ME2220_EP

osa tähis ME2220 töö nr töö nimetus ja osa staadium

EE2100 EP - Eelprojekt

Projekti tunnus Staadium Projekti osa Grupp Jrk

nr Ver Failinime kommentaar Faili nimetus

0 Ülddokumendid

ME2220 EP VK 0 1 v01 dok-loetelu ME2220_EP_VK-0-01_dok-loetelu

1 Lähtematerjalid

ME2220 EP VK 1 1 v01 PT-MaRu ME2220_EP_VK-1-01_PT-MaRu

3 Seletuskirjad

ME2220 EP VK 3 1 v01 Seletuskiri ME2220_EP_VK-3-01_Seletuskiri

4 Asendiplaani joonised (välisosa plaanijoonised)

ME2220 EP VK 4 1 v01 Maaparandusalade paiknemine kaardil ME2220_EP_VK-4-01_Asukohakaart

ME2220 EP VK 4 2 v01 Valgalade kaart ME2220_EP_VK-4-02_Valgalad

ME2220 EP VK 4 3 v01 Eelprojekti asendiplaani skeem ME2220_EP_VK-4-03_Asendiplaan

Vastutav isik: Henri Daniel Ots

Versioon: v01

Kuupäev: 03/03/2026

DOKUMENTIDE LOETELU

Projekteerimistingimused / Technical requirements MaRu

Ehitise aadress(id): Pärnu maakond, Tori vald // Pärnu linn

Asendiplaani skeem / Melioration plan

Maaparandusalade plaan / Plan of land melioration areas

Valgalade kaart / Catchment areas

Rail Baltica Ülemiste-Pärnu mainline / Maaparandus

Dokumendi nimetus

Dokumentide loetelu / List of documents

Tiitelleht ja seletuskiri / Title page and explanatory letter

Trükitud: 17/03/2026 Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 1 / 1

Mustamäe tee 51, Tallinn, Harjumaa 10621 | 665 0600 | [email protected]

SWECO PROJEKT AS Harju maakond Tallinn Lasnamäe linnaosa Valukoja tn 8/1 11415 Teie: 14.10.2025 nr [email protected] Meie: 28.10.2025 nr 6.2-2/38608

Tehniliste tingimuste andmine Rail Baltica raudteetrassi Tootsi-Pärnu 2 lisalõik PK 24+000-30+500 maa-alale

SWECO Projekt AS (registrikood 11304200) on esitanud 14.10.2025 Maa ja Ruumiametile (edaspidi ka MaRu) projekteerimise tehniliste tingimuste taotluse (registreeritud MaRu dokumendihaldussüsteemis 15.10.2025 nr 13.1-1/25/11667-5) maaparanduse süsteemide kohta Rail Baltica raudteetrassi Tootsi-Pärnu lõigule (piketaaž PK 24+000-30+000). Projekteeritavad objektid asuvad Pärnu maakonnas, Tori vallas, Kilksama, Kiisa ja Tammiste külas.

Rail Baltica, Pärnu maakonna põhitrassi Tootsi-Pärnu lõigul DPS1 projekteeritavad ehitised paiknevad osaliselt järgnevatel maaparandussüsteemidel: maaparandussüsteemi nimi (maaparandussüsteemi/ehitise kood) Pikanõmme (PÜ-38)(6112350010010/001) ja Otsa 6114520020050/001. Projekteeritavad ehitised on osaliselt seotud järgmiste katastriüksustega: Jrk Katastriüksus Omanik / volitatud esindaja Märkus 1 62401:001:3261 Edelaraudtee AS Kraav ETAK ID 2797673 2 73001:008:1739 Riigimetsa Majandamise Keskus Detailplaneeringu ala 3 73001:008:1973 Riigimetsa Majandamise Keskus Detailplaneeringu ala 4 80601:001:0067 Kliimaministeerium 5 80601:001:0068 Kliimaministeerium 6 80601:001:0069 Kliimaministeerium 7 80901:001:1711 Kliimaministeerium Kaubajaama terminal detailplaneering, kraav ETAK ID 2797622 8 80901:001:1834 eraomand Riigi poolt hooldatav Leppoja peakraav 9 80901:001:0070 Kliimaministeerium

Põllumajandusamet on väljastanud maaparanduse projekteerimistingimused Tootsi-Pärnu lõigule DPS1 16.11.2020 nr 14.1-1/31014 Obermeyer planen+beraten gmbh Eesti (registrikood 14936797) filiaalile.

Põllumajandus-ja Toiduamet on kooskõlastanud Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande 12.05.2023 kirjaga nr 6.2-2/21940. Planeeringuala KÜ 62401:001:3261 on seotud maaparandussüsteemi 6112350010010/001 Pikanõmme(PÜ-38) kraaviga ETAK ID 2797673. Planeeringualalt saab alguse Niidu oja (VEE11123581), mis on üheks Pikanõmme (PÜ-38)

Kirja nr 6.2-2/38608 Leht 2 ( 3 )

maaparandussüsteemi eesvooluks.

MaRu on väljastanud SWECO Projekt AS "Rail Baltic raudteetrassi maaparanduse projekteerimise tehnilised tingimused Tootsi-Pärnu 24 km lõigule DPS1 04.08.2025 numbriga 13.1-1/25/11667-2.Maa- ja Ruumiamet on tutvunud SWECO Projekt AS 14.10.2025 esitatud projekteerimise tehniliste tingimuste taotlusega Rail Baltica raudteetrassi Tootsi-Pärnu lõigul DS3- DPS1 (piketaaž PK 24+000-30+000). Arvestades ja täpsustades varasemates projekteerimistingimustes tooduga, võib võtta eelpool nimetatud dokumente maaparandust puudutava tööprojekti koostamise ja ehitusloa taotlemise aluseks.

Majandus- ja tööstusministri 14.08.2025.a. määruse nr. 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ § 13 lg 3 ning Ehitusseadustiku § 26 primm 1 lg 1 alusel annab Maa- ja Ruumiameti maaparanduseosakond Pärnu maakonna RB raudteetrassi lõigu DS3-DPS1 (piketaaž PK 24+000-30+000) maaparanduse ehituprojekti koostamiseks maaparanduse osa puudutavad järgmised projekteerimise tehnilised tingimused.

Tööprojekti koostamisel ja ehitusloa taotlemisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

1. Tagada ehitusprojektiga ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide nõuetekohane rekonstrueerimine (maaeluministri määrus nr 38, vastu võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“); 2. Tagada ehitusprojektiga ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumenteerimine (maaeluministri määrus nr 13.12.2018 nr 72, vastu võetud 13.12.2018 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded"); 3. Projekteerimise käigus võib kasutada Obermeyeri Eesi filiaali poolt tehtud „Maaparandussüsteemide uurimistööde aruanne (2020-2021)“ uurimistööd, aga kindlasti on vajalik töös toodud andmed üle kontrollida; 4. Arvestada Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes tooduga; 5. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada tööprojekt MaRu-le kooskõlastamiseks; 6. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada eelnevalt kasutusloa taotlemise dokumentatsioon kooskõlastamiseks MaRu-le aadressile: [email protected] ja leppida kokku aeg tehtud tööde kohapealseks ülevaatuseks; 6.1. Esitada maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumentatsioon (teostusmõõdistus, pdf ja MapInfo-sse konverteeritavates failides); 6.2. Maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi eesvoolu rekonstrueerimise tööde kohta tuleb koostada eraldi maaparanduse ehitustööde päevik. Kõik drenaaži rekonstrueerimistööd tuleb kanda teostusmõõdistusele, kaetud tööde akti, teha olulisematest sõlmedest fotod, lisada fotodele objektiga seotud pealkiri; 6.3. Esitada MaRu-le rekonstrueeritud maaparandusala täpne mõõtpiir, mille alusel saab MaRu reguleeriva võrgu maa-ala maaparandusesüsteemide registrist välja kanda; 7. Rail Baltica Pärnu maakonna Tootsi Pärnu DS3- DPS1 ehitustööde maaparanduse tööprojekti elluviimisel peab omanikujärelevalvet maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi eesvoolu rekonstrueerimise osas tegema MATER registrisse kantud ettevõtja.

(allkirjastatud digitaalselt) GERDA LÕIV

Kirja nr 6.2-2/38608 Leht 3 ( 3 )

maaparanduse osakonna maaparanduse kooskõlastuste büroo juhataja

Mati Tõnismäe 53804208 [email protected]

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 1 / 17

EELPROJEKT DS3/DPS1 TOOTSI-PÄRNU

MAAPARANDUS IPT3 24+600 – 26+900 MAAPARANDUS IPT3 27+500 – 29+920

SELETUSKIRI

Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril.

Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest.

PRELIMINARY DESIGN DS3/DPS1 TOOTSI- PÄRNU

LAND MELIORATION IPT3 24+600 – 26+900 LAND MELIORATION IPT3 27+500 – 29+920

EXPLANATORY LETTER

The sole responsibility of this publication lies with the author.

The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein.

PROJEKT / PROJECT TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV / DATE 2026-03-03 DOKUMENDI NIMI / DOCUMENT NAME

PROJEKT / PROJECT: Ülemiste-Pärnu

LEPINGU NR / CONTRACT NO. 2025-K036

PROJEKTI NR / PROJECT: NO

EE2100

Allianss 1 alus- ja pealisehitus Alliance 1 sub- and superstructure

ARHIIVI NR / ARCHIVE NO.

Rail Baltic Estonia OÜ Veskiposti 2/1 Tallinn, Eesti

10138 Reg. Nr. 12734109

DOKUMENDI STATUS / DOCUMENT STATUS

SELETUSKIRI / EXPLANATORY LETTER GRK Eesti AS

Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12579850

GRK Suomi Oy Jaakonranta 2,

Vantaa 01620, Finland Reg.No. 2810844-3

TSO SAS

Chemin du Corps de Garde, Chelles 77500, France Reg.No. 747252120

Aktsiaselts Merko

Ehitus Eesti Riia tn 142, Tartu linn 50411

Reg.No. 12206336

Sweco Sverige AB Gjörwellsgatan 22,

Box 340 44,Stockholm 10026, Sweden

Reg.No. 556767-9849

Sweco Finland Oy Ilmalanportti 4, 00240

Helsinki, Finland

Reg.No. 2661738-3

NGE CONTRACTING 11 rue Camille Desmoulins, Issy-les-Moulineaux 92130,

France Reg.No. 789570009

ROLL / ROLE NIMI / NAME ETTEVÕTE / COMPANY

ALLKIRI / SIGN.

PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE DISTSIPLIINI KOOD /

DISCIPLINE CODE

KOOSTAJA / ORIGINATOR

Karl Kärpuk

Maa ja Vesi PROJEKTI ID /

PROJECT ID

KOOSTAJA / ORIGINATO

R

OSA SÜSTEEM/ VOLUME SYSTEM

TASE/ SÜSTEEM

/ LEVEL/

SYSTEM

DOK TÜÜP/

DOC.TY P

DISTSIPLIIN DISCIPLINE

RBR KOOD /

RBR CODE

KOHALIK KOOD/ LOCAL CODE

PROJEKTI ETAPP/

PROJECT STAGE

KONTROLLIJA / CHECKER

Henri Daniel Ots Maa ja Vesi

AS Projekteerimisbüroo

Maa ja Vesi Tulika 19 Tallinn

ÜLEVAATAJA / REVIEWER

EE2100 VMA ME2220 UT REP U DR VK EP

DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE REVISIOON / REVISION KOOSKÕL /

APRV.

EE2100-VMA-ME2220-UT-REP-U-00001 001

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 2 / 17

SISUKORD 1. Üldosa .................................................................................................................................................. 3

1.1 EESMÄRK ..................................................................................................................................... 3

2. Uurimistööd .......................................................................................................................................... 5

3. Olemasolev olukord.............................................................................................................................. 5

3.1 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................................................. 5

3.2 KITSENDUSED ............................................................................................................................. 6

3.3 KULTUURIMÄLESTISED .............................................................................................................. 6

3.4 KESKKONNAKAITSELISED OBJEKTID ....................................................................................... 7

3.5 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ............................................................................................ 7

4. Seotud planeeringud ja projektid .......................................................................................................... 8

4.1 PLANEERINGUD .......................................................................................................................... 8

5. Geodeetiline mõõdistusvõrk ................................................................................................................. 8

6. Projekteerimine .................................................................................................................................... 8

6.1 ARVUTUSMETOODIKA ................................................................................................................ 8

6.2 KULTUURTEHNILISED TÖÖD ................................................................................................... 10

6.3 TÖÖD KUIVENDUSKRAAVIDEL ................................................................................................ 11

6.4 NÕUDED KRAAVITÖÖDELE ...................................................................................................... 14

6.5 MAAPARANDUSEHITISTE KASUTAMINE JA HOOLDAMINE ................................................... 15

7. Juhenddokumentide nimekiri .............................................................................................................. 17

Skeemid

Kraavitrasside raie tüüpskeem ................................................................................................ 11

Tabelid Tabel 1. Maaparandussüsteemid ........................................................................................................... 4

Tabel 2. Seotud katastriüksused ............................................................................................................ 4

Tabel 3. Hüdroloogilised arvutused ........................................................................................................ 9

CONTENTS 1. GENERAL PART ................................................................................................................................. 3

1.1 PURPOSE .................................................................................................................................... 3

2. RESEARCH ......................................................................................................................................... 5

3. Existing situation .................................................................................................................................. 5

3.1 DESCRIPTION OF THE EXISTING SITUATION .......................................................................... 5

3.2 RESTRICTIONS ........................................................................................................................... 6

3.3 CULTURAL HERITAGE SITES ..................................................................................................... 6

3.4 ENVIRONMENTAL PROTECTION OBJECTS .............................................................................. 7

3.5 EXISTING UTILITY NETWORKS .................................................................................................. 7

4. RELATED PLANS AND PROJECTS ................................................................................................... 8

4.1 PLANNING DOCUMENTS ............................................................................................................ 8

5. GEODETIC SURVEY NETWORK ....................................................................................................... 8

6. DESIGN ............................................................................................................................................... 8

6.1 CALCULATION METHODOLOGY ................................................................................................ 8

6.2 PREPARATION WORKS FOR LAND MELIORATION ................................................................ 10

6.3 DITCH-RELATED WORKS ......................................................................................................... 11

6.4 REQUIREMENTS FOR DITCH WORKS ..................................................................................... 14

6.5 USE AND MAINTANANCE OF LAND-IMPROVEMENT STRUCTURES .................................... 15

7. Guidance Documents Used in the Preparation of the Working Design ............................................... 17

Schemes

Typical scheme of ditches felling ............................................................................................. 11

Tables Table 1. Land melioration systems ............................................................................................................. 4

Table 2. Involved cadastries ....................................................................................................................... 4

Table 3. Hydrological calculations ............................................................................................................... 9

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 3 / 17

1. ÜLDOSA

1.1 EESMÄRK

Käesolev eelprojekt on koostatud Rail Baltic Alliance 1 tellimusel. Projekti koostamisel on tuginetud Tellija

poolsele lähteülesandele, varasemalt koostatud Rail Baltic DS3-DPS1 Maaparandus maaparandus

uurimustööle ja Maa- ja Ruumiameti maaparandusosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustele

28.10.2025 nr 6.2-2/38608 ja Eesti Vabariigi seadustele. Projektis on ette nähtud perspektiivse Rail Baltic

raudtee koridori alal lahendada vete ära juhtimine ja olemasolevate maaparandussüsteemide töösse

jäämine planeeritava raudtee maa-alast välja jääval alal. Rail Baltic projekti koostamisel kasutatakse

kilometraaži tähist ning käesolevas projektis on asukohad toodud Rail Baltic kohaliku piketaaži järgi.

Kilometraaži suund on põhjast riigi lõuna poole.

Projekti ala jääb osaliselt maaparandussüsteemi Pikanõmme (PÜ-38) 6112350010010/001 alasse, mis

asub Pärnu maakonnas Tori vallas.

Vastavalt lähteülesandele uuriti maaparandusehitistel asuvate rajatiste (kuivenduskraavid, eesvoolud,

truubid, drenaažitorustike väljavoolud ja drenaažikaevud) seisukorda ning rekonstrueerimise vajadust

mahus, mis tagaks maaparandussüsteemide toimimise ja planeeritava raudteelõigu pinnavete ära

juhtimise eesvooludesse või maaparandussüsteemi kraavidesse.

Käesolevas projektis ei ole lahendatud teede võrkude osa. Kõik teede osa puudutavad lahendused on

toodud teede projekti osas.

Kokkuvõte projektiga haaratud alasse jäävatest maaparandussüsteemidest on esitatud tabelis nr 1.

Kokkuvõte projektiga haaratud katastriüksustest on esitatud tabelis nr 2.

Käesolev projekt käsitleb Rail Baltic raudteetrassi DS3-DPS1 lõikudel km 24+600 – 26+900 ja

27+500 – 29+920 vahemikku jäävate olemasolevate maaparandusehitiste toimimise lahendamise. km

26+900 – 27+500 vahemikku jäävate maaparandussüsteemide lahendus on käsitletud eraldi projektis ja

sellele taotletakse eraldi ehitusluba (ehitusloa taotluse Nr 2511271/26059).

Leppoja 6114520020000/001 riigi poolt korrashoitava eesvoolu ümbersuunamise lahendust käsitletakse

eraldi Rail Baltica IPT2 lõigu projektis, mis käsitleb raudtee lõiku pk 17+450 – 24+600.

Maaparandusehitiste toimise lahendamine sisaldab järgnevaid töid:

• Võsa ja metsa likvideerimine puhastatavatelt kraavidelt ja kaevatavate kraavide trassidelt.

• Kraavide puhastamine settest ja voolutakistustest.

• Uute kuivenduskraavide rajamine.

• Raudtee ja teede alla jäävate olevate kraavide likvideerimine.

• Truupide likvideerimine, rekonstrueerimine ja ehitamine

• Koprapaisude eemaldamine

• Sette-ekraanide ehitamine

1. GENERAL PART

1.1 PURPOSE

This preliminary design has been prepared on behalf of Rail Baltic Alliance 1 (Client). The design has been

prepared based on the Client's terms of reference, the previously prepared Rail Baltic DS3-DPS1 Land

melioration research work, the design specifications issued by the Land Improvement Department of the Land

Board on 28.10.2025 no. 6.2-2/38608, and the laws of the Republic of Estonia. In the area of the perspective

Rail Baltic railway corridor, the project foresees the management of water drainage and the maintenance of

the existing land melioration systems in the area outside the planned railway. In the Rail Baltic project, the

kilometre marking system is used, and in this current project the locations are given according to the local Rail

Baltic pickets. The direction of the kilometre marking runs from the north toward the south of the country.

The project site lies partly within the area of Pikanõmme (PÜ-38) 6112350010010/001 land melioration

system, which is located in Pärnu county, in Tori municipality.

According to the terms of reference, the conditions of the facilities on the land melioration structures (drainage

ditches, headwaters, culverts, drainage pipeline outlets and drainage manholes) and the need for

reconstruction were investigated to ensure the operation of land melioration systems and the diversion of

surface water from the planned railway section into headwaters or ditches of the land melioration systems.

The road networks part has not been presented in this project. All solutions concerning the roads’ part are

given in the road project.

A summary of the land melioration systems in the project area is provided in table 1.

A summary of the cadastral units included in the project is presented in table 2.

This project concerns the operation of the existing land melioration systems between km 24+600 - 26+900

along the Rail Baltic line DS3-DPS1.

The solution for redirecting the state‑maintained main ditch Leppoja 6114520020000/001 is addressed

separately in the Rail Baltica IPT3 section project, which covers the railway section from km 17+450 to 24+600.

Solving the operation of land melioration system includes the following works:

• Removal of brushwood and forest from the ditches to be cleaned (including main drains) and from the

routes of the ditches to be excavated.

• Cleaning ditches of sediment and flow obstructions.

• Construction of new drainage ditches.

• Removal of existing ditches located under the railway and roads.

• Removal, reconstruction, and construction of culverts.

• Removal of beaver dams.

• Construction of sediment screens.

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 4 / 17

Tabel 1. Maaparandussüsteemid

Maaparandussüsteemi kood 6112350010010

Maaparandusehitise nimetus Pikanõmme kood 001

Tabel 2. Seotud katastriüksused

Jrk nr

Katastriüksuse Maaparandussüsteemi alal või väljapool Omandivorm RIIK /

Eraomand / Munitsipaal / Segaomand

Lähiaadress Tunnus Süsteemi alal

(Ehitise lühitühis)

Süsteemi- väline (SV)

1 Tammiste mets 62516:002:0011 SV Munitsipaal

2 Tammiste tee T7 62401:001:3351 SV Munitsipaal

3 Tammiste tee T12 62401:001:3350 SV Munitsipaal

4 Jaama tänav T1 62516:064:0069 SV Munitsipaal

5 Jaama mets 62401:001:3600 SV RIIK

6 Jaama tn 2 62516:064:0042 SV Eraomand

7 Tammiste raudtee T24 62401:001:3599 SV RIIK

8 Tammiste raudtee T25 62401:001:3595 SV RIIK

9 Tammiste raudtee T16 62401:001:3434 SV RIIK

10 Tammiste raudtee T2 62516:001:0004 SV RIIK

11 Jaama mets P3 62401:001:3594 SV RIIK

12 Tammiste raudtee T9 62401:001:3246 SV RIIK

13 Kauba tn 4 62401:001:3245 SV Eraomand

14 Tammiste raudtee T8 62401:001:3243 SV RIIK

15 Veeremi tn 10a 62401:001:3242 SV Eraomand

16 Veeremi tn 10c 62401:001:3437 SV RIIK

17 Veeremi tn 8b 62401:001:3370 SV RIIK

18 Veeremi tn 10b 62401:001:3369 SV RIIK

19 Tammiste raudtee T13 62401:001:3368 SV RIIK

20 Veeremi tn 8c 62401:001:3435 SV RIIK

21 Veeremi tn 8a 62401:001:3244 SV Eraomand

22 Kase tänav T5 62501:001:0872 SV Munitsipaal

23 Veeremi tn 3 62401:001:3276 SV RIIK

24 Veeremi tänav T1 62401:001:3275 SV RIIK

25 Veeremi tn 2a 62401:001:3277 SV RIIK

26 Kauba tn 8 62516:001:0760 SV Eraomand

27 Tammiste raudtee T3 62516:001:0005 SV RIIK

28 Kauba tn 6a 62516:001:0002 SV RIIK

29 Kauba tn 6 62516:001:000 SV RIIK

30 Kauba tn 6b 62401:001:3279 SV RIIK

31 Lauka tänav T4 62401:001:3280 SV RIIK

32 Veeremi tn 4 62401:001:3274 SV RIIK

33 Veeremi tn 6a 62401:001:3278 SV RIIK

34 Tammiste raudtee T21 62401:001:3429 SV RIIK

35 Tammiste raudtee T17 62401:001:3438 SV RIIK

Table 1. Land melioration systems

Land melioration system code 6112350010010

Land melioration system name Pikanõmme code 001

Table 2. Involved cadatsries

Nr

Cadastry Inside/outside of a land-improvement system

Belongs to Address Code

Inside (system ID)

Outside (SV)

1 Tammiste mets 62516:002:0011 SV Municipality

2 Tammiste tee T7 62401:001:3351 SV Municipality

3 Tammiste tee T12 62401:001:3350 SV Municipality

4 Jaama tänav T1 62516:064:0069 SV Municipality

5 Jaama mets 62401:001:3600 SV State

6 Jaama tn 2 62516:064:0042 SV Private property

7 Tammiste raudtee T24 62401:001:3599 SV State

8 Tammiste raudtee T25 62401:001:3595 SV State

9 Tammiste raudtee T16 62401:001:3434 SV State

10 Tammiste raudtee T2 62516:001:0004 SV State

11 Jaama mets P3 62401:001:3594 SV State

12 Tammiste raudtee T9 62401:001:3246 SV State

13 Kauba tn 4 62401:001:3245 SV Private property

14 Tammiste raudtee T8 62401:001:3243 SV State

15 Veeremi tn 10a 62401:001:3242 SV Private property

16 Veeremi tn 10c 62401:001:3437 SV State

17 Veeremi tn 8b 62401:001:3370 SV State

18 Veeremi tn 10b 62401:001:3369 SV State

19 Tammiste raudtee T13 62401:001:3368 SV State

20 Veeremi tn 8c 62401:001:3435 SV State

21 Veeremi tn 8a 62401:001:3244 SV Private property

22 Kase tänav T5 62501:001:0872 SV Munitsipaal

23 Veeremi tn 3 62401:001:3276 SV State

24 Veeremi tänav T1 62401:001:3275 SV State

25 Veeremi tn 2a 62401:001:3277 SV State

26 Kauba tn 8 62516:001:0760 SV Private property

27 Tammiste raudtee T3 62516:001:0005 SV State

28 Kauba tn 6a 62516:001:0002 SV State

29 Kauba tn 6 62516:001:000 SV State

30 Kauba tn 6b 62401:001:3279 SV State

31 Lauka tänav T4 62401:001:3280 SV State

32 Veeremi tn 4 62401:001:3274 SV State

33 Veeremi tn 6a 62401:001:3278 SV State

34 Tammiste raudtee T21 62401:001:3429 SV State

35 Tammiste raudtee T17 62401:001:3438 SV State

36 Tammiste raudtee T18 62401:001:3436 SV State

37 Tammiste raudtee T22 62401:001:3427 SV State

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 5 / 17

36 Tammiste raudtee T18 62401:001:3436 SV RIIK

37 Tammiste raudtee T22 62401:001:3427 SV RIIK

38 Tammiste raudtee T20 62401:001:3428 SV RIIK

39 Kauba tn 2 62516:064:0050 SV Eraomand

40 Kauba tänav T1 62401:001:3362 SV Munitsipaal

41 Tammiste raudtee T14 62401:001:3363 SV RIIK

42 Tammiste raudtee T15 62401:001:3366 SV RIIK

43 Kauba tänav T2 62401:001:3367 SV Munitsipaal

44 Tammiste raudtee T10 62401:001:3259 SV RIIK

45 Tammiste raudtee T11 62401:001:3261 SV RIIK

46 Tammiste raudtee T19 62401:001:3433 SV RIIK

47 Kauba tn 5 62401:001:3432 SV RIIK

48 Kauba tn 3a 62401:001:3431 SV RIIK

49 Kauba tn 3 62401:001:3430 SV RIIK

50 Kauba tn 11 62516:064:0610 SV Eraomand

51 Tammiste raudtee T1 62401:001:3260 SV Segaomand

52 Tammiste raudtee T24 80601:001:0136 EH1 RIIK

53 Tammiste raudtee T23 80601:001:0134 EH1 RIIK

54 Rapla-Pärnu raudtee 1470 80601:001:0070 EH1 RIIK

55 Sepa 80601:001:0069 EH1 RIIK

56 Männiku 80601:001:0068 EH1 RIIK

57 Surju metskond 93 73001:008:1973 EH1 RIIK

58 Rapla-Pärnu raudtee 1460 80601:001:0067 EH1 RIIK

59 Surju metskond 49 80601:001:0135 EH1 RIIK

60 Tammiste raudtee T26 80601:001:0133 EH1 RIIK

61 Tammiste raudtee T22 80601:001:0139 EH1 RIIK

62 Surju metskond 48 80601:001:0138 EH1 RIIK

63 Surju metskond 50 80601:001:0132 SV RIIK

2. UURIMISTÖÖD

Käesoleva projekti aluseks on kasutatud Uue Pärnu-Eesti/Läti piiril raudteeliini ehitamise projekteerimise

ja järelevalveteenused (nr RBR 2018/28) raames koostatud Projekteerimise prioriteetlõik 1

Maaparandussüsteemide uurimistööde aruanne, mida käesolevasse projekti dubleeritud ei ole.

Vastavalt üldtingimustele ja lähteülesandele uuriti maaparandussüsteemidel asuvate rajatiste

(kuivenduskraavid, truubid, eesvoolud, drenaažitorud ja kaevud) seisukorda ning rekonstrueerimise

vajadust mahus, mis tagaks planeeritava raudtee asukohas ka edaspidise pinnavete ära juhtimise ning

maaparandussüsteemide toimimise.

Uuritud maaparandusehitis asub Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas.

3. OLEMASOLEV OLUKORD

3.1 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

38 Tammiste raudtee T20 62401:001:3428 SV State

39 Kauba tn 2 62516:064:0050 SV Private property

40 Kauba tänav T1 62401:001:3362 SV Municipality

41 Tammiste raudtee T14 62401:001:3363 SV State

42 Tammiste raudtee T15 62401:001:3366 SV State

43 Kauba tänav T2 62401:001:3367 SV Municipality

44 Tammiste raudtee T10 62401:001:3259 SV State

45 Tammiste raudtee T11 62401:001:3261 SV State

46 Tammiste raudtee T19 62401:001:3433 SV State

47 Kauba tn 5 62401:001:3432 SV State

48 Kauba tn 3a 62401:001:3431 SV State

49 Kauba tn 3 62401:001:3430 SV State

50 Kauba tn 11 62516:064:0610 SV Private property

51 Tammiste raudtee T1 62401:001:3260 SV Mix

52 Tammiste raudtee T24 80601:001:0136 EH1 State

53 Tammiste raudtee T23 80601:001:0134 EH1 State

54 Rapla-Pärnu raudtee 1470 80601:001:0070 EH1 State

55 Sepa 80601:001:0069 EH1 State

56 Männiku 80601:001:0068 EH1 State

57 Surju metskond 93 73001:008:1973 EH1 State

58 Rapla-Pärnu raudtee 1460 80601:001:0067 EH1 State

59 Surju metskond 49 80601:001:0135 EH1 State

60 Tammiste raudtee T26 80601:001:0133 EH1 State

61 Tammiste raudtee T22 80601:001:0139 EH1 State

62 Surju metskond 48 80601:001:0138 EH1 State

63 Surju metskond 50 80601:001:0132 SV State

2. RESEARCH

The design is based on the research work carried out within the Design and design supervision services for

the construction of the new line Pärnu-Estonian/Latvia border (no. RBR 2018/28) Design Priority section 1

Land melioration investigation report, which has not been duplicated in this project.

In accordance with the general conditions and terms of reference, the condition of the facilities on the land

melioration systems (drainage ditches, culverts, headwaters, drainage pipes and manholes) and the need for

reconstruction was researched to the scope that would ensure further drainage of surface water and operation

of land melioration systems.

The studied land melioration systems are located in Pärnu county, in Tori municipality, in Tammiste villages.

3. Existing situation

3.1 DESCRIPTION OF THE EXISTING SITUATION

The object is located in Pärnu County, in the city of Pärnu and Tori municipality, in the village of Tammiste.

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 6 / 17

Objekt asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas ning Tori vallas, Tammiste külas.

Probleemiks on raudteetrassi alalt liigvee ärajuhtimine selliselt, et kummalgi pool raudteetrassi jääksid

olemasolevad maaparandussüsteemid ja muud välised kraavisüsteemid toimima.

Olemasolevad kraavid vajavad kõik puhastamist sellises mahus, et oleks tagatud liigvee äravool.

Olemasolevad truubid mis jäävad raudteetrassile tuleb kõik likvideerida ning olemasolevad betoonist

truubid kuhu juhitakse raudtee trassi ja teenindusteede kraavide vesi, tuleb rekonstrueerida.

Järgnevalt on lühikirjeldus Rail Baltica raudtee trassiga kattuvatest maaparandussüsteemidest:

3.1.1 EH1 PIKANÕMME 6112350010010/001

Maaparandussüsteemi eesvooluks on Pikanõmme eesvoolud, milleks on kraavid K-50 (Pahkoja), K-51

(Nuka oja) ja K-62 (Pikanõmme oja). Pahkoja suubub Rail Baltic projekti alast 2,5 km kaugusel 5 Pärnu-

Rakvere-Sõmeru põhimaantee alt läbi Pärnu jõkke. Maantee all on eesvooluga lõikumiskohas Ø1250

Betoonist truup.

Maaparandussüsteemi kraavid paiknevad peamiselt peenliivas. Rääma raba poole jäävas osas (kraavid

K-46 kuni K-54) paiknevad kraavid osaliselt turbapinnases ja osaliselt mineraalpinnases.

Kraavid on laugete nõlvadega ja nende seisukord on rahuldav. Nõlvade peal kasvab rohttaimestikku, võsa

ja puid. Voolutakistused kraavidel puuduvad. Setet oli kraavides 0-20 cm. Kraavide läbilaskevõime on

piisav.

Uuritud truubid on enamjaolt kõik plasttruubid, mis on rahuldavas seisukorras kuid vajavad hooldust.

Truupides setet uurimistööde käigus ei täheldatud ning truupide konstruktsioonid olid terved.

Truubiotsakud enamjaolt puudusid.

3.2 KITSENDUSED

Projekteeritud ehitustööde alal paiknevad järgnevad kitsendused:

• Rääma maardla

• Erinevad III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad

• Pikanõmme (PÜ-38) maaparandussüsteemi maa-ala

• Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

• Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin)

• Elektrimaakaabelliin

• Sideehitis maismaal

• Gaasitorustik

• Tammiste raudtee

• Laiarööpmeline raudtee

3.3 KULTUURIMÄLESTISED

Projekteeritud ehitustööde ala ei jää kultuurimälestiste kaitsevööndisse

The problem concerns the drainage of excess water from the railway corridor in such a way that the existing

land-improvement systems and other external ditch systems on both sides of the railway remain functional.

All existing ditches need to be cleaned to an extent that ensures proper drainage of excess water. All existing

culverts located on the railway corridor must be removed, and the existing concrete culverts that receive water

from the railway corridor and service-road ditches must be reconstructed.

Below is a brief description of the land-improvement (drainage) systems that overlap with the Rail

Baltica railway route:

3.1.1 EH1 PIKANÕMME 6112350010010/001

The main ditches of the land improvement system are the Pikanõmme main drains, which consist of ditches

K‑50 (Pahkoja), K‑51 (Nuka stream), and K‑62 (Pikanõmme stream). Pahkoja flows into the Pärnu River 2.5

km from the Rail Baltic project area, passing under the 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru main road. At the crossing

with the road, there is a Ø1250 concrete culvert.

The land improvement system’s ditches are located mainly in fine sand. In the area toward the Rääma bog

(ditches K‑46 to K‑54), the ditches lie partly in peat soil and partly in mineral soil.The ditches have gentle

slopes and are in satisfactory condition. Herbaceous vegetation, brush, and trees grow on the slopes. There

are no flow obstructions in the ditches. Sediment depth in the ditches was 0–20 cm. The drainage capacity of

the ditches is sufficient.

Most of the inspected culverts are plastic culverts, which are in satisfactory condition but require maintenance.

No sediment was observed in the culverts during the inspection, and the culvert structures were intact. Most

culverts lacked inlet and outlet fortifications.

3.2 RESTRICTIONS

The following restrictions are located within the area of the planned construction works:

• Rääma mineral deposit

• Various habitat areas of Category III protected species

• Pikanõmme (PÜ-38) land-improvement system area

• 1–20 kV overhead power line (medium-voltage line)

• 35–110 kV overhead power line (high-voltage line)

• Underground power cable line

• Land-based telecommunications structure

• Gas pipeline

• Tammiste railway

• Broad-gauge railway

3.3 CULTURAL HERITAGE SITES

The planned construction area does not fall within the protection zone of any cultural heritage sites

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 7 / 17

3.4 KESKKONNAKAITSELISED OBJEKTID

Projekteeritud ehitustööde ala jääb järgnevate keskkonnaalaste kaitsealuste objektide kaitsevööndisse:

• Erinevate III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad

• Sosnovski karuputk

3.5 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

Projekteeritud ehitustööde alal paiknevad olemasolevad tehnovõrgud:

3.5.1 SIDEVARUSTUS

• Telia Eesti AS maa-alune sideehitis

• Elisa Eesti AS maa-alune sideehitis

3.5.2 ELEKTRIVARUSTUS

• Elektrilevi OÜ elektriõhuliinid 1-20 kV (Keskpingeliin)

• Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid

• Elering AS elektriõhuliinid 35-110 kV (Kõrgpingeliin)

3.5.3 VÄLISVALGUSTUS

Projekteeritud ehitustööde alal ei paikne olemasolevat välisvalgustust

3.5.4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Projekteeritud ehitustööde alal ei paikne ühisveevärgi- ega kanalisatsioonitorustikke, sademeveetorustikke

ega ka drenaažitorustikke.

3.5.5 SOOJAVARUSTUS

Projekteeritud ehitustööde alal ei paikne kaugküttetorustikke.

3.5.6 GAASIVARUSTUS

Projekteeritud ehitustööde alal asuvad gaasitorustikud:

• Elering AS D kategooria gaasitorustik alates 200mm kuni 500mm

3.5.7 MAAPARANDUS

Projekteeritud alas paiknevad järgnevad maaparandusehitised:

• Pikanõmme (PÜ-38) 6112350010010/001

3.4 ENVIRONMENTAL PROTECTION OBJECTS

The planned construction area falls within the protection zones of the following environmentally protected

objects:

• Habitats of various Category III protected species

• Sosnowski’s hogweed

3.5 EXISTING UTILITY NETWORKS

Existing utility networks located within the planned construction area:

3.5.1 TELECOMMUNICATIONS

• Telia Eesti AS underground telecommunications infrastructure

• Elisa Eesti AS underground telecommunications infrastructure

3.5.2 ELECTRICAL SUPPLY

• Elektrilevi OÜ 1–20 kV overhead power lines (medium-voltage lines)

• Elektrilevi OÜ underground power cable lines

• Elering AS 35–110 kV overhead power lines (high-voltage lines)

3.5.3 OUTDOOR LIGHTING

There is no existing outdoor lighting within the planned construction area.

3.5.4 WATER SUPPLY AND SEWERAGE

There are no public water supply pipelines, sewer pipelines, stormwater pipelines, or drainage pipelines within

the planned construction area.

3.5.5 HEATING SUPPLY

There are no district heating pipelines within the planned construction area.

3.5.6 GAS SUPPLY

Gas pipelines located within the planned construction area:

• Elering AS Category D gas pipeline, diameter 200–500 mm

3.5.7 LAND IMPROVEMENT

The following land-improvement structures are located within the planned area:

• Pikanõmme (PÜ-38) 6112350010010/001

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 8 / 17

4. SEOTUD PLANEERINGUD JA PROJEKTID

4.1 PLANEERINGUD

Projekteeritud ehitustööde alasse jäävad planeeringud:

• Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering

Eesmärk on määrata ehitusõigus Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminali rajamiseks koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste

tehnovõrkudega Pärnu linnas Niidu tööstuspiirkonnas ja seda ümbritsevatel Tori valla metsaaladel,

arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja

perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli

ruumivajadusega. Lisaks antakse juurdepääsude, liikluskorralduse ning tehnovõrkudega

varustamise ja haljastuse põhimõtteline lahendus.

Planeering on kehtestatud 20.06.2024 Pärnu Linnavalitsuse poolt.

5. GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK

Projekteeritud ehitustööde alasse ei jää geodeetilise mõõdistusvõrgu punkte.

6. PROJEKTEERIMINE

6.1 ARVUTUSMETOODIKA

Kraavide ja eesvoolude hüdroloogilised ja hüdraulilised arvutused on teostatud eelprojekti raames.

Lähtematerjalid ja eeltööd

Arvutuste aluseks on Maa- ja Ruumiameti kõrgusmudeli põhjal modelleeritud veejuhtmete valgalad ja

raudtee eelprojektis toodud raudtee trassi asukoht. Valgalad leiti Rail Baltica trassil olevate truupide

lävendites.

Kraavide ja eesvoolude hüdroloogilised ja hüdraulilised arvutused

Arvutuste aluseks on võetud põllumajandusministri 06.05.2019. a määrus nr 45 „Maaparandussüsteemi

projekteerimisnormid“.

Truupide ja veejuhtmete dimensioneerimisel on kasutatud arvutuslikku kevadist maksimaalset vooluhulka

1% ületustõenäosusega. Hüdroloogiliste arvutuste tegemiseks on kasutatud Karl Hommiku valemeid

(Kuivendussüsteemide projekteerimisjuhend VEN.P-6-88 – II arvutuste alused 1989 a.).

4. RELATED PLANS AND PROJECTS

4.1 PLANNING DOCUMENTS

The following planning document is located within the planned construction area:

• Detailed plan for the Rail Baltic infrastructure maintenance center and freight terminal in the Pärnu area

The purpose of the plan is to establish building rights for the construction of the Rail Baltic infrastructure

maintenance center and freight terminal in the Pärnu region, together with the necessary access roads,

infrastructure, and relevant utility networks in the Niidu industrial area of Pärnu city and the surrounding forest

areas of Tori municipality. The plan also takes into account the needs of a future multimodal corridor toward

the Port of Pärnu, as well as a potential connection to the future Pärnu bypass and the spatial requirements of

the associated tunnel. In addition, the plan provides a conceptual solution for access roads, traffic

management, utility networks, and landscaping.

The plan was adopted on 20 June 2024 by the Pärnu City Government.

5. GEODETIC SURVEY NETWORK

There are no geodetic survey network points within the planned construction area.

6. DESIGN

6.1 CALCULATION METHODOLOGY

Hydrological and hydraulic calculations of ditches and headwaters have been carried out as part of the

preliminary design.

Source materials and preliminary work

The calculations are based on the elevation models of the Estonian Land and Spatial Development Board and

on catchment areas of watercourses derived from map data, as well as the railway alignment presented in the

preliminary railway design. The calculation points correspond to the locations where the drainage lines

intersect with the railway

Hydrological and hydraulic calculations of ditches and headwaters

The calculations are based on the Minister of Agriculture 06.05.2019 regulation No. 45 “Design Standards for

Land Melioration Systems”.

In the dimensioning of culverts and ditches, the calculated spring maximum flow rate with a 1% exceedance

probability has been used. For performing hydrological calculations, the formulas of Karl Hommik have been

applied (Design Manual for Drainage Systems VEN.P-6-88 – II Calculation Principles, 1989).

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 9 / 17

Kevadine maksimaalne äravoolumoodul:

qkev.maks.p% = q̅ ∗ [ 112−52∗log⁡(p+1)

(A+1)0,14 ] 1−k95%−r

, (4)

kus

p – ületustõenäosuse protsent

r – koefitsent, mis arvestab valgala soisuse, metsasuse ja kuivenduse mõju

k95% – kaalutud päeva keskmine äravoolumoodul ületustõenäosusega 95%

A – valgala pindala (km2).

Parameeter r leitakse valemiga:

r = 0,004 ∗ [Ams − 0,4 ∗ (Ar + Akm) + B + 0,2 ∗ C] − 0,2, (5)

kus

Ams – piirkonna madalsoode ja soometsade osakaal valgala pindalas

Ar – piirkonna rabade osakaal valgala pindalas

Akm – piirkonna intensiivselt kuivendatud madalsoode osakaal valgala pindalas

B – piirkonna metsaga ja metsavõsaga kaetud ala pindala märjal ja kuival mineraalmullal osakaal valgala

pindalas

C – piirkonna lagedate mineraalmulla alade pindala osakaal valgala pindalas.

Vooluhulk Q (m3/s) on arvutatud, kasutades järgmist valemit:

Q = q∗A

1000 , (6)

kus

q – äravoolumoodul, mille väärtused on leitud eelnevate valemitega

A – valgala pindala (m2).

6.1.1 HÜDROLOOGILISED ARVUTUSED

Veejuhtme hüdroloogiliste arvutuste tulemused on kajastatud allolevas tabelis:

Tabel 3. Hüdroloogilised arvutused

Calculation point CU2045 CU2047 Catchment area (m2) 2607966 481837 q95% 0,5 0,5 qk 8,2 8,2 Ams (m2) 0 0 Ar (m2) 233071 0

Spring maximum drain module:

qkev.maks.p% = q̅ ∗ [ 112−52∗log⁡(p+1)

(A+1)0,14 ] 1−k95%−r

, (4)

where

p – percentage of exceedance probability

r – a coefficient that takes into account the effects of wetlands, forest cover and drainage in the catchment

area

k95% – weighted daily average runoff modulus with a 95% probablity of exceedance.

A – catchment area (km2).

The parameter r is given by the formula:

r = 0,004 ∗ [Ams − 0,4 ∗ (Ar + Akm) + B + 0,2 ∗ C] − 0,2, (5)

where

Ams – the share of fens and wetland forests in the catchment area

Ar – proportion of bogs in the area in the catchment area

Akm – the proportion of intensively drained fens in the catchment area

B – the area covered by forest and forest bush in the area of wet and dry mineral soil as a percentage of the

area of the catchment area

C – the proportion of the area of open mineral soil in the catchment area.

The flow rate Q (m3/s) is calculated using the following formula:

Q = q∗A

1000 , (6)

where

q – drainage module, the values of which are found by the above formulas

A – catchment area (m2).

6.1.1 HYDROLOGICAL CALCULATIONS

The results of the hydrological calculations are presented in the following table:

Table 3. Hydrological calculations

Calculation point CU2045 CU2047 Catchment area (m2) 2607966 481837 q95% 0,5 0,5 qk 8,2 8,2 Ams (m2) 0 0 Ar (m2) 233071 0

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 10 / 17

Akm (m2) 0 0 C (m2) 171689 9628 B (m2) 2203206 472209 Ams % 0 0 Ar % 9 0 Akm % 0 0 C % 7 2 B % 84 98 a 84 98 ∆q 0,84 1,11 q 9,04 9,31 k95% 0,055 0,054 p 1 1 r 0,157 0,194

A100 100 100 Qspringmax% 198,124 178,219 Q (l/s) 516,70 85,87 Q (m3/s) 0,52 0,09

6.1.2 TRUUPIDE DIMENSIONEERIMINE

Käesolevas projektis on ära määratud truupide läbimõõdud vastavalt põllumajandusministri määruse nr 45

„Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ lisades esitatud normtabelitele, mille alusel tuleb arvutusliku

vooluhulga leidmisel tugineda 1% ületustõenäosusega kevadisele maksimaalsele vooluhulgale.

Valgalad truupidele on leitud Maa-ameti 1m täpsusega LIDAR andmete analüüsile tuginedes.

6.2 KULTUURTEHNILISED TÖÖD

Vastavalt maaparandusseaduse määruses nr 38 toodud nõuetele on tarvis enne kraavide puhastamist ja

kaevamist teostada kultuurtehnilised tööd. Tööde täpne maht tuuakse välja projekti järgnevas etapis.

Ettevalmistavad kultuurtehnilised tööd on:

1. võsa ja metsa (edaspidi puittaimestik) raie põllumajandusmaal, maaparandussüsteemi maa-alal

ning metsamaal kraavi ja muu maaparandusehitise rajamiseks vajalikul maal;

2. raiejäätmete eemaldamine;

3. kändude freesimine või juurimine ning juuritud kändude äravedu;

4. üle 20-sentimeetrise läbimõõduga kivide koondamine ja äravedu.

Puittaimestikuks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on vähemalt

kaks sentimeetrit. Puittaimestiku raie korral ei tohi juurimata kännu kõrgus olla maapinnast üle 20

sentimeetri. Raiejäätmed eemaldatakse ja paigaldatakse ehitusprojekti nõuete kohaselt või paigaldatakse

Akm (m2) 0 0 C (m2) 171689 9628 B (m2) 2203206 472209 Ams % 0 0 Ar % 9 0 Akm % 0 0 C % 7 2 B % 84 98 a 84 98 ∆q 0,84 1,11 q 9,04 9,31 k95% 0,055 0,054 p 1 1 r 0,157 0,194

A100 100 100 Qspringmax% 198,124 178,219 Q (l/s) 516,70 85,87 Q (m3/s) 0,52 0,09

6.1.2 CULVERT SIZING

In this project, the diameters of the culverts have been determined in accordance with the normative tables in

the annexes in the Minister of Agriculture regulation No. 45 “Land Melioration System Design Standards” and

must be based on a spring maximum flow with a 1% probability of exceedance.

The catchment areas for the culverts have been found on the basis of Estonian Land Board LIDAR

measurements with accuracy of 1m.

6.2 PREPARATION WORKS FOR LAND MELIORATION

In accordance with the requirements set out in regulation No. 38 of the Land Melioration Act, it is necessary to

carry out cultural-technical works before cleaning and digging new ditches. The exact quantities of these works

will be set in the next stage of the project.

Preparatory cultural-technical works are:

1. felling of shrubs and forests (hereinafter woody vegetation) on agricultural land in the area of the land

melioration system and on forest land on the land necessary for the construction of a ditch and other

land melioration structure;

2. removal of felling waste;

3. milling or uprooting of stumps and removal of uprooted stumps from site;

4. aggregation and removal of stones with a diameter of more than 20 cm.

Woody plants are concidered plants with a trunk diameter of at least two centimeters, measured at a height of

1,3 meters. When felling woody vegetation, the height of the unrooted stump must not exceed 20 cm from the

ground. Felling waste shall be removed and installed in accordance with the requirements of the construction

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 11 / 17

kraavi servast nii kaugele, et need ei satuks kraavi, või maa-alale, kus need ei takista või takistavad kõige

vähem maa sihtotstarbelist kasutamist, või purustatakse. Kännud ning kivid eemaldatakse ehitusprojekti

nõuete kohaselt ning paigaldatakse maa-alale, kus need ei takista või takistavad kõige vähem maa

sihtotstarbelist kasutamist. Põllumajandusmaal tasandatakse kändude juurimiskohad ja kivide

väljakaevamise tulemusena tekkinud ebatasasused.

Lahtiraiutud trass vastab nõuetele, kui kasvav mets ja tööd takistav põõsastik on raiutud, varutud

metsamaterjal on kas ära veetud või erandina virnastatud väljaspool trassi mullavallipoolsele servale.

Ehitaja peab metsamaterjali väljavedamise ja virnastamise kohad kooskõlastama maaomanikuga. Hagu

ja raiejäätmed tuleb ladustada ja hiljem ära vedada hakkepuiduks. Koos raiejäätmetega tuleb trassilt ja

kraavidest eemaldada ka jämedamõõduline lamapuit.

Skeem 1. Kraavitrasside raie tüüpskeem

Puittaimestiku raiutakse järgmises ulatuses: metsakraavidel ja eesvooludel puhastatakse/raiutakse

muldepoolne siht 5 m laiuselt + kraavis asuv puittaimestik + 1 m laiune vöönd kraavi vastaskaldalt.

Kraavidel ja eesvooludel, mis paiknevad metsateede kõrval, jääb ära 5 m sihi raiumine.

Kaldapuistu kujundatakse soovituslikult eesvoolu/kraavi päikesepoolsele kaldale. Puistu kujundamine on

ennekõike ülearuste puude ja põõsaste kõrvaldamine. See on regulaarne tegevus, millega reguleeritakse

eesvoolu sängis taimestiku kasvu ja alandatakse mõningal määral vee temperatuuri. Tihe puistu pärsib

taimestiku kasvu sängis ja selle puudumine vastupidi soodustab taimede kasvu. Puistus tuleb eelistada

lehtpuid, eriti hall- ja sangleppa.

6.3 TÖÖD KUIVENDUSKRAAVIDEL

Kaevetööd teostatakse eelduslikult suvisel madalvee perioodil. Ehitajal tuleb tarvitusele võtta meetmed

kaevetööde ajal sette edasikandumise tõkestamiseks. Sette kandumise tõkkena võib kasutada geotekstiili,

millest moodustatakse ekraan risti voolusuunaga ehk setteekraan. Setteekraani täpne lahendus

koostatakse projekti järgmises staadiumis. Setteekraan paigaldatakse enne veejuhtme settest puhastamist

ning asukohaliselt vooluveekogu rekonstrueerimistööde/ehitustööde allavoolu alguspunkti. Pärast

ehitustööde lõpetamist puhastatakse veejuhe settinud osakestest (ekspluatatsiooni järgne sette

eemaldamine) ja setteekraan likvideeritakse.

project or installed so far from the edge of the ditch that it does not enter the ditch, or on an area where it does

not hinder or impede the intended use of the land the least, or crushed. Stumps and stones shall be removed

in accordance with the requirements of the construction project and shall be installed on an area where they

do not hinder or impede the intended use of the land in the least. On agricultural land, stump clearings and

unevenness caused by rock excavation will be leveled.

The felled route meets the requirements if the growing forest and the bushes that hinder the work have been

felled, the harvested forest material has either been removed or, as an exception, stacked outside the route

on the edge of the embankment. The builder must coordinate the locations of timber removal and stacking

with the landowner. Cages and felling waste must be stored and later removed for chipping. Along with felling

waste, coarse-sized lying wood must also be removed from the route and ditches.

Scheme 1. Typical scheme of ditches felling

The woody vegetation is cut to the following extent: in forest ditches and foreflow ditches the target on the soil

side is cleared/cut 5 m wide + woody vegetation in the ditch + 1 m wide zone on the opposite bank of the ditch.

In ditches and foreflow ditches, which are located next to forest roads, there is no cutting of the 5 m wide side.

The shore stand is recommended to be on the sunny side of the designed headwater/ditch. Designing a stand

is first and foremost the removal of redundant trees and shrubs. It is a regular activity that regulates the growth

of vegetation in the upstream bed and lowers the water temperature to some extent. Dense stand inhibits the

growth of vegetation in the bed and its absence, on the contrary, promotes plant growth. Hardwoods should

be preferred in the stand, especially gray and alder.

6.3 DITCH-RELATED WORKS

Excavation work is carried out during the summer low water period. The builder must take measures to prevent

the transfer of sediment during excavation work. Geotextiles can be used as a barrier to sediment transport,

forming a screen perpendicular to the flow direction ie a sediment screen. The exact solution for the sediment

screen will be prepared in the next stage of the project. The sediment screen will be installed before the ditch

is cleaned of sediment and locally at the downstream starting point for the reconstruction/construction of the

ditch. After completion of the construction work, the ditch is cleaned of sediment and the sediment screen is

eliminated.

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 12 / 17

Kaevamine toimub vastuvoolu. Liivpinnastes peab kaevama suvisel kuival ajal, kuna sademete rikastel

perioodidel on pinnased veega küllastunud ja seetõttu esineb neis pinnastes sageli nõlvade varisemisi.

Kraavid puhastatakse setetest koos kraavipervede kaevamise ja silumisega.

Sete tuleb looduse paremast kohanemiseks eemaldada ühe korraga ja nii kiiresti, kui võimalik. Sete

eemaldatakse üldjuhul ühelt kaldalt, säilitades taimestik vastaskaldal, -nõlval ja võimalusel -nõlvajalamil.

Kui tehniliselt ei ole ühelt kaldalt sette eemaldamine võimalik või ei ole see otstarbekas, siis eemaldatakse

sete mõlemalt kaldalt. Sete tuleb paigaldada kaldale selliselt, et oleks välditud selle tagasivalgumine

eesvoolu.

Töö aeg:

• Sette eemaldamisel tuleb vältida kõrgveeperioodi.

• Lõhejõgedes tuleb sette eemaldamisel vältida ka kalade kudemise aega.

• Rohttaimed tuleks lõigata eelistatavalt juulis-augustis.

• Puittaimed tuleks eelistatavalt raiuda juuli teisest poolest kuni märtsi lõpuni.

• Ettenägematuid kiireloomulisi töid tuleb teha võimalikult kiiresti.

Kasutatav ehitusmaterjal:

• Kasutatav ehitusmaterjal peab vastama Eestis kehtivatele normidele.

• Eelistada tuleks kohalikke looduslikke materjale.

• Materjalide paigaldamisel tuleb järgida looduslähedase veeehituse põhimõtteid.

Uurimistöö tulemusel selgus, et piirkonnas on paljud kraavid suhteliselt heas seisukorras. Kraavide

nõlvadadel ei tuvastatud ebastabiilsuseid ega sängierosiooni. Kuivenduskraavide põhjad on osaliselt täis

setet, mis tuleks eemaldada. Kraavides ei tuvastatud prahti ja väga üksikutes kohtades kraavide põhjas

on puurisu. Projektis on ette nähtud olemasolevate kraavide puhastamine settest, taimedest ja võsast.

Olemasolevate kraavide korrastamisel tuleb jälgida, et mätastunud ja püsivaid kraavi nõlvasid liigselt ei

kaevataks. Kui kraavil, mille nõlvad on stabiliseerunud, on ette nähtud sette eemaldamine siis teostatakse

kaevetöid ainult kraavi nõlva allosas. Uute kraavilõikude projekteerimisel on kasutatud trapetsikujulisi

ristlõikeid. Uute kraavide langu projekteerimisel on üldiselt arvestatud „Maaparandusseadusest“ tulenevalt

eesvooludel minimaalselt 0,03% ja kuivenduskraavide 0,05%.

Järgnevalt on toodud välja üldine kirjeldus trassi peal tehtavatest hüdrotehnilistest töödest

6.3.1 ME2220 RÄÄMA RABA

Lõigul km 24+600 – 26+700 kulgeb raudtee üle Rääma raba ning ühegi maaparandiehitisega ei kattu.

Sellel lõigul ei ole uusi kuivenduskraave projekteeritud ja puuduvad ka olemasolevad kraavid, mida

puhastada.

6.3.2 ME2220 PIKANÕMME (PÜ-38) EH1

Lõigul km 26+700 - 27+800 kulgeb Rail Baltica trass üle maaparandusehitise Pikanõmme (PÜ-38)

6112350010010/001. Eesvooludeks on Pahkoja, Nuka oja ning Pikanõmme oja, mis jäävad raudtee

trassist 500-800 m kaugusele. Pahkoja suubub Rail Baltica projekti alast 2,5 km kaugusel Pärnu jõkke.

0,5 km ennem suubumist lõikub Pahkoja 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteega. Lõikumiskohas on

maantee all Ø1250 mm betoonist truup. Pahkoja valgala truubi lävendis on 10,02 km². Võttes arvesse Rail

Baltica projekti lahendust, väheneb antud truubi juures Pahkoja valgala 10,02 km² pealt 9,54 km² peale.

Excavation takes place upstream. In sandy soils it is necessary to dig in during dry summer season, because

during rainy periods the soils are saturated with water and therefore slope collapse often occurs in these soils.

The ditches are cleaned of sediments together with the excavation and smoothing of the ditches.

Sediment must be removed at once and as soon as possible to better adapt to nature. Sediment is generally

removed from one bank, preserving the vegetation on the opposite bank, the slope and, if possible, the foot of

the slope. If it is not technically possible or practical to remove sediment from one bank, the sediment will be

removed from both banks. The sediment must be installed on the shore in such a way as to prevent it

backflowing upstream.

Time of work:

• When removing sediment, the high water period must be avoided.

• In "salmon rivers", fish spawning time must also be avoided when removing sediment.

• Herbaceous plants should preferably be cut in July-August.

• Woody plants should preferably be felled from the second half of July to the end of March.

• Unforeseen urgent work must be carried out as soon as possible.

Building material used:

• The construction material used must comply with the standards in force in Estonia.

• Preference should be given to local natural materials.

• When installing materials, the principles of near-natural water construction must be followed.

The investigation revealed that many ditches in the area are in relatively good condition. No instability or bed

erosion was detected on the ditch slopes. The bottoms of the drainage ditches are partially filled with sediment

that should be processed. No debris was detected in the ditches and in very few places there is drilling dust at

the bottom of the ditches. The project envisages cleaning of existing ditches from sediment, plants, bushes

and, if necessary, dredging. When tidying up existing ditches, care should be taken not to over-dig up the

sloping and permanent slopes of the ditch. If the ditch, the slopes of which have stabilized, is intended to

remove sediment, excavation work will be performed only at the bottom of the ditch slope. The trapezoidal

cross sections have been used in the design of the new ditch sections.

The following is a general list of the planned hydrotechnical works along the route:

6.3.1 ME2010 RÄÄMA BOG

On the section km 24+600 – 26+700, the railway runs across the Rääma bog and does not intersect with any

land-improvement structures. No new drainage ditches have been designed for this section, and there are no

existing ditches that would require cleaning.

6.3.2 ME2030 PIKANÕMME (PÜ-38) EH1

On the section from km 26+700 to 27+800, the Rail Baltica route crosses the land improvement structure

Pikanõmme (PÜ‑38) 6112350010010/001. The main ditches are Pahkoja, Nuka stream, and Pikanõmme

stream, which are located 500–800 m from the railway alignment. Pahkoja flows into the Pärnu River 2.5 km

from the Rail Baltica project area. 0,5 km before that, Pahkoja intersects with the 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru

main road. At the crossing point, there is a Ø1250 mm concrete culvert under the road. The catchment area

of Pahkoja at the culvert inlet is 10.02 km². Taking into account the Rail Baltica project solution, the catchment

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 13 / 17

Põhjuseks on raudtee projekti raames rajatav IMF kraav (vt joonist Asendiplaan), mis osa Pahkoja valgala

veest lõuna suunas Pärnu jõkke juhib. Eesvoolude peale töid projekteeritud ei ole.

Rail Baltica trassi puhul on tegu raudtee trassiga ning selle kõrval kulgevate teenindusteedega, milledel

on omakorda teekraavid. Kummalgi pool trassi olevate teenindustee kraavide vahelisel lõigul on

olemasolevad Rääma raba pealt lähtuvad kraavid ettenähtud likvideerida (tähistatud mustade joontega

mille peal on punased ristid). Kraavilõikude likvideerimisega blokeeritud vooluvesi on uute möödaviigu

kraavidega K-49 ja K-41 suunatud ümber piki raudtee trassi kraavi K-44, mis omakorda on ettenähtud

puhastada 595m lõigul.

Kraavil K-44 olevad truubid T17 ja T19 likvideeritakse ning nende asemele ehitatakse uus raudteetruup

(Rail Baltica projektis tähisega CU2045).

Rääma raba pealt lähtuv kraav K-37 samuti raudtee trassi all olevas osas likvideeritakse ning seet õttu on

projekteeritud uus ajutine möödaviigu kraav K-38, mis suunab vee kraavi K-41 ja sealt kraavi K-44.

Hilisema lahenduse juures likvideeritakse kraav K-38 ning kraavi K-37 vesi juhitakse piki kraavi K-41 kraavi

K-44.

Kraav K-37 on teenindusteest allavoolu jäävas osas ettenähtud puhastada, kuna sinna juhitakse vesi

teenindustee kraavidest.

6.3.3 ME2220 MAAPARANDUSSÜSTEEMIST VÄLJAPOOL OLEVAD KRAAVID

Lõigul 27+900 – 29+920 ei kulge raudtee üle ühegi maaparandusüsteemi ala. Käesolevas projektis

nimetame antud alasid süsteemivälisteks.

Km 28+200 juures on RB projektiga kavandatud raudteega risti kulgev Kauba tee, mis ristumiskohas

kulgeb raudtee alt läbi. Ristumiskohast 420m lääne poolt saab alguse IMF kraav (Infrastructure

Maintanance Facility kraav), mis kogub kokku hiljem ehitatava Rail Baltica infrastruktuuri teenindusrajatise

kuivendusveed ja juhib need 2110m kaugusel Pärnu jõkke. Teenindusrajatis ehitatakse olemasolevast

Tammiste raudteest põhjapoole jäävale alale.

Kauba teest põhjapoole jäävad kraavid ja truubid likvideeritakse kuni projekteeritud raudtee teenindustee

kraavideni. Teenindusteest ida poole suubuvad olemasolevad kraavid puhastatakse, kuna sinna voolavad

kokku teenindusteede kraavide veed. Kauba teest lõuna poole jääb kõrgem ala, kust lähtuvad kraavid

Kauba tee ja teenindusteedega läbi lõigatakse. Läbi lõigatud kraavide vesi suunatakse raudtee trassist

lääne pool kraaviga K-24 ja ehitatava teenindustee kraaviga IMF kraavi ning sealt omakorda Pärnu jõkke.

Raudtee trassist ida pool suunatakse läbilõigatud kraavide veed piki Kauba tee lõunapoolset külge kulgeva

uue projekteeritud kraaviga K-52 Pikanõmme maaparandusehitise piirdekraavi K-37. Selle jaoks on vaja

rekonstrueerida olemasoleva Tammiste raudtee all olev truup T13.

Km 28+500 juures on maapinna kõrgem koht ja valgalade piir. Sealt lõunapoole jäävas osas olemasolevad

kraavid likvideeritakse IMF kraavi ja teenindutee kraavi vahelisel lõigul ning veed suunatakse IMF kraavi

ja teenindustee kraaviga Pärnu jõkke.

area at this culvert will decrease from 10.02 km² to 9.54 km². The reason is the IMF ditch that is planned as

part of the railway project (see drawing Site Plan), which diverts part of the Pahkoja catchment’s water

southwards into the Pärnu River. No works are planned on the main drains.

The Rail Baltica alignment consists of the railway itself and the adjacent service roads, each of which has its

own roadside ditches. Between the service-road ditches on both sides of the alignment, the existing ditches

originating from the Rääma bog are designated for removal (shown with black lines marked with red crosses).

The flow obstructed by the removal of these ditch sections is redirected via new bypass ditches K-49 and

K-41, which lead the water into ditch K-44 running along the railway alignment. Ditch K-44 is planned to be

cleaned along a 595 m section.

The culverts T17 and T19 located on ditch K-44 will be removed and replaced with a new railway culvert

(designated CU2045 in the Rail Baltica project).

The ditch K-37, which also originates from the Rääma bog, will be removed where it passes under the railway

alignment. Therefore, a new temporary bypass ditch K-38 has been designed to divert water into ditch K-41

and from there into ditch K-44. In the final version of the project, ditch K-38 will be removed, and the water

from ditch K-37 will be directed along ditch K-41 into ditch K-44.

Downstream of the service road, ditch K-37 is planned to be cleaned, as it receives water from the service-road

ditches.

6.3.3 ME2220 DITCHES LOCATED OUTSIDE OF THE LAND IMPROVEMENT SYSTEM

On the section km 27+900 – 29+920, the railway does not cross any land-improvement system areas. In this

project, these areas are referred to as outside the system.

At km 28+200, the Rail Baltica project includes Kauba road, which intersects with the railway alignment and

passes under the railway at the crossing point. Approximately 420 m west of the crossing point begins the

IMF ditch (Infrastructure Maintenance Facility ditch), which collects the drainage water from the future Rail

Baltica infrastructure maintenance facility and guides it to the Pärnu River, located 2110 m down stream. The

maintenance facility will be built north of the existing Tammiste railway.

The ditches and culverts located north of Kauba Road will be removed up to the designed railway service-road

ditches. The existing ditches flowing eastward from the service road will be cleaned, as they receive water

from the service-road ditches. South of Kauba Road lies a higher area from which ditches originate; these will

be cut through by Kauba Road and the service roads. The water from the cut-off ditches will be directed on

the west side of the railway alignment via ditch K-24 and the ditch of the newly built service road into the IMF

ditch, and from there into the Pärnu River.

On the east side of the railway alignment, the water from the cut-off ditches will be directed along the newly

designed ditch K-52, which runs along the southern side of Kauba Road, into K-37 boundary ditch of the

Pikanõmme land improvement structure. For this purpose, the existing culvert T13 under the Tammiste railway

must be reconstructed.

At km 28+500, the ground surface reaches a higher point, marking the watershed boundary. South of this

point, the existing ditches between the IMF ditch and the service-road ditch will be removed, and the water will

be directed into the IMF ditch and the service-road ditch, and from there into the Pärnu River.

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 14 / 17

6.4 NÕUDED KRAAVITÖÖDELE

Maaparandussüsteemide korrastustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning

maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks tuleb tööde tegemisel rakendada järgmisi

tehnoloogilisi meetmeid:

• mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvise madalvee perioodil;

• kraavide puhastamisel tuleb heljumi kinni püüdmiseks rajada kraavile enne geotekstiilist vooluga

risti olev ekraan;

• veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile

kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne);

• kaevetöödel veekogudes tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või selle kiire

taastumisvõime, selleks säilitada hädapärast mahavõetavate puude kännud ja juurestik, seda eriti

puhverribal;

• voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist ja

puhverribalt;

• veekogu kallaste kindlustamisel tuleb kasutada looduslikke materjale või geotekstiile, mis

võimaldavad kalda haljastamist;

• ujuvseadmete kasutamisel veekogude puhastamiseks vältida muda tagasivoolu veekogusse;

• maaparandustööde mõjul looduskeskkonnas toimunud muudatused ei tohi põhjustada vee

keemilise koostise halvenemist üle kahe korra võrreldes fooniks oleva eesvoolu tasemega.

Nimetatud nõuetest tuleb käesolevas tegevuses peaasjalikult lähtuda.

6.4.1 NÕUDED UUE KRAAVI RAJAMISEL

• Metsamaterjali väljavedamise ja virnastamise kohad kooskõlastada raietööde alguses

maaomanikega. Metsa materjal kuulub maaomanikule.

• Kännud, hagu ja raiejäätmed viia ehituseks kokku lepitud ladustamisplatsidele ja purustada

hakkuriga ning ära vedada hakkepuiduks.

• Eraldi viia ladustamisplatsile kraavist välja kaevatav pinnas.

• Raietööde tulemusel tuleb tasandada kändude juurimiskohad.

• Põllumaa aladel tuleb lisaks kändude juurimise aladele ka kivide väljakaevamise tulemusena

tekkinud ebatasasused tasandada.

• Uue kraavi kaevamisel maa seest välja tulevad kivid suurusega 15-30 cm tuleks kasutada

kivikindustuses.

• Paigaldada truubid vastavalt projektlahendusele toodule.

6.4.2 NÕUDED OLEMASOLEVA KRAAVIREKONSTRUEERIMISE

• Puittaimestiku eemaldamine ja materjali väljavedamise ning ladustamise kohad kooskõlastada

raietööde alguses maaomanikega. Raiutud metsamaterjal kuulub maaomanikule.

• Olemasoleva koprapaisu likvideerimisel tuleb pais lammutada täies ulatuses ja materjal eemaldada

objektilt, viia ladustamisplatsile.

6.4 REQUIREMENTS FOR DITCH WORKS

During the rehabilitation of land-improvement systems, water pollution, littering of water bodies, and reduction

of ecological diversity in the landscape must be avoided. To achieve this, the following technical measures

must be applied during construction:

• Earthworks on watercourses must be carried out during the summer low-water period.

• When cleaning ditches, a geotextile screen must be installed across the ditch to capture suspended

solids.

• When removing sediments from watercourses, excavation at the toe of the slope must be avoided to

prevent slope deformation (sliding, erosion, toe failure, etc.).

• When performing excavation in water bodies, shoreline vegetation or its ability to regenerate must be

preserved as much as possible; stumps and root systems of trees removed out of necessity must be

retained, especially within buffer zones.

• Aquatic vegetation and felling residues removed from the channel must be taken out of the watercourse

and buffer zone.

• Natural materials or geotextiles that allow for vegetation growth must be used for bank protection.

• When using floating equipment for cleaning water bodies, the backflow of sludge into the water must

be avoided.

• Environmental changes caused by land-improvement works must not deteriorate the chemical

composition of water by more than twofold compared to the baseline level of the receiving main drain.

These requirements must be followed throughout the activities described in this project.

6.4.1 REQUIREMENTS FOR CONSTRUCTING NEW DITCHES

• Locations for timber extraction and stockpiling must be agreed with landowners before felling begins.

The felled timber belongs to the landowner.

• Stumps, branches, and felling residues must be transported to designated storage areas, chipped, and

removed for biomass use.

• Excavated soil from the ditch must be transported to a designated storage area.

• Areas where stumps have been removed must be levelled.

• On agricultural land, unevenness caused by stump removal and stone excavation must be levelled.

• Stones of 15–30 cm uncovered during excavation should be used for stone protection works.

• Culverts must be installed according to the project design.

6.4.2 REQUIREMENTS FOR RECONSTRUCTING EXISTING DITCHES

• Removal of woody vegetation and locations for material extraction and storage must be agreed with

landowners before felling begins. Felled timber belongs to the landowner.

• When removing existing beaver dams, the dam must be fully dismantled and the material transported

to a storage area.

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 15 / 17

• Olemasolevate truupide likvideerimine vastavalt projektis toodule. Truubid viia kohaliku

omavalituse piirkonnas paiknevasse jäätmejaama.

• Olemasoleva kraavi süvendamisel viia ladustamisplatsile kraavist välja kaevatav pinnas. Pinnast

võib kasutada likvideeritavate kraavide täitmisel kogu DS1-DPS2 lõigu ulatuses, kui nad ei jää uue

raudtee maa-alasse.

• Olemasoleva kraavi põhja puhastamisel settest tuleb sete laotada kraavi kaldale ja jälgida, et sette

planeerimisel ei tekiks sette tagasivoolamist kraavi.

• Sette eemaldamisel tuleb kasutada setteekraane (asukohad toodud asendiplaani joonistel)

takistamaks sette kandumist allavoolu.

• Kraavi nõlval paiknevate üksikute puude raietööde tulemusel tuleb tasandada kändude

juurimiskohad.

• Olemasoleva kraavi puhastamisel tuleb eemaldada sinna varem kogunenud oksad ja lamapuit,

ning ka uued võsa eemaldamisest tekkinud raiejäätmed.

• Põllumaa aladel tuleb lisaks kändude juurimise aladele ka kivide väljakaevamise tulemusena

tekkinud ebatasasused tasandada.

• Sette kaldale tõstmisel ei tohi kahjustada olemasolevat liikumist võimaldavat mullet.

6.4.3 KRAAVIDE KINDLUSTAMINE

Kraavide kindlustamise vajadus on järgnevalt välja toodud kolmel erineval lahendusel:

1. Kraavi ühenduste kindlustamine: vajalik on kindlustada kahe kraavi ühenduskohad, kuhu tekivad

uhtumised ja kraavi ühendustel nõlvade deformeerumine. Arvestatud on, et kõikidele järsemate

pööretega kraavides vee suuna muutustele on kraavi põhi koos nõlva jalamiga kindlustatud.

2. Nõlvajalami ja kraavi põhja kindlustamine: antud lahendust kasutatakse olukorras, kus on kraavi

põhja kalle suurem kui 1% ja vooluhulga arvutuste kohaselt on voolukiiruse tõttu vajalik kraav

kindlustada. Kraavi põhi ja nõlva jalam 50 cm ulatuses kindlustatakse. Kivikindlustuse alla

paigaldatakse geotekstiil. Kraavi põhja kindlustamise laius vastavalt kraavi põhja laiusele.

3. Kraavi põhja ja nõlva kindlustamine: antud lahendust kasutatakse asukohtades, kus raudtee truup

ühendatakse käesoleva projekti raames paikneva olemasoleva või uue kraaviga. Raudtee truubi

ühendamisel/kokku viimisel kraaviga on vajalik rajada lõik uut kraavi, mille nõlvad kindlustatakse.

Kraavi põhja ja nõlva kindlustamine on vajalik teostada ka asukohtades, kus toimub olemasoleval

kraavil suuna muutus ja ühendus uue kraaviga ning olemasolev kraav edasi likvideeritakse.

Kindlustamisega tagatakse likvideeritava kraavi täitepinnasest tuleneda võivad nõlva

deformeerumisi/vajumisi. Olemasoleva kraavi likvideerimise alguse asukohas kindlustatakse nii

kraavi nõlv likvideeritava kraavi poolel kui ka kraavi põhi.

6.5 MAAPARANDUSEHITISTE KASUTAMINE JA HOOLDAMINE

Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning

nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu korraldab

maaparandussüsteemi omanik.

Maaparandusseaduse § 45. Maaparandushoid:

(2) Maaparandussüsteemi omanik või isik, kes õigussuhte alusel kasutab maaparandussüsteemi oma

valduses oleval kinnisasjal (edaspidi maavaldaja), peab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala

• Existing culverts must be removed according to the project design and transported to a local municipal

waste station.

• Excavated soil from deepening existing ditches must be transported to a storage area. The soil may

be used to fill decommissioned ditches along the DS1–DPS2 section, provided they do not fall within

the new railway corridor.

• When cleaning the ditch bottom of sediment, the sediment must be spread on the ditch bank, ensuring

that no material flows back into the ditch.

• Sediment screens (locations shown on layout drawings) must be used to prevent sediment from being

carried downstream.

• Areas where stumps have been removed during felling must be levelled.

• Existing branches, deadwood, and new felling residues must be removed from the ditch during

cleaning.

• On agricultural land, unevenness caused by stump removal and stone excavation must be levelled.

• When placing sediment on the bank, existing access berms must not be damaged.

6.4.3 DITCH STABILISATION

The need for ditch stabilisation is defined under three types of solutions:

1. Stabilisation of ditch junctions: required at locations where two ditches meet, as these areas are prone

to erosion and slope deformation. All sharp bends and flow-direction changes will have stabilised ditch

bottoms and slope bottoms.

2. Stabilisation of slope toes and ditch bottoms: used where the ditch gradient exceeds 1% and hydraulic

calculations indicate that flow velocity requires stabilisation. The ditch bottom and 50 cm of the slope

toe will be stabilised. Geotextile must be installed beneath stone protection. The width of stabilisation

corresponds to the width of the ditch bottom.

3. Stabilisation of ditch bottoms and slopes: used where a railway culvert connects to an existing or newly

constructed ditch. A new ditch section must be constructed at the culvert outlet, and its slopes must be

stabilised. Stabilisation is also required where an existing ditch changes direction and connects to a

new ditch, and the existing ditch is subsequently decommissioned. This prevents deformation or

settlement caused by backfilling the decommissioned ditch. At the starting point of the decommissioned

ditch, both the ditch slope and ditch bottom must be stabilised.

6.5 USE AND MAINTANANCE OF LAND-IMPROVEMENT STRUCTURES

For the purposes of the Land Melioration Act, land melioration maintenance is the maintenance and renewal

of the land melioration system and its area and related environmental protection facilities. Land melioration

management is organized by the owner of the land melioration system.

§ 45. Land melioration law: Land melioration maintenance:

(2) The owner of a land melioration system or a person who uses a land melioration system on an immovable

in his or her possession (hereinafter landowner) shall perform necessary land melioration work upon use of

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 16 / 17

kasutamisel tegema vajalikke maaparandushoiutöid, et maaparandussüsteem selle kasutamise kestel

vastaks maaparandusseaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

(3) Maavaldaja ei tohi maaparandushoiutöid tehes takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega

tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteemi kahjustanud isik on

kohustatud sellest viivitamata teavitama maavaldajat ja maaparandusbürood ning tekitatud kahjustuse

kõrvaldama.

Maaomanik vastutab tema maal asuvatele teistele omanikele kuuluvate maaparandussüsteemide tahtliku

rikkumise eest. Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine maaparandussüsteemis, kui see

tekitab kahju teistele maaomanikele on keelatud. Nimetatud loetellu on arvatud ühiseesvoolu, mille valgala

suurus on vähemalt 10 km2. Kuivendussüsteemi regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate

kuivendussüsteemide toimimisiga. Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda RMK valduses olevate

metsakuivendussüsteemide majandamise strateegiast RMK 01.2008. Teede kasutamisel ja hooldamisel

juhindutakse Keskkonnaministri 12.07. 2006. a määrusest nr 49. Metsatee seisundi kohta esitatavad

nõuded Eesmärgiks on tagada teede kraavide ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund.

Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest.

6.5.1 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE HOOLDAMINE

Eesvoolude hooldamine on seadusest tulenev maaomaniku kohustus, kui tegemist pole riikliku

eesvooluga. Eesvoolu korrashoiu peamised tegevused:

• Takistuste sh koprapaisude eemaldamine sängist

• Nõlvade niitmine

• Puittaimestiku raie

• Sette eemaldamine sängist ja paigaldamine kaldale

• Eesvooludel paiknevate rajatiste hooldamine ja uuendamine.

Pärast eesvoolude rekonstrueerimist tuleb esimesel aastal koheselt kõrvaldada tekkinud nõlvade

deformatsioonid ja põhjast settekuhjatised, kuni on saavutatud sängi stabiilsus. Eesvoolude hoiutöödel on

maaparandussüsteemi toimimise tõrgete vältimise seisukohalt ennetav tähendus. Osa hooldustöödest on

planeeritavad tulenevalt looduslikest prostessidest: sängi aeglane taimestikuga kinni kasvamine,

suhteliselt ühtlaselt sette sängi ladestumine.

Tööde tegemise aeg:

• Sette eemaldamisel tuleb vältida suurvee perioodi.

• „Lõhejõgedes“ tuleb sette eemaldamisel lisaks vältida kalade kudeaega.

• Rohttaimestik tuleb niita eelistatult juulis-augustis.

• Puittaimestik tuleb raiuda eelistatult juuli teisest poolest märtsi lõpuni.

• Ettenägematud kiireloomulised tööd tuleb teha võimalikult kiirelt.

Kasutatav ehitusmaterjal:

• Kasutatav ehitusmaterjal peab vastama Eestis kehtivatele standarditele.

• Eelistada tuleb kohalikke looduslikke materjale.

• Materjalide paigaldamisel tuleb lähtuda looduslähedase vesiehituse põhimõtetest.

the land melioration system and its land so that the land melioration system complies with the requirements

set out in subsections 4 (1) and (2) of the Land Melioration Act.

(3) A landowner shall not obstruct the flow of water in the land melioration system or cause damage to other

landowners by other activities while performing land melioration maintenance work. A person who has

damaged the land melioration system is required to immediately notify the landowner and the land melioration

bureau thereof and eliminate the damage caused.

A landowner is liable for intentional breaches of land melioration systems owned by other owners on his land.

Any artificial obstruction or blockage of the water flow in the land melioration system if it causes damage to

other landowners is prohibited. That list includes a common stream with a catchment area of at least 10 km2.

Regular maintenance of the drainage system will extend the life of the existing drainage systems. For the

maintenance of drainage ditches, be guided by RMK's management strategy for forest drainage systems

owned by RMK 01.2008. The use and maintenance of roads is governed by the Minister of the Environment

12.07. regulation No. 49 of 2006 Requirements for the condition of forest roads. The aim is to ensure regular

maintenance and good condition of road ditches and culverts. Reduce investment costs due to neglect of

forest improvement elements.

6.5.1 MAINTENANCE OF LAND IMPROVEMENT SYSTEMS

The maintenance of headwaters is a legal obligation of the landowner, unless it is a national headwater. The

main activities of headwater maintenance are:

• Removal of obstructions, including burrs, from the embankment.

• Mowing of bunds

• Removal of vegetation

• Removal of sediment from the embankment and placement on the bank.

• Removal of sediment and sediment removal from the sedge.

After the reconstruction of the watercourses, any slope deformations and bottom sedimentation should be

removed immediately in the first year until slope stability is achieved. The maintenance of the forebay has a

preventive role in preventing failures in the functioning of the land melioration system. Some of the

maintenance work is planned to be carried out on dripping natural protrusions: slow encroachment of

vegetation into the embankment, relatively even deposition of sediment in the embankment.

Time of the works:

• Avoid periods of high water when removing sediment.

• In addition, in 'salmon rivers', sediment removal must avoid the fish spawning season.

• Mowing of sedge vegetation should be carried out preferably between July and August.

• Woody vegetation should be cut preferably from the second half of July to the end of March.

• Unforeseen urgent work should be carried out as quickly as possible.

Building material used:

• The building material used must comply with the standards in force in Estonia.

• Preference shall be given to local natural materials.

• Materials shall be installed in accordance with the principles of natural hydraulic engineering.

RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA PÄRNU-RÄÄMA MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION

Koostaja / Compiler: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Kuupäev/ Date: 17.03.2026 v01

Vastutav isik / Responsible person: Henri Daniel Ots Leht/ Page: 17 / 17

Hooldustööde teostamisel võtta aluseks dokument „Kuivendussüsteemide eesvoolude veekeskkonda

säästva hoiu põhimõtted“.

7. JUHENDDOKUMENTIDE NIMEKIRI

Tööprojekti koostamisel aluseks võetud juhenddokumendid:

• „Maaparandusseadus“ (Riigikogu, 16.05.2018)

• „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” (Maaeluminster, 06.05.2019 määrus nr. 45)

• “Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” (Maaeluminster, 25.02.2019 määrus nr. 14)

• “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” (Maaeluminister, 28.03.2019 määrus nr. 38)

• “Maaparanduse uurimistöö nõuded” (Maaeluminister, 20.12.2018 määrus nr. 77)

• Maaparandusrajatiste tüüpjoonised, Tallinn 2024.a

• J. Kurkus, „Maaparanduse käsiraamat“ – I köide – Maaparanduse alused, Tallinn 1962

• K. Aaver, „Maaparandus käsiraamat“ – III köide – Nomogrammid ja kartogrammid, Tallinn 1960

• Astover, „Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus“, Tartu 2005

• K. Alekand, A. Jürimäe, J. Kuum, J. Laurand, V. Paalmäe, M. Sepp, V. Tamm „Maaparandus“,

Tallinn 1980

• T. Tamm, T. Timmusk, E. Saaremäe „Maaparandussüsteemi täiendava veejuhtimisel

maaparandushoiukulude jaotuse metoodika väljatöötamine“, Tartu 2015

• H. Haldre, A. Maastik, T. Koppel, L. Paal „Hüdraulika ja pumbad“, Tartu 1995

• Maastik “Hüdroloogia ja hüdromeetria”, Tartu 2008

When carrying out maintenance work, refer to the document "Principles for the sustainable management of

the water environment in upstream drainage systems".

7. Guidance Documents Used in the Preparation of the Working Design

• “Land Improvement Act” (Riigikogu, 16.05.2018)

• “Design Standards for Land-Improvement Systems” (Minister of Rural Affairs, Regulation No. 45,

06.05.2019)

• “Requirements for Construction Projects of Land-Improvement Systems” (Minister of Rural Affairs,

Regulation No. 14, 25.02.2019)

• “Detailed Requirements for the Construction of Land-Improvement Systems” (Minister of Rural Affairs,

Regulation No. 38, 28.03.2019)

• “Requirements for Land-Improvement Survey Works” (Minister of Rural Affairs, Regulation No. 77,

20.12.2018)

• Standard Drawings for Land-Improvement Structures, Tallinn, 2024

• J. Kurkus, “Land Improvement Handbook” – Volume I – Fundamentals of Land Improvement, Tallinn,

1962

• K. Aaver, “Land Improvement Handbook” – Volume III – Nomograms and Cartograms, Tallinn, 1960

• Astover, “Estonian Soils and Soil Suitability”, Tartu, 2005

• K. Alekand, A. Jürimäe, J. Kuum, J. Laurand, V. Paalmäe, M. Sepp, V. Tamm, “Land Improvement”,

Tallinn, 1980

• T. Tamm, T. Timmusk, E. Saaremäe, “Development of a Methodology for Allocating Maintenance

Costs for Additional Water Conveyance in Land-Improvement Systems”, Tartu, 2015

• H. Haldre, A. Maastik, T. Koppel, L. Paal, “Hydraulics and Pumps”, Tartu, 1995

• Maastik, “Hydrology and Hydrometry”, Tartu, 2008

REDAKTSIOONID / REVISIONS

Nr / No. Kuupäev Date Kirjeldus / Description Kostaja

Originator Kontrollija Checker

Koskõlastaja Aprover

PROJEKT / PROJECT

ARHIIVI NR / ARCHIVE NO.

LEPINGU NR / CONTRACT NO. PROJEKTI NR / PROJECT NO.

REVISIOON REVISION

LEHE NUMBER SHEET NUMBER

KOSTAJA ORIGINATOR

PROJEKTI ID PROJECT ID

OSA / SÜTEM VOLUME / SYTEM

DOK TÜP DOC.TYPE

DISTSIPLIIN DISCIPLINE

RB KOD RB CODE

DISTSIPLIINI KOOD DISCIPLINE CODE

KOHALIK KOD LOCAL CODE

PROJEKTI ETAP PROJECT STAGE

LEHE PEALKIRI SHEET NAME

TASE / SÜTEM LEVL / SYTEM

JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS

NIMI NAME

KUUPÄEV DATE

ALLKIRI SIGNATURE

KOOSKÕLASTAJA APPROVER

ÜLEVAATAJA REVIEWER

KOOSTAJA ORIGINATOR KONTROLLIJA CHECKER

PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR

GRK Eesti AS Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12579850

GRK Suomi Oy Jaakonranta 2, Vantaa 01620, Finland Reg.No. 2810844-3

TSO SAS Chemin du Corps de Garde, Chelles 77500, France Reg.No. 747252120

Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12206336

Sweco Sverige AB Gjörwellsgatan 22, Box 340 44,Stockholm 10026, Sweden Reg.No. 556767-9849

Sweco Finland Oy Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, Finland Reg.No. 2661738-3

NGE CONTRACTING 11 rue Camille Desmoulins, Issy-les-Moulineaux 92130, France Reg.No. 789570009

Veskiposti 2/1

Tallinn, Eesti 10138

Rail Baltic Estonia OÜ

Reg. Nr. 12734109

TELLIJA / CLIENT PABERI SUURUS PAPER SIZE

MÕÕTKAVA SCALE

KUUPÄEV DATE

JOONISE PEALKIRI DRAWING TITLE

PROJEKTI KOOD PROJECT CODE

ETTEVÕTE COMPANYALLTÖÖVÕTJA /

SUBCONSTRACTOR

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Tulika 19, 10613 Tallinn, Estonia Reg.no. 10033667

Asukohakaart/Plan of land melioration areas

EE2100 VMA ME2220 UT DR1 U DR VK PD/EP

A31:100 000

1/1 001

2026-03-17

Karl Kärpuk Henri Daniel Ots

Maa ja Vesi Maa ja Vesi

2026-03-17 2026-03-17

Ülemiste-Pärnu 2025-K036 EE2100

Allianss 1 alus- ja pealisehitus

Alliance 1 sub- and superstructure

001 -

REDAKTSIOONID / REVISIONS

Nr / No. Kuupäev Date Kirjeldus / Description Kostaja

Originator Kontrollija Checker

Koskõlastaja Aprover

PROJEKT / PROJECT

ARHIIVI NR / ARCHIVE NO.

LEPINGU NR / CONTRACT NO. PROJEKTI NR / PROJECT NO.

REVISIOON REVISION

LEHE NUMBER SHEET NUMBER

KOSTAJA ORIGINATOR

PROJEKTI ID PROJECT ID

OSA / SÜTEM VOLUME / SYTEM

DOK TÜP DOC.TYPE

DISTSIPLIIN DISCIPLINE

RB KOD RB CODE

DISTSIPLIINI KOOD DISCIPLINE CODE

KOHALIK KOD LOCAL CODE

PROJEKTI ETAP PROJECT STAGE

LEHE PEALKIRI SHEET NAME

TASE / SÜTEM LEVL / SYTEM

JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS

NIMI NAME

KUUPÄEV DATE

ALLKIRI SIGNATURE

KOOSKÕLASTAJA APPROVER

ÜLEVAATAJA REVIEWER

KOOSTAJA ORIGINATOR KONTROLLIJA CHECKER

PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR

GRK Eesti AS Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12579850

GRK Suomi Oy Jaakonranta 2, Vantaa 01620, Finland Reg.No. 2810844-3

TSO SAS Chemin du Corps de Garde, Chelles 77500, France Reg.No. 747252120

Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12206336

Sweco Sverige AB Gjörwellsgatan 22, Box 340 44,Stockholm 10026, Sweden Reg.No. 556767-9849

Sweco Finland Oy Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, Finland Reg.No. 2661738-3

NGE CONTRACTING 11 rue Camille Desmoulins, Issy-les-Moulineaux 92130, France Reg.No. 789570009

Veskiposti 2/1

Tallinn, Eesti 10138

Rail Baltic Estonia OÜ

Reg. Nr. 12734109

TELLIJA / CLIENT PABERI SUURUS PAPER SIZE

MÕÕTKAVA SCALE

KUUPÄEV DATE

JOONISE PEALKIRI DRAWING TITLE

PROJEKTI KOOD PROJECT CODE

ETTEVÕTE COMPANYALLTÖÖVÕTJA /

SUBCONSTRACTOR

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Tulika 19, 10613 Tallinn, Estonia Reg.no. 10033667

Valgalade kaart/Catchment areas

EE2100 VMA ME2220 UT DR1 U DR VK PD/EP

A31:20 000

1/1 001

2026-03-17

Karl Kärpuk Henri Daniel Ots

Maa ja Vesi Maa ja Vesi

2026-03-17 2026-03-17

Ülemiste-Pärnu 2025-K036 EE2100

Allianss 1 alus- ja pealisehitus

Alliance 1 sub- and superstructure

001 -

1

26 +4

00

26 +5

00

26 +6

00

26 +7

00

26 +8

00

26 +9

00

27 +0

00

27 +1

00

27 +2

00

27 +3

00

27 +4

00

27 +5

00

27 +6

00

27 +7

00

27 +8

00

27 +9

00

28 +0

00

28 +1

00

28 +2

00

28 +3

00

28 +4

00

28 +5

00

28 +6

00

28 +7

00

28 +8

00

28 +9

00

29 +0

00

29 +1

00

29 +2

00

29 +3

00

29 +4

00

29 +5

00

29 +6

00

29 +7

00

29 +8

00

29 +9

00

30 +0

00

26 +3

00

26 +2

00

26 +1

00

26 +0

00

25 +9

00

25 +8

00

25 +7

00

25 +6

00

25 +5

00

25 +4

00

25 +3

00

25 +2

00

25 +1

00

25 +0

00

24 +9

00

24 +8

00

24 +7

00

24 +6

00

REDAKTSIOONID / REVISIONS

Nr / No. Kuupäev Date Kirjeldus / Description Kostaja

Originator Kontrollija Checker

Koskõlastaja Aprover

PROJEKT / PROJECT

ARHIIVI NR / ARCHIVE NO.

LEPINGU NR / CONTRACT NO. PROJEKTI NR / PROJECT NO.

REVISIOON REVISION

LEHE NUMBER SHEET NUMBER

KOSTAJA ORIGINATOR

PROJEKTI ID PROJECT ID

OSA / SÜTEM VOLUME / SYTEM

DOK TÜP DOC.TYPE

DISTSIPLIIN DISCIPLINE

RB KOD RB CODE

DISTSIPLIINI KOOD DISCIPLINE CODE

KOHALIK KOD LOCAL CODE

PROJEKTI ETAP PROJECT STAGE

LEHE PEALKIRI SHEET NAME

TASE / SÜTEM LEVL / SYTEM

JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS

NIMI NAME

KUUPÄEV DATE

ALLKIRI SIGNATURE

KOOSKÕLASTAJA APPROVER

ÜLEVAATAJA REVIEWER

KOOSTAJA ORIGINATOR KONTROLLIJA CHECKER

PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR

GRK Eesti AS Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12579850

GRK Suomi Oy Jaakonranta 2, Vantaa 01620, Finland Reg.No. 2810844-3

TSO SAS Chemin du Corps de Garde, Chelles 77500, France Reg.No. 747252120

Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12206336

Sweco Sverige AB Gjörwellsgatan 22, Box 340 44,Stockholm 10026, Sweden Reg.No. 556767-9849

Sweco Finland Oy Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, Finland Reg.No. 2661738-3

NGE CONTRACTING 11 rue Camille Desmoulins, Issy-les-Moulineaux 92130, France Reg.No. 789570009

Veskiposti 2/1

Tallinn, Eesti 10138

Rail Baltic Estonia OÜ

Reg. Nr. 12734109

TELLIJA / CLIENT PABERI SUURUS PAPER SIZE

MÕÕTKAVA SCALE

KUUPÄEV DATE

JOONISE PEALKIRI DRAWING TITLE

PROJEKTI KOOD PROJECT CODE

ETTEVÕTE COMPANYALLTÖÖVÕTJA /

SUBCONSTRACTOR

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Tulika 19, 10613 Tallinn, Estonia Reg.no. 10033667

Asendiplaan/Melioration plan

EE2100 VMA ME2220 UT DR1 U DR VK PD/EP

800x1050mm1:5000

1/1 001

2026-03-17

Karl Kärpuk Henri Daniel Ots

Maa ja Vesi Maa ja Vesi

2026-03-17 2026-03-17

Ülemiste-Pärnu 2025-K036 EE2100

Allianss 1 alus- ja pealisehitus

Alliance 1 sub- and superstructure

001 -

From: "Nikulnikova, Anna" <[email protected]> Sent: 3/25/2026 8:13:35 AM +00:00 To: "RMK" <[email protected]> Cc: "Toomas Kivisto" <[email protected]> Subject: Rail Baltica maaparanduse osa (PK 24+600 - 26+900 ja 27+500 - 29+920) EP kooskõlastamiseks

Tere, Soovime teiega kooskõlastada valminud maaparanduse eelprojekti (koostaja Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu põhitrassi projekteerimine ja ehitus - DS3/DPS1 TOOTSI-PÄRNU MAAPARANDUS IPT3 PK 24+600 – 26+900 ja PK 27+500 – 29+920). Lugupidamisega, Anna Nikulnikova Keskkonnatehnoloogia grupijuht

Sweco Projekt AS | Tallinn Mobiiltelefon +372 5180497 [email protected] www.sweco.ee

Registrikood: 11304200 | Reg. Kontor: Tallinn

Sweco andmekaitsepõhimõtete ja isikuandmete töötlemise kohta saad lugeda siit.