Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Meris Süsta

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 10.03.2026 nr 3-2.1/2026/1511

Meie 20.03.2026 nr 7-9/26/4608-2

Seisukoht Kautsi vahtkonna teede ehitamise ja

uuendamise projekti lähteülesande kohta

Küsite Keskkonnaameti arvamust Võru maakonnas, Rõuge vallas, Koemetsa, Vana-Roosa ja Viirapalu külades metsateede rekonstrueerimise ja ehitamise projekti lähteülesande kohta. Taotlusele on lisatud RMK keskkonnamõjude analüüs, lähteülesanne ning asendiplaan.

Lähteülesande kohaselt soovitakse projekteerida teede rekonstrueerimine ja ehitamine kokku

ca 7,86 km. Kavas on Varga põik tee (pikkus ca 2,1 km) ehitamine ning Pikassaare-Kautsi tee (ca pikkus 1,6 km) ja Ubajärve tee (pikkus ca 4,16 km) uuendamine. Kõik nimetatud teed on kavandatud 4. järgu teedena. Tee katendi laiuseks soovitakse võimalusel rajada 4,5 m.

Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetel asub ehitatav Varga põik tee II kaitsekategooria

liigi metsise registreeritud elupaigal (registri kood KLO9133989), rekonstrueeritav Ubajärve

tee asub II kaitsekategooria liigi metsise registreeritud elupaigal (registri kood KLO9133989), piirneb II kaitsekategooria liigi kanakulli registreeritud elupaigaga (registri kood KLO9130894)

ning läbib ka Karula rahvuspargi (registri kood KLO1000242) Järve piiranguvööndit (KLO1100830) ja Ubajärve sihtkaitsevööndit (KLO1100803) ning tee lähedusse jääb I

kaitsekategooria liigi kalakotka elupaik (registri kood KLO9127672). Rekonstrueeritav Pikassaare-Kautsi tee kaitstavatel loodusobjektidel ei asu.

Taotlusele lisatud keskkonnamõju analüüsi tabelis on toodud ammendav nimekiri projekteeritava tegevuse lähiümbrusse ja võimalikku mõjualasse jäävatest kaitseväärtust

omavatest objektidest ning märgadest metsadest ja ette nähtud leevendavad meetmed väärtuste säilimiseks.

Keskkonnaametil on seoses teede lähedusse (alla 2 km kaugusele) jäävate metsise mängupaikadega (sh püsielupaigad) alljärgnev märkus.

Metsise kinnitamata kaitse-tegevuskava kohaselt on üheks suurimaks mõjuteguriks mürareostus. Uuringu „Müra mõju metsise sigimiskäitumisele“ (Tilgar & Ojaste, 2024)

tulemusel jõuti järeldusele, et oluline helihäiring metsisemängule lähemal kui 2 km võib põhjustada mängu hääbumise (mõjutades kukkede testosterooni taset, mistõttu loomad käituvad

teisiti (isased mängivad lühikest aega või üldse mitte) ja/või metsise mänguhelid mattuvad valjema müra alla). Uuringus tuuakse välja, et sellistes mängudes väheneb oluliselt metsise

2 (2)

mängude kestus, müra segav mõju takistab ka mängiva kuke häälitsuste kuulmist noorte,

mängus passiivselt osalevate isaste poolt. Sama uuringu aruandest ilmneb, et inimtekkeline müra võib osutuda oluliseks lindude arvukust konkreetses piirkonnas limiteerivaks mõjuteguriks alates müratasemest 40 dB. Mõõduka tugevusega (40-45 dB) müra põhjustab

häiringuid lindude laulus ja häälitsustes. Müra tugevuse suurenemisel ilmevad aga ka kõrvalekaldeid käitumises, füsioloogias ja sigimises. Kanaliste puhul on näidatud, et

mürataseme tugevusest olulisem on mürafooni muutus - taustafooni ületamine 10 dB võrra on populatsioonile negatiivse mõjuga. Kõige tundlikumaks loetakse metsist häiringute mõju osas hiliskevade-varasuve mänguperioodil mängualal. Oluline on ka müra jõudmine elupaika

(kanade sigimispaik), kuna müra tõttu ei pruugi kanad kukkede mängu kuulda.

Esitatud Keskkonnamõju analüüsis on seoses metsise esinemisega leevendusmeetmena toodud: "trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 01.04-15.07; kaitsealal 01.02-31.07". kaitseala all mõeldakse siin tõenäoliselt metsise elupaika. See tingimus on sobilik, kuid arvestades

ülaltoodud mürauuringut, palume leevendusmeetmeid täiendada tingimusega: "Metsise

pesitsusaegse (ennekõike metsisemängu) häirimise vältimiseks ei tohi metsise elupaika

jõudev müratase perioodil 15.03-15.05 ajavahemikul kell 18.00-09.00 olla üle 40 dB."

Kalakotka elupaiga kohta on leevendusmeede: "trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil

15.03-31.08". Pesapuu on uuendatava teelõigu otsast ca 300 m kaugusel. Kalakotkas on kaugemalt häiruv ja pesitsuse häirimise vältimiseks ei tohiks 500 m raadiuses pesapuust pesitsusperioodil töid teha, seega esitatud leevendusmeede on asjakohane ja piisav.

Keskkonnaamet, olles tutvunud esitatud materjalidega on seisukohal, et keskkonnamõju

analüüsi tabelis nimetatud meetmeid rakendades ja metsiste osas ka käesolevas kirjas

toodu täiendavat tingimust silmas pidades ei mõjuta tegevused töödega hõlmatud

kaitseväärtusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Märt Holtsmann

juhtivspetsialist looduskasutuse osakond

Pille Saarnits 523 3848 [email protected]