Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 4-2/1605-1 |
Registreeritud | 02.04.2024 |
Sünkroonitud | 03.04.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE (RO, KOV) |
Sari | 4-2 Kirjavahetus muude ametkondade, asutuste ja organisatsioonidega eelarvestrateegia ja eelarve osas (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 4-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 28.03.2024 nr 7-5.1/24-00525-2
Taotluse edastamine
Edastan Vabariigi Valitsusele saadetud Maardu Linnavalitsuse taotluse Lasteaias Rukkilill ja Lasteaias Rõõm 2024/2025. õppeaastaks loa andmiseks 50% muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa 1 Telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu Faks +372 6060 701 SEB pank, kood 401
Eesti E-post: [email protected] Registrikood 75011470
MAARDU LINNAVALITSUS
Vabariigi Valitsus 27.03.2024 nr 11-1.1/724
Rahukohtu tn 3
15161 Tallinn
Austatud proua peaminister
Taotluse esitamine
Maardu Linnavolikogu võttis 26. märtsil 2024 toimunud linnavolikogu istungil vastu otsuse nr 86
„Vabariigi Valitsuselt loa taotlemine“ (edaspidi otsus nr 86, lisatud koos otsuse seletuskirjaga),
millega otsustati koolieelse lasteasutuse seaduse § 361 lõigete 1, 2 ja 3 alusel esitada Vabariigi
Valitsusele läbivaatamiseks taotlus Lasteaias Rukkilill ja Lasteaias Rõõm 2024/2025. õppeaastaks
loa andmiseks 50% muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks.
Maardu Linnavolikogu otsusega nr 86 tagatakse Maardu Linnavalitsuse kaudu kõikidele lastele,
kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia Maardu linna eestikeelses lasteasutuses, kus õppe- ja
kasvatustegevus toimub eesti keeles ning Lasteaias Rukkilill ja Lasteaias Rõõm eesti keele õpe
koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel.
Loa taotlemise vajalikkuse põhjendused on esitatud otsuse nr 86 seletuskirjas. Palume Maardu
linna taotlus läbi vaadata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Arhipov
Linnapea
Lisad: 1. Maardu Linnavolikogu 26.03. 2024 otsuse nr 86 „Vabariigi Valitsuselt loa taotlemine“
Neeme Sild 6060736
EESTI VABARIIK
MAARDU LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Maardu 26. märts 2024 nr 86
Vabariigi Valitsuselt loa taotlemine
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 361 lõigete 1, 2 ja 3 alusel ning lähtudes otsuse seletuskirjas toodud
põhjendustest
Maardu Linnavolikogu otsustab:
1. Esitada Vabariigi Valitsusele taotlus Lasteaias Rukkilill ja Lasteaias Rõõm 2024/2025.
õppeaastaks loa andmiseks 50% muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks.
2. Tagada (Maardu Linnavalitsuse kaudu) kõikidele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus
käia Maardu linna eestikeelses lasteasutuses, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.
3. Tagada (Maardu Linnavalitsuse kaudu) Lasteaias Rukkilill ja Lasteaias Rõõm eesti keele õpe
koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel.
4. Volitada Maardu Linnavalitsust esitama Vabariigi Valitsusele asjaomast taotlust.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
// allkirjastatud digitaalselt//
Ailar Lyra
Esimees
Seletuskiri
Maardu Linnavolikogu otsuse “Vabariigi Valitsuselt loa taotlemine“ eelnõule
12.12.2022 võttis Riigikogu vastu koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuse, mille kohaselt alates
01.09.2024 toimub lasteasutustes õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.
2024. aasta seisuga on Maardu linna territooriumil kaks lasteaeda, kus õppe- ja kasvatustegevus
toimub vene keeles. Need on lasteaed Rukkilill ja lasteaed Rõõm. Nendes lasteaedades õpib 4. märtsi
2024. a seisuga 400 last, kellest 79 last on sõimerühmades. Mõlemas lasteaias on tasandusrühmad
kõne- ja spetsiifiliste arenguhäiretega lastele, lasteaias Rõõm on 10 last ja lasteaias Rukkilill 12 last.
Alates 01.09.2024 jõustuva KeLSi § 8 lg 3 sätestab, et erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses
võib peale eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond on erivajadusega lapse
arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja
kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu jõukohane.
Eraldi teemana tuleb tõstatada muukeelsete erivajaduste laste õpetamine eesti keeles. Hariduslike
erivajadustega laste arv kasvab iga aastaga, nii ka Maardu linnas.
Õpilaste hariduslikud erivajadused ja tugiteenused1:
Lasteaed Rukkilill Lasteaed Rõõm
Vajab kõneravi 45 47
Uussisserändaja (UA) 13 18
Individuaalne arenduskava 43 11
Eripedagoogiline abi 11 30
Logopeediline abi 44 47
Lapsed, kes käivad praegu tasandusrühmas, saavad suurte raskustega emakeeles õppimisega
hakkama. Õppimine võõrkeeles võib muutuda nende jaoks võimatuks. Järjekorrad koolivälise
nõustamismeeskonna juurde on juba praegu väga pikad, inimesed peavad ootama kolm-neli kuud, et
sinna saada. Samuti juba praegu on olnud olukordi, kus kliinilised psühhiaatrid olid seisukohal, et
laps vajab ema keeles õppimist aga nõustamismeeskonna otsuses seda soovitust ei ole.
Alates 01.09.2024 jõustuva KeLSi § 221 kohaselt on lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded
kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle
alusel kehtestatud nõuetele. Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 “Ametniku, töötaja ning
1 Andmed süsteemist EHIS (seisuga 05.03.2024)
füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded” kohaselt nõutakse lasteasutuse
õpetajalt alates 01.08.2024 C1-tasemel eesti keele oskust.
Lasteaedades Rukkilill ja Rõõm on 23 rühma, kus töötab 46 pedagoogi. Töötavatest spetsialistidest
(nende hulgas on nii rühma- kui ka eesti keele õpetajad) omab nõutavat C1 keeletaset 11 pedagoogi.
Sealhulgas on viis eesti emakeelega õpetajat pilootprojektist „Professionaalne eestikeelne õpetaja“.
Nende töötajate puhul ei ole teada, kas nad jätkavad lasteaedades töötamist peale projekti lõppu.
Mõned neist on valmis jätkama ainult tingimustel, kui jääb sama tingimus nagu projektis – põhiline
rühmaõpetaja on alati kõrval. Põhirühmaõpetajatest on lasteaias Rõõm üks õpetaja ning lasteaias
Rukkilill kaks õpetajat, kellel on nõutav keelekategooria C1. Ülejäänud kolm inimest on eesti keele
õpetajad ning haridustehnoloog, kes annab juba praegu lasteaias Rukkilill tehnoloogiaõpetust eesti
keeles.
2023. aastal toimusid konkursid õpetaja ametikoha täitmiseks nii lasteaias Rõõm kui ka lasteaias
Rukkilill. Kandidaatide hulgast ainult kolm vastasid 1. augustini 2024 kehtivatele
kvalifikatsiooninõuetele (B2 tase). Kandidaate, kellel oleks C1 tase, ei olnud. Kuna õpetajate puudus
ning kvalifikatsioonile mittevastavus olid juba aastal 2023 konkursside ajal, võib järeldada, et uute
õpetajate leidmine praegu on veel raskem, kuna kvalifikatsiooninõuded on muutunud veel
karmimaks.
Mõlema lasteaia hoolekogu on pöördunud Maardu Linnavalitsuse poole ettepanekuga pikendada
üleminekuperioodi ühe aasta võrra. Seoses lasteaias Rõõm valitseva olukorraga, kus eesti keeles
töötavaid õpetajaid on ebapiisavalt, otsustas lasteaia hoolekogu oma 29.01.2024 koosolekul teha
linnavalitsusele ettepaneku taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumilt eestikeelsele õppele
üleminekuks pikendust ühe aasta võrra. Lasteaias Rukkilill 31.01.2024 toimunud hoolekogu
koosoleku liikmed tegid ettepaneku kõikide rühmade C1 keeletasemega õpetajate ametikohtade
täitmiseks esitada taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile palvega pikendada eestikeelsele õppele
üleminekut ühe aasta võrra, kuna vajaliku keeleoskusega personali ei jätku. Mõlema lasteaia
direktorid toetavad hoolekogu ettepanekut.
Arvestades olemasolevat üleriigilist õpetajate puudust, linnas olevat olukorda ning toimunud
lasteaiaõpetaja konkursside tulemusi, jõuti järeldusele, et 1. augustist 2024 on lasteaiad suutelised
ainult osaliselt, ehk 50% ulatuses, katma nõuet viia õppe- ja kasvatustegevus läbi eesti keeles. See
tähendab seda, et kõikides lasteaia rühmades pool päeva toimuks tegevus eesti keeles ning pool päeva
muus keeles.
Aastast 2023 toimuvad asutustes eesti keele kursused õpetajatele B2 ja C1 tasemetele, mida toetab
Töötukassa. Samuti aastal 2023 algas C1 kursus, mis korraldati Maardu linna ja Keeleameti toel.
Veebruarist 2024 on linn korraldanud B2 kursused. Kursused on osalejatele tasuta ning pärast B2
kursust jätkavad osalejad õppimist C1 kursusel. Kokku eesti keele kursustel osaleb 34 lasteaia
õpetajat.
Nii lasteaias Rõõm kui ka lasteaias Rukkilill toimuvad eesti keele tunnid “keelekohviku” formaadis,
mis aitavad keeleoskust arendada ning annavad julgust keele kasutamises. Nendest kohtumistest
võtab osa kokku 43 õpetajat (20 lasteaias Rukkilill ja 23 lasteaiast Rõõm), kellel on B1 või B2 tase
olemas.
Praegu Maardu linnas töötavad koolieelsete asutuste pedagoogid osalevad aktiivselt eesti keele
kursustel ning 2025./2026. õppeaastal peaks juba olema piisavalt palju spetsialiste, kes vastaksid
kvalifikatsiooninõuetele.
KeLS §-ga 361 sätestab, et alates 2024/2025. õppeaastast võib valla- või linnavolikogu taotlusel
Vabariigi Valitsus, olles ära kuulanud enda poolt moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse, anda
üheks õppeaastaks loa osaliselt muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks lasteasutuse või
selle rühma kohta. Otsusega tuleb kindlaks määrata õppe- ja kasvatustegevuses kasutatava muu keele
osakaal kogu õppe- ja kasvatustegevuse mahust kõnealusel õppeaastal.
Lähtudes eeltoodust palub Maardu linn lasteaedade pidajana 2024./2025. õppeaastaks loa 50% muus
keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks lasteasutustes Rõõm ja Rukkilill.
Maardu linn lasteaedade koolipidajana tagab kõikidele lastele, kelle vanemad seda soovivad,
võimaluse käia linna eestikeelsetes lasteasutuses, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.
Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub 50% ulatuses eesti keeles
tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel.
Seletuskirja koostas abilinnapea Aurika Sin-Kerra