| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/2101 |
| Registreeritud | 06.04.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Olav Looga |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskkonnaamet 2025
KÜDEMA LAHE LOODUSALA
KAITSEKORRALDUSKAVA
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja [Registreerimise kuupäev] korraldusega nr [Registreerimisnumber]
2
Sisukord 1. ALA ISELOOMUSTUS .................................................................................................... 5
1.1 Uuritus ........................................................................................................................ 6
1.1.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud ........................................................................ 6
1.1.2 Riiklik seire ............................................................................................................ 7
1.1.3 Riikliku seire ettepanekud ...................................................................................... 8
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ...................................................................... 8
2.1 Elupaigatüübid ......................................................................................................... 10
2.2 Liigid ........................................................................................................................ 16
2.3 Maastik, pargid ja üksikobjektid .............................................................................. 29
3. MÕJUTEGURID, MEETMED JA TEGEVUSED.......................................................... 30
4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED................................. 33
5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE.............................................................................. 35
6. KÜLASTUSKORRALDUS............................................................................................. 37
KASUTATUD ANDMEALLIKAD ........................................................................................ 38
3
Eessõna
Kaitsekorralduskava on koostatud vastavalt määrusele „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”.
Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise
parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse vähemalt iga 12 aasta tagant (vaadatakse üle eesmärgid ja tegevused), kuid põhjendatud
juhtudel uuendatakse kava ka varem (väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest).
Kava sisaldab ala üldiseloomustust, alal leiduvate loodusväärtuste kaitse-eesmärke, mõjutegureid, vajalikke kaitsemeetmeid ja kaitsekorralduslikke tegevusi, tulemuslikkuse hindamist, ala ja selle väärtuste tutvustamist ning külastuskorraldust.
Kava koostamist koordineeris Agnes Putnik. Kava koostamisel kaasamiskoosolekuid ei
toimunud.
Kava juures on tegevuste ja kaitse-eesmärkide kaardikihid, mis on tab formaadis.
4
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem
Elupaigatüüp – elupaik, mis vastan loodusdirektiivi I lisas nimetatud tüübile. FRV (favourable reference value) – soodne võrdlusväärtus. Nii levila kui ka pindala soodsa või
ebasoodsa seisundi kindlakstegemiseks on vaja kehtestada neile parameetritele künnisväärtused. Neid künnisväärtusi nimetatakse soodsateks võrdlusväärtusteks
HA – hoiuala
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine – kaitsekorralduse tõhususe analüüsimine vastavalt kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise metoodikale, mille eesmärk on hinnata, kas
looduskaitse meetmed tagavad alapõhiste kaitse-eesmärkide täitmise ja väärtuste seisundi
paranemise Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
KE – kaitse-eeskiri KeA – Keskkonnaamet
KKK – kaitsekorralduskava
LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)
LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks
ja kasutamiseks) LKA – looduskaitseala
LKS – looduskaitseseadus
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)
MKA – maastikukaitseala
Mõjutegur (impact) – ohutegur + survetegur Ohutegur (threat) – kaitseväärtuse soodsa seisundi säilimist või saavutamist mõjutada võiv tegur
(mõju veel ei ole, aga võib tekkida)
PEP – püsielupaik SDF (standard data form) – Natura standardandmebaas ehk standardne andmevorm
Seisundi parandamine – arvestatava looduskaitselise seisundiga (C) elupaikade seisundi parandamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
Survetegur (pressure) – kaitseväärtuse soodsa seisundi säilimist või saavutamist mõjutav
positiivne või negatiivne tegur (näiteks intensiivne maakasutus, reostuskoormus, häiringud, karjatamine jms)
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei
tähenda seda, et seisund peab jääma samaks; looduslik areng) Taasloomine – SKV-s potentsiaalsetest elupaigatüüpidest elupaigatüüpide loomine aastaks 2050
(pärandniitude puhul elupaigatüüpide juurde loomine, nt kultuurniidust elupaigatüübiks)
Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaigatüüpide taastamisega (näiteks pärandniidud, sood)
Tulemuslikkuse hindamine – kavaga ettenähtud tegevuste täitmise kontroll
5
1. ALA ISELOOMUSTUS Tabel 1. Ala iseloomustus
Ala nimi (registrikood ja ala suurus) Küdema lahe loodusala (EE0040432) (4504,4 ha)
Alal asuv(ad) linnuala(d) Küdema lahe linnuala (EE0040432) (4504,4 ha)
Alal asuv (ad) kaitstav(ad) ala(d)
(registrikood)
Küdema lahe hoiuala (KLO2000318) (4334,5 ha), Laidu saare looduskaitseala (KLO1000052)
(18,8 ha), Võhma merikotka PEP (KLO3001681, KLO3002352, KLO3002728), Kasspeksa käpaliste PEP (KLO3001219); Panga maastikukaitseala (KLO1000007) (148,1 ha)
Asukoht ja piiridKeskkonnaportaal
Kaitsekord Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33, Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri, Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri, Laidu saare looduskaitseala kaitse- eeskiri, hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas,
Kaitseväärtuste
paiknemine/maaomand/kõlvikuline jaotus1
Keskkonnaportaal
Küdema lahe loodusala asub Saaremaal ning selle pindala on ca 4504,4 ha. Küdema laht on Eesti üks sügavaimast lahtedest, ulatudes üle 20 m.
Kummalgi pool lahte, poolsaarte tippudes paiknevad Siluri karbonaatsetest kivimitest pangad – idas Panga pank ja läänes Ninase pank. Küdema lahe loodusala on moodustatud peamiselt loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide kaitseks, milleks on könt-tanukas, jõesilm, soohiilakas ja saaremaa robirohi.
Lisaks jäävad Küdema lahe loodusalale Panga maastikukaitseala, Küdema lahe hoiuala, Laidu saare looduskaitseala ning see kattub ka Küdema
lahe linnualaga. Samuti jäävad loodusalale Kasspeksa käpaliste püsielupaik ja Võhma merikotka püsielupaik.
1 Ei kuvata I ja II kaitsekategooria liigi isendite leiukohti
6
1.1 Uuritus
1.1.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Tabel 2. Läbiviidud inventuurid ja uuringud
Inventuuri/
uuringu nimi Tüüp
Inventeeritav/
uuritav väärtus Aasta
Inventuuri/
uuringu läbiviija Märkused
Merekaitsealad Läänemere idaosas
Inventuur Mere-elupaigatüübid
2008 TÜ Eesti Mereinstituut
Panga MKA ja Küdema lahe HA elupaikade
inventuur
Inventuur Elupaigatüübid
2020 Gunnar Raun
Jõesilmu püügikorraldust
optimeeriv kava
Uuring Kalad
2022 Meelis Tambets Keskkonnainvesteeringute Keskuse
keskkonnaprogramm
Küdema lahe loodusala elupaikade inventuur
Inventuur Elupaigatüüpid
2011 Meelis Tambets Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogramm
7
1.1.2 Riiklik seire2
Tabel 3. Riiklik seire
Seirejaama nimi ja kood Seiratav väärtus Märkused
Kiruma pkr: merepoolseimast sillast ülesvoolu (SJB4000000)
Kalad Kalanduse riiklik andmekogumise programm – jääb loodusalast välja xx kaugusel
Kiruma peakraav (Möldri jõgi):
sild alamjooksul
Veerežiim Jõgede hüdrobioloogilised uuringud – see on lähemal kui eelmine seirejaam
Küdema SJA4274000 Mere-elupaigatüübid Mererannikute seireprogramm, 8 seirejaama
Küdema1 SJB4131000 Kalad Kalanduse riiklik andmekogumise programm, 6 seirejaama
Küdema laht SJA3653000 Linnud Seirejaamaga on seotud haudelindude koosluste seireprogramm ja veelindude arvukus pesitsusperioodil, 12 seirejaama
Panga SJA4388000 Sammaltaimed Kaitstavate sammalde seire
2 Seire andmed on leitavad Keskkonnaseire infosüsteemist (KESE)
8
1.1.3 Riikliku seire ettepanekud
Tabel 4. Riikliku seire ettepanekud
Seire ettepanek Seiratav väärtus Märkused
Linnustiku seire Linnud Seirejaamas Küdema laht SJA3653000 jätkata lindude seirega, mis hõlmab ka
Laidu saare looduskaitsealal (SJA3653014).
Sammaltaimede seire Sammaltaimed Jätkata kaitstavate sammalde seirega, eriti oluline on könt-tanuka seire. Tegemist on nii Panga MKA kui ka Küdema LoA kaitseväärtusega. Antud liigi leiukoht Saaremaal on üsna eriline, kuna peamiselt levib liik Norras ja Rootsis ning Eestis
tuleks säilitada ka ajaloolisi leiukohti.
9
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID Küdema lahe loodusala kattub mitmete kaitsealadega: Panga maastikukaitsealaga, Võhma merikotka püsielupaigaga, Laidu saare looduskaitsealaga, Küdema lahe hoiualaga, Kasspeksa käpaliste püsielupaigaga.
Panga maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Lääne-Eesti paekalda kõrgeimat osa Panga panka ning seal avanevate siluri ajastu
aluspõhjakivimite paljandeid, ranniku- ja metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, samuti säilitada maastikuilmet ja poollooduslikke kooslusi; 2) elupaigatüüpe: esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), kadastikud (5130), loopealne (6280*) ja vanad loodusmetsad (9010*).
Laidu saare looduskaitseala eesmärk on kaitsta Laidu saarel pesitsevaid ja läbirändavaid linde, poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning elupaigatüüpe väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)
ja loopealne (6280*);
Küdema lahe hoiuala kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), loopealne (6280*), sinihelmikakooslused (6410), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*), allikad ja
allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Kasspeksa käpaliste püsielupaigas kaitstakse ainulehise sookäpa, hariliku muguljuure ja punase tolmpea elupaiku.
10
2.1 Elupaigatüübid Tabel 5. Elupaigatüüpide kaitse-eesmärgid
Kaitseväärtus
KE – kaitse-eeskirjas nimetatud liik
(jah/ei)
LoD – loodusdirektiivi lisa number
LoA – loodusala kaitse-eesmärgiks
nimetatud (jah/ei)
Kava koostamisel olemasolevad andmed Kaitse-eesmärk
Esinduslikkus3
Üldine
LK
väärtus4
Panus
(%)5 Märkused
P (ha) LK
seisund6 Andmekvaliteet Sõnaline kirjeldus7
P
(ha)
1110 Veealused
liivamadalad
KE – ei, LoD – I, LoA - jah
651,4 B
põhineb peamiselt piiratud
hulga andmete
ekstrapoleerimisel
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund 651,4
B B 0,5 Loodusdirektiivi I lisa
mereelupaikade
seisundi hindamine ja
EL Looduse
taastamise määruse
mereelupaikade
piiritlemine (2023-
2024)8.
Ettepanek lisada
elupaigatüüp Küdema
lahe hoiuala kaitse-
eesmärgiks.
3 Elupaigatüübi esinduslikkus (keskmistatud): A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne, X – teadmata. Andmed EELIS-st 20.03.2026 seisuga. Täpsemalt:
metsaelupaigatüüpide inventeerimise juhend, niiduelupaigatüüpide inventeerimise juhend, järve-elupaigatüüpide inventeerimise juhend, soo-elupaigatüüpide inventeerimise
juhend 4 Üldine looduskaitseline väärtus (keskmistatud): A – väga kõrge, B – kõrge, C – keskmine, X – teadmata. Andmed EELIS-st 20.03.2026 seisuga. 5 Panuse % üldpindalasse. 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal. Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide
pindalast. 6 Looduskaitseline seisund (Conservation): A – väga hästi säilinud, B – hästi säilinud, C – keskmiselt säilinud või osaliselt rikutud, X – säilimise aste teadmata. Andmed EELIS-
st 20.03.2026 seisuga. 7 Kaitse-eesmärke seatakse LK seisundist lähtuvalt. 8 Elupaigatüüpide veealused liivamadalad, laiad madalad lahed ja karide andmed pärinevad aruandest „Loodusdirektiivi I lisa mereel upaikade seisundi hindamine ja EL
Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine (2023-2024)“. Andmed on valdavalt modelleeritud ja seisundi hinnang on antud kogu elupaigatüübile ning ei ole
polügooni põhine.
11
1150* Rannikulõukad
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
6,28
B
täielik uuring või
statistiliselt usaldusväärne
hinnang
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
6,28
A A 0,2-
0,1
Tartu Ülikooli
Saaremaa
rannikulõugaste
inventuur, 2025. a .
1160 Laiad madalad
lahed
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
349 A põhineb peamiselt piiratud
hulga andmete ekstrapoleerimisel
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
349
A A 1,74 Korrigeerida SDFi
elupaiga pindala osas
9 ha -> 349 ha. 2023 –
2024. a tehti
mereelupaikade
modelleerimine, mille
andmed on
korrektsemad (viide nr
8).
1170 Karid
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
328,9
A
põhineb peamiselt piiratud
hulga andmete
ekstrapoleerimisel
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
328,9
A A 0,19
1210 Esmased
rannavaliid
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
8,13
0,15
A
C
põhineb peamiselt väga
piiratud andmetega eksperdi arvamusel
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
vältida halvenemist
8,13
0,15
A
A
2,07 Andmed 2012. a.
12
1220 Püsitaimestuga
kivirannad
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
9,8
A
täielik uuring või
statistiliselt usaldusväärne
hinnang
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
9,8
A
A 2,45 Andmed 2020. a.
1230 Merele avatud
pankrannad
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
3,91
0,15
A
C
põhineb peamiselt piiratud
hulga andmete ekstrapoleerimisel
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
3,91
A
A
6,7 Andmed 2020. a.
1620 Väikesaared ning
laiud
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
18,37
0,52
A
C
ebapiisavad või puuduvad andmed
säilitada elupaigatüübi pindala ja hea seisund
18,37
A
A
1,11 Andmed 2014. a.
1630* Rannaniidud
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
47,53
53,01
43,18
A
B
C
põhineb peamiselt väga
piiratud andmetega
eksperdi arvamusel
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
vältida halvenemist
47,53
53,01
43,18
B
B 1,02 Andmed 2014. a.
13
3260 Jõed ja ojad
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
0,7 B põhineb peamiselt väga
piiratud andmetega
eksperdi arvamusel
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
0,7
B C 0,007
5130 Kadastikud
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
0,9
2,92
1,86
A
B
C
ebapiisavad või puuduvad
andmed
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
vältida halvenemist
0,9
2,9
1,86
B B 0,18-
0,16
Andmed 2014. a.
6210 Kuivad niidud
lubjarikkal mullal
KE – ei, LoD – I, LoA - jah
9,56
0,28
A
B
ebapiisavad või puuduvad andmed
säilitada elupaigatüübi pindala ja hea seisund
9,56
0,28
A A 0,32-
0,19
Andmed 2014. a.
Ettepanek lisada
elupaigatüüp Küdema
lahe hoiuala kaitse-
eesmärgiks.
6280* loopealne
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
8,83
1,22
A
B
põhineb peamiselt väga
piiratud andmetega
eksperdi arvamusel
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
8,83
1,22
A
A
0,1 Andmed üle 10 aasta
vanad.
14
6410
Sinihelmikakooslused
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
4,97
0,85
4,15
A
B
C
ebapiisavad või puuduvad
andmed
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
vältida halvenemist
4,97
0,85
4,15
B B 0,9-
0,4
2015. a andmed.
7160 Allikad ja
allikasood
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
0,001
B
ebapiisavad või puuduvad
andmed
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
0,001
B B Andmed puudulikud,
vaja läbi viia
inventuur. Kui
elupaika loodusalal ei
ole, ettepanek arvata
kaitse-eesmärgist
välja.
7210* Lubjarikkad
madalsood lääne-
mõõkrohuga
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
4,9
A
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete
ekstrapoleerimisel
säilitada elupaigatüübi pindala ja hea seisund
4,9
A A 0,19 2020. a andmed.
7230 Liigirikkad
madalsood
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
25,81
13,03
0,07
A
B
C
ebapiisavad või puuduvad
andmed
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
25,81
13,03
A A 0,14 2014. a andmed.
15
9010* Vanad
loodusmetsad
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
178,71
16,03
13,07
A
B
C
põhineb peamiselt piiratud
hulga andmete
ekstrapoleerimisel
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
vältida halvenemist
178,71
16,03
13,07
A A 0,3 2020. a andmed.
9070 Puiskarjamaad
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
7,82
6,17
1,34
A
B
C
ebapiisavad või puuduvad
andmed
säilitada elupaigatüübi
pindala ja hea seisund
vältida halvenemist
7,82
6,17
1,34
B A 0,5 Andmed üle 10 a
vanad.
9080* Soostuvad ja
soo-lehtmetsad
KE – jah, LoD – I, LoA - jah
16,08
C
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete
ekstrapoleerimisel
vältida halvenemist
16,08
C C 0,04 2020. a andmed.
16
2.2 Liigid Panga maastikukaitseala kaitse-eesmärgid on könt-tanukas (Encalypta mutica), salutulikas (Ranunculus polyanthemos subsp. nemorosus), punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ja valge tolmpea (Cephalanthera longifolia).
Laidu saare looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), randtiir (Sterna paradisaea), jõgitiir (Sterna hirundo)
ning hahk (Somateria mollissima). Kaitsealal pesitsejate arvukuse hindamine on väga oluline. Küdema lahe hoiuala kaitse-eesmärkideks on II lisas nimetatud liigid – saaremaa robirohi (Rhinanthus oesiliensis), soohiilakas (Liparis loeselii)
ning linnuliikide ja rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: järvekaur (Gavia arctica), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), ristpart (Tadorna tadorna), kirjuhahk (Polysticta stelleri), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), sõtkas (Bucephala clangula), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), sookurg (Grus grus), hahk
(Somateria mollissima), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), soorüdi (Calidris alpina), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), tumetilder (Tringa
erythropus), kiivitaja (Vanellus vanellus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), mustvaeras (Melanitta nigra), rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik (Porzana porzana) ja suitsupääsuke (Hirundo rustica).
Kasspeksa käpaliste püsielupaigaga kaitstakse punase tolmpea (Cephalanthera rubra), hariliku muguljuure (Herminium monorchis) ja ainulehise soovalgu (Malaxis monophyllos) elupaiku.
17
Tabel 6. Liikide kaitse-eesmärgid Kaitseväärtus ja
ladinakeelne
nimetus LKS –
kaitsekategooria (I; II;
III)
KE – kaitse-eeskirjas
nimetatud (jah/ei)
LiD – linnudirektiivi
lisa number
LoD –
loodusdirektiivi lisa
number
LiA – linnuala kaitse-
eesmärgiks nimetatud
(jah/ei)
LoA – loodusala
kaitse-eesmärgiks
nimetatud (jah/ei)
Kava koostamisel olemasolevad andmed
Kaitse
eesmärk
Panus
(%)9 Märkused Populatsiooni suurus
(min-max, täpne
suurus/elupaiga pindala)
Ühik10 Andmekvaliteet
Natura loodusala eesmärgid
Jõesilm
LKS – ei, KE – ei,
LoD – II, V, LoA -
jah
5 leiukohta ebapiisavad või puuduvad andmed
vältida
halvenemist
Vaja täpsustada andmeid,
mis hindaks jõgesid mis
suubuvad Küdema lahte –
kas seal leidub jõesilmu, on
see liigile sobilik ja
kvaliteetne elupaik.
2017. a uuringus11 leiti
jõesilmu Möldri ja Tirtsi
jõgedes, kuid leiukohad
9 Panus üldarvukusse/ soodsasse seisundisse. Numbrid näitavad, milline on selle loodusala liikide osakaal kogu loodusdirektiivi 2019.a aruande liikide üldarvukusest või
osakaalu selle loodusala/linnuala liigi kaitse tegevuskavade soodsast seisundist. 10 Kasutatavad ühikud: isendite arv (rändajad (r), talvitujad (t), isased – metsis (kukke)), paaride arv (p), taimede arv (õitsvad varred, võrsed), puhmikute arv (taimed),
elupaiga/kasvukoha suurus (ha), asustatud puud/kivid (samblad, samblikud, lendorav), asustustihedus (ha 2, linnuatlases), atlase ruutude arv (liigi esinemine), leiukohtade arv 11 Uuring „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016-2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016-2017“.
18
jäävad loodusala piiridest
välja.
Kaaluda siseriiklikuks
eesmärgiks lisamist
Küdema lahe hoiualale,
eelnevalt hinnata kas on
asjakohane.
Könt-tanukas
LKS – II, KE – jah
(Panga MKA,
Küdema lahe LoA),
LoD –II, LoA - jah
1
0,14
Leiukoht
Ha
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Viimane kinnitatud vaatlus
2023, järgmine korraline
seire 2027. a. Antud
leiukoht on Saaremaal üsna
eriline, seega tuleks vältida
leiukohas halvenemist, sh
vajadusel hooldada
elupaika (kadastiku
eemaldamine, mändide
raie).
Soohiilakas
LKS – II, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LoA),
LoD – II, V, LoA -
jah
50
10
24,2
taime
Leiukohta
ha
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega
ekspertarvamusel
säilitada liigi
elupaiga
ulatus ja hea
kvaliteet ning
populatsiooni
suurus
Taimede arvukus 2019. a
andmetest kolmest
leiukohast.
Saaremaa
robirohi
LKS – II, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LoA),
LoD – II, V, LoA -
jah
1
140
7,7
Leiukoht
Taime
ha
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
säilitada liigi
elupaiga
ulatus ja hea
kvaliteet ning
populatsiooni
suurus
Viimane vaatlus 2019. a
19
Natura linnuala eesmärgid
Sookurg
LKS – III, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – I, LiA - jah
5
50
Leiukohta
Isendit
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete
ekstrapoleerimisel
vältida
halvenemist
Isendite arvukus on 2021. a
andmetest ühes leiukohas
(KLO9132202)
Sõtkas
LKS – ei, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – II, LiA - jah
2857 Isendit
rändel
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019.
Kühmnokk-
luik
LKS – ei, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – II, LiA - jah
59 Paari
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a.
Hallhani
LKS – ei, KE – ei,
LiD – II, LiA - jah
3 Paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a.
Kaaluda siseriiklikuks
eesmärgiks lisamist
Küdema lahe hoiualale,
eelnevalt hinnata kas on
asjakohane.
20
Soopart
LKS – II, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – II, III, LiA -
jah
1
113
Paar
Isendit
rändel
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019.
Valgepõsk-
lagle
LKS – III, KE – ei,
LiD – I, LiA - jah
10
9
Leiukohta
Paari
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a.
Kaaluda siseriiklikuks
eesmärgiks lisamist
Küdema lahe hoiualale,
eelnevalt hinnata kas on
asjakohane.
Kirjuhahk
LKS – II, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – I, LiA - jah
33 Isendit täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Andmed PlutoF 2025. a
vaatlustest.
Rohukoskel
LKS – ei, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – II, LiA - jah
1
Paar
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku 2020. a
seire.
Hallpõsk-pütt
LKS – III, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – jah, LiA - jah
2 Isendit
rändel
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019.
21
Jääkoskel
LKS – ei, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – jah, LiA - jah
1
Paar täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku 2020. a
seire.
Hahk
LKS – ei, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – II, III, LiA -
jah
12
Paari
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku 2022. a
seire.
Väikeluik
LKS – II, KE – jah
(Küdema lahe HA,
Küdema lahe LiA),
LiD – I, LiA – jah -
õige
5
72
Isendit
Isendit
rändel
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019.
Siseriiklikud eesmärgid
Võhma merikotka püsielupaik
Merikotkas
LKS – I, KE – ei,
LiD – I, LiA - ei
1 paar täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
säilitada liigi
elupaiga
ulatus ja hea
kvaliteet ning
populatsiooni
suurus
Viimane vaatlus 2024. a
Laidu saare looduskaitseala
22
Jõgitiir
LKS – III, KE –
jah, LiD – I, LiA –
ei -
255
11
Paari
Leiukohta
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a (loendus).
Randtiir
LKS – III, KE –
jah, LiD – I, LiA –
ei -
172
13
Paari
Leiukohta
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a.
Panga maastikukaitseala
Salutulikas
LKS – II, KE – jah,
LoD – ei, LoA - ei
46
24,9
2
taime
ha
leiukohta
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
säilitada liigi
elupaiga
ulatus ja hea
kvaliteet ning
populatsiooni
suurus
2021. a vaatluse andmed.
Punane
tolmpea
LKS – II, KE – jah,
LoD – ei, LoA - ei
3834
70,73
4
taime
ha
leiukohta
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
säilitada liigi
elupaiga
ulatus ja hea
kvaliteet ning
populatsiooni
suurus
2020. a vaatluse andmed.
Valge tolmpea
LKS – II, KE – jah,
LoD – ei, LoA - ei
2
11,03
3
Taime
Ha
leiukohta
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete
ekstrapoleerimisel
säilitada liigi
elupaiga
ulatus ja hea
kvaliteet ning
populatsiooni
suurus
Taimede arvukus on ühest
leiukohast, mille viimane
vaatlus oli 2022. a.
23
Kasspeksa käpaliste püsielupaik
Harilik
muguljuur
LKS – II, KE – jah,
LoD – ei, LoA - ei
200
0,25
1
Taime
Ha
leiukoht
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
säilitada liigi
elupaiga
ulatus ja hea
kvaliteet ning
populatsiooni
suurus
Taimede arvukus 2021. a
andmetest.
Ainulehine
soovalk
LKS – II, KE – jah,
LoD – ei, LoA - ei
131
0,37
1
Taime
Ha
Leiukoht
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
säilitada liigi
elupaiga
ulatus ja hea
kvaliteet ning
populatsiooni
suurus
Taimede arvukus 2021. a
andmetest.
Punane
tolmpea
LKS – II, KE – jah,
LoD – ei, LoA - ei
15
0,57
4
Taime
Ha
leiukoht
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
säilitada liigi
elupaiga
ulatus ja hea
kvaliteet ning
populatsiooni
suurus
Taimede arvukus 2021. a
andmetest.
Küdema lahe hoiuala
Järvekaur
LKS – II, KE – jah,
LiD – I, LiA – ei
3 Isendit rändel põhineb peamiselt väga piiratud andmetega
ekspertarvamusel
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019
Tuttpütt
LKS – ei, KE – jah,
LiD – jah, LiA – ei
114 Isendit rändel põhineb peamiselt väga piiratud andmetega
ekspertarvamusel
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a aruandest
24
Laululuik
LKS – II, KE – jah,
LiD – I, LiA – ei
120 Isendit rändel põhineb peamiselt väga piiratud andmetega
ekspertarvamusel
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
Luitsnokk-
part
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, III, LiA -
ei
8 Paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a.
Piilpart
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, III, LiA –
ei
1
867
Paar
Isendit rändel
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega
ekspertarvamusel
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
Viupart
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, III, LiA –
ei
378 Isendit rändel põhineb peamiselt väga piiratud andmetega
ekspertarvamusel
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
Sinikael-part
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, III, LiA –
ei
14
Paari
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Paaride arvukus väikeste
meresaarte haudelinnustiku
2022. a seire.
25
Rääkspart
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, LiA – ei
7 Paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku 2022. a
seire.
Ristpart
LKS – III, KE –
jah, LiD – jah, LiA
– ei
1 Paar täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku 2022. a
seire.
Väikekoskel
LKS – II, KE – jah,
LiD – I, LiA – ei
30 Isendit rändel täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
Jääkoskel
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, LiA – ei
1-4
304
Paari
Isendit rändel
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
Tuttvart
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, III, LiA –
ei
55 Paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a.
Merivart
LKS – II, KE – jah,
LiD – II, III, LiA –
ei
29 Isendit rändel täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
26
Roo-loorkull
LKS – III, KE –
jah, LiD – I, LiA –
ei
1 isend täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
2022. a PlutoF vaatlus,
vaatleja Rein Nellis
Rästas-
roolind
LKS – ei, KE – jah,
LiD – jah, LiA – ei
3 paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
Niidurüdi
LKS – I, KE – jah,
LiD – I, LiA – ei
1 paar ebapiisavad või puuduvad andmed
vältida
halvenemist
Viimane registreeritud
vaatlus EELIS
andmebaasis on 2003.
aastal ning ka see on
arhiveeritud.
Soorüdi
LKS – ei, KE – jah,
LiD – ei, LiA – ei
1 paar põhineb peamiselt väga piiratud andmetega
ekspertarvamusel
vältida
halvenemist
E-elurikkuse andmebaas,
2016. a, vaatleja Rein
Nellis.
Liivatüll
LKS – III, KE –
jah, LiD – jah, LiA
- ei
4
Paari
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a.
Punajalg-
tilder LKS – III, KE –
jah, LiD – II, LiA –
ei
6 paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a.
27
Heletilder
LKS – III, KE –
jah, LiD – II, LiA –
ei
82 Isendit rändel täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
Tumetilder
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, LiA – ei
16 Isendit rändel täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
Kiivitaja
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, LiA – ei
4
Paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire 2022.
a.
Naerukajakas
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, LiA – ei
1680
Paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
väikeste meresaarte
haudelinnustiku 2022. a
seirest.
Kalakajakas
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, LiA – ei
53 Paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
väikeste meresaarte
haudelinnustiku 2022. a
seirest.
Mustvaeras
LKS – ei, KE – jah,
LiD – II, III, LiA –
ei
5 Isendit rändel täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
28
Rooruik
LKS – III, KE –
jah, LiD – II, LiA –
ei
6 paari täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
Koorunõmme ja Küdema
lahe linnualade
haudelinnustiku ja rändel
peatuvate veelindude
inventuur 2019. a.
Täpikhuik
LKS – III, KE –
jah, LiD – I, LiA –
ei
2
Paari
ebapiisavad või puuduvad andmed
vältida
halvenemist
Viimane kinnitatud vaatlus
2009. a
Suitsupääsuke
LKS – III, KE –
jah, LiD – jah, LiA
– ei
1 Isend täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne
hinnang
vältida
halvenemist
2022. a PlutoF vaatlus,
vaatleja Rein Nellis
29
2.3 Maastik, pargid ja üksikobjektid Panga panka ja sellega seotud geoloogilise arenguprotsessi erinevaid etappe võib käsitleda ka kui maastikulist väärtust. Panga pank on Lääne- Eesti ja saarte paekalda kõrgeim osa. Merele avatuna ning terviklikuna hästi jälgitavana on pank maastikuliselt ja esteetiliselt väga atraktiivne.
Tabel 7. Maastik, pargid ja üksikobjektid kaitse-eesmärgid
Kaitseväärtus Maht Ühik Seisund Kaitse-eesmärk Märkused
Panga pank ja paljand5,12 ha hea säilitada pindala ja hea seisund
Ninase ehk
Tagaranna pank
4,6 ha hea säilitada pindala ja hea seisund
30
3. MÕJUTEGURID, MEETMED JA TEGEVUSED Tabel 9.Mõjutegurid, meetmed ja tegevused
Väärtus Mõjutegur Kood Olulisus12 Paiknemine13 Meede Kood Tegevuse tüüp Märkused
Mere- ja
rannikuelupaigad
(1110, 1150*,
1160, 1170, 1210,
1220, 1230, 1620)
Laevateed, parvlaevade ja
ankrukohtade
infrastruktuur
PE03 vähe tähtis sees ja väljas Puudub Puudub Sadamatest lähtuv
surve mõjub näiteks
füüsilise survena
merepõhjale –
parameetriks laevaliikluse
intensiivsus ja/või
reisijate arv ning
kaubavoogude
suurus14
Looduslikud protsessid,
millel ei ole seost
inimetegevuste või kliimamuutustega
PM07
vähe tähtis sees ja väljas Puudub Puudub Looduslike protsesside
all on mõeldud tuule
tugevust ja suunda ning sellest
põhjustatud lainetus.
Niidud ja
kadastikud
(1630*, 5130
6210*, 6280*,
6410, 9070)
Hoolduse lakkamine PA05 tähtis sees Niitmise ja karjatamise
säilitamine
MA03 pärandniitude hooldustöö Mõjutegur mõjutab
Laidu saare LKA-d ja
Küdema lahe HA-d.
Metsastamine
PB01
vähe tähtis sees Vältida (pool)looduslike elupaikade muutmist
metsaks
MB01 pärandniitude hooldustöö
pärandniitude taastamistöö
Potentsiaalne mõjutegur Laidu
saare LKA-le ja
Küdema lahe HA-le.
12 Olulisuse liigitus: tähtis, keskmise tähtsusega, vähetähtis 13 Paiknemine määrata: kas mõju on loodusala sisene, väline, mõlemad 14 Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine.pdf
31
Valed
hooldusvõtted/maaharimise
meetodite muutumine
PA02
tähtis
sees
Hoida ära looduslike ja
poollooduslike elupaikade
ning liikide elupaikade muutmine
põllumajandusmaaks
MA01 pärandniitude hooldustöö
Maakasutuse muutmine
elamu-, äri- või
tootmismaaks
PF01
vähe tähtis sees Infrastruktuuri ehitamiseks
ja arendamiseks kasutatava
maa ümberehitamise mõju
reguleerimine/vähendamine
MF01 järelevalve
Potentsiaalne
mõjutegur Küdema
lahe HA-le.
Ränd- ja
haudelinnud
Jahipidamine PG08 tähtis sees ja väljas Jahipidamise,
harrastuskalapüügi,
harrastuspüügi või taimede
ja seente kogumise
korraldamine (sh elupaikade taastamine)
MG02 järelevalve
kaitsekorra muutmine
Küdema lahe hoiu- ja
loodusalal ei ole
jahipidamine
reguleeritud, seega
võib see häirida rändel olevaid linde.
Mõjutegur on Küdema
lahe HA-l, Laidu
saare LKA-l on jahipidamine
keelatud.
Kaaspüük
PG01
vähe tähtis
sees
Kutselise/tööstusliku kalapüügi, karpide ja
vetikate püügi
korraldamine (sh
elupaikade taastamine)
MG05 muu Lindude kaaspüük kalurite võrkudes.
Mõjutegur on Küdema
lahe HA-l.
Hoolduse lakkamine
PA05
keskmise
tähtsusega
sees
Niitmise ja karjatamise
säilitamine
MA03 pärandniitude hooldustöö
Rannaniitude kinni
kasvamisel lindude elupaiga kvaliteet
langeb või hävib.
Mõjutegur on Laidu
saare LKA-l ja Küdema lahe HA-l.
32
Sport, turism ja vaba aja
veetmine
PF05 tähtis sees Vähendada välispordi,
vaba-aja veetmise mõju (sh
elupaikade taastamine)
MF03 külastuskoormuse
reguleerimine
Mõjutegur on Laidu
saare LKA-l ja
Küdema lahe HA-l.
Probleemsed pärismaised
liigid
PI03 keskmise
tähtsusega
sees Probleemsete kohalike
liikide ohjamine
MI05 probleemliigi tõrje Väikeulukite
jahipidamine laidudel.
Mõjutegur on Laidu saare LKA-l ja
Küdema lahe HA-l.
Saaremaa
robirohi
Metsakuivendus
PB24
keskmise
tähtsusega
sees
Reguleerida
metsamajanduslikku
kuivendamist ja veevõtu
(sh kuivendatud või
hüdroloogiliselt muudetud elupaikade taastamine)
MB14 muu
liigi elupaiga hooldustöö
Vältida tuleks
kuivenduskraavide
rekonstrueerimist,
vajadusel hooldada
liigi elupaika.
Könt-tanukas Hoolduse lakkamine
PA05
tähtis
sees
Pärandniitude taastamine
(sh parendada)
MB01 koosluse hooldustöö
Loopealse
kinnikasvamine majandamata jätmise
tõttu võib elupaik
hävida.
Mõjutegur on Panga MKA-l
33
4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED Kavandatud kaitsekorralduslikke tegevuste tabelisse on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Tegevused on planeeritud 12 aasta peale.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva surveteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu). Tabel 10. Kavandatud kaitsekorralduslikud tegevused
Nr Tegevuse nimetus Maht Ühik Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1Elupaigatüüpide andmete täpsustamine 319,13 ha inventuur KeA I 2036
Hooldus, taastamine ja ohjamine
2Pool-looduslike koosluste hooldamine 174,62 ha pärandniitude hooldustöö Maaomanik/RMK I Igal aastal
3Pool-looduslike koosluste taastamine 53,41 ha pärandniitude
taastamistöö Maaomanik/RMK I 2036
4Väikeulukite jahipidamine laidudel 17,55 ha probleemliigi tõrje KeA II Igal aastal (vastavalt vajadusele)
Taristu, tehnika ja loomad
5Infotahvlite hooldamine 2 tk infotahvli hooldamine
KOV/
maaomanik
III 2035
34
6Tähiste hooldamine 1 tk tähiste hooldamine
KOV III Igal aastal (pärast
rajamist
Kavad, eeskirjad
7Kaitsekorralduse tulemuslikkuse
hindamine
tegevuskava
KeA I 1 kord
kaheteistkümne aasta jooksul
8Kaitsekorralduskava andmete üle
vaatamine ja vajadusel uuendamine
tegevuskava
KeA I 1 kord
kaheteistkümne aasta jooksul
9Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmine
kaitsekorra muutmine
KeA I/KliM 1 kord
kaheteistkümne
aasta jooksul
Muu
10Järelevalve järelevalve
KeA I Igal aastal
35
5. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Kaitsekorralduskava eelmise kaitsekorraldusperioodi planeeritud tegevuste hindamine (tabel
11) keskendub kaitsekorralduslike tegevuste täitmise analüüsile, mida teostatakse 12-aastase intervalliga. Vajadusel, kui toimub kava uuendamine või muutmine enne regulaarset
ülevaatamist, mille käigus uuendatakse tegevuste tabelit, tuleb läbi viia ka eelmise kaitsekorraldusperioodi planeeritud tegevuste hindamine.
Kaitse tulemuslikkuse hindamine (PAME) toimub vastavalt Euroopa Liidu rahastuse toel valminud Eesti jaoks kohandatud loodusobjektide kaitse tulemuslikkuse hindamise metoodikale ja selle eesmärk on hinnata laiemalt, kas looduskaitse meetmed tagavad alapõhiste
kaitse-eesmärkide täitmise ja kaitseväärtuste seisundi paranemise15. Loodusalaga kattuvale Laidu saare looduskaitsealale on tehtud kaitse tulemuslikkuse hindamine 29.07.2025.
Hindamisakt on kättesaadav avalikust dokumendiregistrist: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=2eca184f-ecea-4977-aaf0-5a3f785d0b0b
Kaitsekorralduskava kaitsekorraldusperioodi planeeritud tegevuste hindamisealuseks eelmise kaitsekorralduslike tegevuste tabel.
Tabel 11. Eelmise kaitsekorraldusperioodil planeeritud tegevuste elluviimise hindamine
Tegevuse nimetus Täitmise ulatus Märkused
Inventuurid, seired, uuringud
Külastuskoormuse uuring Tegemata Uuring on oluline,
et selgust saada kui palju
külastatakse laide ning vastavad infotahvlid rajada.
Taimestiku inventuur Vähem kui pool inventeeritavast
alast on planeerimisel.
Maismaa elupaikade inventuur Tegemata
Hooldus, taastamine ja ohjamine
Pool-looduslike koosluste hooldamine
Kõik või enamik (≥90%) hooldust vajavate koosluste pindalast on hooldusesse võetud
Väikeulukite jahipidamine
laidudel
Kõik või enamik meetmetest on ellu
viidud. Kõik meetme aspektid on täidetud ja rakendatud
2021 – 2024. a
väikekiskjaid ei leitud.
Taristu, tehnika ja loomad
Infotahvlite koostamine ja paigaldamine
Tehtud Kaitseala tähised on olemas koos
keeluajaga (inimeste
15 Bioloogilise mitmekesisuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis. Kättesaadav:
Bioloogilise mitmekesisuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis | Keskkonnaamet
36
viibimine keelatud
01.04-05.08), infotahvlid Panga pangal ja
Saaremaa sadamas
Kavad, eeskirjad
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine
Tehtud Hinnatud Laidu saare LKA-d
Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel
uuendamine
Tehtud Uuendatud on kaitse eeskirja,
Küdema lahe HA ja Laidu saare
KKK muudeti tähtajatuks
Muu
Järelevalve Tehtud
37
6. KÜLASTUSKORRALDUS Kõige enam külastatakse Küdema lahe hoiuala loodusalal sellega kattuvat Panga panka.
Küdema lahe hoiuala välispiiri asukohad on märgitud alloleval joonisel roheliste lippudena. Kollaste „i“ tähe täppidena on märgitud infotahvlid, kuid Küdema lahe idaserva ei ole
infotahvleid rajatud ega ei ole ka planeeritud rajada. Infotahvlid on rajatud Panga maastikukaitsealale ja Saaremaa sadama juurde. Saaremaa
sadamas olev infotahvel on uuendatud 2025. aastal.
Joonis 1.
38
KASUTATUD ANDMEALLIKAD Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur
Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.
Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.
Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.
Jõesilmu kaitse tegevuskava (2022), Keskkonnaamet. Tuvi, J, Nellis R. Koorunõmme (EE0040428) ja Küdema lahe (EE0040432) linnualade
haudelinnustiku ja rändel peatuvate veelindude inventuur 2019. Eesti Ornitoloogiaühing. Väikeste meresaarte haudelinnustiku seire 2022. a. Keskkonnaagentuur.
Väikeste meresaarte haudelinnustiku seire 2020. a. Keskkonnaagentuur.
Könt-tanuka kaitse tegevuskava (2012), Keskkonnaamet.
Saaremaa robirohu kaitse tegevuskava (2019), Keskkonnaamet.
Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare looduskaitseala kaitsekorralduskava (2023), Keskkonnaamet.
Panga maastikukaitseala kaitsekorralduskava (2010), Keskkonnaamet.
Jõesilmu püügikorraldust optimeeriv kava (2022), Eesti Loodushoiu Keskus Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016 – 2017 (2018), Eesti Loodushoiu Keskus
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Nimekirja alusel
02.04.2026 nr 7-2/26/6468
Küdema lahe loodusala kaitsekorralduskava
avalikustamine
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Küdema lahe loodusala kaitsekorralduskava.
Küdema lahe loodusala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Küdema, Kugalepa, Mustjala,
Ninase, Paatsa, Panga, Tagaranna, Vanakubja ja Võhma külas.
Küdema lahe loodusala kattub Panga maastikukaitsealaga, Laidu saare looduskaitsealaga, Võhma
merikotka püsielupaigaga, Küdema lahe hoiualaga ja Kasspeksa käpaliste püsielupaigaga.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende
mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Peamisteks tegevusteks on Küdema lahe loodusalal poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine, ning elupaigaandmete
täpsustamine. Kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse
põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil tulemuslikkuse hindamise tulemusest või uutest inventuuri- või seireandmetest lähtuvalt.
Kaitsekorralduskava tööversioon on kättesaadav ka Keskkonnaameti kodulehel.
Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile [email protected] hiljemalt 23. aprilliks
2026. a.
Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamiseks koosolekuid ei ole planeeritud, sest tegemist ei ole suure avaliku huviga alaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Saluveer juhtivspetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Lisa 1: Küdema lahe LoA KKK.pf
Lisa 2: Küdema lahe LoA kihid.zip
Agnes Putnik 5309 2504