Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatama jätmine.

Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected]

30.12.2025 nr DM-122205-29

Arvamuse küsimine Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu kohta

Aktsiaselts Torf (registrikood 10076240, aadress Tallinna mnt 26a, Lihula linn, Lääneranna vald, Pärnu maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas 22.11.2022 Keskkonnaametile taotluse Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS) 22.11.2022 menetluse nr M- 122205 juurde nõuetekohaselt korrigeeritud taotlus 29.12.2022. Lisainfot esitati 27.01.2023 ja 21.12.2023.

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2 2

soovib Keskkonnaamet Teie seisukohta Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule.

Keskkonnaamet palub esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt 30.01.2026. Kui seisukohta ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata.

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Laiküla IV KMH eelhinnang eelnõu.pdf

Teadmiseks: Aktsiaselts Torf, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet

Aare Mark 5064227 [email protected]

2(2)

EELNÕU 23.12.2025

Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatama

jätmine

I. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Aktsiaselts Torf 29.12.2022 poolt esitatud Laiküla IV turbatootmisala

keskkonnaloa taotlusest T/KL-1015749 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹

lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa T/KL-1015749 taotlusele

keskkonnamõju hindamine.

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Laiküla IV keskkonna loas on

järgmised:

1.3.1. Tagamaks olulise mõju puudumise Käntu-Kastja looduskaitseala projekteeritavatele

piiridele, on oluline taotletava ala lõunaosas rajada kogujakraav mäeeraldise, mitte aga selle

teenindusmaa piirile.

1.3.2. Kuivenduse mõju suurenemisel võib kooslus muutuda väljaspool kaevandatavat ala.

Lisaks taimeliikidele määratud puhvrile tuleks veerežiimi sobivana hoidmiseks kraav

niimoodi rajada, et selle kuivendav mõju oleks minimaalne väljapoole kaevandusala jäävale

taimekooslusele. Kraavi mulle tuleb ladustada ja tihendada kraavi sellele kaldale, mis

piirneb kaitstavate taimeliikide kasvualadega.

1.3.3. Mäeeraldise lõunaosas on kaitstavate käpaliste kasvuala, kust tuleb taimed ümber

asustada. Ümberasustamise koht oleks soovitatavalt kaitseala või mõni taastatav

rikutud ala, nagu endine karjäär või sookoosluste taastamisaladega piirnevad

metsad, et ümberasustamise tulemus oleks paremini jälgitav või siis saaks sellega

toetada rikutud alade taastumist. Ümberasustamine kavandada siiski

kuluefektiivsusest lähtuvalt võimalikult lähedale. Ümberasustamisel lähtuda OÜ

Nordic Botanical poolt koostatud ekspertiisi ettepanekutest. Kaevandamisega

hävitamisele minevate taimede ümberasustamisel on lisaks nende isendite

päästmisele eesmärgiks praktilise kogemuse saamine ja teabe kogumine

ümberasustamise tulemuslikkusest. Ümberasustamise tulemuslikkust peab edaspidi

seirama vastavalt 1., 3. ja 5. aastal, nagu ekspertiisis on välja pakutud.

1.3.4. Vähendamaks mõju linnustikule, tuleb Laiküla IV turbatootmisala rajamisel

ettevalmistustööd (alalt metsa raiumine) teostada väljaspool lindude

pesitsusperioodi, st ettevalmistustöid võib teha sügisel või talvel alates septembri

algusest kuni veebruari lõpuni (01.09.-28.02.).

1.3.5. Tolmu tekke ja leviku vähendamiseks karjäärisisestel teedel kui ka karjääri juurde

viival teel transpordivahendite liikumise kiiruspiirangu 30 km/h, karjäärisiseseid

teid tuleb niisutada, kui nähtav teetolm kandub väljaspoole karjääriala;

2(43)

1.3.6. Kaebuste esitamisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja

maavara väljaveo tingimustes müra ja tahkete osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide

mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel võtta kasutusele

leevendusmeetmeid (ladustada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid müra ja tolmu leviku

vähendamiseks) ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale

leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja

katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile.

1.3.7. Võimalike reostuste likvideerimiseks peavad olema karjääris vajalikud vahendid.

1.3.8. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

1.3.9. Turbaheljumi edasikandumise vältimiseks eesvoolu tuleb turbatootmisalalt ära

juhitav kuivendusvesi juhtida läbi settebasseinide. Settebasseine peab regulaarselt

(vähemalt kord aastas ning minimaalse vooluveehulga perioodil) puhastama.

1.3.10. Mäeeraldise teenindusmaa lähedal (kuni 500 m kaugusel) paiknevate salv- ja

puurkaevude ebasoodsa seisundi vältimiseks tuleb ettevõttel läbi viia seired enne

kaevandamisperioodi ja selle kestel vee kvaliteedi muutuste ilmnemise korral.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Aktsiaselts Torf (registrikood 10076240, aadress Tallinna mnt 26a, Lihula linn, Lääneranna

vald, Pärnu maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas 22.11.2022 Keskkonnaametile taotluse Laiküla

IV turbatootmisala keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS) 22.11.2022 menetluse nr M-122205 juurde

nõuetekohaselt korrigeeritud taotlus 29.12.2022. Lisainfot esitati 27.01.2023 ja 21.12.2023.

Aktsiaselts Torf on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes kaevandab aiandusturvast Lääne

maakonnas asuvas Laiküla turbamaardlas Laiküla (keskkonnaloa nr LMKL-001), Laiküla II

(keskkonnaloa nr LMKL-002) ning Laiküla III (keskkonnaloa nr KL-512199) turbatootmisalade

mäeeraldistel. Käesoleva taotlusega soovib ettevõte laiendada oma senist tegevust Laiküla

turbamaardlas ning võtta kasutusele Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis.

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas

jäädes Üdruma küla ja Laiküla territooriumitele. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldise

teenindusmaa jääb RMK Läänemaa metskonna poolt hallatavate Kullamaa metskond 4 (tunnus

44101:001:1855, 100% maatulundusmaa) ja Kullamaa metskond 100 (tunnus 45203:002:0196,

100% maatulundusmaa) kinnistute piiresse.

3(43)

Laiküla maardlas on turvast kaevandatud juba üle 60 aasta. Aastal 2019 viidi läbi Laiküla IV

uuringuruumis, mis hõlmab taotletavat Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldist, geoloogiline

uuring. Selle alusel on registrisse kantud Laiküla maardla aktiivse tarbevaru plokid 14 aT

(vähelagunenud turvas) ja 15 aT (hästilagunenud turvas). Varud on kinnitatud Maa-ameti

05.05.2020. a. korraldusega nr 1-17/20/1174. Laiküla turbamaardla on kantud keskkonnaministri

27.12.2016. a. määrusega 87 kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja.

Turba kaevandamine taotletaval Laiküla IV turbatootmisalal tagab Laiküla turbamaardla

ammendamise maksimaalses võimalikus mahus ning tootmisalade nõuetekohase korrastamise.

Laiküla IV turbatootmisalal ei erine turba tootmise keskkonnamõjud olemasolevatest

turbatootmisalade mõjudest.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele

esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa

andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus

vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 02.01.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 02.01.2023 kirjaga nr DM-122205-8 keskkonnaloa taotluse

esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46

lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus palus eraisik O.I. 24.01.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS-es

24.01.2023 dokumendina DM-122205-9) täiendatavat informatsiooni turbatoomise tegevuse

laienemise kohta (millist ala Laiküla IV taotlus hõlmab; kuidas mõjutab hüdrogeoloogiat, müra,

miljöö väärtust ja millised on seda leevendavad kompensatsioonid).

Keskkonnaamet edastas laekunud küsimused ettevõttele Aktsiaselts Torf 08.02.2023 kirjaga

DM-122205-11. Ettevõte esitas vastused 10.02.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS-es

13.02.2023 dokumendina DM-122205-12).

Keskkonnaamet edastas saabunud vastused isikule O.I. 15.02.2023 kirjaga DM-122205-13.

Lisati, et menetluse käigus hinnatakse kaevandamise mõju keskkonnale ning

kaevandamistegevusest tulenevate häiringute mõju ümberkaudsetele elanikele Keskkonnaameti

poolt koostatavas keskkonnamõju hindamise eelhinnangus. Võimalike keskkonnahäiringute

minimeerimiseks saab lubatud tegevusele seada leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmete

rakendamise vajalikkust ja otstarbekust käsitleme samuti eelhinnangus. Eelhinnangu valmimisel

edastame selle Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Peale avalikustamist esitas OÜ Inseneribüroo STEIGER dokumendi: OÜ Nordic Botanical-i töö

“Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend”,

millele on viidatud taotluse seletuskirjas.

4(43)

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Laiküla IV turbatootmisala

keskkonnaloa taotluse 30.12.2022 kirjaga nr DM-122205-7 Lääne-Nigula Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 28.02.2023.

Lääne-Nigula Vallavolikogu esitas oma otsuse 22.02.2023 kirjaga 1-3/23-11 (registreeritud

KOTKAS-es 27.02.2023 numbriga DM-122205-14). Kirjas edastati Lääne-Nigula Vallavolikogu

16.02.2023 otsus nr 1-3/23-11 millega nõustuti loa taotlusega tingimuslikult.

Tingimuseks seati: Keskkonnaloa menetluses tuleb arvestada 18.08.2022 kehtestatud Lääne-

Nigula valla 3 üldplaneeringuga seatud maakasutustingimustega.

Lisaks tehti järgneevad ettepanekud:

1. koostada keskkonna mõjude eelhinnang ning muuhulgas hinnata võimalikku koosmõju

olemasolevate turbatootmisaladega (Laiküla I, II ja III);

2. eelhinnangus pöörata tähelepanu võimalike keskkonnamõjude seirele ja leevendusmeetmetele

nii ala kasutusele võtule eelnevalt kui ka kasutusperioodi vältel;

3. lähedal paiknevate salv- ja puurkaevude ebasoodsa seisundi vältimiseks tuleb ettevõttel läbi

viia seired enne kaevandamisperioodi ja selle kestel vee kvaliteedi muutuste ilmnemise korral.

Keskkonnaamet pikendas Laiküla IV turbatootmisalale esitatud keskkonnaloa taotlusele KMH

algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega 15.03.2023 (DM-122205-15) ja

14.06.2023 (DM-122205-16), paludes 18.07.2023 kirjaga number DM-122205-17 ettevõttel

esitada KMH eelhinnangu koostamiseks vajalikke lisaandmeid.

Tulenevalt 18.07.2023 kirjaga number DM-122205-17 väljatoodud põhjustest (puudulikud

andmed kuivendusmõjudest ning mõjudest kaitsealustele liikidele piirkonnas) ning tuginedes

KeHJS § 6¹ lõigetele 1 ja 2, palus Keskkonnaamet esitada Laiküla IV turbatootmisala

keskkonnaloa taotluse edasiseks menetlemiseks eksperthinnang, mis käsitleks järgmisi teemasid:

1. Selgitada kogu Laiküla IV turbatootmisala osas võimalikud tegelikud kuivendusmõju suunad

ja ulatused võttes arvesse just kavandataval Laiküla IV turbatootmisalal olevaid tingimusi ja

kavandatavaid tegevusi (sh tuleb arvestada ka juba olemasolevate turbaalade mõjusid).

2. Hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke mõjusid mäeeraldisel ja kavandatava

tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävatele linnuliikidele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER andis 05.10.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS 09.10.2023

dokumendina DM-122205-18) teada, et eksperthinnangute koostamiseks on vaja rohkem aega.

Keskkonnaamet nõustus tähtaja pikendamisega oma 09.10.2023 kirjas number DM-122205-19.

Nõutud eksperthinnang esitati 21.12.2023 (registreeritud KOTKAS 21.12.2023 dokumendina

DM-122205-20).

Keskkonnaamet pikendas 03.07.2024 kirjaga number DM-122205-21 Laiküla IV turbatootmisala

keskkonnakaitseloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise

otsuse tegemise tähtaega, kuna tulenevalt 14.03.2024 Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest

kohtuasjas nr 3-20-1657, tuleb keskkonnakaitseloa menetlustes hinnata riigi huvi, loodusvarade

otstarbekat kasutamist ning keskkonnamõju (sh kumulatiivset mõju) põhjalikumalt, kui nägi ette

5(43)

varasem praktika. Selleks, et välistada ebaõigete otsust tegemist, oli vaja täiendada senist

eelhinnangute koostamise tööpraktikat.

Keskkonnaamet töötas välja asjakohased uued juhendid, võttes need kasutusele 10.09.2024.

Käesoleva eelhinnang on vastavate täiendustega kooskõlas. Keskkonnaamet pikendas 11.11.2024

kirjaga DM-122205-22 tulenevalt kohustusest keskkonnamõju hinnata põhjalikumalt ning antud

toimingutes varasema praktika puudumise tõttu.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja

§ 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine

kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning

otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus

otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning

selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4

kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS

§ 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi

määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. E-Kinnistusraamat;

4. Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022

otsusega nr 1-3/22-36);

5. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/70 ja muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 1-3/22-36);

6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

7. PRIA veebirakendus;

6(43)

8. Metsaregister;

9. Laiküla IV turbatootmisala kuivenduse ja linnustiku eksperthinnang (2023 OÜ Inseneribüroo

STEIGER ja OÜ Kiur ja Kaur)

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Ettevõte taotleb keskkonnaluba Laiküla IV turbatootmisalalt vähe- ja hästilagunenud turba

kaevandamiseks ning kuivendusvee juhtimiseks suublasse.

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas

jäädes Üdruma küla ja Laiküla territooriumitele. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldise

teenindusmaa jääb RMK Läänemaa metskonna poolt hallatavate Kullamaa metskond 4 (tunnus

44101:001:1855, 100% maatulundusmaa) ja Kullamaa metskond 100 (tunnus 45203:002:0196,

100% maatulundusmaa) kinnistute piiresse.

Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis piirneb ida poolt taotlejale kuuluva Laiküla II

turbatootmisala mäeeraldisega (keskkonnaloa nr LMKL-002). Ligikaudu 500 m kaugusel läänes

kulgev kruuskattega kohaliku tähtsusega 4520063 Uudismaa tee. Lähimad majapidamised

paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja edelas Põldotsa

(tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus 45203:003:0024)

kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad kaugemala kui ~600 –

1000 m. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires teid, elektri- ja sideliine või muid

kommunikatsioone ei ole.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval. Mäeeraldise

teenindusmaa ida- ja keskosas jäävad maapinna abs kõrgused valdavalt 7,5-8,5 m ning

lääneservas 6,5-7,5 m vahemikku. Mäeeraldise piir kattub hästilagunenud turba ploki 15 aT

piiridega ning hõlmab ka vähelagunenud turba plokki 14 aT.

Taotletavast Laiküla IV turbatootmisalast ~300 m kaugusel lõunas paikneb Keskküla I

maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/002), ~500 m kaugusel edelas paikneb Keskküla

II maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/003) ning ~500 m kaugusele läände jääb Laiküla

I maaparandussüsteem (tunnus 5111660020010/001).

Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa ida- ja keskosas on levinud peamiselt

rabataimkate. Puurindes domineerib mänd, puhmarinde moodustavad sookail, kanarbik, sinikas,

vaevakask, murakas, jõhvikas ja pohl. Rohurindes esineb lisaks tupp-villpeale veel ümaralehine

huulhein ning paiguti on kuivenduse mõjul lisandunud ka palu-härghein ja kattekold.

Samblarindes domineerivad turbasamblad, mätastel kasvab ka raba-karusammalt, harilikku

palusammalt ning samblikke. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires on ala lagedaks raiutud.

Kaitsealustest liikidest esineb keskkonnaregistri andmeil Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

teenindusmaa piires harilik porss (Myrica gale), kahelehine käokeel (Platantherea bifolia),

kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylohriza incarnata) ning vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza

fuchsii). OÜ Nordic Botanical viis Keskkonnaameti nõudel ning AS Torf-i tellimisel läbi

kaitsealuste taimede inventuuri, et täpsustada kaitsealuste taimede esinemise andmeid olulisel

määral. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) registreeritud taimeliikidest ei leitud 2022.

a. inventuuri käigus ühtegi kahkjaspunase sõrmkäpa isendit. Pole välistatud, et taimeliigil ei olnud

7(43)

hea kasvuaasta, sest taimi oli vähe ka Laiküla III turbatootmisalaga külgnevatel aladel.

Varasemast oluliselt rohkem leiti aga kõiki teisi EELIS registreeritud kaitsealuseid liike.

Taotlusele on lisatud OÜ Nordic Botanical “Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede

inventuur ja ümberasustamistööde juhend”.

Matsalu Rahvuspargi Matsalu piiranguvöönd (tunnus KLO1100749) paikneb ~1,3 km kaugusel

läänes ning Käntsu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (tunnus KLO2000257) jääb ~580 m kaugusele,

teisele poole Laiküla II turbatootmisala. Looduskeskkonda ning selle kohta tehtud

eksperthinnangut on täpsemalt käsitletud punktis 3.2.3.

Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlus põhineb aruannetel “Laiküla turbamaardla

Laiküla IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2019)” (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2719) ja “Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede

inventuur ja ümberasustamistööde juhend” (OÜ Nordic Botanical 2022).

Laiküla turbamaardla paikneb Alam-Siluri Adavere lademe (S1AD) savikate lubjakivide

avamusel. Lääne-Eesti madalikul paiknev Kasari-Matsalu ürgorg on osaliselt täitunud moreeni

ning jääjärve- ja soosetetega. Laiküla soo piires on maapinna abs kõrgused valdavalt 5-10 m

vahemikus, Laiküla IV turbatootmisala teenindusmaal 6,5-8,5 m vahemikus.

Aluspõhja kivimeid katva moreeni (gIII) kihi paksus on valdavalt 1-2 m. Moreen avaneb

maapinnal Laiküla soost kirde ja edela pool, sealhulgas ka Laiküla IV turbatootmisala

teenindusmaa lääneserval. Turbamaardla piires on moreen kaetud kohalikes jääpaisjärvedes

settinud viirsaviga (lgIII), viimasel omakorda lasub turbakiht (bIV). Laiküla IV turbatootmisala

põhjaosas ja idaserval ulatub turbalasundi paksus paiguti üle 2 m, lääneservas esineva turbakihi

paksus on kohati alla 0,5 m paksune. Kohati on turba lamamis ka 0,1-0,2 m paksuse kihina

järvemuda (lIV), mis on settinud pärast jääpaisjärvede taandumist.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete kiht (bIV), mille veetase on 0,1-

0,5 m maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Turbavesi on

happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1-0,2 g/l), keemiliselt tüübilt vesinikkarbonaatne

magneesium-kaltsiumiline. Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja

maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.

Turba lamamis paiknevad jääjärve- ja liustikusetted on suure savisisaldusega ning seetõttu

suhteliseks veepidemeks soosetete vee ning aluspõhja kivimitega seotud veekihtide vahel. Laiküla

IV turbatootmisala läheduses paiknevate puurkaevude (600 m edela pool kaev nr 23663 ja 1,6 km

lääne pool kaev nr 51447) staatiline veetase on 5,0-7,8 m maapinnast ning nende erideebitid

vastavalt 0,016 l/s × m ja 0,073 l/s × m. Kaevude sügavus on 30 m, need toituvad Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekihist (S-O). Vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, uuringuruumist

lääne pool paikneva kaevu nr 51447 vees on suhteliselt palju ka kloriide ja rauda.

Kuna taotletav Laiküla IV turbatootmisala paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval, väheneb

turbalasundi paksus selles idast lääne suunas. Ala idaserval on turbalasundi paksus valdavalt üle

2 m, lääneserval aga all 0,5 m. Turbalasundi keskmine paksus uuringuruumis koos sugekihiga on

1,3 m.

Turbatootmisala ida- ja keskosas on tegemist märe alltüüpi kuuluva raba- või rabasegalasundiga,

mille pealmine, uuringupunktides keskmiselt 0,7 m paksune osa koosneb vähelagunenud raba- ja

siirdesooturvastest (raba sfagnumiturva, siirdesoo rohu-sfagnumi-, puusfagnumi- ja puu-

rohuturvas). Vähelagunenud turba (plokk 14 aT) keskmine lagunemisaste Laiküla IV

turbatootmisalal on 16%, keskmine looduslik niiskus 92,97%, kuivaine keskmine tuhasus 2,3%

8(43)

ja keskmine happesus pHKCl 2,95. Vähelagunenud turba mahult kaalule ümberarvutamise

koefitsient on 0,119.

Vähelagunenud turba lamamis ning uuringuruumi lääneosas siirde- ja madalsoolasundiga alal

esineb 0,1 – 1,5 m paksune (tootmisala piires keskmiselt 0,9 m) hästilagunenud siirdesoo- ja

madalsooturvaste kiht. Peamiselt koosneb see siirdesoo puu-sfagnumi- ja puu-rohuturbast ning

madalsoo puu-rohu-, tarna-pilliroo- ja pillirooturbast. Hästilagunenud turba (plokk 15 aT)

keskmine lagunemisaste taotletaval tootmisalal on 25%, keskmine looduslik niiskus 89,92%,

kuivaine keskmine tuhasus 9,42% ja keskmine happesus pHKCl on 3,94. Hästilagunenud turba

mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient on 0,168.

Laiküla IV turbatootmisala turbalasundi kändude sisaldus on väike. Vähelagunenud turba

keskmine kännusus on 0,08% ning hästilagunenud turbal 0,25%. Ka alumistel, suurema

puidusisaldusega turbakihtides ei moodusta kännud üle poole protsendi lasundi mahust.

Turba raskemetallide sisalduse määramiseks võeti Laiküla IV turbatootmisalal proove kahest

punktist, kummastki üks koondproov vähelagunenud turvast ning proovid alumisest, suurema

lagunemisastmega turbakihist kuni 1,0 m intervallidega. Eesti Geoloogiateenistuse

laboratooriumis määrati Cd, Cr ja Pb sisaldus turba tuhas. Turba kuivaine U ja Hg sisaldus määrati

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis. Raskemetallide keskmine sisaldus

taotletava Laiküla IV turbatootmisala turbas on leitav taotluse seletuskirjast.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala turba kütteväärtus on suhteliselt kõrge. Õhkkuivale turbale

ümberarvutatult on see hästilagunenud turbal plokis 15 aT keskmiselt 2485 kcal/kg ja

vähelagunenud turbal plokis 14 aT 2446 kcal/kg. Silma torkab proovipunktist 5-4 alumisest, kõrge

tuhasusega turbakihist võetud proovi ootamatult kõrge kütteväärtus 2865 kcal/kg. Laiküla IV

turbatootmisala hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru on 86 tuh t ning vähelagunenud turba

aktiivne tarbevaru 25 tuh t. Kasutades suhet 1 MWh = 860 000 kcal, saame hästilagunenud turba

aktiivse tarbevaru ploki 15 aT energiasisalduseks 248 GWh ja vähelagunenud turba aktiivse

tarbevaru ploki 14 aT energiasisalduseks 71 GWh.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh

mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult vähelagunenud turba

plokki 14 aT ning hästilagunenud turba plokki 15 aT.

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht

kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht.

Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse

mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht.

Taotletava maavaravaru kadu 20 cm paksuses jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala

(48,22 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient

(0,168) = jääkkihi maht (16 tuh t).

Taotletav maavara on plokkide kaupa järgnev:

14 aT - vähelagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 25 tuh t, kaevandatav varu 25 tuh t)

15 aT - hästilagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 86 tuh t, kaevandatav varu 70 tuh t)

Lääne maakonna turba kaevandamise aastamäär on 105 tuh t, millest Maa-ja Ruumiameti

Geoportaali maardlate rakenduse andmetel on kasutusel 90 tuh t. Laiküla IV turbatootmisala

keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastamääraga 15 tuh t. Taotletav loa kehtivuse

aeg on põhjendatud, kuna hinnanguliselt kulub loodusliku raba tootmisalaks ettevalmistamiseks

9(43)

5-7 aastat ja korrastamiseks 3-5 aastat. Kuna aastad on erinevad, on tõenäoline, et igal

tootmisaastal ei saavutata maksimaalset lubatud kaevandamise mahtu.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala vähelagunenud turba näol on tegemist raba- ja

rabasegalasundiga, mille puhul arvatakse kasulikust kihist maha 0,2 m paksune sugekiht (katend).

Sugekihi maht taotletaval mäeeraldisel on 55 tuh m³. Hästilagunenud turba katendis puudub 20,87

ha suurusel pinnal vähelagunenud turba kiht, seega arvatakse sellel alal kasulikust kihist välja 0,1

m paksune sugekiht mahuga 21 tuh m³. Eelnevast lähtudes on Laiküla IV turbatootmisala sugekihi

kogumaht 76 tuh m³.

Tootmisala asub looduslikul alal, kus on eelnevalt kaevandamisele vajalik raadata puud ja võsa,

juurida kännud, eemaldada sugekiht ning luua kuivendussüsteem. Kuivõrd Laiküla, Laiküla II ja

Laiküla III turbatootmisalade puhul on tegemist toimivate mäeeraldistega, on tootmisaladele

varasemalt rajatud väljaveoteed. Laiküla IV turbatootmisala piirneb ida poolt Laiküla II

turbatootmisala mäeeraldisega (AS Torf, LMKL-002), mille baasil on võimalik kaevandamist

järk-järgult lääne suunas taotletavale mäeeraldisele laiendada. Mäenduslikud tingimused on

rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada freesmeetodil isevoolse kuivendusega, ilma

eesvoole süvendamata.

Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise

tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud

turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15-20 mm, hästilagunenud turba korral

keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste

kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb

kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast kogutud turba

aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga kallurautodele ja selle transportimine

substraadi tsehhi või otse tarbijale.

Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks

ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades

~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse

maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva

taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks.

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada

settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid

suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka.

Laiküla IV turbatootmisalast umbes 500 m kaugusel läänes paikneb Laiküla I

maaparandussüsteem, kuhu lähtuvad taotletava mäeeraldise keskosast selleni kraavid, mida

kasutades oleks võimalik ka tootmisala kesk- ja lõunaosa turbalasund isevoolselt kuivendada kuni

6,5 m tasemeni. Kraavid vajavad eelnevalt setetest ja võsast puhastamist.

09.03.2023 liideti Laiküla turbatootmisala väljalask 2 kood LA062 (suubla VEE1107007

Keskküla kraav) keskkonnaloaga LMKL-002 (kehtiv loa versioon 28.11.2025- 14.06.2056).

Lubatud vooluhulk (m³)

Perioodi algus

Perioodi lõpp

Aastas I kvartal II kvartal

III kvartal

IV kvartal

Vooluhulga mõõtmise viis

2023 2056 400 764 100 191 100 191 100 191 100 191 Arvestuslik

10(43)

Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus- aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2023 2056 Heljum HEL 40

2023 2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

BHT7 15

2023 2056 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

pH

2023 2056 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2023 2056 Üldlämmastik (Nüld)

Nyld 45

2023 2056 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask

Laiküla IV turbatootmisala piiresse rajatavate tootmisväljakute vesi juhitakse lõuna suunas

Keskküla kraavi (väljalask LA062), seega soovitakse taotletava Laiküla IV turbatootmisala

vooluhulgad lisada keskkonnaloale nr LMKL-002. Laiküla IV turbatootmisalalt lisanduv

vooluhulk väljalasku LA062 on 146 000 m³ /a. Kehtiva loaga nr LMKL-002 lubatud vooluhulk

on 400 764 m3 aastas, 100191 m3 kv, 1096 m3 ööpäevas (0,01 m3/s).

Laiküla IV keskkonnaloa taotlusele veeosa ei ole lisatud. Laiküla IV kuivendusvee 146 000 m3/a

liitmisel LMKL-002-le 400764 m3/a = 546 764 m3/a aastaseks vooluhulgaks.

Kui vee ärajuhtimisel järgitakse samasuguseid keskkonnanõudeid, nagu taotluse esitamise hetkel

kehtivas Laiküla turbatootmisalade vee erikasutusloas nr LMKL-002 fikseeritud, ei oma see

olulist negatiivset keskkonnamõju. Vee erikasutusloa kohaselt võib Laiküla turbatootmisalalt

eesvooludesse suunatav vesi sisaldada lämmastikku maksimaalselt 45 mg/l, naftaprodukte 5 mg/l

ja heljumit 40 mg/l ning selle bioloogiline hapnikutarve ei tohi ületada 15 mg/l.

Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb vesi

eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia täpsustatakse kaevandamise projektis.

Laiküla IV turbatootmisalal turba kaevandamisel jäätmeid ei teki. Kogu kasulik materjal

turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ja kännud kasutatakse esimesel võimalusel

olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks (kännud vajadusel realiseerida

töötlemata küttepuiduna). Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitamiseks.

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala (osa Laiküla IV uuringuruumist) on Laiküla turbamaardlas

teostatud KMH kohaselt otstarbekas eraomandisse jääval alal korrastada metsamaaks ning

riigiomandisse jääval alal taastuvaks sooks. Kuivõrd Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

teenindusmaa ei kattu eraomandisse jäävate kinnistutega, on moodustatava taastuva soo kõlviku

pindala 60,74 ha

11(43)

Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba

jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule

on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim.

Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada

jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja

eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse

korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev, samas on kogu ala ühtlaselt üle

ujutatud.

Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele

väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või

avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla

fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu.

Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse

vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel ka metsamaa)

tingimuste loomiseks. Korrastamisprojekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded

ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa

korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.

Arvestades taotletava tegevuse perioodi pikkust, on taotluse seletuskirja kohaselt käesoleval

hetkel keeruline anda hinnangut korrastamistööde maksumuse kohta, kuna vahepealsel perioodil

võib muutuda senine turbatootmisalade taastamise metoodika ja tehnoloogia.

3.1.2. Tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

• Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks

alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on

täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel

kasutati Eestis integreeritud lähenemist, 6 45 46 kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi

koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi

rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis

parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud

vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada

ka edaspidi.

Samuti:

• „/…/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke

objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel

tuleb see tagada korrastamise või asendusalade leidmise kaudu.“

Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega karjääre

(turbatootmisalasid) spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

12(43)

Lääne maakonnaplaneering taotletava turbatootmisala piirkonda detailselt ei käsitle.

Maakonnaplaneeringuga on määratletud üldised kasutustingimused maardlate ja maavaravaru

kaevandamisest mõjutatud aladel, käsitledes maavara kaevandamist avaliku huvina.

- Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina. Kaevandustegevuse

eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste kasutamist,

vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele.

Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonnana,

majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena.

Uusi aktiivseid mäeeraldisi ja uuringualasid Lääne maakonnaplaneeringuga ei määrata. Välja on

toodud maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru

kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused:

1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui nimetatud

aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid

väärtuslikele maastikukomponentidele.

2. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandusloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb

lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

3. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning majandustegevuse

lõppemisel koostada korrastamisprojekt, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või

metsamaana, puhkeala või ehitusalana.

4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.

5. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud

maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga

tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru

kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

Antud tegevuse kavandamisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja

Keskkonnaministeeriumiga.

6. Alasid, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)

eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsena, on võimalik määratleda mäetööstusmaana pärast maavara

kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. Antud tegevuse

kavandamisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja Keskkonnaministeeriumiga.

7. Kaevandamine juba asustatud alade piirkonnas ei ole soovitav, tulenevalt kaasnevatest

häiringutest elanike elukeskkonnas. Eelistatud on sama maavara kaevandamine esmajärjekorras

asustatud aladest eemal, eeldusel, et sama maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda

võimaldavad.

8. Enne kaevandustegevuse loa taotlemist on soovitav viia läbi avalik protsess kohaliku

elanikkonna ja teiste puudutatud huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped ja

13(43)

kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada hilisemate kaebuste ja probleemide tekkimise

võimalusi.

9. Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla

kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb tugevdada olemasolevate teede (sh

riigimaanteede) kandevõimet.

Samuti mainitakse, et: „Riigi tasandil on oluline erinevate ametkondade vahelise koostöö

tõhustamine ja seeläbi ametliku seisukoha kujundamine ühtsete ruumiliste tingimuste

väljatöötamiseks, et anda suunised maardla, rohelise võrgustiku, asustusalade, väärtuslike

maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise kattumisega kaasnevate konfliktide

lahendamiseks.“

Teemaplaneeringu rohelise võrgustiku väärtuste all on samuti puudutatud maavaradega

seonduvaid teemasid:

17. Rohelise võrgustiku tugialal tuleb reeglina vältida maavarade ja maa-ainese kaevandamist

ning turbatootmist.

19. Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata,

toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist

tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus

säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku

osana.

Looduskaitselisi väärtusi käsitletakse täpsemalt punktis 3.2.3. Samas piirkonnas on teisigi

turbatootmisalasid, tegemist on töötava turbatootmispiirkonnaga. Mõistlik on ammendada

maavara ühe maardla piires, kus juba on olemasolev infrastruktuur ja häiringud. Ka

maakonnaplaneeringus viidatakse, et turbatootmisaladel on vaid kindlad piirkonnad, kus üldse

tohib maavara ammutada. Laiküla maardla on üks nendest. Taotletav ala kuulub

keskkonnaministri määrusega „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri" kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja.

Seda, kas häiringud jäävad lubatavate normide piiresse käsitletakse punktis 3.1.5.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas Laiküla maardlat eraldi ei käsitleta. Peatükis

3.20. „Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine“

märgitakse jätkamist:

- Enamik seni korrastamata jäänud ehitusmaavarade karjääre pärineb möödunud sajandil

toimunud hoogsast kaevandamistegevusest, kus eesmärgiks oli suurendada pidevalt

kaevandatava varu hulka, kuid karjääride korrastamine jäi teisejärguliseks ja sellele

erilist tähelepanu ei pööratud. Endisaegset suhtumist tuleb pidada ka tänapäeva

ühiskonnas üheks levinud kaevandamisvastase hoiaku põhjuseks, millele lisandub

nüüdisaegne kaevandamisega muudetud maastike korrastamise venimine, kuigi igal

karjääril ning kaevandusel on ette nähtud ka korrastusprojekt.

- Maavaradest on Lääne-Nigula vallas esindatud kruus, liiv, lubjakivi, savi, turvas.

Kehtivate maardlate alad on esitatud üldplaneeringu joonistel. Uute maardlate avamisel

on oluline hinnata võimalike mõjude esinemist looduskaitselistele objektidele.

Mäetööstusmaa juhtotstarve on määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende

14(43)

teenindusmaadele. Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajastatud võimaliku

mäetööstusmaana üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste

mäeeraldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud alad võivad üldplaneeringu

elluviimise perioodil olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuunistest muutuda

kaevanduslubade alusel kujuneda mäetööstusmaaks.

- Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohelise

võrgustiku eesmärke. Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st

kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju

kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule. Ehitusmaavarade kaevandamisel

tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme,

halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet. Kaevandamisloa

menetluses hinnata kaevandamisest tingitud transpordi mõju teede võrgule ja asustusele.

Põhjendatud juhul suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa

arvatud riigiteede, kandevõimet. Põhjendatud juhul tagada ümbersõit olemasolevast välja

kujunenud asustusest. Kaevandamise alustamine olemasolevates maardlates toimub

vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tingimused kaevandatud alade korrastamisel:

- kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisloa andmise ja korrastamisprojekti

tegemisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukonda, et ühiselt otsustada milline

oleks maa-ala edasised korrastamistingimused;

- kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale

kaevandamistegevuse lõppemist. Eesmärk on, et maa saaks kiirelt oma uue

kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets

jms);

- võimalusel näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel

tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.

Samuti on täpsustatud põhimõtteid, mis rakenduvad maardlate kattumisel väärtuslike maastikega

ja rohekoridoriga.

Üldplaneeringu kohaselt kattub taotletava karjääri osaliselt riikliku looduskaitselise piiranguga

alaga, kuid puudub kattumine projekteeritavate looduskaitseobjektidega. Samuti asub ala

tervenisti rohevõrgustiku tugialal. Sellest tulenevalt tuleb arvestada Lääne-Nigula valla rohelise

võrgustiku eesmärke.

Üldplaneeringu peatükk 3.15. „Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning

sellest tekkivate kitsenduste määramine“ märgib järgmist:

- rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide

häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu;

- rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused,

vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused jm);

- looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel ei tohi langeda alla 90%;

Samuti mainitakse, et:

- „/…/ Kaardistatud rohestruktuuride säilimine tagatakse seatud konkreetsete tingimuste

jõustamisega läbi projekteerimistingimuste, detailplaneeringute ja läbi teiste ruumiloome

otsustusprotsesside. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik

täita, tuleb teha kaalutlusotsus vajadusel kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d).“

15(43)

Kokkuvõtvalt on Laiküla IV turbatootmisala taotluse puhul tegemist toimiva mäetööstusliku

piirkonna laienemisega, kust on otstarbekas varud ammendada ning alad seejärel korrastada.

Eelnevast tulenevalt ei ole teada õiguslikke aluseid loa andmisest keeldumiseks. Lääne-Nigula

Vallavolikogu esitas oma otsuse 22.02.2023 kirjaga 1-3/23-11 (registreeritud KOTKAS-es

27.02.2023 numbriga DM-122205-14). Kirjas edastati Lääne-Nigula Vallavolikogu 16.02.2023

otsus nr 1-3/23-11 millega nõustuti loa muutmise taotlusega tingimuslikult. Seatud tingimust,

lisasoovitusi ning sellele järgnenud menetluslikke toiminguid on kirjeldatud punktis 2.3.

Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel

lõunas ja edelas Põldotsa (tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku

(tunnus 45203:003:0024) kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need

jäävad kaugemala kui ~600 – 1000 m.

Ligikaudu 500 m kaugusel läänes kulgev kruuskattega kohaliku tähtsusega 4520063 Uudismaa

tee.

Taotletavast Laiküla IV turbatootmisalast ~300 m kaugusel lõunas paikneb Keskküla I

maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/002), ~500 m kaugusel edelas paikneb Keskküla

II maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/003) ning ~500 m kaugusele läände jääb Laiküla

I maaparandussüsteem (tunnus 5111660020010/001).

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarad, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamisest. Tegevuse

energiakasutus

Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa ida- ja keskosas on levinud peamiselt

rabataimkate. Puurindes domineerib mänd, puhmarinde moodustavad sookail, kanarbik, sinikas,

vaevakask, murakas, jõhvikas ja pohl. Rohurindes esineb lisaks tupp-villpeale veel ümaralehine

huulhein ning paiguti on kuivenduse mõjul lisandunud ka palu-härghein ja kattekold.

Samblarindes domineerivad turbasamblad, mätastel kasvab ka raba-karusammalt, harilikku

palusammalt ning samblikke. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires on ala lagedaks raiutud.

Matsalu Rahvuspargi Matsalu piiranguvöönd (tunnus KLO1100749) paikneb ~1,3 km kaugusel

läänes ning Käntsu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (tunnus KLO2000257) jääb ~580 m kaugusele,

teisele poole Laiküla II turbatootmisala. Kaitsealuseid liike käsitletakse peatükis 3.2.3.

Laiküla turbamaardla paikneb Alam-Siluri Adavere lademe (S1AD) savikate lubjakivide

avamusel. Lääne-Eesti madalikul paiknev Kasari-matsalu ürgorg on osaliselt täitunud moreeni

ning jääjärve- ja soosetetega. Laiküla soo piires on maapinna abs kõrgused valdavalt 5-10 m

vahemikus, Laiküla IV turbatootmisala teenindusmaal 6,5-8,5 m vahemikus.

Aluspõhja kivimeid katva moreeni (gIII) kihi paksus on valdavalt 1-2 m. Moreen avaneb

maapinnal Laiküla soost kirde ja edela pool, sealhulgas ka Laiküla IV turbatootmisala

teenindusmaa lääneserval. Turbamaardla piires on moreen kaetud kohalikes jääpaisjärvedes

settinud viirsaviga (lgIII), viimasel omakorda lasub turbakiht (bIV). Laiküla IV turbatootmisala

põhjaosas ja idaserval ulatub turbalasundi paksus paiguti üle 2 m, lääneservas esineva turbakihi

paksus on kohati alla 0,5 m paksune. Kohati on turba lamamis ka 0,1-0,2 m paksuse kihina

järvemuda (lIV), mis on settinud pärast jääpaisjärvede taandumist.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete kiht (bIV), mille veetase on 0,1-

0,5 m maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Turbavesi on

16(43)

happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1-0,2 g/l), keemiliselt tüübilt vesinikkarbonaatne

magneesium-kaltsiumiline. Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja

maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.

Turba lamamis paiknevad jääjärve- ja liustikusetted on suure savisisaldusega ning seetõttu

suhteliseks veepidemeks soosetete vee ning aluspõhja kivimitega seotud veekihtide vahel. Laiküla

IV turbatootmisala läheduses paiknevate puurkaevude (600 m edela pool kaev nr 23663 ja 1,6 km

lääne pool kaev nr 51447) staatiline veetase on 5,0-7,8 m maapinnast ning nende erideebitid

vastavalt 0,016 l/s × m ja 0,073 l/s × m. Kaevude sügavus on 30 m, need toituvad Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekihist (S-O). Vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, uuringuruumist

lääne pool paikneva kaevu nr 51447 vees on suhteliselt palju ka kloriide ja rauda.

Kuna taotletav Laiküla IV turbatootmisala paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval, väheneb

turbalasundi paksus selles idast lääne suunas. Ala idaserval on turbalasundi paksus valdavalt üle

2 m, lääneserval aga all 0,5 m. Turbalasundi keskmine paksus uuringuruumis koos sugekihiga on

1,3 m.

Turbatootmisala ida- ja keskosas on tegemist märe alltüüpi kuuluva raba- või rabasegalasundiga,

mille pealmine, uuringupunktides keskmiselt 0,7 m paksune osa koosneb vähelagunenud raba- ja

siirdesooturvastest (raba sfagnumiturva, siirdesoo rohu-sfagnumi-, puusfagnumi- ja puu-

rohuturvas). Vähelagunenud turba (plokk 14 aT) keskmine lagunemisaste Laiküla IV

turbatootmisalal on 16%, keskmine looduslik niiskus 92,97%, kuivaine keskmine tuhasus 2,3%

ja keskmine happesus pHKCl 2,95. Vähelagunenud turba mahult kaalule ümberarvutamise

koefitsient on 0,119.

Vähelagunenud turba lamamis ning uuringuruumi lääneosas siirde- ja madalsoolasundiga alal

esineb 0,1-1,5 m paksune (tootmisala piires keskmiselt 0,9 m) hästilagunenud siirdesoo- ja

madalsooturvaste kiht. Peamiselt koosneb see siirdesoo puu-sfagnumi- ja puu-rohuturbast ning

madalsoo puu-rohu-, tarna-pilliroo- ja pillirooturbast. Hästilagunenud turba (plokk 15 aT)

keskmine lagunemisaste taotletaval tootmisalal on 25%, keskmine looduslik niiskus 89,92%,

kuivaine keskmine tuhasus 9,42% ja keskmine happesus pHKCl on 3,94. Hästilagunenud turba

mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient on 0,168.

Laiküla IV turbatootmisala turbalasundi kändude sisaldus on väike. Vähelagunenud turba

keskmine kännusus on 0,08% ning hästilagunenud turbal 0,25%. Ka alumistel, suurema

puidusisaldusega turbakihtides ei moodusta kännud üle poole protsendi lasundi mahust.

Turba raskemetallide sisalduse määramiseks võeti Laiküla IV turbatootmisalal proove kahest

punktist, kummastki üks koondproov vähelagunenud turvast ning proovid alumisest, suurema

lagunemisastmega turbakihist kuni 1,0 m intervallidega. Eesti Geoloogiateenistuse

laboratooriumis määrati Cd, Cr ja Pb sisaldus turba tuhas. Turba kuivaine U ja Hg sisaldus määrati

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis. Tulemused on toodud taotluse

seletuskirjas.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala turba kütteväärtus on suhteliselt kõrge. Õhkkuivale turbale

ümberarvutatult on see hästilagunenud turbal plokis 15 aT keskmiselt 2485 kcal/kg ja

vähelagunenud turbal plokis 14 aT 2446 kcal/kg. Silma torkab proovipunktist 5-4 alumisest, kõrge

tuhasusega turbakihist võetud proovi ootamatult kõrge kütteväärtus 2865 kcal/kg. Laiküla IV

turbatootmisala hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru on 86 tuh t ning vähelagunenud turba

aktiivne tarbevaru 25 tuh t. Kasutades suhet 1 MWh = 860 000 kcal, saame hästilagunenud turba

aktiivse tarbevaru ploki 15 aT energiasisalduseks 248 GWh ja vähelagunenud turba aktiivse

tarbevaru ploki 14 aT energiasisalduseks 71 GWh.

17(43)

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh

mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult vähelagunenud turba

plokki 14 aT ning hästilagunenud turba plokki 15 aT.

Lääne maakonna turba kaevandamise aastamäär on 105 tuh t, millest Maa-ja Ruumiameti

Geoportaali maardlate rakenduse andmetel on kasutusel 90 tuh t. Laiküla IV turbatootmisala

keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastamääraga 15 tuh t. Taotletav loa kehtivuse

aeg on põhjendatud, kuna hinnanguliselt kulub loodusliku raba tootmisalaks ettevalmistamiseks

5-7 aastat ja korrastamiseks 3-5 aastat. Kuna aastad on erinevad, on tõenäoline, et igal

tootmisaastal ei saavutata maksimaalset lubataud kaevandamise mahtu.

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht

kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht.

Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse

mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Taotletava maavaravaru kadu 20 cm paksuses

jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (48,22 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x

hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,168) = jääkkihi maht (16 tuh t).

Taotletav maavara on plokkide kaupa järgnev:

14 aT - vähelagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 25 tuh t, kaevandatav varu 25 tuh t)

15 aT - hästilagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 86 tuh t, kaevandatav varu 70 tuh t)

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala vähelagunenud turba näol on tegemist raba- ja

rabasegalasundiga, mille puhul arvatakse kasulikust kihist maha 0,2 m paksune sugekiht (katend).

Sugekihi maht taotletaval mäeeraldisel on 55 tuh m³. Hästilagunenud turba katendis puudub 20,87

ha suurusel pinnal vähelagunenud turba kiht, seega arvatakse sellel alal kasulikust kihist välja 0,1

m paksune sugekiht mahuga 21 tuh m³. Eelnevast lähtudes on Laiküla IV turbatootmisala sugekihi

kogumaht 76 tuh m³.

Enne tootmisala kasutusele võttu on vaja juurida kännud, eemaldada sugekiht ning luua

kuivendussüsteem. Kuivõrd Laiküla, Laiküla II ja Laiküla III turbatootmisalade puhul on tegemist

toimivate mäeeraldistega, on tootmisaladele varasemalt rajatud väljaveoteed. Laiküla IV

turbatootmisala piirneb ida poolt Laiküla II turbatootmisala mäeeraldisega (AS Torf, LMKL-

002), mille baasil on võimalik kaevandamist järk-järgult lääne suunas taotletavale mäeeraldisele

laiendada. Mäenduslikud tingimused on rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada

freesmeetodil isevoolse kuivendusega, ilma eesvoole süvendamata.

Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise

tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud

turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15-20 mm, hästilagunenud turba korral

keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste

kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb

kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast kogutud turba

aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga kallurautodele ja selle transportimine

substraadi tsehhi või otse tarbijale.

Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks

ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades

~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse

maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva

taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks.

18(43)

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada

settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid

suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka.

Laiküla IV turbatootmisalast umbes 500 m kaugusel läänes paikneb Laiküla I

maaparandussüsteem, kuhu lähtuvad taotletava mäeeraldise keskosast selleni kraavid, mida

kasutades oleks võimalik ka tootmisala kesk- ja lõunaosa turbalasund isevoolselt kuivendada kuni

6,5 m tasemeni. Kraavid vajavad eelnevalt setetest ja võsast puhastamist.

Laiküla IV turbatootmisala piiresse rajatavate tootmisväljakute vesi juhitakse lõuna suunas

Keskküla kraavi (väljalask LA062), seega soovitakse taotletava Laiküla IV turbatootmisala

vooluhulgad lisada keskkonnaloale nr LMKL-002. Laiküla IV turbatootmisalalt lisanduv

vooluhulk väljalasku LA062 on 146 000 m³ /a. Kehtiva loaga nr LMKL-002 lubatud vooluhulk

on 400 764 m3 aastas, 100191 m3 kv, 1096 m3 ööpäevas (0,01 m3/s).

Laiküla IV keskkonnaloa taotlusele veeosa ei ole lisatud. Laiküla IV kuivendusvee 146 000 m3/a

liitmisel LMKL-002-le 400764 m3/a = 546 764 m3/a aastaseks vooluhulgaks.

Kui vee ärajuhtimisel järgitakse samasuguseid keskkonnanõudeid, nagu taotluse esitamise hetkel

kehtivas Laiküla turbatootmisalade vee erikasutusloas nr LMKL-002 fikseeritud, ei oma see

olulist negatiivset keskkonnamõju. Vee erikasutusloa kohaselt võib Laiküla turbatootmisalalt

eesvooludesse suunatav vesi sisaldada lämmastikku maksimaalselt 45 mg/l, naftaprodukte 5 mg/l

ja heljumit 40 mg/l ning selle bioloogiline hapnikutarve ei tohi ületada 15 mg/l.

Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb vesi

eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia määratakse kaevandamise projektis.

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala (osa Laiküla IV uuringuruumist) on Laiküla turbamaardlas

teostatud KMH kohaselt otstarbekas eraomandisse jääval alal korrastada metsamaaks ning

riigiomandisse jääval alal taastuvaks sooks. Kuivõrd Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

teenindusmaa ei kattu eraomandisse jäävate kinnistutega, on moodustatava taastuva soo kõlviku

pindala 60,74 ha.

Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba

jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule

on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim.

Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada

jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja

eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse

korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu ala ühtlaselt üle

ujutatud.

Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele

väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või

avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla

fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad turbatootmisala avamise järgselt on seal töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks, töötlemine ja väljavedu. Turba puhul on koosneb

tootmistsükkel freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest,

kogumisest ja aunatamisest.

19(43)

Mäenduslikud tingimused on rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada freesmeetodil

isevoolse kuivendusega, ilma eesvoole süvendamata.

Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb vesi

eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia määratakse kaevandamise projektis.

3.1.5. Tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Turba tootmisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne

muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju veele.

Pinna- ja põhjavesi

Tootmisala asub looduslikul alal, kus on eelnevalt kaevandamisele vajalik raadata puud ja võsa,

juurida kännud, eemaldada sugekiht ning luua kuivendussüsteem. Mäenduslikud tingimused on

rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada freesmeetodil isevoolse kuivendusega, ilma

eesvoole süvendamata. Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik

kuivendada, tuleb vesi eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia määratakse

kaevandamise projektis.

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada

settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid

suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka.

Laiküla IV turbatootmisalast umbes 500 m kaugusel läänes paikneb Laiküla I

maaparandussüsteem, kuhu lähtuvad taotletava mäeeraldise keskosast selleni kraavid, mida

kasutades oleks võimalik ka tootmisala kesk- ja lõunaosa turbalasund isevoolselt kuivendada kuni

6,5 m tasemeni. Taotletavale Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldisele rajatav kuivendusvõrk on

analoogne külgnevate, taotlejale kuuluvate, mäeeraldistega.

Laiküla turbamaardlas kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud mitmel korral.

2004. a. viidi läbi keskkonnamõju hindamine Laiküla II turbatootmisalal kaevandamise mõju

tuvastamiseks („Laiküla turbamaardla Laiküla II turbatootmisala turba kaevandamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise aruanne“ Mall Orru, 2004). Lisaks on keskkonnamõju hinnatud 2020.

a. Laiküla III turbatootmisalal kaevandamise osas („Laiküla III turbatootmisala rajamise ja

töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr

19/2470). Viimasest tulenevalt puudub taotletaval Laiküla IV turbatootmisalal kaevandamisel

oluline mõju keskkonnale, Laiküla IV mäeeraldisel sarnanevad kaevandamise eeldatavad

mõjutegurid Laiküla III KMH-s käsitletutele. Taotlejale teadaolevalt (avaliku informatsiooni

kohaselt) ei ole Laiküla turbamaardlas kaevandamisel laekunud kaebusi seoses ülenormatiivsete

keskkonnamõjudega.

Täiendav kuivendamise mõju käsitlev eksperthinnang „Laiküla IV turbatootmisala kuivenduse ja

linnustiku eksperthinnang“ on koostatud 2023 OÜ Inseneribüroo STEIGER ja OÜ Kiur ja Kaur

poolt.

Taotletavale Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldisele rajatav kuivendusvõrk on analoogne

külgnevate, taotlejale kuuluvate, mäeeraldistega. Taotleja omab käesoleva taotluse esitamise

hetkel Laiküla turbatootmisalalt vee eesvoolu juhtimiseks vee erikasutusluba nr LMKL-001 ja

LMKL-002 ning mille alusel juhitakse kuivendusvesi eelvooludesse läbi LA064 ja LA062

väljalaskude. Väljalasust LA064 juhitakse kuivendusvesi Soovälja peakraavi (tunnus

VEE1117500), mis suubub Liivi jõkke (tunnus VEE1116600) ning väljalasust LA062 juhitakse

vesi Keskküla kraavi (tunnus VEE1107007), mis suubub Kasari jõkke (tunnus VEE1107000).

20(43)

Taotletava tootmisala keskosast lähtuvad kraavid ~0,5 km kaugusel asuvasse Laiküla I

maaparandussüsteemi (tunnus 5111660020010/001). Teadaolevalt ei ole Laiküla turbatootmisala

kuivendusvee juhtimine Soovälja peakraavi ning Liivi jõkke suurendanud eesvoolude

üleujutusohtu ning Laiküla III KMH hinnangul ei ole ohtu ka Kasari jõkke suunamisel.

Üleujutusoht võib lühiajaliselt esineda kevadise suurvee ja paduvihmade perioodil, kui

vooluhulgad hüppeliselt suurenevad. Vältimise üheks leevendusmeetmeks on turbatootmisalale

vee kogumiseks reguleeritud ülevooluga settebasseinide rajamine, millest suurvee perioodil ja

sellele järgneval ajal ning pärast valingvihmasid suunatakse vesi eesvoolu ettenähtud

vooluhulgaga.

Vastavalt Laiküla III KMH-s teostatud kuivendamise mõju arvutustele on kuivendamise

maksimaalne kaugus max 50-60 m. Laiküla ja Laiküla II turbatootmisalad on töös olevad

tootmisalad, mille kraavide mõjuulatus on suures osas juba välja kujunenud. Laiküla IV

turbatootmisala välja ehitamisel laieneb kuivendamise mõju ala lääne- ja edelaosas. Veetase

alaneb kraavide vahetus läheduses ja seejärel tõuseb veetase kiirelt kraavist eemal. Kõige

intensiivsem on kuivendamise mõju 20-30 m kaugusel tootmisalast.

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk ühendada

eesvooludega settebasseinide kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad

settebasseinid suurveeperioodil süsteemist väljavoolava vee hulka. Kui vee ärajuhtimisel

järgitakse samasuguseid keskkonnanõudeid nagu hetkel kehtivas vee erikasutusloas nr LMKL-

002 fikseeritud, ei oma see olulist keskkonnamõju. Loa kohaselt võib Laiküla turbatootmisalalt

Soovälja peakraavi suunatav vesi sisaldada lämmastikku maksimaalselt 45 mg/l, naftaprodukte 5

mg/l ja heljumit 40 mg/l ning selle bioloogiline hapnikutarve ei tohi ületada 15 mg/l. Vee

kvaliteedi kontrollimiseks võetakse proove üks kord poolaastas.

Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus.

Alalt eemaldatakse sugekiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi

eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis

kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest

jõuab põhjavette.

Maa-ja Ruumiameti kaardirakenduse järgi on karjäärialal põhjavesi nõrgalt kaitstud ning

reostusohtlikkuse tasemeks on märgitud kõrge. Hinnang on antud maapinnalt esimese

aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse

eest. Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks

kasutatavate seadmete avariiolukordadega.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti

eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Tasub ka märkida, et

avariiolukordade tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus).

Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja

remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal.

Toetudes eelnevale on põhjaveekaitse leevendusmeetmeteks:

1. Võimalike reostuste likvideerimiseks peavad olema karjääris vajalikud vahendid.

21(43)

2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda

ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Rakendades väljatoodud leevendusmeetmeid ja seiramist on võimalik vältida olulist negatiivset

mõju piirkonna veerežiimile.

Müra ja tolm

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja

ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega

kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinate müra

on normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku

80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase

32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta.

Välisõhus levivat müra käsitletakse atmosfääri õhukaitse seaduse (edaspidi AÕKS) 3. jaos.

Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise meetodid on kehtestatud (AÕKS § 55 lg

4) keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) ja

sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42). Määruse nr 71 lisa 1

kohaselt peab müratase II kategooria aladel (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) jääma

päevasel ajal alla 60 dB ning ööajal alla 45 dB. Päeva- ja ööaeg on vastavalt 7:00-23:00. Ja 23:00-

7:00.

Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne

üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Lähimad

majapidamised paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja

edelas Põldotsa (tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus

45203:003:0024) kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad

kaugemala kui ~600 – 1000 m. Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni

müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud

tundlike objektideni ei ulatu.

Turbatootmisalal kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva

müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete

kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel.

Turbatootmisprotsessid (freesimine, pööramine, vaalutamine, freesturba pneumaatiline

kogumine, freesturba mehaaniline kogumine ja laadimine) jäävad mürarikkuselt vahemikku 98 –

113 dB.

Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Laiküla IV turbatootmisalal mehaanilisi kogujaid,

mille helivõimsustase tavapärastest tööprotsessidest ka suurim ehk kuni 113 dB. Helivõimsustase

on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme

ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika

helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga: = − 20 ∗ log − 8 B.

Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Arvutuslik

müratase töötava vaakumkoguja korral erinevatel kaugustel on toodud taotluse seletuskirjas (6.2).

Arvutuslike tasemete järgi on maksimaalne müratase 400 m kaugusel 53 dB, mis jääb allapoole

keskkonnaministri määruses lubatud II kategooria päevasest piirväärtusest. Arvutuslikud

tulemused on mõnevõrra ülehinnatud, kuna valem ei arvesta looduskeskkonna helineelduvusega

22(43)

ning tulemused esindavad maksimaalset mürataset määratud kaugusel ehk olukorras, kus

müraallikas töötab pidevalt samas asukohas. Turba tootmisel on masinad pidevas liikumises ning

töötavad mäeeraldise piiride lähistel majapidamistele lähimates punktides väga väikese osa.

Eelnevast tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turbatootmine Laiküla

IV turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste juures.

Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal (ettevõtte andmed taotluse seletuskirja

põhjal) ei ole Laiküla turbamaardlast tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud.

Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva

tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tahkete osakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub

ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest,

lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem,

kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Üleüldise praktika kohaselt

ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise

teenindusmaa piirest kaugemale ei levi.

Turbatootmisel välisõhku lenduvate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks puudub ühtne

eestisisene metoodika, sest varasemalt ei ole turbatootmistega seotud tegevustele olnud vajalik

õhusaasteloa taotlemine ega selle vajaduse hindamine. Kavandatava tegevusega kaasnevate

tahkete osakeste heitkoguste hindamiseks on seetõttu tuginetud Soome turbatööstuses teostatud

uuringutele ja metoodikale, mis on ühtlasi aluseks ka Soome energiasektori kasvuhoonegaaside

inventuuri1 koostamisel. Tahkete osakeste heitkoguste teket ja eraldumist välisõhku on uuritud

Soome turbatootmisalade näitel234, kus teostatud mõõtmiste põhjal on pöördmodelleerimise teel

leitud erinevatele tootmisprotsessidele tahkete osakeste hinnangulised eriheitetegurid (toodud

taotluse seletuskirja tabelis 6.3).

Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide hindamiseks viidi eelnimetatud uuringutes läbi

analüüs kohapeal teostatud mõõtmiste põhjal. Erinevate fraktsioonide üleminekukoefitsiendid on

toodud järgmiselt: PM10 = 1,424 x PM2,5 ja PM-sum = 1,53 x PM10.

Turbatootmisalade tootmisefektiivus sõltub eelkõige ilmastikuoludest ning turba omadustest.

Arvestades taotletavat maavaravaru ja selle mahtu, kujuneb Laiküla IV turbatootmisalal kaalutud

keskmiseks turba erikaaluks 0,155 t/ m³ ning aastaseks maksimaalseks toodangumahuks ~65 tuh

m³.

Turbapinnase ettevalmistustööde puhul eraldub turbaosakesi vahetult maapinnalt lähedalt (0,5 m

kõrguselt), mis valdavalt sadenevad tagasi maha töötava masina ümbruses. Lisaks, kuna

turbatootmisala on suhteliselt suure pindalaga, võimaldab see tuulega kaasa kantud tahkete

osakestel maha sadeneda mitmesaja meetri jooksul, väljumata seejuures tootmisala piiridest.

Leidmaks heitkoguseid, mis reaalselt võivad kanduda tootmisalast väljapoole ja ületada

kehtestatud künniskogust, tuleb arvestada tööprotsesside ja töötavate masinate paiknemisega

tootmisalal ning tuule suunaga.

Pöördmodelleerimise teel on hinnatud turbatolmu levikut eeltoodud tööprotsessidele suvistes

tootmistingimustes (temperatuur 20 °C, tuulekiirus umbes 3 m/s) ning leitud, et peenosakeste

õhukvaliteedi piirväärtus 50 µg/ m³ saavutatakse umbes 200 - 300 m kaugusel töötsoonist.

Tuginedes Riigi Ilmateenistuse lähima meteoroloogiajaama (Lääne-Nigula) ilmaandmetele

1 Finland’s Informative Inventory Report 2022. Part 2 - Energy. Finnish Environmental Institute, Finland 2022 2 Tissari, J., Yli-Tuomi, T., Willman, O., Nuutinen, J., Raunemaa, T., Marja-Aho J., Selin, P. 2001. Turvepölyn leviäminen tuotantoalueilta. Kuopion yliopiston ympäristötieteiden laitoksen monistesarja, 1/2001. Kuopion yliopisto, Ympäristötieteen laitos, Kuopio 3 Tissari, Jarkko M., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, Taisto M., Tiitta, Petri T., Nuutinen, Janne P., Willman, Pentti K., Lehtinen, Kari E. J. 2006. Fine particle emissions from milled peat production. Boreal Environment Research, 11, 283-293 4 Nuutinen, J., Yli-Pirilä, P., Hytönen, K., Kärteva, J. 2007. Turvetuotannon püly- ja melupäästöt sekä vaikutukset lähialueen ilmanlaatuun. Symo OY

23(43)

domineerivad taotletava ala piirkonnas põhjatuuled ning keskmine tuulekiirus tootmisperioodil

on 3,0 m/s. Sellest tulenevalt kanduvad tahked osakesed lõuna suunas. Ettevaatusprintsiibist

lähtudes on turbatolmu levimise puhverala laiuseks (ka väiksema tuule kiirusel) valitud

maksimaalne kaugus ehk 300 m.

Antud tingimustes kujuneb tootmisala suuruseks, millelt tahked osakesed võivad reaalselt

kanduda väljapoole mäeeraldise teenindusmaa piiri. Arvutuslikult on ala suuruseks 15,7 ha, mis

moodustab vähemalt 26% (max 50%) Laiküla IV tootmisterritooriumi pindalast. Seega kujuneb

õhku paisatavaks tahkete osakeste heitkoguseks 0,348 t/a (max 0,670 t/a), millest peenosakesed

moodustavad 0,228 t/a (max 0,439 t/a) ja eriti peened osakesed 0,161 t/a (max 0,309 t/a).

Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud

tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

Laiküla ja Laiküla II tootmisaladel tehtud uurimistööde ja mõõtmistulemuste põhjal võib öelda,

et turba freeskaevandamisest tekkinud tolmukontsentratsioonid levivad tekitajast ehk töötavast

masinast kuni ~100 m kaugusele. Pole välistatud ekstreemumeid ehk suured tuulekiirused (üle 12

m/s), pikaaegne põud, madal õhuniiskus, kus ülenormatiivsed tolmukontsentratsioonid võivad

levida kaugemale. Loa taotlejal on pikaajaline kogemus Laiküla maardlas kaevandamisel.

Tänaseks välja kujunenud praktika kohaselt ei toodeta turvast Laiküla turbamaardlas asuvatel

tootmisaladel juba 10 m/s tuule korral. Seda nii tuleohu vältimiseks kui ka tuule tõttu tekkiva

tolmu tõttu, mis mõjutab nii tehnikat, masiniste kui ka välisõhku. Loa taotleja kinnitab, et nende

huvides on vältida tolmu kannet lähimate elamuteni, mille tõttu välditakse elamute suhtes

ebasoovivate tuulte korral turba tootmist tootmisala piirkondades, mis on elamute suhtes lähimad

ja asuvad tolmukande seisukohalt riskipiirkondades.

Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on

olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusast, mis vähendab turbamaterjali kandumist veokite

ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses kaetud

asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida tuulega

ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma valdavalt

väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport mäeeraldiselt

tahkete osakeste seisukohast olulist mõju.

Toetudes eelnevale on müra ja tolmu mõju leevendusmeetmeteks:

1. Tolmu tekke ja leviku vähendamiseks karjäärisisestel teedel kui ka karjääri juurde viival

teel transpordivahendite liikumise kiiruspiirangu 30 km/h, karjäärisiseseid teid tuleb

niisutada, kui nähtav teetolm kandub väljaspoole karjääriala

2. Kaebuste esitamisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes müra ja tahkete osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised

lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel võtta kasutusele

leevendusmeetmeid (ladustada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid müra ja tolmu leviku

vähendamiseks) ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale

leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja

katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

24(43)

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on turbatootmisalal töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Laiküla IV turbatootmisala

mäeeraldisel töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel

kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt

mõjutada turbatootmisalal töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kaevandamisel turbatootmisalal

ei kaasne mäeeraldisest väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega

hüdrovasaraid.

3.1.6. Tekkivatest jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamis jäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem

kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks.

Loa taotluse kohaselt on kogu materjal kasutatav ja kaevandamisel jäätmeid ei teki ja tegevuse

käigus maavara ei rikastata.

Olmejäätmeid moodustub kaevandamisel väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse

ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus

tehakse remonditöökodades.

Turbatootmisalale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka

vett.

Võimalikke avariiolukordi on hinnatud KMH punktis 3.1.5. Turba tootmisel ja tootmisala

hooldustöödel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja pinnasevette sattuda õli või

määrdeaineid. Tänu nõrgale filtratsioonivõimele (rabaturba filtratsioonikoefitsient on tavaliselt

0,1–1,0 m/d, madalsooturbal 0,01–0,1 m/d) seob turvas lekkinud vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ja

takistab selle edasist levikut. Turba filtratsioonivõime sõltub turba botaanilisest koostisest ja

lagunemise astmest. Kui aga reostus jõuab kuivenduskraavidesse, võib see sealt omakorda

eesvoolu ja teistesse ümberkaudsetesse veekogudesse kanduda ning oluliselt mõjutada vee

kvaliteeti ja elustikku, aga ka piirkonna joogi- ja tarbevee kvaliteeti. Seetõttu on oluline valmidus

ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud reostus.

Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks

ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või

neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke

kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse. Lisaks turbale on väga

hea imendumisvõimega materjal ka saepuru, mida saab efektiivselt kasutada võimalike

avariireostuste likvideerimisel.

25(43)

Tegutsedes hooldatud ja töökorras masinatega ning omades vajalikke ettevalmistusi,

ettevaatusabinõusid ja tegevusplaani on võimalik avariiolukordi vältida ning õnnetuste kahju

leevendada.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas

jäädes Üdruma küla ja Laiküla territooriumitele. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldise

teenindusmaa jääb RMK Läänemaa metskonna poolt hallatavate Kullamaa metskond 4 (tunnus

34202:002:0130, 100% maatulundusmaa) ja Kullamaa metskond 100 (tunnus 45203:002:0196,

100% maatulundusmaa) kinnistute piiresse.

Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis piirneb ida poolt taotlejale kuuluva Laiküla II

turbatootmisala mäeeraldisega (keskkonnaloa nr LMKL-002). Ligikaudu 500 m kaugusel läänes

kulgev kruuskattega kohaliku tähtsusega 4520063 Uudismaa tee. Lähimad majapidamised

paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja edelas Põldotsa

(tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus 45203:003:0024)

kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad kaugemala kui ~600 –

1000 m. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires teid, elektri- ja sideliine või muid

kommunikatsioone ei ole.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval. Mäeeraldise

teenindusmaa ida- ja keskosas jäävad maapinna abs kõrgused valdavalt 7,5-8,5 m ning

lääneservas 6,5-7,5 m vahemikku. Mäeeraldise piir kattub hästilagunenud turba ploki 15 aT

piiridega ning hõlmab ka vähelagunenud turba plokki 14 aT.

Taotletavast Laiküla IV turbatootmisalast ~300 m kaugusel lõunas paikneb Keskküla I

maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/002), ~500 m kaugusel edelas paikneb Keskküla

II maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/003) ning ~500 m kaugusele läände jääb Laiküla

I maaparandussüsteem (tunnus 5111660020010/001).

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht

kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht.

Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse

mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Taotletava maavaravaru kadu 20 cm paksuses

jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (48,22 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x

hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,168) = jääkkihi maht (16 tuh t).

Taotletav maavara on plokkide kaupa järgnev:

14 aT - vähelagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 25 tuh t, kaevandatav varu 25 tuh t)

15 aT - hästilagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 86 tuh t, kaevandatav varu 70 tuh t)

Lääne maakonna turba kaevandamise aastamäär on 105 tuh t, millest Maa-ameti Geoportaali

maardlate rakenduse andmetel on kasutusel 90 tuh t. Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaluba

26(43)

taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastamääraga 15 tuh t. Taotletav loa kehtivuse aeg on

põhjendatud, kuna hinnanguliselt kulub loodusliku raba tootmisalaks ettevalmistamiseks 5-7

aastat ja korrastamiseks 3-5 aastat. Kuna aastad on erinevad, on tõenäoline, et igal tootmisaastal

ei saavutata maksimaalset lubataud kaevandamise mahtu.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala vähelagunenud turba näol on tegemist raba- ja

rabasegalasundiga, mille puhul arvatakse kasulikust kihist maha 0,2 m paksune sugekiht (katend).

Sugekihi maht taotletaval mäeeraldisel on 55 tuh m³. Hästilagunenud turba katendis puudub 20,87

ha suurusel pinnal vähelagunenud turba kiht, seega arvatakse sellel alal kasulikust kihist välja 0,1

m paksune sugekiht mahuga 21 tuh m³. Eelnevast lähtudes on Laiküla IV turbatootmisala sugekihi

kogumaht 76 tuh m³.

Tootmisala asub looduslikul alal, kus on eelnevalt kaevandamisele vajalik raadata puud ja võsa,

juurida kännud, eemaldada sugekiht ning luua kuivendussüsteem. Kuivõrd Laiküla, Laiküla II ja

Laiküla III turbatootmisalade puhul on tegemist toimivate mäeeraldistega, on tootmisaladele

varasemalt rajatud väljaveoteed. Laiküla IV turbatootmisala piirneb ida poolt Laiküla II

turbatootmisala mäeeraldisega (AS Torf, LMKL-002), mille baasil on võimalik kaevandamist

järk-järgult lääne suunas taotletavale mäeeraldisele laiendada. Mäenduslikud tingimused on

rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada freesmeetodil isevoolse kuivendusega, ilma

eesvoole süvendamata.

Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise

tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud

turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15-20 mm, hästilagunenud turba korral

keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste

kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb

kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast kogutud turba

aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga kallurautodele ja selle transportimine

substraadi tsehhi või otse tarbijale.

Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks

ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades

~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse

maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva

taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks.

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada

settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid

suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka.

Laiküla IV turbatootmisalast umbes 500 m kaugusel läänes paikneb Laiküla I

maaparandussüsteem, kuhu lähtuvad taotletava mäeeraldise keskosast selleni kraavid, mida

kasutades oleks võimalik ka tootmisala kesk- ja lõunaosa turbalasund isevoolselt kuivendada kuni

6,5 m tasemeni. Kraavid vajavad eelnevalt setetest ja võsast puhastamist.

Laiküla IV turbatootmisala piiresse rajatavate tootmisväljakute vesi juhitakse lõuna suunas

Keskküla kraavi (väljalask LA062), seega soovitakse taotletava Laiküla IV turbatootmisala

vooluhulgad lisada keskkonnaloale nr LMKL-002. Laiküla IV turbatootmisalalt lisanduv

vooluhulk väljalasku LA062 on 146 000 m³ /a. Kehtiva loaga nr LMKL-002 lubatud vooluhulk

on 400 764 m3 aastas, 100191 m3 kv, 1096 m3 ööpäevas (0,01 m3/s).

Laiküla IV keskkonnaloa taotlusele veeosa ei ole lisatud. Laiküla IV kuivendusvee 146 000 m3/a

liitmisel LMKL-002-le 400764 m3/a = 546 764 m3/a aastaseks vooluhulgaks.

27(43)

Kui vee ärajuhtimisel järgitakse samasuguseid keskkonnanõudeid, nagu taotluse esitamise hetkel

kehtivas Laiküla turbatootmisalade vee erikasutusloas nr LMKL-002 fikseeritud, ei oma see

olulist negatiivset keskkonnamõju. Vee erikasutusloa kohaselt võib Laiküla turbatootmisalalt

eesvooludesse suunatav vesi sisaldada lämmastikku maksimaalselt 45 mg/l, naftaprodukte 5 mg/l

ja heljumit 40 mg/l ning selle bioloogiline hapnikutarve ei tohi ületada 15 mg/l.

Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb vesi

eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia määratakse kaevandamise projektis.

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala (osa Laiküla IV uuringuruumist) on Laiküla turbamaardlas

teostatud KMH kohaselt otstarbekas eraomandisse jääval alal korrastada metsamaaks ning

riigiomandisse jääval alal taastuvaks sooks. Kuivõrd Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

teenindusmaa ei kattu eraomandisse jäävate kinnistutega, on moodustatava taastuva soo kõlviku

pindala 60,74 ha

Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba

jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule

on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim.

Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada

jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja

eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse

korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu ala ühtlaselt üle

ujutatud.

Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele

väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või

avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla

fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu.

Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse

vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel ka metsamaa)

tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded

ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa

korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Laiküla turbamaardlat on korduvalt uuritud. Käesolev Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa

taotlus põhineb aruannetel “Laiküla turbamaardla Laiküla IV uuringuruumi geoloogilise uuringu

aruanne (varu seisuga 01.08.2019)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2719) ja “Laiküla

IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend” (OÜ Nordic

Botanical 2022).

Laiküla turbamaardla paikneb Alam-Siluri Adavere lademe (S1AD) savikate lubjakivide

avamusel. Lääne-Eesti madalikul paiknev Kasari-matsalu ürgorg on osaliselt täitunud moreeni

ning jääjärve- ja soosetetega. Laiküla soo piires on maapinna abs kõrgused valdavalt 5-10 m

vahemikus, Laiküla IV turbatootmisala teenindusmaal 6,5-8,5 m vahemikus.

Aluspõhja kivimeid katva moreeni (gIII) kihi paksus on valdavalt 1-2 m. Moreen avaneb

maapinnal Laiküla soost kirde ja edela pool, sealhulgas ka Laiküla IV turbatootmisala

teenindusmaa lääneserval. Turbamaardla piires on moreen kaetud kohalikes jääpaisjärvedes

28(43)

settinud viirsaviga (lgIII), viimasel omakorda lasub turbakiht (bIV). Laiküla IV turbatootmisala

põhjaosas ja idaserval ulatub turbalasundi paksus paiguti üle 2 m, lääneservas esineva turbakihi

paksus on kohati alla 0,5 m paksune. Kohati on turba lamamis ka 0,1-0,2 m paksuse kihina

järvemuda (lIV), mis on settinud pärast jääpaisjärvede taandumist.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete kiht (bIV), mille veetase on 0,1-

0,5 m maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Iseloomulike

omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või

tarbeveena.

Kuna taotletav Laiküla IV turbatootmisala paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval, väheneb

turbalasundi paksus selles idast lääne suunas. Ala idaserval on turbalasundi paksus valdavalt üle

2 m, lääneserval aga all 0,5 m. Turbalasundi keskmine paksus uuringuruumis koos sugekihiga on

1,3 m.

Vähelagunenud turba lamamis ning uuringuruumi lääneosas siirde- ja madalsoolasundiga alal

esineb 0,1 – 1,5 m paksune (tootmisala piires keskmiselt 0,9 m) hästilagunenud siirdesoo- ja

madalsooturvaste kiht. Peamiselt koosneb see siirdesoo puu-sfagnumi- ja puu-rohuturbast ning

madalsoo puu-rohu-, tarna-pilliroo- ja pillirooturbast. Hästilagunenud turba (plokk 15 aT)

keskmine lagunemisaste taotletaval tootmisalal on 25%, keskmine looduslik niiskus 89,92%,

kuivaine keskmine tuhasus 9,42% ja keskmine happesus pHKCl on 3,94. Hästilagunenud turba

mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient on 0,168.

Laiküla IV turbatootmisala turbalasundi kändude sisaldus on väike. Vähelagunenud turba

keskmine kännusus on 0,08% ning hästilagunenud turbal 0,25%. Ka alumistel, suurema

puidusisaldusega turbakihtides ei moodusta kännud üle poole protsendi lasundi mahust.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh

mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult vähelagunenud turba

plokki 14 aT ning hästilagunenud turba plokki 15 aT.

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht

kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht.

Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse

mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht.

Taotletav maavara on plokkide kaupa järgnev:

14 aT - vähelagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 25 tuh t, kaevandatav varu 25 tuh t)

15 aT - hästilagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 86 tuh t, kaevandatav varu 70 tuh t)

Veega seonduvat on käsitletud eelhinnangu punktis 3.1.5. ja looduslikku mitmekesisust

käsitletakse järgmises peatükis (3.2.3).

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

29(43)

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa ida- ja keskosas on levinud peamiselt

rabataimkate. Puurindes domineerib mänd, puhmarinde moodustavad sookail, kanarbik, sinikas,

vaevakask, murakas, jõhvikas ja pohl. Rohurindes esineb lisaks tupp-villpeale veel ümaralehine

huulhein ning paiguti on kuivenduse mõjul lisandunud ka palu-härghein ja kattekold.

Samblarindes domineerivad turbasamblad, mätastel kasvab ka raba-karusammalt, harilikku

palusammalt ning samblikke. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires on ala lagedaks raiutud.

Kaitsealustest liikidest esineb EELIS andmeil Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

teenindusmaa piires harilik porss (Myrica gale), kahelehine käokeel (Platantherea bifolia),

kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylohriza incarnata) ning vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza

fuchsii). OÜ Nordic Botanical viis Keskkonnaameti nõudel ning AS Torf-i tellimisel läbi

kaitsealuste taimede inventuuri, et täpsustada kaitsealuste taimede esinemise andmeid olulisel

määral. EELIS-es registreeritud taimeliikidest ei leitud 2022. a. inventuuri käigus ühtegi

kahkjaspunase sõrmkäpa isendit. Pole välistatud, et taimeliigil ei olnud hea kasvuaasta, sest taimi

oli vähe ka Laiküla III turbatootmisalaga külgnevatel aladel. Varasemast oluliselt rohkem leiti aga

kõiki teisi registreeritud kaitsealuseid liike. Taotlusele on lisatud OÜ Nordic Botanical-i “Laiküla

IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend”.

Matsalu Rahvuspargi Matsalu piiranguvöönd (tunnus KLO1100749) paikneb ~1,3 km kaugusel

läänes ning Käntsu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (tunnus KLO2000257) jääb ~580 m kaugusele,

teisele poole Laiküla II turbatootmisala. Läheduses paikneb ka projekteeritav Käntu-Kastja

looduskaitseala.

Olulist mõju rohevõrgustikualale ei ole eeldada, sest metsa raadatakse minimaalselt, lähiala on

juba turbatootmisega varasemalt rikutud ning loomade läbipääsu turbatootmisalal ei piirata.

Ümbritsevat maastikku ei mõjutata määral, mis takistaks selle toimimist rohevõrgustikualana.

Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Piirneval Laiküla II ja lähedal asuvatel Laiküla II, III turbatootmisala mäeeraldistel on turba

kaevandamisega tegeletud üle 60 aastat, sellest tulenevalt pole põhjust arvata, et taotletaval

Laiküla IV turbatootmisalal kaevandamisega kaasneks lisaks keskkonda oluliselt mõjutavaid

tegureid.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui

see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Lähimad majapidamised paiknevad

mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja edelas Põldotsa (tunnus

45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus 45203:003:0024)

30(43)

kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad kaugemala kui ~600 –

1000 m. Turba kaevandamisel ja transpordil võib eeldada mõningast peenosakeste (PM)

kontsentratsiooni tõusu välisõhus ja müra teket.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid

eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas

pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist kaevandamistegevuse

mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel

lõunas ja edelas Põldotsa (tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku

(tunnus 45203:003:0024) kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need

jäävad kaugemala kui ~600 – 1000 m.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (30 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist lisanduvat

negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid

(müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine on leevendatav

ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata

gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt

tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja

kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine

naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning

vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

Antud olukorras on tegemist pikalt töötanud turbatootmisepiirkonna laienemisega alale, mis on

varasemalt kaevandustegevusest puutumata. Kui keskkonnaluba antakse, jätkub tegevus

turbatootmisalal sarnaselt praegusega, kuid suuremal alal. Keskkonnaloal on kindel kestvus (30

aastat), peale mida see kas lõppeb või on võimalus taotleda loa pikendamist. Loa lõppedes peab

ettevõte tagama ala korrastamise. Loa pikendamisel kaalutakse sellega kaasnevat mõju asjakohase

menetluse käigus ning langetatakse otsus, kas seda on võimalik lubada. Ka peale keskkonnaloa

pikendamist jääb alles kohustus turbatootmisala korrastada.

Müra- ja tolmuhäiringud on lokaalsed, ümbritsevale keskkonnale ning elanikonnale oluliselt

negatiivset tagajärgi ei põhjusta.

3.3.2. Mõju piiriülesus

31(43)

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb lähimates kohtades karjäärialast ~ 85 km

kaugusele põhja ja ~ 95 km kaugusele lõunasse.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Laiküla IV turbatootmisala kaevandamisloa taotluse Natura eelhindamine

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas

jäädes Üdruma küla ja Laiküla territooriumitele. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldise

teenindusmaa jääb RMK Läänemaa metskonna poolt hallatavate Kullamaa metskond 4 (tunnus

34202:002:0130, 100% maatulundusmaa) ja Kullamaa metskond 100 (tunnus 45203:002:0196,

100% maatulundusmaa) kinnistute piiresse.

Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Taotletud kaevandamise ala ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku5 alal. Tegevuse võimalikus

mõjualas asuvad Käntu-Kastja loodusala6 ja Käntu-Kastja linnuala7, mis jäävad mäeeraldisest 580

m kaugusele itta. Väinamere loodusala8 ja Väinamere linnuala9 asuvad mäeeraldisest 1,33 km

kaugusel läänes ning Laiküla loodusala10 2,29 km kaugusel loodes. Mõju nendele Natura 2000

võrgustiku aladele ei ole tulenevalt kaugusest ja asukohast eeldada.

Käntu-Kastja linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi 11 I lisa linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on suur-

konnakotkas (Aquila clanga) ja rohunepp (Gallinago media).

Käntu-Kastja loodusala on moodustatud loodusdirektiivi12 I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide

elupaikade kaitseks. Käntu-Kastja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud

(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas

(Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline

jõekarp (Unio crassus).

Kavandatava tegevuse mõju Käntu-Kastja linnualale ja Käntu-Kastja loodusalale on kirjeldatud

punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“.

Siseriiklikult kaitstavad alad

Käntu-Kastja hoiuala

5 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” 6 Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) kood RAH0000529 7 EELIS kood RAH0000099 8 EELIS kood RAH0000605 9 EELIS kood RAH0000133 10 EELIS kood RAH0000474 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 12 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

32(43)

Antud piirkonnas kattub Käntu-Kastja linnualaga ja Käntu-Kastja loodusalaga

looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel kaitse alla võetud Käntu-Kastja hoiuala13.

Käntu-Kastja hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide –

jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), puiskarjamaade (9070),

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja linnudirektiivi I

lisas nimetatud liikide, samuti I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle

elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü

(Bonasa bonasia), rukkirääk (Crex crex), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus).

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi14.

Käntu-Kastja hoiualal kaitstavad elupaigatüübid kattuvad Käntu-Kastja loodusala kaitse-

eesmärkidega ning mõju nendele on kirjeldatud punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“.

Käntu-Kastja hoiuala kaitse-eesmärkidena nimetatud liikidest on saarma, võldase, jõesilmu,

paksukojalise jõekarbi ja suur-konnakotka kaitse ka Käntu-Kastja linnuala või Käntu-Kastja

loodusala kaitse-eesmärgiks ning mõju nendele on kirjeldatud punktis „Mõju Natura 2000

võrgustiku alale“.

Hoiuala kaitse-eesmärgina nimetatud liikide laanepüü, rukkiräägu, tedre, metsise ja kiivitaja

kaitse ei ole Käntu-Kastja loodus- ja linnuala eesmärgiks.

Käntu-Kastja hoiualale on koostatud Käntu-Kastja loodusala kaitsekorralduskava15, mis hõlmab

lisaks ka Üdruma suur-konnakotka püsielupaika, Kastja suur-konnakotka püsielupaika, Käntu

kaljukotka püsielupaika, Keskküla väike-konnakotka püsielupaiku, Rumba väike-konnakotka

püsielupaiku ning Tõrje suur-konnakotka püsielupaika. Kaitsekorralduskavaga ei ole seatud

kaitse-eesmärki hoiuala kaitse-eesmärgina nimetatud laanepüüle ja kiivitajale, kuna need liigid

on alal vähearvukad, kuid Eestis suhteliselt arvukad liigid ning kiivitaja ei kuulu ka kaitsealuste

liikide hulka. Eraldi kaitse-eesmärki ei ole seatud ka rukkiräägule ja tedrele, kuna nende soodsa

seisundi tagab nende katusliikide – rohunepi ja metsise, elupaikade kaitse. Laiküla IV

turbatootmisala mõju Käntu-Kasta hoiuala kaitse-eesmärgile metsisele on kirjeldatud kaitsealuste

liikide peatüki all.

Üdruma kaljukotka püsielupaik

Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis asub Üdruma kaljukotka püsielupaigast16 umbes 800 m

kaugusel. Püsielupaik on moodustatud I kaitsekategooriasse kuuluva kaljukotka (Aquila

chrysaetos) ja tema elupaiga kaitseks. Kaljukotka Üdruma pesa leiti 2007. aastal ja viimati oli see

asustatud 2013. aastal (lennuvõimestus 1 poeg). Kuid 2014. aasta seire käigus leiti, et pesa on

13 EELIS kood KLO2000257; kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrusega nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas“ 14 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 32 lg 2 15 Käntu-Kastja loodusala kaitsekorralduskava 2018-2027, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 13.02.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/3, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-405645260 (edaspidi Käntu- Kastja loodusala KKK) 16 EELIS kood KLO3000936

33(43)

varisenud ning hiljem ei ole vanast pesakohast ega selle lähedusest uut pesa leitud, ehkki

kaljukotkast on Keskküla raba piirkonnas infosüsteemi PlutoF andmetel vaadeldud veel kuni 2018.

aastani. Samas võivad hilisemad vaatlused olla hoopis kaugemal idas Käntu püsielupaiku

asustava(te) kaljukotka paari(de) vaatlused.

LKS § 50 lg 2 punktist 5 tulenevalt, kui liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud LKS § 10 lõike

2 kohaselt, on selleks kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 meetri raadiuses.

Püsielupaigas kehtib LKS §-s 30 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord.

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud17. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal18.

Pesitsemiseks eelistab kaljukotkas suurte loodusmassiivide sooalasid, kus pesa rajatakse tavaliselt

soosaare või -serva metsa. Toitumisalana kasutab pesapaigast kuni 5 km raadiuses (kodupiirkond)

lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni teine tüüp,

näiteks luht. Vähemalt poole kaljukotkaste saagist moodustavad kanalised ja jänesed. Eesti

kaljukotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade – lagesoo ja sooserva metsad –

hävinemisest ja kvaliteedi langusest tingitud metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse

langus. Metsise ja tedre hulk kaljukotka saagi koostisest moodustab tänapäeval hinnanguliselt ca

50 %. Nende mõlema liigi arvukus on languses ning peamine arvukuse langemise põhjus seisneb

soode ning soometsade hävinemises ja kvaliteedi languses.

Laiküla IV turbatootmisalale on koostatud kuivenduse ja linnustiku eksperthinnang19, mis leidis,

et turbatootmisala kasutusse võtmine ei suurenda negatiivset mõju kaljukotka püsielupaigale.

Eksperthinnang leidis, et kaljukotka Üdruma püsielupaiga ja kavandatava Laiküla IV

turbatootmisala vahel asub praegu kasutuses olev Laiküla II turbatootmisala, mille väljaehitamist

alustati 2001. aastal, st kaljukotkas pesitses aastaid turbatootmisalale suhteliselt lähedal

(ligikaudu 500 m). Seega ei ole püsielupaigast veel kaugemale kavandatava Laiküla IV

turbatootmisala rajamine kaljukotkale tõenäoliselt suurema mõjuga kui senine tootmine Laiküla

II turbatootmisalal.

Projekteeritav Käntu-Kastja looduskaitseala

On algatatud Käntu-Kastja looduskaitseala kaitse alla võtmise menetlus. Käntu-Kastja

looduskaitseala moodustatakse olemasoleva Käntu-Kastja hoiuala, piirkonda jäävate I

kaitsekategooria linnuliikide püsielupaikade ja neid ümbritseva ala baasil. Projekteeritav Käntu-

Kastja looduskaitseala asub Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise lõunapiirist umbes 50 meetri

kaugusel. Käntu-Kastja looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt tsoneeritakse Laiküla

turbatootmisalaga piirnev maa Käntu sihtkaitsevööndi koosseisu.

Käntu-Kastja looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskirja20 kohaselt moodustatakse Käntu-Kastja

looduskaitseala valdavalt olemasolevate hoiualade ja püsielupaikade põhjal ning tegemist on

eelkõige ebapiisava kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra kehtestamisega, kuna hoiuala

kaitserežiim ei taga Käntu-Kastja väärtusliku metsamassiivi kui tervikliku elupaiga ja

ökosüsteemi kaitset.

17 LKS § 55 lg 6 18 LKS § 55 lg 61 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 23/4599 „Laiküla IV turbatootmisala kuivenduse ja linnustiku eksperthinnang“ 20 Vabariigi Valitsuse määruse „Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu seletuskiri kuupäevaga 12.10.2022

34(43)

Linnuliikide puhul on kõige olulisemaks looduskaitseala moodustamise eesmärgiks I

kaitsekategooria kotkaliikide kaljukotka, suur-konnakotka ja väike-konnakotka ning arvukate

rähniliste elupaikade kaitse tagamine. Kotkaste jaoks on oluline looduskaitseala moodustamine

ning vajalikus ulatuses sihtkaitsevööndi kaitsekorra kehtestamine, kuna kehtiv hoiuala kaitsekord

ja ringikujulised püsielupaigad ei taga liikidele soodsaks elutegevuseks piisava suurusega

elupaiku, mis on üldjuhul oluliselt suuremad kui LKS § 50 lg 2 kohane esmane kaitsetsoon.

Kaljukotka kaitse tegevuskava kohaselt moodustavad kaljukotka kodupiirkonna (pesitsuselupaik

ja peamine toitumisala) pesast 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja poollooduslikud elupaigad.

Kriitilise tähtsusega on soo, eriti lagesoo osatähtsus kodupiirkonnas, tehislikke elupaiku

välditakse. Sobiv kaitsekord on avamaal ligikaudu 2 kilomeetri raadiuses ja puistus vähemalt 500

meetri raadiuses pesast sihtkaitsevöönd, mis välistab majandustegevuse ja võimaldab seada

liikumispiirangu pesitsusperioodiks. Lisaks peab sihtkaitsevöönd hõlmama soo kraavitatud osa,

kuna piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda reguleerida kraavide hooldust ja takistada seeläbi soo

jätkuvat kuivendamist. Seega on liigi kaitse seisukohalt väga oluline Käntu-Kastja looduskaitseala

ja erinevate rangusastmetega sihtkaitsevööndite moodustamine, mis tagab edukalt terve

kaljukotka kodupiirkonna kaitse.

Moodustatava Käntu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse,

metsaelupaikade (vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad

ning siirdesoo- ja rabametsad) ja sooelupaikade (rabad ning siirde- ja õõtsiksood) ning

poollooduslike koosluste (lamminiidud, liigirikkad madalsood, niiskuslembesed kõrgrohustud

ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud) soodsa seisundi säilitamine ja taastamine ning

kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Kaitsealused loomaliigid

Laiküla IV turbatootmisala kattub III kaitsekategooria linnuliikide öösorri (Caprimulgus

europaeus) ja tedre (Tetrao tetrix) elupaikadega ning piirneb vahetult III kaitsekategooria

linnuliigi väiketülli (Charadrius dubius) elupaigaga.

Taotletavast mäeeraldisest jääb umbes 570 m kaugusele metsise leiukoht ning 1 km kaugusele

väike-konnakotka Keskküla püsielupaigad. 1 km raadiuses asub ka Ⅲ kaitsekategooria laanepüü

leiukoht.

Öösorr

Öösorri arvukuseks hinnatakse Eestis 5 000 - 10 000 paari, arvukuse lühiajaline (2006-2017) trend

on arvatavasti stabiilne ja pikaajaline (1980-2017) trend on langev (Elts jt 2019). Eesti Punases

Nimestikus on öösorr kategoorias “soodsas seisundis” (sigiv asurkond, 2019. a).

Öösorr on Eestis laialt levinud liik, kes pesitseb hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, kuid

teda võib pesitsemas kohata ka siirdesoometsades, kuivades loomännikutes ning sageli ka

eeltoodud tüüpi metsade raiesmikel ja noorendikes (Jair 2018, b).

Kogu levila ulatuses peetakse öösorri peamiseks ohuks pestitsiidide kasutamist, mis vähendab

toiduks olevate putukate arvukust. Öösorrile on ohuks ka liiklustiheduse kasv maanteedel (Jair

2018, b).

35(43)

Kuna kavandatavale Laiküla IV turbatootmisalale jääb suhteliselt väike osa (ligikaudu 13%)

öösorri elupaigast (KLO9127724), siis elupaiga kadu kavandatava turbatootmisala ulatuses ei ole

öösorrile antud asukohas suure tõenäosusega olulise mõjuga, sest suur osa liigi elupaigast säilib21.

Teder

Kavandatavale Laiküla IV turbatootmisalale ulatub III kaitsekategooria liigi tedre elupaik, mille

pindala on 921,9 ha ning 2020. aastal registreeriti elupaigas 20 kukke (27.04.2020).

Teder on Eestis laialt, kuid ebaühtlaselt levinud liik. Tedre toitumisalad on seotud eelkõige

kasepuistutega, seetõttu eelistab teder avamaastikuga külgnevaid kase- või kasesegametsade

servaalasid ja väiksemaid kasetukkasid lagedamates biotoopides, samuti madal- ja siirdesoid.

Kevadised tedremängud toimuvad enamasti soodes, aga ka metsaserva lähedal põldudel ja

niitudel. Emaslind rajab pesa põõsastikku, noorendikku, sohu või metsaserva. Seega elutseb teder

erinevates elupaikades, kelle pesitsusbiotoobid ulatuvad nõmmedest ja kadastikest soode ja

raiesmikeni.

Peamisteks ohtudeks on elupaikade hävimine või kvaliteedi langus, eeskätt tedrele vajaliku

poolavamaastiku kinnikasvamine (sh kuivendamise tõttu), intensiivistunud põllu- ja

metsamajandus ning kiskjate kõrge arvukus.

Linnustiku eksperthinnangu kohaselt jääb kavandatavale Laiküla IV turbatootmisalale suhteliselt

väike osa (kuni 7%) tedre elupaigast (KLO9127722), st elupaiga kadu kavandatava

turbatootmisala ulatuses ei ole tedrele suure tõenäosusega olulise mõjuga, kuna liigile säilib suur

osa elupaigast.

Väiketüll

Kavandatav Laiküla IV turbatootmisala piirneb III kaitsekategooria liigi väiketülli elupaigaga,

mille pindala on 349 ha ning 2020. aastal pesitses elupaigas 5 paari (04.07.2020).

Väiketülli arvukuseks hinnatakse Eestis 1 000 - 2 000 paari, arvukuse lühiajaline (2006-2017) ja

ka pikaajaline (1980-2017) trend on arvatavasti stabiilne. Eestis pesitseb väiketüll valdavalt

inimtekkelistes elupaikades, sh karjäärides, ehitusplatsidel, suurfarmide õuealadel jm.

Eksperthinnangu kohaselt kattuvad väiketülli elupaiga piirid kasutuses oleva turbatootmisalaga,

st kavandatava Laiküla IV turbatootmisala rajamisega tekib väiketüllile elupaika hoopis juurde.

Turbakarjääris toimuvate tööde käigus võib kurvitsaliste pesakondade hukkumist põhjustada

freesimistööde alustamine kurvitsaliste elupaigas pesitsuse ajal ning masinatega sõitmine

kurvitsaliste elupaigas pesitsuse ajal.

Tulenevalt eelnevast soovitame lindude pesitsuse häirimise minimeerimiseks ja poegade

hukkumise vältimiseks alustada Laiküla IV turbatootmisalal töid väljaspool lindude pesitsusaega,

st enne 1. maid või pärast 15. juulit. Aktiivselt kasutuses olevale alale linnud üldjuhul pesitsema

ei tule ning leiavad endale teised pesitsuskohad.

Väike-konnakotkas

Kavandatavast Laiküla IV turbatootmisalast jääb ligikaudu 1 km kaugusele I kaitsekategooria liigi

väike-konnakotka Keskküla kaks püsielupaika. Kuna väike-konnakotka elupaigad, sh

21 OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 23/4599 „Laiküla IV turbatootmisala kuivenduse ja linnustiku eksperthinnang“

36(43)

toitumisalad ei ole seotud soomaastikega ning püsielupaigad asuvad suhteliselt kaugel, ei ole

turbatootmisala laiendamine väike-konnakotkale suure tõenäosusega olulise mõjuga.

Metsis

Metsise kaitse tegevuskava kohaselt on metsisekukkede arvukus viimase kümnendi jooksul

jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele. Metsis on paikne lind ning eelistab

elupaigana vanu loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis suuremate või väiksemate

rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80 kuni 130 aastat. Liigi kaitse

tegevuskava kohaselt on olulisemateks metsisele mõjuvateks ohuteguriteks lageraied metsise

elupaikades, kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus ning nende kahe teguri

omavaheline koosmõju, aga ka pikaajalised maastikumuutused, mille tõttu ohustab mänge

isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Röövlust ja inimesepoolset häirimist

peetakse samuti ohuteguriteks22.

Kuna metsis ja teder on peamised saakloomad kaljukotkale, siis mõjutab nende liikide seisund ja

selle muutumine olulisel määral ka kaljukotka seisundit. Viimase aastakümne arvukushinnangud

näitavad nii metsise kui tedre osas langustrende. Tedre arvukus on olnud languses alates 1970-

date algusest ning metsisel on kukkede arv mängudes viimase 25 a jooksul vähenenud vähemalt

26,7 %. Tedre peamine arvukuse langemise põhjus seisneb soode ning soometsade hävinemises

ja kvaliteedi languses. Samuti on liigile probleemiks looduslike elupaikade servaalade

hävinemine – liik vajab elutegevuseks näiteks valgusküllast kasepuistut, mida maaparandus

soometsades ja -servades on kõvasti vähendanud. Metsise arvukus on kukkunud eelkõige

soometsade kuivenduse ja lageraiete ning kiskluse suurenemise tagajärjel.

Turba kaevandamine Laiküla IV turbatootmisalal ei aita kaasa metsise ja tedre seisundi

paranemisele. Ala täiendav kuivendamine mõjutab mingil määral ka mäeeraldisega piirneva maa-

ala veerežiimi ning seeläbi ala sobivust nende liikide elupaigana. Aga kuna tegemist on toimiva

turbakaevanduseve laiendamisega ning maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult

suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast varust, vältides sellega täiendavate rabaalade rikkumist

uute kaevanduste rajamisel, on taotletud tegevusega kaasnev täiendav mõju kaitsealuste liikide

jaoks minimaalne.

Laanepüü

Laanepüü eelistab pesitseda vähemalt 50-aastastes suhteliselt tihedates okas- ja segametsades, kus

enamasti leidub nii varjuandvaid kuuski, kui talvist toitu pakkuvaid kaski ja leppi. Sobivaimateks

elupaikadeks on väljakujunenud rindelisuse ja tiheda alusmetsaga mitmekesised vanad metsad,

kus leidub häilusid ja tuulemurde. Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on elupaikade

hävinemine, eeskätt vanemate mitmekesise struktuuriga puistute kadumine ning killustumine,

samuti pesitsuse nurjumine metsamajandustööde ning röövluse tõttu.

Laiküla IV turbatootmisala asub Natura kaitstaval elupaigatüübil rabad (7110*). Kuna laanepüü

on metsalind, eelistades elupaigana suuri ja vanu metsamassiive, siis ei ole turbatootmisala

laiendamine laanepüüle suure tõenäosusega olulise mõjuga.

Kaitsealused taimeliigid

Laiküla IV turbatootmisalale jäävad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide harilik porss

(Myrica gale), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), suur käopõll (Listera ovata) ja vööthuul-

sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) kasvukohad. Laiküla IV turbatootmisala kasutusse võtmiseks on

22 Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava lk 24-27

37(43)

koostatud kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend23. Looduskaitseseaduse

kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja

loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas24.

Inventuuri käigus ei leitud turbatootmisala põhjaosast Eesti looduse infosüsteemis registreeritud

kahkjaspunast sõrmkäppa. Pole välistatud, et taimeliigil ei olnud hea kasvuaasta, sest taimi oli

vähe ka Laiküla III turbatootmisalaga külgnevatel aladel („Laiküla III turbatootmisala

kaitsealuste taimede ümberasustamise seire aruanne 2022” Nordic Botanical 2022).

Sellegipoolest võib oletada, et Laiküla IV turbatootmisala ei ole liigile oluliseks kasvukohaks.

Kaevandustegevuse tõttu võivad osad kaitsealused taimed hävida, kuid nendes taimede

kasvukohtades, kus otsest kaevandamist ei toimu, on oluliseks teguriks turba kaevandamisega

kaasnev kuivendamine. Kuivenduse mõju ja selle ulatuse hindamine on keeruline, kuid õnneks

asub suur osa kaitsealuste taimede kasvukohtadest väljaspool mäeeraldise piire.

Kasvukohtadele, mis asuvad mäeeraldise piiridele sedavõrd lähedal, et kuivendamise negatiivne

mõju kasvukohtade tingimustele on väga tõenäoline, näeb taimede eksperthinnang leevendava

meetmena ette suurema puhverala loomist. Eksperthinnang soovitab kavandatava mäeeraldise

piiridesse jäävad taimed ümberasustada.

Hariliku porssi kasvukohtade kaitset on raske korraldada ning taimeliigi üksikuid taimi on

tegelikult ka väljaspool kaardistatud kasvukohti. Ligi pool kaardistatud kasvukohtadest jääb

mäeeraldise piiridest väljapoole, kuid saab osaliselt mõjutatud kuivendamisest. Liik kasvab siiski

edukalt ka mõnevõrra kuivendatud aladel ning on üldiselt Lääne-Eesti rabades küllalt tavaline.

Seetõttu ei soovita eksperthinnang porsa ümberasustamist ega spetsiaalselt tema kaitseks

puhvertsoonide loomist

Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Käntu-Kastja linnuala

Käntu-Kastja linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate

rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on suur-konnakotkas (Aquila

clanga) ja rohunepp (Gallinago media). Käntu-Kastja linnuala jääb Laiküla IV mäeeraldisest 580

m kaugusele itta.

Suur-konnakotkas on Eestis I kaitsekategooriasse kuuluv lokaalselt levinud üliharuldane

haudelind. See liik pesitseb vanades soistes metsades ning peab saagijahti lammi- ja sooniitudel.

Suur-konnakotka arvukus kahanes kiiresti käesoleva sajandi esimesel kümnendil, hiljem on

arvukus stabiliseerunud kriitiliselt madalal tasemel. Praegu hinnatakse asurkonna suuruseks vaid

5–10 paari (sh suur- ja väike-konnakotka segapaarid) 25 . Eestis on kõige olulisemateks

ohuteguriteks hübridiseerimine väike-konnakotkaga ning saagialade hävinemine ja kahjustamine,

keskmise mõjuga ohuteguriteks on pesapaikade hävinemine ja pesitsusaegne häirimine.

Laiküla IV turbatootmisalale lähim suur-konnakotka teadaolev elupaik jääb umbes 3 km

kaugusele kirdesse. Kuna suur-konnakotka kaitse tegevuskava kohaselt kotkaste kodupiirkonnaks

u 2 km raadiusega ring ümber pesa, ei avalda Laiküla IV turbatootmisalaga seotud tegevus

tõenäoliselt mõju suur-konnakotka pesitsusedukusele.

23 Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend” (OÜ Nordic Botanical, 2022) 24 LKS § 55 lg 8 25 Elts, J.; Leito, A.; Leivits, M.; Luigujõe, L.; Nellis, R.; Ots, M.; Tammekänd, I.; Väli, Ü. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Tartu. Hirundo, 2019, 32 (1) 1–39.

38(43)

Rohunepi asustatud elupaiku ei ole Käntu-Kastja linnualal teada ning Käntu-Kastja loodusala

kaitsekorralduskavas on hinnatud rohunepp hetkel sellelt alalt välja surnuks, mille põhjuseks on

liigi asurkonna üldine arvukuse vähenemine ja Käntu-Kastja liigniiskete luhaniitude vähesus.

Laiküla IV turbatootmisala kasutusse võtmine ei põhjusta täiendavat mõju Käntu-Kastja linnuala

kaitse-eesmärkidele, kuna suur-konnakotkas asub kaevandusest piisavalt kaugel ning rohunepi

elupaiku ei ole enam piirkonnas teada.

Käntu-Kastja loodusala

Käntu-Kastja loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide

elupaikade kaitseks. Käntu-Kastja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud

(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas

(Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline

jõekarp (Unio crassus).

Käntu-Kastja loodusala jääb Laiküla IV mäeeraldisest 580 m kaugusele itta. Arvestades loodusala

asukohta ning kaugust kaevandamisalast, on võimalikuks loodusala ja seal kaitstavaid

elupaigatüüpe ning liike mõjutavaks teguriks kaevandamisega seotud veetaseme muutus

maapinnas.

Laiküla IV turbatootmisala lähipiirkonnas (kuni 1 km raadiuses) on loodusdirektiivi I lisa

elupaigatüüpidest inventeeritud rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood

(7230 pole loodusala eesmärk).

Rabad (*7110) ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest

ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid

toovad rabasse peamiselt sademed. Käntu-Kastja loodusalal kuulub sellesse tüüpi loodusala

tuumaks olev umbes 359 ha suurune Käntu raba.

Rabade elupaigatüüpi on osaliselt inventeeritud ka need rabaalad, mis vastavad tegelikult

elupaigatüübile rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120). Rikutud, kuid

taastumisvõimeliste rabade hulka kuuluvad kuivendamisega rikutud rabakooslused, kus turbateke

on katkenud ning algne, looduslikule rabale omane taimestu tugevasti muutunud või

kadunud. Taastumisvõimelisteks peetakse neist selliseid, mille veerežiimi on võimalik ennistada,

nii et kolmekümne aasta jooksul võiks taastuda turbatekkeks vajalik taimkate. Kuivendatud

rabadel pole kaitseväärtust, ent nad võivad olla olulised puhveralad looduslike rabaosade ümber.

Siirde- ja õõtsiksood (7140) on vaheaste madalsoo arengus rabaks. Mätta- ja peenravahede taimed

ammutavad toiteaineid põhjaveest, mätastel ja peenardel kasvavad taimed põhjaveeni ei küüni

ning toituvad peamiselt sademeveega toodavast ainesest.

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad kooslused asuvad kahe väikese, kokku umbes 6,6 ha suuruse

lähestikku paikneva laiguna Laiküla hoiuala keskosas. Kooslusi inventeeriti 2002. aastal ning

toona hinnati 5,1 ha suuruse ala looduskaitseline seisund kõrgeks (B) ning 1,5 ha suuruse ala

seisund keskmiseks (C). Mõlemad soolaigud on mõjutatud kunagisest kuivendusest.

Liigirikkad madalsood (7230) on soode esimene arenguaste, kus taimed saavad suurema osa

toitaineid põhjaveest. Laiküla hoiualal on liigirikkad madalsood üheks põhiliseks

loodusväärtuseks.

39(43)

Kuigi peamised Laiküla hoiualal asuvale madalsoole mõjuda võivad ohutegurid (nt

kuivendamine) on hoiuala kaitsekorraga suuresti maandatud, on seal kohati probleeme

metssigadega, kes on mõnel pool soopinda kahjustanud.

Sookooslusi peamiselt ohustavaks teguriks peetakse kuivendamist. Turbatootmise eelduseks on

kuiv rabapind, mille saavutamiseks rajatakse enne tootmise alustamist kuivendusvõrk.

Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka

kogujakraavidega piirnevate maa-alade ehk tootmisala ümbruse maa-ala veetaset.

Laiküla IV turbatootmisala kohta on koostatud linnustiku ja kuivenduse eskperthinnang.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala idaservas, Laiküla II turbatootmisalaga piirneval alal

kuivenduse mõju ei muutu, kuna seal juhitakse Laiküla IV rajatavad kuivenduskraavid

olemasolevasse Laiküla II turbatootmisala kogujakraavi. Täiendav kogujakraav rajatakse aga ala

ülejäänud servadesse mäeeraldise teenindusmaa. Seal aga on olulises osas on olemasolev

metsakuivenduskraav (Keskküla kraav) või piirneb teenindusmaa mineraalpinnasega, mistõttu ei

avaldu selles osas olulist täiendavat kuivendusmõju. Ala lõunapiiril, vähendamaks kavandatava

tegevusega seotud kuivenduse mõju ulatumist Käntu-Kastja looduskaitseala projekteeritava piiri

poolses osas on eksperthinnangu kohaselt ettevaatusprintsiibist tulenevalt otstarbekas rajada

kogujakraav mäeeraldise piirile.

Eksperthinnangus tehtud arvutuste põhjal selgub, et turbatootmisala ümbritseva kogujakraavi

oluline mõju võib ulatuda ligikaudu 20 m kaugusele, jäädes enamike kraavide puhul alla 15 m.

Olemasolevate turbatootmisalade (Laiküla, Laiküla II ja Laiküla III) kuivenduse mõju ulatusi

taotletav Laiküla IV turbatootmisala ja selle kuivenduse mõju ei muuda. Laiküla IV

turbatootmisala kuivenduse mõju ei ulatu idapoole Laiküla II olemasolevatest kogujakraavidest,

kuna Laiküla II turbatootmisala lääneservas asuv kogujakraav katkestab Laiküla IV

turbatootmisala kuivendusmõju ulatuse. Juhul kui taotletava Laiküla IV turbatootmisala

lõunapoolseim kogujakraav rajatakse mäeeraldise mitte selle teenindusmaa lõunaserva, puudub

kavandataval tegevusel kuivendusmõju Käntu-Kastja looduskaitseala projekteeritavatele aladele

ning kuivendusmõju ja projekteeritava looduskaitseala (sh. seal paiknevate raba elupaigatüüpide)

piiri vahele jääb vähemalt 30 m täiendav puhver.

Kuna Laiküla IV turbatootmisala puhul on tegemist toimiva turbakaevanduse laiendamisega ning

maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast

varust, vältides sellega täiendavate looduslikus seisundis olevate alade rikkumist uute

kaevanduste avamisel, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist täiendavat mõju Käntu-Kastja

loodusala kaitseväärtustele ja ala terviklikkusele.

Järeldused:

Laiküla IV turbatootmisala puhul on tegemist toimiva Laiküla turbakaevanduse laiendamisega,

mille puhul on koostatud kuivenduse, linnustiku ja kaitsealuste taimede eksperthinnangud.

Taimede ümberasustamisel jälgitakse OÜ Nordic Botanical poolt koostatud soovitusi. Koostatud

eksperthinnangute põhjal ei ole eeldada tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura 2000

võrgustiku aladele, Käntu-Kastja hoiualale ja projekteeritavale looduskaitsealale.

Kaitsealustest liikidest lähtuvalt ning koostatud eksperthinnangute soovituste kohaselt on vajalik

täiendavate tingimuste seadmine väljastatavale keskkonnaloale:

1. Tagamaks olulise mõju puudumise Käntu-Kastja looduskaitseala

projekteeritavatele piiridele, on oluline taotletava ala lõunaosas rajada kogujakraav

mäeeraldise, mitte aga selle teenindusmaa piirile.

2. Kuivenduse mõju suurenemisel võib kooslus muutuda väljaspool kaevandatavat ala.

40(43)

Lisaks taimeliikidele määratud puhvrile tuleks veerežiimi sobivana hoidmiseks

kraav niimoodi rajada, et selle kuivendav mõju oleks minimaalne väljapoole

kaevandusala jäävale taimekooslusele. Kraavi mulle tuleb ladustada ja tihendada

kraavi sellele kaldale, mis piirneb kaitstavate taimeliikide kasvualadega.

3. Mäeeraldise lõunaosas on kaitstavate käpaliste kasvuala, kust tuleb taimed ümber

asustada. Ümberasustamise koht oleks soovitatavalt kaitseala või mõni taastatav

rikutud ala, nagu endine karjäär või sookoosluste taastamisaladega piirnevad

metsad, et ümberasustamise tulemus oleks paremini jälgitav või siis saaks sellega

toetada rikutud alade taastumist. Ümberasustamine kavandada siiski

kuluefektiivsusest lähtuvalt võimalikult lähedale. Ümberasustamisel lähtuda OÜ

Nordic Botanical poolt koostatud ekspertiisi ettepanekutest. Kaevandamisega

hävitamisele minevate taimede ümberasustamisel on lisaks nende isendite

päästmisele eesmärgiks praktilise kogemuse saamine ja teabe kogumine

ümberasustamise tulemuslikkusest. Ümberasustamise tulemuslikkust peab edaspidi

seirama vastavalt 1., 3. ja 5. aastal, nagu ekspertiisis on välja pakutud.

4. Vähendamaks mõju linnustikule, tuleb Laiküla IV turbatootmisala rajamisel

ettevalmistustööd (alalt metsa raiumine) teostada väljaspool lindude

pesitsusperioodi, st ettevalmistustöid võib teha sügisel või talvel alates septembri

algusest kuni veebruari lõpuni (01.09.-28.02.).

3.4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kavandatava tegevuse ala on 100% maatulundusmaa. Kavandatava tegevuse ja selle

teenindusmaa alal on puistunud märgala. Taotletav mäeeraldis piirneb idast Laiküla II

turbatootmisalaga, lõunast märgalaga, läänest metsamaaga ja põhjast märgalaga.

Taotletavale alale on planeeritud sama tegevus, mis toimub külgnevatel Laiküla, Laiküla II ja

Laiküla III turbatootmisaladel. Taotletava mäeeraldise ümbrusesse maakasutuse muudatust ei

plaanita.

Mäeeraldise vahetus läheduses ei paikne tundlikke objekte (majapidamisi). Lähim majapidamine

(KÜ 45203:003:0008) jääb mäeeraldisest 400 m kaugusele lõunasse. Taotletaval turbatootmisalal

toimuvate tegevustega kaasnev müratase ei põhjusta eeldatavalt häiringuid lähima majapidamise

elanikele. Ka tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise

teenindusmaa piirest kaugemale ei levi.

Teadaolevalt võimalikus mõjualas muud tööstused puuduvad, millega koosmõju tekkida võiks.

3.4.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Kaitsealustest liikidest lähtuvalt ning koostatud eksperthinnangute soovituste kohaselt on vajalik

täiendavate tingimuste seadmine väljastatavale keskkonnaloale:

1. Tagamaks olulise mõju puudumise Käntu-Kastja looduskaitseala projekteeritavatele

piiridele, on oluline taotletava ala lõunaosas rajada kogujakraav mäeeraldise, mitte aga selle

teenindusmaa piirile.

2. Kuivenduse mõju suurenemisel võib kooslus muutuda väljaspool kaevandatavat ala.

Lisaks taimeliikidele määratud puhvrile tuleks veerežiimi sobivana hoidmiseks kraav niimoodi

rajada, et selle kuivendav mõju oleks minimaalne väljapoole kaevandusala jäävale

taimekooslusele. Kraavi mulle tuleb ladustada ja tihendada kraavi sellele kaldale, mis piirneb

kaitstavate taimeliikide kasvualadega.

41(43)

3. Mäeeraldise lõunaosas on kaitstavate käpaliste kasvuala, kust tuleb taimed ümber

asustada. Ümberasustamise koht oleks soovitatavalt kaitseala või mõni taastatav rikutud ala, nagu

endine karjäär või sookoosluste taastamisaladega piirnevad metsad, et ümberasustamise tulemus

oleks paremini jälgitav või siis saaks sellega toetada rikutud alade taastumist. Ümberasustamine

kavandada siiski kuluefektiivsusest lähtuvalt võimalikult lähedale. Ümberasustamisel lähtuda OÜ

Nordic Botanical poolt koostatud ekspertiisi ettepanekutest. Kaevandamisega hävitamisele

minevate taimede ümberasustamisel on lisaks nende isendite päästmisele eesmärgiks praktilise

kogemuse saamine ja teabe kogumine ümberasustamise tulemuslikkusest. Ümberasustamise

tulemuslikkust peab edaspidi seirama vastavalt 1., 3. ja 5. aastal, nagu ekspertiisis on välja

pakutud.

4. Vähendamaks mõju linnustikule, tuleb Laiküla IV turbatootmisala rajamisel

ettevalmistustööd (alalt metsa raiumine) teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, st

ettevalmistustöid võib teha sügisel või talvel alates septembri algusest kuni veebruari lõpuni

(01.09.-28.02.).

Müra ja tolmu mõju ennetamiseks täiendavad tingimused:

5. Tolmu tekke ja leviku vähendamiseks karjäärisisestel teedel kui ka karjääri juurde viival teel

transpordivahendite liikumise kiiruspiirangu 30 km/h, karjäärisiseseid teid tuleb niisutada, kui

nähtav teetolm kandub väljaspoole karjääriala;

6. Kaebuste esitamisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes müra ja tahkete osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised lähima

vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid

(ladustada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid müra ja tolmu leviku vähendamiseks) ja

korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete

kasutuselevõttu tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised

peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel

võimalusel Keskkonnaametile.

Põhja- ja pinnavee kaitseks täiendavad tingimused:

7. Võimalike reostuste likvideerimiseks peavad olema karjääris vajalikud vahendid.

8. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda

ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

9. Turbaheljumi edasikandumise vältimiseks eesvoolu tuleb turbatootmisalalt ära juhitav

kuivendusvesi juhtida läbi settebasseinide. Settebasseine peab regulaarselt (vähemalt kord aastas

ning minimaalse vooluveehulga perioodil) puhastama.

10. Mäeeraldise teenindusmaa lähedal (kuni 500 m kaugusel) paiknevate salv- ja puurkaevude

ebasoodsa seisundi vältimiseks tuleb ettevõttel läbi viia seired enne kaevandamisperioodi ja selle

kestel vee kvaliteedi muutuste ilmnemise korral.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku kanda need kõrvaltingimused keskkonnaloale.

3.5. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandatav tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH

algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel:

42(43)

1. Kavandatava kaevandamisega ei põhjustata negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele

ega Natura 2000 võrgustiku aladele;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et arvutuslikult ei ületata kaevandamisel piirväärtuseid müra

ja õhusaaste osas;

3. Turbatootmisala lähipiirkonnas asuvad puurkaevud toituvad Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekihist (S-O), mida kavandatav tegevus ei mõjuta. Samuti ei ole mõjutanud siiani

toimunud tegevus lähimate salvkaevude veetaset ega kvaliteeti. Hoonestus asub tegevusest

piisavalt kaugel. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav kaevandamine ei mõjuta oluliselt

väljakujunenud põhjaveerežiimi;

4. Laiküla turbamaardlas on tegutsetud juba aastakümneid, alal on olemasolev

kuivendusvõrgustik. Senise info kohaselt ei ole tegevus mõjutanud oluliselt eesvoolu

veekvaliteeti ning turbatootmisala laiendamine Laiküla IV näol ei viita olulise mõju ilmnemist,

kui suublasse juhitava vee kvaliteet vastab nõuetele.

5. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine

vähetõenäoline.

6. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse

KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks

keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.

KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate

näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja

mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XX.XX.2025 kirjaga nr DM-122205-XX

Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Lääne-Nigula Vallavalitsusele ja

tutvumiseks taotlejale, seisukoha esitamise tähtajaga 1 kuu.

Lääne-Nigula Vallavalitsus …..

Aktsiaselts Torf …

Aare Mark 5064 227 (maapõu)

[email protected]

Birgit Soosalu 5884 6322 (vee erikasutus)

[email protected]

43(43)

Helerin Lilleleht 5680 2117 (looduskasutus)

[email protected]

Aktsiaselts Torf [email protected]

31.03.2026 nr DM-122205-37

Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatama jätmine

1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast, Aktsiaselts Torf 29.12.2022 poolt esitatud Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlusest T/KL-1015749 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa T/KL-1015749 taotlusele keskkonnamõju hindamine. 1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Laiküla IV keskkonna loas on järgmised: 1.3.1. Tagamaks olulise mõju puudumise Käntu-Kastja looduskaitseala projekteeritavatele piiridele, on oluline taotletava ala lõunaosas rajada kogujakraav mäeeraldise, mitte aga selle teenindusmaa piirile. 1.3.2. Kuivenduse mõju suurenemisel võib kooslus muutuda väljaspool kaevandatavat ala. Lisaks taimeliikidele määratud puhvrile tuleks veerežiimi sobivana hoidmiseks kraav niimoodi rajada, et selle kuivendav mõju oleks minimaalne väljapoole kaevandusala jäävale taimekooslusele. Kraavi mulle tuleb ladustada ja tihendada kraavi sellele kaldale, mis piirneb kaitstavate taimeliikide kasvualadega. 1.3.3. Mäeeraldise lõunaosas on kaitstavate käpaliste kasvuala, kust tuleb taimed ümber asustada. Ümberasustamise koht oleks soovitatavalt kaitseala või mõni taastatav rikutud ala, nagu endine karjäär või sookoosluste taastamisaladega piirnevad metsad, et ümberasustamise tulemus oleks paremini jälgitav või siis saaks sellega toetada rikutud

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

alade taastumist. Ümberasustamine kavandada siiski kuluefektiivsusest lähtuvalt võimalikult lähedale. Ümberasustamisel lähtuda OÜ Nordic Botanical poolt koostatud ekspertiisi ettepanekutest. Kaevandamisega hävitamisele minevate taimede ümberasustamisel on lisaks nende isendite päästmisele eesmärgiks praktilise kogemuse saamine ja teabe kogumine ümberasustamise tulemuslikkusest. Ümberasustamise tulemuslikkust peab edaspidi seirama vastavalt 1., 3. ja 5. aastal, nagu ekspertiisis on välja pakutud. 1.3.4. Vähendamaks mõju linnustikule, tuleb Laiküla IV turbatootmisala rajamisel ettevalmistustööd (alalt metsa raiumine) teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, st ettevalmistustöid võib teha sügisel või talvel alates septembri algusest kuni veebruari lõpuni (01.09.-28.02.). 1.3.5. Tolmu tekke ja leviku vähendamiseks karjäärisisestel teedel kui ka karjääri juurde viival teel transpordivahendite liikumise kiiruspiirangu 30 km/h, karjäärisiseseid teid tuleb niisutada, kui nähtav teetolm kandub väljaspoole karjääriala; 1.3.6. Kaebuste esitamisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes müra ja tahkete osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid (ladustada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid müra ja tolmu leviku vähendamiseks) ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. 1.3.7. Võimalike reostuste likvideerimiseks peavad olema karjääris vajalikud vahendid. 1.3.8. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 1.3.9. Turbaheljumi edasikandumise vältimiseks eesvoolu tuleb turbatootmisalalt ära juhitav kuivendusvesi juhtida läbi settebasseinide. Settebasseine peab regulaarselt (vähemalt kord aastas ning minimaalse vooluveehulga perioodil) puhastama. 1.3.10. Mäeeraldise teenindusmaa lähedal (kuni 500 m kaugusel) paiknevate salv- ja puurkaevude ebasoodsa seisundi vältimiseks tuleb ettevõttel läbi viia seired enne kaevandamisperioodi ja selle kestel vee kvaliteedi muutuste ilmnemise korral.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Aktsiaselts Torf (registrikood 10076240, aadress Tallinna mnt 26a, Lihula linn, Lääneranna vald, Pärnu maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas 22.11.2022 Keskkonnaametile taotluse Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS) 22.11.2022 menetluse nr M- 122205 juurde nõuetekohaselt korrigeeritud taotlus 29.12.2022. Lisainfot esitati 27.01.2023 ja 21.12.2023.

2(52)

Aktsiaselts Torf on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes kaevandab aiandusturvast Lääne maakonnas asuvas Laiküla turbamaardlas Laiküla (keskkonnaloa nr LMKL-001), Laiküla II (keskkonnaloa nr LMKL-002) ning Laiküla III (keskkonnaloa nr KL-512199) turbatootmisalade mäeeraldistel. Käesoleva taotlusega soovib ettevõte laiendada oma senist tegevust Laiküla turbamaardlas ning võtta kasutusele Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis. Taotletav Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas jäädes Üdruma küla ja Laiküla territooriumitele. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldise teenindusmaa jääb RMK Läänemaa metskonna poolt hallatavate Kullamaa metskond 4 (tunnus 44101:001:1855, 100% maatulundusmaa) ja Kullamaa metskond 100 (tunnus 45203:002:0196, 100% maatulundusmaa) kinnistute piiresse. Laiküla maardlas on turvast kaevandatud juba üle 60 aasta. Aastal 2019 viidi läbi Laiküla IV uuringuruumis, mis hõlmab taotletavat Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldist, geoloogiline uuring. Selle alusel on registrisse kantud Laiküla maardla aktiivse tarbevaru plokid 14 aT (vähelagunenud turvas) ja 15 aT (hästilagunenud turvas). Varud on kinnitatud Maa-ameti 05.05.2020. a. korraldusega nr 1-17/20/1174. Laiküla turbamaardla on kantud keskkonnaministri 27.12.2016. a. määrusega 87 kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Turba kaevandamine taotletaval Laiküla IV turbatootmisalal tagab Laiküla turbamaardla ammendamise maksimaalses võimalikus mahus ning tootmisalade nõuetekohase korrastamise. Laiküla IV turbatootmisalal ei erine turba tootmise keskkonnamõjud olemasolevatest turbatootmisalade mõjudest. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. 2.2. Keskkonnaloa taotlus on 02.01.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 02.01.2023 kirjaga nr DM-122205-8 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus palus eraisik O.I. 24.01.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS-es 24.01.2023 dokumendina DM-122205-9) täiendatavat informatsiooni turbatoomise tegevuse laienemise kohta (millist ala Laiküla IV taotlus hõlmab; kuidas mõjutab hüdrogeoloogiat, müra, miljöö väärtust ja millised on seda leevendavad kompensatsioonid). Keskkonnaamet edastas laekunud küsimused ettevõttele Aktsiaselts Torf 08.02.2023 kirjaga DM-122205-11. Ettevõte esitas vastused 10.02.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS-es 13.02.2023 dokumendina DM-122205-12). Keskkonnaamet edastas saabunud vastused isikule O.I. 15.02.2023 kirjaga DM-122205-13.

3(52)

Lisati, et menetluse käigus hinnatakse kaevandamise mõju keskkonnale ning kaevandamistegevusest tulenevate häiringute mõju ümberkaudsetele elanikele Keskkonnaameti poolt koostatavas keskkonnamõju hindamise eelhinnangus. Võimalike keskkonnahäiringute minimeerimiseks saab lubatud tegevusele seada leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmete rakendamise vajalikkust ja otstarbekust käsitleme samuti eelhinnangus. Eelhinnangu valmimisel edastame selle Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Peale avalikustamist esitas OÜ Inseneribüroo STEIGER dokumendi: OÜ Nordic Botanical-i töö “Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend”, millele on viidatud taotluse seletuskirjas. 2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotluse 30.12.2022 kirjaga nr DM-122205-7 Lääne-Nigula Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 28.02.2023. Lääne-Nigula Vallavolikogu esitas oma otsuse 22.02.2023 kirjaga 1-3/23-11 (registreeritud KOTKAS-es 27.02.2023 numbriga DM-122205-14). Kirjas edastati Lääne-Nigula Vallavolikogu 16.02.2023 otsus nr 1-3/23-11 millega nõustuti loa taotlusega tingimuslikult. Tingimuseks seati: Keskkonnaloa menetluses tuleb arvestada 18.08.2022 kehtestatud Lääne- Nigula valla 3 üldplaneeringuga seatud maakasutustingimustega. Lisaks tehti järgneevad ettepanekud:

1. koostada keskkonna mõjude eelhinnang ning muuhulgas hinnata võimalikku koosmõju olemasolevate turbatootmisaladega (Laiküla I, II ja III);

2. eelhinnangus pöörata tähelepanu võimalike keskkonnamõjude seirele ja leevendusmeetmetele nii ala kasutusele võtule eelnevalt kui ka kasutusperioodi vältel;

3. lähedal paiknevate salv- ja puurkaevude ebasoodsa seisundi vältimiseks tuleb ettevõttel läbi viia seired enne kaevandamisperioodi ja selle kestel vee kvaliteedi muutuste ilmnemise korral.

Keskkonnaamet pikendas Laiküla IV turbatootmisalale esitatud keskkonnaloa taotlusele KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega 15.03.2023 (DM-122205-15) ja 14.06.2023 (DM-122205-16), paludes 18.07.2023 kirjaga number DM-122205-17 ettevõttel esitada KMH eelhinnangu koostamiseks vajalikke lisaandmeid. Tulenevalt 18.07.2023 kirjaga number DM-122205-17 väljatoodud põhjustest (puudulikud andmed kuivendusmõjudest ning mõjudest kaitsealustele liikidele piirkonnas) ning tuginedes KeHJS § 6¹ lõigetele 1 ja 2, palus Keskkonnaamet esitada Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotluse edasiseks menetlemiseks eksperthinnang, mis käsitleks järgmisi teemasid:

1. Selgitada kogu Laiküla IV turbatootmisala osas võimalikud tegelikud kuivendusmõju suunad ja ulatused võttes arvesse just kavandataval Laiküla IV turbatootmisalal olevaid tingimusi ja kavandatavaid tegevusi (sh tuleb arvestada ka juba olemasolevate turbaalade mõjusid).

2. Hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke mõjusid mäeeraldisel ja 4(52)

kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävatele linnuliikidele. OÜ Inseneribüroo STEIGER andis 05.10.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS 09.10.2023 dokumendina DM-122205-18) teada, et eksperthinnangute koostamiseks on vaja rohkem aega. Keskkonnaamet nõustus tähtaja pikendamisega oma 09.10.2023 kirjas number DM-122205- 19. Nõutud eksperthinnang esitati 21.12.2023 (registreeritud KOTKAS 21.12.2023 dokumendina DM-122205-20). Keskkonnaamet pikendas 03.07.2024 kirjaga number DM-122205-21 Laiküla IV turbatootmisala keskkonnakaitseloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega, kuna tulenevalt 14.03.2024 Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest kohtuasjas nr 3-20-1657, tuleb keskkonnakaitseloa menetlustes hinnata riigi huvi, loodusvarade otstarbekat kasutamist ning keskkonnamõju (sh kumulatiivset mõju) põhjalikumalt, kui nägi ette varasem praktika. Selleks, et välistada ebaõigete otsust tegemist, oli vaja täiendada senist eelhinnangute koostamise tööpraktikat. Keskkonnaamet töötas välja asjakohased uued juhendid, võttes need kasutusele 10.09.2024. Käesoleva eelhinnang on vastavate täiendustega kooskõlas. Keskkonnaamet pikendas 11.11.2024 kirjaga DM-122205-22 tulenevalt kohustusest keskkonnamõju hinnata põhjalikumalt ning antud toimingutes varasema praktika puudumise tõttu. 2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

5(52)

KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 3. E-Kinnistusraamat; 4. Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022

otsusega nr 1-3/22-36); 5. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/70 ja muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 1-3/22-36);

6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”; 7. PRIA veebirakendus; 8. Metsaregister; 9. Laiküla IV turbatootmisala kuivenduse ja linnustiku eksperthinnang (2023 OÜ

Inseneribüroo STEIGER ja OÜ Kiur ja Kaur) 3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Ettevõte taotleb keskkonnaluba Laiküla IV turbatootmisalalt vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks ning kuivendusvee juhtimiseks suublasse. Taotletav Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas jäädes Üdruma küla ja Laiküla territooriumitele. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldise teenindusmaa jääb RMK Läänemaa metskonna poolt hallatavate Kullamaa metskond 4 (tunnus 44101:001:1855, 100% maatulundusmaa) ja Kullamaa metskond 100 (tunnus 45203:002:0196, 100% maatulundusmaa) kinnistute piiresse. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis piirneb ida poolt taotlejale kuuluva Laiküla II turbatootmisala mäeeraldisega (keskkonnaloa nr LMKL-002). Ligikaudu 500 m kaugusel läänes kulgev kruuskattega kohaliku tähtsusega 4520063 Uudismaa tee. Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja edelas Põldotsa (tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus 45203:003:0024) kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad kaugemala kui ~600 – 1000 m. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires teid, elektri- ja sideliine või muid kommunikatsioone ei ole.

6(52)

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval. Mäeeraldise teenindusmaa ida- ja keskosas jäävad maapinna abs kõrgused valdavalt 7,5-8,5 m ning lääneservas 6,5-7,5 m vahemikku. Mäeeraldise piir kattub hästilagunenud turba ploki 15 aT piiridega ning hõlmab ka vähelagunenud turba plokki 14 aT.

Taotletavast Laiküla IV turbatootmisalast ~300 m kaugusel lõunas paikneb Keskküla I maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/002), ~500 m kaugusel edelas paikneb Keskküla II maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/003) ning ~500 m kaugusele läände jääb Laiküla I maaparandussüsteem (tunnus 5111660020010/001).

Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa ida- ja keskosas on levinud peamiselt rabataimkate. Puurindes domineerib mänd, puhmarinde moodustavad sookail, kanarbik, sinikas, vaevakask, murakas, jõhvikas ja pohl. Rohurindes esineb lisaks tupp-villpeale veel ümaralehine huulhein ning paiguti on kuivenduse mõjul lisandunud ka palu-härghein ja kattekold. Samblarindes domineerivad turbasamblad, mätastel kasvab ka raba-karusammalt, harilikku palusammalt ning samblikke. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires on ala lagedaks raiutud. Kaitsealustest liikidest esineb keskkonnaregistri andmeil Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piires harilik porss (Myrica gale), kahelehine käokeel (Platantherea bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylohriza incarnata) ning vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). OÜ Nordic Botanical viis Keskkonnaameti nõudel ning AS Torf-i tellimisel läbi kaitsealuste taimede inventuuri, et täpsustada kaitsealuste taimede esinemise andmeid olulisel määral. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) registreeritud taimeliikidest ei leitud 2022. a. inventuuri käigus ühtegi kahkjaspunase sõrmkäpa isendit. Pole välistatud, et taimeliigil ei olnud hea kasvuaasta, sest taimi oli vähe ka Laiküla III turbatootmisalaga külgnevatel aladel. Varasemast oluliselt rohkem leiti aga kõiki teisi EELIS registreeritud kaitsealuseid liike. Taotlusele on lisatud OÜ Nordic Botanical “Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend”.

Matsalu Rahvuspargi Matsalu piiranguvöönd (tunnus KLO1100749) paikneb ~1,3 km kaugusel läänes ning Käntsu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (tunnus KLO2000257) jääb ~580 m kaugusele, teisele poole Laiküla II turbatootmisala. Looduskeskkonda ning selle kohta tehtud eksperthinnangut on täpsemalt käsitletud punktis 3.2.3.

Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlus põhineb aruannetel “Laiküla turbamaardla Laiküla IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2019)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2719) ja “Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend” (OÜ Nordic Botanical 2022).

Laiküla turbamaardla paikneb Alam-Siluri Adavere lademe (S 1AD) savikate lubjakivide

avamusel. Lääne-Eesti madalikul paiknev Kasari-Matsalu ürgorg on osaliselt täitunud moreeni ning jääjärve- ja soosetetega. Laiküla soo piires on maapinna abs kõrgused valdavalt 5-10 m vahemikus, Laiküla IV turbatootmisala teenindusmaal 6,5-8,5 m vahemikus.

Aluspõhja kivimeid katva moreeni (gIII) kihi paksus on valdavalt 1-2 m. Moreen avaneb

7(52)

maapinnal Laiküla soost kirde ja edela pool, sealhulgas ka Laiküla IV turbatootmisala teenindusmaa lääneserval. Turbamaardla piires on moreen kaetud kohalikes jääpaisjärvedes settinud viirsaviga (lgIII), viimasel omakorda lasub turbakiht (bIV). Laiküla IV turbatootmisala põhjaosas ja idaserval ulatub turbalasundi paksus paiguti üle 2 m, lääneservas esineva turbakihi paksus on kohati alla 0,5 m paksune. Kohati on turba lamamis ka 0,1-0,2 m paksuse kihina järvemuda (lIV), mis on settinud pärast jääpaisjärvede taandumist.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete kiht (bIV), mille veetase on 0,1- 0,5 m maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Turbavesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1-0,2 g/l), keemiliselt tüübilt vesinikkarbonaatne magneesium-kaltsiumiline. Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.

Turba lamamis paiknevad jääjärve- ja liustikusetted on suure savisisaldusega ning seetõttu suhteliseks veepidemeks soosetete vee ning aluspõhja kivimitega seotud veekihtide vahel. Laiküla IV turbatootmisala läheduses paiknevate puurkaevude (600 m edela pool kaev nr 23663 ja 1,6 km lääne pool kaev nr 51447) staatiline veetase on 5,0-7,8 m maapinnast ning nende erideebitid vastavalt 0,016 l/s × m ja 0,073 l/s × m. Kaevude sügavus on 30 m, need toituvad Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist (S-O). Vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, uuringuruumist lääne pool paikneva kaevu nr 51447 vees on suhteliselt palju ka kloriide ja rauda.

Kuna taotletav Laiküla IV turbatootmisala paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval, väheneb turbalasundi paksus selles idast lääne suunas. Ala idaserval on turbalasundi paksus valdavalt üle 2 m, lääneserval aga all 0,5 m. Turbalasundi keskmine paksus uuringuruumis koos sugekihiga on 1,3 m.

Turbatootmisala ida- ja keskosas on tegemist märe alltüüpi kuuluva raba- või rabasegalasundiga, mille pealmine, uuringupunktides keskmiselt 0,7 m paksune osa koosneb vähelagunenud raba- ja siirdesooturvastest (raba sfagnumiturva, siirdesoo rohu-sfagnumi-, puusfagnumi- ja puu-rohuturvas). Vähelagunenud turba (plokk 14 aT) keskmine lagunemisaste Laiküla IV turbatootmisalal on 16%, keskmine looduslik niiskus 92,97%, kuivaine keskmine tuhasus 2,3% ja keskmine happesus pHKCl 2,95. Vähelagunenud turba mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient on 0,119.

Vähelagunenud turba lamamis ning uuringuruumi lääneosas siirde- ja madalsoolasundiga alal esineb 0,1 – 1,5 m paksune (tootmisala piires keskmiselt 0,9 m) hästilagunenud siirdesoo- ja madalsooturvaste kiht. Peamiselt koosneb see siirdesoo puu-sfagnumi- ja puu-rohuturbast ning madalsoo puu-rohu-, tarna-pilliroo- ja pillirooturbast. Hästilagunenud turba (plokk 15 aT) keskmine lagunemisaste taotletaval tootmisalal on 25%, keskmine looduslik niiskus 89,92%, kuivaine keskmine tuhasus 9,42% ja keskmine happesus pHKCl on 3,94. Hästilagunenud turba mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient on 0,168.

Laiküla IV turbatootmisala turbalasundi kändude sisaldus on väike. Vähelagunenud turba keskmine kännusus on 0,08% ning hästilagunenud turbal 0,25%. Ka alumistel, suurema

8(52)

puidusisaldusega turbakihtides ei moodusta kännud üle poole protsendi lasundi mahust.

Turba raskemetallide sisalduse määramiseks võeti Laiküla IV turbatootmisalal proove kahest punktist, kummastki üks koondproov vähelagunenud turvast ning proovid alumisest, suurema lagunemisastmega turbakihist kuni 1,0 m intervallidega. Eesti Geoloogiateenistuse laboratooriumis määrati Cd, Cr ja Pb sisaldus turba tuhas. Turba kuivaine U ja Hg sisaldus määrati OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis. Raskemetallide keskmine sisaldus taotletava Laiküla IV turbatootmisala turbas on leitav taotluse seletuskirjast.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala turba kütteväärtus on suhteliselt kõrge. Õhkkuivale turbale ümberarvutatult on see hästilagunenud turbal plokis 15 aT keskmiselt 2485 kcal/kg ja vähelagunenud turbal plokis 14 aT 2446 kcal/kg. Silma torkab proovipunktist 5-4 alumisest, kõrge tuhasusega turbakihist võetud proovi ootamatult kõrge kütteväärtus 2865 kcal/kg. Laiküla IV turbatootmisala hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru on 86 tuh t ning vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 25 tuh t. Kasutades suhet 1 MWh = 860 000 kcal, saame hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 15 aT energiasisalduseks 248 GWh ja vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 14 aT energiasisalduseks 71 GWh. Taotletava Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult vähelagunenud turba plokki 14 aT ning hästilagunenud turba plokki 15 aT.

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht.

Taotletava maavaravaru kadu 20 cm paksuses jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (48,22 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,168) = jääkkihi maht (16 tuh t). Taotletav maavara on plokkide kaupa järgnev: 14 aT - vähelagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 25 tuh t, kaevandatav varu 25 tuh t) 15 aT - hästilagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 86 tuh t, kaevandatav varu 70 tuh t)

Lääne maakonna turba kaevandamise aastamäär on 105 tuh t, millest Maa-ja Ruumiameti Geoportaali maardlate rakenduse andmetel on kasutusel 90 tuh t. Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastamääraga 15 tuh t. Taotletav loa kehtivuse aeg on põhjendatud, kuna hinnanguliselt kulub loodusliku raba tootmisalaks ettevalmistamiseks 5-7 aastat ja korrastamiseks 3-5 aastat. Kuna aastad on erinevad, on tõenäoline, et igal tootmisaastal ei saavutata maksimaalset lubatud kaevandamise mahtu.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala vähelagunenud turba näol on tegemist raba- ja rabasegalasundiga, mille puhul arvatakse kasulikust kihist maha 0,2 m paksune sugekiht (katend). Sugekihi maht taotletaval mäeeraldisel on 55 tuh m³. Hästilagunenud turba katendis puudub 20,87 ha suurusel pinnal vähelagunenud turba kiht, seega arvatakse sellel alal kasulikust kihist välja 0,1 m paksune sugekiht mahuga 21 tuh m³. Eelnevast lähtudes on Laiküla IV

9(52)

turbatootmisala sugekihi kogumaht 76 tuh m³.

Tootmisala asub looduslikul alal, kus on eelnevalt kaevandamisele vajalik raadata puud ja võsa, juurida kännud, eemaldada sugekiht ning luua kuivendussüsteem. Kuivõrd Laiküla, Laiküla II ja Laiküla III turbatootmisalade puhul on tegemist toimivate mäeeraldistega, on tootmisaladele varasemalt rajatud väljaveoteed. Laiküla IV turbatootmisala piirneb ida poolt Laiküla II turbatootmisala mäeeraldisega (AS Torf, LMKL-002), mille baasil on võimalik kaevandamist järk-järgult lääne suunas taotletavale mäeeraldisele laiendada. Mäenduslikud tingimused on rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada freesmeetodil isevoolse kuivendusega, ilma eesvoole süvendamata.

Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15-20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga kallurautodele ja selle transportimine substraadi tsehhi või otse tarbijale.

Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks.

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka.

Laiküla IV turbatootmisalast umbes 500 m kaugusel läänes paikneb Laiküla I maaparandussüsteem, kuhu lähtuvad taotletava mäeeraldise keskosast selleni kraavid, mida kasutades oleks võimalik ka tootmisala kesk- ja lõunaosa turbalasund isevoolselt kuivendada kuni 6,5 m tasemeni. Kraavid vajavad eelnevalt setetest ja võsast puhastamist.

09.03.2023 liideti Laiküla turbatootmisala väljalask 2 kood LA062 (suubla VEE1107007 Keskküla kraav) keskkonnaloaga LMKL-002 (kehtiv loa versioon 28.11.2025- 14.06.2056).

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2023 2056 400 764 100 191 100 191 100 191 100 191 Arvestuslik

10(52)

Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus

Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine

CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​‐ aste %

Lubatud kogused tonnides I kv

II kv

III kv

2023 2056 Heljum HEL 40

2023 2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2023 2056 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

2023 2056 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2023 2056 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2023 2056 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) C10-C40 5

Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask

Laiküla IV turbatootmisala piiresse rajatavate tootmisväljakute vesi juhitakse lõuna suunas Keskküla kraavi (väljalask LA062), seega soovitakse taotletava Laiküla IV turbatootmisala vooluhulgad lisada keskkonnaloale nr LMKL-002. Laiküla IV turbatootmisalalt lisanduv vooluhulk väljalasku LA062 on 146 000 m³ /a. Kehtiva loaga nr LMKL-002 lubatud vooluhulk

on 400 764 m3 aastas, 100191 m3 kv, 1096 m3 ööpäevas (0,01 m3/s).

Laiküla IV keskkonnaloa taotlusele veeosa ei ole lisatud. Laiküla IV kuivendusvee 146 000

m3/a liitmisel LMKL-002-le 400764 m3/a = 546 764 m3/a aastaseks vooluhulgaks.

Kui vee ärajuhtimisel järgitakse samasuguseid keskkonnanõudeid, nagu taotluse esitamise hetkel kehtivas Laiküla turbatootmisalade vee erikasutusloas nr LMKL-002 fikseeritud, ei oma see olulist negatiivset keskkonnamõju. Vee erikasutusloa kohaselt võib Laiküla turbatootmisalalt eesvooludesse suunatav vesi sisaldada lämmastikku maksimaalselt 45 mg/l, naftaprodukte 5 mg/l ja heljumit 40 mg/l ning selle bioloogiline hapnikutarve ei tohi ületada 15 mg/l.

Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb vesi eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia täpsustatakse kaevandamise projektis.

Laiküla IV turbatootmisalal turba kaevandamisel jäätmeid ei teki. Kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ja kännud kasutatakse esimesel võimalusel olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks (kännud vajadusel realiseerida töötlemata küttepuiduna). Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitamiseks.

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala (osa Laiküla IV uuringuruumist) on Laiküla turbamaardlas teostatud KMH kohaselt otstarbekas eraomandisse jääval alal korrastada metsamaaks ning riigiomandisse jääval alal taastuvaks sooks. Kuivõrd Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise

11(52)

teenindusmaa ei kattu eraomandisse jäävate kinnistutega, on moodustatava taastuva soo kõlviku pindala 60,74 ha.

Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev, samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud.

Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu.

Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel ka metsamaa) tingimuste loomiseks. Korrastamisprojekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.

Arvestades taotletava tegevuse perioodi pikkust, on taotluse seletuskirja kohaselt käesoleval hetkel keeruline anda hinnangut korrastamistööde maksumuse kohta, kuna vahepealsel perioodil võib muutuda senine turbatootmisalade taastamise metoodika ja tehnoloogia.

3.1.2. Tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud lähenemist, 6 45 46 kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi.

Samuti: „ /…/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada korrastamise või asendusalade leidmise kaudu.“

12(52)

Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega karjääre (turbatootmisalasid) spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord. Lääne maakonnaplaneering taotletava turbatootmisala piirkonda detailselt ei käsitle. Maakonnaplaneeringuga on määratletud üldised kasutustingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel, käsitledes maavara kaevandamist avaliku huvina.

Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina. Kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonnana, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena.

Uusi aktiivseid mäeeraldisi ja uuringualasid Lääne maakonnaplaneeringuga ei määrata. Välja on toodud maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused:

1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

2. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandusloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

3. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning majandustegevuse lõppemisel koostada korrastamisprojekt, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana.

4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. 5. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Antud tegevuse kavandamisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja Keskkonnaministeeriumiga.

6. Alasid, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, on võimalik määratleda mäetööstusmaana pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. Antud tegevuse kavandamisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja Keskkonnaministeeriumiga.

7. Kaevandamine juba asustatud alade piirkonnas ei ole soovitav, tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanike elukeskkonnas. Eelistatud on sama maavara kaevandamine esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel, et sama maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda võimaldavad.

8. Enne kaevandustegevuse loa taotlemist on soovitav viia läbi avalik protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada hilisemate kaebuste ja probleemide tekkimise võimalusi.

13(52)

9. Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb tugevdada olemasolevate teede (sh riigimaanteede) kandevõimet.

Samuti mainitakse, et: „Riigi tasandil on oluline erinevate ametkondade vahelise koostöö tõhustamine ja seeläbi ametliku seisukoha kujundamine ühtsete ruumiliste tingimuste väljatöötamiseks, et anda suunised maardla, rohelise võrgustiku, asustusalade, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise kattumisega kaasnevate konfliktide lahendamiseks.“ Teemaplaneeringu rohelise võrgustiku väärtuste all on samuti puudutatud maavaradega seonduvaid teemasid:

17. Rohelise võrgustiku tugialal tuleb reeglina vältida maavarade ja maa-ainese kaevandamist ning turbatootmist.

18. Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku osana.

Looduskaitselisi väärtusi käsitletakse täpsemalt punktis 3.2.3. Samas piirkonnas on teisigi turbatootmisalasid, tegemist on töötava turbatootmispiirkonnaga. Mõistlik on ammendada maavara ühe maardla piires, kus juba on olemasolev infrastruktuur ja häiringud. Ka maakonnaplaneeringus viidatakse, et turbatootmisaladel on vaid kindlad piirkonnad, kus üldse tohib maavara ammutada. Laiküla maardla on üks nendest. Taotletav ala kuulub keskkonnaministri määrusega „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri" kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Seda, kas häiringud jäävad lubatavate normide piiresse käsitletakse punktis 3.1.5.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas Laiküla maardlat eraldi ei käsitleta. Peatükis 3.20. „Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine“ märgitakse jätkamist:

Enamik seni korrastamata jäänud ehitusmaavarade karjääre pärineb möödunud sajandil toimunud hoogsast kaevandamistegevusest, kus eesmärgiks oli suurendada pidevalt kaevandatava varu hulka, kuid karjääride korrastamine jäi teisejärguliseks ja sellele erilist tähelepanu ei pööratud. Endisaegset suhtumist tuleb pidada ka tänapäeva ühiskonnas üheks levinud kaevandamisvastase hoiaku põhjuseks, millele lisandub nüüdisaegne kaevandamisega muudetud maastike korrastamise venimine, kuigi igal karjääril ning kaevandusel on ette nähtud ka korrastusprojekt. Maavaradest on Lääne-Nigula vallas esindatud kruus, liiv, lubjakivi, savi, turvas. Kehtivate maardlate alad on esitatud üldplaneeringu joonistel. Uute maardlate avamisel on oluline hinnata võimalike mõjude esinemist looduskaitselistele objektidele. Mäetööstusmaa juhtotstarve on määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele. Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajastatud võimaliku mäetööstusmaana üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuunistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda mäetööstusmaaks.

14(52)

Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule. Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet. Kaevandamisloa menetluses hinnata kaevandamisest tingitud transpordi mõju teede võrgule ja asustusele. Põhjendatud juhul suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõimet. Põhjendatud juhul tagada ümbersõit olemasolevast välja kujunenud asustusest. Kaevandamise alustamine olemasolevates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tingimused kaevandatud alade korrastamisel: kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisloa andmise ja korrastamisprojekti tegemisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukonda, et ühiselt otsustada milline oleks maa- ala edasised korrastamistingimused; kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Eesmärk on, et maa saaks kiirelt oma uue kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets jms); võimalusel näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.

Samuti on täpsustatud põhimõtteid, mis rakenduvad maardlate kattumisel väärtuslike maastikega ja rohekoridoriga.

Üldplaneeringu kohaselt kattub taotletava karjääri osaliselt riikliku looduskaitselise piiranguga alaga, kuid puudub kattumine projekteeritavate looduskaitseobjektidega. Samuti asub ala tervenisti rohevõrgustiku tugialal. Sellest tulenevalt tuleb arvestada Lääne-Nigula valla rohelise võrgustiku eesmärke.

Üldplaneeringu peatükk 3.15. „Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine“ märgib järgmist:

rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu; rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused jm); looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel ei tohi langeda alla 90%;

Samuti mainitakse, et: „/…/ Kaardistatud rohestruktuuride säilimine tagatakse seatud konkreetsete tingimuste jõustamisega läbi projekteerimistingimuste, detailplaneeringute ja läbi teiste ruumiloome otsustusprotsesside. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus vajadusel kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d).“

Strateegiadokumendid

Keskkonnaamet on seisukohal, et menetluses ei tule arvestada kõigi võimalike strateegiadokumentidega, vaid siiski asjakohastega. Kliimaeesmärkidega arvestatakse niivõrd, kui see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

15(52)

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamine juba avatud maardlas on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2025 kohaselt:

Märgalade (sood ja siseveekogud) KHG emissioonina tuleb võtta arvesse inimpõhjustatud heitkoguseid, mis tekivad eelkõige turbakaevandamisaladelt. Heitkoguste suurenemise jätkumist oleks võimalik piirata vaid uute turbakaevandamisalade rajamisest loobumisega ning olemasolevate ammendumisel nende metsastamise (afforestation) või märgala taastamisega (rewetting). Kuna Laiküla maardla on inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Laiküla IV turbatootmisalal turba tootmine põhjendatud nii kohaliku piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast.

Strateegia „Eesti 2035“ on väga üldine ja ei käsitle turvast, kuivendamist ega märgalasid ning ei ole seega turbatootmisala keskkonnaloa muutmisel asjakohane.

Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Laiküla turbamaardla Laiküla IV turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi määrus nr 87) §-s 1 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kuna kaevandamiseks lubatud turbaalasid on piiratud koguses, tuleb sobivatel aladel varu maksimaalselt ammendada ja kaevandada turvast võimalikult palju. Kuigi ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides, riivab sellele vaatamata ettevõtlusvabadust olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud õigusliku raamistikuga võrreldes (RKPJKo 16.12.2013 nr 3-4-1- 27-13, p 44). Riigikohus on samuti leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadus kohustab Eesti riiki andma kliimaeesmärgi saavutamisse proportsionaalse panuse ning selleks on vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks (RKHKo 11.10.2023 nr 3-20-771, p 48).

21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve hulk turbaalasid. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste tulemusena turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. Pikemas perspektiivis piirab määruse nr 87 muudatus turbakaevandamise laienemise uutele aladele, mis on kuivendamisega rikkumata ja kus on säilinud mitmekülgsed elupaigatüübid. Määrusega nr 87 on vähemalt kuni aastani 2030 kujundatud riigi huvi turba kaevandamise taotluste menetluse osas, mis kattuvad määruse nimekirjaga.

16(52)

MaaPS § 46 lõike 2 ning säästva arengu seaduse § 5 lg-te 3 ja 5 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrus nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“ . Määruse nr 150 § 1 kohaselt on turba kaevandamise aastamäär 2850 tuhat tonni ning § 2 p 6 kohaselt on Lääne maakonna turba kaevandamise aastamäär 105 tuhat tonni. MaaPS § 45 lg 4 sätestab, et kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlal antakse kaevandamisluba turba kaevandamise aastamäära piires. Seega on turba kaevandamise aastamäär numbriline suurus, mida turba kaevandamiseks antud maavara kaevandamise lubades fikseeritud kalendriaastas kaevandada lubatud summaarne kogus ei tohi ületada. Ehk tegemist on aastas riigi poolt aktsepteeritud ja kaevandada lubatud summaarse kogusega, mida Laiküla IV turbatootmisala loa andmisega ei ületata. Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus riigi huviga ega ilmselt ebaotstarbekas.

LULUCF eesmärke on arvesse võetud Keskkonnaameti Ökosüsteemide hindamise juhendis kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu. Kaalutluse põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks. Keskkonnakaitseloa andmisel turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita kasutada ainult energeetikasektoris energia saamise eesmärgil, vaid ka aianduses. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse.

Keskkonnaamet hindas taotletava tegevusega kaasnevat ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning seda, mis on taotluse kohaselt kaevandatava maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 08.04.2025. Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses viie standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi taotletav turbatootmisala seisundiklassi nr 3 (täpne nr 3,3), mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „keskmine“. Sellisel juhul peab rahaline kasu olema suurem kui ökoloogiline kahju.

Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 10 224 906 eurot. Taotluse kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 70 tuhat tonni ning kaevandatava vähelagunenud turba kogus 25 tuhat tonni. Ettevõtte Aktsiaselts Torf esitatud andmete kohaselt võiks Laiküla IV turbatootmisalal kaevandatava turba kogu lisandväärtust Eestis olla ligikaudu 13 960 724 eurot, siis see on suurem kui arvutuslik ökoloogiline kahju. Arvestades, et taotletavalt alalt ei ole varem turvast kaevandatud, turba sugekiht on koorimata ning ala kuulub ümardatult seisundiklassi 3, siis kaalutluse tulemusel leiab Keskkonnaamet, et loodusvara kasutus ei ole ilmselt raiskav ning sellest kaalutlusest lähtuvalt ei esine loa andmisest keeldumise alus.

17(52)

Kokkuvõtvalt on Laiküla IV turbatootmisala taotluse puhul tegemist toimiva mäetööstusliku piirkonna laienemisega, kust on otstarbekas varud ammendada ning alad seejärel korrastada.

Eelnevast tulenevalt ei ole teada õiguslikke aluseid loa andmisest keeldumiseks. Lääne-Nigula Vallavolikogu esitas oma otsuse 22.02.2023 kirjaga 1-3/23-11 (registreeritud KOTKAS-es 27.02.2023 numbriga DM-122205-14). Kirjas edastati Lääne-Nigula Vallavolikogu 16.02.2023 otsus nr 1-3/23-11 millega nõustuti loa muutmise taotlusega tingimuslikult. Seatud tingimust, lisasoovitusi ning sellele järgnenud menetluslikke toiminguid on kirjeldatud punktis 2.3.

Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja edelas Põldotsa (tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus 45203:003:0024) kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad kaugemale kui ~600 – 1000 m.

Ligikaudu 500 m kaugusel läänes kulgev kruuskattega kohaliku tähtsusega 4520063 Uudismaa tee.

Taotletavast Laiküla IV turbatootmisalast ~300 m kaugusel lõunas paikneb Keskküla I maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/002), ~500 m kaugusel edelas paikneb Keskküla II maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/003) ning ~500 m kaugusele läände jääb Laiküla I maaparandussüsteem (tunnus 5111660020010/001).

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarad, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamisest. Tegevuse energiakasutus

Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa ida- ja keskosas on levinud peamiselt rabataimkate. Puurindes domineerib mänd, puhmarinde moodustavad sookail, kanarbik, sinikas, vaevakask, murakas, jõhvikas ja pohl. Rohurindes esineb lisaks tupp-villpeale veel ümaralehine huulhein ning paiguti on kuivenduse mõjul lisandunud ka palu-härghein ja kattekold. Samblarindes domineerivad turbasamblad, mätastel kasvab ka raba-karusammalt, harilikku palusammalt ning samblikke. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires on ala lagedaks raiutud. Matsalu Rahvuspargi Matsalu piiranguvöönd (tunnus KLO1100749) paikneb ~1,3 km kaugusel läänes ning Käntsu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (tunnus KLO2000257) jääb ~580 m kaugusele, teisele poole Laiküla II turbatootmisala. Kaitsealuseid liike käsitletakse peatükis 3.2.3. Laiküla turbamaardla paikneb Alam-Siluri Adavere lademe (S1AD) savikate lubjakivide avamusel. Lääne-Eesti madalikul paiknev Kasari-matsalu ürgorg on osaliselt täitunud moreeni ning jääjärve- ja soosetetega. Laiküla soo piires on maapinna abs kõrgused valdavalt 5-10 m vahemikus, Laiküla IV turbatootmisala teenindusmaal 6,5-8,5 m vahemikus. Aluspõhja kivimeid katva moreeni (gIII) kihi paksus on valdavalt 1-2 m. Moreen avaneb maapinnal Laiküla soost kirde ja edela pool, sealhulgas ka Laiküla IV turbatootmisala

18(52)

teenindusmaa lääneserval. Turbamaardla piires on moreen kaetud kohalikes jääpaisjärvedes settinud viirsaviga (lgIII), viimasel omakorda lasub turbakiht (bIV). Laiküla IV turbatootmisala põhjaosas ja idaserval ulatub turbalasundi paksus paiguti üle 2 m, lääneservas esineva turbakihi paksus on kohati alla 0,5 m paksune. Kohati on turba lamamis ka 0,1-0,2 m paksuse kihina järvemuda (lIV), mis on settinud pärast jääpaisjärvede taandumist. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete kiht (bIV), mille veetase on 0,1- 0,5 m maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Turbavesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1-0,2 g/l), keemiliselt tüübilt vesinikkarbonaatne magneesium-kaltsiumiline. Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena. Turba lamamis paiknevad jääjärve- ja liustikusetted on suure savisisaldusega ning seetõttu suhteliseks veepidemeks soosetete vee ning aluspõhja kivimitega seotud veekihtide vahel. Laiküla IV turbatootmisala läheduses paiknevate puurkaevude (600 m edela pool kaev nr 23663 ja 1,6 km lääne pool kaev nr 51447) staatiline veetase on 5,0-7,8 m maapinnast ning nende erideebitid vastavalt 0,016 l/s × m ja 0,073 l/s × m. Kaevude sügavus on 30 m, need toituvad Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist (S-O). Vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, uuringuruumist lääne pool paikneva kaevu nr 51447 vees on suhteliselt palju ka kloriide ja rauda. Kuna taotletav Laiküla IV turbatootmisala paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval, väheneb turbalasundi paksus selles idast lääne suunas. Ala idaserval on turbalasundi paksus valdavalt üle 2 m, lääneserval aga all 0,5 m. Turbalasundi keskmine paksus uuringuruumis koos sugekihiga on 1,3 m. Turbatootmisala ida- ja keskosas on tegemist märe alltüüpi kuuluva raba- või rabasegalasundiga, mille pealmine, uuringupunktides keskmiselt 0,7 m paksune osa koosneb vähelagunenud raba- ja siirdesooturvastest (raba sfagnumiturva, siirdesoo rohu-sfagnumi-, puusfagnumi- ja puu-rohuturvas). Vähelagunenud turba (plokk 14 aT) keskmine lagunemisaste Laiküla IV turbatootmisalal on 16%, keskmine looduslik niiskus 92,97%, kuivaine keskmine tuhasus 2,3% ja keskmine happesus pHKCl 2,95. Vähelagunenud turba mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient on 0,119. Vähelagunenud turba lamamis ning uuringuruumi lääneosas siirde- ja madalsoolasundiga alal esineb 0,1-1,5 m paksune (tootmisala piires keskmiselt 0,9 m) hästilagunenud siirdesoo- ja madalsooturvaste kiht. Peamiselt koosneb see siirdesoo puu-sfagnumi- ja puu-rohuturbast ning madalsoo puu-rohu-, tarna-pilliroo- ja pillirooturbast. Hästilagunenud turba (plokk 15 aT) keskmine lagunemisaste taotletaval tootmisalal on 25%, keskmine looduslik niiskus 89,92%, kuivaine keskmine tuhasus 9,42% ja keskmine happesus pHKCl on 3,94. Hästilagunenud turba mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient on 0,168. Laiküla IV turbatootmisala turbalasundi kändude sisaldus on väike. Vähelagunenud turba keskmine kännusus on 0,08% ning hästilagunenud turbal 0,25%. Ka alumistel, suurema puidusisaldusega turbakihtides ei moodusta kännud üle poole protsendi lasundi mahust.

19(52)

Turba raskemetallide sisalduse määramiseks võeti Laiküla IV turbatootmisalal proove kahest punktist, kummastki üks koondproov vähelagunenud turvast ning proovid alumisest, suurema lagunemisastmega turbakihist kuni 1,0 m intervallidega. Eesti Geoloogiateenistuse laboratooriumis määrati Cd, Cr ja Pb sisaldus turba tuhas. Turba kuivaine U ja Hg sisaldus määrati OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis. Tulemused on toodud taotluse seletuskirjas. Taotletava Laiküla IV turbatootmisala turba kütteväärtus on suhteliselt kõrge. Õhkkuivale turbale ümberarvutatult on see hästilagunenud turbal plokis 15 aT keskmiselt 2485 kcal/kg ja vähelagunenud turbal plokis 14 aT 2446 kcal/kg. Silma torkab proovipunktist 5-4 alumisest, kõrge tuhasusega turbakihist võetud proovi ootamatult kõrge kütteväärtus 2865 kcal/kg. Laiküla IV turbatootmisala hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru on 86 tuh t ning vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 25 tuh t. Kasutades suhet 1 MWh = 860 000 kcal, saame hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 15 aT energiasisalduseks 248 GWh ja vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 14 aT energiasisalduseks 71 GWh. Taotletava Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult vähelagunenud turba plokki 14 aT ning hästilagunenud turba plokki 15 aT. Lääne maakonna turba kaevandamise aastamäär on 105 tuh t, millest Maa-ja Ruumiameti Geoportaali maardlate rakenduse andmetel on kasutusel 90 tuh t. Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastamääraga 15 tuh t. Taotletav loa kehtivuse aeg on põhjendatud, kuna hinnanguliselt kulub loodusliku raba tootmisalaks ettevalmistamiseks 5-7 aastat ja korrastamiseks 3-5 aastat. Kuna aastad on erinevad, on tõenäoline, et igal tootmisaastal ei saavutata maksimaalset lubataud kaevandamise mahtu. Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Taotletava maavaravaru kadu 20 cm paksuses jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (48,22 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,168) = jääkkihi maht (16 tuh t). Taotletav maavara on plokkide kaupa järgnev: 14 aT - vähelagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 25 tuh t, kaevandatav varu 25 tuh t) 15 aT - hästilagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 86 tuh t, kaevandatav varu 70 tuh t) Taotletava Laiküla IV turbatootmisala vähelagunenud turba näol on tegemist raba- ja rabasegalasundiga, mille puhul arvatakse kasulikust kihist maha 0,2 m paksune sugekiht (katend). Sugekihi maht taotletaval mäeeraldisel on 55 tuh m³. Hästilagunenud turba katendis puudub 20,87 ha suurusel pinnal vähelagunenud turba kiht, seega arvatakse sellel alal kasulikust kihist välja 0,1 m paksune sugekiht mahuga 21 tuh m³. Eelnevast lähtudes on Laiküla IV turbatootmisala sugekihi kogumaht 76 tuh m³.

20(52)

Enne tootmisala kasutusele võttu on vaja juurida kännud, eemaldada sugekiht ning luua kuivendussüsteem. Kuivõrd Laiküla, Laiküla II ja Laiküla III turbatootmisalade puhul on tegemist toimivate mäeeraldistega, on tootmisaladele varasemalt rajatud väljaveoteed. Laiküla IV turbatootmisala piirneb ida poolt Laiküla II turbatootmisala mäeeraldisega (AS Torf, LMKL- 002), mille baasil on võimalik kaevandamist järk-järgult lääne suunas taotletavale mäeeraldisele laiendada. Mäenduslikud tingimused on rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada freesmeetodil isevoolse kuivendusega, ilma eesvoole süvendamata. Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15-20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga kallurautodele ja selle transportimine substraadi tsehhi või otse tarbijale. Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Laiküla IV turbatootmisalast umbes 500 m kaugusel läänes paikneb Laiküla I maaparandussüsteem, kuhu lähtuvad taotletava mäeeraldise keskosast selleni kraavid, mida kasutades oleks võimalik ka tootmisala kesk- ja lõunaosa turbalasund isevoolselt kuivendada kuni 6,5 m tasemeni. Kraavid vajavad eelnevalt setetest ja võsast puhastamist. Laiküla IV turbatootmisala piiresse rajatavate tootmisväljakute vesi juhitakse lõuna suunas Keskküla kraavi (väljalask LA062), seega soovitakse taotletava Laiküla IV turbatootmisala vooluhulgad lisada keskkonnaloale nr LMKL-002. Laiküla IV turbatootmisalalt lisanduv vooluhulk väljalasku LA062 on 146 000 m³ /a. Kehtiva loaga nr LMKL-002 lubatud vooluhulk

on 400 764 m3 aastas, 100191 m3 kv, 1096 m3 ööpäevas (0,01 m3/s). Laiküla IV keskkonnaloa taotlusele veeosa ei ole lisatud. Laiküla IV kuivendusvee 146 000

m3/a liitmisel LMKL-002-le 400764 m3/a = 546 764 m3/a aastaseks vooluhulgaks. Kui vee ärajuhtimisel järgitakse samasuguseid keskkonnanõudeid, nagu taotluse esitamise hetkel kehtivas Laiküla turbatootmisalade vee erikasutusloas nr LMKL-002 fikseeritud, ei oma

21(52)

see olulist negatiivset keskkonnamõju. Vee erikasutusloa kohaselt võib Laiküla turbatootmisalalt eesvooludesse suunatav vesi sisaldada lämmastikku maksimaalselt 45 mg/l, naftaprodukte 5 mg/l ja heljumit 40 mg/l ning selle bioloogiline hapnikutarve ei tohi ületada 15 mg/l. Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb vesi eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia määratakse kaevandamise projektis. Taotletav Laiküla IV turbatootmisala (osa Laiküla IV uuringuruumist) on Laiküla turbamaardlas teostatud KMH kohaselt otstarbekas eraomandisse jääval alal korrastada metsamaaks ning riigiomandisse jääval alal taastuvaks sooks. Kuivõrd Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa ei kattu eraomandisse jäävate kinnistutega, on moodustatava taastuva soo kõlviku pindala 60,74 ha. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu 3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad turbatootmisala avamise järgselt on seal töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine), maavara kaevandamiseks, töötlemine ja väljavedu. Turba puhul on koosneb tootmistsükkel freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Mäenduslikud tingimused on rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada freesmeetodil isevoolse kuivendusega, ilma eesvoole süvendamata. Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb vesi eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia määratakse kaevandamise projektis.

3.1.5. Tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. 22(52)

Turba tootmisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju veele.

Pinna- ja põhjavesi

Tootmisala asub looduslikul alal, kus on eelnevalt kaevandamisele vajalik raadata puud ja võsa, juurida kännud, eemaldada sugekiht ning luua kuivendussüsteem. Mäenduslikud tingimused on rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada freesmeetodil isevoolse kuivendusega, ilma eesvoole süvendamata. Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb vesi eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia määratakse kaevandamise projektis.

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka.

Laiküla IV turbatootmisalast umbes 500 m kaugusel läänes paikneb Laiküla I maaparandussüsteem, kuhu lähtuvad taotletava mäeeraldise keskosast selleni kraavid, mida kasutades oleks võimalik ka tootmisala kesk- ja lõunaosa turbalasund isevoolselt kuivendada kuni 6,5 m tasemeni. Taotletavale Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldisele rajatav kuivendusvõrk on analoogne külgnevate, taotlejale kuuluvate, mäeeraldistega.

Laiküla turbamaardlas kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud mitmel korral. 2004. a. viidi läbi keskkonnamõju hindamine Laiküla II turbatootmisalal kaevandamise mõju tuvastamiseks („Laiküla turbamaardla Laiküla II turbatootmisala turba kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ Mall Orru, 2004). Lisaks on keskkonnamõju hinnatud 2020. a. Laiküla III turbatootmisalal kaevandamise osas („Laiküla III turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2470). Viimasest tulenevalt puudub taotletaval Laiküla IV turbatootmisalal kaevandamisel oluline mõju keskkonnale, Laiküla IV mäeeraldisel sarnanevad kaevandamise eeldatavad mõjutegurid Laiküla III KMH-s käsitletutele. Taotlejale teadaolevalt (avaliku informatsiooni kohaselt) ei ole Laiküla turbamaardlas kaevandamisel laekunud kaebusi seoses ülenormatiivsete keskkonnamõjudega.

Täiendav kuivendamise mõju käsitlev eksperthinnang „Laiküla IV turbatootmisala kuivenduse ja linnustiku eksperthinnang“ on koostatud 2023 OÜ Inseneribüroo STEIGER ja OÜ Kiur ja Kaur poolt.

Taotletavale Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldisele rajatav kuivendusvõrk on analoogne külgnevate, taotlejale kuuluvate, mäeeraldistega. Taotleja omab käesoleva taotluse esitamise hetkel Laiküla turbatootmisalalt vee eesvoolu juhtimiseks vee erikasutusluba nr LMKL-001 ja LMKL-002 ning mille alusel juhitakse kuivendusvesi eelvooludesse läbi LA064 ja LA062 väljalaskude. Väljalasust LA064 juhitakse kuivendusvesi Soovälja peakraavi (tunnus VEE1117500), mis suubub Liivi jõkke (tunnus VEE1116600) ning väljalasust LA062 juhitakse vesi Keskküla kraavi (tunnus VEE1107007), mis suubub Kasari jõkke (tunnus VEE1107000).

23(52)

Taotletava tootmisala keskosast lähtuvad kraavid ~0,5 km kaugusel asuvasse Laiküla I maaparandussüsteemi (tunnus 5111660020010/001). Teadaolevalt ei ole Laiküla turbatootmisala kuivendusvee juhtimine Soovälja peakraavi ning Liivi jõkke suurendanud eesvoolude üleujutusohtu ning Laiküla III KMH hinnangul ei ole ohtu ka Kasari jõkke suunamisel. Üleujutusoht võib lühiajaliselt esineda kevadise suurvee ja paduvihmade perioodil, kui vooluhulgad hüppeliselt suurenevad. Vältimise üheks leevendusmeetmeks on turbatootmisalale vee kogumiseks reguleeritud ülevooluga settebasseinide rajamine, millest suurvee perioodil ja sellele järgneval ajal ning pärast valingvihmasid suunatakse vesi eesvoolu ettenähtud vooluhulgaga.

Vastavalt Laiküla III KMH-s teostatud kuivendamise mõju arvutustele on kuivendamise maksimaalne kaugus max 50-60 m. Laiküla ja Laiküla II turbatootmisalad on töös olevad tootmisalad, mille kraavide mõjuulatus on suures osas juba välja kujunenud. Laiküla IV turbatootmisala välja ehitamisel laieneb kuivendamise mõju ala lääne- ja edelaosas. Veetase alaneb kraavide vahetus läheduses ja seejärel tõuseb veetase kiirelt kraavist eemal. Kõige intensiivsem on kuivendamise mõju 20-30 m kaugusel tootmisalast.

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk ühendada eesvooludega settebasseinide kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist väljavoolava vee hulka. Kui vee ärajuhtimisel järgitakse samasuguseid keskkonnanõudeid nagu hetkel kehtivas vee erikasutusloas nr LMKL- 002 fikseeritud, ei oma see olulist keskkonnamõju. Loa kohaselt võib Laiküla turbatootmisalalt Soovälja peakraavi suunatav vesi sisaldada lämmastikku maksimaalselt 45 mg/l, naftaprodukte 5 mg/l ja heljumit 40 mg/l ning selle bioloogiline hapnikutarve ei tohi ületada 15 mg/l. Vee kvaliteedi kontrollimiseks võetakse proove üks kord poolaastas.

Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus. Alalt eemaldatakse sugekiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette.

Maa-ja Ruumiameti kaardirakenduse järgi on karjäärialal põhjavesi nõrgalt kaitstud ning reostusohtlikkuse tasemeks on märgitud kõrge. Hinnang on antud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Tasub ka märkida, et

24(52)

avariiolukordade tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal. Toetudes eelnevale on põhjaveekaitse leevendusmeetmeteks:

1. Võimalike reostuste likvideerimiseks peavad olema karjääris vajalikud vahendid. 2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda

ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Rakendades väljatoodud leevendusmeetmeid ja seiramist on võimalik vältida olulist negatiivset mõju piirkonna veerežiimile.

Müra ja tolm

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinate müra on normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta.

Välisõhus levivat müra käsitletakse atmosfääri õhukaitse seaduse (edaspidi AÕKS) 3. jaos. Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise meetodid on kehtestatud (AÕKS § 55 lg 4) keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42). Määruse nr 71 lisa 1 kohaselt peab müratase II kategooria aladel (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) jääma päevasel ajal alla 60 dB ning ööajal alla 45 dB. Päeva- ja ööaeg on vastavalt 7:00-23:00. Ja 23:00-7:00.

Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja edelas Põldotsa (tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus 45203:003:0024) kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad kaugemala kui ~600 – 1000 m. Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu.

Turbatootmisalal kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel.

25(52)

Turbatootmisprotsessid (freesimine, pööramine, vaalutamine, freesturba pneumaatiline kogumine, freesturba mehaaniline kogumine ja laadimine) jäävad mürarikkuselt vahemikku 98 – 113 dB.

Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Laiküla IV turbatootmisalal mehaanilisi kogujaid, mille helivõimsustase tavapärastest tööprotsessidest ka suurim ehk kuni 113 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga: = − 20 ∗ log − 8 B.

Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Arvutuslik müratase töötava vaakumkoguja korral erinevatel kaugustel on toodud taotluse seletuskirjas (6.2).

Arvutuslike tasemete järgi on maksimaalne müratase 400 m kaugusel 53 dB, mis jääb allapoole keskkonnaministri määruses lubatud II kategooria päevasest piirväärtusest. Arvutuslikud tulemused on mõnevõrra ülehinnatud, kuna valem ei arvesta looduskeskkonna helineelduvusega ning tulemused esindavad maksimaalset mürataset määratud kaugusel ehk olukorras, kus müraallikas töötab pidevalt samas asukohas. Turba tootmisel on masinad pidevas liikumises ning töötavad mäeeraldise piiride lähistel majapidamistele lähimates punktides väga väikese osa.

Eelnevast tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turbatootmine Laiküla IV turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste juures. Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal (ettevõtte andmed taotluse seletuskirja põhjal) ei ole Laiküla turbamaardlast tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud.

Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tahkete osakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Üleüldise praktika kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi.

Turbatootmisel välisõhku lenduvate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks puudub ühtne eestisisene metoodika, sest varasemalt ei ole turbatootmistega seotud tegevustele olnud vajalik õhusaasteloa taotlemine ega selle vajaduse hindamine. Kavandatava tegevusega kaasnevate tahkete osakeste heitkoguste hindamiseks on seetõttu tuginetud Soome turbatööstuses teostatud uuringutele ja metoodikale, mis on ühtlasi aluseks ka Soome energiasektori kasvuhoonegaaside

inventuuri[1] koostamisel. Tahkete osakeste heitkoguste teket ja eraldumist välisõhku on uuritud

Soome turbatootmisalade näitel[2][3][4], kus teostatud mõõtmiste põhjal on pöördmodelleerimise

26(52)

teel leitud erinevatele tootmisprotsessidele tahkete osakeste hinnangulised eriheitetegurid (toodud taotluse seletuskirja tabelis 6.3).

Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide hindamiseks viidi eelnimetatud uuringutes läbi analüüs kohapeal teostatud mõõtmiste põhjal. Erinevate fraktsioonide üleminekukoefitsiendid on toodud järgmiselt: PM10 = 1,424 x PM2,5 ja PM-sum = 1,53 x PM10.

Turbatootmisalade tootmisefektiivus sõltub eelkõige ilmastikuoludest ning turba omadustest. Arvestades taotletavat maavaravaru ja selle mahtu, kujuneb Laiküla IV turbatootmisalal kaalutud keskmiseks turba erikaaluks 0,155 t/ m³ ning aastaseks maksimaalseks toodangumahuks ~65 tuh m³.

Turbapinnase ettevalmistustööde puhul eraldub turbaosakesi vahetult maapinnalt lähedalt (0,5 m kõrguselt), mis valdavalt sadenevad tagasi maha töötava masina ümbruses. Lisaks, kuna turbatootmisala on suhteliselt suure pindalaga, võimaldab see tuulega kaasa kantud tahkete osakestel maha sadeneda mitmesaja meetri jooksul, väljumata seejuures tootmisala piiridest. Leidmaks heitkoguseid, mis reaalselt võivad kanduda tootmisalast väljapoole ja ületada kehtestatud künniskogust, tuleb arvestada tööprotsesside ja töötavate masinate paiknemisega tootmisalal ning tuule suunaga.

Pöördmodelleerimise teel on hinnatud turbatolmu levikut eeltoodud tööprotsessidele suvistes tootmistingimustes (temperatuur 20 °C, tuulekiirus umbes 3 m/s) ning leitud, et peenosakeste õhukvaliteedi piirväärtus 50 µg/ m³ saavutatakse umbes 200 - 300 m kaugusel töötsoonist. Tuginedes Riigi Ilmateenistuse lähima meteoroloogiajaama (Lääne-Nigula) ilmaandmetele domineerivad taotletava ala piirkonnas põhjatuuled ning keskmine tuulekiirus tootmisperioodil on 3,0 m/s. Sellest tulenevalt kanduvad tahked osakesed lõuna suunas. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on turbatolmu levimise puhverala laiuseks (ka väiksema tuule kiirusel) valitud maksimaalne kaugus ehk 300 m.

Antud tingimustes kujuneb tootmisala suuruseks, millelt tahked osakesed võivad reaalselt kanduda väljapoole mäeeraldise teenindusmaa piiri. Arvutuslikult on ala suuruseks 15,7 ha, mis moodustab vähemalt 26% (max 50%) Laiküla IV tootmisterritooriumi pindalast. Seega kujuneb õhku paisatavaks tahkete osakeste heitkoguseks 0,348 t/a (max 0,670 t/a), millest peenosakesed moodustavad 0,228 t/a (max 0,439 t/a) ja eriti peened osakesed 0,161 t/a (max 0,309 t/a). Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

Laiküla ja Laiküla II tootmisaladel tehtud uurimistööde ja mõõtmistulemuste põhjal võib öelda, et turba freeskaevandamisest tekkinud tolmukontsentratsioonid levivad tekitajast ehk töötavast masinast kuni ~100 m kaugusele. Pole välistatud ekstreemumeid ehk suured tuulekiirused (üle 12 m/s), pikaaegne põud, madal õhuniiskus, kus ülenormatiivsed tolmukontsentratsioonid võivad levida kaugemale. Loa taotlejal on pikaajaline kogemus Laiküla maardlas kaevandamisel. Tänaseks välja kujunenud praktika kohaselt ei toodeta turvast Laiküla turbamaardlas asuvatel tootmisaladel juba 10 m/s tuule korral. Seda nii tuleohu vältimiseks kui ka tuule tõttu tekkiva tolmu tõttu, mis mõjutab nii tehnikat, masiniste kui ka välisõhku. Loa

27(52)

taotleja kinnitab, et nende huvides on vältida tolmu kannet lähimate elamuteni, mille tõttu välditakse elamute suhtes ebasoovivate tuulte korral turba tootmist tootmisala piirkondades, mis on elamute suhtes lähimad ja asuvad tolmukande seisukohalt riskipiirkondades.

Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusast, mis vähendab turbamaterjali kandumist veokite ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses kaetud asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida tuulega ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma valdavalt väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport mäeeraldiselt tahkete osakeste seisukohast olulist mõju. Toetudes eelnevale on müra ja tolmu mõju leevendusmeetmeteks:

1. Tolmu tekke ja leviku vähendamiseks karjäärisisestel teedel kui ka karjääri juurde viival teel transpordivahendite liikumise kiiruspiirangu 30 km/h, karjäärisiseseid teid tuleb niisutada, kui nähtav teetolm kandub väljaspoole karjääriala

2. Kaebuste esitamisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes müra ja tahkete osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid (ladustada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid müra ja tolmu leviku vähendamiseks) ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on turbatootmisalal töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldisel töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada turbatootmisalal töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kaevandamisel turbatootmisalal ei kaasne mäeeraldisest väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamis jäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem

28(52)

kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks.

Loa taotluse kohaselt on kogu materjal kasutatav ja kaevandamisel jäätmeid ei teki ja tegevuse käigus maavara ei rikastata.

Olmejäätmeid moodustub kaevandamisel väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse remonditöökodades.

Turbatootmisalale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka vett.

Võimalikke avariiolukordi on hinnatud KMH punktis 3.1.5. Turba tootmisel ja tootmisala hooldustöödel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja pinnasevette sattuda õli või määrdeaineid. Tänu nõrgale filtratsioonivõimele (rabaturba filtratsioonikoefitsient on tavaliselt 0,1–1,0 m/d, madalsooturbal 0,01–0,1 m/d) seob turvas lekkinud vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ja takistab selle edasist levikut. Turba filtratsioonivõime sõltub turba botaanilisest koostisest ja lagunemise astmest. Kui aga reostus jõuab kuivenduskraavidesse, võib see sealt omakorda eesvoolu ja teistesse ümberkaudsetesse veekogudesse kanduda ning oluliselt mõjutada vee kvaliteeti ja elustikku, aga ka piirkonna joogi- ja tarbevee kvaliteeti. Seetõttu on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud reostus. Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse. Lisaks turbale on väga hea imendumisvõimega materjal ka saepuru, mida saab efektiivselt kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel. Tegutsedes hooldatud ja töökorras masinatega ning omades vajalikke ettevalmistusi, ettevaatusabinõusid ja tegevusplaani on võimalik avariiolukordi vältida ning õnnetuste kahju leevendada. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

29(52)

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas jäädes Üdruma küla ja Laiküla territooriumitele. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldise teenindusmaa jääb RMK Läänemaa metskonna poolt hallatavate Kullamaa metskond 4 (tunnus 34202:002:0130, 100% maatulundusmaa) ja Kullamaa metskond 100 (tunnus 45203:002:0196, 100% maatulundusmaa) kinnistute piiresse.

Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis piirneb ida poolt taotlejale kuuluva Laiküla II turbatootmisala mäeeraldisega (keskkonnaloa nr LMKL-002). Ligikaudu 500 m kaugusel läänes kulgev kruuskattega kohaliku tähtsusega 4520063 Uudismaa tee. Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja edelas Põldotsa (tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus 45203:003:0024) kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad kaugemala kui ~600 – 1000 m. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires teid, elektri- ja sideliine või muid kommunikatsioone ei ole.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval. Mäeeraldise teenindusmaa ida- ja keskosas jäävad maapinna abs kõrgused valdavalt 7,5-8,5 m ning lääneservas 6,5-7,5 m vahemikku. Mäeeraldise piir kattub hästilagunenud turba ploki 15 aT piiridega ning hõlmab ka vähelagunenud turba plokki 14 aT.

Taotletavast Laiküla IV turbatootmisalast ~300 m kaugusel lõunas paikneb Keskküla I maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/002), ~500 m kaugusel edelas paikneb Keskküla II maaparandussüsteem (tunnus 5110700010250/003) ning ~500 m kaugusele läände jääb Laiküla I maaparandussüsteem (tunnus 5111660020010/001).

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Taotletava maavaravaru kadu 20 cm paksuses jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (48,22 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,168) = jääkkihi maht (16 tuh t).

Taotletav maavara on plokkide kaupa järgnev: 14 aT - vähelagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 25 tuh t, kaevandatav varu 25 tuh t) 15 aT - hästilagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 86 tuh t, kaevandatav varu 70 tuh t)

30(52)

Lääne maakonna turba kaevandamise aastamäär on 105 tuh t, millest Maa-ameti Geoportaali maardlate rakenduse andmetel on kasutusel 90 tuh t. Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastamääraga 15 tuh t. Taotletav loa kehtivuse aeg on põhjendatud, kuna hinnanguliselt kulub loodusliku raba tootmisalaks ettevalmistamiseks 5-7 aastat ja korrastamiseks 3-5 aastat. Kuna aastad on erinevad, on tõenäoline, et igal tootmisaastal ei saavutata maksimaalset lubataud kaevandamise mahtu.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala vähelagunenud turba näol on tegemist raba- ja rabasegalasundiga, mille puhul arvatakse kasulikust kihist maha 0,2 m paksune sugekiht (katend). Sugekihi maht taotletaval mäeeraldisel on 55 tuh m³. Hästilagunenud turba katendis puudub 20,87 ha suurusel pinnal vähelagunenud turba kiht, seega arvatakse sellel alal kasulikust kihist välja 0,1 m paksune sugekiht mahuga 21 tuh m³. Eelnevast lähtudes on Laiküla IV turbatootmisala sugekihi kogumaht 76 tuh m³.

Tootmisala asub looduslikul alal, kus on eelnevalt kaevandamisele vajalik raadata puud ja võsa, juurida kännud, eemaldada sugekiht ning luua kuivendussüsteem. Kuivõrd Laiküla, Laiküla II ja Laiküla III turbatootmisalade puhul on tegemist toimivate mäeeraldistega, on tootmisaladele varasemalt rajatud väljaveoteed. Laiküla IV turbatootmisala piirneb ida poolt Laiküla II turbatootmisala mäeeraldisega (AS Torf, LMKL-002), mille baasil on võimalik kaevandamist järk-järgult lääne suunas taotletavale mäeeraldisele laiendada. Mäenduslikud tingimused on rahuldavad, turbavaru on võimalik kaevandada freesmeetodil isevoolse kuivendusega, ilma eesvoole süvendamata.

Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15-20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga kallurautodele ja selle transportimine substraadi tsehhi või otse tarbijale.

Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks.

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka.

Laiküla IV turbatootmisalast umbes 500 m kaugusel läänes paikneb Laiküla I maaparandussüsteem, kuhu lähtuvad taotletava mäeeraldise keskosast selleni kraavid, mida kasutades oleks võimalik ka tootmisala kesk- ja lõunaosa turbalasund isevoolselt kuivendada

31(52)

kuni 6,5 m tasemeni. Kraavid vajavad eelnevalt setetest ja võsast puhastamist.

Laiküla IV turbatootmisala piiresse rajatavate tootmisväljakute vesi juhitakse lõuna suunas Keskküla kraavi (väljalask LA062), seega soovitakse taotletava Laiküla IV turbatootmisala vooluhulgad lisada keskkonnaloale nr LMKL-002. Laiküla IV turbatootmisalalt lisanduv vooluhulk väljalasku LA062 on 146 000 m³ /a. Kehtiva loaga nr LMKL-002 lubatud vooluhulk

on 400 764 m3 aastas, 100191 m3 kv, 1096 m3 ööpäevas (0,01 m3/s).

Laiküla IV keskkonnaloa taotlusele veeosa ei ole lisatud. Laiküla IV kuivendusvee 146 000

m3/a liitmisel LMKL-002-le 400764 m3/a = 546 764 m3/a aastaseks vooluhulgaks.

Kui vee ärajuhtimisel järgitakse samasuguseid keskkonnanõudeid, nagu taotluse esitamise hetkel kehtivas Laiküla turbatootmisalade vee erikasutusloas nr LMKL-002 fikseeritud, ei oma see olulist negatiivset keskkonnamõju. Vee erikasutusloa kohaselt võib Laiküla turbatootmisalalt eesvooludesse suunatav vesi sisaldada lämmastikku maksimaalselt 45 mg/l, naftaprodukte 5 mg/l ja heljumit 40 mg/l ning selle bioloogiline hapnikutarve ei tohi ületada 15 mg/l.

Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks, mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb vesi eemaldada pumpade abil. Täpne kuivendamise tehnoloogia määratakse kaevandamise projektis.

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala (osa Laiküla IV uuringuruumist) on Laiküla turbamaardlas teostatud KMH kohaselt otstarbekas eraomandisse jääval alal korrastada metsamaaks ning riigiomandisse jääval alal taastuvaks sooks. Kuivõrd Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa ei kattu eraomandisse jäävate kinnistutega, on moodustatava taastuva soo kõlviku pindala 60,74 ha.

Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud.

Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu.

Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel ka metsamaa)

32(52)

tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Laiküla turbamaardlat on korduvalt uuritud. Käesolev Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlus põhineb aruannetel “Laiküla turbamaardla Laiküla IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2019)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2719) ja “Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend” (OÜ Nordic Botanical 2022).

Laiküla turbamaardla paikneb Alam-Siluri Adavere lademe (S1AD) savikate lubjakivide avamusel. Lääne-Eesti madalikul paiknev Kasari-matsalu ürgorg on osaliselt täitunud moreeni ning jääjärve- ja soosetetega. Laiküla soo piires on maapinna abs kõrgused valdavalt 5-10 m vahemikus, Laiküla IV turbatootmisala teenindusmaal 6,5-8,5 m vahemikus.

Aluspõhja kivimeid katva moreeni (gIII) kihi paksus on valdavalt 1-2 m. Moreen avaneb maapinnal Laiküla soost kirde ja edela pool, sealhulgas ka Laiküla IV turbatootmisala teenindusmaa lääneserval. Turbamaardla piires on moreen kaetud kohalikes jääpaisjärvedes settinud viirsaviga (lgIII), viimasel omakorda lasub turbakiht (bIV). Laiküla IV turbatootmisala põhjaosas ja idaserval ulatub turbalasundi paksus paiguti üle 2 m, lääneservas esineva turbakihi paksus on kohati alla 0,5 m paksune. Kohati on turba lamamis ka 0,1-0,2 m paksuse kihina järvemuda (lIV), mis on settinud pärast jääpaisjärvede taandumist.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete kiht (bIV), mille veetase on 0,1- 0,5 m maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.

Kuna taotletav Laiküla IV turbatootmisala paikneb Laiküla turbamaardla edelaserval, väheneb turbalasundi paksus selles idast lääne suunas. Ala idaserval on turbalasundi paksus valdavalt üle 2 m, lääneserval aga all 0,5 m. Turbalasundi keskmine paksus uuringuruumis koos sugekihiga on 1,3 m.

Vähelagunenud turba lamamis ning uuringuruumi lääneosas siirde- ja madalsoolasundiga alal esineb 0,1 – 1,5 m paksune (tootmisala piires keskmiselt 0,9 m) hästilagunenud siirdesoo- ja madalsooturvaste kiht. Peamiselt koosneb see siirdesoo puu-sfagnumi- ja puu-rohuturbast ning madalsoo puu-rohu-, tarna-pilliroo- ja pillirooturbast. Hästilagunenud turba (plokk 15 aT) keskmine lagunemisaste taotletaval tootmisalal on 25%, keskmine looduslik niiskus 89,92%, kuivaine keskmine tuhasus 9,42% ja keskmine happesus pHKCl on 3,94. Hästilagunenud turba mahult kaalule ümberarvutamise koefitsient on 0,168.

33(52)

Laiküla IV turbatootmisala turbalasundi kändude sisaldus on väike. Vähelagunenud turba keskmine kännusus on 0,08% ning hästilagunenud turbal 0,25%. Ka alumistel, suurema puidusisaldusega turbakihtides ei moodusta kännud üle poole protsendi lasundi mahust.

Taotletava Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult vähelagunenud turba plokki 14 aT ning hästilagunenud turba plokki 15 aT.

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Taotletav maavara on plokkide kaupa järgnev: 14 aT - vähelagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 25 tuh t, kaevandatav varu 25 tuh t) 15 aT - hästilagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 86 tuh t, kaevandatav varu 70 tuh t) Veega seonduvat on käsitletud eelhinnangu punktis 3.1.5. ja looduslikku mitmekesisust käsitletakse järgmises peatükis (3.2.3).

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa ida- ja keskosas on levinud peamiselt rabataimkate. Puurindes domineerib mänd, puhmarinde moodustavad sookail, kanarbik, sinikas, vaevakask, murakas, jõhvikas ja pohl. Rohurindes esineb lisaks tupp-villpeale veel ümaralehine huulhein ning paiguti on kuivenduse mõjul lisandunud ka palu-härghein ja kattekold. Samblarindes domineerivad turbasamblad, mätastel kasvab ka raba-karusammalt, harilikku palusammalt ning samblikke. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires on ala lagedaks raiutud.

Kaitsealustest liikidest esineb EELIS andmeil Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piires harilik porss (Myrica gale), kahelehine käokeel (Platantherea bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylohriza incarnata) ning vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). OÜ Nordic Botanical viis Keskkonnaameti nõudel ning AS Torf-i tellimisel läbi kaitsealuste taimede inventuuri, et täpsustada kaitsealuste taimede esinemise andmeid olulisel

34(52)

määral. EELIS-es registreeritud taimeliikidest ei leitud 2022. a. inventuuri käigus ühtegi kahkjaspunase sõrmkäpa isendit. Pole välistatud, et taimeliigil ei olnud hea kasvuaasta, sest taimi oli vähe ka Laiküla III turbatootmisalaga külgnevatel aladel. Varasemast oluliselt rohkem leiti aga kõiki teisi registreeritud kaitsealuseid liike. Taotlusele on lisatud OÜ Nordic Botanical- i “Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend”.

Matsalu Rahvuspargi Matsalu piiranguvöönd (tunnus KLO1100749) paikneb ~1,3 km kaugusel läänes ning Käntsu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (tunnus KLO2000257) jääb ~580 m kaugusele, teisele poole Laiküla II turbatootmisala. Läheduses paikneb ka projekteeritav Käntu-Kastja looduskaitseala.

Olulist mõju rohevõrgustikualale ei ole eeldada, sest metsa raadatakse minimaalselt, lähiala on juba turbatootmisega varasemalt rikutud ning loomade läbipääsu turbatootmisalal ei piirata. Ümbritsevat maastikku ei mõjutata määral, mis takistaks selle toimimist rohevõrgustikualana.

Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus. Piirneval Laiküla II ja lähedal asuvatel Laiküla II, III turbatootmisala mäeeraldistel on turba kaevandamisega tegeletud üle 60 aastat, sellest tulenevalt pole põhjust arvata, et taotletaval Laiküla IV turbatootmisalal kaevandamisega kaasneks lisaks keskkonda oluliselt mõjutavaid tegureid.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja edelas Põldotsa (tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus 45203:003:0024) kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad kaugemala kui ~600 – 1000 m. Turba kaevandamisel ja transpordil võib eeldada mõningast peenosakeste (PM) kontsentratsiooni tõusu välisõhus ja müra teket. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute

35(52)

vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldise teenindusmaast ~360; ~450 ja ~624 m kaugusel lõunas ja edelas Põldotsa (tunnus 45203:003:0008), Ahovere (tunnus 45203:003:0023) ja Lepiku (tunnus 45203:003:0024) kinnistutel. Elamuhooneid jääb ka edela-loode suunale, kuid need jäävad kaugemala kui ~600 – 1000 m.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja (30 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist lisanduvat negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine on leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

Antud olukorras on tegemist pikalt töötanud turbatootmisepiirkonna laienemisega alale, mis on varasemalt kaevandustegevusest puutumata. Kui keskkonnaluba antakse, jätkub tegevus turbatootmisalal sarnaselt praegusega, kuid suuremal alal. Keskkonnaloal on kindel kestvus (30 aastat), peale mida see kas lõppeb või on võimalus taotleda loa pikendamist. Loa lõppedes peab ettevõte tagama ala korrastamise. Loa pikendamisel kaalutakse sellega kaasnevat mõju asjakohase menetluse käigus ning langetatakse otsus, kas seda on võimalik lubada. Ka peale keskkonnaloa pikendamist jääb alles kohustus turbatootmisala korrastada.

Müra- ja tolmuhäiringud on lokaalsed, ümbritsevale keskkonnale ning elanikonnale oluliselt negatiivset tagajärgi ei põhjusta.

3.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb lähimates kohtades karjäärialast ~ 85 km kaugusele põhja ja ~ 95 km kaugusele lõunasse.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Laiküla IV turbatootmisala kaevandamisloa taotluse Natura eelhindamine

36(52)

Taotletav Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas jäädes Üdruma küla ja Laiküla territooriumitele. Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 60,74 ha, sh mäeeraldis pindalaga 48,22 ha. Taotletav mäeeraldise teenindusmaa jääb RMK Läänemaa metskonna poolt hallatavate Kullamaa metskond 4 (tunnus 34202:002:0130, 100% maatulundusmaa) ja Kullamaa metskond 100 (tunnus 45203:002:0196, 100% maatulundusmaa) kinnistute piiresse. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Taotletud kaevandamise ala ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku [5] alal. Tegevuse võimalikus mõjualas asuvad Käntu-Kastja loodusala[6] ja Käntu-Kastja linnuala[7], mis jäävad mäeeraldisest 580 m kaugusele itta. Väinamere loodusala[8] ja Väinamere linnuala[9] asuvad mäeeraldisest 1,33 km kaugusel läänes ning Laiküla loodusala[10] 2,29 km kaugusel loodes. Mõju nendele Natura 2000 võrgustiku aladele ei ole tulenevalt kaugusest ja asukohast eeldada. Käntu-Kastja linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi[11] I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on suur- konnakotkas (Aquila clanga) ja rohunepp (Gallinago media). Käntu-Kastja loodusala on moodustatud loodusdirektiivi[12] I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Käntu-Kastja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Kavandatava tegevuse mõju Käntu-Kastja linnualale ja Käntu-Kastja loodusalale on kirjeldatud punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“. Siseriiklikult kaitstavad alad Käntu-Kastja hoiuala Antud piirkonnas kattub Käntu-Kastja linnualaga ja Käntu-Kastja loodusalaga looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel kaitse alla võetud Käntu-Kastja hoiuala[13]. Käntu-Kastja hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), puiskarjamaade (9070),

37(52)

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide, samuti I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü (Bonasa bonasia), rukkirääk (Crex crex), teder (Tetrao tetrix ), metsis (Tetrao urogallus ) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi[14]. Käntu-Kastja hoiualal kaitstavad elupaigatüübid kattuvad Käntu-Kastja loodusala kaitse- eesmärkidega ning mõju nendele on kirjeldatud punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“. Käntu-Kastja hoiuala kaitse-eesmärkidena nimetatud liikidest on saarma, võldase, jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ja suur-konnakotka kaitse ka Käntu-Kastja linnuala või Käntu-Kastja loodusala kaitse-eesmärgiks ning mõju nendele on kirjeldatud punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“. Hoiuala kaitse-eesmärgina nimetatud liikide laanepüü, rukkiräägu, tedre, metsise ja kiivitaja kaitse ei ole Käntu-Kastja loodus- ja linnuala eesmärgiks. Käntu-Kastja hoiualale on koostatud Käntu-Kastja loodusala kaitsekorralduskava[15], mis hõlmab lisaks ka Üdruma suur-konnakotka püsielupaika, Kastja suur-konnakotka püsielupaika, Käntu kaljukotka püsielupaika, Keskküla väike-konnakotka püsielupaiku, Rumba väike- konnakotka püsielupaiku ning Tõrje suur-konnakotka püsielupaika. Kaitsekorralduskavaga ei ole seatud kaitse-eesmärki hoiuala kaitse-eesmärgina nimetatud laanepüüle ja kiivitajale, kuna need liigid on alal vähearvukad, kuid Eestis suhteliselt arvukad liigid ning kiivitaja ei kuulu ka kaitsealuste liikide hulka. Eraldi kaitse-eesmärki ei ole seatud ka rukkiräägule ja tedrele, kuna nende soodsa seisundi tagab nende katusliikide – rohunepi ja metsise, elupaikade kaitse. Laiküla IV turbatootmisala mõju Käntu-Kasta hoiuala kaitse-eesmärgile metsisele on kirjeldatud kaitsealuste liikide peatüki all. Üdruma kaljukotka püsielupaik Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldis asub Üdruma kaljukotka püsielupaigast [16] umbes 800 m kaugusel. Püsielupaik on moodustatud I kaitsekategooriasse kuuluva kaljukotka (Aquila chrysaetos) ja tema elupaiga kaitseks. Kaljukotka Üdruma pesa leiti 2007. aastal ja viimati oli see asustatud 2013. aastal (lennuvõimestus 1 poeg). Kuid 2014. aasta seire käigus leiti, et pesa on varisenud ning hiljem ei ole vanast pesakohast ega selle lähedusest uut pesa leitud, ehkki kaljukotkast on Keskküla raba piirkonnas infosüsteemi PlutoF andmetel vaadeldud veel kuni 2018. aastani. Samas võivad hilisemad vaatlused olla hoopis kaugemal idas Käntu püsielupaiku asustava(te) kaljukotka paari(de) vaatlused. LKS § 50 lg 2 punktist 5 tulenevalt, kui liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud LKS § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 meetri raadiuses.

38(52)

Püsielupaigas kehtib LKS §-s 30 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud[17]. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal[18]. Pesitsemiseks eelistab kaljukotkas suurte loodusmassiivide sooalasid, kus pesa rajatakse tavaliselt soosaare või -serva metsa. Toitumisalana kasutab pesapaigast kuni 5 km raadiuses (kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni teine tüüp, näiteks luht. Vähemalt poole kaljukotkaste saagist moodustavad kanalised ja jänesed. Eesti kaljukotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade – lagesoo ja sooserva metsad – hävinemisest ja kvaliteedi langusest tingitud metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse langus. Metsise ja tedre hulk kaljukotka saagi koostisest moodustab tänapäeval hinnanguliselt ca 50 %. Nende mõlema liigi arvukus on languses ning peamine arvukuse langemise põhjus seisneb soode ning soometsade hävinemises ja kvaliteedi languses. Laiküla IV turbatootmisalale on koostatud kuivenduse ja linnustiku eksperthinnang[19], mis leidis, et turbatootmisala kasutusse võtmine ei suurenda negatiivset mõju kaljukotka püsielupaigale. Eksperthinnang leidis, et kaljukotka Üdruma püsielupaiga ja kavandatava Laiküla IV turbatootmisala vahel asub praegu kasutuses olev Laiküla II turbatootmisala, mille väljaehitamist alustati 2001. aastal, st kaljukotkas pesitses aastaid turbatootmisalale suhteliselt lähedal (ligikaudu 500 m). Seega ei ole püsielupaigast veel kaugemale kavandatava Laiküla IV turbatootmisala rajamine kaljukotkale tõenäoliselt suurema mõjuga kui senine tootmine Laiküla II turbatootmisalal. Projekteeritav Käntu-Kastja looduskaitseala

On algatatud Käntu-Kastja looduskaitseala kaitse alla võtmise menetlus. Käntu-Kastja looduskaitseala moodustatakse olemasoleva Käntu-Kastja hoiuala, piirkonda jäävate I kaitsekategooria linnuliikide püsielupaikade ja neid ümbritseva ala baasil. Projekteeritav Käntu- Kastja looduskaitseala asub Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldise lõunapiirist umbes 50 meetri kaugusel. Käntu-Kastja looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt tsoneeritakse Laiküla turbatootmisalaga piirnev maa Käntu sihtkaitsevööndi koosseisu. Käntu-Kastja looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskirja[20] kohaselt moodustatakse Käntu- Kastja looduskaitseala valdavalt olemasolevate hoiualade ja püsielupaikade põhjal ning tegemist on eelkõige ebapiisava kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra kehtestamisega, kuna hoiuala kaitserežiim ei taga Käntu-Kastja väärtusliku metsamassiivi kui tervikliku elupaiga ja ökosüsteemi kaitset. Linnuliikide puhul on kõige olulisemaks looduskaitseala moodustamise eesmärgiks I kaitsekategooria kotkaliikide kaljukotka, suur-konnakotka ja väike-konnakotka ning arvukate rähniliste elupaikade kaitse tagamine. Kotkaste jaoks on oluline looduskaitseala moodustamine ning vajalikus ulatuses sihtkaitsevööndi kaitsekorra kehtestamine, kuna kehtiv hoiuala

39(52)

kaitsekord ja ringikujulised püsielupaigad ei taga liikidele soodsaks elutegevuseks piisava suurusega elupaiku, mis on üldjuhul oluliselt suuremad kui LKS § 50 lg 2 kohane esmane kaitsetsoon. Kaljukotka kaitse tegevuskava kohaselt moodustavad kaljukotka kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine toitumisala) pesast 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja poollooduslikud elupaigad. Kriitilise tähtsusega on soo, eriti lagesoo osatähtsus kodupiirkonnas, tehislikke elupaiku välditakse. Sobiv kaitsekord on avamaal ligikaudu 2 kilomeetri raadiuses ja puistus vähemalt 500 meetri raadiuses pesast sihtkaitsevöönd, mis välistab majandustegevuse ja võimaldab seada liikumispiirangu pesitsusperioodiks. Lisaks peab sihtkaitsevöönd hõlmama soo kraavitatud osa, kuna piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda reguleerida kraavide hooldust ja

takistada seeläbi soo jätkuvat kuivendamist. Seega on liigi kaitse seisukohalt väga oluline Käntu-Kastja looduskaitseala ja erinevate rangusastmetega sihtkaitsevööndite moodustamine, mis tagab edukalt terve kaljukotka kodupiirkonna kaitse. Moodustatava Käntu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, metsaelupaikade (vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad) ja sooelupaikade (rabad ning siirde- ja õõtsiksood) ning poollooduslike koosluste (lamminiidud, liigirikkad madalsood, niiskuslembesed kõrgrohustud ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud) soodsa seisundi säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitsealused loomaliigid Laiküla IV turbatootmisala kattub III kaitsekategooria linnuliikide öösorri ( Caprimulgus europaeus) ja tedre (Tetrao tetrix ) elupaikadega ning piirneb vahetult III kaitsekategooria linnuliigi väiketülli (Charadrius dubius) elupaigaga. Taotletavast mäeeraldisest jääb umbes 570 m kaugusele metsise leiukoht ning 1 km kaugusele väike-konnakotka Keskküla püsielupaigad. 1 km raadiuses asub ka Ⅲ kaitsekategooria laanepüü leiukoht. Öösorr Öösorri arvukuseks hinnatakse Eestis 5 000 - 10 000 paari, arvukuse lühiajaline (2006-2017) trend on arvatavasti stabiilne ja pikaajaline (1980-2017) trend on langev (Elts jt 2019). Eesti Punases Nimestikus on öösorr kategoorias “soodsas seisundis” (sigiv asurkond, 2019. a). Öösorr on Eestis laialt levinud liik, kes pesitseb hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, kuid teda võib pesitsemas kohata ka siirdesoometsades, kuivades loomännikutes ning sageli ka eeltoodud tüüpi metsade raiesmikel ja noorendikes (Jair 2018, b). Kogu levila ulatuses peetakse öösorri peamiseks ohuks pestitsiidide kasutamist, mis vähendab toiduks olevate putukate arvukust. Öösorrile on ohuks ka liiklustiheduse kasv maanteedel (Jair

40(52)

2018, b). Kuna kavandatavale Laiküla IV turbatootmisalale jääb suhteliselt väike osa (ligikaudu 13%) öösorri elupaigast (KLO9127724), siis elupaiga kadu kavandatava turbatootmisala ulatuses ei ole öösorrile antud asukohas suure tõenäosusega olulise mõjuga, sest suur osa liigi elupaigast säilib[21]. Teder Kavandatavale Laiküla IV turbatootmisalale ulatub III kaitsekategooria liigi tedre elupaik, mille pindala on 921,9 ha ning 2020. aastal registreeriti elupaigas 20 kukke (27.04.2020). Teder on Eestis laialt, kuid ebaühtlaselt levinud liik. Tedre toitumisalad on seotud eelkõige kasepuistutega, seetõttu eelistab teder avamaastikuga külgnevaid kase- või kasesegametsade servaalasid ja väiksemaid kasetukkasid lagedamates biotoopides, samuti madal- ja siirdesoid. Kevadised tedremängud toimuvad enamasti soodes, aga ka metsaserva lähedal põldudel ja niitudel. Emaslind rajab pesa põõsastikku, noorendikku, sohu või metsaserva. Seega elutseb teder erinevates elupaikades, kelle pesitsusbiotoobid ulatuvad nõmmedest ja kadastikest soode ja raiesmikeni. Peamisteks ohtudeks on elupaikade hävimine või kvaliteedi langus, eeskätt tedrele vajaliku poolavamaastiku kinnikasvamine (sh kuivendamise tõttu), intensiivistunud põllu- ja metsamajandus ning kiskjate kõrge arvukus. Linnustiku eksperthinnangu kohaselt jääb kavandatavale Laiküla IV turbatootmisalale suhteliselt väike osa (kuni 7%) tedre elupaigast (KLO9127722), st elupaiga kadu kavandatava turbatootmisala ulatuses ei ole tedrele suure tõenäosusega olulise mõjuga, kuna liigile säilib suur osa elupaigast. Väiketüll Kavandatav Laiküla IV turbatootmisala piirneb III kaitsekategooria liigi väiketülli elupaigaga, mille pindala on 349 ha ning 2020. aastal pesitses elupaigas 5 paari (04.07.2020). Väiketülli arvukuseks hinnatakse Eestis 1 000 - 2 000 paari, arvukuse lühiajaline (2006-2017) ja ka pikaajaline (1980-2017) trend on arvatavasti stabiilne. Eestis pesitseb väiketüll valdavalt inimtekkelistes elupaikades, sh karjäärides, ehitusplatsidel, suurfarmide õuealadel jm. Eksperthinnangu kohaselt kattuvad väiketülli elupaiga piirid kasutuses oleva turbatootmisalaga, st kavandatava Laiküla IV turbatootmisala rajamisega tekib väiketüllile elupaika hoopis juurde. Turbakarjääris toimuvate tööde käigus võib kurvitsaliste pesakondade hukkumist põhjustada freesimistööde alustamine kurvitsaliste elupaigas pesitsuse ajal ning masinatega sõitmine kurvitsaliste elupaigas pesitsuse ajal.

41(52)

Tulenevalt eelnevast soovitame lindude pesitsuse häirimise minimeerimiseks ja poegade hukkumise vältimiseks alustada Laiküla IV turbatootmisalal töid väljaspool lindude pesitsusaega, st enne 1. maid või pärast 15. juulit. Aktiivselt kasutuses olevale alale linnud üldjuhul pesitsema ei tule ning leiavad endale teised pesitsuskohad. Väike-konnakotkas Kavandatavast Laiküla IV turbatootmisalast jääb ligikaudu 1 km kaugusele I kaitsekategooria liigi väike-konnakotka Keskküla kaks püsielupaika. Kuna väike-konnakotka elupaigad, sh toitumisalad ei ole seotud soomaastikega ning püsielupaigad asuvad suhteliselt kaugel, ei ole turbatootmisala laiendamine väike-konnakotkale suure tõenäosusega olulise mõjuga. Metsis Metsise kaitse tegevuskava kohaselt on metsisekukkede arvukus viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele. Metsis on paikne lind ning eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80 kuni 130 aastat. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on olulisemateks metsisele mõjuvateks ohuteguriteks lageraied metsise elupaikades, kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus ning nende kahe teguri omavaheline koosmõju, aga ka pikaajalised maastikumuutused, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Röövlust ja inimesepoolset häirimist peetakse samuti ohuteguriteks[22]. Kuna metsis ja teder on peamised saakloomad kaljukotkale, siis mõjutab nende liikide seisund ja selle muutumine olulisel määral ka kaljukotka seisundit. Viimase aastakümne arvukushinnangud näitavad nii metsise kui tedre osas langustrende. Tedre arvukus on olnud languses alates 1970-date algusest ning metsisel on kukkede arv mängudes viimase 25 a jooksul vähenenud vähemalt 26,7 %. Tedre peamine arvukuse langemise põhjus seisneb soode ning soometsade hävinemises ja kvaliteedi languses. Samuti on liigile probleemiks looduslike elupaikade servaalade hävinemine – liik vajab elutegevuseks näiteks valgusküllast kasepuistut, mida maaparandus soometsades ja -servades on kõvasti vähendanud. Metsise arvukus on kukkunud eelkõige soometsade kuivenduse ja lageraiete ning kiskluse suurenemise tagajärjel. Turba kaevandamine Laiküla IV turbatootmisalal ei aita kaasa metsise ja tedre seisundi paranemisele. Ala täiendav kuivendamine mõjutab mingil määral ka mäeeraldisega piirneva maa-ala veerežiimi ning seeläbi ala sobivust nende liikide elupaigana. Aga kuna tegemist on toimiva turbakaevanduseve laiendamisega ning maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast varust, vältides sellega täiendavate rabaalade rikkumist uute kaevanduste rajamisel, on taotletud tegevusega kaasnev täiendav mõju kaitsealuste liikide jaoks minimaalne. Laanepüü Laanepüü eelistab pesitseda vähemalt 50-aastastes suhteliselt tihedates okas- ja segametsades,

42(52)

kus enamasti leidub nii varjuandvaid kuuski, kui talvist toitu pakkuvaid kaski ja leppi. Sobivaimateks elupaikadeks on väljakujunenud rindelisuse ja tiheda alusmetsaga mitmekesised vanad metsad, kus leidub häilusid ja tuulemurde. Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on elupaikade hävinemine, eeskätt vanemate mitmekesise struktuuriga puistute kadumine ning killustumine, samuti pesitsuse nurjumine metsamajandustööde ning röövluse tõttu. Laiküla IV turbatootmisala asub Natura kaitstaval elupaigatüübil rabad (7110*). Kuna laanepüü on metsalind, eelistades elupaigana suuri ja vanu metsamassiive, siis ei ole turbatootmisala laiendamine laanepüüle suure tõenäosusega olulise mõjuga. Kaitsealused taimeliigid Laiküla IV turbatootmisalale jäävad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide harilik porss (Myrica gale), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), suur käopõll (Listera ovata) ja vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) kasvukohad. Laiküla IV turbatootmisala kasutusse võtmiseks on koostatud kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend[23]. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas[24]. Inventuuri käigus ei leitud turbatootmisala põhjaosast Eesti looduse infosüsteemis registreeritud kahkjaspunast sõrmkäppa. Pole välistatud, et taimeliigil ei olnud hea kasvuaasta, sest taimi oli vähe ka Laiküla III turbatootmisalaga külgnevatel aladel („Laiküla III turbatootmisala kaitsealuste taimede ümberasustamise seire aruanne 2022” Nordic Botanical 2022). Sellegipoolest võib oletada, et Laiküla IV turbatootmisala ei ole liigile oluliseks kasvukohaks. Kaevandustegevuse tõttu võivad osad kaitsealused taimed hävida, kuid nendes taimede kasvukohtades, kus otsest kaevandamist ei toimu, on oluliseks teguriks turba kaevandamisega kaasnev kuivendamine. Kuivenduse mõju ja selle ulatuse hindamine on keeruline, kuid õnneks asub suur osa kaitsealuste taimede kasvukohtadest väljaspool mäeeraldise piire. Kasvukohtadele, mis asuvad mäeeraldise piiridele sedavõrd lähedal, et kuivendamise negatiivne mõju kasvukohtade tingimustele on väga tõenäoline, näeb taimede eksperthinnang leevendava meetmena ette suurema puhverala loomist. Eksperthinnang soovitab kavandatava mäeeraldise piiridesse jäävad taimed ümberasustada. Hariliku porssi kasvukohtade kaitset on raske korraldada ning taimeliigi üksikuid taimi on tegelikult ka väljaspool kaardistatud kasvukohti. Ligi pool kaardistatud kasvukohtadest jääb mäeeraldise piiridest väljapoole, kuid saab osaliselt mõjutatud kuivendamisest. Liik kasvab siiski edukalt ka mõnevõrra kuivendatud aladel ning on üldiselt Lääne-Eesti rabades küllalt tavaline. Seetõttu ei soovita eksperthinnang porsa ümberasustamist ega spetsiaalselt tema kaitseks puhvertsoonide loomist Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

43(52)

Käntu-Kastja linnuala

Käntu-Kastja linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on suur- konnakotkas (Aquila clanga) ja rohunepp (Gallinago media). Käntu-Kastja linnuala jääb Laiküla IV mäeeraldisest 580 m kaugusele itta. Suur-konnakotkas on Eestis I kaitsekategooriasse kuuluv lokaalselt levinud üliharuldane haudelind. See liik pesitseb vanades soistes metsades ning peab saagijahti lammi- ja sooniitudel. Suur-konnakotka arvukus kahanes kiiresti käesoleva sajandi esimesel kümnendil, hiljem on arvukus stabiliseerunud kriitiliselt madalal tasemel. Praegu hinnatakse asurkonna suuruseks vaid

5–10 paari (sh suur- ja väike-konnakotka segapaarid)[25]. Eestis on kõige olulisemateks ohuteguriteks hübridiseerimine väike-konnakotkaga ning saagialade hävinemine ja kahjustamine, keskmise mõjuga ohuteguriteks on pesapaikade hävinemine ja pesitsusaegne häirimine. Laiküla IV turbatootmisalale lähim suur-konnakotka teadaolev elupaik jääb umbes 3 km kaugusele kirdesse. Kuna suur-konnakotka kaitse tegevuskava kohaselt kotkaste kodupiirkonnaks u 2 km raadiusega ring ümber pesa, ei avalda Laiküla IV turbatootmisalaga seotud tegevus tõenäoliselt mõju suur-konnakotka pesitsusedukusele. Rohunepi asustatud elupaiku ei ole Käntu-Kastja linnualal teada ning Käntu-Kastja loodusala kaitsekorralduskavas on hinnatud rohunepp hetkel sellelt alalt välja surnuks, mille põhjuseks on liigi asurkonna üldine arvukuse vähenemine ja Käntu-Kastja liigniiskete luhaniitude vähesus. Laiküla IV turbatootmisala kasutusse võtmine ei põhjusta täiendavat mõju Käntu-Kastja linnuala kaitse-eesmärkidele, kuna suur-konnakotkas asub kaevandusest piisavalt kaugel ning rohunepi elupaiku ei ole enam piirkonnas teada. Käntu-Kastja loodusala Käntu-Kastja loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Käntu-Kastja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Käntu-Kastja loodusala jääb Laiküla IV mäeeraldisest 580 m kaugusele itta. Arvestades loodusala asukohta ning kaugust kaevandamisalast, on võimalikuks loodusala ja seal kaitstavaid elupaigatüüpe ning liike mõjutavaks teguriks kaevandamisega seotud veetaseme muutus

44(52)

maapinnas. Laiküla IV turbatootmisala lähipiirkonnas (kuni 1 km raadiuses) on loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest inventeeritud rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230 pole loodusala eesmärk). Rabad (*7110) ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid toovad rabasse peamiselt sademed. Käntu-Kastja loodusalal kuulub sellesse tüüpi loodusala tuumaks olev umbes 359 ha suurune Käntu raba. Rabade elupaigatüüpi on osaliselt inventeeritud ka need rabaalad, mis vastavad tegelikult elupaigatüübile rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120). Rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade hulka kuuluvad kuivendamisega rikutud rabakooslused, kus turbateke on katkenud ning algne, looduslikule rabale omane taimestu tugevasti muutunud või kadunud. Taastumisvõimelisteks peetakse neist selliseid, mille veerežiimi on võimalik ennistada, nii et kolmekümne aasta jooksul võiks taastuda turbatekkeks vajalik taimkate. Kuivendatud rabadel pole kaitseväärtust, ent nad võivad olla olulised puhveralad looduslike rabaosade ümber. Siirde- ja õõtsiksood (7140) on vaheaste madalsoo arengus rabaks. Mätta- ja peenravahede taimed ammutavad toiteaineid põhjaveest, mätastel ja peenardel kasvavad taimed põhjaveeni ei küüni ning toituvad peamiselt sademeveega toodavast ainesest. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad kooslused asuvad kahe väikese, kokku umbes 6,6 ha suuruse lähestikku paikneva laiguna Laiküla hoiuala keskosas. Kooslusi inventeeriti 2002. aastal ning toona hinnati 5,1 ha suuruse ala looduskaitseline seisund kõrgeks (B) ning 1,5 ha suuruse ala seisund keskmiseks (C). Mõlemad soolaigud on mõjutatud kunagisest kuivendusest. Liigirikkad madalsood (7230) on soode esimene arenguaste, kus taimed saavad suurema osa toitaineid põhjaveest. Laiküla hoiualal on liigirikkad madalsood üheks põhiliseks loodusväärtuseks. Kuigi peamised Laiküla hoiualal asuvale madalsoole mõjuda võivad ohutegurid (nt kuivendamine) on hoiuala kaitsekorraga suuresti maandatud, on seal kohati probleeme metssigadega, kes on mõnel pool soopinda kahjustanud. Sookooslusi peamiselt ohustavaks teguriks peetakse kuivendamist. Turbatootmise eelduseks on kuiv rabapind, mille saavutamiseks rajatakse enne tootmise alustamist kuivendusvõrk. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kogujakraavidega piirnevate maa-alade ehk tootmisala ümbruse maa-ala veetaset. Laiküla IV turbatootmisala kohta on koostatud linnustiku ja kuivenduse eksperthinnang. Taotletava Laiküla IV turbatootmisala idaservas, Laiküla II turbatootmisalaga piirneval alal kuivenduse mõju ei muutu, kuna seal juhitakse Laiküla IV rajatavad kuivenduskraavid

45(52)

olemasolevasse Laiküla II turbatootmisala kogujakraavi. Täiendav kogujakraav rajatakse aga ala ülejäänud servadesse mäeeraldise teenindusmaa. Seal aga on olulises osas on olemasolev metsakuivenduskraav (Keskküla kraav) või piirneb teenindusmaa mineraalpinnasega, mistõttu ei avaldu selles osas olulist täiendavat kuivendusmõju. Ala lõunapiiril, vähendamaks kavandatava tegevusega seotud kuivenduse mõju ulatumist Käntu-Kastja looduskaitseala projekteeritava piiri poolses osas on eksperthinnangu kohaselt ettevaatusprintsiibist tulenevalt otstarbekas rajada kogujakraav mäeeraldise piirile. Eksperthinnangus tehtud arvutuste põhjal selgub, et turbatootmisala ümbritseva kogujakraavi oluline mõju võib ulatuda ligikaudu 20 m kaugusele, jäädes enamike kraavide puhul alla 15 m. Olemasolevate turbatootmisalade (Laiküla, Laiküla II ja Laiküla III) kuivenduse mõju ulatusi taotletav Laiküla IV turbatootmisala ja selle kuivenduse mõju ei muuda. Laiküla IV turbatootmisala kuivenduse mõju ei ulatu idapoole Laiküla II olemasolevatest kogujakraavidest, kuna Laiküla II turbatootmisala lääneservas asuv kogujakraav katkestab Laiküla IV turbatootmisala kuivendusmõju ulatuse. Juhul kui taotletava Laiküla IV turbatootmisala lõunapoolseim kogujakraav rajatakse mäeeraldise mitte selle teenindusmaa lõunaserva, puudub kavandataval tegevusel kuivendusmõju Käntu-Kastja looduskaitseala projekteeritavatele aladele ning kuivendusmõju ja projekteeritava looduskaitseala (sh. seal paiknevate raba elupaigatüüpide) piiri vahele jääb vähemalt 30 m täiendav puhver. Kuna Laiküla IV turbatootmisala puhul on tegemist toimiva turbakaevanduse laiendamisega ning maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast varust, vältides sellega täiendavate looduslikus seisundis olevate alade rikkumist uute kaevanduste avamisel, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist täiendavat mõju Käntu-Kastja loodusala kaitseväärtustele ja ala terviklikkusele. Järeldused: Laiküla IV turbatootmisala puhul on tegemist toimiva Laiküla turbakaevanduse laiendamisega, mille puhul on koostatud kuivenduse, linnustiku ja kaitsealuste taimede eksperthinnangud. Taimede ümberasustamisel jälgitakse OÜ Nordic Botanical poolt koostatud soovitusi. Koostatud eksperthinnangute põhjal ei ole eeldada tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, Käntu-Kastja hoiualale ja projekteeritavale looduskaitsealale. Kaitsealustest liikidest lähtuvalt ning koostatud eksperthinnangute soovituste kohaselt on vajalik täiendavate tingimuste seadmine väljastatavale keskkonnaloale:

1. Tagamaks olulise mõju puudumise Käntu-Kastja looduskaitseala projekteeritavatele piiridele, on oluline taotletava ala lõunaosas rajada kogujakraav mäeeraldise, mitte aga selle teenindusmaa piirile.

2. Kuivenduse mõju suurenemisel võib kooslus muutuda väljaspool kaevandatavat ala. Lisaks taimeliikidele määratud puhvrile tuleks veerežiimi sobivana hoidmiseks kraav niimoodi rajada, et selle kuivendav mõju oleks minimaalne väljapoole kaevandusala jäävale taimekooslusele. Kraavi mulle tuleb ladustada ja tihendada kraavi sellele kaldale, mis piirneb kaitstavate taimeliikide kasvualadega.

46(52)

3. Mäeeraldise lõunaosas on kaitstavate käpaliste kasvuala, kust tuleb taimed ümber asustada. Ümberasustamise koht oleks soovitatavalt kaitseala või mõni taastatav rikutud ala, nagu endine karjäär või sookoosluste taastamisaladega piirnevad metsad, et ümberasustamise tulemus oleks paremini jälgitav või siis saaks sellega toetada rikutud alade taastumist. Ümberasustamine kavandada siiski kuluefektiivsusest lähtuvalt võimalikult lähedale. Ümberasustamisel lähtuda OÜ Nordic Botanical poolt koostatud ekspertiisi ettepanekutest. Kaevandamisega hävitamisele minevate taimede ümberasustamisel on lisaks nende isendite päästmisele eesmärgiks praktilise kogemuse saamine ja teabe kogumine ümberasustamise tulemuslikkusest. Ümberasustamise tulemuslikkust peab edaspidi seirama vastavalt 1., 3. ja 5. aastal, nagu ekspertiisis on välja pakutud.

4. Vähendamaks mõju linnustikule, tuleb Laiküla IV turbatootmisala rajamisel ettevalmistustööd (alalt metsa raiumine) teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, st ettevalmistustöid võib teha sügisel või talvel alates septembri algusest kuni veebruari lõpuni (01.09.-28.02.).

3.4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Kavandatava tegevuse ala on 100% maatulundusmaa. Kavandatava tegevuse ja selle teenindusmaa alal on puistunud märgala. Taotletav mäeeraldis piirneb idast Laiküla II turbatootmisalaga, lõunast märgalaga, läänest metsamaaga ja põhjast märgalaga.

Taotletavale alale on planeeritud sama tegevus, mis toimub külgnevatel Laiküla, Laiküla II ja Laiküla III turbatootmisaladel. Taotletava mäeeraldise ümbrusesse maakasutuse muudatust ei plaanita.

Mäeeraldise vahetus läheduses ei paikne tundlikke objekte (majapidamisi). Lähim majapidamine (KÜ 45203:003:0008) jääb mäeeraldisest 400 m kaugusele lõunasse. Taotletaval turbatootmisalal toimuvate tegevustega kaasnev müratase ei põhjusta eeldatavalt häiringuid lähima majapidamise elanikele. Ka tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi.

Teadaolevalt võimalikus mõjualas muud tööstused puuduvad, millega koosmõju tekkida võiks.

3.4.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Kaitsealustest liikidest lähtuvalt ning koostatud eksperthinnangute soovituste kohaselt on vajalik täiendavate tingimuste seadmine väljastatavale keskkonnaloale:

1. Tagamaks olulise mõju puudumise Käntu-Kastja looduskaitseala projekteeritavatele piiridele, on oluline taotletava ala lõunaosas rajada kogujakraav mäeeraldise, mitte aga selle teenindusmaa piirile. 2. Kuivenduse mõju suurenemisel võib kooslus muutuda väljaspool kaevandatavat ala. Lisaks taimeliikidele määratud puhvrile tuleks veerežiimi sobivana hoidmiseks kraav niimoodi rajada,

47(52)

et selle kuivendav mõju oleks minimaalne väljapoole kaevandusala jäävale taimekooslusele. Kraavi mulle tuleb ladustada ja tihendada kraavi sellele kaldale, mis piirneb kaitstavate taimeliikide kasvualadega. 3. Mäeeraldise lõunaosas on kaitstavate käpaliste kasvuala, kust tuleb taimed ümber asustada. Ümberasustamise koht oleks soovitatavalt kaitseala või mõni taastatav rikutud ala, nagu endine karjäär või sookoosluste taastamisaladega piirnevad metsad, et ümberasustamise tulemus oleks paremini jälgitav või siis saaks sellega toetada rikutud alade taastumist. Ümberasustamine kavandada siiski kuluefektiivsusest lähtuvalt võimalikult lähedale. Ümberasustamisel lähtuda OÜ Nordic Botanical poolt koostatud ekspertiisi ettepanekutest. Kaevandamisega hävitamisele minevate taimede ümberasustamisel on lisaks nende isendite päästmisele eesmärgiks praktilise kogemuse saamine ja teabe kogumine ümberasustamise tulemuslikkusest. Ümberasustamise tulemuslikkust peab edaspidi seirama vastavalt 1., 3. ja 5. aastal, nagu ekspertiisis on välja pakutud. 4. Vähendamaks mõju linnustikule, tuleb Laiküla IV turbatootmisala rajamisel ettevalmistustööd (alalt metsa raiumine) teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, st ettevalmistustöid võib teha sügisel või talvel alates septembri algusest kuni veebruari lõpuni (01.09.-28.02.).

Müra ja tolmu mõju ennetamiseks täiendavad tingimused:

5. Tolmu tekke ja leviku vähendamiseks karjäärisisestel teedel kui ka karjääri juurde viival teel transpordivahendite liikumise kiiruspiirangu 30 km/h, karjäärisiseseid teid tuleb niisutada, kui nähtav teetolm kandub väljaspoole karjääriala; 6. Kaebuste esitamisel tuleb läbi viia loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes müra ja tahkete osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel võtta kasutusele leevendusmeetmeid (ladustada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid müra ja tolmu leviku vähendamiseks) ja korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu tuleb teha kontrollmõõtmised lähima vastuvõtja katastriüksusel. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile.

Põhja- ja pinnavee kaitseks täiendavad tingimused:

7. Võimalike reostuste likvideerimiseks peavad olema karjääris vajalikud vahendid. 8. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 9. Turbaheljumi edasikandumise vältimiseks eesvoolu tuleb turbatootmisalalt ära juhitav kuivendusvesi juhtida läbi settebasseinide. Settebasseine peab regulaarselt (vähemalt kord aastas ning minimaalse vooluveehulga perioodil) puhastama. 10. Mäeeraldise teenindusmaa lähedal (kuni 500 m kaugusel) paiknevate salv- ja puurkaevude ebasoodsa seisundi vältimiseks tuleb ettevõttel läbi viia seired enne kaevandamisperioodi ja selle kestel vee kvaliteedi muutuste ilmnemise korral. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kanda need kõrvaltingimused keskkonnaloale.

48(52)

3.5. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandatav tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Kavandatava kaevandamisega ei põhjustata negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et arvutuslikult ei ületata kaevandamisel piirväärtuseid müra ja õhusaaste osas;

3. Turbatootmisala lähipiirkonnas asuvad puurkaevud toituvad Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist (S-O), mida kavandatav tegevus ei mõjuta. Samuti ei ole mõjutanud siiani toimunud tegevus lähimate salvkaevude veetaset ega kvaliteeti. Hoonestus asub tegevusest piisavalt kaugel. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav kaevandamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud põhjaveerežiimi;

4. Laiküla turbamaardlas on tegutsetud juba aastakümneid, alal on olemasolev kuivendusvõrgustik. Senise info kohaselt ei ole tegevus mõjutanud oluliselt eesvoolu veekvaliteeti ning turbatootmisala laiendamine Laiküla IV näol ei viita olulise mõju ilmnemist, kui suublasse juhitava vee kvaliteet vastab nõuetele.

5. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline.

6. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 30.12.2025 kirjaga nr DM-122205-29 Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Lääne-Nigula Vallavalitsusele, menetlusosalistele ja tutvumiseks taotlejale, seisukoha esitamise tähtajaga 1 kuu.

49(52)

Lääne-Nigula Vallavalitsus vastas 08.01.2026 (KOTKAS 08.01.2026 nr DM-122205-31), et kohalik omavalitsus soovib seisukoha andmise tähtaja pikendamist kuni 2026 veebruari lõpuni.

Keskkonnaamet pikendas 09.01.2026 kirjaga nr DM-122205-32 seisukoha andmise tähtaega kuni 27.02.2026.

Lääne-Nigula Vallavolikogu esitas 19.02.2026 otsuse nr 1-3/26-11, millega nõustuti Laiküla IV turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega ja tehtava otsuse eelnõuga (KOTKAS 25.02.2026 nr DM-122205-35). Maa- ja Ruumiamet esitas 22.01.2026 kirjaga nr 7-1/25/19053-2 seisukoha, milles tõi välja, et Laiküla IV turbatootmisalalt lisavee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvooludesse on vaja kontrollida arvutustega, kas eesvoolu ja kuivenduskraavide ristlõike suurus ja truupide ava suurus vastab nõuetele ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et taotletava Laiküla IV turbatootmisala teenindusmaa jääb ka Laiküla turbatootmisala (katastritunnus 34202:002:0005) katastriüksuse piiresse ning kattub olemasoleva Laiküla II turbatootmisala teenindusmaaga (keskkonnaluba nr LMKL-002) (KOTKAS 23.01.2026 nr DM-122205-33).

Maa- ja Ruumiameti märkuste alusel koostas Keskkonnaamet 28.01.2026 kirja nr DM-122205- 34, milles paluti taotlejal esitada Laiküla II turbatootmisala keskkonnaloa muutmistaotlus, et vähendada Laiküla II turbatootmisala teenindusmaad alal, mis kattub taotletava Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldisega. Lisaks edastati Maa- ja Ruumiameti esitatud info maaparandussüsteemi eesvoolude arvutuste kohta.

Aktsiaselts Torf esitas e-postiga Keskkonnaametile info, et on 16.02.2026 edastanud Maa- ja Ruumiametile Keskkonnaameti 28.01.2026 kirjaga nr DM-122205-34 nõutud arvutused (KOTKAS 30.03.2026 nr DM-122205-36).

Lisaks esitas Aktsiaselts Torf 20.02.2026 Laiküla II turbatootmisala keskkonnaloa muutmistaotluse ning 16.03.2026 esitati parandatud taotlus, millega taotletakse Laiküla II turbatootmisala teenindusmaa vähendamist taotletava Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldisega kattuval alal (esmataotlus KOTKAS 20.02.2026 nr DM-135660-1, parandatud taotlus 16.03.2026 nr DM-135660-6).

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 5 punkti 1 kohaselt võib keskkonnaloa muutmise otsustada avatud menetluseta, kui muudatus ei mõjuta keskkonnariski suurust. Laiküla II turbatootmisala teenindusmaa vähendamine ei mõjuta eeldatavalt keskkonnariski suurust, mistõttu saab keskkonnaloa muutmise menetluse läbi viia avatud menetluseta. Seega saab Keskkonnaamet muuta Laiküla II turbatootmisala keskkonnaluba enne Laiküla IV turbatootmisala loa väljastamist, et vältida Laiküla II turbatootmisala teenindusmaa kattuvust taotletava Laiküla IV turbatootmisala mäeeraldisega. [1] Finland’s Informative Inventory Report 2022. Part 2 - Energy. Finnish Environmental Institute, Finland 2022

50(52)

[2] Tissari, J., Yli-Tuomi, T., Willman, O., Nuutinen, J., Raunemaa, T., Marja-Aho J., Selin, P. 2001. Turvepölyn leviäminen tuotantoalueilta. Kuopion yliopiston ympäristötieteiden laitoksen monistesarja, 1/2001. Kuopion yliopisto, Ympäristötieteen laitos, Kuopio [3] Tissari, Jarkko M., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, Taisto M., Tiitta, Petri T., Nuutinen, Janne P., Willman, Pentti K., Lehtinen, Kari E. J. 2006. Fine particle emissions from milled peat production. Boreal Environment Research, 11, 283-293 [4] Nuutinen, J., Yli-Pirilä, P., Hytönen, K., Kärteva, J. 2007. Turvetuotannon püly- ja melupäästöt sekä vaikutukset lähialueen ilmanlaatuun. Symo OY [5] Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” [6] Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) kood RAH0000529 [7] EELIS kood RAH0000099 [8] EELIS kood RAH0000605 [9] EELIS kood RAH0000133 [10] EELIS kood RAH0000474 [11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta [12] Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta [13] EELIS kood KLO2000257; kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrusega nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas“ [14] Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 32 lg 2 [15] Käntu-Kastja loodusala kaitsekorralduskava 2018-2027, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 13.02.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/3, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-405645260 (edaspidi Käntu-Kastja loodusala KKK) [16] EELIS kood KLO3000936 [17] LKS § 55 lg 6

[18] LKS § 55 lg 61

[19] OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 23/4599 „Laiküla IV turbatootmisala kuivenduse ja linnustiku eksperthinnang“ [20] Vabariigi Valitsuse määruse „Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamine ja kaitse- eeskiri” eelnõu seletuskiri kuupäevaga 12.10.2022 [21] OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 23/4599 „Laiküla IV turbatootmisala kuivenduse ja linnustiku eksperthinnang“ [22] Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava lk 24-27 [23] Laiküla IV turbatootmisala kaitsealuste taimede inventuur ja ümberasustamistööde juhend” (OÜ Nordic Botanical, 2022) [24] LKS § 55 lg 8 [25] Elts, J.; Leito, A.; Leivits, M.; Luigujõe, L.; Nellis, R.; Ots, M.; Tammekänd, I.; Väli, Ü. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Tartu. Hirundo, 2019, 32 (1) 1–39.

Lugupidamisega

51(52)

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Teadmiseks: Lääne-Nigula Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet

Liisa Ikkonen 5307 0353 (maapõu) [email protected]

Aare Mark 5064 227 (maapõu) [email protected]

Birgit Soosalu 5884 6322 (vee erikasutus) [email protected]

Helerin Lilleleht 5680 2117 (looduskasutus) [email protected]

52(52)