Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse

„Ehitusloa andmine riigitee 11230

Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km

28,73-28,88 Keiburanna tee

jalgteeühenduse ehituseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/201

Tee ehitusloa andmise kuupäev 25.03.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja

omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

2. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee

jalgteeühenduse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“

3. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 11230 Harju-Risti-

Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud ja asjaomaste asutuste poolt

täpsustatud keskkonnameetmeid:

3.1. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004. a

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise

nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

3.2. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Kõrghaljastuse raiel

arvestada raierahuga 15.04-15.07.

3.3. Teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), elamutest 50 m kaugusel.

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

2

Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult

vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-

Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna

tee jalgteeühendus 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Tinter-Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10149499

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Turu 34, Tartu 51004

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 7 475 333

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-

Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna

tee jalgteeühenduse põhiprojekti koostamine

2.7 Tee ehitusprojekti number 40-25-TP

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

17.03.2026 nr 6-

2/26/4119-3

Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 11 lg 22 alusel seisukoha võtmiseks Transpordiameti keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise korralduse eelnõu1, mis sisaldab muuhulgas

KMH eelhinnangut ja ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks ehitusloa eelnõu koos lisadega.

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas

Nõva külas asuva Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026.

aastal vastavalt Tinter-Projekt OÜ koostatud projektile „Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-

Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti koostamine“ (töö nr

40-25-TP). Projekti eesmärgiks on kergliiklejate ja sõidukite liikluse eraldamine, olemasoleva

jalgtee pikendamine kuni Keiburanna tee (5310140) ristmikuni ja Keiburanna teele uue

liikluslahenduse leidmine.

Tutvunud koostatud eelhinnanguga ja lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal,

et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22

mõistes ning KMH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnaamet on varasemalt loobunud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisest

oma 27.02.2025 kirjaga nr 6-2/25/3850-2 õiguslike aluste puudumisel, tuues seejuures välja, et

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud

ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis,

projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud alale ei ole registreeritud kaitsealuste

liikide kasvukohti ega elupaiku.

Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab

Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras.

Keskkonnaametil lasub ehitustegevusega seonduva kooskõlastamise kohustus üksnes siis, kui

kooskõlastamise kohustus tuleneb lisaks ehitusseadustikule ka mõnest teisest õigusaktist.

Käesoleval juhul puudub kohustus ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks

Keskkonnaametiga ning Keskkonnaametil puuduvad täiendavad ettepanekud eelnõu

kohta.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Lääne-Nigula

Vallavalitsus

Lääne-Nigula Vallavalitsus kooskõlastab 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73

28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitusloa eelnõu ja nõustub keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise eelnõuga.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

2 Telia Eesti AS - Otsus:*

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

osas arvamust avaldada.

3 AS Connecto Eesti

16.03.2026 nr 4114-

1.17/57

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti,

kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA010. Lähtuda ELASA poolt antud

kooskõlastusest KK5237, enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

Otsus:

Enne ehituse algust võtta Eesti Lairiba Arenduse SA tööluba.

4 Imatra Elekter AS - Otsus:*

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Treialimetsa

53101:001:0171

E-kiri 09.03.2026

Kinnitan, et sain dokumendi kätte.

Samas on mul endiselt küsimus liikluskorralduse kohta, miks ei sobinud see, et liiklus jääks

mõlemal teel ühesuunaliseks, nt Treiali teest sisse mere poole ja Keiburanna teest välja?

Millised on olnud pakutud liikluslahendused?

Arvamuste tabelit ka ei leidnud.

Samuti on küsimus, kui sügavalt, st mitu meetrit toimub Treialimetsa kinnistu kõrval metsa ja

alusvõsa raadamine?

Ehk saate rohkem infot anda?

E-kiri 10.03.2026.

Aitäh selgituste eest, jääb siis nii.

Põhjendus:

Vastatud e-kirjaga 10.03.2026.

Projekteerimise ajal kaaluti antud lahendust, kuid Keiburanna tee ja Rebaseaugu tee

ühendus oleks tulnud väikeste pöörderaadiustega. Sellisel juhul oleks probleem olnud

veoautode liiklemisel. Lisaks kergliiklustee ühendus antud teele oleks segane. Seega

lõpuks jõuti lahenduseni, kus Keiburanna tee lõik jääks kergliiklustee osaks ning

sõidukitele oleks kaks eraldi ristmikku.

Näiteks üks lahendus Keiburanna tee kohta, mille projekteerija joonestas:

*Keiburanna teelt pööre riigiteele. Probleeme võib tulla veoautodel.

*Kergliiklustee ühendamine ja ristumine pole risti.

*Rebaseaugu teelt riigiteele liikumiseks samuti mitu pööret tarvis teha.

Arvamuste ja kooskõlastuste tabeli lisame ehitusloa juurde kui maaomanikud on

arvamused saatnud.

Raadamised on märgitud ristmiku nähtavuskolmnurgast lähtuvalt. Treialimetsa

kinnistusse sisse ei lähe raadamine. Raadamine toimub teemaal.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

Otsus:

Projekteeritud lahendust mitte muuta.

2 Pagari

53101:001:0087

Kinnitan, olen kirja kätte saanud. Otsus:*

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

osas arvamust avaldada.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud.Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Uus-Treiali 53101:001:0560

Treiali 53101:001:1410

Poe 53101:001:1440

Pihlaka 53101:001:0156

Karuste 53101:001:0151

Liongi 53101:001:0028

Nõva jahimaja 53101:001:0159

Pritsumaja 53101:001:0387

Kruusimäe 53101:001:0226

Nõva metskond 4 53101:001:0526

Kissa 53101:001:1450

Pihlamarja 53101:001:0235

Kivinuki 53101:001:1520

Tikase 53101:001:0225

Metsaveeru 53101:001:0410

Treialinuka 53101:001:0172

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-

28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Tinter-Projekt OÜ

Projekti tellija /otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Projekti koostaja: Tinter-Projekt OÜ

Eelhinnangu koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 11.12.2025. a.

Koostajad (Alkranel OÜ):

o Elar Põldvere, projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Tanel Esperk, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).

o Kätlin Pitman, keskkonnakonsultant.

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ............................................................................ 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 7

2.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ja arendusdokumentidega ....................................................................................................... 8

2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide lühikirjeldus.......................................................................................................... 10

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 11

3.1. Maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus .................................................................. 11

3.2. Märgalad .................................................................................................................... 12

3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale..................................................................................... 12

3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .......................................... 12

3.5. Maavarade kasutus .................................................................................................... 12

3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke..................... 13

3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 13

3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala

ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 14

3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 14

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised .......... 15

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 16

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 18

4 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on riigitee 11230

Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekt

(Tinter-Projekt OÜ, 2025). Jalgtee rajamise eesmärk on kergliiklejate ja sõidukite liikluse

eraldamine ja seeläbi ohutuse tagamine/suurendamine. Kavandatav jalgtee paikneb Lääne

maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Täpsemalt vt ptk 1 ja 2.

Projekti tellija on Tinter-Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu

koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja)

kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides.

Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle teostamisvajadus määratletakse,

antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida

või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg

1). KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja

§ 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka

dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km

28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekt (Tinter-Projekt OÜ, 2025). Jalgtee

rajamise eesmärk on kergliiklejate ja sõidukite liikluse eraldamine ja seeläbi ohutuse tagamine

/ suurendamine. Kavandatav jalgtee paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva

külas (joonis 1.1). Riigitee, mille äärde jalgteed kavandatakse, aastane keskmine ööpäevane

liiklussagedus oli 2024. a 603 a/ööp. Jalgtee oleks jätkuks läänes olevale (joonis 1.2) ja

jalakäijate eraldatud liikumist võimaldavale teele. Projekteeritava jalgtee idapoolse osa lõpus

oleks Keiburanna tee (5310140), vt ka joonis 1.3.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse (violetsed alad) asukohaskeem. Alus: Tinter-Projekt OÜ, 2025.

Projekti koostamise aluseks on Transpordiameti korraldus projekteerimistingimuste

andmiseks. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) andis vastavatele tingimustele seisukoha

27.02.2025.a kirjaga nr 6-2/25/3850-2, neil puudusid ettepanekud projekteerimistingimustele.

Lääne-Nigula Vallavalitsus kooskõlastas Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km

28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse projekteerimistingimused. RMK kooskõlastas

projekteerimistingimused järgmiste tingimustega:

1. Valminud ehitusprojekt kooskõlastada RMKga täiendavalt.

2. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida.

3. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.

4. Kavandatavate äralõigete jagamise korraldab ja finantseerib arendaja. Kinnistu

jagamine teostada koostöös RMK kinnisvaraosakonnaga. Jagamise järgselt taotleda

jagatud kinnistu üleandmist.

5. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun teavitada

RMKd ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected].

6 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.2. Olemas olev kergliiklustee, millest jalgteed jätkatakse. Fotod: Alkranel OÜ, 20.10.2025.

Joonis 1.3. Keiburanna tee, millega jalgteed ühendatakse vasakul vaade idasse ja paremal läände.

Fotod: Alkranel OÜ, 20.10.2025.

Projekteerimistingimuste ja projekti tehnilise kirjelduse alusel viidi projekti koostamise tarbeks

läbi topo-geodeetilised uuringud ja geotehnilised uuringud. Töö käigus on koostatud

kitsenduste aruanne, mille sisu refereeritakse ka eelhinnangu ptk 2. Projekteerimisel tehakse

koostööd nt Imatra Elekter AS-iga, Telia Eesti AS-iga ja Eesti Lairiba Arenduse SA-ga,

tulenevalt paikkonna tehnovõrkudest.

Projektiga kavandatakse asfalt kattega jalgtee pikkusega 186 m ja laiusega 2,5 m lääne poolne

osa ja ida poolne osa Rebaseaugu tee ääres ja sellest edasi laiusega 3 m. Jalgteele on kavandatud

ka teevalgustus. Lähtuvalt projektlahendusest lahendatakse liikluskorraldusvahendite

(liiklusmärgid, viidad, markeering jms) paiknemine. Kuna Keiburanna teele tuleb sisse sõidu

keeld, siis uuendatakse Treiali ühendustee (5310140) ristmiku PK 286+25 asfalti ja viiakse tee

kurv laiuseni 4,5 m. Vastav lahendus leiti mh Treialinuka (53101:001:0172) kinnistu omaniku

poolt projekti koostamisele antud sisendteavet arvestades.

7 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides,

juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat

teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse

Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (27.10.2025. a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi

(2025). Antud töös on käsitletud projekteeritava kergliiklustee võimaliku mõjuala eeldustega

alana 50 m tsooni, igas suunas. Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka

laiemat ala.

Jalgtee asub Nõva külas Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas. Lääne-Nigula vald on

pindalalt Eesti kolmas omavalitsusüksus, mille pindala on 1448,8 km², 3 alevikku, 115 küla.

Nõva külas elab, seisuga 01.07.2025 103 elanikku (Lääne-Nigula valla kodulehekülg, 2025).

Kavandatava jalgtee asetust (lisaks ptk 1-s toodule) vt joonis 2.1 ja tabel 2.1. Lähimad elu- või

ühiskondlikud hooned asuvad ca 25 m kaugusel lõunasuunas Poe (53101:001:1440) ja

põhjasuunas Kruusimäe (53101:001:0226) kinnistutel. Ümbruskonna osas võib avalike

andmete alusel välja tuua veel järgnevat:

 Kavandatava jalgtee läänepoolsemas otsas on mõlema suunaline bussipeatus „Nõva“.

 Vaadeldava sõidutee (riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee), mille äärde

kavandatud jalgtee, koridoris kulgeb hetkel RMK matkarada (jalgrattarada)

„Kividemaa rattarada“.

Joonis 2.1. Kavandatav jalgtee ja ühendusteed (violetse joonega) ning selle ümbruskonna kinnistud

(lähimad esitatud tabelis 2.1). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (jalgtee) alaga seostuvad katastriüksused (teede puhul ka sellest

järgnev kinnistu), vt ka joonis 2.1. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Nr Lähiaadress Katastritunnus Sihtotstarve 1 11230 Harju-Risti - Riguldi -

Võntküla tee

53101:001:0035 Transpordimaa 100%

2 Harju-Risti - Riguldi -

Võntküla kergtee T2

53101:001:0525 Transpordimaa 100%

3 Nõva metskond 4 53101:001:0526 Maatulundusmaa 90%; Veekogude maa 10%

4 Tikase 53101:001:0225 Maatulundusmaa 100%

5 Kruusimäe 53101:001:0226 Elamumaa 100%

6 Rebaseaugu tee 44101:001:0915 Transpordimaa 100%

7 Keiburanna tee 53101:001:0557 Transpordimaa 100%

8 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Nr Lähiaadress Katastritunnus Sihtotstarve 8 Treialinuka 53101:001:0172 Maatulundusmaa 100%

9 Treialimetsa 53101:001:0171 Maatulundusmaa 100%

10 Metsaveeru 53101:001:0410 Elamumaa 100%

11 Uus-Treiali 53101:001:0560 Elamumaa 100%

12 Kivinuki 53101:001:1520 Elamumaa 100%

13 Treiali 53101:001:1410 Elamumaa 100%

14 Poe 53101:001:1440 Elamumaa 100%

15 Pagari 53101:001:0087 Elamumaa 100%

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest

strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole

järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega

Lääne maakonnaplaneering 2030+ (2018) on koostatud haldusreformieelse Lääne maakonna

territooriumi kohta ning selle peamisteks eesmärkideks on:

 toetada maakonna ruumilist arengut, tagades tasakaalustatud ruumistruktuuri ning

elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv väheneb;

 tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja –võimalustega.

Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Nõva

küla on saareline keskus, mis on keskus, mille piirkondlik eraldatus eeldab enam paindlikke

lahendusi ja toetusmeetmeid kohapealsete teenuste ja töökohtade säilitamiseks ning

ettevõtluskeskkonna arengu soodustamiseks. Maakonnaplaneeringu lahenduses nähakse

kergliiklust olulise liikumisviiside mitmekesistajana. Külaga seotud projekti töötsoon ei jää

rohevõrgustikule ega ka väärtuslikule põllumajandusmaale, samas jääb väärtuslikule

maastikule (I klassi kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega ala)

„Lepajõe – Nõva – Peraküla –Dirhami“, mille kaitsetegevused- ja kasutustingimused on

järgnevad:

 Nõva ja Põõsaspea vahelisele kaunile rannamaastikule parema juurdepääsu tagamine

Nõva vallast;

 matkaradade ja ilusate vaatekohtade tähistamine.

Lääne-Nigula üldplaneeringu (ÜP 2022, (v.a Tusari küla 218 ha suurune ala aastal 2024))

ülesanneteks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, täpsustamine jms. ÜP määras

tiheasustusaladeks (va maareformiseaduse mõistes) teiste hulgas Nõva küla osa ning

kavandatud tegevus asuks tiheasustusega ala piiril (vt joonis 2.1), mitte rohevõrgustikus ega

väärtuslikul põllumajandusmaal. Ala paikneb sarnaselt maakonnaplaneeringule väärtuslikul

maastikul (vt maakonnaplaneeringu teave) ning täiendavalt on väärtuslikuks maastikuks veel

„Nõva tiheasustusala ümbruse metsad“ (III; tingimused metsade majandamisele). Suurema

elanike arvuga keskustes (nende hulgas ka Nõva) seab ÜP eesmärgiks tagada ohutu jalgsi ja

jalgrattaga liikumine tõmbekeskuste ja lähipiirkonna elanike kodude vahel. Vähese liiklusega

kvartalisisestel aladel võib erinevate liiklejagruppide liikumine olla korraldatud jagatud

ruumina (st ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklusteid), suurema liiklusega tänavatel ning

tõmbekeskuste piirkonnas tuleb eraldada jalg-, jalgratta- ja autoliiklus. ÜP ei määra

missugustel tänavatel ehitatakse eraldi liiklemisruumid, kuid annab üldise põhimõtte, et pikas

9 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

perspektiivis on eesmärgiks tagada jalgtee Nõva külas Harju-Risti - Riguldi - Võntküla teel

(Nõva - Vaisi tee ristilt vana vallamajani (53101:001:0388)) pikkusega 0,6 km. Taustinfoks

saab siinkohal esile tuua, et jalgsi ja jalgrattaga liikumise edendamist toetab ka Lääne

maakonna arengustrateegia 2035+ (2019, uuendatud 2024) ning valda saab vähemalt

osaliselt selles aidata Transpordiamet, tulenevalt mh dokumendist Transpordi ja liikuvuse

arengukava 2021-2035 (Vabariigi Valitsus, 2021), millega on seatud eesmärgiks toetada jalgsi

ja jalgrattaga liikumise võimalusi.

Joonis 2.2. Väljavõte Nõva külas projekteeritud jalgteeühenduste kohal (violetsete riskülikute vahel)

ja selle ümbruses. Allikas: Lääne-Nigula valla üldplaneering, 2022 (2024).

Lääne-Nigula valla arengukavaga 2024-2032 (2024) määratakse Lääne-Nigula valla

positsioon ja tulevikusuunad pikemaajalises perspektiivis. Arengukava keskmes on valla

elanike vajadustest lähtuv arendustegevus, et pakkuda elanikele olemasolevate ressursside

piires parimaid lahendusi elamiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks. Koostööna

Transpordiametiga riigimaanteede ääres asuvate kergliiklusteede planeerimisel ja ehitamisel

on teiste hulgas nimetatud ka Nõva bussipeatus – Keiburanna (metskonna) tee algus

(arengukava Lisa 2 tegevussuuna nimetus 2023a arengukavas). Kehtivas arengukavas on

viimane asendunud: valla kergliiklusteede võrgu korrastamine ja laiendamine.

10 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide lühikirjeldus

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse. Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku

tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest.

Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025) moodustavad kavandatava tegevuse ala geoloogilise

aluspõhja peamiselt Keila lademe savikas, biohermne lubjakivi, mergel, K-bentoniit (O3KL)

(1:400000 kaardi alusel). Aluskord on peamiselt biotiitgneiss. Pinnakatteks on peamiselt

meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel). Maa- ja Ruumiameti andmeid

täpsustab omakorda ka projekti koostamise raames tehtud geotehniliste uuringute andmestik.

Käesoleval projektialal ega selle lähialas (ca 200 m) ei paikene teadaolevalt ohtlike käitiseid

ega nende ohualasid. Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025) on projektalal põhjavesi nõrgalt

kaitstud (1:400000 kaardi alusel). Peamiselt projektalal levivad mullad (joonis 2.2) on

gleistunud koreserikkad rähkmullad (Krg). Projektalal ega selle lähialas (ca 50 m) ei asu

maardlaid ega ka maaparandussüsteeme (Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025)). Samuti

puuduvad vastavas tsoonis kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid.

Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse piirkond (violetne joon) ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja

Ruumiameti andmetel, 2025.

Projekteeritaval alal paiknevate puurkaevude sanitaarkaitsevööndid ei ulatu teemaale, millest

tulenevalt puuduvad piiranguid põhjustavad tingimused. Kavandatud tegevusele lähim

puurkaev on PRK0020098, mis on 20 m sügav, sanitaarkaitseala 10 m, mis jääb omakorda

projektalast ca 14 m kaugusele (alus mh Maa- ja Ruumiamet, 2025).

EELIS (27.10.2025. a) põhjal jäävad kavandatava tegevuse ja selle lähipiirkonnast (50 m)

välja kaitstavate looma-, taime-, seene- aga ka samblike liikide leiupaigad ning

vääriselupaigad. Kaitsestaatuseta liigi – lammiöölane (Xylomoia strix; 2120163573;

sigimispaik) leiupaik paikneb ca 56 m kaugusel idas. Käesoleval projektialal ega selle lähialas

(ca 50 m) ei paikne võõrliigi – karuputke kolooniaid. Lähimad Natura 2000 alad jäävad ca 160

m ja enam kaugusele: Nõva-Osmussaare loodusala (RAH0000480; EE0040201) ja Nõva-

Osmussaare linnuala (RAH0000100; EE0040201). Natura 2000 aladega seondub ka Nõva

looduskaitseala (KLO1000660). Tulenevalt projektiga ettenähtavatest tegevustest ja alade

kaugusest, siis ei ole siinkohal asjakohane detailsemalt kirjeldada elupaigatüüpide ja liikide

andmeid, mis kaitse-eesmärkideks vastavatel aladel loetud (võimalik vajadusel täpsemalt

vaadata nt portaalist https://keskkonnaportaal.ee/ (2025)).

11 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Järgnevas loetelus on välja toodud teemad (KeHJS

§ 61 lg 5 põhjal), mille puhul võivad tegevuse elluviimisel kaasneda olulised

keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud, kui vastavad seosed tuvastatakse, lähtudes ka

ptk 1 toodust. Lisaks tuuakse välja ka mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise täiendavad võimalused, kui see osutub vajalikuks (mh puudub asjakohane

käsitlus analüüsitavas projektis, vt ka ptk 1). Teemad on järgnevad:

 maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus,

 märgalad,

 veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale,

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale),

 maavarade kasutus,

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke,

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad),

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn,

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud peatükkides 1 ja 2 toodud teavet. Peatükis 3.10

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

3.1. Maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus

Kavandatav jalgtee paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Eelhinnangu

ptk 1 kirjeldatud ja kavandatavat tegevust toetavad ptk 2.1 esitatud kõrgemad strateegilised

planeerimis- ja arengudokumendid (mh lähtuvalt ka väärtuslike maastike esinemisest

projektalal). Sealhulgas on kajastatud vastavate piirkondade kergliiklustaristu arendust ka

kohaliku omavalitsuse arengukavas. Siinkohal saab välja tuua, et kavandatav tegevus ei mõjuta

negatiivselt projektalaga seonduvate seniste maakasutusviiside (transpordimaa,

maatulundusmaa ja elamumaa) jätkuvust, st ei hõlmata jalgtee alla alasid, mis varasematele

maakasutusviisidele negatiivseid muutusi tooksid.

Maastikuilmele avaldatakse ajutist mõju ehitustegevuse käigus. Tegemist on siiski lokaalse ja

lühiajalise mõjuga. Pikaajalises skaalas ei mõjuta kavandatav tegevus, jalgtee rajamine,

maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk negatiivselt ka selle asukohast lähtuvalt. Tegemist

on sisuliselt Nõva küla tiheasustusala piiril toimuva tegevusega, mis on mh suunatud ohutuse

suurendamisele ja rahvatervise toetamisele.

12 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Jalgtee rajamise käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde

teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Antud mõju on lühiajaline

ning ajutine, tagades pikaajalise positiivse tulemuse, seega võib pidada seda väheoluliseks.

Projekti sisu arvestades ei muudeta ümbruskonna maakasutust määral, mis võiks esile tuua

olulisi negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid, sh kinnisvarale ja selle väärtusele, mis on

maakasutusega seostatav. Pigem suurendab uue jalgtee rajamine liiklusohutust.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.2. Märgalad

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1 ja 2 toodud teavet, mille alusel kavandatava

tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega puudub ka negatiivne

(ebasoodne) mõju või selle eeldus. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise

negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid

vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või

kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1 ja 2 toodud teavet. Tegevus ei ole seotud veekogudega

või nende kallaste / randadega (sh merega). Kogutud teabe alusel ja arvestades kavandatava

tegevuse iseloomu, ei saa vastava objekti ehitamisel ja ka kasutamisel tõenäoliseks pidada ka

mõju eelduseid põhjaveele (sh veeressursile). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval

projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid

meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Kavandatav tegevus ei mõjuta mulla ja pinnasega seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1-2). Ptk 1 esitatud ehk projekti järgse jalgteede

rajamine ja kasutusse andmine iseenesest soodustab vähemate heitmetega liikumispraktikate

edendamist ühiskonnas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava

valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.5. Maavarade kasutus

Projektalale ei jää maardlaid. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist

kavandatav tegevus ei kitsenda. St ei looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda

maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid tarbida võiksid ja sooviksid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

13 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka varasemalt koondunud

taustinfost, vt ptk-st 1 – 2 ning ptk 3.1 ja 3.4 - 3.5). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille

reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid

ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude

esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides

seadusest tulenevaid nõudeid. Liiklusohutuse suurendamine (ptk 1) aitab pigem pikas

perspektiivis edendada positiivset ressursikasutust (mh minimeerides õnnetusi ja neist

tulenevaid potentsiaalseid jäätmeid või uute autode kasutuselevõttu).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti realiseerimisel (suunamaks mh

teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

 Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004. a

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud

nõuete järgimine.

3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja

kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Kavandatav tegevus ei jää rohevõrgustikku, seda nii Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kui

ka Lääne-Nigula üldplaneeringu kohaselt. Loodusliku mitmekesisuse häiringute

ärahoidmiseks või minimeerimiseks on tavapäraseks kohustuseks seatud, et kõrghaljastuse

ja/või metsa raiet välditakse perioodil 15.04 – 15.07.

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, 3.1 – 3.6 toodud teavet. Kavandatud tegevuse alast

jäävad välja Natura 2000 alad. Lähim Natura 2000 ala jääb ca 160 m kaugusele. Ptk 2.2 nähtub,

et tegevuste (ptk 1) vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas (ca 50 m) olulisi riiklike

looduskaitselisi objekte ei asu. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mastaapi ning

looduskaitsealuste objektide kaugust uuest teest, pole ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist

piirkonna kaitstavatele loodusobjektidele ette näha.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti realiseerimisel (suunamaks mh

teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

 Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade

ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Kõrghaljastuse

raiel arvestada raierahuga 15.04-15.07.

14 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara

(sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning

kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, ning 3.1 - 3.7 toodud teavet. Projektala (ptk 1)

paikneb elamualade vahel (lõunasuunas tiheasustusala), lähimad elu- või ühiskondlikud

hooned asuvad ca 25 m kaugusel.

Projektiga seotud rajatiste ehitusaeg võib esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid lähimate

elamute (kuni 50 m töötsoonist) juures, kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-

ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid

ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste teetööde tegemist

vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad

tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui

tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või

olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed.

Vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna (elanikkonda mõjutada võivad häiringud) –

selliseid paikkonda häirivat ja negatiivseid mõjusid esile kutsuvaid häiringuid ette näha ei ole

(nii ehitus kui ka objekti edasise kasutusaja faasis).

Samuti puuduvad mõjueeldused kultuuripärandile/pärandkultuuriobjektidele ehk

kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele ei ole näha ette olulist mõju (lähtudes ka ptk

2.1 ja 2.2 esitatud taustteabest). Seega toetudes mh piirkonna omapärale (vt ka ptk 2) ning

projekti mahule ja eesmärgile, ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust ette näha

oluliste ebasoodsate ehk negatiivsete häiringute avaldumist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida

edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), elamutest 50 m kaugusel.

Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult

vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-

7.00. Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset.

3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega seoses ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi

(suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid

ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei

15 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH

protsessi algatamisvajadus.

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3.1–3.11 esitatud infost, ei ole teelõigu ümberehitamisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud eri ametkondade jt isikutega (vt ka eelhinnangu

ptk 1). Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid

varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine

ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku laekuva

tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel

enne otsuse vastuvõtmist.

16 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli riigitee 11230

Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekt

(Tinter-Projekt OÜ, 2025). Jalgtee rajamise eesmärk on kergliiklejate ja sõidukite liikluse

eraldamine ja seeläbi ohutuse tagamine/suurendamine. Kavandatav jalgtee paikneb Lääne

maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Täpsemalt vt ptk 1 ja 2.

Eelhinnangu protsessi abil saab otsustaja määrata KMH menetluse algatamisvajaduse.

Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle teostamisvajadus määratletakse,

antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida

või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg

1). KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS

§ 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või

algatamata jätmine. Juhindudes projektist (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta

koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KMH vajaduse

analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Lähtudes ptk 3.12 esitatud infost, ei ole teelõigu

ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette

näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8

toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud eri ametkondade jt isikutega (vt ka eelhinnangu

ptk 1). Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid

varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine

ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku laekuva

tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel

enne otsuse vastuvõtmist.

Alljärgnevalt esitatakse ka loend KMH eelhinnangu ptk 3.6, 3.7 ja 3.8

tingimustest/suunistest (sh juba projektist vastavatesse ptk-sse integreeritutest), mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist).

Tingimused/suunised:

 Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004. a

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

17 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud

nõuete järgimine.

 Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade

ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Kõrghaljastuse

raiel arvestada raierahuga 15.04-15.07.

 Teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), elamutest 50 m kaugusel.

Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult

vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-

7.00. Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset.

18 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (27.10.2025).

 Keskkonnaportaal (https://www.keskkonnaportaal.ee), 2025.

 Lääne-Nigula valla arengukavaga 2024-2032. Lääne-Nigula Vallavalitsus, 2024.

 Lääne-Nigula valla arengukavaga 2024-2032. Lisa 2. Taristuobjektide loetelu. Lääne-

Nigula Vallavalitsus, 2024

 Lääne-Nigula valla kodulehekülg (https://www.laanenigula.ee/tutvustus), 2025.

 Lääne-Nigula üldplaneering, 2022 (v.a Tusari küla 218 ha suurune ala), 2024.

 Lääne maakonna arengustrateegia 2035+. SA Läänemaa, 2019 (uuendatud 2024).

 Lääne maakonnaplaneering 2030+. Hendrikson & KO, 2018.

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025.

 Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018–2027. Keskkonnaamet, 2018.

 Nõva looduskaitseala. Keskkonnaportaal

(https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/1383015990),

viimati alla laetud 27.10.2025.

 Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse vastu võetud 26.10.2017

määrus nr 152.

 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, 2021.

KORRALDUS

25.03.2026 nr 1.1-3/26/201

Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-

Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna

tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 17.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11230 Harju-Risti-

Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-

28,88 Keiburanna tee jalgteeühendus paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus

53101:001:0035) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas.

Transpordiameti 15.05.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/358 on antud projekteerimistingimused

riigitee riigi kõrvalmaantee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna

tee jalgteeühenduse ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt tööle nr 40-25-TP „Riigitee 11230 Harju-Risti-

Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti koostamine“.

Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2026 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/t6oqy1zgfgvZG0j

Projekti eesmärgiks on kergliiklejate ja sõidukite liikluse eraldamine, olemasoleva jalgtee

pikendamine kuni Keiburanna tee (5310140) ristmikuni ja Keiburanna teele uue liikluslahenduse

leidmine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

2

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88

Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti

arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,

kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Lääne-Nigula

Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9 lõiked

2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

3

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88

Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88

Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lääne osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus