Biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

01.04.2024 nr 1.4-3/413

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri

määruse „Biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisad:

1. Eelnõu, Maarus_biometaan_RRF.pdf

2. Seletuskiri, SK_biometaan.pdf

3. Hindamiskriteeriumid, Lisa_hindamiskriteeriumid_biometaan.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus

Iris Kuhi

625 6139 [email protected]

Regionaalministri ....2024 määrus nr …

„Biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetus“

Lisa

Biometaani tootmise hindamiskriteeriumid

Nr

Osakaal

koondhindest

protsentides

Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik

1 70

Toetuse suurus

biometaani

tootmisüksuse

võimsuse kohta

(€/MW)

Hinnatakse taotletud abi suuruse (€) ja

toodetud biometaani tootmisüksuse

võimuse (MW) alusel. Tulemuseks on

nimetatud kahe suuruse jagatis (€/MW).

Maksimumhindepunktid (70) saab taotlus,

milles on taotletava toetuse suurus

biometaani tootmisüksuse võimsuse kohta

väikseim. Ülejäänud taotluste hindepunkte

vähendatakse proportsionaalselt vastavalt

taotlusteülese vähima väärtuse ja hinnatava

taotluse väärtuse suhtele.

70 x Minimaalne toetusteks küsitud abi suurus tootmisüksuse võimsuse kohta (

€ MW

)

Taotletud abi suurus tootmisüksuse võimsuse kohta ( €

MW )

2 15

Toodetud biometaani

kogus (MWh/a)

Hinnatakse aastas toodetud biometaani

koguse (MWh/a) alusel.

Maksimumhindepunktid (15) saab taotlus,

milles on toodetud biometaani aastakogus

suurim. Ülejäänud taotluste hindepunkte

vähendatakse proportsionaalselt vastavalt

taotluses kirjeldatud biometaani aastase

tootmiskoguse osakaalule võrreldes

suurima taotlusteülese väärtusega.

15 x Taotluses toodetav biometaani kogus (

MWh a

)

Maksimaalne toodetav biometaani kogus ( MWh

a )

3 10

Kasvuhoonegaaside

(KHG) heitkoguse

keskmine vähenemine

aastas

(t CO2e/a)

Maksimumhindepunktid (15) saab enim

kasvuhoonegaaside heitkogust vähendanud

taotleja taotlus. Ülejäänud taotluste

hindepunkte vähendatakse

proportsionaalselt vastavalt taotluses

kirjeldatud heite vähenemise osakaalule

võrreldes suurima väärtusega.

15 x Taotleja välditud KHG kogus (t 2/a)

Suurim taotluses välditud KHG kogus (t 2/a)

4 5

Biometaani tootmises

kasutatava toorme

transpordi

keskkonnamõju

minimeerimine

Maksimumpunktid (5 punkti) saavad

transpordis vähemalt 90% taastuvenergiat

(biometaan, taastuvelekter, taastuvvesinik)

kasutavad transpordilahendused ja

taastumatu kütuse transpordilahendused

tarne vahemaaga kuni 5 km.

Pool punktidest (2,5 punkti) saavad

taastumatuid kütuseid kasutavad

transpordilahendused tarne vahemaaga üle 5

km kuni 50 km.

0 punkti saavad need taotlejad, kes

kasutavad taastumatut kütust nõudvaid

transpordilahendusi tarnevahemaaga üle 50

km.

MÄÄRUS

Biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi taastekava üldtingimuste määrus) § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava)

investeeringu 8.3 „Kestliku biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamine“

raames antava biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetuse

(edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on edendada kestliku biogaasi ja kestliku biometaani

kasutuselevõttu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001,

taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (edaspidi RED II

direktiiv) ning kiirendada taastuvate energiaallikate integreerimist.

(2) Toetuse andmise tulemusel suureneb Eestis kestliku biometaani tootmisvõimsus vähemalt

4 miljoni kuupmeetri võrra.

(3) Toetus panustab taastekava ühisesse näitajasse RRFCI02 – taastuvenergia jaoks paigaldatud

täiendav tegevvõimsus (MW) ‒ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241,

millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 29

lõike 4 punkti a tähenduses. (4) Toetatavad projektid panustavad keskkonnamõjuna järgmistesse näitajatesse: 1) toodetav biometaani koguse näitaja (MWh/a);

2) välditud kasvuhoonegaaside heite näitaja (t CO2e/a).

§ 3. Vahendusasutus

EELNÕU

01.04.2024

2

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) täidab välissuhtlemisseaduse § 8

lõike 41 kohaselt halduslepingu alusel vahendusasutusena taastekava üldtingimuste määruse § 4

lõikes 7 sätestatud ja selles määruses nimetatud ülesandeid.

§ 4. Riigiabi

(1) Toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldise grupierandi

määrus) ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 41

tähenduses.

(2) Toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded, kulude abikõlblikkus ning toetuse määr ja suurus

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse biometaani tootmisüksuse ehitamiseks ehitusseadustikus sätestatud

tingimustel ja korras või olemasoleva biogaasi tootmisüksuse ümberehitamiseks, et seda saaks

kasutada biometaani tootmiseks. Toetatav projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja

tulemuse saavutamisse.

(2) Toodetava biometaani tootmise korral tuleb toetatavas biometaani tootmisüksuses

saavutada selline kasvuhoonegaaside heitkogus, mis on vähemalt 80 protsendi võrra madalam

taastumatu kütuse tüüpheitest selles kasutusvaldkonnas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2023/2413, millega muudetakse direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) (edaspidi

taastuvenergia direktiiv) artiklis 29 sätestatud arvutusmetoodika kohaselt.

(3) Lõikes 2 nimetatud biometaani tootmisüksuseks loetakse:

1) biomassi tarnimiseks vajalik infrastruktuur biogaasi tootmisüksuse alal;

2) biomassi hoidla;

3) biogaasi tootmise ja kontsentreerimise seadmed;

4) biogaasi ja biometaani puhastamise seadmed;

5) biogaasi ja biometaani kompresseerimise seadmed;

6) biogaasi ja biometaani tootmise, puhastamise ja säilitamise seisukohast ohutust tagavad

seadmed;

7) biogaasi ja biometaani torustiku rajamist kuni säilituspaakideni ja säilituspaake tootmiskoha

vahetusse lähedusse.

(4) Toetatakse projekti, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena

ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.

(5) Taristuinvesteeringute puhul, mille kogumaksumus ületab 10 miljonit eurot, peab olema

tehtud kliimakindluse hindamine § 12 lõikes 2 sätestatud juhendi kohaselt.

(6) Toetust antakse projektile, mis vastab asjakohastes Euroopa Liidu ja riiklikes

keskkonnaalastes õigusaktides ning taastuvenergia direktiivis sätestatule.

3

(7) Tooraine, mida kasutatakse biometaani tootmiseks, peab vastama taastuvenergia direktiivi

artiklist 29 tulenevatele säästlikkuse kriteeriumitele ning loetletud kõnealuse direktiivi IX lisas

toodud lähteainete nimistus.

(8) Biometaani tootmise käigus tekkiv kääritusjääk tuleb kasutada kas otse või pärast

kompostimist või muud töötlust väetise või mullaparandusainena.

9) Tootmisüksuses tuleb tagada metaanilekete minimeerimine ja leketega seotud

hädaolukordade lahendamise tegevus.

(10) Toetust ei anta:

1) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel, sealhulgas taotlejale,

kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi

antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks,

on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta;

2) raskustes olevale ettevõtjale.

(11) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi

võtta varem ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavaid dokumente ei tohi väljastada varem,

kui taotluse esitamise päevast alates.

§ 6. Toetatava tegevuse eelarve

Toetatava tegevuse eelarve kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 7. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda äriühing, kelle põhitegevusala äriregistri andmetel on justiitsministri

28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ kohaselt põllu- ja metsamajandus

(EMTAK-i jagu A, alajagu 011 kuni 016).

(2) Lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui taotleja on konkurentsiseaduse

§ 2 lõike 4 tähenduses seotud valitseva mõju kaudu Eesti äriregistris registreeritud äriühinguga,

kelle põhitegevusala on lõikes 1 sätestatud põllu- ja metsamajandus.

(3) Toetuse taotleja peab lisaks taastekava üldtingimuste määruse § 5 lõikes 1 sätestatud

nõuetele vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

2) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud

ja tagasimaksmisele kuuluva summa tähtajaks tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(4) Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa

Liidu õigusaktist, ja tal ei või olla täitmata sama määruse artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud

korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise

kohta.

§ 8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

4

(1) Toetatav kulu (edaspidi abikõlblik kulu) on § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks

vajalik kulu, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning

mis tekib ja mille eest tasub lõppsaaja (edaspidi toetuse saaja) abikõlblikkuse perioodil ning

mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega ning komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 artikli 41 lõigetega 5 ja 6.

(2) Abikõlblikud kulud on:

1) biometaani tootmisüksuse ehitamise kulu või olemasoleva biogaasi tootmisüksuse

ümberehitamise kulu, et seda saaks kasutada biometaani tootmiseks;

2) ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras ehitatava ehitise omanikujärelevalve kulu;

3) projekteerimiskulu, kui pärast seda tehakse ehitustööd koostatud projekti alusel.

(3) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) projektijuhtimiskulu ja taotluse koostamise kulu;

2) keskkonnamõju hindamise, kliimakindluse hindamise ja detailplaneeringu koostamise

kulu;

3) üld- ja tegevuskulud;

4) lepingu sõlmimise ning intressi ja kindlustusega seotud kulu;

5) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle arvates viimase toetusosa

maksmisest;

6) amortisatsioonikulu;

7) kohaliku omavalitsusüksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest

välisvahenditest hüvitatud kulu;

8) käibemaks, välja arvatud taastekava üldtingimuste määruse § 2 lõikes 5 nimetatud juhul;

9) koolituskulu;

10) õigusabikulu ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu;

11) palgakulu;

12) kasutatud seadme ostu kulu;

13) riigiabi eeskirjade kohaselt mitteabikõlblik kulu;

14) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega

seotud muu kulu;

15) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäeval ja lõppeb hiljemalt

2026. aasta 31. märtsil.

§ 10. Toetuse määr ja suurus

(1) Taotletava toetuse maksimumsuurus on viis miljonit eurot ühe taotleja kohta. Omavahel

seotud projektid tuleb esitada ühes taotluses.

(2) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 41 lõike 10 alusel on toetuse maksimummäär 60 protsenti abikõlblikest kuludest. (3) Taotleja ja temaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes

saavad toetust taotleda kokku selles paragrahvis sätestatud ulatuses.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

5

§ 11. Taotluse esitamine

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja KIKile selleks ettenähtud tähtajal perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt

allkirjastatud avalduse ja taotluse osaks olevad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

(2) Taotluse esitamise tähtpäeva teatab KIK üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehel

vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtpäeva.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja esitab KIKile taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;

3) taotluse esitamise kuupäev;

4) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja või

suurettevõtja, lähtudes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 6 lisas I sätestatust;

5) projekti nimi;

6) projekti elluviimise asukoht;

7) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, mis vastab §-s 2 nimetatud tulemusele ja

eesmärgile;

8) projekti kulude loetelu;

9) projekti algus- ja lõppkuupäev;

10) taotletava toetuse suurus ja toetuse määr abikõlblikest kuludest;

11) teave selle kohta, mida taotleja käsitleb oma taotluses ärisaladusena.

§ 13. Nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele

(1) Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed, kinnitused või dokumendid:

1) teave selle kohta, kui taotleja on samal ajal sama projekti või projekti osade kohta taotlenud

toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või saanud muud

tagastamatut riigiabi;

2) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

3) taristuinvesteeringute puhul, mille kogumaksumus ületab 10 miljonit eurot, kliimakindluse

hindamise aruanne;

4) kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise arvutuskäik lõikes 3 nimetatud juhendi

kohaselt;

5) määruse lisa kohased projekti hinnatavad näitajad;

6) projekti tehniline ja finantsanalüüs, kust selgub, kas projekt on teostatav, ja selle ajakava;

7) projekti seadmete ja ehitiste hinnapakkumused;

8) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et biometaani tootmisüksuse ehitise alune maa on

taotleja omandis, või on taotleja kasuks seatud kasutusvaldus või temaga sõlmitud kirjalik

üüri- või rendileping; või hoonestusõiguse seadmise lepingu ärakiri;

9) tootmises kasutatava energia saamise ning biometaani tootmiseks kasutatava tooraine

kogust ja päritolu tõendav eelleping;

10) tootmises kasutatava toorme transpordi keskkonnamõju minimeerimise kirjeldus;

11) kinnitus ja andmed nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;

12) toodetava biometaani kogus vastavalt rajatava biometaani tootmisüksuse projektijärgsele

nominaalvõimsusele, lähtudes eellepingus sätestatud toorme kogusest ja koostisest;

13) kinnitus, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele.

6

(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud aruande koostamiseks lähtub taotleja KIKi veebilehel avaldatud

kliimakindluse hindamise juhendist.

(3) Lõike 1 punktis 4 nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise arvutuskäigu

koostamiseks avaldab KIK oma veebilehel arvutuskäike sisaldava juhendi.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse ja taotleja nõuetelevastavuse kontrollimine

(1) KIK kontrollib järgmiste tingimuste täitmist: 1) taotluse tähtaegset esitamist; 2) nõutud dokumentide olemasolu; 3) taotluse vastavust nõuetele; 4) esitatud andmete õigsust ning 5) taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust taastekava üldtingimuste määruse §-s 5 ja selles määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest,

mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Taotlust ei muudeta osas, mis puudutab

hindamiskriteeriumeid või mis võib mõjutada projektile antavaid hindepunkte.

§ 15. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

(1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt

üks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning KIKi ettepanekul

nimetatud liige.

(2) KIK võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest.

(4) KIK hindab taotlusi lisas „Biometaani tootmise hindamiskriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse.

(5) Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine arvutatakse taotluses esitatud andmete põhjal

abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise alusel.

(6) Koondhinne saadakse hindamiskriteeriumi hindepunktide liitmisel. Võrdse koondhindega

taotluste puhul rahuldatakse esmalt see taotlus, mis sai rohkem hindepunkte määruse lisas

sätestatud hindamiskriteeriumi number üks alusel. Sama hindamiskriteeriumi alusel saadud

võrdsete hindepunktide korral eelistatakse suurema omafinantseeringuga taotlust.

§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Nõuetelevastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse paremusjärjestuse alusel, alustades

koondhindeks enim hindepunkte saanud taotlusest kuni toetuseks ettenähtud eelarvevahendite

ammendumiseni.

7

(2) Kui § 10 lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, tunnistatakse nõuetele vastavaks

ettevõtja see taotlus, mis sai koondhindeks rohkem hindepunkte.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muuhulgas:

1) toetuse maksimaalne suurus;

2) projekti abikõlblikkuse periood ja ajakava;

3) teave riigiabi andmise kohta viitega komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014;

4) projekti tegevuse eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega.

(4) Kui kõigi nõuetelevastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, võib KIK teha taotluse osalise rahuldamise otsuse ja vähendada taotletud toetuse

summat taotleja nõusolekul tingimusel, et saavutatakse toetuse eesmärgid.

(5) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel tingimustel:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud ettenähtud nõuetele;

2) taotletava toetuse suurus ületab toetatava tegevuse toetuste jaoks ettenähtud eelarvevahendite

jääki;

3) taotleja ei ole nõus lõike 4 kohase toetussumma vähendamisega.

(6) KIK teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) KIK võib taotluse rahuldamise otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei esita §-s 20 nimetatud dokumente või ei vii tegevusi ellu selles määruses sätestatud tingimustel.

(2) Toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud

juhul ja tingimusel, et alguses kavandatud projekt viiakse olulises ulatuses ellu, saavutatakse

toetuse andmise eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse

asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha.

(3) KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise arvates 20 tööpäeva jooksul

sellesisulise taotluse saamisest.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord

§ 18. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses

ning määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas täidab järgmisi kohustusi:

1) alustab projekti elluviimist kolme kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse saamisest;

2) kasutab toetuse abil rajatud tootmisüksuses ainult taastuvenergiat;

3) võimaldab teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ning teha

muud toetuse saamisega seotud kontrolli, osutades selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab

viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis järelevalve teostamiseks ning vaadata

kohapeal läbi dokumente ja toetuse abil soetatud vara;

4) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja

dokumendid määratud tähtaja jooksul;

5) eristab oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

8

6) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajaliku teabe taastekava üldtingimuste määruse

§ 14 lõigete 6 ja 7 kohaselt;

7) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktidega ettenähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

8) esitab taotluses kavandatud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid;

9) täidab taastekava üldtingimuste määruse §-s 12 sätestatud teavitamiskohustusi ja sama

määruse §-s 5 toetuse saajale sätestatud nõudeid.

(2) Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente taastekava üldtingimuste

määruse § 13 lõigete 5 ja 6 kohaselt.

(3) Toetuse saaja teavitab KIKi viivitamata kirjalikult arvates taotluse esitamisest kuni viimase

toetusosa väljamaksmiseni taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, milleks on:

1) kontaktandmete muutumine;

2) ettevõtte ümber kujundamine, ühinemine või jagunemine ning ettevõtte või selle osa

üleminek;

3) muudatus toetuse saaja tegevuses ja taotluses esitatud andmetes;

4) toetuse saamise või kasutamisega seotud muu asjaolu, mille tõttu ei ole taotluses esitatud

andmed enam täielikud või täpsed.

(4) Projekt peab olema täielikult ellu viidud ja seda tõendavad dokumendid esitatud KIKile

hiljemalt 2026. aasta 31. märtsiks.

(5) Projekti käigus soetatud või rajatud ehitis peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis

kasutusel vähemalt kuni 2031. aasta 31. märtsini.

§ 19. Hanke korraldamine

(1) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav käibemaksuta maksumus on vähemalt 100 000

eurot, esitab toetuse saaja KIKile ülevaatamiseks hankedokumentide kavandi ja hankelepingu

projekti enne hanketeate avaldamist ning avaldab hanketeate riigihangete registris. KIK annab

dokumentide kohta oma arvamuse kümne tööpäeva jooksul arvates dokumentide saamisest.

(2) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav käibemaksuta maksumus on väiksem kui

100 000 eurot kuid on võrdne 20 000 euroga või on sellest suurem, peab toetuse saaja olema

vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult saanud võrreldavad hinnapakkumused või

avaldama hanketeate riigihangete registris.

(3) Kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenusepakkuja, peab toetuse saaja olema

investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumuse.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) taotleja ja pakkuja nimi; 2) pakkuja kontaktandmed; 3) hinnapakkumuse väljastamise kuupäev; 4) kavandatava investeeringuobjekti või tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Välja valitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge

võrreldes sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tavaliselt tasutava hinnaga. Taotleja

peab välja valitud investeeringuobjekti hinnapakkumust põhjendama.

9

(6) Investeeringuobjekti hinnapakkumuses peab iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind

olema eraldi välja toodud.

(7) Kui toetuse saaja ei ole saanud nõutud arvu investeeringuobjekti hinnapakkumusi, peab ta

seda põhjendama.

(8) Toetuse saaja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi

omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda sellise äriühingu juhatusse või nõukokku.

(9) Hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust

teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda sellise hinnapakkuja äriühingu juhatusse või

nõukokku.

(10) Toetuse saaja ei tohi olla hinnapakkujaga seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

(11) Toetuse saaja esitab KIKile hanke läbiviimist tõendavad dokumendid ja hankelepingu

viivitamata pärast nende sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist.

(12) Hankelepingu muutmise korral esitab toetuse saaja KIKile üle vaatamiseks hankelepingu

muudatuse kavandi enne hankelepingu muutmist.

(13) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, seab toetuse saaja riigihanke

alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmise korral iga oma

alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.

§ 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Aruandlusperioodi kestus on kuus kuud. Toetuse saaja esitab KIKile tegevuse elluviimise

vahearuanded 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt

4. oktoobril. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise lõpparuande projekti abikõlblikkuse

perioodi lõpuks, kuid mitte hiljem kui 2026. aasta 31. märtsil.

(2) Vahearuandes esitatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise

tulemuste kohta taotluses esitatu põhjal.

(3) KIK kinnitab projekti vahe- ja lõpparuande või saadab selle toetuse saajale täiendamiseks

20 tööpäeva jooksul arvates selle esitamisest. Lõpparuanne sisaldab järgmisi andmeid:

1) prognoos toodetud ja kasutusele võetud biometaani koguse kohta (MWh/a);

2) prognoos välditud kasvuhoonegaaside heitkoguse kohta taotluses esitatud metoodika kohase

arvutuskäigu põhjal (t CO2e/a);

3) andmed transpordis kasutatava taastuvenergia kohta.

(4) Toetuse saaja esitab KIKile kord aastas viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemisest järgmised andmed:

1) toodetud ja kasutusele võetud biometaani kogus (MWh/a);

2) välditud kasvuhoonegaaside heitkogus taotluses esitatud metoodika kohase arvutuskäigu

põhjal (t CO2e/a);

3) andmed transpordis kasutatava taastuvenergia kohta;

4) andmed tootmisüksuse kasutamise, hoolduse, remondi ning omaduste muutumise kohta;

5) andmed kliimakindluse hindamisel välja toodud riskide leevendamiseks ette nähtud

lahenduste rakendamise kohta;

6) kirjeldus kääritusjäägi kasutamise kohta;

10

7) kirjeldus metaanilekete minimeerimise ja nendega seotud hädaolukordade lahedamise

kohta.

§ 21. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide ja maksetaotluse esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja KIKile maksetaotluse pärast tegevuse

täielikku või osadena elluviimist ja selle eest tasumist e-toetuse kaudu KIKile maksetaotluse

koos järgmiste dokumentidega:

1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või

töö või ostis kaupa;

2) panga kinnitatud maksekorralduse ärakiri või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte,

mis tõendab punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse

tasumist;

3) ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri;

4) makse aluseks olev leping ja lepingumuudatused, kui KIKi ei ole nendest veel teavitatud;

5) õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;

6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;

7) garantii-, kindlustus- või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus;

8) laenu- või liisinguleping selle olemasolul.

§ 22. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) KIK maksab toetuse toetuse saajale maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel

taastekava üldtingimuste määruse § 9 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaselt. Toetus makstakse toetuse

saajale 30 kalendripäeva jooksul arvates maksetaotluse esitamisest.

(2) KIK maksab toetuse otse töövõtjale tingimusel, et toetuse saaja on tasunud arve

omafinantseeringu osa katva summa.

(3) Toetus makstakse tegelike kulude alusel üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja siis, kui

toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt projekti abikõlblikkuse perioodil ellu viinud ning

saavutanud toetuse eesmärgid.

(4) Toetus makstakse nende kulude eest, mis on tehtud riigihangete seaduse kohaselt, või

riigihangete seaduse mõistes mittehankija puhul sama seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid

järgides.

(5) KIK keeldub toetuse maksmisest järgmistel tingimustel:

1) kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse

rahuldamata jätmise alused;

2) taastekava üldtingimuste määruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhtudel;

3) kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

(6) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetelevastavust ja nendes

esitatud andmete õigsust. Kui maksetaotluses või dokumentides esineb puudusi või on vajalik

esitada lisainformatsiooni, annab KIK taotlejale haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 2 kohaselt

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine (1) KIK võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada või projektile eraldatud toetuse tagasi nõuda, proportsionaalselt rikkumise ulatusega, taastekava üldtingimuste määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras.

11

(2) KIK tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks ja nõuab toetuse

tagasi, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) ilmneb asjaolu, mille puhul ei oleks taotlust rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole projekti ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud;

3) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides, taastekava üldtingimuste määruses või

selles määruses sätestatud kohustusi;

4) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks;

5) projekti ei ole võimalik projekti elluviimise tähtaja jooksul ellu viia;

6) ilmneb taastekava üldtingimuste määruse §-s 11 sätestatud asjaolu.

(3) Kui projekti tulemust ei ole ettenähtud tähtaja jooksul saavutatud, nõutakse kogu makstud

toetus tagasi. Kui projekti tulemus on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi osaliselt.

(4) Kui toetuse saaja ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu ega kasuta seda sama ajavahemiku jooksul sihtotstarbeliselt, nõutakse toetus

proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamine taotluses

kirjeldatud eesmärgil.

§ 24. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab KIK kümme aastat arvates viimase toetuse

määramise otsuse tegemisest.

§ 25. Vaidemenetlus

KIKi otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada KIKile

vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud alusel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa Biometaani tootmise hindamiskriteeriumid

SELETUSKIRI

Regionaalministri määruse „Biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise

investeeringutoetus” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi taastekava üldtingimuste määrus) § 8 lõike 1 alusel ning kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti

taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) riigisisese elluviimise korraldus ning

taastekavas nimetatud reformideks ja investeeringuteks antava toetuse kasutamise

üldtingimused.

Regionaalministri määruse „Biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise toetus“ eelnõu

(edaspidi eelnõu) kehtestab taastekavas nimetatud komponendiga 8 (REPowerEU) seotud

investeeringu 8.3 „Kestliku biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamine“

elluviimiseks. Määruse eesmärk on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate

investeeringuprojektidega hoogustada kestliku biometaani tootmist ja kasutust ning suurendada

taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu. Toetuse andmise tulemusel luuakse

täiendav kestliku biometaani tootmisvõimsus vähemalt 4 miljoni m3 võrra.

Investeeringu tegevus rahastatakse taastekava ja taastekava üldtingimuste määruse § 8 alusel.

Investeeringut rahastatakse taastekava alusel Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust

NextGenerationEU. Eelnõuga nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude

abikõlblikkuse tingimused ja toetuse kasutamise kord, investeeringu tegevuste läbiviimiseks

ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti kehtestatakse toetuse tagasinõudmise

tingimused ja kord.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Iris Kuhi (625 6139,

[email protected]) ja sama osakonna valdkonnajuht Argo Peepson (625 6157,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (tel 625 6197,

[email protected]) ja keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip

(tel 625 6165, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 kehtestab määruse reguleerimisala.

Määrusega kehtestatakse taastekavas nimetatud komponendi 8 (REPowerEU) investeeringu 8.3

„Kestliku biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamine“ elluviimiseks

toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

Eelnõu § 2 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust.

Toetuse andmise eesmärk on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate

investeeringuprojektidega hoogustada kestliku biometaani tootmist ja kasutust ning suurendada

taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu. Toetuse andmise tulemusel

suureneb Eestis kestliku biometaani tootmisvõimsus vähemalt 4 miljoni kuupmeetri võrra.

Lõige 3 sätestab kuidas panustab toetus taastekava ühisesse näitajasse RRFCI02 –

taastuvenergia jaoks paigaldatud täiendav tegevvõimsus (MW), Euroopa parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57,

18.2.2021, lk 17–75), artikli 29 lõike 4 punkti a tähenduses ning toetatava projekti

keskkonnamõju arvesse võetavatesse näitajatesse.

Eelnõu § 3 sätestab määruse vahendusasutuse.

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) täidab välissuhtlemisseaduse § 8

lõike 41 kohaselt halduslepingu alusel vahendusasutusena selles määruses nimetatud ülesandeid

ja taastekava üldtingimuste määruse § 4 lõikes 7 sätestatud järgmisi ülesandeid:

1) menetleb toetuse andmise tingimuste kohaselt esitatud toetuse taotlusi;

2) kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele;

3) otsustab esitatud toetuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise;

4) menetleb maksetaotlusi ning teeb toetuse väljamaksed lõppsaajale või keeldub nendest;

5) otsustab toetuse väljamakse tegemise, väljamaksest keeldumise, tagasinõudmise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise;

6) kontrollib toetatud projektide edenemist, toetusest rahastatud tegevuste, tulemuste ja ühiste

näitajate saavutamist ning viib läbi kohapealseid kontrolle lõppsaaja juures;

7) vastutab toetuse andmise tingimustes sätestatud tulemuste saavutamise ja §-s 14 nimetatud

aruandluse eest;

8) täidab muid tegevuskorrast, määrusest või toetuse andmise tingimustest tulenevaid

ülesandeid.

Eelnõu § 4 näeb ette alused riigiabi andmiseks.

Toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldise grupierandi

määrus) ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 41

tähenduses.

Artikkel 41 sätestab tingimused investeeringuteks ettenähtud keskkonnakaitseabile, muu

hulgas ka abikõlblikud kulud ja abi osakaalu maksimaalse määra ning muud tingimused. Kuna

abi antakse konkureeriva pakkumusmenetluse reegleid järgides, võib toetuse määr ulatuda kuni

100 protsendini abikõlblikest kuludest. Abi andja otsusel on toetuse maksimaalne määr 60

protsenti abikõlblikest kuludest, et tagada konkurentsi ja toetada suuremal hulgal ettevõtjaid.

Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab toetatavad tegevused. Toetust antakse biometaani tootmisüksuse

rajamiseks või olemasoleva biogaasi tootmisüksuse ümberehitamiseks, et seda saaks kasutada

biometaani tootmiseks. Toetatav projekt peab suurendama kestliku biometaani tootmist,

taastuvenergia osakaalu ja kiirendama taastuvenergia kasutuselevõttu.

Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et toetatavas biometaani tootmisüksuses tuleb saavutada toodetava

biometaani tootmisel vähemalt 80 protsenti väiksem kasvuhoonegaaside heitkogus kui on

taastumatu kütuse tüüpheide vastavas kasutusvaldkonnas, lähtuvalt taastuvenergia direktiivis

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/24131, millega muudetakse direktiivi

2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta)

artiklis 29 kehtestatud arvutusmetoodikast. Vastavast nõudest tulenevalt peab biometaani

tootmisel valdavalt kasutama lähteainena sõnnikut ja läga. Sellekohased arvutused tehakse

1 Direktiivi konsolideeritud tekst https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02018L2001-20231120, mis sisaldab RED III ehk „Directive (EU)

2023/2413 of the European Parliament and of the Council of 18 October 2023“ täiendusi.

ühtsetel alustel KIKi poolt etteantud arvutusmudeli abil vastavalt taastuvenergia direktiivi

artiklis 29 toodud metoodikale. Arvutusmudel avaldatakse KIKi kodulehel.

Eelnõu § 5 lõige 3 kirjeldab tootmisüksust ja selle osasid.

Tootmisüksuseks loetakse järgmist tehnoloogia ja ehituslike investeeringute koosseisu:

1) biomassi tarnimiseks vajalik infrastruktuur biogaasi tootmisüksuse alal;

2) biomassi hoidla;

3) biogaasi tootmise ja kontsentreerimise seadmed;

4) biogaasi ja biometaani puhastamise seadmed;

5) biogaasi ja biometaani kompresseerimise seadmed;

6) biogaasi ja biometaani tootmise, puhastamise ja säilitamise seisukohast ohutust tagavad

seadmed;

7) biogaasi ja biometaani torustiku rajamist kuni säilituspaakideni ja säilituspaake tootmiskoha

vahetusse lähedusse.

Koosseisu alla kuuluvad täpsemalt:

 Toormete vastuvõtu ja hoiustamise seadmed ja ehitised (autokaal, pumplad, hoiualad ja

hooned ning mahutid, doseerimissüsteemid, lekete ja nõrgvee kogumise süsteem).

 Biogaasi tootmise seadmed (anaeroobse kääritusse mahutipark koos seadmetega,

biogaasi puhverhoidlad järelkääritite kohal).

 Biogaasi eelpuhastamise seadmed (väävelvesiniku ja kondensaadi eraldus).

 Biogaasi biometaaniks puhastamise seadmed ja tootmise käigus tekkiva jääk-CO2

kasutuselevõtu seadmed (eraldamine ja komprimeerimine).

 Soojusenergia tootmise seadmed ja biokütuse hoidla.

 Lõhnareostuse käitlusseadmed (biofilter, keemiline heitõhu pesur).

 Olmekanalisatsioon koos juhtimisega puhastisse ja eesvoolu.

 Sadeveekanalisatsioon koos juhtimisega eesvoolu.

 Toorveesüsteem (puurkaev koos toorveetöötlusseadmetega).

 Maa-alused ja maapealsed tehnovõrgud.

 Elektri- ja automaatikasüsteemid, varutoiteallikas (elektrigeneraator vmt).

 Nõrkvoolusüsteemid – videovalve, läbipääsusüsteem, digitaalne logistika süsteem.

 Jaama tehnoruumid ning operaatorite tööruumid.

 Biometaani kompressiooni seadmed ja transpordi eelsed surubiometaani hoiumahutid.

 Jääkgaasi põleti.

Toetatavad ei ole salvestamisseadmed ning ülekandetorustiku ja tankimisrajatiste rajamine.

Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et toetatakse ainult selliseid investeeringuid, millega järgitakse

Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju (ingl do no significant harm), ning

mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega 2021/C58/01 tehnilised suunised põhimõtte „ei

kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58,

18.02.2021, lk 1–30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikkel 3 sätestab keskkonnasäästliku

majandustegevuse kriteeriumid. Majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, kui

majandustegevus aitab oluliselt kaasa ühe või mitme keskkonnaeesmärgi (kliimamuutuste

leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja

kaitse, üleminek ringmajandusele, saastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitse ja taastamine) saavutamisele.

Artikkel 17 määrab juhud, mil majandustegevus kahjustab oluliselt:

1) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside

heidet;

2) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava

tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või

varadele;

3) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab

i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali,

või

ii) mereala head keskkonnaseisundit;

4) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui

i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust

materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate,

tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse,

parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas;

ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja

arvatud ringlusse võetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda;

5) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava

saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud

olukorraga;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus

i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Nii näiteks ei loeta fossiilkütustel põhineva elektri- või soojatootmisega ning sellega seotud

ülekande- ja jaotustaristuga seotud tegevusi üldreeglina „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavaks, kuna on olemas taastuvatel ressurssidel põhinevad vähese CO2 heitega alternatiivid.

Eelnõu § 5 lõige 5 sätestab, et taristu investeeringute puhul, mille kogumaksumus ületab

käibemaksuta 10 miljonit eurot, peab olema tehtud kliimakindluse hindamine2. Kliimakindluse

tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele

pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050.

aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. 

Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), aga ka teed, sealhulgas

jalgratta- või jalgteed. Täpsem informatsioon on toodud Euroopa Komisjoni teatises 2021/C

373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“.

Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist

või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist. Taristuprojektide puhul on vaja

arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektidel

2 https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded#Kliimakindlus

on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada

kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Hinnangu saab tellida teenusena vastavalt pädevalt organisatsioonilt või koostada ise, kuid

millele peab olema lisatud pädeva organisatsiooni ametlik kinnitus kasutatud metoodika kohta.

Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab, et toetust antakse projektile, mis vastab asjakohastele Euroopa

Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise

edendamise kohta). Sealhulgas, kuid mitte ainult, tuleb järgida:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artiklis 17 nimetatud põhimõtet

„ei kahjusta oluliselt“;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/2413, millega muudetakse direktiivi

2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (taastuvenergia direktiiv), mis on üle võetud

vedelkütuse seadusega;

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse

kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119), mis on üle võetud

tööstusheite seadusega;

d) atmosfääriõhu kaitse seadust;

e) energiamajanduse korralduse seadust.

Eelnõu § 5 lõige 7 sätestab, et tooraine, mida kasutatakse biometaani tootmiseks, peab vastama

taastuvenergia direktiivi artiklist 29 tulenevatele säästlikkuse kriteeriumitele ning loetletud

kõnealuse direktiivi IX lisas toodud lähteainete nimistus.

Nendele kriteeriumitele vastates on biomassist energiatootmine kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt“ printsiibiga.

Biomassi säästlikkuse kriteeriumitele vastamiseks peavad ettevõtjad massibilansi põhimõttel

enda igas käitises kasutatud biomasskütuste kohta arvestust pidama, eristades selgelt säästlike

ja mittesäästlike kütuste kogused.

Ettevõtjad ja kõik biomasskütuste tarneahela üksused peavad koguma Eestist hangitud metsa

biomasskütuse osas päritoluinfot, mis võimaldab tõendada, et kogutud puit (st metsamaterjal

ja hakkpuit) on Eesti päritoluga. Eelnevast lähtudes peab iga tarnitud puidupartii juurde

kuuluma asjakohane info puidu päritolu kohta, näiteks metsateatis, veoseleht, raieõiguse ja

metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise

leping või akt, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Päritoluteave peab olema lisatud

(metsamaterjali ja hakkpuidu) kaubasaadetistele.

Sekundaarse metsa biomassi korral ehk puidutööstusettevõtte (nt saeveski) jääkide ja jäätmete

puhul peab ettevõtja koguma ja tarnija esitama biomassi omaniku (nt saeveski, mööblitootja)

nime, biomassi ostulepingu koopia, mis sisaldab infot tarnitava kauba koguste ja kirjelduse

kohta samuti seonduvate müügiarvete numbrid ja maksekorralduse koopiad. Juhul, kui

müügitehinguga kaasnevad päritolu tõendavad andmed on juba mõne teise müügilepingu

osaks, siis teistkordselt samu andmeid koguma ei pea.

Põllumajandusliku (mittemetsamaal toodetud) päritoluga biomassi tarnete puhul peab iga

saadetise juurde olema lisatud informatsioon, mis selgitaks milliselt katastriüksuselt

(katastriüksuse tunnus) on biomass kogutud.

Lisaks lähtuda energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõike 13 alusel kehtestatud

„Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi

säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“3

kriteeriumitest.

Üldise grupierandi määruse artikkel 41 lõige 2 kehtestab järgmised tingimused: abi saavad

kütused vastavad direktiivi (EL) 2018/2001 ning selle rakendusaktide või delegeeritud

õigusaktide kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning

on valmistatud kõnealuse direktiivi IX lisas loetletud lähteainetest.

Energiasalvestuskomponent peab saama igal aastal vähemalt 75 % oma kütusesisaldusest

vahetult ühendatud biokütuste, vedelate biokütuste, biogaasi (sealhulgas biometaan) ja

biomasskütuste tootmise käitistest.

Eelnõu § 5 lõige 8 sätestab, et biometaani tootmise käigus tekkiv kääritusjääk (digestaat) tuleb

kasutada kas otse või pärast kompostimist või muud töölust väetise või mullaparandusainena.

Digestaadi kasutamisel tuleb lähtuda kehtestatud õigusaktidest.

Eelnõu § 5 lõige 9 sätestab, et tootmisüksuses tuleb tagada metaanilekete minimeerimine ja

leketega seotud hädaolukordade lahendamise tegevus.

Eelnõu § 5 lõige 10 sätestab, mis juhul toetust ei anta.

Eelnõu § 5 lõige 11 sätestab, et toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud

siduvaid kohustusi ei tohi võtta varem ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavaid

dokumente ei tohi väljastada varem, kui taotluse esitamise päeval.

Eelnõu § 6 sätestab tegevuse eelarve. Toetatava tegevuse eelarve on 19 600 496 eurot.

Toetatava tegevuse eelarve kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded taotlejale.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib toetust taotleda äriühing, kelle põhitegevusalaks on

äriregistri andmetel justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)” kohaselt

põllu- ja metsamajandus (EMTAK-i jagu A, alajagu 011 kuni 016)4. Jagu A hõlmab taimsete

ja loomsete loodusvarade kasutamist. Sinna kuulub põllukultuuride kasvatus, loomakasvatus

ja -aretus, metsasaaduste ning muude taimsete ja loomsete saaduste varumine

talumajapidamises või looduskeskkonnas.

Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui

taotleja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud Eesti

äriregistris registreeritud EMTAK-i jao A alajao 011 kuni 016 äriühinguga.

Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise

isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel

või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/101072023015 4 https://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/emtak_2008_pdf.pdf

Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt peab toetuse taotleja vastama järgmistele taastekava üldtingimuste

määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele:

1) temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372,

373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

2) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui toetuse

saaja tegeleb majandustegevusega;

3) tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud;

4) ta ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust;

5) ta ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt;

6) tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras;

7) tal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik

kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;

8) tal on projektile antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu

programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude

täitmise tähtpäev on saabunud.

Lisaks loetletud nõuetele ei tohi taotleja olla saanud ega taotleda samal ajal sama kulu kohta

toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud

tagastamatut riigiabi ning tal peab olema varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu

või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluv summa tähtajal tagasi makstud või

toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasutud ettenähtud summas.

Taaste-ja vastupidavusrahastu vaatest ei tohi sama eesmärgi saavutamiseks teisi EL toetusi

kasutada, v.a kui neid teisi toetusi ei ole juba taastekavasse arvestatud. Taaste- ja

vastupidavusrahastu on tulemuspõhine instrument ning kuna maksed on seotud tulemuste

saavutamiste ja tingimuste täitmisega, on ka topeltfinantseerimise kontseptsioon tavapärasest

erinev.

Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab toetuse andmist välistavad asjaolud. Kui taotleja on riigiabi saaja,

ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2

punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist ja tal ei

või olla täitmata sama määruse artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks

ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

Eelnõu § 8 sätestab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.

Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et toetatav kulu on eelnõu § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuse

elluviimiseks vajalik kulu, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult

soodsaimal viisil ning mis tekib ja mille eest tasub lõppsaaja (edaspidi toetuse saaja)

abikõlblikkuse perioodil. Tehtud kulu peab olema toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik ning

kulu suurus peab olema põhjendatud ehk välja selgitatud turu konkurentsis vastavalt § 19

nõuetele.

Eelnõu § 8 lõige 2 sätestab, et abikõlblikud kulud on biometaani tootmisüksuse ehitamise kulu

või olemasoleva biogaasi tootmisüksuse ümberehitamise kulu, et seda saaks kasutada

biometaani tootmiseks. Lisaks on abikõlblik ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras

ehitatava ehitise omanikujärelevalve kulu ja projekteerimiskulu, kui pärast seda tehakse

ehitustööd koostatud projekti alusel. Kulud on abikõlblikud juhul, kui toetatava tegevusega ei

ole alustatud, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei ole võetud varem ning toetatava

tegevuse elluviimist tõendavaid dokumente ei ole väljastatud varem, kui taotluse esitamise

tähtpäeval (vt eelnõu § 5 lg 11).

Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab mitteabikõlblikud kulud. Mittetoetatavad on muuhulgas kulud, mis

ei ole seotud projekti elluviimisega ning on sellest seisukohast põhjendamatud ja mitte

vajalikud.

Eelnõu § 9 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood ajavahemik, millal toetatav tegevus

tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 2026. aasta 31.

märts, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab olema toetatav tegevus ellu viidud ja maksed

toetuse saaja poolt töövõtjatele ja tarnijatele tasutud. Kui toetuse saaja ei jõua abikõlblikkuse

perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Kuna

abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise tähtpäev, siis enne

taotluse esitamist ei tohi toetuse saaja teha mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude

hüvitamist ta soovib.

Eelnõu § 10 määratleb toetuse määra ja suuruse.

Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab taotletava toetuse suuruse. Taotletava toetuse maksimumsuurus

on 5 miljonit eurot ning omavahel seotud projektid tuleb esitada ühes taotluses.

Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab, et üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 10 alusel on toetuse

osakaal 60 protsenti abikõlblikest kuludest. Üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 6 alusel

on abikõlblikud kõik investeeringukulud.

Eelnõu § 10 lõige 3 täpsustab, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või

konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad

loetakse üheks ettevõtjaks, kes saavad kokku toetust selles paragrahvis sätestatud ulatuses.

Tingimus on sätestatud seetõttu, et vältida toetuse (ja metaanitootmise) kontsentreerumist,

tagada konkurents, toetada suuremal hulgal ettevõtjaid ning seekaudu panustada ka enam

piirkondade tasakaalustatud majanduslikku arengusse ja energiajulgeolekusse.

Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja

poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade

omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist

ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 artikli 2 lõike 2 tähenduses tähendab termin „üks

ettevõtja“ kõiki ettevõtteid, kelle vahel on vähemalt üks järgmine tunnus:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,

juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju teise ettevõttega sõlmitud

lepingu või selle asutamislepingu või põhikirja kohaselt;

d) ettevõte, kes on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks

ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, kes on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või

enama muu ettevõtte kaudu.

Eelnõu § 11 sätestab taotluse esitamise.

Toetuse taotlemiseks esitab taotleja KIKile selleks ettenähtud tähtajal perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetus) kaudu avalduse

ning selles esitatud andmed ja taotluse osaks olevad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

Taotluse esitamise tähtpäeva teatab KIK üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehel.

Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele, mis esitatakse KIKile e-toetuse keskkonna kaudu.

Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad endas infot taotleja, projekti

tegevuste, ajakava, eelarve, tulemusnäitajate kohta, ning taotlusele tuleb lisada kõik lõikes 1

nimetatud andmed. Lõike 1 punkti 11 kohaselt peab taotleja taotluses täpsemalt ära näitama,

milliseid andmeid ta käsitleb oma taotluses ärisaladusena, et KIK saaks hoida haldusmenetluse

seaduse § 7 lõike 3 kohaselt ärisaladust. Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt

on KIK kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille

avalikustamine võib ärisaladust kahjustada. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema

täielikud ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse

rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonnas

päring koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on

taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on

kooskõlas määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

Eelnõu § 13 sätestab nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele.

Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, millised andmed, kinnitused või dokumendid peavad taotluses

sisalduma. Eellepingud ei või sisaldada siduvaid kohustusi vastavalt eelnõu § 5 lõikele 11.

Taotlus peab sisaldama tootmises kasutatava toorme transpordi keskkonnamõju minimeerimise

kirjeldust ning seda arvestatakse hindamiskriteeriumites.

Eelnõu § 13 lõigetes 2 kuni 3 antakse teada, millistest KIK kodulehel avaldatavatest

juhenditest peab taotleja lähtuma.

Eelnõu § 14 sätestab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimise.

Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab, et KIK kontrollib taotluse tähtaegset esitamist, nõutud

dokumentide olemasolu, taotluse vastavust nõuetele ja esitatud andmete õigsust ning taotleja,

taotluse ja toetatava tegevuse vastavust taastekava üldtingimuste määruse §-s 5 ja selles

määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 14 lõige 2 sätestab, et taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete

muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainfot taotluses esitatud

andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates

ühtlasi, milliseid asjaolusid on vaja selgitada või muuta või milliste asjaolude kohta on vaja

lisadokumente. Taotluse kohta selgituste ja lisainfo andmise või taotluse muutmise käigus ei

muudeta taotlust osas, mis puudutab hindamiskriteeriumeid või võib mõjutada projektile

antavaid punkte. KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida

ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. KIK annab taotluse täienduste ja

muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-päevase tähtaja.

Eelnõu § 15 sätestab taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamise korra.

Abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel. See on mittediskrimineeriv

pakkumismenetlus, millega nähakse ette piisava arvu ettevõtjate osalemine ning mille puhul

abi antakse kas pakkuja esialgse pakkumuse või enampakkumishinna alusel. Lisaks on

pakkumismenetlusega seotud eelarve või maht siduvaks piiranguks, mis toob kaasa olukorra,

kus kõik pakkujad ei saa abi saada.

Abi andmine põhineb objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel

abikõlblikkus- ja valikukriteeriumitel, mis on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud

vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtaega, et võimaldada tõhusat konkurentsi.

Vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate

valikukriteeriumite määratlemisel kasutatakse abi taastuvallikatest või tõhusa koostootmisega

toodetava energia tootmise võimsuse ühiku kohta.

Eelnõu § 15 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse, et projekti hindamiseks moodustab KIK

hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad liikmed Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist,

Kliimaministeeriumist ja KIKist. KIK võib kaasata täiendavalt eksperte. Hindamiskomisjoni

tööd võib korraldada veebi teel. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse

ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes

kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik

taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade

ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni

loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed.

Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et KIK hindab taotlusi lisas „Biometaani tootmise

hindamiskriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab

hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse.

Eelnõu § 15 lõige 5 sätestab, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse

taotluses esitatud andmete põhjal abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise alusel.

Eelnõu § 15 lõige 6 sätestab, et projektile hindamiskriteeriumite alusel antud hindepunktide

liitmisel saadakse projekti koondhinne, mille alusel moodustatakse taotluste paremusjärjestus,

alustades kõrgeima koondhindega taotlusest. Võrdse koondhindega taotluste puhul

rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai rohkem hindepunkte määruse lisas sätestatud

hindamiskriteeriumis number üks. Hindamiskriteeriumis number üks saadud võrdsete

hindepunktide korral eelistatakse suurema omafinantseeringuga taotlust.

Eelnõu § 16 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise.

Eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatakse, et taotlused rahuldatakse paremusjärjestuse alusel. Taotlus

rahuldatakse, kui see vastab määruses sätestatud nõuetele.

Kui paremusjärjestuses kõrgeima koondhinde saanud projekti taotlus rahuldatakse ja

eelarvesse jääb veel vabu vahendeid, siis on võimalik rahuldada ka järgmistele kohtadele tulnud

taotlused kuni eelarve vahendite ammendumiseni.

Eelnõu § 16 lõige 2 selgitab, et kui ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad, keda loetakse määruse

mõistes üheks ettevõtjaks, esitavad eraldi taotlused ja need vastavad määruses toodud nõuetele,

kuid ületavad § 10 lõikes 3 nimetatud piirangu taotletava toetuse maksimumsuuruse (5 miljonit

eurot ühe ettevõtja kohta) osas, rahuldatakse ettevõtja see taotlus, mis sai koondhindeks rohkem

hindepunkte.

Eelnõu § 16 lõige 3 sätestab taotluse rahuldamise otsuses sisalduva.

Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et kui kõigi nõuetelevastavate taotluste rahastamise summa ületab

toetuseks ettenähtud vahendeid, võib KIK teha taotluse osalise rahuldamise otsuse ja taotleja

nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse toetuse eesmärgid.

Eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tingimused. Taotlus

jäetakse rahuldamata, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks

esitatud nõuetele, näiteks toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, tegevust ei planeerita ellu

viia abikõlblikkuse perioodil või kui KIKil tekib kahtlus toetuse eesmärgipärase kasutamise

osas ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus määruses sätestatud

toetuse andmise tingimustega. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid

ammenduvad ja kui taotleja ei ole nõus lõike 4 kohase toetussumma vähendamisega.

Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK taotlejale puuduse

kõrvaldamiseks tähtaja.

Eelnõu § 16 lõige 6 sätestab, et otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb

KIK 60 kalendripäeva jooksul alates taotluste esitamise tähtpäevast.

Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused.

Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab, et KIK võib taotluse rahuldamise otsust muuta või selle otsuse

kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei esita määruse §-s 20 nimetatud dokumente või ei vii

tegevusi ellu selles määruses sätestatud tingimustel.

Eelnõu § 17 lõige 2 sätestab, et toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel

muuta üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et alguses kavandatud projekt viiakse olulises

ulatuses ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ning toetuse summa ei suurene.

Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha.

Eelnõu § 17 lõige 3 sätestab, et KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise arvates 20

tööpäeva jooksul sellesisulise taotluse saamisest.

Eelnõu § 18 sätestab toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja

taotluse rahuldamise otsuses ning määruses sätestatud tingimuste kohaselt ja täidab lõike 1

punktides 1–10 sätestatud kohustusi.

Eelnõu § 18 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente taastekava üldtingimuste määruse § 13 lõigete 5 ja 6 kohaselt. Taastekava üldtingimuste määruse § 13 lõike 5 kohaselt säilitatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud tõendavaid andmeid ja dokumente, sealhulgas statistilisi rahastamisega seotud andmeid ning elektroonilisi andmeid ja dokumente, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 132. Lõike 6 kohaselt säilitatakse riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist tõendavaid dokumente kümme aastat arvates abi andmisest. Riigiabi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümme aastat alates päevast, kui selle kava alusel anti üksikabi viimast korda.

Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab, toetuse saaja teavitab alates taotluse esitamisest kuni viimase

toetusosa väljamaksmiseni viivitamata KIKi kirjalikult taotluses esitatud või toetatava

tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.

Eelnõu § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatakse, et projekt peab olema täielikult ellu viidud ja seda

tõendavad dokumendid esitatud KIKile hiljemalt 2026. aasta 31. märtsiks. Projekti käigus

soetatud või rajatud ehitis peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutusel vähemalt kuni

2031. aasta 31. märtsini.

Eelnõu § 19 sätestab hanke korraldamise tingimused. Paragrahvis selgitatakse, et kui toetuse

saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb tal hankida kõik toetusest

hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete seadust järgides. Ja kui tal on olemas

hankekord, siis väikehanked vastavad selle reeglitele. Mittehankijast toetuse saaja viib läbi

ostumenetluse. Riigihangete registrit kasutades valitakse menetlusliigiks „toetuse saaja ost“. Ei

ole kohustust ostumenetlust läbi viia riigihangete registris, kuid alates 100 000 euro suurusest

hankest, ilma käibemaksuta, on kohustus avaldada riigihangete registris hanketeade.

Riigihanke ja toetuse saaja ostu läbiviimiseks koostatud dokumendid saadetakse KIKi

eelkontrolli arvamuse avaldamiseks alates lepingu eeldatavast maksumusest 100 000 eurot.

KIK nõustab toetuse saajat hanke läbiviimisel rikkumise vältimise eesmärgil.

Eelnõus nimetatakse nii riigihanget kui ostumenetlust hankeks, sest sisuliselt on tegemist

mõlemal juhul ehitustöö, asja või teenuse hankimisega. Kõik maksumused on sätestatud ilma

käibemaksuta.

Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab, et kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav käibemaksuta

maksumus on väiksem, kui 100 000 eurot, kuid võrdne või suurem kui 20 000 eurot, peab

toetuse saaja olema saanud vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad

hinnapakkumused või avaldama hanketeate riigihangete registris. Sellisel juhul peab toetuse

saaja küsima vähemalt kolmelt sõltumatult pakkujalt võrreldavaid hinnapakkumusi.

Sõltumatute pakkujate all mõeldakse selliseid ettevõtteid või isikuid, kes ei ole omavahel

seotud, st neil ei ole mingit seost üksteisega, nagu näiteks samasse kontserni kuulumine või

ühine juhtimine. Toetuse saaja ei tohi tugineda ainult ühe pakkumuse hinnale, vaid peab

võrdlema erinevaid pakkumusi, et saada võimalikult õiglane hind. Selline protsess tagab, et

maksumus on mõistlik ja vastab turutingimustele.

Eelnõu § 19 lõige 3 sätestab, et kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab

toetuse saaja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti

hinnapakkumuse. Kui toetuse saaja on juba uurinud turul saadaolevaid pakkumisi ja leidnud, et

neid on vähem kui kolm, võib ta küsida ka kaks või vähemalt ühe hinnapakkumuse, kui see on

mõistlik. Oluline on siiski meeles pidada, et toetuse saaja peab olema võimeline selgitama ja

tõendama, miks oli võimatu või ebapraktiline küsida kolme võrreldavat hinnapakkumust.

Eelnõu § 19 lõiked 4-7 sätestavad nõuded hinnapakkumuse kohta. Hinnapakkumus peab

sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise

kuupäeva, kavandatava investeeringuobjekti või tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga

maksumust. Samuti ei tohi väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus olla

põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava

hinnaga. Taotleja peab väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumust põhjendama.

Investeeringuobjekti hinnapakkumuses peab iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind olema

eraldi välja toodud. Kui toetuse saaja ei ole saanud nõutud arvu investeeringuobjekti

hinnapakkumusi, peab ta seda põhjendama.

KIKil on kohustus nõustada toetuse saajat hangete läbiviimisel, et hange viidaks läbi määruse

ja riigihangete seaduse (edaspidi RHS) nõuete kohaselt ning hankelepingu muutmise plaanidest

tuleb esmalt KIKi teavitada. KIK nõustab toetuse saajat ka hankelepingu muutmise osas et

muutmine vastaks RHS-i nõuetele ning mittehankijate puhul ei satuks toetuse saaja vastuollu

RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega.

Toetuse saaja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada

osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise äriühingu juhatusse või nõukokku.

Toetuse saaja ei tohi olla hinnapakkujaga seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

Tulumaksuseaduse § 8 sätestab, millal isikud loetakse omavahel seotuks, näiteks kui üks isik

omab teise isiku üle märkimisväärset mõjuvõimu või neil on ühine juhtimisorgan. Sellised

seotud isikud võivad pakkuda üle- või alahinnatud hindu, mis ei ole objektiivsed ja võivad

mõjutada taotleja otsuseid. Seetõttu on nende väljajätmine hinnapakkumuste küsimisest vajalik

tagamaks, et hinnapakkumused on objektiivsed ja usaldusväärsed.

Eelnõu § 20 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused.

Eelnõu § 20 lõike 1 kohaselt on aruandlusperioodi kestus kuus kuud. Toetuse saaja esitab

KIKile tegevuse elluviimise vahearuanded 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja

30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril. Toetuse saaja esitab tegevuse elluviimise

lõpparuande projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks, aga mitte hiljem kui 31. märts 2026. a.

Eelnõu § 20 lõige 2 sätestab, et vahearuandes esitatakse andmed projekti elluviimise kohta ja

hinnang tegevuste elluviimise tulemuste kohta vastavalt taotluses esitatule.

Eelnõu § 20 lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja esitama kord aastas KIKile viie aasta jooksul

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest järgmised andmed:

1) toodetud ja kasutusele võetud biometaani kogus (MWh/a);

2) välditud kasvuhoonegaaside heitkogus lähtuvalt taotluses esitatud metoodika kohasele

arvutusele (t CO2e/a);

3) andmed transpordis kasutatava taastuvenergia kohta.

4) andmed tootmisüksuse kasutamise, hoolduse, remondi ning omaduste muutumise kohta:

5) andmed kliimakindluse hindamisel välja toodud riskide leevendamiseks ette nähtud

lahenduste rakendamise kohta;

6) kirjeldus kääritusjäägi kasutamise kohta;

7) metaanilekete minimeerimise ja nendega seotud hädaolukordade lahedamise kirjeldus.

Eelnõu § 21 sätestab investeeringu tegemist tõendavate dokumentide ja maksetaotluste

esitamise tingimused.

Eelnõu § 21 lõike 1 kohaselt peab maksetaotluse esitama toetuse saaja. Maksetaotlus esitatakse

e-toetuse keskkonna vahendusel KIKile ja see sisaldab lõikes 1 nõutud dokumente. Lepingu all

on mõeldud nii hankelepingut RHS-i tähenduses kui ka käsundus-, töövõtu- või müügilepingut.

Õiguskaitsevahendid võlaõigusseaduse mõistes on näiteks täiendava tähtaja andmine, kui

töövõtja või müüja rikub kokkulepitud lepingu täitmise perioodi. Kulu tasumist tõendav

dokument tähendab maksekorraldust või muud panga maksedokumenti, mis tõendab arve

tasumist. Raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument tähendab

raamatupidamise programmist kulukonto väljavõtet, mis tõendab vastava arve kajastamist

raamatupidamises.

Eelnõu § 22 sätestab toetuse maksmise ja toetuse maksmisest keeldumise tingimused.

Eelnõu § 22 lõige 1 sätestab, et toetust makstakse taastekava üldtingimuste määruse § 9 lõike

3 punktide 1 ja 2 kohaselt. Taastekava üldtingimuste määruse § 9 lõike 3 punktide 1 ja 2

kohaselt võib toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses või

rahastamislepingus makse tegemiseks ette näha toetuse maksmise tekkinud ja tasutud kulude

alusel või kokkulepitud tingimuste täitmise alusel.

Eelnõu § 22 lõige 3 sätestab, et toetus makstakse tegelike kulude alusel üksnes abikõlblike

kulude hüvitamiseks ja siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt projekti

abikõlblikkuse perioodil ellu viinud ning saavutanud toetuse eesmärgid.

Eelnõu § 22 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima

riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui lõppsaaja ei ole

hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on

ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ostumenetluse läbiviimisel

järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Eelnõu § 22 lõige 5 sätestab, et KIK keeldub toetuse maksmisest järgmistel tingimustel:

1) kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse

rahuldamata jätmise alused;

2) taastekava üldtingimuste määruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhtudel;

3) kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

Taastekava üldtingimuste määruse § 9 lõike 7 kohaselt võib toetuse maksmise või ettemakse

tegemise peatada või maksmisest keelduda, kui:

1) eeldused makse tegemiseks ei ole täidetud või asjaolud makse tegemiseks ei ole üheselt

selged;

11) esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt,

on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on tuvastatud pettus või korruptsioonijuhtum või

esineb huvide konflikt;

2) tagasinõutav toetuse summa ei ole lõplikult või nõuetekohaselt tagasi makstud;

3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks

ellu;

4) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis

nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega;

5) Euroopa Komisjon on teinud otsuse toetuse makse peatamise või toetuse maksest keeldumise

kohta.

Eelnõu § 22 lõige 6 sätestab, et KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust ja nendes esitatud andmete õigsust. Kui maksetaotluses või dokumentides

esineb puudusi või on vajalik esitada lisainformatsiooni, annab KIK taotlejale haldusmenetluse

seaduse § 15 lõike 2 kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Eelnõu § 23 sätestab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse

tagasinõudmise korra.

Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord on sätestatud taastekava üldtingimuste

määruse §-s 11. Selle kohaselt on vahendusasutusel õigus teha taotluse rahuldamise otsuse

täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi nõuda

proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel:

1) toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult

täidetud;

2) toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole toetatavad;

3) toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks

on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide

konflikt;

4) toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole

võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste

saavutamist.

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui toetuse saajat on karistatud

karistusseadustiku § 2601 alusel, kui toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku

töötamise avastamist või toetust kavatsetakse maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise

avastamisest arvates.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha

viie aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta

jooksul projektile viimase makse tegemisest või ettemakse korral selle kasutamise tõendatuks

lugemise päevast alates, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb teisiti.

Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul,

ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõude otsuse

kehtima hakkamise päevast alates.

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele

kuuluva toetusega.

Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi

tagastamise sätetest, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

Eelnõu § 23 lõige 2 sätestab, et KIK tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või

osaliselt kehtetuks ja nõuab toetuse tagasi, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) ilmneb asjaolu, mille puhul ei oleks taotlust rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole projektiettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud;

3) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides, taastekava üldtingimuste määruses või

selles määruses sätestatud kohustusi;

4) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada;

5) projekti ei ole võimalik projekti elluviimise tähtaja jooksul ellu viia;

6) ilmneb taastekava üldtingimuste määruse §-s 11 sätestatud asjaolu.

Eelnõu § 23 lõige 3 sätestab, et kui projekti tulemust ei ole ettenähtud tähtaja jooksul

saavutatud, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti tulemus on saavutatud osaliselt,

nõutakse toetus tagasi osaliselt.

Eelnõu § 23 lõige 4 sätestab, et kui toetuse saaja ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat

pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ega kasuta seda sama ajavahemiku jooksul

sihtotstarbeliselt, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks

loetakse vara kasutamine taotluses kirjeldatud eesmärgil. Kuna tulenevalt investeeringu

eesmärgist on investeeringuga kaasnev mõju saavutatav pärast 31. detsembrit 2026, kui

investeering on tehtud ja biometaani tootmisüksus on rajatud ning saavutanud oma

nominaalvõimsuse, on investeeringu eesmärgipärase kasutuse tähtaeg viis aastat taastekava

üldtingimuste määruse § 2 lõike 61 alusel.

Eelnõu § 24 sätestab dokumentide säilitamise korra.

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab KIK 10 aastat arvates viimase toetuse määramise

otsuse tegemisest.

Eelnõu § 25 sätestab vaidemenetluse korra.

KIKi otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada KIKile

vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud alusel ja korras.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 artikli 41

(investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa

koostootmise edendamiseks) tähenduses.

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja

veebilehel http://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Eelnõu rakendamine kestliku biometaani tootmise ja kasutuse hoogustamiseks ning

taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ja selle kasutuselevõtu kiirendamiseks toob kaasa

positiivseid või kaudseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,

julgeolekule, regionaalarengule ja sotsiaalvaldkonnale. Eelnõu rakendamine ei too kaasa mõju

riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, rakendusasutusele täiendavaid tegevusi ei

lisandu ja töökoormus ei muutu.

Eestis on kokku 17 biogaasijaama, millest 6 on biometaanijaamad, mis töötavad

põllumajanduslikul sisendil (peamiselt sõnnikuga). 2022. aastal toodeti Eestis umbes 168 GWh

(või umbes 16,8 miljonit Nm3) biometaani, millest 55 GWh toodeti loomasõnnikust, 35 GWh

reoveesetetest, 36 GWh toiduainetööstuse jääkidest, 37 GWh biolagunevatest jäätmetest ja 4

GWh muudest allikatest.

2030. aastaks võiks Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni hinnangul potentsiaalne biogaasi

tootmismaht ulatuda kuni 1 TWh-ni (umbes 100 miljonit Nm3), samas kui näiteks keskmine

aastane gaasitarbimine Eestis on olnud umbes 5 TWh. Selle potentsiaali saavutamiseks on muu

hulgas vaja toetust investeeringuteks, sest suuremate biometaani tootmisüksuste (3-4 miljonit

Nm3/a) maksumus on hinnanguliselt 10-15 miljonit eurot.

Arvestades RRFi ja REPowerEU rakendamise ajakava ning vajadust kiirendada biometaani

tootmise ja kasutuselevõtu meetmeid juba enne 2027. aastat, võimaldab esmane kiireloomuline

toetus suurendada biometaani tootmisvõimsust vähemalt 4 miljoni m3/a võrra. Eesti tegelik

pikaajaline investeeringute kogumaht on hinnanguliselt mitu korda suurem.

Mõjud majandusele

Maagaasiturg on viimastel aastatel olnud äärmiselt ebastabiilne ning väga suurte

hinnakõikumistega. Kuigi biogaasi tootmise potentsiaal ei ole tõenäoliselt piisav, et asendada

kogu maagaasi kasutust, on sellel oluline mõju energiasõltumatusele, kuna tegemist on

kontrollitava kohalikele taastuvatele ressurssidele toetuva energiatootmisega. Bioenergia, eriti

biogaasi ja -metaani tootmine kui kontrollitud energiatootmine kohalikest taastuvatest

ressurssidest, on saanud täiendava impulsi seoses energiavarustuse ja -julgeoleku tagamisega,

eriti viimastel aastatel ja seoses Venemaa rünnakuga Ukrainale. Seetõttu kasvab järgnevatel

aastatel vajadus ja huvi biogaasi tootmise laiendamise ning uute biogaasi tootmisjaamade

rajamise vastu. Määruse rakendamisel on positiivne sotsiaalne mõju, sest toetatavad

investeeringud aitavad ettevõtjatel luua uusi töökohti, sh väljaspool linnalisi piirkondi.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, parandab

jätkusuutlikkust ja majanduse konkurentsivõimet. Biometaani kasutuse hoogustamine

võimaldab asendada fossiilkütuste kasutamist ning mille laialdasema kasutusele võtmisega

panustame kliimaeesmärkidesse ja puhtamasse keskkonda.

Biogaasi ja -metaani tootmine võiks eelkõige põllumajandusettevõtetele kui peamise biogaasi

tootmise sisendressursi pakkujale olla oluline tegevus, mis aitab roheleppe eesmärkide

saavutamiseks liikuda kõrgema ringlussevõtu, tõhususe ja jätkusuutlikumate ärimudelite

suunas. Biometaani tootmine aitab vähendada KHG heitkogust nii põllumajandussektoris kui

ka nendes sektorites, kus biogaasi kasutatakse. Samuti võimaldab see vähendada sõnniku

käitlemisel tekkivat lõhnareostust. Biogaasi tootmisel tekib kääritusjääk (digestaat), mis

sisaldab taimetoitaineid ja tuleb ringmajanduse põhimõtetel väärtusliku orgaanilise väetisena

tagasi mulda viia.

Mõju julgeolekule ja välissuhetele

Investeering on siseriiklikul tasandil rakendatav meede, millel on ka piiriülene või riikideülene

mõõde või mõju, eriti Balti riikides ja Soomes, kuna see aitab kooskõlas REPowerEU

eesmärkidega tagada energiavarustust Euroopa Liidus tervikuna, eriti säästva biometaani

kasutuselevõtu kiirendamise osas.

Mõju regionaalarengule

Toetusel on positiivne mõju tasakaalustatud regionaalarengule, mis avaldub peamiselt

ettevõtluse toetamise kaudu väljaspool linnapiirkondi. Kuigi toetuse taotlemise võimalus

hõlmab kogu Eesti territooriumi regionaalseid erisusi tegemata, siis kuna esmatootjad ja-

töötlejad paiknevad eelkõige maapiirkondades, panustab see maapiirkondade mahajäämuse

vähendamisse töökohtade kättesaadavuse osas. Positiivne mõju avaldub läbi otseste

töökohtade, mis luuakse seoses biometaani tootmisüksuste käitamise ja kaudsete töökohtade,

mis kaasnevad või säilitatakse biometaani tootmiseks varutava toorme kogumise, jääkide

teisese kasutamise ning logistikaga.

5. Määruse rakendamisega seotus tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks sõlmib ministeerium halduslepingu riikliku sihtasutusega SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada investeeringuprojektide

elluviimine, mis hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projektide läbiviimist

ja järelevalvet. Toetuse eelarveks on planeeritud 19 600 496 eurot; tööjõu, kommunikatsiooni

ja muude investeeringu juhtimisega seotud kulude jaoks on planeeritud 399 504 eurot (2

protsenti kogukuludest). Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostati konsulteerides Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega

ning valdkonna organisatsioonide ja ettevõtete esindajatega. Eelnõu esitatakse

kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Kliimaministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu

saadetakse e-posti teel arvamuse avaldamiseks KIKile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler