RIKK 12.05.2026 istungi protokoll

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 220

Tallinn, Toompea Teisipäev, 12. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 15.31

Juhataja: Kalev Stoicescu (esimees)

Protokollija: Irene Kiil (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman,

Mati Raidma, Priit Sibul, Peeter Tali, Kristo Enn Vaga

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudusid: Vladimir Arhipov ja Anti Poolamets

Päevakord:

1. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897

SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Kalev Stoicescu selgitas eelnõuga seonduvat ning tegi ettepaneku langetada eelnõu kohta

menetluslikud otsused. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg eelnõule on vastavalt

Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Enn Eesmaa,

Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev

Stoicescu, Peeter Tali).

1.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid,

Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter

Tali).

1.3. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali).

2

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Mati Raidma selgitas eelnõuga seonduvat. Tema sõnul on eesmärk eelnõu vastu võtta ja hoida

riigikaitsekomisjoni ühtset ning asjatundlikku mainet. Eelnõus on täpsustatud keelelisi ja

normitehnilisi küsimusi ning arvestatud teiste seaduseelnõudega, mis sõltuvad selle seaduse

vastuvõtmisest. M. Raidma sõnul töötati läbi varasemad muudatusettepanekud, mille osas

toimusid arutelud nii ettepanekute esitajate, Riigikantselei, riigisekretäri kui ka

õigusekspertidega. Eelnõu maht on suur, põhitekst koos muudatustega ulatub umbes 150

leheküljeni ning seletuskiri 43 leheküljeni. Olulisemate eesmärkidena tuuakse välja

täitevvõimu ülesannete ja vastutuse täpsustamine ning Riigikogu parlamentaarse järelevalve

tugevdamine riigikaitse valdkonnas. Arutelude käigus on esile kerkinud vajadus tulevikus

kaaluda ka põhiseaduse muutmist, sest praegune kord jätab näiteks sõjaseisukorra

väljakuulutamise või lõpetamise liiga suurel määral ühe institutsiooni ehk presidendi otsustada.

M. Raidma rõhutas, et osa tõstatatud küsimusi puudutab põhiseadust ega kuulu arutatava eelnõu

reguleerimisalasse, näiteks peaministri ja presidendi asendusprotsess on põhiseaduses juba

kindlalt paika pandud. Järgmine Riigikogu koosseis peaks tõsiselt kaaluma põhiseaduse

ajakohastamist, eriti riigikaitse küsimustes. M. Raidma selgitas peamisi sisulisi

muudatusettepanekuid, mis töötati arutelude käigus välja ning muudatusettepanekute nr 4, 6, 7,

8, 9, 10, 12 ja 15 ümberhääletamise vajadust. M. Raidma selgitas strateegiliste dokumentide

raamistikku, riigiinstitutsioonide (valitsus, Riigikantselei, ministeeriumid, KOV-id)

kriisiülesandeid, Riigikogu rolli järelevalves. Lisaks täiendatakse riigi kriisiplaani loogikat,

õppuste ja valmiduse käsitlust ning korrastatakse Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise ja

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse teisi sätteid. Uue teemana lisandub peatükk sõjavangide

kohtlemisest ning riigikaitsekohtu küsimus suunatakse edasi eraldi eelnõusse.

Leo Kunnas märkis, et nende muudatusettepanekud võeti sisuliselt arvesse, välja arvatud üks

ettepanek, mis puudutas § 7 väljajätmist ja mille mittearvestamisega on muudatusettepaneku

esitajad konsensuslikult nõus. Uus tekst on varasemast lühem, sest seaduses ei dubleerita enam

põhiseaduse ega Vabariigi Valitsuse seaduse sätteid, vaid kasutatakse viiteid olemasolevale

õiguskorrale. Kõneleja hinnangul kajastab lõpptulemus süsteemi toimimist hästi ning kogu

koostööprotsess oli konstruktiivne ja positiivne.

Meelis Kiili rõhutas, et töö oli intensiivne ning eesmärk oli luua toimiv normatiivne süsteem.

Tema sõnul sündis tulemus igapäevase ühise pingutuse tulemusena parima võimaliku

lahendusena tänases olukorras. Saavutatud on sisuline konsensus selles osas, mida riigil praegu

vaja on ja mida on võimalik ellu viia. Tulevikuks jäi üles mitmeid väljakutseid, näiteks

terminoloogia ühtlustamine ja mõningate sätete täpsem tõlgendamine, mis said kajastatud

seletuskirjas. Arutelude käigus tõstatus uusi jätkutegevusi puudutavaid küsimusi, mistõttu töö

õigusruumi edasiarendamisel jätkub. Kõneleja tänas kõiki osapooli selle eest, et lõpuks jõuti

ühise arusaamise ja ühtse töötempoga toimiva lahenduseni.

Peeter Tali tunnustas Mati Raidmat, kes on eelnõu menetlusprotsessi edukalt vedanud. P. Tali

käsitles Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekandega seonduvat Riigikogus ning

riigikaitsekomisjoni rolli. Ta tegi ettepaneku lisada „võimaliku kandidaadi“. P. Tali leidis, et

kui põhiseaduse muutmine osutub vajalikuks, tuleks selle ettevalmistamisega alustada kohe,

mitte jätta seda järgmise Riigikogu koosseisu otsustada. Ta rõhutas, et põhiseaduse muutmine

3

kahe järjestikuse koosseisu kaudu on mõistlikum kui kiireloomuline menetlus, mis nõuab väga

suurt häälteenamust. Samuti meenutas ta, et põhiseaduse muutmise kord on ajamahukas:

esimese ja teise lugemise vahel peab olema vähemalt kolm kuud ning enne kolmandat lugemist

veel üks kuu. Seetõttu kulub menetlusele minimaalselt viis kuud. Kõneleja hinnangul tuleks

võimalike muudatuste ettevalmistamist alustada viivitamata ning kaasata vajadusel erinevad

Riigikogu tööorganid ja osapooled.

Mati Raidma väljendas eriarvamust põhiseaduse muutmise kohese algatamise osas. Tema

hinnangul on paljudel eluvaldkondadel huvi põhiseaduse muutmiseks ning see muudaks

protsessi liiga laiahaardeliseks ja poliitiliselt aktiivseks, mis hajutaks fookuse riigikaitse

teemadelt. Ta rõhutas, et riigikaitsekomisjonis ei suudeta hoida kitsast fookust ainult

riigikaitsega seotud põhiseaduse muudatustel, kuna paralleelselt kerkiksid esile ka teiste

komisjonide ettepanekud. Seetõttu peaks praegu piirduma aruteludega komisjoni sees ning

kaardistama võimalikud vajalikud muudatused, kuid vältima protsessi avamist tervikuna, et

mitte tekitada ajamahukat ja laialivalguvat poliitilist „Pandora laegast“.

Peeter Tali arvates ei tohiks põhiseaduse arutelu peljata ning olulisi riigikorralduslikke

küsimusi tuleb käsitleda. Ta rõhutas, et riigikaitse küsimustes ei tohiks riik sõltuda liigselt ühest

isikust, isegi kui selleks on Vabariigi President kui riigikaitse kõrgeim juht. P. Tali seisukoht

on, et Eesti kui parlamentaarse vabariigi puhul peab juhtiv roll sõja- ja rahuotsuste tegemisel

kuuluma parlamendile, mitte presidendile.

Kalev Stoicescu sõnas, et seda arutelu tuleb jätkata ja püüda leida endale poolehoidjaid.

Raimond Kaljulaid esitas täpsustavaid küsimusi seoses eelnõu erinevate sätetega.

Mati Raidma vastas, et need puudutavad juba läbi analüüsitud muudatusettepanekuid, mis

lähevad täna ümberhääletusele.

Kristo Enn Vaga rõhutas, et Kaitseväe juhataja nimetamise arutelu puhul peaks avalik

Riigikogu ettekanne ja küsimused olema vaid üks osa protsessist, kuid lõppotsus peaks jääma

riigikaitsekomisjonile. Tema hinnangul võimaldaks see pidada vajadusel ka piiratud või salajast

arutelu kandidaadiga ning tagaks, et otsus ei põhineks üksnes avalikul esinemisel, vaid ka

sisulisel ja vajadusel konfidentsiaalsel hindamisel.

Priit Sibul tõstatas küsimuse sõjaseisukorra väljakuulutamise regulatsiooni kohta, viidates

võimalikule vastuolule kehtiva õiguse ja eelnõu seletuskirja sõnastuse vahel. Ta kritiseeris

eelnõu teise lugemise seletuskirja projekti osa, et Riigikogul puudub sõjaseisukorra

väljakuulutamisel kaalutlusõigus, leides, et selline formuleering on ebaselge ja õiguslikult

problemaatiline. Samuti palus P. Sibul selgitust, kuidas on lahendatud olukord, kus Riigikogu

ei kuuluta sõjaseisukorda välja, ning viitas, et seaduse loogika kohaselt peab olema selge, kes

ja millistel tingimustel otsuse teeb. Kokkuvõttes pidas ta olemasolevat sõnastust

ebaõnnestunuks, mis vajab täpsustamist. Komisjoni liikmed nõustusid seletuskirja

täpsustamisega.

Arutati ja hääletati juhtivkomisjoni muudatusettepaneku nr 4 täpsustusi ning muudatus-

ettepanekud nr 6, 7, 8, 9, 10, 12 ja 15 hääletati ümber (lisa).

4

Kalev Stoicescu tegi ettepaneku langetada eelnõu kohta menetluslikud otsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Enn Eesmaa,

Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu,

Peeter Tali).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 7: Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Mati Raidma, Kalev Stoicescu, Peeter Tali; vastu 0; erapooletuid 1: Priit

Sibul).

2.3. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali).

3. Info ja muud küsimused

Kalev Stoicescu ja Leo Kunnas andsid ülevaate 6.-8. mail Riias toimunud NB8+Poola ja

Saksamaa parlamentide riigikaitsekomisjonide juhtide iga-aastasest julgeoleku ja riigikaitse

foorumist.

Arutati komisjoni eelseisvaid istungeid.

Mati Raidma selgitas suurõppusega ILVES seonduvat.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Irene Kiil

protokollija

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

4. Sõnastada sisuliselt omavahel seotud eelnõu §-d 1-286 alljärgnevalt:

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesolev seadus reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks,

sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks ja

sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja

demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös,

elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud riigivastutusele kohaldatakse riigivastutuse seadust ja

võlaõigusseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Käesolevat seadust ei kohaldata kriisiennetusmeetmete ning kriisilahendusmeetmete

ja -õiguste rakendamisele finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 1 lõikes 1

nimetatud isiku suhtes, kui tema finantsolukord on halvenenud või võib kiiresti halveneda või

on tõenäoline, et ta on maksejõuetu või võib muutuda lähitulevikus maksejõuetuks põhjusel,

mis ei ole seotud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega vastavalt

käesoleva seaduse §-le 26, 28 või 30, või kui on oht eelnimetatud paragrahvide alusel välja

kuulutatavate olukordade tekkeks.

§ 2. Riigikaitse ja elanikkonnakaitse

(1) Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja

õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra

kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise.

(2) Elanikkonnakaitse on riigi ja ühiskonna tegevused, mis toetavad inimeste valmisolekut

kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja

abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel.

§ 3. Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted

(1) Kriisiolukorraks valmistub ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus, isik ja

põhiseaduslik institutsioon oma pädevuse kohaselt lähimuse põhimõtet arvestades võimalikult

madalal tasandil.

(2) Riigikaitse tagamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitusest, mille järgi riiki kaitstakse ja

selleks valmistutakse, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja

ressursse ning kaasates kogu ühiskonna ning kõik vahendid ja varud.

(3) Riiki kaitstakse nii maal, õhus, merel, kosmoses kui ka küberruumis avalduvate ohtude ja

informatsioonilise mõjutustegevuse eest.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(4) Asutused ja isikud teevad kriisiolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks ning

riigikaitse tagamiseks koostööd ning pakuvad üksteisele abi.

§ 4. Kriisiolukord ja kriisiolukorraks valmisolek

(1) Kriisiolukord on olukord, mille võib kehtestada või mis loetakse tekkinuks juhul, kui on oht

riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale või on vaja osaleda käesoleva seaduse § 139

punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil (niisugune kriisiolukord edaspidi

riigikaitseline kriisiolukord) või kui on vaja lahendada tsiviilkriisi ning kui:

1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi

lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada

mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;

2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust

rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning

3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.

(2) Tsiviilkriis on loodusõnnetus, inimtegevusest põhjustatud katastroof, nakkushaiguse levik

või elutähtsa teenuse katkestus, mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna

toimimises või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise,

majandusliku või keskkonnakahju.

(3) Nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduses sätestatud nakkushaigus ning veterinaarseaduses sätestatud loomataud.

(4) Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus või see loetakse tekkinuks käesoleva seaduse

§-s 25 sätestatud tingimustel ja korras.

(5) Kriisiolukorra lahendamiseks võib käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jaos sätestatud

tingimustel ja korras välja kuulutada eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra.

(6) Kriisiolukorraks valmisolek on seisund, kus asutused, isikud ja põhiseaduslikud

institutsioonid on kriisiolukorraks valmistunud ning võimelised seda lahendama.

2. peatükk

Kriisiolukorraks valmistumine

§ 5. Riigikaitse strateegilised arengudokumendid

(1) Riigikaitse strateegilised arengudokumendid on julgeolekustrateegia ja riigikaitse

arengukava.

(2) Julgeolekustrateegia on poliitika põhialused riigieelarve seaduse tähenduses ja on aluseks

valdkondlikele strateegiatele ja arengukavadele.

(3) Julgeolekustrateegias esitatakse julgeolekupoliitika põhimõtted, kirjeldatakse

julgeolekukeskkonda ja ohte ning määratakse julgeoleku tagamise ja laia riigikaitse edendamise

eesmärgid ning tegevussuunad.

(4)  Riigikogu asjaomased komisjonid  arutavad julgeolekustrateegiat enne selle Vabariigi

Valitsuses heakskiitmist.

(5) Vabariigi Valitsus kiidab julgeolekustrateegia heaks ja esitab selle Riigikogule.

(6) Riigikaitse arengukava on valdkonna arengukava riigieelarve seaduse tähenduses. See

lähtub julgeolekustrateegiast ja koostatakse laia riigikaitse võimete ühtseks planeerimiseks.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(7) Riigikaitse arengukava koostatakse riigieelarve seaduses sätestatust ja selle § 20 lõike 5

alusel antud määruses valdkonna arengukava kohta kehtestatud korrast lähtudes.

§ 6. Riigikogu, Vabariigi President ja Riigikaitse Nõukogu

(1)Riigikogu ja Vabariigi President täidavad põhiseaduses ja teistes seadustes sätestatud

ülesandeid.

(2) Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ.

(3) Riigikaitse Nõukogu arutab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise, sealhulgas

riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ning avaldab nende kohta arvamust.

(4) Vabariigi President moodustab Riigikaitse Nõukogu, mille koosseisu kuuluvad Riigikogu

esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja väliskomisjoni esimees, peaminister,

riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning Kaitseväe juhataja.

(5) Riigikaitse Nõukogu koosseisu ja töökorra kehtestab ning seda juhib Vabariigi President.

§ 7. Vabariigi Valitsuse ülesanded

Vabariigi Valitsus:

1) kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitika;

2) kehtestab riigikaitse arengukava ning tagab selle asjakohasuse;

3) kehtestab riigi kriisiplaani ning tagab selle asjakohasuse ja rakendamise;

4) kehtestab kriisiolukorra, otsustab selle lõpetamise ning hindab kriisiolukorra ajal selle

aluseks olevaid asjaolusid seaduses sätestatud korras;

5) otsustab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi ja prioriteedid;

6) määrab vajaduse korral kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse käesolevas

seaduses sätestatud korras;

7) otsustab isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamise käesolevas seaduses

sätestatud alustel ja korras;

8) täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid kriisiolukorraks valmistumisel ja selle

lahendamisel.

§ 8. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

(1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon) arutab riigi

julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja

Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid.

(2) Julgeolekukomisjoni ülesanded, töökorra, koosseisu, julgeolekukomisjoni ülesannete

täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise korra ning teiste osalistega

koostöö korralduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 9. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded

(1) Ministeerium korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas.

(2) Riigikantselei:

1) juhib üleriigilise riskianalüüsi koostamist;

2) juhib julgeolekustrateegia, riigikaitse arengukava ja riigi kriisiplaani koostamist;

3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust;

4) juhib elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Riigikantselei hindab koostöös ministeeriumidega kriisiolukorraks valmisolekut

kriisiülesannete alusel ning riigikaitse arengukavast ja riigi kriisiplaanist lähtudes ja teeb sellest

ülevaate Riigikogu asjaomasele komisjonile.

§ 10. Kriisiolukorraks valmistumine kohalikul tasandil

(1) Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt

tegutseva omavalitsusüksuse kriisikomisjoni, kelle ülesanne on tagada kohaliku omavalitsuse

üksuse valmisolek kriisiolukorraks.

(2) Valla- või linnavalitsus võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku

omavalitsuse üksusega.

(3) Omavalitsusüksuse kriisikomisjon:

1) koordineerib kriisiolukorraks valmistumist ja lahendamist kohaliku omavalitsuse üksuses;

2) täidab muid seadusest ja tema põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

(4) Omavalitsusüksuse kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea, kes kinnitab

kriisikomisjoni koosseisu.

(5) Omavalitsusüksuse kriisikomisjoni ülesanded ja töökord sätestatakse põhimääruses, mille

kehtestab valla- või linnavalitsus.

§ 11. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil

(1) Regionaalsel tasandil Päästeamet:

1) nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi, kaasates vajaduse korral teisi täidesaatva riigivõimu

asutusi;

2) korraldab täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd

ja teabevahetust;

3) juhib regionaalset kriisikomisjoni;

4) hindab koostöös asjaomaste asutustega kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiolukorraks

valmisolekut kriisiülesannete alusel.

(2) Täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vaheliseks koostööks

kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel moodustatakse alaliselt tegutsevad

regionaalsed kriisikomisjonid.

(3) Regionaalsed kriisikomisjonid moodustab, nende koosseisu kinnitab, töökorra kehtestab ja

ülesanded määrab Vabariigi Valitsus määrusega.

3. peatükk

Kriisiülesanded

§ 12. Kriisiülesannete määramine ja täitmise otsustamine

(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks määratakse täidesaatva

riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, juriidilisele isikule ja füüsilisest isikust

ettevõtjale püsivad kriisiülesanded.

(2) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku

omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse

korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsivad kriisiülesanded tulenevad talle

Vabariigi Valitsuse seaduses, muus seaduses või seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud

ülesannetest ja vastutusvaldkonnast.

(4) Seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sealhulgas käesoleva seaduse § 19 alusel kehtestatud

riigi kriisiplaaniga, võib täpsustada püsiva kriisiülesande sisu ning määrata selle täitmise aja, viisi,

ulatuse ja muud tingimused.

(5) Peaminister määrab oma korraldusega lähtudes käesoleva seaduse § 19 alusel kehtestatud riigi

kriisiplaanist ministri vastutusvaldkonnas olevad püsivad kriisiülesanded.

(6) Riigikogu komisjonil on õigus küsida ministrilt selgitusi tema vastutusvaldkonda kuuluvate

püsivate kriisiülesannete täitmiseks valmistumise ning nende täitmise kohta.

(7) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses ning vajaduse

korral määratakse seaduses, selle alusel antud õigusaktiga või kohaliku omavalitsuse üksuse

kriisiplaanis püsiva kriisiülesande täitmise aeg, viis, ulatus ja muud tingimused.

(8) Juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses ning

vajaduse korral määratakse seaduses, selle alusel antud õigusaktiga või kohaliku omavalitsuse

üksuse kriisiplaanis püsiva kriisiülesande täitmise aeg, viis, ulatus ja muud tingimused.

(9) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peavad valmistuma neile määratud püsiva

kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse

§-des 18 ja 20 sätestatu kohaselt ning tagama, et neil on ülesande täitmiseks vajalikud võimed,

kaasa arvatud personal, vahendid ja varud.

(10) Lisaks püsivatele kriisiülesannetele saab määrata kriisiolukorra ajal ka ühekordseid

kriisiülesandeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras.

(11) Kriisiolukorra ajal võib  elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva

kriisiülesande täitma hakkamise või täitmise lõpetamise ning täitmise aja, viisi ja ulatuse,

sealhulgas vähendatud ulatuses täitmise otsustada vastavalt:

1) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja käesoleva seaduse § 82 lõikes 11 sätestatud

tingimustel ja korras;

2) valla- või linnavalitsus.

(12) Kriisiolukorra ajal võib  täidesaatva riigivõimu asutuse püsiva kriisiülesande täitma

hakkamise või täitmise lõpetamise ning täitmise aja, viisi ja ulatuse, sealhulgas vähendatud

ulatuses täitmise otsustada:

1) kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan juhul, kui otsus mõjutab kriisiolukorra

lahendamise eesmärgi täitmist või Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust

kriisiolukorra lahendamisel;

2) selle asutuse juht juhul, kui ei esine käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tingimusi ning seda

ei ole sätestatud seaduses või seaduse alusel, sealhulgas riigi kriisiplaanis.

§ 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded on:

1) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja

kasutusele võtmine ja nende pidamine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil

viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse

haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ning evakueeritud

isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine;

2) koduteenuse korraldamine;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

3) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine;

4) asendushooldusteenuse korraldamine;

5) turvakoduteenuse korraldamine;

6) vältimatu sotsiaalabi tagamine;

7) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra

tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;

8) toimetulekutoetuse maksmine;

9) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine;

10) alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine haridusasutustes, mille pidajaks on

kohaliku omavalitsuse üksus;

11) oma haldusterritooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise ja käitumisjuhiste

andmise tagamine;

12) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine käesoleva seaduse §-s 82 sätestatud ulatuses.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab olema valmis käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1

kohaselt evakueeritutele abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma elanike arvust.

§ 14. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude

hüvitamine

(1) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1 ja 8 sätestatud riikliku ülesande täitmise kulud

kaetakse riigieelarvest.

(2) Käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 ning § 13 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–

11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

(3) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 sätestatud ülesande täitmise kulud

kaetakse riigieelarvest ulatuses, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ning

täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse

osutamise kuludega.

(4) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 sätestatud ülesande täitmise kulude

riigieelarvest hüvitamise alused ning arvutusmetoodika kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

§ 15. Ühekordne kriisiülesanne

(1) Riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamiseks või

lahendamise toetamiseks anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas

kohaliku omavalitsuse üksusele, ühekordse kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või

eesmärgist lähtudes.

(2) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel riigikaitselise kriisiolukorra või

eriolukorra ajal üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust

ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.

(3) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võib ühekordse kriisiülesande anda

kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus.

Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võivad anda ühekordse kriisiülesande ka Kaitsevägi ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus.

(4) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal mitu ühekordset kriisiülesannet saanud füüsilisest isikust

ettevõtja ja juriidiline isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peavad nende täitmisel

võimaluse korral eelistama riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ühekordset kriisiülesannet.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(5) Ühekordse kriisiülesande võib anda, kui:

1) ülesanne on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra lahendamiseks või

lahendamise toetamiseks;

2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate

isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja

3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul

isikul.

(6) Ühekordse kriisiülesande andmisel tuleb määrata selle täitmise tähtaeg. Ühekordse

kriisiülesande võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni ja see ei tohi olla antud tingimuslikult.

(7) Ühekordse kriisiülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata

ülesande andjat.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühekordse kriisiülesande andja võib enne ülesande

andmist kohaldada käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 nimetatud menetlustoiminguid, et välja

selgitada ühekordse kriisiülesande täitmise võime.

(9) Ühekordset kriisiülesannet ei anta põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud kohaliku

omavalitsuse üksusele.

(10) Ühekordse kriisiülesande täitmine lõpeb:

1) ülesande täitmise tähtaja möödumisel;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesande andja otsusel;

3) füüsilisest isikust ettevõtja surma korral;

4) kui juriidiline isik lõpetab tegevuse.

4. peatükk

Kriisiolukorraks valmisoleku planeerimine

§ 16. Üleriigiline riskianalüüs

(1) Kriisiolukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riskianalüüs.

(2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada

võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.

(3) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks analüüsivad ohte ja hindavad riske oma pädevuse

piires:

1) käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses kindlaks

määratud asutused;

2) Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga;

3) kohaliku omavalitsuse üksused oma riskianalüüsi koostamise käigus.

(4) Riigikantselei edastab üleriigilise riskianalüüsi Vabariigi Valitsusele teadmiseks.

(5) Üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 17. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse

kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil

avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise

korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 18. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs

(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, ning

põhiseaduslik institutsioon koostavad käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud üleriigilisest

riskianalüüsist lähtudes oma riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis

esitatud kui ka muid ohte asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmisele ja

toimepidevusele.

(2) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse

koordineerimisel koostada ühise riskianalüüsi.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab riskianalüüsi kinnitamiseks elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele.

(4) Riigikantselei nõudmisel edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik

enda riskianalüüsi Riigikantseleile käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud ülesande

täitmiseks.

(5) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja

muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuded ja kord on Riigikogu Kantseleile,

Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile,

Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud ning neis asutustes lähtutakse

riskianalüüsi koostamisel käesolevast seadusest.

§ 19. Riigi kriisiplaan

(1) Riigi kriisiplaan on dokument, mis koostatakse eelkõige ohustsenaariumidest lähtudes riigi

julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks.

(2) Riigi kriisiplaan koostatakse ka üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes suure mõjuga

tsiviilkriisi lahendamiseks.

(3) Riigi kriisiplaani käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil koostatud osa on riigi

kaitsetegevuse kava.

(4) Riigi kriisiplaanis määratakse eelkõige:

1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;

2) Vabariigi Valitsuse eesmärgid ja prioriteedid kriisiolukorra lahendamisel;

3) täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded ning vajaduse korral nende täitmise

aeg, viis, ulatus ja muud tingimused;

4) täidesaatva riigivõimu asutuste peamised võimed kriisiülesannet täita ja kriisiülesande

täitmise piirangud ning vajadus ümber korraldada oma tegevus ja ümber jaotada oma vahendid;

5) kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus;

6) kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö kord.

(5) Riigi kriisiplaani kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(6) Riigi kriisiplaani nõuded ja selle koostamise, muutmise ning kasutusele võtmise ja

rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 20. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan

(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku

omavalitsuse üksus, koostavad üleriigilisest riskianalüüsist, oma riskianalüüsist ning riigikaitse

puhul ohustsenaariumidest lähtudes kriisiplaani, milles on esitatud eelkõige:

1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;

2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused;

3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud;

4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö, sealhulgas rakendamisse kaasatavad asutused

ja isikud;

5) avalikkuse teavitamine;

6) teabevahetus;

7) elanikkonnakaitse tegevused;

8) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.

(2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutus ja kohaliku omavalitsuse üksus

lähtuvad oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse § 19 alusel kehtestatud riigi

kriisiplaanist.

(3) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele:

1) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks või

2) enne kriisiolukorda seda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks asutuse või isiku juhi otsusel,

millega ta tuvastab, et selline oht esineb.

(4) Asutus ja isik, kes kaasatakse püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani

rakendamisse:

1) osaleb selle koostamisel;

2) tagab selle rakendamisel kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele kokkulepitud

võimed, sealhulgas personali, vahendid ja varud. Kaitsevägi ja Kaitseliit tagavad võimed juhul,

kui see ei takista riigi sõjalist kaitsmist ning osalemist kollektiivses enesekaitses või selleks

valmistumist.

(5) Ministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos oma valitsemisala asutusega.

Rahandusministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos Eesti Panga ja

Finantsinspektsiooniga.

(6) Kui Eesti Pank ei ole koostanud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel Rahandusministeeriumiga

ühist kriisiplaani, esitab ta oma kriisiplaani arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile

ja Finantsinspektsioonile.

(7) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse

koordineerimisel koostada ühise kriisiplaani.

(8) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtuma oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse

§ 82 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuetest.

(9) Elutähtsa teenuse osutaja esitab kriisiplaani kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse

korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele.

(10) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kirjeldab oma kriisiplaanis ka elutähtsa

teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete

tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse (edaspidi ulatuslik katkestus) või selle ohu

korral.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(11) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiplaani

oma haldusterritooriumi kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad koostada plaani ühiselt.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kriisiplaani Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning esitab selle

arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele ja lõplikuks kooskõlastamiseks

Päästeametile.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik edastavad Riigikantselei nõudmisel

oma kriisiplaani Riigikantseleile eri plaanide kooskõla tagamiseks. Riigisaladust ja salastatud

välisteavet sisaldava kriisiplaani edastamisel tuleb järgida riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid.

(14) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik teevad oma kriisiplaani elanikkonnakaitse tegevustes

koostööd Päästeametiga.

(15) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja

muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

(16) Elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja muutmise ning

kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 21. Finantssektori erand

Käesoleva seaduse §-des 16–20 sätestatud riskianalüüside ja kriisiplaanide finantssektorit

puudutavas osas arvestatakse §-s 39 sätestatut.

§ 22. Kriisiolukorra lahendamise õppused

(1) Vabariigi Valitsus korraldab kriisiolukorraks valmisoleku ja valmiduse hindamiseks ning

mitme asutuse ja isiku kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks:

1) vähemalt kord aastas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise õppuse;

2) vähemalt üks kord nelja aasta jooksul mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra

lahendamise õppuse.

(2) Käesoleva seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostav asutus ja isik ning Vabariigi Valitsus

korraldavad õppusi, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut lahendada kriisiolukorda ning

täita püsivaid kriisiülesandeid.

(3) Õppuste korraldamise sageduse, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded,

õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

§ 23. Toimepidevus ja valmisolekutasemed

(1) Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse

osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja

valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevusena käsitatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust.

(3) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon teevad toimepidevuse

tagamiseks vähemalt järgmist:

1) määravad toimepidevuse tagamiseks vajalikud kriitilised tegevused;

2) maandavad riske ja otsustavad toimepidevuse taseme;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

3) leiavad lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral,

sealhulgas võrgu- ja infosüsteemides, ning toimepidevuse taastamiseks;

4) määravad isikute kriisirollid ja võimalikud asendused ning valmistavad isikuid ette nende

täitmiseks;

5) määravad töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise töökeskkonna ning

nende kasutamise;

6) määravad toimepidevuse tagamise korralduse, rakendades selleks vajaduse korral

valmisolekutasemeid;

7) tagavad vahendite ja varude olemasolu;

8) määravad vajaduse korral varuasukoha ja sinna ümberpaiknemise korralduse;

9) määravad toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid ning korraldavad nende kaitse ja

nendel varjumise;

10) määravad käesolevas seaduses ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel antud määruses

sätestatud ülesannete täitmise eest vastutava isiku ning kontaktpunkti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 10 nimetatud isiku ja kontaktpunkti kontaktandmed

edastab püsiva kriisiülesandega asutus ja põhiseaduslik institutsioon Riigikantseleile, elutähtsa

teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82

lõike 4 alusel määratud asutusele, muu püsiva kriisiülesandega isik asjaomasele ministeeriumile

ning kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametile.

(5) Riigikantseleil on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud

kontaktandmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajalt, asjaomaselt ministeeriumilt ja

Päästeametilt.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõudeid toimepidevuse

tagamisele kohaldatakse halduslepingus määratud ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus

ulatuses ka isiku suhtes, kellele on halduslepinguga volitatud osaliselt või tervikuna püsiva

kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine.

(7) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon harjutavad käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist.

(8) Valmisolekutasemeid rakendavad püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik

institutsioon toimepidevuse tagamisel.

(9) Toimepidevuse tagamisel rakendatavad valmisolekutasemed ning nende kehtestamise ja

muutmise korra ning toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja korra

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud tingimused ja kord on Riigikogu

Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile,

Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud ning neis asutustes lähtutakse

toimepidevuse tagamisel käesolevast seadusest. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub enda

toimepidevuse tagamisel käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast.

§ 24. Objektikaitse

(1) Objektikaitse on sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine, hõivamine,

kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse täita

kriisiülesannet.

(2) Objektikaitse hõlmab objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamist ja objekti

valvet. Seaduses sätestatud alusel ja korras võib objektikaitsel rakendada Politsei- ja

Piirivalveameti, Kaitseväe ning Kaitseliidu valvet.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks, mille kaitse korraldamisel tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid käesoleva

paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(4) Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja

alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(5) Maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks

sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(6) Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva

julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise

tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(7) Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmed ning nende

rakendamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatavas määruses sätestatakse:

1) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed

ning nende rakendamise kord, sealhulgas objektide ohutasemed ja nende muutmise kord;

2) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ning turvaplaani koostamise,

kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord;

3) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad;

4) käesoleva seaduse § 131 lõikes 1 nimetatud isikuandmete töötlemise nõuded alaliselt või

ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamisel ja isikuandmete

säilitamise täpsem tähtaeg.

5. peatükk

Kriisiolukord

1. jagu

Kriisiolukorra kehtestamine

§ 25. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine

(1) Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega, välja arvatud juhul, kui

kriisiolukord loetakse käesoleva paragrahvi lõigete 10 ja 11 alusel tekkinuks.

(2) Kriisiolukorra kehtestamisel käesoleva seaduse § 4 alusel lähtub Vabariigi Valitsus

asjaomaste valitsusasutuste esitatud ohuhinnangutest ja muust asjassepuutuvast teabest.

(3) Vabariigi Valitsus hindab kriisiolukorra ajal järjepidevalt käesoleva seaduse § 4 lõikes 1

sätestatud asjaolusid ja samas lõikes sätestatud tingimusi, teavitab nende muutustest

asjaomaseid isikuid ja asutusi ning otsustab kriisiolukorra lõpetamise, kui need asjaolud ja

tingimused on ära langenud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

(4) Vabariigi Valitsus hindab riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisel ja selle ajal asjaolusid,

mille tõttu võib riigikaitselise kriisiolukorra eesmärgiks saada valmistumine mobilisatsiooniks

või sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni korraldamiseks.

(5) Vabariigi Valitsus teavitab kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olnud asjaoludest

ning kriisiolukorra lõppemisest viivitamata Riigikogu ja Vabariigi Presidenti. Riigikaitselise

kriisiolukorra kehtestamise kiidab heaks Riigikogu.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(6) Riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise arutamine Riigikogus ei peata

riigikaitselise kriisiolukorra ajaks ette nähtud juhtimiskorralduse rakendamist, kriisiülesannete

täitmist ega kriisiolukorra meetmete, piirangute ega nõuete kohaldamist.

(7) Riigikogu vaatab riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise otsuse üle

vähemalt iga kolme kuu järel. Riigikogu otsustab heakskiitmise lõpetada, kui riigikaitselise

kriisiolukorra põhjustanud asjaolud on ära langenud.

(8) Riigikogu heakskiitmata jätmise või heakskiitmise lõpetamise otsusest arvates lõpetatakse

riigikaitselise kriisiolukorra ajaks ette nähtud kriisiülesannete täitmine ja piiravate meetmete

kohaldamine.

(9) Eriolukorra väljakuulutamisel kehtestatakse ka kriisiolukord, kui Vabariigi Valitsus ei ole

enne kriisiolukorda kehtestanud. Kui Vabariigi Valitsus on eriolukorra välja kuulutanud ühe

või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil vastavalt

käesoleva seaduse § 26 lõikele 2, võib ta kehtestada kriisiolukorra kas üksnes eriolukorra

piirkonnas või laiemalt.

(10) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse riigikaitseline

kriisiolukord tekkinuks, kui Vabariigi Valitsus ei ole enne kriisiolukorda kehtestanud.

(11) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks juhul,

kui Vabariigi Valitsus ei ole enne kriisiolukorda kehtestanud ning kui on täidetud käesoleva

seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimused.

(12) Demobilisatsiooni ajal kehtib riigikaitseline kriisiolukord edasi juhul, kui on täidetud

käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimused.

2. jagu

Eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamine ning

lõpetamine

1. jaotis

Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine

§ 26. Eriolukorra väljakuulutamine

(1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust

põhjustatud olukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui seda ei ole võimalik

lahendada ilma käesolevas seaduses eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata

või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata.

(2) Eriolukorra võib välja kuulutada kogu riigis või kohaliku omavalitsuse üksuse

haldusterritooriumil või Vabariigi Valitsuse kindlaksmääratud maa-alal.

(3) Eriolukord võib sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal kehtida üksnes juhul, kui

eriolukord ei sõltu oluliselt riigikaitselisest kriisiolukorrast ning neid saab lahendada üksteisest

eraldi.

§ 27. Eriolukorra lõpetamine

(1) Vabariigi Valitsus hindab eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt

ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.

(2) Vabariigi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetamise, kui eriolukorra väljakuulutamise

põhjustanud asjaolud on ära langenud.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

2. jaotis

Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine

§ 28. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine

(1) Riigikogu võib oma koosseisu häälteenamusega kuulutada Vabariigi Presidendi või

Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust põhjustatud

olukorra lahendamiseks välja erakorralise seisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma

käesolevas seaduses erakorralise seisukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või

isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning puudub alus käesoleva

seaduse §-s 30 nimetatud sõjaseisukorra väljakuulutamiseks.

(2) Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht võib eelkõige tuleneda:

1) Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest;

2) terroristlikust tegevusest;

3) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist;

4) ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist;

5) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest;

6) vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest;

7) ulatuslikust illegaalsete relvaformeeringute tegevusest.

(3) Erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni kolmeks kuuks. Riigikogu võib

erakorralist seisukorda vajaduse korral korduvalt pikendada kuni kolm kuud korraga.

(4) Erakorraline seisukord kehtib kogu riigis.

§ 29. Erakorralise seisukorra lõpetamine

(1) Vabariigi Valitsus hindab erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid

järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.

(2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul viivitamata

erakorralise seisukorra lõpetada, kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära

langenud.

(3) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks.

3. jaotis

Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine

§ 30. Sõjaseisukorra väljakuulutamine

(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul Eesti Vabariigi iseseisvuse ja

sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnakust või sellega

samaväärsest rünnakust või agressioonist põhjustatud olukorra lahendamiseks välja

sõjaseisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses sõjaseisukorra

ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid

meetmeid kohaldamata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral

kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra, ootamata ära Riigikogu otsust.

(3) Sõjaseisukord kehtib kogu riigis.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 31. Sõjaseisukorra lõpetamine

(1) Vabariigi Valitsus hindab sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid

järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.

(2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra lõpetada,

kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.

3. jagu

Mobilisatsioon ja demobilisatsioon

§ 32. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine

(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja mobilisatsiooni Eesti

Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud

rünnaku või sellega samaväärse rünnaku või agressiooni või nende ohu korral või käesoleva

seaduse § 139 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks.

(2) Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste

valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks.

(3) Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht) nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu

tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning võetakse kaitseväeteenistusse

vabatahtlikke.

(4) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi

President, ootamata ära Riigikogu otsust.

(5) Kui mobilisatsioon kuulutatakse välja enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, määrab

Vabariigi Valitsus korraldusega mobilisatsiooni väljakuulutamise järel sõjalises tegevuses

osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe sõjaaja üksused.

§ 33. Demobilisatsioon ja selle väljakuulutamine

(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja demobilisatsiooni,

kui mobilisatsiooni väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.

(2) Demobilisatsioon on tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused

mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse.

(3) Demobilisatsiooni käigus vabastatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud

tegevväelane tegevteenistusest või ta jätkab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha

ülesannete täitmist.

(4) Demobilisatsiooni väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni.

(5) Demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse.

4. jagu

Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ning teavitamiskohustus

§ 34. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine

(1) Kriisiolukorra kehtestamise ja selle lõpetamise ning riigikaitselise kriisiolukorra

kehtestamise heakskiitmise ja heakskiitmise lõpetamise otsus ning eriolukorra

väljakuulutamise ja selle lõpetamise otsus, Riigikogu välja kuulutatud erakorralise ja

sõjaseisukorra väljakuulutamise ning lõpetamise otsus, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

väljakuulutamise otsus ning Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni

väljakuulutamise otsus jõustuvad allakirjutamisel, kui otsuses ei ole sätestatud hilisemat

tähtpäeva.

(2) Kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teisiti, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud otsus muutmata kujul:

1) viivitamata ja tasuta massiteabevahendis, arvestades käesoleva seaduse §-s 54 sätestatut;

2) Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 61 sätestatud korras.

§ 35. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni

teavitamine

(1) Kui kriisiolukorra ajal kaldutakse kõrvale rahvusvahelise lepinguga võetud kohustustest,

korraldab Välisministeerium Vabariigi Valitsuse eelneval heakskiidul rahvusvahelises lepingus

ettenähtud teavitamise.

(2) Kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid,

mis võivad kahjustada siseturu toimimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 347

tähenduses, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest piiravatest

meetmetest enne nende rakendamist. Kui piiravaid meetmeid on vaja rakendada kohe,

teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni nendest esimesel võimalusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavitamist korraldab minister, kelle

vastutusvaldkonnas lõikes 2 nimetatud meetmeid rakendatakse.

(4) Kui Euroopa Liidu õiguses või Eesti õigusaktides on Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa

Komisjoni teavitamist reguleeritud käesolevast paragrahvist erinevalt, kohaldatakse nendes

õigusaktides sätestatut.

6. peatükk

Kriisiolukorra lahendamine

1. jagu

Kriisiolukorra lahendamise pädevus

§ 36. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine

(1) Vabariigi Valitsus otsustab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi, mille saavutamisele

peavad kriisiolukorra lahendamise tegevused kaasa aitama.

(2) Kriisiolukorra juht on peaminister.

(3) Kriisiolukorra juht tagab Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsuse ja koordineerituse

kriisiolukorra lahendamisel.

(4) Ministeerium tagab oma valitsemisala tegevuse ühtsuse ja koordineerituse teiste

ministeeriumidega ning toetab oma valdkonnas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat

asutust.

(5) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus on:

1) seaduses või riigi kriisiplaanis määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav

valitsusasutus;

2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel tema

määratud asutus;

3) kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(6) Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse, kui

seda ei ole seaduses või riigi kriisiplaanis määratud või kui mitme asutuse vastutusvaldkond kattub.

(7) Kriisiolukorrast lähtuvalt võib määrata ühe või mitu kriisiolukorra lahendamise eest

vastutavat valitsusasutust.

(8) Iga isik ja asutus, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peab kriisiolukorra ajal olema

valmis täitma talle käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti, tagades esmajärjekorras kriisiülesannete täitmise.

(9) Iga isik ja asutus, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peab riigikaitselise kriisiolukorra

ajal täitma võimaluse korral esmajärjekorras riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda

ähvardava ohu tõrjumiseks või selleks valmistumiseks vajalikke ülesandeid ning tagama selleks

vajaliku ressursi.

§ 37. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel

(1) Riigikantselei koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra

lahendamisel.

(2) Päästeameti ülesanne kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil on toetada

kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust koostöö ja teabevahetuse korraldamisega,

nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi ning juhtida regionaalset kriisikomisjoni.

(3) Päästeamet on sõltumata kriisiolukorra olemusest kriisiolukorra lahendamise eest vastutav

asutus elanikkonnakaitse tegevuste puhul ja koordineerib elanikkonnakaitse tegevuste

õigeaegset rakendamist kriisiolukorra ajal.

§ 38. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal:

1) peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või

valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra

lahendamist;

2) tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja

linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra

lahendamist.

(2) Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:

1) kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule

ratifitseerimiseks;

2) anda Kaitseväele korralduse kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada

kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.

§ 39. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal

(1) Tingimusel, et finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide

jätkuvust ülemäära ei kahjustata, võib Vabariigi Valitsus finantssektorit puudutava eriolukorra,

erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2

nimetatud finantsjärelevalve subjektide suhtes otsustada:

1) kehtestada usaldatavusnõuded või muud sellised normatiivid;

2) kehtestada investeeringute tegemise tingimused, sealhulgas kohustuse osta riigi

emiteeritavaid võlaväärtpabereid, välja arvatud finantsjärelevalve subjektile kohalduvate

usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude selliste

nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

3) kehtestada tingimused raamatupidamise kohta ning järelevalveliste aruannete koostamisele,

esitamisele ja avalikustamisele;

4) keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemise või kehtestada muid tingimusi

finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele;

5) keelata teatud tehingute või toimingute tegemise või seada neile piiranguid, sealhulgas piirata

nende mahtu;

6) peatada täielikult või osaliselt korraliste osamaksete tegemise Tagatisfondi seaduse

tähenduses Tagatisfondi osafondidesse;

7) kehtestada krediidiasutuse osalise või täieliku moratooriumi või kindlustusandja erirežiimi

ning vastavad tingimused ja korra või maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse, sealhulgas

pankrotimenetluse ja täitemenetluse tingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul on Vabariigi Valitsusel õigus

korraldusega määrata:

1) raha ja muu tagasimakstava vahendi, pensionilepingu alusel väljamakstava summa,

väärtpaberi ja muu sellise nõude tagastamise, väljamaksmise või muu rahuldamise tingimused;

2) krediidi andmise, tagasi maksmise ja tagamise tingimused;

3) antud krediidi intressi, krediidi kulukuse või muu sellise tasu ülemmäära või peatada viiviste

või leppetrahvide maksmise;

4) kindlustuslepingu alusel väljamakstava summa vähendamise või maksetähtpäeva

edasilükkamise, kindlustusvõtja jaoks kindlustusmakse vähendamise või maksetähtpäeva

edasilükkamise ja kindlustuslepingu ülesütlemise tingimused;

5) väärtpaberi emiteerimise, reguleeritud väärtpaberiturul või muus kauplemiskohas

pakkumuse ja tehingu tegemise tingimused, samuti väärtpaberiarveldussüsteemis toimingu

tegemise tingimused või kauplemiskohas kõigi väärtpaberitehingute tegemise peatamise;

6) maksetehingu ja rahasiirde tegemise tingimused, sealhulgas tingimused maksekontolt

sularaha väljavõtmise piiramiseks või keelamiseks, maksejuhiste täitmise tähtaja pikendamise

ja tugeva autentimise rakendamiseks;

7) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud väärtpaberite registris ja pensioniregistris

toimingute tegemise tingimused;

8) muud tingimused, mis on konkreetset kriisiolukorda arvestades vajalikud.

(3) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal

Tagatisfondi seaduses sätestatud hüvitusjuhtumi korral ja kui see on konkreetset olukorda

arvestades asjakohane ja vajalik, peatada või lükata edasi hüvitiste väljamaksmine ning

täpsustada hüvitamise ja toetamise tingimusi.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse võib kehtestada kuni

kolmeks kuuks, olles ära kuulanud Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga arvamuse. Lisaks

kuulatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ära ka Tagatisfond. Vabariigi Valitsus

võib korralduse kehtivust pikendada korduvalt kuni kolm kuud korraga, kui see on olukorda

arvestades asjakohane ja vajalik.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldus

reguleerib Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa

Keskpanga põhikirja alusel Euroopa Keskpangale või Ühtsele Kriisilahendusnõukogule

kuuluvate ülesannete täitmist, on Vabariigi Valitsusel õigus lõikes 1 nimetatud korraldus

kehtestada juhul, kui Euroopa Keskpank või Ühtne Kriisilahendusnõukogu faktiliselt ei tegutse

või ei saa kriisiolukorra põhjustanud asjaolude tõttu või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega

Eestis oma pädevust teostada.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Keskpanga või Ühtse

Kriisilahendusnõukogu võimetus ülesandeid täita on muu hulgas selline olukord, kus Vabariigi

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

Valitsus on küsinud neilt vastavalt asutuse pädevusele ja Vabariigi Valitsuse korralduse

reguleerimisalale arvamust, kuid ei ole seda tähtpäevaks saanud.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldust

rakendab Finantsinspektsioon. Kui Finantsinspektsioonil tekib Vabariigi Valitsuse korralduse

rakendamisel olukord, kus korraldus on vastuolus Euroopa Keskpanga või Ühtse

Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega, rakendab Finantsinspektsioon Vabariigi Valitsuse

korraldust sellises maksimaalses ulatuses, et tagatud on kooskõla Euroopa Keskpanga või Ühtse

Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega.

§ 40. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal

(1) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal, sealhulgas selle lahendamiseks välja

kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, jätta täitmata järgmised seaduse alusel

kehtestatud normid, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik:

1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid;

2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid;

3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid;

4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid;

5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid;

6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid;

7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad ja käesoleva

seaduse alusel antud normid.

(2) Sõjaseisukorra või Eesti Vabariigi territooriumil toimuva relvakonflikti ajal võib Kaitsevägi

jätta täitmata seadused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud valdkondades,

kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik ning seadustes ettenähtud normide

järgimise korral ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida:

1) Eesti Vabariigi põhiseadust ja välislepingut;

2) seadust ja seaduse alusel kehtestatud norme niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel

võimalik.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise

humanitaarõiguse normide järgimisest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisest, mis võib ohustada

kriisiolukorra ühtset lahendamist või teise asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande

täitmist, teavitab Kaitsevägi esimesel võimalusel järgmiselt:

1) seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusakti täitmata jätmisest Vabariigi Valitsust;

2) muu õigusakti täitmata jätmisest valdkonna eest vastutavat ministrit.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul võib Vabariigi Valitsus või valdkonna eest

vastutav minister nõuda, et Kaitsevägi täidaks õigusakte, kui on alust arvata, et nende täitmine

ei takista vahetult kriisiolukorra lahendamist.

(7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib peatada lahingutegevuse, kehtestada või

sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane

oma tegevusega ei täida selle tingimusi.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 41. Ülesande ja kohustuse täitmata jätmine erakorralise, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni

ning demobilisatsiooni ajal

(1) Haldusülesande täitja võib jätta täitmata temale seadusega, seaduse alusel või

halduslepinguga määratud ülesande või kohustuse, kui selle täitmine on erakorralise või

sõjaseisukorra või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni tõttu ja sellega kaasnevaid asjaolusid

arvestades võimatu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel tuleb esmajärjekorras täita püsivad

kriisiülesanded.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise

humanitaarõiguse normide järgimisest.

§ 42. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal

(1) Ministril tuleb viivitamata teavitada kriisiolukorra juhti ja teisi kriisi lahendamisel olulisi

osalisi oma valitsemisala mis tahes kavatsusest ja meetmest, mis võivad mõjutada kriisiolukorra

juhi korraldusi või kriisiolukorra lahendamise ühtsust.

(2) Haldusülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused, mis tekivad kriisiolukorra ajal

ministeeriumide, nende valitsemisalas olevate asutuste või muude avaliku võimu kandjate vahel

või kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike ülesannete üle, lahendatakse koostöös või ministrite

vahel või lahendab need kriisiolukorra juht. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik

pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

2. jagu

Korralduste andmine

§ 43. Kriisiolukorra juhi korralduste andmine kriisiolukorra ajal

(1) Kriisiolukorra juht võib kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks anda käesoleva seaduse § 44

lõikes 1 sätestatud korralduse ministrile tema vastutusvaldkonnas. See korraldus on ministrile

siduv.

(2) Kriisiolukorra juht võib anda käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud korralduse

kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele, kui minister ei ole käesoleva

paragrahvi lõike 1 alusel antud korraldust täitnud või õigel ajal täitnud. Korralduse täideviimise

tagab kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus, rakendades vajaduse korral

käesolevas seaduses sätestatud volitusi.

§ 44. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine

(1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus võib kriisiolukorra lahendamiseks

anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu

kandjale, välja arvatud ministeerium, haldusülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks

korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi:

1) haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu tegemiseks;

2) haldusakti või halduslepingu muutmiseks;

3) toimingu tegemise lõpetamiseks või keelamiseks;

4) haldusakti osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu kehtetuks

tunnistamiseks;

5) haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise osaliseks või täielikuks

peatamiseks;

6) seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil täitmiseks.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Korralduse andmisel tuleb arvestada haldusülesande täitja pädevust, samuti võimalust

korraldust täita. Korraldus peab sisaldama vajalikke põhjendusi ja muud asjakohast teavet ning

olema proportsionaalne konkreetse olukorra lahendamiseks.

(3) Kaitsevägi võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse riigikaitselise

kriisiolukorra ajal ka juhul, kui Kaitsevägi on valmistumas mobilisatsiooniks,

demobilisatsiooniks, sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni

korraldamiseks. Kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus on

Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, võib talle anda korralduse üksnes tema juhi

nõusolekul.

(4) Kaitseväele võib anda korralduse, välja arvatud kriisiolukorra juhi korraldus, Kaitseväe

juhataja nõusolekul või tema volitatud ülema nõusolekul.

(5) Kaitseliidule võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse, välja arvatud

kriisiolukorra juhi korraldus, Kaitseliidu ülema nõusolekul või tema volitatud ülema nõusolekul.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksusele võib anda korralduse üksnes tema püsiva või ühekordse

kriisiülesande täitmise raames, kui see on vältimatult vajalik.

(7) Eesti Pangale võib anda korralduse üksnes tema püsiva kriisiülesande täitmise raames, kui

see on vältimatult vajalik. Finantsinspektsioonile korralduse andmisel tuleb lähtuda käesoleva

seaduse §-st 39. Käesolev lõige ei kohaldu Eesti Panga ülesannetele, mida ta täidab Euroopa

Keskpankade Süsteemi osana Euroopa Liidu toimimise lepingu ning Euroopa Keskpankade

Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja alusel, ega ülesannetele, mida ta täidab nõukogu

määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses

krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk

63–89), alusel ühtse järelevalvemehhanismi raames.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse saanud täidesaatva riigivõimu asutus,

kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja teavitab korralduse andjat, kui talle

antud korraldus on õigusvastane või ebaotstarbekas.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib anda ka haldusaktiga või

halduslepinguga või seadusega haldusülesannet täitma volitatud füüsilisele või eraõiguslikule

juriidilisele isikule.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus tuleb täita viivitamata, kui ei ole

määratud teistsugust tähtaega.

(11) Kui mitme korralduse samaaegne täitmine ei ole võimalik, tuleb võimaluse korral

esimesena täita riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud korraldus.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldus on iseseisvaks aluseks

Finantsinspektsioonile Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud seaduses nimetatud

ettekirjutuse tegemiseks või muu meetme rakendamiseks. Finantsinspektsioon võib korraldust

täites kalduda kõrvale Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud õigusaktidest

tulenevatest nõuetest nii palju, kui see on vajalik korralduse täitmiseks.

(13) Sobiva meetme valikule ega rakendamisele haldusakti või toiminguga ei kohaldata

haldusmenetluse seadust.

(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud korralduse täitmiseks võib Finantsinspektsioon

haldusakti anda viisil, kus adressaadile tehakse teatavaks üksnes haldusakti resolutiivosa.

Haldusakti põhjendused tuleb sellisel juhul edastada adressaadile viie tööpäeva jooksul

haldusakti resolutiivosa kehtima hakkamisest arvates.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(15) Korralduse andmisel tekkivad vaidlused lahendatakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 2

sätestatud viisil.

(16) Finantsinspektsioon ei vastuta riigivastutuse seaduse ega muu õigusakti alusel, kui ta

täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldust.

§ 45. Korralduse täitmine

(1) Kui käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata,

võib korralduse andja täita enda antud korralduse selle saaja asemel ise järgmiselt:

1) annab haldusakti, sõlmib halduslepingu või teeb toimingu;

2) muudab haldusakti või halduslepingut;

3) lõpetab toimingu tegemise või tagab toimingu tegemisest hoidumise;

4) tunnistab haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks;

5) peatab haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise;

6) täidab seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse andja võib korralduse täita selle saaja

asemel ise, kui tal on korralduse täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed ning kui

erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenev oht riigi julgeolekule või avalikule korrale tuleb

kõrvaldada viivitamata ning teine täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus

või muu avaliku võimu kandja seda ei tee või ei tee piisavalt kiiresti ning korralduse täitmata

jätmine takistab vahetult riigi sõjalist kaitset ja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda.

7. peatükk

Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed

1. jagu

Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ning kaitsetagatised

§ 46. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine

(1) Kriisiolukorra ajal võib isiku suhtes kohaldada käesoleva peatüki 2.–4. jaos ning §-des 77 ja 115

sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid (edaspidi piirav meede) käesolevas

seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline ja

sõjaseisukord, ei välista muu seaduse alusel isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramist.

(3) Piirava meetme kohaldamisel tuleb arvestada kooskõlas põhiseaduslike institutsioonide

autonoomia põhimõttega käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud ametikoha ülesande

täitmise vajadust ning järgida piiranguid, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusest, Eestile

siduvatest välislepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest.

(4) Piirava meetme kohaldamisel võib kalduda kõrvale inimõigusi käsitleva välislepinguga

võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirangud on kooskõlas muude

rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega.

§ 47. Proportsionaalsuse põhimõte

Piirava meetme kohaldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust

eeldatavalt kõige vähem kahjustab;

2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega

taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam

võimalik saavutada.

§ 48. Piirava meetme kehtivus

(1) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline

seisukord või sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust.

(2) Kriisiolukorra ajal käesoleva seaduse alusel kohaldatud piirav meede kehtib kuni selle

kehtetuks tunnistamiseni või muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui piirava meetme

eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist või seda ei ole enam võimalik saavutada,

tunnistab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks või lõpetab meetme

kohaldamise.

§ 49. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus

(1) Füüsiline isik ei vastuta rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest

täitmisest tuleneva lepingurikkumise eest, kui lepingurikkumise põhjustas:

1) käesoleva seaduse § 112 alusel palga või töötasu vähendamine;

2) käesoleva seaduse § 76 alusel rahaliste hüvitiste ja pensionide väljamaksmise peatamine või

vähendamine;

3) riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitma asumine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust nimetatud füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine.

§ 50. Täitemenetluse peatamine

(1) Kohtutäitur võib peatada füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste

karistuste sundtäitmise, kui füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata,

sealhulgas rahatrahvi, rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud

maksegraafiku nõuetekohaselt täitmata käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 või §-s 112 sätestatud

põhjustel või riigikaitselise kriisiolukorra ajal isiku sõjaaja ametikoha ülesannete täitma

asumisel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel täitemenetluse peatamiseks esitab füüsiline isik

avalduse.

2. jagu

Kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed

§ 51. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine

Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib eriolukorra või riigikaitselise

kriisiolukorra ajal panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse piirata, arvestades

olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu

sidevõrgule, kui see on vajalik eriolukorra või riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks.

§ 52. Liikumispiirang

(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal ajutiselt keelata

isiku viibimise teatud kohas või kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata

isikul teatud kohast lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele

avalikus kohas, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Kui liikumispiirang kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, teavitab

meedet kohaldanud haldusorgan viivitamata avalikkust liikumise piiramise kohast ning selle

kehtestamisest ja lõpetamisest.

(3) Võimaluse korral tuleb koht, kus liikumise piiramist kohaldatakse, arusaadavalt tähistada ja

säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.

§ 53. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine

Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib eriolukorra, erakorralise või

sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku pidamise või avaliku ürituse korraldamise, kui

see on vajalik eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.

§ 54. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus

(1) Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus,

samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorra ajal kohustada massiteabevahendi valdajat,

elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama, arvestades

olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra

lahendamiseks vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul

õigusakte.

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võib kriisiolukorra ajal kohustada

massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või

edastama tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal teate nende vastutada olevate sündmuste

kohta, kui on vaja teavitada suurel hulgal inimesi ja jagada käitumisjuhiseid.

3. jagu

Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed

§ 55. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed

(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib kohaldada käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud

meetmeid.

(2) Enne riigikaitselise kriisiolukorra otsustamist kohaldatud käesoleva peatüki 2. jaos

otsustatud meetmed kehtivad edasi riigikaitselise kriisiolukorra ajal seni, kuni ei otsustata

teisiti.

§ 56. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine

Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal

kohustada isikut avalikus kohas kaasas kandma isikut tõendavat või muud isikusamasuse

tuvastamist võimaldavat dokumenti, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra

lahendamiseks.

§ 57. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine

(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal mobilisatsiooni ettevalmistamiseks

ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele

kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik

mobilisatsiooni korraldamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes

nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama

Kaitseressursside Ametit või Eesti Vabariigi välisesindust.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 58. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise

piiramine

(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal kehtestada Eestist lahkumise keelu

kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on

vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes

nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama tööandjat.

§ 59. Sõjarelvade kasutamine

Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda Politsei- ja Piirivalveametile ning

Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra

lahendamiseks.

4. jagu

Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed

§ 60. Kriisiolukorra meetmete jätkumine

(1) Enne erakorralist või sõjaseisukorda otsustatud meede kehtib edasi erakorralise või

sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti.

(2) Erakorralise seisukorra ajal otsustatud meede kehtib edasi sõjaseisukorra ajal, kui ei

otsustata teisiti.

§ 61. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme edasilükkamatu

kohaldamine

(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel

otsustada käesolevas peatükis sätestatud meetme rakendamise, kui see on vajalik Eesti Vabariigi

iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ning õhuruumi lahutamatu ja

jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks (edaspidi edasilükkamatu piirav

meede).

(2) Kui Riigikogu otsustab jätta erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse

edasilükkamatu piirava meetme kohaldamine viivitamata.

(3) Kahju, mis on tekitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse ja Riigikogu poolt

erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata jätmise otsuse vahelisel ajal edasilükkamatu

piirava meetme kohaldamisega, hüvitatakse isikule käesoleva seaduse 18. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

§ 62. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramine

(1) Kui sõjaseisukorra ajal on põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu

tõrjumiseks või avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks vaja kohaldada isiku

põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole sätestatud, ning kõik muud

seaduses sätestatud piiravad meetmed on ammendunud, võib Vabariigi Valitsus otsustada

kohaldada seaduses sätestamata piiravat meedet nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vajalik, tagades inimväärikuse põhimõtte järgimise. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on

sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 8 ja 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes

2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse edastab Vabariigi Valitsus viivitamata

Riigikogule. Riigikogu võib enda otsusega kiita Vabariigi Valitsuse käesoleva paragrahvi lõike

1 alusel tehtud otsuse kas osaliselt või täielikult heaks. Piiravate meetmete kohaldamine

lõpetatakse Riigikogu otsuse jõustumise päevale järgneval päeval.

§ 63. Keelutund

(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata kindlaksmääratud

ajavahemikus avalikus kohas liikumise kogu riigis või suures osas riigi territooriumist (edaspidi

keelutund), kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.

(2) Keelutunni kehtestamisest võib ette näha erandeid ja sellele võib kehtestada

kõrvaltingimusi.

§ 64. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse

peatamine

(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt või täielikult

äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või

kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra

lahendamiseks.

(2) Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevuse peatamise otsustab Riigikohus

Vabariigi Valitsuse taotlusel viivitamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 65. Majandustegevuse piiramine

(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal

keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise

ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade sisseveo riiki ja väljaveo riigist või teatud

piirkonnast, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vallasasja müügi piiramise korral võib muu hulgas

kehtestada koguselisi piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi kohta ning üldiste

tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib.

(3) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal

kehtestada müüdavate vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused ning

nende müügi erikorra, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks,

sealhulgas elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks.

(4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada erakorralise või

sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse riigi kasuks, kui see on vajalik erakorralise või

sõjaseisukorra lahendamiseks.

§ 66. Streikide ja töösulgude keelamine

Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud, kui see

on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.

§ 67. Teabe levitamise keelamine

(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võivad erakorralise või sõjaseisukorra ajal

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

keelata osaliselt või täielikult teabe sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on

vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe levitamise üksnes

juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi

sõjalise kaitse tagamisele.

§ 68. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine

(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Kaitsevägi võivad erakorralise või

sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse osutamise ja

ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra

lahendamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Kaitsevägi keelata meediateenuse

osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda

või riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist.

§ 69. Infoühiskonna teenuste piiramine

(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Kaitsevägi võivad erakorralise või

sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna teenuse osutamise, kui see

on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Kaitsevägi keelata infoühiskonna teenuse

osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või riigi sõjalise

kaitse tagamist.

§ 70. Teabele juurdepääsu piiramine

(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal

piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei ole lubatud piirata teabele juurdepääsu

kauem kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni.

§ 71. Sidevahendite kasutamise piiramine

Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal

piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.

§ 72. Sõnumisaladuse õiguse piiramine

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võivad julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel

Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata sõnumisaladuse õigust käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks

vältimatult vajalik.

(2) Sõnumisaladuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

haldusorgan teha teabe kogumisel järgmisi toiminguid:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

1) vaadata läbi postisaadetist;

2) kuulata või vaadata pealt või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu edastatavat sõnumit

või muud teavet;

3) kuulata või vaadata pealt või salvestada muul viisil edastatavat teavet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud toimingu tegemisel on lubatud

varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see

on toimingu eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.

(4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse julgeolekuasutuse

tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 74 ja

75 tulenevate erisustega.

(5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Kaitseväe

tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 74 ja

75 tulenevate erisustega.

(6) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja

Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning

politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva

seaduse §-dest 74 ja 75 tulenevate erisustega.

§ 73. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võivad julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel

Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata isiku õigust kodu, perekonna- ja eraelu

puutumatusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või

sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik.

(2) Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha järgmisi toiminguid:

1) isikut, asja või paikkonda varjatult jälgida;

2) isikusamasust varjatult tuvastada;

3) koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi

ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isiku ja asukoha kohta andmeid;

4) varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe

varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite

paigaldamiseks ja eemaldamiseks;

5) asja varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral seda varjatult muuta, rikkuda või asendada.

(3) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse julgeolekuasutuse

tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 74 ja

75 tulenevate erisustega.

(4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse Kaitseväe

tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 74 ja

75 tulenevate erisustega.

(5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja

Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning

politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva

seaduse §-dest 74 ja 75 tulenevate erisustega.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 74. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord

(1) Käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 ning § 73 lõike 2 punktis 4 sätestatud toimingu

tegemiseks annab loa halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik

julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.

(2) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit

korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt.

Loa võib anda korraga kuni kolmeks kuuks ja seda võib pikendada iga kord kuni kolme kuu võrra.

(3) Edasilükkamatul juhul, kui käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 ning § 73 lõike 2

punktis 4 sätestatud toiming on vaja teha viivitamata ning ei ole võimalik esitada käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalikku taotlust loa saamiseks, võib seda toimingut teha

halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esitab asutus toimingu tegemiseks

põhjendatud ja taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud

halduskohtunikule esimesel võimalusel. Halduskohtu esimees või tema määratud

halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga.

(5) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud toimingu tegemise otsustab

asutuse juht või tema volitatud ametnik. Otsus kehtib, arvestades käesoleva seaduse § 48

lõikes 2 sätestatut, otsuses märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm kuud.

(6) Pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist kehtib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel

antud luba ja lõike 5 alusel tehtud otsus julgeolekuasutuse suhtes kuni selles märgitud tähtaja

möödumiseni, kui otsustamisel on tuvastatud, et selle alusel tehtav toiming on õigustatud ja

vajalik ka julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesande täitmiseks.

§ 75. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest

teavitamine

(1) Julgeolekuasutus, Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi teavitavad isikut, kelle suhtes

tehti käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 või § 73 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud toiming

või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus

tuvastatud, toimingu ajast ja liigist nelja kuu jooksul erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest

arvates või pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.

(2) Isiku võib jätta käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 või § 73 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5

sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib:

1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu;

2) ohustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe vahendi, meetodi või

taktika salajasust;

3) ohustada teabe allikat, variisikut või salajasele koostööle kaasatud isikut;

4) kahjustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe teabevahetust või

koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

(3) Isiku võib toimingu teinud asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata

kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse

äralangemiseni.

(4) Käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 või § 73 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud toimingu

ajast ja liigist ei teavitata isikut, kellest lähtuva riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda

ähvardava ohu tõrjumiseks toiming tehti ning kes ei asu Eestis või kelle asukoht ei ole

tuvastatav.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(5) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või toiminguga kogutud teabe salastatuse

kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust

teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab toimingu teinud asutuse juht või tema

volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõikes 6 sätestatud juhul.

(6) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3

või § 73 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on

möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise

alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik

hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud

halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest

keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise

sätete kohaselt.

§ 76. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid

(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid

riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi

Valitsus vähendada rahaliste hüvitiste ja toetuste suurust või peatada nende maksmise

käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.

(2) Hüvitise ja toetuse puhul, millega tagatakse isiku asendussissetulek, võib nende ühe kuu

eest makstavat summat vähendada kuni summani, mis võrdub töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta kuu töötasu alammääraga. Asendussissetulekuks

käesoleva seaduse tähenduses loetakse eelkõige järgmisi asendussissetulekuid:

1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel;

2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu alusel makstava pensioni vahe, mida makstakse riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 42 lõike 5 alusel;

3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel;

4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel;

5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja kindlustushüvitis

koondamise korral, mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel;

6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel;

7) sotsiaaltoetus, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel;

8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata rahalisi hüvitisi või toetusi, mis ei ole

asendussissetulekud, võib vähendada või nende maksmise peatada.

(4) Toimetulekutoetust, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel, ei peatata ega

vähendata käesoleva seaduse alusel.

(5) Perioodiliselt makstavaid hüvitisi ja toetusi võib haldusorgan andmete puudumise korral

isikule maksta viimaste teadaolevate andmete alusel.

(6) Hüvitiste ja toetuste maksmise peatamise korral võib peatada ka nende määramise.

(7) Hüvitiste ja toetuste määramise peatamise korral võib haldusorgan peatada uute taotluste

vastuvõtmise. Taotluste vastuvõtmise peatamise korral peatub ka seaduses sätestatud taotluste

esitamise tähtaeg.

(8) Vähendatavate hüvitiste ja toetuste loetelu, hüvitiste ja toetuste vähendatuna maksmise

perioodi ja vähendamise ulatuse ning peatatavate hüvitiste ja toetuste loetelu ja peatamise

perioodi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(9) Rahaliste hüvitiste ja toetuste vähendamise või peatamise hüvitamise ulatuse ja korra

otsustab Riigikogu pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu.

8. peatükk

Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine

§ 77. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine

(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võivad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

Päästeamet, Kaitsevägi ja Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt

valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik

riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks,

sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja

demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse § 138 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud

rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

(2) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi ja Vabariigi Valitsuse volitatud

valitsusasutus võivad sundkasutusse võetud asja anda teise püsiva kriisiülesandega asutuse,

isiku või rahvusvahelise koostöö raames Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi

relvajõudude allkasutusse, kui see on vältimatult vajalik riigikaitselise kriisiolukorra või

eriolukorra lahendamiseks. Sellisel juhul vastutab sundkasutusse võetud asja allkasutaja

tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.

(3) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi, Päästeamet ja Vabariigi Valitsuse volitatud

valitsusasutus võivad käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava asja

sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või seda ei saa

pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastada.

(4) Kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe, Päästeameti või Vabariigi Valitsuse

volitatud valitsusasutuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetud asi hävib

või saab oluliselt kahjustada, loetakse asi sundvõõrandatuks hävimise või kahjustumise hetkest

arvates.

(5) Vabariigi Valitsus võib otsustada, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet,

Kaitsevägi ja Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võivad võtta asja sundkasutusse ja

sundvõõrandada enne riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra otsust, kui see on vältimatult

vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva

seaduse § 138 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

(6) Kui riigikaitselist kriisiolukorda ega eriolukorda ei kehtestata, loetakse isikule käesoleva

paragrahvi lõike 5 alusel asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekitatud kahju

õigusvastase tegevuse tulemusena tekitatud kahjuks, mis hüvitatakse käesoleva seaduse

18. peatüki 1. jaos sätestatud tingimustel ja korras.

(7) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse

volitatud valitsusasutus võib isikut kohustada toimetama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3

nimetatud asja kindlaksmääratud kohta, kui muud vähem koormavad võimalused asja

kohaletoimetamiseks puuduvad ning kohaletoimetamine ei sea isikut ohtu.

(8) Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse

lõppemiseni on isikul, kelle omandis või valduses see asi on, keelatud asja võõrandada või

asjaõigusega koormata. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(9) Alates asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamisest on haldusakti adressaadil

keelatud sundvõõrandamise haldusaktis nimetatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata.

Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.

(10) Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus kasutada

vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 78. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud

(1) Sundkasutusse ei või võtta ega sundvõõrandada:

1) füüsilise isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks, sealhulgas temale ja tema

lähedastele vajalik toit, tema loomale vajalik sööt ning eluruumi kütmiseks üheks

kütteperioodiks vajaminev kütus;

2) asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas

vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks;

3) usulise ühenduse usulise talituse ja teenistuse korraldamiseks vajalikku vallasasja;

4) välisriigi esindusele või selles töötavale välisriigi isikule kuuluvat asja;

5) asja, mida rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei

sundvõõrandata ega võeta sundkasutusse.

(2) Sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada võib:

1) kultuuriväärtusega asja või arhivaali vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik riigikaitselist

kriisiolukorda ja eriolukorda lahendada ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse

hävimist või kahjustamist;

2) isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on tagatud asenduseluruum.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõikes 2 sätestatud asja võib võtta

sundkasutusse või sundvõõrandada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui muud võimalused riigi

sõjalise kaitsevõime säilitamiseks puuduvad.

§ 79. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus

(1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad asja sundkasutusse

võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele

kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus).

Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda.

(2) Eelotsuses võib kehtestada järgmised kõrvaltingimused:

1) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmiseks vajalik

lisakohustus, sealhulgas asja hooldamise ja säilitamise, asja kasutusse andmisest või

võõrandamisest teavitamise, kvalifitseeritud spetsialisti rakendamise või muu kohustus;

2) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmise tingimus, selle

tingimuse saabumisest teavitamise kord ja eelotsuse adressaadi kohustused tingimuse

saabumisel seoses kohustuse täitmisega.

(3) Eelotsuses nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja

sisu ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.

(4) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad eelotsuse tegemiseks

kohaldada käesoleva seaduse § 122 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8 ja 9 nimetatud

menetlustoiminguid, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või

lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 138 lõike 1 punktides 1 ja 3

sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 80. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus

(1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusaktis nimetatakse kohustuse

adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning

muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.

(2) Kui asja omanikku või valdajat ei õnnestu mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha,

võidakse käesolevas jaos nimetatud kohustust kohaldada asja suhtes ilma haldusakti adressaati

kindlaks tegemata. Asi tagastatakse ja käesoleva seadusega ettenähtud õiglast hüvitist

makstakse sel juhul isikule, kes tõendab enda õigust asjale.

(3) Asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse andnud isikule või muule

õigustatud isikule.

(4) Kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda tagastatava asja vastuvõtmisest.

(5) Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine ning asja üleandmine ja vastuvõtmine

vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(6) Asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse

registris.

9. peatükk

Elutähtsad teenused ja nende toimepidevuse korraldaja kriisiülesanded

§ 81. Elutähtis teenus

(1) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille

katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või

üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ning mille katkemisel on oluline

mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.

(2) Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vajaliku taristu, kinnis- ja

vallasasja, vahendite, varu, personali ning muu sellisega.

(3) Elutähtsad teenused on:

1) aeronavigatsiooniteenuse toimimine;

2) andmesideteenuse toimimine;

3) autentimine ja digitaalne allkirjastamine;

4) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise

tagamine;

5) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine;

6) avaliku raudtee toimimine;

7) elektriga varustamine;

8) kaugküttega varustamine;

9) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;

10) lennuväljade toimimine;

11) maagaasiga varustamine;

12) makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine;

13) mobiiltelefoniteenuse toimimine;

14) ravimitega varustamine;

15) riigitee sõidetavuse tagamine;

16) sadamate toimimine;

17) sularaharingluse toimimine;

18) telefoniteenuse toimimine;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

19) tervishoiuteenuste toimimine;

20) toiduga varustamine;

21) vedelkütusega varustamine;

22) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine.

§ 82. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja

(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3–7

nimetatud ministeerium, Eesti Pank või kohaliku omavalitsuse üksus, kelle püsiv kriisiülesanne

on:

1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;

2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;

3) kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded;

4) teha järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise üle;

5) kinnitada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaan;

6) korraldada õppusi käesoleva seaduse §-s 22 sätestatu kohaselt;

7) juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu lahendamist ning koostada

käesoleva seaduse § 20 alusel oma kriisiplaan;

8) määrata oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisik ja edastada tema

kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid kontaktisiku

andmete muutumisest;

9) teavitada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asutuse määramisest ning edastada asutuse ja

selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid

nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9

nimetatud andmed Päästeametile, samuti teavitab viivitamata Päästeametit andmete

muutumisest.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse

või selle ohu korral on juhtida nimetatud olukorra lahendamist käesoleva seaduse §-s 20

sätestatud kriisiplaani kohaselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4–7 nimetatud ülesandeid võib täita lõike 5

punktides 3–7 nimetatud ministeeriumi määratud tema valitsemisala asutus või kohaliku

omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3–7

nimetatud ministeeriumi minister võib määrusega anda lõike 1 punktides 2 ja 4–7 nimetatud

ülesanded teise ministeeriumi valitsemisala asutusele.

(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad püsiva kriisiülesandena:

1) Eesti Pank käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud teenuseid;

2) kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 nimetatud

teenuseid;

3) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktis 20

nimetatud teenust;

4) Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 14 ja 19 nimetatud teenuseid;

5) Justiits- ja Digiministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 2, 3, 13 ja 18

nimetatud teenuseid;

6) Kliimaministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 1, 6, 7, 10, 11, 15, 16 ja 21

nimetatud teenuseid;

7) Kultuuriministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud teenuseid.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(6) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded kehtestab elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja juht või kohaliku omavalitsuse üksuse organ määrusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuded kehtestatakse arvestades nii tsiviilkriisi kui

ka riigikaitselist kriisiolukorda.

(8) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste tagamiseks arvestab elutähtsa

teenuse toimepidevuse korraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuete kehtestamisel

Kaitseministeeriumi kindlaksmääratud sõjalise riigikaitse vajadust.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kirjelduses ja nõuetes sätestatakse vähemalt:

1) teenuse kirjeldus ehk see, millise teenuse osa kohta elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded

kehtivad;

2) nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks, teenuse katkestuse ennetamiseks, teenuse

taastamiseks pärast katkestust ning teenuse piiramise põhimõtted nii enne kriisiolukorda kui ka

eri kriisiolukordades;

3) vajaduse korral nõuded selle kohta, kui kriisiülesande täitmist toetavaid teenuseid ostetakse

sisse;

4) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega või selle ohuga

ning mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja;

5) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse

toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust ja

kriisiolukorrast teavitamise kord ning nende sündmuste kohta üksikasjaliku aruande esitamise

tingimused ja kord;

6) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete

täitmiseks arvates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 5 nimetatud teavitamise ja üksikasjaliku aruande

tingimuste seadmisel peab lähtuma vähemalt:

1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust;

2) sündmuse kestusest;

3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna

eraldatust.

(11) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võib panna elutähtsa teenuse osutajale

ettekirjutusega kohustuse osutada elutähtsat teenust käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel

kehtestatud nõuetest erineval viisil ja erinevas ulatuses ning rakendada ettekirjutuse täitmiseks

käesoleva seaduse § 166 lõikes 1 nimetatud sunnivahendeid, kui see on vajalik selle teenuse

ulatusliku katkestuse ärahoidmiseks või pärast ulatuslikku katkestust teenuse taastamiseks ning

elutähtsa teenuse osutaja on suuteline erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud

nõuetest teenust osutama.

§ 83. Elutähtsa teenuse osutaja

(1) Elutähtsa teenuse osutaja on isik, kes täidab käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 elutähtsa

teenusena määratletud ülesannet.

(2) Seadusega määratakse kindlaks tingimused, mille esinemise korral võib ettevõtjana

tegutseva isiku määrata elutähtsa teenuse osutajaks.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel

määratud asutus annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva

jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus muu

hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja:

1) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 18 ja 20 sätestatu kohaselt,

arvestades, et riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja kriisiplaan kümne kuu jooksul

elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates;

2) korraldama esimest korda käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud õppuse;

3) täitma käesoleva seaduse § 82 lõike 6 alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 ning muudes

õigusaktides kehtestatud toimepidevuse nõudeid, ning seejuures peab elutähtsa teenuse osutaja

arvestama, et käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 ja küberturvalisuse seaduses sätestatud

nõude täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest

arvates.

(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusakti andmist võib elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus küsida

Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamust küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuete täitmise ja

käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramise kohta.

(6) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse

osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab need kord

aastas hiljemalt 31. detsembriks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva

seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.

(7) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10

sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta

tsiviiltoetuse registrisse viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavaks

tegemisest arvates.

(8) Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete täpsema koosseisu

ja nende töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(9) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10

nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie tööpäeva jooksul haldusakti

elutähtsa teenuse osutajale teatavaks tegemisest arvates.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks,

kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse

korraldaja on teinud sellekohase haldusakti isikule teatavaks. Haldusakti jõustumise järel ei

kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut.

(11) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:

1) tagama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse, sealhulgas tagama teenuse

järjepideva toimimise ja selle kiire taastamise tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse

katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorra ajal;

2) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast sündmusest teada saamist,

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel

määratud asutust § 82 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku

aruande ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates;

3) andma elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4

alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;

4) rakendama elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendama

sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest tarnijatest või muudest lepingupartneritest

või tütarettevõtetest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise,

vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;

5) tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või

seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja

tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või

seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi;

6) korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi

käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras;

7) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 18 ja 20 sätestatu kohaselt;

8) täitma käesoleva seaduse § 23 lõikes 7 sätestatud ja § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse

nõudeid;

9) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse

§ 82 lõike 4 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks

ning § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete täitmiseks rakendatud ja

rakendatavatest meetmetest;

10) regulaarselt korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa

teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest ja toimimisest kriisiolukorras või seda

põhjustada võiva ohu korral ning käesoleva seaduse § 91 lõike 1 tähenduses

elanikkonnakaitsest;

11) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 82

lõike 4 alusel määratud asutust sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa

teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu

liikmesriigis;

12) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku

ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema

käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele;

13) täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.

§ 84. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja

(1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 83 lõike 3 alusel

elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid

teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu

liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas paragrahvis

sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja).

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema

vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest teada saamisest arvates.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta,

millises Euroopa Liidu liikmesriigis ja milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab.

(4) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab

nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele.

(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa

Komisjoni otsuse Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning

teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, millest

alates need kohustused tema kohta kehtivad.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 85. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel

(1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või

muul alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud:

1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu

läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega;

2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või

kontrollisüsteemidele ligipääsuga;

3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis

täpsemalt kindlaks määrama need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse

toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on

taustakontrolli tegemine eesmärgipärane.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja võib teha taustakontrolli üksnes selle füüsilise isiku suhtes, keda

usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, mis on

kinnitatud käesoleva seaduse § 82 lõike 1 punkti 5 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse

riskianalüüsis.

(4) Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse isikusamasust ja andmeid isiku karistatuse kohta.

Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma

käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga

kahe aasta tagant.

(5) Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul võivad esineda käesoleva seaduse § 86 lõigetes 1

ja 2 sätestatud töötamise piirangud, või suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel, võib

taustakontrolli teha vähem kui kahe aasta tagant.

(6) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli

tegemise alusest ja eesmärgist ning tema isikuandmete töötlemisest enne esmakordse

taustakontrolli tegemist.

(7) Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib taustakontrolli tegemise eesmärgil karistatuse andmeid,

kasutades selleks taustakontrolli teenust.

(8) Taustakontrolli teenus töötleb isiku üldandmeid, isiku töökoha andmeid, karistatuse andmeid

ja karistusregistri päringu andmeid. Taustakontrolli teenuse andmeid säilitatakse kaks aastat.

(9) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei.

(10) Täpsemad nõuded taustakontrolli teenusele, sealhulgas teenuse vastutava ja volitatud

töötleja ülesanded, täpsema andmekoosseisu, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele

juurdepääsu võimaldamise tingimused ning muud korralduslikud küsimused kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises

suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, keda usaldatakse täitma lõike 2 alusel

kindlaksmääratud ülesannet.

§ 86. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel

(1) Käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse

osutaja anda täita isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud

kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase

võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse

nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud samaväärse kuriteo

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

toimepanemise eest, kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri

seaduse kohaselt kustutatud.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima, kas käesoleva seaduse § 85 lõike 2

alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult

toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse

kohaselt kustutatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku

usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on

kindlaksmääratud ülesande täitmise seisukohast olulised.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemise korral on elutähtsa

teenuse osutajal õigus nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja

asendamist või käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul

kohasel viisil.

§ 87. Nõuandemissioon

(1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse

tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu

olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon).

(2) Nõuandemissioon viiakse läbi Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi

või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitatud põhjendatud taotluse alusel.

Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja väljastab Euroopa Komisjonile nõuandemissiooni

korraldamiseks järgmise teabe:

1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad;

2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu;

3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes tehtud järelevalvemenetluses

tuvastatud teave ning järelevalve käigus rakendatud meetmed.

(4) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevuse

korraldaja annavad nõuandemissiooniks Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu

nõuandemissiooni korraldamiseks ning elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule

teabele, ehitistele ja süsteemidele, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut.

(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja

jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse

osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni järel Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse

osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest.

§ 88. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus

(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel

määratud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgset

koostööd ja vahetavad omavahel teavet elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid

mõjutavate ohtude, riskide ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ning toimunud

sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks. Asutused ja

isikud hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud teada, et tegemist on äri- või

ametisaladusega.

(2) Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet käesoleva

seaduse § 81 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks

rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik

järelevalvemenetluseks, arvestades Finantsinspektsiooni seadusest tulenevate piirangutega.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda

korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 83 lõike 11 punktis 2

nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta.

(4) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele

kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevuse

korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus, kelle

vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest viivitamata või kuni

24 tunni jooksul Riigikantseleid, kes omakorda teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni.

(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel

määratud asutus peab teavitama teise Euroopa Liidu liikmesriigi kontaktpunkti sündmusest, kui

sellel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste

osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile

kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 83 lõike 11

punktis 2 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud

meetmete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta

esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal

koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile.

§ 89. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia

(1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevuse strateegia.

(2) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse

pikaajalisi elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamise eesmärke ja nende saavutamiseks

võetavaid meetmeid.

(3) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja

muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 90. Sõltumatu audit

(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel

määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida omal kulul sõltumatu auditi või kohustada

elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja

rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Sõltumatu

audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82

lõike 4 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja

kokkuleppel.

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel

määratud asutus või Finantsinspektsioon võib kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõltumatu auditi ja katma auditiga seotud kulud

vähemalt ühe järgmise aluse esinemisel:

1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema

käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele kinnitamiseks esitamata

toimepidevuse riskianalüüsi või kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 18 ja 20 sätestatud korras;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud

toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 82 lõike 4 alusel

määratud asutuse määratud tähtpäevaks;

3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või

kriisiolukord.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditi

läbimise kohustuse täitnud, kui ta on läbinud viimase 12 kuu jooksul omal algatusel või muu

isiku nõudmisel samaväärse auditi. Elutähtsa teenuse osutaja omal algatusel või muu isiku

nõudmisel läbitud audit loetakse samaväärseks kas tervenisti või üksnes ühtiva osa ulatuses.

(4) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud väljastama elutähtsa teenuse toimepidevuse

korraldaja, tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse või

Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks omal kulul varem tehtud auditi

tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta.

10. peatükk

Elanikkonnakaitse

§ 91. Elanikkonnakaitse tegevused

(1) Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige elanikkonnakaitse koolitused, ohuteavitus,

päästetööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu

sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu inimestele hädavajalik abi.

(2) Elanikkonnakaitse tegevusteks planeerivad Päästeamet, kohaliku omavalitsuse üksus ja

muud elanikkonnakaitse tegevuste eest vastutavad asutused varu.

§ 92. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus

(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik on kohustatud avalikkust teavitama ning jagama

käitumisjuhiseid tema vastutada olevate sündmuste kohta nii enne kriisiolukorda kui ka selle ajal.

(2) Päästeamet koordineerib avalikkusele üldiste elanikkonnakaitse käitumisjuhiste ja teabe

andmist ning elanikkonnakaitse koolituste korraldamist.

(3) Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt

toime tulla.

(4) Avaliku sektori asutus korraldab kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele

elanikkonnakaitse koolituse.

(5) Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale kehtestab sisejulgeoleku tagamise

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 93. Viivitamatu ohuteate edastamine

(1) Paljude inimeste elu või tervist või riigi julgeolekut ohustava vahetult eelseisva või juba

toimuva sündmuse või selle lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade,

millega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks

evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse süsteemi

EE-ALARM (edaspidi EE-ALARM).

(2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate

kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine

hõlmab muu hulgas ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja

ajakohastamist ning avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks

valmistumise koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase

asutuse ja isikuga.

(4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:

1) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja,

kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane

eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja).

(5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus ja

kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või

tema volitatud isik.

(6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate üldjuhul EE-ALARM-i kaudu.

EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil ning

edastaja edastab selle avalikkusele viivitamata muul kokkulepitud viisil.

(7) EE-ALARM-i võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 sätestatule kasutada

järgmistel juhtudel:

1) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel käesoleva seaduse § 22

lõikes 1 nimetatud õppusel;

2) Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelisel

väljaõppel;

3) Päästeameti otsusel EE-ALARM-i testimiseks.

(8) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võivad otsustada Päästeamet,

Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet ning

kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja tema

volitatud isik.

(9) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE-ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on

omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet.

(10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu.

(11) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise tingimused ja korra;

2) EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ja korra;

3) sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja korra.

§ 94. Varjumine

(1) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine hõlmab varjumiseks

valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise

korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse ning asjaomase asutuse

ja isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada.

(2) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal

viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine elu ja

tervise kaitseks.

(3) Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad varjumise tagamiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti

päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.

(4) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme

kohaldamisel läbi vaadata üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha

ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.

(5) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa

Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet varjumist tagada, võib Kaitsevägi kohaldada

edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui see on

vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks.

(6) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid

Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil varjumist tagada.

§ 95. Varjend

(1) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata ajutisele ehitisele.

(3) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks

ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine,

laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad

avalikeks ja mitteavalikeks.

(4) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda

rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.

(5) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse:

1) niisugune elamu või mitteelamu, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit;

2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.

(6) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 4 kui ka 5, rajatakse avalik varjend.

(7) Avalikule varjendile tagatakse ligipääs varjumiseks igaühele. Mitteavalik varjend on ette

nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.

(8) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi

Valitsuse asjakohasest otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks

kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud otsuses võib Vabariigi Valitsus või

edasilükkamatul juhul Päästeamet või Kaitsevägi, arvestades eelkõige hoone kasutamise

otstarvet, kohustada tagama mitteavalikule varjendile ligipääsu igaühele.

(10) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:

1) nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele;

2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning

vajaduse korral hoone tavapärase kasutajate arvu järgi.

§ 96. Varjumisplaani koostamine

(1) Hoone omanik koostab varjumisplaani käesoleva seaduse § 95 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

hoone kohta, millele on antud kasutusluba.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, välja arvatud varjendi rajamise

kohustusega hoone puhul, ning kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldamist

ja varjumiskindluse suurendamist.

(3) Nõuded varjumisplaanile ja varjumisplaani koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

§ 97. Varjumiskoht

(1) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on niisugune ehitis või selle osa või ajutine

ehitis, mis on kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt

plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

(2) Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse

ligipääs varjumiseks igaühele. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse

hoone kasutajale.

(3) Kui hoonesse ei ole rajatud varjendit, kohandab käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 sätestatud

hoone omanik võimaluse korral hoone või selle osa varjumiskohaks.

(4) Varjumiskoht võetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse § 95 lõike 8 kohaselt.

Varjumiskoha kasutusele võtmise otsuses võib Vabariigi Valitsus või edasilükkamatul juhul

Päästeamet või Kaitsevägi, arvestades eelkõige hoone kasutamise otstarvet, kohustada tagama

mitteavalikule varjumiskohale ligipääsu igaühele.

(5) Hoone või selle osa varjumiskohaks kohandamise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

§ 98. Ulatuslik evakuatsioon

(1) Ulatuslik evakuatsioon on inimeste elu või tervist ähvardava ohu korral suure hulga inimeste

ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta.

(2) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise otsustab Vabariigi Valitsus. Edasilükkamatul juhul

otsustab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Päästeamet.

(3) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet ning

selles osaleb Politsei- ja Piirivalveamet.

(4) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel võivad Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet

kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud

riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja

korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni

Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.

(5) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme

kohaldamisel läbi vaadata üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha

ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.

(6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse

üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja korra ning nõuded evakuatsioonikohtadele

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(7) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa

Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia, võib Kaitsevägi

kohaldada edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid,

kui see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(8) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid

Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia.

11. peatükk

Riigi tegevusvaru

§ 99. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine

(1) Riigi tegevusvaru (edaspidi käesolevas peatükis tegevusvaru) on kriisiolukorraks

valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ning ühiskonna toimimise tagamiseks

vajalikud tooted. Tegevusvaru on selle haldaja omandis või on haldaja selle omandamise või

kasutamise taganud varem sõlmitud lepingutega.

(2) Varustuskindluse tagamiseks vajalik ehitis ja tehniline taristu (edaspidi tegevusvaru taristu)

on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ning ühiskonna

toimimise tagamiseks vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed, mis on kas selle

haldaja omandis või on haldaja selle kasutamise taganud varem sõlmitud lepingutega.

(3) Tegevusvaru haldaja on riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on tegevusvaru

moodustamine ja haldamine ning selle kasutusele võtmise korraldamine.

(4) Tegevusvaru haldaja koordineerib asutuste ja isikute püsivate kriisiülesannete täitmiseks

vajaliku mittesõjalise rahvusvahelise abi küsimist ja vastuvõtmist juhul, kui see ei ole mõne

teise asutuse või isiku pädevuses.

(5) Tegevusvaru haldaja püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4

sätestatud ülesanded.

(6) Tegevusvaru moodustamise aluseks on:

1) seadus;

2) Vabariigi Valitsuse otsus;

3) tegevusvaru haldaja otsus.

(7) Tegevusvaru ja tegevusvaru taristu moodustamise, omandamise, haldamise, uuendamise

ning kasutusele võtmise kulu kaetakse riigieelarve vahenditest, seaduse alusel ettenähtud

vahenditest, tegevusvaru või tegevusvaru taristu müügist saadud vahendite arvelt või

tegevusvaru haldaja omatulust.

(8) Tegevusvarusse kuuluva vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist

reguleerib vedelkütusevaru seadus.

(9) Tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja kasutusele võtmist reguleerib

toiduseadus.

(10) Tegevusvarusse kuuluva strateegilise gaasi varu haldamist reguleerib maagaasiseadus.

(11) Tegevusvarusse kuuluva ravimivaru käitlemist reguleerib ravimiseadus.

(12) Tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist

ja kasutusele võtmist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.

§ 100. Tegevusvaru hoidmine

(1) Tegevusvaru hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise, juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse

selle hoiukohast.

(2) Tegevusvaru hoitakse Eestis, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Tegevusvaru haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab tegevusvaru või selle

osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoiulepingus peavad olema kindlaks määratud

vähemalt:

1) tegevusvaru asukoha aadress;

2) tegevusvaru identifitseerimist võimaldav tunnus;

3) tegevusvaru hoidmise tingimused;

4) tegevusvaru uuendamise tingimused;

5) tegevusvaru hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused;

6) tegevusvaru hoidmise kontrollimise kord;

7) lepingu tähtaeg ja lepingu maksimaalne maksumus;

8) meetmed teenuse tagamiseks elutähtsa teenuse katkemise korral.

(5) Tegevusvaru moodustamise ja haldamise kohustuse täitmiseks võib tegevusvaru haldaja

sõlmida tähtajalise lepingu, mille alusel juriidiline isik võtab endale tegevusvaru või selle osa

moodustamise ja haldamise kohustuse ning tegevusvaru haldajal on õigus kokkulepitud

tingimustel omandada lepinguga hõlmatud tegevusvaru (edaspidi delegeeritud tegevusvaru).

(6) Delegeeritud tegevusvaru lepingus sätestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatule:

1) tegevusvaru haldaja õigus lepinguga hõlmatud tegevusvaru omandada igal ajal kogu lepingu

kehtivusaja jooksul;

2) tingimus, et tegevusvaru omandamise korral on tagatud tegevusvaru kättesaadavus

tegevusvaru haldajale lepingus sätestatud aja jooksul;

3) tegevusvaru omandamisel makstava hinna kujundamise metoodika.

§ 101. Tegevusvaru kasutusele võtmine

(1) Tegevusvaru kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus.

(2) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib tegevusvaru kasutusele võtmise

otsustada tegevusvaru haldamise eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi

Valitsust.

(3) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib seadmete tegevusvaru kasutusele

võtmise otsustada tegevusvaru haldaja, teavitades sellest viivitamata tegevusvaru haldamise

eest vastutavat ministrit, esitades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud teabe.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses esitatakse:

1) tegevusvaru kasutusele võtmise põhjus;

2) kasutusele võetava tegevusvaru nomenklatuur ja kogus;

3) tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused;

4) kasutusele võetud tegevusvaru taastamise tingimused.

(5) Tegevusvaru haldamise eest vastutav minister võib kehtestada määrusega tegevusvaru

kasutusele võtmise tingimused.

(6) Tegevusvaru kasutusele võtmiseks väljaostmise kulud, mis tekivad varu haldajale,

rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist.

§ 102. Tegevusvaruga seotud riigihanked

Tegevusvaru, sealhulgas käesoleva seaduse § 99 lõigetes 8–12 sätestatud varu, tegevusvaru

taristu ja varustuskindlusega seotud riigihankeid võib käsitada riigi olulise julgeolekuhuvi

kaitsmisega seotud riigihangetena riigihangete seaduse § 169 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 103. Tegevusvaru andmed

(1) Tegevusvaru haldaja peab tegevusvaru kohta üksikasjalikku ja pidevat arvestust.

(2) Tegevusvaru arvestus sisaldab teavet hoiukohtade asukoha kohta ning hoiukohtade kaupa

teavet tegevusvaru koosseisu, koguse, aegumise tähtpäeva ja tegevusvaru omaniku kohta.

§ 104. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine

Tegevusvaru haldaja omandis oleva tegevusvaru uuendamisel ja vähendamisel müüakse

tegevusvaru turuhinnaga, välja arvatud siis, kui tegevusvaru vähendatakse käesoleva seaduse

§-s 101 sätestatud juhul.

12. peatükk

Kaitsetööstus

§ 105. Kaitsetööstusettevõtja püsiv kriisiülesanne

(1) Kaitsetööstusettevõtja käesoleva paragrahvi tähenduses on käesoleva paragrahvi lõike 3

alusel määratud juriidiline isik, kes tegeleb sõjalise kauba tootmisega või osutab sellise kaubaga

seotud tehnilist abi.

(2) Kaitsetööstusettevõtja püsiv kriisiülesanne on riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjalise

kauba tootmine ja tehnilise abi osutamine strateegilise kauba seaduse tähenduses.

(3) Sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega

püsiva kriisiülesandega kaitsetööstusettevõtja määramise täpsemad tingimused ja korra ning

püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded.

13. peatükk

Kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud kohustused

1. jagu

Töökohustus

§ 106. Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus

(1) Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev

kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku

institutsiooni ülesande täitmisega (edaspidi ka töökohustus).

(2) Töökohustus käesoleva seaduse tähenduses ei ole tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha

ülesannete täitmine, ajateenistus, reservteenistus ega asendusteenistus.

§ 107. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht

(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon tagavad, et neil on

kriisiolukorra lahendamiseks ja püsiva kriisiülesande täitmiseks olemas vajalik personal, kes

on teadlik oma kriisirollist ning kellel on asjakohased teadmised, oskused ja hoiakud.

(2) Asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise

tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohad, millel oleval isikul on

töökohustus.

(3) Kriisiülesandega ametikoht on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu

liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi

peaprokuröri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni

juhatuse liikme, vallavanema ning linnapea ametikoht.

(4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon võivad lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohtadele määrata kriisiülesandega ameti- ja

töökohti ning nimeliselt või erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid oma kriisiplaani

olemasolul selles määratud tingimustel ja ulatuses niivõrd, kui see on sobiv ja vältimatult

vajalik selleks, et tagada püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande

täitmiseks vajalik personal.

(5) Elutähtsa teenuse osutaja tarnija, muu lepingupartner ja tütarettevõte võivad määrata

kriisiülesandega töökohti ning nimeliselt või erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid

elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis määratud tingimustel ja ulatuses niivõrd, kui see on sobiv

ja vältimatult vajalik selleks, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevus. Nende töökohtade ja

isikute määramine ei tohi mõjutada isiku sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumist ja

täitmist ning neile ei kohaldata kaitseväeteenistuse seaduse § 70 lõikes 4, § 8011 lõike 1 punktis

3 ja § 15611 lõike 2 punktis 3 sätestatut.

§ 108. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine

(1) Töökohustus tekib isiku kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või

töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks, arvestades käesoleva paragrahvi

lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimusi.

(2) Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel

kriisiülesandega ameti- või töökohaks.

(3) Kui käesoleva seaduse § 107 lõike 4 alusel on tekkinud töökohustus sõjaaja ametikohale

nimetatud isikul, kes on Kaitseväe hinnangul vältimatult vajalik lisaõppekogunemise,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal tema sõjaaja ametikoha ülesannete

täitmisel, selgitab Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväe ja püsiva kriisiülesandega

asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooniga välja, kas ja millistel tingimustel on

võimalik isikut sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul selgub, et isikut ei ole võimalik tema

sõjaaja ametikohal asendada, võib Kaitseressursside Amet kehtestada Kaitseväe ettepanekul

käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes

tähtajalise piirangu isiku töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha

ülesannete täitmise ajal. Kaitseressursside Amet võib Kaitseväe ettepanekul otsustada piirangut

pikendada, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 lähtudes selgub, et piirangu kehtestamise alus ja

asjaolud püsivad.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirang lõpeb isiku asumisel käesoleva

seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsusest teavitatakse isikut, kelle suhtes otsus tehti,

ning püsiva kriisiülesandega asutust või isikut või põhiseaduslikku institutsiooni kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

(7) Töökohustust võib rakendada ja täita kriisiolukorra ajal ning käesoleva seaduse § 139

punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks väljakuulutatud

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(8) Käesoleva seaduse § 107 lõike 4 alusel tekkinud töökohustuse rakendamise kohta teeb

püsiva kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis otsuse.

(9) Käesoleva seaduse § 107 lõike 4 alusel tekkinud töökohustuse rakendamisel ja täitmisel

arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud töökohustuse

rakendamise ja täitmise piiramise tingimusi, lõikes 8 nimetatud otsust ja lõikes 4 nimetatud

piirangut.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse

koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel,

lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud korrast.

(11) Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse

pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad

tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

(12) Vabariigi Valitsus võib kehtestada nimeliselt või erialaselt kriisiülesandega ameti- ja

töökohtade ning nendel töötamise kohustusega isikute loetelu.

§ 109. Töökohustusest vabastamine

Töökohustusest on vabastatud:

1) alla 18-aastane isik;

2) puuduva töövõimega isik;

3) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel viibiv isik.

§ 110. Töökohustuse lõppemine

(1) Töökohustus lõpeb:

1) ametikohalt vabastamisel või töölepingu lõppemisel;

2) kui ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht.

(2) Kui käesoleva seaduse § 107 lõike 4 alusel tekkinud töökohustusega isik soovib

kriisiolukorra ajal enda ametikohalt vabastamist või oma töölepingu üles öelda, esitab ta

tööandjale avalduse hiljemalt 60 kalendripäeva ette.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata

erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist asutuse- või

tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu eelkõige siis, kui:

1) isikut on koheldud ebaväärikalt või ähvardatud sellega või lubatud teha seda kolmandatel

isikutel;

2) oluliselt on viivitatud põhipalga või töötasu maksmisega;

3) teenistuses või tööl jätkamine on seotud reaalse ohuga isiku kõlbelisusele ja heale nimele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata

erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist mõjuval

põhjusel, eelkõige kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või

töökohal ettenähtud tööd teha.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib nõuda erakorralist kriisiülesandega

ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

2. jagu

Töö- ja teenistussuhete erandid

§ 111. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus

(1) Täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse ametiasutuse või selle hallatava

asutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja

ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema

volitatud isik anda juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise

toetamiseks, täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid (edaspidi täiendav töö- või

teenistusülesanne), mille täitmise kohustus ei tulene töölepingust, ametijuhendist ega

õigusaktidest, kui töötajal või ametnikul on selle töö- või teenistusülesande täitmiseks vajalikud

teadmised, oskused ja hoiakud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava töö- või teenistusülesande andmisel ei

kohaldata töölepingu seaduse § 12 ja § 17 lõiget 1 ning avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikeid

1 ja 3, sealhulgas ametijuhendi muutmist ja ametniku nõusoleku küsimist.

(3)  Töötaja ja ametniku võib ilma tema nõusolekuta ja vastuvõtva asutusega kokkuleppel saata

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise

ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Nii töötaja

kui ka ametniku võib saata täitma nii töötaja tööülesandeid kui ka ametniku teenistusülesandeid.

Sõltuvalt täiendava töö- või teenistusülesande täitmise mahust on isik sellisel juhul kas täielikult

või osaliselt vabastatud oma alalise töö- või teenistuskoha ülesannetest ning ta on kohustatud

täitma teise ametiasutuse või isiku suuniseid, korraldusi ja töökorraldust ulatuses, mis on vajalik

täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks.

(4) Täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse töötajale töötasu ja

ametnikule palk. Töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega

töötajal on tööleping sõlmitud või kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud.

(5) Ületunnitöö arvestust peab ja selle hüvitab asutus või isik, kelle ülesande täitmise tõttu

ületunnitöö tekkis.

(6)  Töötajale ja ametnikule, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool oma

alalise töö- või teenistuskoha kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi, hüvitab sõidu-

ja majutuskulu see asutus või isik, kelle tõttu sõidu- ja majutuskulu tekkisid.

(7) Kui töötaja või ametnik täidab töö- või teenistusülesandeid käesoleva paragrahvi alusel teise

ametiasutuse või isiku juures, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ametiasutus või

isik, kelle juures töötaja või ametnik töö- või teenistusülesandeid täidab.

(8) Tööandja täidab erakorralise või sõjaseisukorra ajal töötervishoiu- ja tööohutusalaseid

kohustusi niivõrd, kuivõrd see on olukorda arvestades võimalik.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse panemisel ja selle täitmisel

arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada töötajal ja ametnikul täiendava töö- või

teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- või teenistuskohta.

(10) Töötajal või ametnikul on õigus keelduda täiendava töö- või teenistusülesande täitmisest,

kui tööandja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tingimuse täitmata.

(11) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal kohaldatakse käesolevas paragrahvis

sätestatut ka töösuhtele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata püsiva kriisiülesandega isiku

juures, kui töötaja töötab kriisiülesandega töökohal, ja ühekordse kriisiülesandega isiku juures,

kui tööandja on ühepoolselt määranud isiku kriisiülesannet täitma.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 112. Töötasu ja palga maksmise erandid kriisiolukorra ajal

(1) Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava töötaja töötasu ja ametniku palka

võib ühepoolselt vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui riigi rahaliste võimaluste

puudumise tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal

ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asutus ja isik võivad riigikaitselise kriisiolukorra

ajal töötaja töötasu ühepoolselt vähendada, kui on vaja vähendada tööjõukulusid, et jätkata riigi

toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude

vähenemisest ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähenemiseks.

(3)  Töötasu ja palga ühepoolse vähendamise korral ei tohi töötaja töötasu ja ametniku palka

vähendada võrdeliselt rohkem, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve.

(4)  Töötasu ja palga ühepoolse vähendamise korral ei tohi töötasu ja palk olla väiksemad kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lõppemist tuleb töötaja töötasu ja

ametniku palk mõistliku aja jooksul taastada endises suuruses.

(6) Töötasu ja palga vähendamine ei ole lubatud, kui asutus või isik annab laenu teisele isikule,

sealhulgas oma ema- või tütarettevõtjale, või perioodil, mille eest makstakse kasumiosa, välja

arvatud riigile laenu andmise või kasumiosa riigieelarvesse kandmise korral.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud

kriisiülesandega ametikohal olevale isikule.

§ 113. Tööaja erandid

(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon võivad riigikaitselise

kriisiolukorra ja eriolukorra ajal kehtestada kriisiülesandega töö- või ametikohal olevale isikule

töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele

kohaldatavates seadustes sätestatust erineva tööaja korralduse, erinevad nõuded töö-, puhke- ja

valveaja kohaldamisele ja kestusele ning erinevad piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle,

sõltumata poolte kokkuleppest või isiku nõusolekust. Seejuures tuleb arvestada isiku

perekondlike asjaolude, terviseseisundi ja muu asjassepuutuvaga.

(2) Kriisiülesannet täitvale isikule tagatakse 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega,

millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut võib kohaldada ka sõjaväelise auastmega rahuaja

ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud

kriisiülesandega ametikohal olevale isikule.

§ 114. Põhipuhkuse katkestamine

(1) Püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooni töötaja ja

ametniku põhipuhkuse võib tööandja ühepoolselt katkestada või edasi lükata töölepingu

seaduse § 69 lõikes 5 sätestatud alusel, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.

(2) Eriolukorra või erakorralise või sõjaseisukorra ajal põhipuhkuse katkestamise või

edasilükkamise korral ei hüvitata töötajale ja ametnikule puhkuse katkestamisest või

edasilükkamisest tekkinud kulusid.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Kasutamata jäänud puhkuseosa saab kasutada tööandjaga kokkulepitud ajal.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud

kriisiülesandega ametikohal olevale isikule.

3. jagu

Kodanikukohustuse täitmine

§ 115. Kodanikukohustus

Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal on kodanikukohustus töö- või

teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö. Kodanikukohustust ei saa rakendada

tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse

täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine.

§ 116. Kodanikukohustuse täitmine

(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võivad valitsusasutus ja kohaliku

omavalitsuse üksus füüsilise isiku suhtes, kes ei täida kriisiülesandega ameti- või töökoha

ülesandeid või kelle kriisiolukorra aegsed kohustused ei tulene muust seadusest või

halduslepingust, rakendada kodanikukohustust, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks

ning:

1) kodanikukohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil

õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja

2) kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu seda täitvale isikule

ega tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.

(2) Kodanikukohustuse rakendamise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku terviseseisundit ja

muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist.

(3) Kodanikukohustust võib rakendada kuni 48 tundi. Kodanikukohustuse rakendamise kestus

ei või ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Kodanikukohustuse

rakendamine ei saa olla tingimuslik.

(4) Kodanikukohustust täitvale isikule peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg ja võimalikult

ohutu töökeskkond.

(5) Isikuid võib kohustada ilmuma kodanikukohustust täitma koos vajalike töövahendite ja

sõidukitega, kui need on olemas. Asjakohase kohustuse saab panna käesoleva seaduse § 77

lõikes 1 nimetatud asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks pädev asutus.

(6) Kodanikukohustuse rakendamine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Vahetut reageerimist nõudvas olukorras võib kodanikukohustuse täitmise korralduse

anda suuliselt.

§ 117. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine

(1) Kodanikukohustuse täitmisest on vabastatud:

1) välismaalane, kes rahvusvahelise lepingu või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide

alusel on vabastatud töökohustusest;

2) alla 18-aastane isik;

3) rase ja naissoost isik ajal, millal tal on töölepingu seaduse kohaselt õigus emapuhkusele;

4) puuduva töövõimega isik;

5) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel viibiv isik;

6) alla 14-aastast last kasvatav üks lapsevanem, last tegelikult kasvatav isik või hooldaja;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

7) raske või sügava puudega isik;

8) puudega isiku hooldaja hoolduskohustuse täitmise ajal;

9) sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev kaitseväelane;

10) kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik, kui kodanikukohustuse täitmine takistab

kriisiülesande täitmist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib vabatahtlikult osaleda

kodanikukohustusena tehtava töö tegemisel.

§ 118. Kodanikukohustust täitva isiku õigused

(1) Kodanikukohustust täitva isikuga ei või tööandja lõpetada töölepingut või teenistussuhet

põhjusel, et isik täidab kodanikukohustust.

(2) Kodanikukohustust täitval isikul on õigus saada õiglast hüvitist käesoleva seaduse §-s 162

sätestatud tingimuste kohaselt.

(3) Kodanikukohustuse täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab isik viivitamata

kodanikukohustuse rakendajat või tema volitatud isikut.

(4) Kui isik kodanikukohustuse täitmisel hukkub või sureb selle käigus saadud vigastuse või

haigestumise tagajärjel, korraldab riik isiku matuse või katab isiku matuse korraldamise kulu.

§ 119. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine

Kodanikukohustuse täitmine lõpeb:

1) kriisiolukorra lõppemisega;

2) tähtaja möödumisel;

3) kodanikukohustuse rakendaja või tema volitatud isiku otsusel;

4) isiku surma korral.

14. peatükk

Haldusmenetluse erandid

§ 120. Tähtaja peatamine

(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib haldusorgan peatada seadusest tuleneva tähtaja

kulgemise, kui ta ei ole suuteline tähtaja jooksul andma määrust või haldusakti, tegema

toimingut või sõlmima halduslepingut erakorralise või sõjaseisukorra tõttu.

(2) Haldusorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tähtaja kulgemise peatada

erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni ja kõige kauem kolmeks kuuks pärast erakorralise või

sõjaseisukorra lõppemist.

§ 121. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel

Riigikaitselise kriisiolukorra ajal on käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme

kohaldamisel haldusmenetluses isikul ja asutusel järgmised kohustused:

1) viivitamata esitada ja teatavaks teha tasuta või omal kulul tema käsutuses olevad menetluses

tähtsust omavad tõendid ja andmed;

2) anda tasuta või omal kulul menetlusosalisena seletus, tunnistajana ütlus või eksperdina

arvamus;

3) tagada tasuta või omal kulul haldusorganile juurdepääs territooriumile, ehitisele, ruumile,

piiratud või tähistatud kinnisasjale või vallasasjale;

4) abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

5) abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmise tegemisel või talle kuuluva

looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel;

6) ilmuda haldusorgani määratud ajal ja kohta menetlustoimingu tegemiseks või istungi

pidamiseks.

§ 122. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel

(1) Käesoleva seaduse §-s 121 nimetatud kohustusega isikul tuleb lisaks haldusmenetluse

seaduses sätestatud muude menetlustoimingute tegemisele taluda haldusorgani poolt

haldusmenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks kohaldatavaid

järgmisi menetlustoiminguid:

1) isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks

olulist teavet;

2) isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul

on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;

3) isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;

4) vallasasja läbivaatus meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude

takistuste kõrvaldamine;

5) olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;

6) proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi tegemine;

7) vallasasja hoiule võtmine;

8) territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või

muude takistuste kõrvaldamine;

9) territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine

ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine.

(2) Käesoleva seaduse §-s 121 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan

kohaldada § 166 lõikes 1 nimetatud sunnivahendit.

(3) Käesoleva seaduse § 121 punktides 3–5 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib

haldusorgan kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras nii kaua,

kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(4) Haldusorgan võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu tegemise

ülesandeks muule haldusorganile, kellel on haldusmenetluses samad volitused.

§ 123. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine

(1) Kui haldusakt, kutse, teade või muu dokument on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra

lahendamiseks, loetakse see isikule kättetoimetatuks, kui riigikaitselise kriisiolukorra

lahendamise tõttu ei olnud võimalik kasutada muid kättetoimetamise viise ja seda on tehtud

ühel järgmistest viisidest:

1) haldusmenetluse seaduse §-s 25 sätestatud viisil;

2) haldusakt või muu dokument avaldatakse olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest

lähtudes interneti uudisteportaalis, muul asjakohasel veebilehel või asjakohases arvuti- või

sidevõrgus;

3) haldusakt või muu dokument avaldatakse tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul

kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt

üks tund;

4) haldusakt või muu dokument avaldatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Kui kättetoimetamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik, võib

haldusorgan haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi isikule kätte toimetada muul viisil, mis

tagab haldusakti või muu dokumendi kättesaamise.

(3) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks antava haldusakti, kutse, teate või

muu dokumendi võib haldusorgan isikule kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas.

(4) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti kättetoimetamine enne käesoleva seaduse

alusel piirava meetme kohaldamist ei võimalda saavutada selle eesmärki, võib haldusorgan

toimetada haldusakti kätte piirava meetme kohaldamise, selle asendustäitmise või haldusorgani

poolt täitmise käigus või viivitamata pärast seda.

(5) Edasilükkamatul juhul võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra ajal teha teatavaks või

toimetada kätte üksnes haldusakti resolutiivosa, kui muud moodi ei ole võimalik. Haldusakti

adressaadi, kolmanda isiku, vaiet lahendava haldusorgani või kaebust lahendava halduskohtu

taotlusel esitab haldusorgan viivitamata haldusakti põhjendused.

§ 124. Menetlusosalise õiguste piiramine

(1) Kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks võetava piirava meetme kohaldamine tuleb

otsustada viivitamata, menetlusosaline ei ole teada või meede puudutab määramata hulka

isikuid või paljusid isikuid, kelle kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik, ning

on alust arvata, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist, võib haldusorgan:

1) jätta menetlusosalise menetluse alustamisest teavitamata;

2) piirata selgituskohustuse täitmist või asendada selle üldise teabe andmisega;

3) piirata dokumentide või toimikuga tutvumise võimaldamist;

4) piirata vastuväidete esitamist või jätta menetlusosalised ära kuulamata.

(2) Kui haldusorgan on haldusmenetluses piiranud menetlusosaliste õigusi vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 1, võib menetlusosaline esitada mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teada

saamist oma valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust omavad asjaolud koos

haldusmenetluse uuendamise taotlusega.

§ 125. Haldusakti vormistamine

(1) Edasilükkamatutel või paljudel juhtudel võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra

lahendamiseks anda haldusakti suulises või muus vormis. Võimaluse korral salvestab või

protokollib haldusorgan suulises või muus vormis antud haldusakti andmise, selle sisu ja

adressaadile teatavaks tegemise.

(2) Haldusorgan võib vormistada haldusakti pealdisena taotlusel või muul dokumendil (edaspidi

resolutsioon). Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime ja

ametinimetust ning kuupäeva.

(3) Haldusakti võib vormistada resolutsioonina, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies ulatuses;

2) haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel;

3) haldusorgan lõpetab omal algatusel alustatud haldusmenetluse;

4) haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest;

5) edasilükkamatutel või paljudel juhtudel.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 126. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest

Kui käesoleva seaduse alusel kehtestatud piirava meetme kohaldamine toob kaasa

rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamise kohustuse, edastab haldusorgan piirava meetme

kohaldamise haldusakti teadmiseks teavitamise kohustust täitvale asutusele.

§ 127. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal

(1) Käesoleva seaduse alusel haldusakti andmisel selgitab haldusorgan välja adressaadi

kohustused, mis võivad takistada tal haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist või muuta selle

täitmise võimatuks (edaspidi konkureeriv kohustus). Adressaat on kohustatud tegema

haldusorganile teatavaks kõik konkureerivad kohustused.

(2) Esmajärjekorras tuleb täita riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakt.

(3) Kui konkureerivate kohustuste täitmine ei ole õiguslikult välistatud, kuid adressaadil ei ole

võimalik või ei ole määratud ajal võimalik kohustusi samal ajal täita, võib haldusorgan koostöös

konkureeriva kohustuse pannud haldusorganiga määrata kindlaks, millist kohustust on

adressaat kohustatud täitma.

(4) Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud

viisil.

(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esmajärjekorras täidetava kohustuse

väljaselgitamist haldusakti andmisel haldusorgan:

1) tunnistab konkureeriva kohustuse kehtetuks;

2) peatab konkureeriva kohustuse täitmise;

3) võtab konkureeriva kohustuse täitmise üle;

4) jätab haldusakti kavandatud kujul andmata;

5) kõrvaldab konkureeriva kohustuse muul viisil.

§ 128. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg

Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamist puudutav vaie lahendatakse 60 päeva jooksul vaide

kättesaamisest arvates haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Tähtaega võib pikendada

kuni 60 päeva võrra.

15. peatükk

Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel

vajaliku teabe töötlemine ja andmekogud

1. jagu

Teabe töötlemise üldnõuded ja juurdepääsupiiranguga teave

§ 129. Teabe saamise õigus kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel

(1) Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja

isikul, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel, ning

põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet,

sealhulgas avaliku teabe seaduse tähenduses asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu)

kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud muud teavet, kui selle teabe väljastamist või teabele juurdepääsu õigust ei ole muu

õigusaktiga reguleeritud.

(2) Teabe taotlemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel teatatakse teabevaldajale

teabe töötlemise alus ja eesmärk ning teabe taotlemise põhjus, väljastatav andmestik ja

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

väljastamise tähtaeg, korduval väljastamisel ka kestus. Väljastatud teavet ei tohi edastada

kolmandatele isikutele teabevaldaja loata.

(3) Valitsusasutus, kelle valduses on ohuhinnang või muu tsiviilkriise ja riigikaitset puudutav

teave, peab selle edastama Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi

Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik

kriisiolukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks ning selle teabe väljastamist või

teabele juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga piiratud.

§ 130. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine

(1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:

1) teabe kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kohta juhul, kui selle avalikuks

tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku,

sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku

institutsiooni toimepidevust;

2) teabe käesoleva seaduse alusel kohaldatud asja sundkasutusse võtmise ja asja

sundvõõrandamise kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või

riigi julgeolekut;

3) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks alaliselt või ajutiselt kaitstavat olulise tähtsusega

objekti või lihtsustaks sellevastase ründe toimepanemist;

4) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi

tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutuselevõtmise ulatuse ja

tingimuste kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või riigi

julgeolekut;

5) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi

tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamise kohta, kui selle avalikuks

tulek võib ohustada riigi varustuskindlust või julgeolekut.

(2) Teabevaldaja võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada riigi

tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru

moodustamise, haldamise ning vahendite soetamisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek

võib mõjutada varu moodustamist või vahendite soetamist.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele

juurdepääsu piirang kehtib kümme aastat. Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib,

võib asutuse juht pikendada selle teabele juurdepääsu piirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid

mitte kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsu piirangu kehtestamisest arvates.

2. jagu

Isikuandmete töötlemine

§ 131. Isikuandmete töötlemine

(1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja piiravat meedet kohaldav haldusorgan

võivad kriisiolukorra ajal käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise,

järelevalve tegemise ja muude kriisiolukorra lahendamiseks vajalike toimingute eesmärgil

töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

(2) Kriisiolukorra ajal on kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel ja piiravat meedet

kohaldaval haldusorganil oma ülesannete täitmiseks õigus erandkorras ja käesoleva paragrahvi

lõigetes 3–5 sätestatud tingimustel saada kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmekogusse

kantud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ka juhul, kui andmekogu pidamist

reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

piiravat meedet kohaldava haldusorgani õigust neid andmeid kriisiolukorra lahendamiseks

saada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olukorra tekkimisel hindab enne andmete

väljastamist Andmekaitse Inspektsioon nelja kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates

andmete väljastamise alust, eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise

vajadust, kaasates andmekogu vastutava töötleja. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal annab

Andmekaitse Inspektsioon hinnangu kahe kalendripäeva jooksul.

(4) Isikuandmete väljastamise andmekogust otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

olukorra tekkimisel andmekogu vastutav töötleja esimesel võimalusel, võttes arvesse

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata ning vastutav töötleja väljastab

lõikes 2 nimetatud andmed kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat

meedet kohaldavale haldusorganile viivitamata, kui see on kriisiolukorra lahendamise eest

vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani põhjendusel edasilükkamatult

vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks või riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. Vastutav

töötleja teavitab andmete väljastamisest esimesel võimalusel Andmekaitse Inspektsiooni.

§ 132. Andmesubjekti õiguste piiramine

(1) Kriisiolukorra ajal võivad kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja piiravat meedet

kohaldav haldusorgan teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:

1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest,

sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku

alust, ulatust ja põhjust;

2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning

teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile;

3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest

ning juurdepääsupiirangutest;

4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;

5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;

7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui

piiramata jätmine võib:

1) kahjustada kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava

haldusorgani käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmist;

2) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata kuni käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluse äralangemiseni.

§ 133. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti

kaitsel

(1) Käesoleva seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti

valdajal on õigus töödelda objekti külastava või teenindava isiku tuvastamise või isikusamasuse

kontrollimise eesmärgil järgmisi andmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

3) isiku kasutatava sõiduki registreerimisnumber, kui isik sisenes objektile sõidukiga;

4) saabumise ja lahkumise kuupäev ja kellaaeg.

(2) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt

12 kuud, kuid mitte kauem kui kümme aastat nende tekkimisest arvates. Sõjalise riigikaitse

toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava

objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kümme aastat, kuid mitte kauem kui 25 aastat nende

tekkimisest arvates.

(3) Säilitatud andmeid võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgile töödelda

riigi julgeoleku tagamise, süütegude menetlemise ning riikliku ja haldusjärelevalve tegemise

eesmärgil.

(4) Andmete säilitamistähtaja möödumisel on objekti valdaja kohustatud andmed kustutama ja

hävitama.

§ 134. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel

(1) Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemise eesmärgil õigus saada:

1) kontrollitava isiku üldandmeid ja isikut tõendava dokumendi andmeid, sealhulgas õigus

saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja

täidab käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet;

2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta.

(2) Karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude puhul väljastatakse

karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta.

(3) Käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 nimetatud kuritegude kohta väljastatakse karistusregistrist

kehtivate karistuste andmed. Andmed väljastatakse üksnes juhul, kui karistusregistris ei ole

isikul karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude eest kehtivaid karistusi.

(4) Enne taustakontrolli esmakordset tegemist peab kontrollima käesoleva seaduse § 85 lõike 2

alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku samasust isikut tõendava dokumendi alusel.

(5) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud

ülesannet täitvalt isikult nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan

on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik § 86 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude

kontrollimiseks.

3. jagu

Andmekogud

§ 135. Tsiviiltoetuse register

(1) Tsiviiltoetuse register on andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi

lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid,

sealhulgas pidada arvestust:

1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;

2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;

3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega

isikute ja asutuste üle;

4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning

tegevusvaru üle.

(2) Tsiviiltoetuse registri vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja

Päästeamet.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Tsiviiltoetuse registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Tsiviiltoetuse registri põhimääruses sätestatakse:

1) registri kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;

2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis;

3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

4) andmevahetus teiste andmekogudega;

5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) andmete säilitamise täpsem tähtaeg;

8) muud korraldusküsimused.

(5) Tsiviiltoetuse registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja üldandmed ja ametikoht;

2) asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku üldandmed, töökoha või ametikoha

nimetus, tööpiirkond ja ülesanded;

3) kriisiülesande saaja üldandmed;

4) vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmed;

5) riigi tegevusvaru hoidja üldandmed;

6) registritoimingu teinud isiku üldandmed.

(6) Tsiviiltoetuse registri andmeid säilitatakse kuni andmete ajakohasuse lõppemiseni.

Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete

registrisse kandmisest arvates.

§ 136. Mobilisatsiooniregister

(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe sõjaaja üksuste

koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite üle.

(2) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(3) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja

korraldamise eest vastutav minister määrusega.

(4) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse:

1) registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg;

3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

4) andmevahetus teiste andmekogudega;

5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) andmete, mis ei ole isikuandmed, säilitamise tähtajad;

8) muud korraldusküsimused.

(5) Mobilisatsiooniregister sisaldab järgmisi andmeid:

1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed;

2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku

üldandmed, hariduse, väljaõppe, töö- või ametikoha, veregrupi, tervisenõuetele vastamise,

mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise, riigisaladusele

juurdepääsu loa ja Eestist lahkumise piirangu andmed;

3) registrile juurdepääsu õigust omava isiku üldandmed;

4) sõjaaja üksuse varustatuse andmed.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(6) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse

arhiivi kandmisest arvates järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;

2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.

(7) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmed kantakse registri digitaalsesse arhiivi pärast

isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma.

§ 137. Kaitseplaneerimise infosüsteem

(1) Kaitseplaneerimise infosüsteem on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitse

planeerimise ning kaitsevõime korraldamisega seotud andmete, rahu- ja sõjaaja äriprotsesside

haldamise, rahu- ja sõjaaja võimete ning ressursside, hankevajaduse kavandamise ja eelarveliste

otsuste tegemise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegiliste andmevarade üle.

(2) Kaitseplaneerimise infosüsteemi vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(3) Kaitseplaneerimise infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isiku hariduse ja töökogemuse andmed;

3) isiku kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed.

(4) Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruse kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:

1) infosüsteemi ülesehitus;

2) infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

3) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg;

4) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

5) andmevahetus teiste andmekogudega;

6) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;

7) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

8) muud korraldusküsimused.

(5) Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole

sätestatud lühemat tähtaega. Kaitseplaneerimise infosüsteemi kantud isikuandmeid säilitatakse

pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või surma järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;

2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.

16. peatükk

Rahvusvaheline sõjaline koostöö

1. jagu

Rahvusvahelise sõjalise koostöö üldnõuded

§ 138. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine

(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine on:

1) Kaitseväe kasutamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;

2) Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;

3) välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise võimaldamine

seadusega sätestatud alustel ja korras;

4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine, peakorteri tegevuses osalemine ja

selle tegevuse toetamine;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja

julgeolekuprojektide kavandamine, elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine ning

riigihangete korraldamine.

(2) Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning Euroopa Liidu lepingu artikli 42

lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra kehtestab Vabariigi

Valitsus korraldusega.

(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kaitseväelasele, kes töötab Eesti Vabariigi

välisesinduses, ega välisriigi relvajõudude liikmele, kes töötab välisriigi diplomaatilises

esinduses või konsulaarasutuses.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutab Kaitsevägi jõudu Kaitseväe korralduse seaduses

sätestatud korras.

(5) Käsuõigus antakse üle ja võetakse vastu Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

(6) Välisriigis viibivale kaitseväelasele, Kaitseväega töösuhtes olevale muule isikule ja temaga

kaasas olevale ülalpeetavale kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas

välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.

(7) Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude liikmele ning välisriigi

relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule ja tema ülalpeetavale kohaldatakse

Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.

(8) Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude asjaomane ametiasutus ja

ametiisik võivad Eesti Vabariigis teostada oma riigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava

suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, kui selline õigus on neile antud selle riigi

õigusaktidega ja kui see on kooskõlas asjakohase välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.

(9) Kaitsevägi sõlmib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri või

tema volitatud isiku nõusolekul rahvusvahelisi kokkuleppeid.

(10) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide

kavandamisel ja elluviimisel ning muu hulgas sõjalise abi andmiseks ja vahendamiseks

riigihankeid.

§ 139. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon

Rahvusvaheline sõjaline operatsioon on:

1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva

välislepinguga või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse

enesekaitse operatsioon (edaspidi kollektiivse enesekaitse operatsioon);

2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja

julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline

operatsioon (edaspidi muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon).

2. jagu

Rahvusvaheline sõjaline koostöö väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

§ 140. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil

(1) Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil otsustab Riigikogu järgmiselt:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

1) ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu;

2) teeb asjakohase otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud.

(2) Korralduse alustada osalemist ja lõpetada üksuste osalemine kollektiivse enesekaitse

operatsioonil annab Kaitseväele Vabariigi Valitsus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi

Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

§ 141. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

(1) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil otsustab Riigikogu igal

üksikjuhul eraldi otsusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid.

(2) Riigikogu ei tee Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb ratifitseeritud

välislepingust.

(3) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni või selle liikmesriigi või Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus

otsustab Riigikogu enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu

määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude

koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab

sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult välissuhtlemise

valdkonna eest vastutava ministriga Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada

osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks

Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

(5) Riigikogu määrab otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda

kiireloomulise vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele

korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ning

Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimeestele.

(7) Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde

kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõike 1 punktide 1 ja 4 alusel lähetatud tegevväelane võib

selle rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda

muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

§ 142. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise

organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning

elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine

(1) Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja

rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel

ja elluviimisel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsus, millega kaasneb Kaitseväe alaliste või

ajutiste üksuste lähetamine väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi, tehakse teatavaks Vabariigi

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni

esimehele.

§ 143. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel

Kaitseväe osalemise otsustamine

Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel

õppusel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.

3. jagu

Rahvusvaheline sõjaline koostöö Eesti Vabariigi territooriumil

§ 144. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil

Välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses sätestatud alustel ajutiselt viibida Eesti

Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on:

1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;

2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;

3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;

4) transiit;

5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine.

§ 145. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja

Eesti Vabariigist lahkumine

(1) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik käesoleva seaduse alusel

antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa alusel kannab Politsei- ja Piirivalveamet

dokumenti, mille välisriigi relvajõudude liige ja tema ülalpeetav esitavad riigipiiri ületamisel

või hiljem esimesel võimalusel, märke Eestis viibimise aluse ja aja kohta. Käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud loa pikendamisel või uue loa andmisel kannab Politsei- ja Piirivalveamet

dokumenti uue märke.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märget ei tehta välisriigi relvajõudude liikme ja

tema ülalpeetava esitatud dokumenti, kui välisriigi relvajõudude Eestis viibimise eesmärk on

osaleda rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või kui märke tegemine ei ole praktilistel

põhjustel võimalik.

(4) Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti

kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vormi kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

(5) Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning

relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise korra kehtestab sõjalise

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 146. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks

välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine

(1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi

relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise otsustab:

1) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse

enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu otsusega.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel antud korraldus tehakse viivitamata teatavaks

Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel tehtud otsus tehakse viivitamata teatavaks

Vabariigi Presidendile ja Vabariigi Valitsusele.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi

territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil

korraldataval sõjalisel operatsioonil.

§ 147. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine

muudel juhtudel

Sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib anda välisriigi

relvajõududele käskkirjaga loa viibida ajutiselt Eesti Vabariigi territooriumil järgmistel

eesmärkidel:

1) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;

2) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;

3) ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti elluviimine Eesti Vabariigi territooriumil.

§ 148. Välisriigi relvajõudude transiit

(1) Välisriigi relvajõudude transiit käesoleva seaduse tähenduses on välisriigi relvajõudude

viibimine Eesti Vabariigi territooriumil selle maismaaosa läbimiseks, välja arvatud käesoleva

seaduse § 146 lõikes 4 sätestatud juhul.

(2) Välisriigi relvajõududele transiidiloa andmise, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on

kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised, otsustab sõjalise riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister.

(3) Kui Eesti Vabariigi ja välisriigi vahel ei ole sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet

sisaldavat lepingut, otsustab relvajõududele transiidiloa andmise:

1) sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kui üksuse

isikkoosseisus on kuni 2000 liiget;

2) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui üksuse isikkoosseisus on 2001 kuni 5000 liiget;

3) Riigikogu otsusega, kui üksuse isikkoosseisus on rohkem kui 5000 liiget.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkiri ja punktis 2 nimetatud korraldus

tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu

riigikaitsekomisjoni esimehele.

(5) Riigikogu võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkirja ja punktis 2

nimetatud korralduse kehtivuse peatada ja teha uue otsuse.

§ 149. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu

(1) Käesoleva seaduse § 146 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõud

võivad Eesti Vabariigi territooriumil kasutada jõudu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni

eesmärkide saavutamiseks.

(2) Käesoleva seaduse §-de 147 ja 148 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi

relvajõud võivad kasutada jõudu, kui see on vajalik Kaitseväe toetamiseks rahuajal väljastpoolt

Eesti Vabariigi territooriumi Eesti Vabariigi vastu suunatud ründe tõrjumisel. Jõu kasutamise

alustamine otsustatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud korras.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamise korral teeb Riigikogu või

Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 146 alusel viivitamata otsuse välisriigi relvajõudude

edasise viibimise kohta Eesti Vabariigi territooriumil.

(4) Välisriigi relvajõud lähtuvad Eesti Vabariigi territooriumil jõu kasutamisel välislepingutest,

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, rahvusvahelise

organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja

Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.

§ 150. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise

seaduslik alus

(1) Käesoleva seaduse § 145 lõikes 1 sätestatud luba on seaduslik alus ainult Eesti Vabariigi

territooriumil viibimiseks.

(2) Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval on õigus Eestis viibida koos välisriigi

relvajõudude liikmega, kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 145 lõikes 1 sätestatud loa alusel.

Ülalpeetaval on lubatud Eestis viibida ja töötada nimetatud loa kehtivusajal.

(3) Välislepingus sätestatud juhul võib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister lubada ülalpeetaval viibida ja töötada Eestis loa kehtivusajast kauem.

(4) Käesoleva seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui see tuleneb välislepingust.

§ 151. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik

Välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 144–148 ja 150

välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta sätestatut ka välisriigi relvajõude

saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule, välisriigi relvajõudude lepingupartneri

töötajale, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personali liikmele ja õppurile, rahvusvahelise

sõjalise peakorteri personali liikmele, peakorteri lepingupartneri töötajale ning nimetatud

isikute ülalpeetavatele.

§ 152. Lennu- ja laevaloa väljastamine

(1) Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse või piiriveekogu Eestile kuuluvasse

osasse sisenemise loa (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti

õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi

lendamise loa (edaspidi lennuluba) annab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister või tema volitatud isik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaloa ja lennuloa andmise korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib olla ühe- või mitmekordne.

17. peatükk

Sõjavangide kohtlemine

§ 153. Sõjavang

Sõjavangina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949

Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides a ja b nimetatud isikuid.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 154. Sõjavangide kinnipidamine

(1) Sõjavangide kinnipidamine toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning

nende valitsemisala asutuste koostöös.

(2) Kaitseministeerium korraldab sõjavangide transpordi ja lühiajalise kinnipidamise ning

vastutab sellega seotud tegevuste eest.

(3) Justiits- ja Digiministeerium võimaldab kasutada vangla taristut sõjavangide

kinnipidamiseks ja korraldab pikaajalist kinnipidamist.

(4) Sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutatakse vanglaid. Sõjavangi pikaajalisel

kinnipidamisel võib kohaldada vangistusseaduses sätestatud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid

julgeoleku tagamise meetmeid, mis ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949

Genfi (III) konventsiooni nõuetega. Kui vanglaid ei ole võimalik kasutada, määratakse

sõjavangide pikaajalise kinnipidamise koht Vabariigi Valitsuse korraldusega.

(5) Sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused ja korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatakse:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste täpsemad ülesanded sõjavangide

lühiajalisel ja pikaajalisel kinnipidamisel;

2) sõjavangide kinnipidamiseks kasutatavad kohad, sealhulgas kinnipidamiskohtade määramise

kord;

3) toimingud, mida tehakse enne ja pärast sõjavangide pikaajalise kinnipidamise kohta viimist;

4) sõjavangide transpordi korraldamine;

5) nõuded sõjavangide kinnipidamist korraldavale personalile;

6) nõuded sõjavangide üle arvestuse pidamisele;

7) muud sõjavangide kinnipidamise korraldamiseks vajalikud tingimused ja nõuded.

§ 155. Sõjavangide üle arvestuse pidamine ja andmete töötlemine

(1) Kinnipeetud sõjavangide üle peetakse arvestust kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu sõjavangide andmestikus.

(2) Sõjavangide üle arvestuse pidamisele ja sõjavangidega seotud andmete töötlemisele

kohaldatakse vangistusseaduse § 51 lõike 1 punktis 8, lõikes 2 ja lõike 3 punktis 1, § 52

lõigetes 7, 8 ja 81, § 53 lõigetes 12 ja 21 ning §-s 54 sätestatut.

§ 156. Distsiplinaarmenetlus

Sõjavangide distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatüki

sätteid ulatuses, milles need ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi

(III) konventsiooniga.

§ 157. Sõjavangide tervishoiuteenuste korraldamine

(1) Sõjavangidele, keda peetakse kinni vanglas, korraldab tervishoiuteenuste osutamise

Tervisekassa riigieelarveliste võimaluste piires vangistusseaduse §-de 49 ja 52 alusel.

(2) Sõjavangidele, keda peetakse kinni mujal kui vanglas, osutatakse tervishoiuteenuseid

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud tingimustel ja korras.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

18. peatükk

Riigivastutuse erandid

1. jagu

Riigivastutuse erandid kriisiolukorra ajal

§ 158. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal

(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitatakse käesolevas seaduses ja selle

alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Kahju ei hüvitata, kui seaduses on ette nähtud õiglase hüvitise või sotsiaalse tagatise

maksmine, samuti kui käesoleva seadusega on kahju hüvitamine välistatud.

§ 159. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal

(1) Isikul on õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mille on talle õigusvastaselt tekitanud

haldusorgan või kodanikukohustust täitev isik või seaduse alusel kaasatud muu isik, või selle

asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.

(2) Õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata. Isik võib taotleda käesoleva seaduse § 162 alusel

õiglase hüvitise maksmist.

(3) Kahju kannatanud isikule hüvitab kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju

hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud

korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset kriisiülesannet, hüvitab kahju

ühekordse kriisiülesande määranud asutus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata

kahju kannatanud isiku tahtest kõrvaldada kahju põhjustanud haldusaktiga või tehtud

toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.

§ 160. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal

(1) Isikule hüvitatakse otsene varaline kahju. Varaline kahju hüvitatakse rahas.

(2) Kui isikul jääb tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu saamata tulu,

mille saamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal oleks asjaoludest hoolimata olnud tõenäoline,

ning selle hüvitamata jätmine oleks isiku suhtes erakordselt ebaõiglane, võib isik nõuda kahju

hüvitamist. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tekkinud saamata jäänud tulu ei hüvitata.

(3) Õigusvastaselt isiku surma põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, isiku tervise

kahjustamise, piinamise, julma või alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse

võtmise korral võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitist võib

nõuda ka isiku lähedane võlaõigusseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud juhul.

(4) Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse riigivastutuse seaduse §-st 13.

§ 161. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal

(1) Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile kolme aasta

jooksul arvates päevast, millal isik kahjust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg

peatub riigikaitselise kriisiolukorra ajaks.

(2) Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis kodanikukohustust, või juriidiline isik, kes täitis

haldusorgani volitusel haldusülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras

kodanikukohustuse või andis volituse haldusülesande täitmiseks.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(3) Kahju hüvitamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul taotluse saamisest

arvates.

(4) Kahju hüvitamise, sealhulgas selle asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise

täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

2. jagu

Õiglane hüvitis

§ 162. Õiglase hüvitise maksmine

(1) Haldusorgan maksab isikule õiglase hüvitise eelkõige kodanikukohustuse, ühekordse

kriisiülesande ja käesoleva seaduse § 163 alusel otsustatud erandi rakendamisel ning isikule

kuuluva asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel ning olukorras, kus konkreetset

isikut on koormatud teistega võrreldes palju rohkem.

(2) Õiglase hüvitise saamiseks peab isik esitama taotluse. Isik võib loobuda õiglasest hüvitisest.

(3) Õiglast hüvitist makstakse rahas, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis

ei ole sätestatud teisiti. Õiglase hüvitise asemel võib isikule määrata muu toetuse või abi, kui

muu toetus või abi tagaks isikule parema toimetuleku, või isiku huvide kahjustamise hüvitada

muul sobivamal viisil.

(4) Isikule hüvitatakse kodanikukohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast

hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu

või palga. Isikule ei hüvitata saamata jäänud tulu.

(5) Isikule hüvitatakse ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases

ulatuses. Õiglast hüvitist ei maksta ulatuses, milles ühekordse kriisiülesandega isikul on

võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.

(6) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekkinud otsesed

kulud õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul kui tal on võimalik hüvitist saada

mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või sundvõõrandati

seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded, või kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

(7) Kui sundkasutusse võetud asi on muutunud kasutamiskõlbmatuks, võib õiglase hüvitise

asendada samaväärse asjaga.

(8) Kodanikukohustuse täitmise eest maksab õiglast hüvitist avaliku võimu kandja, kes selle

määras.

(9) Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 163. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajatele

(1) Vabariigi Valitsus otsustab maksta õiglast hüvitist järgmistel juhtudel, kui makseteenuste

osutajale on tekkinud kahju:

1) olukorras, kus makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja on võimaldanud

makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 nimetatud makseteenuse

osutamisel kasutada isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat

sertifikaati, mille kehtivust ei ole kriisiolukorrast tulenevalt võimalik kontrollida;

2) olukorras, kus krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal on võimaldanud

krediidiasutuste seaduse § 871 lõike 1 alusel võrguühenduseta kaardipõhiste maksetehingute

tegemist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel makstakse hüvitist, kui on täidetud

järgmised tingimused:

1) kahju on tekkinud elutähtsa teenuse osutamisel Vabariigi Valitsuse poolt väljakuulutatud

kriisiolukorra ajal ning kriisiolukord on otseselt mõjutanud finantsteenuste toimimist;

2) kahju on põhjustanud kriisiolukorra tarbeks seadusega, Eesti Panga määrusega või Vabariigi

Valitsuse korraldusega võrguühenduseta kaardipõhiste maksetehingute tegemisele või teenuse

kasutaja isikusamasuse tuvastamisele kehtestatud täiendavate nõuete rakendamisega kaasnevate

riskide realiseerumine;

3) elutähtsa teenuse osutaja on rakendanud mõistlikke pingutusi kaasnevate riskide maandamiseks;

4) elutähtsa teenuse osutaja on rakendanud mõistlikke pingutusi rahalise kohustuse

sissenõudmiseks kahju tekitajalt, kuid see ei ole nelja kuu jooksul kahju tekkimisest arvates

õnnestunud.

(3) Õiglase hüvitise taotlemise ning maksmise täpsemad tingimused, korra ja ulatuse kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

3. jagu

Kahju hüvitamine rahvusvahelises sõjalises koostöös

§ 164. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine

(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitatakse välislepingus sätestatud

tingimustel ja korras. Kahju hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seadust, kui see ei ole

vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepinguga.

(2) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustab Kaitsevägi, kui

seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik

riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides, hüvitada kahju, mille eest Eesti

riik ei vastuta.

(4) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,

kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

19. peatükk

Järelevalve

1. jagu

Riiklik järelevalve

§ 165. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine

(1) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve

ülesannet käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise üle,

kui seadusega ei ole antud seda ülesannet muule valitsusasutusele.

(2) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve

ülesannet käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle ja kohaldama

korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeedet.

(3) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruses kindlaks määrata

valitsusasutuse, kes võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve ülesande tegemisel

kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Korrakaitseseaduses sätestatud erimeetme ja vahetu sunni kohaldamise ülesannet ei või

valitsusasutus määrata isikule, kellel puuduvad selleks vajalikud teadmised ja oskused.

§ 166. Haldussunnivahendi kohaldamine

(1) Riikliku järelevalve tegija võib rakendada ettekirjutuse täitmiseks asendustäitmist või

sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse

kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.

(2) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib sõjaseisukorra ajal ajutiselt võtta

üle ettevõtte valduse, kui juriidiline isik ei täida temale piirava meetme täitmise tagamisel

ettekirjutusega pandud kohustust.

§ 167. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel

(1) Käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud kriisiolukorraks valmistumise ja selle

lahendamise nõuete täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet järgmiselt:

1) käesoleva seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 83 lõikes 11, § 85

lõigetes 3 ja 4 ning § 86 lõikes 1 ning seaduses ja selle alusel sätestatud elutähtsa teenuse

toimepidevuse nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse

korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus ning

finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon;

2) käesoleva seaduse § 24 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise

tähtsusega objektide, välja arvatud sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja

Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevad objektid, kaitse

nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet;

3) käesoleva seaduse § 95 lõigete 4 ja 5 ja § 96 lõike 1 nõuete ning § 95 lõike 10, § 96 lõike 3,

§ 97 lõike 5 ja § 98 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet

Päästeamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks võib

Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta

sätestatut.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 168. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise

nõuete täitmise tagamisel

Riikliku järelevalve tegemisel võib käesoleva seaduse § 165 lõikes 1 ja §-s 167 sätestatud

haldusorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 169. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel

(1) Käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet

piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus, kui

käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesoleva seaduse §-des 57 ja 58 sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku

järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud vallasasjade riiki sisseveo ja riigist väljaveo tingimuste

järgimise kontrollimisel teevad riiklikku järelevalvet Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja

Piirivalveamet riigipiiri seaduses ja tollialastes õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

§ 170. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve

tegemisel

Piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud muu valitsusasutus

võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada temale käesoleva

seaduse § 165 lõike 2 alusel määrusega volitatud riikliku järelevalve erimeedet

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 171. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel

Kui piirava meetme täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole

õigel ajal võimalik, võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada

vahetut sundi Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi ja käesoleva seaduse

§ 165 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus korrakaitseseaduses sätestatud

alustel ja korras.

2. jagu

Haldusjärelevalve

§ 172. Haldusjärelevalve tegemine

(1) Käesoleva seaduse § 15 alusel antud ühekordse kriisiülesande täitmise üle teeb

haldusjärelevalvet ülesande andnud haldusorgan või tema volitatud haldusorgan.

(2) Käesoleva seaduse § 24 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise

tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiamet ning

sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva

julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral Kaitsevägi.

(3) Käesoleva seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 83 lõikes 11, § 85

lõigetes 3 ja 4 ning § 86 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet elutähtsa

teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 82 lõike 4 alusel määratud asutus.

(4) Käesoleva seaduse § 95 lõigetes 4 ja 5 ja § 96 lõikes 1 sätestatud nõuete ning § 95 lõike 10, §

96 lõike 3, § 97 lõike 5 ja § 98 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet

Päästeamet.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(5) Haldusjärelevalve tegija võib lisaks Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikes 1 sätestatud

haldusjärelevalve meetmetele teha ettekirjutuse järelevalvatava tegevuse õiguspäraseks ja

otstarbekaks täitmiseks.

(6) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise

isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusjärelevalve tegemisel võivad Kaitsepolitseiamet ja

Kaitsevägi kohaldada vastavalt julgeolekuasutuste seaduses või Kaitseväe korralduse seaduses

isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.

§ 173. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande

täitmise üle

(1) Käesoleva seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud püsiva kriisiülesande täitmise

ja selleks valmistumise üle tehakse haldusjärelevalvet järgmiselt:

1) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1 ja 11 sätestatud ülesannete täitmise üle teeb

haldusjärelevalvet Päästeamet;

2) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–9 sätestatud ülesannete täitmise üle teeb

haldusjärelevalvet Sotsiaalkindlustusamet;

3) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande täitmise üle teeb

haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan võib haldusjärelevalve tegemisel

kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmeid ja

teha ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks täitmiseks.

(3) Ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks ja

otstarbekaks täitmiseks võib teha juhul, kui vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades

on tegemist riikliku kohustusega.

(4) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär on 30 000 eurot.

3. jagu

Järelevalve õigusaktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle kriisiolukorra ajal

§ 174. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle

(1) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra kehtestamise ja lõpetamise, eriolukorra, erakorralise

ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise ning

nende pikendamise ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil

osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsused vastavad

põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele, teeb õiguskantsler.

(2) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu

võetud üldkorralduste kehtetuks tunnistamata jätmine ja nende kehtetuks tunnistamine on

õiguspärane, teeb õiguskantsler.

(3) Kui õiguskantsler leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud otsus on kas

täielikult või osaliselt põhiseaduse, seaduse või välislepinguga vastuolus, esitab ta viivitamata

vastava otsuse tegijale taotluse viia otsus vastavusse põhiseaduse, seaduse või välislepinguga.

Kui otsuse tegija seda õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul ei tee, on õiguskantsleril õigus

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

pöörduda Riigikohtu poole taotlusega peatada otsuse kehtivus kuni selle põhiseaduse, seaduse

või välislepinguga kooskõlla viimiseni.

(4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

3. peatükis sätestatud korras.

§ 175. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle

(1) Järelevalvet kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse põhiseadusele,

seadustele ja välislepingutele vastavuse üle teeb õiguskantsler õiguskantsleri seaduses

ettenähtud tingimustel ja korras.

(2) Kui õiguskantsler leiab, et kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloov akt või üldkorraldus

ei vasta kas täielikult või osaliselt põhiseadusele, seadusele või välislepingule, teeb ta akti või

üldkorralduse vastu võtnud organile ettepaneku viia akt või üldkorraldus või selle säte 20 päeva

jooksul kooskõlla põhiseaduse, seaduse või välislepinguga.

(3) Kui õigustloova akti või üldkorralduse vastu võtnud organ ei ole õiguskantsleri määratud

tähtaja jooksul akti või üldkorraldust põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viinud,

teeb õiguskantsler viivitamata Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või

üldkorraldus või selle säte kehtetuks.

(4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

2. peatükis sätestatud korras.

20. peatükk

Vastutus

§ 176. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine

(1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 83 lõike 11 punktides 1–7 ja 10 ning § 86

lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 177. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse 7. peatüki 2.–4. jaos sätestatud piirava meetme kohaldamise kohta antud

haldusakti täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 178. Kriisiülesande täitmata jätmine ja selle väiksemas ulatuses või tingimustele

mittevastav täitmine

(1) Kriisiülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava

täitmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 179. Kodanikukohustuse täitmata jätmine ja selle täitmise võimatusest teatamata

jätmine

(1) Kodanikukohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest

teatamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo

eest, –

karistatakse arestiga.

§ 180. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine

kriisiülesandega ameti- või töökohal

(1) Kriisiülesandega ameti- või töökohal kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustuse

täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo

eest, –

karistatakse arestiga.

§ 181. Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine

(1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise takistamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 182. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja

sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine

(1) Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise või asja

sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise

eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 183. Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete

rikkumine

(1) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise

eest objekti valdaja töötaja või ametniku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 184. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 176 ja 177 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja

Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ministeerium, kelle

valitsemisalasse kuuluv kriisiülesanne täitmata jäetakse. Ministeerium võib oma valitsemisalas

määrata ametiasutused, kes selle ministeeriumi valitsemisalas toimunud kriisiülesannete

rikkumistega seoses väärteomenetlust läbi viivad.

(3) Käesoleva seaduse §-s 179 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on kodanikukohustuse

täitmise kohustuse pannud valitsusasutus.

(4) Käesoleva seaduse §-s 180 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:

1) ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mille lahendamiseks kriisiülesandega

ameti- või töökoht on moodustatud;

2) valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud

kriisiülesandega ameti- või töökoha korral;

3) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega

ametikoha korral.

(5) Kui käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud väärteo on toime pannud kohtunik, arutab

väärteoasja maakohus.

(6) Käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:

1) Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 3 sätestatud juhul;

2) Kaitsevägi, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Kaitsevägi või Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus;

3) Päästeamet, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Päästeamet.

(7) Käesoleva seaduse §-s 183 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:

1) Kaitsepolitseiamet;

2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva

julgeolekuasutuse kasutuses oleva objekti korral Kaitsevägi.

21. peatükk

Rakendussätted

§ 185. Üleminekusätted

(1) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit käesoleva seaduse § 83 lõike 2 tingimustele vastavad isikud

loetakse elutähtsa teenuse osutajaks päevast, kui nad esmakordselt vastasid hädaolukorra

seaduse ja § 83 lõike 2 tähenduses tingimustele, mille täitmise korral loeti ettevõtjana tegutsev

isik elutähtsa teenuse osutajaks.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel haldusaktiga elutähtsa

teenuse osutajaks määratud isikud loetakse käesoleva seaduse tähenduses elutähtsa teenuse

osutajaks nende määramisest arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute kohta ei koostata käesoleva seaduse

§ 83 lõikes 3 nimetatud haldusakti ja nende suhtes kohaldatakse hädaolukorra seaduses

sätestatud kohustuse täitmise tähtaegu.

(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel kinnitatud elutähtsa teenuse

toimepidevuse riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse § 18 lõike 3 alusel

riskianalüüsi ja § 20 lõike 9 alusel kriisiplaani kinnitamiseni.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(5) Elutähtsa teenuse osutaja teeb käesoleva seaduse §-s 85 nimetatud taustakontrolli

esmakordselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse nõuetele vastava elutähtsa teenuse

toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist.

(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse alusel kehtestatud riigikaitse

strateegiline arengudokument kehtib kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 2 alusel riigikaitse

strateegilise arengudokumendi kehtestamiseni.

(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel koostatud elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevuse strateegia kehtib kuni käesoleva seaduse §-s 89 nimetatud elutähtsa

teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ajakohastamiseni.

(8) Hädaolukorra seaduse § 91 alusel koostatud üleriigiline riskianalüüs kehtib kuni käesoleva

seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud üleriigilise riskianalüüsi koostamiseni.

(9) Riigikaitseseaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud riigi kaitsetegevuse kava kehtib kuni

käesoleva seaduse § 19 lõike 1 alusel riigi kriisiplaani kehtestamiseni.

(10) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, koostab

käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava riskianalüüsi ja kriisiplaani

2027. aasta 31. detsembriks.

(11) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid kehtivad

kuni käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastavate kriisiplaanide koostamise

ja kinnitamiseni.

(12) Käesoleva seaduse § 95 lõigetes 4 ja 5 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata

hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud

enne 2026. aasta 1. juulit.

(13) Varjumisplaan koostatakse käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud hoone kohta:

1) kasutusloa olemasolu korral hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks;

2) kasutusloa puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks.

(14) Võimaluse korral kohandatakse varjumiskoht käesoleva seaduse § 97 lõikes 3 nimetatud

hoonesse või selle osasse:

1) kasutusloa olemasolu korral hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks;

2) kasutusloa puudumise korral kasutusloa taotlemise ajaks.

(15) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse ja selle alusel antud õigusaktide

kohaselt määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad loetakse kriisiülesandega

ameti- ja töökohtadeks, nendel olevate isikute töökohustus jätkub kuni selle lõppemiseni

käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras ning selle rakendamist

ja täitmist ei saa käesoleva seaduse § 108 lõike 4 alusel ning lõike 11 alusel antud määrusega

kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piirata, välja arvatud juhul, kui seda tehakse

käesoleva seaduse jõustumisest arvates nelja kuu jooksul või kui riigikaitselise kriisiolukorra

ajal ei otsusta Vabariigi Valitsus teisiti.

(16) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse § 84 lõike 2 alusel määratud alaline

riigikaitseobjekt loetakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud alaliselt kaitstavaks olulise

tähtsusega objektiks.

(17) Käesoleva seaduse § 93 lõikes 4 nimetatud edastaja on kohustatud EE-ALARM-iga liituma

hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks.

(18) Tegevusvaru haldaja täidab käesoleva seaduse § 99 lõikes 4 sätestatud ülesannet alates

2027. aasta 1. jaanuarist.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 186. Abipolitseiniku seaduse muutmine

Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik), kes annab

nõusoleku abistada politseid enne kriisiolukorda, sealhulgas massilisest sisserändest

põhjustatud hädaolukorras, ja kriisiolukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kellel on

ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.”;

2) paragrahvi 421 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad ”riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohal” sõnadega ”kriisiülesandega ameti- või töökohal”;

3) paragrahvi 423 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega

ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või

töökohaks, peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik

Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.”;

4) paragrahvi 423 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse kriisiülesandega

ameti- või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökoht ei ole enam

kriisiülesandega ameti- või töökoht. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile

avalduse.”.

§ 187. Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseaduse 41. peatükki täiendatakse §-ga 642 järgmises sõnastuses:

”§ 642. Riigi õigusabi osutamine kriisiolukorra ajal

(1) Advokatuuri püsiv kriisiülesanne on korraldada kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetatud kriisiülesande täitmist ning tagada see oma liikmete kaudu.

(2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse tähenduses.

(3) Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku arvu riigi õigusabi

osutajaid ja nimetab kriisiolukorra ajal riigi õigusabi osutamise kohustusega isikud, kellele võib

nimetatud kohustuse määrata kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõike 4 alusel

kriisiülesandega töökohale määramisele kohaldatavas korras.

(4) Riigi õigusabi osutamine füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal on püsiv kriisiülesanne, mida

täidab riigi õigusabi seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud riigi õigusabi osutaja, kes on määratud

käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel.”.

§ 188. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduse § 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Kriisiolukorra ajal selle lahendamise eesmärgil alkohoolse joogi jaemüügi õiguse

peatamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui selles ei sätestata hilisemat tähtpäeva.”.

§ 189. Asjaõigusseaduse muutmine

Asjaõigusseaduse § 1581 lõike 11 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra

seaduse § 131 lõike 8” tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 9”.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 190. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

”§ 381. Õhukvaliteedi taseme hindamine kriisiülesandena

(1) Käesolevas jaotises sätestatud õhukvaliteedi taseme hindamine on püsiv kriisiülesanne,

mida täidab isik, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 nimetatud haldusleping.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise nõuded kehtestab valdkonna eest

vastutav minister käskkirjaga.”;

2) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 131 lõike 8”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 9”;

3) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”8. peatükk

Riiklik ja haldusjärelevalve”;

4) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 2261 järgmises sõnastuses:

”§ 2261. Haldusjärelevalve kriisiülesande täitmise üle

(1) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmiseks valmistumise üle teeb

haldusjärelevalvet § 30 lõikes 5 nimetatud halduslepingus määratud asutus.

(2) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse

üle teeb haldusjärelevalvet Kliimaministeerium.

(3) Kliimaministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalve tegemisel:

1) teha ettekirjutuse kriisiülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks;

2) rakendada ettekirjutuse täitmiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 172 lõikes 6

nimetatud sunnivahendeid.”.

§ 191. Autoveoseaduse muutmine

Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõna ”riigikaitseseaduse” sõnadega ”kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse”;

2) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse alusel riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande või kodanikukohustuse

täitmiseks.”;

3) paragrahvi 36 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”4) mida kasutatakse päästesündmuse lahendamiseks, kriisiolukorra ajal, sealhulgas sõidukit,

mida kasutatakse mitteärilisel humanitaarabi veol;”.

§ 192. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti, kui teabele juurdepääsu piiratakse

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 70 lõike 1 alusel.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses:

”§ 584. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduses sätestatud alusel

(1) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest

arvates jääb nende punktide alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele

juurdepääsu piirang kehtima vastavalt teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise ajal

kehtinud nõuetele, kui teabele juurdepääsu piirangu kehtestamise põhjus püsib.

(2) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest

arvates võib teabevaldaja tunnistada selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 130 sätestatud alusel ja tähtajaks, kui teabele

juurdepääsu piirangu kehtestamise põhjus püsib.”.

§ 193. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Kriisiolukorra ajal võib vaba ametikoha tähtajaliselt täita ilma konkursita, kui konkursi

korraldamine ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik ja kui ametikoha täitmine on

vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;

2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Kriisiolukorra ajal on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus määratud ajaks

ametisse nimetatud isiku nõusolekul tema teenistustähtaja lõppemisel pikendada

teenistustähtaega, kui kriisiolukorrast tingituna ei ole võimalik ametikohta täita ja kui

ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Tähtaega võib pikendada kuni

90 kalendripäeva kriisiolukorra lõppemisest arvates.”;

3) paragrahvi 83 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”4) aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses

viibimise ajaks;”;

4) paragrahvi 83 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

”6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses.”.

§ 194. Eesti Panga seaduse muutmine

Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Eesti Panga püsivad kriisiülesanded on:

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ülesanded;

2) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine;

3) finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine, sealhulgas finantskriiside lahendamisel osalemine;

4) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.”;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

2) paragrahvi 112 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud

ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga

presidendi kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud dokumentide saamisest arvates. Julgeolekukontrolli tegeva asutuse juhi loal võib

julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu

jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.

Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,

asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.

§ 195. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ”Hädaolukorra seaduse § 36

lõike 21 punktis 1” tekstiosaga ”Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 5”.

§ 196. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikus asendatakse sõna ”riigikaitseobjekt” sõnadega ”alaliselt või ajutiselt kaitstav

olulise tähtsusega objekt” vastavas käändes;

2) paragrahvi 97 lõikes 7 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 4”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 15”;

3) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3

punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta

haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.”;

4) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

”(81) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate püsiv

kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle

alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab

kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

5) paragrahvi 115 lõikes 11 asendatakse sõna ”hädaolukorra” sõnaga ”kriisiolukorra”;

6) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

”(14) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 97 lõikes 81 sätestatud elutähtsa teenuse

osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja

korras.”.

§ 197. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 211 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse

ja sõnastatakse järgmiselt:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse

osutaja on:”;

2) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

”(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab püsivat kriisiülesannet,

selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike

6 alusel.”;

3) paragrahvi 601 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja

või alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja.”;

4) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

”(42) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud elutähtsa teenuse

osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja

korras.”.

§ 198. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 464 järgmises sõnastuses:

”464) ringhäälinguvõrgu teenus on ringhäälinguvõrgu kaudu osutatav üldkasutatav elektroonilise

side teenus, millega tehakse avalikkusele kättesaadavaks meediateenus;”;

2) paragrahvi 211 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 211. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal”;

3) paragrahvi 211 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa ”kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise

seisukorra või sõjaseisukorra ajal” tekstiosaga ”riigikaitselise kriisiolukorra ajal”;

4) paragrahvi 87 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktides 2, 13 ja 18 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava

teenuse puhul.”;

5) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

”(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6

alusel.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:

”§ 881. Riigisisene rändlusteenus

(1) Riigisisene rändlusteenus on rändlusteenus, millega elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja

võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendil Eestis kasutada

mobiiltelefoniteenust oma mobiilsidevõrgus.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Riigisisese rändlusteenuse võib võtta kasutusele Vabariigi Valitsuse otsusel erakorralise või

sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega

või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel.

(3) Riigisisese rändlusteenuse osutamise lõpetamise korralduse annab Vabariigi Valitsus kohe,

kui erakorraline seisukord või sõjaseisukord lõpeb või riigisisese rändlusteenuse osutamine

pole enam vajalik.

(4) Riigisisese rändlusteenuse osutamisel lähtub elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja

järgmisest:

1) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile minimaalselt vajalikus

ulatuses juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule juurdepääsuvõrgu tasandil ja vajaduse korral kogu

riigi territooriumi ulatuses;

2) vajaduse korral rakendab kõne- ja andmesideliikluse või sidevõrgu haldamise meetmeid, mis

on vajalikud teenuse toimepidevuse võimaldamiseks ulatuses, milles see on tehniliselt võimalik

selleks lisakulusid tegemata;

3) võimaldab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel tehniliselt võimalikus ja optimaalses

ulatuses vähemalt 4G võrgus toimivat mobiilset kõnet, SMS-lühisõnumiteenust ja mobiilset

andmesideteenust.

(5) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse

osutaja kliendile riigisisese rändlusteenuse kasutamist tasuta.

(6) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale hüvitatakse riigisisese rändlusteenuse

osutamisega kaasnevad põhjendatud kulud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 162 ette

nähtud õiglase hüvitise maksmise korda järgides.

(7) Riigisisese rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumus ning

nende hoolduskulud hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigieelarvest

Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise

vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits- ja

Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud

hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

7) paragrahvis 903 asendatakse tekstiosa ”Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 21 punktis 2”

tekstiosaga ”Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 4”;

8) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

”(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus ettekirjutusega nõuda, et sideettevõtja

piiraks lõppkasutajale sideteenuse osutamist või sidevõrgule juurdepääsu, kui teenuse osutamine

või juurdepääs kahjustab avalikku korda ähvardava olulise ohu väljaselgitamist või tõrjumist.”;

9) seaduse 91. peatükki täiendatakse §-ga 1006 järgmises sõnastuses:

”§ 1006. Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi

sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv

kriisiülesanne

(1) Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi

sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne on

tagada kriitilise tähtsusega side, mereraadioside ja operatiivraadioside teenuse toimimine

vastavalt käesoleva seaduse §-des 1003–1005 sätestatud nõuetele ja teenuse osutamise lepinguga

võetud kohustustele.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõuded, kui see

on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;

10) paragrahvi 1051 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse §-s 131” tekstiosaga

”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 93”;

11) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

”(61) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 87 lõikes 41 ja §-s 1006 sätestatud kriisiülesande

täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud

alustel ja korras.”.

§ 199. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine

Erakorralise seisukorra seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 200. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 15 lõikes 21 asendatakse sõnad

”hädaolukorra seadusest” sõnadega ”kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest”.

§ 201. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 1 lõikes 3 asendatakse sõna ”riigikaitseseaduse” sõnadega

”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse”.

§ 202. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

”(15) Inspektsiooni püsivad kriisiülesanded on:

1) järelevalve tegemine elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse üle kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 167 lõike 1 punkti 1 kohaselt;

2) finantskriisi lahendamine käesoleva seaduse § 2 lõike 3 kohaselt;

3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiolukorraks valmistumine ning

kriisiolukorra lahendamisel osalemine ja sellega seonduvate ülesannete täitmine.”;

2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Juhatus otsustab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel Inspektsioonile antud

korralduse täitmise.”;

3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Juhatuse liige ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 nimetatud

korralduse seaduspärase täitmisega.”;

4) paragrahvi 54 lõige 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve

tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel

tegutsevatele asutustele ja isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on vajalik

nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures need asutused või isikud

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34

kohaselt.”;

5) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Inspektsioon ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 nimetatud

korralduse seaduspärase täitmisega.”.

§ 203. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine

Hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 204. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine

Isikuandmete kaitse seaduse § 53 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Kui Andmekaitse Inspektsiooni juhi volitused on lõppenud enne tähtaja lõppu, tuleb

julgeolekukontroll Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaadi suhtes teha kolme kuu jooksul

arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli

tegeva asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra,

kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud

asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu

ilmnemine.”.

§ 205. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna ”riigikaitseseaduse” sõnadega ”kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse”;

2) paragrahvi 94 lõikes 31 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 8”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 3”;

3) seadust täiendatakse §-ga 97 järgmises sõnastuses:

”§ 97. Elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne

(1) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne

on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.

(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutamise

nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.

§ 206. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 21 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks õigus

kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja

vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

3) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel

edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis ning

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 72 sätestatud juhul.”;

4) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele

käesolevas paragrahvis ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 73 sätestatud juhul.”.

§ 207. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”7) tagab vajaduse korral alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti ja riigikaitse

eesmärgil kasutatava vara valve;”;

2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel

ja korras.”;

3) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

”(6) Kaitseliidu püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 7

nimetatud ülesanded.”;

5) paragrahvi 8 lõigetes 4–6 asendatakse sõna ”tegevliige” sõnaga ”liige” vastavas käändes;

6) paragrahvi 17 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra,

erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni” tekstiosaga

”eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra”;

7) paragrahvi 17 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra,

erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ tekstiosaga

„eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra“;

8) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Noorliiget ei või kaasata:

1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 8 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse;

2) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud riiklikku järelevalvesse;

3) käesoleva seaduse § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse.”;

9) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Toetajaliige võib osaleda käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud

Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning lõike 2 alusel riiklikus järelevalves, samuti Kaitseliidu

kriisiülesande täitmisel.”;

10) paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata

käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise

volituseta päästesündmuse või kriisiolukorra lahendamise eesmärgil.”;

11) paragrahvi 33 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”lõikes 2 nimetatud

korrakaitseorgani ülesannete” tekstiosaga ”§ 4 lõike 2 alusel riiklikus järelevalves”;

12) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada

kaasava korrakaitseorgani erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;

13) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesande”

tekstiosaga ”§ 4 lõike 2 alusel riiklikus järelevalves”;

14) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kaitseliidu liikmel, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2

alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise

eesmärgil, on vigastada saamise, haigestumise või hukkumise korral õigus ainult §-des 61, 64 ja 65

sätestatud tagatistele.”;

15) paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2

alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise

eesmärgil, või § 4 lõike 31 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata Kaitseväe ülesande

täitmisse, kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.”;

16) paragrahvi 59 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõike 2 alusel riiklikku

järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil,

tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise Kaitseliit.

(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse ja lõikes 31 nimetatud

Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise

kaasav ametiasutus.”;

17) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõikes 1

sätestatud ülesannete täitmisel või lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub

erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, korraldab töötervishoiu ja tööohutuse

uurimise Kaitseliit.”;

18) paragrahvi 60 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel

riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise

eesmärgil, või lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel korraldab

töötervishoiu ja tööohutuse uurimise kaasav ametiasutus.”;

19) paragrahvi 60 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 60 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4

sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel, lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis

toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja lõike 31 punkti 2 alusel

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel hindab Kaitseliidu liikme terviseseisundit

Kaitseväe juhataja määratud arst, et tuvastada püsiv töövõimetus ning meditsiiniline seos

püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel.”;

21) paragrahvi 60 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(7) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku

järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise

eesmärgil, tuvastab seose töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse

vahel vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud

korras.”;

22) paragrahvi 601 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Püsiv töövõimetus käesoleva seaduse tähenduses on rohkem kui 182 järjestikuse

kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena

käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2

alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle

lahendamise eesmärgil, või lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel

teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel.”;

23) paragrahvi 61 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(41) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku

järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui tal

tuvastatakse selle käigus teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud

ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või

tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus või osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit

riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi

otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras.”;

24) paragrahvi 61 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(51) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku

järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta

selle käigus hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud

ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit

riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi

otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.”;

25) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) Kaitseliidu koosseisus, kaasatuna käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse,

mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil;”;

26) paragrahvi 64 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kui

ta kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu

erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta selle käigus haigestub

teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo

tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.”;

27) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu

koosseisus kriisiolukorra lahendamisel korrakaitseseaduse § 821 lõike 2 punkti 2 alusel, maksta

tasu.”;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

28) paragrahvi 68 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani

ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel” tekstiosaga ”, lõike 2 alusel

riiklikus järelevalves ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel”;

29) paragrahvi 79 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ”punktides 1–4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani

ülesannete” tekstiosaga ”alusel riiklikus järelevalves”.

§ 208. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõnad ”riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister”

sõnadega ”sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös käesolevas seaduses ning kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduses sätestatud korras;”;

3) paragrahvi 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(11) Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud

tingimustel ja korras.”;

4) paragrahvi 3 lõiked 12–3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 37 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks

ja korraldamiseks ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja

viisil koguda ja töödelda:”;

6) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

”31) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil kogutud teavet;”;

7) paragrahvi 37 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks

ja korraldamiseks ning teabe kogumisel kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73

sätestatud juhul ja viisil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:”;

8) paragrahvi 37 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”2) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks ning kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid küsitleda,

kaasata isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas

teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali

ning kasutada variisikut;

3) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 73

sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid varjatult jälgida.”;

9) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul teabe töötlemisel ei koguta ega

töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis antud nõusolekul ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul

ja viisil.”;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

10) paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil võivad

teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused.”;

11) paragrahvi 37 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Kaitseväeluure teostamisel, relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel ning

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil kogub ja töötleb

Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või

relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks, lähtudes

järgmistest põhimõtetest:”;

12) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(7) Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure teostamise, relvastatud vastupanu

ettevalmistamise ja korraldamisega ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73

sätestatud viisil teabe kogumise ülesande täitmisega seotud vajalikke abinõusid ja õigusi.

Mitme võimaliku abinõu olemasolu korral kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi võimalikult

vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära võrreldes

Kaitseväe taotletava eesmärgiga.”;

13) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

”6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise

ülesande täitmiseks.”;

14) paragrahvi 371 lõige 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(44) Kaitsevägi teavitab Kaitsepolitseiametit viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 42

punktis 3 nimetatud toimingu tegemise otsusest, välja arvatud kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse §-s 73 sätestatud juhul.”;

15) paragrahvi 371 lõigetes 62 ja 7 asendatakse tekstiosa ”riigikaitseseaduse § 875 alusel”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 alusel”;

16) paragrahvi 372 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

”5) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise

ülesande täitmiseks.”;

17) paragrahvi 373 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

”6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise

ülesande täitmiseks.”;

18) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2, § 371 lõike 42 punktis 3, §-s 415 ja § 541

lõike 2 punktis 2 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 72 lõikes 2 ja § 73 lõikes 2

sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes.”;

19) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi,

relva, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine riigi sõjalise kaitse

ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises

koostöös.”;

20) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 140–142 nimetatud rahvusvahelises sõjalises

koostöös osaledes võib Kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada jõudu vastavalt

käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule:

1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;

2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude

valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;

3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks ja taastamiseks ning muude Kaitseväele antud ülesannete

täitmiseks.”;

21) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel

välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sõjalise

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja

asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse

antud õigustest ning seatud piirangutest.”;

22) paragrahv 481 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 481. Füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine demineerimistöödel

Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi

kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 241 ettenähtud alusel ja korras ning

korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras.”;

23) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel;”;

24) paragrahvi 49 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa ”ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2”.

§ 209. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

”(61) Politseiametniku või päästeteenistuja ametikohale nimetatud isik vabastatakse sõjaaja

ametikohalt, välja arvatud juhul, kui:

1) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 108 lõike 3 kohaselt on selgunud, et isikut ei ole

võimalik tema sõjaaja ametikohal asendada, ning asutuste juhid või nende volitatud isikud

lepivad kokku, et isikut ei vabastata sõjaaja ametikohalt;

2) isik on Kaitseliidu tegevliige.”;

2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”töökoha” tekstiosaga ”, kriisiülesandega ameti-

või töökoha”;

3) paragrahvi 261 lõikes 10 asendatakse tekstiosa ”Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra

ja mobilisatsiooni” sõnadega ”Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra

ja demobilisatsiooni”;

4) paragrahvi 37 lõikes 7 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad ”kõrgendatud kaitsevalmiduse ning

mobilisatsiooni” sõnadega ”riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra,

sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni”;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

5) paragrahvi 391 lõikes 3 asendatakse sõnad ”kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra

aja võrra” sõnadega ”riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra ja

demobilisatsiooni aja võrra ning mobilisatsiooni korral kuni demobilisatsiooni väljakuulutamiseni

kulgenud aja võrra”;

6) paragrahvi 46 lõigetes 3–4, § 541 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 761 lõikes 1 asendatakse sõnad

”kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni”

sõnadega ”riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra”;

7) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra ajal ajateenistuse kestuse

pikendamise korral makstakse ajateenijale ajateenistuses viibitud lisapäevade eest toetust enne

riigikaitselist kriisiolukorda, välja arvatud sõjaseisukorda määratud toetuse kahekordses ulatuses.“;

8) paragrahvi 59 lõikes 21 ja §-s 2241 asendatakse sõnad ”kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise

seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni” sõnadega ”riigikaitselise

kriisiolukorra”;

9) paragrahvi 59 lõikes 4 ning § 60 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad ”Kõrgendatud

kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni”

sõnadega ”Riigikaitselise kriisiolukorra”;

10) paragrahvi 70 lõike 3 punktis 11 asendatakse tekstiosa ”riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1

sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale” tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale”;

11) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele

reservis olevat isikut, kes töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, välja arvatud juhul, kui

isiku töökohustuse täitmist on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 108 lõike 4 alusel ning 11

alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud.”;

12) paragrahvi 76 lõike 1 punktis 9, § 79 lõike 1 punktis 4 ja § 807 lõike 1 punktis 4 asendatakse

tekstiosa ”riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega

ametikohale”;

13) paragrahvi 76 lõike 3 punktis 4 asendatakse tekstiosa ”ameti- või töökohal, mis on

riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht, ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu

võib olla oluliselt mõjutatud tööandja riigikaitseülesande täitmine” tekstiosaga

”kriisiülesandega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla

oluliselt mõjutatud tööandja püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande

täitmine”;

14) paragrahvi 761 lõikes 2 asendatakse sõnad ”kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise

seisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamist” sõnadega ”riigikaitselist

kriisiolukorda, välja arvatud sõjaseisukorda”;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

15) paragrahvis 809 asendatakse läbivalt tekstiosa ”eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse,

erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra” sõnadega ”eriolukorra ning riigikaitselise

kriisiolukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni”;

16) paragrahvi 8011 lõike 1 punkt 3 ja § 15611 lõike 2 punkt 3 muudetakse ning sõnastatakse

järgmiselt:

”3) töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal, välja arvatud juhul, kui isiku töökohustuse

täitmist on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 108 lõike 4 alusel ning lõike 11 alusel antud

määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud;”;

17) paragrahvi 93 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, võttes arvesse Riigikogu

riigikaitsekomisjoni seisukoha“ sõnadega „ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekul“;

18) paragrahvi 93 lõikes 3 asendatakse sõnad „seisukohta arvesse võttes“ sõnaga „nõusolekul“;

19) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) päästesündmuse lahendamisel;”;

20) paragrahvi 104 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) seaduse 91. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”91. peatükk

Kaitseväeteenistuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal”;

22) seaduse 91. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1. jagu

Kaitseväekohustuse täitmine riigikaitselise kriisiolukorra ajal”;

23) paragrahvi 1561 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ”Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni” tekstiosaga ”Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud

erakorralise seisukorra”;

24) paragrahvi 1562 lõigetes 2 ja 3 ning § 1564 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”Kõrgendatud

kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni” tekstiosaga ”Riigikaitselise kriisiolukorra,

välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni”;

25) paragrahvi 1564 lõikes 2 asendatakse sõnad ”Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja

mobilisatsiooni” sõnadega ”Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra,

sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni”;

26) paragrahvi 1564 lõikes 4 asendatakse sõnad ”Kaitsevalmiduse kõrgendamine ning

sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine” sõnadega ”Riigikaitseline kriisiolukord,”;

27) paragrahvi 15610 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ”riigikaitseseaduse § 23 lõike 4” tekstiosaga

”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 32 lõike 5”;

28) paragrahvi 15611 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna ”punktides” tekstiosaga ”3,”;

29) paragrahvi 2261 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise

seisukorra, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra” sõnadega ”riigikaitselise kriisiolukorra, välja

arvatud demobilisatsiooni”.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 210. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku

kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13

nimetatud isikud, hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse §-s 95

sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral ning elutähtsa teenuse osutajad kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse §-s 85 sätestatud isiku taustakontrolli tegemisel.”.

§ 211. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

”4) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks.”;

2) paragrahvi 82 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

”5) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.”;

3) paragrahv 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 261. Asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine

ning selle takistamine eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni

või demobilisatsiooni ajal

(1) Asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle

täitmise võimatusest teatamata jätmise eest eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra,

mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal –

karistatakse rahalise karistusega.

(2) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest eriolukorra, erakorralise

või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal –

karistatakse rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.”.

§ 212. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 8”;

2) paragrahvi 7 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh

võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse kütusevaru

või reservvõimsuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva

jooksul vastavalt elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestatud nõuetele.”;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

”(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6

alusel.”;

4) paragrahvi 28 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

”(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 7 lõikes 32 sätestatud elutähtsa teenuse

osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja

korras.”.

§ 213. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses asendatakse läbivalt sõna

”hädaolukorra” sõnaga ”kriisiolukorra”.

§ 214. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 108 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamiseks koostatakse plaan vastavalt

kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele.”;

2) paragrahvi 113 täiendatakse pärast tekstiosa ”32,” tekstiosaga ”44,”.

§ 215. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises

sõnastuses:

”91. peatükk

EELARVELISTE VAHENDITE KORRALDUSE ERISUSED

ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL

§ 521. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveliste vahendite korraldamisega seotud erisused

erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või

linnavalitsusele volituse muuta volikogus kinnitatud valla- või linnaeelarves väljaminekute

liigendust kuni 25 protsendi ulatuses aasta eelarves ettenähtud väljaminekute kogusummast.

(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või

linnavalitsusele rahavoogude juhtimise eesmärgil õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või anda

laenu võtmisel valla- või linnavalitsusele õiguse eelarveaastaks määratud piirmäära ületada

ilma volikogu eelneva heakskiiduta.

§ 522. Maksete peatamine okupeeritud aladel

(1) Olukorras, kus välisriik on kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi ulatuslikus

osas okupeerinud, võib rahandusminister peatada kohaliku omavalitsuse üksusele edasiantavate

maksude ning tasandusfondi ja toetusfondi vahendite ülekanded.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib oma haldusterritooriumi osalise või täieliku okupatsiooni

korral otsustada peatada okupeeritud aladele enda eelarveliste maksete ja toetusfondi vahendite

ülekanded.”.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 216. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

”(22) Omavalitsusüksuse ülesanne on tagada kriisideks valmisolek vastavalt kriisiolukorra ja

riigikaitse seadusele ning selle alusel kehtestatud õigusaktidele.”;

3) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses:

”62. peatükk

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSEGA SEOTUD ERISUSED

ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL

§ 536. Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete volitamise, volikogu kokkukutsumise ja

hääletamisega seotud erisused

(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku

omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele, kohaldamata

käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3, 5 ja 8 sätestatud volikogu ainupädevuse piiranguid,

arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatut.

(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib põhjendatud juhtudel jätta volikogu

kokkukutsumisel kohaldamata käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõuded istungist

etteteatamise aja või istungi materjalide eelneva teatavakstegemise kohta. Istungi kutse

teatavaks tegemise ja istungi toimumise vahele peab jääma mõistlik aeg, mis võimaldab

volikogu liikmetel volikogu istungile koguneda.

(3) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei pea kohaliku omavalitsuse volikogu järgima käesoleva

seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.”.

§ 217. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduse § 541 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll

Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib

julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu

jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.

Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,

asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.

§ 218. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduse § 51 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad ”ja riigikaitseseaduse”

sõnadega ”ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse”.

§ 219. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 161, 162 ja 61 tunnistatakse kehtetuks;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

2) paragrahvi 62 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

”5) on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel eriolukorra, erakorralise ja

sõjaseisukorra ajal keelatud.”;

3) paragrahvi 63 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

”11) erakorralise ja sõjaseisukorra ajal alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega

objektile ja riigikaitselisele ehitisele lähemal kui 500 meetrit;”;

4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 821–824 järgmises sõnastuses:

”§ 821. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riiklikku järelevalvesse

(1) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua, kui

korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt

tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada või tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning

kaasaval korrakaitseorganil puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.

(2) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse:

1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ja

demineerimistöö;

2) kriisiolukorra lahendamine;

3) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine, sealhulgas kriisiolukorra ajal;

4) riigipiiri valvamine;

5) politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide

valvamine;

6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise

tähtsusega objekti kaitsmine;

7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine;

8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine,

väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine;

9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine.

(3) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige on allutatud ülesande

täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või käsuõigusega ülemale või juhile, kes

saab korraldusi korrakaitseorganilt.

(4) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib kohaldada riikliku

järelevalve meetmeid ja vahetut sundi juhul, kui ta kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja

vahetu sunni kohaldamise volitusega.

(5) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib

riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane ja Kaitseliidu

liige käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada käesoleva seaduse

§-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46, 47,

48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid.

(6) Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud

erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal.

(7) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib

riiklikku järelevalvesse vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane või

Kaitseliidu tegevliige kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning

sõjaväerelva, sealhulgas sõjarelva, ja lahingumoona relvaseaduse tähenduses.

§ 822. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused

(1) Riiklikku järelevalvesse võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volitusega kaasata kaitseväelast ja Kaitseliidu tegevliiget, kes on läbinud kaitseväelase ja

Kaitseliidu tegevliikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud selle

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

tulemusena asjaomase ülesande täitmiseks ning selle raames riikliku järelevalve meetmete ja

vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (edaspidi õpiväljundid).

(2) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige peab kandma

vormiriietust koos eritunnusega. Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu

sõiduk tähistatakse eritunnusega.

(3) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse

kandmisest ja eritunnuse kasutamisest.

§ 823. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamine ning

lõpetamine

(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustab:

1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma korrakaitseorgani

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;

2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik, kui Kaitseliit kaasatakse ilma korrakaitseorgani

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;

3) Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse

korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsusest teavitatakse viivitamata

Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest.

(3) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamisel määratakse muu

hulgas:

1) kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir igal ajal;

2) kaasamise tähtaeg;

3) lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad käesoleva

seaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust.

(4) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata kuni 30 päevaks otsuse tegemise päevast arvates.

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides käesolevas

seaduses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda.

(5) Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või

Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega

lõpetada, teavitades sellest enne korrakaitseorganit.

§ 824. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord

(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise korras sätestatakse:

1) riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord;

2) riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse küsimused;

3) kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe kord,

õpiväljundite kirjeldus või õppekava;

4) eritunnuse kirjeldus ja eritunnuse kasutamise nõuded;

5) riiklikku järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord.”.

§ 220. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsa teenuse

osutaja, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha

väljamaksed moodustavad vähem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete toimimisele

olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka

asjaomases krediidiasutuses või filiaalis maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud

hoiuste mahtu.”;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

3) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

”(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse

osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.

(5) Kriisiolukorra ajal pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi

krediidiasutuse Eesti filiaal makseteenuseid vähemalt ulatuses, mis vastab kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatule. Elutähtsat teenust

osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal, kes osutab sularaha- või

makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenust, peab kriisiolukorra ajal tagama teenuse

toimimise sõltumata sellest, kas sularaha välja võttev isik on selle krediidiasutuse või välisriigi

krediidiasutuse filiaali klient või mitte.”;

5) paragrahvi 824 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse

tagamise nõudeid.”;

6) paragrahvi 871 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kriisiolukorra ajal, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu

vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire teeb võimatuks

kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, peavad krediidiasutus ja

välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võimaldama võrguühenduseta kaardipõhise maksetehingu

tegemist vastavalt Eesti Panga määratud tingimustele.”;

7) paragrahvi 924 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kui krediidiasutus on elutähtsa teenuse osutaja kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83

lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud

teavitusega täidetuks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 11 punktis 2 sätestatud

elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga

seotud intsidendist. Kui kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 9 punktis 5 nimetatud

sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks,

kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis

sätestatud nõudeid.”.

§ 221. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse käesolevat seadustikku, arvestades

käesoleva seadustiku 142. peatükis sätestatud erandeid.”;

2) paragrahvi 63 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(11) Julgeolekuasutuste seaduse ning erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör,

arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 2 ja § 1267 lõikes 2 nimetatud piiranguid.”;

3) paragrahvi 1262 lõike 10 esimest lauset täiendatakse pärast sõna ”üksnes” tekstiosaga

”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses,”;

4) seadustikku täiendatakse 142. peatükiga järgmises sõnastuses:

”142. peatükk

ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL MENETLUSTOIMINGUTE

TEGEMISE JA KOHTUMENETLUSE ERANDID

§ 38211. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada

kuni tema kohtu alla andmiseni, kuid mitte üle 96 tunni.

(2) Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab

uurimisasutus kinnipidamisprotokolli ja teatab kinnipidamisest esimesel võimalusel

prokuratuurile. Kinnipidamisprotokolli sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks.

§ 38212. Vahistamine

(1) Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal isiku vahistamise vajaduses,

koostab ta vahistamistaotluse ja tagab, et eeluurimiskohtunikul oleks kahtlustatavat võimalik

küsitleda ja kahtlustataval kohtunikule vahetult avaldada oma seisukohta vahistamistaotluse kohta.

(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb põhjendustega vahistamismäärus vormistada

seitsme päeva jooksul määruse tegemisest arvates.

(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtueelses menetluses ei või täisealine kahtlustatav ega

süüdistatav olla vahistatud üle ühe aasta.

(4) Isiku vahistamisel annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all

pidamiseks loa kuni kuueks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada

prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kuue kuu võrra.

§ 38213. Kaitsja osavõtt

(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal Eesti Advokatuur ei nimeta kaitsjat kuue tunni

jooksul menetleja määruse saamisest arvates või ei saa kaitsja 48 tunni jooksul menetleja juurde

kutsumisest arvates asuda kaitseülesandeid täitma, on lubatud kohtueelse menetluse toimingud

kahtlustatava suhtes teha kaitsja osavõtuta.

(2) Kriminaaltoimiku tutvustamisel käesoleva seadustiku § 224 järgi tuleb kahtlustatavale tema

soovil kaitsja tagada.

(3) Kohtumenetluses on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kaitsja osavõtt kohustuslik:

1) esimese astme kuritegude üldmenetluses;

2) kokkuleppemenetluse läbirääkimistel või kui kaitsja läbirääkimistel ei osalenud, siis

kohtuistungil, kus arutatakse kokkulepet;

3) lühimenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt

kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud;

4) teise astme kuriteo üldmenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise

adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud;

5) kassatsioonimenetluses.

§ 38214. Kuriteoteatele vastamine

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on uurimisasutus või prokuratuur kohustatud

kuriteoteate esitajale teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku

§ 199 lõike 1 või 2 kohaselt 30 päeva jooksul kuriteoteate saamisest arvates.

(2) Füüsilisest isikust kannatanule saadetakse 30 päeva jooksul kuriteoteate kättesaamisest

arvates taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus kuriteoteate kättesaamise kohta. Kinnitust ei

ole vaja saata, kui sama tähtaja jooksul teatatakse kannatanule kriminaalmenetluse alustamata

jätmisest või kannatanu kutsutakse menetlustoimingule.

§ 38215. Jälitustoiminguks loa andmise vormistamine

Erakorralise või sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3

nimetatud kirjalik luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.

§ 38216. Jälitustoimingust teavitamine

(1) Kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva

jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal,

teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või

eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud,

nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat

pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist.

(2) Käesoleva seadustiku § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise

või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust nelja kuu jooksul

pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu

loa tähtaja lõppemist.

(3) Isikul, keda teavitati jälitustoimingust enne erakorralist või sõjaseisukorda, võimaldatakse

soovi korral tutvuda jälitustoiminguga kogutud andmetega nelja kuu jooksul pärast erakorralise

või sõjaseisukorra lõppemist, välja arvatud juhul, kui tutvumine on vajalik erakorralise või

sõjaseisukorra ajal kohtumenetluse läbiviimiseks.

§ 38217. Tõlkimine

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tõlgi ülesannet täita ka kriminaalmenetluse muu

subjekt.

(2) Menetleja võib otsustada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal jäetakse dokument, mis ei

ole eestikeelne, eesti keelde tõlkimata.

(3) Kui prokuratuur või kohus peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

dokumendi tõlkimist, laseb ta dokumendi suuliselt või kirjalikult eesti keelde tõlkida.

§ 38218. Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel

ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning arhiivi kantud andmete kasutamine

kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seadustiku § 992 lõiget 2.

(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib käesoleva seadustiku § 992 lõikes 1 nimetatud

toimingu teha ka prokuratuuri loal.

§ 38219. Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja ringkonnakohtus

(1) Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal oma määrusega peatada kohtusse saadetud

kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise, kui asja

arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga

kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.

(2) Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise

aluseks olev asjaolu on ära langenud.

§ 38220. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamine

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus oma määrusega menetlusse võetud

kriminaalasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt

raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise

aluseks olev asjaolu on ära langenud.

(3) Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb käesoleva seadustiku § 363 lõikes 7

sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti.

§ 38221. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva

kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem

täitmine on raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja

põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks.

(2) Kohus lahendab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise taotluse oma määrusega

kirjalikus menetluses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust saab vaidlustada üksnes süüdimõistva

otsuse peale edasi kaevates.”.

§ 222. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 41 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa

”kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal” tekstiosaga ”riigikaitselise kriisiolukorra

ajal”.

§ 223. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduse § 39 lõikes 6 asendatakse sõna ”riigikaitse” sõnadega ”riigi sõjalise

kaitse”.

§ 224. Küberturvalisuse seaduse muutmine

Küberturvalisuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse“ tekstiosaga

„kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse“;

2) paragrahvi 41 lõikes 4 ja § 281 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 38

lõike 13 punktis 3“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 4 punktis 3“;

3) paragrahvi 174 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 37 lõike 5 alusel

määratud asutuse“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 4 alusel

määratud asutuse või ametiasutuse“.

§ 225. Lastekaitseseaduse muutmine

Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

”(31) Kui lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja ei saa käesoleva

paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist enne isiku töölevõtmist või

tegevusloa väljastamist kriisiolukorra tõttu kontrollida ning kui isiku töölevõtmisega või

tegevusloa väljastamisega viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või inimeste

elu ja tervise kaitsmist vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa väljastada, kui

isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal

puuduvad lõigetes 1–2 nimetatud piirangud lastega töötamiseks. Sellisel juhul on lapsega

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima käesoleva

paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist viivitamata pärast seda takistanud

asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist.

(32) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse tähenduses.”;

2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt lastekaitsetööd kohaliku omavalitsuse

üksuses, hindab lastekaitsetöötaja lapse abivajadust käesoleva paragrahvi alusel, lähtudes

nendest meetmetest, mida on kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades võimalik lapse

abistamiseks kohaldada.”.

§ 226. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad ”riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister” sõnadega ”sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister”;

2) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõna ”riigikaitseseaduse” sõnadega ”kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse”;

3) paragrahvi 72 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust

osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi

puutumatus, valvamine ja kaitsmine.”;

4) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 78 järgmises sõnastuses:

”§ 78. Lennundusjulgestuse osutaja püsiv kriisiülesanne

(1) Elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel julgestuskontrolli

tagava lennundusjulgestuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt

käesolevas seaduses sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on

vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;

5) paragrahvi 462 lõikes 5 ja § 601 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna ”hädaolukorra” sõnaga

”kriisiolukorra”;

6) seaduse 83. peatükki täiendatakse §-ga 5041 järgmises sõnastuses:

”§ 5041. Maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne

(1) Elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale maapealse teeninduse lepingu alusel

nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud

toitlustusteenust, osutava maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse

osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja maapealse teeninduse lepingule.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on

vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;

7) paragrahv 588 tunnistatakse kehtetuks;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

8) paragrahvi 589 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 6”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 1”;

9) paragrahvi 589 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 10”;

10) paragrahvi 589 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv

kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle

alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab

kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

11) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

”(13) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 78 lõikes 1, § 5041 lõikes 1 ja § 589 lõikes 3

sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.

§ 227. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

”11) kriisiolukorra ajal korrakaitseorgani poolt riiklikku järelevalvesse kaasatud reguleerija

Kaitseväest või Kaitseliidust;”;

2) paragrahvi 99 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa ”riigikaitseseaduse 4. peatüki”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse 16. peatüki”;

3) paragrahvi 1906 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”4) veoautoga on täidetud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiülesannet või

kriisiülesande täitmiseks vajalikku kodanikukohustust.”.

§ 228. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 171 lõikes 21 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 2”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 11”;

2) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

”(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne

on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

3) paragrahvi 22 lõikes 15 asendatakse tekstiosa ”Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 2”

tekstiosaga ”Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 11”;

4) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 152 järgmises sõnastuses:

”(152) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne

on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:

”(17) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa

arendamise või opereerimise teenust osutava isiku püsiv kriisiülesanne on tagada võrgu

toimimine vastavalt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud

toimepidevuse nõuetele.”;

6) paragrahvi 262 lõigetes 21 ja 41 ning § 263 lõikes 2 asendatakse sõnad ”Vabariigi Valitsuse

kriisikomisjon” sõnadega ”asjaomane asutus” vastavas käändes;

7) paragrahvi 292 lõikes 2 asendatakse sõnad ”Eesti julgeolekupoliitika alustest” sõnaga

”julgeolekustrateegiast”;

8) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 171 lõikes 22 ja § 22 lõigetes 152 ja 17

sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.

§ 229. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

”15) pangatähtede käitluse seadmete haldamine.”;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

”(6) Pangatähtede ja müntide töötlemine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses on

pangatähtede ja müntide lugemine, sortimine, pakendamine ja arvestuse pidamine ning

sularaha- või makseautomaatide kassettide täitmine.

(7) Pangatähtede käitluse seadmete haldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 15

tähenduses on Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevate seadmete

omamine, monitoorimine, riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse tagamine ning sularaha- või

makseautomaatide kassettide sularaha- või makseautomaatidesse paigaldamise korraldamine.”;

3) paragrahvi 41 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 41. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku kohustused”;

4) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

”(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 3, 14 ja 15

nimetatud teenust, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 17 nimetatud

elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid sama lõike punktis 12 nimetatud elutähtsa

teenuse osutajale ning Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele oluline mõju.

(6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud teenust,

on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 12 nimetatud elutähtsa teenuse

osutaja, kui ta osutab teenuseid sama lõike punktis 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ning

Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele oluline mõju.

(7) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse

osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne

on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

”§ 71. Makseasutus ja e-raha asutus elutähtsa teenuse osutajana

(1) Makseasutus või e-raha asutus või välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse

filiaal Eestis on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud

elutähtsa teenuse osutaja, kui tema Eestis tehtud maksed või sularaha väljamaksed moodustavad

rohkem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast

kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju.

Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka asjaomases makseasutuses

või e-raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu.

(2) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse

osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

6) paragrahvi 636 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

”(9) Kui makseasutus või e-raha asutus on elutähtsa teenuse osutaja kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse § 83 lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud

teavitusega täidetuks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 11 punktis 2 sätestatud

elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga

seotud intsidendist. Kui kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 9 punktis 5 nimetatud

sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks,

kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis

sätestatud nõudeid.”;

7) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõikes 8 ja § 71 lõikes 3 sätestatud elutähtsa

teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel

ja korras.”.

§ 230. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 punktis 461 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 411 lõikes 1”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 85 lõikes 1”;

2) paragrahvi 29 punktid 53–55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”53) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja

asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve

korraldamiseks ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud kriisiülesande määramiseks

ja täitmise tagamiseks, ning kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustuse nõuete

kontrollimiseks;

531) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel

ühekordse kriisiülesande andmiseks ja teatavaks tegemiseks, asja sundkasutusse võtmiseks ja

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

sundvõõrandamiseks ning nende teatavaks tegemiseks, samuti nende täitmise tagamiseks ja

järelevalve teostamiseks;

54) Kaitseväele kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud reservis oleva isiku

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks, kriisiolukorra

ja riigikaitse seaduse alusel kodanikukohustuse rakendamiseks, selle täitmise tagamiseks ja

järelevalve teostamiseks, ning Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud kaitseväeluure

teostamiseks;

55) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 15 alusel ühekordse kriisiülesande või § 115 alusel

isikule kodanikukohustuse panemise otsustamiseks;”;

3) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 68 järgmises sõnastuses:

”68) Välisministeeriumile välisriikide esindustes töötanud või töötavate isikute töötamise

andmete kohta.”.

§ 231. Meditsiiniseadme seaduse muutmine

Meditsiiniseadme seaduse § 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

”(7) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas

loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse tähenduses, ning kui kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimalda tagada

elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega, võib Ravimiamet

ajutiselt lubada erandeid meditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemise nõuete, meditsiiniseadme

kliiniliste uuringute ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringute nõuete,

meditsiiniseadme ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest.

Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata meditsiiniseadme reklaami, kui see on

vajalik paljude inimeste elu ja tervise kaitseks.”.

§ 232. Meediateenuste seaduse muutmine

Meediateenuste seaduse § 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb edastatud programmi salvestisi säilitada erakorralise

või sõjaseisukorra lõppemiseni.”.

§ 233. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

”(3) Jäämurdeteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada jäämurdeperioodil jäämurdmine

enda teeninduspiirkonnas vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on

vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;

2) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

”(12) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud püsiva kriisiülesande

täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud

alustel ja korras.”.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 234. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõikes 8 asendatakse sõnad ”eriolukorra, erakorralise seisukorra või

sõjaseisukorra” sõnaga ”kriisiolukorra”;

2) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 26. Nakkushaiguste leviku tõkestamine kriisiolukorra ajal

Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kriisiolukorra ajal rakendatakse kriisiolukorra ja riigikaitse

seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.”;

3) paragrahvi 28 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Terviseamet võib kaasata olukorras, mis on seotud tervishoiu toimepidevust ohustava

olukorra või kriisiolukorraga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui

ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani

kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.”.

§ 235. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduse § 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet ohvriabiteenuste

korraldamisel teha ajutiselt teenuste sisu puudutavaid erandeid, kui see on vajalik eriolukorra,

erakorralise või sõjaseisukorra ajal ohvriabiteenuste osutamiseks.”.

§ 236. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

”§ 141. Perehüvitiste taotlemise ja maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole vaja perehüvitise saaja vahetamiseks esitada

käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud teise vanema nõusolekut, kui see ei ole erakorralise

või sõjaseisukorra tõttu võimalik.

(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on perehüvitiste taotlemise ja saamise õigus ka last

tegelikult kasvataval isikul.

(3) Kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatatud,

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi

suuruse, mis ei sõltu võlgniku makstud elatisest.”.

§ 237. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 2 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna ”hädaolukorra” sõnaga

”kriisiolukorra”.

§ 238. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

”§ 31. Politsei ülesannete täitmisse kaasamine

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib avaliku korra kaitsesse kaasata vanglateenistuse ametnikke

juhul ja nii kaua, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult

ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning ülesannet ei ole

võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel

ajal või piisavalt tulemuslikult.

(2) Vanglateenistuse kaasamine on lubatav juhul, kui see ei takista oluliselt vanglateenistuse

ametnike teenistuskohustuste täitmist. Vanglateenistuse ametnike esmane ülesanne on täita

neile pandud teenistuskohustusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud vanglateenistuse ametnikul on politseiametniku

volitused.

(4) Täpsemad Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, mille täitmisse võib vanglateenistuse

ametnikke kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata politsei ülesannete täitmisse ning selle raames

riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;

2) paragrahvi 721 lõikest 1 jäetakse välja sõnad ”hädaolukorra lahendamise”.

§ 239. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul

pikendada isiku puude raskusastme kestust, kui puude raskusastme tuvastamine on

kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik

puudega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud

ümberkorralduse vajadus on ära langenud.”.

§ 240. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”9) lahendab taotlusi peatada erakonna tegevus või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu

tegevus;”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

”11) lahendab taotlusi kontrollida erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja

demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse, riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise

heakskiitmise ja heakskiitmise lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil

korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis

viibimise loa andmise otsuse vastavust põhiseadusele, seadusele ja välislepingule või tunnistab

need otsused kehtetuks.”;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

”(41) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal otsustab erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu

või selle liidu tegevuse peatamise kolleegium.”;

4) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal lahendab kohus § 6 lõikes 1 nimetatud taotluse pärast

nõuetekohase taotluse saamist viivitamata.”;

5) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”3. peatükk

KAEBUSED RIIGIKOGU, RIIGIKOGU JUHATUSE, VABARIIGI PRESIDENDI JA

VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE PEALE NING TAOTLUSED RIIGIKOGU,

VABARIIGI PRESIDENDI JA VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE

TÜHISTAMISEKS”;

6) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 16. Kaebus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse otsuse peale”;

7) paragrahvi 16 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

”(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Valitsuse

kriisiolukorra kehtestamise või lõpetamise, eriolukorra väljakuulutamise või lõpetamise otsus,

Riigikogu erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni

väljakuulutamise või lõpetamise otsus, Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa

andmise otsus ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiolukorra lõpetamata

jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu võetud Vabariigi Valitsuse üldkorraldused.”;

8) paragrahvi 18 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

”(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi

sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus.”;

9) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 20. Kaebuse ja taotluse sisu- ja vorminõuded

(1) Kaebus ja taotlus esitatakse põhistatult ning selles märgitakse:

1) andmed kaebuse või taotluse esitaja kohta;

2) andmed vaidlustatava otsuse kohta;

3) selgelt väljendatud taotlus;

4) kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja õigusi.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule märgitakse taotluses põhiseaduse sätted või põhimõtted või

seaduse sätted, millele vaidlustatav Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus ei vasta.

(3) Kaebuse ja taotluse allkirjastab esitaja ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse tekst ja

muud kaebuse või taotluse aluseks olevad dokumendid.”;

10) paragrahvi 201 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”§ 201. Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse ja taotluse tagastamine läbivaatamatult

(1) Kui kaebus või taotlus ei vasta §-s 20 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid

puudusi, annab Riigikohus kaebuse või taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui

kaebuse või taotluse esitaja ei ole määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud, tagastab

Riigikohus kaebuse või taotluse läbivaatamatult selle esitajale.

(2) Kaebus ja taotlus tagastatakse läbivaatamatult selle esitajale, kui selle läbivaatamine ei

kuulu Riigikohtu pädevusse.”;

11) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Menetlusosalised kaebuse ja taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on kaebuse või taotluse

esitaja ja otsuse teinud organ.”;

12) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(3) Kohtuotsuse või -määruse alusel algatatud menetluses on taotluse läbivaatamisel

menetlusosalised kohtuvaidluse menetlusosalised ja otsuse teinud organ.”;

13) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kohus lahendab kaebuse Riigikogu, Riigikogu juhatuse, Vabariigi Valitsuse või Vabariigi

Presidendi otsuse peale ja taotluse Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Vabariigi Presidendi otsuse

tühistamiseks viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse või taotluse saamist.”;

14) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kui Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale esitatud kaebuse

ja Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamise taotluse läbivaatamisel tekib kohtul

põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu

põhiseadusele vastavuses, uuendab kohus määrusega menetluse, kaasates asja läbivaatamisse

menetlusosalistena ka § 10 lõikes 1 nimetatud isikud.

(2) Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud kaebuse ja taotluse

üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu

põhiseadusele vastavuse kontrollimisega § 13 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul pärast menetluse

uuendamist.”;

15) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) jätta kaebus või taotlus rahuldamata.”;

16) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”5. peatükk

ERAKONNA TEGEVUSE PEATAMINE JA LÕPETAMINE NING TÖÖTAJATE JA

TÖÖANDJATE ÜHINGU TEGEVUSE PEATAMINE”;

17) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

”§ 321. Taotlus peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevus erakorralise

ja sõjaseisukorra ajal

Vabariigi Valitsus võib esitada erakorralise või sõjaseisukorra ajal Riigikohtule taotluse

peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevus, kui see on vajalik

olukorra lahendamiseks.”;

18) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Menetlusosalised erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate

ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on Vabariigi

Valitsus ja erakond, kelle tegevuse peatamist või lõpetamist taotletakse, või töötajate ja

tööandjate ühing või selle liit, kelle tegevuse peatamist taotletakse.

(2) Lõikes 1 nimetatud menetlusest võib arvamuse andmise õigusega osa võtta õiguskantsler.”;

19) paragrahvis 34 ja § 35 lõikes 1 asendatakse sõnad ”erakonna tegevuse lõpetamise taotluse”

sõnadega ”erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate ühingu või

selle liidu tegevuse peatamise taotluse”;

20) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Asja lahendamisel võib Riigikohus:

1) otsustada erakonna tegevuse lõpetamise;

2) otsustada erakonna või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise

erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni;

3) jätta Vabariigi Valitsuse taotluse rahuldamata.”;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

21) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Lõike 1 punktide 1 ja 2 kohasest otsusest tuleb viivitamata asjaosalisi teavitada.”.

§ 241. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses

osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks.”;

3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”6) kriisiolukorraks valmistumine ning selle lahendamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

alusel;”;

4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

”61) tegutsemine elanikkonnakaitse tegevuste eest vastutava asutusena ja elanikkonnakaitse

tegevuste koordineerimine;”;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata Päästeameti ülesannete täitmisse ning selle raames

riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;

6) seaduse 61. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”osaleb” sõnaga ”elanikkonnakaitses,”;

8) paragrahvi 34 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad ”, välja arvatud ennetustööl osalevad

isikud”;

9) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 38. Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine elanikkonnakaitses, päästetööl ja ennetustööl

ning kohaldatavad meetmed

(1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab Päästeamet.

(2) Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse

väljaõppeks, mis on kaheastmelised:

1) esimese astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud päästealase

ennetustöö, päästetöö ja elanikkonnakaitse algteadmised ja oskused;

2) teise astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja iseseisvaks ülesande täitmiseks

vajalikud teadmised ja oskused.

(3) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt osaleda päästealasel

ennetustööl.

(4) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja

koos temaga:

1) osaleda päästetööl;

2) osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel;

3) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud

alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

4) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(5) Elanikkonnakaitse esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib

päästeametniku korraldusel ja koos temaga, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132

sätestatud erisusi:

1) siseneda valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras,

et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;

2) peatada sõiduk korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või

evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;

3) tuvastada varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva ning sealt väljuva isiku

isikusamasus korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras;

4) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta

sisenevat isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe

saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta

võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine

varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud;

5) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta

siseneva isikuga kaasas olevat asja vaatlemise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud

teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib

varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine on

keelatud;

6) pidada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kinni isik vahetult eesseisva kuriteo

toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu

tõrjumiseks, kusjuures kinnipeetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.

(6) Vabatahtlikul päästjal on õigus võtta korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiule

käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 nimetatud kontrolli käigus leitud ese või aine,

millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või

evakuatsioonikohas on keelatud. Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse ja ese või

aine antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.

(7) Vabatahtlikul päästjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaoludel

isiku kinnipidamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras,

kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine vabatahtliku päästja suulise

korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.

(8) Päästetöö teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel

iseseisvalt:

1) osaleda päästetööl;

2) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud

alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;

3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras.

(9) Elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku

korraldusel iseseisvalt osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle

lahendamisel ning kasutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguseid.”;

10) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ”peavad” tekstiosaga ”elanikkonnakaitses,”;

11) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), kes annab

nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(edaspidi koos kriisiajal) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja

hoiakud.”;

12) paragrahvi 423 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kui kriisirolliga abidemineerija arvatakse Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu või ta asub tööle

püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse

kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus.”;

13) paragrahvi 423 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse püsiva kriisiülesandega

ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam püsiva kriisiülesandega ameti- või

töökohaks või ta arvatakse välja Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisust.”;

14) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga ning kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamine

(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja

käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja

arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

(2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule hüvitamise ning vabatahtlikule päästjale,

abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kulu hüvitamise ning tasu

maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl ning kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osalemise tasu maksmine

(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19

alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl, demineerimistööl või

elanikkonnakaitses osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile eelarvevahendid

riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

(2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule

ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitses osaletud aja eest kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja

korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

15) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks.

§ 242. Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduse § 202 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse

teenistusse tagasi kriisiolukorra tõttu.”.

§ 243. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduse § 19 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”Hädaolukorra, eriolukorra,

erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra” sõnaga ”Kriisiolukorra”.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 244. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”korras” sõnadega ”ja alustel”;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

”(3) Avalikku reisijatevedu teostava raudtee-ettevõtja püsiv kriisiülesanne on korraldada

teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus

avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on

vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;

3) paragrahv 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 61. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on kriisiolukorra

ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses:

Ӥ 811. Raudtee kasutamise piirangud

(1) Vabariigi Valitsus võib piirata avaliku raudtee kasutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku

korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande

täitmiseks või selleks valmistumiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib ajutiselt piirata raudteeveoettevõtjate

juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile, piirata oluliselt raudteeliiklust või selle ajutiselt sulgeda

ja nõuda liiklusgraafiku muutmist ulatuses, mis on vajalik kriisiülesande täitmiseks või selleks

valmistumiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata

jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangud võivad mõjutada piiriülest

raudteeliiklust, teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid,

kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada, ning teisi asjassepuutuvate riikide

läbilaskevõime jaotamise organeid.”;

5) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

”(10) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 ja § 61 lõikes 2 sätestatud püsiva

kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduses sätestatud alustel ja korras.”.

§ 245. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduse 3. peatüki 5. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses:

”§ 621. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused kriisiolukorra ajal

(1) Kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik esitada töövõimetuslehte elektroonilisel kujul,

esitatakse see paberil. Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja edastab töövõimetuslehe koos

oma kannetega Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul selle saamise päevast arvates.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Kriisiolukord käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse tähenduses.

(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud

tähtaega.”.

§ 246. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(8) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas

loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning kriisiolukord kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse tähenduses, ning kui kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimalda tagada

elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata

ravimite väljastamist ning lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete,

ravimi väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise

nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata ravimireklaami või lubada

erandeid selle tegemiseks, kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervise kaitseks.”;

2) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) kriisiolukorra ajal kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel;”;

3) paragrahvi 26 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(11) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük

ravimitega katkematu varustatuse tagamiseks ja tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra,

eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 12

sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks

määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81

lõike 3 punktis 14 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”;

4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

”(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja püsiv

kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses,

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning

selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

5) paragrahvi 29 lõikes 11 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 14”;

6) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

”(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud üldapteegi püsiv kriisiülesanne on osutada

ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise

nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 1021 järgmises sõnastuses:

”§ 1021. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 26 lõikes 15 ja § 29 lõikes 15 sätestatud püsiva

kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduses sätestatud alustel ja korras.”.

§ 247. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses asendatakse läbivalt sõnad ”riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister” sõnadega ”sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister”.

§ 248. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Riigisaladust sisaldavat valdkonna arengukava ei esitata Riigikogule arutamiseks. Enne

sellise arengukava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele esitatakse eelnõu

arvamuse andmiseks Riigikogu riigikaitsekomisjonile ja vajaduse korral ka teisele asjaomasele

komisjonile.”;

2) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Pärast riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise otsuse heakskiitmist sealhulgas selle

lahendamiseks erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist, või

kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus

esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ja otsustada vajaduse

korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne

Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet

protsenti jooksva aasta riigieelarve kulu mahust. Kui riigieelarve muutmise seaduse või

lisaeelarve eelnõuga nähakse ette seaduses sätestatud toetus- või tasumäärade muutmine, esitatakse

riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga samal ajal asjakohase seaduse muutmise

eelnõu.”;

3) paragrahvi 45 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”3) kriisiolukord või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine;”;

4) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas selle lahendamiseks

väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal sellega seonduvate

ülesannete täitmiseks, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks

võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ja otsustada

vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.”;

5) paragrahvi 64 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) riigi toimimine tsiviilkriisi lahendamiseks;”;

6) paragrahvi 64 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(7) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid

olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib

Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute

väljamaksete tingimused.”;

7) paragrahvi 65 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata Eesti Panga riigi rahavoo juhtimisse,

sealhulgas käesoleva seaduse § 70 lõigetes 3 ja 4 nimetatud toimingutesse.”;

8) paragrahvi 66 lõiget 5, § 70 lõiget 5 ja § 72 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu ”Vabariigi

Valitsus” sõnadega ”või tema volitatud minister”;

9) paragrahvi 72 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

”Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata stabiliseerimisreservi haldamisse Eesti

Panga.”.

§ 249. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 15 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

”(101) Kriisiolukorra ajal on hankijal õigus kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu

sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on

väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud

korda.”.

§ 250. Riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamine

Riigikaitseseadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 251. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Riigikogu juhatuse otsusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku alusel

võib väljaspool käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud töö ajagraafikut toimuda Riigikogu

täiendav istung.

(2)  Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees vähemalt kolm päeva enne täiendava

istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem.

(3) Riigikogu esimees kutsub Riigikogu täiendava istungi kokku viivitamata, kui Vabariigi

Valitsus või Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja

erakorraline seisukord või pikendada erakorralist seisukorda või kui Vabariigi President on esitanud

Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon.

(4) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele täiendava istungi toimumise kohta

avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis.

Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees täiendava istungi

kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”;

2) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele erakorralise istungjärgu toimumise kohta

avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis.

Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees erakorralise istungjärgu

kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”;

3) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna ”väljakuulutamine” tekstiosaga ”või

selle pikendamine”;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

4) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa ”kaitsevalmiduse kõrgendamisega

seotud otsus” tekstiosaga ”riigikaitselise kriisiolukorra heakskiitmisega seotud otsus”;

5) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

”61) otsuse-eelnõu, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis

viibimise loa andmisega ja mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;

62) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste

piiramise üldvolituse alusel otsustatud põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme heakskiitmisega

seotud otsuse-eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;”;

6) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:

”§ 1171. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse

eelnõu menetlemise erisused

(1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõike 2 alusel otsustatud piirava meetme

heakskiitmise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Vabariigi Valitsus. Muudatusettepanekuid

Vabariigi Valitsuse otsusega kehtestatud põhiõiguste ja -vabaduste piiramise mõne meetme või

kõikide meetmete heaks kiitmata jätmiseks võib otsuse-eelnõu kohta esitada juhtivkomisjon.

(2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel.

(3) Juhtivkomisjon teeb ettepaneku otsuse-eelnõu Riigikogu istungi päevakorda võtmiseks

esimesel võimalusel.

(4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega peaminister või tema volitusel mõni

teine valitsusliige ja juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale

esitada ühe suulise küsimuse.

(5) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega

fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.”;

7) paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”§ 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist

ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel

operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega

seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks

kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused

(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja

pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil

osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise

kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu

otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.”;

8) paragrahvi 118 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

”(5) Riigikaitsekomisjon hindab vähemalt iga kolme kuu järel riigikaitselise kriisiolukorra

kehtestamisest arvates selle jätkumise põhjendatust ja esitab riigikaitselise kriisiolukorra

põhjustanud asjaolude äralangemisel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise

lõpetamise Riigikogu otsuse eelnõu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisele

kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatut. Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega

riigikaitsekomisjoni esindaja ja peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige.

Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 1552 järgmises sõnastuses:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

„§ 1552. Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne

(1) Enne Vabariigi Valitsusele ametisse nimetamiseks riigikaitsekomisjoni nõusoleku andmist

esineb Kaitseväe juhataja kandidaat Riigikogus ettekandega. Vabariigi Valitsus esitab

Riigikogu juhatusele sellekohase taotluse, milles märgib esinemise soovitava aja ja kestuse.

(2) Esinemisele kohaldatakse § 155 lõigetes 3–5 sätestatut.“.

§ 252. Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduse § 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Kui riigikontrolöri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll

riigikontrolöri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib

julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu

jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.

Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,

asjaomaseid valitsuskomisjone ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.

§ 253. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib ajutiselt keelata isiku viibimise piiriveekogul, sisemerel või

selle jääl isiku elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamiseks, ennetamiseks või tõrjumiseks

või piirirežiimi rikkumise ennetamiseks.”;

2) paragrahvi 96 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa ”riigikaitseseaduse tähenduses”;

3) paragrahvi 910 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

”Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.”;

4) paragrahvi 910 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

”(7) Käesolevas seaduses massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut

võib kohaldada ka kriisiolukorra ajal.”;

5) paragrahvi 11 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(8) Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra ajal õigus kontrollida ning keelata Eesti

kodaniku lahkumist Eestist, kui tema suhtes kehtib kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel

kehtestatud Eestist lahkumise keeld või piirang.”;

6) paragrahvi 141 lõikes 5 asendatakse sõna ”riigikaitseseadust” sõnadega ”kriisiolukorra ja

riigikaitse seadust”.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 254. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 pealkiri, sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse

järgmiselt:

Ӥ 7. Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus

Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus on:

1) tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitlev teave, välja

arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave

salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;”;

2) paragrahvi 8 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 9 punktis 3 asendatakse sõna ”hädaolukord” sõnaga ”kriisiolukord” vastavas

käändes;

4) paragrahvi 10 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”11) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise

tähtsusega objekti, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud objektid, ja avaliku

korra tagamiseks alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valve- ja

häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei

kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 20 aastaks;”;

5) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 asendatakse

sõnad ”Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile” sõnadega ”asjaomasele ministeeriumile ja

Riigikantseleile”;

6) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 301 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja lisaõppekogunemisele kutsumise korral võib käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostada julgeolekukontrolli tema nõusolekuta.”;

8) paragrahvi 33 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”11) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates dokumentide

nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia

eriolukorrast või riigikaitselisest kriisiolukorrast tulenevatel põhjustel;”;

9) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad ”töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ja

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni” sõnadega ”töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit”;

10) seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses:

”§ 582. Üleminekusäte kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamisel

Enne 2026. aasta 1. oktoobrit käesoleva seaduse § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud

teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.”.

§ 255. Riigi Teataja seaduse muutmine

Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(21) Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra kehtestamise ja lõpetamise ning eriolukorra

väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni

ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra

ja mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, Riigikogu riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise

heakskiitmise ja heaks kiitmata jätmise otsus, Riigikogu põhiõigusi ja -vabadusi piirava

meetme heakskiitmise ja heaks kiitmata jätmise otsus, samuti kriisiolukorra lahendamiseks,

sealhulgas mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks antud haldusakt esitatakse

avaldamiseks viivitamata.”;

2) paragrahvi 9 lõiked 22 ja 62 tunnistatakse kehtetuks.

§ 256. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ajutiselt või alaliselt ühelt

riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik

kriisiolukorra lahendamiseks.

(4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt

teisele üle ei anta. Kui kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada

teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.”;

2) paragrahvi 12 lõiked 7–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine ning

ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse kriisiolukorra ajal riigivara valitseja või volitatud

asutuse ja riigivara üleandmist või ajutist kasutust taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse

omavahelisel kokkuleppel.

(71) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vara valdajal on õigus keelduda vara

üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vajalik tema ülesannete

täitmiseks ning vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik kriisiolukorra

lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks.

(72) Vabariigi Valitsus võib ette näha riigivara valitsemise üleandmisele, ajutisse kasutusse

võtmisele, tagastamisele või kulu hüvitamisele käesolevas seaduses sätestatust erinevad

tingimused ja korra, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni

või demobilisatsiooni korraldamiseks.

(8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning

ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.”;

3) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”31) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või

eraõiguslikule juriidilisele isikule kriisiolukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või paljude

inimeste elu või tervist vahetult ohustava sündmuse lahendamiseks või muul avalikul eesmärgil;”.

§ 257. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

”§ 481. Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 ja § 28

lõikes 21 sätestatud kirjalikku nõusolekut esitada, tuleb see esitada kuue kuu jooksul pärast

erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Sotsiaalkindlustusamet arvestab õigustatud isiku

pensioni suuruse ümber ja maksab saamata jäänud pensionisumma välja tagasiulatuvalt

õigustatud isiku pensionilisale või täiendavale pensioniõiguslikule staažile õiguse tekkimise

ajast arvates.”;

2) paragrahvi 601 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul

pikendada püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaega, kui uus hindamine on

kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik

püsivalt töövõimetule inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast

tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.”.

§ 258. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”5) alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud sadamale

kohaldatakse käesolevat seadust kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest tulenevate erisustega.”;

2) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 31. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne”;

3) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse

§ 36 lõike 11 punktis 8” tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 16”;

4) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

5) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses:

”§ 32. Sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne

(1) Käesoleva seaduse § 31 lõike 2 alusel kinnitatud elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavas

sadamas konteiner- ja veeremkaupu lastiva ja lossiva sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne on

tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja elutähtsat teenust osutava

sadama pidajaga sõlmitud lepingule.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on

vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;

6) paragrahvi 33 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

Ӥ 361. Sadama kasutamise piirangud

(1) Vabariigi Valitsus võib piirata sadamas sadamateenuste osutamist, kui seda on vaja

põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu

ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata

jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.”;

8) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

”(6) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 ja § 32 lõikes 1 sätestatud kriisiülesande

täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud

alustel ja korras.”.

§ 259. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 131. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib

kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta

käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14

lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib

väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus ei

vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine ja teovõimeline

ning kui on tagatud, et teda juhendab hooldustöötaja, kelle ettevalmistus vastab § 22 lõikes 4

sätestatud nõudele.

(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5

sätestatud tähtaja kulgemine.

(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest

vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud

ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.”;

2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 132–134 järgmises sõnastuses:

”§ 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra

ajal

(1) Eriolukorra ajal, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks

käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka

füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ja kellel on vähemalt põhiharidus ning kui on

tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik.

(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see

on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86

lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on

täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele

vastav isik.

(3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1

sätestatud juhul majutamisega erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik ei

kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral.

(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71

lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani.

(5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest

vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse

vajaduse äralangemiseni.

(6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja kõik endast oleneva,

et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutaja lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja teenuseosutaja võimalustest

tagama isiku turvalisuse ning abistama isikut enese eest hoolitsemisel.

(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab kogukonnas elamise teenuse osutaja ja

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule

tagama lähtuvalt oma võimalustest isikule majutamise ja toitlustamise.

(8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks

käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima raviskeemi, mille tervishoiuteenuse osutaja

on täisealisele isikule määranud, ning tal peab olema ülevaade ööpäevaringset

erihooldusteenust saava täisealise isiku viibimiskohast.

(9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes 3

ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vajalik.

(10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3

nimetatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel

ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal

märgitud kohta.

§ 133. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ning

asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal

(1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat

pärast sõjaseisukorra lõppemist võib turvakodus viibivale lapsele teenust vahetult osutada isik,

kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(2) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse tähenduses.

(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on suure hooldus- ja abivajadusega

lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) osutamiseks vajalik, võib lapsehoiuteenust saada

rohkem lapsi, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 453 lõikes 2.

(4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast

sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse

§ 454 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudele ning kellel on tööks sobivad isikuomadused.

(5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib asendushooldusteenust osutada pikemalt kui

käesoleva seaduse § 455 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast

tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides.

(6) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast vastava olukorra

lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes

teha laste arvu suhtes ajutisi erandeid käesoleva seaduse § 456 lõikes 2, § 457 lõikes 1 ja § 458

lõikes 1 sätestatust, kui see on kriisiolukorra ajal teenuse osutamiseks vajalik. Laste arvu

suurendamise korral ei kohaldata käesoleva seaduse § 456 lõikes 3, § 457 lõikes 11 ja § 458

lõikes 11 sätestatut.

(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 455 lõigetes 4 ja 5

sätestatut.

(8) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks

aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult

kasvatada isik, kes on vähemalt täisealine ning kes vastab käesoleva seaduse § 4513 lõike 1

punktides 1, 3–7 ja 11 sätestatud nõuetele.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(9) Kui kriisiolukorra ajal osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku

eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 4513 lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes

tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet.

(10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise

jätkamiseks vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 4514 lõikes 1 ning lõike 3

punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ning teenuse

osutamise aja nõuded.

§ 134. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral

võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid

arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka

teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.

(2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale

maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib

kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse

nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks. Toetuse võib

sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.”;

3) paragrahvi 451 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi hoiuteenus)“;

4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 1551 järgmises sõnastuses:

Ӥ 1551. Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal

(1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt sotsiaalteenuse osutamist, võib

Sotsiaalkindlustusamet lisada tegevusloale kõrvaltingimusena tegevusloa tähtaja. Tähtajalise

tegevusloa võib anda kuni kolmeks aastaks.

(2) Kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal on

sotsiaalteenuse osutajal vaja jätkata sotsiaalteenuse osutamist kehtival tegevusloal märgitud

tegevuskohast erinevas tegevuskohas või suuremale arvule isikutele, on ta kohustatud sellest

Sotsiaalkindlustusametit teavitama.

(3) Sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel kriisiolukorra ajal ja 90 kalendripäeva

pärast kriisiolukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2

ja lõikes 7 sätestatut.

(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva pärast vastava olukorra lõppemist ei kohaldata

käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud tegevusloa nõuet ning sotsiaalteenuse osutajal tuleb enne

§-s 151 nimetatud teenuste osutamise alustamist esitada Sotsiaalkindlustusametile teade

teenuse osutamise alustamise kohta.”.

§ 260. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

”§ 301. Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal

(1) Kriisiolukorra ajal on hüvitise andjal õigus laiendada nende isikute ringi, kellele

võimaldatakse seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi kulul kojukannet, kui see on

kriisiolukorra tõttu vajalik.

(2) Kriisiolukorra tõttu Eestist ajutiselt eemal viibiv isik loetakse Eestis elavaks isikuks

käesoleva seaduse § 3 lõike 1 tähenduses.

(3) Kriisiolukord käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse tähenduses.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja anda sama hüvitise puhul hüvitise

andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti korraga mitmele hüvitise saamise õigust

omavale isikule.”.

§ 261. Tervisekassa seaduse muutmine

Tervisekassa seaduse § 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

”(5) Tervisekassa püsiv kriisiülesanne kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses on tagada

käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5

nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on

vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”.

§ 262. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(24) Kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel kohaldatakse

tervishoiukorraldusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse

erisusi.”;

2) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

”(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:

1) loetelu tervishoiuteenuse osutajatest, kes ei kuulu elutähtsa teenuse osutajate hulka, kuid kes

täidavad püsivaid kriisiülesandeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 2 tähenduses;

2) tervishoiuteenuse osutaja püsiva kriisiülesande täpsema sisu, selle täitmise mahu, püsiva

kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise nõuded, arvestades käesoleva seaduse §-des 581–583

sätestatut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud juriidilise isiku

või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva tervishoiuteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada tervishoiuteenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende

seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.”;

3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses:

Ӥ 45. Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord

(1) Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord või oht

sellise olukorra tekkeks:

1) mis põhjustab tõsiseid häireid käesoleva seaduse § 7 lõikes 5, § 17 lõikes 11 ja § 22 lõikes 41

nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist ning

2) mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus

ning mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust rakendamata

või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata ning

3) mille lahendamiseks ei ole vaja rakendada kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud

juhtimiskorraldust ega kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid.

(2) Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustab Terviseamet, lähtudes

ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest.

(3) Terviseamet teavitab tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja selle lõpetamisest

valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(4) Terviseamet hindab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra põhjustanud asjaolusid

järjepidevalt ja otsustab nende äralangemisel selle lõppemise üle.”;

4) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19”;

5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

”(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende

seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja

täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

6) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(11) Kiirabibrigaadi pidaja, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud kiirabi

rahastamise leping, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19 nimetatud

elutähtsa teenuse osutaja.”;

7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

”(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende

seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja

täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

8) paragrahvi 22 lõikes 41 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19”;

9) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

”(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende

seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja

täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:

Ӥ 422. Tegevusloa taotlemise ja andmise erisused

(1) Tegevusloale võib lisada kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks

(edaspidi tähtajaline tegevusluba). Tähtajaline tegevusluba väljastatakse kuni üheks aastaks.

Kriisiolukorra ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue

tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse tähenduses.

(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenuse osutamist ei ole võimalik kehtivas

tegevusloas märgitud tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda tähtajalist

tegevusluba, ei ole tervishoiuteenuse osutamise jätkamiseks tegevusluba nõutav.

(3) Kui tervishoiuteenuse osutajal on vaja käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses jätkata

tervishoiuteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas,

on ta sellest kohustatud teavitama Terviseametit ja tegevust võib jätkata Terviseameti

nõusolekul.”;

11) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 21 ja 22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”21) tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi

lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu isikutele

ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist tervishoiu

toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste

ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;

22) tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevalt käesoleva

paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu

tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;”;

12) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”24) sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud

tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi

pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;”;

14) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas

olukorras või kriisiolukorra ajal, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja

uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja

ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate kriisialast väljaõpet;”;

15) paragrahvi 52 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 ja 22 sätestatud tervishoiu toimepidevust

ohustava olukorraga või kriisiolukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib

rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 kalendripäeva pärast

nimetatud olukorra lõppemist.”;

16) paragrahvi 52 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

§-s 150 nimetatud sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal

osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega

seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 11

alusel kehtestatud korras ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel,

tingimustel ja korras.”;

17) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:

”(34) Tervisekassa püsiva kriisiülesande täitmine tagatakse riigieelarves ravikindlustuseks ja

Tervisekassa eelarves ettenähtud vahenditest.”;

18) paragrahv 574 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ӥ 574. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru

Käesolevas seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud tagama enda teenuse

toimepidevuse tagamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru, lähtudes kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse kirjeldusest ja

toimepidevuse nõuetest.”;

19) paragrahv 581 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 581. Tervishoiukorraldus tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja

kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

(1) Tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja kriisiolukorrast tulenevate ülesannete

täitmiseks ning selleks valmisoleku tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega:

1) tervishoius rakendatavate meetmete, piirangute ja nõuete (edaspidi koos kriisimeetmed) sisu

valitsemisala asutustele ning tervishoiuteenuse osutajatele;

2) Terviseameti juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi kriisistaabi moodustamise

alused ja ülesanded.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriisimeetmed hõlmavad vastavalt

olukorra kriitilisusele olukorraks ettevalmistavaid tegevusi, tervishoiu toimepidevust ohustavas

olukorras või kriisiolukorra ajal rakendatavaid tervishoiuteenuste ümberkorraldusi ning

tervishoiuteenuste kvaliteedi nõudeid ja kättesaadavuse piiranguid ning tervishoiuteenuse

osutaja tegevusvaru kasutusele võtmist.

(3) Terviseamet määrab haldusaktiga konkreetse kriisimeetme koos vajalike tegevuste ja

tervishoiuteenuse osutajatega, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse

kriisimeetme rakendamise korraldus suuliselt ja see vormistatakse haldusaktina esimesel

võimalusel.

(4) Terviseamet kohaldab ainult sellist kriisimeedet, mis on proportsionaalne, arvestades

sellega taotletavat eesmärki ja kohaldamist nõudvat olukorda. Terviseamet hindab konkreetse

kriisimeetme vajalikkust pidevalt ja otsustab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või

kriisiolukorra lõppemisel ka sellega seonduva kriisimeetme rakendamise lõpetamise.

(5) Terviseamet teavitab kriisimeetme rakendamisest ja selle lõpetamisest valdkonna eest

vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ning

kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks kehtestada haldusaktiga tervishoiuteenuse

osutajatele ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded ja kättesaadavuse piirangud ning

tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded, sealhulgas tavapärasest

erinevad väljaõppe- ja haridusnõuded töötajatele, juhul kui nõuete ja piirangute kehtestamine

ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud määrusega ning nõuete ja piirangute

kehtestamine on vältimatult vajalik.

(7) Terviseametil on õigus nimetada meditsiinijuht või -juhid, kes täidavad Terviseameti

peadirektori antud ülesandeid ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiu

toimepidevust ohustavas olukorras ning kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel, sealhulgas

juhivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kriisistaapide tegevust.”;

20) seadust täiendatakse §-dega 582–585 järgmises sõnastuses:

”§ 582. Terviseameti ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja

kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel

Terviseamet tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks

valmistumisel:

1) kavandab kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega

tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate töökohustuse täitmise korraldust;

2) annab kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega töökohustuse

täitmiseks asjakohaseid korraldusi;

3) kaasab vajaduse korral teisi ministeeriume ning asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid

muudatuste ettevalmistamiseks tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks;

4) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes käesoleva seaduse § 581 lõike 1

alusel kehtestatud kriisimeetmetest ja lõike 6 alusel kehtestatud ministri haldusaktidest ning

muudest õigusaktidest;

5) omab ülevaadet nende tervishoiuteenuse osutajate hõivatusest, kes täidavad kriisiülesannet,

ja koordineerib tervishoiualase info vahetust;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

6) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;

7) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise;

8) täidab muid käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.

§ 583. Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja ülesanded tervishoiu toimepidevust

ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel

Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja,

tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel:

1) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest, abi vajadusest ja patsientide

teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest suures mahus;

2) teavitab Terviseametit lisapersonali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest;

3) annab Terviseametile tema nõudmisel tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või

kriisiolukorra lahendamise juhtimiseks või selleks valmistumiseks vajalikku teavet;

4) teavitab õigel ajal oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;

5) korraldab personali kriisialase väljaõppe;

6) täidab muid käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.

§ 584. Haldusmenetluse erisused

(1) Teabe käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud Terviseameti ja valdkonna eest vastutava

ministri haldusaktide kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv

on suurem kui 50.

(2) Käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule

adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist

tähtaega.

§ 585. Terviseameti ülesanded piiriülese tervishoiualase humanitaarabi andmisel ja

vastuvõtmisel

Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase humanitaarabi (edaspidi

humanitaarabi) andmist ja vastuvõtmist järgmiselt:

1) hindab humanitaarabi vajadust ja mahtu ning teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku

valdkonna eest vastutavale ministrile;

2) hindab Eestis viibivate patsientide teistesse riikidesse suunamise vajadust ja teeb vajaduse

korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile;

3) teeb koostööd rahvusvaheliste koostööpartneritega humanitaarabi väljasaatmisel ja

vastuvõtmisel;

4) juhib humanitaarabi vastuvõtmist ja väljastamist, sealhulgas abi jagamist Eesti territooriumil;

5) koordineerib tervishoiutöötajate ja muu tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku personali

tervishoius rakendamisega seotud vastuvõtmist ja väljasaatmist;

6) osaleb oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste

ministeeriumide, asutuste ja isikutega;

7) täidab muid ülesandeid kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega.”;

21) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks;

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

22) seadust täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses:

”§ 621. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 4 lõikes 3, § 7 lõikes 10, § 17 lõikes 13 ja § 22

lõikes 43 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.

§ 263. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kindlustuskohustus ei kehti tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse tähenduses tähtajalise tegevusloa puhul, mis on antud kriisiolukorra ajaks.”;

2) paragrahvi 20 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”9) kahju, mis on tekkinud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra tõttu

või seoses terroriakti toimepanemisega;”.

§ 264. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 41 ja § 461 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”ja hädaolukorra seaduses”

tekstiosaga ”ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses”;

2) paragrahvi 461 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ”Hädaolukorras või selle ohu, eriolukorra,

erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal” sõnadega

”Kriisiolukorra ajal”;

3) paragrahvi 462 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 462 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5”

tekstiosaga ”kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 20”;

5) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-dega 466–468 järgmises sõnastuses:

”§ 466. Toidu jaekaubandusega tegeleva ettevõtja püsiv kriisiülesanne

(1) Ettevõtja on püsiva kriisiülesandega isik toidu jaekaubanduse valdkonnas, kui tema turuosa

toidu jaekaubanduse valdkonnas, välja arvatud toitlustamine ja hulgikaubandus, moodustab

tema toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse alusel vähemalt ühe protsendi suurimate

asjakohase müügituluga või asjakohaste ettevõtete arvuga ettevõtjate valimis olevate ettevõtjate

müügitulude summast, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga

püsiva kriisiülesandega isikuks.

(2) Ettevõtja vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudele tehakse kindlaks tema

majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel.

(3) Püsiva kriisiülesande määramiseks ettevõtja toidu jaekaubanduse valdkonna turuosa

kindlakstegemisel toidu jaekaubanduse valdkonna turust võetakse aluseks määramise aastale

vahetult eelnenud kahe majandusaasta andmed.

(4) Toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isiku tingimustele vastab enim

selline ettevõtja, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele on

teisi toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toiduga varustamise

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

valdkonna ettevõtjaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine

võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil, lähtudes tema ettevõtte asukohast, teistest

tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte

olemasolust ning võimaluse korral ettevõtja huvidest.

(5) Ettevõtja määrab püsiva kriisiülesandega isikuks kindlaksmääratud piirkonna ettevõtte

piires, vajaduse korral määratud mahus ja ajaks, valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga.

(6) Vajaduse korral võib valdkonna eest vastutav minister määrata käesoleva paragrahvi lõikes 5

nimetatud haldusaktis ettevõtjale käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tähtaja,

mis ei ole pikem kui viis aastat.

(7) Ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise otsus tehakse ettevõtjale teatavaks viie

tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega.

(8) Püsiva kriisiülesandega isiku kriisiülesanne on tagada toidu jaekaubanduse toimimine

kriisiolukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri haldusaktiga määratud piirkonna

ettevõttes, vajaduse korral määratud mahus ja toidugruppide kaupa.

(9) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega toidu jaekaubanduse

valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad tingimused ja korra

ning püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded, samuti nõuded ettevõtte ja selles

kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta.

§ 467. Toiduvaru koosseis ja kasutusele võtmise tingimused

(1) Riigi tegevusvarusse kuulub toiduvaru. Toiduvaru hulka kuulub toit ning võib kuuluda

teravilja ja sellise toote varu, mis on vajalik ettevõtjale tootmissisendina toidu või loomse toidu

tootmise eesmärgil peetavate loomade sööda tootmiseks või nende loomade söötmiseks

(edaspidi tooraine varu).

(2) Toiduvaru moodustab ning seda haldab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 99 lõikes 3

sätestatud riigi tegevusvaru haldaja.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada toiduvarus oleva toidu ja

tooraine varu kogused, koguste osakaalu või varu täpsema koosseisu ning toiduvaru väljaostmise

ja uuendamise alused.

(4) Toiduvaru võetakse kasutusele, kui toidupuudus ohustab elanikkonna elu või loomse toidu

tootmise eesmärgil peetavate loomade elu või on oht sellise olukorra tekkeks.

(5) Toiduvaru võetakse kasutusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3

sätestatud korras.

(6) Vabariigi Valitsus kehtestab tooraine varu tootmissisendina kasutusele võtmise otsustamisel

seda kasutavale ettevõtjale kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 punkti 3 alusel

selle kasutamise tingimused.

§ 468. Toidu väljaveo keelamine

Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata

piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks.”;

6) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

”(41) Riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle teostab

Põllumajandus- ja Toiduamet kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning käesolevas seaduses

sätestatud alustel ja korras.”.

§ 265. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 12 asendatakse tekstiosa ”, hädaolukorra seaduse § 44

ning riigikaitseseaduse § 551” tekstiosaga ”ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 160”.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 266. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 punkti 5 täiendatakse pärast sõna ”reservteenistuses” sõnadega ”või

mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses”;

2) paragrahvi 65 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

”Vanemapuhkusele jäämisel ei rakendata käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud

etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.”;

3) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna ”reservteenistuses” sõnadega ”või

mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses”.

§ 267. Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduse § 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kriisiolukorra ajal võib töötukassa valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul

pikendada isiku osalise või puuduva töövõime kestust, kui töövõime hindamine on

kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik

vähenenud töövõimega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast

tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.”.

§ 268. Tööstusheite seaduse muutmine

Tööstusheite seaduse § 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi

heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega

kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet vähese

väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise või katkemise ohu tõttu, kui see on vajalik

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses elutähtsa teenuse kättesaadavuse ja

toimepidevuse tagamiseks.”.

§ 269. Tööturumeetmete seaduse muutmine

Tööturumeetmete seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

”§ 61. Tööhõiveprogramm erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus vähendada tööhõiveprogrammis

sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise ulatust või peatada

tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise, kui tööturuteenuste osutamine ja

tööturutoetuste maksmine on erakorralise või sõjaseisukorra tõttu objektiivsetel põhjustel

oluliselt takistatud või kui on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid riigi

kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks.”.

§ 270. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 pealkirja täiendatakse pärast sõna ”eesmärk” sõnadega ”ja püsiv kriisiülesanne”;

2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(22) Töötukassa püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 31 ja 4

nimetatud ülesannete täitmine, tööturumeetmete seaduse alusel töötuna arvelevõtmine ning

töötute, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse, töötutoetuse maksmise ning käesoleva

seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle arvestuse pidamine.”.

§ 271. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine

Vabariigi Presidendi töökorra seaduse § 20 lõikes 3 asendatakse sõna ”nelja” sõnaga ”viie”.

§ 272. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(21) Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda

ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale

peaministri osa vähemalt kaks ministrit.”;

2) paragrahvi 37 lõikes 5 asendatakse tekstiosa ”ja riigikaitseseaduse § 9 lõikes 4” tekstiosaga

”ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 39 lõikes 2”;

3) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna ”riigikaitse” sõnadega ”sõjalise riigikaitse”;

4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

”21) nõustab Vabariigi Valitsust ja peaministrit;”;

5) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”13) juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist;”;

6) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

”131) koordineerib riigi strateegilist kommunikatsiooni;

132) kogub ja töötleb ühtlustatud riigiülese olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja

riigikaitset puudutavat teavet;”;

7) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”14) töötab välja tsiviilkriisipoliitika ja koordineerib selle elluviimist ning koordineerib laia

riigikaitse poliitika elluviimist;”;

8) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Oma ülesannete täitmiseks teeb Riigikantselei koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide

ja teiste riikide asutuste ja isikutega.”.

§ 273. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

”8) võimaldada pidada arvestust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 153 nimetatud

sõjavangide kinnipidamise üle.”;

2) paragrahvi 51 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”Sõjavangide kinnipidamise arvestuse andmetöötluse (edaspidi sõjavangide andmestik)

kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ning

Kaitsevägi.”;

3) paragrahvi 51 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) vangiregistri vastutav töötleja, kaasvastutavad töötlejad ja volitatud töötleja ning nende

ülesanded;”;

4) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

”(9) Sõjavangide andmestikust väljastatakse andmeid:

1) seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri

põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele;

2) käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud tervishoiuteenuse osutajale, kellel on juurdepääs

vangiregistrile, et täita käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud ülesandeid;

3) teise riiki andmete edastamiseks seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva

rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise

eesmärgiga;

4) sõjavangile tema kohta andmekogusse kantud andmetega tutvumiseks sõjavangi kirjaliku

taotluse alusel.”;

5) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

”(12) Sõjavangide andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) üldandmed;

2) auastme andmed;

3) andmed kinnipidamise asjaolude, sealhulgas kinnipidamise aja ja koha kohta;

4) kinnipidamise korraldamiseks vajalikud terviseandmed;

5) andmed asjade, sõjaliste dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning sõjavangile

vanglateenistuse või Kaitseväe poolt antud asjade kohta;

6) andmed sõjavangi paiknemise ja liikumise kohta;

7) andmed sõjavangile määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta;

8) andmed sõjavangi suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse,

interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise ja piiramise kohta;

9) andmed sõjavangi töötamise kohta;

10) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ning edastatakse kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduses või muus seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete

täitmise käigus;

11) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui sõjavang on need avaldanud;

12) teave sõjavangi või kinnipidamiskohta ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise

ohule viitav teave.”;

6) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Sõjavangide andmestikku kantakse andmed kinnipidamise alusdokumentide, teistest

andmekogudest saadud teabe, isikutelt ja asutustelt saadud teabe ning vanglateenistuse tegevuse

käigus saadud teabe alusel.”;

7) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Sõjavangi andmeid töödeldakse sõjavangide andmestikus tema kinnipidamise ajal. Pärast

kinnipidamise lõppemist andmed arhiveeritakse ja neid säilitatakse 50 aastat.”;

8) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka arestialustele.”;

9) seaduse 2. peatüki 8. jagu täiendatakse §-ga 723 järgmises sõnastuses:

”§ 723. Vangla püsiv kriisiülesanne

Vangla püsiv kriisiülesanne on vangla toimepidevuse ja vangistuse täideviimise tagamine

piiratult.“;

10) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1091 järgmises sõnastuses:

”§ 1091. Vangla ülesannete täitmisse kaasamine

(1) Vangla võib kaasata vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisse ning

kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke juhul ja nii kaua, kui

vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud politseiametnikul on vanglaametniku volitused.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse politseiametnike kaasamise

tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”.

§ 274. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 112 lõikes 5 asendatakse sõna ”hädaolukorra” sõnaga ”kriisiolukorra”;

2) paragrahvi 114 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Maandamiskava rakendamist korraldab Kliimaministeerium koostöös teiste ministeeriumide

ja kohaliku omavalitsuse üksustega.

(2) Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduses ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses

sätestatud korras koostatud plaanide ja maandamiskavade kohaselt.”;

3) paragrahvi 188 lõike 1 punktides 1 ja 8 ning § 194 lõikes 4 asendatakse sõna ”hädaolukord”

sõnaga ”kriisiolukord” vastavas käändes.

§ 275. Vedelkütuse seaduse muutmine

Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”6) kütuse hoiuteenuse osutamine on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule

kuuluva kütuse hoidmine ja ladustamine, välja arvatud kriisiülesannete täitmiseks vajalike

vahendite ja varu hoidmine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses;”;

2) paragrahvi 21 lõike 8 punktis 3 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 183 lõikes 1

või 2“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3“;

3) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusega varustamisest tingitud kriisiolukorra

ajal.”;

4) paragrahvi 3 lõike 7 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa ”Hädaolukorra seaduse

§ 36 lõike 11 punktis 3” tekstiosaga ”Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis

21”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmiseks vajalikke toimepidevuse nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

6) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

”(7) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 3 lõikes 71 sätestatud elutähtsa teenuse

osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja

korras.”.

§ 276. Vedelkütusevaru seaduse muutmine

Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Varu moodustab ning seda haldab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 99 lõikes 3 nimetatud

äriühing (edaspidi varu haldaja).”;

2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Varustamisraskuste korral võetakse varu kasutusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

§ 101 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse sõnad ”hädaolukorra seaduse” sõnadega ”kriisiolukorra

ja riigikaitse seaduse”.

§ 277. Veterinaarseaduse muutmine

Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad ”hädaolukorra seadust” sõnadega ”kriisiolukorra ja

riigikaitse seadust”;

2) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks.

§ 278. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-i 1 täiendatakse lõigetega 3 ja 4

järgmises sõnastuses:

”(3) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.

(4) Käesolevas seaduses massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib

kohaldada ka kriisiolukorra ajal.”.

§ 279. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 lõikes 32 asendatakse sõnad ”hädaolukorras või eriolukorras” tekstiosaga

”massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal”;

2) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(34) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.”;

3) paragrahvi 911 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(11) Pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra või kriisiolukorra lõppu võib

pikaajalist viisat Politsei- ja Piirivalveametis taotleda välismaalane, kellele on antud Eestis

viibimise seaduslik alus käesoleva seaduse § 43 lõike 32 alusel.”;

4) paragrahvi 106 lõikes 16 asendatakse sõnad ”hädaolukorras või eriolukorras” tekstiosaga

”massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal”.

§ 280. Välissuhtlemisseaduse muutmine

Välissuhtlemisseaduse § 6 lõike 2 punkt 4 ja § 8 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 281. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 15 järgmises sõnastuses:

”§ 15. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord

(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord,

kus ootamatult saabub Eestisse ja viibib Eestis erakordselt palju välismaalasi ning see tekitab

ettenägematult suure koormuse haldusasutustele, kohtutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskusele või kinnipidamiskohtade mahutavusele.

(2) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet,

kes otsustab, kas olukord on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord. Politsei- ja

Piirivalveamet otsustab massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra alguse ja lõpu ning

teavitab võimalikult vara massilise sisserände ohust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 20

sätestatud kriisiplaanis nimetatud osalisi.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet juhib massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra

lahendamist kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel koostatud kriisiplaani kohaselt.

(4) Käesolevas seaduses massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib

kohaldada ka kriisiolukorra ajal.”;

2) paragrahvi 13 lõikes 4 asendatakse sõnad ”hädaolukorras või eriolukorras” sõnadega

”massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras”;

4) paragrahvi 154 pealkirjas ning lõigetes 31 ja lõike 6 punktis 7, lõike 7 esimeses lauses, lõike

9 esimeses lauses ja lõikes 10 asendatakse sõna ”hädaolukord” sõnadega ”massilisest

sisserändest põhjustatud hädaolukord” vastavas käändes.

§ 282. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

”(41) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 4.”;

2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib isikut kinni pidada kuni 96 tundi.”.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 283. Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

”(12) Õiguskantsler teostab järelevalvet kriisiolukorra kehtestamise ja selle lõpetamise otsuse,

erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja

lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse

põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud korras.”;

2) paragrahvi 61 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Kui õiguskantsleri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll

õiguskantsleri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib

julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu

jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.

Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,

asjaomaseid valitsuskomisjone ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.

§ 284. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

”§ 61. Vedaja püsiv kriisiülesanne

(1) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud liinivedu teostava vedaja püsiv kriisiülesanne on

tagada liinivedu pädeva asutusega sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga

pandud avaliku teenindamise kohustuse kohaselt.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus

avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on

vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;

2) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

”(9) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud kriisiülesande täitmise

ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja

korras.”.

§ 285. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 22 nimetatud elutähtsa teenuse

osutaja on vee-ettevõtja, kes on määratud vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse § 24 lõikes 3

sätestatud korras.”;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

”(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on

osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete

kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks

valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;

3) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks

valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.

§ 286. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 154 lõiked 5 ja 6, § 155 ning § 273 punktid 1–7 jõustuvad 2027. aasta

1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 284 jõustub 2029. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 76 lõike 2 punkt 7 kehtib kuni 2029. aasta 31. märtsini.

Selgitus: Kuna selgitus on mahukas, siis vaata lähemalt eelnõu II lugemise seletuskirjas olevat

muudatusettepaneku nr 4 selgitust.

Riigikaitsekomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid,

Meelis Kiili, Leo Kunnas, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali, Kristo Enn

Vaga)

6. Muuta eelnõu 2. peatükki „Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon“

ja sõnastada see järgmiselt:

„2. peatükk

Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Riigikaitsekohus

Selgitus: Lisaks juriidilisele korrektsusele ja pädevusele peaks iga seadus olema veel ka sisult

selge ja ammendav, süsteemse ülesehitusega ning täitjatele hõlpsasti arusaadav.

Paraku on käesolev eelnõu, nagu ka 2015. aasta riigikaitseseadus, millele see paljuski tugineb,

seaduse süsteemse ülesehituse ja täitjatele arusaadavuse mõttes tagasiminek võrreldes 2002.

aasta rahuaja riigikaitse seadusega, kus Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse pädevused

olid sätestatud kohe pärast üldsätteid eraldi peatükkidena.

Oleks väär eeldada, et inimesed, kes seda seadust täitma ja selle järgi kriisi- ja sõjaajal

tegutsema hakkaksid, peaksid põhiseadusest, käesoleva seaduse erinevatest peatükkidest ning

teistest seadustest lähtuvalt ise pildi kokku panema, mis on Vabariigi Presidendi,

seadusandliku, täidesaatva ning kohtuvõimu roll ja ülesanded riigikaitse korraldamisel.

Seetõttu oleks mõistlik 2002. aasta rahuaja riigikaitse seadust eeskuju võttes need rollid ja

ülesanded Eesti Põhiseaduse sätetele tuginedes formuleerida kohe pärast üldsätteid omaette

uue peatükina.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

1.jagu

Vabariigi President

§ 5. Vabariigi President

(1) Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina:

1) teeb Riigikogule ettepaneku erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja

demobilisatsiooni väljakuulutamiseks;

2) kuulutab Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja

mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust;

3) teavitab sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamisest viivitamatult Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

peasekretäri ja Põhja-Atlandi Nõukogu ning Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni;

4) kutsub kokku Riigikaitse Nõukogu;

5) täidab teisi talle seadusega pandud ülesandeid riigikaitse korraldamisel.

Selgitus: Presidendi kui riigikaitse kõrgeima juhi roll on sätestatud põhiseaduses ning ilma

põhiseadust muutmata ei saa seda temalt ära võtta või vähendada.

Selle rolli täitmine eeldab, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel võtaks president endale Eesti

peamise esindaja ja kaalukaima kõneisiku rolli rahvusvahelisel areenil, sest Vabariigi

Valitsuse jõupingutused keskenduksid paratamatult tekkinud riigikaitselise kriisiolukorra

lahendamisele. Paragrahvi kolmas lõige hõlmab ka rahvusvaheliste institutsioonide

ammendavat loetelu, keda Vabariigi President peaks sel juhul kindlasti teavitama.

§ 6. Riigikaitse Nõukogu (eelnõus § 5)

(1) Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ.

(2) Riigikaitse Nõukogu arutab kõikehõlmava julgeoleku ja riigikaitse seisukohalt olulisi

küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.

(3) Riigikaitse Nõukokku kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja

väliskomisjoni esimees, peaminister, kaitseminister, siseminister, välisminister,

rahandusminister, kliimaminister, justiitsminister, Kaitseväe juhataja, Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor, Päästeameti peadirektor ning Kaitseliidu ülem.

(4) Vabariigi presidendi kutsel võivad Riigikaitse Nõukogu istungitel sõnaõigusega osaleda

teised isikud.

(5) Riigikaitse Nõukogu töökorra kinnitab ning selle istungeid juhatab Vabariigi President või

tema kohuseid täitev isik.

Selgitus: Täpsustatud on Riigikaitse Nõukogu funktsiooni ja koosseisu. Lisatud on, riigikaitse

seisukohalt võtmetähtsusega ministrid ning tähtsaimaid riigikaitseülesandeid täitvate asutuste

juhid. Säärases koosseisus Riigikaitse Nõukogult võib eeldada, et see suudab oma funktsiooni

täita. Samuti on loodud Vabariigi Presidendile võimalus kutsuda Riigikaitse Nõukogu

istungitele ka teisi isikuid vastavalt vajadusele.

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

„Koosolek“ ei ole kohane termin Riigikaitse Nõukogu tegevuse kirjeldamiseks. Näiteks

Riigikogu komisjonid ei korralda koosolekuid, vaid istungeid. Riigikaitse Nõukogu tähtsust

arvestades peaks kasutama terminit „istung“.

Kliimaministeerium on vastutav kaheksa elutähtsa teenuse eest kahekümne kahest käesoleva

seadusega sätestatud elutähtsast teenusest, mistõttu on vältimatu kliimaministri osalemine

Riigikaitse Nõukogu töös.

§ 7. Vabariigi Presidendi asendamisjärjekord

(1) Kui Vabariigi President ei saa vaenutegevuse tõttu või mingil muul põhjusel täita oma

ülesandeid, täidavad tema kohuseid ja asendavad teda:

1) Riigikogu esimees;

2) Riigikogu esimene aseesimees;

3) Riigikogu teine aseesimees.

Selgitus: Varasemates riigikaitset käsitlevates seadustes ei ole Vabariigi Presidendi

asendamisjärjekorda sätestatud. See on vältimatu presidendi kui riigikaitse kõrgeima juhi rolli

järjepidevaks täitmiseks kriisi- ja sõjaolukorras.

2.jagu

Riigikogu

§ 8. Riigikogu

(1) Riigikogu:

1) kuulutab välja erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;

2) kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul heaks Julgeolekupoliitika alused ja Riigikaitse

strateegia;

3) nimetab Vabariigi Valitsuse ettepanekul salajasel hääletusel ametisse Kaitseväe juhataja,

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Päästeameti peadirektori ja Kaitseliidu ülema;

4) kuulab ära Kaitseväe juhataja, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Päästeameti

peadirektori ja Kaitseliidu ülema iga-aastase tegevusaruande;

5) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikaitsekohtu esimehe;

6) otsustab rahvusvahelise sõjalise koostöö üle käesolevas seaduses sätestatud korras;

7) täidab teisi talle seadusega pandud ülesandeid riigikaitse korraldamisel.

Selgitus: Riigikogu rolli riigikaitse korraldamisel pole varasemates seadustes eraldi välja

toodud, kuna ilmselt on oletatud, et piisab põhiseaduses sätestatust. Kuna tegu on mahuka

tervikseadusega, mis käsitab kompleksselt kogu riigikaitse korraldus, siis peab see olema

seaduse täitjatele hõlpsasti arusaadav.

Kui Riigikogu XI ja XII koosseisu liikmed muutsid põhiseadust, arvates kaitseväe juhataja

institutsiooni sealt välja, kärpisid nad sellega eelkõige iseenda võimupädevust, sest kaitseväe

juhataja ametisse nimetamine oli kuni kõnealuse põhiseaduse paranduse jõustumiseni just

Riigikogu, aga mitte kellegi teise pädevuses.

Erinevate võimuharude vahel peab valitsema tasakaal, nagu õiguskantsler Ülle Madise on

õigustatult tähelepanu juhtinud. Kui suurendada täidesaatva võimu pädevust kriisolukorra

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

käsitluse rakendamise ja peaministrile kriisiolukorra juhi volituste andmisega tuleb seda

paratamatult kompenseerida seadusandliku võimu tugevama kontrolli- ja arupärimisõigusega.

Arvestades nende kandvat rolli kõikehõlmavas riigikaitses oleks mõistlik tuua riigikaitseliste

võtmeasutuste ehk kaitseväe juhataja, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Päästeameti

peadirektori ja Kaitseliidu ülema ametisse nimetamine Riigikogu tasandile ning kohustada neid

kord aastas Riigikogule oma tegevusest aru andma.

Analoogselt strateegiaga „Eesti 2035“ mille kiitis heaks Riigikogu oma otsusega võtaks

Riigikogu üle ka Riigikaitse strateegia heakskiitmise ülesande.

3.jagu

Vabariigi Valitsus

§ 9. Vabariigi Valitsus

(1) Vabariigi Valitsus:

1) teostab täidesaatvat riigivõimu riigikaitse korraldamisel;

2) koordineerib valitsusasutuste, maavalitsuste ja riigi osalusega äriühingute (edaspidi

riigiettevõtete) tegevust riigikaitse planeerimisel ning arendamisel;

3) juhib riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ja Riigi kaitsetegevuse kava koostamist;

4) esitab Riigikogule heakskiitmiseks Julgeolekupoliitika alused ja Riigikaitse strateegia;

5) kinnitab Riigi kaitsetegevuse kava;

6) esitab Riigikogule ametisse nimetamiseks Kaitseväe juhataja, Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektori, Päästeameti peadirektori ja Kaitseliidu ülema kandidaadi;

7) kinnitab Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehituse ning nende struktuuriüksuste moodustamise,

ümberformeerimise, laialisaatmise ja paiknemise rahu ajal;

8) kehtestab kriisiolukorra käesoleva seaduse tähenduses;

9) korraldab rahvusvahelist sõjalist koostööd vastavalt käesolevale seadusele;

10) täidab teisi talle käesoleva seaduse, teiste seaduste ja Riigi kaitsetegevuse kavaga pandud

ülesandeid.

(2) Minister kannab isiklikku vastutust oma valdkonna kriisiülesannete täitmise ja elutähtsate

teenuste tagamise eest.

Selgitus: Sellesse paragrahvi on kätketud Vabariigi Valitsuse olulisemad ülesanded riigikaitse

korraldamisel.

Vabariigi Valitsuse esmane ülesanne – teostada täidesaatvat võimu riigikaitse korraldamisel –

oli sätestatud juba 2002. aasta Rahuaja riigikaitse seaduses. Sellest ei oleks mõistlik loobuda.

Vabariigi Valitsuse koordineeritavate asutuste nimekirja lisanduksid maavalitsused ja riigi

osalusega äriühingud ehk riigiettevõtted.

Maavalitsuste küsimus väljub tegelikult käesoleva seaduse raamidest ning vajab eraldi

poliitilist otsust. Riigikaitse ja kriisijuhtimise seisukohast oli maavalitsuste kaotamine

kahtlemata viga. Kriisiolukorra juhina ei ole peaminister ühegi juhtimisteooria kohaselt

võimeline 79 kohaliku omavalitsuse üksust juhtima. Kriisi- ja sõjaajal vajab riik regionaalset

juhtimistasandit, mille optimaalne vajadus oleks neli maavalitsust. Kaitseväe, Kaitseliidu,

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja teiste ametite regionaalsete üksuste vastutusalad

peaksid kattuma uute loodavate maakondade piiridega.

Ka riigiettevõtete riigikaitseülesanded vajaksid määratlemist, kuna näiteks Eesti Energia või

Eleringi rolli elutähtsate teenuste tagamisel kriisi- ja sõjaajal on raske alahinnata.

Riigiettevõtete käsutuses on suured ressursid, mida on võimalik ja mõistlik rakendada

riigikaitse vajaduseks.

§ 10. Peaminister

Peaminister juhib ainujuhtimise põhimõttel kriisiolukorra ning selle tagajärjel väljakuulutatud

eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra lahendamist (edaspidi kriisiolukorra juht).

Selgitus: Peaministri roll kriisiolukorra juhina on selguse huvides mõistlik välja tuua eraldi

paragrahvina.

Ka on selge, et erakorraline seisukord või sõjaseisukord kuulutatakse välja tekkinud

kriisiolukorra tagajärjel. Säärane määratlus oleks sisuliselt kõige täpsem.

§ 11. Peaministri asendamisjärjekord kriisiolukorra juhina

(1) Kui peaminister ei saa vaenutegevuse tõttu või mingil muul põhjusel täita oma ülesandeid

kriisiolukorra juhina, täidavad tema kohuseid ja asendavad teda:

1) kaitseminister;

2) siseminister;

3) kliimaminister;

4) teised ministrid peaministri määratud järjekorras.

Selgitus: Peaministri asendamisjärjekord oleks mõistlik sätestada vastavalt teda asendava

ministri valitsemisala riigikaitseülesannete olulisusele. Kolmandaks oluline minister pärast

kaitse- ja siseministrit oleks selles järjekorras kliimaminister, kuna ta vastutab kokku kaheksa

elutähtsa teenuse, sealhulgas ka energiajulgeoleku eest. Kriisiolukorra juhi tähtsusest

tulenevalt peaks asendamisjärjekord olema paika pandud kuni viimase valitsuskabineti

liikmeni, samas oleks mõistlik jätta peaministrile ses suhtes ka teatud tegevusvabadus.

§ 12. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (eelnõus § 6)

(1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon) arutab riigi

julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja

Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid.

(2) Julgeolekukomisjoni ülesanded, töökorra, koosseisu, julgeolekukomisjoni ülesannete

täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise korra ning teiste osalistega

koostöö korralduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Selgitus: Käesolevas paragrahvis ei ole muudatusi välja pakutud, kuid selle paragrahvi

loogiline koht oleks siin.

4.jagu

Riigikaitsekohus

Lisa

12.05.26 protokolli nr 220 juurde

§ 13. Riigikaitsekohus

(1) Riigikaitsekohus arutab riigikaitseliste küsimustega seotud kohtuasju.

(2) Riigikaitsekohtu pädevus sätestatakse kohtute seaduse ja teiste seadusega.“.

Selgitus: Valdkondade puhul, mida käesolev seadus otseselt ei reguleeri, oleks mõistlik ning

seaduse täitjate huvides lisada iga kord sobiva üldistusastmega viide, millise seadusega on

vastav valdkond siis reguleeritud.

Mõistagi ei leidu varasemates seadustes ühtegi viidet riigikaitsekohtule. Kriisi- ja sõjaaja

kohtusüsteemi ei ole siiamaani seadusandlikult reguleeritud.

Selles paragrahvis sätestatu elluviimiseks esitavad Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed, kes

kuulusid riigikaitse raporti töörühma, asjakohase Kohtute seaduse muutmise eelnõu.

Meelis Kiili, Leo Kunnas, Peeter Tali, Alar Laneman

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (konsensus: Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid,

Meelis Kiili, Leo Kunnas, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali, Kristo Enn

Vaga), vt muudatusettepanek nr 4.

7. Lisada eelnõule uus 3. peatükk (uue numeratsiooni järgi §-id 14–18) „Riigikaitse

planeerimine ja riigikaitse valdkonna strateegilised arengudokumendid“ ja sõnastada see

järgmiselt:

„3. peatükk

Riigikaitse planeerimine ja riigikaitse valdkonna strateegilised arengudokumendid

Selgitus: 2002. aasta rahuaja riigikaitse seaduses oli riigikaitse strateegiliste

arengudokumentide koostamine koondatud eraldi peatükki (7. peatükk „Riigikaitse

põhikavad“). Seaduse täitjatele oli asi lihtne ja selge.

Käesolevas eelnõus pole paraku selle põhimõttega arvestatud. Välissuhtlemisseaduses on küll

viidatud julgeolekupoliitika alustele ning riigieelarve seaduses on käsitletud poliitikaid ja

arengukavasid üldiselt, aga oleks ekslik eeldada, et selle seaduse täitjad, kes pole valdavas

enamuses juristid, suudaksid sellest juriidilisest rägastikust läbi tungida.

Seepärast on riigikaitse planeerimist ja riigikaitse strateegiliste arengudokumentide koostamist