Analüüsi teemal pakkumise küsimine

Metsateede rakenduste AS-IS kirjeldus

Taust ja eesmärk

Praeguse olukorra lühikirjeldus

Desktop rakendus QGIS

Veebikaardirakendus “Omandivormid ja piirangud“

Veebikaardirakendus “Teedevõrk“

Veebikaardirakendus “Generaalplaan“

Veebikaardirakendus “Järgud“

Veebikaardirakendus “MPSide inventuur“

Tänased väljakutsed

TO-BE analüüsi eesmärk

Lepingu ese

Oodatavad väljundid

Töö teostamise põhimõtted

Eeldused ja piirangud

Taust ja eesmärk

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jaoks on metsateede planeerimine, kasutuse juhtimine

ja hooldamine oluline osa metsamajandamisest. Nende tegevuste aluseks on ajakohased,

usaldusväärsed andmed ning täpne ja terviklik teede ruumiinfo, mis toetab nii logistilisi otsuseid,

investeeringute planeerimist, regulatiivsete nõuete täitmist kui ka varade arvestust.

RMK metsateede haldamisega seotud kaardirakendused on kujunenud ajas vastavalt

konkreetsetele vajadustele ning olemasolevatele võimalustele. Tänaseks on metsateede

haldamise äriprotsessid, kasutusmustrid ja organisatsiooniline töökorraldus oluliselt muutunud.

Samal ajal on tehniline lahendus jäänud valdavalt muutumatuks ning koosneb mitmest

eraldiseisvast rakendusest ja andmebaasist, mille arenduslik järjepidevus on piiratud.

Tekkinud olukord suurendab tehnilist ja organisatsioonilist riski ning ei pruugi toetada pikaajalist

jätkusuutlikkust. Seetõttu on vajalik terviklik analüüs, mis lähtub eeskätt metsateede haldamise

ärivajadustest ja tulevikusuundadest ning kujundab nende põhjal põhjendatud tehnilise

tulevikulahenduse kontseptsiooni.

Praeguse olukorra lühikirjeldus

RMK haldab ligikaudu 9557 km metsateid, millest 6400 km on metsamajanduses kasutatavad

nn rohelised teed ja 3200 km punased teed, mida metsamajandamiseks ei kasutata. Teede

haldus ja planeerimine on jaotunud mitme kaardirakenduse vahel, mis on funktsionaalselt

omavahel seotud, kuid tehniliselt ja andmevoogude mõttes killustunud.

Alljärgnevalt on kirjeldatud kuut peamist kaardirakendust ja nende rolli tervikprotsessis.

Desktop rakendus QGIS

Uute teede ja ruumikuju muudatused modelleeritakse QGIS projektides (nt Terviktee_kontroll_1).

Muudatused imporditakse shapefileʼina või digiteeritakse käsitsi riiklikku teeregistrisse. RMK

võtab kinnitatud muudatused registrist omakorda tagasi koos mitte RMK teedeinfo

muudatustega, kuid muudatuste lisamine tervikteede kaardikihile QGISis ei toimu automaatselt,

vaid käsitsi.

Rakenduse peamine eesmärk on:

kirjeldada tervikteede ruumikuju, algus ja lõpp,

hallata nime ja numbrit,

tagada kooskõla riikliku teeregistriga.

Töö on suurel määral manuaalne. Rakendus on kasutusel igapäevaselt.

Veebikaardirakendus “Omandivormid ja piirangud“

Selles rakenduses hallatakse teeosade omandit ja kasutusõigust ning sisestatakse

teekasutuslepingud. Lepingute alusdokumendid asuvad DHS-is ning need sisestatakse käsitsi

masinloetavasse vormi. Lepinguid sõlmitakse sageli aastaid enne tee valmimist.

Lisaks visualiseeritakse:

metsataristutööde staatused,

kuivendussüsteemid,

katastriüksused ja RMK piirid.

Rakendus ühendab ruumiinfo, juriidilise info ja lepingud, kuid integratsioon

dokumendihaldussüsteemiga on täna piiratud. Rakendus on kasutusel igapäevaselt.

Veebikaardirakendus “Teedevõrk“

Teedevõrgu rakenduses määratakse teede kasutatavus (nt puidu väljaveologistika,

külastuskorraldus), seisund ja arendusprioriteedid. Siin saab joonistada ka visioonteid ja siduda

neid olemasoleva võrguga.

Rakenduses:

hallatakse tee kasutuseesmärki, sesoonset kasutatavust, tee seisundit ja

investeeringuvajadust

hallatakse tee algus- ja lõpp-punkte,

kuvatakse teeosade koormused (RTR / generaalplaani sisend).

Rakendus on funktsionaalselt keskne, kuid töötab kohati aeglaselt ning sõltub teistest

süsteemidest (generaalplaan). Rakendus on kasutusel igapäevaselt.

Veebikaardirakendus “Generaalplaan“

Generaalplaan arvutab metsateede koormused ja puidu liikumissuunad järgmise ~15 aasta

perspektiivis. Sisenditeks on:

avatud teedevõrk,

tarnekohad,

raievõimalused.

Väljundiks on:

keskmine aastane koormus teelõikude kaupa,

logistilised liikumissuunad.

Rakendus aitab tuvastada kitsaskohti (nt teed puuduvad või on tarnekohast liiga kaugel), mis on

aluseks raiete, logistika ja uute metsateede planeerijatele. Rakendus ei ole igapäevases

kasutuses, pigem korra nädalas.

Veebikaardirakendus “Järgud“

Rakendus määrab teedele kasutus- ja koormuspõhised järgud (5 kategooriat). Järk tuletatakse

peamiselt generaalplaani koormustest ja tee otstarbest (nt hooajalisus). Arvutus on valdavalt

automatiseeritud, kuid vajab mõningatel juhtudel käsitsi korrigeerimist.

Rakendus ei ole hetkel kasutusel, kuid järkude registrisse kandmine võib muutuda regulatiivselt

kohustuslikuks ja seetõttu peab olema valmisolek info kokkupanemiseks ja kontrollimiseks. RMK

ise kasutab igapäevatöös pigem detailsemat generaalplaani teekoormuste infot.

Veebikaardirakendus “MPSide inventuur“

Inventuurirakendus toetab maaparandussüsteemide ja rajatiste aastast inventuuri. Võrreldakse

eri perioodide ruumikujusid ja seotakse info varade haldussüsteemi andmetega. Eesmärk on

tagada vastavus põhivararegistrile (teed/rajatised peavad olema kooskõlas omandi muutustega).

Inventuuri tehakse üks kord aastas ning kaart on eeskätt võrdlus- ja kontrollivahend.

Kui jätta kõrvale QGIS, mis on eraldiseisev desktop-tarkvara ruumikujude ettevalmistamiseks ja

kontrolliks, siis ülejäänud metsateede haldusega seotud rakendused on RMK jaoks kohandatud

veebikaardirakendused. Viiest veebirakendusest neli (Teedevõrk, Omandivormid ja piirangud,

Järgud, MPSide inventuur) on arendatud sama tehnoloogilise platvormi (PHP) ja sarnase

arhitektuurilise ning visuaalse loogika alusel. Generaalplaan on arhitektuuriliselt erand, kuigi

tehnoloogiline platvorm on samuti PHP. Tegemist on uuema lahendusega, mis kasutab

teistsugust arhitektuuri ja visuaalset disainikeelt. Kuigi see töötab loogiliselt tihedas seoses

Teedevõrgu rakendusega (teede muudatused mõjutavad koormusarvutusi), ei kuulu see

tehniliselt samasse platvormiperekonda.

Arhitektuur tervikuna ei ole üles ehitatud ühe keskse teenuspõhise või platvormipõhise loogika

järgi, vaid on kujunenud funktsionaalsete vajaduste kaupa ajas. See tähendab, et rakenduste

vahel on tugev äriloogiline sõltuvus, kuid tehniline lähenemine ei ole ühtne.

Kõigil kuuel toodud rakendusel on RMKs üks ja sama kasutaja, kes viib sisse muudatusi ja

arvutab koormuseid. Osasid rakendusi kasutavad informatiivsel eesmärgil logistikud, visioonteid

loovad planeerijad, aga suurem kasutus on nende rakenduste abil loodud andmetel, mida läbi

andmebaasi kuvatakse väga erinevates töövahendites.

Tänased väljakutsed

Metsateede haldamisega seotud kaardirakenduste tervikut iseloomustab olukord, kus

ärivajadused ja töökorraldus on ajas muutunud, kuid kasutusel olev tehniline lahendus ei ole

samas tempos arenenud. Rakendustes on funktsionaalsusi ja kaardikihte, mida täna enam ei

kasutata.

Varasemalt oli rakendustel laiem kasutajaskond ning erinevatel rakendustel oma vastutav

kasutaja. Tänaseks on aktiivne kasutajate ring oluliselt vähenenud ning sisuliselt töötab kõigi

kuue rakendusega üks taristuspetsialist. See tähendab, et süsteemide killustatus suurendab nii

operatiivset riski kui ka ebaefektiivsust.

Tehnoloogiliselt on neli veebirakendust ehitatud samale PHP-platvormile, kuid nende

dokumentatsioon on puudulik või aegunud, mistõttu süsteemide sisemise loogika, tehniliste

otsuste ja arhitektuuriliste eelduste mõistmine on keeruline. See muudab muudatuste

planeerimise, vigade parandamise ja arenduste mahu hindamise ebakindlaks.

Rakenduste vahel on tugev äriloogiline seotus (omandid ja piirangud, teedevõrk, generaalplaan,

järgud, inventuur), kuid tehniline integratsioon ei ole terviklikult arhitektuuriliselt lahendatud.

Andmevahetused toimuvad osaliselt automaatselt, osaliselt käsitsi ning liidestused teiste

süsteemidega (Teeregister, DHS, RMK varade halduse süsteem) ei ole ühtselt hallatud ega

dokumenteeritud. See tekitab dubleerimist, andmete käsitsi sisestamist ja potentsiaalseid

vastuolusid andmetes.

Kuue rakenduse peale on loodud igale veebirakendusel eraldiseisev andmebaas, lisaks

kasutatakse teiste rakenduste baase, mis suurendab halduskoormust, andmemudelite

killustatust ning muudatuste mõjuulatuse keerukust. Andmete loogiline tervik (teede elutsükkel

planeerimisest inventuurini) ei kajastu tehnilises arhitektuuris ühe koondatud andmemudeli või

teenuskihina.

Kokkuvõtvalt peamisteks väljakutseteks on:

äriprotsesside ja tehniliste lahenduste mittevastavus,

killustunud andmebaasid ja integratsioonid,

tehnoloogiline heterogeensus ja vananenud tehnoloogilised lahendused,

muudatuste mõju raskesti hinnatav ulatus.

TO-BE analüüsi eesmärk

TO-BE analüüsi eesmärk on kujundada metsateede haldamist toetav jätkusuutlik lahendus ning

töötada välja sihtarhitektuur ja võimalikud arengustsenaariumid, mis:

lähtuvad praegusest ärivajadusest ja kasutusmustritest,

tagavad süsteemi jätkusuutliku hooldatavuse ja arendatavuse,

vähendavad tehnoloogilist killustatust,

lihtsustavad andmemudelit ja süsteemidevahelisi liidestusi,

toetuvad võimalusel asutuses olemasolevatele kaasaegsetele lahendustele ja platvormidele,.

Analüüsi eesmärk ei ole üksikute funktsionaalsuste täpsustamine, vaid kogu lahenduse

arhitektuuriline ja tehniline ümbervaade, lähtudes metsateede elutsükli tervikprotsessist.

Lepingu ese

Lepingu esemeks on metsateede haldamisega seotud äriprotsesside ja andmevajaduste analüüs

ning nende põhjal sihtlahenduse (TO-BE) kontseptsiooni ja tehnoloogiliste liikumissuundade

ettepaneku koostamine.

Lepingu esemesse ei kuulu tarkvaraarendus ega detailne tehniline projekteerimine. Töö tulemus

on strateegiline ja arhitektuuriline alus edasiste otsuste tegemiseks.

Oodatavad väljundid

Töö tulemusena peab valmima analüüsidokument, mis sisaldab

metsateede elutsükli ja äriprotsesside kirjeldust koos andmevajaduste kaardistusega;

hinnangut olemasolevate lahenduste rollile tulevikus (sh QGIS ja generaalplaan) ning soovitus

nende kasutuse säilitamiseks, laiendamiseks või ümberkujundamiseks;

alternatiivseid lahendusstsenaariume ja nende omavahelist võrdlust, sh:

olemasolevate platvormide laiendamine,

funktsionaalsuste konsolideerimine,

uue keskse lahenduse kasutuselevõtt olemasoleva tehnoloogilise raamistikuga kooskõlas;

põhjendatud soovitust koos sihtarhitektuuri kontseptsiooniga (loogiline arhitektuur, mitte

detailne tehniline disain);

hinnangut andmemudeli lihtsustamiseks ja konsolideerimiseks;

tehnoloogilisi liikumissuundi, mis arvestavad asutuse olemasolevat tehnoloogilist keskkonda;

üleminekuvisioon ja etappideks jaotatud tegevuskava koos peamiste riskide ja sõltuvustega.

Töö teostamise põhimõtted

1. Analüüsi keskmes on metsateede haldamise äriloogika. Tehnilised lahendused kujundatakse

ärivajadustest tulenevalt, mitte olemasoleva tehnilise lahenduse piirangutest lähtuvalt.

2. Sihtlahenduse kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et asutuse tehnoloogilist stäkki ei

laiendata põhjendamatult. Eelistatakse olemasolevate kaasaegsete lahenduste ja platvormide

kasutamist või laiendamist, kui see on funktsionaalselt ja arhitektuuriliselt mõistlik.

3. Töö viiakse läbi iteratiivselt, vahetulemused valideeritakse tellijaga regulaarselt. Olulised

järeldused ja suunavalikud arutatakse läbi töökoosolekutel või töötubades enne lõplike

ettepanekute kujundamist.

4. Kõik peamised eeldused, valikud ja soovitused peavad olema põhjendatud ja

dokumenteeritud viisil, mis võimaldab nende põhjal ette valmistada edasisi arendus- või

hankeotsuseid.

Eeldused ja piirangud

Analüüsitöö läbiviimisel lähtutakse järgmistest eeldustest ja piirangutest:

Eeldused

Tellija tagab ligipääsu analüüsi seisukohalt vajalikele süsteemidele, dokumentidele ja

tehnilisele teabele.

Tellija korraldab ligipääsu võtmeisikutele (sh äripoole esindajad ja tehniline tugi) intervjuude ja

töötubade läbiviimiseks. Erinevaid rolle, kellega intervjuud tuleb teha, on kuni viis: metsateede

haldamise spetsialist, metsatööde planeerijad, teedeinfo kasutajad teistes rakendustes, IT

arhitekt, arendajad.

Olemasolevate lahenduste lähtekoodide detailne audit ei kuulu analüüsi kohustuslikku

ulatusse, välja arvatud juhul, kui see on vajalik otsustuskoha selgitamiseks.

Analüüsi eesmärk on kontseptuaalne ja arhitektuuriline soovitus, mitte detailne tehniline

projekteerimine.

Piirangud

Analüüsi ei kuulu tarkvaraarendus, ümberarendus ega konfiguratsioonimuudatuste

teostamine.

Analüüs põhineb olemasoleval dokumentatsioonil ja intervjuudel; arvestada tuleb, et osa

ajaloolisest dokumentatsioonist võib olla puudulik või ajakohastamata.

Soovituste koostamisel arvestatakse asutuse olemasolevat tehnoloogilist keskkonda.