Lagritsa kaitse tegevuskava kinnitamine

Lagritsa

(Eliomys quercinus)

kaitse tegevuskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 1.04.2026 korraldusega nr 1-3/26/81

2

SISUKORD

Sissejuhatus .................................................................................................................. 3

1. Liigi iseloomustus .................................................................................................. 4

2. Mõjutegurid ja kaitsemeetmed ............................................................................ 7

2. Kaitse-eesmärgid ja võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused ......... 13

3. Sobiv kaitsekord, elupaiga/kasvukoha ja leiukoha määratlemise ning

EELIS-esse kandmise ja arhiveerimise põhimõtted ............................................... 15

4. Tegevuskava ........................................................................................................ 17 Kasutatud allikad .................................................................................................. 23

3

SISSEJUHATUS

Lagrits (Eliomys quercinus) on unilaste sugukonda kuuluv imetaja. Liik kuulub Eestis III kaitsekategooriasse, kes on piirkonnas väljasurnud. Lagrits on Euroopa endeemne

liik. 20. sajandi teises pooles langes lagritsa arvukus Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas järsult kuni väljasuremiseni ka mitmetes teistes riikides.

Käesoleva tegevuskava alusel viiakse läbi lagritsa taasasustamiskatse Pakri

saartel. Katse käigus hinnatakse loodusesse taasasustamise teostatavust Eesti

tingimustes, selgitatakse välja asurkonna kujunemist ja püsimist mõjutavad tegurid, talvitumise edukus ja asurkonna võimalik laienemine. Käesolev tegevuskava kehtib

kuni 31.12.2028.

2028. aastaks koondatakse tagasiside taasasustamise edenemisest, selle

võimalikkusest ning ülevaade vajalikest ressurssidest. Selle põhjal otsustatakse

kas taasasustamisega on mõistlik jätkata, korrigeeritakse tegevuskava ning

seatakse pikaajalised eesmärgid.

Tegemist on lagritsa taasasustamise ja kaitsega tegelevatele asutustele suunatud

korraldusliku materjaliga, mis ei piira otseselt haldusväliste isikute õigusi ega pane neile kohustusi. Tegevuskavas esitatud suuniseid ja lagritsa kaitse põhimõtteid arvestab asjaomane asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel, kuid

tegevuskava koostamise eesmärk ei ole juhtumipõhiste eelotsuste tegemine.

Tegevuskava koostas Tartu Ülikooli zooloogia osakonna nooremteadur Auli Veske, täiendasid ja nõustasid Jeffrey Carbillet (Tartu Ülikool), Grete Nummert-Meister (Tallinna Loomaaed), Uudo Timm (SA Lutreola) ja Tiit Maran (SA Lutreola).

Tegevuskava eelnõusse tegid korrektuure Keskkonnaameti spetsialistid.

Tiitellehe foto: Kristel Nemvalts

1. LIIGI ISELOOMUSTUS

Tabel 1. Lagritsa elupaiganõudlus, bioloogia ja seisund.

Liik Lagrits (Eliomys quercinus)

Elupaiganõudlus Lagritsa peamised elupaigad on okas-, leht- ja segametsad, kus esineb vertikaalseid ja horisontaalseid struktuure ja

peitumispaiku, nagu juurealused käigud, põõsad ning puuõõnsused (Bertolino, 2017; Liesenfelder et al., 2025). Ka

Eestis asustasid lagritsad eriilmelisi metsaelupaiku okasmetsadest segametsadeni (Kiisel, 1950). Sobivateks

elupaikadeks on ka väljaspool metsi asuavad kivised alad (müürid, kiviaiad, varemed), samuti võivad nad asustada

koduaedu, kraaviservi ning võsastunud alasid (Bertolino, 2007). Pesa- ja varjepaikadeks, samuti puhke- ja

talvitumispaikadeks sobivad puuõõnsused, kivipraod ja urud (Bertolino et al., 2003; Kiisel, 1950). Looduslike

õõnsuste puudumisel võidakse kasutada ka pesakaste (Erhardt et al., 2025). Lagritsa elupaikades on oluline

maastikuline mitmekesisus ja sidusus, elupaikade killustumist ning ühepalgelisi maastikke on seostatud

populatsioonide vähenemisega (Bennett & Richard, 2021). Kodupiirkonna suurus on varieeruv ning sõltub

elupaigast. Suurema inimmõjuga aladel on kodupiirkonnad väiksemad, keskmiselt umbes 1,5 hektarit.

Metsaelupaikades võivad lagritsad asustada ka üle 4 hektari suuruseid alasid. Lagritsatele on oluline regulaarne vee

kättesaadavus, seega on oluline väikeste veekogude või veesilmade olemasolu (Büchner et al., 2024).

Bioloogia Lagrits (Eliomys quercinus;Linnaeus, 1766) on unilaste sugukonda (Gliridae) kuuluv imetaja. Loomal on

hallikaspruun selg ja valge kõhualune, silmade ümber on selgelt eristuv, maski meenutav must triip (Nowak, 1999).

Saba lõpeb heleda otsaga „pintsliga“ (Nowak, 1999). Täiskasvanud isendite tüvepikkus on tavaliselt 12–17 cm ning

kehamass 60–90 grammi, enne talveund võib loom kaaluda kuni 130 g (Büchner et al., 2024). Lagritsad on öise

eluviisiga ja magavad talveund, mis algab sõltuvalt toidubaasi kättesaadavusest ja ilmastikuoludest kas hilissuvel või

varasügisel (Giroud et al., 2018; Pajunen, 1983).

5

Lagritsad võivad väljaspool sigimishooaega olla üksikelulised, kuid sigitakse ka seltsinguliselt (Viñals et al., 2017).

Pesakohtade jagamine annab termoregulatiivse eelise. Elupaigakäitumine ja ruumikasutus sõltub soost, aastaajast

ning elupaiga kvaliteedist (Bertolino et al., 2003).

Sigimishooaeg algab kevadel talveunest ärgates ja võib laiuskraadist sõltuvalt kesta kuni suve alguseni.

Lõunapoolsetes asurkondades (nt Hispaanias) võib küllaldase toidubaasi korral toimuda kaks sigimist aastas

(Moreno, 1988). Põhjapoolsetes asurkondades (nt Saksamaal ja Itaalia Alpides) saadakse tavaliselt üks, mõnel aastal

ka kaks pesakonda (Bertolino et al., 2001; Erhardt et al., 2025). Eesti oludes on tõenäolisem üks kord aastas sigimine,

arvestades siinset lühikest aktiivsusperioodi (aprillist septembri-oktoobrini). Tiinus kestab 22–28 päeva ja

pesakonnas on tüüpiliselt 2–8 poega (Moreno, 1988; Nowak, 1999). Pojad on sündides pimedad ja karvutud, silmad

avanevad umbes 3 nädala vanuselt (Nowak, 1999). Imetamine kestab umbes 4 nädalat ja pojad on iseseisvad 6–8

nädalaselt (Nowak, 1999). Suguküpsus saavutatakse harilikult alles järgmisel aastal (Nowak, 1999). Ühe põlvkonna

pikkus on umbes kaks aastat (Amori et al., 2016).

Lagritsad on oportunistlikud omnivoorid, kes söövad rohkem liha kui teised unilased. Lagritsatele on toiduks

lülijalgsed (mardikad, röövikud, tuhatjalgsed, ämblikud), teod, nälkjad, vihmaussid ja energiarikkamad taimeosad

(viljad, marjad, seemned, õied). Olulisimaks toiduallikaks on lülijalgsed, seda eriti noorloomade kasvamise ja

talveune-eelsel rasvakogumise perioodidel (Büchner et al., 2022; Giroud et al., 2023). Täheldatud on ka väiksemate

selgroogsete (linnud, kahepaiksed) ning linnumunade söömist (Kuipers et al., 2012). Toidubaas varieerub

aastaaegade lõikes, näiteks kevaditi võidakse süüa rohkem lehti ja õisi ning selgrootuid (Van Dooren et al., 2024).

Suvel ja sügisel tarbitakse aga rohkem vilju ja marju ning enne talveund rasvavarude kogumiseks otsitakse eriti kõrge

energiasisaldusega toiduallikaid (Kuipers et al., 2012; Van Dooren et al., 2024).

Levik ja arvukus Lagrits on Euroopa endeemne liik (Büchner et al., 2024). 20. sajandi teises pooles langes lagritsa arvukus Kesk-, Ida-

ja Põhja-Euroopas järsult kuni väljasuremiseni mitmetes riikides (Bertolino, 2017; IUCN, 2024). Lagritsa levila

piirdub nüüdseks peamiselt Lääne- ja Lõuna-Euroopaga (Joonis 1). Olemasolevad asurkonnad on langustrendis ja

mitmel pool äärmiselt killustunud, mistõttu liigi staatus globaalselt ja Euroopa tasandil on „ohualdis (VU)“ (IUCN,

2024). Eestis on lagrits väljasurnud (IUCN, 2024; Eesti looduse infosüsteem, 2019), viimane kinnitatud leid pärineb

6

aastast 1986 (Timm & Maran, 2020). Soome lahes asuval Suur-Tütarsaarel on säilinud isoleeritud populatsioon

(Timm & Maran, 2020). Ajalooliste andmete põhjal oli lagrits varasemalt Mandri-Eestis laialt levinud (Jaik, 2010).

Joonis 1 . Lagritsa (Eliomys quercinus) säilinud

asurkonnad 27.02.2023 seisuga (IUCN, 2024)

Kaitsestaatus Lagrits kuulub III kaitsekategooriasse, kuid tema tegelik olukord ja kaitsevajadus vastab I kaitsekategooria

kriteeriumitele (Looduskaitseseadus § 46 lg 1 p 2), kuna arvukus on vähenenud üle kriitilise piiri ja väljasuremine on

juba realiseerunud. Lagrits kuulub kaitstava liigina Berni konventsiooni III lisasse.

7

2. MÕJUTEGURID JA KAITSEMEETMED

Tegevuskava koostamise hetkel puuduvad Eestis lagritsa looduslikud asurkonnad ning Eestis potentsiaalselt ohustavad tegurid on täpselt teadmata.

Ohutegurite ja kaitsemeetmete kaardistamisel on lähtutud teaduskirjandusest, eksperthinnangutest ja teiste riikide kogemusest. Käesolevas tegevuskavas käsitletakse mõjutegureid eelkõige Pakri saarte kontekstis, kus toimub taasasustamiskatse. Kõik mõjutegurid on hinnatud kategooriasse „ei ole teada“, kuna lagritsa Eesti asurkondade kadumise täpsed põhjused ning erinevate ohutegurite tegelik mõju Eesti tingimustes

ei ole teada. Mõjutegurite tugevus ja vajalikud kaitsemeetmed selgitatakse välja taasasustamise käigus ning vahehindamise alusel vajadusel täpsustatakse tegevuskava.

Tabel 2. Lagritsa mõjutegurid ja kaitsemeetmed

Jrk Mõjuteguri nimetus1 Kood Mõju-

teguri

tähtsus

Täpsustav selgitus Meetme nimetus Kood Tegevuse nimetus

Põllumajandus (PA):

2.1 Väikeste

maastikuelementide

eemaldamine (hekid,

kiviaiad, tormad,

üksikud või puude

grupid)

PA04 Ei ole

teada

Kiviaedade ja puude

eemaldamine vähendab

varje- ja pesitsusvõimalusi

Väikeste

maastikuelementide

säilitamine

põllumajandusmaal

MA03 Kiviaedade ja puude

(gruppide)

säilitamine lagritsa

elupaikades ja nende

vahetus läheduses

2.2 Taimekaitsekemi-

kaalide kasutamine

PA14 Ei ole

teada

Pestitsiidid võivad

akumuleeruda lagritsate

rasvkoes, põhjustades

Looduslike ja sünteetiliste

väetiste ning kemikaalide

MA09 Pestitsiidide

kasutuse vältimine

lagritsa elupaikade

1 Mõjutegurid ja meetmed lähtuvalt Natura 2000 aruandluse klassifikaatoritest.

8

mürgistust või surma.

Pestitsiidide (eelkõige

insektitsiidide ja

molluskitsiidide) kasutus

vähendab ka lagritsa

saakobjektide hulka.

kasutamise vähendamine

taime- ja loomakasvatuses

vahetus läheduses.

Pakri

maastikukaitsealal

pestitsiididest

tulenev risk

eeldatavasti madal,

sest kasutus on

üldiselt keelatud

(biotsiidi,

taimekaitsevahendi

ja väetise

kasutamine, välja

arvatud õue- ja

põllumaal, on

keelatud).

Metsandus (PB):

2.3 Üleminek ühelt

metsamaakasutusviisilt

teisele

PB02 Ei ole

teada

(Pool)looduslike metsade

muutmine

majandusmetsadeks

vähendab varje- ja

pesitsusvõimalusi ning

toidubaasi

Vältida (pool)looduslike

elupaikade muutmist

metsadeks ja

(pool)looduslike metsade

muutmist

majandusmetsadeks

MB01 Vältida

(pool)looduslike

metsade muutmist

majandusmetsadeks.

Pakri

maastikukaitsealal

metsamajandusest

tulenev risk

eeldatavasti madal

9

2.4 Surnud ja surevate

puude (sh kõdupuidu)

eemaldamine

PB07 Ei ole

teada

Surnud ja surevate puude

eemaldamine vähendab

toidubaasi (selgrootuid)

Olemasolevate

traditsiooniliste metsade

majandamise ja

kasutamise tavade

jätkamine

MB02 Surnud puude ja

kõdupuidu

säilitamine

loodusmetsades

Pakri

maastikukaitsealal

metsamajandusest

tulenev risk

eeldatavasti madal

Elusorganismide püük ja kasvatamine (va metsanduses ja põllumajanduses) (PG):

2.5 Kaaspüük ja tahtmatu

tapmine (kalapüügi ja

jahitegevuse tõttu)

PG13 Ei ole

teada

Loomade tahtlik või

tahtmatu surmamine

sarnasuse tõttu hiirlastega

Mittesihtliikide kaaspüügi

ja tahtmatu tapmise

vähendamine

MG05 Ebaseadusliku

surmamise

ilmnemisel selle

kontrollimine,

teadlikkuse tõstmine

Võõrliigid ja probleemsed liigid (PI):

2.6 EL tähtsusega

probleemsed

invasiivsed võõrliigid

PI01 Ei ole

teada

Probleemid, mis on seotud

liidu jaoks probleemsete

invasiivsete võõrliikidega

(määruse (EL) nr

1143/2014 alusel)

Kogu liidu jaoks

probleemsete invasiivsete

võõrliikide majandamine,

tõrje või likvideerimine

MI02 Suure kisklussurve

ilmnemisel

väikekiskjate

ohjamine

Probleemsed

pärismaised liigid

PI03 Väikekiskjate (kährik,

rebane, kärplased)

kisklussurve

Probleemsete kohalike

liikide majandamine

MI05

10

Kliimamuutused (PJ):

2.7 Kliimamuutustest

tingitud temperatuuri-

muutused ja

äärmuslikud

ilmastikunähtused

PJ01 Ei ole

teada

Suured

temperatuurikõikumised

talvel võivad põhjustada

talveunest ärkamist

ebasoodsal ajal ja nälgimist

Kliimamuutustega

kohanemisele kaasa

aitamine

MJ02 Probleemi

ilmnemisel kaaluda

talvise toidubaasi

täiendamist või muul

moel elupaikade

kvaliteedi

parandamist

Geoloogilised sündmused, looduslikud protsessid ja katastroofid (PM):

2.8 Looduslikud

protsessid, millel ei ole

seost inimtegevuste

või kliimamuutustega

PM07

Ei ole

teada

Vähenenud sigivus ja/või

geneetiline depressioon,

mis võib tuleneda

lähiristumisest ja/või

vähesest geenivoolust

elupaigalaikude vahel

Kaitsealuste (sh

direktiividega hõlmatud)

liikide populatsioonide

tugevdamine

MS01 Geneetilised

analüüsid in situ ja

ex situ

asurkondades,

vajadusel geneetilise

mitmekesisuse

suurendamine ja

levivuse toetamine

asurkondades

Tundmatud surved, surve ja surve puudub väljastpoolt liikmesriiki (PX):

2.9 Puudub teave

survetegurite või

ohtude kohta

PX05 Teadmata tegurid - - Muude ohutegurite

ilmnemisel tuleb

neid adresseerida

11

Kuna lagrits on Eesti looduslik liik ning taasasustamiskatse toimub väikese arvu isenditega, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kohalikule elustikule ega elupaikadele. Võimalikke mõjusid hinnatakse taasasustamiskatse käigus tulemusseire raames.

Meetmed põllumajanduses

Pestitsiidide laialdast kasutust peetakse oluliseks lagritsaid ohustavaks teguriks

(Büchner et al., 2024; Famira-Parcsetich et al., 2022). Lagritsate asurkondade vahetus läheduses tuleks seetõttu vältida pestitsiidide ja teiste biotsiidide (sh näriliste

tõrjevahendite) kasutust. Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt piiranguvööndis taimekaitsekemikaalide kasutamine keelatud, välja arvatud õue- ja põllumaal. Arvestades, et esmane taasasustamine on kavandatud Pakri saartele, on seal

pestitsiididest tulenev risk eeldatavasti madal.

Lagritsad vajavad mosaiikset ja struktuurselt mitmekesist maastikku. Oluliseks maastikuelemendiks on kivikuhjad, mida nad kasutavad pesa- ja varjepaikadena ning talvitumiseks (Bertolino, 2007; Erhardt et al., 2025; Mori et al., 2020). Avamaastike

ületamiseks on vajalikud varjevõimalused, näiteks puud ja põõsad (Fedyń et al., 2021). Seega tuleb asurkonna lähistel asuvatel avamaastikel säilitada maastikulist

mitmekesisust koos olemasolevate väikeste maastikuelementidega (üksikpuud ja puude grupid, põõsad, kivid ja kiviaiad).

Meetmed metsanduses

Lagritsad vajavad struktuurselt mitmekesiseid metsaelupaiku. Nad kasutavad

õõnsustega puid puhkepaikadeks, mitmekesine põõsarinne ja surnud puud pakuvad varjevõimalusi kiskjate eest (Büchner et al., 2024; Fedyń et al., 2021; Liesenfelder et al., 2025). Kõdupuidu olemasolu toetab ka selgrootute, nt mardikaliste (Parajuli &

Markwith, 2023), arvukust ja mitmekesisust ning seeläbi lagritsa toidubaasi. Sellised tingimused on omased eelkõige looduslikele metsadele, mistõttu tuleb lagritsa

elupaikades vältida loodusmetsade muutmist ühetaolise struktuuri ja vanusega majandusmetsadeks. Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndite eesmärgiks looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine,

mistõttu on intensiivne metsamajandus saartel piiratud. Arvestades, et esmane taasasustamine on kavandatud Pakri saartele, on metsamajandusest tulenev risk seal

eeldatavasti väikese tähtsusega. Muud potentsiaalsed ohutegurid ja meetmed

2.5. Ebaseaduslik küttimine / surmamine. Lagritsaid võib ohustada tahtlik või

tahtmatu surmamine inimese poolt, kuna teda võidakse segi ajada kahjurliikidega

(hiirlased). Oluline on pidev kontakt piirkonnas elavate inimestega ja piirkonna

külastajatega ning üldine teadlikkuse tõstmine.

2.6. Probleemsed pärismaised liigid, EL tähtsusega probleemsed invasiivsed

võõrliigid. Lisaks väikekiskjatele võivad lagritsat potentsiaalselt ohustada ka

teised kiskjad, sh röövlinnud ning harvem koduloomad (nt kassid). Suure

kisklussurve ilmnedes taasasustamise paikades võib osutuda vajalikeks

väikekiskjate arvukuse ohjamine.

2.7. Temperatuurimuutused ja kliimamuutustest tingitud äärmuslikud tegurid.

Võimalikuks ohuks võivad olla kliimamuutused, kuna suured talvised

temperatuurikõikumised võivad häirida lagritsate talveund. Kui lagritsad ärkavad

korduvalt ja/või ebasoodsal aastaajal, toob see kaasa suure energiakulu ning

vähese talvise toidubaasi puhul ka nälgimise. Vajadusel tuleb kaaluda talvise

toidubaasi toetamist energiarikaste toiduallikatega või muul moel toetada

elupaikade kvaliteeti (nt talveuneks paikade loomine, mis on välistemperatuurist

paremini isoleeritud).

13

2.8. Looduslikud protsessid, millel ei ole seost. Taasasustatud väiksearvulisi

asurkondi võib ohustada geneetiline vaesumine ja vähenenud sigivus. Selle

tuvastamiseks tuleb looduslike asurkondade geneetilist mitmekesisust võrrelda

rajajapopulatsiooniga ning vajadusel suurendada loodusesse viidavate isendite

hulka. Vajadusel tuleb rakendada ka meetmeid elupaikade vahelise levimise

toetamiseks (nt liikumiskoridorid).

2.9. Puudub teave survetegurite või ohtude kohta. Võimalik on ka muude

survetegurite ilmnemine, mida pole tegevuskava koostamise ajal ette näha. Nende

tegurite kaardistamine ja vastavate kaitsemeetmete väljatöötamine on

kaitsetegevuse osaks.

2. KAITSE-EESMÄRGID JA VÕIMALIKULT SOODSA SEISUNDI TAGAMISE TINGIMUSED

Käesoleva tegevuskava eesmärk on suunata lagritsa taasasustamiskatse kavandamist ja

elluviimist, mille käigus hinnatakse taasasustamise teostatavust Eesti tingimustes ning selgitatakse välja asurkonna kujunemist ja püsimist mõjutavad tegurid.

Katse käigus täpsustatakse lagritsa asurkondi ohustavad tegurid ning töötatakse välja meetmed nende leevendamiseks, eesmärgiga hinnata, kas ja millistel tingimustel on

võimalik looduslike asurkondade kujunemine. Lühiajalisteks eesmärkideks on esimeste Pakri saartele viidud isendite talvitumise edukuse hindamine ja asurkonna võimaliku laienemise jälgimine, mida hinnatakse regulaarse tulemusseire alusel.

Lühiajalised kaitse-eesmärgid on kavandatud esimese taasasustamiskatse jaoks ning

need kehtivad kuni vahehindamise läbiviimiseni, mis toimub pärast SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi ka KIK) "Lagritsate taasasustamine Eestisse" projekti lõppu 2028. aastal. Vahehindamine annab objektiivse pildi

taasasustamise edenemisest ja realistlikkusest ning täpsustab vajalikud täiendavad ressursid. Selle põhjal otsustatakse tegevuskava edasine suund, täiendused ja

pikaajaliste eesmärkide kehtestamine.

Tabel 3. Lagritsa lühiajalised kaitse-eesmärgid perioodiks 2026‒2028.

Kaitse-eesmärk Hetke väärtus Andmekvaliteet Väärtuse allikas Oodatav tulemus Väärtuse allikas

Looduslikud

asurkonnad

talvituvad edukalt

Looduslikud

asurkonnad

puuduvad

Täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne

hinnang

Näriliste seire ja

eksperthinnangud

Esimesel aastal

registreeritakse

loodusesse viidud

isendite talvine

ellujäämine. Teiseks

aastaks on kinnitatud

vähemalt ühe loodusesse

viidud isendi talvine

ellujäämine. Järgmistel

aastatel suureneb talve

üle elanud isendite

osakaal.

Tulemusseire

Looduslikud

asurkonnad

laiendavad oma

eluala

Looduslikud

asurkonnad

puuduvad

Täielik uuring või

statistiliselt

usaldusväärne

hinnang

Näriliste seire ja

eksperthinnangud

Vähemalt 1isend on

liikunud vähemalt 500 m

kaugusele algsest

vabastamise kohast.

Tulemusseire,

elupaigakäitumise

uuringud, EELIS

15

3. SOBIV KAITSEKORD, ELUPAIGA/KASVUKOHA JA LEIUKOHA MÄÄRATLEMISE NING EELIS-ESSE KANDMISE JA ARHIVEERIMISE PÕHIMÕTTED

Arvestades, et esmane taasasustamine toimub katsena, talletatakse esimestel aastatel kogutud andmed projektipõhiselt PlutoF andmebaasi ning

neid ei kanta EELIS-esse enne vahehindamise läbiviimist. EELIS-esse kandmise, elupaiga määratlemise ja arhiveerimise põhimõtted töötatakse vajadusel välja pärast vahehindamist, lähtudes asurkonna kujunemise tulemustest. Juhul kui taasasustamiskatse osutub edukaks, hinnatakse edaspidi vajadust Pakri maastikukaitseala kaitsekorra täpsustamiseks.

Tabel 4. Sobiv kaitsekord ning leiukoha määratlemise ja arhiveerimise põhimõtted

Sobiv kaitsekord Kaitstava ala moodustamise alused (sh püsielupaiga suurus) selgitatakse välja kaitsetegevuste käigus, kuna

hetkel puudub teadmus lagritsa elupaigakäitumise (sh territooriumi suurus), mõjutegurite ja kaitsevajaduse

kohta Eesti kontekstis. Tegevuskavasse lisatakse vastavad täpsustused hiljemalt kolm aastat pärast

esimeste loomade loodusesse viimist.

Sobivate elupaikade leidmise korral (vt 5.5. Potentsiaalsete elupaikade valik) rajatakse esimesed lagritsa

asurkonnad Pakri saartele. Saartel kehtib Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Riigi Teataja, 2019),

milles sätestatud piirangud ja kaitsetegevused toetavad osaliselt ka lagritsa kaitse-eesmärkide saavutamist.

Järgnevalt on toodud välja lagritsa kaitsemeetmed, mis kattuvad Pakri maastikukaitsealal sätestatud

piirangute ja kaitsetegevustega (sulgudes viide vastavatele kaitse-eeskirja paragrahvidele):

2.1.Pestitsiidide kasutuse vältimine – Pakri maastikukaitseala sihtkaitsevööndites on keelatud

majandustegevus (§11 lg 1), piiranguvööndites on keelatud biotsiidide kasutamine, v.a. õue- ja

põllumaal (§17 lg 5).

2.2.Kiviaedade ja puude säilitamine poollooduslikel niitudel – Pakri maastikukaitseala piiranguvööndites

on maastikuilme säilitamine sätestatud kaitse-eesmärgiks (§14), ka sihtkaitsevööndites on lubatud

tegevused poollooduslike maastike ilme tagamiseks (§10 lg 5).

16

2.3.Vältida (pool)looduslike metsade muutmist majandusmetsadeks – Pakri maastikukaitseala

sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine (§11), piiranguvööndis

on metsaelupaikade loodusliku seisundi säilitamine sätestatud kaitse-eesmärgiks (§9 lg 3) ja keelatud

on puhtpuistute kujundamine (§17 lg 1) ja

2.4.Surnud puude ja kõdupuidu säilitamine metsaaladel – Pakri maastikukaitseala sihtkaitsevööndis on

keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine (§11), piiranguvööndis on sätestatud kaitse-

eesmärgiks metsaelupaikade loodusliku seisundi säilitamine koos neile omase vanusestruktuuriga (§9

lg 3).

3.6.Suure kisklussurve ilmnemisel väikekiskjate ohjamine – Pakri maastikukaitsealal on lubatud

jahipidamine, v.a. Pakerordi sihkaitsevööndis (§56 lg 5).

17

4. TEGEVUSKAVA

Tegevused viiakse ellu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse "Lagritsate taasasustamine Eestisse" projekti raames ning kuigi osa neist on

kavandatud pikema perioodi peale, otsustatakse nende jätkamise või täiendamise üle 2028. aastal toimuva vahehindamise alusel. Aastateks 2026– 2027 planeeritud tegevused rahastatud KIK-i projekti vahenditest. Pärast projekti lõppu sõltub tegevuste edasine jätkamine vahehindamise tulemustest, täiendavate rahastusallikate olemasolust ning osapoolte kokkulepetest. KeA – Keskkonnaamet, KliM – Kliimaministeerium, X –

käesoleva kavaga rahalisi vahendeid ei planeerita.

Tabel 5. Lagritsa tegevuskava

Jrk Tegevuse

tüüp

Tegevuse nimetus Tegevus

e maht

Tegevuse

ühik

Tegevuse

aasta(d)

Priorit

eet

Korraldaja Tegevuse

korduvus

Tegevused ex situ asurkonnaga:

5.1 Liigi

taasasustamine

Ex situ asurkonna säilitamine

ja vajadusel suurendamine

loomaaias

60‒80 isendit ex

situ püsi-

asurkonna

s

2026‒2027 I Tallinna

Loomaaed

Regulaarne

5.2 Liigi

taasasustamine

Uute aedikute rajamine 10 aedikut 2025‒2026 I Tallinna

Loomaaed

Ühekordne

5.3 Liigi

taasasustamine

Loomade valik ja

ettevalmistamine

lahtilaskmiseks

10‒30 isendit/

aastas

2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed

Tõenäolisel

t korduv

5.4 Andmete

kogumine

Geneetilise materjali kogumine

ex situ asurkonnast

48 töötundi /

aastas

2026‒2027 II Tallinna

Loomaaed

Regulaarne

5.5 Uuring Genofondi uuringud ex situ ja

ajalooliste asurkondadega

1‒5 tk 2026‒2027

või

III Tallinna

Loomaaed

Tõenäolisel

t korduv

18

võimaluse

avanedes

Tegevused in situ asurkonnaga:

5.6 Inventuur Potentsiaalsete elupaikade

valik

174 töötundi/

aastas

2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tartu Ülikool,

huvilised

Ühekordne,

vajadusel

korduv

5.7 Liigi

taasasustamine

Loomade lahtilaskmine Pakri

saartele

10‒30 isendit/

aastas

2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed,

huvilised

Tõenäolisel

t korduv

5.8 Tulemusseire Tulemusseire 738 töötundi/

aastas

2026-2027 I Tartu Ülikool,

huvilised, KeA

Regulaarne

5.9 Uuring Elupaigakäitumise uuringud 1‒3 tk / aastas 2026-2027 II Tartu Ülikool,

huvilised

Regulaarne

5.10 Andmete

kogumine

Geneetilise materjali kogumine

looduslikust asurkonnast

40 töötundi /

aastas

2027 või

võimaluse

avanedes

II Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Tõenäolisel

t korduv

5.11 Inventuur Kiskjate ja toidubaasi

inventuur

260 töötundi/

aastas

2026‒2027 II Tartu Ülikool,

huvilised

Regulaarne

5.12 Tehnika

soetamine

Eluspüügilõksude soetamine 50 tk 2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Ühekordne

5.13 Tehnika

soetamine

Pesakastide soetamine 15 tk / lahti-

laskmine

2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Tõenäolisel

t korduv

19

5.14 Tehnika

soetamine

Muude seireseadmete

soetamine

25 tk 2026, edasi

vajadus-

põhiselt

I Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Tõenäolisel

t korduv

Suhtlus avalikkusega ja rahvusvaheline koostöö:

5.15 Rahvusvahelin

e koostöö

Koostöövõrgustikega liitumine

ja nende tegevustes osalemine

150 töötundi/

aastas

2026‒2027 III Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Regulaarne

5.16 Muu Artiklid ja intervjuud

massimeedias

5 meedia-

kajastust /

aastas

2026‒2027 III Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool,

huvilised

Regulaarne

5.17 Muu Sotsiaalmeedia kanalite

haldamine

150 töötundi/

aastas

2026-2027 III Tartu Ülikool,

huvilised

Regulaarne

5.18 Infotahvlite

rajamine

E-materjalid ja infotahvlid

Tallinna Loomaaias ja in situ

asurkonna lähistel

2 infotahvlit 2026 III Tallinna

Loomaaed, Tartu

Ülikool

Ühekordne

Kaitsekorralduslikud tegevused:

5.19 Tegevuskava Tegevuskava tulemuslikkuse

hindamine ja uuendamine

40 töötundi /

aastas

2028 II KeA Ühekordne

5.1. Ex situ asurkonna säilitamine ja vajadusel suurendamine loomaaias

Loomade igapäevane hooldamine ja toitmine Tallinna Loomaaia liigikaitseuuringute keskuses. 60‒80 isendi suuruse püsipopulatsiooni säilitamine. Kuna lagritsa

reproduktiivne eluiga on suhteliselt lühike (tehistingimustes 3‒4 aastat), peab võimaldama sigimist igal aastal. Paljundamine toimub sigimisplaani alusel, mis tagab geneetilise mitmekesisuse säilimise asurkonnas. Paljundamist planeerides arvestatakse

ka loomaaia pidamisvõimalusi ja loodusesse asustamise vajadusi.

5.2. Uued aedikud

Kuni 10 uue aediku (á 2x2 m) rajamine Tallinna Loomaaia liigikaitseuuringute keskuses ex situ asurkonna elutingimuste parandamiseks ja isendite arvu

suurendamiseks.

5.3. Loomade valik ja ettevalmistamine lahtilaskmiseks

Loomaaia asurkonnast sobivate loomade väljavalimine, nende kiibistamine, geneetilise

materjali kogumine ja hoiustamine loomaaia biopangas. Protokolli väljatöötamine, mille alusel hakkab toimuma loomade lahtilaskmine loodusesse.

5.4. Geneetilise materjali kogumine ex situ asurkonnast

Tallinna loomaaia asurkonnast järjepidev bioloogiliste proovide (kude, veri, karvad,

väljaheited) korjamine ja hoiustamine loomaaia biopangas. See tegevus on aluseks edaspidistele genofondi uuringutele (vt 5.5).

5.5. Genofondi uuringud ex situ ja ajalooliste populatsioonidega

Olemasolevate mitokondriaalsete ja tuumsete DNA markerite testimine ja uute

markerite välja töötamine. DNA analüüsi või teiste meetodite testimine ex situ asurkonna baasil, eesmärgiga viia geneetiline testimine indiviidi tuvastamise tasemele. Seejärel loomaaia asurkonna geneetilise profiili loomine DNA uuringute alusel. Eesti

ajalooliste populatsioonide (sh Suur-Tütarsaare) proovitüüpide kaardistamine zooloogilistes kogudes, nende geneetiline analüüs ja võrdlus Tallinna loomaaia

asurkonnaga.

5.6. Potentsiaalsete elupaikade valik

Võimalike lahtilaskmiskohtade külastamine ja elupaiga sobivuse hindamine aastaaegade lõikes. Lahtilaskmiskohtade valikul arvestatakse kohapealset toidubaasi,

kisklussurvet ning pesa-, varje- ja talvitumispaikade olemasolu, samuti logistikat ja ligipääsetavust. Sobivate alade valikul eelistatakse võimalusel riigimaid ning eramaadele vabastamine toimub kokkuleppel maaomanikuga. Esimesed

elupaigauuringud sooritatakse Pakri saartel.

5.7. Loomade lahtilaskmine loodusesse

Loomade transport väljavalitud elupaikadesse ning loodusesse lahtilaskmine parima

praktika kohaselt. Lahtilaskmise dokumenteerimine video või päeviku formaadis. Sobivate elupaikade leidmise korral (vt 5.5) vabastatakse esimesed loomad Pakri saartel.

5.8. Tulemusseire

Seiremeetodite (nt jäljetunnelid, karvalõksud, rajakaamerad, telemeetria, akustiline seire, pesakastid) analüüs teaduskirjanduse ja rahvusvahelise kogemuse põhjal. Eesti oludesse sobiva seiremetoodika väljatöötamine ja ekspertide koolitamine. Loodusesse

viidud asurkonna regulaarne seire, selgitamaks välja isendite ellujäämus ning jälgimaks asurkonna ja isendite seisundit. Protokolli väljatöötamine, mille alusel hakkab

loodusest püütud isendite tulemusseire toimuma (DNA proov, tervisliku seisundi hindamine jm). Soovituste väljatöötamine seireks.

5.9. Elupaigakäitumise uuringud

21 (22)

Lagritsa üldise ökoloogia ja käitumise kirjeldamine (sh toitumine, kisklussurve jm interaktsioonid teiste liikidega, koduterritooriumi suurus, ruumikasutus), kuna puudub

sellekohane teadmus Eesti looduslikest tingimustest.

5.10. Geneetilise materjali kogumine looduslikust asurkonnast

Looduses sündinud isenditelt bioloogiliste proovide (kude, veri, karvad, väljaheited)

kogumine ja nende hoiustamine -80C juures. See tegevus on aluseks edaspidistele

genofondi uuringutele.

5.11. Kiskjate ja toidubaasi inventuur

Eluslooduse inventuur lahtilaskmiskohtades, mis võimaldaks hinnata elupaikade

mahutavust. Sobivate elupaikade leidmise korral (vt 5.5) toimuvad esimesed inventuurid Pakri saartel. Protokolli väljatöötamine. Vajalik on toidubaasi kvantifitseerimine ning suur- ja pisiimetajate inventuur, hindamaks võimalikku

kisklussurvet lagritsale. Inventuuri tuleb teostada nii enne kui ka pärast lagritsate lahtilaskmist, et tuvastada muutusi biootilises keskkonnas, nende muutuste mõju

lagritsatele ning samuti lagritsa asurkonna võimalikke mõjusid kohapealsetele liikidele.

5.12. Eluspüügilõksude soetamine

Eluspüügilõksude soetamine tulemusseire tarbeks. Lõksud valmistatakse tellimuse alusel ja olemasoleva prototüübi järgi.

5.13. Pesakastide soetamine

Pesakastide soetamine, millega transporditakse isendid loomaaiast lahtilaskmispaikadesse. Pesakaste on vaja u 10 tk iga lahtilaskmiskorra kohta, arvestusega, et igas pesakastis on 3‒4 isendit.

5.14. Seireseadmete soetamine

Eesti oludesse sobivate seireseadmete soetamine. Seireseadmetena kasutatakse eluspüügilõkse, võimalusel ka rajakaameraid ja raadiosaatjaid või muid loomade liikumise jälgimiseks sobivaid seadmeid.

5.15. Koostöövõrgustikega liitumine ja nende tegevustes osalemine

Eesti töörühma liitumine rahvusvaheliste koostöövõrgustikega (nt Garden Dormouse Recovery Initiative). Rahvusvahelises koostöös selgitatakse välja parimad praktikad ja meetodid ning jagatakse ka Eestis kujunevat kogemust ja kompetentsi. Oluline on kogu

protsessi – ettevalmistavad tööd, lahtilaskmine, seire – dokumenteerimine piisava detailsusega, et tulevikus võimaldada toimivate lahenduste replitseerimist teistes

asukohtades.

5.16. –5.17. Artiklid ja intervjuud massimeedias; sotsiaalmeedia kanalite

haldamine

Kuna lagrits on Eesti loodusest kadunud, puuduvad paljudel inimestel kokkupuuted või seosed lagritsatega. Seega on väga oluline liiki avalikkusele tutvustada ning luua

positiivne foon, ennetamaks väärinfot või hirme. Taasasustamise tulemuslikkust kommunikeeritakse laiemale avalikkusele proaktiivselt meedia vahendusel, sh artiklid ja intervjuud, sotsiaalmeediakanalid.

5.18. Infotahvlid Tallinna Loomaaias ja in situ asurkonna lähistel

Infotahvlite rajamine, tutvustamaks lagritsat ja tema taasasustamist Eestis. Infotahvli jaoks kogutud materjalist tehakse ka elektrooniline teavitusmaterjal, mis jääb kättesaadavaks internetis.

5.19. Tegevuskava tulemuslikkuse hindamine ja uuendamine Aasta jooksul pärast esimeste loomade loodusesse vabastamist analüüsitakse põhjalikult seniste tegevuste tulemuslikkust, arvestades rajatud asurkonna elujõulisust ja isendite ellujäämust. 2028. aastal uuendatakse tegevuskava, mis annab ülevaate

taasasustamise edenemisest ja realistlikkusest ning selgitab välja vajalikud täiendavad

22 (22)

ressursid. Seniste tulemuste põhjal otsustatakse tegevuskava edasine suund, täiendused ja pikaajaliste eesmärkide kehtestamine.

23 (22)

Kasutatud allikad

Amori, G., Bertolino, S., Masciola, S., Moreno, S., Palomo, J., Rotondo, C., &

Luiselli, L. (2016). Aspects of demography in three distinct populations of garden dormouse, Eliomys quercinus, across Italy and Spain. Rendiconti

Lincei, 27(2), 357–368. https://doi.org/10.1007/s12210-015-0490-6 Bennett, D., & Richard, F. J. (2021). Distribution modelling of the garden dormouse

Eliomys quercinus (Linnaeus, 1766) with novel climate change ind icators.

Mammalian Biology, 101(5), 589–599. https://doi.org/10.1007/s42991-021- 00118-1

Bertolino, S. (2007). Microhabitat use by garden dormice during nocturnal activity. Journal of Zoology, 272(2), 176–182. https://doi.org/10.1111/j.1469- 7998.2006.00254.x

Bertolino, S. (2017). Distribution and status of the declining garden dormouse Eliomys quercinus. Mammal Review, 47(2), 133–147.

https://doi.org/10.1111/mam.12087 Bertolino, S., Cordero, N., & Currado, I. (2003). Home ranges and habitat use of the

garden dormouse (Eliomys quercinus) in a mountain habitat in summer. Acta

Zoologica Academiae Scientiarum Hungaricae, 49 (Suppl 1), 11–18. Bertolino, S., Viano, C., & Currado, I. (2001). Population dynamics, breeding patterns

and spatial use of the garden dormouse ( Eliomys quercinus ) in an Alpine habitat. Journal of Zoology, 253(4), 513–521. https://doi.org/10.1017/S0952836901000474

Büchner, S., Bräsel, N., Wolz, I., & Lang, J. (2022). You are what you eat: On the diet of the Garden Dormouse. ARPHA Conference Abstracts, 5, e84436.

https://doi.org/10.3897/aca.5.e84436 Büchner, S., Lang, J., Meinig, H. U., Giermann, A., Brünner, H., Klocke, M., & et al.

(2024). In Search of the Garden Dormouse. Handbook for the protection of

the species. Friends of the Earth Germany. Erhardt, S., Pfister, J., Beier, M., Vorderbrügge, R., Förschler, M. I., & Fietz, J.

(2025). Habitat requirements and home range use of the threatened garden dormouse (Eliomys quercinus) in a coniferous forest. European Journal of Wildlife Research, 71(2), 38. https://doi.org/10.1007/s10344-025-01912-9

Famira-Parcsetich, E. M., Schanzer, S., Müller, C., Schenke, D., Lierz, M., & Lang, J. (2022). Another one bites the dust: Pollutants and pesticides in Garden

Dormice found dead. ARPHA Conference Abstracts, 5, e82820. https://doi.org/10.3897/aca.5.e82820

Fedyń, I., Figarski, T., & Kajtoch, Ł. (2021). Overview of the impact of forest

habitats quality and landscape disturbances on the ecology and conservation of dormice species. European Journal of Forest Research, 140(3), 511–526.

https://doi.org/10.1007/s10342-021-01362-3 Giroud, S., Ragger, M.-T., Baille, A., Hoelzl, F., Smith, S., Nowack, J., & Ruf, T.

(2023). Food availability positively affects the survival and somatic

maintenance of hibernating garden dormice (Eliomys quercinus). Frontiers in Zoology, 20(1), 19. https://doi.org/10.1186/s12983-023-00498-9

Giroud, S., Stalder, G., Gerritsmann, H., Kübber-Heiss, A., Kwak, J., Arnold, W., & Ruf, T. (2018). Dietary Lipids Affect the Onset of Hibernation in the Garden Dormouse (Eliomys quercinus): Implications for Cardiac Function. Frontiers

in Physiology, 9, 1235. https://doi.org/10.3389/fphys.2018.01235 IUCN. (2024). Garden Dormouse (Eliomys quercinus). International Union for

Conservation of Nature. https://www.iucnredlist.org/species/7618/3139783

24 (22)

Jaik, K. (2010). Kahe unilaseliigi, pähklinäpi (Muscardinus avellanarius) ja lagritsa (Eliomys quercinus), elupaigakasutus ning levik Eestis [Bakalaureusetöö].

Tartu Ülikool. Kiisel, E. (1950). Oravhiire ökoloogiast. Tartu Ülikool.

Kuipers, L., Scholten, J., Thissen, J. B. M., Bekkers, L., & Geertsma, M. (2012). The diet of the garden dormouse (Eliomys quercinus) in the Netherlands in summer and autumn. Lutra, 55(1), 17–27.

Liesenfelder, H., Büchner, S., Waltert, M., Meinig, H. U., & Soofi, M. (2025). Ecological drivers of garden dormouse ( Eliomys quercinus ) occupancy in a

human modified landscape in Germany. Ecological Solutions and Evidence, 6(2), e70023. https://doi.org/10.1002/2688-8319.70023

Moreno, S. (1988). Reproduction of Garden Dormouse Eliomys quercinus lusitanicus,

in southwest Spain. Mammalia, 52(3). https://doi.org/10.1515/mamm-1988- 0310

Mori, E., Sangiovanni, G., & Corlatti, L. (2020). Gimme shelter: The effect of rocks and moonlight on occupancy and activity pattern of an endangered rodent, the garden dormouse Eliomys quercinus. Behavioural Processes, 170, 103999.

https://doi.org/10.1016/j.beproc.2019.103999 Nowak, R. (1999). Walker’s Mammals of the World, 6th Edition. Johns Hopkins

University Press. Pajunen, I. (1983). Ambient temperature dependence of the body temperature and of

the duration of the hibernation periods in the garden dormouse, Eliomys

quercinus. Cryobiology, 20(6), 690–697. Parajuli, R., & Markwith, S. H. (2023). Quantity is foremost but quality matters: A

global meta-analysis of correlations of dead wood volume and biodiversity in forest ecosystems. Biological Conservation, 283, 110100. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2023.110100

PlutoF. (2019). Riiklik punase nimestiku kategooria: Eliomys quercinus. Eesti Loodusuurijate Selts; Eesti Terioloogia Selts.

https://app.plutof.ut.ee/conservation-lab/red-list-assessment/view/14350 Riigi Teataja. (2019, September 13). Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

https://www.riigiteataja.ee/akt/120062020010

Timm, U., & Maran, T. (2020). Kui palju on muutunud imetajate fauna Eestis? Eesti Loodus, 3, 12–21.

Van Dooren, M., Dochy, O., Verbeylen, G., Leirs, H., & Vanden Broecke, B. (2024). Unravelling the seasonal dietary dynamics of the endangered garden dormouse (Eliomys quercinus) in Flanders, Belgium. Belgian Journal of Zoology, 154,

179–194. https://doi.org/10.26496/bjz.2024.195 Viñals, A., Bertolino, S., & Gil-Delgado, J. A. (2017). Communal nesting in the

garden dormouse (Eliomys quercinus). Behavioural Processes, 135, 25–28. https://doi.org/10.1016/j.beproc.2016.11.016

KOR R A L D U S

01. aprill 2026 nr 1-3/26/81

Lagritsa kaitse tegevuskava kinnitamine

1. OTSUS

Kooskõlas looduskaitseseaduse § 49 lõike 1 punktiga 2 ja lõikega 3, võttes aluseks

keskkonnaministri 03.06.2016 käskkirja nr 1-2/16/544 „Elupaiga tegevuskava ning liigi kaitse ja

ohjamise tegevuskava kinnitaja määramine“ ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr

47 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 9 lõike 2 punkt 4:

1. kinnitan „Lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava“;

2. „Lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava“ kehtib kuni 31.12.2028;

3. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud tegevuskavas nimetatud kaitsealuse liigi

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel

kinnitatud tegevuskavaga;

3. liigikaitse büroo juhatajal korraldada tegevuskava avaldamine Keskkonnaameti kodulehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Kliimaministeerium ([email protected]), Keskkonnaagentuur ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Tartu Ülikool ([email protected])Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikool

Anna-Liisa Šavrak

peaspetsialist Liigikaitse büroo looduskaitse planeerimise osakond

Saatja: Teele Paluots <[email protected]> Saatmisaeg: 08.04.2026 10:20:35 Adressaat: [email protected] Koopia: [email protected] Teema: Lagritsa kaitse tegevuskava kinnitamine Manused:

Teie 01.04.2026 nr 1-3/26/81

Meie 08.04.2026 nr 3-6.1/2026/1156

Leelo Kukk Keskkonnaamet

Lagritsa kaitse tegevuskava kinnitamine

Austatud Leelo Kukk

Täname Teid edastatud korralduse eest. Võtame „Lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava“ teadmiseks ning arvestame sellega edasises tegevuses vastavalt kehtivusele kuni 31.12.2028.

Lugupidamisega

Teele Paluots metsaökoloogide juht looduskaitseosakond Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]