Vastuskiri Euroopa Kontrollikoja tulemusauditile seoses vabaühendustele antava EL toetuse läbipaistvusega

12, rue Alcide De Gasperi – L-1615 Luxembourg T +352 4398 – 1 E [email protected] eca.europa.eu

V AUDITIKODA V auditikoja direktoraat – l i idu rahastamine ja haldamine

CH5000001ET02–24PP-Questionaire_NGOs-TR.docx

Kontrollikoja tulemusaudit 2024CH5002: vabaühendustele antava ELi toetuse läbipaistvus

Küsimustik liikmesriikide ametiasutusele, kelle ülesandeks on ELi vahendite

haldamine

Infotaotlus

1. Kas Eesti õigusaktides on sätestatud vabaühenduse määratlus? Kui jah, siis palun

esitage määratlus koos viitega seadusandlikule aktile.

Vabaühenduse mõistet ei ole Eesti õigusaktides üheselt mõistetavalt sätestatud. Terminit „vabaühendus“ kasutatakse eesti keeles ingliskeelse termini non-profit organisation (NPO)

sõnasõnalise vastena (allikas: https://heakodanik.ee/kodanikuuhiskonna-luhisonastik/).

Vabaühendustena on Eesti õigusaktides määratletud:

 Mittetulundusühing (MTÜ), mida reguleerib mittetulundusühingute seadus1, mille § 1 kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

 Sihtasutus (SA), mida reguleerib sihtasutuste seadus2, mille § 1 kohaselt on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

 Seltsing, mida reguleerib võlaõigusseadus3, mille § 580 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi

1 Mittetulundusühingute seadus–Riigi Teataja

2 Sihtasutuste seadus–Riigi Teataja

3 Võlaõigusseadus–Riigi Teataja

2

saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

2. Kas organisatsioon peab olema vabaühendusena tegutsemiseks ja ELi toetuste

saamiseks ametlikult registreeritud või sellisena tunnustatud (nt mõne ametiasutuse

või kohtu poolt)? Kui jah, kirjeldage lühidalt, mida see tähendab (nt milliseid

kriteeriume organisatsioon peab taotleja enda esitatavate andmete alusel täitma),

ning viidake asjaomasele õigusaktile.

Kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud peavad olema kantud äriregistrisse (ka e-

äriregister)4, mis koondab andmed kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute kohta. Toetust

taotlev organisatsioon peab samuti olema Eestis registreeritud juriidiline isik või

rahvusvaheline organisatsioon. Äriregistris saab lisaks äri- ja mittetulundusühingutele,

korteriühistutele ning sihtasutustele vaadata ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste,

avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning põhiseaduslike institutsioonide andmeid.

3. Kas vabaühendusena tunnustamine annab mingeid eeliseid (nt maksusoodustused

või lihtsam juurdepääs avaliku sektori – sh Euroopa Liidu – eraldatavale

rahastamisele)? Kui jah, loetlege lühidalt sellised eelised.

Registreeritud vabaühendustel on võimalik taotleda kuulumist tulumaksusoodustusega

ühingute nimekirja kandmist. Nimekirjas olevatel ühingutel on võimalik teatud tingimustel

maksta maksuvabalt stipendiume õppe- ja teadustööks ning loome- ja sporditegevuseks. Vt

lisaks https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tulumaksusoodustusega -

uhingule.

Samas saab välja tuua, et Eestis ei ole eraldi sotsiaalse ettevõtte (social enterprise)

definitsiooni. See tähendab, et mittetulundusühingu või sihtasutuse vormis tegutsevad

sotsiaalsed ettevõtted ei saa ligipääsu ettevõtluse toetusmeetmetele ning see omakorda

pärsib sotsiaalse ettevõttena tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste võimalusi

arendada omatulu teenimise võimalusi.

4 e-äriregister | RIK

3

4. Kas on olemas ametlik riiklik andmebaas/portaal/nimekiri, mis sisaldab Eestis

registreeritud vabaühendusi? Kui see on avalikult kättesaadav, esitage meile selle

nimekirja värske versioon (eelistatult Exceli vormingus) või viide sellele

andmebaasile.

Eestis registreeritud vabaühendusi sisaldavat eraldi andmebaasi ei ole. Vabaühendused on

kantud äriregistrisse (vt punkt 2), mis sisaldab kõiki Eestis registreeritud juriidilisi isikuid. E -

äriregistris on juriidiliste isikute andmed kättesaadavad tasuta, v.a. mittetulundusühingute

avaliku toimiku dokumentide vaatamine, mis on tasuline.

E-äriregistrist saab avaandmetena alla laadida kõikide juriidiliste isikute liht- või üldandmed,

registrikaardid jm: https://avaandmed.ariregister.rik.ee/et/avaandmete-allalaadimine.

Tabeli kujul on avalikult kättesaadav tulumaksusoodustusega ühingute nimekiri Maksu- ja

Tolliameti kodulehel, kus on avaldatud ühingu nimi, registrikood, nimekirja kandmise

kuupäev, maakond ja linn/küla:

https://ncfailid.emta.ee/index.php/s/sxANQdc7GmKp4dm/download/koondnimekiri.xlsx.

5. Kas Eesti õigusaktides on sätestatud vabaühendusetele kehtivad läbipaistvusnõuded?

Kui jah, palun loetlege asjaomased (õigus)aktid. Märkige ka muud lepingulise

kohustusena kehtestatud läbipaistvusnõuded. Märkige vähemalt alljärgnevaid

teemasid puudutavad nõuded.

a. Finantsaruannete avaldamine?

b. Tegevusaruannete avaldamine?

c. Rahastamisallikate avaldamine?

d. Välismaiste rahastamisallikate avaldamine?

e. Teave juhtorganite kohta (kes vabaühendust juhib)?

f. Muud?

Kõik Eesti raamatupidamiskohustuslased, sh vabaühendused peavad esitama majandusaasta

aruande, mis peab vastama seadustega fikseeritud vormile. E-äriregistri aruandluskeskkond

4

on majandusaasta aruannete elektrooniliseks esitamiseks loodud lahendus. Majandusaasta

aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest. Samuti on

aruandes kajastatud info rahastamisallikate kohta. Teave juhtorganite kohta on esitatud

äriregistris. Seaduse kohaselt on eraõiguslikel juriidilistel isikutel, sh vabaühendustel kohustus

hoida ja koguda asjakohaseid, täpseid ja ajakohastatud andmeid tegelike kasusaajate kohta,

samuti teavet omandiõiguse või muude kontrolli teostamise viiside kohta.

Mittetulundusühingu tegelike kasusaajatena käsitletakse isikuid, kes kontrollivad ühingu

tegevust, reeglina on need juhatuse liikmed. Vt täpsemalt: Tegelike kasusaajate määramine |

RIK.

Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluvatel ühingutel on kohustus esitada Maksu-

ja Tolliametile 1. veebruariks deklaratsiooni vorm INF 4 „Kingitused ja annetused“ ning 1.

juuliks deklaratsiooni vorm INF 9 „Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise

deklaratsioon“.

Vabaühenduste Liit ühendab avalikes huvides tegutsevaid vabaühendusi ja töötab selle nimel,

et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osalemise

ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida. Vabaühenduste Liit lähtub oma töös

vabaühenduste eetikakoodeksist5, mis sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise

põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust

ühiskonnas. Lisaks on koostatud läbipaistva huvikaitse hea tava6, mis sätestab põhimõtted,

mida huvikaitsjad peaksid järgima, et olla ise usaldusväärsed ja legitiimsed, peaksid nad

järgima väljatöötatud põhimõtteid.

Siseministeerium vastutab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) rakendamise

eest. AMIF-i reeglite kohaselt peavad projektiga seotud otsesed kulud olema toetuse saaja (ja

partneri) raamatupidamises eristatud. Toetuse andmise tingimuste õigusakti järgi peavad

toetuse saajad esitama väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud,

5 Vabaühenduste eetikakoodeks - Hea Kodanik

6 Läbipaistva huvikaitse hea tava - Hea Kodanik

5

kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti

elluviija kuludest.

Lisaks peab taotleja tooma välja konkreetse projektiga sisuliselt seotud tegevuste kulude

hüvitamiseks saadud toetuse teistest allikatest (struktuuritoetus, riiklikud toetused jne). Kui

projekti on juba rahastatud muudest allikatest, siis toetuse rahuldamise otsust ei tehta.

6. Kas vabaühendustel on neid teistest eristav kordumatu tunnuskood, mis käib avaliku

sektori (siinkohal ELi) eraldatud toetuste kohta? Kui jah, siis:

a. Kas sama tunnuskoodi kasutatakse ka muude ELi toetust saavate

toetusesaajate puhul?

b. Kas sama koodi kasutatakse ka kõigis riigisisestes

andmebaasides/nimekirjades/platvormidel?

Igal vabaühendusel on oma registrikood (MTÜ-de registrikood algab 8-ga ja SA-de kood 9-ga,

seltsingutel registrikood puudub), kuid koodi, mis eristaks vabaühendusi ning oleks seostatav

konkreetselt Euroopa Liidu (EL) toetusega, ei ole.

7. Seoses vabaühendustele eraldatavate ELi toetustega, esitage peamine info ja

asjakohased dokumendid (nt õigusaktid, sise-eeskirjad) järgmiste küsimuste kohta:

a. Kuidas tagatakse, et ELi rahastamine ei koonduks väheste vabaühenduste

kätte?

Lähtudes siseministeeriumi poolt rakendatavast AMIF-ist, saab välja tuua, et konkreetse fondi

poliitika- ja erieesmärgid on väga spetsiifilise fookusega, hõlmates varjupaiga, integratsiooni

ja tagasisaatmise valdkondi. Samuti on Eestis selle väiksuse tõttu oluliselt vähem nendes

valdkondades tegutsevaid vabaühendusi. Seega on ka fondi toetuse taotlejate ja projektide

elluviijate ring olnud piiratum. Avatud taotlusvoorude raames oli perioodil 2014-2020 kõigil

valdkonnas tegutsevatel juriidilistel isikutel, sh vabaühendustel võimalus toetust taotleda ning

taotlemise tingimused seati pigem konkreetselt toetatava tegevuse eesmärkide ja oodatavate

tulemuste ning mitte toetuse saaja liigi põhiselt. Toetuse taotlemise nõuete kirjeldamisel ei

ole üldjuhul seatud piiravaid tingimusi, mistõttu on kõik Eestis tegutsevad juriidilised isikud,

6

sh valdkondlikud vabaühendused saanud osaleda tegevusvaldkondade lõikes avatud

taotlusvoorudes. Perioodil 2021-2027 võib teatud juhtudel taotlusvooru fookusest tulenevalt

taotlejate ringi piirata.

b. Kas Eestis on võetud konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on tagada, et

väikestel ja kohalikel vabaühendustel oleks juurdepääs ELi rahastamisele?

Vt ka eelmist punkti. Avatud taotlusvoorude toetuse taotlemise tingimustele ei ole seatud

piiranguid vabaühenduste suurusele või paiknemisele, vaid tingimused on seatud vastavalt

konkreetsele taotlusvoorule, nt on seatud nõudeid taotleja varasemale kogemusele,

kaasatavatele ekspertidele jms.

c. Kas vabaühenduse staatus on eeldus selleks, et saada ELi toetust mõnest teie

hallatavast ELi programmist? Kui jah, palun täpsustage, milliseid programme

see puudutab.

AMIF-i puhul ei ole vabaühenduse staatus eelduseks, et saada EL toetust.

d. Kuidas ELi vahendeid vabaühendustele eraldatakse (uues mitmeaastases

finantsraamistikus aastatel 2021–2027)? Kas seda tehakse:

i. Konkreetsete projektikonkursside raames, mis on mõeldud üksnes

vabaühendustele?

ii. Projektikonkursside raames, mis on mõeldud vabaühendustele ja

teistele kindlaksmääratud võimalikele toetusesaajatele?

iii. Avatud projektikonkursside raames?

iv. Mingil muul viisil? Palun täpsustage.

Avatud taotlusvoorude kaudu toetuse andmisel võetakse aluseks toetuse eraldamise nõuded

ja viisid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (ÜM).

Avatud taotlusvooru kaudu toetuse eraldamiseks töötatakse välja toetuse andmise

tingimused ministri määruse vormis, kus määratakse toetuse saajate ring. Toetuse saajad

7

peavad olema Eestis registreeritud juriidilised isikud või rahvusvahelised organisatsioonid, aga

taotlusvooru eesmärgist ja toetatavatest tegevustest tulenevalt võidakse suunata

taotlusvoore ka kitsamale taotlejate ringile, nt ainult vabaühendustele.

Lisaks on vabaühendustel võimalik osaleda riigihangetes teenusepakkujatena.

e. Kas teie haldussüsteem võimaldab eristada vabaühendustest toetusesaajaid,

ning kui jah, siis milliste kriteeriumide alusel?

Siseturvalisuspoliitika fondide, sh AMIF-i viimisel samadele alustele struktuurivahenditega

võeti 2021-2027 finantsperioodil kasutusele struktuuritoetuse register (SFOS), mis on

Vabariigi Valitsuse määrusega7 loodud andmekogu. Sisestades SFOS-i projekti andmed, tuleb

taotleja andmetes määrata juriidiline vorm, seega on selle kaudu võimalik eristada toetuse

saajaid õigusliku vormi järgi.

f. Esitage andmed aastatel 2021–2027 uuest mitmeaastasest

finantsraamistikust vabaühendustega sõlmitud lepingute summade kohta

(sh välja makstud summad) ning märkige ka järgnev info:

poliitikavaldkond/programm, vabaühenduse nimi (või nimed, kui tegu on

mitme toetusesaajaga) ja aadress, vabaühenduse identifitseerimisnumber,

toetuslepingu number ja kuupäev, projektikonkursi identifitseerimisandmed

ja kuupäev. Alltoetuste puhul esitage sama teave ka alltoetuste saajatele

(lööge summad lahti vabaühendustele ja muudele toetusesaajate eraldatud

osadeks).

Hetkeseisuga ei ole AMIF-ist perioodil 2021-2027 ühtegi vabaühendust veel toetatud.

8. Esitage värske andmekogum (või link portaalidele/nimekirjadele/andmebaasidele),

mis sisaldab kõiki ELi toetust saanuid.

7 Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus–Riigi Teataja

8

Struktuuritoetuse registrist on võimalik teha hetkeseisuga väljavõte kõikidest rahastatud AMIF

projektidest, sh on esitatud info projekti numbri, nime, perioodi, toetuse saaja, projekti

kogusumma ja seisundi kohta (vt Lisa 1).

Lisa 1_AMIF

projektide nimekiri_SFOS.pdf

9. Kas vabaühenduste riskiprofiil erineb teie arvates teiste toetusesaajate omast? Palun

täpsustage. Kas te kasutate vabaühenduste puhul mingeid spetsiifilisi valiku-,

toetuskõlblikkuse ja menetlusest kõrvale jätmise kriteeriume (võrreldes teiste

võimalike toetusesaajatega)? Palun täpsustage.

AMIF-i toetuse taotlemisel ei rakendata vabaühendustele spetsiifilisi kriteeriume, kõigile

toetuse taotlejatele rakenduvad samad tingimused. Seetõttu ei erine vabaühenduste

riskiprofiil toetuse taotlemisel teiste toetuse taotlejate omast.

10. Enne ELi rahaliste vahendite eraldamist, kas te:

a. Uurite, millised on vabaühenduse muud rahastamisallikad (sealhulgas

välismaised)? Kui jah, siis palun kirjeldage lühidalt, kuidas seda tehakse.

b. Kasutate vabaühenduste kontrollimiseks IT-rakendusi ja/või andmeid

pakkuvate ettevõtete teenuseid? Palun täpsustage.

AMIF-i toetuse eraldamisel koheldakse kõiki toetuse taotlejaid võrdselt. Toetuse taotlemisel

esitavad toetuse taotlejad projekti kirjelduses info varasemate ja muude toetuse valdkonnaga

seotud toetuste ja tegevuste kohta.

Enne projekti rahastamist kontrollitakse taotleja kohta infot struktuuritoetuse registri kaudu

välistest registritest (nt äriregistrist, ametlikest teadaannetest), sh maksuvõlgnevuse info,

majandusaasta aruanne, juhatuse liikmed ja seaduslikud esindajad, organisatsiooni ja selle

juhatuse liikmete kehtivad karistused, osapoole ja osapoole juhatuse liikmete ja seaduslike

esindajate vastavus. Samuti teostatakse taotleja ristkontroll, mille abil näeb otsingu kaudu

erinevaid projekte, mida taotleja juba ellu viib ja millistest allikatest neid rahastatakse.

9

Struktuuritoetuse registri kaudu saab maksetaotluse kontrolli käigus teha ka

kuludokumentide ristkontroll, mis toob välja võimalikud kattuvused teiste

rahastamisallikate/projektidega.

11. Kas ELi rahastatavatele vabaühendustele kehtib mõni õiguslik või lepinguline nõue

austada ELi väärtusi? Kui jah, siis kas need nõuded kehtivad rahastatavate

vabaühenduste kogu tegevuse suhtes, olenemata asjaolust, kas seda rahastatakse ELi

eelarvest või muudest allikatest? Kirjeldage lühidalt, kuidas nende nõuete täitmist

kontrollitakse.

EL väärtused (horisontaalsed põhimõtted) on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 24.

juuni 2021 määrusega (EL) 2021/1060 (ÜSM) ja selle alusel antud rakendusaktidega ning

kajastatud ka AMIF-i toetuse andmise tingimuste õigusaktides .

ÜSM-i § 9 kohaselt tuleb fondide rakendamisel järgida järgmisi horisontaalseid põhimõtteid:

- tagada põhiõiguste austamine ja EL põhiõiguste harta järgimine;

- võtta arvesse ja edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti

arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;

- välistada diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või

veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal;

- tegutseda kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku arengu

edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, Pariisi

kokkulepet ja põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Fondide eesmärkide saavutamiseks

tegutsetakse täielikus kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.

Horisontaalseid põhimõtteid peavad järgima kõik AMIF-i toetuse saajad, sõltumata nende

juriidilisest vormist. Nõuded ei kehti vabaühenduste kogu tegevuse suhtes, vaid EL raha

kasutamise osas.

Horisontaalsete tingimuste täitmist kogu projekti jooksul kontrollitakse toetuse saaja kaks

korda aastas esitatavate projekti aruannete kaudu, samuti võimalusel kohapealsete

kontrollide käigus. Siseturvalisuspoliitika fondide ühisesse seirekomisjoni kuuluvad

muuhulgas ka horisontaalsete teemade esindajatena sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste,

10

puuetega inimeste õiguste, soolide võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise

eest vastutavad asutused, kes jälgivad horisontaalsete põhimõtete täitmist.

12. Kas te teete kogu projekti rakendamise vältel järelevalvet selle üle, kas ELi

rahastatavad vabaühendused täidavad ELi, riigisiseseid ja lepingulisi

läbipaistvusnõudeid (vt küsimus nr 5)? Kui jah, kirjeldage lühidalt oma kontrolle ja/või

aruandlusnõudeid. Kas see järelevalve erineb teist liiki ELi toetusesaajate suhtes

tehtavast järelevalvest? Kui jah, siis palun täpsustage.

Projekti rakendamise käigus teostatakse järelevalvet kõigi toetuse saajate, sh vabaühenduste

üle. Toetuse saajad esitavad kaks korda aastas projekti vahearuanded, mille kontrollimisel on

võimalus nt kahtluse tekkimisel teha täiendavaid läbipaistvusnõuete kontrolle. Samuti on

võimalik kontrollida läbipaistvusnõuete täitmist maksetaotluse kontrollimisel või kohapealse

kontrolli käigus tekkinud kahtluse korral.

Lisaks võetakse projektide maksetaotluste/kohapealsete kontrollide riskide hindamisel

arvesse, kas tegemist on äriühingu/mittetulundusühenduse või eraõigusliku sihtasutusega,

sest neil puudub kohustus viia läbi riigihankeid, nende majandusarvestusele ei ole

kontrollijatel vahetut ligipääsu ning äriühingu puhul võib pettus väljenduda soodustuskelmuse

või maksupettusena, mille kontrollimine on raske.

13. Kas jagate oma kontrollide tulemusi (täielikult või osaliselt) teiste ELi vahendeid

haldavate ametiasutustega? Kui jah, siis palun kirjeldage lühidalt, kuidas seda tehakse.

Kõik rahastajad saavad teostada taotlejate ja kulude osas ristkontrolle s truktuuritoetuse

registris. Taotleja ristkontrolli abil saab ülevaate kõikidest EL projektidest, mida toetuse saaja

ellu viib ja millistest allikatest neid rahastatakse. Samuti saab teostada kuludokumentide

ristkontrolli, et teha kindlaks, et sama kulu ei oleks esitatud erinevates projektides.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Laima Liucija Andrikienė

Euroopa Kontrollikoda

Teie: 13.03.2024 nr

Meie: 02.04.2024 nr 4-2/3-3

Vastuskiri Euroopa Kontrollikoja tulemusauditile

seoses vabaühendustele antava EL toetuse

läbipaistvusega

Lugupeetud proua Andrikienė

Käesolevaga esitame Siseministeeriumi kui Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i korraldusasutuse vastused Euroopa Kontrollikoja tulemusauditi küsimustikule seoses

vabaühendustele antava ELi toetuse läbipaistvusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Küüt rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler

kantsleri ülesannetes

Lisa: 1. Vastused küsimustikule

Teadmiseks:

Riigikontroll

Kristi Lillemägi 6125147

[email protected]