Uurimiskomisjoni 4.05.2026 istungi protokoll nr 8

Seletuskiri_(4.05.2026_istungi_punkti_3.2_juurde).pdf

Seletuskiri uurimiskomisjoni 4.05.2026 istungi

päevakorrapunkti 3.2. juurde

Uuring Venemaa mõjutustegevuse kaardistamiseks Eestis

1. Taust ja vajadus

Viimastel aastatel, eriti alates 2022. aastast, on Venemaa mõjutustegevus Euroopa riikide,

sealhulgas Eesti suunal intensiivistunud ning muutunud sisult ja vormilt mitmekesisemaks.

Mõjutustegevus ei piirdu enam üksikute infokanalitega, vaid toimub üha enam koordineeritud

infooperatsioonidena, kasutades mitmekeelseid digiplatvorme, hajusaid võrgustikke ning

varjatud rahastamismehhanisme.

Lähimineviku ja käesoleva aja praktika näitab, et mõjutustegevuse tuvastamine, seostamine ja

mõju hindamine on muutunud keerukamaks, eeldades süsteemset ja metoodiliselt

läbimõeldud lähenemist. Eestis puudub hetkel terviklik ja ajakohane analüütiline ülevaade,

mis koondaks teadmise mõjutusvõrgustikest, narratiividest, rahastamismehhanismidest ning

sihtrühmadest viisil, mis oleks otseselt rakendatav parlamentaarse järelevalve ja

seadusandliku töö kontekstis.

Olemasolev teadmine on valdavalt killustatud ning ei pruugi vastata parlamentaarse

otsustamise jaoks vajalikele tõendusstandarditele. Sellest tulenevalt on põhjendatud tellida

terviklik uuring, mis looks usaldusväärse ja süsteemse teadmuspõhja.

2. Uuringu eesmärk

Uuringu eesmärk on kaardistada analüütiliselt ja süsteemselt Eesti vastu suunatud Venemaa

mõjutustegevus ning hinnata selle ulatust, struktuuri ja mõju.

Eesmärgi saavutamiseks keskendub uuring muu hulgas järgmistele aspektidele:

• mõjutusvõrgustike, nende struktuuri ja toimimisloogika analüüs;

• peamiste narratiivide ja nende levikumustrite tuvastamine;

• rahastamismehhanismide ja võimalike vahendusstruktuuride kaardistamine;

• haavatavate sihtrühmade ning kasutatavate platvormide ja kanalite määratlemine;

• mõjutustegevuse koordineerituse ja omistatavuse hindamine;

• Eesti õiguslike, institutsionaalsete ja tehniliste lünkade tuvastamine mõjutustegevusele

reageerimisel.

3. Uuringu tulemus

Uuringu tulemusena valmib terviklik, tõenduspõhine ja metoodiliselt läbipaistev analüüs, mis

sisaldab:

• ülevaadet Eesti vastu suunatud mõjutustegevuse ulatusest ja peamistest

suundumustest;

• mõjutusvõrgustike, narratiivide ja rahastamismehhanismide kaardistust;

• hinnangut mõjutustegevuse koordineeritusele ja mõjule;

• analüüsi haavatavatest sihtrühmadest ja kasutatavatest mõjutuskanalitest;

• ettepanekuid Eesti vastupanuvõime tugevdamiseks.

Uuringu käigus kasutatud metoodikad dokumenteeritakse viisil, mis võimaldab nende

taaskasutamist ning tulemuste sõltumatut kontrolli.

4. Praktiline rakendatavus komisjoni töös (Riigikogu teiste komisjonide töös) Uuringu

tulemused toetavad otseselt komisjoni põhifunktsioonide täitmist:

• parlamentaarse järelevalve tugevdamine, pakkudes usaldusväärset ja

struktureeritud infot mõjutustegevuse ulatuse, mustrite ja võimalike seoste kohta;

• seadusandliku töö toetamine, võimaldades kujundada tõenduspõhiseid ja sihitud

õiguslikke lahendusi;

• poliitikakujundamise kvaliteedi parandamine, aidates tuvastada prioriteetsed

riskikohad ja suunata ressursse tõhusamalt;

• otsuste läbipaistvuse ja põhjendatuse suurendamine, tuginedes kontrollitavale

analüütilisele alusele;

• institutsionaalse võimekuse arendamine, luues aluse edasiseks süsteemseks

mõjutustegevuse jälgimiseks ja hindamiseks.

Uurimiskomijsoni_4.05.2026_istungi_protokoll_nr_8.docx

Riigikogu uurimiskomisjoni
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks istungi protokoll nr 8

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 4. mai 2026

Algus 13.30, 15.00

Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)
Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)

Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik)

Puudusid: Vladimir Arhipov, Timo Suslov, Peeter Tali, Madis Kallas

Kutsutud: Riigikogu liige Ants Froch, Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker ja asejuht Laura Asu

Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks nädala (4.05.2026-7.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 4.05.2026 kell 13.30
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Rahapesu Andmebüroo ülevaade Venemaa mõjutustegevuse rahastamisest
3. Info ja muud küsimused

Lähetus teisipäeval, 5.05.2026 kell 10.00
1. Riigikaitsekomisjoni esimees Eerik-Niiles Kross, aseesimees Anti Poolamets ja liige Toomas Uibo kohtuvad Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse ekspertidega.

Komisjoni istung kolmapäeval, 6.05.2026 kell 9.30
(ruum R 407)
1. Ülevaade kohtumisest Riias asuvas NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuses.

Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Toomas Uibo).

2. Ülevaade Vene mõjutustegevuse rahastamisest

Rahapesu Andmebüroo selgitas, et asutus ei tegele jälitustegevusega vaid, kontrollib talle teatavaks saanud rahapesu kahtlust.
Erasektorist laekuvad teated kahtlaste tegevuste kohta (sh rahapesu ja sellega seotud kuriteod ning terrorismi rahastamine) vaadatakse läbi haldusmenetluse korras.

Maailmas on kokku üle 180 rahapesu andmebüroo ning nende inglisekeelne nimetus on Financial Intelligence Unit ehk finantsluureteabe asutus. Nende asutuste ülesanne on analüüsida rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega teateid ( nn operatiivtasandi analüüs) ning teha strateegilist analüüsi. Operatiivanalüüs on tegevus, milles kasutatakse olemasolevat ja kättesaadavat teavet (sh läbi päringute pankadesse) konkreetsete sihtmärkide tuvastamiseks, teatud tegevuste või tehingute jälgede ajamiseks ning seoste kindlakstegemiseks nende sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude ning terrorismi rahastamise vahel.

Oluline on nii kogutud teave ise kui ka võimekus seda põhjalikult analüüsida, et selgitada välja raha päritolu ja selle liikumisteekonnad. Selleks kasutatakse muu hulgas maksustatistikat ning jälgitakse rahavoogude liikumist.

Rahapesu andmebürood on rahvusvaheliselt pidevas infovahetuses. Andmebüroode vahel teabe vahetamine on üks süsteemi olulisi eeliseid – finantsinfo liigub osapoolte vahel kiiresti.
Rahapesu, sh mõjutustegevuse, tuvastamise ja tõkestamise eelduseks on seetõttu vajamineva teabe olemasolu ning õigused täiendava teabe kogumiseks. Rahvusvahelised standardid ja EL-i õigusaktid näevad ette ka ligipääsu rahaülekannete tehinguandmetele ehk pangakonto väljavõtetele. Selleta ei ole võimalik mõjutustegevust – korruptsiooni, hübriidrünnakuid jms – tuvastada.

Danske Bank A/S Eesti filiaali rahapesu õppetunnist tuvastas riik peamise vajaduse, milleks on parem strateegiline analüüs. Selleks valmistas Vabariigi Valitsus 2020. aastal ette ja esitas 2021.
aastal taotluse, et rahastada EL-i struktuurfondidest 3,9 miljoni euro ulatuses Rahapesu Andmebüroos strateegilise analüüsi ülesehitamist ning ette nähti isegi tehingute „reaalaaja“ analüüs. Eeltoodust tulenevalt töötas Rahapesu Andmebüroo koostöös Rahandusministeeriumiga välja kavandi strateegilise analüüsi tõhustamiseks, muu hulgas suurema hulga andmete analüüsimise kaudu. Hetkel on eelnõu Riigikogu menetluses (640 UA). Tegemist ei ole superandmebaasiga andmekogude mahu mõttes ning enamustel juhtudel on tegemist avaandmete või juriidiliste isikute kohta käivate andmetega. Töö andmetega algab massandmete tasandilt.

Rahapesu juhtumid on valdavalt piiriülesed ja toimuvad mitmekihiliselt, mis raskendab raha tegeliku päritolu ja liikumise tuvastamist. Sageli kasutatakse ettevõtteid üksnes vahenduskanalina, mille kaudu rahavood liiguvad edasi teistesse riikidesse.
Olulist rolli mängivad virtuaalvääringu teenused ja äriühingute vahendajad, mida kasutatakse keerukamate skeemide ülesehitamiseks. Näiteks luuakse ettevõtteid, mis hiljem müüakse mitteresidentidele ning kasutatakse rahapesuks või muude varjatud tehingute läbiviimiseks. Üheks levinud meetodiks on kaubanduspõhine rahapesu, kus raha liigutatakse näiliste tehingute kaudu ning kaup ei pruugi tegelikult liikuda. Selliseid skeeme kasutatakse ka sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.

Rahapesu tõkestamisel on väga oluline rahvusvaheline koostöö. Suur osa infost pärineb välispartneritelt ning järjest sagedamini on juhtumid seotud olukordadega, kus kontod asuvad väljaspool Eestit, kuid isikutel või ettevõtetel on seos Eestiga.
Peamiseks väljakutseks on tehingute kiirus – raha liigub rahvusvaheliselt väga kiiresti, samas, kui info kogumine ja menetlemine võtab rohkem aega. Seetõttu on kriitilise tähtsusega operatiivne ja tõhus infovahetus riikide ja asutuste vahel. Sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks kasutatakse kolmandaid riike.

Peamiseks murekohaks on sellise raha liikumine mitmekihiliselt ja varjatult. Seetõttu on keeruline tuvastada, kas tegemist on legaalse vahendi või nn hübriidskeemiga.

Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud riskid virtuaalvääringuid pakkuvate teenuste valdkonnas. On olnud juhtumeid, kus Venemaa taustaga struktuurid (nt Garantex ja sellega seotud ettevõtted) on seotud sanktsioonide vältimise ja musta raha liikumisega. Krüptot kasutatakse ka sularahaks konverteerimise ja põrandaaluste vahetuskanalite kaudu.
Krüptovara ja stablecoine kasutatakse nii kaubanduses kui ka rahaliste voogude varjamiseks. Tekivad ka põrandaalused vahetusplatvormid ja anonüümsed kanalid, mis raskendavad rahavoogude jälgimist. Plokiahela tehnoloogia võimaldab küll tehinguid analüüsida, kuid see nõuab spetsiaalset analüütikat ja tööriistu.

Lõpetuseks tõid RAB esindajad välja, et hübriidohud (sh sabotaaž, valimiste mõjutamine ja sanktsioonidest kõrvalehoidmine) kasutavad sama finantsinfrastruktuuri.
Näiteks Moldova juhtumites (2023–2025) on kirjeldatud ulatuslikke skeeme, kus kasutati varastatud või liigitatud rahavooge poliitilise destabiliseerimise eesmärgil. Selliseid skeeme on Moldova rahapesu andmebüroo suutnud osaliselt tuvastada ja tõkestada koostöös rahvusvaheliste partneritega.

Lisaks on probleemiks asjaolu, et MTÜ-de ja muude mittetulunduslike struktuuride rahastamist ei ole võimalik täielikult revideerida, kuna neid on palju (15 000) ning järelevalve on piiratud.
RAB näeb, mis toimub Eestis ning plokiahelas on krüptorahatehingud kõigile nähtavad.
Krüptoraha liikumise puhul on võimalik tehingud plokiahela põhjal lahti harutada ning tuvastada, milline rahakott millal ja millise tehingu tegi. Pankade kontosüsteemides sellist läbipaistvust samal kujul ei ole. Uurimise käigus on võimalik tuvastada rahakottide numbreid ning rekonstrueerida kogu tehingute ahel. Kuigi raha liigub läbi mitme vahepealse rahakoti, on võimalik siiski tuvastada algne ja lõplik tegevuspunkt. Niinimetatud “mustad rahakotid” on rahakotid, mis on seotud kahtlaste või ebaseaduslike tehingutega. Kui on teada üks selline rahakott, saab analüüsida ka sellega sarnaseid rahakotte ja tehingumustreid.

Kokkuvõttes on rahapesu ja finantskuritegevuse tõkestamine üha enam suunatud riskipõhisele analüüsile, rahvusvahelisele koostööle ning keerukate andmestruktuuride (sh analüütiliste andmebaaside) kasutamisele, samal ajal kui põhiõiguste ja andmekaitse küsimused jäävad oluliseks tasakaalupunktiks.

3. Info ja muud küsimused

3.1. Teabepäringu esitamine Narva Linnakantseleile

Komisjoni esimees informeeris liikmeid, et edastas komisjoni nimel teabepäringu Narva Linnakantseleile. Teabepäringuga soovitakse teavet linnakantselei lepinguliste suhete kohta päringus nimetatud isikutega või nendele kuuluvate ettevõtetega. Nimetatud isikud on seoses kahtlaste tehingutega välja toodud nii Kaitsepolitseiameti aastaraamatus kui ka uuriva ajakirjanduse artiklites. Teabepäringule vastamise tähtajaks on määratud 18. mai k.a.

3.2. Uuringu tellimine

On kavas tellida sihtotstarbeline uuring, selleks ettenähtud eelarvest, eesmärgiga kaardistada analüütiliselt ja süsteemselt Eesti vastu suunatud Venemaa mõjutustegevus ning hinnata selle ulatust, struktuuri ja mõju (seletuskiri Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnale – protokollile lisatud).

Eraldi uuringu tellimise vajadus on põhjendatu sellega, et olemasolevad raportid ja analüüsid käsitlevad Venemaa mõjutustegevust Eestis ja mujal vaid osaliselt ning on sisult killustatud, eri eesmärkidel koostatud ega moodusta terviklikku ja ajakohast analüütilist ülevaadet. Seetõttu ei ole olemasolev teave piisav parlamentaarseks järelevalveks ega seadusandlikuks tööks, mis eeldab ühtset, metoodiliselt läbipaistvat ja võrreldavat andmestikku.
Uuringu eesmärk on seega koondada ja süstemaatiliselt analüüsida mõjutusvõrgustikke, narratiive, rahastuskanaleid ja sihtrühmi ning anda terviklik hinnang Venemaa mõjutustegevuse ulatusele ja toimimisloogikale Eestis.

Otsustati:
3.2.1. Tellida sihtotstarbeline uuring eesmärgiga kaardistada analüütiliselt ja süsteemselt Eesti vastu suunatud Venemaa mõjutustegevus ning hinnata selle ulatust, struktuuri ja mõju (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Toomas Uibo).

3.3. Plaanid järgnevateks istungiteks
Esimees andis teada, et järgnevale istungile soovitakse kutsuda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juhtkond, et saada ülevaadet ametkonna tegevustest ja praktikatest seoses vaenuliku mõjutustegevuse, valeidentiteetide kasutamise ning automatiseeritud kontode (botide) tuvastamise ja tõkestamisega.

Samuti soovitakse käsitleda seniseid väljakutseid ja lahendusi, mis puudutavad sanktsioneeritud või piirangutega seotud teabe leviku tõkestamist elektroonilistes kanalites ning pidada maha
arutelu Eestis elavate ja Eesti riigile lojaalsete vähemusrahvuste kogukondade vastu suunatud rünnete ja vandalismiaktide ning nende ennetamise, tõkestamise ja juhtumite asjakohase käsitlemise teemal.

(allkirjastatud digitaalselt)
Eerik-Niiles Kross
juhataja (allkirjastatud digitaalselt)
Regina Aasumets
protokollija

Uurimiskomisjoni_4.05.2026_istungi_protokoll_.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

EERIK-NIILES KROSS PNOEE-36709080234 2026-05-15 10:34:27

REGINA AASUMETS PNOEE-46609280255 2026-05-15 10:53:30

Seletuskiri (4.05.2026 istungi punkti 3.2 juurde).pdf