Rava liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine.

Nimekirja alusel

30.10.2025 nr DM-132453-10

Rava liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teade

Austatud menetlusosaline

Teatame, et oleme menetlusse võtnud AS-i Tariston (registrikood 10887843, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) 09.10.2025 esitatud Rava liivakarjääri keskkonnaloa taotluse. Taotletav Rava liivakarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas riigio mandisse kuuluvatel katastriüksustel Omelga (katastritunnus 31403:002:0025), Rava metskond 341 (katastritunnus 32501:001:0146), Rava metskond 140 (katastritunnus 32502:001:0039) ning Rava metskond 197 (katastritunnus 31403:002:0056), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Esitatud taotluse kohaselt soovitakse keskkonnaluba Rava liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva kaevandamiseks.

Taotletav Rava liivakarjäär hõlmab täielikult Rava maardla (registrikaart nr 1039) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2. Tegemist on uue mäeeraldisega, mille pindala on 12,74 ha ja teenindusmaa pindala on 17,39 ha. Mäeeraldisega seotud varu on järgmine: täiteliiva aktiivne tarbevaru kokku on 296 tuh m³ ja kaevandatav varu on 284 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 19 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 15 aastat ning kaevandatud ma korrastatakse metsamaaks ja veekoguks.

Keskkonnaloa taotluse ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), valides alajaotuse keskkonnakaitseload → taotluste ja menetluste register → menetluse nr M-132453.

Taotlus vaadatakse läbi avatud menetluse käigus. See tähendab, et enne otsuse tegemist anname huvitatud osapooltele ja isikutele, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, võimaluse avaldada taotluse kohta arvamust ja esitada vastuväiteid. Sellega seoses avaldame teate taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt ettevõtte kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast vähesusest ja piisava avaliku huvi puudumisest, ei avaldata teadet kohalikus ega maakondlikus ajalehes. Taotlus ja sellega seotud materjalid edastatakse arvamuse saamiseks ka kohalikule omavalitsusele.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Käesoleva kirja olete saanud, sest olete kavandatava tegevuse asukoha kinnistuga piirneva kinnistu omanik või isik, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada.

Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnaloa taotluse kohta menetluse jooksul ja eelnõu kohta määratud tähtaja jooksul. Ettepanekud või vastuväited palume esitada kirjalikult aadressile [email protected]. Avalduses palume viidata menetluse numbrile M-132453. Vajadusel korraldab Keskkonnaamet asja arutamiseks avaliku arutelu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.

Keskkonnaloa taotluse kohta teeme otsuse 365 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb lisateabe küsimise vajadus, võib pikeneda ka taotluse kohta otsuse tegemise aeg. Keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise otsusest informeerime ka Teid.

Lisateave

Keskkonnaloa taotlemine: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 4, § 49 lg 1

Teavitamine edasisest menetlusest: KeÜS § 46 lg 11 ja 2, § 47 lg 2 ja 5 Arvamuse esitamine: KeÜS § 48 lg 4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Maigi Säinas vanemspetsialist maapõuebüroo

Teadmiseks: Ingka Investments Estonia OÜ, KARI JUHANI SEPPÄNEN, Maa- ja Ruumiamet, Meris OÜ, Metsamaahalduse Aktsiaselts, Metsnik OÜ, NATALIIA VIKS, PRIIT MARKUS, PRIIT RÄSSA, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tornator Eesti OÜ

5918 4357 [email protected]

2(2)

Maa- ja Ruumiamet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] AS Tariston [email protected] Järva Vallavalitsus [email protected]

19.03.2026 nr DM-132453-17

Rava liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

AS Tariston (reg. kood 10887843, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) esitas 26.05.2025 Keskkonnaametile taotluse Rava liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.05.2025 menetluse nr M-132453 juurde). Nõuetele vastav taotlus esitatud 09.10.2025 (registreeritud KOTKAS dokumendina nr DM-132453-7).

Taotletav Rava liivakarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jõeküla, Vaali ja Merja külas, riigi omandisse kuuluvatel katastriüksustel Omelga (katastritunnus 31403:002:0025), Rava metskond 341 (katastritunnus 32501:001:0146), Rava metskond 140 (katastritunnus 32502:001:0039) ning Rava metskond 197 (katastritunnus 31403:002:0056), millede riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Rava liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,74 ha ja teenindusmaa pindala on 17,39 ha.

Keskkonnaamet pikendas 03.02.2026 kirjaga nr DM-132453-15, taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega (kuni 06.04.2026).

Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Rava liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, hiljemalt 02.04.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata.

Lisateave

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 2

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Rava_liivakarjaari_KMH_eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse_eelnou.pdf

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

2(2)

EELNÕU 09.03.2026

Rava maardla Rava liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, AS Tariston 09.10.2025 esitatud Rava liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusest nr T-KL/1029014-2 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, §

6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja Järva Vallavolikogu

29.01.2026 otsusele nr 3, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Rava liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusele.

1.2. Rava liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Mäeeraldistellubada kaevandustegevusega seonduvaid töid teostada ja toodangut

välja vedada esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel

pühadel keelata karjääris teostatavad tegevused;

1.2.2. Mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise mängu- ja pesitsusperioodil

1.03-31.07. Metsise elupaika ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.

Metsise peamisel mänguperioodil (15.03-15.05) on lubatud tööaeg (nii kaevandamisele kui

kaevise transpordile) ainult kell 9.00-18.00;

1.2.3. Metsise elupaiga poolsesse serva tuleb rajada pinnasevall, karjääri idaserva täies

ulatuses;

1.2.4. Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ei ole lubatud teha lindude

pesitsusperioodil vahemikus 15.03-15.07;

1.2.5. Kaevandaja on kohustatud enne kaevandustegevuse alustamist katma Järva vallale

kuuluva Jussimäe tee (3250053) esimesed 400 meetrit mustkattega (2,5 kordse

pindamisega), alustades riigile kuuluvalt Vao-Päinurme-Sulustvere (15161) maanteelt, tee

koormustaluvuse tõstmiseks ning tolmu tekke vältimiseks ja tolmu kandumise vältimiseks

elamualadele;

2

1.2.6. Kaevandajal tagada karjääri tegevuseks kasutatavate teede seisundi nõuded kogu

keskkonnaloa kehtimise aja jooksul; 1.2.7. Asendada liivakarjääri nimi „Rava“ ajaloolise karjääri nimega „Jussimäe“, kuna Rava nimi on eksitav, sest Rava asula asub planeeritavast karjäärist ca 30 km kaugusel; 1.2.8. Enne kaevandamise alustamist peab kaevandaja RMK-ga kokku leppima ligipääsuvõimaluse loomise RMK maadele sinna teede rajamise näol; 1.2.9. Rajatud teed peavad vastama vähemalt 4 järgu metsateede nõuetele; 1.2.10. Rasketehnika kolimisel ja väljaveo alustamisel karjäärist kooskõlastada RMK metsateede kasutamine.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) esitas 26.05.2025 Keskkonnaametile Rava liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.05.2025

menetluse nr M-132453 juurde. Keskkonnaamet palus 31.07.2025 kirjaga nr DM-132453-4

taotlust parandada ning esitada see hiljemalt 31.10.2025. AS Tariston esitas parandatud taotluse

09.10.2025, mis on registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-132453-7.

2.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le,

keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Rava liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse 30.10.2025 kirjaga nr DM-132453-11 Järva Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.

Järva Vallavolikogu nõustus 21.01.2026 otsusega nr 3 (registreeritud KOTKAS-s 02.02.2026

numbriga DM-132453-14) keskkonnaloa andmisega järgmistel tingimustel:

1. Kaevandaja on kohustatud enne kaevandustegevuse alustamist katma Järva vallale kuuluva

Jussimäe tee (3250053) esimesed 400 meetrit mustkattega (2,5 kordse pindamisega), alustades

riigile kuuluvalt Vao-Päinurme-Sulustvere (15161) maanteelt, tee koormustaluvuse tõstmiseks

ning tolmu tekke vältimiseks ja tolmu kandumise vältimiseks elamualadele.

2. Kaevandajal tagada karjääri tegevuseks kasutatavate teede seisundi nõuded kogu

keskkonnaloa kehtimise aja jooksul.

3. Mäeeraldistel lubada kaevandustegevusega seonduvaid töid teostada ja toodangut välja

vedada esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel keelata

karjääris teostatavad tegevused.

4. Asendada liivakarjääri nimi „Rava“ ajaloolise karjääri nimega „Jussimäe“, kuna Rava nimi

on eksitav, sest Rava asula asub planeeritavast karjäärist ca 30 km kaugusel.

3

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“ (määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Rava liivakarjääri keskkonnaloa taotlus (T-KL/1029014-2), sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane

teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017

korraldusega nr 1-1/17/329);

4. Metsaregister;

5. Järva valla üldplaneering (kehtestatud Järva Vallavolikogu 29.01.2026 otsusega nr 1);

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

AS Tariston taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Rava liivamaardlal (maardla

registrikaardi nr 1039) Rava liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva kaevandamiseks. Taotletav

Rava liivakarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jõeküla, Vaali ja Merja külas, riigi

4

omandisse kuuluvatel kinnistutel Rava metskond 341 (tunnus 32501:001:0146), Omelga

(tunnus 31403:002:0025), Rava metskond 140 (tunnus 32502:001:0039) ja Rava metskond 197

(tunnus 31403:002:0056), millede riigivara valitsejaks on Kliimaministeerium ja volitatud

asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletava Rava liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,74 ha ja selle teenindusmaa pindala on

17,39 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Rava maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru (aT)

plokid 1 ja 2. Luba taotletakse 15 aastaks.

Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised (seisuga 06.06.2024):

1 plokk (täiteliiv) aT – 239 tuh m³;

2 plokk (täiteliiv) aT – 57 tuh m³.

Kaevandatav varu kogus on 284 tuh m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 19 tuh m³. Kaevandamise keskmine

aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul

kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad

kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Maavara kasutusaladeks on

ehitus ja teedeehitus, kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja veekoguks.

Taotletav Rava liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 296 tuh m³ täiteliiva. See ei ole aga kogumahus

kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele

maavarast hoidetervik. Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2)

pealpool veetaset, ja allpool veetaset 12° (nõlvus 1:5). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva

katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva

ala maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 12 tuh m³ täiteliiva.

Lähimad elamuhooned asuvad planeeritava liivakarjääri edelanurgast ca 1,2 km kaugusel

Kuusiku (katastritunnus: 32502:001:0220) kinnistul ja ca 1,6 km kaugusel Lillemäe

(katastritunnus: 32502:001:0016) kinnistul, lääne suunas ca 1,3 km kaugusel Kadaka

(katastritunnus: 32502:001:0031) kinnistul, põhja suunas ca 1,7 km kaugusel Jaagu

(katastritunnus: 25501:001:0148) kinnistul ning lõuna suunas ca 2 km kaugusel Mäeotsa

(katastritunnus: 32502:001:1270) kinnistul.

Taotletavast karjäärist ligikaudu 7 km edelas asub Päinurme küla keskus ning linnulennult

umbes 1,3 km lääne pool kulgeb Vao-Päinurme-Sulustvere maantee (15161).

Taotletava ala idaosa kattub osaliselt Pedaniku_TTP-533 maaparandussüsteemi maa-alaga (vid:

2103270020030002).

Ala läbib Jussimäe metsatee (3250053), mis ristub keskosas Puna teega (3250303), mis läbib

ala lõunaosa. Lisaks viib lõunaosasse 2. Vaali metsatee (3250302), mis seal ka lõppeb.

Kirdes asub ca 186 m kaugusel Endla looduskaitseala (KLO1000174).

Taotletav ala kattub Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise uuringu alaga ning Pandivere ja

Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (vid: LTA1000001).

5

Taotletav Rava liivakarjääri mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega

Natura 2000 alaga, samuti ei esine registrisse märgitud kaitse all olevate liikide leiukohti ega

elupaiku. Taotletavast alast 186 m idas paikneb kaitsealuse liigi Tetrao urogallus (metsis)

leiukoht.

Rava liivakarjääri piires on head mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on võimalik

pinnaskattega Jussimäe metsateelt (3250053) ning 2. Vaali metsateelt (3250302), mille kaudu

lõuna suunas on ühendus ca 1,0-1,2 km kaugusel kulgeva Vaali metsateega (3250301).

RMK on kooskõlastanud Jussimäe, Puna ja 2. Vaali teede alt maavaravaru arvele võtmise ja

maavara kaevandamise järgmistel tingimustel:

1. Enne kaevandamise alustamist peab kaevandaja RMK-ga kokku leppima ligipääsuvõimaluse

loomise RMK maadele sinna teede rajamise näol;

2. Rajatud teed peavad vastama vähemalt 4 järgu metsateede nõuetele;

3. Rasketehnika kolimisel ja väljaveo alustamisel karjäärist kooskõlastada RMK metsateede

kasutamine.

Kasuliku kihi väljamine on võimalik kahe kaeveastmega. Maavara kaevandatakse

ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse

vajadusel abimehhanismina buldooserit. Kaevise töötlust karjääris ei kavandata. Tarbimiseks

ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest

kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse

kallurautosid. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad

määratakse kaevandamisprojektis.

Kaevandamisprojektis määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning

ruumiline areng. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada

korrastamisprojekt.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Järva valla üldplaneering on kehtestatud 29.01.2026 otsusega nr 1.

Üldplaneeringu seletuskirjas on mäetööstusmaa üldised kasutamis- ja ehitustingimused

järgmised:

➢ kaevandamistegevus peab olema võimalikult keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei

tohi kaasneda pikaajalisi pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh olulist negatiivset mõju

kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule;

➢ ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete

tekitamisel keskkonnanorme. Halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase

kvaliteet.

Vastavalt Järva Vallavolikogu 31.08.2022 otsusele nr 56 „Järva valla üldplaneeringu

vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine

ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ on täpsustatud Järvamaa

maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku, kuid Rava liivakarjäär on jätkuvalt maakonna

väiketasandi rohelise võrgustiku tugiala. Rohevõrgustiku tugialal paikneval metsamaal on

6

raadamine keelatud, muuhulgas välja arvatud maardla alal, millele on väljastatud maavara

kaevandamise luba, eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohevõrgustiku toimivusele) on

välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara

kaevandamisloa taotluse menetluses. Rava liivakarjäär asub suure rohevõrgustiku massiivi

serva alal ning seetõttu ei oma Rava liivakarjäär olulist mõju kirjeldatud tugiala toimimisele.

Järvamaa maakonnaplaneering on kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1

1/17/329.

Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme

kategooriasse.

I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus toimub

juba praegu ning on mõistlik kaevandamist jätkata; tegu on piirkonnaga, kus on vähe varusid ja

suuri takistusi teada ei ole);

II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole käesoleva teabe kohaselt teada

suuremaid takistusi. Vajalikuks võib osutuda täiendavate uuringute teostamine kaevandamise

võimalikkuse välja selgitamiseks;

III kategooria – alad, kus on olulised kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad, Natura 2000

alad) maavara kaevandamiseks.

Rava liivakarjäär asub II kategooria alal.

Järvamaa maakonnaplaneeringu kohaselt on maavarade kaevandamise üldised tingimused

järgmised:

-I kategooria ja II kategooria aladel või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi,

mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt ehitada uusi elamualasid).

- III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest olulisem funktsioon (nt looduskaitse,

tiheasustus) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik.

Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)

eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara

kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

- Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku

ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule

kasutusele.

- Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga

kaasnevatele negatiivsetele mõjudele.

- Kasutusele võetud karjäärid tuleb vastavalt tehnilistele võimalustele ammendada.

- Ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevanduste rikutud maa tuleb nõuetekohaselt

korrastada.

- Maapõueseisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud

maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga

tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru

kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

- Enne maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks on kohalikul omavalitsusel

põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutletud otsuse alusel algatada maa-ala kohta

detailplaneeringu koostamine (vajadusel ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine -

otsustatakse igakordselt eraldi).

7

Vastavalt maakonnaplaneeringule kattub Rava liivakarjäär maakonna väiketasandi rohelise

võrgustiku tugialaga. Roheline võrgustik on ökoloogiliselt toimiv rohealade võrgustik, milles

suuremad loodusmaastike alad ehk tuumalad on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut

tagavate rohekoridoridega. Roheline võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja

luues tingimusi, mis tagavad ökosüsteemi teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind,

elurikkus, atraktiivsed puhke piirkonnad jne. Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi

ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuste looduslikku leevendamisse ja sellega

kohanemisse.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentide

ja kehtivate õigusaktidega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Rava liivakarjäär on ümbritsetud suuremas osas metsamaadest.

Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale registreeritud ei

ole. Need jäävad eemale (nende osas antakse ülevaade ptk-s 3.2.3).

Katendi (kogumahus 61 tuh m³) paksus on alal 0,15-1,7 m (keskmiselt 0,6 m), mille moodustab

nii kasvukiht (Q2_s) kui ka kohati kasvukihi all olev moreen. Kasvukihi paksus on 0,0-1,3 m

(keskmiselt 0,36 m) ning muu katendi paksus 0,0-1,6 m (keskmiselt 0,24 m).

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olnud taimekooslus ja liigiline mitmekesisus on hävinud,

kuid hilisema korrastamise käigus rajatakse alale veekogu ja metsamaa, kuhu tekivad uued

kooslused. Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa pikaajaline

ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

Veel eemaldamata katendi koorimisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹

sätestatuga, kuna pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine,

samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud.

Viidatud säte kehtib keskkonnaloa omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale.

LKS ega MaaPS ei kohusta kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista

vastava kõrvaltingimuse puudumine.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Juurdepääs alale on võimalik pinnaskattega Jussimäe metsateelt (3250053) ning 2. Vaali

metsateelt (3250302), mille kaudu lõuna suunas on ühendus ca 1,0-1,2 km kaugusel kulgeva

Vaali metsateega (3250301).

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

8

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Rava liivakarjääris kaevandamisega on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhuosakesed (tolm) ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Rava liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool põhjaveetaset. Kuna

maavaravaru väljatakse veetaset alandamata, ei mõjuta kaevandamine oluliselt veetaset.

Taotletava ala idaosa kattub osaliselt Pedaniku_TTP-533 maaparandussüsteemi maa-alaga

(vid: 2103270020030002).

On tõenäoline, et masinate/seadmete avarii käigus võib sattuda pinnasesse ja vette diiselkütust

ja/või määrdeaineid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on

lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas ei ole avariiolukordade tekkimise

tõenäosus suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-ja laadimiskohtades ei satuks

diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma

väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje

vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat

litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu

arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri

ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise

dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi

karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva

vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle

vooluhulka. Taotletavas Rava liivakarjääris kaevandatakse veetaset alandamata st

kaevandamise käigus vett ära ei juhita ega pumbata välja, seega puudub oluline ebasoodne mõju

väljakujunenud veerežiimile.

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:50 000)

järgi jääb mäeeraldis tervikuna nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mille reostusohtlikkuse tase

on hinnatud kõrgeks. Hinnang on antud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi

looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse punkt- või hajureostuse eest.

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate

seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on

seotud õli või kütuse lekkega. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt

kaevandamise projektis.

Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta

oluliselt piirkonna kaeve ega veerežiimi. Lähim elamu jääb Rava liivakarjäärist ca 1,3 km

kaugusele Jaama (katastritunnus 25501:001:0185) kinnistule. Lähim puurkaev jääb ca 1,3 km

kaugusele (PRK0014637) lääne suunal ja 1,5 km kaugusele (PRK0010530) edela suunal.

Puurkaevud ja lähim elamu jäävad liivakarjäärist teisele poole Vaali peakraavi, mis kulgeb 700

meetri kaugusel lääne ja edela suunal. Liiva kaevandamine üle kilomeetri kaugusel ei mõjuta

eeldatavalt majapidamiste kaevudest põhjavee saadavust ja vee kvaliteeti.

9

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest

allikast: karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm.

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline

energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse

funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on

ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda

suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele

mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete

sõidukite osakaal.

Lähim elamu paikneb taotletava Rava liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast 1,2 km

kaugusel. Endla LKA, Vahisoo skv. on taotletavast alast 186 m kaugusel. Taotluse seletuskirjas

on välja arvutatud vabas õhus leviva heli tase. Arvestades müraallika võimalikku

helivõimsustaset 100 dB ja looduskaitseala kaugust 186 m võiks müratase müraleviku

ideaaltingimustel (avatud maastik) ulatuda seal kuni 44 dB.

Praktikas ei paikne müraallikas karjääri töötamisel kaitseala suhtes lähimas punktis

teenindusmaal ja müralevikut takistavad karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi

küljed ning müraallika ja kaitseala vahel olev mets. Arvestades, et teenindusmaale idapiiril

moodustatakse katendi vall on oodatav kaevandamisest tingitud kaitsealani ulatuv tõenäoline

müratase 44 – 18 = 26 dB, mis arvestades metsast maastikku on reaalselt veelgi madalam.

Eelnevast tulenevalt ei ole oodata mürale kehtestatud normtasemete ületamist ega

mürahäiringuid.

Tulenevalt ettevaatusprintsiibist, lisatakse keskkonnaloale järgmine kõrvaltingimus:

- Kaevandustegevusega seonduvaid töid on lubatud teostada ja toodangut välja vedada

esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel karjääris

teostatavad tegevused ja väljavedu keelatud.

Osakesed (tolm)

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt

on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest

heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud

künniskogust.

10

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb

tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite)

ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle

alamaktides.

Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Mäemasinate

tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse

tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm

levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel

võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada

heiterohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus).

Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel

niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid,

laoplatse ja töötlussõlme ümbrust.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod

eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva

kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate

saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid,

põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on

kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Seletuskirjas on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Kokku on

kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste

summa 0,045 t /a.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus seletuskirja kohaselt ei ületata. Õhu eriosa

täitmine ei ole vajalik.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama

kehtestatud normidele. Rava liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist

kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena.

11

Taotluse seletuskirja kohaselt Rava liivakarjääris kaevandamise ja töötlemise käigus jäätmeid

ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Kooritav katend, mis koosneb valdavalt kasvukihist

ja moreenist ning mille kogumahuks on hinnatud 61 000 m³, ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal vallidesse. Eemaldatud katendit kasutatakse jooksvalt karjääri korrastamisel

(täitmist teostatakse vähemalt absoluutkõrguseni 77,08 m) või võõrandatakse maapõueseaduse

§ 99 alusel.

Karjäärialale on keelatud muude jäätmete ladustamine. Karjäärimasinate hooldamist kohapeal

üldjuhul ei tehta, kuid äärmisel vajadusel tehakse seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus

peavad olemas olema õlikogumis- ja tõrjevahendid. Tehnika hooldamisel tekkida võivad

keskkonnale ohtlikud jäätmed (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) tuleb koguda

teistest jäätmetest eraldi ning anda käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale

ettevõttele.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui

ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida

karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse

sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab

toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Rava liivakarjääri planeeritav tegevus on kirjeldatud ptk 3.1.1. ning siin kohal ei korrata.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Kaevandamiseks taotletav maavara on uuritud geoloogilise uuringuga „. Aruanne Järva

maakonnas Rava uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga

06.06.2024)“ (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24104, EGF 9952). Alal ei oldud maavara

uuringu eesmärgil varem geoloogilisi uuringuid tehtud.

Rava liivakarjääri lõunaosa kattub endise Jussimäe karjääriga.

Karjääri maa-alal teostati geoloogilised uurimistööd 1978. a RPI „ Eesti Põllumajandusprojekti

12

poolt. Uuringust tulenevalt kinnitati 21.10.1978. Paide Rajooni PSN TK otsusega nr 264 maaja

mäeeraldus pindalaga 8,28 ha, mida kaevandati ümbruskonna teede korrashoiuks.

1993. a teostati Jussimäe karjääris jääkvarude täpsustus. Uuringu kohaselt koosneb materjal

kruusliivast, millest kruusa ja veeristiku sisaldus on 35,8-54,5%. Savi- ja tolmuosakeste

sisaldus väljasõelutud kruusas on 1,2%. Liiv on valdavalt peene- ja vägapeeneteraline ning savi-

ja tolmuosakaste sisaldus väljasõelutud liivas on 12,4- 21,5%. Kasuliku kihi paksus on 2,0-5,8

m. Töö kohaselt on Jussimäe karjääri maa-ainese jääkvarud 26.09.1994. a seisuga 150 tuh m³.

Rava maardla asub Kesk-Eesti lavatasandiku põhjaosas, kus lainja reljeefiga moreenpinnasel

asub liustikujõelistest setetest (veeriselisest kruusast ja liivast) koosnev oosisüsteem, mille

suhteline kõrgus ulatub kuni 8 meetrini. Maa-ala on nii raiesmik kui metsamaa, millest osa on

noorendik. Maapinna kõrgused jäävad valdavalt vahemikku 76-83 abs m.

Katendi paksus on alal 0,15-1,7 m (keskmiselt 0,6 m), mille moodustab nii kasvukiht (Q2_s)

kui ka kohati kasvukihi all olev moreen. Kasvukihi paksus on 0,0-1,3 m (keskmiselt 0,36 m)

ning muu katendi paksus 0,0-1,6 m (keskmiselt 0,24 m).

Rava maardlas on kasuliku kihi levik ebaühtlane kuna materjal paikneb peamiselt vaid ala

läbivas oosisüsteemis. Samuti muudab antud ala geoloogia keerukaks asjaolu, et uuritud ala

oosisüsteem on eriilmeline. Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluviaalsed setted, mille hulka

kuuluvad beežikad eriteralised ja peene-kuni keskmiseteralised liivad. Kasulikus kihis esineb

tihti ka rohkelt kruusa ja veeriseid, mis võivad lasuda kontsentreeritumalt vahetult katendi all.

Jämeosis on hästi ümardunud ning materjal on nii karbonaatne kui ka kristalne. Peenosise

sisaldus liivas varieerub oluliselt. Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 0,0-7,5 m.

Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi-/saviliivmoreen või savi. Moreen on valdavalt pruunikashall

või sinakashall. Uuringu käigus avati lamam kõigis kaevandites, v.a. kaevandis K04 ja K20.

Lamam asub absoluutkõrgustel 72,66-81,35 m. Lamami pealispind on väga muutlik, olles

madalam oosisüsteemi all, kus kasulik kiht on paksem, ning kõrgem servas, oosisüsteemist

eemal.

Rava liivakarjääri ümbruskonnas levib vabapinnaline liustikujõe setete veekiht, mille

veepidemeks on kasulikus kihis ja/või selle lamamis paiknevad savikad setted. Pinnaseveetase

jääb uuringupunktides kõrgusvahemikku 72,66-79,35 abs m ning see langeb lõuna suunas.

Põhjaveetase on muutlik tänu reljeefsele maapinnale ja muutlikule setete koostisele. Kuna

kausliku kihi plokid moodustati vaid uuringuruumi põhjapoolse lahustüki piires kasutati

kasuliku kihi keskmise veetaseme määramisel põhjapoolse lahustüki uuringupunktide keskmist

veetaset, milleks on 76,38 abs m. Tegemist on ka kaevandamisjärgselt stabiliseeruva

veetasemega.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus on kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus muutunud või hävinud täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav

karjääriala korrastamisega. Taotletava Rava liivakarjääri korrastamise suunaks on metsamaa ja

veekogu.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

13

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessiga kaasnev müra ja

osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele, samuti kaitstavatele liikidele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade

vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete

rakendamiseks (ptk 3.3.4.).

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab

hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.

Taotletav ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää sinna kaitse all olevate

liikide leiukohti ega elupaiku.

Rava liivakarjääri mäeeraldise 250 m laiusel puhvril on tuvastatud loodusdirektiivi

elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). Elupaigatüübi 9010* esinemisala jääb Rava

liivakarjääri teenindusmaast lähimas punktis 83 m kaugusele. Karjääri avamisega ei kaasne

raiet elupaigatüübi esinemisalal ning arvestades selle kaugust teenindusmaast, ei ole eeldada,

et karjääriala raadamine tooks kaasa olulisi mõjusid 9010* seisundile läbi tuultele avatuse.

Karjääri avamisega kaasneva raie tõttu võib tegevusega kaasneda suurenenud oht tuulemurru

tekkeks elupaigatüübi esinemisalal, kuid samasugune oht on ka selle ala kasutamisel

maatulundusmaa ja metsamaana. Tuulemurdu saab käsitleda metsas loodusliku protsessina, mis

ei halvenda elupaigatüübi seisundit.

Lähim looduskaitseala on ca 186 m kaugusel idas asuv Endla looduskaitseala (KLO1000174),

mille kaitse-eesmärk on Endla soostiku, Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate ning

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide kaitse;

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide kaitse. Rava

liivakarjäärile lähimas Endla looduskaitseala osas on tuvastatud kaitstavatest elupaigatüüpidest

vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Endla looduskaitseala

kaitsekorralduskava toob elupaigatüübi 9010* kaitseks vajalike meetmetena välja:

1. kõrgema loodusväärtusega metsade arvamine sihtkaitsevööndisse;

14

2. looduskaitsealaga piirneval alal toimuvate metsamajanduslike tegevuste

kooskõlastamisel arvestada mõju kogu kooslusele ning servaefekti vältimiseks säilitada

piirnevate metsade toimimine tuulevarjuna.

Rava liivakarjäärile lähim Endla looduskaitseala osa kuulub Vahisoo sihtkaitsevööndi

koosseisu ning kaitseala ja karjääri vahele jääb minimaalselt 186 m ulatuses metsamaa.

Elupaigatüübi 91D0 osas toob kaitsekorralduskava vajalike kaitsekorralduslike meetmetena

välja:

1. loodusliku veerežiimi taastamistööde teostamine vastavalt Endla looduskaitseala soode

taastamiskavale;

2. maaparanduse võimaliku keskkonnamõju analüüsimine ja arvestamine

maaparandussüsteemide hooldamisel ning kooskõlastuste andmisel väljaspool kaitseala

toimuvate tööde puhul.

Kuna Rava liivakarjääris kaevandatakse veetaset alandamata, st kaevandamise käigus vett ära

ei juhita ega pumbata välja, puudub eeldatavalt oluline ebasoodne mõju väljakujunenud

veerežiimile ning sellest tulenevalt ei kaasne ka negatiivseid mõjusid elupaigatüübile 91D0.

Endla looduskaitsealal asub ka II kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao urogallus) elupaik

(KLO9134126). Keskkonnaamet palus 31.07.2025 kirjaga nr DM-132453-4 anda

eksperthinnang karjääri mõjude kohta metsisele. Eksperthinnang esitati 09.10.2025 kirjaga nr

DM-132453-7, kus oli kirjas järgmine:

„Taotletava Rava liivakarjääri mäeeraldise 250 m laiusel puhvril on inventeeritud II

kaitsekategooria kaitsealuse liigi metsise elupaik ja Natura 2000 elupaigatüüp 9010*.

Planeeritav Rava karjäär asub metsise elupaigast minimaalselt 185 meetri kaugusel,

metsisemängu piir asub minimaalselt 1,11 km kaugusel.

Metsise kehtiva kaitse tegevuskava alusel on Eestis liigile kõige suuremad ohutegurid

elupaikade killustumine, kisklus ja kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi vähenemine.

Keskmise tähtsusega ohuteguriks peetakse elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates

elupaikades (lageraied) ja inimesepoolset häirimist. Merja metsisemängule ja elupaigale saavad

Rava karjäärist lähtuvat mõju avaldada eelkõige müra- ja liikumishäiringud. Tolmuhäiringu

mõju on eelduslikult väike, ainult materjali veoks kasutatavatel teedel võib olla elupaikade

kvaliteedile teatud mõju (aluselise teetolmu levik metsadesse), aga veoteed asuvad metsise

elupaigast ligi 1 km kaugusel.

Vastavalt keskkonnakaitseloa taotlusele T-KL/1029014 kaevandatakse maavara ekskavaatoriga

või frontaallaaduriga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse vajadusel

abimehhanismina buldooserit. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse

(või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori

abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Kaevise töötlust karjääris ei kavandata.

On tõenäoline, et metsise elupaiga piirile jõuab töötavate masinate tõttu lühikestel perioodidel

vähemalt 45 dB müratase, nt tagurdamise piiksumine, signaalitamine. Metsisele esmatähtsad

elupaigad (siirdesoo-männikud) asuvad karjäärist vähemalt 1 km kaugusel (Vähisoost

lõunapoolsed metsad). Metsise mänguala asub karjäärist 1,11 km kaugusel ja loendatud

kukkede mängukese 1,6 km kaugusel, mis välistab kauguse tõttu karjäärist lähtuvate

mürahäiringute olulise negatiivse mõju metsisele. Suuremat mürahäiringut põhjustaks nt kruusa

15

purustamine karjääris, mida keskkonnakaitseloa taotluse seletuskirja alusel ei planeerita. Juhul,

kui kruusa purustamise vm mürarikka tegevuse vajadus siiski tekib, siis ei tohi mürarikkaid töid

teha karjääris perioodil 1.03-31.07, mis on metsise mängu- ja pesitsusperiood.

Liikumishäringute mõju avaldub materjali väljaveol karjäärist, see on planeeritud karjäärist

lõuna suunas Jussimäe teele ja Vaali metsateele. Veoteed asuvad metsise elupaigast

minimaalselt 930 meetri kaugusel, mis välistab kauguse tõttu olulise negatiivse mõju metsisele

(liiklusmüra on kuulda, aga selle helitase on madal). Samuti on veoteede ääres põhiliselt langid

ja noorendikud, mis ei ole metsisele sobivad elupaigad, mida metsised kasutavad eelduslikult

vähe. Lisaks võib Rava karjääri rajamine mõjutada metsise toitumis- ja pesitsusalasid, mis

asuvad osaliselt väljaspool registreeritud elupaika. Metsise aastaringsed elupaigad asuvad

mängu tsentritest valdavalt 3 km raadiuses, sh olulised toitumisalad. Kuna karjääri maa-alal on

valdavalt langid ja noorendikud, samuti on ümbruses palju lanke, siis on sealsete metsade

sobivus metsisele väike. Ainult üksikud vanametsa killud sobivad toitumis- ja pesitsuskohaks,

liik võib vahel pesitseda ka nooremates metsades, aga karjääri lähiümbruse kasutamine metsise

poolt on prognoositavalt vähene. Seda eelkõige metsade ulatuslike lageraiete tõttu.“

Kokkuvõtteks soovitas ekspert kasutada leevendavaid meetmeid, et vähendada mõju metsisele

ja üldist karjääri rajamise mõju teistele liikidele:

- Kruusapurustamist jt mürarikkaid tegevusi ei tehta karjääris metsise mängu- ja

pesitsusperioodil 1.03-31.07. Metsise elupaika ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45

dB müratase.

- Metsise elupaiga poolsesse serva rajatakse pinnasevall, karjääri idaserva täies ulatuses,

mis vähendab mürahäiringute mõju.

- Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ei tehta kevad-suvisel lindude

pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.

2024. aasta lõpul valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt rahastatud projekt

„Müra mõju metsise sigimiskäitumisele“ (Tilgar & Ojaste, 2024). Uuringu tulemusel jõuti

järeldusele, et aktiivse karjääri või maantee paiknemine metsisemängule lähemal kui 2 km võib

põhjustada mängu hääbumise. Selle põhjuseks võib olla muu hulgas kaasnev müra, mis on üks

kumulatiivsetest negatiivsetest mõjudest metsisemängule. Uuringus tuuakse välja, et sellistes

mängudes väheneb oluliselt metsise mängude kestus ning kirjeldatakse võimalikku mehhanism

selliste mängude hääbumisele: emased ei tule mängu, sest isased mängivad lühikest aega või

üldse mitte (neid pole kuulda) ning see pärsib populatsiooni taastootmist.

Kõige tundlikumaks loetakse metsist häiringute mõju osas hiliskevade-varasuve

mänguperioodil mängualal. Muul ajal ei ole linnud häiringute suhtes niivõrd tundlikud, kuid

neid negatiivseid aspekte seisundile ja kaitse-eesmärkidele tuleb mõjuteguritena arvestada

siiski aastaringselt.

Metsise kaitse tegevuskava eelnõu (2026) toob seoses müra negatiivse mõjuga välja vajalikud

kaitsemeetmed:

- Tegevuste puhul, mis võivad suurendada oluliselt mürafooni metsise elupaigas (>45 dB

või tavamüra taseme suurenemise >10dB), tuleb keskkonnamõjude hindamisel

arvestada, et rajatava taristu (teed, tuulikud, karjäärid) kasutamise otsene mõju (sh müra)

metsise mängupaigale võib ulatuda kuni 2 km kaugusele müra täiendavast allikast.

Mõjude hindamisel (ka eelhindamisel) on vaja arvesse võtta ka müra levimist ja

sumbumist sõltuvalt konkreetsest maastikust ning arvestada mängu(-de) kaugusega ja

16

asukohaga inimtekkelise müra allikast. Juhul kui mürafoon elupaigas ületab 45 dB või

muutus on suurem kui 10 dB, tuleb hinnata keskkonnamõjusid ja lähtudes tulemustest,

kaaluda alternatiivseid võimalusi või rakendada leevendusmeetmeid (sh

müratõkkevallid, kellaajaliste piirangute seadmine mürarohketele tegevustele (nt

lasketiiru kasutamisele) eeskätt metsise mänguajal. Alternatiivide olemasolul tuleb

mitte lubada uue mürarohke taristu rajamist, kui see põhjustab (leevendusmeetmete

rakendamisel) metsise mängupaigas mürafooni tõusu > 10 dB.

- Müra mõjude leevendamiseks metsise mängudele on põhilisel mänguperioodil (15.03 -

15.05) soovitav seada mürarohketele tegevustele kellajaline piirang alates õhtul kell

18:00 kuni hommikul kella 9:00.

Eelnevast tulenevalt lisab Keskkonnaamet keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

- Mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise mängu- ja pesitsusperioodil 1.03-

31.07. Metsise elupaika ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase. Metsise

peamisel mänguperioodil (15.03-15.05) lubatud tööaeg (nii kaevandamisele kui kaevise

transpordile) on lubatud ainult kell 9.00-18.00.

- Metsise elupaiga poolsesse serva tuleb rajada pinnasevall, karjääri idaserva täies

ulatuses.

- Karjääri maa-ala ja ühendusteede raietööd ei ole lubatud teha lindude

pesitsusperioodil vahemikus 15.03-15.07.

Pärandkultuuriobjektidest jääb Trekko talukoht (EELIS ID -271996502) taotletavast Rava

liivakarjäärist ca 37 m kaugusele, mis on säilinud alla 20% ning Merja talukoht (EELIS ID -

533328430) ca 40 m kaugusele, mis on säilinud ca 20-50%.

Karjäär ei asu tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud

kultuurivõi arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Rava liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhuosakesed (tolm) ja võimalik mõju põhjaveele.

Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana (metsamaad), lähim majapidamine on 1,2 km kaugusel. Tegemist on

hajaasustusega.

Ala läbib Jussimäe metsatee (3250053), mis ristub keskosas Puna teega (3250303), mis läbib

ala lõunaosa. Lisaks viib lõunaosasse 2. Vaali metsatee (3250302), mis seal ka lõppeb.

17

Taotletava ala idaosa kattub osaliselt Pedaniku_TTP-533 maaparandussüsteemi maa-alaga

(vid: 2103270020030002).

Lähipiirkonnas suurtööstusi ei ole.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad

asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides

vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Häiringute

leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud meetmed.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Kuivõrd keskkonnaloa muutmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda

keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Rava liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm, müra) ja maastikule. Mõju

veekogudele ning põhjaveele ei ole eeldada.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Rava liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 200-250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda

müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid

vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid

mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas võib tekkida ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra

rohkem häiringuid (müra, tolm). Siiski võib eeldada, et häiringute leevendamine on võimalik.

3.3.2. Mõju piiriülesus

18

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 80 km kaugusele lõuna

suunda.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Tegemist on küll uue mäeeraldisega, aga piirkond on mõjutatud varasemast kaevandamisest.

Ümbruskonna maad on kasutuses suuremas osas metsamaana, lähim kehtiva keskkonnaloaga

karjäär (Ervita turbatootmisala) asub ca 8,2 km kaugusel.

Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist

koos lähipiirkonna teiste tegevustega. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki

asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema

omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning

levimist.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Rava liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning

siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel ning lähtuvalt Järva Vallavolikogu

29.01.2026 otsusest nr 3 ja metsise eksperthinnangust kavandab Keskkonnaamet

keskkonnahäiringute leevendamiseks seada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased

kõrvaltingimused:

1. Mäeeraldistel lubada kaevandustegevusega seonduvaid töid teostada ja toodangut välja

vedada esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel keelata

karjääris teostatavad tegevused;

2. Mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise mängu- ja pesitsusperioodil 1.03-31.07.

Metsise elupaika ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase. Metsise peamisel

mänguperioodil (15.03-15.05) on lubatud tööaeg (nii kaevandamisele kui kaevise transpordile)

ainult kell 9.00-18.00;

3. Metsise elupaiga poolsesse serva tuleb rajada pinnasevall, karjääri idaserva täies ulatuses;

4. Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ei ole lubatud teha lindude

pesitsusperioodil vahemikus 15.03-15.07;

5. Kaevandaja on kohustatud enne kaevandustegevuse alustamist katma Järva vallale kuuluva

Jussimäe tee (3250053) esimesed 400 meetrit mustkattega (2,5 kordse pindamisega), alustades

riigile kuuluvalt Vao-Päinurme-Sulustvere (15161) maanteelt, tee koormustaluvuse tõstmiseks

ning tolmu tekke vältimiseks ja tolmu kandumise vältimiseks elamualadele;

6. Kaevandajal tagada karjääri tegevuseks kasutatavate teede seisundi nõuded kogu

keskkonnaloa kehtimise aja jooksul; 7. Asendada liivakarjääri nimi „Rava“ ajaloolise karjääri nimega „Jussimäe“, kuna Rava nimi on eksitav, sest Rava asula asub planeeritavast karjäärist ca 30 km kaugusel; 8. Enne kaevandamise alustamist peab kaevandaja RMK-ga kokku leppima ligipääsuvõimaluse loomise RMK maadele sinna teede rajamise näol; 9. Rajatud teed peavad vastama vähemalt 4 järgu metsateede nõuetele; 10. Rasketehnika kolimisel ja väljaveo alustamisel karjäärist kooskõlastada RMK metsateede kasutamine.

19

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku

alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel ei ületata kaevandamisel

piirmäärasid õhusaaste osas;

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja

reostuse teket tuleb hoolega vältida;

4. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;

5. Kaevandamine ei avaldada negatiivset mõju kaitstavatele liikidele ning ebasoodsa

mõju tõhusaks ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks

järgitakse keskkonnaloale kantavaid tingimusi.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr DM-xxxxxx-x Rava

liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Järva Vallavalitsusele ja tutvumiseks AS-

le Tariston, Maa- ja Ruumiametile ning Riigimetsa Majandamise Keskusele seisukoha

esitamise tähtajaga xx.xx.xxxx

20

Järva Vallavolikogu nõustus/ei nõustunud xx.xx.xxxx otsusega nr xx (registreeritud KOTKAS-

s xx numbriga xx) KMH algatamata jätmisega tingimusi esitamata.

AS Tariston …

Maa- ja Ruumiamet…

Riigimetsa Majandamise Keskus…

(allkirjastatud digitaalselt)

Siret Punnisk

juhataja

maapõuebüroo

Maigi Säinas 5918 4357 (maapõuebüroo)

[email protected]

Aire Soo 5699 7376 (veeosakond)

[email protected]

Tea Pärnik 5695 0192 (jäätmebüroo)

[email protected]

Meeli Keskküla 5345 4246 (looduskasutuse osakond)

[email protected]