ei määra vee kvaliteet tuha geotehnilisi omadusi ega ka hilisemalt veega kokku puutumisel leostuvate ainete koosseisu ja määra. Konveieri otsa juurde on projekteeritud ajutine vaheladu tuha ladustamiseks. Tuha laadimine ajutisest ladustamispaigast edasi transpordiks toimub frontaallaaduriga. Lisatava vee kogus tagab, et: • TSK tuhk seistes ja laadimisel ei tolma; • TSK tuhk on piisavalt väikese tugevusega juhuks kui tuhk jääb ajutisse ladustamiskohta pikemaks ajaks (kuni 7-10 päeva), ehk tuhk on endiselt frontaallaaduritega laaditav. Frontaallaadurid laadivad tuha autodele, tuhk transporditakse ladustamise kohta. Peamised transporditeed vajavad, sarnaselt poolkoksi transpordile, ettevalmistatud sõidurada. TSK tuhk kallatakse autodelt hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Lisatud vee kogus tagab rulliga tihendatavuse nii värskelt kohale veetud kui ka vahelaos seisnud tuhal. Vee lisandumine ladestusalale hiljem, näiteks sadude või niisutamise tõttu ei ole probleemiks. Vesi seotakse tuhka (kokku umbes 0,5 liitrit 1 kg kuiva tuha kohta) ca 30 päeva jooksul. Täiendava vee kogus suurendab aluspinna tugevust veelgi täiendava tsementeerumisega. Paigaldatud TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub keskkonnatingimuste muutustele vastupidav tsement. Tsement on püsiv nii pH muutuste kui temperatuurimuutuste suhtes. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub materjal, mille filtratsioonimoodul on väiksem, kui 10-8 m/s. Seega puudub vajadus muuta juba poolkoksi ladestu sulgemiseks välja töötatud lahendust, kus prügilakeha kaetakse 10 m paksuse poolkoksivalliga, mis haljastatakse. Nii ajutises ladustamispaigas (vahetult konveieri otsa juure), transpordil kui ka ladestamise kohas ei saa välistada kuival perioodil tuha tolmamist. Isegi peale tsementeerumist ja kivistumist purustatakse tekkinud sidemed vahetult auto ratta all, laaduriga töötamisel jne. Seetõttu tuleb ladestut vajadusel ka niisutada. Niisutamisel kasutatakse vett või õlitustatud vett. Täiendava vee lisamisel suureneb ka ladestu tugevus pinnakihis.

Pidevalt

Põlevkivi pigijäätmete (fuusside) ja teiste ohtlike ainete taaskasutamine toimingukoodiga R3f

Mineraalõlipõhiliste kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlide, muude hüdraulikaõlide ja vedelkütusejäätmete puhastamine ja ümbertöötlemine koos generaatorõliga. Võttes arvesse, et utiliseerimisele võetavate õlide plaanitud maht on ainult 5 % üldisest põlevkiviõli toodangust, ei halvenda utiliseerimisele võetavad õlid põlevkiviõli kvaliteeti. Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti ja määrdeõlid, muud hüdraulikaõlid ja vedelkütusejäätmed erinevalt transformaatoriõlidest, ei sisalda PCB, TCDD, PCN. Olukorras, kus Kiviter tehased on konserveeritud jäätmete koodinumbriga 13 02 05*, 13 01 1 3*, 13 07 01* ja 13 07 03* taaskasutust ei toimu ja need antakse üle ohtlike ainete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Taaskasutamisega ei tohi kaasneda välisõhku paisatavate saasteainete sisalduste ja koguste suurenemist.

Pidevalt

Jäätmekäitlustoimingud käitises ja prügilas

1.Kõik jäätmekäitlusalased toimingu ettevõtte territooriumil peavad vastama kehtivatele tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele. Tagada jäätmekäitluse eest vastutavatele töötajatele vajalik väljaõpe, sealhulgas avariiolukordades käitumiseks. Ettevõttel peavad olema juhised tegevusplaanid jäätmetega seonduvate õnnetuste ennetamiseks ja hädaolukordades käitumiseks. 2. Tekkivad tava- ja ohtlikud jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks anda üle vastavaid tegevuslubasid (jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents) omavale isikule/ettevõttele. 3. Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekitatud, taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga omaduste ja tekke kohta. Lisaks arvestuse pidamisele peab säilima tõendusdokument, kus peab olema märgitud info jäätmeliigi, koguse ja omaduste kohta (kaalumisdokumendid, saatekirjad, laborianalüüsid vms). Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Pidevalt

Ohutusmeetmed Prügila rajamisel, kasutamisel, sulgemisel ja järelhoolde perioodil tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele. Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid.

Pidevalt

Ohutusmeetmed Autotranspordivahendite ja mehhanismide ohutuks tööks on ladestu juurdesõidutee ja ülemine platvorm pimedal ajal valgustatud. Ladestusse on paigaldatud hoiatussildid. Jäätmete mahalaadimine toimub ainult selleks ettenähtud kohas, millele osutavad viidad ja tähistused. Ladestut ümbritseva valli serv peab omama vähemalt 0,7 m kõrge ja 1 m lai. Jäätmete süttimisel või lihke esinemisel on transpordi-vahendite juhid kohustatud koheselt lõpetama mahalaadimise ja teatama juhtunust VKG OIL AS-I dispetserile ja juhtivtöötajatele. Süttimistest tuleb teatada ka Viru Keemia Grupp AS keskkonnaosakonnale. Põlengu kustutamiseks tuleb dispetseri kaudu teatada päästeteenistusele.

Pidevalt

Ohutusmeetmed Tagada jäätmekäitluse eest vastutavatele töötajatele vajalik väljaõpe, sealhulgas avariiolukordades käitumiseks. Ettevõttel peab olema juhis/tegevusplaan jäätmetega seonduvate õnnetuste ennetamiseks ja hädaolukordades käitumiseks.

Pidevalt

33/58

Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed

Kompleksloa omaja on kohustatud tegema kõik endast oleneva vältimaks jäätmetega seonduvaid (st jäätmete tekitamise-, taaskasutamise- ja kõrvaldamisega) õnnetusi. Tekkinud õnnetuste korral rakendama kõiki vajalikke abinõusid mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. Õnnetustest tuleb viivitamatult informeerida Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni ning Keskkonnaametit. Kompleksloa omaja on kohustatud korraldama enda süül keskkonda sattunud jäätmete ja neist põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise ning hüvitama täies mahus jäätmealase tegevusega põhjustatud kahju keskkonnale, teiste isikute varale ja tervisele.

Õnnetuste korral

Gaasipuhastusjäätmete mehaaniline segamine ja ladestamine

Suitsugaaside puhastamise jääkprodukt enne ladestamist segatakse TSK tuhaga (toimingukood D13x). Segamine toimub mehaaniliselt kopaga. Edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt põlevkivi tuha ladestusmetoodikale prügilasse.

Pidevalt

VKG Energia korrastatud tuhaladestule uue prügila rajamine

Nõuetekohane ohtlike jäätmete prügila rajatakse vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine". Prügila täidetakse nõuete kohaselt niiske Petroter TSK tihendavate kihtidega, mis kindlustab kogu ladestu väga hea veepidavuse, filtratsioonimoodul k = 0,67..3,14 x 10-9 m/s, mistõttu on uue ohtlike jäätmete prügila nõrgvee teke minimaalne. Ladestu kuju on mägi nõlvaga 1:3, mis võimaldab nõlval tehnikaga liikuda ning tagab stabiilsuse. Lisaks ei nõua see hiljem täiendavaid töid. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist.

Pidevalt

Nõrgvee kogumine VKG Energia Põhja SEJ korrastatud tuhaladestul on eraldi nõrgvee ehk drenaaživee kogumise süsteem. Kogunev vesi (arvestuslikult 102 200 m3/a) pumbatakse vajadusel Järve Biopuhastuse OÜ puhastile. Pumpla asub korrastatud tuhaladestu põhjaservas. Tuhaladestu korrastamise järgselt pole drenaaživee väljapumpamise vajadust olnud, kuna vett koguneb vähe. Kavandatava tegevuse tulemusena kogutakse kõigi VKG haldusesse kuuluvate prügilaalade ning ka riikliku suletud prügila ala 1 veed ühte süsteemi 64 m abs kõrguselt. Uue prügila ladestu moodustamise eelprojektis on järeldatud, et uue tuha kuivladestamise tehnoloogia kasutamisel moodustub madala filtratsioonimooduliga ja ühtlaselt tugev mäemassiiv ja sellest lähtuvalt uuest ladestust nõrgvett praktiliselt ei teki

Pidevalt

Selitatud vee kasutamine

Olemasolevate selitite veed on vajaduse korral võimalik kasutada tuhaväljaku niisutamiseks, et moodustuks heade tugevuslike omadustega ja väikese filtratsioonimooduliga kehand uue prügila põhja alla.

Pidevalt

Sademevee kogumine Uue prügila ladestu sademevee ärajuhtimine lahendatakse kahe järguna, et tagada pidev sademevee ärajuhtimine ka praegu juba korrastatud ladestusalalt ning hiljem muudetud sademevee ärajuhtimissüsteemi korral (ladestu täitmisel suletakse olemasolevaid kraave, rajatakse uusi kraavide süsteeme nii hooldustee kõrvale kui ka ladestusala piirile; juhul, kui kogumiskraavide võrgustikus on kavandatava tegevuse tõttu vaja teha ümberkorraldusi, tehakse need enne, kui uuele ladestule hakatakse jäätmeid paigutama). Kogumisbasseinidesse kogunenud vett vajaduse korral kasutatakse Petroter tuha niisutamiseks, milleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme (pumpla võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m).

Pidevalt

Prügila sulgemine Ettevõte tegeleb poolkoksiprügila I ja II ladestusjärgu lõppkuju moodustamisega vastavalt kehtivale AS Entec Eesti poolt koostatud põhiprojektile (töö nr 1114/17). Projekteeritud mahu saavutamisel ladestu suletakse. Kuna nõuetekohaselt paigaldatud tuhk on filtratsioonimooduliga <10-9 m/s, ei ole projektiga ette nähtud eraldi isolatsioonikihi rajamist. Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks kaetakse tuhast pealiskiht platool kattekihiga, milleks sobib aheraine (minimaalselt 4 m paksune kiht) või ka poolkoks (10 m kiht). Erosiooni kahjustuste vältimiseks kaetakse kattekiht hüdrokülviga või reoveesette ja TSK tuha seguga. Prügila järelhooldus toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".

Pidevalt

Fuusside käitlemine Ettevõtte tootmises tekib aastas 13 000 tonni fuusse, ettevõte tohib oma tootmises käidelda 6 000 tonni fuusse aastas, mida käsitletakse pooltootena THS mõiste alusel. Ülejäänud osa fuussidest koguses 7000 t/a antakse üle jäätmetena koodiga 05 06 98*. Fuusse ei tohi ladestada käitise territooriumil ning fuusse, mida ei käidelda oma tootmisprotsessis, tuleb üle anda jäätmetena koodiga 05 06 98*.

Pidevalt

Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks kindlustus

Ettevõttel peab olema ohtlike jäätmete taaskasutamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks.Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Juhul kui ettevõte enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus kompleksloa L.KKL.IV-198338 alusel ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nr L.KKL.IV-198338 ohtlike jäätmete käitlemist reguleerivas osas kehtetuks.

Ohtlike jäätmete taaskasutamise ajal

Ohutusmeetmed Käitaja peab olema teadlik prügila maa-alal toimuvast. Käitaja tagab, et kõrvalistel isikutel puudub ligipääs prügilasse ilma käitaja nõusolekuta. Prügila sissepääsu juures peab olema teave prügila käitaja ärinime, prügila liigi ja prügila tööaja kohta, väljaspool tööaega prügila väravad lukustatakse.

Pidevalt

Jäätmete ladestamise juhend

Tehase käitaja on kohustatud omama lisaks ladestamismetoodika projektile ka ettevõtte sisest juhendit/plaani jäätmete ladestamise, sh metoodika kohta poolkoksiprügilasse. Juhend edastatakse lao andjale pärast iga muutmist või loa andja nõudmisel.

Pidevalt

Kehtiv kindlustus või rahaline tagatis

Käitajal peab olema kehtiv kindlustus või rahaline tagatis prügila kasutamiseks, sulgemiseks ja järelhoolduseks. Kindlustus või rahaline tagatis (prügila sulgemisfond) peab olema kehtiv kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse perioodi vältel. Prügila sulgemisfondis olevaid rahalisi vahendeid tuleb prügila käitaja poolt kasutada sihtotstarbeliselt.

Pidevalt

Tuha ladestamise nõuded

Tuhk tuleb vedada koheselt ladestamispaigale. Tasandamine ja tihendamine peab toimuma vähemalt 5...6 tunni jooksul peale vee lisamist konveieri otsa juures. 2. Värske niisutatud tuhk veetakse ladestuskohta, kus kallatakse kastist maha. Koormad paigutatakse tihedusega, mis võimaldab buldooseriga planeeritud 60...70 cm paksuse kihi moodustamist. 3. Paigaldatud TSK tuhk peab tsementeeruma minimaalselt nädala, enne kui sinna saab uuesti peale sõita On soovitatav kasutada GPS seadmetega varustatud buldooserit ja ekskavaatorit, mis tagavad tööde täpse ja efektiivse teostuse

Pidevalt

34/58

Ladeala välisvalli rajamine

Vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" taaskasutatakse aherainet (jäätmekood nr 01 01 02) poolkoksi puudumisel taaskasutustoimingukoodi R5t alusel prügila kehale välisvalli rajamiseks. Välisvall rajatakse 4 meetri paksusest aheraine kihist, mis tagab prügilale pikaajalise stabiilsuse. Ladestu erosioonikindluse tagamiseks analüüsiti 2018. aasta KMH aruandes kolme materjalide vahelduvuse varianti: 10 meetri paksusele poolkoksist välisvallile rajatakse 4 meetri paksune aherainest välisvall; 4 meetri paksusele aheraine välisvallile rajatakse 10 meetri paksune poolkoksist välisvall; välisvalli kujundamine vaheldumisi 4 meetri paksuste aherainest ja 10 meetri paksuste poolkoksist kihtidena vastavalt tekkivatele tootmisjäätmetele. Kahe esimese variandi puhul on tagatud ladestu stabiilsus ja ka erosioonikindlus. Kolmanda variandi puhul on tagatud stabiilsus, kuid vajab välikatseid, et uurida erosioonikindlust. Tulenevalt eeltoodust viib ettevõte enne kolmanda variandi kasutusele võttu läbi vajalikud katsed ning ei hakka välisvalli rajama ennem, kui on Keskkonnaametilt saanud kooskõlastuse erosioonikindluse uuringute aruandele. Ladestatakse olemasolevasse ladestule, planeeritakse buldooseri abil. Konveieri ja kallurite abil jõuab poolkoks prügilasse, kus see siis veetakse kallurite abil ladestus kohta. Poolkoksi kasutatakse peamiselt välisvalli rajamiseks (10 meetri paksune).

Pidevalt

Põlevkivituha ja poolkoksi koosladestamise metoodika väljatöötamine

AS VKG Põlevkivituha ja poolkoksi koosladestamise metoodika väljatöötamine (IPT Projektijuhtimine OÜ Töö nr 08-04-0771)- 2009 aastal viidi läbi uuring, mis lahendas ära poolkoksi ja põlevkivituha koosladestamise. 2018. aasta KMH "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine" - Ladestu kuju on TSK tuha ladestamisel mägi nõlvadega 1:3. Petroter TSK tuhk transporditakse ladestusalale konveieritega. Petroter tootmisest väljuv TSK tuhk jahutatakse järveveega või tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, lisades ca 0,2 liitrit vett 1 kg tuha kohta. Vee lisamine peab tagama lisaks jahutamisele ka tolmamise vältimise konveierilindil. Konveieri otsa juures lisatakse tuhale täiendavalt tehnoloogilist või sademevett (0,250 liitrit vett 1 kg kuiva tuha kohta), mis teeb tuha mittetolmavaks ja rulliga tihendatavaks. Konveierite otsa on ehitatud segaja, kus vesi lisatakse. Segamine tagab vajaliku vee ühtlase jagunemise tuhas. Tuha veega käitlemine võib mõlemas etapis toimuda tehnoloogilise nt õlitustatud veega või puhta veega, kuna vastavalt uuringutele ei määra vee kvaliteet tuha geotehnilisi omadusi ega ka hilisemalt veega kokku puutumisel leostuvate ainete koosseisu ja määra. Frontaallaadurid laadivad tuha autodele, tuhk transporditakse ladustamise kohta. Peamised transporditeed vajavad, sarnaselt poolkoksi transpordile, ettevalmistatud sõidurada. TSK tuhk kallatakse autodelt hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Lisatud vee kogus tagab rulliga tihendatavuse nii värskelt kohale veetud kui ka vahelaos seisnud tuhal. Vee lisandumine ladestusalale hiljem, näiteks sadude või niisutamise tõttu ei ole probleemiks. Vesi seotakse tuhka (kokku umbes 0,5 liitrit 1 kg kuiva tuha kohta) ca 30 päeva jooksul. Täiendava vee kogus suurendab aluspinna tugevust veelgi täiendava tsementeerumisega. Paigaldatud TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub keskkonnatingimuste muutustele vastupidav tsement. Tsement on püsiv nii pH muutuste kui temperatuurimuutuste suhtes. Petroter tuha tsementeerumisel moodustub materjal, mille filtratsioonimoodul on väiksem, kui 10-8 m/s. Seega puudub vajadus muuta juba poolkoksi ladestu sulgemiseks välja töötatud lahendust. Nii ajutises ladustamispaigas (vahetult konveieri otsa juure), transpordil kui ka ladestamise kohas ei saa välistada kuival perioodil tuha tolmamist. Isegi peale tsementeerumist ja kivistumist purustatakse tekkinud sidemed vahetult auto ratta all, laaduriga töötamisel jne. Seetõttu tuleb ladestut vajadusel ka niisutada. Niisutamisel kasutatakse õlitustatud vett. Täiendava vee lisamisel suureneb ka ladestu tugevus pinnakihis. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist. Poolkoks transporditakse prügilasse torukonveieri abil (kallurautod varuvariandina).

Pidevalt

Suitsugaaside puhastamise jääkproduktid

Vastavalt IPT Projektijuhtimine OÜ poolt koostatud tööle "VKG Energia OÜ Põhja Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ladustamine õlitootmise jääkide hoidlas. Geotehnilised arvutused ja juhised" järeldus, et suitsugaaside puhastamise jääkprodukti ja õlitootmise jääke on võimalik ladestada hetkel kasutusel oleva metoodikaga. Selleks tuleb suitsugaaside puhastamise jääkprodukt eelnevalt segada Petroter tehastes tekkiva tahkesoojuskandja (TSK) tuhaga. See tähendab, et enne ladustamist segatakse TSK tuhk ja suitsugaaside puhastamise jääkprodukt mehaaniliselt (toimingukood D13x) ning edasi käideldakse tekkinud segu kui põlevkivituhka ning paigaldatakse vastavalt ladustusmetoodikale prügilasse.

Pidevalt

Reostunud pinnase ladestamine prügilas

Reostunud pinnase ladestamisel tuleb järgida ladestamismetoodikat (kärgtehnoloogia), tagada ladestatud jäätmete stabiilsus ja välistada ohtlike ainete leostumine tuhakärgedesse.

Jäätmed paigutatakse kärge 0,5 m paksuste kihtidena ning kaetakse seejärel 0,5…1 m paksuse niiske TSK tuha kihiga, mis takistab jäätmemassi sademevee imendumist. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksune nõuetekohaselt paigaldatud TSK tuha või poolkoksi kiht.“

Reostunud pinnase ladestamisel

Sõmerate jäätmete leostuvus

Ladestada tohib vaid selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ohtlike ainete leostuvus ei ületa keskkonnaministri määruses nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" toodud piirväärtusi. Määruse nr 38 § 22 lg 6 erandi kohaldamisel tuleb iga üksikjuhul küsida eraldi Keskkonnaameti kirjalikku nõusolekut enne jäätmete ladestamist, viidates 2018 a koostatud KMH-le (VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila ühendamine riikliku prügilaga ja prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine“, Tartu 2018, Hendrikson&Ko).

Vajadusel

Petroteri tehase fenoolpuhastusseadme (FPS) puhastatud vee kasutamine

Täiendav võimalus tuha niisutamiseks, järgides kasutusel olevat metoodikat. Tuha tsementeerumisel toimuv tugevuse kasv ning mineraloogilised muutused on sõltumata segamisel kasutatud veest ühesugused, üldjoontes on sarnane leostuskäitumine. Fenoolide leostuvuse vähendamiseks tuleb lasta FPS puhastatud veega tsementeerunud tuhal tsementeeruda pikema periood jooksul.

Fenoolpuhastusseadme (FPS) puhastatud vee kasutamisel

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse35/58

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Keemia vkt 2e poolkoksi ladestusala

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Failid

Nõuetekohase ohtlike jäätmete prügila ehitamine

Nõuetekohane ohtlike jäätmete prügila rajatakse vastavalt 2018. aasta KMH-le "VKG Energia OÜ Põhja SEJ tuhaladestule rajatava uue ohtlike jäätmete prügila uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamine". Prügila täidetakse nõuetekohaselt niiske Petroter TSK tihendavate kihtidega, mis kindlustab kogu ladestu väga hea veepidavuse, filtratsioonimoodul k = 0,67..3,14 x 10-9 m/s, mistõttu on uue ohtlike jäätmete prügila nõrgvee teke minimaalne. Ladestu kuju on mägi nõlvaga 1:3, mis võimaldab nõlval tehnikaga liikuda ning tagab stabiilsuse. Lisaks ei nõua see hiljem täiendavaid töid. Väliskihi kaitseks temperatuuri muudatuste eest rajatakse prügila kehale välisvall 10 m paksusest poolkoksi kihist või poolkoksi puudumisel 4 m paksusest aheraine kihist. Mäe välisküljele rajatakse jõesetete ladestamise kohas täiendavalt vähemalt 30 m paksune vall poolkoksist või TSK tuhast, mis TSK tuha korral kaitstakse aherainega 4 m paksuselt (poolkoksist vall kaitset ei vaja).

Lisaks ladestatakse prügilasse muudest keskkonnaprojektidest pärit jäätmeid. Ladestamine toimub OÜ IPT Projektijuhtimine eksperthinnangu töö nr 19-04-1480 alusel. Muudest keskkonnaprojektidest jäätmete puhul on tegu reostunud setete näol on tegemist mittetsementeeruva naftaprodukte sisaldava pinnasega, mistõttu sobib ladestamise metoodiks varasemalt väljatöötatud lahendus kärgedesse ladestamisel. TSK tuha ja mittetsementeeruva pinnase koosladestamisel tuleb tagada tekkiva kehandi stabiilsus. Üldstabiilsuse tagamiseks tehakse hoidla tavapärase väliskülje kõrvale täiendavalt moodustada vähemalt 30 m laiune vall poolkoksist või TSK tuhast. Reostunud pinnas paigutatakse kuni 1 m paksuse kihina ja kaldega 6 kraadi. Kiht tuleb seejärel katta 0,5-1 m paksuse tsementeeruva poolkoski või TSK tuhaga. Stabiilsusarvutused näitasid, et eelnevalt kirjeldatud ladestamismetoodikaga on tagatud kõik mäe stabiilsuse tingimused.

Pidev

Nõrgvee kogumine

VKG Energia Põhja SEJ korrastatud tuhaladestul on eraldi nõrgvee ehk drenaaživee kogumise süsteem. Kogunev vesi (arvestuslikult 102 200 m3/a) pumbatakse vajadusel Järve Biopuhastuse OÜ puhastile. Pumpla asub korrastatud tuhaladestu põhjaservas. Tuhaladestu korrastamise järgselt pole drenaaživee väljapumpamise vajadust olnud, kuna vett koguneb vähe. Kavandatava tegevuse tulemusena kogutakse kõigi VKG haldusesse kuuluvate prügilaalade ning ka riikliku suletud prügila ala 1 veed ühte süsteemi 64 m abs kõrguselt. Uue prügila ladestu moodustamise eelprojektis on järeldatud, et uue tuha kuivladestamise tehnoloogia kasutamisel moodustub madala filtratsioonimooduliga ja ühtlaselt tugev mäemassiiv ja sellest lähtuvalt uuest ladestust nõrgvett praktiliselt ei teki.

Pärast tuhaladestu katmist vettpidava kihiga nõrgvett enam ei moodustu

Sademevee kogumine

Uue prügila ladestu sademevee ärajuhtimine lahendatakse kahe järguna, et tagada pidev sademevee ärajuhtimine ka praegu juba korrastatud ladestusalalt ning hiljem muudetud sademevee ärajuhtimissüsteemi korral (ladestu täitmisel suletakse olemasolevaid kraave, rajatakse uusi kraavide süsteeme nii hooldustee kõrvale kui ka ladestusala piirile; juhul, kui kogumiskraavide võrgustikus on kavandatava tegevuse tõttu vaja teha ümberkorraldusi, tehakse need enne, kui uuele ladestule hakatakse jäätmeid paigutama). Kogumisbasseinidesse kogunenud vett kasutatakse vajadusel Petroter tuha niisutamiseks, milleks rajatakse basseinist vee tagastustorustik ladestusalal asuvasse ümberlaadimissõlme (pumpla võimsus 18,5 l/s, torustiku D160 pikkus 850 m).

Pidev

Prügila sulgemine

Ettevõte tegeleb poolkoksiprügila I ja II ladestusjärgu lõppkuju moodustamisega vastavalt kehtivale AS Entec Eesti poolt koostatud põhiprojektile (töö nr 1114/17). Projekteeritud mahu saavutamisel ladestu suletakse. Kuna nõuetekohaselt paigaldatud tuhk on filtratsioonimooduliga <10-9 m/s, ei ole projektiga ette nähtud eraldi isolatsioonikihi rajamist. Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks kaetakse tuhast pealiskiht platool kattekihiga, milleks sobib aheraine (minimaalselt 4 m paksune kiht) või ka poolkoks (10 m kiht). Erosiooni kahjustuste vältimiseks ja haljastuskihi rajamiseks kaetakse kattekiht TSK tuha ja reoveesette komposti seguga (1:1, max 40 cm, keskmiselt 30 cm paksune kiht) või vajadusel hüdrokülviga. Prügila järelhooldus toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".

Pidev

Seirekaevude ja seirepunktide kooskõlastamine

Esitada Keskkonnaametile uute seirekaevude ja seirepunktide asukohad kooskõlastamiseks. Pool aastat enne uute ladestusetappide avamist

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 36/58

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk nr

Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti number

Seirepunkti koordinaadid L-EST97

1. 1. Jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; 2. Ladestamiseks vaba maht

Jäätmelademe seire (poolkoksipru ̈gila ja tuhaladestu) üks kord aastas - X: 6587981, Y: 682709

2. BTEX, molu ̈bdeen ja arseen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 52827 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)

üks kord aastas 52827 X: 6588489, Y: 683840

3. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 52827 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)

üks kord poolaastas 52827 X: 6588489, Y: 683840

4. BTEX ja molu ̈bdeen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19542 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)

üks kord aastas 19542 X: 6589046, Y: 682719

5. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19542 (Lasnamäe - Kunda veekihi kaev)

üks kord poolaastas 19542 X: 6589046, Y: 682719

6. Kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19549 (ordoviitsium - kambriumi veekihi kaev)

üks kord aastas 19549 X: 6589258, Y: 683678

7. BTEX ja molu ̈bdeen Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19548 (Lasnamäe-Kunda veekihi kaev)

üks kord aastas 19548 X: 6589364, Y: 683934

8. Kaalium, kloor, fenoolid, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19548 (Lasnamäe-Kunda veekihi kaev)

üks kord poolaastas 19548 X: 6589364, Y: 683934

9. Veetase, As Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 19772 üks kord aastas 19772 X: 6587433, Y: 683720 10. Veetase, naftasaadused, benseen, tolueen, u ̈he- ja kahealuselised fenoolid,etu ̈u ̈lbenseen,

ksu ̈leenide summa Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 19557 üks kord aastas 19557 X: 6586300, Y: 681877

11. Veetase, naftasaadused, benseen, tolueen, u ̈he- ja kahealuselised fenoolid, etu ̈u ̈lbenseen, ksu ̈leenide summa

Poolkoksipru ̈gila põhjaveeseire puurkaevus 18399 üks kord aastas 18399 X: 6459191, Y: 581723

12. Kaalium, kloor, fenoolid, BTEX, elektrijuhtivus, pH, temperatuur, veetase Tuhaväljaku põhjavee seire puurkaevus 19543 (Ordoviitsium-Kambriumi veekihi kaev)

üks kord aastas 19543 X: 6587904, Y: 684240

13. Meteoroloogilised andmed: 1. ööpäevane sademete hulk; 2. õhutemperatuur; 3. tuule suund ja tugevus; 4. õhuniiskus; 5. aurumine

Punktid 1-4 üks kord päevas; Punktid 2 ja 3 üks kord päevas kell 14.00; Punkt 5 üks kord dekaadi jooksul

Üks kord päevas, üks kord dekaadi jooksul

- X: 6588130, Y: 681806

14. pH, BHT7, KHT, hõljuvaine, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftaproduktid, sulfaadid, kuivjääk, elektrijuhtivus

Poolkoksiprügila ühtlustusmahuti (sadevesi) üks kord kvartalis - X: 6588130, Y: 681806

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus

Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - ohtlike jäätmete prügila 0 89 699 480

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid

Jäätmekood 2 185 000 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 37/58

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Jäätmekood Toimingu kood Piirkogus (t/a) 05 06 97* - Põlevkivi poolkoks D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 1 003 121 10 01 18* - Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed D13x - jäätmete kõrvaldamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 85 000 17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000 17 05 05* - Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000 17 05 07* - Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 50 000

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus VKG Oil heitvee väljalask

Väljalaskme kood IV002

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Kohtla jõgi

Suubla kood VEE1070700

Veekogumi nimetus Kohtla

Veekogumi kood 1070700_1

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6587871, Y: 681711

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

38/58

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 450 000 495 000 480 000 475 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2025 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2025 Kloriid (CL) Cl

2025 Nitrit (NO2-) NO2

2025 Nitraat (NO3-) No3

2025 Sulfiidid (S2-) Sf

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.006 0.007 0.007 0.007

2025 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.002 0.003 0.002 0.002

2025 Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 0.001 0.001 0.001 0.001 0.001

2025 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.023 0.025 0.024 0.024

2025 Vask (Cu) 7440-50-8 0.05 0.023 0.025 0.024 0.024

2025 Tsink (Zn) 7440-66-6 0.20 0.09 0.099 0.096 0.095

2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 55 24.75 27.225 26.40 26.125

2025 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 6.75 7.425 7.20 7.125

2025 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.045 0.05 0.048 0.048

2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 56.25 61.875 60 59.375

2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1 0.45 0.495 0.48 0.475

2025 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 0.675 0.743 0.72 0.713

2025 Heljum HEL 25 11.25 12.375 12 11.875

2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 6.75 7.425 7.20 7.125

2025 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded 39/58

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Sademevee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

VKG Oil heitvee väljalask IV002 X: 6587871, Y: 681711 Kohtla 1070700_1 Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Heljum Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Heitvesi Üksikproov Kaks korda kuus Ammoonium (NH4+) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kloriid (CL) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Nitraat (NO3-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Nitrit (NO2-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfiidid (S2-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Elavhõbe (Hg) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Tsink (Zn) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Antratseen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Benso(a)püreen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Fluoranteen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftaleen Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Nonüülfenool (summa) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Pentaklorofenool Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Analüüsida võetud veeproovist metalli kogusisaldus osas: Cd, Cu, Hg, Pb, Zn, Cr. Piirväärtusi väljendatakse kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele

40/58

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus

Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Kohtla jõgi VEE1070700 IV002 VKG Oil heitvee väljalask

Kohtla 1070700_1 allikas X: 6585416, Y: 681082 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik

(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud

C10 - C40) Üks kord kuus

Purtse jõgi VEE1068200 IV002 VKG Oil heitvee väljalask

Pärast Kohtla jõe suubumist

X: 6587633, Y: 672341 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik

(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus

41/58

Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud

C10 - C40) Üks kord kuus

Kohtla jõgi VEE1070700 IV002 VKG Oil heitvee väljalask

Lüganuse küla X: 6584676, Y: 673870 Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik

(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud

C10 - C40) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas

Purtse jõgi VEE1068200 IV002 VKG Oil heitvee väljalask

Enne Kohtla jõe suubumist

X: 6585462, Y: 672768 Pinnaveeseire Vask (Cu) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kaadmium (Cd) Üks kord aastas Pinnaveeseire Elavhõbe (Hg) Üks kord aastas Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord aastas Pinnaveeseire Plii (Pb) Üks kord aastas Pinnaveeseire Tsink (Zn) Üks kord aastas Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord kuus Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus Pinnaveeseire Kloriid (CL) Üks kord kuus Pinnaveeseire Lahustunud hapnik

(proovivõtul) (mg/l) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Sulfiidid (S2-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kuus

42/58

Pinnaveeseire Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord kuus

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Metallide kontsentratsiooni määratakse metalli lahuse faasis filtreeritud veeproovis, kus filtri poori suurus on 0,45 µm.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku 43/58

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 3 130 tuh. Nm³

Muud gaaskütused Koksigaas 13 000 tuh. Nm³

Poolkoksigaas 13 000 tuh. Nm³

Muud gaaskütused Separaatorgaas 400 tuh. Nm³

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete ja fossiilkütusetoodete tootmine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

40.518

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

Heite ​allikate arv tootmis ​territooriumil 57

Käitise töötajate arv 675

Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS

Emaettevõtte riik Eesti

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Jah

Kauplemis ​süsteemi kohustus ​lase tegevus ​ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine

44/58

Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus

Käitaja teeb CO₂ heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.

Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi

Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0006047 001 001, 7 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-3 X: 6588185, Y: 684175 HEIT0006049 004 004, Mahuti E-1 küünal (õliärastatud vesi), GGJ-3 X: 6588162, Y: 684183 HEIT0006058 010 010, 8 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-4 X: 6587956, Y: 683882 HEIT0006082 012 012, Seinaventilaatorid A/1...A/5 (koondallikas), GGJ-4 X: 6588006, Y: 683902 HEIT0006060 013 013, Seinaventilaator B-1, GGJ-4 X: 6587968, Y: 683793 HEIT0006081 020 020, Seinaventilaator B-3, GGJ-5 X: 6587998, Y: 684128 HEIT0006080 021 021, 11 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-5 X: 6587969, Y: 684123 HEIT0006078 023 023, Mahuti E-4 (õliärastatud vesi), GGJ-5 X: 6588009, Y: 684129 HEIT0006077 030 030, Laadimiskarp, 1000 t gg X: 6588007, Y: 684146 HEIT0006076 031 031, Ventilaator B-13, 1000 t gg X: 6588000, Y: 684129 HEIT0006075 032 032, Ventilaator B-2, 1000 t gg X: 6588002, Y: 684151 HEIT0006088 033 033, Ventilaator B-5, 1000 t gg X: 6588014, Y: 684149 HEIT0006087 034 034, Ventilaator A-10, 1000 t gg X: 6588012, Y: 684146 HEIT0006085 041 041, Ventilaator V-1, RKEÕS X: 6587939, Y: 683708 HEIT0006057 042 042, Ventilaator V-1a, RKEÕS X: 6587933, Y: 683718 HEIT0006056 043 043, Ventilaator B-1, RKEÕS X: 6587913, Y: 683678 HEIT0006090 046 046, Ventilaator B-046a, RKEÕS X: 6587981, Y: 683733 HEIT0008681 047 047, Ventilaator B-046b, RKEÕS X: 6587983, Y: 683729 HEIT0006073 054 054, Autotsisternide laadimisestakaad, Õlidestillatsioon X: 6587744, Y: 683615 HEIT0006072 055 055, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 korsten, Õlidestillatsioon X: 6587837, Y: 683633 HEIT0006071 060 060, Küünal A-2, Elektroodkoksi seade X: 6587541, Y: 683429 HEIT0006280 061 061, Koksikuupide ülemised luugud (koondallikas), Elektroodkoksi seade X: 6587543, Y: 683378 HEIT0006096 064 064, Bituumeni tahkestamise väljak, Elektroodkoksi seade X: 6587442, Y: 683467

X: 6587465, Y: 683504 HEIT0006095 065 065, Korsten D/1, Elektroodkoksi seade X: 6587548, Y: 683366 HEIT0006094 066 066, Korsten D/2, Elektroodkoksi seade X: 6587516, Y: 683431 HEIT0006275 080 080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon X: 6587643, Y: 683739 HEIT0006274 081 081, Ventilaator B-1, Fenoolide destillatsioon X: 6587646, Y: 683743 HEIT0006269 086 086, Fenoolide destillatsiooni soojendusseadme korsten X: 6587682, Y: 683763 HEIT0011087 087 087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine X: 6587554, Y: 683774 HEIT0006272 083 083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine X: 6587684, Y: 683716 HEIT0006271 084 084, Ventilaator B-2, Defenoleerimine X: 6587678, Y: 683701 HEIT0011088 091/1 091/1, KeskRVS gradiir nr 1, Heitveetsehh X: 6587829, Y: 683933

45/58

HEIT0011089 091/2 091/2, KeskRVS gradiir nr 2, Heitveetsehh X: 6587827, Y: 683933 HEIT0006256 092/1 092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587371, Y: 683729 HEIT0006255 092/2 092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587369, Y: 683728 HEIT0006276 093/1 093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587237, Y: 683273 HEIT0006261 093/2 093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6587240, Y: 683276 HEIT0006045 095 095, Flotatsioonipumpla ventilatsioon, Heitveetsehh X: 6588237, Y: 683738 HEIT0006253 096 096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh X: 6588124, Y: 683674 HEIT0006070 098 098, Ventilaator B-604, Heitveetsehh X: 6588216, Y: 683782 HEIT0006069 099 099, Ventilaator B-602, Heitveetsehh X: 6588232, Y: 683749 HEIT0006263 100 100, Ventilaator B-603, Heitveetsehh X: 6588228, Y: 683763 HEIT0006067 102/1 102/1, Flotaator F-1, Heitveetsehh X: 6588267, Y: 683754

X: 6588273, Y: 683762 HEIT0006265 102/2 102/2, Flotaator F-2, Heitveetsehh X: 6588257, Y: 683776

X: 6588264, Y: 683782 HEIT0011090 106 106, Mudatihendaja Y-501 (pindheiteallikas, katuse ebatihedus), Heitveetsehh X: 6588115, Y: 683695 HEIT0006264 107 107, Mahuti B-7 (mudkogur), Heitveetsehh X: 6588216, Y: 683778 HEIT0006266 117 117, Mahuti E-502 (heitvesi), Heitveetsehh X: 6588123, Y: 683696 HEIT0006062 118 118, KeskRVS gradiirid nr 5 ja 6, Heitveetsehh X: 6587850, Y: 683950 HEIT0006063 119 119, KeskRVS gradiirid nr 7 ja 8, Heitveetsehh X: 6587860, Y: 683960 HEIT0006064 120 120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh X: 6588162, Y: 683662 HEIT0006050 005 005, GGJ-3 küünal, äkkheide X: 6588204, Y: 684210 HEIT0006061 014 014, GGJ-4 küünal, äkkheide X: 6587981, Y: 683854 HEIT0006066 024 024, GGJ-5 küünal, äkkheide X: 6587942, Y: 684073 HEIT0006254 035 035, 1000 t gg küünal, äkkheide X: 6587997, Y: 684189 HEIT0006097 057 057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon X: 6587847, Y: 683632 HEIT0012739 44 44, Ventilaator V-1 X: 6587959, Y: 683756 HEIT0012740 45/1 45/1, Ventilaator V-2a X: 6587962, Y: 683763 HEIT0012741 45/2 45/2,Ventilaator V-3a X: 6587949, Y: 683759 HEIT0012742 48/1 48/1, Ventilaator V-4/1j X: 6587952, Y: 683761 HEIT0012743 48/2 48/2, Ventilaator V-4/2j X: 6587958, Y: 683762 HEIT0012744 49/1 49/1, Ventilaator V-1, punkri B-110 pumbahoone X: 6587955, Y: 683718 HEIT0012745 49/2 49/2, Ventilaator V-1, punkri B-114 pumbahoone X: 6587928, Y: 683858 HEIT0012746 49/3 49/3, Ventilaator V-1, punkri B-311 pumbahoone X: 6587772, Y: 683974 HEIT0013014 50 50, Tuha niisutussõlm X: 6588287, Y: 682938

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas46/58

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2025 0.576 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 64.822 t 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 2025 2.199 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2025 0.25 t 123-86-4 n-Butüülatsetaat 2025 1.032 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2025 83 935.073 t Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 2025 0.759 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 51.856 t 71-43-2 Benseen 2025 4.223 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2025 10.66 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2025 2.113 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2025 10.66 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2025 4.257 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2025 21.35 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2025 21.35 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2025 10.66 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2025 149.323 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2025 1 752.759 t 7664-41-7 Ammoniaak 2025 30.50 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2025 2.078 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2025 7.529 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 67.461 t PM-sum Osakesed 2025 6.306 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 0.047 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 0.047 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik

50, Tuha niisutussõlm (50) HEIT0013014 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.967 g/s 001, 7 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-3 (001) HEIT0006047 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.023 g/s

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.003 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.003 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.003 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.011 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.007 g/s

004, Mahuti E-1 küünal (õliärastatud vesi), GGJ-3 (004) HEIT0006049 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s

010, 8 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-4 (010) HEIT0006058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.023 g/s

47/58

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.002 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.006 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.008 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.031 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.002 g/s

012, Seinaventilaatorid A/1...A/5 (koondallikas), GGJ-4 (012) HEIT0006082 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.173 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.002 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.015 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.001 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.008 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.028 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.035 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.177 g/s

020, Seinaventilaator B-3, GGJ-5 (020) HEIT0006081 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.005 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.004 g/s

023, Mahuti E-4 (õliärastatud vesi), GGJ-5 (023) HEIT0006078 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s

031, Ventilaator B-13, 1000 t gg (031) HEIT0006076 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s

042, Ventilaator V-1a, RKEÕS (042) HEIT0006057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.028 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.012 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.045 g/s

046, Ventilaator B-046a, RKEÕS (046) HEIT0006090 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.074 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.006 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s

48/58

054, Autotsisternide laadimisestakaad, Õlidestillatsioon (054) HEIT0006073 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 4.63 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.005 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.139 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s

060, Küünal A-2, Elektroodkoksi seade (060) HEIT0006071 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.024 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s

041, Ventilaator V-1, RKEÕS (041) HEIT0006085 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.095 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.035 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.014 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.055 g/s

013, Seinaventilaator B-1, GGJ-4 (013) HEIT0006060 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.017 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.004 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.006 g/s

055, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 korsten, Õlidestillatsioon (055) HEIT0006072 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 43.953 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.848 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.259 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.005 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.067 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.062 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.062 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.435 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.031 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.031 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.006 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.012 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.031 mg/s

021, 11 ventilatsioonišahti (koondallikas), GGJ-5 (021) HEIT0006080 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.49 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.01 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.036 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.009 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.009 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.009 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.053 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.154 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.041 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.36 g/s

030, Laadimiskarp, 1000 t gg (030) HEIT0006077 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.084 g/s

49/58

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.017 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.034 g/s

032, Ventilaator B-2, 1000 t gg (032) HEIT0006075 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s

033, Ventilaator B-5, 1000 t gg (033) HEIT0006088 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.005 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.036 g/s

034, Ventilaator A-10, 1000 t gg (034) HEIT0006087 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.062 g/s

043, Ventilaator B-1, RKEÕS (043) HEIT0006056 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

047, Ventilaator B-046b, RKEÕS (047) HEIT0008681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.058 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.005 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.006 g/s

061, Koksikuupide ülemised luugud (koondallikas), Elektroodkoksi seade (061) HEIT0006280 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.032 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.013 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.019 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.032 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.292 g/s

50/58

10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.031 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.252 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.02 g/s

064, Bituumeni tahkestamise väljak, Elektroodkoksi seade (064) HEIT0006096 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.417 g/s 065, Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) HEIT0006095 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 20.354 g/s

10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.018 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 3.094 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.069 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.077 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.041 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.082 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 2.868 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.41 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.41 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.205 mg/s

066, Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) HEIT0006094 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 10.284 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.019 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.563 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.035 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.039 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.041 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 1.432 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.102 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.205 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.102 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.102 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.02 mg/s

080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon (080) HEIT0006275 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0 g/s

081, Ventilaator B-1, Fenoolide destillatsioon (081) HEIT0006274 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.008 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.008 g/s

086, Fenoolide destillatsiooni soojendusseadme korsten (086) HEIT0006269 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.014 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.01 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s

51/58

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine (087) HEIT0011087 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.001 g/s

083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine (083) HEIT0006272 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.002 g/s

084, Ventilaator B-2, Defenoleerimine (084) HEIT0006271 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.02 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.02 g/s

091/1, KeskRVS gradiir nr 1, Heitveetsehh (091/1) HEIT0011088 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 091/2, KeskRVS gradiir nr 2, Heitveetsehh (091/2) HEIT0011089 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.001 g/s 092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/1) HEIT0006256 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s

7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/2) HEIT0006255 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s

7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/1) HEIT0006276 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

095, Flotatsioonipumpla ventilatsioon, Heitveetsehh (095) HEIT0006045 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

102/1, Flotaator F-1, Heitveetsehh (102/1) HEIT0006067 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s

106, Mudatihendaja Y-501 (pindheiteallikas, katuse ebatihedus), Heitveetsehh (106) HEIT0011090 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s

120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh (120) HEIT0006064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) HEIT0006253 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.263 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.006 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s

52/58

108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s 123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

100, Ventilaator B-603, Heitveetsehh (100) HEIT0006263 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.019 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.001 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.001 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/2) HEIT0006261 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

117, Mahuti E-502 (heitvesi), Heitveetsehh (117) HEIT0006266 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

118, KeskRVS gradiirid nr 5 ja 6, Heitveetsehh (118) HEIT0006062 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 119, KeskRVS gradiirid nr 7 ja 8, Heitveetsehh (119) HEIT0006063 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 098, Ventilaator B-604, Heitveetsehh (098) HEIT0006070 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.002 g/s

099, Ventilaator B-602, Heitveetsehh (099) HEIT0006069 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

102/2, Flotaator F-2, Heitveetsehh (102/2) HEIT0006265 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s

107, Mahuti B-7 (mudkogur), Heitveetsehh (107) HEIT0006264 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

057, Destillatsiooniseadme toruahju P-3 küünal, äkkheide, Õlidestillatsioon (057) HEIT0006097 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 1.124 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.24 g/s

53/58

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 24.49 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 4.231 g/s

49/3, Ventilaator V-1, punkri B-311 pumbahoone (49/3) HEIT0012746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.077 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.002 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.002 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.008 g/s

49/1, Ventilaator V-1, punkri B-110 pumbahoone (49/1) HEIT0012744 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

49/2, Ventilaator V-1, punkri B-114 pumbahoone (49/2) HEIT0012745 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.039 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

44, Ventilaator V-1 (44) HEIT0012739 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.111 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

45/1, Ventilaator V-2a (45/1) HEIT0012740 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

45/2,Ventilaator V-3a (45/2) HEIT0012741 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

48/1, Ventilaator V-4/1j (48/1) HEIT0012742 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s

54/58

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s 48/2, Ventilaator V-4/2j (48/2) HEIT0012743 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.149 g/s

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.002 g/s Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s

035, 1000 t gg küünal, äkkheide (035) HEIT0006254 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 1.382 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 19.349 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 21.35 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 90.072 g/s

005, GGJ-3 küünal, äkkheide (005) HEIT0006050 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 8.285 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 116.023 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 128.026 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 540.108 g/s

024, GGJ-5 küünal, äkkheide (024) HEIT0006066 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 11.043 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 154.651 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 170.65 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 719.928 g/s

014, GGJ-4 küünal, äkkheide (014) HEIT0006061 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 8.285 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 116.023 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 128.026 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 540.108 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp

Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus

Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud

puhastusaste Puhastusastme ühik

Muu ühik

080, Vaakumpumba BH-2 küünal, söefiltriga, Fenoolide destillatsioon (080) HEIT0006275 Söefilter 1 2 korda aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %

083, Absorptsioonikolonni K-8 küünal, söefiltriga, Defenoleerimine (083) HEIT0006272 Söefilter 1 2 korda aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %

087, Ventilaator B-3, söefiltriga, Defenoleerimine (087) HEIT0011087 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 %

092/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/1) HEIT0006256 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

092/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (092/2) HEIT0006255 Söefilter 1 1 kord aastas 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

093/1, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/1) HEIT0006276 Söefilter 1 1 kord aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

80 %

55/58

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

093/2, Loomulik ventilatsioon, söefiltriga, Heitveetsehh (093/2) HEIT0006261 Söefilter 1 1 kord aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

80 %

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

096, Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) HEIT0006253 Söefilter 1 2 korda aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

80 %

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

123-86-4 n-Butüülatsetaat 80 % 120, Söefiltri EB-601 heitetoru, ühtne hingamissüsteem (kokku 8 mahutit), Heitveetsehh (120)

HEIT0006064 Söefilter 1 2 korda aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

80 %

108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 80 % 71-43-2 Benseen 80 % 100-41-4 Etüülbenseen 80 % 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 80 % Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 80 % 7783-06- 4

Vesiniksulfiid 80 %

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pisteline regulaarne

1. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest GGJ-3 7 ventilatsioonišahti koondallikas (001), GGJ-4 8 ventilatsioonišahti koondallikas (010), GGJ-5 11 ventilatsioonišahti koondallikas (021) väljuvast heitgaasist süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.

56/58

Heiteseire Pisteline regulaarne

2. Mõõta üks kord aastas heiteallikast Ventilaator B-501, söefiltriga, Heitveetsehh (096) väljuvast heitgaasist vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), fenooli (CAS nr 108-95-2), n-Butüülatsetaadi (CAS nr 123-86-4 ), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.

Heiteseire Ühekordne 3. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest heiteallikatest 44, 45/1, 45/2, 48/1, 48/2, 49/1, 49/2 ja 49/3 väljuvast heitgaasist üks kord fenooli (CAS nr 108-95-2), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7), ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) sisaldust. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Heiteseire Pisteline regulaarne

4. Esitada Keskkonnaametile pidevseire andmed heiteallika toruahi P-3 väljuvast heitgaasist saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) osas. Kuukeskmiste pidevseire andmete aruanne mg/Nm3 (normaaltingimustel, kuivades gaasides 3 % hapnikusisalduse juures) ja g/s esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Kui pidevseireseade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (kvartali andmeid pole võimalik esitada), tuleb nimetatud saasteained mõõta pisteliselt.

Heiteseire Ühekordne 5. Mõõta aasta jooksul kompleksloa muutmisest destillatsiooniseadme toruahju P-3 väljuvast suitsugaasist üks kord saasteainete osakesed (PMsum), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5), raskemetallid, benseen (CAS nr 71-43-2), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4), fenool (CAS nr 108-95-2) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt 17.01.2027. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Nm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.

Heiteseire Ühekordne 6. Mõõta üks kord aastas heiteallikatest Korsten D/1, Elektroodkoksi seade (065) ja Korsten D/2, Elektroodkoksi seade (066) väljuvast suitsugaasist üks kord vääveldioksiidi (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidide (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikmonooksiidi (CAS nr 630-08-0), vesiniksulfiidi (CAS nr 7783-06-4), osakeste (PMsum), fenooli (CAS nr 108-95-2), benseeni (CAS nr 71-43-2), tolueeni (CAS nr 108-88-3), etüülbenseeni (CAS nr 100-41-4), ksüleeni (CAS nr 1330-20-7) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heitkogused. Mõõtmised viia läbi seadmete tavapärasel töörežiimil. Suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kontrollmõõtmiste tulemused (mg/Nm3 ja g/s; NMVOC ühikus mgC/Nm3 ja g/s) esitada KOTKASe infosüsteemi "Kohustused" sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Orgaanilise süsiniku mõõtmisel kirjeldada aruandes NMVOCi kontsentratsiooni ühikus mg/Mm3 leidmiseks kasutatud üleminekutegurit ning hetkelise heitkoguse arvutamise aluseks olevat saasteainete gruppi.“

Välisõhu kvaliteedi seire

Pisteline regulaarne

7. Teostada õhukvaliteedi seiret saasteainete vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5), lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0), vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) ja fenooli (CAS nr 108-95-2) osas järgnevalt: üks kord kuus Saka külas ja kaks korda kuus Kohtla-Järve linnas valides asukoha järgnevate hulgast eeldusel, et tuul puhub käitise suunast mõõtepunkti suunas: edelatuule puhul: 2,5 km - Olevi tn 15, 3,5 km - Põhja allee 20, foon - Kohtla-Nõmme, aianduskooperatiiv; läähetuule puhul: 2,5 km - Järveküla tee 46 (teel garaazide juures spordihoone taga), 3 km - Lõuna mikrorajooni lõunaosa, Outokumpu tn, foon - Tallinn-St.Peterburi mnt, ristmikust 500 m kaugusel; lõunatuule puhul: 3 km kaugusel - Saka küla, foon Kaevuri tn, endise autobusside lõpp-peatuse juures; loodetuule puhul: 2,5 km Käva aianduskooperatiivi juures, parempoolne teeserv, mälestusmärgi juures, Käva asula, Gaasi 8a, foon - Vana tee AS Nitrofert, 300-400 m Tallinna maanteest.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 8. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali kulu, seadmete töötunnid jne). Andmed esitatakse loa andja nõudmisel.

Müra seire Ühekordne 9. Teostada müra seiret käitise territooriumi piiril olulise tehnoloogilise muudatuse korral (nt uue seadme lisandumine jt), millega võib kaasneda mürataseme tõus. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile läbi KOTKAS infosüsteemi "Kohustused" saki kuu aja jooksul peale mõõtmiste läbiviimist.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 10. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3), kus kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone ning tulemused on dokumenteeritud kontrollkaardil (vähemalt kord aastas). QAL3 teostamise viis ja sagedus peab vastama QAL1 dokumentatsioonis määratule. Käitajal tuleb korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis aruandeaastale järgneva aasta 1.märtsiks. Esimest korda tuleb AST tulemused esitada 2025.a kohta, hiljemalt 01.03.2026. Käitajal peab olema protseduur, kuidas reageerida, kui kvaliteedi kontrolli või AST-i tulemused on väljaspool lubatud piire ning esineb rikkeid pidevseire seadme töös.

Muu Pisteline regulaarne

11. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 (samal aastal pole vaja esitada AST tulemusi). QAL2 aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi kohustuste moodulis aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Uus QAL 2 tuleb teostada ka peale igat suuremat muudatust käitise protsessis, peale uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL 2 teostatud, peale pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemusi. Uue QAL 2 tulemused peavad olema kasutusele võetud 6 kuu jooksul.

Heiteseire Ühekordne 12. Kuue kuu jooksul alates fuuside käitlemise alustamisest tuleb teostada kolm mõõtmist igast heiteallikast nr 046, nr 041, nr 042, nr 043. Mõõta tuleb fenooli, benseeni, tolueeni, ksüleeni, etüülbenseeni, alaifaatsete süsivesenike kontsentratsioonid ning arvutada hetkelised heitkogused (g/s). Protokollis fikseerida tegelik heitgaaside mahtkiirus.

57/58

Muu Pidev 13. Keskkonnatasu deklareerimisel määratakse saasteainete heitkogused: 1.1. seirekohustusega heiteallikate puhul deklareeritava perioodi kohta viimaste, tõendatult esinduslike mõõtmiste tulemuste alusel; 1.2. heiteallikatel, millele seirekohustust ei ole kehtestatud, LHK projektis esitatud sisendandmete ja arvutusmetoodika alusel (sh kasutatavad kütuseandmed ja teisendustegurid). Toruahju P-3 pidevseiratavate saasteainete heitkoguste määramisel võetakse aluseks kontsentratsiooni deklareeritava perioodi valideeritud (kehtiv) keskmine väärtus. Toruahju P-3 suitsugaaside kogus/maht (voog) määratakse arvutuslikult, lähtudes deklareeritava perioodi kasutatud küttegaasi(de) kogustest ja perioodi keskmisest alumisest kütteväärtusest; rakendatavad ühikute teisendused dokumenteeritakse (sh vajadusel standardtingimustele viimine, nt Nm³).

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Lähteolukorra aruanne 2025 Lisa 3: VKG_Oil_AS_lahteolukorra_uuendamine_2025.pdf Jah

Lähteolukorra aruanne Lisa 4: VKG_OIL_AS_lahteolukorra_aruanne.pdf Jah

LHK projekt Lisa 5: LHK projekt.pdf Jah

Käitise asukoha kaart Lisa 6: Asukohakaart.png Jah

Heiteallikate asendiplaan Lisa 7: Asendiplaan.png Jah

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 8: Mura.pdf Jah

Lõhnasaaste hinnang Lisa 9: Lohnasaaste_hinnang_K.pdf Jah

VKG_poolkoksimäe kuumenemiskollete seirekava.pdf Lisa 10: VKG_poolkoksimae_kuumenemiskollete_seirekava.pdf Jah

58/58

IPT Projektijuhtimine OÜ Reg. Nr. 10670486 Kalda 60A-2, 10922 Tallinn Tel.: 6 279 220 e-post: [email protected]

MTR EG10670486-0001

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG OIL AS TOOTMISTERRITOORIUMI KESKKONNASEISUNDI MUUTUSTE HINDAMINE NING LÄHTEOLUKORRA ARUANDE UUENDAMINE

14. jaanuar 2025

Autor Pille Sedman

Juhataja Peeter Talviste

Tallinn, 2025

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

2

AUTORIÕIGUS © OÜ IPT PROJEKTIJUHTIMINE

Kõik õigused kaitstud. Töö ja selle ülesehitus on kaitstud Eesti Vabariigi autoriõigusseaduse kohaselt. Seda dokumenti või selle osa ei tohi kopeerida ega paljundada mis tahes viisil ilma OÜ IPT Projektijuhtimine antud kirjaliku loata.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

3

SISUKORD 1 ÜLDOSA .................................................................................................................................... 4

1.1 Asukoht ................................................................................................................................ 4

1.2 Töö eesmärk ja tellija ........................................................................................................... 5

1.3 Töö koosseis ........................................................................................................................ 5

1.4 Töö teostajad ........................................................................................................................ 5

2 TÖÖDE MAHT JA METOODIKA ........................................................................................... 6

2.1 Välitöö ................................................................................................................................. 6

2.2 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................................... 8

2.3 Kameraaltöö ......................................................................................................................... 8

3 UURINGUALA GEOLOOGILINE EHITUS .......................................................................... 10

4 KÄITISE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 12

4.1 Tootmisprotsessis tekkivad ohtlikud ained ........................................................................ 15

4.2 Ohtlike ainete sattumine keskkonda ja selle vältimise meetmed ....................................... 17

5 PINNASESEISUND VKG OIL AS TOOTMIS-TERRITOORIUMIL ................................... 19

5.1 Gaasigeneraatorijaam 3 (GGJ-3) ....................................................................................... 19

5.2 Gaasigeneraatorijaam 4 (GGJ-4) ....................................................................................... 21

5.3 Gaasigeneraatorijaam 5 (GGJ-5 ja 1000 t gg) ................................................................... 23

5.4 Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seade (RKÕES) ................................................... 25

5.5 Generaatorõlide destillatsiooniseade ................................................................................. 26

5.6 Petroter 1,2,3 ...................................................................................................................... 30

5.7 Õliladu ............................................................................................................................... 33

5.8 Elektroodkoksiseade .......................................................................................................... 35

5.9 Defenoleerimisseade .......................................................................................................... 38

5.10 Vaikude sünteesiseade ..................................................................................................... 40

5.11 Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh ............................................................... 42

6 PÕHJAVEE SEISUND ............................................................................................................ 44

6.1 Ordoviitsiumi lasnamäe-kunda põhjaveekihi seisund (2014-2024) .................................. 44

6.2 Ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihi seisund (2014-2024) ............................................ 47

6.3 Hinnang põhjavee seisundile ............................................................................................. 47

7 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 48

LISA 1 Tabel 1 Puuraukude andmed Tabel 2 Proovide andmed Tabel 3 Laboritulemused LISA 2 Joonis 1 Tootmisüksuste paiknemine ja puuraukude asukohad Joonis 2 Puuraukude tulbad Joonis 3 Reostuse leviku skeem Joonis 4 Seirekaevude skeem LISA 3 PROOVIVÕTUAKT LISA 4 LABORI ORIGINAALPROTOKOLLID LISA 5 LABORITE AKREDITEERIMISTUNNISTUSED LISA 6 Keskkonnaministri määrus nr. 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

(vastu võetud 28.06.2019) Keskkonnaministri määrus 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (vastu võetud 04.09.2019)

LISA 7 Põhjavee seireandmed 2014-2024 (elektrooniline) LISA 8 FOTOD (elektrooniline)

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

4

1 ÜLDOSA 1.1 ASUKOHT

VKG Oil AS paikneb Viru Keemia Grupp AS (edaspidi VKG) kontserni tootmisterritooriumil Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneserval (Joonis 1). Samal tootmisterritooriumil tegutsevad lisaks VKG Oil AS-le veel naftakeemiatööstuse ettevõte AS VNK, Victory Real Estate OÜ, Viru Värvid OÜ, Viru RMT OÜ ja Baltic Oil Management OÜ. VKG tütarettevõtetest asuvad tootmisterritooriumil veel VKG Energia OÜ Põhja soojuselektrijaam ja VKG Logistika OÜ. Teised lähiümbruse olulisemad tööstus- ja keemiaettevõtted on Eastman Specialties OÜ (~1–1,2 km põhjasuunal) ja Järve Biopuhastus OÜ (~0,8 km põhjasuunal). Väiksematest käitistest on lähiümbruses veel näiteks Axis Tech Estonia OÜ, Portlif Grupp AS, Mainsail OÜ, Vesboard OÜ, OÜ Kivirand ja TNC Components. Ettevõtte koordinaadid L-EST97 süsteemis on X = 6587894, Y = 684247, territooriumi pindala on ~270,2 ha VKG Oil AS territooriumi piirist on lõuna suunal Kohtla (1,2 km), Kohtla-Nõmme (2 km) ja Roodu küla (1,2 km), põhja suunal asuvad Kolga ning Saka küla (2,5 km). Lähimad üksikmajapidamised paiknevad lõuna suunal Vahtsepa kraavi vasakul kaldal 1,2 km kaugusel ja põhja suunal 2,1 km kaugusel. Läänes piirneb tootmisterritoorium VKG tööstusjäätmete prügilaga.

Joonis 1. VKG Oil AS asukoht (põhikaart Maa-amet).

VKG Oil AS asukoht

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

5

1.2 TÖÖ EESMÄRK JA TELLIJA

Töö eesmärgiks oli VKG Oil AS tootmisterritooriumi pinnase ja põhjavee hetkeolukorra fikseerimine 2015. a. valminud lähteolukorra aruande uuendamiseks. Töö tellija on VKG Oil AS.

1.3 TÖÖ KOOSSEIS

Andmed VKG Oil AS tootmisterritooriumi pinnase praeguse seisundi kohta koguti spetsiaalse reostusuuringu käigus. Uuring hõlmas VKG Oil AS tootmisterritooriumi järgmisi üksusi:

- Gaasigeneraatorjaam nr. 3 (GGJ-3) - Gaasigeneraatorjaam nr. 4 (GGJ-4) - Gaasigeneraatorjaam nr. 5 ja 1000 t gg (GGJ-5 ja 1000 t gg) - Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seade (RKÕES) - Generaatorõlide destillatsiooniseade (DGM) - Petroter I, II, III - Õliladu (USM) - Elektroodkoksiseade (UEK) - Defenoleerimisseade - Vaikude sünteesiseade - Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh (HPNT)

Reostusuuring kavandati analoogne 2014. a. lähteolukorra aruande koostamiseks tehtud uuringuga. Proovivõtupunktid ja proovide sügavused kavandati varasematele võimalikult lähedale, et hinnata 10 aasta jooksul toimunud muutusi. Reostusuuring koosnes välitööst, laboriuuringutest ning kameraaltööst. Välitöö käigus rajati puuraugud, puurimise käigus hinnati pinnasereostust visuaalselt ning võeti pinnaseproovid. Proovides määrati laboratoorselt ohtlike ainete sisaldus. Välitöö käigus kogutud andmete ning laborianalüüside põhjal anti ülevaade tootmisterritooriumi pinnase ja põhjavee seisundist ning selle muutustest tootmisüksuste kaupa. Tööde metoodikat on kirjeldatud ptk 2. 1.4 TÖÖ TEOSTAJAD

Pille Sedman projektijuht, töö ettevalmistamine, välitöö juhendamine, proovivõtt, aruande koostamine; Annette Taplsep insener, välitööl osalemine Grete Sabine Sarap insener, välitööl osalemine Aivo Averin puurimine ja mõõdistustööd Alo Kivi puurimine

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

6

2 TÖÖDE MAHT JA METOODIKA 2.1 VÄLITÖÖ

Välitöö toimus 26.-29. augustil 2024. a. Välitööde juures viibisid tellija esindajad Kristin Pille ja Milena Hramtsova. 2.1.1 Puuraukude rajamine ja likvideerimine

Puurauke tehti 46, mille täpsed asukohad lepiti kokku ja kooskõlastati tellijaga. Puuraukude asukohad märgiti välja vastavalt koordinaatidele GPS-seadmega Trimble R10 GNSS. Kõrgete hoonete läheduses ei olnud võimalik satelliitidega ühendust saada, seal mõõdeti puuraukude asukohad välja lindiga hoonetest või rajatistest, kasutades geodeetilist alusplaani. Kus võimalik, määrati maapinna absoluutkõrgused sama seadmega, mõnes asukohas kasutati 2014. a töö või Maa-ameti kõrguseandmeid. Puuraukude absoluutkõrguste puhul tuleb arvestada, et 2014. a. töös on absoluutkõrgused toodud kuni 2018. aastani kehtinud kõrgussüsteemis BK77, käesoleval ajal kehtib kõrgussüsteem EH2000, milles maapinna absoluutkõrgused kõrvutatuna vanaga, paiknevad umbes 0,2 m kõrgemal. Vahe väljendub maapinna absoluutkõrguses, proovivõtul lähtuti eeskätt proovi sügavusest. Võrreldes 2014. aastaga tuli puuraukude asukohti mõneti muuta, tulenevalt uutest rajatistest ning käimaolevates ehitustöödest. Enamasti olid muutused mõne meetri piires, rohkem tuli nihutada järgmisi puurauke: - PA2 (GGJ-3) – puuraugu asukohta oli rajatud uus betoonalus, puurauku tuli nihutada 8 m; - PA7 (GGJ-3) – puuraugu asukohta oli ladustatud puitmaterjali, puurauku tuli nihutada 9 m; - PA10 (GGJ-4) – puuraugu endine asukoht oli täis ehitatud, uue asukoha valikul tuli arvestada

maa-aluste kommunikatsioonidega, mistõttu puuraugu asukohta tuli nihutada 39 m; - PA23 (RKÕES) – puuraugu asukoht oli vihmaveega üle ujutatud, puurauku tuli nihutada 34 m

kaugusele üleujutusala servale; - PA33 (Petroter I ,II) – asukohta nihutati 15 m käimasolevate rekonstrueerimistööde tõttu; - PA37 (Petroter III) – puuraugu asukohta oli rajatud uus estakaad, asukohta nihutati umbes 28

m.

Puuraukude asukohad ja tootmisüksuste paiknemine on näidatud aruande lisas (LISA2) Joonisel

1, puuraukude üldandmed on toodud Tabelis 1 (LISA1). Puuraugud tehti agregaadiga GM 65 GTT (Foto 1), kasutati 2 m pikkuseid tigupuursonde läbimõõduga 110 mm. Kasutatud tehnoloogia võimaldas läbida betooni, asfalti ja tihedat killustikku ning lahmakaid. Puurimissügavuse valimisel lähtuti 2014. a. uuringust, sügavusi korrigeeriti vastavalt olemasolevale olukorrale. Puuraukude sügavus jäi vahemikku 1,40…5,35 m. Peale puurimist mõõdeti puuraukudes veetase. Peale proovivõttu puuraugud likvideeriti, augud täideti väljapuuritud materjaliga. Haljasaladel ning pinnasaladel maapind tasandati ja puuraugu ümbrus korrastati. Kõva kattega (asfalt, betoon) alal kasutati kuiva asfaldisegu, millega täideti puuraugu ülemine osa ning seejärel tihendati.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

7

Foto 1. Puuragregaat GM 65 GTT.

2.1.2 Dokumenteerimine

Igas puuraugus dokumenteeriti geoloogiline lõige, kirjeldati pinnase koostist, värvust, lõhna ning reostuse olemasolul hinnati selle iseloomu. Reostuse koheseks hindamiseks tehti väljapuuritud lõikes regulaarselt nn. kiletestid, mille käigus asetati veidi pinnast tumedasse veega täidetud nõusse ja jälgiti veepinnale moodustunud kilet. Naftasaaduste olemasolule viitab veepinnale ilmunud iseloomulik kile. Kile tugevuse hindamisel kasutati järgmisi kategooriaid: kile puudub (P), nõrk kile (N), keskmine kile (K), tugev kile (T). Kõik tulemused kanti puurpäevikusse. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2) Joonistel 2.1...2.11. 2.1.3 Proovivõtt

Reeglina võeti proovid sarnasest sügavusvahemikust, nagu 2014.a. Neil juhtudel, kui reostus esines muus sügavusvahemikus, võeti proov sealt. Väljas paigutati proovid jääbrikettidega varustatud konteinerisse. Proove säilitati kuni laborisse saatmiseni külmkastides ning külmkapis. Proovivõtuaktid on toodud aruande lisas (LISA 3). Proovide üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 2.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

8

2.1.4 Reostuse edasikande vältimine

Vältimaks reostuse edasikannet ühest puuraugust teise, pesti puursondid iga kord survepesuriga puhtaks. Iga uue puuraugu rajamisel kasutati puhast puurvarustust. Proovid võeti ühekordselt kasutatavate kummikinnastega, et välistada proovide saastumine proovivõtu käigus. 2.2 LABORATOORSED UURINGUD

2.2.1 Analüüse teostanud laborid

Analüüsid tehti laboris Eurofins Analytico (Holland, Barnevald), mis on akrediteeritud vastavalt ISO/IEC 17025, akrediteerimistunnistus nr L010, ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) laboris, akrediteerimistunnistus nr L008. Laborite akrediteerimistunnistused on toodud aruande lisas (LISA 5). 2.2.2 Proovides määratud näitajad

Proovides määratavad näitajad puuraukude kaupa olid toodud tellija poolt koostatud laboriprogrammis. Kõikides laborisse saadetud proovides määrati naftasaaduste summaarne sisaldus (C10-C40), BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleenid) ning arseeni (As) sisaldus. Lisaks määrati polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH), 1- ja 2-aluseliste fenoolide sisaldus ning raskemetallide Hg, Cd, Pb, Zn, Cr, Mo, Ni, Co, Ba sisaldus. Need määrangud olid ette nähtud puuraukudes, kust 2014.a. võetud proovid olid kõige rohkem reostunud. Kahe labori kasutamise tõttu, PAH-ühendite määrangud osaliselt kattusid. Erinevused tulemustes on tõenäoliselt tingitud proovide koostise ebaühtlusest. Tellitud analüüside loetelu laborite kaupa on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 2. Laborikatsete originaalprotokollid on toodud aruande lisas (LISA 4). 2.3 KAMERAALTÖÖ

Välitööl kogutud andmete ja laboritulemuste põhjal uuendati lähteolukorra aruanne. Aruandes kirjeldati käitise tootmisprotsessi, selle käigus tekkivaid ohtlikke aineid, nende sattumist keskkonda ja selle vältimise meetmeid. Piirkonna varasema keskkonnaseisundi ajaloolist tausta on põhjalikult selgitatud 2015. a. koostatud VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra

aruandes ning selle aruande aluseks olnud reostusuuringus (IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 14-

06.1152. VKG OiL AS tootmisterritooriumi reostusuuring. Tallinn, 2014), kus on käsitletud ka reostuse leviku üldisi seaduspärasusi ning piirkonna geoloogilisi ning hüdrogeoloogilisi tingimusi. Seetõttu käsitletakse neid aspekte käesolevas aruandes vaid põgusalt ja keskendutakse keskkonnaseisundi muutuste hindamisele võrreldes 2014. aastaga. Pinnase seisundit on võrreldud tootmisüksuste kaupa, taustaandmeteks on 2014. a. tehtud pinnaseanalüüsid. Põhjavee seisundi muutusi hinnati aastatel 2014-2024 kogutud seireandmete põhjal. Reostuse all on käesolevas aruandes mõeldud reostumist naftasaaduste ja nendega sarnaseks loetud orgaaniliste ühenditega. Pinnaseveena käsitletakse põhjavee maapinna lähedast veekihti, mis esineb pinnakattes. Põhjaveena käsitletakse aluspõhja kivimites levivaid veekihte.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

9

Pinnase ja põhjavee seisundi hindamisel lähtuti ohtlike ainete sisalduse piirväärtustest, mis on toodud Keskkonnaministri määrustes nr. 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

(vastu võetud 28.06.2019) ja nr. 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (vastu võetud 04.09.2019). Saasteaineteks ehk reoaineteks loetakse mistahes ainet, mis võib põhjustada reostust. Saasteaine on ohtlik juhul, kui see mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases on esitatud siht- ja piirarvude kaudu. Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks. Pinnase jaoks on piirarvud sätestatud eraldi elumaa ja tööstusmaa kohta, uuritud piirkond kuulub tööstusmaa kategooriasse. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused põhjavees on esitatud künnis- ja piirarvude kaudu. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millest suurema väärtuse korral loetakse põhjavesi reostunuks ja tuleb rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks. Künnisarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet heaks. Aruande koostamise ajal kehtinud määrused on toodud aruande lisas (LISA 6).

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

10

3 UURINGUALA GEOLOOGILINE EHITUS VKG Oil AS territoorium paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool. Maapinna reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50...55 m, reljeef tõuseb ida ja kirde suunas. Maapinda on kõikjal täitetud, kunagine looduslik maapind võis paikneda Eesti topograafilise kaardi 1:25000 (1930) järgi territooriumi lääneosas absoluutkõrgusel 50 m ning idaosas absoluutkõrgustel 53...54 m. Osaliselt jääb territoorium kaevandatud alale, kunagise põlevkivi karjääri ligikaudne asukoht on näidatud aruande lisas (LISA2) Joonisel 1.

Territooriumi idaosa on looduslikult olnud õhukese pinnakattega alvar, kus väikese paksusega moreenikihi all lasuvad aluspõhja karbonaatsed kivimid ja põlevkivi. Käesolevaks ajaks on looduslik moreenikiht säilinud ainult kohati, kuna kaevandamise või ehitustööde käigus on moreen eemaldatud või tagasitäidetud. Aluspõhja pealispind langeb lääne-edelasuunas absoluutkõrgusele umbes 43 m, vastavalt kasvab ka pinnakatte paksus. Lisaks moreenile esinevad pinnakattes jääjärvelised savipinnased, liiv ja turvas. Pinnakatte ülemise osa moodustavad kõikjal täitepinnased, mille paksus ja koostis on väga muutlik. Aluspõhja ülemine osa koosneb merglilisest ja põlevkivi vahekihtidega lubjakivist, mis enamasti on tugevalt murenenud, lõheline ja karstunud. Paiguti paikneb lubjakivil lahmakatest koosnev jämepurdmoreen. Piirkonnas asuvate seire- ja puurkaevude andmetel on lubjakivikompleksi paksus umbes 35 m, lubjakivide all, absoluutkõrgusel umbes 13 m, lamab savikas glaukoniitliivakivi paksusega 1 m ning graptoliit-argilliit paksusega 2 m. Argilliidi all lamab liivakivi, mille paksuseks on umbes 20 m. Liivakivi all algab alamkambriumi Lükati ja Lontova kihistu savi, mille paksus on umbes 75 m. Üldistatud lääne-idasuunaline läbilõige tootmisterritooriumist on toodud alljärgneval Joonisel 2.

Joonis 2. Üldistatud geoloogiline läbilõige AS VKG Oil territooriumist (läänest itta).

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

11

Geoloogilisest ehitusest tulenevalt on välja kujunenud hüdrogeoloogilised tingimused (Joonis 3). Vabapindne veekiht (pinnasevesi) levib täites ja kvaternaarisetetes. Veekiht toitub sademetest ning veetaseme kõikumine sõltub klimaatilistest tingimustest ja kuivenduse olemasolust. Pinnasevee liikumissuund territooriumil sõltub dreenivate rajatiste olemasolust, kuid tööstusjäätmete prügila lähedases osas liigub pinnasevesi reljeefis kõrgemal paikneva prügila poolt kagusse, VKG Oil AS territooriumi suunas. Aluspõhja karbonaatsete kivimitega seotud veekihi (O) paksus on umbes 35 m. Vesi liigub VKG Oil AS tootmisterritooriumil veekihis läände ja edelasse. Põhjavesi on sõltuvalt asukohast surveta või surveline. Uuritud ala lääneosas eraldab lubjakividega seotud veekihti vabapindsest veekihist veepide, mis koosneb moreenist ning jääjärvelistest savipinnastest. Selles piirkonnas on lubjakividega seotud veekiht surveline. Idaosas, kus vettpidavad kvaternaarisetted (moreen) on õhukesed või puuduvad, esineb ühine vabapindne veekiht, mis levib täitepinnastes ja lubjakivides (vt. Joonis 3).

Joonis 3. Hüdrogeoloogiline skeem

Liivakividega seotud Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) veekihti eraldab lasuvast Ordoviitsiumi veekihist savikas glaukoniitliivakivi ja graptoliitargilliit, mille paksus seirekaevude andmetel on umbes 3 m. Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekiht on lasuvast O-Cm põhjaveekihist eraldatud umbes 75 m paksuse saviga.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

12

4 KÄITISE ISELOOMUSTUS VKG Oil AS on Viru Keemia Grupp AS tütarettevõte, mille põhitegevusalaks on põlevkivi termiline töötlemine uttegeneraatorites (Kiviter-protsess) ja tahke soojuskandjaga seadmetel (Galoter protsess). Alltegevusvaldkondadeks on põlevkiviõli tootmine (sh muud põlevkivitooted) ning põlevkivikemikaalide ja koksi tootmine. Termilise töötluse tulemusena saadava põlevkiviõli edasisel töötlemisel valmistatakse erinevaid produkte. Utteveest eraldatud summaarsete fenoolide lahutamisel saadakse erinevad fraktsioonid, mida turustatakse kaubaartiklitena. Tootmisprotsessides tekkivad gaasilised produktid utiliseeritakse OÜ VKG Energia soojuselektrijaamas ja osaliselt omatarbeks ettevõtte kütteseadmel. Tahked jäägid (poolkoks ja tuhk) ladestatakse tööstusjäätmete prügilas. Alates 2016. aastast rakendatakse uudset ladestustehnoloogiat, mis väldib prügila kehandist reostuse liikumist keskkonda. Tuhk ladestatakse niisutatult ning tihendatult nii, et see moodustab vettpidava nö „tsementeerunud“ kihi. Poolkoksi kasutatakse prügila välisvallis kaitsmaks tsementeerunud tuhka välistingimuste eest. Erosiooni ärahoidmiseks korraldame nõlvade haljastust. Tootmisprotsessi logistilise ahela efektiivsuse tõhustamiseks on välja töötatud ning kasutusele võetud mitu uuenduslikku konveiersüsteemi. Tooraine jõuab kaevandustest Petroter ja Kiviteri põlevkiviõlitehasteni ligi 12,5 km pikkuse maapealse lintkonveieriga. Konveieri unikaalsus seisneb selles, et töötamisel ei teki müra ning terve pikkuse vältel on ehitatud spetsiaalsed tunnelid, et mitte segada metsaelanike harjumuspärast liikumist. 2018. aastast liiguvad VKG põlevkiviõlitehastest ja –vabrikutest nii poolkoks kui ka tuhk, ladestamispaika mööda keskkonnasõbralikke torukonveiereid. Konveier aitab oluliselt vähendada autotranspordist tulenevat keskkonnakoormust ning aitab kaasa puhtama tootmisterritooriumi ja suurema majandusliku efektiivsuse loomisel. Tükkpõlevkivi ja peenpõlevkivi termilise töötlemise tehnoloogiaprotsessi peamisteks tootmisetappideks on: - Põlevkivi ettevalmistamine; - Põlevkivi termiline töötlus (gaasilise soojuskandja meetodil või tahke soojuskandja meetodil); - Põlevkivi töötlemisel tekkiva tahke jäägi (poolkoks või tuhk) eemaldamine ja ladestamine; - Auru- ja gaasisaaduste kondenseerimine ja lahutamine; - Vedelsaaduste töötlemine. VKG OIL AS Kiviter tehnoloogia põlevkivi termiline töötlemine toimub Gaasigeneraatorjaamas nr 4 (GGJ-4) ja nr 5 (GGJ-5). 2014. a. kasutusel olnud seadmed GGJ-3 ja GGJ-5,1000-tonnine gaasigeneraator on praeguseks konserveeritud. Põlevkivi termilise töötlemise saaduste edasine töötlemine toimub järgmistel seadmetel: - Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seade; - Defenoleerimisseade (defenoleerimise osakond; fenoolide destillatsiooni osakond; puhaste

fenooltoodete osakond); - Generaatorõlide destillatsiooni seade; - Põlevkiviõlide seade (sh autotsisternidesse laadimise sõlm, raudtee estakaadi laadimise

sõlm); - Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh. 2014.a. kasutuses olnud elektroodkoksi seade on käesoleval ajal konserveerimisel. VKG OIL AS-le (Kiviter osale) on Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-198338. VKG OIL AS Petroter-tehnoloogia põlevkivi termiline töötlemine toimub järgnevalt:

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

13

Tehnoloogia põhineb meetodil "Galoter", mille olemus seisneb selles, et põlevkivi termiliseks töötlemiseks vajalik soojus saadakse põlevkivi pideval segamisel kuumutatud põlevkivituhaga, mida kuumutatakse uuesti tehnoloogilises koldes põlevkivi poolkoksi põletamisel eralduva soojuse abil. Tahke soojuskandja kasutamine annab võimaluse töödelda peenpõlevkivi, mis tekib nii põlevkivi kaevandamisel kui gaasigeneraatorite tarbeks tükkpõlevkivi ettevalmistamisel. Tekkivate põlevkivi termilise töötlemise saaduste edasine töötlemine toimub seadmete kondensatsiooniosakonnas. Kondensatsioonijaoskonna kolonnis toimub aurugaasi segu lahutamine fraktsioonideks. Saadud fraktsioonid suunatakse põlevkiviõlide seadmele valmistoodangu valmistamiseks ja vaheproduktid edasiseks töötluseks. Galoter-protsessi fenoolvesi suunatakse Petroter tootmise fenoolvee puhastusseadmele või defenoleerimisele puhastamiseks koos Kiviter tootmise fenoolveega. VKG OlL AS-ile (Petroter osale) on Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnakompleksluba nr KKL/300389. Sünteesvaikude seade Sünteesvaikude seade on VKG OIL AS-i tootmisüksus, mille põhitoodanguks on olnud erinevad fenoolipõhised peenkeemiatooted. Sünteesvaikude seade paikneb Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumil Kohtla-Järve linna lääneserval. Käesoleval ajal on seade konserveeritud. Tootmisüksuste paiknemine on näidatud Joonisel 4. VKG OIL AS-ile (sünteesvaikude seadmele) on Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-46640. VKG Oil AS omab keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaate ISO 14001 ja ISO 9001, samuti on juurutatud töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO 45001 ning energia juhtimissüsteem ISO 50001. Iga-aastaselt vaadatakse üle ettevõtte tootmistegevusega kaasnevaid keskkonnaaspekte ja keskkonnamõju ning hinnatakse nende vastavust seadustele ja teistele nõuetele. Aastate jooksul on ettevõttes ellu viidud mitmeid olulisi tehnoloogilisi täiustusi, sealhulgas õlitootmise protsessis tekkiva poolkoksigaasi torustikule jahutite paigaldamine, mille tulemusena vähenes oluliselt CO2 heitkogus. Samuti on rekonstrueeritud Petroter I tehas, uuendatud amortiseerunud seadmed ja asendatud suitsugaaside puhastamise eest vastutav katel- utilisaator, mis vähendas suitsugaaside keskkonnamõju ning võimaldas jääksoojust kasutada auru ja sooja vee tootmiseks. Lisaks täiendas ettevõte põlevkiviõli tootmisprotsessi, lisades peendispersse tuharikka kütuse ja tsirkulatsiooniõli segamise sõlme, mis vähendas jääkide transportimise ja ladustamise vajadust ning aitas vähendada keskkonnamõjusid.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

14

Joonis 4. VKG Oil AS tootmisüksuste skeem

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

15

4.1 TOOTMISPROTSESSIS TEKKIVAD OHTLIKUD AINED

Peamiste VKG Oil AS vaheproduktide ja toodangu iseloomustus ohukategooriate ja ohulausete alusel on toodud Tabelis 1. Tabel 1. VKG Oil AS olulisemate vaheproduktide ja toodangu iseloomustus ohukategooriate ja

ohulausete alusel (VKG andmed)

Produkti (kemikaali) nimetus Ohukategooria ja ohulaused

Põlevkiviõli kerge fraktsioon Tuleohtlik vedelik, 2. ; H225 Äge mürgisus, 3. ; H301+ H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317 Hingamiskahjustusi tekitav, 1. ; H304 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

Põlevkiviõli keskfraktsioon Äge mürgisus (allaneelamisel), 3. ; H301 Äge mürgisus (nahale sattumisel), 3. ; H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317 Hingamiskahjustusi tekitav, 1. ; H304 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

Põlevkiviõli raske fraktsioon Äge mürgisus (allaneelamisel), 3. ; H301 Äge mürgisus (nahale sattumisel), 3. ; H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317 Hingamiskahjustusi tekitav, 1. ; H304 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

Põlevkivi puiduimmutusõli Äge mürgisus (allaneelamisel), 3. ; H301 Äge mürgisus (nahale sattumisel), 3. ; H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317 Hingamiskahjustusi tekitav, 1. ; H304 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

Põlevkivibensiin Tuleohtlik vedelik, 2. ; H225 Äge mürgisus, 3. ; H301+H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317 Hingamiskahjustusi tekitav, 1. ; H304 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

Põlevkiviõli VKG C Tuleohtlik vedelik, 2. ; H225 Äge mürgisus, 3. ; H301+ H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317 Hingamiskahjustusi tekitav, 1. ; H304 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

Põlevkiviõli VKG D Äge mürgisus (allaneelamisel, nahale sattumisel), 3. ; H301+ H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

16

Hingamiskahjustusi tekitav, 1. ; H304 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

Põlevkiviõli VKG D-2 Äge mürgisus (allaneelamisel, nahale sattumisel), 3. ; H301+ H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317 Hingamiskahjustusi tekitav, 1. ; H304 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

Tsirkulatsiooniõli Äge mürgisus (allaneelamisel), 3. ; H301 Äge mürgisus (nahale sattumisel), 3. ; H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 STOT RE 1: Mürgisus sihtelundi suhtes - korduv kokkupuude, 1. ; H372 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

2-metüülresortsiin Äge (suukaudne) mürgisus, 3. , H301 Raske silmakahjustus, 1. , H318 Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 Ohtlik vesikeskkonnale - ägeda mürgisuse 1. , H400

5-metüülresortsiin anhüdriid Äge (suukaudne) mürgisus, 4. , H302 Silmade ärritus, 2. , H319 Nahaärritus, 2. , H315 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus, H335

5-metüülresortsiin

monohüdraat

Äge mürgisus (suukaudne), 4. , H302 Nahaärritus, 2. , H315 Silmade ärritus, 2. , H319

Summaarsed põlevkivifenoolid

Äge mürgisus (sissehingamisel), 2. , H330 Äge (nahakaudne) mürgisus, 3. , H311 Äge (suukaudne) mürgisus, 4. , H302 Nahasöövitus/-ärritus; 1.B , H314 Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 Mutageensus sugurakkudele, 2 , H341 Ohtlik vesikeskkonnale - kroonilise mürgisuse 2. , H411

Honeyol Äge (suukaudne) mürgisus, 4. , H302 Nahasöövitus/-ärritus; 1.B , H314 Raske silmakahjustus, 1. , H318 Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 Mutageensus sugurakkudele, 2 , H341 Ohtlik vesikeskkonnale - kroonilise mürgisuse 2. , H411

Rezol Äge (suukaudne) mürgisus, 4. , H302 Nahasöövitus/-ärritus; 1.B , H314 Raske silmakahjustus, 1. , H318 Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 Mutageensus sugurakkudele, 2 , H341 Ohtlik vesikeskkonnale - kroonilise mürgisuse 1. , H410

Rezoli vesilahus Äge (suukaudne) mürgisus, 4. , H302 Raske silmakahjustus, 1. , H318 Nahasöövitus, 1.B , H314 Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 Mutageensus sugurakkudele, 2 , H341 Ohtlik vesikeskkonnale - kroonilise mürgisuse 1. , H410

Generaatorgaas Tuleohtlik gaas, 1B. , H221 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. , H332 Reproduktiivtoksilisus, 1.A , H360D STOT RE 2: Mürgisus sihtelundi suhtes - korduv kokkupuude, 2. , H373

Peendispersne tuharikas kütus Tuleohtlik tahke aine, 2. ; H228 Äge mürgisus (allaneelamisel), 3. ; H301 Äge mürgisus (nahale sattumisel), 3. ; H311 Äge mürgisus (sissehingamisel), 4. ; H332 Raske silmakahjustus, 1. ; H318 Nahasöövitus, 1B. ; H314 Naha sensibiliseerimine, 1. ; H317 Mutageensus sugurakkudele, 1B. ; H340 Kantserogeensus, 1B. ; H350 Reproduktiivtoksilisus, 1B. ; H360 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 STOT RE 1: Mürgisus sihtelundi suhtes - korduv kokkupuude, 1. ; H372 Ohtlik vesikeskkonnale - krooniline mürgisus 1. ; H410

Poolkoksigaas Tuleohtlik gaas, 1B. , H221 Äge mürgisus (sissehingamisel), 2. , H330 Reproduktiivtoksilisus, 1.A , H360D STOT RE 1: Mürgisus sihtelundi suhtes - korduv kokkupuude, 1. , H372

Isotroopne õlikoks

Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus, H335

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

17

Parendatud struktuuriga

õlikoks

Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus, H335

Põlevkivibituumen PB-2 Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 STOT RE 2: Mürgisus sihtelundi suhtes - korduv kokkupuude, 2. , H373 Ohtlik vesikeskkonnale - kroonilise mürgisuse 4. , H413

Õlikoks Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus, H335

Õlikoks PR Naha sensibiliseerimine, 1. , H317 Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus, H335

Põlevkivi termilise töötlemise

jääk

Raske silmakahjustus, 1. ; H318 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 STOT RE 1: Mürgisus sihtelundi suhtes - korduv kokkupuude, 1. ; H372

Põletatud põlevkivi (Petroter) Raske silmakahjustus, 1. ; H318 STOT SE 3: Mürgisus sihtelundi suhtes - ühekordne kokkupuude, 3. , hingamisteede ärritus; H335 STOT RE 1: Mürgisus sihtelundi suhtes - korduv kokkupuude, 1. ; H372

4.2 OHTLIKE AINETE SATTUMINE KESKKONDA JA SELLE VÄLTIMISE

MEETMED

Pinnase ja põhjavee seisukohalt võivad reostust põhjustada peamiselt vedelas olekus ained, antud juhul fenoolid ning põlevkiviõli ja õlifraktsioonid, mille koostisesse kuulub lai skaala orgaanilisi ühendeid – küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, mono- ja polütsüklilised aromaatsed ühendid jm. Ohtlikud ained võivad keskkonda sattuda:

• tehnoloogiliste seadmete purunemise tõttu; • torustike purunemise või lekete tõttu; • mahutite täitmisel; • raudtee- ning autotsisternide laadimisel; • vanade seadmete ja rajatiste lammutamise ning likvideerimise käigus; • põlengute või plahvatuste käigus ning kustutusveega.

Nende võimalike sündmuste tagajärjeks võib olla ohtliku produkti sattumine pinnasesse ning põhjavette. Pinnase ja põhjavee kaitseks on ettevõttes rakendatud vastavad meetmed. Uute seadmete – Petroter (keskkonnakompleksluba KKL/300389) mahutid ja seadmed on lekkekindlad, maapealsed mahutid on ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist ning mahutid on varustatud nivooanduritega. Torustike pidevalt kontrollitakse, hooldatakse ning vajadusel uuendatakse. Tihendeid vahetatakse regulaarselt hoolduskava järgi. Keemiatoodete tootmine (keskkonnakompleksluba L.KKL.IV-46640) toimub reaktorprotsessides kinnises tootmishoones. Tootmishoone ning kogu selle tehnoloogiline seadmestik on renoveeritud (betoneeritud põrandad, asfalteeritud tootmisterritoorium, rekonstrueeritud laohooned). Pinnase ja põhjavee kaitseks on tootmisprotsessis kasutatavad mahutid renoveeritud, lekkekindlad, varustatud nivooanduritega vältimaks mahutite üle täitmist või lekkeid ja ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Kiviter tootmisprotsessis (keskkonnakompleksluba L.KKL.IV-198338) on pinnase ja põhjavee kaitseks rekonstrueeritud generaatorõlide destillatsiooni seadme, raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seadme, õlilao ja heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhi mahutipargid ja

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

18

õlide laadimisseadmed. Moderniseeritud on raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seadme toorõli ettevalmistus- ja puhastusprotsessi, kus mindi üle varasemalt setitamistehnoloogialt filtertehnoloogiale, millega vähenes oluliselt setitite ja mahutite hulk ning likvideeriti toorõli setitamiseks kasutatud dekanterid. Lisaks on VKG Oil AS olemasolevaid gaasigeneraatoreid pidevalt täiustanud, mille tulemusena on samuti likvideeritud varasemalt kasutatud dekanterid. Seadmete ja kommunikatsioonide hermeetilisus kindlustatakse pideva remondi- ja puhastusgraafikute täitmisega ning seadmete ja kommunikatsioonide seisukorra kontrollimisega igas vahetuses. Lekked kõrvaldatakse koheselt. Tootmisprotsessis kasutatavaid mahuteid hooldatakse regulaarselt ja vajadusel renoveeritakse, vastamaks kõigile keskkonnakaitselistele nõuetele. Avariide tagajärgede piiramiseks on kehtestatud kord ja juhised käitumiseks.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

19

5 PINNASESEISUND VKG OIL AS TOOTMIS-

TERRITOORIUMIL 5.1 GAASIGENERAATORIJAAM 3 (GGJ-3)

5.1.1 Asukoht

Gaasigeneraatorijaama GGJ-3 territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi kirdeosas ning see hõlmab pindala umbes 2,9 ha (LISA 2 Joonis 1). Ajalooliste andmete järgi on seadme projekteerimist ja ehitust alustatud juba 1938. a. Praeguse GGJ-3 territooriumi põhjaosas paiknes varasemal ajal gaasigeneraatorijaam GGJ-2 ning kirdes gaasigeneraatorijaam GGJ-1. GGJ-3 seade on käesolevaks ajaks konserveeritud. Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 3 puurauku (PA2, PA4, PA7). Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 1 ning asukohad on näidatud aruande lisas (LISA 2)

Joonisel 1.

5.1.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku 55,5...55,7 m. GGJ-3 territoorium jääb endisaegse karjääri piiridesse, kust põlevkivi on välja kaevandatud ning ala hiljem täidetud. Seetõttu looduslik pinnakate puudub ning täitepinnased lasuvad vahetult aluspõhjal. Täide koosneb peamiselt kruusast-liivast. Kohati on kiht väga kivine, tõenäoliselt on tegemist kaevandamisjääkide tagasitäitega. Murenenud mergliline lubjakivi lamab vahetult täite all, maapinnast 1,5...2,2 m sügavusel, absoluutkõrgustel 53,1...54,0 m. Pinnaseveetase paiknes uuringu ajal täites, maapinnast 0,75 m sügavusel, absoluutkõrgustel 54,9 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2, Joonis 2.1).

5.1.3 Pinnaseseisund GGJ-3 territooriumil

Alal on varasemate uuringute1 käigus tuvastatud väga tugev pinnasereostus, millest käesolevaks ajaks on kujunenud jääkreostuskolle. Reostuse levikut soodustab asukoht endise põlevkivikarjääri piires (LISA 2, Joonis 1), kus jämepurdne täide toimib kollektorina ning samal ajal soodustab reostuse liikumist. 5.1.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA2 oli täide kuni lubjakivini tugevalt reostunud alates veetasemest (sügavuselt 0,7 m). Täheldatav oli tugev bensiinilõhn ja vaba produkti esinemine pinnases. Kuigi BTEX summaarne sisaldus jäi tööstusmaa piirarvust väiksemaks, ületas benseeni sisaldus tööstusmaa

1VKG Oil AS tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne, 2015

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

20

piirarvu. PAH-ühendite summaarne sisaldus ja naftaleeni sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu. Samuti ületas tööstusmaa piirarvu naftasaaduste summaarne C10-C40) sisaldus. Puuraugus PA4 olid reostusilmingud täheldatavad alates sügavusest 0,8 m. Tööstusmaa piirarvu ühegi määratud aine sisaldus ei ületanud. Puuraugus PA7 täheldati visuaalsel hinnangul reostust sügavusel 1,5…2,0 m. BTEX ja PAH- ühendite sisaldus oli alla töötusmaa piirarvu, naftasaaduste summaarne (C10-C40) sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 2, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4). Tabel 2. Saasteainete sisaldus pinnases (GGJ-3).

5.1.3.2 Võrdlus 2014. aasta seisundiga

Seadme territoorium on ka käesoleval ajal tugevalt reostunud, võrreldes 2014. aastaga, on saasteainete sisaldus puuraugus PA2 jäänud enam-vähem samaks või natuke vähenenud. Puuraugus PA4 naftasaaduste summaarne sisaldus vähenenud alla tööstusmaa piirarvu, samuti on vähenenud 2014. a. välja eraldatud reostuskolde pindala. Puuraugus PA7 fikseeriti suurem naftaleeni, PAH-ühendite ja naftasaaduste summaarne (C10-C40) sisaldus kui 2014. a. Kuna puuraugu asukohta oli ladustatud puitmaterjali, tuli puurauku nihutada esialgsest asukohast umbes 9 m eemale, kus võis naftaproduktide sisaldus olla suurem ka juba 2014.a. Samas on tegemist väga reostunud piirkonnaga ning reostus võib aja jooksul pinnaseveega alal ümber paikneda. Tootmistegevust alal ei toimu, GGJ-3 seade on käesolevaks ajaks konserveeritud, seega otsene väline reostusallikas puudub.

Üksus

Puuraugu tähis

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi sügavus. m 1.3-1.5 1.5-2.0 1.0-1.4 1.1-1.4 1.3-1.7 1.5-2.0

1 100 BTEX (sum) 98 40 40 12 4 <25 0.1 5 Benseen 16 6.6 0.91 3.3 0.27 <5.0 5 200 PAH16 (sum) 310 320 - - 7.1 120 1 50 Naftaleen 150 120 - - 1.9 33 1 100 1-aluselised fenoolid 237 85 - - 1.36 12.38 1 100 2-aluselised fenoolid 160 2.5 - - - - 20 50 Arseen (As) <5.0 7.1 <5.0 <5.0 <5.0 6.8

100 5000 Sum (C10-C40) 16000 14000 11000 4600 150 7600 ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a.

ületas tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

tö ö

st u

sm a

a l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

GGJ-3

PA2 PA4 PA7

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

21

5.2 GAASIGENERAATORIJAAM 4 (GGJ-4)

5.2.1 Asukoht

Gaasigeneraatorijaama GGJ-4 territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskosas ning hõlmab pindala umbes 1,2 ha (LISA 2, Joonis 1). Ajaloolistel andmetel käivitati seade 1943. a. GGJ-4 territooriumist lõunasse jäi kunagine tunnelahjude tsehh, hilisemalt epoksüvaikude seade ning edelasse põlevkivikeemia tootmise katsebaas. Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 2 puurauku (PA10, PA11). Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 1 ning asukohad on näidatud Joonisel 1 (LISA2). 5.2.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 53,5...54,5 m. Pinnakate koosneb täitest, mille ülemise 1,1 m paksuse osa moodustavad erineva terasuurusega killustik, liiv ja kruus. Sügavamal on täide muutliku koostisega, esineb erineva savikusega liiva-kruusa, kohati ümberkaevatud moreeni. Täite all, 1,7...2,5 m sügavusel esineb looduslik moreenikiht. Pinnaseveetase paiknes puuraukudes maapinnast 1,2…1,25 m sügavusel, absoluutkõrgusel 52,4…52,8 m (28.08.24). Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.2. 5.2.3 Pinnaseseisund

Varasemate andmete järgi on GGJ-4 alal tegemist tugeva jääkreostusega.

5.2.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA10 pinnasereostust ei esinenud. Puuraugus PA11, mis jäi ala piirist loodesse, algas reostusilmingutega (must värvus, tugev naftasaadustel lõhn) kiht veetasemelt, maapinnast umbes 0,8 m sügavuselt ning ulatus 2,5 m sügavuseni, kust algas moreen. Reostunud kihis ületas proovide BTEX- ja PAH ühendite sisaldus tunduvalt tööstusmaa piirarve, naftasaaduste summaarne sisaldus (C10-C40) oli 130 000 mg/kg, mis viitab vaba produkti olemasolule pinnases. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 3, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4).

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

22

Tabel 3. Saasteainete sisaldus pinnases (GGJ-4).

5.2.3.2 Võrdlus 2014. aasta seisundiga

Võrreldes 2014. aastaga on reostuse levikupilt muutunud. Puuraugus PA10 on saasteainete sisaldus vähenenud, seda eriti naftasaaduste summaarse (C10-C40) sisalduse osas. Puuraugus PA11 on saasteainete sisaldus nii BTEX- ja PAH-ühendite kui ka fenoolide osas märkimisväärselt kasvanud, naftasaaduste summaarse (C10-C40) sisalduse järgi võib oletada vaba produkti kogunemist pinnasesse. 2014. aastal tehtud uuringus täheldati puuraugus PA11 vähest reostust, ka laborianalüüsi järgi on saasteainete sisaldus väike. Nähtavaid reostusallikaid, kust reostus võiks ajavahemikus 2014-2024 puurauku sattuda, antud piirkonnas ei ole (Foto 2), samuti ei ole situatsioon selle aja jooksul kuigivõrd muutunud. Siiski oli 2014. a. puurpäevikus märkus, et hilisemal veetaseme mõõtmisel puuraugus PA11 oli veepinnale kogunenud õli. Seda arvestades võib oletada, et 2014. a asus puuraugu lähistel pinnases õlilääts, mis puurtööde tõttu valgus aja jooksul puurauku, kuna tagasitäidetud pinnas puuraugus oli kohevam. Reostuse levik võrrelduna 2014. aastaga on näidatud aruande lisas (LISA 2, Joonis 3).

Üksus

Puuraugu tähis

Aasta 2014 2024 2014 2024

Proovi sügavus. m 1.45-1.8 1.2-1.4 2.1-2.4 2.2-2.4 1 100 BTEX (sum) 18.2 5.5 0.97 190

0.1 5 Benseen 4.2 0.3 0.16 61 0.1 30 Ksüleenid 7.1 3.2 0.44 52 5 200 PAH16 (sum) - - 11 1900 1 50 Naftaleen 1.5 670 1 100 1-aluselised fenoolid - - 2.44 81.2 1 100 2-aluselised fenoolid - - - - 20 50 Arseen (As) 9 6.3 11 8.9

100 5000 Sum (C10-C40) 4800 88 460 130000 ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a. ületas tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

tö ö

st u

sm a

a l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

GGJ-4

PA10 PA11

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

23

Foto 2. Puuraugu PA11 ümbrus. 5.3 GAASIGENERAATORIJAAM 5 (GGJ-5 JA 1000 T GG)

5.3.1 Asukoht

Gaasigeneraatorijaama GGJ-5 ja 1000 t GG territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi põhjapoolses osas ning külgneb kirdes GGJ-3 alaga. Territoorium hõlmab pindala umbes 2,7 ha (LISA 2 Joonis 1). Ajalooliste andmete järgi käivitati jaam 1951. a. Vanadest tehnoloogilistest seadmetest paiknesid GGJ-5 ja praegusest territooriumist lõunas kamberahjude plokid 1-3 ning gaasigeneraatorijaam GGJ-6. Käesoleval ajal on 1000 t gaasigeneraator konserveeritud. Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 4 puurauku (PA14, PA15, PA16, PA18. Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1 Tabel 1) Tabelis 1 ning asukohad on näidatud Joonisel

1 (LISA2). 5.3.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 54,6...55,0 m. GGJ-5 ja 1000 t GG territooriumi põhja- ja idaosa jääb kunagise põlevkivikarjääri alale. Pindmise kihi moodustab puuraukudes PA14, PA15 ja PA18 betoon, mille paksus on umbes 0,2 m. Pinnakate koosneb heterogeense koostisega täitest, peamiselt erineva savikusega liivast ja kruusast. Aluspõhi (lubjakivi) lasub puuraugu PA16 asukohas 3,1 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 51,6 m.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

24

Pinnaseveetaset õnnestus mõõta ainult puuraugus PA18, kus see paiknes maapinnast 0,75 m sügavusel, absoluutkõrgusel 54,0 m. Ülejäänud puuraugud olid veetaseme mõõtmise ajaks kinni varisenud. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2, Joonis 2.3). 5.3.3 Pinnaseseisund

Varasemate uuringute järgi on alal tuvastatud tugev jääkreostus. 5.3.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA14 algas musta värvusega reostunud kiht maapinnast 1,4 m sügavuselt, reostusilminguid täheldati kuni 2,0 m sügavuseni. Benseeni ja naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus puuraugust võetud proovis ületas tööstusmaa piirarvu. Puuraugus PA15 esines pinnasel kiletestil nõrk kile, kuid otsesed reostustunnused puudusid. Puuraugus PA16 paiknes reostunud kiht sügavusvahemikus 1,0…1,5 m. Puuraugust võetud proovis ületas naftasaaduste summaarne sisaldus (C10-C40) tööstusmaa piirarvu. Ülejäänud määratud ühendite sisaldus jäi tööstusmaa piirarvust tunduvalt väiksemaks. Puuraugus PA18 täheldati 1,1 m sügavusest alates reostusilminguid (lõhn, värviline kile kiletestil), kuid saasteainete sisaldused jäid tööstusmaa piirarvust väiksemaks, välja arvatud benseeni sisaldus. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 4, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4).

Tabel 4. Saasteainete sisaldus pinnases (GGJ-5 ja 1000 t gg).

Üksus

Puuraugu tähis

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi sügavus. m 0.9-1.2 1.5-1.8 0.8-1.2 0.7-1.1 1.3-1.6 1.0-1.3 0.9-1.2 1.1-1.4 1 100 BTEX (sum) 39.3 36 1.47 5.6 63.1 10 23.9 7.3

0.1 5 Benseen 7.9 10 0.82 2.5 5.1 2.3 17 5.5 5 200 PAH16 (sum) - - 190 140 - - 1 100 1-aluselised fenoolid - - 0.02 0.06 93.5 8.31 - - 1 100 2-aluselised fenoolid - - - - 10 <1 - - 20 50 Arseen (As) 9.5 7 8.3 7.6 5.5 8.9 11 7.2

100 5000 Sum (C10-C40) 9900 10000 1100 330 5800 12000 1700 1500 ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a.

ületas tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud

PA16

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

tö ö

st u

sm a

a l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

GGJ-5 ja 1000t gg

PA14 PA15 PA18

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

25

5.3.3.2 Võrdlus 2014. aasta seisundiga

2014. a välja eraldatud reostuskolle GGJ-5 territooriumil on 2024. aastaks pindalaliselt vähenenud (LISA 2, Joonis 3). Mingil määral on täheldatav reostuse liikumine edelasse, GGJ-3 poolt GGJ-5 alale, kus puuraukudes PA14 ja PA16 on naftasaaduste summaarne sisaldus (C10- C40) kasvanud võrreldes 2014. aastaga. Ilmselt on see seotud kunagise põlevkivikarjääri jämepurdse täitega, mis toimib kollektorina ning samal ajal võimaldab reostuse liikumist. Siiski on reostus lokaliseerunud endise karjääri alale, sest karjääri piiril paiknevates puuraukudes (PA15 ja PA18) on reostus vähenenud ning saasteainete sisaldus jääb alla tööstusmaa piirarvu (välja arvatud benseeni sisaldus puuraugus PA18).

5.4 RASKE- JA KERGE-KESKÕLI ETTEVALMISTUSE SEADE (RKÕES)

5.4.1 Asukoht

RKÕES territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi läänepoolses osas ja külgneb läänes suletud poolkoksi- ja tööstusjäätmete prügilaga, idas GGJ-4-ga. Territoorium hõlmab pindala umbes 3,9 ha (LISA 2 Joonis 1).

Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 4 puurauku (PA19, PA22, PA23, PA24). Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 1 ning asukohad on näidatud Joonisel 1

(LISA2). 5.4.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 52...53,5 m. Geoloogilise lõike ülemises osas esinevad mullast, liivast ja kruusast koosnevad täitepinnased, mis sisaldavad moreeni ja poolkoksi. Täite paksus on 2,2…2,7 m. Täite all esinevad looduslikud savipinnased – möllsavi või moreen. Puuraukudesse välitöö ajal (28.08.24) pinnasevett ei kogunenud. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2, Joonis 2.4). 5.4.3 Pinnaseseisund

Alal on varasemate uuringute käigus tuvastatud jääkreostus. 5.4.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA19 esines reostusilminguid (tugev lõhn, kiletestil tugev kile) alates 1,5 m sügavusest, kuid saasteainete sisaldused jäid tööstusmaa piirarvust oluliselt väiksemaks. Puuraugus PA22 täheldati tumeda värvuse ja naftasaaduste lõhnaga kihti maapinnast umbes 2,6 m sügavusel moreeni pinnal. Naftasaaduste summaarne sisaldus (C10-C40) oli lähedane tööstusmaa piirarvule, kuid jäi sellest veidi väiksemaks.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

26

Puuraugus PA23 täheldati nõrka naftasaaduste lõhna ja nõrga kile fragmente maapinnast umbes 1,8 m sügavusel, kuid saasteainete sisaldused jäid tööstusmaa piirarvust oluliselt väiksemaks. Puuraugus PA24 pinnasereostust ei esinenud, kuid puurimisel oli tuntav nõrk naftasaaduste lõhn. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 5, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4). Tabel 5. Saasteainete sisaldus pinnases (RKÕES).

5.4.3.2 Võrdlus 2014. aasta seisundiga

Võrreldes 2014. aastaga on pinnasereostus RKÕES territooriumil märkimisväärselt vähenenud, millest võib järeldada, et 2014 a. piirkonnas eksisteerinud reostuskolle on aja jooksul taandunud (LISA 2, Joonis 3). Mitte üheski proovis ei ületanud saasteainete sisaldus tööstusmaa piirarvu, vaid jäi enamasti sellest oluliselt väiksemaks.

5.5 GENERAATORÕLIDE DESTILLATSIOONISEADE

5.5.1 Asukoht

Generaatoriõlide destillatsiooniseadme territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi läänepoolses osas ja külgneb läänes vahetult suletud poolkoksi- ja tööstusjäätmete prügilaga, kirdes RKÕES-ga. Territoorium hõlmab pindala umbes 2,9 ha (LISA 2 Joonis 1). Vanadest tehnoloogilistest seadmetest paiknes praegusel territooriumil fenoolitustamise hoone, alast idas defenoleerimistsehhi I ja II järk ning edelas pürolüüsiõli destillatsiooniseade. Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 3 puurauku (PA27, PA28, PA29). Puurauku PA54, mis jääb ka selle tootmisterritooriumi piiresse, käsitletakse vastavalt tellija skeemile

Üksus

Puuraugu tähis

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi sügavus. m 1.8-2.1 1.5-1.7 2.8-3.2 2.6-2.7 1.55-1.85 2-2.2 1.2-1.55 1.6-1.9 1 100 BTEX (sum) 87 0.55 5.9 8.5 200 1.3 37 2.8 5 200 PAH16 (sum) - - 75 52 - - - - 1 100 1-aluselised fenoolid - - 0.63 0.2 - - - - 1 100 2-aluselised fenoolid - - <5 <1 - - - - 20 50 Arseen (As) 5.7 5.6 9.8 9.4 <5.0 8.7 8 9.2

100 5000 Sum (C10-C40) 5600 120 8500 4900 4700 150 750 600 ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a. ületas tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

tö ö

st u

sm a

a l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

RKÕES

PA19 PA22 PA23 PA24

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

27

defenoleerimisseadme juures. Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel 1)

ning asukohad näidatud Joonisel 1 (LISA2). 5.5.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 51,9...52,9 m. Pindmiseks kihiks on kohati killustik ja muld. Täide on üsna muutlik, koosnedes liivast, kruusast, poolkoksist, kohati on tegemist ümberkaevatud moreeniga. Täite paksus on 1,25…2,2 m. Puuraukudes PA28 ja PA29 esineb täite all 0,2...0,35 m paksune turba või turbase mulla kiht. Puuraugus PA29 on turba all õhuke kiht järvelupja. Moreen paikneb maapinnast 1,7…2,4 m sügavusel. Veetase puuraukudes fikseeriti maapinnast 0,85...1,65 m sügavusel, absoluutkõrgustel 50,3… 51,95 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2, Joonis 2.5). 5.5.3 Pinnaseseisund

Alal on varasemate uuringute käigus tuvastatud jääkreostus. 5.5.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA27 algas pinnasereostus umbes 0,6 m sügavuselt, kuid tugevam reostus (tugev naftasaaduste lõhn, tugev kile) oli lokaliseerunud veetasemele. Võetud proovis ületas benseeni ja ksüleenide sisaldus tööstusmaa piirarvu, samuti oli BTEX-ühendite ja naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus tööstusmaa piirarvust suurem. Puuraugus PA28 algas reostunud kiht maapinnast umbes 0,5 m sügavuselt. Täide oli reostunud kogu paksuses kuni 2,2 m sügavusel asuva turbani. Proov võeti analoogselt 2014. aastaga reostunud kihi ülemisest osast, kus BTEX-ühendite summaarne sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu, üksikühenditest ületas tööstusmaa piirarvu benseeni ja ksüleenide sisaldus. Alumisest osast proovi ei võetud, kuid visuaalse hinnangu järgi oli looduslikule turbakihile kogunenud vaba produkti. Puuraugus PA29 algas reostunud kiht maapinnast umbes 0,5 m sügavuselt ning ulatus kuni 1,25 m sügavusel paikneva turbakihini. Pinnas oli tugevalt reostunud, BTEX- ühendite summaarne sisaldus ning benseeni, etüülbenseeni ja ksüleenide sisaldus ületas tunduvalt tööstusmaa piirarvu. Naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus 26 000 mg/kg viitab vaba produkti olemasolule pinnases. Kokkuvõte saasteainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 6, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4).

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

28

Tabel 6. Saasteainete sisaldus pinnases (Generaatorõlide destillatsiooniseade).

5.5.3.2 Võrdlus 2014. aasta seisundiga

Võrreldes 2014. aastaga on puuraukudes PA28 ja PA29 pinnase reostuse aste enam-vähem sama või mingil määral vähenenud. Puuraugus PA27 on reostus võrreldes 2014. aastaga kasvanud BTEX-ühendite, PAH-ühendite ja naftasaaduste (C10-C40) summaarse sisalduse osas. Puurauk PA27 paikneb rekonstrueeritud mahutipargi kõrval (Foto 3). Reostuse suurenemise põhjus ei saa olla mahutipargis, kuna torustikud on maapealsed ja mahutid ise paiknevad betoonvannis. Torustike lekked ja naftasaaduste mahavalgumine avastatakse seetõttu kohe. Reostuse kandumine puurauk PA27 piirkonda lõunapoolselt alalt ei ole tõenäoline, kuna puurauk PA27 asub reljeefis kõrgemal ning mõõdetud veetasemete järgi on põhjaveetase PA27 asukohas umbes 1,6 m kõrgemal kui puuraugus PA28 ning 0,85 m kõrgemal kui puuraugus PA29. Järelikult liigub põhjavesi PA27 juurest kagu-lõunasse, mitte vastupidi. Seetõttu võib antud olukorras eeldada, et reostus on liikunud alale tööstusjäätmete prügilast. 2012. a. tekkisid ladestusala katmisel põlengud, üks põlengukolle paiknes ladestus generaatoriõlide destillatsiooniseadme läheduses (Joonis 5).

Üksus

Puuraugu tähis

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi sügavus. m 0.95-1.30 1-1.2 0.35-0.65 0.5-0.7 0.80-1.10 0.7-1 1 100 BTEX (sum) 4.2 130 2000 130 390 490

0.1 5 Benseen 0.25 17 240 5.9 23 35 0.1 100 Tolueen 0.54 29 490 2.2 34 23 0.1 30 Ksüleenid 2.6 57 800 95 210 290 5 200 PAH16 (sum) 26 160 - - - - 1 100 1-aluselised fenoolid 3.4 45.4 - - - - 1 100 2-aluselised fenoolid <5 1.2 - - - - 20 50 Arseen (As) <5.0 5.3 8.1 5.7 9.6 7.2

500 2000 Ba 40 48 - - - - 1 20 Cd <0.40 <0.40 - - - -

100 800 Cr <5.0 13 - - - - 20 300 Co 16 <5.0 - - - -

100 500 Cu 5.9 5.1 - - - - 0.5 10 Hg 0.14 2.6 - - - - 10 200 Mo 2.2 14 - - - - 50 500 Ni 14 14 - - - - 50 600 Pb 37 46 - - - -

200 1000 Zn 46 25 - - - - 100 5000 Sum (C10-C40) 780 8900 3500 1600 13000 26000

ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a. ületas tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

tö ö

st u

sm a

a l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

Generaatorõlide destillatsiooniseade (DGM)

PA27 PA28 PA29

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

29

Foto 3. Mahutipark puurauk PA27 kõrval. Kuigi põleng summutati materjaliga täitmise teel, jäid temperatuurid ladestus ilmselt kõrgeks veel pikaks ajaks. Kõrge temperatuur võis tekitada tööstusjäätmete prügilas poolkoksi nö järelutmist, kuna orgaanilise aine sisaldus puistangus võib olla suhteliselt kõrge2. Protsessis tekkinud õli valgus aja jooksul lasundis sügavamale ning tõenäoliselt mööda moreeni või savi pinda lasundi serva suunas. Ilmselt sellest on tingitud ka jätkuvalt suured naftasaaduste sisaldused puuraukudes PA28 ja PA29. Seadme alal esinev täide koosneb kruusast ja liivast, mis omakorda soosib saasteainete liikumist. Sama muster on täheldatav ka elektroodkoksiseadme alale jäävas puuraugus PA44, mis paikneb teise põlemiskolde juures all ladestu servas (Joonis 5).

Joonis 5. Summutatud põlengukollete paiknemine poolkoksilasundis.

2 E. Reinsalu hinnangul 6…16%. TTÜ (2012) Kohtla-Järve poolkoksiprügila põlengu vaatlustulemused ja soovitused käitlemiseks

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

30

5.6 PETROTER 1,2,3

5.6.1 Asukoht

Petroter 1,2,3 seadme territoorium asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskel idapoolses osas, põhjas külgneb GGJ-5 ja 1000 t GG-ga. Petroter 1,2 territoorium hõlmab pindala umbes 4,5 ha ja Petroter 3 pindala 3,3 ha (LISA 2 Joonis 1).

Petroter 1,2,3 territooriumil paiknesid varasemal ajal kamberahjude plokid 1-3 ning GGJ-6. Pinnase seisundi selgitamiseks rajati Petroter 1, 2, 3 alale 8 puurauku (PA30, PA31, PA32, PA33, PA34, PA35, PA36, PA37). Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 1

ning asukohad näidatud Joonisel 1 (LISA2). 5.6.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Petroter 1,2,3 seadmete territooriumi reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 53...55 m. Kunagine looduslik maapind võis Eesti topograafilise kaardi 1:25000 (1930) järgi paikneda absoluutkõrgustel 52...53 m. Pikaajalise tootmistegevuse tõttu on looduslikud pinnased välja kaevatud või kaetud täitekihiga. Täite pindmine osa koosneb enamasti killustikust, mille all esineb kruus-liiv. Täite alumine osa on sageli savikas, koosnedes peamiselt looduslike pinnaste tagasitäitest (moreen, lubjakivitükid), mis on segunenud poolkoksi ja mullaga. Täite paksus on 1,8...4 m. Looduslik pinnakate koosneb laiguti esinevast väikese paksusega moreenist, mis alumises osas läheb üle savika täitega valdavalt lubjakivimaterjalist koosnevaks jämepurdmoreeniks. Piir jämepurdmoreeni ja lamava lubjakivi vahel on üleminekuline. Pinnaseveetase paiknes välitöö ajal (26.-28.08.24) maapinnast 1,8…2,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 51,6…53,3 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.6. 5.6.3 Pinnaseseisund

Varasemate andmete järgi on alal tegemist tugeva jääkreostusega. 5.6.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA30 täheldati mõningasi reostusilminguid (iseloomulik lõhn, tumedad viirud) maapinnast 0,85 m sügavuselt kuni savika moreenini, umbes 1,7 m sügavuseni. Tegemist on vana reostusega, tööstusmaa piirarve ühegi määratud komponendi sisaldus ei ületatud. Puuraugus PA31 esines pinnasel naftasaaduste lõhna sügavusel 2,25 m. Kuigi tegemist on vana reostusega, ületas naftaleeni sisaldus vähesel määral tööstusmaa piirarvu, muude analüüsitud ühendite osas jäid sisaldused tööstusmaa piirarvust oluliselt väiksemaks.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

31

Puuraugus PA32 algas reostunud kiht maapinnast umbes 1,5 m sügavuselt, benseeni ja ksüleenide ning BTEX -ühendite summaarne sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu. Puuraugus PA33 algas reostunud kiht maapinnast umbes 2 m sügavuselt. Kõikide määratud BTEX ühendite ja nende summaarne sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu, selle ületas ka PAH- ühendite ja naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus. Puuraugus PA34 pinnasereostust ei täheldatud.

Kokkuvõte saasteainete sisaldusest Petroter I ja II alalt võetud pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 7, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel 3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4).

Tabel 7.Saasteainete sisaldus pinnases (Petroter 1,2).

Puuraugus PA35 algas reostunud kiht maapinnast umbes 1,7 m sügavuselt. PAH-ühendite summaarne sisaldus ületas töötusmaa piiarvu. Kiht oli reostunud kuni 3,7 m sügavuseni ehk lubjakivi pinnani. Puuraugus PA36 pinnasereostust ei täheldatud. Puuraugus PA37 algas reostunud kiht maapinnast umbes 1,2 m sügavuselt. Võetud proovis ületas PAH-ühendite summaarne sisaldus ja naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus tööstusmaa piirarvu.

Üksus

Puurauk

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi sügavus, m

1.5-1.9 1.6-1.8 2.1-2.4 2.3-2.5 1.5-1.8 1.6-1.8 2.0-2.4 1.9-2.2 0.9- 1.15

0.9-1.2

1 100 BTEX (sum) 1.7 4.8 10 13 48 150 530 1400 6.7 3.5 5 200 PAH16 (sum) - - - - - - 230 250 0.82 0.51 1 100 1-al fenoolid - - - - - - 13.12 20.99 - <0.01 1 100 2-al fenoolid - - - - - - <5 <1 - - 20 50 As - - - - - - - - - -

500 2000 Ba - - - - - - - - - - 1 20 Cd - - - - - - - - - -

100 800 Cr - - - - - - - - - - 20 300 Co - - - - - - - - - -

100 500 Cu - - - - - - - - - - 0.5 10 Hg - - - - - - - - - - 10 200 Mo - - - - - - - - - - 50 500 Ni - - - - - - - - - - 50 600 Pb - - - - - - - - - -

200 1000 Zn - - - - - - - - - - 100 5000 Sum (C10-C40) 9100 2900 730 640 1400 3400 3600 6600 97 100

ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a.

ületas tööstusmaa piirarvu 2024. a. - näitajat ei analüüsitud

PA33

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

tö ö

st u

sm a

a l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

Petroter I, II

PA30 PA31 PA32 PA34

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

32

Kokkuvõte saasteainete sisaldusest Petroter III alalt võetud pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 8, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel 3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4). Tabel 8. Saasteainete sisaldus pinnases (Petroter III).

5.6.3.2 Võrdlus 2014. aasta seisundiga

Petroter 1, 2 ja 3 alal tuvastati 2014. a. mitu reostuskollet. Puurauk PA30 piirkonnas paiknenud reostuskoldes on saasteainete sisaldus vähenenud alla tööstusmaa piirarvu. Puuraugust PA31 võetud proovis esines benseeni, mille sisaldus ületas vähesel määral tööstusmaa sihtarvu. Kuna muude saasteainete osas olid sisaldused väga väikesed, siis tõenäoliselt on vees suhteliselt hästi lahustuv benseen kandunud puuraugu PA31 piirkonda defenolatsiooniseadmest, kus pinnas on tugevalt reostunud benseeni ja teiste BTEX-ühenditega. Puuraukude PA32 ja PA33 piirkonnas paikneb reostuskolle, mille piires naftaproduktid on mosaiikselt kogunenud savikas massis asuvatesse liivakamatesse läätsedesse. Saasteainete sisaldused puuraukudest PA32 ja PA33 on suuremad kui 2014. aastal, kuid reostuse fragmentaarse iseloomu tõttu sõltub sisaldus suuresti proovi konkreetsest asukohast ning pinnase koostisest. Kuna reostusprofiil on üsna sarnane 2014. aastaga, pole alust eeldada, et kuskilt välisest allikast on reostust lisandunud. Koldest umbes 20 m kagus paiknevas puuraugus PA34 reostust ei täheldatud. Puuraugu PA35 piirkond oli 2014. a. tugevalt reostunud. Kuigi reostus PAH-ühenditega on endiselt tugev, on BTEX-ühendite ja naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus vähenenud alla tööstusmaa piirarvu. Ka puuraukude PA34 ja PA36 on naftasaaduste sisaldused jäänud samaks või vähenenud, kuigi ka 2014.a. ei ületanud need tööstusmaa piirarve. Puuraugu PA37 asukohta tuli uue estakaadi tõttu 2024.a. nihutada umbes 28 m. Saasteainete sisalduse erinevus võrreldes 2014. aastaga on tõenäoliselt tingitud puuraugu asukoha muutusest, kuna reostuse levik alal on väga mosaiikne. Reostuse levik võrrelduna 2014. aastaga on näidatud aruande lisas (LISA 2, Joonis 3).

Üksus

Puuraugu tähis

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi sügavus,

m 1.50-2.00 3.1-3.3 1.70-2.30 1.1-1.2 1.70-2.00 1.8-2.0

1 100 BTEX (sum) 180 55 8.2 1.3 1.1 30 5 200 PAH16 (sum) 630 500* - - 30 340 1 100 1-al fenoolid 43.9 12.41 - - 1.53 44.01 1 100 2-al fenoolid <5 <1 - - - - 20 50 Arseen (As) <5.0 5.5 7.9 6.2 <5.0 5.8

100 5000 Sum (C10-C40) 53000 2700 2900 590 1000 6600 ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a. ületas tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud * PAH10 (sum)

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

tö ö

st u

sm a

a l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

Petroter III

PA35 PA36 PA37

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

33

5.7 ÕLILADU

5.7.1 Asukoht

Õliladu ala asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi edelaosas ning külgneb vahetult suletud poolkoksi- ja tööstusjäätmete prügilaga, põhjas ning kirdes elektroodkoksiseadmega. Territoorium hõlmab pindala umbes 5,4 ha (LISA 2 Joonis 1).

Varasemal ajal paiknes õlilao keskosas ning sellest lõunas ja kirdes aromaatsete süsivesinike tootmise tsehhi territoorium. Õlilaos toimus ka aromaatsete süsivesinike tsehhi toodangu laadimine. Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 3 puurauku (PA39, PA40, PA41). Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 1 ning asukohad on näidatud Joonisel 1 (LISA 2). 5.7.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,4...51,7 m. Geoloogilise lõike ülemises osas esinevad liivast ja kruusast koosnevad paiguti savikad täitepinnased, mis kohati sisaldavad mulda. Täite paksus oli 1,7..2,2 m. Täite all esineb savi või savimöll, kohati levib savipinnaste peal möll ja peenliiv. Pinnaseveetase paiknes uuringute ajal (29.08.24) maapinnast 0,7…1,35 m sügavusel, absoluutkõrgusel 49,7...50,0 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.7. 5.7.3 Pinnaseseisund

Varasemate andmete järgi on õlilao territooriumi pinnas ja pinnasevesi olnud äärmiselt reostunud. 5.7.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA39 algas musta värvusega kiht maapinnast 1,4 m sügavuselt ning ulatus kuni savimöllini umbes 1,85 m sügavusel. Määratud saasteainete sisaldused tööstusmaa piirarve ei ületanud. Puuraugus PA40 ületas benseeni ja BTEX-ühendite summaarne sisaldus tööstusmaa piirarvu. Vaatamata sellele täheldati pinnasel ainult väga nõrka naftasaaduste lõhna ja õrna kilet, mis viitab väga vanale reostusele. Puuraugus PA41 täheldati tugevat reostust umbes 1,1 m sügavuselt, kust algas liivane täide. Reostunud kiht ulatus maapinnast umbes 1,7 m sügavusel leviva savini. Kihist võetud proovis ületas kõikide BTEX-ühendite sisaldus tööstusmaa piirarvu, summaarne sisaldus 13 000 mg/kg viitab vaba produkti esinemisele pinnases. Naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus ületas samuti tööstusmaa piirarvu.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

34

Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 9, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4). Tabel 9. Saasteainete sisaldus pinnases (Õliladu).

5.7.3.2 Võrdlus 2014. aasta seisundiga

2014. a. fikseeritud väga suured BTEX-ühendite sisaldused puuraugus PA40 on kordades vähenenud, tööstusmaa piirarvu ületab BTEX-ühendite summaarne sisaldus, millest põhilise osa annab benseeni sisaldus. Puuraugus PA39 on BTEX- ja PAH-ühendite summaarne sisaldus võrreldes 2014. aastaga oluliselt vähenenud. 2014. a. oli puuraugu PA41 asukohas BTEX ühendite sisaldus väga suur, 2024. aastaks on see veelgi kasvanud. Otsest reostusallikat antud asukohas ei ole, küll aga on läheduses tehtud kaevetöid ning muuhulgas rajatud olemasoleva estakaadi kõrvale uus (Foto 4). On tõenäoline, et kaeviku täitmisel liivaga on tekkinud nö kollektor, kuhu ümbruskonnast on valgunud naftaproduktid, mis on lokaalselt reostust PA41 piirkonnas suurendanud. Täite all esinevad savipinnased, mis takistavad reostuse edasist levikut. Reostuse levikut iseloomustab Joonis 3 aruande lisas (LISA 2).

Üksus

Puuraugu tähis

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi sügavus, m 1.5-1.9 1.6-1.8 1.2-1.5 1.3-1.5 1.6-1.9 1.2-1.5

1 100 BTEX (sum) 83 14 810 280 4500 13000 0.05 5 Benseen 13 3 380 240 150 130 0.1 100 Tolueen 14 2.1 300 24 270 390 0.1 50 Etüülbenseen 23 4.1 32 6.4 1000 2800 0.1 30 Ksüleenid 32 4.4 91 8.2 3000 9900 5 200 PAH16 (sum) 430 180 - - - - 1 100 1-al fenoolid 12.87 0.85 - - - - 1 100 2-al fenoolid <5 <1 - - - - 20 50 Arseen (As) 5.6 6.5 <5.0 <5.0 9.3 7.5

100 5000 Sum (C10-C40) 2900 3000 980 1800 2200 7900 ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a. ületas tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

tö ö

st u

sm a

a l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

Õliladu

PA39 PA40 PA41

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

35

Foto 4. Puuraugu PA41 piirkond. 5.8 ELEKTROODKOKSISEADE

5.8.1 Asukoht

Elektroodkoksiseade asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskosas ning külgneb vahetult riikliku suletava poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilaga, põhjas generaatorõlide destillatsiooniseadmega. Territoorium hõlmab pindala umbes 2,7 ha (LISA 2 Joonis 1). Käesoleval ajal seade ei tööta ning on konserveerimisel. Vanadest tehnoloogilistest seadmetest paiknesid vahetult elektroodkoksiseadmest idas pürolüüsitsehhi pumbajaam, õlide pakendamine ning vaakumahjud ja atmosfäärsed ahjud, samuti solvendi osakond, bituumeni- ja indeenvaigu osakond. Põhja poole jäi pürolüüsiõli destillatsiooniseade ning kirdesse pürolüüsitsehhi mahutipark. Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 4 puurauku (PA44, PA45, PA47, PA48). Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 1 ning asukohad on näidatud Joonisel 1

(LISA 2). 5.8.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,5...51,5 m. Geoloogilise lõike ülemises osas esinevad liivast, kruusast ja poolkoksist koosnevad täitepinnased, mis paiguti on savikad, kohati sisaldavad jämepurdset materjali. Täite paksus on 1,2...3,75 m. Täite all esineb kohati turvast ja

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

36

turbamuda, samuti peenliiva. Liiva või täite all esineb savi ja moreen. Pinnaseveetase paiknes välitööde ajal (29.08.2024) puuraukudes 0,1…1,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 50,4…51,1 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.8. 5.8.3 Pinnaseseisund

Alal on varasemate uuringute käigus tuvastatud jääkreostus. 5.8.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA44 täheldati väheseid reostusilminguid 1,3....1,5 m sügavusel, pinnas oli tumeda värvusega ning nõrga naftasaaduste lõhnaga. Laborianalüüside järgi ületas benseeni, PAH- ühendite ning naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus tööstusmaa piirarvu. Samuti ületas tööstusmaa piirarvu mõningate PAH-ühendite (naftaleen, fenantreen, benso(a)püreen) sisaldus. Ilmselt on tegemist väga vana reostusega, kuna visuaalse hinnangu järgi pinnas märkimisväärselt reostunud polnud. Puuraugus PA45 täheldati naftasaaduste lõhna ja värvilist kilet veepinnal sügavusel 1,5…2,0 m. Pinnaseproovis määratud saasteainete sisaldused jäid tööstusmaa piirarvust väiksemaks. Puuraugus PA47 esines pinnasereostus sügavusel 1,4….1,75 m, pinnasel oli tugev lõhn ning kiletestil tekkis veepinnale tugev kile. Reostus oli kogunenud moreeni peale, PAH-ühendite summaarne sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu. Puuraugu PA48 asukohas esines täite ülemises osas (0,7 m) rohkesti bituumenile sarnanevat ainet, seda oli täites kuni loodusliku pinnaseni sügavusel 1,4 m. Kuumade ilmadega tõuseb bituumenile sarnanev aine maapinnale (Foto 5). Tööstusmaa piirarvu ületav väga suur naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus proovis on ilmselt seotud eelpool kirjeldatud bituumenile sarnaneva ainega, naftasaaduste lõhna ega kilet pinnases ei täheldatud.

Foto 5. Puuraugu PA48 piirkond, maapinnal on näha bituumenilaadse aine laike.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

37

Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 10, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4). Tabel 10. Saasteainete sisaldus pinnases (Elektroodkoksiseade).

5.8.3.2 Võrdlus 2014. aastaga

Elektroodkoksiseadme territooriumil on tegemist üsna vana pinnasereostusega. 2104. a. ületas saasteainete piirarvu PAH-ühendite summaarne sisaldus puuraugus PA44 ning naftasaaduste (C10- C40) summaarne sisaldus puuraugus PA48. 2024. a. oli PAH-ühendite sisaldus puuraukudes PA44 ja PA47 kasvanud. Kuna tegevust elektroodkoksi seadme alal ei toimu ning puuduvad ka otsesed reostusallikad, on ilmselt tegemist olemasoleva reostuse ümberpaiknemisega. Tõenäoliselt lisandub reostust ka riigi suletud poolkoksi- ja tööstusjäätmete prügilast, mille üks summutatud põlengukolletest asub elektroodkoksiseadme läheduses ladestu nõlval (vt Joonis 5 ptk 5.5.3.2). Pinnaseveetase langeb poolkoksiladestu serval asuvast puuraugust PA44 kagu suunas, samasuunaliselt paiknevad ka maa-alused kommunikatsioonid, mille täidetud kaevikud ilmselt dreenivad pinnasevett ning kannavad veega koos saasteaineid edasi (PAH ühendite sisalduse suurenemine pinnasevee liikumissuuna suhtes allavoolu paiknevas puuraugus PA47).

Üksus

Puuraugu tähis

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi sügavus, m 1.4-1.7 1.3-1.5 1.1-1.5 1.5-2 0.3-0.5 1.5-1.7 0.8-1.1 1.2-1.4

1 100 BTEX (sum) 17 62 2.1 <0.25 7 53 6.1 41

0.1 5 Benseen 8.8 55 1.2 <0.050 4.7 <5.0 3.4 4.5

5 200 PAH16 (sum) 260 390 - - 53 340* - -

1 100 1-al fenoolid 3.4 2.1 - - - - - -

1 100 2-al fenoolid <5 2.8 - - - - - -

20 50 Arseen (As) 12 18 12 <5.0 <5.0 <5.0 <5.0 <5.0

500 2000 Baarium (Ba) 120 84 - - - - - -

1 20 Kaadmium (Cd) <0.4 <0.40 - - - - - -

100 800 Kroom (Cr) <5.0 20 - - - - - -

20 300 Koobalt (Co) 22 <5.0 - - - - - -

100 500 Vask (Cu) 18 8.7 - - - - - -

0.5 10 Elavhõbe (Hg) <0.1 2.9 - - - - - -

10 200 Molübdeen (Mo) 2.5 22 - - - - - -

50 500 Nikkel (Ni) 19 22 - - - - - -

50 600 Plii (Pb) 39 48 - - - - - -

200 1000 Tsink (Zn) 25 24 - - - - - -

100 5000 Sum (C10-C40) 1000 7200 800 1000 470 2300 27000 63000

ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a. ületab tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud * PAH10 (sum)

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

tö ö

st u

sm a

a l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

Elektroodkoksiseade (UEK)

PA44 PA45 PA47 PA48

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

38

Puuraugus PA48 on kõrge naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus ilmselt tingitud bituumenilaadsest ainest, kuna muud saasteained puuduvad. Naftasaaduste (C10-C40) sisalduse suurenemine 2024. a. võetud proovis ei viita üldisele reostuse suurenemisele, vaid sisaldus proovis sõltub juhuslikult proovi sattunud aine kogusest. Reostuse levikut iseloomustab Joonis 3 aruande lisas (LISA 2). 5.9 DEFENOLEERIMISSEADE

5.9.1 Asukoht

Defenoleerimisseade asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskosas. Seadme ala hõlmab pindala umbes 1.1 ha (LISA 2 Joonis 1). Ajalooliste andmete järgi lasti defenoolimisseadme I järk käiku juba 1953. a.

Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 5 puurauku (PA49, PA50, PA51, PA53, PA54). Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 1 ning asukohad on näidatud Joonisel 1 (LISA 2). 5.9.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 52,2...53,4 m. Geoloogiline lõige koosneb pindmises osas enamasti killustikust, puurauk PA54 piirkonnas mullast. Täide koosneb valdavalt liivast ja kruusast, mis kohati sisaldab poolkoksi. Täite paksus on 2,1…2,7 m. Täite all lamab enamasti moreen, puuraukude PA49 ja PA50 piirkonnas ka turvas. Pinnasevee tase paiknes välitööde ajal (28.08.24) maapinnast 0,8...1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 51,3…52,6 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.9. 5.9.3 Pinnaseseisund

Seadme alal on varasemate uuringute käigus tuvastatud tugevat jääkreostust. 5.9.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA49 täheldati naftasaaduste (eeskätt fenooli) tugevat lõhna alates 1,0 m sügavuselt. Pinnas oli reostunud kuni turbakihini 2,7 m sügavusel. Pinnaseproovis ületas BTEX ühendite summaarne ning benseeni, tolueeni ja ksüleenide sisaldus tööstusmaa piirarvu, 1-aluseliste fenoolide sisaldus jäi veidi tööstusmaa piirarvust väiksemaks. Puuraugus PA50 täheldati nõrka naftasaaduste lõhna ja nõrka kilet umbes 1,5 m sügavusel. Tööstusmaa piirarvu ületas võetud proovis ainult benseeni sisaldus.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

39

Puuraugus PA51 täheldati tugevat naftasaaduste lõhna umbes 0,5 m sügavuselt, kiletestil ilmus veepinnale tugev kile. Reostusilmingud esinesid kuni 2,0 m sügavuseni. Pinnas oli väga tugevalt reostunud BTEX ühenditega, mille summaarne ning üksikkomponentide sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu. Ka 1-aluseliste fenoolide sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu. Puurauk PA53 paiknes seadme territooriumist põhjapool. Peale nõrga fenoolilõhna, pinnasel reostustunnused puudusid. Puurauk PA54 paiknes defenoleerimisseadmest kaugemal loodes, jäädes generaatoriõlide destillatsiooniseadme lähedale. Täitepinnas oli reostunud alates sügavusest 0,3 m kuni loodusliku moreenini (1,8 m sügavusel) PAH-ühenditega, mille sisaldus ületas tunduvalt tööstusmaa piirarvu. Märkimisväärselt suur oli naftaleeni sisaldus. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 11, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4). Tabel 11. Saasteainete sisaldus pinnases (Defenoleerimisseade).

5.9.3.2 Võrdlus 2014. aastaga

Varasemate hinnangute järgi on seadme territoorium olnud väga reostunud. Võrreldes 2014. aastaga on reostusprofiil jäänud samaks, kuid üksikkomponentide sisalduse osas on toimunud muutusi, osades proovides on sisaldused suurenenud, teisal vähenenud. Siiski on suurusjärgud jäänud enam-vähem samaks ning erinevused on põhjustatud tõenäoliselt konkreetse proovi asukohast ja koostisest, kuna täitepinnas on ebaühtlane ning selle naftasaadusi siduv võime samuti. Selgelt on vähenenud 1-aluseliste fenoolide sisaldus.

Üksus

Puurauk

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi

sügavus, m 1.4-1.75 1.5-1.8 1.4-1.8 1.5-1.8 1.4-1.8 1.5-1.7 2.0-2.4 1.9-2.1 1.5-1.8 1.4-1.6

1 100 BTEX (sum) 3900 230 100 12 4200 6100 2.9 6.7 23 11

0.1 5 Benseen 3300 45 66 8.9 1100 1000 2.3 0.97 1.1 0.28

0.1 100 Tolueen 560 130 13 1.0 2000 2800 0.4 1.1 3.2 0.74

0.1 50 Etüülbenseen 33 15 8.5 1.0 370 710 0.09 1.9 4 1.8

0.1 30 Ksüleenid 100 40 13 1.4 800 1600 0.2 2.8 14 8.2

5 200 PAH16 (sum) - - - - - - - - 290 740

1 50 Naftaleen - - - - - - - - 180 400

1 100 1-al fenoolid 270.4 93 7.3 1.5 208.6 144 0.2 <0.1 1.7 0.4

1 100 2-al fenoolid 50 22 - - - - <5 <1 <5 <1

20 50 As <5.0 <5.0 5.4 <5.0 8.1 8.6 8.1 5.5 9.4 5.2

100 5000 Sum (C10-C40) 2400 1200 <38 98 1600 2500 <38 180 4200 4000

ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a. ületab tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

t ö

ö st

u sm

a a

l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

Defenoleerimisseade

PA49 PA50 PA51 PA53 PA54

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

40

5.10 VAIKUDE SÜNTEESISEADE

5.10.1 Asukoht

Vaikude sünteesiseadme ala asub VKG Oil AS tootmisterritooriumi edelaosas. Territoorium hõlmab pindala umbes 1,9 ha (LISA 2 Joonis 1). Vandest tehnoloogilistest seadmetest paiknes alal fenoolide rektifikatsiooniseade ning alast kõrval läänes paiknes aromaatsete süsivesinike tootmise tsehhi territoorium. Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 5 puurauku (PA55, PA56, PA57, PA58, PA59). Puurauk PA59 rajati hoonesse. Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis

1 ning asukohad on näidatud Joonisel 1 (LISA 2). 5.10.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49,1...50,5 m. Puuraugu PA55 asukohas moodustab pindmise kihi õhuke betoon, ülejäänud asukohtades kas killustik või liivane-kruusane täide. Täite paksus on 0,65…1,5 m, hoonesse rajatud puuraugus on täite paksus üle 2 m. Täite all esineb turvas või looduslik peenliiv, selle all savipinnased. Pinnasevee tase paiknes välitööde ajal (29.08.2024) maapinnast 0,25...0,95 m sügavusel, absoluutkõrgusel 48,85…49,90 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.10. 5.10.3 Pinnaseseisund

Varasemate uuringute käigus on seadme alal tuvastatud mõningasi reostusilminguid, kuid saasteainete sisaldus ei ole ületanud tööstusmaa piirarve. 5.10.3.1 Käesolev seisund

Puuraugus PA55 esines ammoniaagi lõhn umbes 1,0 m sügavusel maapinnast, reostust naftasaadustega ei täheldatud. Ammoniaak on ilmselt tekkinud pinnases esineva orgaanilise aine lagunemisest. Puuraugus PA56 täheldati reostusilminguid maapinnalähedases kihis kuni 0,65 m sügavuseni. Esines värviline kile ja tunda oli naftasaaduste lõhna. Kihist võetud proovis jäid ohtlike ainete sisaldused tööstusmaa piirarvudest väiksemaks. Puuraukudes PA57 ja PA58 pinnasreostust ei täheldatud. Puurauk PA59 rajati laohoonesse. Musta värvusega tugevat tugeva lõhnaga kiht algas maapinnast umbes 1,0 m sügavuselt. Põhjaveetase hoone all oli kõrgel (0,4 m põrandast) ning jämeliivast koosneva koheva täite tõttu toimus puurauku tugev vee juurdevool, seetõttu ei olnud reostuse ulatust võimalik selgeks teha. Laboris tuvastati pinnaseproovis suur tolueeni sisaldus, mis ületas tööstusmaa piirarvu.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

41

Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 12, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4). Tabel 12. Saasteainete sisaldus pinnases (Vaikude sünteesiseade).

5.10.3.2 Võrdlus 2014. aastaga

Võrreldes 2014. aastaga pinnase seisundis olulisi muutusi ei ole toimunud. Erandiks on hoones paiknev puurauk PA59, milles 2024. a tuvastati kõrge tolueeni sisaldus. Hoonet kasutatakse mitmesuguste konteinerite ladustamiseks. Laboritulemuste selgumisel informeeriti tellijat, kes teostab laos kontrolli. Tegemist on lokaalse nähtusega, teistesse puuraukudesse tolueen levinud ei ole. Kuna laol oli betoonpõrand osaliselt eemaldatud, siis tuleks see remondi käigus taastada või loobuda selles keskkonnaohtlike ainete hoiustamisest. Reostuse levikut iseloomustab Joonis 3 aruande lisas (LISA 2).

Üksus

Puurauk

Aasta 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi

sügavus, m 1.0-1.35 1.2-1.4 0.8-1.1 0.5-0.7 1.1-1.5 1.6-1.8 1.2-1.55 1.3-1.5 1.4-1.8 1.4-1.6

1 100 BTEX (sum) 5.6 6.3 3.4 48 5.2 8.3 4.7 3.6 1.9 481

0.1 100 Tolueen 0.93 0.62 0.3 2.1 1.7 0.97 0.57 0.23 0.27 480

5 200 PAH16 (sum) - - 20 63 - - - - - -

1 100 1-al fenoolid 0.3 2.7 0.8 <1.5 - - - - - -

1 100 2-al fenoolid 10 0.5 <5 <0.5 - - - - - -

20 50 As 5.6 <5.0 6.8 <5.0 <5.0 <5.0 5.5 5.6 <5.0 <5.0

500 2000 Ba - - 45 75 - - - - - -

1 20 Cd - - <0.4 <0.40 - - - - - -

100 800 Cr - - <5.0 14 - - - - - -

20 300 Co - - 14 <5.0 - - - - - -

100 500 Cu - - 9.7 14 - - - - - -

0.5 10 Hg - - <0.1 <1.5 - - - - - -

10 200 Mo - - <1.5 10 - - - - - -

50 500 Ni - - 14 10 - - - - - -

50 600 Pb - - 10 <10 - - - - - -

200 1000 Zn - - 32 30 - - - - - -

100 5000 Sum (C10-C40) 110 460 3500 3600 900 1400 230 350 1200 1500

ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a. ületab tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

t ö

ö st

u sm

a a

l

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

Vaikude sünteesiseade

PA55 PA56 PA57 PA58 PA59

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

42

5.11 HEITVEE PUHASTAMISE JA NEUTRALISEERIMISE TSEHH

5.11.1 Asukoht

Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh paikneb VKG Oil AS tootmisterritooriumi põhjaosas ning külgneb läänes suletud poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilaga. Territoorium hõlmab pindala umbes 4,4 ha (LISA 2 Joonis 1).

Pinnase seisundi selgitamiseks rajati alale 5 puurauku (PA62, PA63, PA64, PA65, PA66). Puuraukude üldandmed on toodud aruande lisas (LISA 1) Tabelis 1 ning asukohad on näidatud Joonisel 1 (LISA 2). 5.11.2 Reljeef ja geoloogiline ehitus

Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 53,8...57,1 m. Geoloogilise lõike ülemise osa moodustas valdavalt liivast ja kruusast koosnev täitepinnas, mis kohati sisaldas põlevkivituhka ja poolkoksi. Täite paksus ulatub kuni 4,8 meetrini. Täite all esineb moreen. Pinnaseveetase tase paiknes välitöö ajal maapinnast 0,5…1,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel 53,2…54,9 m. Puuraukude kirjeldused on toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 2.11. 5.11.3 Pinnaseseisund

Varasemate andmete järgi on seadme territooriumi lõunaosas kujunenud väga tugev jääkreostus. 5.11.3.1 Käesolev seisund

Puuraukudes PA62, PA63, 65 ja PA66 pinnasreostust naftaproduktidega ei täheldatud. Puuraugus PA62 esines sügavusel 4,5 m tugev lõhn, mis meenutas ammoniaaki, kuid proovis määratud saasteainete sisaldused jäid tööstusmaa piirarvust tunduvalt väiksemaks. Puuraugus PA64 täheldati reostusilminguid alates sügavusest 0,6 m. Täitekiht oli reostunud kogu paksuses. Võetud proovis ületas kõikide BTEX-ühendite ja nende summaarne sisaldus tööstusmaa piirarvu. Samuti ületas tööstusmaa piirarvu PAH-ühendite summaarne sisaldus, milles peamise osa andsid naftaleen ja fenantreen, ka naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus ületas tööstusmaa piirarvu. Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnaseproovides on toodud alljärgnevas Tabelis 13, kus on näidatud ka vastavad piirarvud. Kõik analüüsitulemused on toodud aruande lisas (LISA 1, Tabel

3) ning labori originaalprotokollides (LISA 4).

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

43

Tabel 13. Saasteainete sisaldus pinnases (Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehh).

5.11.3.2 Võrdlus 2014. aastaga

2014. a. oli äärmiselt reostunud puurauk PA64 piirkond, kus BTEX- ja PAH-ühendite sisaldused ületasid kordades tööstusmaa piirarve, samuti oli väga kõrge naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus. Käesolevaks ajaks on reostus selles piirkonnas märkimisväärselt vähenenud, kuigi saasteainete sisaldused ületavad siiani piirarve. Reostuse vähenemisele aitab kindlasti kaasa alal esineva liivase-kruusase täite hea veejuhtivus, mis võimaldab pinnasevee liikumist ja paremat veevahetust. Selle tõttu toimub küll reostuse edasikanne, kuid ka saasteainete kontsentratsiooni lahjenemine. Väiksem saasteainete sisaldus soosib reostuse lagunemist looduslike protsesside mõjul. Teistes alale rajatud puuraukudes olid saasteainete sisalduse muutused võrreldes 2014. aastaga marginaalsed.

Üksus

Puurauk

Aasta 2014 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024

Proovi

sügavus, m 1.5-1.8 0.9-1.1 4.5-4.7 3.0-3.4 3.2-3.4 1.4-1.7 1.6-1.8

2.5- 2.75

1.4-1.7 1.15- 1.4

1.1-1.4

1 100 BTEX (sum) 0.55 3.2 <0.25 6.1 3.9 2500 670 68 32 13 21

5 200 PAH16 (sum) 11 18 - - - 2700 1000 - - - -

1 50 Naftaleen - - - - - 1800 810 - - - -

1 50 Fenantreen - - - - - 250 67 - - - -

1 100 1-al fenoolid 4.1 0.3 - - - 7.1 - - - -

1 100 2-al fenoolid - - - - - <5 <0.5 - - - -

20 50 As 19 40 7.6 9.9 12 18 <5.0 16 16 10 5.3

500 2000 Ba - - - - - - - - 50 97 -

1 20 Cd - - - - - - - - <0.40 0.71 -

100 800 Cr - - - - - - - - <5.0 32 -

20 300 Co - - - - - - - - 15 <5.0 -

100 500 Cu - - - - - - - - 11 97 -

0.5 10 Hg - - - - - - - - 0.21 <1.5 -

10 200 Mo - - - - - - - - 2.2 13 -

50 500 Ni - - - - - - - - 14 13 -

50 600 Pb - - - - - - - - 17 25 -

200 1000 Zn - - - - - - - - 30 100 -

100 5000 Sum (C10-C40) 330 1700 520 230 770 36000 8100 5300 1200 640 1400

ületas tööstusmaa piirarvu 2014. a. ületab tööstusmaa piirarvu 2024. a.

- näitajat ei analüüsitud

S ih

ta r v

P ii

r a

r v

t ö

ö st

u sm

a a

l Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise seade (HPNT)

PA62 PA63 PA64 PA65 PA66

2024

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

44

6 PÕHJAVEE SEISUND Põhjavee seisundit ja selle muutusi aastatel 2014…2024 on analüüsitud seireandmete põhjal. VKG Oil AS põhjaveeseire hõlmab tuhaväljakut ja poolkokiprügilat, seiret tehakse seitsmes vaatluskaevus, millest kolm avavad ordoviitsiumi lubjakividega seotud lasnamäe-kunda veekihi (O) ja neli kaevu ordoviitsium-kambriumi liivakividega seotud veekihi (O-Cm). Seirekaevude andmed on toodud Tabelis 14. Tabel 14. Põhjavee seirekaevude andmed.

A su

k o

h t

S ei

re k

a ev

u

k a

ta st

ri n

u m

b er

V ee

k ih

t

R a

ja m

is e

a a

st a

Koordinaat L-Est

M a

a p

in n

a

a b

so lu

u tk

õ rg

u s,

m

V ee

ta se

m e

m õ

õ tm

is p

u n

k ti

a b

s. k

õ rg

u s,

m

S ei

re k

a ev

u

sü g

a v

u s,

m

X Y

Tuhaväljak

19542 O 1991 6589083 682726 49.90 24.0

19543 O-Cm 1991 6589069 682693 49.70 49.0

19548 O 1991 6589364 683934 53.15 31.0

19549 O-Cm 1991 6589258 683678 53.35 55.0

Poolkoksi- prügila

18399 O 1997 6588293 682083 50.60 17.4

19557 O-Cm 1991 6586666 682041 48.50 60.0

19772 O-Cm 1997 6587421 683729 52.00 55.0

Avalikus puurkaevude andmebaasis (VEKA, Keskkonnaportaal) toodud kaevude koordinaadid on kohati ebakorrektsed. Varasematel aastatel puudusid kaevude rajatel vastavad vahendid kaevude korrektsete koordinaatide määramiseks, eriti asukohtades, mis paiknesid maastikul. Esitati ligikaudsed geograafilised koordinaadid, mille ümberarvutamisel L-Est koordinaatideks tekkisid vead. Tabelis 14 on toodud kaevudele koordinaadid, mis ligikaudselt vastavad reaalsetele asukohtadele. Soovitav on teha seirekaevudele uus mõõdistus, mille käigus määrata korrektsed koordinaadid ning maapinna ja veetaseme mõõtmispunkti (tavaliselt manteltoru ots) absoluutkõrgused. Seirekaevude ligikaudsed asukohad on näidatud alljärgneval Joonisel 6, suuremas mõõtkavas plaan on toodud aruande lisas (LISA 2) Joonisel 4. 6.1 ORDOVIITSIUMI LASNAMÄE-KUNDA PÕHJAVEEKIHI SEISUND (2014-2024)

Ordoviitsiumi põhjaveekihi avavad tuhavälja ümbruses paiknevad seirekaevud 19542 ja 19548 ning poolkosiladestu lääneservale jääv seirekaev nr 18399. Saasteainetest seiratakse BTEX-ühendeid (benseen, tolueen, ksüleenid, etüülbenseen), 1-aluselisi ja 2-aluselisi fenoole üksikühendite tasemel, tuhavälja ümbruses paiknevates kaevudes ka molübdeeni, pH-d ning mineraalainetest kaaliumi ja kloriidide sisaldust. Proovivõtu ajal mõõdetakse ka veetase. Tuhavälja piirkonda jäävate kaevude 19542 ja 19548 vees on saasteainete (BTEX-ühendite, fenoolide ja molübdeeni) sisaldus pea kogu seireperioodi vältel olnud alla künnisarvu, jäädes valdavalt isegi määramispiirist väiksemaks. Mõned sihtarvu ületavad sisaldused on olnud benseeni ja tolueeni osas, kuid piirarvu need ei ole ületa. Kaaliumi ja kloriidi sisaldus seirekaevus 19542 on vaatlusperioodi jooksul suuresti kõikunud, kuid ilmne on sisalduste vähenemise

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

45

Joonis 6. VK Oil AS seirekaevud.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

46

tendents, eriti kloriidide osas. Kaevus 19548 on kaaliumi ja kloriidide sisaldus olnud kogu vaatlusperioodi jooksul suhteliselt stabiilne (Joonis 7).

Joonis 7. Kaaliumi ja kloriidi sisaldus veekihis tuhavälja seirekaevudes 19542 ja 19548. Poolkoksi ladestu lääneserval paiknevas seirekaevus 18399 on naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus enamasti alla määramispiiri (<20 µg/l). BTEX-ühendite (benseen, tolueen) sisaldused ületavad märkimisväärselt põhjavee piirarvu (Joonis 8). Benseeni piirarv põhjavees on 5 µg/l ning tolueeni piirarv 50 µg/l. Benseeni puhul on sisalduse kõikumine olnud väga suur, tolueeni puhul palju väiksem, kummagi ühendi puhul kõikumise seaduspärasusi graafikutel ei ilmne, pigem on olukord jäänud samaks.

Joonis 8. Benseeni ja tolueeni sisaldus seirekaevus 18399.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

47

Fenoolide sisaldus kõigub samuti väga suurtes piirides. Kuna aastatel 2014-2015 on määratud ainult fenoolide summaarne sisaldus, mitte 1- ja 2-aluselised eraldi, siis alljärgneval joonisel on näidatud fenoolide summaarne sisaldus. Piirarv nii 1-kui ka 2- aluseliste fenoolide jaoks on 100 µg/l. Fenoolide sisalduse suure kõikumise tõttu ei ole võimalik hinnata, kas perioodi jooksul on toimunud süstemaatilisi muutusi.

Joonis 9. Fenoolide summaarne sisaldus seirekaevus 18399.

6.2 ORDOVIITSIUM-KAMBRIUMI PÕHJAVEEKIHI SEISUND (2014-2024)

Sügavamal lasuva ordoviitsium-kambriumi (O-Cm) põhjaveekihi avavad tuhavälja ümbruses paiknevad seirekaevud 19543 ja 19549. Poolkoksiladestust edelasse jääb seirekaev 19577 ning tööstusterritooriumil paikneb seirekaev 19772. Saasteainetest on kaevudes valikuliselt määratud BTEX-ühendite, fenoolide, arseeni ning naftasaaduste summaarset sisaldust, tuhaväljade lähistel paiknevates kaevudes (19543, 19549) ka kaaliumi ja kloriidide sisaldust. BTEX-ühendite, fenooli ja naftasaaduste summaarne sisaldus jääb proovides enamasti määramispiiri. Arseeni sisaldus tööstusterritooriumil asuvas seirekaevus 19772 ei ületa künnisarvu. Kaaliumi ja kloriidide sisaldus tuhaväljaku seirekaevudes on lähedane veekihi foonilisele sisaldusele. Seirepiirkondades võib kambrium-ordoviitsiumi veekihi seisundi lugeda rahuldavaks. 6.3 HINNANG PÕHJAVEE SEISUNDILE

Poolkoksiladestu ümber aastatel 1996-2008 tehtud põhjavee orgaaniliste ühendite riikliku seire järgi oli ordoviitsiumi karbonaatsete kivimitega seotud veekiht ladestu ümber väga reostunud. Varasemate aastakümnete jooksul poolkoksiladestust põhjavette liikunud saasteained kanduvad koos põhjaveega lääne-edela suunas.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

48

7 KOKKUVÕTE Praegune pinnase ja põhjavee seisund VKG Oil AS territooriumil on poolkoksi- ja tööstusjäätmete prügilast tuleva reostusvoo ja 100-aastase tootmistegevuse käigus tekkinud keskkonnareostuse väljendus. Käesolevaks ajaks on ettevõttes pinnase ja põhjavee kaitseks rakendatud tõhusaid meetmeid. VKG Oil AS omab keskkonna- ja kvaliteedijuhtimis-süsteemi sertifikaate ISO 14001 ja ISO 9001, samuti on juurutatud töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO 45001 ning energia juhtimissüsteem ISO 50001. Uute seadmete vedelproduktide laadimisplatsid on betoneeritud, mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Samuti on mahutid varustatud nivooanduritega. Rekonstrueeritud on mahutipargid ja õlide laadimissõlm, likvideeritud maa- alused mahutid ning moderniseeritud raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seadet ja gaasigeneraatorjaamasid. Tootmisprotsessi logistilise ahela efektiivsuse tõhustamiseks on välja töötatud ning kasutusele võetud mitu uuenduslikku konveiersüsteemi. Pidev tootmisprotsessi jälgimine, seadmete ja kommunikatsioonide järelevalve, hooldus ja remont peavad tagama minimaalse ohu pinnase ja põhjaveele. Kahjuks ei kao pärast reostamise lõpetamist aastate jooksul suures koguses keskkonda sattunud saasteained kohe, vaid nende lagunemine võtab aega aastakümneid. Jätkuvalt eristuvad üldisel foonil tugeva jääkreostusega kolded, milles ohtlike ainete sisaldused ületavad tööstusmaa piirarve. Tugevam jääkreostus esineb GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, generaatoriõlide destillatsiooniseadme, õlilao, Petroter III ja defenoleerimisseadme alal. Ülejäänud aladel esineb reostus üksikute väiksemate kolletena. Toimunud on mõningane saasteainete ümberpaiknemine, mida teataval määral soodustavad ehitustööd. Reostuse levik on väga mosaiikne ja seotud pinnase koostisega. Saastunud on eeskätt liivane-kruusane täide, kuhu naftaproduktid kergesti kogunevad ning pinnaseveega edasi kanduvad. Savikas täide ja looduslikud turba- ning savipinnased on tavaliselt reostumata. 2024. a. on peamisteks tööstusmaa piirarve ületavateks saasteaineteks aromaatsed süsivesinikud (BTEX) ning naftaaadused (C10-C40). Ka polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus ületab tööstusmaa piirarve valdavas osas võetud proovidest. Peamised saasteained PAH-ühendite seast on naftaleen ja fenantreen. Fenoolide sisaldus oli väike. 1-aluselisi fenoole esines üle tööstusmaa piirarvu ainult GGJ-3 ja defenoleerimisseadme alal, kahealuseliste fenoolide sisaldus jäi pea kõikjal alla määramispiiri. Arseeni sisaldus ei ületanud mitte üheski pinnaseproovis sihtarvu (arseen määrati kõikides proovides). Määratud raskemetallidest – baarium (Ba), kaadmium (Cd), kroom (Cr), koobalt (Co), vask (Cu), elavhõbe (Hg), molübdeen (Mo), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn) – ületas sihtarvu ainult molübdeeni sisaldus puuraukudes PA27, PA32, PA65. Vaatamata kohatistele suurtele saateainete sisaldustele on võrreldes 2014. aastaga saasteainete sisaldus üldiselt vähenenud ning reostuskollete pindala kahanenud. Pinnase seisundi märkimisväärne paranemine on toimunud RKÕES territooriumil, kus 2014.a. eksisteerinud ulatuslik reostuskolle, mille piires saasteainete sisaldused ületasid tööstusmaa piirarve on hääbunud ning sisaldused langenud alla tööstusmaa piirarve. Pindalaliselt on vähenenud ka GGJ- 3 ja GGJ-5 piirkonnas esinenud reostuskolle. Siiski ei ole lähiaastatel oodata märkimisväärset

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

49

pinnasereostuse vähenemist, eriti aladel, kus saasteainete sisaldused on väga suured või pinnases esineb vaba produkti. Vähem reostunud aladel toimub saasteainete lagunemine kiiremini. Edaspidises pinnaseseires võiks kaaluda arseeni ja raskemetallide seire lõpetamist, kuna nende sisaldused pinnases on 10 aasta jooksul olnud alla sihtarvu. Samuti võib lõpetada 2-aluseliste fenoolide seire, kuna nende sisaldus jääb proovides määramispiirist väiksemaks või selle lähedale. Ka võiks 1-aluseliste fenoolide seiret piiritleda seadmetele, kus fenoolide sisaldus pinnases on jätkuvalt suur (GGJ-3, defenoleerimisseade). Põhjavee seire hõlmab ordoviitsiumi lubjakividega seotud veekihti (O) ning ordoviitsium- kambriumi liivakividega seotud veekihti (O-Cm). Seirekaevud paiknevad tuhaväljade ja poolkoksiladestu ümbruses. Tuhavälja ümbruses paiknevate seirekaevude järgi on ordoviitsiumi veekihi seisund rahuldav, BTEX-ühendite, fenoolide ja molübdeeni sisaldus on enamasti künnisarvust väiksem. Tuhaväljale lähemas asuvas seirekaevus 19542 on täheldatav tuhavälja mõju kaaliumi ja kloriidi suurema sisalduse näol, kuid selgelt on täheldatav mõlema komponendi vähenemise tendents. Seirekaevus 19548 on kaaliumi ja kloriidi sisaldus vaatlusperioodi vältel olnud stabiilne. Seireandmete järgi tuhaväljade mõju põhjaveele ei ole seireperioodi jooksul kasvanud, vaid vähenenud või jäänud samale tasemele. Poolkoksiladestu servas paiknevas vaatluskaevus 18399 on ordoviitsiumi veekihi vesi jätkuvalt väga reostunud aromaatsete süsivesinike (eeskätt benseeni ja tolueeniga) ning fenoolidega. Kuigi praeguseks ajaks on riigimaale jääv poolkoksiladestu kaetud ning uus prügila on rajatud vettpidavana, siis poolkoksiladestusse aja jooksul kujunenud tugevalt reostunud nõrgveekiht reostab põhjavett tõenäoliselt veel aastakümneid, niikaua, kuni nõrgvesi on ladestust välja voolanud. Kuna sademevee infiltratsioon poolkoksiladestusse on nüüdseks tõkestatud, siis ei saa toimuda ladestus oleva nõrgvee lahjenemist, mis tähendab, et ajutiselt võib kaevus 18399 saasteainete sisaldus veelgi tõusta, enne kui põhjavee seisund paranema hakkab. Ordoviitsium-kambriumi (O-Cm) veekihist võetud proovide järgi on veekihi seisund rahuldav. Tuhavälja seirekaevudes (19543 ja 19549) ja poolkoksiladestu seirekaevudes (19577 ja 19772) on BTEX-ühendite, fenooli ja naftasaaduste (C10-C40) summaarne sisaldus enamasti alla määramispiiri. Arseeni sisaldus tööstusterritooriumil asuvas seirekaevus 19772 ei ületa künnisarvu. Kaaliumi ja kloriidide sisaldus tuhaväljaku seirekaevudes on lähedane veekihi foonilisele sisaldusele.

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

LISA 1 TABELID

Töö nr.24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

TABEL 1 Puuraukude kataloog

M a

a p

in n

a

a b

so lu

u t-

k õ

rg u

s

P u

u ra

u g

u

sü g

a v

u s Põhjavee

taseme

sügavus

maapinnast

Põhjavee

taseme

absoluut-

kõrgus

X Y m m m m

1 PA2 27.08.2024 6588136.4 684158.0 55.20 2.00 >0.6

2 PA4 27.08.2024 6588171.8 684187.0 55.46 1.40 >0.5

3 PA7 27.08.2024 6588214.3 684211.0 55.64 2.00 0.75 54.89

4 PA10 28.08.2024 6588029.5 683897.1 54.01 2.00 1.25 52.76

5 PA11 28.08.2024 6588025.0 683854.0 53.62 2.50 1.2 52.42

6 PA14 27.08.2024 6588026.8 684163.0 54.97 2.00 >1.0

7 PA15 27.08.2024 6587947.0 684146.0 54.55 2.00 >1.8

8 PA16 27.08.2024 6587959.9 684191.7 54.98 1.50 >1.4

9 PA18 27.08.2024 6587945.7 684093.6 54.75 2.00 0.75 54.00

10 PA19 28.08.2024 6587888.0 683660.0 53.02 2.90 kuiv

11 PA22 28.08.2024 6587940.0 683751.0 53.27 2.70 kuiv

12 PA23 28.08.2024 6587990.0 683777.9 53.57 2.80 kuiv

13 PA24 28.08.2024 6587955.8 683718.4 53.30 3.00 >1.7

14 PA27 28.08.2024 6587724.0 683562.0 52.91 2.00 0.95 51.96

15 PA28 28.08.2024 6587736.0 683646.0 51.99 3.10 1.65 50.34

16 PA29 28.08.2024 6587632.0 683603.0 51.97 2.00 0.85 51.12

17 PA30 26.08.2024 6587694.4 683901.4 54.56 2.00 >1.7

18 PA31 26.08.2024 6587586.0 683780.9 53.47 3.50 1.9 51.57

19 PA32 28.08.2024 6587516.6 683928.2 54.37 2.65 2 52.37

20 PA33 26.08.2024 6587611.1 683967.7 54.45 2.95 2.3 52.15

21 PA34 26.08.2024 6587586.0 684003.1 54.83 1.75 kuiv

22 PA35 29.08.2024 6587824.8 684009.5 55.00 3.70 2.1 52.90

23 PA36 27.08.2024 6587845.3 683982.9 54.89 2.30 >1.7

24 PA37 27.08.2024 6587798.6 684109.1 55.07 2.00 1.8 53.27

25 PA39 29.08.2024 6587240.0 683356.0 50.98 2.00 1.3 49.68

26 PA40 29.08.2024 6587272.0 683298.0 50.93 3.15 0.95 49.98

27 PA41 29.08.2024 6587380.3 683365.1 50.72 2.00 0.7 50.02

28 PA44 29.08.2024 6587590.4 683389.2 51.19 2.00 0.1 51.09

29 PA45 29.08.2024 6587481.1 683324.7 51.37 3.75 1 50.37

30 PA47 29.08.2024 6587487.9 683540.0 51.37 2.00 kuiv

31 PA48 29.08.2024 6587577.0 683502.0 51.49 2.00 >0.5

32 PA49 28.08.2024 6587629.0 683706.0 52.92 3.40 1.4 51.52

33 PA50 28.08.2024 6587666.8 683758.2 53.30 3.05 1.15 52.15

34 PA51 28.08.2024 6587701.9 683747.9 53.42 2.00 0.8 52.62

35 PA53 28.08.2024 6587758.1 683771.0 53.11 3.10 kuiv

36 PA54 28.08.2024 6587713.0 683659.0 52.23 2.00 0.95 51.28

37 PA55 29.08.2024 6587011.0 683246.0 49.10 2.00 0.25 48.85

38 PA56 29.08.2024 6587077.7 683219.3 50.10 1.70 kuiv

39 PA57 29.08.2024 6587142.0 683252.0 50.53 2.00 0.9 49.63

40 PA58 29.08.2024 6587101.9 683277.1 50.45 2.00 1.2 49.25

41 PA59 29.08.2024 6587072.0 683312.5 50.30 2.00 0.4 49.90

42 PA62 27.08.2024 6588229.6 683686.5 55.89 5.35 0.95 54.94

43 PA63 27.08.2024 6588266.1 683771.0 57.08 3.45 >2.88

44 PA64 27.08.2024 6588146.9 683670.0 54.93 2.00 0.5 54.43

45 PA65 27.08.2024 6588057.3 683748.0 53.80 1.75 >1.7

46 PA66 27.08.2024 6588091.8 683727.2 54.65 2.00 1.45 53.20

Koordinaat L-Est

K u

u p

ä ev

P u

u ra

u g

u t

ä h

is

Tootmis-

territoriumi

üksus

GGJ-3

Elektroodkoksi- seade (UEK)

Defenoleerimis- seade

Vaikude sünteesiseade

Heitvee puhastamise ja

neutraliseerimise seade (HPNT)

Jrk nr

GGJ-5 ja 1000t gg

RKÕES

Generaatorõlide destillatsiooni- seade (DGM)

Petroter I, II, III

Õliladu (USM)

GGJ-4

Töö nr.24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

TABEL 2 Proovide andmed ja analüüsid

(1/2)

Algus Lõpp (C10-C40) BTEX PAH(10) 1-al

fenoolid As

Hg, Cd,

Pb, Zn, Cu,

Mo, Ni, Co,

Ba, Cr

PAH(16) 2-al

fenoolid

1 PA2 27.08.2024 1.50 2.00 Täitepinnas (liiv kruusa ja veeristega) x x x x x x x

2 PA4 27.08.2024 1.10 1.40 Täitepinnas (kruus) x x x

3 PA7 27.08.2024 1.50 2.00 Täitepinnas (kruus) x x x x x x

4 PA10 28.08.2024 1.20 1.40 Täitepinnas (savikas liiv) x x x

5 PA11 28.08.2024 2.20 2.40 Täitepinnas (savikas liiv) x x x x x x

6 PA14 27.08.2024 1.50 1.80 Täitepinnas (savikas liiv) x x x

7 PA15 27.08.2024 0.70 1.10 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) x x x x

8 PA16 27.08.2024 1.00 1.30 Täitepinnas (savine liiv) x x x x x x x

9 PA18 27.08.2024 1.10 1.40 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) x x x

10 PA19 28.08.2024 1.50 1.70 Täitepinnas (poolkoks, moreen) x x x

11 PA22 28.08.2024 2.60 2.70 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) x x x x x x x

12 PA23 28.08.2024 2.00 2.20 Täitepinnas (poolkoks, savikas liiv) x x x

13 PA24 28.08.2024 1.60 1.90 Täitepinnas (savikas liiv) x x x

14 PA27 28.08.2024 1.00 1.20 Täitepinnas (poolkoks, liiv, kruus) x x x x x x x x

15 PA28 28.08.2024 0.50 0.70 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) x x x

16 PA29 28.08.2024 0.70 1.00 Täitepinnas (liiv kruusaga) x x x

17 PA30 26.08.2024 1.60 1.80 Täitepinnas (savikas liiv) x x x

18 PA31 26.08.2024 2.30 2.50 Täitepinnas (savikas liiv) x x x

19 PA32 28.08.2024 1.60 1.80 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) x x x x

20 PA33 26.08.2024 1.90 2.20 Täitepinnas (savi, liiv) x x x x x x x

21 PA34 26.08.2024 0.90 1.20 Täitepinnas (savi, liiv) x x x x x x

22 PA35 29.08.2024 3.10 3.30 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) x x x x x x x

23 PA36 27.08.2024 1.1 1.2 Täitepinnas (mullane savikas liiv) x x x

24 PA37 27.08.2024 1.80 2.00 Täitepinnas (savikas liiv) x x x x x x

EKUK labor

Jrk

nr

P ro

o v

i tä

h is

Proovivõtu

kuupäev

Petroter I, II, III

Eurofins Analytico B.V. Proovi

sügavus, m

Üksus Proovi koostis

GGJ-3

GGJ-5 ja 1000t gg

RKÕES

Generaator-õlide destillatsiooni- seade (DGM)

GGJ-4

Töö nr.24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

TABEL 2 Proovide andmed ja analüüsid

(2/2)

Algus Lõpp (C10-C40) BTEX PAH(10) 1-al

fenoolid As

Hg, Cd,

Pb, Zn, Cu,

Mo, Ni, Co,

Ba, Cr

PAH(16) 2-al

fenoolid

EKUK labor

Jrk

nr

P ro

o v

i tä

h is

Proovivõtu

kuupäev

Eurofins Analytico B.V. Proovi

sügavus, m

Üksus Proovi koostis

25 PA39 29.08.2024 1.60 1.80 Täitepinnas (liiv, kruus) x x x x x x x

26 PA40 29.08.2024 1.30 1.50 Täitepinnas (poolkoks) x x x

27 PA41 29.08.2024 1.20 1.50 Täitepinnas (liiv) x x x

28 PA44 29.08.2024 1.30 1.50 Täitepinnas (poolkoks) x x x x x x x x

29 PA45 29.08.2024 1.50 2.00 Täitepinnas (liiv, kruus, poolkoks) x x x

30 PA47 29.08.2024 1.50 1.70 Täitepinnas (moreen, liiv) x x x x x

31 PA48 29.08.2024 1.20 1.40 Orgaanikaga liiv, turvas x x x

32 PA49 28.08.2024 1.50 1.80 Täitepinnas (liiv, kruus) x x x x x

33 PA50 28.08.2024 1.50 1.80 Täitepinnas (liiv, kruus) x x x x

34 PA51 28.08.2024 1.50 1.70 Täitepinnas (moreen) x x x x

35 PA53 28.08.2024 1.90 2.10 Täitepinnas (poolkoks) x x x x x

36 PA54 28.08.2024 1.40 1.60 Täitepinnas (liiv, kruus) x x x x x x x

37 PA55 29.08.2024 1.20 1.40 Täitepinnas (liiv, kruus) x x x x x

38 PA56 29.08.2024 0.50 0.70 Orgaanikaga liiv, turvas x x x x x x x x

39 PA57 29.08.2024 1.60 1.80 Täitepinnas (liiv, kruus) x x x

40 PA58 29.08.2024 1.30 1.50 Täitepinnas (liiv, kruus) x x x

41 PA59 29.08.2024 1.40 1.60 Täitepinnas (jämeliiv, kruus) x x x

42 PA62_1 27.08.2024 0.90 1.10 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) x x x x x x

43 PA62_2 27.08.2024 4.50 4.70 Täitepinnas/moreen x x

44 PA63 27.08.2024 3.20 3.40 Täitepinnas (poolkoks, moreen) x x x

45 PA64 27.08.2024 1.60 1.80 Täitepinnas (liiv kruusa ja veeristega) x x x x x x

46 PA65 27.08.2024 1.40 1.70 Täitepinnas (poolkoks) x x x* x x

47 PA66 27.08.2024 1.10 1.40 Täitepinnas (mullane liiv, kruus) x x x

47 46 17 22 47 5 17 14

* määratud EKUK-is

Õliladu (USM)

Kokku

Elektroodkoksi- seade (UEK)

Defenoleerimis- seade

Vaikude sünteesiseade

Heitvee puhastamise ja

neutraliseerimise seade (HPNT)

Töö nr.24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

TABEL 3 Laboritulemused 2014. ja 2024. a.

1(3)

Tootmisüksus

Aasta 2014 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2024 Puuraugu tähis

Proovi sügavus. m 1.3-1.5 1.0-1.4 1.1-1.4 1.3-1.7 1.45- 1.8

1.2-1.4 2.1-2.4 0.9-1.2 1.5-1.8 0.8-1.2 0.7-1.1 1.3-1.6 0.9-1.2 1.1-1.4 1.8-2.1 1.5-1.7 2.8-3.2 1.55- 1.85

2-2.2 1.2- 1.55

1.6-1.9 0.95- 1.3

0.35- 0.65

0.5-0.7 0.8-1.1 0.7-1.0

Labor EKUK EKUK EKUK EKUK EKUK EKUK

0.05 5 Benseen 16 6.6 0.91 3.3 0.27 <5.0 4.2 0.3 0.16 61 7.9 10 0.82 2.5 5.1 2.3 17 5.5 4.3 <0.050 0.34 0.86 17 0.18 6 0.28 0.25 17 240 5.9 23 35

0.1 100 Tolueen 29 11 7.1 1.6 0.51 <5.0 4.3 0.66 0.24 60 8.4 8.8 0.28 1.7 13 1.8 1.2 0.46 14 0.085 0.38 1 43 0.22 1.4 0.21 0.54 29 490 2.2 34 23

0.1 50 Etüülbenseen 12 4.8 5.9 0.71 0.78 <5.0 2.6 1.3 0.13 18 6 4.5 0.13 0.49 12 1.4 1.9 0.33 18 0.1 0.17 2.3 37 0.37 12 1.5 0.83 23 510 26 110 140

o-Ksüleen 24 10 16 3.3 1.2 5.9 3.9 0.95 0.25 25 8.9 5.7 0.092 0.31 18 2.7 2.2 0.52 29 0.11 2.3 1.3 43 0.22 4.6 0.37 1.5 28 210 38 100 130

m,p-Ksüleen 17 8.1 10 2.9 0.84 <5.0 3.3 2.3 0.19 27 8.1 7.3 0.14 0.55 14 2.1 1.3 0.4 22 0.25 2.7 3 64 0.32 14 0.47 1.1 28 590 58 110 160

0.1 30 Ksüleenid 41 18 26 6.2 2.1 5.9 7.1 3.2 0.44 52 17 13 0.24 0.86 33 4.8 3.8 0.92 51 0.36 5 4.3 110 0.54 18 0.84 2.6 57 800 95 210 290

1 100 BTEX (sum) 98 40 39.91 12 3.66 <25 18.2 5.5 0.97 190 39.3 36 1.47 5.6 63.1 10 23.9 7.3 87 0.55 5.9 8.5 200 1.3 37 2.8 4.2 130 2000 130 390 490

1 50 Antratseen 14 22 0.32 7.4 0.68 120 5.7 8.1 2.9 1.4 1.2 9.8

Atsenafteen 14 7.8 0.27 5.4 0.17 31 5 6.5 5.2 2.1 1.5 8

1 40 Atsenaftüleen 40 23 0.68 13 0.61 76 6.2 7.2 12 2.4 0.88 2.2

Benso(a)anthratseen 7 4.3 15 0.19 4.4 7.2 1.2 66 91 3.1 3 5.3 5.5 3.4 4.5 1.4 0.16 6.4

0.1 10 Benso(a)püreen 5.6 4.1 10 0.33 3.3 4.8 0.92 48 47 2.2 2.3 3.5 5.5 3.8 5.3 1.1 0.13 3.4

Benso(b)fluoranteen 4 3.2 0.31 1.7 1.4 19 1.7 0.68 4.6 2.6 1.1 1.5

Benso(k)fluoranteen 1.2 0.88 2.9 0.099 0.83 1.5 0.44 12 18 0.54 0.41 0.68 1.4 0.96 1.7 0.27 <0.050 1.2

Benso(ghi)perüleen 2.8 2.2 3.5 0.13 1.5 1.6 0.61 20 16 1 1.1 1.1 3 1.9 1.9 0.52 0.069 1

Dibenso(ah)antratseen 0.43 1 0.054 0.48 0.17 5.2 0.21 0.43 0.81 0.62 0.2 0.45

1 50 Fenantreen 27 13 41 0.97 19 14 1.2 300 280 12 9.3 10 5.2 4.8 2.4 2.4 0.23 24

Fluoranteen 6 6.1 15 0.38 7.8 9.4 2.6 130 110 4.3 3.2 4.4 5.9 4.5 5 1.1 0.21 9.6

Fluoreen 19 20 0.55 7.6 0.26 91 5 7.2 2.9 0.86 0.85 8.3

Indeno(123cd)püreen 1.7 1.6 3.9 0.14 1.1 1.9 0.61 15 20 0.78 0.66 1.1 2 1.6 2.1 0.33 0.072 1.1

0.5 20 Krüseen 3.9 2 4.9 0.24 2.4 3.9 1.3 32 44 1.9 1.5 2.2 3.5 2.1 3.8 1.3 0.19 5

1 50 Naftaleen 150 80 120 1.9 66 33 1.5 780 670 130 33 75 3 15 5.9 9.9 0.77 65

1 50 Püreen 10 22 0.57 11 2.3 240 7.3 7.2 12 9 2.2 12

PAH 10 VROM (sum) 220 120 4.7 120 11 1500 160 60 38 40 19 6.6 PAH 16 EPA 310 320 7.1 120 16 1900 190 140 75 52 26 160

0.1 10 Fenool 41 11 0.02 <0.05 0.25 3.8 <0.01 0.05 3.8 <0.10 <0.10 <0.10 0.16 1.9

0.1 10 o-kresool 6.4 0.46 2.3 <0.01 0.13 <0.10 2.3

0.1 10 m-kresool 28 1 17 0.01 0.3 <0.10 6.3

0.1 10 p-kresool 4 0.17 2.9 <0.01 <0.10 <0.10 0.9

Kresoolid (sum) 100 38 0.05 1.6 0.89 22 - <0.03 24 0.43 0.63 <0.30 1.1 9.5

0.1 10 2,4-Dimetüülfenool 5.1 2 0.11 0.61 0.09 1.7 <0.01 <0.01 4.8 0.8 <0.10 <0.10 0.16 1.6

0.1 10 2,5-Dimetüülfenool 12 5.2 0.06 1.4 0.2 4 <0.01 <0.01 13 0.36 <0.10 <0.10 0.46 4.9

2,6-Dimetüülfenool 1.4 0.58 0.06 0.22 0.04 <1.0 <0.01 <0.01 1.9 0.22 <0.10 <0.10 <0.10 0.55

0.1 10 3,4-Dimetüülfenool 12 4.4 0.17 1 0.14 4.5 <0.01 <0.01 8.1 0.52 <0.10 <0.10 0.16 2.3

o-Etüülfenool 3.9 1.8 0.07 0.45 0.07 <2.0 <0.02 <0.02 3.6 0.43 <0.20 <0.20 <0.2 1.5

m-Etüülfenool 24 8.5 0.02 1.5 0.27 8.1 <0.01 <0.01 8.2 0.31 <0.10 <0.10 0.56 4.8

Tümool <1.0 <0.50 0.14 0.47 0.03 1.9 <0.01 <0.01 0.1 0.51 <0.10 <0.10 <0.10 0.35

2,3/3,5-Dimeüülfenool+4- etüülfenool 38 13 0.66 3.5 0.46 13 0.02 <0.01 26 4.3 <0.10 0.2 0.81 8.5

1 100 1-aluselised fenoolid (sum) 237.4 85 1.4 10.8 2.4 59.2 0.02 0.06 93.5 7.9 0.63 0.2 3.4 35.9

1 100 2-aluselised fenoolid* 160 2.5 10 <1 <5 <1 <5 1.2

20 50 Arseen (As) <5.0 7.1 <5.0 <5.0 <5.0 6.8 9 6.3 11 8.9 9.5 7 8.3 7.6 5.5 8.9 11 7.2 5.7 5.6 9.8 9.4 <5.0 8.7 8 9.2 <5.0 5.3 8.1 5.7 9.6 7.2

500 2000 Baarium (Ba) 40 48

1 20 Kaadmium (Cd) <0.40 <0.40

100 800 Kroom (Cr) <5.0 13

20 300 Koobalt (Co) 16 <5.0

100 500 Vask (Cu) 5.9 5.1

0.5 10 Elavhõbe (Hg) 0.14 2.6

10 200 Molübdeen (Mo) 2.2 14

50 500 Nikkel (Ni) 14 14

50 600 Plii (Pb) 37 46

200 1000 Tsink (Zn) 46 25

(C10-C12) 3300 1500 3200 600 19 750 470 <3.0 24 5700 1200 510 7.8 5.2 1100 650 170 64 560 <3.0 3200 1200 1000 25 280 34 120 1700 1400 210 5200 7800

(C12-C16) 6700 3300 5000 1300 27 2200 1800 7.1 63 26000 4000 2300 100 30 2500 3100 630 310 1400 7 3700 1600 1500 57 190 83 290 3400 1100 290 4800 9300

(C16-C21) 3000 2900 1700 880 26 1600 1500 16 86 32000 2400 2400 530 77 1200 2800 440 340 2100 20 880 780 1400 30 110 120 190 1800 490 310 2100 6300

(C21-C30) 2100 4200 1200 1100 56 1900 870 35 190 45000 1700 3200 360 130 790 3600 370 520 1100 49 560 930 570 28 120 220 140 1500 400 570 680 2200

(C30-C35) 430 1700 240 440 19 780 160 18 68 17000 390 1200 53 58 180 1400 90 190 260 31 120 280 110 8.8 32 92 28 310 77 180 150 480

(C35-C40) 130 820 71 200 8 380 62 8.6 26 7900 160 560 19 28 59 680 39 98 97 8.9 41 110 36 <6.0 15 55 11 130 29 79 55 200

100 5000 Sum (C10-C40) 16000 14000 11000 4600 150 7600 4800 88 460 130000 9900 10000 1100 330 5800 12000 1700 1500 5600 120 8500 4900 4700 150 750 600 780 8900 3500 1600 13000 26000

ületas tööstusmaa piirarvu 2014.a. ületab tööstusmaa piirarvu 2014.a.

tühi lahter- ühendit ei määratud * määras EKUK

GGJ-3 GGJ-4 GGJ-5 ja 1000 t gg RKÕES Generaatorõlide destillatsiooniseade

PA2 PA4 PA7 PA10 PA11

2024 2024 2024 2024 2024 2024

1.5-2.0 2.2-2.4 1.0-1.3 2.6-2.7

F en

o o li

d j

a k

re so

o li

d M

et a ll

id N

a ft

a sa

a d

u se

d B

T E

X

Eurofins

P o lü

ts ü

k li

li se

d a

ro m

a a ts

ed s

ü si

v es

in ik

u d

( P

A H

)

5 200

Eurofins

Ü h

en d

it e

g ru

p p

P ii

ra rv

t ö ö st

u sm

a a l

S ih

ta rv

EurofinsEurofinsEurofinsEurofins

PA23 PA24 PA27 PA28 PA29

1.0-1.21.5-2.0

PA14 PA15 PA16 PA18 PA19 PA22

Töö nr.24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

TABEL 3 Laboritulemused 2014. ja 2024. a.

2(3)

Tootmisüksus

Aasta

Puuraugu tähis

Proovi sügavus. m

Labor

0.05 5 Benseen

0.1 100 Tolueen

0.1 50 Etüülbenseen

o-Ksüleen

m,p-Ksüleen

0.1 30 Ksüleenid

1 100 BTEX (sum)

1 50 Antratseen

Atsenafteen

1 40 Atsenaftüleen

Benso(a)anthratseen

0.1 10 Benso(a)püreen

Benso(b)fluoranteen

Benso(k)fluoranteen

Benso(ghi)perüleen

Dibenso(ah)antratseen

1 50 Fenantreen

Fluoranteen

Fluoreen

Indeno(123cd)püreen

0.5 20 Krüseen

1 50 Naftaleen

1 50 Püreen

PAH 10 VROM (sum) PAH 16 EPA

0.1 10 Fenool

0.1 10 o-kresool

0.1 10 m-kresool

0.1 10 p-kresool

Kresoolid (sum)

0.1 10 2,4-Dimetüülfenool

0.1 10 2,5-Dimetüülfenool

2,6-Dimetüülfenool

0.1 10 3,4-Dimetüülfenool

o-Etüülfenool

m-Etüülfenool

Tümool

2,3/3,5-Dimeüülfenool+4- etüülfenool

1 100 1-aluselised fenoolid (sum)

1 100 2-aluselised fenoolid*

20 50 Arseen (As)

500 2000 Baarium (Ba)

1 20 Kaadmium (Cd)

100 800 Kroom (Cr)

20 300 Koobalt (Co)

100 500 Vask (Cu)

0.5 10 Elavhõbe (Hg)

10 200 Molübdeen (Mo)

50 500 Nikkel (Ni)

50 600 Plii (Pb)

200 1000 Tsink (Zn)

(C10-C12)

(C12-C16)

(C16-C21)

(C21-C30)

(C30-C35)

(C35-C40)

100 5000 Sum (C10-C40)

ületas tööstusmaa piirarvu 2014.a. ületab tööstusmaa piirarvu 2014.a.

tühi lahter- ühendit ei määratud * määras EKUK

F en

o o li

d j

a k

re so

o li

d M

et a ll

id N

a ft

a sa

a d

u se

d B

T E

X P

o lü

ts ü

k li

li se

d a

ro m

a a ts

ed s

ü si

v es

in ik

u d

( P

A H

)

5 200

Ü h

en d

it e

g ru

p p

P ii

ra rv

t ö ö st

u sm

a a l

S ih

ta rv 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2014 2014 2014 2024 2014 2014 2014 2024 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2014 2024

1.5-1.9 1.6-1.8 2.1-2.4 2.3-2.5 1.5-1.8 1.6-1.8 2.0-2.4 0.9- 1.15

1.5-2.0 1.7-2.3 1.1-1.2 1.7-2.0 1.5-1.9 1.2-1.5 1.3-1.5 1.6-1.9 1.2-1.5 1.4-1.7 1.1-1.5 1.5-2 0.3-0.5 0.8-1.1 1.2-1.4

EKUK EKUK EKUK EKUK EKUK EKUK EKUK

0.67 1.4 1.2 5.7 3.4 16 400 780 4.9 0.6 12 5.7 0.22 0.62 0.11 <5.0 13 3 380 240 150 130 8.8 55 1.2 <0.050 4.7 <5.0 3.4 4.5

0.3 1.8 0.16 2 5.7 39 26 340 1 1.1 40 9.3 0.74 0.32 0.11 8.8 14 2.1 300 24 270 390 3.2 6.6 0.37 <0.050 1.2 <5.0 1.2 5

0.19 0.32 4.7 1.8 5.3 36 39 91 0.29 0.36 27 12 1.2 0.12 0.18 <5.0 23 4.1 32 6.4 1000 2800 1.6 <5.0 0.16 <0.050 0.34 24 0.42 7.8

0.32 0.59 1.6 0.96 17 33 24 57 0.17 0.47 55 13 3.4 0.069 0.25 9.8 13 1.5 25 <5.0 970 3100 1.5 <5.0 0.14 <0.050 0.3 9.8 0.62 7.4

0.22 0.64 2.4 2.4 16 31 33 98 0.33 0.89 43 15 2.7 0.15 0.4 11 19 2.9 66 8.2 2100 6900 1.6 <5.0 0.23 <0.050 0.6 19 0.5 17

0.54 1.2 4 3.3 33 64 57 160 0.5 1.4 98 28 6.1 0.22 0.65 21 32 4.4 91 8.2 3000 9900 3.1 <5.0 0.37 <0.050 0.89 29 1.1 24

1.7 4.8 10 13 48 150 530 1400 6.7 3.5 180 55 8.2 1.3 1.1 30 83 14 810 280 4500 13000 17 62 2.1 <0.25 7 53 6.1 41

4 19 0.028 0.29 29 0.42 1.5 34 18 11 15 22 2 4.8

10 9.8 0.02 0.59 30 0.65 0.42 12 14 7.9 6.1 7.3 0.56 2.5

4.2 16 0.025 0.13 41 0.79 0.84 37 17 1.6 19 21 0.64 1.2

4.1 10 16 0.041 <0.050 0.021 13 11 0.41 2.1 39 23 9.6 6.1 14 10 25 22 7.5 46 15

3.1 7.5 9.5 0.042 <0.050 0.013 9.4 7 0.52 1.5 28 14 6.2 5.3 9.3 7.6 19 13 7.4 37 11

3.3 3.9 0.047 0.008 5.9 0.29 1.6 6.1 6.3 4 7.2 5.3 5.8 8.9

1 <2.5 3.8 0.014 <0.050 <0.005 1.9 2.2 0.2 0.5 8.5 5.2 2.2 1.5 3.3 2.3 5 4.5 1.7 18 4.6

1.1 2.9 2.6 0.017 <0.050 0.12 4.1 2.6 0.38 0.8 11 3.8 2.1 2 2.8 3.1 7.4 4 5.4 19 4.2

0.38 1.1 <0.010 0.087 0.97 0.19 0.23 1.4 0.76 1 0.97 1.5 1.8 1.6

12 57 56 0.087 <0.050 0.39 60 74 0.92 5.1 190 86 60 23 36 45 110 61 3.1 32 13

9.1 20 21 0.053 <0.050 0.068 18 21 0.49 3.3 69 29 16 8.6 21 18 42 26 2 58 16

5.5 17 0.023 0.35 26 0.42 0.9 30 22 8.5 15 17 0.53 2.8

1.4 <2.5 3.3 0.02 <0.050 0.11 2.7 2.3 0.44 0.73 9 4.8 2.2 1.7 3.1 2.9 6.2 4 2.7 19 4.9

3.6 7 10 0.051 <0.050 0.026 7.3 7.9 0.38 2.1 25 14 8.3 3.9 11 8.6 17 14 5 50 13

150 560 37 0.46 0.51 0.74 350 350 6.9 3.5 340 41 220 52 24 70 150 140 1.1 44 17

12 21 0.078 0.067 31 0.72 4.4 32 22 25 25 29 6.1 12

190 680 0.82 0.51 500 500 21 790 350 110 180 420 38 340

230 250 1.00 3.00 630 14 30 370 430 180 260 390 53 130

1.4 4.6 <0.01 <0.01 <1.0 0.1 0.02 0.8 0.38 0.05 0.53 0.85

1.9 <0.01 0.26 1.6 0.06 0.13

1.3 <0.01 0.64 8.1 0.14 0.43

0.5 <0.01 0.12 1 <0.05 0.23

1.8 3.7 - <0.03 12 1 0.24 11 3.1 0.2 1.2 0.79

0.74 0.63 <0.01 <0.01 2.5 0.48 0.11 0.97 0.58 <0.05 0.13 <0.10

2.1 2 <0.01 <0.01 6.2 2.2 0.26 4.6 2.2 0.11 0.41 0.1

0.71 0.46 <0.01 <0.01 <1.0 0.27 0.05 0.43 0.61 <0.05 0.07 <0.10

0.97 0.67 <0.01 <0.01 3.7 1.2 0.13 2.2 0.82 0.05 0.18 <0.10

0.49 0.68 <0.02 <0.02 <2.0 0.29 0.04 0.56 0.81 <0.10 0.09 <0.20

0.65 1 <0.01 <0.01 5.5 1.1 0.18 3.7 1.3 0.07 0.25 0.13

0.06 0.25 <0.01 <0.01 <1.0 0.15 <0.01 0.25 0.27 <0.05 0.04 <0.10

4.2 3.3 <0.01 14 4.6 0.5 8.8 2.8 0.17 0.52 0.25

13 17 44 11 1.53 33 12.9 0.7 3.4 2.1

<5 <1 <5 <1 <5 <1 <5 2.8

6.3 7.9 9.8 6.5 6.6 6 5.5 6.3 5.6 5.5 <5.0 5.5 7.9 6.2 <5.0 5.8 5.6 6.5 <5.0 <5.0 9.3 7.5 12 18 12 <5.0 <5.0 <5.0 <5.0 <5.0

38 48 120 84

<0.4 <0.40 <0.4 <0.40

5.1 15 <5.0 20

15 <5.0 22 <5.0

13 8 18 8.7

0.17 <1.5 <0.1 2.9

<1.5 11 2.5 22

12 11 19 22

16 13 39 48

29 30 25 24

48 410 320 130 710 1400 320 1400 <3 4.2 8300 760 350 4.7 7.9 660 970 400 200 90 690 3100 150 550 27 15 3.5 250 430 760

880 1200 290 180 430 1200 530 1500 6 18 20000 770 1200 26 32 1800 1100 850 390 510 760 2000 330 1600 93 110 40 520 4900 4600

4600 410 120 170 130 550 2400 2700 13 25 10000 550 640 97 150 1900 500 770 250 560 490 1400 200 1600 190 220 95 570 5800 9200

3100 580 <12 110 57 220 390 810 29 32 10000 440 580 250 410 1700 260 750 110 490 210 1000 180 2000 260 450 170 710 8200 28000

320 220 <6.0 32 21 44 23 170 28 15 3600 110 150 130 260 430 41 180 16 120 34 240 88 920 150 170 89 170 4800 14000

120 110 <6.0 16 8.7 21 10 76 16 6.8 1400 37 53 73 140 160 13 69 6.4 46 15 76 56 500 77 73 74 46 2700 6900

9100 2900 730 640 1400 3400 3600 6600 97 100 53000 2700 2900 590 1000 6600 2900 3000 980 1800 2200 7900 1000 7200 800 1000 470 2300 27000 63000

Õliladu Elektroodkoksiseade

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

Petroter 1.2

20242024 2024 2024 2024 2024 2024 PA40 PA47 PA48PA37 PA39 PA44 PA45PA41

1.3-1.5

PA31 PA32 PA33 PA34 PA35 PA36

Eurofins Eurofins Eurofins EurofinsEurofinsEurofins

1.9-2.2 0.9-1.2 3.1-3.3 1.8-2.0

PA30

Petroter 3

Eurofins

1.5-1.71.6-1.8

Töö nr.24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi

muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

TABEL 3 Laboritulemused 2014. ja 2024. a.

3(3)

Tootmisüksus

Aasta

Puuraugu tähis

Proovi sügavus. m

Labor

0.05 5 Benseen

0.1 100 Tolueen

0.1 50 Etüülbenseen

o-Ksüleen

m,p-Ksüleen

0.1 30 Ksüleenid

1 100 BTEX (sum)

1 50 Antratseen

Atsenafteen

1 40 Atsenaftüleen

Benso(a)anthratseen

0.1 10 Benso(a)püreen

Benso(b)fluoranteen

Benso(k)fluoranteen

Benso(ghi)perüleen

Dibenso(ah)antratseen

1 50 Fenantreen

Fluoranteen

Fluoreen

Indeno(123cd)püreen

0.5 20 Krüseen

1 50 Naftaleen

1 50 Püreen

PAH 10 VROM (sum) PAH 16 EPA

0.1 10 Fenool

0.1 10 o-kresool

0.1 10 m-kresool

0.1 10 p-kresool

Kresoolid (sum)

0.1 10 2,4-Dimetüülfenool

0.1 10 2,5-Dimetüülfenool

2,6-Dimetüülfenool

0.1 10 3,4-Dimetüülfenool

o-Etüülfenool

m-Etüülfenool

Tümool

2,3/3,5-Dimeüülfenool+4- etüülfenool

1 100 1-aluselised fenoolid (sum)

1 100 2-aluselised fenoolid*

20 50 Arseen (As)

500 2000 Baarium (Ba)

1 20 Kaadmium (Cd)

100 800 Kroom (Cr)

20 300 Koobalt (Co)

100 500 Vask (Cu)

0.5 10 Elavhõbe (Hg)

10 200 Molübdeen (Mo)

50 500 Nikkel (Ni)

50 600 Plii (Pb)

200 1000 Tsink (Zn)

(C10-C12)

(C12-C16)

(C16-C21)

(C21-C30)

(C30-C35)

(C35-C40)

100 5000 Sum (C10-C40)

ületas tööstusmaa piirarvu 2014.a. ületab tööstusmaa piirarvu 2014.a.

tühi lahter- ühendit ei määratud * määras EKUK

F en

o o li

d j

a k

re so

o li

d M

et a ll

id N

a ft

a sa

a d

u se

d B

T E

X P

o lü

ts ü

k li

li se

d a

ro m

a a ts

ed s

ü si

v es

in ik

u d

( P

A H

)

5 200

Ü h

en d

it e

g ru

p p

P ii

ra rv

t ö ö st

u sm

a a l

S ih

ta rv 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2024 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2014 2024 2014 2024 PA62 PA62_2

1.4- 1.75

1.5-1.8 1.4-1.8 1.5-1.8 1.4-1.8 1.5-1.7 2.0-2.4 1.9-2.1 1.5-1.8 1.0- 1.35

1.2-1.4 0.8-1.1 1.1-1.5 1.6-1.8 1.2- 1.55

1.3-1.5 1.4-1.8 1.4-1.6 1.5-1.8 4.5-4.7 3.0-3.4 3.2-3.4 1.4-1.7 2.5- 2.75

1.4-1.7 1.15- 1.4

1.1-1.4

EKUK EKUK EKUK EKUK

3300 45 66 8.9 1100 1000 2.3 0.97 1.1 0.28 2.8 0.31 1.5 0.65 0.89 0.69 3.6 0.17 1.5 0.1 0.23 1.5 <0.050 4.2 2.1 680 200 32 7.6 1.3 2.9 560 130 13 0.98 2000 2800 0.36 1.1 3.2 0.74 0.93 0.62 0.3 2.1 1.7 0.97 0.57 0.23 0.27 480 0.12 0.87 <0.050 1.2 1.2 940 130 1.5 4.4 2.5 1.3 33 15 8.5 0.98 370 710 0.088 1.9 4 1.8 0.31 1.4 0.15 11 0.94 1.8 0.17 1 0.064 0.22 0.058 0.33 <0.050 0.21 0.18 270 140 27 6.4 3.7 9.2 42 16 6.5 0.5 390 730 0.052 0.77 7.5 4.1 0.5 1 0.55 9.7 0.79 1.5 0.11 0.59 <0.050 0.59 0.064 0.19 <0.050 0.15 0.14 240 70 4.5 5.8 3.2 4.5 60 24 7 0.91 410 820 0.1 2 6.8 4.1 1.1 3 0.96 24 0.84 3.3 0.21 1.6 0.087 0.42 0.085 0.34 <0.050 0.31 0.28 370 120 2.9 8.2 2.6 3.4 100 40 13 1.4 800 1600 0.15 2.8 14 8.2 1.6 4 1.5 34 1.6 4.8 0.32 2.2 <0.10 1 0.15 0.53 <0.050 0.46 0.42 620 190 7.4 14 5.8 7.9

3900 230 100 12 4200 6100 2.9 6.7 23 11 5.6 6.3 3.4 48 5.2 8.3 4.7 3.6 1.9 480 0.55 3.2 <0.25 6.1 3.9 2500 670 68 32 13 21 12 30 8.2 7 0.69 1.9 80 20

27 38 0.37 3 0.18 0.3 110 11

3.9 23 0.31 0.68 0.29 0.71 95 27

1.6 1.3 19 0.67 0.16 3.4 1.2 2.5 5.5 40 9.3 14

0.96 0.66 12 0.67 0.083 2.5 0.85 2 4.3 22 5.7 7.9

1.1 5.4 0.78 1.1 0.85 1.4 24 3.5

0.3 <0.50 4.5 0.24 <0.050 0.9 0.22 0.57 1.2 7.8 1.4 3.1

0.46 <0.50 3.9 46 <0.050 0.94 0.56 1.3 2.3 9.2 2.2 2.2

0.18 1.4 0.23 0.35 0.16 0.68 4.5 0.83

31 47 87 3.1 0.92 12 2.6 3.6 5.5 250 71 67

8.4 8.2 31 0.68 0.3 5.6 1.4 3.1 4.4 63 17 19

14 34 0.49 3.3 0.13 0.25 110 24

0.49 <0.50 4.5 0.43 <0.050 0.97 0.36 0.64 1.6 9.2 1.6 2.6

1.5 0.84 13 1.3 0.11 2.8 1 2 3.1 41 8.4 10

180 200 400 1.3 4.2 12 2 1.8 4.5 1800 400 810

9.4 29 1.1 6.4 2.5 6.4 96 22

240 280 17 6.1 11 18 2300 540

290 740 20 63 15 44 2700 1000

37 37 0.14 0.17 24 3.5 0.15 <0.05 <0.01 0.07 0.3 1.1 <0.01 <0.50 0.17 0.05 <1.0

6.9 0.06 12 <0.05 0.06 0.29 <0.50 <0.05

32 0.29 51 <0.05 0.08 <0.10 <0.50 0.11

4.8 0.04 7.3 <0.05 <0.05 1.3 <0.50 <0.05

91 44 0.37 0.38 2.2 70 0.04 <0.15 0.29 <0.15 - 1.6 0.29 <1.5 0.52 <0.15 1.2

7.6 <0.50 0.81 0.05 13 3.5 <0.01 <0.05 <0.01 <0.05 <0.01 <0.10 <0.01 <0.50 0.02 <0.05 <1.0

15 1.6 0.33 0.07 27 12 <0.01 <0.05 0.26 <0.05 <0.01 <0.10 0.12 <0.50 0.05 <0.05 2.1

1.3 <0.50 0.38 0.03 3.6 1.5 <0.01 <0.05 <0.01 <0.05 <0.01 <0.10 <0.01 <0.50 <0.01 <0.05 <1.0

21 1.7 1.1 0.07 20 7.3 <0.01 <0.05 0.14 <0.05 <0.01 <0.10 <0.01 <0.50 <0.01 <0.05 <1.0

2.5 <1.0 0.18 <0.02 9.8 4.2 <0.02 <0.10 <0.02 <0.10 <0.02 <0.20 <0.02 <1.0 3 <0.10 <2.0

37 3 0.18 0.06 36 16 0.01 <0.05 0.18 0.06 <0.01 <0.10 0.14 <0.50 0.14 0.07 1.5

<1.0 <0.50 0.01 <0.01 <1.0 <0.50 <0.01 <0.05 0.2 <0.05 <0.01 <0.10 <0.10 <0.50 <0.01 <0.05 <1.0

58 5.7 3.8 0.24 73 26 0.03 <0.05 0.59 0.13 <0.01 <0.10 0.26 <0.50 0.21 0.11 2.3

270 93 7.3 1.5 209 144 0.2 <0.1 1.7 0.4 0.3 2.7 0.8 <1.0 4.1 0.3 7.1 <0.03

50 22 <5 <1 <5 <1 10 0.5 <5 <0.5 <5 <0.5

<5.0 <5.0 5.4 <5.0 8.1 8.6 8.1 5.5 9.4 5.2 5.6 <5.0 6.8 <5.0 <5.0 <5.0 5.5 5.6 <5.0 <5.0 19 40 7.6 9.9 12 18 <5.0 16 16 10 5.3 45 75 50 97

<0.4 <0.40 <0.40 0.71

<5.0 14 <5.0 32

14 <5.0 15 <5.0

9.7 14 11 97

<0.1 <1.5 0.21 <1.5

<1.5 10 2.2 13

14 10 14 13

10 <10 17 25

32 30 30 100

680 190 3.3 7.2 670 800 <3.0 8.3 810 730 4.2 7.7 21 36 45 35 <3.0 4.8 3.8 5.6 7 12 14 6.7 7.6 9900 1800 320 94 29 140 930 230 <5.0 12 400 610 <5.0 12 2100 1900 12 39 1800 1700 250 270 19 13 17 940 44 97 61 36 49 12000 2500 1000 190 76 210 540 470 <6.0 18 190 390 <6.0 22 890 1000 25 120 92 1300 220 410 31 32 120 96 97 340 110 68 140 11000 2200 2600 250 260 220 220 200 <12 30 240 520 <12 60 290 330 45 180 530 270 220 460 80 120 670 230 110 710 200 78 300 2500 1100 970 390 180 410 47 44 8.1 18 54 130 <6 44 65 55 19 74 670 140 99 160 54 100 260 130 48 340 97 28 170 400 280 210 170 59 280 22 22 <6.0 13 17 61 <6 30 27 19 8.3 39 450 79 67 80 36 75 110 92 28 180 34 12 99 140 120 120 71 29 150

2400 1200 <38 98 1600 2500 <38 180 4200 4000 110 460 3500 3600 900 1400 230 350 1200 1500 330 1700 520 230 770 36000 8100 5300 1200 640 1400

Defenoleerimiseade Vaikude sünteesiseade Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise seade

PA62_1

2024 2024 2024 2024 PA59PA49 PA50 PA51 PA53 PA54 PA55 PA56 PA57 PA58

EurofinsEurofinsEurofinsEurofins Eurofins

1.4-1.6 0.5-0.7 0.9-1.1 1.6-1.8

PA63 PA64 PA65 PA66

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

LISA 2 JOONISED

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

LISA 3 PROOVIVÕTUAKT

1(2)

Registrikood Aadress Telefon e-post Kontaktisik

Algus Lõpp 1 PA2 1.50 2.00 Täitepinnas (liiv kruusa ja veeristega) 27.08.2024 Pille Sedman 2 PA4 1.10 1.40 Täitepinnas (kruus) 27.08.2024 Pille Sedman 3 PA7 1.50 2.00 Täitepinnas (kruus) 27.08.2024 Pille Sedman 4 PA10 1.20 1.40 Täitepinnas (savikas liiv) 28.08.2024 Pille Sedman 5 PA11 2.20 2.40 Täitepinnas (savikas liiv) 28.08.2024 Pille Sedman 6 PA14 1.50 1.80 Täitepinnas (savikas liiv) 27.08.2024 Pille Sedman 7 PA15 0.70 1.10 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) 27.08.2024 Pille Sedman 8 PA16 1.00 1.30 Täitepinnas (savine liiv) 27.08.2024 Pille Sedman 9 PA18 1.10 1.40 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) 27.08.2024 Pille Sedman 10 PA19 1.50 1.70 Täitepinnas (poolkoks, moreen) 28.08.2024 Pille Sedman 11 PA22 2.60 2.70 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) 28.08.2024 Pille Sedman 12 PA23 2.00 2.20 Täitepinnas (poolkoks, savikas liiv) 28.08.2024 Pille Sedman 13 PA24 1.60 1.90 Täitepinnas (savikas liiv) 28.08.2024 Pille Sedman 14 PA27 1.00 1.20 Täitepinnas (poolkoks, liiv, kruus) 28.08.2024 Pille Sedman 15 PA28 0.50 0.70 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) 28.08.2024 Pille Sedman 16 PA29 0.70 1.00 Täitepinnas (liiv kruusaga) 28.08.2024 Pille Sedman 17 PA30 1.60 1.80 Täitepinnas (savikas liiv) 26.08.2024 Pille Sedman 18 PA31 2.30 2.50 Täitepinnas (savikas liiv) 26.08.2024 Pille Sedman 19 PA32 1.60 1.80 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) 28.08.2024 Pille Sedman 20 PA33 1.90 2.20 Täitepinnas (savi, liiv) 26.08.2024 Pille Sedman 21 PA34 0.90 1.20 Täitepinnas (savi, liiv) 26.08.2024 Pille Sedman 22 PA35 3.10 3.30 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) 29.08.2024 Pille Sedman 23 PA36 1.1 1.2 Täitepinnas (mullane savikas liiv) 27.08.2024 Pille Sedman 24 PA37 1.80 2 Täitepinnas (savikas liiv) 27.08.2024 Pille Sedman 25 PA39 1.60 1.80 Täitepinnas (liiv, kruus) 29.08.2024 Pille Sedman

GGJ-5 ja 1000t gg

RKEÕES

Generaatorõlide destillatsiooni-seade

(DGM)

Petroter I, II, III

Puurauk

Ida-Viru maakond, Kohtla-JärvePille Sedman

GGJ-3

GGJ-4

No Üksus Proovi sügavus, m Proovi

koostis

PROOVIVÕTUAKT 24-06-1888_1

Firma IPT Projektijuhtimine OÜ 10670486

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi muutuste hindamine ning

lähteolukorra aruande uuendamine

Kalda 60a-2, Tallinn 10922 +372 6279220 [email protected]

Projekt nr 24-06-1888_1

Proovivõtu kuupäev

Proovivõtja Allkiri

2(2)

Algus Lõpp PuuraukNo Üksus

Proovi sügavus, m Proovi koostis

Proovivõtu kuupäev

Proovivõtja Allkiri

26 PA40 1.30 1.50 Täitepinnas (poolkoks) 29.08.2024 Pille Sedman 27 PA41 1.20 1.50 Täitepinnas (liiv) 29.08.2024 Pille Sedman 28 PA44 1.30 1.50 Täitepinnas (poolkoks) 29.08.2024 Pille Sedman 29 PA45 1.50 1.20 Täitepinnas (liiv, kruus, poolkoks) 29.08.2024 Pille Sedman 30 PA47 1.50 1.70 Täitepinnas (moreen, liiv) 29.08.2024 Pille Sedman 31 PA48 1.20 1.40 Orgaanikaga liiv, turvas 29.08.2024 Pille Sedman 32 PA49 1.50 1.80 Täitepinnas (liiv, kruus) 28.08.2024 Pille Sedman 33 PA50 1.50 1.80 Täitepinnas (liiv, kruus) 28.08.2024 Pille Sedman 34 PA51 1.50 1.70 Täitepinnas (moreen) 28.08.2024 Pille Sedman 35 PA53 1.90 2.10 Täitepinnas (poolkoks) 28.08.2024 Pille Sedman 36 PA54 1.40 1.60 Täitepinnas (liiv, kruus) 28.08.2024 Pille Sedman 37 PA55 1.20 1.40 Täitepinnas (liiv, kruus) 29.08.2024 Pille Sedman 38 PA56 0.50 0.70 Orgaanikaga liiv, turvas 29.08.2024 Pille Sedman 39 PA57 1.60 1.80 Täitepinnas (liiv, kruus) 29.08.2024 Pille Sedman 40 PA58 1.30 1.50 Täitepinnas (liiv, kruus) 29.08.2024 Pille Sedman 41 PA59 1.40 1.60 Täitepinnas (jämeliiv, kruus) 29.08.2024 Pille Sedman 42 PA62_1 0.90 1.10 Täitepinnas (savikas liiv kruusaga) 27.08.2024 Pille Sedman 43 PA62_2 4.50 4.70 Täitepinnas/moreen 27.08.2024 Pille Sedman 44 PA63 3.20 3.40 Täitepinnas (poolkoks, moreen) 27.08.2024 Pille Sedman 45 PA64 1.60 1.80 Täitepinnas (liiv kruusa ja veeristega) 27.08.2024 Pille Sedman 46 PA65 1.40 1.70 Täitepinnas (poolkoks) 27.08.2024 Pille Sedman 47 PA66 1.10 1.40 Täitepinnas (mullane liiv, kruus) 27.08.2024 Pille Sedman

Heitvee puhastamise ja neutraliseerimise

seade (HPNT)

Õliladu (USM)

Elektroodkoksi- seade (UEK)

Defenolatsiooni- seade

Vaikude sünteesiseade

Töö nr. 24-06-1888_1

VKG Oil AS tootmisterritooriumi keskkonnaseisundi muutuste hindamine ning lähteolukorra aruande uuendamine

LISA 4 LABORITE ORIGINAALPROTOKOLLID

FZ

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402958 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA2 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402961 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA4 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C

21 -C

30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402962 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402963 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA10 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402964 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA11 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402965 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA13 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402966 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA14 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402967 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA15 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402968 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA16 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402969 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA18 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402970 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA19 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402971 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA22 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402972 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA23 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402973 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA24 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402974 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA27 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402975 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA28 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402976 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA29 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402977 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA30 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12 C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402978 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA31 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402979 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA32 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402980 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA33 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402981 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA34 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402982 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA35 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402983 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA36 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402984 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA37 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402985 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA39 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402986 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA40 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402987 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA41 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402988 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA44 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402989 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA45 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402990 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA47 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402991 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA48 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C

21 -C

30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402992 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA49 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10 C

10 -C

12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402993 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA50 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402994 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA51 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10 C

10 -C

12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402995 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA53 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C

21 -C

30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402996 Certificate no.: Sample description.: PA54 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402997 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA55 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16 C

16 -C

21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

Chromatogram TPH/ Mineral Oil Sample ID.: 14402998 Certificate no.: 2024112434 Sample description.: PA56 V

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

4x10

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21 C

21 -C

30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 Time [min]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30

-C 35

C 35

-C 40

C 40

0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70 0.75 0.80 0.85 0.90 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 1.30 1.35 1.40 1.45 1.50 1.55 1.60 1.65 1.70 1.75 1.80 Time [min]

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

pA

C 10

C 10

-C 12

C 12

-C 16

C 16

-C 21

C 21

C 21

-C 30

C 30