Luba ebapärlikarbi populatsiooni taastamisega seotud tegevusteks 2026. ja 2027. aastal

KOR R A L D U S

24. märts 2026 nr 1-3/26/66

Luba ebapärlikarbi populatsiooni taastamisega

seotud tegevusteks 2026. ja 2027. aastal

1. OTSUS

Lähtudes punkis 2 esitatud asjaoludest, punktis 3 esitatud kaalutustest, tuginedes punktis 3 viidatud õigusnormidele ning võttes aluseks peadirektori 03.02.2026 käskkirja 1-1/26/30 lisa 2 „Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna põhimäärus“, otsustan:

1. anda Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Põlula kalakasvatustalitusele luba aastateks

2026 ja 2027:

• ebapärlikarbi vastsete loodusest eemaldamiseks koos kuni 200 forelli noorkala (kahe aasta peale kokku kuni 400) eripüügiga Pudisoo jõest ajavahemikul 1. maist kuni 30. juunini;

• lõpustelt pudenenud noorkarpide hoidmiseks kasvatusjaamas;

• vastsetest vabanenud ja visuaalsel hinnangul heas seisundis (limaskestad puhtad, uimed terved) kalade vabastamiseks jõkke;

• noorte karpide paigutamiseks kasvatusplaatide ja -kastidega Pudisoo jõkke;

• kontrollitud tingimustes kasvatatud noorte (3-aastaste ja vanemate) karpide märgistamiseks vastavate taotluses toodud märgistega;

• viieaastaste ja/või 1,5 cm märgistatud noorte karpide vabastamiseks Pudisoo jõkke;

• pihtvastsete kogumiseks jõe suurematest karbikogumitest 1. augustist kuni 31. septembrini;

• kalade nakatamiseks pihtvastsetega Uuri külas asuvas RMK kasvatusjaamas ja Põlula kalakasvanduses;

• RMK Põlula kalakasvanduses kasvatatud Pudisoo forelli suunatud nakatamiseks jões looduslikest karbikogumitest vahetult allavoolu paigutatud sumpades 1. augustist kuni 31. septembrini;

• eelmises punktis kirjeldatud viisil nakatatud forellide vabastamiseks samasse jõelõiku, kus toimus nakatamine;

• Tegevuste elluviimise ja loa tingimuste täitmise eest vastutab RMK Põlula kalakasvatustalituse ebapärlikarbi spetsialist Katrin Kaldma.

2 (4)

2. Keskkonnaametile tuleb hiljemalt 30.11.2026 ja 30.11.2027 esitada aruanded, mis sisaldavad

infot vastaval aastal püütud kalade arvu ja püügikoha kohta (koordinaadid), hinnangut kaladel parasiteerivate ja pudendenud pihtvastsete hulga, nakatatud kalade arvu, asukoha ja aja ning taasasustatud karpide arvu ja asukoha kohta.

3. Forellide püüdmiseks (ja ka hilisemaks püügikohta vabastamiseks) on vajalik Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eripüügiluba. 4. Luba on kehtiv selle allkirjastamisest kuni 31.10.2027.

1. ASJAOLUD

RMK Põlula kalakasvatustalituse ebapärlikarbi spetsialist Katrin Kaldma esitas Keskkonnaametile taotluse1 ebapärlikarbi vastsete eemaldamiseks koos forelli noorkaladega

Pudisoo jõest ja nende tehiskeskkonnas hoidmiseks ning ebapärlikarpide noorjärkude asustamiseks Pudisoo jõkke aastatel 2026 ja 2027 LIFE Revives projekti raames. RMK Põlula

kalakasvatustalitlus on osalenud aktiivselt ebapärlikabi populatsiooni taastamisel alates 2020. aastast, kui alustati LIFE projekti „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine“ tegevusi, sh ebapärlikarpide tehistingimustes kasvatamist.

RMK ja Keskkonnaamet olid partneriteks Eesti-Soome ühises LIFE projektis „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine“ aastatel 2019-2024, mille abil valmis tegevusplaan

ebapärlikarbi kasvatamiseks Eestis. LIFE Revives projekt on nö nimetatud projekti jätk, mille eesmärk on luua ebapärlikarbi paljunemiseks ja levikuks sobivamad tingimused ning

võimalused, toetades seeläbi populatsiooni taastumist. Aastatel 2026 ja 2027 ajavahemikus 1. mai kuni 30. juuni soovitakse Pudisoo jõest püüda

ebapärlikarbi vastsete kogumise eesmärgil kokku kuni 400 forelli noorkala. Kalad viiakse Põlula karantiinihoonese ja Uuri küla asuvasse RMK ebapärlikarbijaama; pärast karbivastsete

vabanemist kalade lõpustelt tagasi Pudisoo jõkke. Forelli noorkalade püüdmiseks taotletakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt eripüügiluba. Lisaks soovitakse luba kalade lõpustelt kogutud ja laboratooriumis edasikasvatatud ebapärlikarpide paigutamiseks

kasvatusplaatide ja -kastidega Pudisoo jõkke, ajavahemik 2026. ja 2027. aastal 1. maist kuni 31. oktoobrini. Kontrollitud tingimustes kasvatatud (üle 3 a) vanuseid karpe soovitakse

märgistada ning viieaastaste ja/või kuni 1,5 cm pikkuseid märgistatud karpe vabastada Pudisoo jõkke. 1. augustist kuni 31. septembrini soovitakse püüda täiendavalt karbivastseid jõe suurematest karbikogumikest, et nakatada RMK kasvatusjaamas ja Põlula kalakasvanduses

asuvaid noorkalu.

Nagu ka eelmisel perioodil, soovitakse Põlulas ette kasvatatud noori Pudisoo forelli peremeeskalu nakatada elujõulistest kolooniatest allavoolu paigutatud sumpades ning kalad seejärel sinna vabastada, et suurendada võimalike ellu jäävate karpide arvu ja toetada ka Pudisoo

forellide populatsiooni.

Keskkonanameti poolt 2024-2025. aastaks väljastatud loa2 aruanne esitati 2025. aasta lõpus. Aruande põhjal püüti Pudisoo jõest ja viidi Põlula kasvatuskeskusesse 99 noort forelli, kellelt koguti karbivastseid. 2024. aastal kogutud karbivastsetega nakatati 1000 noort forelli. Forellidelt

koguti 2025. aasta esimeses pooles ca 32 000 karbivastset. Neist ca pooled jäid ellu ja need paigutati kasvatusplaatidele talvituma. Noorte forellide nakatamine sumpades ebaõnnestus, kuna

planeeritud perioodil oli erakordselt kõrge veetase, seepärast vabastati märgistatud forellid peale

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.02.2026 numbriga 7-9/26/3265 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.04.2024 numbriga 1-3/24/180

3 (4)

veeseisu alanemist koheselt karbikogumike lähedusse, kus neil oli samuti võimalus nakatuda. Pudisoo jõest koguti septembrikuus vabanevaid pihtvastseid, millega nakatati Põlula

kalakasvatuskeskuses noori forelle. 2025. aasta lõpu seisuga elab RMK karbikasvatusjaamas ca 4700 sama-aastast noorkarpi, lisaks vanemad aastakäigud, mis on paigutatud kasvatuskastidega jõkke. Eelmise perioodi vältel saadi seega juurde arvestatav kogus noori I kaitsekategooria liigi

isendeid, mille asustamisega järgmistel aastatel jätkata.

2. KAALUTLUSED

Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on ainus selgrootu loomaliik, kes on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse3. IUCN-i punase nimestiku4 alusel loetakse ebapärlikarpi globaalselt

väljasuremisohus (endangered) olevaks liigiks, kelle arvukuse trend on langev. Eestis on liik säilinud veel vaid ühe populatsioonina Pudisoo jões Lahemaa Rahvusparki jääval lõigul ning Eesti liikide punase nimestiku kohaselt, tuginedes 2017. aasta hinnangule, on liik kriitilises

seisundis (critically endangered). Nagu enamikes Euroopa asurkondades, koosneb ka Eesti populatsioon vaid keskealistest ja vanadest isenditest ning edukale sigimisele viitavad

noorloomad populatsioonis puuduvad. Eesti punase nimestiku juhtrühmale esitatud hinnangus on kaitsemeetmena soovitatud alustada kunstlikku paljundamist ning samal ajal tervendada elupaika, et paljundatud isendeid oleks üldse mõtet sinna taasasustada.

Ebapärlikarbi arenguks on obligatoorsed noored lõhilased, kelle lõpustele ebapärlikarbi pihtvastsed ehk glohhiidid kinnituvad ja kellel nad parasiteerivad. Ebapärlikarbi kaitse

tegevuskavas5 viidatu kohaselt on Euroopas ainsateks ebapärlikarbi vaheperemeesteks meriforell, jõeforell ja lõhe, kuid erinevad karbipopulatsioonid eelistavad ühte või teist liiki

(forellijões nagu Pudisoo jõgi, eelistab ebapärlikarp forelli ka juhul, kui talle lõhet pakkuda). Pudisoo jões on lõhilastest üldlevinud jõeforell, sinna tõuseb kudema arvukalt meriforelli ja ebaregulaarselt lõhet; kaitsealustest liikidest on jões üldlevinud III kaitsekategooriasse6 kuuluv

võldas7.

Kalapüügieeskirja8 § 51 lg 1 p 14 kohaselt on kalapüük Pärlijões/Pudisoo jões (Tallinn-Narva maantee sillast kuni suudmeni) keelatud. Kalapüügiseaduse § 20 lg 3 kohaselt annab eripüügiloa Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning kannab selle andmed teadus- ja

harrastuskalapüügi andmekogusse. Eripüüki saab teostada vähemalt ühel eesmärgil, mis on loetletud kalapüügiseaduse § 19 lg 1. Kalapüügiseaduse § 19 lg 1 nimetatud eesmärkidena on

muuhulgas kirjas punktis 2 asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumine, punktis 4 hüpofüüsi kogumine ja punktis 5 kalade ümberasustamine.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ja rände ajal keelatud, välja arvatud

sama seaduse § 58 lg-s 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhtudel. Looduskaitseseaduse § 58 lg 5 alusel tohib kaitsealuse liigi isendit loodusest eemaldada muuhulgas taasasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Isend on

looduskaitseseaduse § 47 lg 1 tähenduses igas arengujärgus loom või looma äratuntav osa. Ebapärlikarbi kaitse tegevuskava näeb ette I prioriteedi tegevusena ebapärlikarbi

tugikasvatamist, mille eesmärk on luua ebapärlikarbi tehisasurkond Eesti ebapärlikarbi asurkonna säilimiseks ja turgutamiseks. Seejuures tuleb miinimumtegevusena garanteerida karpide igapäevane hooldus ja kasvatus Põlula kalakasvatuskeskuses ning ebapärlikarbi

3 Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ 4 https://www.iucnredlist.org/species/12799/128686456 5 Ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) kaitse tegevuskava -

https://www.envir.ee/sites/default/files/ebaparlikarp_ltk_2020_avalik.pdf . 6 Keskkonnaministri 19.05.2004 vastu võetud määrus nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ 7 Timm, H. jt. 2019. Eesti jõed. Varrak, Tallinn

4 (4)

kasvatusplaatide ja kastide hooldus Pudisoo jões.

Forelli lõpustel parasiteeriva ebapärlikarbi pihtvastse puhul on seega tegemist kaitsealuse liigi isendiga, kelle loodusest eemaldamine taasasustamise eesmärgil on kõigele eelmainitule tuginedes Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud. Kuni 400 forelli püüdmine koos lõpustel

parasiteerivate ebapärlikarbi pihtvastsetega kahel aastal kokku ei muuda ebapärlikarbi seisundit Pudisoo jões hinnanguliselt ebasoodsamaks, kui see juba niigi on. Karpide kunstlik paljundamine

ja tervendatud jõkke taasasustamine on üks võimalustest liiki väljasuremisest päästa. Keskkonnaameti hinnangul on loa andmine kuni 400 forelli püüdmiseks kahel aastal kokku koos ebapärlikarbi pihtvastsetega Pudisoo jõest, forellide asustamiseks RMK Põlula kalakasvatusse ja

karbikasvatusjaama pihtvastsete eemaldamiseks, forellide tagasiasustamiseks Pudisoo jõkke ning noorte karpide taasasustamiseks Pudisoo jõkke põhjendatud, sest tegemist on olulise

loodukaitselise tegevusega. Kalade püügil ja noorte karpide taasasustamisel tuleb vältida ebapärlikarbi isenditele peale astumist ning neid minimaalselt häirida.

Hetkel on Eestis ebapärlikarpide tehistingimuses kasvatamisega kõige süvenenumalt tegelenud ja kogemusi kogunud RMK Põlula Kalakasvatuskeskuse ekspert Katrin Kaldma. Ebapärlikarbi

käekäigu parandamise nimel on tehtud suuri investeeringuid (pärlikarbijaam), mis lihtsustavad ja tõhustavad karpide kasvatamise protsessi ja taasasustamist jõkke. Tegevuste jätkamine on väga oluline, et juba tehtud pingutused ei oleks asjata ja et ebapärlikarbi hävimisohus populatsioon

saaks võimaluse taastuda. Haldusmenetluse seaduse § 53 kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti kõrvaltingimusega.

Nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel võib haldusakti kõrvaltingimuseks olla muuhulgas (a) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud kuupäevast või tulevikus aset leida võivast

sündmusest lähtudes, (b) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus või (c) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Haldusakti kõrvaltingimuse võib lähtudes haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3 määrata siis,

kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Keskkonnaamet seab lubatud tegevusele kõrvaltingimused, milleks on aruandlusega seotud lisakohustus ja hilisem loa

muutmise võimalus. Esitada tuleb andmed püütud kalade arvu ja püügikoha kohta (koordinaadid) ning hinnang kaladel parasiteerivate ja pudenenud pihtvastsete hulgale, kuna neid tulemusi saab Keskkonnaamet kasutada edaspidi ebapärlikarbi kaitse korraldamisel.

4. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeava jooksul korralduse teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide korraludse andjale haldusmenetlsue seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Eike Tammekänd

juhataja asetäitja loodushoiutööde osakond

Jaotuskava: [email protected]

Maria Rätsep

projekti peaspetsialist Loodushoiutööde osakond