Vastuskiri

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 17.03.2026 nr 12-1/522-8

Meie: 19.03.2026 nr 3-1.1/2026/1682

V.a. Kristiina Ott-Rätsepp

Harku vallas Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse detailplaneeringust

Küsite oma 17.03.2026 kirjaga RMKlt ettepanekuid Vaila külas Vääna Jahilossi maaüksuse ja

lähiala üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise

lähteseisukohtadele. Planeeringuala piirneb riigile kuuluva kinnistuga Keila metskond 26

(19801:001:4413), millise riigivara volitatud asutus on RMK.

Palume planeeringulahenduses ette näha RMK hallataval kinnistul Keila metskond 26 asuva

piirdeaia likvideerimine või ümbertõstmine kinnistu piirile ja naaberkinnistu omavolilise

maakasutuse lõpetamine.

Selgitav joonis kirjale lisatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Maakasutuse projektijuht

[email protected]; 505 3387

1

O T S U S

Meriküla 4. märts 2026 nr 21

Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vaila külas Vääna

Jahiloss (katastritunnus 19801:011:0113) maaüksusel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss

maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%

ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate

abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,64 ha, paikneb Vääna jõe ja Jahilossi tee vahelisel alal, u 2 km

kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Jahilossi tee ristmikust mööda Jahilossi

teed kagu suunas, piirnedes põhjast Sillaotsa (katastritunnus 19801:011:0032) elamumaaga ning

idast, lõunast ja läänest Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:001:4413) maatulundusmaaga.

Vääna Jahiloss maaüksus, suurusega 6379 m2, on ärimaa sihtotstarbega ja hoonestatud.

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 142,2 m2 suurune puhkemaja kompleks (ehitisregistri

kood 121341289) ja 75 m2 suurune puukuur + välikamin (ehitisregistri kood 221341271).

Juurdepääs maaüksusele on Jahilossi teelt.

Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid, puurkaevu hooldusala, Vääna jõe

kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd, Vääna jõe kallasrada ja avalik

kasutus, Vääna jõe hoiuala (mis on ühtlasi ka Natura 200 võrgustikku kuuluv Vääna jõe loodusala),

projekteeritav Metsaalade looduskaitseala (3,08 m2 ulatuses), Vääna jõe lõheliste kudemis- ja

elupaigad, II kategooria kaitsealuse liigi (Unio crassus (paksukojaline jõekarp) elupaik ja III

kategooria kaitsealused liikide (Cottus gobio (võldas), Cobitis taenia (hink)) leiukohad. Alal on

registreeritud Natura elupaigatüüp jõed ja ojad (3260).

Harku Vallavalitsus on algatanud 13. märts 2007 korraldusega nr 388 Vaila külas Vääna Jahiloss

kinnistu ning lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks oli maasihtotstarbe

muumine ärimaast elamumaaks ja elamu püstitamiseks ehitusõiguse täpsustamine. Juurdepääs

kavandati Jahilossi teelt. Pärast detailplaneeringu algatamist planeeringu menetlus seiskus.

2020.aastast on maaüksusel uued omanikud, kes soovivad ärimaa sihtotstarbe muutmist elamu-ja

ärimaaks ning seega on detailplaneeringu algatamise eesmärk mõnevõrra muutunud.

2

Eeltoodust tulenevalt ning seoses asjaoluga, et Vaila külas Vääna Jahiloss kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamisest on möödunud 18 aastat, on vajalik algatada detailplaneeringu

koostamine uuesti, et planeeringu menetlus viia läbi täna kehtiva planeerimisseaduse ning ka

kehtiva Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohaselt.

Detailplaneeringuga hõlmatud alale on juurdepääs Jahilossi teelt, mis jääb Keila metskond 26

(katastritunnus 19801:001:4413) katastriüksusele ning Jahilossi tee ulatuses projekteeritavale

Metsaalade looduskaitsealale. Sellest tulenevalt rakendub looduskaitseseaduse § 8 lg 6, mille

kohaselt kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek /.../, siis on haldusorganil,

kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud

loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus

peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse

tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse

tegemisest arvates. Samuti jääb Jahilossi tee kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekti Vääna-

Jõesuu metsa maastikukaitsealale. Harku Vallavolikogu hinnangul ei halvenda või kahjusta

detailplaneeringuga kavandatav tegevus metsade seisundit või kohaliku omavalitsuse kaitseala

kaitse-eesmärkide saavutamist, sest Jahilossi tee on olemasolev tee, mida kasutatakse pidevalt

metsasaaduste korjamiseks, matkamiseks ja ligipääsuks Vääna jõele. Detailplaneeringu

realiseerumisel Jahilossi tee kasutusintensiivsus võrreldes praegusega oluliselt ei muutu, mistõttu

mõju metsade ja kohaliku omavalitsuse kaitseala seisundile puudub.

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal. Harju

maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku

planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest

välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri

säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute

paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja

koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise.

Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada

seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise

võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise

võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on

võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Käsitletaval juhul

asub planeeringuala rohevõrgustiku alal, kuid Vääna Jahiloss maaüksusel paikneb olemasolev

hoonestus ning seega on tegemist väljakujunenud hoonestusalaga. Planeeringuga täpsustatakse

ehitusõigust maaüksuse piires kavandades hooned kompaktselt olemasolevate hoonete vahelisele

alale, millega eeldatavalt ei mõjutata rohelise võrgustiku terviklikkust ja toimimist.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-

väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus range režiimiga loodusliku haljasmaa

rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Range režiimiga looduslikuks haljasmaaks

rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka planeeritavat ala ümbritsev valdav osa

maa-alast.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda

omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima

kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine

kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud

juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik

3

saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne

arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi

detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on

tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja

katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja

väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada eluasemekoht

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu

seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele. Selle kohaselt peab ehitusõiguse kavandamise

lubamine looduslikele haljasmaadele olema põhjendatud ning ratsionaalne.

Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 esitatud tabelis „Tingimused elamute, suvilate ja

aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis

2.1.2 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – hajaasustuse põhimõttel arendataval

väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Sellest tulenevalt on üldplaneeringu seletuskirja punkti

2.7 kohaselt leebe režiimiga looduslikule haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku

omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt teemaplaneeringu

seletuskirja punktis 3.3 seatud tingimustele, mille kohaselt peab ehitusõiguse võimaldamiseks

kinnistu suurus olema vähemalt kaks hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Üldplaneeringu

kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses

ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa

kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri

oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud

asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse

poolest.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga loodusliku

haljasmaa osas märgitud järgmist:

- käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid

(valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud

haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on

võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse

põhimõttel;

- range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning

kaitsealadega;

- range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud, va tehniliste

kommunikatsioonide rajamine;

- valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul

haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Harku valla rohevõrgustiku alade üldised

kasutuspõhimõtted“ on öeldud, Harku rohevõrgustiku olulisim osa on valla keskosa läbivad

massiivid, mille terviklikkuse hoidmine on esimene prioriteet. Eelkõige tähendab see Sõrve,

Vääna-Jõesuu, Türisalu-Vääna-Humala ja Suurupi massiivide terviklikkuse tagamist ja

nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist. Nimetatud tuumalade kogupindalast peab säilima

vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumata. Koridoride laius peab olema vähemalt

4

500-700 m. Alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ on

kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud järgmist:

- Vääna-Jõesuu tuumala on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline

suurulukite elupaik.

- Tuumala teljeks on seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik.

-Vääna-Jõesuu tuumala roll on oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka

lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste

pakkujana.

- Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha lageraielanke ning majade lähedusse jäävates

metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja sellega vähendada loomade varjevõimalusi.

Üldplaneeringu seletuskiri otseselt ei keela hajaasustuses asuvale range režiimiga loodusliku

haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale ehitamist, kuid seab tingimuseks, et tuumala

kogupindalast säilib vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumatuna. Vääna Jahiloss

maaüksusele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks

ei mõjuta eeldatavalt rohevõrgustiku tuumala toimimist, kuna tegemist on juba hoonestatud ärimaa

kinnistuga. Vääna Jahiloss katastriüksusel olevatele hoonetele kõige lähemal paiknevad umbes 50

m kaugusel üle Vääna jõe asuvad hooned Sillaotsa katastriüksusel. Järgmised lähimad hooned

asuvad ligi 300 m kaugusel üle jõe Väike-Sauesöödi maaüksusel ja 450 m kaugusel samal pool

jõge Sauesöödi maaüksusel ning neid eraldab metsamassiiv. Vääna Jahiloss katastriüksusel on

inimtegevus tuvastatav 1995. aasta ortofotol ja näiteks ka 1982. aasta fotokaardil. Sellest saab

järeldada, et inimtegevus katastriüksusel on selles asukohas olnud juba pikka aega ning tegemist

ei ole uue asustusega rohevõrgustiku tuumalal. Tänapäevastes registrites on küll maa

sihtotstarbeks märgitus ärimaa, kuid tõenäoliselt on vähemalt suveperioodil sellel katastriüksusel

inimasustus olemas olnud. Samuti on see olemas olnud ka teisel pool jõge asuval Sillaotsa

katastriüksusel. Harku Vallavolikogu hinnangul säilib tõenäoliselt ka peale kõnealuse

detailplaneeringu realiseerimist 90% tuumalast looduslikuna.

Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss maaüksuse

olemasoleva ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%

ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate

abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek lähtuda üldplaneeringus

looduslikul haljasmaal hajaasustuse põhimõttel arendatava väikeelamumaa elamuasemekohtade

kavandamise põhimõttest. Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse hajaasustuse põhimõttel

6379 m² suurune elamumaa ja ärimaa krunt, mis asub lähimast elamust (Sillaotsa maaüksus) u 50

m kaugusel. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt ei ole kumbki hajaasustuse

nõuetest, so krundi suurus vähemal 2 ha või elamute vahekaugus 150 m, täidetav. Samuti

soovitakse range režiimiga looduslikul haljasmaal ehitustegevuse võimaldamist. Eeltoodust

tulenevalt tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla

üldplaneeringut hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas ja range

režiimiga looduslikul haljasmaal asuva maaüksuse sihtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse

määramise osas.

Vääna Jahiloss katastriüksus asub suures osas Vääna jõe ehituskeeluvööndis, kus asuvad ka kõik

taotlevas detailplaneeringus kajastatud hooned peale ühe. Algatatava detailplaneeringuga tehakse

ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks põhijoonisel näidatud helesinise ristikestega

vahelduva katkendjoone ulatuses, kuhu planeeritakse üksikelamut. Detailplaneeringuga

ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik vaid planeeritava elamu ulatuses (põhijoonisele

märgitud oranži ristkülikuga, mis tähistab soovitusliku hoone asukohta), kuna peale hoone

valmimist hakkab kehtima looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõike 4 punkt 1, mille kohaselt ei laiene

ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää

veekaitsevööndisse. Katastriüksus asub hajaasustusalal ja sellel on Maa- ja Ruumiameti kõlvikute

5

kaardi kohaselt olemas õuemaa kõlvik. Lisaks on ehituskeeluvööndis olemasolevaid hooneid

võimalik rekonstrueerida ja 1/3 ulatuses laiendada (LKS § 38 lg 4 p 5), ka juurdepääsutee

katastriüksusele on algatatava detailplaneeringu põhijoonise kohaselt olemasolev ja ehituskeeld ei

laiene detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele (LKS § 38 lg 5 p 8). Pärast

detailplaneeringu kehtestamist muudetakse maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja ärimaaks (95%

elamumaa ja 5% ärimaa), vajadusel sõlmitakse notariaalsed kokkulepped planeeringujärgsete

servituutide osas, vajadusel ehitatakse välja detailplaneeringus kavandatud tehniline infrastruktuur

ning alles seejärel taotletakse planeeringuga kavandatud üksikelamu püstitamist. LKS § 38 lõike

4 punkti 1 kohaselt ei laiene kalda ehituskeeluvöönd hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale

ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Seetõttu tekib detailplaneeringuga

kohustus esmalt püstitada maaüksusele üksikelamu, mille osas on detailplaneeringuga kalda

ehituskeeluvööndit vähendatud, ning alles seejärel on võimalus püstitada detailplaneeringuga

planeeritavaid abihooneid ning seadustada olemasolevaid abihooneid, mida ei ole ehitisregistrisse

kantud.

Seega on Vääna Jahiloss maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95%

elamumaa ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja

seda teenindavate abihoonete püstitamiseks vajalik algatada üldplaneeringut muutev

detailplaneering seoses vajadusega taotleda Vääna jõe (VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi

vähendamist planeeritava elamu ulatuses. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt

esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi

vähendamiseks kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud

detailplaneeringu.

Kokkuvõtvalt, algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Harku valla

üldplaneeringut range režiimiga looduslikul haljasmaal asuva maaüksuse sihtotstarbe muutmise ja

ehitusõiguse määramise osas, hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas

ja Vääna jõe (VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike

punkti 2 ja 3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine,

detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse

hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on planeeringu koostamisel tagada avalike huvide ja väärtuste

ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. PlanS §

10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve,

sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja

planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte

kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

- tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi

ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

6

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlike väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss

maaüksuse olemasoleva ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa

ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse maaüksus võtta

kasutusse peamiselt elamumaana ning planeerida varemetes oleva puhkemaja kompleksi asemele

äriruumidega üksikelamu. Hoonestusalaks määratakse planeeritava elamu ja olemasoleva

puurkuuri vaheline maismaapoolne ala, millele kavandatakse kompaktne hoonestus. Sellise

hoonestusala planeerimisega säilitatakse Vääna jõe kallasraja avalik kasutus, sest

detailplaneeringuga ei võimaldata ehitiste püstitamist kallasraja lähedusse, mis võiksid takistada

ligipääsu kallasrajale. Planeeringualale jääval Vääna jõe kallasrajal on olemasolev jalgrada, mida

peamiselt kasutavad kalamehed. Pääs kallasrajale on tagatud olemasolevalt metsarajalt, pikki

planeeringuala idapiiri, jäädes suures osas naaberkinnistule (Keila metskond 26).

Detailplaneeringu lahenduses ei tehta ettepanekut kallasraja ja olemasoleva metsaraja muutmiseks

ega nähta ette kallasraja avalikku kasutamist piiravaid rajatisi. Detailplaneeringu lahenduse

realiseerumine ei halvenda avalikku juurdepääsu veekogule, vaid täpsustab õueala, millega

väheneb konfliktolukordade tekkimine kallasraja kasutajate ja Vääna Jahiloss maaomaniku vahel.

Harku Vallavolikogu hinnangul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse

juurde esitatud planeerimisettepanek arvestab eelnimetatud elukeskkonna parendamise

põhimõtetega. 2005. aastal taotles endine maaomanik Vääna Jahiloss kinnistu nime muutmist

(endine nimi Keila metskond maatükk nr 27) ja sihtotstarbe muutmist sotsiaalmaast ärimaaks

põhjendusega, et maaüksusel pakutakse puhkemaja väljaüürimise ja ürituste korraldamise

teenuseid. Harku Vallavalitsus on katastriüksuse nime muutmise heaks kiitnud 22. märtsi 2005

korraldusega nr 456. Harku Vallavolikogu on katastriüksuse sihtotstarbe muutmise heaks kiitnud

31. märtsi 2005 otsusega nr 25. Tänaseks päevaks on puhkemajast alles varemed, mistõttu ei

kasutata hoonet ja maaüksust enam äri funktsioonist lähtuvalt. Piirkonna turvalisuse huvides on

oluline, et ebapiisavalt kasutatud ala võetakse uuesti aastaringselt kasutusele. Tänane omanik

soovib säilitada 5% ulatuses ärimaa sihtotstarbe ning selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss

kinnistule 95% ulatuses elamumaa sihtotstarbe määramiseks. Varemete likvideerimine,

üksikelamule ja seda teenindavate abihoonetele ehitusõiguse määramine võimaldab luua turvalise

elukeskkonna ning tagada esteetilise miljöö arvestades olemasolevate väärtustega. Samuti

tagatakse planeeritava hoonestusala määratlemisega kallasraja avalik kasutus, mis võimaldab

säilitada ligipääsu Vääna jõele. Seega on põhjendatud maaüksuse sihtotstarbe muutmine ja

ehitusõiguse määramine läbi detailplaneeringu menetluse, mille koostamise raames on võimalik

lahendada Keskkonnaameti nõusolekul Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vaila külas Vääna

Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS

mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 detailplaneeringu koostamise käigus seada

müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad

nõuded.

Vallavalitsus on sõlminud 16.01.2025 lepingu nr 5-9/3/26 detailplaneeringu koostamiseks ja

koostamise tellimise kulude kandmiseks. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel OPTIMAL PROJEKT OÜ

7

(äriregistrikood 11213515). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu

koostamisega seotud kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi Vääna Jahiloss

maaüksuse omanik.

Lisaks detailplaneeringu algatamisele tunnistatakse õigusselguse huvides edasiulatuvalt kehtetuks

Harku Vallavalitsuse 13. märts 2007 korraldus nr 388 Vaila külas Vääna Jahiloss kinnistu ning

lähiala detailplaneering, mille algatamise taotluse tegid tolleaegsed maaomanikud. Maaüksuse

omanikud on vahepeal mitmel korral muutunud ja praegused huvitatud isikud on Jahilossi

maaüksuse omanikud aastast 2020.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse

põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksusel ja selle lähialal.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § 77 lõigetest 1 ja 4, § l24 lõigetest 2 ja 10, § l25 lõikest 2, § 129 lõikest 1, §

142 lõike 1 punktist 2 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33

lõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus”

§ 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vaila külas Vääna Jahiloss (katastritunnus

19801:011:0113) maaüksusel ja lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss

maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%

ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks

on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 0,64 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

range režiimiga looduslikul haljasmaal asuva maaüksuse sihtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse

määramise osas, hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas ja Vääna

jõe (VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas.

5. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on

leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-

taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute-. Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

7. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava lähtub järgnevast. Vallavolikogu poolt

detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering

esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu

algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise

8

või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu

algatamisest arvates.

8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

9. Planeering anda üle enne kehtestamist lõplikult vormistatuna digitaalselt.

10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise raames

tuleb läbi viia dendroloogiline hinnang. Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda

detailplaneeringu menetluse käigus.

11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

planeeringuala maaüksustega piirnevate kinnisasjade omanikud (sh RMK), Päästeamet,

Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, planeeringuala ja kontaktala kõikide olemasolevate ja

kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi

võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud.

12. Tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 13. märts 2007 korraldus nr 388 „Vaila külas

Vääna Jahiloss kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine“.

13. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

14. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees

1

O T S U S

Meriküla 04.märts 2026 nr 22

Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu 04.märts.2026 otsusega nr 21 algatati Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse

ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja

võimalused Vääna Jahiloss maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks

(95% elamumaa ja 5% ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega

üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe

ehituskeeluvööndit. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-

väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus range režiimiga loodusliku haljasmaa

rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Range režiimiga looduslikuks haljasmaaks

rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka planeeritavat ala ümbritsev valdav osa

maa-alast.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimismenetluse käigus.

PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt

2

teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Keskkonnaamet asus oma 23.12.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-6 seisukohale, et algatatava Vääna

Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju

KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Maa- ja Ruumiamet teavitas 30.12.2025 kirjaga nr 6-3/25/17679-2 ja Päästeamet teavitas

28.12.2025 kirjaga nr 7.2-3.1/7089-2, et antud asjas täiendavad ettepanekud puuduvad.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. 1.Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneering”;

2) eesmärk on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss maaüksuse ärimaa sihtotstarbe

muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5% ärimaa), hoonestusala ja

ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste tn 2, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu,

Harjumaa);

5) koostaja on OPTIMAL PROJEKT OÜ (äriregistrikood 11213515).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid

olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessis viia läbi dendroloogiline hindamine.

4. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

5. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

6. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees

Lisa 1 Harku Vallavolikogu 04.märts

2026 otsuse nr 22 „Vaila külas Vääna

Jahiloss maaüksuse ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmine” juurde

Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss

maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%

ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks

on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,64 ha, paikneb Vääna jõe ja Jahilossi tee vahelisel alal, u 2 km

kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Jahilossi tee ristmikust mööda Jahilossi

teed kagu suunas, piirnedes põhjast Sillaotsa (katastritunnus 19801:011:0032) elamumaaga

ning idast, lõunast ja läänest Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:001:4413)

maatulundusmaaga.

Vääna Jahiloss maaüksus, suurusega 6379 m2, on ärimaa sihtotstarbega ja hoonestatud.

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 142,2 m2 suurune puhkemaja kompleks

(ehitisregistri kood 121341289) ja 75 m2 suurune puukuur + välikamin (ehitisregistri kood

221341271). Juurdepääs maaüksusele on Jahilossi teelt.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega

nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51

kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus

range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Range režiimiga

looduslikuks haljasmaaks rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka

planeeritavat ala ümbritsev valdav osa maa-alast.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda

omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima

kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine

kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus

määratud juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest,

maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda

soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega

aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi

projekteerimistingimuste.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi

maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal. Harju maakonnaplaneering 2030+

seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks

ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on

sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes

sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste

analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised

kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku alal

kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline

võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku

aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik

kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Käsitletaval juhul asub

planeeringuala rohevõrgustiku alal, kuid Vääna Jahiloss maaüksusel paikneb olemasolev

hoonestus ning seega on tegemist väljakujunenud hoonestusalaga. Planeeringuga täpsustatakse

ehitusõigust maaüksuse piires kavandades hooned kompaktselt olemasolevate hoonete

vahelisele alale, millega eeldatavalt ei mõjutata rohelise võrgustiku terviklikkust ja toimimist.

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Vaila külas, Vääna Jahiloss maaüksusel paikneb

puhkemaja kompleksi varemed ja puukuur + välikamin ja kaetud kõrghaljastusega, mille

võimalikult suures osas säilitamisega tuleb planeeringus arvestada. Säilitamaks ala

kõrghaljastust ning edasine haljastuse planeerimine tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia

dendroloogiline hindamine.

3.2. Vee kasutus Kinnistul puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendus, vesi on

lahendatud puurkaevuga ning kanalisatsioon lokaalselt.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – üksikelamu ja abihoonete

ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritava ala pinnakatteks on Limneamere basseinis või rannal

settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda) ja aluspõhjaks

Kambriumi ladestiku Lükati kihistu.

3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Planeeringuala asub u 2 km kaugusel Läänemere kaldast. Sademevesi hajutatakse

haljaspindadel või kogutakse ja immutatakse pinnasesse.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringuala on kaetud osaliselt kõrghaljastusega.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Vääna jões

Keskkonnaregistri andmetel on paksukojalise jõekarbi, hingi ja võldase leiukoht. Ala piirneb

Vääna-Jõesuu metsa maastikukaitsealaga, mis on kohalik kaitseala.

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Vääna jõe hoiuala piirneb kinnistupiiril.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega

kaasnev müra ja vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja

vibratsiooniga.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei asu.

3.5.3. Tahked jäätmed Kavandatava tegevuse käigus tekivad ehitus- ja olmejäätmed.

Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Alast u 750

meetri kaugusel paikneb Peeter Suure Merekindluse Türisalu- Naage positsiooni rooduvarjend

ja u 950 meetri kaugusel paiknevad Peeter Suure Merekindluse Türisalu- Naage positsiooni

kaevikuliinid koos jaovarjenditega.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu

õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on

eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse hoonestatud maaüksusel elamu ja

abihoonete rajamist ning ala asub rohevõrgustikul, kuid eeldatavalt ei avalda kavandatav

tegevus mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja toimimisele.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ala on osaliselt kõrghaljastatud.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid asuvad ala

läheduses, kuid kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, Vääna jõe hoiuala asub planeeringuala

lähedal, kuid alal lahendatakse kanalisatsioon lokaalselt ning planeeringuga nähakse ette elamu

ja abihoonete püstitamine. Samuti ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

elamu ja abihoonete kasutus.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Planeeringuga kaasnevad ehitusaegsed mõjud on lühiajalised. Üksikelamu ja abihoonete

kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud. Kavandataval

tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning

PlanS § 142 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus 24.11.2025 kirjaga nr 12-1/522-4

detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt, Päästeametilt ja Maa- ja

Ruumiametilt.

Keskkonnaamet asus oma 23.12.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-6 seisukohale, et algatatava

Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Maa- ja Ruumiamet teavitas 30.12.2025 kirjaga nr 6-3/25/17679-2 ja Päästeamet teavitas

28.12.2025 kirjaga nr 7.2-3.1/7089-2, et antud asjas täiendavad ettepanekud puuduvad.

Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vaila

külas Vääna Jahiloss maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist

hindamist KeHJS mõistes. Säilitamaks ala kõrghaljastust ning edasine haljastuse planeerimine

tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia dendroloogiline hindamine.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

Koostas:

Brigita Perm

Keskkonnaspetsialist

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Vastavalt nimekirjale

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/522-8

Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja lähiala üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

algatamise ja KSH algatamata jätmise teade ning detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta

ettepanekute küsimine

Lähtudes Planeerimisseaduse § 77 lg 7 anname teada, et Harku Vallavolikogu 04.03.2026 otsusega

nr 21 algatati detailplaneeringu koostamine Vaila külas Vääna Jahiloss (katastritunnus

19801:011:0113) maaüksusel ja lähialal ning otsusega nr 22 jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,64 ha, paikneb Vääna jõe ja Jahilossi tee vahelisel alal, u 2 km

kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Jahilossi tee ristmikust mööda Jahilossi

teed kagu suunas, piirnedes Sillaotsa (katastritunnus 19801:011:0032) elamumaaga ja Keila

metskond 26 (katastritunnus 19801:001:4413) maatulundusmaaga.

Juurdepääs maaüksusele on Jahilossi teelt.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Vääna Jahiloss

maaüksuse ärimaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja ärimaaks (95% elamumaa ja 5%

ärimaa), hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks äriruumidega üksikelamu ja seda teenindavate

abihoonete püstitamiseks ning vähendada Vääna jõe ehituskeeluvööndit. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut range

režiimiga looduslikul haljasmaal asuva maaüksuse sihtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse

määramise osas, hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas ja Vääna jõe

(VEE1094500) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste 2,

76901 Tabasalu, Harjumaa), koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste 2,

76901 Tabasalu, Harjumaa) ja koostaja on OPTIMAL PROJEKT OÜ (äriregistrikood 11213515).

Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise raames tuleb

läbi viia dendroloogiline hinnang. Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu

menetluse käigus.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 lõikele 2 küsime ettepanekuid Vaila külas Vääna Jahiloss

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta. Ettepanekuid ootame kuni

19. aprill 2026 a.

Algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsustega ning

algatamiseks esitatud dokumentidega ja esialgse eskiisi materjalidega on võimalik tutvuda

detailplaneeringute kaardirakenduses aadressil kaart.harku.ee/DP/250113_522/avalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1. Harku Vallavolikogu 04.03.2026 otsus nr 21 „Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu algatamine.

2. Harku Vallavolikogu 04.03.2026 otsus nr 22 „Vaila külas Vääna Jahiloss maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

3. Eskiisjoonis.

Kaisa Pagil, assistent, [email protected], 5553 9321