Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise otsuse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

11.02.2026 nr DM-131608-14

Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Riigimetsa Majandamise Keskuse 14.08.2025 esitatud Voola liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusest nr T-KL/1028121-3 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1 jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise taotlusele.

1.2 Voola liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega: 1.2.1. vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja vette, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 1.2.2. kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad kulutused tööde teostaja. Kui tekib vajadus vett ära juhtida, tuleb taotleda vee erikasutusluba; 1.2.3. mürarohkete tööde (ekskavaatori, frontaallaaduri ning purustus- ja sorteerimissõlme korraga töötamine) tegemine on keelatud kalakotka tundlikul pesitsusperioodi faasil 15.04- 30.06; võimalusel vältida mürarohkete tööde tegemist kogu pesitsusperioodi vältel (pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini); 1.2.4. Voola tee (ETAK ID 4603938) karjäärist lääne suunas asuva lõigu kasutamine materjali väljaveoks on keelatud kalakotka pesitsusajal 15.03-31.08.

1.3 Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood: 70004459, aadress: Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, Eesti; edaspidi ka RMK) esitas 13.03.2025 Keskkonnaametile Voola liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse nr T-KL/1028121 ja parandatud taotluse 14.08.2025 nr T-KL/1028121-3 Voola liivamaardla (registrikaardi nr 374) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokkide 5 ja 8, täiteliiva aktiivse tarbevaru 6. ploki ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 4 ja 7 kaevandamiseks. Nõuetekohane taotlus on registreeritud KOTKAS-s 14.08.2025 menetluse nr M-131608 juurde.

RMK taotluse kohaselt soovitakse pikendada Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 kehtivusaega (kehtib 14.10.2010–13.10.2026). Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist taotletakse 15 aasta võrra. Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala kivisisalikele sobivaks elupaigaks.

Voola liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,80 ha. Mäeeraldisega seotud varu on seisuga 31.12.2024 järgmine: täiteliiva tarbevaru plokis 4 aT (ehitusliiv) 343,937 tuh m³, 5 aT (ehituskruus) 82,586 tuh m³, 6 aT (täiteliiv) 31,727 tuh m³, 7 aT (ehitusliiv) 6,989 tuh m³ ja 8 aT (ehituskruus) 4,191 tuh m³. Ehitusliiva kaevandatav varu on 304,926 tuh m³. Ehituskruusa kaevandatav varu on 74,777 tuh m³ ja täiteliiva kaevandatav varu on 27,727 tuh m³.

Keskmine tootmismaht aastas on 29 tuh m³. Maavara kasutatakse teedeehituses.

Keskkonnaamet kontrollis RMK esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa muutmise taotlus on 08.09.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 08.09.2025 kirjaga nr DM-131608-9 keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Voola liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 08.09.2025 kirjaga nr DM-131608-10 Tõrva Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks tähtajaga 08.11.2025.

Tõrva Vallavalitsus nõustus Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmisega 05.11.2025 korraldusega nr 2-3/2025/499 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.11.2025 kiri nr DM-131608-11).

2(31)

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu taotleja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Voola liivakarjääri keskkonnaloa taotlus koos sinna juurde kuuluvate materjalidega, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2010. Voola liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskiri; 3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 4. Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417); 5. Tõrva valla üldplaneering (kehtestatud Tõrva Vallavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 1- 3/2024/6); 6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”; 7. Metsaregister;

3(31)

8. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ § 1 lg 1 p 27; 9. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“; 10. Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused § 261 lg 1; 11. Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/208) ; 12. Kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava eelnõu; 13. Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) kaitse tegevuskava eelnõu; 14. Martin Jürgenson. 2025. Voola liivakarjääri kivisisaliku eksperthinnang.

Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning ärajuhtimist ei toimu, võimalikuks mõjualaks on umbes 250–300 m.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi ka RMK) omab keskkonnaluba nr L.MK/319361 (kehtivusaeg 14.10.2010–13.10.2026) Voola liivamaardla (registrikaardi nr 374) Voola liivakarjääri mäeeraldisel. Kehtiva keskkonnaloa muutmise taotluse eesmärk on Voola liivakarjääri keskkonnaloa kehtivuse pikendamine 15 aasta võrra, et oleks tagatud RMK toormega varustatus.

Taotletav Voola liivakarjääri mäeeraldis asub Valga maakonnas Tõrva vallas Jeti külas RMK Koorküla metskond 12 (katastritunnus 20801:001:0481; sihtotstarve maatulundusmaa 95%, mäetööstusmaa 5%), maaüksusel, mille valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus RMK.

Voola liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,80 ha. Mäeeraldis hõlmab täielikult Voola maardla ehitusliiva, täiteliiva ja ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 4, 5, 6, 7 ja 8 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Nõlvatervikusse jääva varu maht on kokku 62,7 tuh m³.

Voola liivakarjääri keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist taotletakse 15 aasta võrra, keskmise aastase kaevandamise mahuga 29 tuh m3. Seletuskirja kohaselt ammendatakse eeltoodud aastase kaevandamise mahu korral karjäär ~14 aastaga ning keskkonnaloa kehtivuse jooksul jõutakse ala korrastada.

Alale on hea ligipääs ning kogu kaevandatav varu asub põhjavee tasemest kõrgemal. Mäeeraldiselt on katend osaliselt kooritud mäeeraldise kirdeosas ning ladustatud mäeeraldisel.

4(31)

Geoloogilise uuringu andmetel on Voola liivakarjääris kasulikku kihti kattev katend esindatud kasvukihiga ja punakaspruuni orgaanikarikka peeneteralise liivaga, mille paksus on vahemikus 0,2–2,3 m. Kasulik kiht asub põhjaveetasemest kõrgemal, maavara väljamine toimub ühe või kahe astanguga ekskavaatori või frontaallaaduriga sõltuvalt kasuliku kihi paksusest.

Kaevandatava katendi koguseks on keskkonnaloal nr L.MK/319361 märgitud 22 tuh m3. Vastavalt kivisisaliku eksperthinnangule, on soovitatud kogu katend võõrandada ja katendit korrastamisel mitte kasutada, et ala ammendamisel ja korrastamisel oleks võimalik luua sobilik elupaik kivisisalikele. Katend võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.

Tõrva linn jääb taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 11 km kaugusele, Hummuli alevik ligikaudu 13 km kaugusele. Mäeeraldisest ligikaudu 1,5 km kaugusel kulgeb Tõrva–Jeti– Valgjärve riigi kõrvalmaantee (ETAK ID 4802228).

Lähim majapidamine asub Voola liivakarjääri mäeeraldisest ~700 m kaugusel, jäädes Mukumäe (tunnus 20302:001:0950) kinnistule. Teised lähimad talud jäävad ligikaudu ühe kilomeetri kaugusele kirdesse.

Mäeeraldise lääneosa on kaetud okaspuumetsaga, idaosale jääval raiesmikul kasvab noor mets. Mäeeraldise kirde-põhjaosa (plokid 7 ja 8) ulatub mahajäetud Voola liivakarjääri piiridesse. Mäeeraldist ümbritseb okaspuumets. Maapind on mäeeraldise piires suhteliselt tasane, jäädes valdavalt 76–79 m absoluutse kõrguse vahemikku, suurenedes põhja ja loode suunas. Mahajäetud Voola karjääri põhi jääb 67–69 m absoluutsele kõrgusele.

Taotletav mäeeraldis jääb maaparandussüsteemi Jeti PÜ-141 (Maaparandussüsteemi kood 3101210050030) piiranguvööndisse. Maardla kasutuselevõtuks on Valga Maaparandusbüroo andnud 26.03.2009 kooskõlastuse nr 9-21/100.

Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad mäeeraldise piires puuduvad.

Mäeeraldisest ligikaudu 200 m kaugusel põhja pool voolab Õhne jõgi (VEE1013700). Eesti looduse infosüsteemi andmetel jääb ligikaudu 145 m kaugusele vääriselupaik VEP210389 ning Natura elupaik puisniidud (6530*) asub karjäärist lähimast punktist ligikaudu 135 m kaugusel.

Ligikaudu 130 m kaugusele jääb Õhne jõe hoiuala, mis kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kui Palakmäe loodusala. Mäeeraldisest 5 km raadiusesse jääb kaljukotka elupaik (KLO91127415) ja 2 km raadiusesse jääb kalakotka elupaik (KLO9129630).

Mäeeraldise 250 m laiusel puhvril on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rohe- vesihobu elupaik ja 250 m laiusel puhvril on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kivisisaliku elupaik, kivisisaliku elupaik KLO9113057 ulatub ka mäeeraldisele.

Mäeeraldise kirjeldus

Voola liivamaardla varu on kinnitatud 2009. a tehtud geoloogilise uuringu põhjal (Tammekänd, 5(31)

2009). Varem on Voola maardla geoloogilisi uuringuid tehtud 1972. aastal (Põllumäe, 1972). 1999. aasta Eesti Maavarade Komisjoni protokollilise otsusega nr 99-66 kinnitati pindalal 34,80 ha seisuga 01.01.1998. a liiva aktiivseks reservvaruks 1961 tuh m³ ja moodustati kohaliku tähtsusega Voola liivamaardla.

Taotletav Voola liivakarjääri mäeeraldis asub ulatuslikul sanduritasandikul. Tihedal liivsavimoreenil lasub valdavalt keskmiseteralise, kruusa sisaldava liiva kompleks. Kohati esineb veeriselist kruusa ja üli- kuni väga peeneteralist liiva.

Kattekihiks on kasvukiht (muld) paksusega 0,2–0,4 m ja 2009. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu puuraukudes PA-1 ning PA-3 ülipeeneteraline orgaanikat sisaldav liiv paksusega 1,5– 2,1 m. Kasulik kiht (liustikujõelised sandurisetted) on esindatud valdavalt keskmiseteralise (vähemal määral ka peene- ja jämedateralise) kruusaka liivaga, mis vastab ehitusliiva nõuetele.

Kihi paksus on tüsedam mäeeraldise keskosas, ulatudes puuraugus PA-11 9,7 meetrini. Kiht on jäänud läbimata. Veeriseline kruus (vastab ehituskruusa nõuetele) levib mäeeraldise kirde-, vähesel määral lääneosas, lasudes geoloogilises läbilõikes ehitusliival. Kruusakihi paksus jääb 2,8–5,8 m vahemikku. Täiteliivana kvalifitseeritavat materjali (üli- ja väga peeneteralist liiva) esineb õhukese kihina (1,0–2,8 m) geoloogilise läbilõike alumises osas.

Mäeeraldise lamam asub 67,1–70,7 m absoluutsel kõrgusel, suurenedes lääne ja lõuna suunas. Eeltoodud geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraukudes (PA-2, PA-3, PA-6, PA-10 ja PA-1) on liivakruusakompleks jäänud läbimata.

Kasuliku kihi lamami moodustab pruun tihe jämepurruvaene, valdavalt väga savine moreen. Lamam on uuringute käigus läbitud kuni 1,5 m ulatuses. Mäeeraldise piirkonnas levib kvaternaarisetete veekiht. Geoloogiliste uuringute ajal, 2008. a novembri keskel mõõdeti uuringupunktides veetaseme absoluutseks kõrguseks 68,4–71,7 m (keskmiselt 70,2 m). Uuringupuuraukudes PA-1; PA-3 ja PA-4, mille uurimissügavus ulatus 68,5–70,8 m absoluutsele kõrgusele, põhjaveetasemeni ei jõutud. Üldine põhjaveetaseme langus toimub põhja poole, Õhne jõe suunas.

Mäeeraldisest põhja pool asuva vana Voola karjääri põhi jääb 67,4–70,5 m absoluutsele kõrgusele. Geoloogiliste uuringute ajal karjääris vett ei täheldatud. Kuna piirkonda dreenib ca 200 m kaugusel voolav Õhne jõgi (VEE1013700), mille veetase jääb 66 m absoluutsest kõrgusest madalamale ja kuna ka vanas karjääris vett ei täheldatud, siis võib eeldada, et taotletava mäeeraldise piires jääb veetase karjääri põhjast madalamale.

Katend

Mäeeraldiselt on katend osaliselt kooritud mäeeraldise kirdeosas ning ladustatud mäeeraldisel. Mäeeraldise katendi maht on 76 tuh m³, sellest mulla maht 22 tuh m³. Muld tuleb vallitada eraldi, säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada.

Vastavalt kivisisaliku eksperthinnangule, on soovitatud kogu katend võõrandada ja katendit 6(31)

korrastamisel mitte kasutada, et ala ammendamisel ja korrastamisel oleks võimalik luua sobilik elupaik kivisisalikele. Katend tuleb võõrandada vastavalt kehtivale seadusele.

Kasulik kiht

Kasulik kiht (liustikujõelised sandurisetted) on esindatud valdavalt keskmiseteralise (vähemal määral ka peene- ja jämedateralise) kruusaka liivaga, mis vastab ehitusliiva nõuetele.

Kihi paksus on tüsedam mäeeraldise keskosas, ulatudes puuraugus PA-11 9,7 meetrini. Kiht on jäänud läbimata. Veeriseline kruus (vastab ehituskruusa nõuetele) levib mäeeraldise kirde-, vähesel määral lääneosas, lasudes geoloogilises läbilõikes ehitusliival. Kruusakihi paksus jääb 2,8–5,8 m vahemikku. Täiteliivana kvalifitseeritavat materjali (üli- ja väga peeneteralist liiva) esineb õhukese kihina (1,0–2,8 m) geoloogilise läbilõike alumises osas.

Mäeeraldise lamam asub 67,1–70,7 m absoluutsel kõrgusel, suurenedes lääne ja lõuna suunas. Eeltoodud geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraukudes (PA-2, PA-3, PA-6, PA-10 ja PA-1) on liivakruusakompleks jäänud läbimata.

Kasuliku kihi lamami moodustab pruun tihe jämepurruvaene, valdavalt väga savine moreen. Lamam on uuringute käigus läbitud kuni 1,5 m ulatuses.

Nõlvad

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Nõlvatervikusse jääva varu maht on kokku 62,7 tuh m³. Plokkide lõikes on nõlvatervikusse jääv ja kaevandatav varu kogus esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Voola liivakarjääri maavaravarud (seisuga 31.12.2025)

Plokk Ploki pindala, ha Maavara

Taotletav varu kogus, tuh m3 Kadu, tuh m3

Taotletav kaevandatav

varu kogus, tuh m3

4 aT 6,10 Ehitusliiv 343,937 44 299,937 5 aT 6,10 Ehituskruus 82,586 11 71,586 6 aT 6,10 Täiteliiv 31,727 4 27,727 7 aT 0,70 Ehitusliiv 6,989 2 4,989 8 aT 0,70 Ehituskruus 4,191 1 3,191

Kokku 469,43 62 407,43

Kasutatav tehnoloogia

Mäetehnilised tingimused Voola liivakarjääris kaevandamise jätkamiseks on soodsad. Kaevandamist jätkatakse olemasolevas karjääris. Mäeeraldiselt on katend osaliselt kooritud mäeeraldise kirdeosas ning ladustatud mäeeraldisel. Alale on hea ligipääs ning kogu

7(31)

kaevandatav varu asub põhjavee tasemest kõrgemal.

Materjali väljavedu mäeeraldiselt toimub mööda metsateid, mis ühendavad Voola liivakarjääri ligikaudu 1,5 km kaugusel kulgeva Tõrva–Jeti–Valgjärve riigi kõrvalmaantee (ETAK ID 4802228).

Arvestades, et kasulik kiht asub põhjaveetasemest kõrgemal, toimub maavara väljamine ühe või kahe astanguga ekskavaatori või frontaallaaduriga sõltuvalt kasuliku kihi paksusest, millele järgneb materjali ladustamine laos või transport tellijale. Vastavalt vajadusele toimub maavara edasine töötlemine – sõelumine ja/või purustamine. Peale maavara töötlemist toimub materjali ladustamine vahelaos või laaditakse otse kalluritele, millega see karjäärist välja transporditakse.

Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“.

Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend (muld ja moreen) võõrandatakse, siis jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega § 7¹ lg 1 kaevandamisjäätmeid Voola liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik.

Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt. Ala tehniline korrastamine on otstarbekas teha paralleelselt mäetöödega.

Ümbritseva maastiku kirjeldus

Tegemist on mäetööstusmaal asuva olemasoleva karjääriga.

Tõrva linn jääb taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 11 km, Hummuli alevik ligikaudu 13 km kaugusele. Mäeeraldisest ligikaudu 1,5 km kaugusel kulgeb Tõrva–Jeti–Valgjärve riigi kõrvalmaantee (T-23190). Lähim majapidamine asub Voola liivakarjääri mäeeraldisest ~700 m kaugusel, jäädes Mukumäe (katastritunnus 20302:001:0950) kinnistule, teised lähimad talud jäävad ligikaudu ühe kilomeetri kaugusele kirdesse.

Mäeeraldise lääneosa on kaetud okaspuumetsaga, idaosale jääval raiesmikul kasvab noor mets. Mäeeraldise kirde-põhjaosa (plokid 7 ja 8) ulatub mahajäetud Voola liivakarjääri piiridesse. Mäeeraldist ümbritseb okaspuumets. Maapind on mäeeraldise piires suhteliselt tasane, jäädes valdavalt 76–79 m absoluutse kõrguse vahemikku, suurenedes põhja ja loode suunas. Mahajäetud Voola karjääri põhi jääb 67–69 m absoluutsele kõrgusele.

8(31)

Ümbruskonna maad, millel ei tegeleta kaevandamisega, on valdavalt kasutuses maatulundusmaana (metsamaana). Voola liivakarjääri töötamine ei piira ümbruskonna maade sihtotstarbelist kasutust, sh metsa majandamist.

Looduskaitselised objektid

Mäeeraldisest ligikaudu 200 m kaugusel põhja pool voolab Õhne jõgi (VEE1013700). Eesti looduse infosüsteemi andmetel jääb ligikaudu 145 m kaugusele vääriselupaik VEP210389 ning Natura elupaik puisniidud (6530*) asub karjäärist lähimast punktist ligikaudu 135 m kaugusel.

Ligikaudu 130 m kaugusele jääb Õhne jõe hoiuala, mis kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kui Palakmäe loodusala.

Mäeeraldisest 5 km raadiusesse jääb kaljukotka elupaik (KLO91127415) ja 2 km raadiusesse jääb kalakotka elupaik (KLO9129630). Mäeeraldise 250 m laiusel puhvril on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rohe-vesihobu elupaik ja 250 m laiusel puhvril on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kivisisaliku elupaik ning kivisisaliku elupaik KLO9113057 ulatub ka mäeeraldisele.

Voola liivakarjääri mäeeraldis kattub osaliselt II kaitsekategooria liigi Lacerta agilis (kivisisalik) elupaigaga (KKR kood KLO9113057). Kivisisaliku elupaik on registreeritud keskkonnaloa kehtivuse jooksul, mis võib olla põhjustatud soodsate elupaigatingimuste tekkimisel maavara kaevandamisel. Voola liivakarjääris liiva kaevandamisel tuleb lähtuda eksperthinnangus toodud soovitustest.

Põhjavesi

Lähimaks vooluveekoguks on Voola liivakarjääri teenindusmaast ligikaudu 200 m kaugusel põhja pool asuv Õhne jõgi (VEE1013700).

Mäeeraldisest puudutatud veekogud on ca 3 km kaugusel asuv Jaki oja (VEE1012103), ca 1,2 km kaugusel asuv Käterätioja (VEE1012120), ca 250 m kaugusel asuv Liivreoja (VEE1013722), ca 2,2 km kaugusel asuv Tõldreoja (VEE1013720). Taotletav mäeeraldis jääb maaparandussüsteemi Jeti PÜ-141 (Maaparandussüsteemi kood 3101210050030) piiranguvööndisse. Maardla kasutuselevõtuks on Valga Maaparandusbüroo andnud 26.03.2009 kooskõlastuse nr 9-21/100.

Mäeeraldisele kõige lähemal asuvad puurkaevud on ca 1,6 km kaugusel asuv PRK0057045, ca 2,5 km kaugusel asuv PRK0059852, ca 1,6 km kaugusel asuv PRK0059852 ning ca 1,9 km kaugusel asuv PRK0012503 ja ca 2 km kaugusel asuv PRK0066514. Lähim majapidamine asub Voola liivakarjääri mäeeraldisest ~700 m kaugusel, jäädes Mukumäe (katastritunnus 20302:001:0950) kinnistule.

Mõju elamute tarbevee kättesaadavusele ning kvaliteedile ei ole eeldada piisava vahemaa tõttu 9(31)

ning tulenevalt asjaolust, et põhjavee taset ei muudeta. Samamoodi ei ole mõju eeldada puurkaevude veetasemele.

Mõju lähimatele veekogudele ei ole eeldada, need asuvad piisavalt kaugel ning mõjualasse ei jää.

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi on piirkonnas maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Hinnang on antud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse punkt- või hajureostuse eest.

Tegevusala jääb Kesk-Devoni Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumi alale, mille seisund on halb.

Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks. Seega on välistatud ka negatiivne mõju piirkonna puurkaevude veetasemetele.

Keskkonnaameti hinnangul puudub tegevusel negatiivne mõju, kuna põhjaveetaset ei muudeta, vee väljapumpamist või ärajuhtimist ei toimu. Väljakaevatava mahu arvelt pinnase veetase oluliselt ei vähene, kuna see taastub sademetest ning pinnaseveel lastakse tagasi pinnasesse nõrguda.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Tõrva Vallavalitsus nõustus Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmisega 05.11.2025 korraldusega nr 2-3/2025/499 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.11.2025 kiri nr DM-131608-11).

Üldplaneering

Tõrva valla üldplaneeringu kohaselt jääb maardla mäetööstuse maa-alale (TM).

Tõrva valla üldplaneeringu kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja selleks on saadud maapõueseaduse alusel luba.

Kaevandamistegevusel tuleb lähtuda järgnevast: 1. kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda olulist negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule; 2. kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat ning kaevandamise tõttu muudetud maastiku ala anda

10(31)

pärast korrastamist võimalikult kiiresti taaskasutusse; 3. ligipääsuteed peavad vastama maardla kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel kavandada olemasolevate teede (sh riigimaanteede) kandevõime tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine; 4. juba avatud karjäärides kaevandatava maavara täieliku ammendamiseni ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine soovitav; 5. uute karjääride avamine ei ole soovitav elamu- ja puhkealade ning potentsiaalsete turismipiirkondade lähedusse; 6. uute karjääride avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, väärtuslikul põllumajandusmaal, rohevõrgustikus ja kultuurimälestistel ning kultuurimälestiste kaitsevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutada leevendusmeetmeid; 8. kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õiguslikele ja nõuetele ning kujundada kas rohealadeks, puhkealadeks, veekoguks vms, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi. Nt kaevandatud ala piirnemisel puhkealaga kaaluda selle kasutusele võtmist puhkemajanduslikul eesmärgil. Eesmärk on kaevandatud alad muuta taas kasutuskõlblikuks.

Kasutus ja ehitustingimused rohelises võrgustikus on järgmised:

• tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et loodusliku maakattega alade (tehispindadega hõlmamata ala) osatähtsus ei langeks tugialal alla 90% (tingimus ei laiene maavarade kaevandamisele õigusaktidega sätestatud korras); • rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks;

Tõrva valla üldplaneeringus on käsitletud ka karjääride ja kaevandamisega seotud müra, leitud on järgnevat:

• Hooajaliselt võivad häiringuid põhjustada tööd erinevates valla territooriumil asuvates karjäärides. Üldjuhul on päevasel ajal töötavate olemasolevate karjääride puhul piisav vahemaa normatiivse müraolukorra (ehk piirväärtusele vastava olukorra) tagamiseks 50–150 m (olenevalt maastiku eripärast ning töötavate masinate arvust). Ööpäevaringselt töötavate karjääride puhul on vajalik puhverala ulatus oluliselt suurem – olenevalt maastiku eripärast ning töötavate masinate arvust võib öiste tegevuste korral normväärtuste tagamiseks vajalik puhverala ulatuda suurusjärku ca 250–500 m. • Uute karjääride kavandamisel on normatiivse müraolukorra (ehk sihtväärtusele vastav olukord) tagamiseks vajalik puhverala üldjuhul suurem, kuna uute objektide kavandamisel tuleb tagada paremad tingimused (müra sihtväärtus) kui välja kujunenud maakasutuse korral (piirväärtus). Võimalikke mõjusid (sh normtasemele vastava tugevusega müra leviku ulatuse hindamine olenevalt mürarikka tööprotsessi teostamise asukohast, lokaalsest maastikust ning elamualade paiknemise kaugusest) tundlikele aladele tuleb uute karjääride kavandamisel hinnata

11(31)

päevase tööajaga karjääri puhul kuni ca 300–500 m kaugusel ning ööpäevaringse tööajaga karjääri puhul kuni ca 500–1000 m kaugusel mäeeraldisest.

Lähtudes eelnevast on kaevandamine Voola liivakarjääris kooskõlas Tõrva valla üldplaneeringuga ja üldplaneeringus sätestatud maavarade kaevandamise põhimõtetega. Voola liivakarjäär on töötav liivakarjäär, mis jääb üldplaneeringu kohaselt mäetööstuse maa-alale.

Kaevandustegevuse jätkamisega Voola liivakarjääris ei kaasne pöördumatuid keskkonnakahjusid ega negatiivset mõju kohalikule veerežiimile ega inimeste tervisele ja heaolule. Negatiivsete mõjude vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused (vt ptk 3.3.4). Tegevuse jätkamisega ei võeta kasutusele uut maardlat, vaid ammendatakse olemasoleva karjääri mäeeraldise varud.

Tõrva valla üldplaneeringuga on täpsustatud rohelise võrgustiku ulatust ja kasutustingimusi. Üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb Voola liivakarjäär osaliselt rohelise võrgustiku koridori servaalale. Voola liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei lõika rohevõrgustiku koridori, mistõttu ei avalda see negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele.

Kaevandamise lõppedes Voola liivakarjääris taastatakse alal looduslik keskkond, taotluse kohaselt korrastatakse ala kivisisalikele sobivaks elupaigaks, korrastatavat ala ei metsastata.

Maakonnaplaneering

Valga maakonnaplaneeringus on toodud järgmised tingimused maardlate kasutamisel:

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. • Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. • Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana. • Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. • Linnalise asustuse alal peab säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandustegevus. • Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. • Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud

12(31)

kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

Maakonnaplaneeringu joonisel on see ala märgitud olemasoleva liivamaardlana. Vastuolu maakonnaplaneeringuga ei esine.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist: 1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi; 2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“; 3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Tegu on olemasoleva karjääriga, kus kaevandatakse liiva. Katend ja muld on eemaldatud ja vallitatud, täiendav katendi eemaldamine toimub aladel, millele karjäär osaliselt laieneb. Seega on loodusliku taimestiku esinemine alal osaline.

Seletuskirja kohaselt ei teostata mäeeraldisel raadamist, täiendav katendi eemaldamine toimub aladel, millele karjäär osaliselt laieneb. Voola liivakarjääri töötamine ei piira ümbruskonna metsade majandamist, välja arvatud konkreetsel karjäärialal.

Karjääri looduslik mitmekesisus on seotud seal esinevate liikidega, kes kaevandamist ja selle mõjusid taluvad. Voola liivakarjääri mõjualal esinevatest kaitstavatest loodusobjektidest on ülevaade antud ptk 3.1.1 osas „Looduskaitselised objektid“.

Liigiline mitmekesisus on eelduslikult kõrgem eemal olevates metsamassiivides, kus on tehtud vähem raieid ning mis jäävad olemasolevast karjäärist kaugemale. Lähipiirkonnas esineb kalakotka ja kaljukotka elupaik (vastavalt ca 2 km ja ca 5 km kaugusel). Seletuskirja kohaselt on ~700 m kaugusel liivakarjäärist maksimaalne müratase 52 dB(A) ja täiendavalt aitab

13(31)

karjääris tekkivat müra vähendada karjääri ümbritsev metsamassiiv. Oluline on, et pesitsusajal ei häiritaks kotkaid pikaajaliselt.

Endine olukord taastub ala korrastamisel, taotluse kohaselt korrastatakse ala kivisisalikele sobivaks elupaigaks, korrastatavat ala ei metsastata. Kaevandatava katendi koguseks on keskkonnaloal nr L.MK/319361 märgitud 22 tuh m3. Vastavalt eksperthinnangule, on soovitatud kogu katend võõrandada ja katendit korrastamisel mitte kasutada, et ala ammendamisel ja korrastamisel oleks võimalik luua sobilik elupaik kivisisalikele. Katend tuleb võõrandada vastavalt kehtivale seadusele.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Vett kui ressurssi ei tarbita.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Täiendavalt kulub energiat ala täiendavaks ettevalmistuseks (mäeeraldiselt on katend osaliselt kooritud mäeeraldise kirdeosas) ning maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Teedevõrk on olemasolev ning sellele lisaressurssi ei kulutata.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Voola liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Teatud määral võib olla mõju ka pinna- ning põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Lähimaks vooluveekoguks on Voola liivakarjääri teenindusmaast ligikaudu 200 m kaugusel põhja pool asuv Õhne jõgi (VEE1013700).

Mäeeraldisest puudutatud veekogud on ca 3 km kaugusel asuv Jaki oja (VEE1012103), ca 1,2 km kaugusel asuv Käterätioja (VEE1012120), ca 250 m kaugusel asuv Liivreoja (VEE1013722), ca 2,2 km kaugusel asuv Tõldreoja (VEE1013720).

Taotletav mäeeraldis jääb maaparandussüsteemi Jeti PÜ-141 (Maaparandussüsteemi kood 3101210050030) piiranguvööndisse. Maardla kasutuselevõtuks on Valga Maaparandusbüroo andnud 26.03.2009 kooskõlastuse nr 9-21/100.

Mäeeraldisele kõige lähemal asuvad puurkaevud on ca 1,6 km kaugusel asuv PRK0057045, ca 2,5 km kaugusel asuv PRK0059852, ca 1,6 km kaugusel asuv PRK0059852 ning ca 1,9 km kaugusel asuv PRK0012503 ja ca 2 km kaugusel asuv PRK0066514.

14(31)

Lähim majapidamine asub Voola liivakarjääri mäeeraldisest ~700 m kaugusel, jäädes Mukumäe (katastritunnus 20302:001:0950) kinnistule.

Mõju elamute tarbevee kättesaadavusele ning kvaliteedile ei ole eeldada piisava vahemaa tõttu ning tulenevalt asjaolust, et põhjavee taset ei muudeta. Samamoodi ei ole mõju eeldada puurkaevude veetasemele.

Mõju lähimatele veekogudele ei ole eeldada, need asuvad piisavalt kaugel ning mõjualasse ei jää.

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi on piirkonnas maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Hinnang on antud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse punkt- või hajureostuse eest.

Tegevusala jääb Kesk-Devoni Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumi alale, mille seisund on halb.

Katendi osalise koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus. Alalt eemaldatakse osaliselt mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette. Sellel tegevusel võib teatud määral mõju põhjaveele olla, kuid liiva ja kruusa filtreeriva omaduse tõttu ei ole see eeldatavalt oluline, kui karjääris toimetamisel peetakse kinni ohutusnõuetest ja reostuste ohtu minimeeritakse.

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks. Seega on välistatud ka negatiivne mõju piirkonna puurkaevude veetasemetele.

Keskkonnaameti hinnangul puudub tegevusel negatiivne mõju, kuna põhjaveetaset ei muudeta, vee väljapumpamist või ärajuhtimist ei toimu. Väljakaevatava mahu arvelt pinnase veetase oluliselt ei vähene, kuna see taastub sademetest ning pinnaseveel lastakse tagasi pinnasesse nõrguda.

15(31)

Kehtiva maavara kaevandamise keskkonnaloale nr L.MK/319361 on seatud järgnevad kõrvaltingimused:

1. vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja vette, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 2. kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad kulutused tööde teostaja. Kui tekib vajadus vett ära juhtida, tuleb taotleda vee erikasutusluba.

Kõrvaltingimused on jätkuvalt asjakohased ja jäetakse loale kehtima, sest karjääris töötavad masinad vajavad tankimist ja hooldust. Masinate töötamisel karjääris võivad esineda kütuse ja määrdeainete lekked, mis pinnasesse sattudes mõjutavad põhja- ja pinnavee kvaliteeti.

Lähim ehitisregistris arvel olev eluhoone, mille kõrval asub eeldatavalt ka kaev, asub kaevandatavast alast ca 700 m kaugusel Mukumäe (katastritunnus 20302:001:0950) kinnistul. Eeltoodu põhjal ei ole eeldada mõju elamute tarbevee kättesaadavusele ning kvaliteedile piisava vahemaa tõttu ning tulenevalt asjaolust, et põhjavee taset ei muudeta. Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega.

Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Põhja- ja pinnavee reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-ja laadimiskohtades ei satuks kütust ega õli karjääri põhja.

Ette nähtud hooldusplats seadmete ja masinate tankimiseks ja remondiks võimaldab ennetada pinnase ja vee reostust. Hooldusplats peab olema varustatud õli kogumise ja tõrje vahenditega, õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Kõrvaltingimuste sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Kõrvaltingimuste korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha kütuse ja õli sattumist pinnasesse ja vette. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed reostuse vältimiseks.

Müra

Voola liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kolmest allikast: kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra, maavara töötlemisest tekkiv müra ja transpordimüra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad, sh ekskavaator, frontaallaadur ning purustus- ja sorteerimissõlm. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub 16(31)

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.

Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 "Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" § 2 punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.

Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv).

Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.

Lähim majapidamine asub Voola liivakarjääri mäeeraldisest ~700 m kaugusel, jäädes Mukumäe (katastritunnus 20302:001:0950) kinnistule.

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähima majapidamise õuealal jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 52 dB, mis ei ületa seadusega kehtestatud päevast piirväärtust ning seega pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks ülenormatiivse mürataseme levimist ega piirnormide ületamist lähimate majapidamiste õuealadel. Samuti aitab täiendavalt karjääris tekkivat müra vähendada karjääri ümbritsev metsamassiiv.

Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust suuremaks või esineb kaebusi kohalike elanike poolt, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt.

Osakesed (tolm)

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus 17(31)

liiv ja kruus niiske ning ei tolma. Tolmu levik on mäetööde juures üldjuhul lokaalne ning selle teke ja levik minimaalne. Taotluse seletuskirjas on toodud välja, et liiva ladustamisel puistangutesse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t.

Seletuskirja kohaselt on aastase kaevandamise mahu 29 tuh m3 korral tahkete osakeste summaarne heitkogus Voola liivakarjääris ~0,027 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Voola

liivakarjääris on planeeritud ainult tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, et vältida probleeme heitgaaside õhusaastega.

Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, töö on vahetult mäeeraldise piiril).

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele. Voola liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit.

Taotluse kohaselt korrastatakse ala kivisisalikele sobivaks elupaigaks, korrastatavat ala ei metsastata. Kaevandatava katendi koguseks on keskkonnaloa nr L.MK/319361 märgitud 22 tuh

m3. Vastavalt eksperthinnangule, on soovitatud kogu katend võõrandada ja katendit korrastamisel mitte kasutada, et ala ammendamisel ja korrastamisel oleks võimalik luua sobilik elupaik kivisisalikele. Katend tuleb võõrandada vastavalt kehtivale seadusele.

18(31)

Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud ptk-s 3.1.1. Tegemist on olemasoleva karjääriga, mille loa kehtivusaega soovitakse pikendada 15 aasta võrra.

Taotletav keskmine kaevandamise aastamäär on 22 tuh m³.

Kaevandamist jätkatakse olemasoleval Voola liivakarjääri mäeeraldisel, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse kivisisaliku eksperthinnangu soovituste kohaselt kivisisalikele sobivaks elupaigaks, korrastatavat ala ei metsastata.

Voola liivamaardla varu on kinnitatud 2009. a tehtud geoloogilise uuringu põhjal (Tammekänd, 2009). Varem on Voola maardla geoloogilisi uuringuid tehtud 1972. aastal (Põllumäe, 1972). 1999. aasta Eesti Maavarade Komisjoni protokollilise otsusega nr 99-66 kinnitati pindalal 34,80 ha seisuga 01.01.1998. a liiva aktiivseks reservvaruks 1961 tuh. m³ ja moodustati kohaliku tähtsusega Voola liivamaardla.

Geoloogilise uuringu andmetel on Voola liivakarjääris kasulikku kihti kattev katend esindatud 19(31)

kasvukihiga ja punakaspruuni orgaanikarikka peeneteralise liivaga, mille paksus on vahemikus 0,2–2,3 m.

Voola liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,80 ha. Mäeeraldis hõlmab täielikult Voola maardla ehitusliiva, täiteliiva ja ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 4, 5, 6, 7 ja 8 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Nõlvatervikusse jääva varu maht on kokku 62,7 tuh m³.

Kasulik kiht asub põhjaveetasemest kõrgemal, maavara väljamine toimub ühe või kahe astanguga ekskavaatori või frontaallaaduriga sõltuvalt kasuliku kihi paksusest, millele järgneb materjali ladustamine laos või transport tellijale. Vastavalt vajadusele toimub maavara edasine töötlemine – sõelumine ja/või purustamine. Peale maavara töötlemist toimub materjali ladustamine vahelaos või laaditakse otse kalluritele, millega see karjäärist välja transporditakse.

Mäeeraldise lääneosa on kaetud okaspuumetsaga, idaosale jääval raiesmikul kasvab noor mets. Mäeeraldise kirde-põhjaosa (plokid 7 ja 8) ulatub mahajäetud Voola liivakarjääri piiridesse. Mäeeraldist ümbritseb okaspuumets. Maapind on mäeeraldise piires suhteliselt tasane, jäädes valdavalt 76–79 m absoluutse kõrguse vahemikku, suurenedes põhja ja loode suunas. Mahajäetud Voola karjääri põhi jääb 67–69 m absoluutsele kõrgusele.

Taotletav mäeeraldis jääb maaparandussüsteemi Jeti PÜ-141 (Maaparandussüsteemi kood 3101210050030) piiranguvööndisse. Maardla kasutuselevõtuks on Valga Maaparandusbüroo andnud 26.03.2009 kooskõlastuse nr 9-21/100.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.1 ja 3.1.3. Ülevaade kaevandatava varu kogustest on toodud punktis 3.1.1 tabelis 1.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel, ala korrastatakse kivisisaliku eksperthinnangu soovituste kohaselt kivisisalikele sobivaks elupaigaks, korrastatavat ala ei metsastata.

Vee kui ressursi tarbimist alal ei toimu.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

20(31)

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250–300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas perspektiivis see taastub.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

Kultuuripärand ja kultuurimälestised

Lähimad kultuuripärandi objektid on ca 600 m kaugusel Õhne jõe ääres oleva heinaküüni varemed (EELIS id: -365247730), ca 1,2 km kaugusel asuv Udsu järv (EELIS id: 584259564) ja ca 1,4 km kaugusel asuv Lindsi saarik (EELIS id: 1382759564).

Vahemaa tegevusala ja kultuuripärandi objektide vahel on piisav, et negatiivsed mõjud välistada. Sellele alale ei ole tegevusi kavandatud, nii kaugele erinevad mõjutegurid ei ulatu.

Looduskaitse

Alljärgnevalt on toodud ülevaade piirkonnas esinevatest kaitstavatest loodusobjektidest ning mõjudest nendele. Üldine ülevaade on toodud ptk-s 3.1.1.

Mõju Natura 2000 aladele

Eesti looduse infosüsteemi andmetel jääb ligikaudu 145 m kaugusele vääriselupaik VEP210389 ning Natura elupaik puisniidud (6530*) asub karjäärist lähimast punktist ligikaudu 135 m kaugusel. Vääriselupaiga puhul on tegemist madalsoo kaasikuga. Riigimetsas riigimetsa majandaja vääriselupaiga kaitset korraldatakse Eesti looduse infosüsteemis esitatud suuniste kohaselt. Vääriselupaigas ei ole lubatud raiuda, surnud ja lamapuitu eemaldada ega kuivendada.

21(31)

Natura elupaik on tekkinud ühe tüki lahutamisel mitmeks. Osa puisniidu elupaigast asub teisel pool Õhne jõge. Puisniidu elupaiga koondseisund Eestis on halb. Seetõttu ei tohi halvendada elupaiga seisundit ka väljaspool kaitsealasid asuvates elupaikades.

Korrastatud ala plaani järgi jääb karjääri madalaimaks kohaks 68 m abs, vääriselupaik ning Natura elupaiga lahustükid asuvad 67,5 m abs kõrgusel. Kuna kaevandamine toimub põhjaveetasemest kõrgemal ja suure tõenäosusega negatiivset mõju ümbruskonna väljakujunenud veerežiimile ja -varustusele ei kaasne, siis ei ohustata ka vääriselupaiga ega puisniitude elupaikade seisundeid.

Ligikaudu 130 m kaugusele jääb Õhne jõe hoiuala, mis kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kui Palakmäe loodusala. Õhne jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks on kaitsta elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ning rohe-vesihobu elupaika. Loodusala kaitse- eesmärgid on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450) ja II lisas nimetud liigid tiigilendlane (Myotis dasycneme), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). „Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava“ (2023) alusel ohustavad loodusala kaitse-eesmärke veekogu paisutamine ja reostumine, veekogude olemuse muutumine (õgvendamine, süvendamine, tammide ehitamine vms), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse, lamminiitude kinnikasvamine ja ligipääsu püüdmine.

Kaitsekorralduskavas loetletud ohutegurite puhul ei ole mainitud ohtusid, mis tekiksid karjäärist. Kuna Voola liivakarjääris maavara kaevandamine toimub põhjaveetasemest kõrgemal, siis ei ole põhjust eeldada, et maavara kaevandamisega kaasneks negatiivne mõju ümbruskonna väljakujunenud veerežiimile ja -varustusele. Seega eeldatavasti puudub liivakarjääril negatiivne mõju Õhne jõe hoiuala ja Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkidele.

Kaitsealused liigid

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos)

Mäeeraldisest ca 5 km raadiusesse jääb kaljukotka elupaik (KLO91127415). Mürast ja liikumisest tulenev häiring nii kaugele ei levi ning tõenäoliselt pesitsemist ei häiri. Kaljukotka elupaigast (ja pesapuust ca 700 m kauguselt) möödub Helme-Holdre-Taagepera tee (ETAK ID 6260717). Seletuskirja kohaselt toimub materjali väljavedu mäeeraldiselt mööda metsateid, mis ühendavad Voola liivakarjääri ligikaudu 1,5 km kaugusel kulgeva Tõrva–Jeti–Valgjärve riigi kõrvalmaanteega (ETAK ID 4802228).

Seletuskirja kohaselt ei kasutata Helme-Holdre-Taagepera teed väljaveoks, mistõttu ei ole ette näha transpordist tekkivat negatiivset mõju kaljukotka elupaigale.

Kalakotkas (Pandion haliaetus)

Mäeeraldisest ca 2 km raadiusesse jääb kalakotka elupaik (KLO9129630). Kalakotka pesa pole viimastel aastatel olnud asustatud, aga elupaik on alles ja sobilik ning seetõttu on arvestatud

22(31)

võimalusega, et pesitsemine võib toimuda. Kalakotka eripäraks on ka uute pesapaikade valimine seniste lähedale. Pesapuu jääb mäeeraldisest 1,5 km kaugusele, elupaiga piir ~ 930 m kaugusele. Kalakotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja selle linnudirektiivi lisa I liigi üldhinnang ning trend on 2019. a seisuga tõusev. PN Eesti ohustatuse hinnangu järgi ohualdis liik (VU).

Kuna kalakotkas pesitseb väga väljapaistvates kohtades, on ta kaugemalt häiruv. Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/208) kohaselt tõuseb otsenähtavuse korral emaslind munadelt juba inimese lähenemisel 500 m kaugusele ja halva ilma korral võivad munad jahtuda ning looted hukkuda. Voola tee (ETAK ID 4603938) jääb kalakotka teadaolevast pesapuust kohati vaid 100 m kaugusele. Karjäärist läände suunduvat Voola teed, mis läbib kalakotka elupaika ja millega piirneb Omuli kalakotka püsielupaik, ei tohi materjali väljaveoks kasutada kalakotka pesitsusajal, pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini.

Seletuskirja kohaselt on ~700 m kaugusel liivakarjäärist maksimaalne müratase 52 dB(A) ja täiendavalt aitab karjääris tekkivat müra vähendada karjääri ümbritsev metsamassiiv. Oluline on, et pesitsusajal ei häiritaks kotkaid pikaajaliselt. Kalakotka pesitsemisperioodi kõige tundlikumad faasid on vahetult enne munemist ja haudumine ning ka väikeste pesapoegade faas aprilli keskpaigast (kui ka mets pole veel lehtinud) kuni juuni lõpuni. Mürarohkete tegevuste suhtes on kalakotkas tundlik kauem, kogu pesitsusperioodi vältel, mis kestab 15. märtsist 31. augustini.

Võimaliku pesitsusaegse häirimise vältimiseks teha mürarohkeid töid (ekskavaatori, frontaallaaduri ning purustus- ja sorteerimissõlme korraga töötamine) väljaspool kalakotka tundlikumat pesitsusperioodi faasi, mis kestab aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni, võimalusel väljaspool kogu pesitsusperioodi (pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini).

Kalakotka võimaliku pesitsusaegse häirimise vältimiseks seab Keskkonnaamet järgnevad asjakohased kõrvaltingimused: • mürarohkete tööde (ekskavaatori, frontaallaaduri ning purustus- ja sorteerimissõlme korraga töötamine) tegemine on keelatud kalakotka tundlikul pesitsusperioodi faasil 15.04-30.06; võimalusel vältida mürarohkete tööde tegemist kogu pesitsusperioodi vältel (pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini); • Voola tee (ETAK ID 4603938) karjäärist lääne suunas asuva lõigu kasutamine materjali väljaveoks on keelatud kalakotka pesitsusajal 15.03-31.08.

Kõrvaltingimuste sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Kõrvaltingimuste korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha negatiivset mõju kalakotka pesitsusele. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vältimiseks.

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) 23(31)

Mäeeraldise 250 m laiusel puhvril on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rohe- vesihobu elupaik. Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt elavad rohe-vesihobu vastsed puhtaveeliste väikeste ojakeste ja väiksemate kiirevooluliste jõgede liivasel või õhukese mudakihiga kaetud põhjal. Vastsed vajavad hapnikurikast vett ning varjuvad tavaliselt kivide all või põhja lohkudes. Valmikud lendavad nende elupaikade lähedal, kuid võivad, eriti kohe peale koorumist, ka mõne kilomeetri kaugusele toituma lennata. Eelnõus on ohuteguritena nimetatud veekogude reostumist, veekogude olemuse muutmist (näiteks õgvendamine, süvendamine või veetaseme muutmised (tammide ehitamine) ning mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse.

Karjääri taotluse seletuskirja kohaselt toimub Voola liivakarjääris maavara kaevandamine põhjaveetasemest kõrgemal ning ei ole põhjust eeldada, et maavara kaevandamisega kaasneks negatiivne mõju ümbruskonna väljakujunenud veerežiimile ja -varustusele. Seega eeldatavasti puudub liivakarjääril negatiivne mõju rohe-vesihobu elupaigale.

Kivisisalik (Lacerta agilis)

Mäeeraldise 250 m laiusel puhvril on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kivisisaliku elupaik ning kivisisaliku elupaik KLO9113057 ulatub ka mäeeraldisele. Taotluse seletuskirjas on välja toodud, et kivisisaliku esinemine piirkonnas võib olla põhjustatud soodsate elupaigatingimuste tekkimisel maavara kaevandamisel Voola liivakarjääris. Sobivate tingimuste tekkimisel võib kivisisalik levida uutele kaevandusaladele.

Karjäärid on mitmete kivisisaliku asurkondade jaoks ainsateks refuugiumideks, kus liik on luitealade ja liivikute metsastamisest hoolimata säilinud. Kivisisalik kuulub II kaitsekategooriasse ja selle loodusdirektiivi lisa IV liigi üldhinnang on 2019. a seisuga halb ning trend negatiivne. PN Eesti ohustatuse hinnangu järgi väljasuremisohus olev liik (EN).

Taotluse seletuskirjas on öeldud, et ala korrastatakse pärast maavara ammendamist metsamaaks. Korrastatava maa pindala on 6,80 ha.

Kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava järgi:

2. On karjääride taasmetsastamine üheks ohuteguriks. Avatud elupaikade kinnikasvamine ja metsastamine on Eestis kriitilise tähtsusega ohutegur. Juhul kui kivisisalik on karjääri asustanud, tuleb ala säilitada avatuna ja mosaiiksena, kindlasti ei tohi liiva katta pinnasega ning ala metsastada või kogu ulatuses tehisveekoguks kujundada. Juhul kui kivisisaliku leiukohad jäävad ammendatud karjääri lähiümbrusesse, tuleb karjäär samuti avatuna säilitada, luues nii potentsiaalse elupaiga kivisisalikule ning andes võimaluse ala liigi poolt taasasustada.

Liivakarjääride metsastamisega hävitatakse avatud elupaigad, istutatud okaspuud muudavad alad varjuliseks, kaovad päikesele avatud taimestumata liivaalad – mis on kivisisalikule sigimiseks hädavajalikud. Lisaks muudab okaspuude varis pinnase happeliseks. Seetõttu tuleks ammendatud karjääride rekultiveerimisel näha ette võimalus ala metsastamata jätta ja avatuna

24(31)

säilitada. See tähendab, et osa liivasest avatud alast jäetakse kivisisalikule elupaigana alles. Selline ala peaks olema vähemalt 10% karjääri pindalast, kuid kindlasti mitte väiksem kui 5 ha suurune ala. Kui mosaiiksed, päikesele avatud elupaigalaigud muutuvad kinnikasvamise või metsastamise tagajärjel liiga väikesteks, hakkab asurkonna arvukus langema. Kui elupaiga suuruseks on ≤ 1ha, siis tõenäosus, et populatsiooni arvukus langeb väljasuremiseks kriitilise piirini on >56%. Populatsiooni säilimiseks peavad elupaigalaigud olema vähemalt 5-10 ha suurused.

Munemiseks vajab see liik lahtise liivaga piirkondi. Lahtine, taimestumata liiv, päikesele avatus ja mosaiikne taimestik ning elupaiga reljeefsus ongi kõige olulisemad elupaigaomadused. Lisaks mosaiiksele taimestikule on kivisisalikule positiivne mõju ka varjepaikade olemasolul (näiteks kivi- ja oksahunnikud). Alal peaks olema lõunanõlvu (tuleb luua valle ja nõgusid). Maapinna tasandamine vähendab elupaiga struktuursust ja reljeefsust – kaovad vallid, lohud, liivahunnikud jt pinnavormid – millega kaasneb varjepaikade ja päikesele avatud nõlvade kadumine. Lisaks tasandub looduslik mikroreljeef erodeerumise tagajärjel.

3 . On kivisisaliku elupaigas asuvate liivakarjääride kasutamine täismahuna kaevandamiseks tähtis ohutegur. Valed majandamisvõtted (näiteks vale tööde ajastus) võivad põhjustada loomade hukkumist. Liivase pinnase avamine munemise ja munade arengu ajal maist augustini põhjustab loodete ja noorloomade hukkumist. Liivase pinnase avamine novembrist maini võib viia talvituvate isendite hukkumiseni. Karjääre võib majandada ja neist liiva võtta, kuid üks osa karjäärist peaks alati olema aktiivsest kasutusest väljas ja peaks olema säilitatud maismaana (kaevandada ei tohi veepiirist sügavamal).

Kivisisaliku eksperthinnangu (Jürgenson, 2025) kohaselt tuleks Voola liivakarjääris liiva kaevandades silmas pidada järgmist: 1. Praegu on näha, et varasemal pinnasekoorimisel kuhjatud vallid, mis on nüüd noore männiku ja kaasiku vahele jäänud ning tugevasti kinni kasvanud taimedest, mis ei lase päikest vallini ning seetõttu kivisisalikule ei sobi. Seega, võimalusel võiks need pinnasevallid realiseerida (mulla kellelegi maha müüa näiteks, sest hiljem seda laiali ajada karjääri alale enam ei tohiks) ning vallid kuhjata hoopis liivast. Või siis proovida lahendust, et nüüd uuesti kooritud pinnase peale (mida hetkel võiks seal olla vähem, sest korra on juba osalt alalt pinnast kooritud) kuhjata omakorda liiva, et valli nõlvad oleks veidi toitainete vaesemad ja ei kasvaks nii tihedalt taimestikku täis. 2. Ala raadamisel ja pinnase koorimisel tuleks kooritud pinnas kuhjata uuringuruumi servadesse, lääneküljes paralleelselt olemasoleva teega ning teistes külgedes metsaservadesse. Nii pakub vall nii müratõket lähedalasuvatele elamutele, lisaks tuuletõket loomastikule. Raadatud puid ja kände ei tohiks kindlasti sinna valli sisse ega peale panna, et ei oleks vallis liialt kõdunevat orgaanikat. Nii võib loota, et vallid võiksid teoreetiliselt kivisisalikele pakkuda juba elupaika ka karjääri töötamise ajal. 3. Raadamistöid ei tohiks kindlasti läbi viia hilis-sügisesel või talvisel ajal (oktoober kuni aprill- mai). Kuna praegu seal kaevandamist ei toimu, siis võivad kivisisalikud seal talvituda hetkel ühtlaselt üle karjääri ala. Üks hetk kui kaevandamisega algust tehakse, siis kujunevad kohad, kus sisalikud saavad talvituda ja kus toimuv kaevandamine neid ehk nii väga ei sega. Võimaluse korral võiks uuest plokist/tükist liiva võtmisega alustada alati soojemal ajal, mil sisalikud on

25(31)

aktiivsed ja ei talvitu. Niimoodi võiks võimalikult palju sisalikke jääda kaevandamise ajal ellu. 4. Kui liiva väljavedamiseks ja karjääri ligipääsuteeks on mõeldud seesama tee, mis hetkel karjääri ligipääsu pakub, siis seda ei tohiks kaevata laiemaks hilissügisesel-talvisel ajal, ehk ajal, mil kivisisalikud talvituvad. 5. Kuna 2024 aasta seiret vaadates on näha, et palju kivisisalike isendeid on leitud ka karjääri ümbritsevalt alalt, teede äärest, siis tuleks suurte masinatega liikudes ja igasuguste toetavate masinatega opereerimisel võimalikult vähe häirida teede äärset. Suurte masinatega kraavides opereerimine, teede laiemaks tegemine või autode kraavipervedele parkimine võib kõik nende niigi rasket olukorda veel keerulisemaks muuta. 6. Pärast karjääri ammendamist ei tohiks kindlasti karjääri ala metsastada ja koostada täpne korrastusplaan, et muuta ala kivisisalikule sobivaks! See tähendab kindlasti mitte laus metsastamist, vaid saluti mändide istutamist, liivaste nõlvade kuhjamist karjääri servadesse ning ka karjääri alale nõlvade kuhjamist. Kui on kaevandamisega sinnamaani jõutud, siis tuleks kindlasti hinnata uuesti olukorda ja luua siis juba vastav plaan, et kivisisalike elupaik saaks loodetavasti laienduse. Nii saaks korrastatud karjääriala siduda olemasoleva elupaigaga ja anda maksimaalne võimalus elupaika suurendada ja seeläbi kivisisalike olukorda Jeti külas parandada.

Eksperthinnangus (Jürgenson, 2025) on täiendavalt leitud, et suure tõenäosusega tuleb loodavat elupaika tulevikus hakata hooldama, sest on selge et inimese loodud olukord ei püsi seal ilma inimese tegevuseta. Kõige vähemal juhul võiks niita hilisemat korrastatud ala vähemalt kord aasta või kahe tagant, et see ei kasvaks kinni ja ei metsastuks ise.

Taotluse seletuskirjas on mainitud, et Voola liivakarjääris liiva kaevandamisel lähtutakse kivisisaliku eksperthinnangus toodud soovitustest.

Arvestades, et tegemist on väljasuremisohus oleva liigiga, on Keskkonnaamet seisukohal, et kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga tuleb kooskõlastada karjääri eri osade kasutusplaan ning kaasata ekspert ka korrastamisprojekti koostamisse. Katendi hunnik sisaldab orgaanikat ja seda ei tohi kivisisaliku alale laiali ajada. Ala peab jääma korrastamise järgselt looduslikult taimestuma.

Kaldapääsuke (Riparia riparia)

Voola liivakarjääris liiva kaevandamise käigus võivad tekkida kaldapääsukestele (III kat) sobilikud elupaigad, mistõttu võib tekkida vajadus nendega arvestada. Kaldapääsukese pesitsema tulek ei tähenda seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku.

Kaldapääsuke viibib Eestis mai algusest septembri teise pooleni, munad ja/või pojad on pesas juuni algusest augusti esimese pooleni. Kaldapääsukeste arvukuse trend on tugevas languses (üle 50%) ja pesitsuspaikadeks sobivaid pinnasejärsakuid on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga tunduvalt vähemaks jäänud. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu kohaselt ligi viis korda vähem kui 20 aasta eest, mistõttu on oluline võimaluse korral luua neile sobivaid elupaiku. Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid,

26(31)

kust perioodil 1. mai–30. august ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga.

Täpsemalt soovitused leiab lisamaterjalist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“ (https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf). Kuna paljud kaldapääsukesed eelistavad pesaparasiitide vältimiseks uuristada igal aastal uue pesakoopa, siis sobivad nõuetekohaselt loodud nõlvakud neile pesakoobaste kaevamiseks hästi. Soovitusi, kuidas kaldapääsukesega koos kaevandustegevust teha ja kas/kuidas karjääri korrastamisel elupaika luua, on toodud eelnevalt mainitud lisamaterjalis.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Voola liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses maatulundusmaana (metsamaa). Voola liivakarjääri töötamine ei piira ümbruskonna maade sihtotstarbelist (sh metsa majandamist) kasutamist, välja arvatud konkreetsel tegevusalal.

Tegemist on olemasoleva ja töötava liivakarjääriga, maastikupilt on muutunud, kuid see on taastatav ala korrastamisega. Käesoleva loa muutmisega oluline mõju maastikupildile puudub, kuivõrd see on juba avaldunud.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust niiskusest. Transpordil tekkivatoo õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamise käigus põhjaveetaset ei muudeta ning väljapumpamist ei toimu. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega.

27(31)

Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Põhjavee reostumise vältimise eesmärgil kantakse keskkonnaloale asjakohased kõrvaltingimused (loetletud punktis 3.1.5).

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel. Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Voola liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra, mõju välisõhule ja maastikule. Põhjavee kvaliteeti ja taset ei mõjutata.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Voola liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250–300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine on leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt

28(31)

tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülene mõju eeldatavasti puudub. Riigipiir asub ca 3 km kaugusel edelas, nii kaugele ei levi müra- ja tolmuhäiringud. Riigipiiri ja Voola liivakarjääri vahele jäävad metsamassiivid, mis takistavad müra ja tolmu levikut.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana, peamiselt metsamaana. Tegemist on hajaasustusalaga, Voola liivakarjääri eraldab Tõrva valla üldplaneeringuga sätestatud elamu maa-alast Õhne jõgi ja metsamaa. Majapidamised asuvad tegevusalast kaugemal kui 500 m.

Piirkonnas ei ole suurtööstuseid.

Negatiivset mõju lähipiirkonna loodustundlikele aladele (Natura elupaik puisniidud (6530*), Õhne jõe hoiuala ja Palakmäe loodusala) ei esine. Mõju kalakotkale, kaljukotkale, rohe- vesihobule eeldatavasti ei esine. Mõju kivisisalikule ei esine, seletuskirja kohaselt korrastatakse ala kivisisalikule sobivaks elupaigaks. Seletuskirjas on välja toodud, et enne Voola liivakarjääri lõplike korrastamistöödega alustamist koostatakse korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile ja liigieksperdi soovitustele täpsed tehnilised lahendused kivisisalike sobiliku elupaiga loomiseks.

Mõju põhjaveele ei esine.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

Voola liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused: 1. vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja vette, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 2. kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad

29(31)

kulutused tööde teostaja. Kui tekib vajadus vett ära juhtida, tuleb taotleda vee erikasutusluba; 3. mürarohkete tööde (ekskavaatori, frontaallaaduri ning purustus- ja sorteerimissõlme korraga töötamine) tegemine on keelatud kalakotka tundlikul pesitsusperioodi faasil 15.04-30.06; võimalusel vältida mürarohkete tööde tegemist kogu pesitsusperioodi vältel (pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini); 4. Voola tee (ETAK ID 4603938) karjäärist lääne suunas asuva lõigu kasutamine materjali väljaveoks on keelatud kalakotka pesitsusajal 15.03-31.08.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval alal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; 3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb hoolega vältida; 4. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE 30(31)

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 05.01.2026 kirjaga nr DM-131608-12 Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tõrva Vallavalitsusele ja tutvumiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele, seisukoha esitamise tähtajaga 05.02.2026.

Tõrva Vallavalitsus nõustus 28.01.2026 korraldusega nr 2-3/2026/35 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.01.2026 nr DM-131608-13) Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega.

Riigimetsa Majandamise Keskus ei esitanud eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta arvamust ega pikendanud arvamuse avaldamise tähtaega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Teadmiseks: Tõrva Vallavalitsus

Helen Lukas 53090857 (maapõu) [email protected]

Janne Breidaks 58553986 (loodushoid) [email protected]

Stella Miil 56949023 (looduskasutus) [email protected]

31(31)

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Tõrva Vallavalitsus [email protected]

17.03.2026 nr DM-131608-15

Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise otsuse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Edastame Teile kui menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood: 70004459, aadress: Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, Eesti) keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise otsuse ja loa eelnõud.

Voola liivakarjääri mäeeraldis asub Valga maakonnas Tõrva vallas Jeti külas RMK Koorküla metskond 12 (katastritunnus 20801:001:0481) maaüksusel, mille valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Riigimetsa Majandamise Keskus omab Voola liivakarjääris maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/319361 (kehtivusaeg 14.10.2010–13.10.2026).

Voola liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,80 ha. Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist taotletakse 15 aasta võrra. Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala kivisisalikele sobivaks elupaigaks.

Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-131608 all.

Palume Teil eelnõuga seotud seisukohad esitada kahe nädala jooksul, st hiljemalt 31.03.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.

Lisateave: Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Helen Lukas 5309 0857 (maapõu) [email protected]

Janne Breidaks 5855 3986 (loodushoid) [email protected]

Stella Miil 5694 9023 (looduskasutus) [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr L.MK/319361 eelnõu

2(2)

EELNÕU (17.03.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 2 punkti 3, § 61 lõike 1 ning tuginedes Riigimetsa Majandamise Keskuse 14.08.2025 esitatud Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise taotlusele nr T-KL/1028121-3 ja Tõrva Vallavalitsuse 05.11.2025 korraldusele nr 2-3/2025/499, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Pikendada Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood: 70004459) tähtajalise keskkonnaloa nr L.MK/319361 kehtivusaega 15 aasta võrra ehk kuni 13.10.2040 aadressil Valga maakond Tõrva vald Jeti küla RMK Koorküla metskond 12 katastriüksusel (katastritunnus 20801:001:0481) Voola liivamaardlas Voola liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks.

1.2. Määrata keskkonnaloale nr L.MK/319361 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse punktis 3.2. "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust.

1.3. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Riigimetsa Majandamise Keskusele.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

2.1.1. Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood: 70004459, aadress: Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, Eesti; edaspidi ka RMK) on esitanud 13.03.2025 Keskkonnaametile Voola liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse nr T-KL/1028121 ja parandatud taotluse 14.08.2025 nr T-KL/1028121-3 Voola liivamaardla (registrikaardi nr 374) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokkide 5 ja 8, täiteliiva aktiivse tarbevaru 6. ploki ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 4 ja 7 kaevandamiseks. Nõuetekohane taotlus on registreeritud KOTKAS-s 14.08.2025 menetluse nr M-131608 juurde.

Riigimetsa Majandamise Keskuse taotluse kohaselt soovitakse pikendada Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 kehtivusaega (kehtib 14.10.2010–13.10.2026). Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist taotletakse 15 aasta võrra. Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala kivisisalikele sobivaks elupaigaks.

Taotletav Voola liivakarjääri mäeeraldis asub Valga maakonnas Tõrva vallas Jeti külas RMK Koorküla metskond 12 (katastritunnus 20801:001:0481; sihtotstarve maatulundusmaa 95%, mäetööstusmaa 5%), maaüksusel, mille valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Voola liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,80 ha. Mäeeraldisega seotud varu on seisuga 31.12.2025 järgmine: täiteliiva tarbevaru plokis 4 aT (ehitusliiv) 343,937 tuh m³, 5 aT (ehituskruus) 82,586 tuh m³, 6 aT (täiteliiv) 31,727 tuh m³, 7 aT (ehitusliiv) 6,989 tuh m³ ja 8 aT (ehituskruus) 4,191 tuh m³. Ehitusliiva kaevandatav varu on 304,926 tuh m³. Ehituskruusa kaevandatav varu on 74,777 tuh m³ ja täiteliiva kaevandatav varu on 27,727 tuh m³. Keskmine tootmismaht aastas on 29 tuh m³. Maavara kasutatakse teedeehituses.

2.1.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.

Riigilõiv on tasutud summas 995 eurot 13.03.2025 riigilõivuseaduse § 1362 lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt (redaktsioon jõustus 01.01.2025).

Keskkonnaloa taotlust kontrollis maavarade registri vastutav töötleja Eesti Geoloogiateenistus (01.09.2025 nr 13-1/25-1427).

Taotletav Voola liivakarjääri mäeeraldis asub ulatuslikul sanduritasandikul. Tihedal liivsavimoreenil lasub valdavalt keskmiseteralise, kruusa sisaldava liiva kompleks. Kohati esineb veeriselist kruusa ja üli- kuni väga peeneteralist liiva. Tegemist on mäetööstusmaal asuva olemasoleva karjääriga.

Tõrva linn jääb taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 11 km ja Hummuli alevik ligikaudu 13 km kaugusele. Mäeeraldisest ligikaudu 1,5 km kaugusel kulgeb Tõrva–Jeti–Valgjärve riigi kõrvalmaantee (T-23190). Lähim majapidamine asub Voola liivakarjääri mäeeraldisest ~700 m kaugusel, jäädes Mukumäe (katastritunnus 20302:001:0950) kinnistule, teised lähimad talud jäävad ligikaudu ühe kilomeetri kaugusele kirdesse.

Mäeeraldise lääneosa on kaetud okaspuumetsaga, idaosale jääval raiesmikul kasvab noor mets. Mäeeraldise kirde-põhjaosa (plokid 7 ja 8) ulatub mahajäetud Voola liivakarjääri piiridesse. Mäeeraldist ümbritseb okaspuumets. Maapind on mäeeraldise piires suhteliselt tasane, jäädes valdavalt 76–79 m absoluutse kõrguse vahemikku, suurenedes põhja ja loode suunas. Mahajäetud Voola karjääri põhi jääb 67–69 m absoluutsele kõrgusele.

Mäeeraldiselt on katend osaliselt kooritud mäeeraldise kirdeosas ning ladustatud mäeeraldisel. Mäeeraldise katendi maht on 76 tuh m³, sellest mulla maht 22 tuh m³. Muld tuleb vallitada eraldi, säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Vastavalt kivisisaliku eksperthinnangule, on soovitatud kogu katend võõrandada ja katendit korrastamisel mitte kasutada, et ala ammendamisel ja korrastamisel oleks võimalik luua sobilik elupaik

kivisisalikele. Katend tuleb võõrandada vastavalt kehtivale seadusele.

Kasulik kiht (liustikujõelised sandurisetted) on esindatud valdavalt keskmiseteralise (vähemal määral ka peene- ja jämedateralise) kruusaka liivaga, mis vastab ehitusliiva nõuetele.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Nõlvatervikusse jääva varu maht on kokku 62,7 tuh m³.

Lähimaks vooluveekoguks on Voola liivakarjääri teenindusmaast ligikaudu 200 m kaugusel põhja pool asuv Õhne jõgi (VEE1013700). Teised mäeeraldisele lähimad veekogud on ca 3 km kaugusel asuv Jaki oja (VEE1012103), ca 1,2 km kaugusel asuv Käterätioja (VEE1012120), ca 250 m kaugusel asuv Liivreoja (VEE1013722), ca 2,2 km kaugusel asuv Tõldreoja (VEE1013720).

Taotletav mäeeraldis jääb maaparandussüsteemi Jeti PÜ-141 (Maaparandussüsteemi kood 3101210050030) piiranguvööndisse. Maardla kasutuselevõtuks on Valga Maaparandusbüroo andnud 26.03.2009 kooskõlastuse nr 9-21/100.

Mäeeraldisele kõige lähemal asuvad puurkaevud on ca 1,6 km kaugusel asuv PRK0057045, ca 2,5 km kaugusel asuv PRK0059852, ca 1,6 km kaugusel asuv PRK0059852 ning ca 1,9 km kaugusel asuv PRK0012503 ja ca 2 km kaugusel asuv PRK0066514. Eeldatavasti asub lähim salvkaev lähima elamu juures, mis asub Voola liivakarjääri mäeeraldisest ~700 m kaugusel, jäädes Mukumäe (katastritunnus 20302:001:0950) kinnistule.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel jääb mäeeraldisest ligikaudu 145 m kaugusele vääriselupaik VEP210389 ning Natura elupaik puisniidud (6530*) asub karjäärist lähimast punktist ligikaudu 135 m kaugusel. Ligikaudu 130 m kaugusele jääb Õhne jõe hoiuala, mis kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kui Palakmäe loodusala.

Mäeeraldisest 5 km raadiusesse jääb kaljukotka elupaik (KLO91127415) ja 2 km raadiusesse jääb kalakotka elupaik (KLO9129630). Mäeeraldise 250 m laiusel puhvril on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rohe-vesihobu elupaik ja 250 m laiusel puhvril on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kivisisaliku elupaik ning kivisisaliku elupaik KLO9113057 ulatub ka mäeeraldisele. Voola liivakarjääri mäeeraldis kattub osaliselt II kaitsekategooria liigi kivisisaliku (Lacerta agilis) elupaigaga (KKR kood KLO9113057). Kivisisaliku elupaik on registreeritud keskkonnaloa kehtivuse jooksul, mis võib olla põhjustatud soodsate elupaigatingimuste tekkimisel maavara kaevandamisel. Voola liivakarjääris liiva kaevandamisel tuleb lähtuda eksperthinnangus toodud soovitustest.

Lähimad kultuuripärandi objektid on ca 600 m kaugusel Õhne jõe ääres oleva heinaküüni varemed (EELIS id: -365247730), ca 1,2 km kaugusel asuv Udsu järv (EELIS id: 584259564) ja ca 1,4 km kaugusel asuv Lindsi saarik (EELIS id: 1382759564).

2.2. Keskkonnaloa taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja edastas esmase taotluse 13.03.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu

koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tõrva Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaloa taotlus on 08.09.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 08.09.2025 kirjaga nr DM-131608-9 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Taotluse menetlusse võtmise teade ning taotlus edastati 08.09.2025 kirjaga nr DM-131608-10 Tõrva Vallavalitsusele.

Kuni loa muutmiseni või sellest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid ei laekunud.

KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi.

KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet xx.xx.2026 haldusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks teavitati asjast huvitatud isikuid xx.xx.2026 kirjaga nr xxx.

Eelnõu avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid laekus/ei laekunud.

Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Riigimetsa Majandamise Keskuselt xx.xx.2026 kirjaga nr xxx arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks xx.xx.2026.

Riigimetsa Majandamise Keskus xxx.

2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (KMH määrus).

KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS 05.01.2026 kiri nr DM-131608-12), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb hoolega vältida; mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.

Keskkonnaamet jättis 11.02.2026 kirjaga nr DM-131608-14 „Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Voola liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.2.).

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused loa muutmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15- ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2).

3.1.1. Maavara kaevandamine

Riigimetsa Majandamise Keskusel on olemasolev keskkonnaluba nr L.MK/319361 (seaduses ka ku i kaevandamisluba) maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi.

MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet.

MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Voola liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.09.2025 kirjaga nr DM-131608-10 Tõrva Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks tähtajaga 08.11.2025. Tõrva Vallavalitsus nõustus 05.11.2025 korraldusega nr 2-3/2025/499 Voola liivakarjääri keskkonnakaitseloa nr L.MK/319361 muutmise taotlusega.

MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Voola liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki.

Taotluse kohaselt korrastatakse ala kivisisalikele sobivaks elupaigaks, korrastatavat ala ei metsastata. Kaevandatava katendi koguseks on keskkonnaloale nr L.MK/319361 märgitud 22 tuh m³. Vastavalt eksperthinnangule, on soovitatud kogu katend võõrandada ja katendit korrastamisel mitte kasutada, et ala ammendamisel ja korrastamisel oleks võimalik luua sobilik elupaik kivisisalikele. Katend tuleb võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked.

Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise

jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa.

KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Voola liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusa kaevandamine. Riigimetsa Majandamise Keskus omab keskkonnaluba nr L.MK/319361 (kehtivusaeg 14.10.2010–13.10.2025, käesoleva loa muutmise taotluse eesmärgiks on Voola liivakarjääri keskkonnaloa pikendamine, et oleks tagatud RMK toormega varustatus.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Voola liivakarjäär asub kasutuses olevas maardlas, aktiivsel mäeeraldisel. Voola liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega hõlmatud mäeeraldise kasutamist on mõistlik jätkata Riigimetsa Majandamise Keskuse toormega varustatuse tagamiseks. Seega, arvestades säästva arengu põhimõtted ja taastumatu loodusvara heaperemehelikke kasutamise printsiipe, on põhjendatud taotletava Voola liivakarjääri maavaravaru kasutamise jätkamine.

3.1.2. Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

- tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1).

- tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju 05.01.2026 dokumendiga nr DM-131608-14.

- tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1).

- loa muutmisega ei minda vastuollu riigi huviga, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi.

- Kohaliku omavalitsuse üksus (Tõrva Vallavalitsus) nõustus 05.11.2025 korraldusega nr 2- 3/2025/499 (KOTKAS 07.11.2025 nr DM-131608-11) Voola liivakarjääri keskkonnaloa muutmisega mäeeraldisel kaevandamiseks (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kohalik omavalitsus tingimusi loa muutmisele ei seadnud.

- tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu järeldus oli, et Voola liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

- taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga xx.xx.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1).

3.1.3. Kinnistu kasutusõigus

Voola liivakarjääri mäeeraldis asub Valga maakonnas Tõrva vallas Jeti külas RMK Koorküla metskond 12 (katastritunnus 20801:001:0481) maaüksusel, mille valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

3.2. Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille muutmise või mitte muutmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele.

3.2.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused

Keskkonnaamet edastas MaaPS § 49 lõike 6 alusel Voola liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.09.2025 kirjaga nr DM-131608-10 Tõrva Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks tähtajaga 08.11.2025. Tõrva Vallavalitsus nõustus 05.11.2025 korraldusega nr 2-3/2025/499 Voola liivakarjääri keskkonnakaitseloa nr L.MK/319361 muutmisega. Kohalik omavalitsus tingimusi loa muutmisele ei seadnud.

Keskkonnaamet edastas KeHJS § 11 lõike 2² alusel 05.01.2026 kirjaga nr DM-131608-12 Voola liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tõrva Vallavalitsusele, seisukoha esitamise tähtajaga 05.02.2026.

Tõrva Vallavalitsus nõustus 28.01.2026 korraldusega nr 2-3/2026/35 Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega.

Keskkonnaamet edastas HMS § 49 lõike 1 alusel xx kirjaga nr xx Voola liivakarjääri

keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõud seisukoha võtmiseks Tõrva Vallavalitsus, seisukoha esitamise tähtajaga xx.xx.2026. Tõrva Vallavalitsus xxx.

3.2.2. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed

Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 11.02.2026 kirjaga nr DM-131608-14 Voola liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Voola liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete osakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa muutmisel arvestada:

vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja vette, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad kulutused tööde teostaja. Kui tekib vajadus vett ära juhtida, tuleb taotleda vee erikasutusluba; mürarohkete tööde (ekskavaatori, frontaallaaduri ning purustus- ja sorteerimissõlme korraga töötamine) tegemine on keelatud kalakotka tundlikul pesitsusperioodi faasil 15.04- 30.06; võimalusel vältida mürarohkete tööde tegemist kogu pesitsusperioodi vältel (pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini); Voola tee (ETAK ID 4603938) karjäärist lääne suunas asuva lõigu kasutamine materjali väljaveoks on keelatud kalakotka pesitsusajal 15.03-31.08.

Keskkonnameetme esitamisel on arvestatud keskkonnahäiringute leevendamise võimalusi.

3.2.3 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused

Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlikud kaalutlused kõrvaltingimuste lisamiseks. Kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/319361 on kantud viis kõrvaltingimust:

1. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada korrastamisprojekti alusel. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 63 tuh m³;

2. Jaotus plokkides 4,5 ja 6 protsentuaalne: ehitusliiv 75 %, ehituskruus 18% ja täiteliiv 7%. Plokkides 7 ja 8 on protsentuaalne jaotus järgmine: ehitusliiv 62 % ja ehituskruus 38%. Kaevandajal on kohustus kaevandamisel ja maavara kaevandamise mahu aruande esitamisel kinni pidada eeltoodud kasutusalade protsentuaalsest jaotusest;

3. Vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja

masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil;

4. Kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad kulutused tööde teostaja. Kui tekib vajadus vett ära juhtida, tuleb taotleda vee erikasutusluba;

5. Katastriüksuse 20801:001:0481 karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks peab olema määratud mäetööstusmaa. Sihtotstarbe muutmise korraldab loa omanik.

Korrastamisprojekti koostamine ja tingimuste esitamine on sätestatud Maapõueseaduses ja Keskkonnaministri 30.06.2022 määrus 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (määrus nr 12).

Sellest tulenevalt täpsustab Keskkonnaamet kehtivale keskkonnaloale kantud kõrvaltingimust järgmiselt:

korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 63 tuh m³.

Voola liivakarjääri maavaravaru on arvele võetud 08.06.2009 keskkonnaministri käskkirjaga nr 917 ja põhineb Voola liivamaardla Voola uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandel, varu seisuga 01.04.2009.a (EGF 8109). Kuna eeltoodud plokkide varu pole ümberhinnatud on kõrvaltingimus nr 2 jätkuvalt asjakohane ja jäetakse kehtima muutmata kujul.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis varustatud õlitõrje vahenditega ja võimaldab ennetada diiselkütuse ja maardeõli reostust. Seega on kõrvaltingimus nr 3 jätkuvalt asjakohane ja jäetakse kehtima muutmata kujul.

Voola liivakarjääris on lubatud kaevandada vaid ülalpool põhjaveetaset, st ei muudeta põhjaveetaset ega juhita karjäärist vett välja. Juhul kui tekib vajadus kaevandada veealust varu tuleb loa andjale esitada sellekohane taotlus, mille menetlemise käigus selgitatakse välja vee- erikasutusloa vajadus. Sellest tulenevalt täpsustab Keskkonnaamet kehtivale keskkonnaloale kantud kõrvaltingimust nr 4 järgmiselt:

kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad kulutused tööde teostaja.

Katastriüksus Koorküla metskond 12 (katastritunnus 20801:001:0481) sihtotstarve on maatulundusmaa 95%, mäetööstusmaa 5%. Seega ei ole kehtivale keskkonnaloale kantud kõrvaltingimus nr 5 enam asjakohane ning seega eemaldatakse loalt.

Voola liivakarjääri mäeeraldisest ca 2 km raadiusesse jääb kalakotka elupaik (KLO9129630).

Kalakotka pesa pole viimastel aastatel olnud asustatud, aga elupaik on alles ja sobilik ning seetõttu on arvestatud võimalusega, et pesitsemine võib toimuda. Kalakotka eripäraks on ka uute pesapaikade valimine seniste lähedale. Teadaolev pesapuu jääb mäeeraldisest 1,5 km kaugusele, elupaiga piir ~ 930 m kaugusele.

Kalakotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja selle linnudirektiivi lisa I liigi üldhinnang ning trend on 2019. a seisuga tõusev. PN Eesti ohustatuse hinnangu järgi ohualdis liik (VU). Kuna kalakotkas pesitseb väga väljapaistvates kohtades, on ta kaugemalt häiruv. Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/208) kohaselt tõuseb otsenähtavuse korral emaslind munadelt juba inimese lähenemisel 500 m kaugusele ja halva ilma korral võivad munad jahtuda ning looted hukkuda.

Voola tee (ETAK ID 4603938) jääb kalakotka teadaolevast pesapuust kohati vaid 100 m kaugusele. Karjäärist läände suunduvat Voola teed, mis läbib kalakotka elupaika ja millega piirneb Omuli kalakotka püsielupaik, ei tohi materjali väljaveoks kasutada kalakotka pesitsusajal, pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini. Seletuskirja kohaselt on ~700 m kaugusel liivakarjäärist maksimaalne müratase 52 dB(A) ja täiendavalt aitab karjääris tekkivat müra vähendada karjääri ümbritsev metsamassiiv.

Oluline on, et pesitsusajal ei häiritaks kotkaid pikaajaliselt. Kalakotka pesitsemisperioodi kõige tundlikumad faasid on vahetult enne munemist ja haudumine ning ka väikeste pesapoegade faas aprilli keskpaigast (kui ka mets pole veel lehtinud) kuni juuni lõpuni. Mürarohkete tegevuste suhtes on kalakotkas tundlik kauem, kogu pesitsusperioodi vältel, mis kestab 15. märtsist 31. augustini.

Võimaliku pesitsusaegse häirimise vältimiseks on mürarikaste tööde (ekskavaatori, frontaallaaduri ning purustus- ja sorteerimissõlme korraga töötamine) tegemine keelatud kalakotka tundlikul pesitsusperioodi faasil 15.04-30.06; võimalusel vältida mürarohkete tööde tegemist kogu pesitsusperioodi vältel (pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini).

Kalakotka võimaliku pesitsusaegse häirimise vältimiseks seab Keskkonnaamet järgnevad asjakohased kõrvaltingimused:

mürarohkete tööde (ekskavaatori, frontaallaaduri ning purustus- ja sorteerimissõlme korraga töötamine) tegemine on keelatud kalakotka tundliku pesitsusperioodi faasil 15.04- 30.06; võimalusel vältida mürarohkete tööde tegemist kogu pesitsusperioodi vältel (pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini); Voola tee (ETAK ID 4603938) karjäärist lääne suunas asuva lõigu kasutamine materjali väljaveoks on keelatud kalakotka pesitsusajal 15.03-31.08.

Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks ning tagada, et tegevusega kaasnevad häiringud ei leviks tootmisterritooriumilt väljapoole. Eeltoodu alusel on põhjendatud antavale keskkonnaloale määrata asjakohased kõrvaltingimused.

Eeltoodu alusel lisatakse antavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 63 tuh m³; jaotus plokkides 4,5 ja 6 protsentuaalne: ehitusliiv 75 %, ehituskruus 18% ja täiteliiv 7%. Plokkides 7 ja 8 on protsentuaalne jaotus järgmine: ehitusliiv 62 % ja ehituskruus 38%. Kaevandajal on kohustus kaevandamisel ja maavara kaevandamise mahu aruande esitamisel kinni pidada eeltoodud kasutusalade protsentuaalsest jaotusest; vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad kulutused tööde teostaja; mürarohkete tööde (ekskavaatori, frontaallaaduri ning purustus- ja sorteerimissõlme korraga töötamine) tegemine on keelatud kalakotka tundlikul pesitsusperioodi faasil 15.04- 30.06; võimalusel vältida mürarohkete tööde tegemist kogu pesitsusperioodi vältel (pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini); Voola tee (ETAK ID 4603938) karjäärist lääne suunas asuva lõigu kasutamine materjali väljaveoks on keelatud kalakotka pesitsusajal 15.03-31.08.

3.3. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

KMH eelhinnang

Keskkonnaamet edastas KeHJS § 11 lõike 2² alusel 05.01.2026 kirjaga nr DM-131608-12 Voola liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tõrva Vallavalitsusele, seisukoha esitamise tähtajaga 05.02.2026.

Tõrva Vallavalitsus nõustus 28.01.2026 korraldusega nr 2-3/2026/35 Voola liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega.

Loa muutmise korralduse ja loa eelnõu

Keskkonnaloa nr L.MK/319361 muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid laekus/ei laekunud.

3.4. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 17.03.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/319361

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Riigimetsa Majandamise Keskus

Registrikood / Isikukood

70004459

Tegevuskoha andmed

Nimetus Voola liivakarjäär

Aadress Koorküla metskond 12, Jeti küla, Tõrva vald, Valga maakond

Katastritunnus(ed) 20801:001:0481

Territoriaalkood EHAK

2187

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Koorküla metskond 12 (20801:001:0481), Koorküla metskond 57 (20801:001:0017). Puudutatud veekogud: Jaki oja (VEE1012103), Käterätioja (VEE1012120), Liivreoja (VEE1013722), Maieoja (VEE1013723), Tõldreoja (VEE1013720).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 2/4

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 374

Maardla nimetus Voola

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Voola liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 6.80

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.80

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 22

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 22

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Maavara kasutatakse teedeehituses

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 29

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

4 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 343.937 tuh m³ 31.12.2025

5 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 82.586 tuh m³ 31.12.2025

6 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 31.727 tuh m³ 31.12.2025

7 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 6.989 tuh m³ 31.12.2025

8 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 4.191 tuh m³ 31.12.2025

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2010 2039 tuh m³ 304.926 tuh m³

3/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Voola liivamaardla Voola uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. Varu seisuga 01.04.2009.a

Geoloogiafondi number EGF 8109

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkiri nr 917

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.06.2009

1. korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu või kui jääkvaru suuruseks on jäänud 63 tuh m³; 2. jaotus plokkides 4,5 ja 6 protsentuaalne: ehitusliiv 75 %, ehituskruus 18% ja täiteliiv 7%. Plokkides 7 ja 8 on protsentuaalne jaotus järgmine: ehitusliiv 62 % ja ehituskruus 38%. Kaevandajal on kohustus kaevandamisel ja maavara kaevandamise mahu aruande esitamisel kinni pidada eeltoodud kasutusalade protsentuaalsest jaotusest; 3. vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 4. kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad kulutused tööde teostaja; 5. mürarohkete tööde (ekskavaatori, frontaallaaduri ning purustus- ja sorteerimissõlme korraga töötamine) tegemine on keelatud kalakotka tundlikul pesitsusperioodi faasil 15.04-30.06; võimalusel vältida mürarohkete tööde tegemist kogu pesitsusperioodi vältel (pesitsusperiood kestab 15. märtsist 31. augustini); 6. Voola tee (ETAK ID 4603938) karjäärist lääne suunas asuva lõigu kasutamine materjali väljaveoks on keelatud kalakotka pesitsusajal 15.03-31.08.

Kruus, ehituskruus 2010 2039 tuh m³ 74.777 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2010 2039 tuh m³ 27.727 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, ehitusliiv 2010 2039 0824 Tõrva vald Liiv, täitepinnas 2010 2039 0824 Tõrva vald Kruus, ehituskruus 2010 2039 0824 Tõrva vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Vastavalt eksperthinnangule on ammendatud Voola liivakarjäär soovitatud korrastada kivisialikele sobivaks elupaigaks ja ala mitte metsastada. Korrastatava maa pindala on 6,80 ha.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Graafiline_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf Jah

Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Graafiline_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah

Korrastatud maa plaan Lisa 3: Graafiline_lisa_3___Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah

4/4