Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse tegevused 2023 aastal
Sihtasutusest
Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus on Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse (ühendav sihtasutus) ja Eesti Sporditeabe Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) ühinemise teel kujundatud eraõiguslik juriidiline isik. Ühinemisleping sõlmiti 04.04.2007, ühinemisotsus võeti vastu 11.04.2007 ja kanti registrisse 09.08.2007.
Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse asutajad olid Eesti Vabariik (Haridusministeeriumi kaudu) ja Eesti Olümpiakomitee. Eesti Sporditeabe Sihtasutuse asutaja oli Eesti Olümpiakomitee.
Alates 01.01.2021 aastast on Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse riigipoolsete asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium, riigil on valitsev mõju.
Sihtasutus juhindus oma tegevustes sihtasutuse põhikirjast (muudetud 01.01. 2021), arengukavast 2021-2024 ning 14.12.2022 aastal sihtasutuse nõukogu poolt kinnitatud 2023 aasta tegevuskavast.
Sihtasutuse põhieesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks ja arendamiseks ning sporditegevust toetavate tugiteenuste arendamine.
Eesmärgi täitmiseks sihtasutus:
• korraldab Eesti kutsekvalifikatsiooni raamistiku (EKR) rakendamist treenerikutsele, arendab ja koordineerib treenerite kutseandmise süsteemi;
• koordineerib treenerite tasemekoolituse üldainete materialide uuendamist, tasemekoolituste erialaste alusmaterjalide koostamist ja uuendamist, treenerikoolituste algatamist, tellimist ja korraldamist;
• teostab Kultuuriministeeriumiga 20.06.2019 aastal sõlmitud halduslepingu alusel riigisiseste toetusprogrammide elluviimiseks treeneri tööjõukulu toetusprogrammi elluviimist ja rakendamist. Määrab, jaotab, kontrollib ja vajadusel nõuab tagasi treenerite tööjõukulude toetusi;
• korraldab treeneritele, sporditöötajatele ja spordijuhtidele suunatud koolituste – nii teemakoolituste kui regionaalsete koolituste korraldamist;
• teostab Kultuuriministeeriumiga 26.06.2019 sõlmitud halduslepingu alusel spordi andmekogu pidamiseks riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, Eesti Spordiregister, volitatud töötleja ülesannet;
• töötab välja tarvilikke IT lahendusi, uuendab järjepidevalt sporditulemuste andmebaasi ja Eesti Spordi Biograafilist leksikoni;
• kirjastab spordialaseid raamatuid ja õppematerjale ning arendab spordiportaali www.sport.ee
• viib läbi spordi- ja liikumisharrastuse alaseid uuringuid ja küsitlusi, osutab konsultatsioone ja nõustamist;
• osaleb spordipoliitiliste ettepanekute väljatöötamises ja sellealases nõustamises.
Sihtasutus lähtus oma tegevuseesmärkide saavutamiseks spordistrateegia „Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030“, Riigieelarve strateegiast (RES) aastateks 2023-2026, Noortevaldkonna arengukavast 2021-2035, Kultuuriministeeriumi spordiprogrammist 2023-2026 ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala kultuuriprogrammist 2023 -2026.
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus on täitnud kõik 2023 aastaks püstitatud tegevuseesmärgid ja tulemusindikaatorid.
Oma tegevuste kaudu on sihtasutus kujunenud kompetentsikeskuseks, kuhu on koondunud spordivaldkonnaga seotud oskusteave ja info ning tõenduspõhised spordi andmekogud.
Sihtasutuse tegevust võib hinnata väga heaks.
Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs:
Tegevuseesmärk 1
Treeneri tööjõukulude toetusprogrammi elluviimine,treenerite tööhõive parandamine, spordi-organisatsioonide toetamine treenerite lepingupõhiseks rakendamiseks.
Eesti spordiliikumist kõige mõjutavamaks tegevuseks 2023 aastal oli laste ja noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetuste menetlemine.
Toetusmeetme loomise 2015. aastal tingis maksuvabade stipendiumite väärkasutamine treeneritöö eest tasumisel Tegevust viiakse ellu Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste taotlemine, otsustamine ja eraldamine ning kontrollimine toimub spordiregistri andmetel põhinevas keskkonnas, kus taotlemiseks ja muudatuste tegemiseks peavad selleks õigusi omavad isikud end ID-kaardiga identifitseerima.
Toetusmeetme rakendamise üheksas aasta oli edukas, tasustati kokku 1 288 630 treeningtundi, toetatavaid treenereid oli 1 423 kokku 425 spordiorganisatsioonist ja spordikoolist. Nende poolt juhendatud laste ja noorte arv oli 44 753.
Iga-aastaselt paraneb spordiorganisatsioonide haldussuutlikkus ja maksukäitumine, kasvab treenerite tööhõive ja treeningute korraldamise süsteemsus ning tõhustunud järelevalve. Treeneritoetused on
kujunenud normaalsuseks.
Meetme toimet kinnitab Maksu- ja Tolliametiga koos korraldatud analüüs, mille põhjal oli 2023. aastal spordiorganisatsioonides rakendatud kokku 5528 treenerit ja juhendajat, Neist 53,08 % said oma töö eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu. Treenerite tööjõukulud kokku olid 43,87 milj. eurot ja riigile makstud tööjõumaksud sellelt summalt 17,25 miljonit eurot.
Tegevuseesmärk 2
Eesti kutsekvalifikatsiooni raamistiku (EKR) rakendamine treenerikutsele, treenerite kutseandmise süsteemi arendamine, treenerite kutsekomisjonide (spordialaliitude juures) tegevuste, koolituste, hindamiste koordineerimine ja korraldamine.
Elanikkonnale, eelkõige lastele ja noortele asjatundliku ja turvalise sporditreeningute võimaldamine kvalifitseeritud treenerite juhendamisel. Elukestva treeneriõppe juurutamine.
2023 aastal oli olulise mõjuga tegevuseks treenerite kutseandmise ja treenerite tasemekoolituste koordineerimine, samuti viiendat aastat panustamine treenerite erialase taseme ja täiendkoolituse valdkonda.
EOK-ga sõlmitud halduslepingu alusel koordinerib sihtasutus treenerite kutsesüsteemi. Kutsete taotlemine ja andmine on täielikult viidud veebikeskkonda. Kutseandmise protsess on muutunud täpseks ja ladusaks, tagatud on avalik teave ja läbipaistvus.
2023 aastal jätkati treenerite erialaste tasemekoolituste läbiviimise toetamist, abi said 29 spordialaliitu. Neljandat aastat järjest jätkusid nii kontaktõppes kui e-kanalite kaudu läbiviidud esmaabi koolitused treeneritele. 2023.aastal osales nendel koolitustel üle 300 treeneri.
Pideva treenerikutse väärtustamise, erinevate toetusmeetmete, laiaulatuslikemate koolituste ning sujuvama administreerimise tulemusel kasvas olulisel määral kutsega treenerite arv.
31.12.2023 aasta seisuga oli registris kutsega treenereid 4200.
Tegevuseesmärk 3
Spordialase teabe kogumine ja töötlemine, tegutsemine Eesti Spordiregistri volitatud töötlejana.
Eesti spordiregistri organisatsioonide, spordikoolide, treenerite ja spordiehitiste alamregistri ning spordistipendiumite ja sporditoetuste keskkonna jätkuv arendamine, põhimääruses sätestatud andmete kogumine ja spordiregistri alusdokumentide uuendamine, tegutsemine Eesti Spordiregistri volitatud töötlejana.
Spordiregistri andmed on eksponeeritud veeblehtedel www.spordiregister.ee ja www.sport.ee
Sihtasutusel on oluline roll spordiga seotud IT-lahenduste väljatöötamisel ja käigus hoidmisel.
Teenuseid kasutavad Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, kohalikud omavalitsused ja valdav osa spordiorganisatsioone.
Tegevuseesmärk 4
Spordistrateegia rakendamise monitoorimine.
2015 aasta Riigikogu otsusega kinnitati „Spordipoliitika alused aastani 2030“ elluviimist kajastavate analüüside koostamine, trendide ja tendentside väljatoomine. Sihtasutus osaleb iga-aastase aruande koostamisel ning panustas aruande atraktiivseks esitamiseks vastava veebilehe loomisega http://www.sport.ee/aruanne/.
Sihtasutus jätkas Eesti Spordi Harta teksti uuendamist Euroopa Spordi Harta eeskujul ja see oli arutlusel Eesti Spordi kongressil 26.05.2023.
Tegevuseesmärk 5
Spordialaste raamatute ja õppematerjalide kirjastamine
Sihtasutus uuendas Eesti Spordibiograafilist Leksikoni, ESBL kolleegium tegutses regulaarselt. Avalikkusele on leksikon digitaalselt kättesaadav www.esbl.ee
Sihtasutus kogus ja süstematiseeris Eesti sportlaste võistlustulemusi, hoidis ajakohastatuna spordikalendrit ja digitaliseeris varasemate aastate sporditulemusi.
Loodud veebikeskkonna abil on sihtasutus välja andnud iga-aastaselt ilmuva sporditulemuste kogumiku „Eesti Spordi Aastaraamat“. Koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega anti välja tõlkeraamat „Vanemaealiste treeningu juhendamine “.
EOK 100 sünnipäeva puhul anti välja ülevaatlik raamat „Nimeraamat/tänuraamat“ EOK ja tema liikmesliitude asutamisest ja taastamisest .
Tegevuseesmärk 6
Treenerite ja spordispetsialistide koolituste korraldamine, uuringute läbiviimine.
Sihtasutus on läbi viinud regulaarselt mitmeid uuringuid ja küsitlusi – spordi rahastamine kohalikes omavalitsustes, treenerite tööhõive , spordiorganisatsioonide rahastamine , treenerikutse andmine jpt.
Tegevuseesmärk 7
Osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös.
Sihtasutus on partner järgmistes Euroopa Liidu Erasmus + spordiprojektides :
V4V – “Skills acquired through Volunteering in Sport”, mille eesmärk on spordis, vabatahtliku töö käigus omandatud oskuste ja teadmiste analüüsimine, väärtustamine ja nähtavamaks muutmine.
Erasmus+ „JOY in SPORTS, põhieesmärk on soodustada erineva sotsiaalse taustaga laste kaasatust ja võrdseid võimalusi spordis. Suurendada laste ja noorte kehalist aktiivsust, rakendades kunstipõhiseid vahendeid, et võidelda kiusamise, rassismi, diskrimineerimise ning sallimatusega spordiklubides..
Erasmus+ „SHAPING EU SPORT”, põhieesmärk on edendada EL spordipoliitikat ja koondada 15 aasta jooksul spordipoliitikas vastuvõetud poliitikadokumendid ja algatused hõlpsasti kättesaadavaks ja kasutatavaks;
Erasmus+ õpiränne 2022 – 2027 - Treenerite erialase täiendkoolituse taseme tõstmine ja koolituste pakkumise suurendamine, konsortsiumis on 29 spordialaliitu (Sihtasutus on projekti juhtivpartner).
Sihtasutus esindab Eestit järgmistes rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides:
ICCE – Intrernational Council for Coaching Excellence, mille eesmärk on juhtida ja arendada treenerikutse arendamist ülemaailmselt.
ENGSO – European Non-Governmental Sport Organisation, mis seisab tegeleb vabatahtliku spordi ja spordiühenduste arengu nimel, tegevus ENGSO-s kokkuleppel Eesti Olümpiakomiteega.
EOSE - European Observatoire of Sport and Employment, mis tegeleb tööjõu valdkonnaga spordi- ja liikumisharrastuse sektoris eesmärgiga töötajate ja vabatahtlike tegevuseks vajalike teadmiste, osakuste ja pädevuste arendamine.
Spordikoolituse ja -Teabe SA olulisemad tegevuseesmärgid aastaks 2024
Sihtasutuse arengukavas 2021 – 2024 (kinnitatud sihtasutuse nõukogu koosoleku prototokolliga 10.12.20 nr. 87) on määratud järgnevate aastate peamised tegevussuunad ning indikaatorid tegevuseesmärkide elluviimiseks ja saavutamiseks:
Treenerite tööjõukulude toetusmeetme realiseerimine, eelkõige
stabiilse ja treenerikutset toetava toetusmeetme ladus toimimine;
1600 treeneri ja 450 spordiorganisatsiooni kaasamine toetusmeetmesse;
ettenähtud töötasude ja maksude tasumise kontrollimine paikvaatluste ja koostööpartnerite abil.
Treenerite kutseandmise protsessi juhtimine, eelkõige
EOK kui treenerikutsete kutseandja 2020 – 2025 esindamine kutseandmise protsessis;
treenerikutse alusdokumentide uuendamine;
treenerite tasemekoolituste tellimine ja toetamine eesmärgiga 1000 koolituskursuste läbinut;
treenerite täienduskoolituste toetamine oma ja teiste riikide parimate koolitajate kaasamiseks.
Eesti spordiregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine, eelkõige
laste ja noorte spordiharrastuse arvestuses isikukoodipõhise kaardistamise analüüsimine;
spordiehitiste alamandmekogu andmete uuendamine;
spordikoolide alamandmekogu andmete uuendamine koostöös EHIS-ega;
spordiorganisatsioonide alamandmekogu uuendamine;
treenerite alamaandmekogu andmete uuendamine;
spordistipendiumite, sporditoetuste keskkonna arendamine ja uuendamine;
spordikalendri ja sporditulemuste andmebaasi uuendamine;
Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni andmebaasi uuendamine ja ajakohastamine.
IT keskkonna arendamine, eelkõige
spordiregistri toimimiseks tarvilike arenduste ja uuenduste sisseviimine;
treenerite kutseandmise koordineerimiseks tarviliku IT keskkonna arendamine;
treeneritoetuste menetlemiseks tarviliku IT keskkonna arendamine;
teenusplatvormi loomine kohalike omavalitsuste teenindamiseks – arvestus, sporditoetused.
Spordiuuringute ja -analüüside koostamine, eelkõige
spordi rahastamisest;
treenerite tööhõivest;
spordiorganisatsiooni arengust;
spordiorganisatsioonide maksukäitumisest.
Spordiportaali www.sport.ee, jätkuv arendamine.
Spordialase kirjanduse ja õppematerjalide väljaandmine.
Osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja Euroopa Liidu Erasmus + spordiprojektides.
Erasmus+ õpiränne 2022 – 2027 EE01-KA121-ADU-000057542 „Treenerite erialase täiendkoolituse taseme tõstmine ja koolituste pakkumise suurendamine“, konsortsiumis on 29 spordialaliitu (Sihtasutus on projekti juhtivpartner).
Erasmus + sport JOY in SPORTS – „ Strengthening inclusion and joy in sports clubs in Europe“ Põhieesmärk on soodustada erineva sotsiaalse taustaga laste kaasatust ja võrdseid võimalusi spordis. Suurendada kehalist aktiivsust, rakendades kunstipõhiseid vahendeid, et võidelda kiusamise, rassismi, diskrimineerimise ning sallimatusega spordis.
Erasmus + sport SHAPING EU sport. Põhieesmärk on edendada EL spordipoliitikat ja koondada 15 aasta jooksul spordipoliitikas vastuvõetud poliitikadokumendid ja algatused hõlpsasti kättesaadavaks ja arusaadavamaks kõikide tasandite, sealhulgas kohaliku tasandi sidusrühmade jaoks.
Sihtasutus esindab Eestit järgmistes rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides:
ICCE – Intrernational Council for Coaching Excellence, mille eesmärk on juhtida ja arendada treenerikutse arendamist ülemaailmselt.
ENGSO – European Non-Governmental Sport Organisation, mis seisab tegeleb vabatahtliku spordi ja spordiühenduste arengu nimel, tegevus ENGSO-s kokkuleppel Eesti Olümpiakomiteega.
EOSE - European Observatoire of Sport and Employment, mis tegeleb tööjõu valdkonnaga spordi- ja liikumisharrastuse sektoris eesmärgiga töötajate ja vabatahtlike tegevuseks vajalike teadmiste, osakuste ja pädevuste arendamine.