Pöördumine seoses Oandu paisjärvega

Oandu Paisjärve Seltsing

MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala

Keskkonnaamet 25.03.2026

[email protected]

Kliimaministeerium

[email protected]

Koopia:

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Haljala vald

[email protected]

Oandu paisjärvest

Pöördume veelkord seoses Oandu paisjärvega, kuna olukord on muutunud ning ilmnenud on

uued asjaolud, mis seda teemat mõjutavad.

Oleme endiselt seisukohal, et Oandu paisjärv koos sinna juurde kuuluva veski ja RMK

külastuskeskusega on Lahemaa rahvuspargi looduse ja pärandkultuuri lahutamatu osa.

Taust:

27.10.21 andis KKA Haljala vallale välja tähtajatu vee erikasutusloa Oandu paisule Altja ojal.

Lisatingimus: paisul tuleb tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu.

2025. aasta lõpul andis Haljala vald paisu talle kuuluva osa riigile.

Kuna Oandu paisu puhul on tegu Lahemaa rahvuspargi maastiku- ja kultuuripärandiga, turismi,

loodushariduse ja kohaliku kogukonna jaoks olulise maamärgiga, siis tuleks riigil teha siin

kaalutletud otsus ja mitte lähtuda kitsalt ühest looduskaitselisest tegevussuunast.

Meie argumendid:

1. Vee erikasutusloa lisatingimuse kehtestamise ajaks oli juba olemas uurimus, mille põhjal ei

ole tehniliselt võimalik Oandu paisule kalade läbipääsu rajada.

2. Pole ühtegi konkreetset analüüsi, mis näitaks, millistele kalaliikidele on see konkreetne pais

nende populatsiooni paljunemise seisukohalt oluline rändetakistus. Lõheliste jaoks puuduvad

Altja ojal paisust ülalpool sobivad kudemiskohad (oja on hapnikuvaene, aeglase voolu ja

mudase põhjaga). Uuringud tõendavadki pigem vastupidist - et see veekogu ei ole lõheliste

paljunemise seisukohast olulise tähtsusega.

Oleks vastutustundetu kulutada maksumaksja raha projektile, mille eeldatav kasu võib olla

palju väiksem võimalikust loodusele, maastiku ilmele, kultuuripärandile ja kohalikule

kogukonnale tekitatavast kahjust.

3. Paisust mere poole on jõel hulgaliselt kopratamme (seal on ka RMK rajatud „Koprarada“),

mis samuti takistavad kalade läbipääsu.

4. Kõiki paisjärvesid ei saa käsitleda samadel alustel lihtsalt ja üheselt ainult kalade rände-

takistustena.

Oandu veski esmamainimine on ajaloolase Enn Tarveli andmetel (1983) aastast 1517 ning

paisjärv kui niisugune on olnud siinse maastiku lahutamatu osa vähemalt 500 aastat, seega on

see pärandkultuurmaastik mitmete sajandite vanune.

Ajaloolise veskikoha lahutamatud osad on paisjärv ja tamm ning need ei ole eraldiseisvad

rajatised. Veski, tamm ja paisjärv moodustavad tervikliku pärandkultuuri objekti.

5. Kuigi varem oli paisutus hooajaline, on viimaste aastakümnete (ca 60 aastat)

jooksul püsipaisutuse ajal järvel välja kujunenud oma ökosüsteem koos seal

elavate kaitsealuste liikidega (nii Eesti kaitsekategooriate nimistus kui Euroopa

loodusdirektiivis loetletud liigid, registreeritud Plutof andmebaasis, osa kantud ka EELIS-

esse). Vastavalt loodusdirektiivile ei tohi nende liikide elupaiku häirida, veel vähem hävitada.

(Vaatluste koond on lisatud kirjale).

6. Paisjärve kaldale on RMK investeerinud maksumaksja raha, rajades sinna rekreatsioonis ja

loodushariduses olulisi objekte – RMK Oandu külastuskeskus, mille ekspositsioonis on oluline

osa just kultuuripärandil, sealhulgas eraldi näitus vanadest veskitest; õpperajad, mis käsitlevad

ka veetaimi, kahepaikseid ja kiile. Paisu likvideerimisel kaotaksid need oma sisu.

7. Paisjärv ja selle ümbrus kuulub Lahemaa Rahvuspargi looduse juurde, ta on

väga populaarne turismisihtkoht meie väliskülaliste hulgas.

8. Paisjärve seisund on hea.

9. Paisjärv on piirkonna tuletõrje veevõtu koht – Päästeameti seisukohad on saadetud

varasemalt nii Haljala vallale kui Keskkonnaametile.

10. Eesti on 2021. aastal allkirjastanud Faro konventsiooni, mis tunnustab kogukondade õigust

määratleda oma kultuuripärandit ja osaleda selle kaitsmises. Oandu kogukond peab paisjärve

oma kultuuripärandi oluliseks osaks.

Kohtumisel kohaliku kogukonnaga (Oandu Paisjärve Seltsingu liikmetega) toonitas Kristjan

Tõnisson RMK-st, et ilma kogukonna nõusolekuta paisjärve ei likvideerita. Kogukond on

endiselt kindlalt paisu lammutamise vastu.

11. Lahemaa kaitsekorralduskava väärtustab pärandmaastikke ja ajaloolist asustusstruktuuri ja

eraldi on ära mainitud vanad veskikohad.

Kuna Keskkonnaameti töövaldkonda kuulub kultuuripärandi kaitse rahvusparkides, parkides ja

puistutes ning ajaloolis-kultuuriliste väärtustega looduslikel üksikobjektidel ning maastikuilme

säilitamine maastikukaitsealadel, siis eeldame, et Keskkonnaamet toetab paisjärve säilimist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Roodvee (Oandu Paisjärve Seltsing)

Anu Allikvee (MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala)

Annika Allas (MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala)

Toomas Põld (MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala)

Oandu – Lahemaa rahvuspargi loodus- ja pärandkultuurmaastiku tulipunkt.

Oandu paisjärvest on esimesed teated juba rohkem kui 500 aasta tagant. Väikeste katkestustega

on see veekogu juba sajandeid olnud siinse maastiku mitmekesistaja ja tähis meie esivanemate

elust ning tööst. Järves ja selle kallastel on välja kujunenud rikas ökosüsteem.

Uuringud ja vaatlused Oandu paisjärve elustikust

1. Nahkhiired. Jaanus Remm, 2024

Oandu paisjärve kaldal on kindlaks tehtud järgmised nahkhiireliigid:

Pipistrellus nathusii Pargi-nahkhiir

Myotis daubentonii Veelendlane

Eptesicus nilsonii Põhja-nahkhiir

Pipistrellus pipistrellus Kääbus-nahkhiir

Kõik need on II kaitsekategooria kaitsealused liigid. Nahkhiired on kantud ka Euroopa

loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse.

Peale selle on nahkhiired ja nende elupaigad kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga

(EUROBATS).

Veelendlast kohtab sageli mitmesuguste veekogude kohal ja nende läheduses asuvates

puistutes, suuri lagedaid alasid tavaliselt väldib. Harilikult eelistab varjulisi, tasase vooluga või

seisuveekogusid. Saaki püüab enamasti madalal veepinna kohal lennates ning selle pinnalt

putukaid noppides. Pargi-nahkhiire eelistatud toitumisalad on ka veekogude kaldakooslused.

2. Kiilide vaatlused Oandu paisjärve ääres ja lähikonnas aastatel 2019 - 2025.

Urmas Kaja

Eestist on seni leitud 63 liiki kiile, Oandu paisjärve ääres ja lähikonnas olen kohanud 33 liiki

(nimekiri lisatud), neist 3 on üle Euroopa kaitse all:

rohe-vesihobu, Ophiogomphus ceciliae

suur-rabakiil, Leucorrhinia pectoralis

ida-pronkskõrsik, Sympecma paedisca

Siin esineb ka haruldane, hiljuti Eestisse jõudnud suur-sinikiil, Orthetrum brunneum. Seda liiki

vaadeldi esimest korda Lõuna-Eestis 2019.a.

2025.a. nähti Oandul Eesti suurimat kiili, rohevööt-kuningkiili, Anax imperator.

3. Kahepaiksed. Dragonfly projekt 2012 – 2014

2014. aastal valmisid Oandu paisjärve kaldale kahepaiksete ja kiilide infotahvlid (tekst ja

fotod Voldemar Rannap)

Oandu paisjärves on vaadeldud ja EELIS andmebaasi kantud järgmisi kahepaikseid

1. Tähnikvesilik Triturus vulgaris

2. Rohukonn Rana temporaria

3. Harilik kärnkonn Bufo bufo

Harilikule kärnkonnale ja rohukonnale on järv oluline sigimisala, soodsatel tingimustel on

neid seal kudemas massiliselt. Kinnitamata andmetel on leitud ka rabakonna Rana arvalis.

4. Kalad.

Oandu kalade aruanne 2011. Ain Järvalt. Kokkuvõte.

Võrreldes teiste samasuguse metoodikaga uuritud eutroofsete järvedega on Oandu järve

kalastik üpris rikkalik. Katsepüügil õnnestus tabada 5 kalaliiki. 2011. aasta oktoobris püüti kuue

sektsioonvõrgu ja ühe sama silmasuurusega (42 mm) võrguga ühe öö jooksul Oandu järvest

ühtekokku 383 kala kogukaaluga 13,3 kg, mis teeb seirevõrgu keskmiseks saagikuseks ühe

võrguöö kohta 55 kala ja 1,9 kg (tabel 1). Nii arvuliselt kui ka kaaluliselt oli püügis valdavaks

särg (joonis 6 ja 7). Lisaks sattusid võrkudesse veel ahven, haug, kaks karpkala, millest üks

peegelkarp ning üks säinas.

Kõige arvukamalt on Oandu järves särge. Särje keskmine arv võrgu kohta (NPUE) oli Oandu

järves Eesti järvede keskmisest kolm korda suurem (tabel 2). Päris arvukas on paisjärves haug.

Seitsme võrguga püüdsime neli haugi, kellest kaks olid väikesed, veidi üle 200 g kaaluvad

kalad, üks poolekilone ja vaid üks mõõduline kala (1,2 kg). Lisaks sellele sai õhtul võrkude

püügile asetamise ajal üks harrastuskalastaja spinninguga kaks alamõõdulist haugi. Kalale.ee

põhjal on päris paljudel õnnestunud Oandu järvest just haugi püüda, enamasti küll just väikesi.

Röövkalade osakaal järves on ligikaudu 25%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Kuna aga

toidubaas röövkalale on rikkalik, võiks nende osakaal veelgi suurem olla.

Kuna Oandu paisjärves on kõrgemat taimestikku rohkesti, pidurdab see toidukonkurentsi eeliste

tõttu fütoplanktoni vohamist, mistõttu on ka vee läbipaistvus eutroofse järve kohta küllalt hea.

5.Taimestik

Oandu paisjärve kaldale on 2009. aastal rajatud ja 2014. aastal 28. infotahvliga varustatud

Taimetarga rada just mitmekesise taimestiku tõttu. Siin leidub vahelduva reljeefi tõttu väga

erinevaid metsa- ja niidukoosluste lapikesi, ainuüksi puittaimi on loendatud 32 liiki, nii

kodumaiseid kui introdutseeritud liike. Ka seenestik on siin rikas nii mükoriisaseente,

lagundajate kui parasiitseente osas. Paisjärve kaldal laudteel saab loodusõppe eesmärgil

vaadelda nii veetaimi, kaldaveetaimi, kaldataimi kui niiskete niitude liike. 2024. aastal

pikendati ja rekonstrueeriti laudtee, mis annab veel paremad võimalused loodusõppe

korraldamiseks.

Paisjärve ääres on Oandu külastuskeskus mitu aastat korraldanud loodusvaatluste päevi, mille

käigus on Plutofi keskkonnas registreeritud sadu liigivaatlusi. Ka paljud Oandu

külastuskeskust külastavad välismaalased saavad oma esmase tutvuse Eesti loodusega just

Oandu Taimetarga rajal.