Seisukoha küsimine

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Madi Nõmm

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 26.02.2026 nr 3-2.1/2025

Meie 15.04.2026 nr 6-2/26/7244

Seisukoht Seljamäe maaparandusehitise

hoiutööde kava ja uue metsatee ehitusprojekti

koostamise kohta

Austatud Madi Nõmm

Teavitasite1, et kavandate Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Koluvere ja Piibe

külades asuva Seljamäe maaparandusehitise hoiutööde kava ja uue metsatee ehitusprojekti koostamist ning soovite Keskkonnaameti seisukohta kavandatavatele töödele. Hoiutööde käigus uuendatakse metsatee, truubid, kuivendus- ja teekraavid ning nende eesvoolud. Kirja

lisana esitasite lähteülesande asendiplaani.

Kavandatava tegevuse ala (arvestades asendiplaanil näidatud objekti ringpiiri ja teede asukohtasid) kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ei jää2, küll aga jäävad tegevuse lähiümbrusesse mitmed kaitstavad

loodusobjektid. Keskkonnaamet on tutvunud esitatud asendiplaaniga ning esitab järgnevalt ettepanekud hoiutööde kava koostamiseks.

1. Kuivenduse mõjualast

Uuringud on hinnanud kuivenduse mõju ulatust erinevalt. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi koostatud uuringus3 „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks

vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“ jõutakse järelduseni, et kuivenduse mõju rabades kõigi vaadeldud näitajate osas ulatub 100 m kaugusele ja enamike näitajate (taimestik, loomastik, turba

mineraliseerumine, kasvuhoonegaaside eraldumine) osas 200 m kaugusele. Eelnevalt nimetatud uurimustöö tulemusena avaldub kuivenduse mõju siirdesoo taimkattes (eriti

puurindes) selgemini ja kaugemale (kraavist kuni 400 m) kui rabades (kuni 300 m). Kaugmõju tugevus sõltub sooala naabruses toimuva kuivendava tegevuse kaugusest, ulatusest ja tugevusest (kas on tegu kuivendussüsteemi rajamise, rekonstrueerimise või hooldamisega) ning

piirkonna hüdrogeoloogilistest iseärasustest.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.03.2026 nr 7-9/26/6289 all. 2 Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel. 3 Kull jt., 2013; 2016. https://ainkull.wixsite.com/sood/aruanne.

2 (4)

Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks4 toob välja, et ka

kuivendussüsteemi korrastamisega kaasneb negatiivne keskkonnamõju. Korrastustööd võivad mõjutada maaparandussüsteemidega külgnevate märgalade veerežiimi ja elustikku. Seega tuleb kraavivõrguga külgnevate ja märgaladest sõltuvate kaitseväärtuste hoidmiseks jätta

külgneva märgala ümber puhverala, mille laius tuleb alapõhiselt täpsustada, sest kraavi mõju ulatus oleneb reljeefi ja mullaomadustest.

2. Seljamäe hoiu- ja loodusala

Asendiplaanil näidatud objekti ringpiirist u 100 m kaugusele5 jääb Seljamäe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide -

huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), ooside ja moreenkuhjatiste okasmetsade (sürjametsad) (9060) ning soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080) kaitse. Hoiuala kattub Seljamäe loodusalaga, kus I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Lähimad elupaigad töömaale on okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad,

9060) ja vanad laialehised metsad (9020), mis on nii loodusala kui ka hoiuala kaitse-

eesmärkideks. Seljamäe loodusala kaitsekorralduskava6 järgi on kaitse eesmärgiks elupaigatüübi vanad loodusmetsad elupaigatüübi säilitamine 7,7 ha-l ja elupaigatüübi seisundi

parendamine 13 ha-l. Tegemist on väärtusliku metsaelupaigaga, mille üleriigiline seisund on vastavalt Loodusdirektiivi artikli 17 aruandele (2019–2024) hinnatud puudulikuks. Kuigi elupaigatüübi seisund on võrreldes varasema hindamisperioodiga paranenud, loetakse see

jätkuvalt puudulikuks. Olemasoleva kraavituse säilitamise ja rekonstrueerimise korral

jätkub alal kuivendus, mille tulemusel võib mõjuala ulatus suureneda. Tuleb hinnata

maaparandussüsteemi mõju elupaigatüübile.

Elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja moreeni kuhjatistel kaitse eesmärgiks on elupaigatüübi

säilitamine 23,8 ha-l ning elupaigatüübi seisundi parendamine 0,9 ha-l. Seda elupaigatüüpi kahjustab enim raie, kuivendus eeldatavalt olulist mõju ei avalda.

3. Lindudest tulenevad piirangud

Kavandatavast tegevusest vahetult teisele poole Tartu-Jõgeva-Aravete teed jäävad III kaitsekategooria kaitsealuste liikide vööt-põõsalind7 (Curruca nisoria) ja punaselg-õgija8

(Lanius collurio) leiukohad ning II kaitsekategooria liigi metsise9 (Tetrao urogallus) leiukoht. Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse10.

Kavandatava tegevuse alast ca 400 m kaugusele jääb I kaitsekategooria liigi väike-konnakotkas (Clanga pomarina) püsielupaik11. Väike-konnakotka püsielupaik on loodud liigi edukaks

4 https://keskkonnaportaal.ee/et/maaparandussusteemide-negatiivsete-mojude-leevendus-ja-

kompensatsioonimeetmete-rakendamise-juhis 5 Lähimas punktis. 6 „Seljamäe loodusala (Seljamäe hoiuala, Edru väike-konnakotka püsielupaiga) kaitsekorraldus-

kava“ KINNITATUD Keskkonnaameti 27.09.2023 korraldusega nr 1-3/23/565. 7 EELIS kood KLO9135687. 8 EELIS kood KLO9135822. 9 EELIS kood KLO9134126. 10Looduskaitseseadus (LKS) § 48 lg 4. 11 Edru väike-konnakotka püsielupaik, EELIS kood KLO3000058.

3 (4)

pesitsemiseks, sealhulgas välistamaks häiringud kaitsealuse liigi pesa ümbruses. Väike-

konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, just selles raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest. Suurimaks liigi soodsat seisundit mõjutavaks ohuteguriks on pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ja

toitumisalade kvaliteedi langus. Väike-konnakotka kaitse tegevuskava12 alusel on tegemist pesitsusperioodil häiringute suhtes eriti tundliku liigiga, mistõttu võivad pesale lähemal kui

300 m toimuvad raied/ehitustööd isendi pesitsust negatiivselt mõjutada. Registris olev pesa ulatub kavandatavate tööde alast küll kaugemale kui 300 m, kuid sellele vaatamata ei saa olla kindel, et kaitse all olev liik ei tee pesa tööalale lähemale või elupaigast hoopis väljapoole.

Palume arvestada, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud13. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal14.

Tööde planeerimisel tuleb arvestada kõikide mõjualasse jäävate kaitsealuste linnuliikide

häirimistundlike perioodidega. Lisaks tuleb arvestada, et mürarikaste tööde (raied,

masinatega liikumised) teostamine pole lubatud lindude peamisel pesitsusperioodil,

milleks on ajavahemik 15.04-15.07. Palume projektis välja tuua kõikide tööde alale ja

võimalikku mõjualasse jäävate kaitsealuste linnuliikide (liikide kaupa eraldi) esinemine

ja meetmed nende kaitseks.

4. Põltsamaa jõgi

Seljamäe maaparandussüsteemi eesvoolu veed suubuvad Põltsamaa jõkke15. Põltsamaa jões on II kategooria kaitsealuse liigi paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) leiukohad. Paksukojaline jõekarp eelistab elupaigana liivase või kruusase põhjaga nõrgalt aluselise või neutraalse veega

keskmise- või kiirevoolulisi veekogusid. Jõekarp toitub vees hõljuvaid pisiosasid sifooniga kurnates ja välja sorteerides. Elusa looma koja eesots ja lihaseline jalg on tavaliselt põhjasettes

peidus, sisse- ja väljavoolusifoonidega tagaotsa uhub aga vesi. Eestis ohustavad jõekarpi vähem veereostus, rohkem aga veepuudus kuivadel aastatel, kaevetööd ja paisutamine. Noori karpe ohustavad ka pehme sette kogunemine jõepõhja ja vaheperemeheks sobivate kalade

puudumine.

Eesvoolu suubumise asukohas on Põltsamaa jõgi vastavalt keskkonnaministri 15.06.2004 määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“16 kaitstav lõheliste kudemis- ja elupaik17. Jõeforellid on tundlikumad veekoguga seotud tegevuste

suhtes enne sügistalvist kudeperioodi, talvel marja arenedes ning kevadel vastsete koorumise järgselt.

Kavandatavate töödega võib kaasneda setete Põltsamaa jõkke kandumise oht, seetõttu on

tööde teostamiseks sobivaim suvine madalveeperiood (juuni-august). Valingvihmade

korral tuleb setteid tekitavad tööd peatada ja oodata veetaseme langust. Vajadusel tuleb

setete jõkke kandumise ennetamiseks kasutada geotekstiilist ekraane vältimaks

häiringuid vee-elustikule.

12 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-05/vaike-konnakotka_tk.pdf 13 LKS § 55 lg 6. 14 LKS § 55 lg 61. 15 EELIS kood VEE1030000. 16 Väike-Maarja–Mõisamaa maantee sillast Pudruaru kraavini. 17 EELIS kood KLO3002565.

4 (4)

5. Vääriselupaik

Vääriselupaik nr 213350 (tüüp: märgalade kuusikud ja kuusesegametsad) jääb objekti ringpiirist väljaspoole, kuid maaparandussüsteemi eesvoolu äärde.Kuivendus juba on

vääriselupaigale olemasolev (nõrk) mõjutegur. Keskkonnaministri 04.01.2007 nr 2 "Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks

lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused" § 26¹ lg 1 sätestab, et riigimetsas korraldab riigimetsa majandaja vääriselupaiga kaitset Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) esitatud suuniste kohaselt. EELIS-es on vääriselupaiga majandamise infos välja

toodud: mitte kuivendada, mitte raiuda, puhvertsoon, surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Kuivenduse mõju vääriselupaigas ei tohi suureneda.

6. Keskkonnamõju hindamise vajalikkusest

Arvestades, et kavandatava tegevuse lähialale jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte, tuleb tegevusloa andjal tegevusloa18 andmise menetluse käigus hinnata, kas kavandatav tegevus võib

nendele objektidele sh Natura 2000 võrgustiku alale mõju avaldada. Kui puudub selge

veendumus, et oluline ebasoodne mõju on välistatud, tuleb tegevusloa andjal anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, selgitamaks välja tegevuse mõju

ulatus ja olulisus19.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse

juhataja keskkonnakorralduse büroo

Merike Pärtma 5906 5684 (keskkonnakorraldus)

[email protected] Stella-Maria Link 5196 8480 (loodushoid, taimed) [email protected] Krista Pukk 5699 5021 (looduskasutus)

[email protected] Liilia Tamm 5692 8735 (mets) [email protected] Elo Raspel 5341 9205 (vee-elustik) [email protected]

18 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7. 19 KeHJS § 11 lg 23 ja 4. Valdkonnad, mille puhul tuleb koostada eelhinnang on toodud keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 ning tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on välja toodud

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Eelnimetatud määruse § 15 p 8 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Seisukoha küsimine

Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas

Koluvere ja Piibe külas asuva Seljamäe maaparandusehitise hoiutööde kava ja uue metsatee

ehitusprojekti koostamist.

Hoiutööde käigus uuendatakse metsatee, truubid, kuivendus- ja teekraavid ning nende

eesvoolud.

Palun Teie seisukohta kavandatavate hoiu- ja ehitustööde kohta.

Vastus kirjale palun saata aadressil e-post [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madi Nõmm

metsataristuspetsialist

metsataristuosakond

Lisad: Seljamäe maaparandusehitise hoiutööde kava lähteülesande asendiplaan (pdf)

Andmekihid (MapInfo)

504 5509 [email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

(digiallkirja kuupäev) nr 3-2.1/2025

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX