Viruküla karjääri raadamine

TÖÖVÕTULEPING nr 3-2.5.5/2026/15

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, keda esindab juhatuse esimehe 02.04.2024.a otsuse nr 1-32/28 alusel RMK Edela regiooni juht Aivar Laud, edaspidi nimetatud Töövõtja, ühelt poolt, ja Marina Minerals OÜ, registrikood 11349875, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Caspar Rüütel, edaspidi nimetatud Tellija, teiselt poolt, keda nimetatakse edaspidi käesolevas lepingus Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas. 1. Lepingu dokumendid 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu muudatustest, milles lepitakse kokku peale käesolevale Lepingule allakirjutamist. 1.2. Käesolevale lepingule on lisatud järgmised Lisad: Lisa 1 Avaldus metsa raadamiseks Viruküla liivakarjääris Lisa 2 raieala hinnaarvutus_Viruküla karjäär 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on Pooltevahelised suhted, mis tekivad seoses Haju maakonnas Saue vallas Kivitamme külas Viruküla liivakarjääri ettevalmistustööde ning maavara kaevandamisega Kivivalli maaüksusel (tunnus 51802:002:0473) vajaliku kasvava metsa raadamiseks. 2.2. Marina Minerals OÜ (Tellija) on Töövõtjale looduses raieala arusaadavalt tähistanud. 2.3. Lepingu alusel Tellija tellib ja Töövõtja kohustub (edaspidi Tööd) looduses tähistatud maa-alal läbi viima kasvava metsa raiet (edaspidi Tööd), mis sisaldab endas: kasvavate puude langetamist, laasimist ja metsamaterjali kokkuvedu. 2.4. Töövõtja kohustub punktis 2.3. toodud Tööd läbiviima ajavahemikus: 2.4.1 Raie 19.03.2026 kuni 15.04.2026; 2.4.2 Metsamaterjali kokkuvedu 19.03.2026 kuni 01.05.2026. 2.4. Kogu kokkuveetav materjal kuulub Töövõtjale. 2.5. Tellija määrab oma esindaja juhendama Tööde teostamist, Töövõtjale vajaliku informatsiooni andmiseks ning Tööde kvaliteedi kontrollimiseks. Tellija esindajaks on Caspar Rüütel, telefon: +372 5698 7373, e-post [email protected] 2.6. Töövõtja määrab oma esindaja raieala üleandmiseks. Töövõtja esindajaks on: Mark Kostõgov, RMK Edela regiooni praaker, telefon: 56257992, e-post [email protected] 3. Hind ja tasumine 3.1. Tellijal on õiguse tellida Töövõtjalt lisatöid, (nt laoplatsi ettevalmistava võsa raiumine, talitee tallamine, raiealale ligipääsu loomine vms raiega kaasnevad lisatööd). Lisatööde korral lepitakse Töövõtjaga hind kokku eraldi. 3.2. Tellija tasub tehtavate tööde eest 3675,84€, millele lisandub käibemaks, Töövõtja poolt esitatud arve alusel enne Tööde alustamist. 3.3. Arve esitamise aluseks on Töövõtja poolt koostatud Hinnaarvutus. 3.4. Töövõtja esitab arve vaid elektrooniliselt, aadressile: [email protected] 3.5. Tellija tasub arvel oleva summa arvel näidatud pangakontole 7(seitsme) Päeva jooksul Töövõtja poolt arve väljastamise kuupäevast.

2

4. Tellija õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. kontrollida Töövõtja poolt tehtavate tööde kvaliteeti ning anda soovitusi raie järjekorra osas; 4.1.2. alustada raiutud maa-alal soovitud tegevust peale raieala vastuvõtmise akti koostamist. 4.2. Tellija on kohustatud: 4.2.1. varustama Töövõtjat vajaliku informatsiooniga; 4.2.2. võtma Töövõtjalt raieala vastuvõtmise aktiga vastu lepingujärgsed Tööd; 4.2.3. taotlema töödeks vajalikud kooskõlastused (trasside ja teede haldaja, naaberkinnistu omanik jt asjaomaste isikutega); 4.2.4. märgistama nähtavalt raieala piirid ja raiele mitte kuuluv ala; 4.2.5. vajadusel paigutama vastavalt liiklohutuse skeemile liiklus- ja ohumärgid; 4.2.6. korraldama Tellija kulul Töövõtja juurdepääsu raiealale ja vahelaoplatsidele (kraavidest ülepääsemise tagamine, juurdepääsu teede rajamine jms); 4.2.7. tasuma Töövõtja arved õigeaegselt. 5. Töövõtja õigused ja kohustused 5.1. Töövõtjal on õigus: 5.1.1. teha Tellijale ettepanekuid Tööde korralduse muutmiseks; 5.1.2. ladustada materjali raiutaval alal või selle vahetus läheduses; 5.1.3. nõuda Tellijalt vajalike kooskõlastuste olemasolu. 5.2. Töövõtja on kohustatud: 5.2.1. teostama Tööd nõuetekohaselt; 5.2.2. kasvava metsa raiel ja kokkuveol järgima metsaseaduse, tuleohutuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, samuti nende alusel antud õigusaktide norme ja tegema kõik endast oleneva, et vältida metsa tervisliku seisundi halvenemist ja tuleohtu, samuti rakendama tehnoloogiaid ja tehnilisi vahendeid, mis ei kahjusta oluliselt kasvavat metsa, pinnast ja ümbritsevat keskkonda; 5.2.3. kaitsma ja hoidma metsa ning täitma metsades tuleohutuse nõudeid ning tulekahju puhkemisel informeerima koheselt Päästeameti häirekeskust (tel 112) ja Tellijat. 6. Sanktsioonid 6.1. Juhul, kui raieala vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone kokku lepitud Tööde nõuetekohasuse kohta, määrab ta Töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui Töövõtja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kahjusumma arvutamisel on aluseks Tellija kirjalik pretensioon, milles on ära näidatud kahju arvestuse kalkulatsioon koos kahjuks arvestamise põhjustega. Pärast pretensioonide kõrvaldamist koostavad Pooled raieala vastuvõtu akti. 6.2. Juhul, kui Töövõtja ei nõustu Tellija pretensioonidega Tööde kvaliteedi kohta, võib ta nõuda Töödele ekspertiisi määramist. Ekspertiisi kulud kannab Töövõtja. Juhul, kui ekspertiis tõestab Tellija pretensioonide alusetust, on Töövõtjal õigus ekspertiisi kulud Tellijalt sisse nõuda. 7. Lepingu lõpetamine 7.1. Tellijal on õigus käesolev Leping üles öelda, kui Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu on Tellija korduvalt rakendanud punktis 6.1. toodud sanktsiooni. 7.2. Töövõtjal on õigus käesolev Leping üles öelda Tööde lõpetamise võimatuse korral Tellija süül. 7.3. Juhul, kui Tööde lõpetamine muutus võimatuks kummagi Poole süüta, ei ole Pooltel õigust rakendada sanktsiooni. 7.4. Juhul, kui Tellija ei tasu ettemaksu Töövõtja arvel näidatud tähtpäevaks, loevad Pooled selle oluliseks lepingurikkumiseks, mis annab Töövõtjale õiguse lepingust taganeda. 8. Vääramatu jõud

3

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida Pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (Vääramatu jõud, VÕS § 103). Nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on Pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Lepingus mõistetakse Vääramatu jõuna Riigikogu või valitsuse õigusakti, ülestõusu, üldstreiki, massilisi rahutusi, sõda, loodusõnnetust, tormikahjustust, metsatulekahju, metsade sulgemist tuleohu tõttu, teede (sh metsateede) kasutamise piiramist või keelamist Poolte asukoha haldusüksuses, metsapinnase mittekandvust ja muid asjaolusid, mis oluliselt ja vääramatult takistavad Lepingu täitmist ning muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled aktsepteerivad Vääramatu jõuna. 8.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud Vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele. 8.3. Kui Vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 kalendripäeva, loetakse, et Tööde lõpetamine muutus võimatuks kummagi Poole süüta. Sellisel juhul ei ole kummalgi Poolel õigus nõuda teiselt Poolelt Lepingu Vääramatu jõu asjaolude mõjust tulenenud mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

9. Teadete edastamine 9.1. Üks Pool edastab Lepinguga seotud teated teise Poole Lepingus märgitud aadressil. Aad¬ressi muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Lepingupoolt. 9.2. Teadete edastamine toimub telefoni, e-posti või faksi teel, va juhtudel, kui Lepingus on ette nähtud teate kirjalik vorm. Kirjalikud teated saadetakse teisele Poolele posti teel tähitud kirjaga või antakse teisele Poolele üle allkirja vastu. 9.3. Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed. 10.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema Poole poolt allakirjutamise momendist või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 10.3. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimistega, lahen¬datakse vaidlus kostja asukohajärgses kohtus. 10.4. Leping on sõlmitud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki Pool saab ühe eksemplari. Poolte andmed ja allkirjad: Tellija Töövõtja Marina Minerals OÜ Riigimetsa Majandamise Keskus Registrikood 11349875 Registrikood 70004459 Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn Mõisa3/, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru Telefon +372 56987373 maakond 45403 E-post [email protected] Telefon 514 4133 E-post [email protected]

4

/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Caspar Rüütel Aivar Laud Juhatuse liige RMK Edela regiooni juht

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-520585

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ

Registrikood / Isikukood 11349875

Tegevuskoha andmed

Nimetus Viruküla liivakarjäär

Aadress Kivivalli, Kivitammi küla, Saue vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 51802:002:0473; 51802:002:0551

Territoriaalkood EHAK 3195

Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Kivivalli (51802:002:0473), Kolmnurga (51802:002:0551).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

19.07.2024

Lõppemise kuupäev 19.07.2034

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 1 012

Maardla nimetus Viruküla

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Viruküla liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.

Mäeeraldise pindala (ha) 8.27

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 8.85

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 23

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 26

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 73 tuh m³ 17.02.2023

2 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 177.90 tuh m³ 17.02.2023

3 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 82.60 tuh m³ 17.02.2023

4 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh m³ 17.02.2023

2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Harju maakonnas Viruküla uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 17.02.2023)

Geoloogiafondi number 9755

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/1480

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.06.2023

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2024 2034 tuh m³ 124.36 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2024 2034 tuh m³ 79.33 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2024 2034 tuh m³ 58.20 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, ehitusliiv 2024 2034 0725 Saue vald Liiv, täitepinnas 2024 2034 0725 Saue vald Kruus, ehituskruus 2024 2034 0725 Saue vald

Kõrvaltingimused

1. Keskkonnaloa omaja on kohustatud seirama vähemalt kord aastas esimesel kolmel aastal alates kaevandamistegevuse alustamisest Kivivalli kinnistul (lisaks korra enne kaevandamistegevuse alustamist) lähima 200 m sisse sh ka Juudi kinnistule (51802:002:0740) ja Roogutsi kinnistule (51802:002:0096) jäävate salvkaevude veetaset ja -kvaliteeti (kevad-suvisel perioodil). Seiratavad näitajad on: elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, nitraadid, ammoonium, kloriidid, sulfaadid. 2. Kaevandamistegevuse tagajärjel kuivaks jäänud kaevude asemele on keskkonnaloa omaja kohustatud rajama uue puurkaevu või rekonstrueerima olemasoleva kaevu, et tagada kinnistul olmevee olemasolu ning ettevõte on kohustatud varustama majapidamist vajaliku kvaliteetse tarbeveega kuni uue kaevu valmimiseni. 3. Keskkonnaloa omaja on kohustatud sõlmima maarendilepingu Maa-ametiga Kivivalli kinnistu (katastritunnus 51802:002:0473) kasutamise osas, milles teiste seas peab olema märgitud ühe tingimusena, et rendile võtja tagab aastaringselt Loigu kinnistu elamu teenindamiseks vajaliku transpordi läbipääsu. Rendileping tuleb sõlmida hiljemalt kolme kuu jooksul alates keskkonnaloa väljastamisest. 4. Keskkonnaloa omaja on kohustatud tagama tee nr 518020238 heakorra aastaringselt selliselt, et tee oleks sõiduautodele läbitav ja vastab kruusatee seisundi nõuetele nr 2 (majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrus nr 92). 5. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C ning toimub kaevandamistegevus, on keskkonnaloa omajal kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. 6. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, on purustus-sorteerimissõlmede töötamine ilma niisutussüsteemita ning karjääris kaevise transportimisel ja kruusa tootmisel kasutatavate teede kasutamine ilma kastmata keelatud. 7. Karjääris on kaevetööd lubatud vaid tööpäeviti kella 8.00-17.00ni. 8. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. 9. Purustus-sorteerimissõlm peab asuma elamutest maksimaalsel kaugusel. 10. Katendivallid rajada lähimate elamute suunale. 11. Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla kasutamise tingimused karjääri puudutavas osas lepivad omavahel kokku keskkonnaloa omaja ja Transpordiamet.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja tehisveekogu

3/4

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/4

KÄSKKIRI

14.08.2023 nr 128

Volituse andmine

Käskkiri kehtestatakse riigivaraseaduse § 8 lõigete 7 ja 7¹, § 19 lõike 1, § 23 lõike 1, § 37 lõike

1 ja § 48, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1, jahiseaduse

§ 25 lõike 1, maakorraldusseaduse § 7 lõike 3, maaparandusseaduse § 68 lõike 6 ning

Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse

jätmise korra“ punkti 6 alusel.

1. Volitan Maa-ameti peadirektorit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, otsustama kinnisasjale servituudi

seadmise, muutmise ja lõpetamise ning koormatava kinnisasja kasuks asjaõiguse seadmise

juhul, kui riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 19 lõikest 5 tulenevalt ei ole kasutamiseks

andmiseks vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut.

2. Volitan Maa-ameti peadirektorit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, tegema kinnisasja võõrandamise

või kasutamiseks andmise enampakkumise korraldamise korral järgmisi otsuseid:

1) otsustama võõrandamise tingimusi vastavalt RVS §-le 43;

2) määrama enampakkumise läbiviimise viisi vastavalt RVS § 66 lõikele 2;

3) määrama teistkordsel või enamal avalikul enampakkumisel kinnisvara kasutamiseks

andmisel või võõrandamisel alghinna, osavõtutasu ja menetluse või lepingu täitmise tagatise

vastavalt RVS §-dele 6062;

4) otsustama avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise,

sealhulgas nurjunuks tunnistamise vastavalt RVS §-le 68;

5) otsustama korduva enampakkumine korraldamise, enampakkumine edasi lükkamise või

uuest enampakkumisest loobumise vastavalt RVS § 69 lõikele 1;

6) otsustama tasutud tagatisraha tagastamise või tagastamata jätmise vastavalt RVS §-le 70;

2

7) määrama vastavalt RVS § 71 lõikele 1 riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise

lepingu sõlmimiseks tähtaja ja põhjendatud juhtudel pikendama seda;

8) otsustama lepingu sõlmimise paremuselt teise pakkumise teinud isikuga vastavalt RVS § 71

lõikele 3;

9) otsustama enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamise vastavalt RVS § 68 lõikele 7 ja

§ 71 lõikele 2.

3. Volitan Maa-ameti peadirektorit esindama riiki, kui riigimaa omanikku, maareformi seaduse

§ 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleva maa osas:

1) avaldama vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 2 arvamust planeerimismenetluses

toimingute ja otsuste kohta, mis on seotud detailplaneeringute koostamise ja elluviimisega ning

sõlmima kokkuleppeid planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks, kui detailplaneering

hõlmab või selle mõju ulatub maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi

omandis oleval maale;

2) avaldama arvamust riigi kui maaomaniku nimel planeerimisseaduses sätestatud korras kuni

30. septembrini 2018. a algatatud üldplaneeringu ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

kohta, kui planeeritav maa-ala asub maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi

omandis oleval maal. 4. Volitan Maa-ametit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, teostama järgmisi riigivara valitseja

õigusi ja kohustusi:

1) korraldama kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise enampakkumise menetlusi;

2) otsustama RVS 19 lõike 4 punktis 1 sätestatud kinnisasja kasutamiseks andmise vastavalt

samale sättele;

3) otsustama ehitamisel või põllumajandustööde käigus tekkiva ja üle jääva kaevise

võõrandamise vastavalt RVS §-le 32.

5. Volitan Maa-ametit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, korraldama vastavalt RVS § 23

lõikele 1 kinnisasja kasutamiseks andmist ja kasutamist kasutuslepingu või piiratud

asjaõigusega koormamise lepingu alusel, sealhulgas:

1) määrama kinnisvara kasutamiseks andmise, võõrandamise ja piiratud asjaõigusega

koormamise tingimusi, sh kasutustasu maksmise ja tasu muutmise tingimusi, vastavalt RVS §-

dele 18, 20, 22, 27, 28, 49 ja 63;

2) sõlmima kinnisasjade võõrandamise või kasutamiseks andmise lepinguid, sealhulgas piiratud

asjaõigustega koormamise lepinguid ning täitma lepingu sõlmimise, täitmise ja muutmisega

ning lepingupoolte vastutusega seotud ülesandeid vastavalt RVS §-dele 24 ja 25;

3) andma kinnisasja kasutajale allkasutuslepingu sõlmimiseks nõusoleku või keelduma sellest

vastavalt RVS § 15 lõikele 5;

4) otsustama kasutaja poolt asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise ja kulude

3

kasutustasuga tasaarvestamise üle vastavalt RVS § 18 lõikele 7;

5) otsustama RVS § 22 lõike 2 alusel kinnisvara kasutuslepingu või piiratud asjaõigusega

koormamise lepingu tingimuste muutmise ning lepingu lõpetamise ning täitma RVS §-s 25

nimetatud riigivara valitseja kohustusi;

6) otsustama vastavalt RVS § 65 lõikele 1 kasutamise eest laekunud raha arvelt kasutamiseks

andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulude katmise;

7) hindama ja selgitama välja vara vajalikkuse riigile lähtudes RVS § 10 lõikes 1 ja §-s 96

sätestatust.

6. Volitan Maa-ametit esindama riiki kui kinnisasja omanikku kinnisasja osas, mille valitseja

on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, järgmistes menet-

lustes ja toimingutes:

1) sundvalduse seadmise menetluses, sh andma vastavalt kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse § 39 lõikele 4 seisukohti sundvalduse seadmisega nõustumise või

keeldumise kohta, sealhulgas juhul, kui sundvalduse ala asub maareformi seaduse § 31 lõike 2

tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleval maal, mille osas on välja selgitatud teiste isikute

taotluste puudumine ning mille riigi omandisse jätmise otsustamise õigus on Maa-ameti

peadirektoril;

2) planeerimismenetluses vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 2, kui detailplaneering

hõlmab või selle mõju ulatub sellele nimetatud kinnisasjale, sealhulgas avaldama riigi kui

maaomaniku nimel arvamusi toimingute ja otsuste kohta, mis on seotud detailplaneeringute

koostamise ja elluviimisega ning sõlmima kokkuleppeid planeeringu koostamiseks ja finant-

seerimiseks;

3) projekteerimistingimuste menetluses vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõigetele 3 ja 4, ehitus-

loa menetluses vastavalt ehitusseadustiku § 42 lõigetele 6 ja 7 ning kasutusloa menetluses vas-

tavalt ehitusseadustiku § 54 lõigetele 5 ja 6, sealhulgas avaldama arvamust ehitusprojekti osas,

kui ehitatakse või ehitis avaldab mõju punktis 3 nimetatud kinnisasjale;

4) avaldama arvamusi planeerimisseaduses sätestatud korras kuni 30. septembrini 2018. a

algatatud üldplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohta;

5) teostama jahiseaduse §-s 6 sätestatud maaomaniku õigusi;

6) maakorraldustoimingutes maakorralduse osalisena, sealhulgas esitama taotlusi ja avaldusi,

kooskõlastama maakorralduskavasid, võtma vastu otsuseid, andma nõusolekuid, sõlmima maa-

korraldustoimingute läbiviimiseks kokkuleppeid ning allkirjastama piiriprotokolle;

7) teostama vastavalt maaparandusseaduse § 68 lõigetele 2 ja 3 asutaja- ja liikmeõigusi

maaparandusühistus, mille tegevuspiirkonnas on Maa-ameti valdusesse antud kinnisasjadel

paikneva maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja ühiseesvoolu pikkuse summa kõige suurem

võrreldes muu riigivara valitseja või volitatud asutuse valduses olevate kinnisasjadega, või

mille tegevuspiirkonnas on riigi omandis olevast maast üksnes maareformi seaduse § 31

lõikes 2 nimetatud maa;

4

8) välja nõudma, saama ja esitama dokumente, kooskõlastusi ja arvamusi punktides 1 - 6 nime-

tatud toimingute tegemiseks, samuti sõlmima asjakohaseid kokkuleppeid kõigi riigiasutuste,

kohaliku omavalitsuse üksuste ja muude isikutega.

7. Volitan Maa-ametit maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleva

maa osas, mille riigi omandisse jätmise otsustaja on regionaalminister, tegema maa riigi

omandisse jätmiseks vajalikke menetlustoiminguid.

8. Volitan Maa-ametit täitma Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226 kinni-

tatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punkti 21¹ kohaselt riigivara valitseja ülesandeid

maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleva maa osas, mille riigi

omandisse jätmise menetluse käigus on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine ning

mille riigi omandisse jätmise otsustamise õigus on Maa-ameti peadirektoril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Saata: halduse asekantsler, riigivaraosakond, Maa-amet

RIIGIMAA JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING nr 7-27/22/20

Maa-amet (edaspidi nimetatud kasutusse andja), mida esindab keskkonnaministri 02.05.2016

vastu võetud määruse nr 7 „Maa-ameti põhimääruse“ alusel Tambet Tiits, ja MTÜ Nissi

Jahimeeste Selts, registrikood 80022317 (edaspidi nimetatud kasutaja), mida esindab juhatuse

liige Illar Heinsaar (edaspidi kasutusse andja ja kasutaja eraldi nimetatud pool ja ühiselt

pooled), sõlmisid käesoleva riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu (edaspidi leping)

alljärgnevatel tingimustel:

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kasutaja esindaja kinnitab, et tema esindusõigus on kehtiv ning ta omab kõiki õigusi

käesoleva lepingu sõlmimiseks kasutaja nimel.

1.2. Kasutusele andja annab lepinguga kasutajale õiguse kasutada lepingu lisas nimetatud

kinnisasju jahinduslikul otstarbel ja ulukite arvukuse reguleerimiseks lepinguga määratud

tingimustel.

2. LEPINGU ESE

Lepingu alusel antakse kasutusele jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud maa-alal

riigile kuuluvad lepingu lisas loetletud kinnisasjad (lepingu ese).

3. LEPINGU TINGIMUSED JAHIPIDAMISEKS

3.1. Käesoleva lepinguga annab kasutusse andja kasutajale õiguse jahipidamise korraldamiseks

riigi kinnisasjadel tingimusel, et jahipidamise korraldaja on jahitegevused eelnevalt

kooskõlastanud lepingu lisas loetletud riigimaa rentnike või kasutusvaldajatega, kes on

jahitegevusega nende valduses oleval maal nõustunud.

3.2. Kasutaja on kohustatud jahipidamisel järgima kasutusse andja ning riigimaa rentnike ja

kasutusvaldajate seatud tingimusi.

3.3. Leping annab kasutajale õiguse pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teha ulukihoolet,

teostada ulukite arvukuse reguleerimist ja püstitada jahindusrajatisi.

3.4. Kasutajakorraldab ulukite arvukuse reguleerimist viisil, mis aitab viia ulukikahjud

miinimumini.

3.5. Jahimaad võib jahitegevuseks kasutada ööpäevaringselt.

3.6. Kasutaja on kohustatud kasutusse andjaga kooskõlastama jahirajatiste püstitamise ja

asukohad.

3.7. Kasutaja kohustub kasutama jahimaad heaperemehelikult, järgima jahipidamise head tava

ning mitte kahjustama kasutusse antud kinnisasju ega muul viisil kahjustama kasutusse

andja ega riigimaa rentnike või kasutusvaldajate õigusi.

3.8. Kasutaja ei tohi luua takistusi kinnisasja kasutamiseks maaomaniku poolt, sealhulgas

maaparandustööde, hooldustööde ja metsatööde tegemiseks.

3.9. Kasutaja on kohustatud tagama, et pärast igakordset jahipidamisega seotud tegevust ei

jääks lepingu esemele olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmeid.

4. ULUKIKAHJUSTUSED JA NENDE MENETLEMINE

4.1. Lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena:

4.1.1. metsauuendusala või puistu kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata

keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa majandamise

eeskirjaga“ kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid;

4.1.2. uluksõraliste tekitatud kahju põllumajanduskultuuridele alal, mille asukoht on

kirjeldatud ulukikahjustuste ennetamise teatises ja millel kasvavad kaitset vajavad

põllumajanduskultuurid;

4.1.3. kobraste tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on jahipiirkonna

kasutajat teavitatud.

4.2. Uluki tekitatud kahju hindamine ja hüvitamine toimub vastavalt jahiseaduses sätestatud

korrale.

4.3. Olulistest ulukikahjustustest teavitab kasutusse andja, riigimaa rentnik või kasutusvaldaja

jahipiirkonna kasutajale jahipiirkonna kasutusõiguse loal märgitud aadressil hiljemalt

jooksva aasta 1. maiks.

4.4. Oluliste ulukikahjustuste likvideerimise arvestuslik maksumus jahipiirkonnas tasutakse

hiljemalt järgneva jahindusaasta alguseks, arve esitatakse kasutajale jaanuarikuu lõpuks.

Alternatiivina oluliste ulukikahjustuste eest esitatud arve maksmisele võivad kasutusse

andja ja kasutaja kokku leppida oluliste ulukikahjustuste likvideerimises kasutaja poolt

järgneva jahindusaasta jooksul.

4.5. Kasutusse andjal on õigus kirjalikult jahipidamine keelata ja lepingu täitmine peatada, kui

kasutaja:

4.5.1. ei ole jahitegevust riigimaa rentniku või kasutusvaldajaga kooskõlastanud või ei ole

täitnud rentniku või kasutusvaldaja seatud tingimusi;

4.5.2. on jätnud oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks kokkulepitud kohustused

täitmata;

4.5.3. ei tasu jahihooaja alguseks eelmisel kalendriaastal tekkinud oluliste

ulukikahjustuste likvideerimise hüvitamiseks esitatud arvet;

4.5.4. ei saavuta kasutusse andjaga kokkulepet oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks

või vältimiseks.

4.6. Kui kasutaja täidab jahipidamise keelu põhjustanud kohustused, taastab kasutusse andja

käesoleva lepingu täies mahus. Jahipidamiskeelu ajal tekkinud olulised ulukikahjustused

tuleb kasutajal likvideerida ja tekkinud kahju hüvitada vastavalt käesolevale lepingu

punktidele 4.1 - 4.4.

4.7. Kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks maaparandus- ja

metsakuivendussüsteemides, millele pole lepingu sõlmimise hetkel tagatud juurdepääs

metsa- või põllumajandustraktoriga, lepib kasutaja kokku kasutusse andja,

kasutuslepinguga riigimaa puhul riigimaa rentniku või kasutusvaldajaga, kes korraldab

juurdepääsu loomise, sh puittaimestiku likvideerimise mulletelt ja kraavikallastelt, ning

setete eemaldamise.

4.8. Kobraste poolt tekitatavate edasiste üleujutuste vältimine, sh kobraste väljapüük ja

kopratammide likvideerimine on kasutaja ülesanne.

5. MUUD TINGIMUSED

5.1. Kasutaja ei tohi avaldada kolmandatele osapooltele lepingus või selle lisas märgitud

isikuandmeid (sh kontaktaadresse) ega muud infot, mille avaldamine võib kahjustada

eraelu puutumatust.

5.2. Kasutaja on kohustatud kinnisasjale jahindusrajatiste (sh soolakud, ulukite söötmiskohad,

maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid, kõrgistmed jne) paigaldamise kooskõlastama

kasutusse andjaga enne rajatiste paigaldamist ning lepingu sõlmimise ajal olemasolevate

jahindusrajatiste asukohad kasutusse andjale teada andma ühe kuu jooksul lepingu

sõlmimisest arvates.

5.3. Kasutusse andjal on õigus nõuda kasutajalt amortiseerunud või ebaseadusliku

jahindusrajatise likvideerimist, samuti põllumajanduslikest, metsakasvatuslikest või

looduskaitselistest piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist kasutusse andja

poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

5.4. Käesoleva lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel on kasutaja kohustatud enda püstitatud

jahindusrajatised teisaldama või lammutama käesoleva lepingu kehtivuse viimaseks

päevaks.

5.5. Kasutaja võib taotleda maaomanikult ulukihoolde eesmärgil luba üksikute puude

raiumiseks, samuti ulukikahjustusi ennetava muude meetmete (nt piirdeaiad, repellendid)

rakendamiseks.

5.6. Lepingu lõppemisel üksikute või kõigi lepinguga hõlmatud kinnisasjade suhtes, on kasutaja

kohustatud kasutusse andja taotlusel likvideerima kinnisasjale rajatud jahindusrajatised

lepingu lõppemise päevaks ning rajatiste ala heakorrastama.

6. TEAVITAMISKOHUSTUS

6.1. Kasutaja teavitab e-kirjaga kasutusse andjat, rendile või kasutusvaldusesse antud

kinnisasjade puhul vastavalt rentnikke ja kasutusvaldajaid eelolevast suurest ajujahist, mis

võib kasutaja hinnangul tekitada ohuolukordi tavapärasel kinnisasja kasutusel.

6.2. Kasutusse andja, riigimaa rentnik või kasutusvaldaja teavitab kasutajat e-kirjaga kasutusse

andjale teatavaks saanud kinnisasjadel tekkinud või tekkida võivatest olulistest

ulukikahjustustest ning kobraste poolt tekitatud üleujutusaladest.

6.3. Kasutaja teatab kasutusse andjale ja riigimaa rentnikele või kasutusvaldajatele e-kirjaga:

6.3.1. planeeritavate jahindusrajatiste asukohad;

6.3.2. üleujutusalade või oluliste ulukikahjude likvideerimise aja.

7. LEPINGU KEHTIVUS

7.1. Käesolev leping jõustub selle mõlemapoolsel allkirjastamisel ja on sõlmitud tähtajatult

tingimusel, et kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.

7.2. Kasutusse andjal on õigus leping ühepoolselt etteteatamiseta üles öelda ja keelata

jahipiirkonna jahinduslik kasutamine, kui kasutaja korduvalt rikub kokkuleppe tingimusi

või korduvalt ei täida kasutusse andja poolt kehtestatud juhiseid või korraldusi.

7.3. Kui jahipiirkonna jahindusliku kasutamise keeld on kasutajapoolse lepingurikkumise tõttu

kestnud üle 60 päeva, loetakse leping erakorraliselt lõppenuks.

7.4. Kasutusse andja võib käesoleva lepingu üles öelda kinnisasja või kinnisasjade osas, mille

suhtes on algatatud võõrandamise või kasutamiseks andmise menetlus või mille rentnik või

kasutusvaldaja ei nõustu jahitegevusega nende valdusesse antud kinnisasjal. Kasutusse

andja teavitab käesoleva lepingu ülesütlemisest kasutajat kirjalikult vähemalt 60 päeva ette.

7.5. Leping lõpeb kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamisega.

7.6. Käesoleva lepingu võib kasutaja üles öelda, teavitades sellest kasutusse andjat kirjalikult

vähemalt 60 päeva ette.

7.7. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal.

8. VÄÄRAMATU JÕUD

8.1. Pooled ei vastuta lepinguga võetud kohustuste eest juhul, kui nende täitmine osutub

võimatuks pooltest mitteolenevatel ja nende tahtele mittealluvatel põhjustel (vääramatu

jõud), sh loodusõnnetused, sõjaolukord, riigi- ja valitsusorganite otsused, mis teevad

võimatuks lepinguliste kohustuste täitmise juhul, kui see puudutab ühte või mõlemat poolt.

8.2. Pooled kohustuvad teatama kirjalikult teineteisele viivitamatult vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ning tegema kõik nendest sõltuva vältimaks võimaliku kahju teket.

8.3. Vääramatu jõu esinemisel ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt rahalist

kompensatsiooni.

9. LEPINGU MUUTMINE

9.1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhtudel,

kui lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu

muudatused sõlmitakse kirjalikult ja allkirjastatakse poolte poolt.

9.2. Ühe poole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine pool läbi 30 (kolmekümne)

päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Muudatustega mittenõustumise korral

teatatakse sellest teisele poolele, põhjendades seda kirjalikult.

9.3. Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest, teatab lepingu

muutmist taotlev pool teisele poolele lepingu muudatuste rakendamisest vähemalt kümme

päeva ette.

10. LÕPPSÄTTED

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-kirja teel. E-kiri loetakse kättesaaduks e-kirja

saatmisele järgneval päeval.

10.2. E-posti ja aadressi muutusest on pool kohustatud kohe informeerima teist poolt. Juhul,

kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma e-posti või aadressi ning ei ole

sellest teist poolt kirjalikult informeerinud, loetakse teade kättesaaduks, kui see on

edastatud lepingus märgitud e-postile või aadressile.

10.3. Poolte esindajad lepingu täitmisel on:

10.3.1. Kasutusse andja – Maa-amet: vastutav isik: Tambet Tiits, kontaktisik: Sandra

Jürgens, telefon: 675 0101, e-post: [email protected];

10.3.2. Kasutaja – MTÜ Nissi Jahimeeste Selts: vastutav isik ja kontaktisik Illar Heinsaar,

telefon: 5233432, e-post: [email protected].

10.4. Poolel ei ole õigust ilma teise poole nõusolekuta anda üle lepingut ega sellest tulenevaid

õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele.

10.5. Leping ja selle lisa väljendavad poolte täielikku kokkulepet.

10.6. Kui lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või

kohaldamatuks, siis ei mõjuta see teiste sätete kehtivust.

10.7. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei suuda läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse kohtus.

10.8. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.

11. LISAD

Lisa: Jahinduslikuks tegevuseks kasutusse antavate kinnisasjade nimekiri.

12. POOLTE ANDMED

Kasutusse andja:

Keskkonnaministeeriumi

volitatud asutus Maa-amet

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel: 665 0600, faks 665 0604

E-post: [email protected]

Kasutaja:

MTÜ Nissi Jahimeeste Selts

Jaanika küla

Saue vald

76211 Harju maakond

Tel: 5233432

E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tambet Tiits Illar Heinsaar

TARTU NOTAR ANDRES OTT

NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER

3912

ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA

ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tartu notar Andres Ott notaribüroos Tartus, Turu tn 2 kuuendal detsembril kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal (06.12.2016.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariigi (edaspidi nimetatud ka Omanik)nimel Keskkonnaministeerium, registrikood 70001231, aadress Narva mnt 7a, Tallinn, elektronposti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Riin Kodu, isikukood 48507256512, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63, Tallinn, elektronposti aadress [email protected], edaspidinimetatud Kasutaja,mille esindajana tegutseb volikirja alusel Krista Ahman, isikukood 46803200230, kes on notariaalakti tõestajale tuntud, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISTUSRAAMATU SEISUD 1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14127202 on

kantud aadressil Kolmnurga, Viruküla, Nissi vald, Harju maakond asuv kinnisasi,mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega 51802:002:0551, pindalaga 3,28 ha, asukohaga Kolmnurga, Viruküla, Nissi vald, Harju maakond, sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (lepingus nimetatud kinnistu I).

1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Riigivara

valitseja on Keskkonnaministeerium (registrikood 70001231). 12.11.2012 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.12.2012. Kinnistussekretär Galina PelliKohtunikuabi Neeme Laane.

1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

2

1.5. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel kehtivad maaüksuse katastritunnusega 51802:002:0551 suhtes järgmised seadusjärgsed kitsendused: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 14211 m²; nähtus: riigimaantee (Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4755 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (KIVITAMMI PAREM:ELL).

1.6. Kinnistu I on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodiga KV48013. 1.7. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13949402 on

kantud aadressil Kivivalli, Kivitammi küla, Nissi vald, Harju maakond asuv kinnistu,mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega 51802:002:0473, pindalaga 9,23 ha, asukohaga Kivivalli, Kivitammi küla, Nissi vald, Harju maakond, sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (edaspidi nimetatud kinnistu II).

1.8. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.9. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Riigivara

valitseja on Keskkonnaministeerium (registrikood 70001231). 29.12.2011 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.03.2012. Kinnistussekretär Karin ArrasKohtunikuabi Neeme Laane.

1.10. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.11. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel kehtivad maaüksuse

katastritunnusega 51802:002:0473 suhtes järgmised seadusjärgsed kitsendused: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 77 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Enniste); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3604 m²; nähtus: elektriõhuliin 1- 20 kV (Keskpingeliin) (KIVITAMMI PAREM:ELL); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 22987 m²; nähtus: riigimaantee (Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla); veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 6089 m²; nähtus: puurkaev; sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal; elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Enniste); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal; elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 147 m²; nähtus: sideehitis maismaa); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 197 m²; nähtus: sideehitis maismaal; elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 215 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (KIVITAMMI PAREM:ELL).

1.12. Kinnistu II on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodiga KV41998. 1.13. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14046502

on kantud aadressil Siimäe, Kivitammi küla, Nissi vald, Harju maakond asuv kinnistu,mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega 51802:002:0471, pindalaga 3,87 ha, asukohaga Siimäe, Kivitammi küla, Nissi vald, Harju maakond, sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (edaspidi nimetatud kinnistu III).

1.14. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.15. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Riigivara

valitseja on Keskkonnaministeerium (registrikood 70001231). 8.05.2012

3

kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.08.2012. Kinnistussekretär Galina PelliKohtunikuabi Neeme Laane.

1.16. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.17. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel kehtivad maaüksuse

katastritunnusega 51802:002:0471 suhtes järgmised seadusjärgsed kitsendused: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 8297 m²; nähtus: riigimaantee (Viruküla - Riisipere); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2031 m²; nähtus: riigimaantee (Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla); veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 3176 m²; nähtus: puurkaev; elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4446 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (SIIMIKA:ELL).

1.18. Kinnistu III on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodiga KV43319.

1.19. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14069802 on kantud aadressil Tammiku, Kivitammi küla, Nissi vald, Harju maakond asuv kinnistu,mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega 51801:003:0051, pindalaga 4,13 ha, asukohaga Tammiku, Kivitammi küla, Nissi vald, Harju maakond, sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (edaspidi nimetatud kinnistu IV).

1.20. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.21. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Riigivara

valitseja on Keskkonnaministeerium (registrikood 70001231). 26.06.2012 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.09.2012. Kinnistussekretär Karin ArrasKohtunikuabi Neeme Laane.

1.22. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.23. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel kehtivad maaüksuse

katastritunnusega 51801:003:0051 suhtes järgmised seadusjärgsed kitsendused: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 5040 m²; nähtus: riigimaantee (Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3755 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (SIIMIKA:ELL); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1746 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (REHEMÄE:ELL); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7840 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) (Ellamaa - Risti); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 171 m²; nähtus: sideehitis maismaal.

1.24. Kinnistu IV on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodiga KV41554.

1.25. Kinnistu I kuni kinnistu IV edaspidi lepingus koos nimetatud kinnistu. 1.26. Kinnistu suhtes ei ole registreeritud kinnistamisavaldusi. 1.27. Eespool nimetatud asjaolud kinnistu kohta on notariaalakti tõestaja poolt

kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektrooniliste registriosade alusel.

2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1.Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingus toodud andmed kinnistu kohta on tõesed ja õiged. Kinnistu on

4

Omaniku omand ning seda ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muude kasutuslepingutega.

2.1.2. Kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule

teadaolevaid muinsuskaitsealaseid ja looduskaitsealaseid piiranguid. 2.1.4. Kinnistul ei ole koormatisi ning samuti ei ole kasutusõiguse alal mingeid

varjatud puudusi ega vigasid, ka ei paikne kasutusõiguse alal hooneid, rajatisi ega kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnorajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.

2.1.5. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.6. Käesolev leping sõlmitakse vastavalt Keskkonnaministri 22.11.2016.a käskkirjale nr 1-2/16/1172. Tema volitused on kehtivad ja ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on kinnistu ja kasutusõiguse ala põhjalikult üle vaadanud ning on

teadlik kinnistu ning kasutusõiguse ala suurusest, piiridest ja seisukorrast ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Kasutaja on teadlik kinnistu suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.

2.2.3. Tema volitused on kehtivad ja ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.3.Lepinguosalised kinnitavad, et: 2.3.1. Nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks olevate kinnistute

plaanidega, millel on tingmärkidega tähistatud elektripaigaldised ning nõustuvad nende sisuga, kinnitavad plaanid oma allkirjadega ning loevad need lepingu lahutamatuks lisaks.

2.3.2. Lepinguosalised hindavad käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste tehinguväärtused võrdseks seaduses sätestatud minimaalväärtusega.

2.3.3. Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist.

2.4.Notariaalakti tõestaja on lepingu tõestamisel muuhulgas kontrollinud: 2.4.1. Eesti Vabariigi esindaja Riin Kodu esindusõigust notariaalakti tõestajale

esitatud volikirja alusel. 2.4.2. Elektrilevi OÜ õigusvõimet äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist

notariaalakti tõestamise päeval tehtud registrikaardi väljatrüki alusel. 2.4.3. Elektrilevi OÜ esindaja Krista Ahman`i esindusõigust notariaalakti tõestajale

esitatud volikirja alusel.

5

3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1.Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

Elektripaigaldis - elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; Elektripaigaldise kaitsevöönd – elektripaigaldist ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus elektripaigaldise ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, RT I, 28.06.2015, 4. Elektripaigaldise majandamine – elektripaigaldise ehitamine ja käitamine, muuhulgas elektripaigaldise püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma Elektripaigaldise kaitsevööndit suurendamata, elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine elektrivõrgu talituses hoidmiseks.

3.2.Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on Kasutaja kasuks kinnistu koormamine tähtajatu isikliku kasutusõigusega elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses.

3.3.Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks kinnistu I kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) elektripaigaldise (10 kV maakaabelliini) majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse alaks on lepingu lisaks I oleval plaanil viirutatud ala (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega 511 m².

3.4.Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks kinnistu II kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) elektripaigaldise (10 kV maakaabelliini) majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse alaks on lepingu lisaks II oleval plaanil viirutatud ala (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega 558 m².

3.5.Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks kinnistu III kohta avatud registriosa esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) elektripaigaldise (0,4 kV ja 10 kV maakaabelliinide) majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse alaks on lepingu lisaks III oleval plaanil viirutatud ala (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega 677 m².

3.6.Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks kinnistu IV kohta avatud registriosa esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) elektripaigaldise (10 kV maakaabelliini) majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse alaks on lepingu lisaks IV oleval plaanil viirutatud ala (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega 215 m².

3.7.Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala elektripaigaldise majandamiseks, samuti elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada elektrivõrgu kaitsevööndisse

6

elektripaigaldisi ning neid edaspidi majandada. 3.8.Elektrivõrgu kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku

§-s 77. 4. LEPINGUPOOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1.Omanik on kohustatud: 4.1.1. Tagama Kasutaja töötajatele ja/või volitatud isikutele igal ajal tasuta pääsu

kasutusõiguse alale elektripaigaldise majandamiseks, samuti tagama võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks.

4.1.2. Järgima elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemisel elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivaid piiranguid ning teavitama kinnistul tegutsevaid isikuid elektripaigaldise kaitsevööndi olemasolust. Omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks kasutusõiguse alal paiknevate elektripaigaldiste majandamist, halvendaks nende korrashoidu ja/või ohustaks nende toimimist. Kõik kinnistuga seotud maksud ja maksed tasub ning kinnistul lasuvad koormised ja muud kulud kannab Omanik, välja arvatud kulud, mille kandmine on Omaniku ja Kasutaja vahel teisiti kokku lepitud.

4.2.Kasutaja on kohustatud: 4.2.1. Teavitama isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu omanikku

elektripaigaldise majandamiseks vajalikest plaanilistest töödest vähemalt kolm (3) päeva enne töödega alustamist. Elektripaigaldise avarii kõrvaldamiseks vajalikke töid võib teha omanikku eelnevalt teavitamata.

4.2.2. Pärast kinnistul teostatud elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist taastama omal kulul mõistliku aja jooksul tööde alustamise hetke olukorra, selle võimatuse korral hüvitama omanikule tekitatud kahju, kusjuures mõistlikuks loetakse seda aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks.

4.2.3. Kasutusõiguse eseme valdamisel ja kasutamisel säilitama selle senise majandusliku sihtotstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.

4.2.4. Kasutaja kohustub kasutusõiguse kehtivusaja jooksul tehnorajatistega seotud tööde järgselt tagama kinnistu heakorra taastamise omal kulul.

4.2.5. Kasutaja kohustub tehnorajatised registreerima maakatastris kolme (3) kuu jooksul kitsenduse tekkimisest.

4.3.Omaniku ja Kasutaja muud kokkulepped 4.3.1. Käesoleva lepinguga seatav isiklik kasutusõigus on tasuline ning kinnistu

omanikul on õigus nõuda kasutusõiguse tasu õigusaktides sätestatud suuruses ning korras (vastavalt asjaõigusseaduse § 158²).

4.3.2. Riigile kuuluvale maale ehitatud tehnorajatise talumise eest punktis kaks üks kuus (2.1.6.) nimetatud käskkirja andmise ajal kehtiva seaduse järgi tasu ei maksta.

7

4.3.3. Kõik kinnistuga seotud maksud (kaasa arvatud maamaks) kuuluvad tasumisele kinnistu omaniku poolt.

4.3.4. Omanikul on õigus lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Kui kasutusõiguse lõpetamise korral on vajalik tehnorajatiste likvideerimine, siis on tehnorajatiste Omanik kohustatud tehnorajatised likvideerima ja maa korrastama kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõpetamisest.

4.3.5. Kasvava metsa raadamise vajaduse korral kasutusõiguse alas tuleb sõlmida leping Riigimetsa Majandamise Keskusega.

4.4.Kasutusõiguse valduse üleandmine 4.4.1. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates

käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

5. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 5.1. Omanik ja Kasutaja on kinnistule I isikliku kasutusõiguse seadmises kokku

leppinud. Eesti Vabariik lubab ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14127202 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu ja isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt lepingu punktidele kolm üks (3.1.) kuni kolm kolm (3.3.), kolm seitse (3.7.), kolm kaheksa (3.8.) ja neli (4) ning lepingu lisaks olevale plaanile I.

5.2. Omanik ja Kasutaja on kinnistule II isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Eesti Vabariik lubab ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 13949402 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu ja isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt lepingu punktidele kolm üks (3.1.), kolm kaks (3.2.), kolm neli (3.4.), kolm seitse (3.7.), kolm kaheksa (3.8.) ja neli (4) ning lepingu lisaks olevale plaanile II.

5.3. Omanik ja Kasutaja on kinnistule III isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Eesti Vabariik lubab ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14046502 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu ja isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt lepingu punktidele kolm üks (3.1.), kolm kaks (3.2.), kolm viis (3.5.), kolm seitse (3.7.), kolm kaheksa (3.8.) ja neli (4) ning lepingu lisaks olevale plaanile III.

8

5.4. Omanik ja Kasutaja on kinnistule IV isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud. Eesti Vabariik lubab ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14069802 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu ja isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt lepingu punktidele kolm üks (3.1.), kolm kaks (3.2.), kolm kuus (3.6.) kuni kolm kaheksa (3.8.) ja neli (4) ning lepingu lisaks olevale plaanile IV.

6. NÕUSOLEKU ANDMINE

Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et eespool nimetatud kinnistute jagamisel jäävad käesolevad isiklikud kasutusõigused koormama vaid kinnistuid, kus asuvad käesoleva lepingu lisadeks olevatel asendiplaanidel näidatud elektripaigaldised ja isiklikke kasutusõigusi ei kanta üle kinnistu(te)le/katastriüksus(te)le, kus käesoleva lepingu lisadeks olevatel plaanidel näidatud elektripaigaldised ei asu ning Kasutaja annab tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks.

7. NOTARI SELGITUSED OSALEJATELE 7.1.Käesolevasse lepingusse tuleb võtta kõik isikliku kasutusõiguse seadmist

puudutavad kokkulepped. 7.2.Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande

kustutamisega. Kinnisasja omandi üleandmise korral jäävad kinnistusraamatusse kantud koormatised kinnisasja edasi koormama. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kas poolte kokkuleppel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel kustutakse kanne kinnistusraamatust.

7.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja lepingus kokkulepitud viisil kasutama.

7.4.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis, võib isikliku kasutusõiguse teisele isikule üle anda või koormata ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. Kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

7.5.Kinnisasja omanik on kohustatud taluma kinnisasja maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Servituudi täpsem sisu määratakse kokkuleppel. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

7.6.Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks ei ole talumiskohustusest tekkinud kinnisasja väärtuse vähenemine.

7.7.Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või

9

-rajatise ümberpaigutamist tema kinnisasjal kui see on tehniliselt võimalik ja ta hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

7.8.Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb muuhulgas elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Nimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

7.9.Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule.

7.10. Vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 1 kuni 4 ja § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Kaitsevööndis on keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast, takistada ehitisele juurdepääsu, takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist, takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel, arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist, tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

7.11. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide

10

kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

7.12. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus: Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

8. LÕPPSÄTTED 8.1.Osalejad volitavad notarit tegema notariaalaktis nende tahte elluviimiseks

vajalikke täiendusi ja parandusi. 8.2.Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib

notaribüroos. Tehinguosalised saavad Riigiportaal eesti.ee kaudu juurdepääsuõiguse notariaalakti digitaalsele kinnitatud ärakirjale.

8.3.Käesoleva notariaalakti koostamise päeval väljastatakse sellest kinnitatud ärakirjad Omanikule (digitaalne) ja Kasutajale (digitaalne).

8.4.Notar esitab notariaalakti kinnitatud digitaalärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates notariaalakti tõestamisest.

8.5.Lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivud tasub Kasutaja. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaanid on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas dokumendis on viisteist (15) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu tõestamisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, § 5 lg 1, § 10, § 12, § 22, § 23 p 2). Käibemaks 8,40 eurot Koos käibemaksuga 50,40 eurot

11

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354). Eespool nimetatud tasule lisandub paber- ja digitaalärakirjade valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 kohaselt iga A4 formaadis lehe eest 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lehe eest 0,37 eurot ning sellele lisaks digitaalärakirja väljastamise tasu § 31 p 15 kohaselt 15,30 eurot (eelnimetatud summad sisaldavad käibemaksu). Osalejate ees- ja perekonnanimed Osalejate allkirjad __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________

Notari allkiri ja pitser

Koostas: Liina Randvoo Keskkonnaprojekt OÜ projekteerija

Koormatav ala - 10 kV, 0,4 kV maakaabelliin

kaitsevöönd maakaabelliinil 1 m mõlemale poole liini äärmisest kaablist kasutusõiguse ala 677 m²

Kinnistu piir

Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan Harjumaa, Nissi vald, Kivitammi küla, Siimäe, reg. nr. 14046502

M 1:1000

Riigile kuuluvate Kivivalli ja Kolmnurga

katastriüksuste osa maavara

kaevandamiseks rendile andmine

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 19.07.2024 korraldusega nr DM-125897-31 „Viruküla

liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-520585 andmine“ (edaspidi Keskkonnaameti korraldus) on

Marina Minerals OÜ-le (registrikood 11349875) välja antud maavara kaevandamise

keskkonnaluba nr KL-520585 Viruküla liivakarjääri määeraldise teenindusmaal pindalaga 8,85 ha,

sh mäeeraldise pindala 8,27 ha.

Viruküla liivakarjääri määeraldise teenindusmaa paikneb Harju maakonnas Saue vallas

Kivitammi külas asuval Kivivalli (katastritunnus 51802:002:0473) ja Virukülas asuval Kolmnurga

(katastritunnus 51802:002:0551) katastriüksustel, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet.

Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksused on antud Maa-ameti poolt 14.02.2022 sõlmitud riigimaa

jahindusliku kasutamise lepinguga nr 7-27/22/20 (Lisa 1) kasutada MTÜ-le Nissi Jahimeeste Selts

(registrikood 80022317). Leping on sõlmitud tähtajatult tingimusel, et MTÜ omab antud

jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba. Marina Minerals OÜ on 21.08.2024 e-kirjaga

nõustunud jahipidamisega nimetatud katastriüksustel.

Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksustele on 06.12.2016 sõlmitud lepingu (Lisa 2) alusel seatud

tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks elektripaigaldise

majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses.

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 ja §-i 2

kohaselt antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara

kaevandamise loa andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks kaevandamisloa andmise otsusega

määratud mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirides. Eelnevast tulenevalt antakse Kivivalli

katastriüksus rendile 6,37 ha ulatuses ning Kolmnurga katastriüksus 2,48 ha ulatuses vastavalt

asendiplaanile (lisa 3). Maarendilepingu kehtivusajaks määratakse 19.07.2034.

Kaevandamistööde lõppedes korrastatakse kaevandatud maa osaliselt metsamaaks ja osaliselt

tehisveekoguks.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 kohaselt on kaevandamiseks kasutada antud

riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 3% maa maksustamise hinnast, või kui on

tehtud maa erakorraline hindamine, siis 3% maa erakorralisel hindamisel määratud maa

maksumusest. Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksuste osa kasutamiseks andmise tasu määratakse

maa maksustamishinna alusel.

KORRALDUS

3. september 2024 nr 1-17/24/1736

2

MaaPS § 90 lõike 71 kohaselt muutub rendilepingu alusel kaevandamiseks kasutada antud riigile

kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär, mis on määratud maa maksustamishinna alusel,

maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus.

Vastavalt MaaPS § 1358 lõikele 3 võetakse alates 01.01.2024 kuni 31.12.2031 sõlmitavate

lepingute puhul lepingu sõlmimise aastal riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise tasu määramisel aluseks 2001. aasta maa korralisel hindamisel saadud tsoonihindade

alusel arvutatud maksustamishinnast 5%, mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu

sõlmimiseni igal kalendriaastal 50%. Alates lepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast

suurendatakse tasu igal kalendriaastal MaaPS § 1358 lõikes 1 või 2 sätestatud ulatuses.

MaaPS § 1358 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise tasu suureneb enam kui 50% eelmise kasutustasuga võrreldes, suurendatakse kasutustasu

50% igal kalendriaastal, kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. Kui

viidatud 50% on väiksem kui viis eurot, suurendatakse kasutustasu kalendriaastas viie euro võrra,

kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

MaaPS § 1358 lõike 4 kohaselt on sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel maksimaalne

määr, milleni kasutustasu suurendatakse, viiekordne keskmine mäetööstusmaa kasutamise tasu

hektari kohta 01.12.2023 seisuga kehtivate riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise lepingute alusel arvutatuna. 01.12.2023 seisuga on viiekordne keskmine mäetööstusmaa

kasutamise tasu hektari kohta 413,59 eurot.

MaaPS §-s 1358 sätestatut rakendatakse kuni 31.12.2031, pärast seda võetakse aluseks MaaPS § 90

lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

MaaPS § 90 lõigete 4-71 ja § 1358 alusel ning lähtudes Korrast, regionaalministri 14.08.2023

käskkirjast nr 128 „Volituse andmine” ning Keskkonnaameti korraldusest:

1. Sõlmida maarendileping riigile kuuluvate, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisel olevate ja Maa-ameti hallatavate, Harju maakonnas Saue vallas Kivitammi

külas asuva Kivivalli katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 13949402, katastritunnus

51802:002:0473, pindala 92 312 m2, sihtotstarve 70% mäetööstusmaa ja 30%

maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV41998) 6,37 ha suuruse osa

ning Virukülas asuva Kolmnurga katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 14127202,

katastritunnus 51802:002:0551, pindala 32 824 m2, sihtotstarve 75% mäetööstusmaa

ja 25% maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV48013) 2,48 ha

suuruse osa kaevandada kasutada andmiseks Marina Minerals OÜ-ga (registrikood

11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11312 Harju maakond).

Rendile antav maa-ala on näidatud käesoleva korralduse lisas oleval asendiplaanil (lisa 3).

2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel:

2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 19.07.2034;

2.2. rendilepingu sõlmimise ajal on vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule kasutustasu suuruseks

245,94 eurot (kakssada nelikümmend viis eurot ja üheksakümmend neli senti) aastas,

mis moodustub Kivivalli katastriüksuse rendile antava osa (6,37 ha) 2001. aasta maa

maksustamishinna (1980,45 euro) 5% suuruse osa (99,02 euro) suurendamisel 50% võrra

ning Kolmnurga katastriüksuse rendile antava osa (2,48 ha) 2001. aasta maa

maksustamishinna (1298,78 euro) 5% suuruse osa (64,94 euro) suurendamisel 50% võrra; 2.3. alates rendilepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast kuni 31.12.2031 suureneb

kasutustasu vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse

3

MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus (3% kehtivast maa maksustamishinnast) või tasu

maksimaalne määr (413,59 eurot hektari kohta);

2.4. alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus;

2.5. ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas

hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest;

2.6. kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõigetes 7 ja

71 ning §-s 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja

kasutamiseks andmise tasu regulatsioon;

2.7. kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei

sõlmita;

2.8. kasutustasu maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast;

2.9. rentnik kohustub tasuma katastriüksuste maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud

summas ja korras;

2.10. katastriüksustel kasvava metsa raadamise korraldamiseks kohustub rentnik teavitama

Maa-ametit ning seejärel sõlmima kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega;

2.11. rentnik kasutab katastriüksuseid täiteliiva, ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamiseks;

2.12. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;

2.13. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara kaevandamise

keskkonnaloas ja korrastamisprojektis sätestatule;

2.14. rendileandja nõudmisel kohustub rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise rendileandjale;

2.15. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute

kasutusse;

2.16. rentnik on kohustatud tagama läbi rendile antava maa aastaringselt Loigu kinnisasja

(katastritunnus 51802:002:0400) elamu teenindamiseks vajaliku transpordi läbipääsu;

2.17. sõlmitav leping tuleb Maa-ametil registreerida riigi kinnisvararegistris.

3. Vastutus käesoleva korralduse täitmise eest panna Maa-ameti maatoimingute osakonna

juhatajale Mai Linnule.

4. Teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Marina Minerals OÜ-le, Riigimetsa

Majandamise Keskusele ja Saue Vallavalitsusele.

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest,

esitades vaide Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

MAARENDILEPING NR 7-8/24/604

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi

Rendileandja), keda esindab regionaalministri 14.08.2023 käskkirja nr 128 „Volituse andmine”

Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits, ja Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875)

(edaspidi Rentnik), keda esindab juhatuse liige Caspar Rüütel, edaspidi Rendileandja ja Rentnik

eraldi nimetatud Lepingupool ja koos Lepingupooled, sõlmivad käesoleva maarendilepingu

(edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU ALUS JA EESMÄRK

1.1. Leping on sõlmitud juhindudes maapõueseadusest (edaspidi MaaPS), riigivaraseadusest,

võlaõigusseadusest, Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva

kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ja

Maa-ameti peadirektori 03.09.2024 korraldusest nr 1-17/24/1736 „Riigile kuuluvate

Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksuste osa maavara kaevandamiseks rendile andmine“

(Lisa 2).

1.2. Rendileandja annab Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktides 2.1.1 – 2.1.2.

nimetatud maad Lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul.

1.3. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule maakasutusõiguse vastavalt maa kasutamise

sihtotstarbele.

1.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluvad Harju maakonnas Saue vallas asuvad

katastriüksused:

2.1.1. Kivitammi külas asuva Kivivalli katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 13949402,

katastritunnus 51802:002:0473, pindala 92 312 m2 , sihtotstarve 70% mäetööstusmaa

ja 30% maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV41998) 6,37 ha

suurune osa;

2.1.2. Virukülas asuva Kolmnurga katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 14127202,

katastritunnus 51802:002:0551, pindala 32 824 m2 , sihtotstarve 75% mäetööstusmaa

ja 25% maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV48013) 2,48 ha

suurune osa.

2.2. Lepingu punktides 2.1.1. ja 2.1.2. nimetatud katastriüksuste osad (edaspidi koos Objekt)

on määratletud Lepingule lisatud rendile andmise asendiplaaniga (Lisa 2).

2.3. Objekti kasutatakse täiteliiva, ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamiseks.

2.4. Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksustele on 06.12.2016 sõlmitud lepingu (Lisa 2) alusel

seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks

elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses.

2.5. Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksused on antud Maa-ameti poolt 14.02.2022 sõlmitud

riigimaa jahindusliku kasutamise lepinguga nr 7-27/22/20 (Lisa 2) kasutada MTÜ-le Nissi

Jahimeeste Selts (registrikood 80022317).

3. LEPINGU TÄHTAEG

Leping jõustub selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 19.07.2034.

2

4. RENDI SUURUS JA TASUMISE KORD

4.1. Lepingu sõlmimise ajal on vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule kasutustasu suuruseks

245,94 eurot (kakssada nelikümmend viis eurot ja üheksakümmend neli senti) aastas,

mis moodustub Kivivalli katastriüksuse rendile antava osa (6,37 ha) 2001. aasta maa

maksustamishinna (1980,45 euro) 5% suuruse osa (99,02 euro) suurendamisel 50% võrra

ning Kolmnurga katastriüksuse rendile antava osa (2,48 ha) 2001. aasta maa

maksustamishinna (1298,78 euro) 5% suuruse osa (64,94 euro) suurendamisel 50% võrra.

4.2. Alates Lepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast kuni 31.12.2031 suureneb kasutustasu

vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse MaaPS § 90

lõikes 7 sätestatud tasu suurus (3% kehtivast maa maksustamishinnast) või tasu

maksimaalne määr (413,59 eurot hektari kohta).

4.3. Alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.

4.4. Ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas

hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.

4.5. Kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõigetes 7

ja 71 ning §-s 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja

kasutamiseks andmise tasu regulatsioon.

4.6. Kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast Lepingu lisa ei

sõlmita.

4.7. Ajavahemiku eest Lepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtpäevani tasub Rentnik

proportsionaalse osa aasta rendist kümne kalendripäeva jooksul Rendileandja poolt

Rentnikule arve esitamise päevast arvates.

4.8. Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist

0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud

kalendripäeva eest.

4.9. Oma arveldusarve muutmisest teatab Rendileandja Rentnikule kirjalikult.

4.10. Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt

14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse

Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei

esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes

nõudeid ega pretensioone.

4.11. Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve

saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja

nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused.

Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse

Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.

5. KOMMUNIKATSIOONID JA EHITISED

5.1. Leping ei kohusta Rendileandjat varustama Rentnikku veevärgi, kanalisatsiooni, elektri,

telefoni, juurdepääsutee ja muude kommunikatsioonidega.

5.2. Rentnikul on õigus rajada Objektile tema tegevuse arendamiseks vajalikke

kommunikatsioone, tasudes kõik selleks tehtavad kulutused. Rentnik on kohustatud

kommunikatsioonide rajamisest, neis tehtavatest ümberehitustest ja täiendustest teavitama

Rendileandjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nimetatud töödega alustamisest

arvates. Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud rajatud kommunikatsioonid, mille

3

säilitamiseks on Rendileandja andnud kirjaliku nõusoleku, tasuta Rendileandjale üle

andma.

5.3. Rentnikul on õigus rajada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi (hooneid ja

rajatisi).

6. RENDITAVA VARA TAGASTAMINE

Lepingu lõppemise päeval tagastab Rentnik kogu Objekti korrastatuna Rendileandjale.

7. RENDILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1. Rendileandjal on õigus:

7.1.1. takistamatult pääseda Objektile tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 17.00, teatades sellest

Rentnikule 24 tundi ette;

7.1.2. kontrollida Objekti sihipärast kasutamist, kaitserežiimide, kasutuspiirangute ja teiste

kohustuste täitmist;

7.1.3. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema

poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;

7.1.4. muuta ühepoolselt Lepingu punktis 4.1. nimetatud rendi suurust Eesti Vabariigi

õigusaktidest tulenevatel juhtudel;

7.1.5. nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile

tekitatud kahju hüvitamist;

7.1.6. anda Rentnikule kirjalik nõusolek Objekti tavapärast korrashoidu ületavate parenduste

tegemiseks või keelduda sellest. Rendileandja otsustab muudatuste ja parenduste

tegemiseks nõusoleku andmisel kulutuste hüvitamise ulatuse. Rendileandja nõusolekul

tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse Rentnikule Rendileandja otsusel tasaarvestamise

teel pärast seda, kui Rentnik on parendused teinud ja esitanud maa omanikule vastavad

kuludokumendid. Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te)

perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast kasutustasust.

7.2. Rendileandja kohustub:

7.2.1. andma Objekti Rentniku kasutusse vastavalt Lepingule;

7.2.2. vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks

kirjalikult 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest

keeldumise korral esitama Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või

nõusoleku andmisest keeldumise kohta;

7.2.3. registreerima Lepingu riigi kinnisvararegistris.

8. RENTNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

8.1. Rentnikul on õigus:

8.1.1. kasutada Objekti ainult oma majandustegevuseks Lepinguga ettenähtud tingimustel,

ulatuses ja korras;

8.1.2. püstitada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi, teha mullatöid, paigaldada

kommunikatsioone, kaableid ja veevärki ning teha muid töid, mis on vajalikud Objekti

otstarbekaks ja sihipäraseks kasutamiseks, vastavalt Lepingu punktis 8.2.6. esitatud

tingimustele ning arvestades Lepingu punktis 5.2. sätestatuga;

8.1.3. üksnes Rendileandja kirjalikul nõusolekul teha Objektile tavapärast korrashoidu ületavaid

parendusi;

8.1.4. taotleda Rendileandja nõusolekul Objekti parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist

vastavalt punktis 7.1.6. sätestatule.

4

8.2. Rentnik kohustub:

8.2.1. kasutama Objekti sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, järgides kõiki maavara

kaevandamise keskkonnaloas nr KL-520585 toodud nõudeid ning kandma kõik Objekti

korrastamisega ning tavapärase korrashoiuga seotud kulud, sealhulgas kõrvaldama

puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või

parandamisega;

8.2.2. kõrvaldama kõik Lepingu punkti 7.1.1. ja 7.1.2. alusel teostatud kontrolli käigus avastatud

puudused, mille kõrvaldamiseks Rendileandja on Rentnikku Lepingu punkti 7.1.3. alusel

kohustanud;

8.2.3. hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või

maa saastamist, muud ohtu või kahju üldsuse huvidele, tagades väljastatud

keskkonnalubadega kehtestatud nõuete täitmise;

8.2.4. Rendileandja nõudel kohustub Rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise Rendileandjale;

8.2.5. Objektil kasvava metsa raadamise korraldamiseks kohustub rentnik teavitama Maa-ametit

ning seejärel sõlmima kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega;

8.2.6. enne Lepingu lõppemist likvideerima tema poolt Objektile rajatud ehitised;

8.2.7. korrastama kogu Objekti kooskõlas maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr KL-520585

ning vastavalt korrastamisprojektis sätestatule. Vähemalt kolm aastat enne Lepingu

lõppemise päeva kohustub Rentnik esitama Keskkonnaametile avalduse Objekti

korrastamistingimuste saamiseks;

8.2.8. tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud katastriüksusega seotud

koormised. Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni

Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale;

8.2.9. viivitamatult teavitama juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel nimetatud asjaolust

Rendileandjat, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed

ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

8.2.10. teatama Lepingu täitmist takistavate asjaolude (sealhulgas maksejõuetus) ilmnemisel

sellest kohe Rendileandjale kirjalikult, samuti on ta kohustatud teatama takistavate

asjaolude lõppemisest;

8.2.11. tagama piirimärkide säilimise, kui Objekti piirile on paigaldatud piirimärgid. Samuti on

keelatud piirimärke kahjustada või ümber paigutada;

8.2.12. kandma kõik Lepingu sõlmimisega seotud kulud;

8.2.13. tagama Objekti ohutuse, vajadusel tõkestama juurdepääsu Objektile;

8.2.14. tagama läbi rendile antud maa aastaringselt Loigu kinnisasja (katastritunnus

51802:002:0400) elamu teenindamiseks vajaliku transpordi läbipääsu.

8.3. Rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma Rendileandja nõusolekuta kolmandate

isikute kasutusse.

9. LEPINGUPOOLTE VASTUTUS

9.1. Lepingupooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata

jätmisega või mittekohase täitmisega teisele Lepingupoolele tekitatud kahju eest.

9.2. Lepingu punktides 6, 8.2.6 ja/või 8.2.7 nimetatud Rentniku kohustuste täitmata jätmise või

mittekohase täitmise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi ühe aasta

eest tasumisele kuuluva rendi suuruses summas igal aastal, kuni kohustuse täitmiseni.

Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema kohustuste täitmisest.

9.3. Lepingu punktides 8.2.1 kuni 8.2.5 ja/või 8.3 nimetatud kohustuste rikkumisel või

Rendileandja poolt määratud tähtajaks rikkumise kõrvaldamata jätmisel on Rendileandjal

õigus igakordse rikkumise eest nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 25% ühe aasta rendi

5

summast, kuni kohustuse täitmiseni. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema

kohustuste täitmisest.

9.4. Lepingu punktides 8.2.8 kuni 8.2.10 nimetatud Rentniku kohustuste rikkumisel on

Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 100 eurot igakordse rikkumise eest.

10. LEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE

10.1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

Lepingu punktides 4.5. ja 7.1.4. sätestatud juhul või muudel juhtudel, kui

lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.

10.2. Ühe Lepingupoole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Lepingupool läbi

30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise

korral teatatakse sellest teisele Lepingupoolele, esitades kirjaliku põhjenduse.

10.3. Lepingu punktides 4.5. ja 7.1.4. sätestatud juhul või Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneval

lepingutingimuste muutmisel teatab Lepingupool teisele Lepingupoolele Lepingu

muutmisest kirjalikult vähemalt 10 (kümne) kalendripäeva ette.

10.4. Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja

möödumist.

10.5. Lepingupooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Eesti Vabariigi

õigusaktides toodud alustel ja korras, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

10.6. Rendileandjal on ühepoolselt õigus Leping lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest

Rentnikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette, kui Lepingu sõlmimise aluseks oleva

maavara kaevandamise loa väljaandmisel on rikutud loa väljaandmise menetlust.

10.7. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses

sätestatud korras.

11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED

11.1. Objekti valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale jääb Leping jõusse ka uue

valitseja suhtes, kui Eesti Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

11.2. Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema Lepingust tulenevad õigused ja kohustused

üle tema õigusjärglasele, selle puudumisel aga Vabariigi Valitsusele või tema poolt

volitatud valitsusasutusele.

11.3. Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (sh jagunemise, ühinemise või

ümberkujundamise teel) lähevad kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle

Rentniku õigusjärglasele vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse

läbirääkimiste teel.

12.2. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused, mida ei suudeta lahendada

läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus.

13. LEPINGU DOKUMENDID JA VASTUTAVAD ISIKUD

13.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, pärast Lepingu sõlmimist

Lepingupoolte poolt alla kirjutatud Lepingu dokumentide muudatustest ja täiendustest ning

6

Lepingu punktide 4.5. ja 7.1.4. alusel teisele Lepingupoolele saadetud Lepingu muutmise

teadetest.

13.2. Lepingul on järgmised lisad:

13.2.1. Lisa 1. Regionaalministri 14.08.2023 käskkiri nr 128 „Volituse andmine”;

13.2.2. Lisa 2. Maa-ameti peadirektori 03.09.2024 korraldus nr 1-17/24/1736 „Riigile kuuluvate

Kivivalli ja Kolmnurga katastriüksuste osa maavara kaevandamiseks rendile andmine“

koos rendile andmise asendiplaaniga ning isikliku kasutusõiguse seadmise ja jahindusliku

kasutamise lepingutega.

13.3. Kumbki Lepingupool määrab Lepingu täitmise eest vastutava isiku. Vastutava isiku

vahetumisest tuleb teist Lepingupoolt viivitamatult kirjalikult teavitada.

13.4. Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja

Mai Lind, telefon 5476 0772, e-post [email protected].

13.5. Rentniku esindaja Lepingu täitmisel on OÜ Marina Minerals juhatuse liige Caspar Rüütel.

Rendileandja:

Maa-amet

Registrikood 70003098

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel 665 0600

E-post [email protected]

Rahandusministeerium

A/a nr EE891010220034796011

SEB Pank

(allkirjastatud digitaalselt)

Tambet Tiits

Rentnik:

OÜ Marina Minerals

Registrikood 11349875

Jalgpalli tn 21

11312 Tallinn

Tel 5698 7373

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Caspar Rüütel

Raieala juurde:

Koostamise kuupäev:

Koostaja nimi ja allkiri:

Raieala lõpetamise tähtaeg:

Tööliik Raskusaste Mõõtühik Kogus Ühikuhind, € Summa, € Töö korraldamise kulud x x x x 578,34 Raietehnika kolimine x x x x 652,80 Raiumine x m3 195 1,28 249,60 Kokkuvedu x m3 195 0,64 124,80

kerge ha 6 287,60 1 725,60 raske ha 383,47 0,00 väga raske ha 511,29 0,00 kuni 1000m m3 90 3,83 344,70 1000+m m3 5,75 0,00

Kändude freesimine x ha 639,12 0,00 Kändude juurimine ja kokkuvedu x ha 2 684,29 0,00

KOKKU 3 675,84 €

Raidmete ja tüveste kokkuvedu

Võsa raiumine

Hinnaarvutus

RD- Viruküla karjäär- 51802:002:0473

17.03.2026

Sven Soomets