Töökoosoleku protokoll

Selgitused Kirna märgade metsade veerežiimi taastamisprojekti kohta

AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimisel

koostamas projekti „Kirna soometsade veerežiimi taastamise projekt“. 29.12.2025 esitasite kirjaga

nr 6-2/2025/2139-2 projekti kohta oma seisukoha. Selles viitate vajadusele koostada projekti

järgsetele tegevustele keskkonnamõjude eelhinnang. Samuti väljendate mõistmatust kavandatud

tegevuse eesmärkide ja taotletava kasu osas. 12.03.2026 toimus Teie, Keskkonnnaameti ja RMK

esindajate osalusel arutelu, kus selgitasime tekkinud küsimusi. Aitäh selle konstruktiivse

mõttevahetuse eest!

Soovime jagatud selgitusi esitada veelkord ka kirjalikult.

Kõnealune projekt hõlmab 208 ha suurust maa-ala Pedja ja Pikknurme jõe lammil. Taastamisala

kuulub Alam-Pedja looduskaitseala koosseisu sihtkaitsevööndisse. Alam-Pedja kaitseala kuulub

üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Projektiga kavandatud tööd puudutavad ainult

RMK hallatavaid maid.

Ala läbib Peetri kraav, mis on arvel Villemi/Metsakuivendus maaparandusehitise eesvooluna (MS

/ehitise kood 2102370012010/001). Tegu on maaparandustööde käigus õgvendatud, algselt

loodusliku päritolu vooluveekoguga, millel kaldal on tuvastatavad selle endised looked ja suubuvad

metsaojad. Koosluste veerežiimi taastamise puhul on oluline käsitleda alasid terviklikena ja hinnata

kõiki selle hüdroloogiat mõjutavaid aspekte. Projekteerimise lähteülesande koostamisel arvestasime

võimalusega parandada Peetri kraavi elupaigalist väärtust vee juhtimisega selle endisesse

looduslikku sängi. Sellest lähtuvalt kohustas tollane Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) RMK-d

maaparandusseaduse (MaaParS) § 12 alusel esitama PTA-le maaparandussüsteemi

projekteerimistingimused (PTA 18.09.2024 kiri nr 6.1-8/6498-1), kuna vastava tegevuse mõju

võinuks ulatuda taastamisalast kaugemale.

Põltsamaa Vallavalitsus

[email protected]

Taavi Aas

Meie 26.03.2026 nr 3-6.1/2026/1899

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Maa- ja Ruumiamet (MaRu) väljastas Kirna veerežiimi taastamise projekti koostamiseks

maaparandusprojekti projekteerimistingimused 07.02.2025 otsusega nr 6.1-1/6702. Väljastatud

projekteerimistingimuste kohaselt pidi projekt muu hulgas sisaldama kogu informatsiooni, mis on

vajalik keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks. Vastav nõue kajastub ka RMK

koostatud projekteerimise lähteülesandes.

Projekteerimise algses faasis otsustati erinevatel põhjustel Peetri kraavi ümberkujundamise töödest

loobuda. MaRu seisukoha järgi puudus sellisel juhul vajadus ka maaparandusprojekti, sh

keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks ning kohase loamenetluse läbiviimiseks. Vastav

seisukoht on fikseeritud 28.05.2025 toimunud koosoleku protokollis, mille lisame käesolevale

kirjale (Lisa 1). Sellest lähtuvalt loobuti keskkonnamõjude eelhindamisest.

Oluline on märkida, et KeHJS § 3 lg 2 kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui

kavandatakse tegevust, mis on otseselt seotud Natura 2000 ala kaitse korraldamisega või selleks

otseselt vajalik. Kirna märgade metsade veerežiimi taastamise põhiliseks eesmärgiks on EL

loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundi parandamine ja see on Alam-Pedja looduskaitseala

eesmärkide saavutamiseks tähtis kaitsekorralduslik tegevus.

Kuivenduskraavide sulgemisega taotletav kasu loodusele on kirjeldatud Kirna taastamisprojekti

peatükis 5.1 „Mõju looduskaitselistele väärtustele“. Selles esitatud hinnangu järgi on tööde mõju

metsaelupaikadele tugev ja positiivne. Pikknurme jõe ja taastamisala vahelisel ribal levivad

lamminiidud muutuvad küll mõnevõrra märjemaks, kuid me ei pea nende taastamist ja kasutust

pärandkooslustena perspektiivikaks. Selleks esinevad need liiga väiksel pindalal ja on raskesti

ligipääsetavad.

Taastamisalal registreeritud kaitsealustele liikidele on kraavide sulgemise mõju meie hinnangul kas

positiivne või neutraalne. Eriti oluline on siinjuures märgadele metsadele iseloomulike kaitsealuste

taimede - kahara partheina, lodukannikese ja vööthuul-sõrmkäpa paranevad kasvutingimused.

Värske Alam-Pedja kaitseala metsade (Kirna ja Valmassaare) linnustiku inventuur on kinnitanud

kahtlusi kuivenduse ebasoodsast mõjust linnustiku koosseisule ja arvukusele.

Alal domineerivad angervaksa, sõnajala ja lodu metsa kasvukohatüübid viitavad neis juba

looduslikult esinevale perioodilisele liigniikusele. Nende puistute paiknemine Pedja ja Pikknurme

jõe lammidel tähendab seda, et kevadised üleujutused on nende arengukäiku pidevalt mõjutanud

ning kraavide sulgemisega kaasnev veerežiimi muutus kardetud puistuhäiringuid ei põhjusta. Siin

3

levinud leht-segametsad on vastavate häiringute suhtes ka vastupidavamad ja puude suurt suremust

need tööd endaga kaasa ei too.

Peame Kirna märgade metsade veerežiimi taastamist väga vajalikuks ning võimalusel soovime kõigi

kooskõlastuste laekumisel nende töödega alustada juba käesoleva aasta sügisel. Põltsamaa

Vallavalitsuse seisukoht antud küsimuses on meie jaoks oluline ja loodame, et antud selgitused on

piisavad veendumaks kavandatud tegevuse eesmärgipärasuses ja põhjendatuses. Palume selle kohta

Teie kirjalikku tagasisidet!

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Voolaid

looduskaitsetööde planeerimisjuht