Kaljukotka kaitse tegevuskava teine kaasamine tuuleenergeetika osas

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Huvigrupid

31.03.2026 nr 7-3/26/5

Kaljukotka kaitse tegevuskava teine kaasamine

tuuleenergeetika osas

Austatud koostööpartner

Keskkonnaamet on täiendanud kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava eelnõud

tuuleenergia arendamise suunistega ja koondanud need tegevuskava lisasse (lisa 1). Keskkonnaameti poolt koostöös liigieksperdiga koostanud suunis põhineb parimal teadaoleval infol (sh kaljukotka vanalindude saatjaandmed aastatest 2023-2025).

Kui Teil on täiendavat teavet või asjaolusid, millega tuleks Lisa 1 koostamisel arvestada,

palume esitada oma põhjendatud ettepanekud hiljemalt 17.04.2026 (k.a) e-posti aadressil

[email protected].

Keskkonnaamet avalikustas kaljukotka kaitse tegevuskava uue eelnõu esmakordselt 2025. a1. Keskkonnaamet on kaasamise esimeses ringis laekunud ettepanekutele vastanud ja omapoolsed

põhjendused muudatusettepanekute sisse viimise või mitte sisseviimise osas esitanud. 2025. a kaasamiselt laekunud olulisemad muudatusettepanekud on koondatud kirja lisasse 2. Täname kõiki, kes oma ettepanekud esitasid. Tegevuskava eelnõu on leitav Keskkonnaameti

kodulehelt2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Sander Laherand

juhataja liigikaitse büroo

looduskaitse planeerimise osakond

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.08.2025 nr 7 -3/25/6 all. 2 Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/kavade-avalik-

valjapanek#kaljukotka-kaitse-te

2 (2)

Lisad:

Lisa 1 (KTK lisa 1 tuuleenergia suunised).doc Lisa 2 (kokkuvõte kaasamisest 2025).xls

Adressaadid: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; aarne@kot kas.ee; [email protected];

[email protected], [email protected], [email protected], [email protected], info@tuuleenergia .ee; [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]

u, [email protected], [email protected], [email protected]; [email protected]

Reet Rannik 58664527 [email protected]

Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava eelnõu LISA 1.

Arendustegevustele liigispetsiifilised suunised (tuuleenergeetika)

1. Keeluala tsoon; 0–2 km + EELIS kirje või kaljukotka kaitseks moodustatud hüvitusala

• Tuulikuid ei paigaldata.

• Põhjendus: saatjaandmetes väga tihe kasutus pesalähedal (eriti pesitsusperioodil).

• Hüvitusala on moodustatud kaljukotka kaitseks, hoolimata sellest, kas liik seda ala

asustab või mitte.

2. Väga tundlik tsoon (üldjuhul vältida tuulikute paigaldamist); pesast kuni 6 km tsoon

Väga tundlikus tsoonis tuulikute kavandamist ja rajamist üldjuhul

välditakse (telemeetriaandmed näitavad selles raadiuses piirkonna aktiivset kasutust).

2.1. Tuulikute rajamine väga tundlikus tsoonis on olulise negatiivse mõjuga (v.a kui isalinnu

saatjaandmed ei tõenda vastupidist), kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a. Kattumine oluliste toitumisaladega (märgalad+freesturbaväljad ja potentsiaalselt

olulised rohumaad) – kavandatav tuuliku asukoht või tuuliku asukohast arvestatud

vältimisraadius (1 km) kattub kaljukotka oluliste toitumisaladega.

Oluliste toitumisaladena käsitletakse eelkõige märgalasid ja freesturbavälju.

Rohumaade puhul käsitletakse ELME2 projektis kaardistatud niiduökosüsteeme (v.a

kuivad rohumaad) ning potentsiaalselt väärtuslikke püsirohumaid (kood 40400; alates

ca 2 ha) potentsiaalsete toitumisaladena. Nende alade olulisus kaljukotka toitumisalana

võib olla ruumiliselt ja ajaliselt muutuv.

Rohumaa käsitlemine olulise toitumisalana eeldab, et selle ala roll kaljukotka

toitumisvõrgustikus on faktiliselt põhjendatav olemasolevate andmete alusel ning

hinnatav laiemas ruumilises kontekstis. Hindamisel arvestatakse eelkõige selliseid

saakobjekte, mille esinemine on ruumiliselt usaldusväärsemalt määratletav, sh kanalisi

ja nende püsivamaid koondumiskohti (nt tedre mängupaigad).

Liikuvate saakobjektide, sh jäneste ja sõraliste, üksik- või lühiajalisi vaatlusi ei käsitleta

piisava alusena rohumaa olulisuse määramiseks, kuna nende põhjal ei ole võimalik teha

usaldusväärseid järeldusi ala püsiva tähtsuse ega toidubaasi piisavuse kohta.

Kui rohumaa olulisus ei ole usaldusväärselt tõendatav, ei käsitleta seda automaatselt

olulise toitumisalana. Toitumisalade piisavust ja võimaliku kao olulisust hinnatakse

keskkonnamõju hindamise käigus tervikuna, arvestades kaljukotka territooriumi

ulatuses kättesaadava toidubaasi seisundit, mitte üksikute rohumaade olemasolu eraldi.

b. Kattumine liikumiskoridoriga oluliste toitumisalade ja kaljukotka kaitseks

moodustatud hüvitusalade vahel – kavandatav tuuliku asukoht jääb pesa ja oluliste

toitumisalade vahelisse regulaarselt kasutatavasse (saatjaandmete analüüs/visuaalsed

vaatlused) või tõenäolisesse liikumiskoridori (maakatte analüüs).

2.2. Kui keeld ei rakendu (st kumbki eeltoodud tingimus ei ole täidetud), võib tuulikute

paigaldamist 2-6 km raadiuses pesast kaalutleda järgnevatel tingimustel:

a. Eel- ja järelseire kohustus. Vajalik on hinnata mõju pesitsusele, asustatusele; perioodi

pikkus 10 aastat.

b. Kokkupõrkeriski maandamine. Automaatne tuvastus + seiskamine on vaikimisi

kohustuslik, välja arvatud juhul, kui eelneva riskihindamise alusel on kokkupõrkerisk

väga madal.

3. Tundlik tsoon (paigaldamine tingimuslik); pesast 6–14 km

Tundlikus tsoonis on tuulikute kavandamine tingimuslikult võimalik, kuid eesmärk on vältida

alasid, kus kaljukotka regulaarne toitumis- ja liikumisaktiivsus on tõenäoline (suured

märgalad).

Mõjude hindamisel hinnatakse kohapõhiselt kaljukotka ruumikasutust (sh pesitsusperioodi

eripära) ning vajadusel määratakse leevendusmeetmed. Tuulikute rajamisel arvestada p 2.2

toodud tingimustega.